Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0210(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0233/2022

Esitatud tekstid :

A9-0233/2022

Arutelud :

PV 17/10/2022 - 14
CRE 17/10/2022 - 14
PV 10/07/2023 - 15
CRE 10/07/2023 - 15

Hääletused :

PV 19/10/2022 - 7.4
CRE 19/10/2022 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
PV 11/07/2023 - 8.13

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0367
P9_TA(2023)0262

Vastuvõetud tekstid
PDF 364kWORD 133k
Kolmapäev, 19. oktoober 2022 - Strasbourg
Säästvad laevakütused (algatus „FuelEU Maritime“) ***I
P9_TA(2022)0367A9-0233/2022

Euroopa Parlamendi 19. oktoobril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (COM(2021)0562 – C9‑0333/2021 – 2021/0210(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Meretransport moodustab umbes 75 % ELi väliskaubandusest ja 31 % ELi sisekaubandusest. Samas moodustab laevaliiklus Euroopa Majanduspiirkonna sadamatesse või sadamatest umbes 11 % ELi transpordi CO2 koguheitest ja 3–4 % ELi CO2 koguheitest. Liikmesriikide sadamates läheb igal aastal laevale või tuleb laevalt 400 miljonit reisijat, sealhulgas umbes 14 miljonit kruiisilaevadel. Meretransport on seega Euroopa transpordisüsteemi oluline osa ja etendab Euroopa majanduse jaoks olulist rolli. Meretransporditurul valitseb tugev konkurents liidus ja väljaspool seda tegutsevate ettevõtjate vahel, mistõttu on võrdsed võimalused hädavajalikud. Meretranspordituru ja seal tegutsevate ettevõtjate stabiilsus ja heaolu sõltuvad selgest ja ühtlustatud poliitikaraamistikust, mille kohaselt meretranspordiettevõtjad, sadamad ja teised sektori osalised saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste esinemisel võivad nad seada laevakäitajad või sadamad ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega meretranspordisektoris või muudes transpordisektorites. See võib omakorda põhjustada meretranspordi konkurentsivõime vähenemist ning ühenduse kadumist kodanike ja ettevõtjate jaoks.
(1)  Meretransport moodustab umbes 75 % ELi väliskaubandusest ja 31 % ELi sisekaubandusest. Liikmesriikide sadamates läheb igal aastal laevale või tuleb laevalt 400 miljonit reisijat, sealhulgas umbes 14 miljonit kruiisilaevadel. Meretransport on seega Euroopa transpordisüsteemi oluline osa ja etendab Euroopa majanduse jaoks olulist rolli. Meretransporditurul valitseb tugev konkurents liidus ja väljaspool seda tegutsevate ettevõtjate vahel, mistõttu on globaalsed võrdsed võimalused hädavajalikud. Meretranspordituru ja seal tegutsevate ettevõtjate stabiilsus ja heaolu sõltuvad selgest ja ühtlustatud poliitikaraamistikust, mille kohaselt meretranspordiettevõtjad, sadamad ja teised sektori osalised saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste esinemisel võivad nad seada laevakäitajad või sadamad ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega meretranspordisektoris või muudes transpordisektorites. See võib omakorda põhjustada meretranspordi konkurentsivõime vähenemist, töökohtade kadu ning ühenduse kadumist kodanike ja ettevõtjate jaoks.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Merendussektor annab tööd kahele miljonile eurooplasele ning toob majandusele kasu 149 miljardit eurot. Iga laevandustööstuses saadud miljoni euro kohta saadakse ELi majanduse teistes sektorites 1,8 miljonit eurot1a.
__________________
1a Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu aruanne „The Economic Value of the EU Shipping Industry“ (ELi laevandustööstuse majanduslik väärtus), 2020.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)  Meretransport on kõige keskkonnahoidlikum transpordiliik, mille kasvuhoonegaaside heitkogused on veetud kauba tonni kohta tunduvalt madalamad kui muude transpordiliikide puhul1a. Samas moodustab laevaliiklus Euroopa Majanduspiirkonna sadamatesse või sadamatest umbes 11 % ELi transpordi CO2 koguheitest ja 3–4 % ELi CO2 koguheitest. Kui ei võeta edasisi meetmeid, siis meretranspordi CO2 heitkogused suurenevad. Kõik majandussektorid peavad kasvuhoonegaaside heite kiirele vähendamisele kaasa aitama, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119. Seetõttu on oluline, et liit seaks ambitsioonika plaani merendussektori kiireks ökoloogiliseks üleminekuks, miks aitaks ka säilitada ja veelgi edendada tema ülemaailmset juhtpositsiooni roheliste tehnoloogiate, teenuste ja lahenduste vallas ning hoogustaks veelgi seotud väärtusahelates töökohtade loomist, säilitades samal ajal konkurentsivõime.
__________________
1a Euroopa Keskkonnaameti uuring, 2020, https://www.eea.europa.eu/publications/rail-and-waterborne-transport
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Selleks et suurendada Pariisi kokkuleppe kohast liidu kliimakohustust ja kehtestada meetmed, mida tuleb võtta, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning muuta poliitiline kohustus juriidiliseks kohustuseks, võttis komisjon vastu (muudetud) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)19, samuti teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“20. See hõlmab ka eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seetõttu on vaja mitmesuguseid täiendavaid poliitikavahendeid, et motiveerida säästvalt toodetud taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordisektoris. Vajalik tehnoloogia tuleb välja arendada ja kasutusele võtta 2030. aastaks, et pärast seda olla valmis palju kiiremateks muutusteks.
(2)  Selleks et suurendada Pariisi kokkuleppe kohast liidu kliimakohustust ja kehtestada meetmed, mida tuleb võtta, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning muuta poliitiline kohustus juriidiliseks kohustuseks, võttis komisjon vastu (muudetud) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)[1], samuti teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“[2]. See hõlmab ka eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellest tulenevalt on vaja mitmesuguseid täiendavaid poliitikavahendeid, et edendada ja kiirendada meretranspordisektorisse kuuluvate säästvalt toodetud taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste ulatuslikku tootmist ja kasutamist, järgides samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Vajaliku tehnoloogia arendust ja kasutuselevõttu tuleks toetada võimalikult kiiresti ning see peab toimuma 2030. aastaks, et valmistuda palju kiiremateks muutusteks pärast seda. Samuti on oluline edendada innovatsiooni ja toetada teadusuuringuid, mis on seotud kujunemisjärgus ja tulevase innovatsiooniga, nagu kujunemisjärgus alternatiivkütused, ökodisain, bioressursipõhised materjalid, tuuleenergial põhinevad jõuallikad ja tuuleenergiat toetavad jõuseadmed.
__________________
__________________
19 COM(2020)0563.
19 COM(2020)0563.
20 COM(2020)0562.
20 COM(2020)0562
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Veeldatud maagaasil on tõenäoliselt meretranspordis üleminekuroll, mis võimaldab järkjärgulist üleminekut heitevabadele alternatiividele, eriti kui praegu puudub majanduslikult elujõuline heitevaba jõuseadme tehnoloogia. Teatises aruka ja säästva liikuvuse strateegia kohta juhitakse tähelepanu sellele, et heiteta merelaevad saavad turuvalmiks 2030. aastaks. Arvestades laevade pikka kasutusiga, peaks laevastiku ümberkujundamine toimuma järk-järgult. Selliste transpordikütuste nagu veeldatud maagaasi CO2 heidet tuleb üha rohkem vähendada, segades neid näiteks veeldatud biometaaniga (bio-LNG) või taastuvate ja vähese CO2 heitega sünteetiliste gaasiliste e-kütustega (e-gaas).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Seoses üleminekuga taastuvkütustele ja vähese CO2 heitega kütustele ning asendusenergiaallikatele on oluline tagada ELi meretranspordituru nõuetekohane toimimine ja aus konkurents laevakütuste puhul, mis moodustab märkimisväärse osa laevakäitajate kuludest. Liidu liikmesriikide kütusenõuete erinevused võivad oluliselt mõjutada laevakäitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul. Laevanduse rahvusvahelise iseloomu tõttu võivad laevakäitajad kergesti punkerdada kolmandates riikides ja kanda suurtes kogustes kütust. See võib põhjustada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja negatiivset mõju sektori konkurentsivõimele, kui taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kättesaadavusega liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates meresadamates ei kaasne nende kasutamise nõudeid, mida kohaldatakse kõigile liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatele ja nendest väljuvatele laevakäitajatele. Käesolevas määruses tuleks sätestada meetmed, millega tagatakse, et taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõtt laevakütuste turul toimub ausa konkurentsi tingimustes ELi meretransporditurul.
(3)  Seoses üleminekuga taastuvkütustele ja vähese CO2 heitega kütustele ning asendusenergiaallikatele on oluline tagada ELi meretranspordituru nõuetekohane toimimine ja aus konkurents laevakütuste puhul, mis moodustab märkimisväärse osa laevakäitajate kuludest – tavaliselt 35 % kuni 53 % kaubaveohindadest. Seetõttu peavad poliitikameetmed olema kulutõhusad ja nende eesmärk peab olema saavutada võimalikult suur CO2 heite vähendamine võimalikult väikeste kuludega. Liidu liikmesriikide kütusenõuete erinevused võivad oluliselt mõjutada laevakäitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul. Laevanduse rahvusvahelise iseloomu tõttu võivad laevakäitajad kergesti punkerdada kolmandates riikides ja kanda suurtes kogustes kütust, mis omakorda võib vähendada ka liidu sadamate konkurentsivõimet võrreldes liiduväliste sadamatega. See võib põhjustada kasvuhoonegaaside heite ja äritegevuse ülekandumist ning negatiivset mõju sektori konkurentsivõimele, kui taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kättesaadavusega liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates meresadamates ei kaasne nende kasutamise nõudeid, mida kohaldatakse kõigile liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatele ja nendest väljuvatele laevakäitajatele. Käesolevas määruses tuleks sätestada meetmed, millega tagatakse, et taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõtt laevakütuste turul toimub ausa konkurentsi tingimustes ELi meretransporditurul, millega laevandusettevõtjatele jäetakse väiksemate kuludega heitkoguste vähendamise võimalus. Sellise võimaluse olemasolu on oluline, et tagada Euroopa laevandussektori konkurentsivõime ning Euroopa sadamaid ja maailmakaubandust ühendavate logistiliste marsruutide asjakohasus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Merendussektorit iseloomustab väga tugev rahvusvaheline konkurents. Suured erinevused lipuriikide halduskoormuse vahel on süvendanud ebasoovitavaid tavasid, näiteks laevade ümberregistreerimist. Sektori globaalne olemus rõhutab lipu suhtes neutraalse lähenemisviisi ja soodsa regulatiivse keskkonna tähtsust, mis on uute investeeringute ligimeelitamise ning Euroopa sadamate, laevaomanike ja käitajate konkurentsivõime tagamise eeltingimus.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Selleks et käesolev määrus mõjutaks kõiki meretranspordisektori tegevusi, on asjakohane, et see hõlmaks osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada sellest energiast poole suhtes, mida kasutab väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuv laev; sellest energiast poole suhtes, mida kasutab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse saabuv laev; kogu energia suhtes, mida kasutab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuv reisilaev, ning energia suhtes, mida kasutatakse kai ääres liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas. Kui hõlmatakse osa energiast, mida laev kasutab nii saabuvatel kui ka väljuvatel reisidel liidu ja kolmandate riikide vahel, tagatakse käesoleva määruse tõhusus, sealhulgas suurendades sellise raamistiku positiivset mõju keskkonnale. Samal ajal piirab selline raamistik kõrvalehoidmise eesmärgil toimuvate sadamakülastuste ohtu ja ohtu, et ümberlaadimistegevus viiakse väljapoole liitu. Selleks et tagada mereliikluse sujuv toimimine, võrdsed võimalused meretranspordiettevõtjatele ja sadamatele ning vältida moonutusi siseturul, tuleks kõigile liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest saabuvatele või väljuvatele reisidele ning laevade viibimisele nendes sadamates kohaldada käesolevas määruses sisalduvaid ühtseid eeskirju.
(4)  Selleks et käesolev määrus mõjutaks kõiki meretranspordisektori tegevusi, on asjakohane, et see hõlmaks osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada sellest energiast poole suhtes, mida kasutab väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuv laev; sellest energiast poole suhtes, mida kasutab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse saabuv laev; kogu energia suhtes, mida kasutab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuv reisilaev, ning energia suhtes, mida kasutatakse kai ääres liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas. Kui hõlmatakse osa energiast, mida laev kasutab nii saabuvatel kui ka väljuvatel reisidel liidu ja kolmandate riikide vahel, tagatakse käesoleva määruse tõhusus, sealhulgas suurendades sellise raamistiku positiivset mõju keskkonnale. Selline raamistik peaks piirama kõrvalehoidmise eesmärgil toimuvate sadamakülastuste ohtu ja ohtu, et ümberlaadimistegevus viiakse väljapoole liitu. Selleks et tagada mereliikluse sujuv toimimine, võrdsed võimalused meretranspordiettevõtjatele ja sadamatele ning vältida moonutusi siseturul, tuleks kõigile liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest saabuvatele või väljuvatele reisidele ning laevade viibimisele nendes sadamates kohaldada käesolevas määruses sisalduvaid ühtseid eeskirju. Komisjon peaks looma seiresüsteemi, et hinnata kasvuhoonegaaside heite ja äritegevuse ülekandumist ning võimalikke kõrvalehoidmistavasid, ning koostama loetelu võimalikest äritegevustest, mis ei kuulu naabruses asuvate ELi sadamakülastuste käigus toimuva olulise äritegevuse alla. Seda tehes peaks komisjon juhul, kui teatatakse märkimisväärsest kasvuhoonegaaside heite ja äritegevuse ülekandumisest ning maksudest kõrvalehoidumisest, pakkuma välja meetmeid nende probleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Võttes arvesse asjaolu, et käesolev määrus tekitab sektorile nõuete täitmisega seotud lisakulusid, on vaja võtta kompenseerivaid meetmeid, et vältida regulatiivse koormuse kogutaseme tõusu. Seepärast peaks komisjon enne käesoleva määruse kohaldamist esitama ettepanekud käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, muutes või tunnistades kehtetuks muude liidu õigusaktide sätteid, mis tekitavad merendussektoris regulatiivset koormust.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Selleks et tagada vajalik õiguslik ja investeeringute kindlus, peaks käesolev määrus olema tihedalt kooskõlas määrusega XXXX-XXX (alternatiivkütuste taristu määrus), direktiiviga 2003/87/EÜ (ELi HKS), direktiiviga XXXX-XXX (taastuvenergia direktiiv) ja direktiiviga 2003/96/EÜ (energia maksustamise direktiiv). Sellise vastavusse viimise tulemuseks peaks olema laevandussektori ühtne õigusraamistik, mis aitab märkimisväärselt suurendada säästvate alternatiivkütuste tootmist, tagab vajaliku taristu kasutuselevõtu ja stimuleerib nende kütuste kasutamist pidevalt kasvavas laevade osakaalus. Selleks et tagada üldine kooskõla liidu kliima-, konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvu eesmärkidega, tuleks nende õigusaktide üldist, kombineeritud ja kumulatiivset kliima- ja majanduslikku mõju põhjalikult ja pidevalt hinnata.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 c (uus)
(4c)  Sadamate kohustusele tagada kaldaäärne elektritoide peaks kaasnema laevade vastav kohustus liituda laadimistaristuga, mis on ette nähtud selle energiavarustuse tagamiseks kai ääres olles, et tagada selle taristu tõhusus ja vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumise ohtu. Lisaks tuleks direktiivi XXXX-XXXX (energia maksustamise direktiiv) muutmise kaudu teha jõupingutusi, et vähendada maismaal maksustamisega seotud kulusid, vabastades alaliselt sadamas seisvatele laevadele tarnitava elektrienergia maksustamisest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Kuna käesolevast määrusest tulenevatele nõuetele mittevastavate laevade jaoks laevandusega seotud kulud suurenevad, tuleks käsitleda nõuete mittetäitmise ja käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmise riski, eelkõige konteineriveoga tegelevate liinilaevade segmendis. Liidu lähipiirkonna sadamate külastused, mis tehakse eesmärgiga piirata käesoleva määruse täitmisega kaasnevaid kulusid, mitte üksnes ei vähendaks oodatavat keskkonnakasu ja kahjustaks märkimisväärselt käesoleva määruse eesmärke, vaid võivad põhjustada lisaheidet tulenevalt pikema teekonna läbimisest käesoleva määruse kohaldamisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Sellepärast on asjakohane jätta külastatava sadama kontseptsioonist välja teatavad liiduvälistes sadamates tehtavad peatused. See väljajätmine peaks eelkõige puudutama liidu lähipiirkonnas asuvaid sadamaid, kus kõrvalehoidmise risk on kõige suurem. Selle riski käsitlemiseks on proportsionaalne kehtestada kauguspiir 300 meremiili, mis tasakaalustab lisakoormust ja kõrvalehoidmise riski. Lisaks peaks külastatava sadama kontseptsioonist väljajätmine puudutama üksnes konteinerilaevu ja sadamaid, mille peamine tegevusala on konteinerite ümberlaadimine. Selliste vedude puhul kaasneb kõrvalehoidmise riskiga ka risk, et sõlmsadamateks saavad väljaspool liitu asuvad sadamad, mis süvendab kõrvalehoidmise mõju. Sellepärast ja kuna ülemaailmsel tasandil puudub selline IMO kohustuslik mehhanism taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste rahvusvahelistel reisidel kasutamise kohta, mille ambitsioonitase oleks sarnane käesolevas määruses sätestatud nõuetega võrreldes, ei tuleks konteinerilaevade poolt naabruses asuvates konteinerite ümberlaadimise sadamates tehtud peatusi käsitada peatustena külastatavates sadamates käesoleva määruse tähenduses. Tagamaks, et meede on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja tagab võrdse kohtlemise, tuleks arvesse võtta kolmandates riikides võetavaid meetmeid, millel on käesoleva määrusega samaväärne mõju.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Selleks et võtta arvesse saarte eriolukorda, nagu on rõhutatud aluslepingu artiklis 174, ja vajadust säilitada saarte ja perifeersete piirkondade ühendus liidu keskregioonidega, tuleks võimaldada ajutisi erandeid reiside puhul, mida teevad reisilaevad, mis ei ole kruiisilaevad, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja sama liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sellise külastatava sadama vahel, mis asub saarel, mille püsielanike arv on väiksem kui 200 000.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)  Võttes arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade eripära, eelkõige nende kaugust ja saarelist asendit, ning nende piirkondade suhtes kohaldatavaid piiranguid, tuleks erilist tähelepanu pöörata nende piirkondade juurdepääsetavuse säilitamisele ja võimalusele nendega tõhusalt ühendada meretranspordi abil. Sellepärast peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma üksnes pool energiast, mida kasutatakse reisidel, mis algavad äärepoolseimas piirkonnas asuvast külastatavast sadamast või lõpevad seal. Samadel põhjustel tuleks võimaldada ajutisi erandeid reiside puhul, mida tehakse kahe äärepoolseimas piirkonnas asuva külastatava sadama vahel, ning seoses energiaga, mida kasutatakse viibimise ajal vastavates äärepoolseimates piirkondades asuvates külastatavates sadamates.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 d (uus)
(5d)  Et tagada laevadele, sealhulgas jääga kaetud vetes sõitmiseks ehitatud laevadele võrdsed võimalused teel liikmesriikide sadamatesse, sadamatest või sadamate vahel, tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise arvutamisel, samuti määruse (EL) 2015/757 alusel jälgitavates ja esitatud andmetes võtta laevapõhiselt arvesse konkreetset teavet laeva jääklassi ja selle jääl sõitmise kohta.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Käesoleva määruse täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratluse järgi laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, nagu juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning nõustunud sellise vastutuse võtmisega võtma üle kõik ülesanded ja kohustused, mis on kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga. See määratlus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/75721 artikli 3 punktis d esitatud „ettevõtja“ määratlusel ning on kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 2016. aastal kehtestatud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Vastavalt põhimõttele „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingulise kokkuleppe alusel pidada käesoleva määruse kohaste nõuetele vastavuse kulude eest vastutavaks üksust, kes vastutab otseselt otsuste eest, mis mõjutavad laeva poolt kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust. See üksus oleks tavaliselt see, kes vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest.
(6)  Käesoleva määruse täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratluse järgi laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, nagu juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning nõustunud sellise vastutuse võtmisega võtma üle kõik ülesanded ja kohustused, mis on kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga. See määratlus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/75721 artikli 3 punktis d esitatud „ettevõtja“ määratlusel ning on kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 2016. aastal kehtestatud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Vastavalt põhimõttele „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingulise kokkuleppe alusel pidada käesoleva määruse kohaste nõuetele vastavuse kulude eest vastutavaks üksust, kes vastutab otseselt otsuste eest, mis mõjutavad laeva poolt kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust. See üksus oleks tavaliselt see, kes vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest.
__________________
__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige väiksemate ettevõtjate puhul, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada lihtsa ehitusega puitlaevade ja mehaanilise jõuajamita laevade suhtes ning selles tuleks keskenduda laevadele, mille kogumahutavus on üle 5 000 tonni. Kuigi viimati nimetatud laevad moodustavad kõigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 alusel sadamaid külastavatest laevadest vaid ligikaudu 55 %, langeb nende arvele 90 % merendussektori süsinikdioksiidi (CO2) heitest.
(7)  Halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige väiksemate ettevõtjate puhul, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada lihtsa ehitusega puitlaevade suhtes ning selles tuleks keskenduda laevadele, mille kogumahutavus on üle 5 000 tonni. Kuigi viimati nimetatud laevad moodustavad kõigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 alusel sadamaid külastavatest laevadest vaid ligikaudu 55 %, langeb nende arvele 90 % merendussektori süsinikdioksiidi (CO2) heitest.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Käesoleva määruse jätkuva tõhususe tagamiseks peaks komisjon jälgima selle toimimist, viies läbi mõjuhinnangud kogumahutavuse piirmäära ja käesoleva määrusega hõlmatud laevatüüpide kohta. Komisjon peaks eelkõige otsustama, kas väiksemate laevade ja täiendavate laevatüüpide hõlmamiseks käesoleva määruse kohaldamisalaga on kaalukaid põhjusi. Komisjon peaks eelkõige arvesse võtma selliseid kaalutlusi nagu asjakohaste andmete kättesaadavus, kasvuhoonegaaside heite võimalik vähendamine ja kohaldamisala laiendamise tõhusus kliimamõju seisukohast, halduskoormuse ulatus ning selle rahalised ja sotsiaalsed tagajärjed.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Kuigi sellised vahendid nagu CO2 hinnastamine või tegevuse CO2-mahukusega seotud eesmärgid edendavad energiatõhususe parandamist, ei ole need sobivad, et tuua lühikeses ja keskpikas perspektiivis kaasa märkimisväärset üleminekut taastuvkütustele ja vähese CO2 heitega kütustele. Seepärast on vaja konkreetset regulatiivset lähenemisviisi, mis on ette nähtud taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega laevakütuste ning asendusenergiaallikate, nagu tuule- või elektrienergia kasutamisele.
(9)  Kuigi sellised vahendid nagu CO2 hinnastamine või tegevuse CO2-mahukusega seotud eesmärgid edendavad energiatõhususe parandamist, ei ole need sobivad, et tuua lühikeses ja keskpikas perspektiivis kaasa märkimisväärset üleminekut taastuvkütustele ja vähese CO2 heitega kütustele. Seepärast on vaja konkreetset regulatiivset lähenemisviisi, mis on ette nähtud taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega laevakütuste ning asendusenergiaallikate, nagu tuule- või elektrienergia kasutamisele. Seda lähenemisviisi tuleks rakendada eesmärgipõhisel, tehnoloogianeutraalsel ja kulutõhusal viisil.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Poliitiline sekkumine taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste nõudluse ergutamiseks peaks olema eesmärgipõhine ja järgima tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Seega tuleks kehtestada piirangud laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukusele, ilma et oleks ette nähtud konkreetse kütuse või tehnoloogia kasutamist.
(10)  Poliitiline sekkumine taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste nõudluse ergutamiseks peaks olema eesmärgipõhine ja järgima tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Seega tuleks kehtestada kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ambitsioonikad piirangud laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukusele, ilma et oleks ette nähtud konkreetse kütuse või tehnoloogia kasutamist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Tuleks luua sihtotstarbeline ookeanifond, mille eesmärk on suunata HKSi raames enampakkumisest saadud tulu tagasi merendussektorisse. Ookeanifondist eraldatavaid vahendeid tuleks kasutada selliste projektide ja investeeringute toetamiseks, mis on seotud laevade ja sadamate energiatõhususe suurendamisega, innovatiivsete tehnoloogiate ja taristuga meretranspordisektori CO2 heite vähendamiseks, säästvate alternatiivkütuste tootmise ja kasutuselevõtuga ning heitevabade käitamistehnoloogiate arendamisega.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Edendada tuleks selliste taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste arendamist ja kasutuselevõttu, millel on suur potentsiaal säästvuse, turuvalmiduse ning innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks, et rahuldada tulevasi vajadusi. See toetab uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuste turgude loomist ning tagab säästvate laevakütuste piisava pakkumise lühikeses ja pikas perspektiivis, et aidata kaasa liidu transpordi CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisele, tugevdades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks. Selleks tuleks heaks kiita säästvad laevakütused, mis on toodetud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A ja B osas loetletud lähteainetest, ning sünteetilised laevakütused. Eriti olulised on säästvad laevakütused, mida toodetakse direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainetest, kuna need on praegu kõige turuvalmim tehnoloogia, mille abil saab vähendada CO2 heidet meretranspordis juba lähitulevikus.
(11)  Edendada tuleks selliste taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste arendamist ja kasutuselevõttu ning käitamistehnoloogiaid, millel on suur potentsiaal säästvuse, turuvalmiduse ning innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks, et rahuldada tulevasi vajadusi. See toetab uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuste turgude loomist ning tagab säästvate laevakütuste piisava pakkumise lühikeses ja pikas perspektiivis, et aidata kaasa liidu transpordi CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisele, tugevdades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks. Selleks tuleks heaks kiita säästvad laevakütused, mis on toodetud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A ja B osas loetletud lähteainetest, ning sünteetilised laevakütused. Eriti olulised on säästvad laevakütused, mida toodetakse direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainetest, kuna need on praegu kõige turuvalmim tehnoloogia, mille abil saab vähendada CO2 heidet meretranspordis juba lähitulevikus.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Selleks et soodustada tulevaste vajaduste rahuldamiseks kasvupotentsiaaliga kõige säästvamate ja uuenduslikumate kütusetehnoloogiate varajast väljatöötamist ja kasutuselevõttu, on muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustele vaja sihtotstarbelist stiimulit. Sellel kütuseliigil on suur potentsiaal kasutada mere punkrikütuste kombinatsioonis taastuvenergiat. Pidades silmas muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste märkimisväärselt suuremaid tootmiskulusid lühikeses ja keskpikas perspektiivis, on oluline tagada teatav nõudlus, mis toetab investeeringuid sellisesse kütuseliiki. Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmete kombinatsioon, et tagada säästvate muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutuselevõtu toetamine. Need hõlmavad a) kordajat kuni 2035. aastani, et premeerida ettevõtjaid, kes otsustavad valida need kütused, hoolimata nende suhteliselt kõrgest hinnast, ja b) alates 2030. aastast kindlaksmääratud minimaalset muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaalu kütuseliikide jaotuses. Selleks et hõlbustada muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste minimaalse osakaalu järgimist, tuleks kohaldada käesoleva määruse artiklite 17 ja 18 kohaseid paindlikkusmeetmeid. Ettevõtjad võivad lepingu alusel panna kütusetarnijad vastutama käesoleva määruse kohaste nõuete täitmisega seotud kulude eest, kui muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid ei tarnita kokkulepitud tingimustel.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Merendussektoris peab see lähenemisviis olema siiski rangem. Merendussektoris on nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste järele praegu väga väike, kuna üle 99 % praegu kasutatavatest laevakütustest on fossiilset päritolu. Seetõttu vähendab see, et toidu- ja söödakultuuridel põhinevad kütused käesoleva määruse alusel välistatakse, miinimumini kõik riskid, mis võivad aeglustada transpordisektori CO2 heite vähendamist, mis muidu võivad tekkida põllukultuuridel põhinevate biokütuste üleminekust maanteetranspordist merendussektorisse. On äärmiselt oluline sellist üleminekut minimeerida, kuna maanteetransport on praegu kõige saastavam transpordisektor ning meretranspordis kasutatakse praegu peamiselt fossiilset päritolu kütuseid. Seepärast on asjakohane vältida toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste võimalikult suure nõudluse tekkimist, soodustades nende kasutamist käesoleva määruse alusel. Sellest tulenevalt eeldavad kõikide sööda- ja toidukultuuridel põhinevate kütuste põhjustatud täiendavad kasvuhoonegaaside heited ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, et nendel kütustel on samasugused heitekoefitsiendid kui kõige vähem soositud tootmisviisil saadud kütustel.
(13)  Merendussektoris peab see lähenemisviis olema siiski rangem. Merendussektoris on nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste järele praegu väga väike, kuna üle 99 % praegu kasutatavatest laevakütustest on fossiilset päritolu. Seetõttu vähendab see, et toidu- ja söödakultuuridel põhinevad kütused käesoleva määruse alusel välistatakse, miinimumini kõik riskid, mis võivad aeglustada transpordisektori CO2 heite vähendamist, mis muidu võivad tekkida põllukultuuridel põhinevate biokütuste üleminekust maanteetranspordist merendussektorisse. On äärmiselt oluline sellist üleminekut minimeerida, kuna maanteetransport on praegu kõige saastavam transpordisektor ning meretranspordis kasutatakse praegu peamiselt fossiilset päritolu kütuseid. Seepärast on asjakohane vältida toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste võimalikult suure nõudluse tekkimist, soodustades nende kasutamist käesoleva määruse alusel. Sellest tulenevalt eeldavad kõikide sööda- ja toidukultuuridel põhinevate kütuste põhjustatud täiendavad kasvuhoonegaaside heited ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, et nendel kütustel on samasugused heitekoefitsiendid kui kõige vähem soositud tootmisviisil saadud kütustel.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Uute kütuste ja energialahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud pikad teostusajad meretranspordis nõuavad kiiret tegutsemist ning selge ja prognoositava pikaajalise õigusraamistiku loomist, mis hõlbustaks kõigi asjaomaste sidusrühmade poolset kavandamist ja investeerimist. Selge ja stabiilne pikaajaline õigusraamistik hõlbustab uute kütuste ja energialahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu meretranspordis ning soodustab sidusrühmade investeeringuid. Sellises raamistikus tuleks kindlaks määrata laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad kuni 2050. aastani. Need piirmäärad peaksid aja jooksul muutuma ambitsioonikamaks, et kajastada eeldatavat tehnoloogia arengut ning laevade taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tootmise suurenemist.
(14)  Uute kütuste ja energialahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud pikad teostusajad meretranspordis, samuti laevade pikk keskmine eluiga, mis tavaliselt jääb 25 ja 30 aasta vahele, nõuavad kiiret tegutsemist ning selge ja prognoositava pikaajalise õigusraamistiku loomist, mis hõlbustaks kõigi asjaomaste sidusrühmade poolset kavandamist ja investeerimist. Selge ja stabiilne pikaajaline õigusraamistik hõlbustab uute kütuste ja energialahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu meretranspordis ning soodustab sidusrühmade investeeringuid. Sellises raamistikus tuleks kindlaks määrata laevade pardal, nii merel kui kai ääres kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad kuni 2050. aastani. Need piirmäärad peaksid aja jooksul muutuma ambitsioonikamaks, et kajastada eeldatavat tehnoloogia arengut ning laevade taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tootmise suurenemist. Et tagada õiguskindlus ja anda sektorile piisavalt aega pikaajaliseks kavandamiseks ja valmistumiseks ning et vältida varade raiskamise ohtu, peaks käesoleva määruse tulevased võimalikud läbivaatamised olema piiratud ulatusega ja nõuete olulist muutmist tuleks vältida.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetodid ja valem, mida tuleks kohaldada laeva pardal kasutatava energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks. See valem peaks põhinema laevade esitatud kütusekulul ja võtma arvesse kõnealuste kütuste asjakohaseid heitekoefitsiente. Metoodikas tuleks arvesse võtta ka selliste asendusenergiaallikate kasutamist nagu tuul või elekter.
(15)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetodid ja valem, mida tuleks kohaldada laeva pardal kasutatava energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks. See valem peaks põhinema laevade esitatud kütusekulul ja võtma arvesse kõnealuste kütuste asjakohaseid heitekoefitsiente. Metoodikas tuleks arvesse võtta ka selliste asendusenergiaallikate kasutamist nagu pardal toodetud tuule- või päikeseenergia, või kai ääres antav elektrienergia.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Selleks et saada terviklikum ülevaade erinevate energiaallikate keskkonnamõjust, tuleks kütuste kasvuhoonegaaside heidet hinnata kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmava põhimõtte alusel, võttes arvesse energia tootmise, transpordi, jaotamise ja pardal kasutamise mõju. Selle eesmärk on ergutada tehnoloogiaid ja tootmisviise, mis annavad olemasolevate tavapäraste kütustega võrreldes väiksema kasvuhoonegaaside heite jalajälje ja tegelikku kasu.
(16)  Selleks et saada terviklikum ülevaade erinevate energiaallikate keskkonnamõjust, tuleks kütuste kasvuhoonegaaside heidet hinnata kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmava põhimõtte alusel, võttes arvesse energia tootmise, transpordi, jaotamise ja pardal kasutamise mõju, võttes arvesse kütuse olelusringi eri etappide jalajälge. Selle eesmärk on ergutada tehnoloogiaid ja tootmisviise, mis annavad olemasolevate tavapäraste kütustega võrreldes väiksema kasvuhoonegaaside heite jalajälje ja tegelikku kasu.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega laevakütuste toimet tuleks hinnata kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmava põhimõtte alusel, kasutades selleks vaikimisi või tegelikke ja sertifitseeritud heitekoefitsiente, mis hõlmavad „allikast paagini“ (well-to-tank) ja „paagist pardani“ (tank-to-wake) heidet. Fossiilkütuste tõhusust tuleks siiski hinnata üksnes käesolevas määruses sätestatud heitekoefitsientide abil.
(17)  Laevakütuste toimet tuleks hinnata kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmava põhimõtte alusel, kasutades selleks vaikimisi või tegelikke ja sertifitseeritud heitekoefitsiente, mis hõlmavad „allikast paagini“ (well-to-tank) ja „paagist pardani“ (tank-to-wake) heidet.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Kaldaäärne elektritoide leevendab laevade tekitatud õhusaastet ja vähendab meretranspordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Arvestades taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist ELi elektrivalikus, on kaldaäärse elektritoite näol tegemist üha keskkonnahoidlikuma energiaga, mis on kättesaadav kai ääres seisvatele laevadele. Kuigi direktiiviga 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu direktiiv) on hõlmatud ainult kaldaäärse elektritoite ühenduspunkte käsitlev säte, on nõudlus selle tehnoloogia järele ja seega ka selle kasutuselevõtt jäänud piiratuks. Seepärast tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad, millega antakse luba kasutada kaldaäärset elektritoidet kõige rohkem saastavate laevade puhul.
(21)  Kaldaäärne elektritoide leevendab laevade kai ääres tekitatud õhusaastet ja vähendab meretranspordist kai ääres tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Arvestades taastuvate ja fossiilkütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist ELi elektrivalikus, on kaldaäärse elektritoite näol tegemist üha keskkonnahoidlikuma energiaga, mis on kättesaadav kai ääres seisvatele laevadele. Kuigi direktiiviga 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu direktiiv) on hõlmatud ainult kaldaäärse elektritoite ühenduspunkte käsitlev säte, on nõudlus selle tehnoloogia järele ja seega ka selle kasutuselevõtt jäänud piiratuks. Selleks et tagada õhusaaste vähenemine kai ääres ning kaldaäärse elektritoite taristu majanduslik elujõulisus ja investeeringutasuvus, tuleks kehtestada erieeskirjad, millega kohustatakse kaldaäärset elektritoidet kasutama kõige saastavamatel laevadel olukordades, kus selline kasutamine vähendaks heitkoguseid mõistlike kuludega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Lisaks kaldaäärsele elektritoitele võivad samaväärset keskkonnakasu sadamas pakkuda muud tehnoloogiad. Kui alternatiivse tehnoloogia kasutamine on tõendatult sama mis kaldaäärse elektritoite kasutamine, tuleks laev viimase kasutamisest vabastada.
(22)  Lisaks kaldaäärsele elektritoitele võivad samaväärset keskkonnakasu sadamas pakkuda heiteta tehnoloogiad. Kui alternatiivse tehnoloogia kasutamine on õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise osas tõendatult sama mis kaldaäärse elektritoite kasutamine, tuleks laev viimase kasutamisest vabastada.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Erandeid kaldaäärse elektritoite kasutamisest tuleks teha ka mitmel objektiivsel põhjusel, mida kinnitab külastatava sadama pidaja ja mis piirduvad plaaniväliste sadamakülastustega ohutuse või merel elu päästmise eesmärgil, laevade viibimiseks kai ääres lühiajaliselt ehk vähem kui kaks tundi, kuna see on ühenduseks ja energia tootmiseks laeva pardal hädaolukordades minimaalselt vajalik aeg.
(23)  Erandeid kaldaäärse elektritoite kasutamisest tuleks teha ka mitmel objektiivsel põhjusel, mida kinnitab külastatava sadama pidaja, terminali käitaja ja/või pädev asutus, sõltuvalt eri liikmesriikide sadamate juhtimismudelist. Need erandid peaksid piirduma plaaniväliste sadamakülastustega ohutuse või merel elu päästmise eesmärgil, laevade viibimiseks kai ääres lühiajaliselt ehk vähem kui kaks tundi, kuna see on ühenduseks ja energia tootmiseks laeva pardal hädaolukordades minimaalselt vajalik aeg. Kui sadamaga ühendatud kohaliku võrgu vähese võimsuse tõttu ei ole võimalik tagada piisavat elektrit kaldal, ei tohiks seda käsitada ei sadama ega laevaomaniku või -käitaja suutmatusena täita käesoleva määruse nõudeid, kui võrguettevõtja tõendab tõendajatele nõuetekohaselt, et kohalik võrguvõimsus ei ole piisav.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Erandeid kaldaäärse elektritoite puudumise või kokkusobimatuse korral tuleks piirata pärast seda, kui laeva ja sadama käitajatel on olnud piisavalt aega vajalike investeeringute tegemiseks, et pakkuda vajalikke stiimuleid kõnealusteks investeeringuteks ja vältida kõlvatut konkurentsi. Alates 2035. aastast peaksid laevakäitajad hoolikalt kavandama oma sadamakülastusi, et nad saaksid oma tegevust teostada ilma kai ääres õhusaasteaineid ja kasvuhoonegaase õhku paiskamata ning rannikualadel ja sadamalinnades keskkonda ohustamata. Säilitada tuleb piiratud arv erandeid kaldaäärse elektritoite puudumise või kokkusobimatuse korral, et võimaldada juhuslikke viimase minuti muudatusi sadamakülastuste ajakavades ja kokkusobimatute seadmetega külastatavates sadamates.
(24)  Erandeid kaldaäärse elektritoite puudumise või kokkusobimatuse korral tuleks piirata pärast seda, kui laeva ja sadama käitajatel on olnud piisavalt aega vajalike investeeringute tegemiseks, et pakkuda vajalikke stiimuleid kõnealusteks investeeringuteks ja vältida kõlvatut konkurentsi. Et tagada täielik koostalitlusvõime, peaksid sadamad varustama oma kaid ja laevaomanikud oma laevad elektriseadmetega, mis vastavad kohaldatavatele standarditele. Alates 2035. aastast peaksid laevakäitajad hoolikalt kavandama oma külastusi üleeuroopalise transpordivõrgusadamatesse, mis on hõlmatud määrusega XXXX-XXX (alternatiivkütuste taristu määrus), et nad saaksid oma tegevust teostada ilma kai ääres õhusaasteaineid ja kasvuhoonegaase õhku paiskamata ning rannikualadel ja sadamalinnades keskkonda ohustamata. Säilitada tuleks piiratud arv erandeid kaldaäärse elektritoite puudumise või kokkusobimatuse korral, et võimaldada juhuslikke viimase minuti muudatusi sadamakülastuste ajakavades ja kokkusobimatute seadmetega külastatavates sadamates. Selleks et vähendada varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski, kaldaäärse elektritoite taristu kokkusobimatust pardal ja kai ääres ning alternatiivkütuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatust, tuleks korraldada asjaomaste sidusrühmade vahelisi sagedasi konsultatiivkohtumisi, et arutada nõudeid ja tulevasi kavasid ning teha nende kohta otsuseid.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Määruses XXXX-XXX (alternatiivkütuste infrastruktuuri määrus) sätestatud kaldaäärse elektritoite pakkumise eesmärkide puhul võetakse arvesse teenindatavate laevade liike ja meresadamate vastavat liiklusmahtu. Nõuet, et laevad peavad kai ääres olles olema ühendatud kaldaäärse elektritoitega, ei tuleks kohaldada laevade suhtes, mis külastavad sadamaid, mille suhtes ei kohaldata kaldaäärse elektritoite nõuet, välja arvatud juhul, kui kaldaäärne elektritoide on sadamasse paigaldatud ja külastatava sadama kai ääres kättesaadav. Kui laev külastab üleeuroopalise transpordivõrgu välist sadamat, kus kaldaäärne elektritoide on kättesaadav, peaks laeva sellega ühendama.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 b (uus)
(24b)  Isegi kui kaldaäärne elektritoide on oluline vahend õhusaasteainete kohalike heitkoguste vähendamiseks, sõltub selle potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamisel täielikult kaablite kaudu saadetavast energiatüüpide jaotusest. Et realiseerida kaldaäärse elektritoite kogu kliima- ja keskkonnapotentsiaal, peaksid liikmesriigid suurendama elektrivõrkude võimsust ja ühenduvust ning jätkama oma energiaallikate jaotuse kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamist, et tagada sadamatele taskukohane, planeeritav ja fossiilkütusevaba elekter.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 c (uus)
(24c)  Käesoleva määruse rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sadamate erinevaid juhtimismudeleid kogu liidus, eelkõige seoses kohustusega väljastada tunnistus, millega vabastatakse laev kaldaäärse elektritoitega ühendamise kohustusest.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 d (uus)
(24d)  Sadamate ja laevade käitajate vaheline koordineerimine on äärmiselt oluline, et tagada sadamas sujuv ühenduskord kaldal asuva elektritoitega. Laevade käitajad peaksid teavitama külastatavaid sadamaid oma kavatsusest võtta kaldal asuvat elektrit ning oma võimsusvajadusest asjaomase sadamakülastuse ajal, eelkõige juhul, kui see ületab selle laevakategooria hinnangulist vajadust.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kindel seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, et teha kindlaks selle sätete järgimine. Sellist süsteemi tuleks kohaldada mittediskrimineerival viisil kõikidele laevadele ja nõuda kolmanda isiku poolset kontrollimist, et tagada kõnealuse süsteemi raames esitatud andmete täpsus. Käesoleva määruse eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks tuleks vajaduse korral kasutada kõiki määruse (EL) 2015/757 kohaldamisel juba esitatud andmeid, et kontrollida käesoleva määruse järgimist, piiramaks ettevõtjate, tõendajate ja merendusasutuste halduskoormust.
(25)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kindel ja läbipaistev seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, et teha kindlaks selle sätete järgimine. Sellist süsteemi tuleks kohaldada mittediskrimineerival viisil kõikidele laevadele ja nõuda kolmanda isiku poolset kontrollimist, et tagada kõnealuse süsteemi raames esitatud andmete täpsus. Käesoleva määruse eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks tuleks vajaduse korral kasutada kõiki määruse (EL) 2015/757 kohaldamisel juba esitatud andmeid, et kontrollida käesoleva määruse järgimist, piiramaks ettevõtjate, tõendajate ja merendusasutuste halduskoormust.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Ettevõtjad peaksid vastutama laevajuhtimise ajal ja kai ääres laevade pardal kasutatava energia hulga ja liigi seire ning aruandluse eest ning muu asjakohase teabe eest, näiteks teave pardal oleva mootori tüübi või tuuleenergiat toetavate tehnoloogiate olemasolu kohta, et tõendada vastavust käesoleva määrusega sätestatud laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärale. Selleks et hõlbustada tõendajate seire- ja aruandluskohustuste täitmist ning tõendamisprotsessi sarnaselt määrusele (EL) 2015/757, peaksid ettevõtjad kavandatava seiremeetodi dokumenteerima ja esitama seirekavas täiendavad üksikasjad käesoleva määruse eeskirjade kohaldamise kohta. Seirekava ja vajaduse korral selle hilisemad muudatused tuleks esitada tõendajale.
(26)  Ettevõtjad peaksid vastutama laevajuhtimise ajal ja kai ääres laevade pardal kasutatava energia hulga ja liigi seire ning aruandluse eest ning muu asjakohase teabe eest, näiteks teave pardal oleva mootori tüübi ja tuuleenergiat toetavate tehnoloogiate tehniliste kirjelduste kohta või mis tahes muu alternatiivse energiaallika pardaloleku kohta, et tõendada vastavust käesoleva määrusega sätestatud laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärale. Selleks et hõlbustada tõendajate seire- ja aruandluskohustuste täitmist ning tõendamisprotsessi sarnaselt määrusele (EL) 2015/757, peaksid ettevõtjad kavandatava seiremeetodi dokumenteerima ja esitama seirekavas täiendavad üksikasjad käesoleva määruse eeskirjade kohaldamise kohta. Seirekava ja vajaduse korral selle hilisemad muudatused tuleks esitada tõendajale.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Kütuste sertifitseerimine on oluline käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et tagada merendussektoris eeldatavalt kasutatavate taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütustega seotud keskkonnaalane terviklikkus. Selline sertifitseerimine peaks toimuma läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse teel. Sertifitseerimise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse sertifitseerimisel lähtuda direktiivis (EL) 2018/2001 kehtestatud eeskirjadest. Sellist sertifitseerimismeetodit tuleks kohaldada ka väljaspool liitu punkerdatud kütuste suhtes, mida tuleks käsitada imporditud kütustena, sarnaselt direktiivile (EL) 2018/2001. Kui ettevõtjad kavatsevad kõnealuses direktiivis või uues raamistikus sätestatud vaikeväärtustest kõrvale kalduda, tuleks seda teha üksnes juhul, kui väärtusi saab tõendada ühe direktiivi (EL) 2018/2001 alusel tunnustatud vabatahtliku kava abil („allikast paagini“ väärtuste puhul) või laborikatsete või heitkoguste otsese mõõtmisega („paagist pardani“).
(27)  Kütuste tugev sertifitseerimine ja järelevalve on oluline käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et tagada merendussektoris eeldatavalt kasutatavate taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütustega seotud keskkonnaalane terviklikkus. Selline sertifitseerimine peaks toimuma läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse teel. Sertifitseerimise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse sertifitseerimisel lähtuda direktiivis (EL) 2018/2001 kehtestatud eeskirjadest. Sellist sertifitseerimismeetodit tuleks kohaldada ka väljaspool liitu punkerdatud kütuste suhtes, mida tuleks käsitada imporditud kütustena, sarnaselt direktiivile (EL) 2018/2001. Kui ettevõtjad kavatsevad kõnealuses direktiivis või uues raamistikus sätestatud vaikeväärtustest kõrvale kalduda, tuleks seda teha üksnes juhul, kui väärtusi saab tõendada ühe direktiivi (EL) 2018/2001 alusel tunnustatud vabatahtliku kava abil („allikast paagini“ väärtuste puhul) või heitkoguste otsese mõõtmisega („paagist pardani“).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Kütuste omadusi käsitleva teabe usaldusväärsus ja täpsus on oluline käesoleva määruse jõustamiseks. Kütusetarnijaid, kes on tõendatult esitanud eksitavat või ebatäpset teavet nende tarnitud kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta, tuleks karistada. Kütusetarnijad, kes on korduvalt esitanud vale- või eksitavat teavet, tuleks direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) sätestatud sertifitseerimissüsteemidest välja arvata. Sellisel juhul tuleks kõiki selles rajatistes punkerdatud kütuseid käsitleda samade heitekoefitsientidega kui kõige ebasoodsamal fossiilkütusel.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Akrediteeritud tõendajate tehtav tõendamine peaks tagama ettevõtjate seire ja aruandluse täpsuse ja terviklikkuse ning käesoleva määruse järgimise. Erapooletuse tagamiseks peaksid tõendajad olema sõltumatud ja pädevad juriidilised isikud, kelle on akrediteerinud riiklikud akrediteerimisasutused, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/200824.
(28)  Akrediteeritud tõendajate tehtav tõendamine peaks tagama ettevõtjate seire ja aruandluse täpsuse ja terviklikkuse ning käesoleva määruse järgimise. Erapooletuse ja tõhususe tagamiseks peaksid tõendajad olema sõltumatud ja pädevad juriidilised isikud, kelle on akrediteerinud ja kelle tegevust jälgivad riiklikud akrediteerimisasutused, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/200824.
__________________
__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Ettevõtjad ja kütusetarnijad võiksid lepingu alusel kokku leppida vastastikustes kohustustes toota, tarnida ja osta eelnevalt kindlaks määratud kogustes teatavaid kütuseid. Sellised lepingulised kokkulepped võiksid hõlmata ka vastutust ja kehtestada tingimused rahalise hüvitise maksmiseks juhtudel, kui kütused ei ole kokkulepitud kujul kättesaadavad.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Iga nõuetele mittevastava sadamakülastuse eest määratud karistus peaks olema proportsionaalne elektri kasutamise kuludega ja piisav, et pärssida saastavamate energiaallikate kasutamist. Karistus peaks põhinema laeva pardale paigaldatud energiaseadmel, mille võimsust väljendatakse megavattides, korrutatuna fikseeritud trahviga eurodes iga tunni kohta, mil laev kai ääres peatub. Kuna liidus puuduvad täpsed andmed kaldaäärse elektritoite tarnimise kulude kohta, peaks see määr põhinema ELi keskmisel mittekodutarbijate elektrihinnal, mis korrutatakse kahega, et hõlmata muid teenuse osutamisega seotud tasusid, sealhulgas liitumiskulusid ja investeeringute tagasiteenimise elemente.
(36)  Iga nõuetele mittevastava sadamakülastuse eest määratud karistus peaks olema proportsionaalne elektri kasutamise kuludega ja piisav, et pärssida saastavamate energiaallikate kasutamist. Karistus peaks põhinema laeva pardale paigaldatud energiaseadmel, mille võimsust väljendatakse megavattides, korrutatuna fikseeritud trahviga eurodes iga tunni kohta, mil laev kai ääres peatub. Kuna liidus puuduvad täpsed andmed kaldaäärse elektritoite tarnimise kulude kohta, peaks see määr põhinema ELi viimasel keskmisel mittekodutarbijate elektrihinnal, mis korrutatakse kahega, et hõlmata muid teenuse osutamisega seotud tasusid, sealhulgas liitumiskulusid ja investeeringute tagasiteenimise elemente.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Trahvidest saadavat tulu tuleks kasutada selleks, et edendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste jaotamist ja kasutamist merendussektoris ning aidata laevandusettevõtjatel saavutada oma kliima- ja keskkonnaeesmärke. Selleks tuleks need tulud eraldada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile.
(37)  Trahvide maksmisest saadav tulu tuleks eraldada merendussektorile ja seda tuleks kasutada selle CO2 heite vähendamiseks, sealhulgas alternatiivkütuste arendamise, tootmise ja kasutuselevõtu, alternatiivkütuste taristu ja kaldaäärse elektritoite taristu ning uute uuenduslike tehnoloogiate toetamiseks. Selleks tuleks need tulud eraldada direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3gab osutatud ookeanifondile.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Võttes arvesse, kui olulised võivad olla tõendajate poolt käesoleva määruse alusel võetud meetmete tagajärjed asjaomaste ettevõtjate jaoks, eelkõige seoses nõuetele mittevastavate sadamakülastuste kindlaksmääramisega, trahvisummade arvutamisega ja FuelEU vastavussertifikaadi väljastamisest keeldumisega, peaks kõnealustel ettevõtjatel olema õigus taotleda selliste meetmete läbivaatamist selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus tõendaja on akrediteeritud. Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleks pädevate asutuste ja sadama pidajate poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsuste suhtes kohaldada kohtulikku kontrolli kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega.
(39)  Võttes arvesse, kui olulised võivad olla tõendajate poolt käesoleva määruse alusel võetud meetmete tagajärjed asjaomaste ettevõtjate jaoks, eelkõige seoses nõuetele mittevastavate sadamakülastuste kindlaksmääramisega, andmete kogumisega trahvisummade arvutamiseks ja FuelEU vastavussertifikaadi väljastamisest keeldumisega, peaks kõnealustel ettevõtjatel olema õigus taotleda selliste meetmete läbivaatamist selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus tõendaja on akrediteeritud. Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleks pädevate asutuste ja sadama pidajate poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsuste suhtes kohaldada kohtulikku kontrolli kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Selleks et säilitada käesoleva määruse tõhusa toimimise kaudu võrdsed võimalused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kogu kütuse olelusringi (well-to-wake) heitekoefitsientide loetelu, kohaldatavate heiteta tehnoloogiate loetelu või nende kasutamise kriteeriume, kehtestada eeskirjad laborikatsete ja heitkoguste otsese mõõtmise läbiviimiseks, karistusteguri kohandamiseks, tõendajate akrediteerimiseks ja trahvide maksmise korra kehtestamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(40)  Selleks et säilitada käesoleva määruse tõhusa toimimise kaudu võrdsed võimalused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kogu kütuse olelusringi (well-to-wake) heitekoefitsientide loetelu, kohaldatavate heiteta tehnoloogiate loetelu või nende kasutamise kriteeriume, kehtestada eeskirjad tegelike „allikast paagini“ heidete sertifitseerimiseks, eeskirjad heitkoguste otsese mõõtmise läbiviimiseks, karistusteguri kohandamiseks, tõendajate akrediteerimiseks ja trahvide maksmise korra kehtestamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Võttes arvesse merendussektori rahvusvahelist mõõdet, tuleks eelistada üleilmset lähenemisviisi, mille eesmärk on piirata laevadel kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust, kuna see oleks suurema kohaldamisala tõttu tõhusam. Sellega seoses ja hõlbustamaks rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamist Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), peaks komisjon jagama IMO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitama IMO-le asjakohaseid avaldusi. Kui käesoleva määruse seisukohalt olulistes küsimustes jõutakse kokkuleppele üleilmses lähenemisviisis, peaks komisjon käesoleva määruse läbi vaatama, et viia see vajaduse korral vastavusse rahvusvaheliste eeskirjadega.
(42)  Võttes arvesse merendussektori rahvusvahelist mõõdet, tuleks eelistada üleilmset lähenemisviisi, mille eesmärk on piirata laevadel kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust, kuna see oleks suurema kohaldamisala tõttu oluliselt tõhusam. Sellega seoses ja hõlbustamaks rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamist Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), peaks komisjon jagama IMO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitama IMO-le asjakohaseid avaldusi, jätkates ELi jõupingutusi edendada ambitsioonikaid merendussektori heite vähendamise eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Kui käesoleva määruse seisukohalt olulistes küsimustes jõutakse kokkuleppele üleilmses lähenemisviisis, peaks komisjon käesoleva määruse läbi vaatama, et viia see vastavusse rahvusvaheliste eeskirjadega.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)  Selleks et tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning maksimeerida taastuvkütuseid ja vähese CO2 heitega kütuseid käsitlevate õigusaktide keskkonnamõju, peaksid komisjon ja liikmesriigid edendama IMOs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides taastuvkütuste usaldusväärseid sertifitseerimis- ja seiresüsteeme.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 b (uus)
(42b)  Komisjon peaks tagama meretranspordisektori koostöö- ja parimate tavade vahetamise vahendite rakendamise ja kättesaadavuse, nagu on määratletud parema õigusloome suunistes1a.
__________________
1a Euroopa Komisjon, Brüssel, komisjoni talituste 3. novembri 2021. aasta töödokument „Parema õigusloome suunised“ (SWD(2021)0305).
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste ning asendusenergiaallikate kasutuselevõtt laevadel, mis kõikjal liidus saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse, viibivad nendes sadamates või väljuvad nendest sadamatest, ei ole eesmärk, mida liikmesriigid saaksid piisaval määral saavutada, ilma et nad riskiksid siseturu jaoks tõkete tekitamise ning sadamate ja laevandusettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamisega. Seda eesmärki on võimalik paremini saavutada, kehtestades liidu tasandil ühtsed eeskirjad, mis loovad laevandusettevõtjatele majanduslikke stiimuleid jätkata oma tegevust takistamatult, täites samas taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamise kohustusi. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(43)  Taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste ning asendusenergiaallikate arendamine ja ulatuslik kasutuselevõtt laevadel, mis kõikjal liidus saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse, viibivad nendes sadamates või väljuvad nendest sadamatest, ei ole eesmärk, mida liikmesriigid saaksid piisaval määral saavutada, ilma et nad riskiksid siseturu jaoks tõkete tekitamise ning sadamate ja laevandusettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamisega. Seda eesmärki on võimalik paremini saavutada, kehtestades liidu tasandil ühtsed eeskirjad, mis loovad laevandusettevõtjatele majanduslikke stiimuleid jätkata oma tegevust takistamatult, täites samas taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamise kohustusi. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a
a)  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuva, seal viibiva või sealt väljuva laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär ning
a)  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuva, seal viibiva või sealt väljuva laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär ning
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b
b)  kohustus kasutada liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kaldaäärset elektritoidet või heiteta tehnoloogiat,
b)  kohustus kasutada liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kaldaäärset elektritoidet või heiteta tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – viimane osa
et suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste ja asendusenergiaallikate järjepidevat kasutamist kogu liidus, tagades samal ajal mereliikluse sujuva toimimise ja vältides siseturu moonutusi.
Selle eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste ja asendusenergiaallikate järjepidevat kasutamist meretranspordis kogu liidus kooskõlas liidu eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, tagades samal ajal mereliikluse sujuva toimimise, luues merendustööstusele arenguvõimalusi ja vältides siseturu moonutusi.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000 tonni, olenemata nende lipuriigist, seoses
Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000 tonni, olenemata nende lipuriigist, seoses
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
b)  kogu energiaga, mida kasutatakse reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse, ja
b)  kogu energiaga, mida kasutatakse reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse,
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  poole energiaga sellest energiast, mida kasutatakse reisidel, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas äärepoolseimas piirkonnas asuvast külastatavast sadamast või lõpevad seal, ja
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c
c)  sellest energiast poole suhtes, mida kasutatakse reisidel, mis liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast väljuvad või sinna saabuvad, kui viimane või järgmine külastatav sadam kuulub kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla.
c)  sellest energiast poole suhtes, mida kasutatakse reisidel, mis liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast väljuvad või sinna saabuvad, kui viimane või järgmine külastatav sadam kuulub kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2
Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puitlaevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel.
Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puitlaevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 a (uus)
Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse loetelu naabruses asuvatest konteinerite ümberlaadimise sadamatest, mis ei kuulu käesolevas määruses sätestatud konteinerlaevade külastatavate sadamate määratluse alla.
Seejärel võtab komisjon vähemalt iga kahe aasta järel vastu rakendusaktid, millega ajakohastatakse loetelu naabruses asuvatest konteinerite ümberlaadimise sadamatest, mis ei kuulu käesolevas määruses sätestatud konteinerlaevade külastatavate sadamate määratluse alla.
Kõnealustes rakendusaktides loetletakse väljaspool liitu, kuid vähem kui 300 meremiili kaugusel liidu territooriumist asuvad konteinerite ümberlaadimisega tegelevad naabersadamad, kus 20 jala pikkusel põhinevate konteinerite ümberlaadimise osakaal ületab 65 % asjaomase sadama konteinervedude kogumahust viimase 12-kuulise perioodi jooksul, mille kohta on asjaomased andmed olemas.
Kõnealuse loetelu kohaldamisel loetakse konteinerid ümberlaadituks, kui need lossitakse laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga need teisele laevale laadida. Siia ei kuulu kolmandas riigis asuvad sadamad, mis kohaldavad tõhusalt meetmeid, mis on sama ambitsioonikad kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 b (uus)
Liikmesriigid võivad seoses energiaga, mida kasutatakse reisidel, mida teevad reisilaevad, mis ei ole kruiisilaevad, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja sama liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva vähem kui 100 000 püsielanikuga saarel asuva külastatava sadama vahel, ning seoses energiaga, mida kasutatakse viibimise ajal vastava saare külastatavas sadamas, vabastada konkreetsed marsruudid ja sadamad lõike 1 punktide a ja b kohaldamisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest eranditest enne nende jõustumist ja komisjon avaldab need Euroopa Liidu Teatajas. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 c (uus)
Liikmesriigid võivad seoses energiaga, mida kasutatakse kahe äärepoolseimas piirkonnas asuva külastatava sadama vahelistel reisidel, ning seoses energiaga, mida kasutatakse viibimise ajal vastavates äärepoolseimates piirkondades asuvates külastatavates sadamates, vabastada konkreetsed marsruudid ja sadamad lõike 1 punktide a ja ba kohaldamisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest eranditest enne nende jõustumist ja komisjon avaldab need Euroopa Liidu Teatajas. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029. Miski ei takista liikmesriikidel, nende piirkondadel ja territooriumidel otsustada seda erandit mitte kohaldada või lõpetada mis tahes erandi kohaldamine enne 31. detsembrit 2029.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 d (uus)
Liikmesriigid võivad seoses energiaga, mida kasutatakse avaliku teenindamise lepingu alusel sooritatavatel reisidel või nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 kohaselt avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate laevadega tehtavatel reisidel, vabastada teatavad marsruudid lõike 1 kohaldamisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest eranditest enne nende jõustumist ja komisjon avaldab need Euroopa Liidu Teatajas. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 e (uus)
Komisjon jälgib pidevalt käesoleva määruse mõju lasti ümbersuunamisele, eelkõige naaberriikide ümberlaadimissadamate kaudu. Kui komisjon tuvastab liidu sadamatele avalduva olulise negatiivse mõju, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Eelkõige analüüsib komisjon käesoleva määruse mõju äärepoolseimatele piirkondadele ja saartele ning esitab vajaduse korral ettepanekud käesoleva määruse kohaldamisala muutmiseks.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h
(h)  „asendusenergiaallikad“ – pardal toodetav taastuv tuule- või päikeseenergia või kaldaäärsest elektritoitest saadav elekter;
h)  „asendusenergiaallikad“ – pardal toodetav taastuvenergia või kaldaäärsest elektritoitest saadav elekter;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h a (uus)
ha)  „tuuleenergial põhinev jõuallikas“ või „osaliselt tuuleenergial põhinev jõuallikas“ – mis tahes liiki laeva liikuma panev esmane või täiendav jõuallikas, mis kasutab laeva sõitmisel saadavat tuuleenergiat;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i
(i)  „külastatav sadam“ – külastatav sadam, nagu see on määratletud määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis b;
i)  „külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub oma kaubast suure osa lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; ja sellest tulenevalt ei hõlma see üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavaid peatuseid, abi vajava või merehätta sattunud laeva peatuseid sadamas, laevadevahelist reisijate või lasti üleandmist väljaspool sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavaid peatuseid sadamas ega konteinerilaevade peatuseid naabruses asuvas konteinerite ümberlaadimise sadamas;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt m
(m)  „kai ääres seisev laev“ kai ääres seisev laev, nagu see on määratletud määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis n;
m)  „kai ääres seisev laev“ – laev, mis on kindlalt kinnitatud kai äärde liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas lasti pealevõtmiseks, lasti mahalaadimiseks, reisijate pardale minekuks ja sealt lahkumiseks või seisuajaks, sh ajal, mil laeva ei lastita ega tehta reisijatega seotud toiminguid;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n
(n)  „energiakasutus pardal“ – megadžaulides (MJ) väljendatud energiahulk, mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks merel või kai ääres;
n)  „energiakasutus pardal“ – megadžaulides (MJ) väljendatud energiahulk, mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks merel või kai ääres ning mille hulka ei arvata IA või IA Super jääklassi või samaväärse jääklassi laeva tehnilistest omadustest tingitud täiendavat energiat ega täiendavat energiat, mida kasutab IC, IB, IA või IA Super jääklassi või samaväärse jääklassi laev jääoludes sõitmise tõttu;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q a (uus)
qa)  „jääklass” – laevale lipuriigi pädeva asutuse või selle riigi tunnustatud organisatsiooni poolt antud tähis, mis näitab, et laev on projekteeritud navigeerimiseks merejää tingimustes;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q b (uus)
qb)  „jääoludes sõitmine“ – jääklassi laeva sõitmine jääserva jääval merealal;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q c (uus)
qc)  „jääserv“ – vaba vee ja igasuguse merejää (kinnis- või ajujää) vaheline piiriala teatud ajahetkel;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt r
(r)  „kaldaäärne elektritoide“ – süsteem, mille abil varustatakse elektriga kai ääres seisvaid laevu madal- või kõrgepingelise vahelduv- või alalisvooluga, kaasa arvatud laeval ja kaldal olevad seadmed, kui nad toidavad vahetult laeva peajaotuskilpi, varustades energiaga hotelli, teeninduspunkte või laadides akusid;
r)  „kaldaäärne elektritoide“ – süsteem, mille abil varustatakse elektriga kai ääres seisvaid laevu madal- või kõrgepingelise vahelduv- või alalisvooluga, kaasa arvatud laeval ja kaldal olevad kinnitatud, ujuvad ja mobiilsed seadmed, mis toidavad laeva peajaotuskilpi, varustades energiaga hotelli, teeninduspunkte või laadides akusid;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – taane 3
–  -13 % alates 1. jaanuarist 2035;
–  -20 % alates 1. jaanuarist 2035;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – taane 4
–  -26 % alates 1. jaanuarist 2040;
–  -38 % alates 1. jaanuarist 2040;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – taane 5
–  -59 % alates 1. jaanuarist 2045;
–  -64 % alates 1. jaanuarist 2045;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – taane 6
–  -75 % alates 1. jaanuarist 2050.
–  -80 % alates 1. jaanuarist 2050.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
[* Kontrollväärtus, mis arvutatakse seadusandliku menetluse hilisemas etapis, vastab laevade pardal 2020. aastal kasutatud energia keskmisele kasvuhoonegaaside heitemahukusele, mis määrati kindlaks määruse (EL) 2015/757 raames kontrollitud ja esitatud andmete põhjal ning kasutades kõnealuse määruse I lisas sätestatud metoodikat ja vaikeväärtusi.]
[* Kontrollväärtus, mis arvutatakse seadusandliku menetluse hilisemas etapis, vastab liidu laevade pardal 2020. aastal kasutatud energia keskmisele kasvuhoonegaaside heitemahukusele, mis määrati kindlaks määruse (EL) 2015/757 raames kontrollitud ja esitatud andmete põhjal ning kasutades kõnealuse määruse I lisas sätestatud metoodikat ja vaikeväärtusi.]
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus arvutatakse kasvuhoonegaaside heite kogusena energiaühiku kohta vastavalt I lisas sätestatud metoodikale.
3.  Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus arvutatakse kasvuhoonegaaside heite kogusena energiaühiku kohta vastavalt I lisas sätestatud metoodikale. Jääklassi laevade suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti, mille tulemusel arvatakse maha jääoludes sõitmisest tingitud suurem kütusetarbimine.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Heitekoefitsientide arvutamise aluseks on käesoleva määruse II lisas sätestatud vaikeväärtused. Kui on olemas tegelikud väärtused, mida on tõendatud sertifitseerimise või heitkoguste otsese mõõtmisega, võib kasutada neid tegelikke väärtusi.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et lisada võimalike uute energiaallikatega seotud kogu olelusringi hõlmavaid heitekoefitsiente või kohandada olemasolevaid heitekoefitsiente, et tagada kooskõla tulevaste rahvusvaheliste standardite või liidu õigusaktidega energeetika valdkonnas.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et lisada võimalike uute energiaallikatega seotud kogu olelusringi hõlmavaid heitekoefitsiente, kohandada olemasolevaid heitekoefitsiente, et tagada kooskõla tulevaste rahvusvaheliste standardite või liidu õigusaktidega energeetika valdkonnas, ning tagada, et need on parimate kättesaadavate teaduslike ja tehniliste teadmiste kohaselt kütuse olelusringi kõigis etappides tegelike heitkoguste suhtes võimalikult representatiivsed.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.  Sadamavaldajate, terminalikäitajate, laevaomanike, laevakäitajate, kütusetarnijate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel korraldatakse konsultatsioone, et tagada koostöö seoses üksikutes sadamates kavandatud ja kasutuselevõetud alternatiivkütuste tarnimisega ning neid sadamaid külastavatelt laevadelt oodatava nõudlusega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamine
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tuginedes vajaduse korral direktiiviga XXXX [taastuvenergia direktiiv] kehtestatud arvestusühikute vahetamise mehhanismile, et tagada muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kättesaadavus nende territooriumil asuvates sadamates.
2.  Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2034 kasutatakse I lisa valemi 1 nimetajas kordajat „2“ pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks, et premeerida ettevõtjaid muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise eest.
3.  Alates 1. jaanuarist 2030 peab vähemalt 2 % aasta keskmisest laeva pardal kasutatavast energiast tulema artikli 9 lõike 1 punktile b vastavate muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamisest.
4.  Kuni 31. detsembrini 2034 ei kohaldata lõiget 3 ettevõtjate ja nende tütarettevõtjate suhtes, kes käitavad kõige rohkem kolme artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvat laeva.
5.  Hiljemalt aastaks 2028 hindab komisjon lõikes 3 sätestatud kohustust, et seda kohandada, kui
—  on tõsiseid probleeme seoses muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmisvõimsuse, kättesaadavuse või hinnaga või
—  muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kulud on oluliselt vähenenud ja nende kättesaadavus on geograafiliselt ulatuslik ning liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja suurendada alamkvoote.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sellise hindamise kriteeriumid ning kohandada artikli 4a lõikes 3 ja V lisas sätestatud kohustusi, kui seda lõike 5 kohase hindamise alusel vajalikuks peetakse.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Alates 1. jaanuarist 2030 ühendatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas kai ääres seisev laev kaldaäärse elektritoitega ja seda kasutatakse kai ääres seismise ajal kõikide energiavajaduste rahuldamiseks.
1.  Alates 1. jaanuarist 2030 ühendatakse määruse XXXX-XXX (alternatiivkütuste taristu määrus) artikliga 9 hõlmatud külastatavas sadamas kai ääres seisev laev kaldaäärse elektritoitega ja seda kasutatakse kai ääres seismise ajal kõikide elektrienergiavajaduste rahuldamiseks. Kui TEN-T-väline sadam on vabatahtlikult paigaldanud kaldaäärse elektritoite, peavad seda sadamat külastavad laevad, mille pardal on kaldaäärse elektritoitega ühilduvad seadmed, ühendama end kaldaäärse elektritoitega, kui need on külastatava kai ääres olemas.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b
(b)  mis kasutavad heiteta tehnoloogiat, nagu on sätestatud III lisas;
b)  mis kasutavad heiteta tehnoloogiat, nagu on sätestatud III lisas, tingimusel et sellega saavutatakse pidevalt heitkoguste sama suur vähenemine kui oleks saavutatud kaldaäärse elektritoite süsteemi kasutamisega;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d
(d)  mida ei saa ühendada kaldaäärse elektritoitega, kuna sadamas ei ole ühenduspunkte;
d)  mida ei saa ühendada kaldaäärse elektritoitega, kuna sadamas ei ole ühenduspunkte, sealhulgas (ajutise) võrguvõimsuse puudumise tõttu, sealhulgas kai ääres seisvate laevade (hooaja) tippvõimsuse nõudluse tõttu;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt e
(e)  mida ei saa ühendada kaldaäärse elektritoitega, kuna sadamas paiknev kaldarajatis ei ühildu pardal olevate kaldaäärse elektritoitega ühendamise seadmetega;
e)  mida ei saa ühendada kaldaäärse elektritoitega, kuna sadamas paiknev kaldarajatis ei ühildu pardal olevate kaldaäärse elektritoitega ühendamise seadmetega, tingimusel et pardal olevad kaldaäärse elektritoitega ühendamise seadmed on sertifitseeritud vastavalt määruse XXXX-XXX (alternatiivkütuste taristu määrus) II lisas sätestatud standarditele merelaevade kaldaäärse elektritoitega ühendamise süsteemide kohta;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.  Laevakäitajad teavitavad eelnevalt sadamaid, mida nad plaanivad külastada, oma kavatsusest ühendada laev kaldaäärse elektritoitega või oma kavatsusest kasutada käesoleva määruse III lisas määratletud heiteta tehnoloogiat. Vajaduse korral märgivad laevakäitajad ära ka elektrikoguse, mida nad selle külastuse ajal eeldatavasti vajavad, ning teavitavad pardal olevatest elektriseadmetest.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et lisada kohaldatavate heiteta tehnoloogiate loetellu viited uutele tehnoloogiatele või nende kasutamise kriteeriumid, kui neid uusi tehnoloogiad võib pidada teaduse ja tehnika arengu valguses samaväärseks kõnealuses lisas loetletud tehnoloogiatega.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et lisada kohaldatavate heiteta tehnoloogiate loetellu viited uutele tehnoloogiatele või muuta nende kasutamise kriteeriumeid, kui neid uusi tehnoloogiad või kasutamise kriteeriumeid võib pidada teaduse ja tehnika arengu valguses samaväärseks kõnealuses lisas loetletud tehnoloogiatega või neist paremaks.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5
5.  Külastatava sadama pidaja otsustab, kas lõikes 3 sätestatud erandeid kohaldatakse, ning annab välja sertifikaadi või keeldub selle väljastamisest kooskõlas IV lisas sätestatud nõuetega.
5.  Külastatava sadama pidaja või vajaduse korral terminali käitaja või pädev asutus otsustab, kas lõikes 3 sätestatud erandeid kohaldatakse, ning annab välja sertifikaadi või keeldub selle väljastamisest kooskõlas IV lisas sätestatud nõuetega.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 6
6.  Alates 1. jaanuarist 2035 ei või lõike 3 punktides d ja e loetletud erandeid kohaldada konkreetse laeva suhtes kokku rohkem kui viis korda ühe aruandeaasta jooksul. Sadamakülastust ei arvestata käesoleva sätte järgimise eesmärgil, kui ettevõtja tõendab, et ta ei oleks saanud mõistlikul määral teada, et laeva ei saanud lõike 3 punktides d ja e osutatud põhjustel ühendada.
välja jäetud
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 7 a (uus)
7a.  Sadamavaldajate, terminalikäitajate, laevaomanike, laevakäitajate, kaldaäärse elektritoite pakkujate, võrguettevõtjate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel korraldatakse konsultatsioone, et tagada koostöö seoses üksikutes sadamates kavandatud ja kasutuselevõetud kaldaäärse elektritoite taristuga ning neid sadamaid külastavatelt laevadelt oodatava nõudlusega.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Ettevõtjad koguvad, säilitavad, koostavad, analüüsivad ja dokumenteerivad seireandmeid, sealhulgas kasutatud eeldusi, võrdlusaluseid, heitekoefitsiente ja tegevusandmeid, läbipaistval ja nõuetekohasel viisil, mis võimaldab tõendajal määrata kindlaks laeva pardal kasutatud energia kasvuhoonegaaside heitemahukust.
4.  Ettevõtjad koguvad, säilitavad, koostavad, analüüsivad ja dokumenteerivad seireandmeid, sealhulgas kasutatud eeldusi, võrdlusaluseid, heitekoefitsiente ja tegevusandmeid, ning muud käesoleva määruse järgimiseks vajalikku teavet läbipaistval ja nõuetekohasel viisil, mis võimaldab tõendajal määrata kindlaks laeva pardal kasutatud energia kasvuhoonegaaside heitemahukust.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 – punkt e
(e)  pardal laevajuhtimise ajal ja kai ääres kasutatava(te) energiaallika(te) kirjeldus, mis vastab artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele;
e)  pardal laevajuhtimise ajal ja kai ääres kasutatava(te) energiaallika(te) kirjeldus, mis vastab artiklites 4 ja 5 ning lisas I ja III sätestatud nõuetele;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 – punkt k
(k)  andmelünkade täitmiseks kasutatavate asendusandmete kindlaksmääramise meetodi kirjeldus;
k)  andmelünkade täitmiseks või andmevigade tuvastamiseks ja parandamiseks kasutatavate asendusandmete kindlaksmääramise meetodi kirjeldus;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui laeva jääklassi tõttu vajalik lisaenergia tuleb laeva pardal kasutatava energia arvutamisel välja jätta, peab seirekava sisaldama ka järgmist:
a)  teave laeva jääklassi kohta;
b)  kogu reisi jooksul läbitud vahemaa jälgimise korra kirjeldus; ning
c)  jääoludes sõitmisel jääoludes sõitmise kuupäev ja kellaaeg, kütusekulu ning asendusenergiaallikatest või III lisas määratletud heitevabast tehnoloogiast saadav energia jääoludes sõitmisel.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Ettevõtjad kontrollivad regulaarselt ja vähemalt kord aastas, kas laeva seirekava vastab laeva tüübi ja talitluse eripäradele ning kas seal sisalduvaid andmeid on võimalik täiendada.
1.  Ettevõtjad kontrollivad regulaarselt ja vähemalt kord aastas, kas laeva seirekava vastab laeva tüübi ja talitluse eripäradele ning kas seal sisalduvaid andmeid on võimalik täiendada, parandada või ajakohastada.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Ettevõtja muudab seirekava järgmistel juhtudel:
2.  Ettevõtja muudab seirekava põhjendamatu viivituseta järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e a (uus)
ea)  kui andmelünkade vältimise ja andmevigade tuvastamise meetodid on osutunud andmete kindluse ja läbipaistvuse tagamisel ebapiisavaks.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Ettevõtjad esitavad biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja säästvusnäitajate kohta täpsed ja usaldusväärsed andmed, mida on tõendatud komisjoni poolt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigete 5 ja 6 kohaselt tunnustatud kavaga.
2.  Ettevõtjad esitavad biokütuste, biogaasi, muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja säästvusnäitajate kohta täpsed, täielikud ja usaldusväärsed andmed, mida on tõendatud komisjoni poolt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigete 5 ja 6 kohaselt tunnustatud kavaga.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale „paagist pardani“ (tank-to-wake) heitekoefitsientide puhul kehtestatud vaikeväärtustest, tingimusel et tegelikud väärtused tõendatakse laborikatsetega või heitkoguste otsese mõõtmisega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades laborikatsete ja heitkoguste otsese mõõtmise eeskirjad.
3.  Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale „paagist pardani“ (tank-to-wake) heitekoefitsientide puhul kehtestatud vaikeväärtustest, tingimusel et tegelikud väärtused tõendatakse heitkoguste otsese mõõtmisega kooskõlas kehtivate sertifitseerimis- ja tõendamiskavadega, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/2001 ja direktiivis (EL) XXXX/XXXX (gaasidirektiiv). Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades heitkoguste otsese mõõtmise eeskirjad.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Muude kütuste sertifitseerimine
1.  Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale „allikast paagini“ (well-to-tank) heitekoefitsientide puhul kehtestatud vaikeväärtustest kõigi muude kütuste puhul, tingimusel et tegelikud väärtused määratakse kindlaks sertifitseerimise või heitkoguste otsese mõõtmisega.
2.  Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale „paagist pardani“ (tank-to-wake) heitekoefitsientide puhul kehtestatud vaikeväärtustest kõigi muude kütuste puhul, tingimusel et tegelikud väärtused tõendatakse heitkoguste otsese mõõtmisega.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad tegelike „allikast paagini“ heitkoguste sertifitseerimiseks ja heitkoguste otsese mõõtmise eeskirjad.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Tõendaja hindab seirekava vastavust artiklites 6–9 sätestatud nõuetele. Kui tõendaja hinnangus tuvastatakse mittevastavusi kõnealustele nõuetele, vaatab asjaomane ettevõtja seirekava läbi ja esitab selle siis enne aruandeperioodi algust tõendajale lõplikuks hindamiseks. Asjaomane ettevõtja lepib tõendajaga kokku vajaliku aja kõnealuste muudatuste tegemiseks. Kõnealune aeg ei ole mitte mingil juhul hilisem aruandeperioodi algusest.
1.  Tõendaja hindab seirekava vastavust artiklites 6–9 sätestatud nõuetele. Kui tõendaja hinnangus tuvastatakse mittevastavusi kõnealustele nõuetele, vaatab asjaomane ettevõtja seirekava põhjendamatu viivituseta läbi ja esitab selle siis enne aruandeperioodi algust tõendajale lõplikuks hindamiseks. Asjaomane ettevõtja lepib tõendajaga kokku vajaliku aja kõnealuste muudatuste tegemiseks. Kõnealune aeg ei ole mitte mingil juhul hilisem aruandeperioodi algusest.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Kui tõendamisel tehtava hindamise käigus tuvastatakse valeteavet või käesoleva määruse nõuetele mittevastavust, peab tõendaja teavitama sellest aegsasti ettevõtjat. Seejärel peab kõnealune ettevõtja valeteabe parandama või kõrvaldama nõuetele mittevastavused, et tõendamisprotsessi saaks õigeaegselt lõpule viia.
3.  Kui tõendamisel tehtava hindamise käigus tuvastatakse valeteavet või käesoleva määruse nõuetele mittevastavust, peab tõendaja teavitama sellest aegsasti ettevõtjat. Seejärel peab kõnealune ettevõtja põhjendamatu viivituseta valeteabe parandama või kõrvaldama nõuetele mittevastavused, et tõendamisprotsessi saaks õigeaegselt lõpule viia.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d
(d)  kaldaäärse elektritoite kasutamise või artikli 5 lõike 5 kohaselt sertifitseeritud erandite olemasoluga.
d)  kaldaäärse elektritoite kasutamise või artikli 5 lõikes 3 loetletud ja artikli 5 lõike 5 kohaselt sertifitseeritud erandite olemasoluga.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt d
(d)  asjaomased laevadokumendid on täielikud ja järjepidevad.
d)  asjaomased laevadokumendid on täielikud, läbipaistvad ja järjepidevad.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Tõendaja teeb kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid, võrreldes aruandes esitatud laeva pardal kasutatud energia hulka, liiki ja heitekoefitsiente hinnanguliste andmetega, mis põhinevad sellistel laeva jälgimisandmetel ja omadustel nagu paigaldatud jõuseadme võimsus. Oluliste kõrvalekallete leidmise korral teeb tõendaja täiendavaid analüüse.
1.  Tõendaja teeb kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid, võrreldes aruandes esitatud laeva pardal kasutatud energia hulka, liiki ja heitekoefitsiente hinnanguliste andmetega, mis põhinevad sellistel laeva jälgimisandmetel ja omadustel nagu paigaldatud jõuseadme võimsus. Kui leitakse olulisi lahknevusi, mis võiksid kahjustada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, teeb tõendaja täiendavaid analüüse.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Tõendaja akrediteerib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.
1.  Tõendaja akrediteerib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008. Riiklik akrediteerimisasutus esitab komisjonile korrapäraselt akrediteeritud tõendajate nimekirja koos kõigi asjakohaste kontaktandmetega.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Riiklikud akrediteerimisasutused tagavad, et tõendaja
a)  omab laevandusalaseid teadmisi;
b)  omab igal ajal märkimisväärset tehnilist ja abipersonali, mis vastab tema kontrollitavate laevade arvule;
c)  suudab vastavalt vajadusele määrata igale töökohale vahendid ja töötajad, mis vastavad käesoleva määruse V peatükis loetletud mitmesugustele ülesannetele.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)
1b.  Võimalike huvide konfliktide välistamiseks ei sõltu tõendaja oma tulude osas olulisel määral ühest ettevõtjast.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades tõendajate akrediteerimise jaoks lisameetodeid ja -kriteeriume. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatud meetodid põhinevad artiklites 10 ja 11 sätestatud tõendamispõhimõtetel ning asjaomastel rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditel.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades tõendajate akrediteerimise jaoks lisameetodeid ja -kriteeriume ning muid reegleid, et tagada tõendajate sõltumatus ja erapooletus. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatud meetodid põhinevad artiklites 10 ja 11 sätestatud tõendamispõhimõtetel ning asjaomastel rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditel.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c
(c)  iga kai ääres seismisel ja merel tarbitud kütuseliigi kogus;
c)  iga kai ääres seismisel ja merel tarbitud kütuseliigi kogus, sealhulgas kai ääres navigeerimiseks võetud elektrienergia kogus;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d
(d)  iga kai ääres seismisel ja merel tarbitava kütuseliigi kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmavad heitekoefitsiendid, mis jagunevad „allikast paagini“, „paagist pardani“ ja hajusheideteks, mis hõlmavad kõiki asjaomaseid kasvuhoonegaase;
d)  iga kai ääres seismisel ja merel tarbitava kütuseliigi kogu olelusringi (well-to-wake) hõlmavad heitekoefitsiendid, sealhulgas kaldaäärsest elektritoitest pärinev elekter, mis jagunevad „allikast paagini“, „paagist pardani“ ja hajusheideteks, mis hõlmavad kõiki asjaomaseid kasvuhoonegaase;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt e
(e)  kai ääres seismisel ja merel iga asendusenergiaallikast toodetud kütuseliigi kogus.
e)  kai ääres seismisel ja merel iga asendusenergiaallikast toodetud kütuseliigi kogus, sealhulgas kütused, elekter ning tuule- ja päikeseenergia.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kui laeva jääklassist tulenevat lisaenergiat ei loeta laeva pardal kasutatava energia hulka, peab seirekava sisaldama järgmist:
a)  laeva jääklass;
b)  jääoludes sõitmise kuupäev ja kellaaeg;
c)  jääoludes sõitmisel tarbitud iga kütuseliigi kogus;
d)  jääoludes sõitmisel tarbitud iga asendusenergiaallikast toodetud kütuseliigi kogus;
e)  jääoludes sõitmisel läbitud vahemaa;
f)  reisi ajal läbitud vahemaa;
g)  merel tarbitud iga kütuseliigi kogus ja
h)  merel iga asendusenergiaallikast toodetud kütuseliigi kogus.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Ettevõtjad registreerivad lõikes 1 loetletud teabe ja andmed igal aastal läbipaistval viisil, mis võimaldab tõendajal kontrollida käesoleva määruse täitmist.
2.  Ettevõtjad registreerivad lõikes 1 loetletud teabe ja andmed õigeaegselt ja läbipaistval viisil ning koostavad aruanded igal aastal, mis võimaldab tõendajal kontrollida käesoleva määruse täitmist.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  koondab artikli 14 lõike 3 kohaselt esitatud teabe ja esitab selle liikmesriigi pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d
(d)  artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud trahvisumma.
välja jäetud
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3a (uus)
3a.  Tõendaja esitatud teabe põhjal arvutab liikmesriigi pädev asutus artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud trahvisumma ning teatab sellest ettevõtjale.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)
4a.  Laevandusettevõtjale määratud haldav asutus on
a)  liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtja puhul liikmesriik, kus laevandusettevõtja on registreeritud;
b)  liikmesriigis registreerimata laevandusettevõtja puhul liikmesriik, kus kõnealusel laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses reisidega, mis kuuluvad artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse;
c)  laevandusettevõtja puhul, mis ei ole liikmesriigis registreeritud ega ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvat reisi, on haldavaks asutuseks liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvat esimest reisi;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Komisjon töötab välja elektroonilise nõuetele vastavuse andmebaasi ning tagab selle toimimise ja ajakohastamise, et jälgida artiklite 4 ja 5 järgimist. Nõuetele vastavuse andmebaasi eesmärk on pidada arvestust laevade nõuetele vastavuse bilansi ning artiklites 17 ja 18 sätestatud paindlikkusmehhanismide kasutamise kohta. See on kättesaadav ettevõtjatele, tõendajatele, pädevatele asutustele ja komisjonile.
1.  Komisjon töötab välja elektroonilise nõuetele vastavuse andmebaasi, mis integreeritakse määruse (EL) 2015/757 kohaselt loodud süsteemi THETIS-MRV, ning tagab selle toimimise ja ajakohastamise, et jälgida artiklite 4 ja 5 järgimist. Nõuetele vastavuse andmebaasi eesmärk on pidada arvestust laevade nõuetele vastavuse bilansi, artikli 5 lõikes 3 sätestatud erandite kasutamise ning artiklites 17 ja 18 sätestatud paindlikkusmehhanismide kasutamise ja artikli 20 kohaselt määratud karistuste kohta. See on kättesaadav ettevõtjatele, tõendajatele, pädevatele asutustele ja komisjonile.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)
1a.  Ettevõtjatel on lubatud kanda üle nõuetele vastavuse ülejääki täielikult taastuvenergial (nt tuule- või päikeseenergia) töötavatelt laevadelt, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust, kui neid laevu ei kasutata üksnes vaba aja veetmiseks.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Ettevõtja kannab nõuetele vastavuse andmebaasi iga aasta 30. aprilliks iga oma laeva kohta artikli 15 lõikes 2 osutatud teabe, mille on kindlaks teinud tõendaja, koos teabega, mis võimaldab identifitseerida laeva, ettevõtja ja hindamise teinud tõendaja isiku.
3.  Ettevõtja kannab nõuetele vastavuse andmebaasi iga aasta 30. aprilliks iga oma laeva kohta artikli 15 lõikes 2 osutatud teabe, mille on kindlaks teinud ja arvutanud tõendaja, artiklites 17 ja 18 sätestatud paindlikkusmehhanismide kasutamise, artikli 5 lõike 3 alusel kohaldatud iga-aastased erandid, kui neid on, koos teabega, mis võimaldab identifitseerida laeva, ettevõtja ja hindamise teinud tõendaja isiku.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Kui laeval tekib aruandeperioodil nõuetele vastavuse ülejääk, võib ettevõtja selle kanda sama laeva vastavusbilanssi järgmiseks aruandeperioodiks. Pärast tõendaja heakskiitu registreerib ettevõtja nõuetele vastavuse ülejäägi ülekandmise järgmisele aruandeperioodile nõutele vastavuse andmebaasis. Ettevõtja ei tohi pärast FuelEU vastavussertifikaadi väljaandmist nõuetele vastavuse ülejääki enam üle kanda.
1.  Kui laeval tekib artikli 15 lõikes 2 osutatud teabest lähtuvalt aruandeperioodil nõuetele vastavuse ülejääk seoses kasvuhoonegaaside heitemahukuse või muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga, millele on osutatud vastavalt artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4a lõikes 3, võib ettevõtja selle kanda sama laeva vastavusbilanssi järgmiseks aruandeperioodiks. Pärast tõendaja heakskiitu registreerib ettevõtja nõuetele vastavuse ülejäägi ülekandmise järgmisele aruandeperioodile nõutele vastavuse andmebaasis. Ettevõtja ei tohi pärast FuelEU vastavussertifikaadi väljaandmist nõuetele vastavuse ülejääki enam üle kanda. Järgmise aruandeperioodi kasutamata nõuetele vastavuse ülejääk kehtib kolm aastat.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Kahe või enama laeva vastavusbilansse, mida tõendab sama tõendaja, võib artikli 4 nõuete täitmiseks ühendada. Laeva vastavusbilanssi ei või sama aruandeperioodi jooksul lisada rohkem kui ühte kogumisse.
1.  Kahe või enama laeva vastavusbilansse seoses kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga, millele on osutatud vastavalt artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4a lõikes 3, mida tõendab sama tõendaja, võib artiklite 4 ja 4a nõuete täitmiseks ühendada. Laeva vastavusbilanssi ei või sama aruandeperioodi jooksul lisada rohkem kui ühte kogumisse.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Kui aruandeperioodile järgneva aasta 1. mail on laeval nõuetele vastavuse puudujääk, peab ettevõtja maksma trahvi. Tõendaja arvutab trahvisumma V lisas esitatud valemi alusel.
1.  Kui aruandeperioodile järgneva aasta 1. mail on laeval nõuetele vastavuse puudujääk, peab ettevõtja maksma heastava trahvi. Liikmesriigi pädev asutus arvutab tõendaja esitatud teabe alusel trahvisumma V lisas esitatud valemite alusel seoses kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade ja, kui see on kohaldatav, muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga, millele on osutatud vastavalt artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4a lõikes 3.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Ettevõtja maksab trahvi iga nõuetele mittevastava sadamakülastuse eest. Tõendaja arvutab trahvisumma, korrutades 250 euro suuruse summa laeva pardale paigaldatud energiaseadme võimsusega megavattides ja kai ääres seistud täistundide arvuga.
2.  Ettevõtja maksab trahvi iga nõuetele mittevastava sadamakülastuse eest. Liikmesriigi pädev asutus arvutab tõendaja esitatud teabe alusel trahvisumma, korrutades 250 euro suuruse summa 2022. aasta hindades laeva pardale paigaldatud energiaseadme võimsusega megavattides ja kai ääres seistud täistundide arvuga. Selle arvutamisel hinnatakse, et kaldaäärse elektritoitega ühendamiseks on vaja kaks tundi ja see aeg lahutatakse vaikimisi kai ääres seistud täistundide arvust, et võtta arvesse kaldaäärse elektritoitega ühendamiseks vajalikku aega.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
3a.  Ettevõtja haldav riik tagab, et ettevõtja iga laeva puhul, millel on aruandeaasta 1. juunil nõuetele vastavuse puudujääke, tasub ettevõtja pärast pädeva asutuse poolset võimalikku kinnitust aruandeaasta 30. juuniks summa, mis on võrdne V lisa B osas esitatud valemite kohaldamisest tuleneva karistusega.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kui ettevõtja sõlmib kommertskäitajaga lepingu, milles täpsustatakse, et kõnealune käitaja vastutab kütuse ostmise ja laeva käitamise eest, määravad ettevõtja ja kõnealune käitaja lepingulise kokkuleppega kindlaks, et viimane vastutab käesolevas artiklis osutatud karistustest tulenevate kulude tasumise eest. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab laeva käitamine veetava lasti, teekonna, marsruudi ja/või laeva kiiruse kindlaksmääramist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3 c (uus)
3c.  Kui ettevõtja või kommertskäitaja sõlmib kütusetarnijaga lepingu, mille kohaselt viimane vastutab konkreetsete kütuste tarnimise eest, sisaldab leping sätteid, millega nähakse ette kütusetarnija kohustus maksta ettevõtjale või kommertskäitajale hüvitist käesolevas artiklis osutatud karistuste eest, kui kütuseid ei tarnita kokkulepitud tingimustel. Käesoleva lõike kohaldamisel peavad nimetatud lepingute alusel tarnitavad kütused vastama artikli 9 lõike 1 punkti b sätetele.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et kohandada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valemit, ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kindlaksmääratud trahvisumma muutmiseks, võttes arvesse energiakulude arengut.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et kohandada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valemit, ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kindlaksmääratud trahvisumma muutmiseks niipea, kui energiakulude areng kahjustab kehtestatud karistuste hoiatavat mõju. Mis puudutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valemit, peab sellest tulenev trahv olema suurem selle taastuvkütuse ja vähese CO2 heitega kütuse kogusest ja kuludest, mida laevad oleksid kasutanud, kui nad oleksid käesoleva määruse nõudeid täitnud.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud trahvid määratakse selleks, et toetada ühisprojekte, mille eesmärk on taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kiire kasutuselevõtt merendussektoris. Trahvide alusel kogutud vahenditest rahastatavad projektid soodustavad suurema koguse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tootmist merendussektoris, hõlbustavad sobivate punkerdamisrajatiste või elektrivõrguühenduste ehitamist sadamates ning toetavad kõige uuenduslikumate Euroopa tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu laevastikus, et saavutada heite märkimisväärne vähendamine.
1.  Artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud trahvid määratakse selleks, et toetada ühisprojekte, mille eesmärk on taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kiire kasutuselevõtt merendussektoris. Trahvide alusel kogutud vahenditest rahastatavad projektid soodustavad suurema koguse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tootmist merendussektori jaoks, hõlbustavad sobivate punkerdamisrajatiste või elektrivõrguühenduste ehitamist sadamates või vajaduse korral tekiehitiste kohandamist ning toetavad kõige uuenduslikumate Euroopa tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu laevastikus, et saavutada heite märkimisväärne vähendamine.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud trahvidest saadud tulud tuleb eraldada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile. Need tulud moodustavad sihtotstarbelise välistulu vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 ja neid rakendatakse vastavalt innovatsioonifondi suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.
2.  Lõikes 1 osutatud trahvidest saadud tulud eraldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3gab osutatud ookeanifondile. Need tulud on ette nähtud merendussektorile ja aitavad kaasa selle CO2 heite vähendamisele. Need tulud moodustavad sihtotstarbelise välistulu vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 ja neid rakendatakse vastavalt ookeanifondi suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Ettevõtjatel on õigus taotleda, et vaadatakse läbi tõendaja poolt neile käesoleva määruse alusel esitatud arvutused ja meetmed, sealhulgas artikli 19 lõike 1 kohase FuelEU vastavussertifikaadi väljastamisest keeldumine.
1.  Ettevõtjatel on õigus taotleda, et vaadatakse läbi liikmesriigi pädeva asutuse või tõendaja poolt neile käesoleva määruse alusel esitatud arvutused ja meetmed, sealhulgas artikli 19 lõike 1 kohase FuelEU vastavussertifikaadi väljastamisest keeldumine.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 6, artikli 5 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 13 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 4 lõikes 4, artikli 4a lõikes 6, artikli 5 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 9a lõikes 3, artikli 13 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 13 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4, artikli 4a lõikes 6, artikli 5 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 9a lõikes 3, artikli 13 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 6
6.  Artikli 4 lõike 7, artikli 5 lõike 4, artikli 9 lõike 3, artikli 13 lõike 3, artikli 20 lõike 4 ja artikli 21 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 4 lõike 4, artikli 4a lõike 6, artikli 5 lõike 4, artikli 9 lõike 3, artikli 9a lõike 3, artikli 13 lõike 3, artikli 20 lõike 4 ja artikli 21 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige -1 (uus)
-1.  Komisjon koostab 1. jaanuariks 2024 aruande käesoleva määruse sotsiaalse mõju kohta. See aruanne sisaldab prognoosi käesoleva määruse mõju kohta tööhõive- ja koolitusvajadustele aastani 2030 ja aastani 2050.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2030 aruande käesoleva määruse toimimise ning meretranspordi taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tehnoloogia ja turu arengu ning selle liidu merendussektorile avalduva mõju hindamise tulemuste kohta. Komisjon kaalub järgmisi võimalikke muudatusi:
1.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2027 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ning meretranspordi taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tehnoloogia ja turu arengu ning selle liidu merendussektorile avalduva mõju hindamise tulemuste kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu käesoleva määruse panusele liidu üldiste ja sektoripõhiste kliimaeesmärkide saavutamisse, nagu on määratletud Euroopa kliimamääruses, ning liidu taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide saavutamisse. Samuti hinnatakse aruandes käesoleva määruse mõju ühtse turu toimimisele, merendussektori konkurentsivõimele, kaubaveohindadele ning kasvuhoonegaaside heite ja äritegevuse ülekandumise ulatusele. Samal ajal hindab komisjon ka käesoleva määruse mõju ülemaailmsele kasvuhoonegaaside heite vähendamisele transpordisektoris ning ülemaailmsete ja piirkondlike kaubavoogude arengule. Komisjon kaalub järgmisi võimalikke muudatusi:
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  käesoleva määruse kohaldamisala seoses järgmisega:
–  – artikli 2 lõikes 1 osutatud kogumahutavuse künnise langetamine 400 tonnile;
–  – artikli 2 punktis c osutatud kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt saabuvate laevade poolt kasutatud energia osakaalu suurendamine;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab)  – II lisas esitatud vaikeväärtused, tuginedes kõige täpsematele kättesaadavatele teaduslikele teadmistele ja tõenditele;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a c (uus)
ac)  – käesoleva määrusega hõlmatud saasteainete loetelu, eelkõige võimalus lisada musta süsiniku heitkogused;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt b
(b)  laevatüübid, mille suhtes kohaldatakse artikli 5 lõiget 1;
b)  laevatüüpide, mille suhtes kohaldatakse artikli 5 lõiget 1, laiendamine;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  I lisas sätestatud metoodika.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 a (uus)
1a.   Selleks et tagada eesmärgipõhine ja tehnoloogianeutraalne lähenemisviis, tuleks käesolev määrus läbi vaadata ja vajaduse korral seda muuta, kuna uued kasvuhoonegaaside vähendamise tehnoloogiad, nagu CO2 kogumine pardal, uued taastuvkütused ja vähese CO2 heitega kütused ning uued käitusmeetodid, nagu tuulemootorid, muutuvad tehniliselt ja majanduslikult küpseks. Komisjon hindab pidevalt erinevate kasvuhoonegaaside heite vähendamise tehnoloogiate küpsust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta esimese ülevaate 1. jaanuariks 2027.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 b (uus)
1b.   Komisjon jälgib pidevalt liidu laevandusettevõtjatele kättesaadavaks tehtud alternatiivkütuste kogust ning esitab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2027 ning seejärel iga viie aasta tagant kuni 2050. aastani. Kui nende kütuste tarnimine ei vasta laevandusettevõtjate nõudlusele, mis on vajalik käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, peaks komisjon tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada, et liidu laevakütuse tarnijad teevad liidu sadamaid külastavatele laevandusettevõtjatele kättesaadavaks piisavas koguses alternatiivkütuseid.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 c (uus)
1c.   Kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon võtab vastu käesoleva määruse tasemele vastavad ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad, teeb komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et tagada täielik kooskõla rahvusvahelise kokkuleppega.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 d (uus)
1d.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2027 ja igal viiendal aastal kuni 2050. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande õigusaktide paketi „Eesmärk 55“1a makromajandusliku koondmõju põhjaliku hindamise tulemuste kohta. Aruandes keskendutakse sellele, milline mõju avaldub liidu konkurentsivõimele, töökohtade loomisele, kaubaveohindadele, kodumajapidamiste ostujõule ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ulatusele.
__________________
1a Komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatis (COM(2021) 0550).
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 e (uus)
1e.  Komisjon kaalub käesoleva määruse võimalikku muutmist, eesmärgiga saavutada õigusnormide lihtsustamine. Komisjon ja pädevad asutused kohanduvad pidevalt halduskorra parimate tavadega ja võtavad kõik meetmed, et käesoleva määruse täitmise tagamist lihtsustada, viies seejuures laevaomanike, käitajate, sadamate ja tõendajate halduskoormuse miinimumini.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28a (uus)
Artikkel 28a
Kompenseeriv regulatiivse koormuse vähendamine
Kooskõlas oma teatisega põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohta esitab komisjon 1. jaanuariks 2024 ettepanekud käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, muutes või tühistades muude liidu õigusaktide sätteid, mis tekitavad merendussektorile regulatiivset koormust.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – valem 1

Komisjoni ettepanek

KHG heitemahukuse indeks

„allikast paagini“ (well-to-tank, WtT)

„paagist pardani“ (tank to wake, TtW)

GHG intensity

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000002.png

=

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000003.png

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000004.png

Muudatusettepanek

KHG heitemahukuse indeks

„allikast paagini“ (well-to-tank, WtT)

„paagist pardani“ (tank to wake, TtW)

GHG intensity

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000005.png

=

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000006.png

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000007.png

Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

n fuel

Aruandeperioodil laevale tarnitud kütuste arv

Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – rida 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

MULTi

Muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse suhtes kohaldatav kordaja

Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – rida 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mi,j A

Põletusseadmes j oksüdeeritud konkreetse kütuse i kohandatud mass [kütuse g] jääklassi IC, IB, IA või IA Super või samaväärse jääklassi1a laeva puhul jääoludes sõitmise tõttu ning jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva tehniliste omaduste tõttu. Kohandatud massi Mi,j A kasutatakse vajaduse korral valemis 1 massi Mi,j asemel.

 

_______________

 

1a Lisateavet jääklasside vahelise vastavuse kohta vt HELCOMi soovitusest 25/7: http://www.helcom.fi.

Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 4 – sissejuhatav osa
Fossiilkütuste puhul kasutatakse II lisas esitatud vaikeväärtusi.
Fossiilkütuste puhul kasutatakse II lisas esitatud vaikeväärtusi, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimise või heitkoguste otsese mõõtmisega on võimalik saada tegelikud väärtused.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 4 – alalõik 1 – sissejuhatav osa
Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse valemi 1 lugejas oleva liikme 20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000008.png väärtuseks null.
Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse valemi 1 lugejas oleva liikme 20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000009.png väärtuseks null.
Mõiste MULT väärtuseks valemi 1 nimetajas määratakse kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga b artikli 4a lõikes 2 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuse kordaja väärtus. Kõigi muude kütuste puhul määratakse kordajaks üks.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 5
Kütuse mass Mi määratakse kindlaks, kasutades kogust, millest teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2015/757 kohase aruandlusraamistikuga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate reiside puhul, võttes aluseks ettevõtja valitud seiremeetodi.
Kütuse mass [Mi] määratakse kindlaks, kasutades kogust, millest teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2015/757 kohase aruandlusraamistikuga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate reiside puhul, võttes aluseks ettevõtja valitud seiremeetodi. Jääklassi IC, IB, IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva puhul võib kütuse massi [Mi] asemel kasutada kütuse kohandatud massi [Mi A]. Kohandatud mass [Mi A] on määratletud Va lisas.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 12
Kooskõlas artiklis 6 osutatud nõuetele vastavuse kavaga ja tõendaja hinnangul võib kasutada muid meetodeid, nagu vahetu CO2eq mõõtmine või laborikatsed, kui see suurendab arvutamise üldist täpsust.
Kooskõlas artiklis 6 osutatud nõuetele vastavuse kavaga ja tõendaja hinnangul võib kasutada muid meetodeid, nagu vahetu CO2eq mõõtmine, kui see suurendab arvutamise üldist täpsust.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

Kütuseklass

WtT

TtW

Fossiilkütus

Vaikeväärtusi kasutatakse vastavalt käesoleva määruse tabelile 1

Kütuste jaoks, mille kohta selline koefitsient on esitatud, kasutatakse seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse (MRV-määruse) CO2 koefitsiente

Kõigi muude heitekoefitsientide puhul võib kasutada käesoleva määruse tabelis 1 esitatud vaikeväärtusi; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis saadakse laborikatsete või otsese heitkoguste mõõtmise teel

Säästvad taastuvkütused

(Vedelad biokütused, gaasilised biokütused, e-kütused)

Taastuvenergia direktiivis (RED II) toodud CO2eq väärtusi (põlemist arvestamata) võib kasutada kõigi kütuste puhul, mille tootmisviisid on nimetatud selles direktiivis; teise võimalusena:

võib kasutada taastuvenergia direktiivis (RED II) heakskiidetud sertifitseerimissüsteemi

Võib kasutada heitekoefitsientide vaikeväärtusi vastavalt käesoleva määruse tabelile 1; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis on saadud laborikatsete või otseste heitkoguste mõõtmise teel.

Muu (sealhulgas elekter)

Taastuvenergia direktiivis (RED II) toodud CO2eq väärtusi (põlemist arvestamata) võib kasutada kõigi kütuste puhul, mille tootmisviisid on nimetatud selles direktiivis; teise võimalusena:

võib kasutada taastuvenergia direktiivis (RED II) heakskiidetud sertifitseerimissüsteemi

Võib kasutada heitekoefitsientide vaikeväärtusi vastavalt käesoleva määruse tabelile 1; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis on saadud laborikatsete või otseste heitkoguste mõõtmise teel.

Muudatusettepanek

Kütuseklass

WtT

TtW

Fossiilkütus

Vaikeväärtusi kasutatakse vastavalt käesoleva määruse tabelile 1, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimise või heitkoguste otsese mõõtmisega on võimalik saada tegelikud väärtused

Kütuste jaoks, mille kohta selline koefitsient on esitatud, kasutatakse seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse (MRV-määruse) CO2 koefitsiente

Kõigi muude heitekoefitsientide puhul võib kasutada käesoleva määruse tabelis 1 esitatud vaikeväärtusi; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis on saadud heitkoguste otsese mõõtmise teel

Säästvad taastuvkütused

(Vedelad biokütused, gaasilised biokütused, e-kütused)

Taastuvenergia direktiivis (RED II) toodud CO2eq väärtusi (põlemist arvestamata) võib kasutada kõigi kütuste puhul, mille tootmisviisid on nimetatud selles direktiivis; teise võimalusena:

võib kasutada taastuvenergia direktiivis (RED II) heakskiidetud sertifitseerimissüsteemi või heitkoguste otsest mõõtmist

Võib kasutada heitekoefitsientide vaikeväärtusi vastavalt käesoleva määruse tabelile 1; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis on saadud heitkoguste otsese mõõtmise teel.

Muu (sealhulgas elekter)

Taastuvenergia direktiivis (RED II) toodud CO2eq väärtusi (põlemist arvestamata) võib kasutada kõigi kütuste puhul, mille tootmisviisid on nimetatud selles direktiivis; teise võimalusena:

võib kasutada taastuvenergia direktiivis (RED II) heakskiidetud sertifitseerimissüsteemi või heitkoguste otsest mõõtmist

Võib kasutada heitekoefitsientide vaikeväärtusi vastavalt käesoleva määruse tabelile 1; teise võimalusena:

sertifitseeritud väärtusi, mis on saadud heitkoguste otsese mõõtmise teel.

Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 2
Biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste ja ringlussevõetud süsinikukütuste heitekoefitsiendid määratakse kindlaks direktiivi (EL) 2018/2001 lisa 5 osas C sätestatud meetodite kohaselt.
Biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste heitekoefitsiendid määratakse kindlaks direktiivi (EL) 2018/2001 lisa 5 osas C sätestatud meetodite kohaselt.
Mis tahes kütuste heitekoefitsiendid võib teise võimalusena kindlaks määrata tegelike sertifitseeritud väärtuste või heitkoguste otsese mõõtmise teel saadud väärtuste põhjal.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

Veeldatud biogaas

Peamised tooted / jäätmed / lähteainete segu

0,05

Viide direktiivile (EL) 2018/2001.

Vedelgaasi-ottomootor (kahekütuseline, keskmine kiirus)

2,755

MEPC245 (66),

Määrus (EL) 2015/757

0,00005

0,00018

3,1

Vedelgaasi-ottomootor (kahekütuseline, aeglane kiirus)

1,7

Vedelgaasi-diiselmootor (kahekütuseline)

0,2

LBSI

Puudub

Muudatusettepanek

Veeldatud biogaas

Peamised tooted / jäätmed / lähteainete segu

0,05

Viide direktiivile (EL) 2018/2001.

Vedelgaasi-ottomootor (kahekütuseline, keskmine kiirus)

2,755

MEPC245 (66),

Määrus (EL) 2015/757

0

0,00011

3,1

Vedelgaasi-ottomootor (kahekütuseline, aeglane kiirus)

1,7

Vedelgaasi-diiselmootor (kahekütuseline)

0,2

LBSI

Puudub

Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 8
Veerus 4 on esitatud CO2eq heite väärtused ühikutes gCO2eq/MJ. Fossiilkütuste puhul kasutatakse ainult tabelis esitatud vaikeväärtusi. Kõigi muude kütuste jaoks (välja arvatud sõnaselgelt märgitud juhtudel) arvutatakse väärtused, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud meetodeid või vaikeväärtusi, millest lahutatakse põlemisel tekkivad heitkogused, eeldades kütuse täielikku oksüdeerumist33.
Veerus 4 on esitatud CO2eq heite väärtused ühikutes gCO2eq/MJ. Fossiilkütuste puhul kasutatakse tabelis esitatud vaikeväärtusi, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimise või heitkoguste otsese mõõtmisega on võimalik saada tegelikud väärtused. Kõigi muude kütuste jaoks (välja arvatud sõnaselgelt märgitud juhtudel) arvutatakse väärtused, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud meetodeid või vaikeväärtusi, millest lahutatakse põlemisel tekkivad heitkogused, eeldades kütuse täielikku oksüdeerumist33.
__________________
__________________
33 Siin viidatakse direktiivile (EL) 2018/2001 V lisa C osa punkti 1 alapunkti a mõistele eu „kasutatavast kütusest tulenev heitkogus“.
33 Viidatakse direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punkti 1 alapunkti a mõistele eu „kasutatavast kütusest tulenev heitkogus“.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel – rida 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mis tahes muu heitevaba energiaallikas

Mis tahes tehnoloogia, millega saavutatakse heitkoguste sama suur või suurem vähenemine kui oleks saavutatud kaldaäärse elektritoite kasutamisega.

Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa

Komisjoni ettepanek

V LISA

Artikli 20 lõikes 1 sätestatud VASTAVUSBILANSI JA TRAHVI ARVUTAMINE

Laeva vastavusbilansi arvutamise valem

Laeva vastavusbilansi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Vastavusbilanss [gCO2eq/MJ] =

(GHGIEtarget - GHGIEactual) x [20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000010.png]

kus

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000011.png

CO2 ekvivalentkogused grammides

GHGIEtarget

Käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohane laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär

GHGIEactual

Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse aastane keskmine, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi kohta

Artikli 20 lõikes 1 sätestatud trahvi arvutamise valem

Artikli 20 lõikes 1 sätestatud trahvisumma arvutatakse järgmiselt:

Trahv =

(Vastavusbilanss / GHGIEactual) x MJ ja VLSFO tonnide vaheline teisendustegur (41.0 MJ/kg) x 2400 eurot

Muudatusettepanek

V LISA

Artikli 20 lõikes 1 sätestatud VASTAVUSBILANSI JA HEASTAVA KARISTUSE ARVUTAMINE

A.   Laeva vastavusbilansi arvutamise valem

a)  Vastavusbilanss seoses laeva kasvuhoonegaaside heitemahukusega, võttes arvesse artikli 4 lõiget 2

Laeva vastavusbilansi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Vastavusbilanss [gCO2eq/MJ] =

(GHGIEtarget - GHGIEactual) x [20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000012.png]

kus

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000013.png

CO2 ekvivalentkogused grammides

GHGIEtarget

Käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohane laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär

GHGIEactual

Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse aastane keskmine, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi kohta

b)  Vastavusbilanss seoses muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga, võttes arvesse artikli 4a lõiget 3

CB_RFNBO [% RFNBO] =

(% RFNBOquota - % RFNBOactual)

kus

 

CB_RFNBO

Vastavusbilanss seoses muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga RFNBOquota, võttes arvesse artikli 4a lõiget 3

% RFNBOquota

Käesoleva määruse artikli 4a lõike 3 kohane aasta keskmise laeva pardal kasutatava energia muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoot RFNBOquota

% RFNBOactual

Aasta keskmise laeva pardal kasutatava energia teatatud osakaal protsentides, mis saadakse artikli 9 lõike 1 punktile b vastavate muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamisest

B.   Artikli 20 lõikes 1 sätestatud karistuse summa arvutamise valem

a)  Heastav karistus seoses laeva kasvuhoonegaaside heitemahukuse vastavusbilansiga, võttes arvesse artikli 4 lõiget 2

Artikli 20 lõikes 1 sätestatud karistuse summa arvutatakse järgmiselt:

Karistuse summa =

(Vastavusbilanss / GHGIEactual) x MJ ja VLSFO tonnide vaheline teisendustegur (41,0 MJ/kg) x 2400 eurot

b)  Heastav karistus seoses muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise kvoodiga, võttes arvesse artikli 4a lõiget 3

Artikli 20 lõikes 1a sätestatud heastava karistuse summa arvutatakse järgmiselt:

Heastav karistus (RFNBO) =

abs(CB_RFNBO) x Pd x 3

kus

 

Heastav karistus

eurodes

abs(CB_RFNBO)

On muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste vastavusbilansi absoluutväärtus

Pd

Hinnaerinevus muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja laeval kasutamiseks sobiva fossiilkütuse vahel

Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
V a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Va LISA

KÜTUSE KOHANDATUD MASSI JA LISAENERGIA ARVUTAMINE

Esiteks kirjeldatakse selles lisas, kuidas arvutada kütuse kohandatud mass, kasutades jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi1a laeva tehnilistest omadustest tingitud lisaenergiat ning lisaenergiat, mida kasutab jääklassi IC, IB, IA või IA Super või samaväärse jääklassi laev jääoludes sõitmise tõttu. Teiseks kirjeldatakse selles, kuidas arvutada täiendavad energiad.

Kohandatud mass [Mj A]

Kütuse kohandatud mass [Mi A] arvutatakse jääoludes sõitmisel kasutatava lisaenergia ja jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva tehniliste omaduste tõttu kasutatava lisaenergia alusel. Ettevõtja võib valida, millisele kütusele i lisaenergia jaotatakse. Välja valitud kütus i peab olema üks kütustest, mida laeval on aruandeperioodil tarbitud. Energiakogus, mis vastab tarbitud kütuse i massile, võib olla väiksem kui lisaenergia kogus.

Kütuse i kohandatud mass [Mi A] arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000014.png

, (Ax.1)

kus Mi total tähistab kütuse i kogumassi, Mi additional due to ice class tähistab jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva täiendavast energiatarbimisest tingitud kütuse massi ja Mi additional due to ice conditions tähistab jääoludes sõitmisest tingitud täiendavast energiatarbimisest tingitud kütuse massi.

Kütuse i mass, mis vastab jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva tehnilistest omadustest tingitud täiendavale energiatarbimisele, arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000015.png

, (Ax.2)

kus Eadditional due to ice class tähistab jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva tehnilistest omadustest tingitud täiendavat energiatarbimist ja LCVi on kütuse i alumine kütteväärtus.

Samamoodi arvutatakse jääoludes sõitmisest tingitud täiendavast energiatarbimisest tingitud kütuse mass:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000016.png

, (Ax.3)

kus Eadditional due to ice conditions tähistab jääoludes sõitmisest tingitud täiendavat energiatarbimist.

Jääklassist ja jääoludes sõitmisest tingitud lisaenergia

Jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassi laeva tehnilistest omadustest tingitud täiendav energiatarbimine arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000017.png

, (Ax.4)

kus Evoyages, total tähistab kõigi reiside puhul tarbitud koguenergiat ning Eadditional due to ice conditions jääoludes sõitmisest tingitud täiendavat energiatarbimist.

Kõigi reiside puhul tarbitud koguenergia arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000018.png

, (Ax.5)

kus Mi, voyages, total tähistab kütuse i massi, mis tarbiti kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate reiside puhul, LCVi on kütuse i alumine kütteväärtus ja Eelect., voyages, total kõigi reiside puhul tarbitud laevale tarnitud elektrikogus.

Kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate reiside puhul tarbitud kütuse i mass Mi, voyages, total arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000019.png

, (Ax.6)

kus Mi, voyages between MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel tehtud reiside ajal tarbitud kütuse koondmassi, Mi, voyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside ajal tarbitud kütuse koondmassi ja Mi, voyages to MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside ajal tarbitud kütuse koondmassi. Laevale tarnitud tarbitud elektrikoguse Eelect., voyages total saab arvutada samal viisil.

Jääoludes sõitmisest tingitud täiendav energiatarbimine arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000020.png

, (Ax.7)

kus Evoyages, open water tähistab jäävabas vees sõitmisel tarbitud energiat ning Evoyages, ice conditions, adjusted jääoludes sõitmisel tarbitud kohandatud energiat.

Energia, mis tarbitakse reisidel, mis hõlmavad sõitmist üksnes jäävabas vees, arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000021.png

(Ax.8)

kus Evoyages, ice conditions tähistab energiat, mis tarbiti jääoludes sõitmisel, ja see arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000022.png

(Ax.9)

kus Mi, voyages, ice conditions tähistab jääoludes sõitmisel tarbitud kütuse i massi ja Eelect., voyages, total tähistab laevale tarnitud elektrikogust, mis tarbiti jääoludes sõitmisel.

Jääoludes sõitmise puhul arvutatakse tarbitud kütuse i mass järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000023.png

, (Ax.10)

kus Mi, voyages between MS, ice cond tähistab jääklassi laeval liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel jääoludes sõitmisel tarbitud kütuse koondmassi, Mi, voyages from MS jääklassi laeval kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside ajal jääoludes sõitmisel tarbitud kütuse koondmassi ja Mi, voyages to MS jääklassi laeval liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside ajal jääoludes sõitmisel tarbitud kütuse koondmassi. Laevale tarnitud tarbitud elektrikoguse Eice conditions saab arvutada samal viisil.

Jääoludes tarbitud kohandatud energia arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000024.png

(Ax.11)

kus Dice conditions on jääoludes sõitmisel läbitud vahemaa ja 20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000025.png on energiatarbimine jäävabas vees läbitud vahemaa kohta.

Jääoludes sõitmisel läbitud vahemaa Dice conditions arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000026.png

, (Ax.12)

kus Dvoyages between MS, ice cond. tähistab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel jääoludes sõitmisel läbitud koondvahemaad, Dvoyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside ajal jääoludes sõitmisel läbitud koondvahemaad ja Dvoyages to MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside ajal jääoludes sõitmisel läbitud koondvahemaad.

Viimane arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000027.png

, (Ax.13)

kus Evoyages, ice conditions tähistab energiatarbimist jääoludes sõitmisel ja Dtotal kogu aastas läbitud vahemaad.

Kogu aastas läbitud vahemaa arvutatakse järgmiselt:

20221019-P9_TA(2022)0367_ET-p0000028.png

, (Ax.14)

kus Dvoyages between MS tähistab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel läbitud koondvahemaad, Dvoyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside ajal läbitud koondvahemaad ja Dvoyages to MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suundunud reiside ajal läbitud koondvahemaad.

______________

1a Lisateavet jääklasside vahelise vastavuse kohta vt HELCOMi soovitusest 25/7: http://www.helcom.fi.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0233/2022).

Viimane päevakajastamine: 21. veebruar 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika