Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0223(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0234/2022

Esitatud tekstid :

A9-0234/2022

Arutelud :

PV 17/10/2022 - 14
CRE 17/10/2022 - 14
PV 10/07/2023 - 15
CRE 10/07/2023 - 15

Hääletused :

PV 19/10/2022 - 7.5
CRE 19/10/2022 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 11/07/2023 - 8.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0368
P9_TA(2023)0261

Vastuvõetud tekstid
PDF 365kWORD 158k
Kolmapäev, 19. oktoober 2022 - Strasbourg
Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt ***I
P9_TA(2022)0368A9-0234/2022

Euroopa Parlamendi 19. oktoobril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL (COM(2021)0559 – C9‑0331/2021 – 2021/0223(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esineme lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL3 on sätestatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu raamistik. Selle direktiivi kohaldamist käsitlevas komisjoni teatises4 juhiti tähelepanu laadimis- ja tankimistaristu ebaühtlasele arengule liidus ning asjaolule, et see ei ole koostalitlusvõimeline ja kasutajasõbralik. Selles märgiti, et selge ühise metoodika puudumine direktiivis 2014/94/EL nõutud riiklike poliitikaraamistike kohaste eesmärkide seadmiseks ja meetmete vastuvõtmiseks on viinud olukorrani, kus eesmärkide seadmise ja toetava poliitika ambitsioonikuse tase on liikmesriigiti väga erinev.
 (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL43 on sätestatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu raamistik. Selle direktiivi kohaldamist käsitlevas komisjoni teatises44 juhiti tähelepanu laadimis- ja tankimistaristu ebaühtlasele arengule liidus ning asjaolule, et see ei ole koostalitlusvõimeline ja kasutajasõbralik. Selles märgiti, et selge ühise metoodika puudumine direktiivis 2014/94/EL nõutud riiklike poliitikaraamistike kohaste eesmärkide seadmiseks ja meetmete vastuvõtmiseks on viinud olukorrani, kus eesmärkide seadmise ja toetava poliitika ambitsioonikuse tase on liikmesriigiti väga erinev. Seetõttu ei ole omakorda suudetud luua kogu liidus alternatiivkütuste taristu terviklikku ja täielikku raamistikku.
__________________
 __________________
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
4 COM(2020)0789.
 44 COM(2020)0789.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/6316 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/124247 on juba kehtestatud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite ning teatavate raskeveokite CO2-heite normid. Need õigusaktid peaksid kiirendama eelkõige heiteta sõidukite kasutuselevõttu ja tekitama seeläbi nõudluse laadimis- ja tankimistaristu järele.
 (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/63146 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1242447 on juba kehtestatud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite ning teatavate raskeveokite CO2-heite normid. Nende õigusaktide läbivaatamine tuleks viia kooskõlla käesoleva määruse läbivaatamisega, et tagada maanteetranspordis sidus raamistik alternatiivkütuste kasutamiseks ja kasutuselevõtuks ning kiirendada eelkõige heiteta sõidukite ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu ning tekitada seeläbi nõudlus laadimis- ja tankimistaristu järele.
__________________
 __________________
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).
 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Algatused „ReFuelEU aviation“8 ja „FuelEU maritime“9 peaksid hoogustama säästvate alternatiivkütuste tootmist ja kasutuselevõttu lennunduses ja meretranspordis. Kuigi säästvate lennukikütuste kasutamise nõuded saavad suures osas tugineda olemasolevale tankimistaristule, on vaja investeerida seisvate õhusõidukite elektritoitesse. Algatuses „FuelEU maritime“ on esitatud eelkõige kaldalt tuleva elektri kasutamise nõuded, mida on võimalik täita üksnes juhul, kui TEN-T sadamates on piisav kaldaäärne elektritoide. Nendes algatustes aga puuduvad sätted nõutava kütusetaristu kohta, mis on nende eesmärkide saavutamise eeltingimuseks.
 (4)  Algatused „ReFuelEU aviation“48 ja „FuelEU maritime“49 peaksid hoogustama säästvate alternatiivkütuste tootmist ja kasutuselevõttu lennunduses ja meretranspordis. Kuigi säästvate lennukikütuste kasutamise nõuded saavad suures osas tugineda olemasolevale tankimistaristule, on vaja investeerida seisvate õhusõidukite elektritoitesse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon hindama lennunduse vesinikuturu praegust olukorda ja tulevast arengut ning viima läbi teostatavusuuringu asjaomase taristu kasutuselevõtu kohta õhusõidukite käitamiseks, sealhulgas vajaduse korral alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kava lennujaamades, eelkõige seoses vesiniku ja õhusõidukite elektrilaadimisega. Algatuses „FuelEU maritime“ on esitatud eelkõige kaldalt tuleva elektri kasutamise nõuded, mida on võimalik täita üksnes juhul, kui TEN-T sadamates on piisav kaldaäärne elektritoide. Nendes algatustes aga puuduvad sätted nõutava kütusetaristu kohta, mis on nende eesmärkide saavutamise eeltingimuseks.
__________________
 __________________
8 COM(2021)0561.
 48 COM(2021)0561.
9 COM(2021)0562.
 49 COM(2021)0562.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Seepärast tuleks kõiki transpordiliike käsitleda ühes õigusaktis, milles tuleks arvesse võtta mitmesuguseid alternatiivkütuseid. Eri transpordiliikide puhul kasutatavate heitevabade jõuseadmete tehnoloogia on eri valmidusastmes. Maanteesektoris võib täheldada akutoitega elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite kiiret kasutuselevõttu. Turul on kättesaadavad ka vesinikkütuseelemendiga maanteesõidukid. Lisaks kasutatakse praegu väiksemaid vesinikulaevu ja akutoitega elektrilaevu ning vesinikkütuseelemendiga ronge erinevates projektides ja esimestes kommertsvedudes, täielik turustamine leiab eeldatavasti aset järgmistel aastatel. Seevastu lennundus- ja veetranspordisektor sõltuvad jätkuvalt vedelatest ja gaasilistest kütustest, kuna heiteta ja vähese heitega jõuseadmete lahendused peaksid turule tulema alles 2030. aasta paiku ja lennundussektoris isegi hiljem, kusjuures täielik turustamine võtab aega. Fossiilseid gaasilisi või vedelkütuseid on võimalik kasutada ainult juhul, kui see on selgelt hõlmatud CO2-heite vähendamise alaste pingutustega, mis on kooskõlas liidus kliimaneutraalsuse saavutamise pikaajalise eesmärgiga, nõutav on suurem segamine või asendamine taastuvkütustega, nagu biometaan, täiustatud biokütused või taastuvad ja vähese CO2-heitega sünteetilised gaasilised ja vedelkütused.
 (5)  Seepärast tuleks kõiki transpordiliike käsitleda ühes õigusaktis, milles tuleks arvesse võtta mitmesuguseid alternatiivkütuseid. Eri transpordiliikide puhul kasutatavate heitevabade jõuseadmete tehnoloogia on eri liikmesriikides ja piirkondades eri valmidusastmes. Maanteesektoris võib täheldada akutoitega elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite kiiret kasutuselevõttu ning seetõttu on selle arenenud tehnoloogia jaoks vaja kõrgemaid eesmärke. Turul on kättesaadavad ka vesinikkütuseelemendiga maanteesõidukid, olgugi et vähemal määral. Lisaks kasutatakse praegu väiksemaid vesinikulaevu ja akutoitega elektrilaevu ning vesinikkütuseelemendiga ronge erinevates projektides ja esimestes kommertsvedudes, täielik turustamine leiab eeldatavasti aset järgmistel aastatel. Seevastu lennundus- ja veetranspordisektor sõltuvad jätkuvalt vedelatest ja gaasilistest kütustest, kuna heiteta ja vähese heitega jõuseadmete lahendused peaksid turule tulema alles 2030. aasta paiku ja lennundussektoris isegi hiljem, kusjuures täielik turustamine võtab aega. Liit peaks tegema suuremaid pingutusi, et kõrvaldada järk-järgult kasutuselt fossiilsed gaasilised ja vedelkütused ning edendada taastuvaid alternatiive, ning fossiilkütuste kasutamine peaks olema võimalik ainult juhul, kui see on selgelt hõlmatud CO2-heite vähendamise alaste pingutustega, mis on kooskõlas liidus kliimaneutraalsuse saavutamise pikaajalise eesmärgiga, nõutav on suurem segamine või asendamine taastuvkütustega, nagu biometaan, täiustatud biokütused või taastuvad ja vähese CO2-heitega sünteetilised gaasilised ja vedelkütused.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Selliseid biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid, mis asendavad diislikütust, bensiini ja reaktiivkütust, saab toota eri lähteainetest ning neid saab fossiilkütustesse segada väga suure osakaaluga. Tehniliselt saab neid koos praeguse sõidukitehnoloogiaga kasutada väikeste kohandustega. Taastuvmetanooli saab kasutada ka siseveelaevanduses ja lähimerevedudel. Sünteetilistel ja parafiinkütustel on potentsiaal vähendada fossiilsete kütuseallikate kasutamist transpordisektori energiavarustuses. Kõigi nende kütuste jaotamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks saab kasutada olemasolevat taristut või vajaduse korral samasugust taristut.
 (6)  Selleks et suurendada võimalikult palju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaali, saab selliseid biokütuseid, sealhulgas biogaasi, ja sünteetilisi kütuseid, mis asendavad diislikütust, bensiini ja reaktiivkütust, toota eri lähteainetest ning neid saab fossiilkütustesse segada väga suure osakaaluga. See on eriti oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennundus- ja meretranspordisektoris, kus elektrifitseerimine on aeglasem. Neid kütuseid saab väikeste kohandustega tehniliselt kasutada koos praeguse sõidukitehnoloogiaga. Taastuvmetanooli saab kasutada ka siseveelaevanduses ja lähimerevedudel. Sünteetilistel ja parafiinkütustel on potentsiaal vähendada fossiilsete kütuseallikate kasutamist transpordisektori energiavarustuses. Kõigi nende kütuste jaotamiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks saab kasutada olemasolevat taristut või vajaduse korral samasugust taristut.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on oluline, et vajalike tehnoloogiate hulgas järgitaks eelkõige tehnoloogilise neutraalsuse ja energiatõhususe esikohale seadmise üldpõhimõtteid, kuna mõned lähitulevikus vaja minevad tehnoloogiad nõuavad endiselt investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, säilitades samal ajal turukonkurentsi mitmesuguste alternatiivsete tehnoloogiate seas, võttes nõuetekohaselt arvesse taskukohasust ja liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Veeldatud maagaasil on tõenäoliselt endiselt oluline roll meretranspordis, kus praegu puudub majanduslikult elujõuline heitevaba jõuseadme tehnoloogia. Aruka ja säästva liikuvuse strateegiat käsitlevas teatises juhitakse tähelepanu sellele, et heiteta merelaevad on 2030. aastaks turuvalmis. Arvestades laevade pikka kasutusiga, peaks laevastiku ümberkujundamine toimuma järk-järgult. Erinevalt meretranspordist peaksid heitevabad jõuseadmed, nt vesinikku ja elektrit kasutavad jõuseadmed, jõudma siseveetranspordisektoris kiiremini turule, kuna siseveelaevad on tavaliselt väiksemad ja vahemaad on lühemad. Eeldatavasti ei ole veeldatud maagaasil selles sektoris enam olulist rolli. Selliste transpordikütuste nagu veeldatud maagaasi CO2-heidet tuleb üha rohkem vähendada, segades/asendades neid näiteks veeldatud biometaaniga (bio-LNG) või taastuvate ja vähese CO2-heitega sünteetiliste gaasiliste e-kütustega (e-gaas). Neid vähendatud CO2-heitega kütuseid saab kasutada samas taristus kui gaasilisi fossiilkütuseid, mis võimaldab järk-järgult üle minna vähendatud CO2-heitega kütustele.
 (7)  Veeldatud maagaasi (LNG) jätkuv kasutamine ei ole kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Seetõttu tuleks veeldatud maagaasi kasutamine meretranspordis võimalikult kiiresti järk-järgult lõpetada ja see tuleks asendada säästvamate alternatiividega. Ent lühikeses perspektiivis on veeldatud maagaasil tõenäoliselt endiselt oluline üleminekuroll meretranspordis, kus praegu puudub majanduslikult elujõuline heitevaba jõuseadme tehnoloogia. Aruka ja säästva liikuvuse strateegiat käsitlevas teatises juhitakse tähelepanu sellele, et heiteta merelaevad on 2030. aastaks turuvalmis ning sellised projektid on juba käimas. Sellega seoses tuleks edendada edasist arengut, seda nõuetekohaselt jälgida ja sellest aru anda. Arvestades laevade pikka kasutusiga, peaks laevastiku ümberkujundamine toimuma järk-järgult. Arvestades veeldatud maagaasi üleminekurolli, peaks selle punkerdamise taristu kättesaadavus sadamates põhinema nõudlusel, eelkõige uute avaliku sektori investeeringute puhul. Erinevalt meretranspordist on heitevabad jõuseadmed, nt vesinikku ja elektrit kasutavad jõuseadmed, saamas siseveetranspordisektoris väljakujunenud tehnoloogiateks ja peaksid jõudma kiiremini turule, kuna siseveelaevad on tavaliselt väiksemad ja vahemaad on lühemad, ning nad peaksid meretranspordis etendama tähtsat rolli, luues mastaabi heiteta käituslahenduste jaoks. Eeldatavasti ei ole veeldatud maagaasil selles sektoris enam olulist rolli. Selliste transpordikütuste nagu veeldatud maagaasi CO2-heidet tuleb üha rohkem vähendada, segades/asendades neid näiteks veeldatud biometaaniga (bio-LNG) või taastuvate ja vähese CO2-heitega sünteetiliste gaasiliste e-kütustega (e-gaas). Neid vähendatud CO2-heitega kütuseid saab kasutada samas taristus kui gaasilisi fossiilkütuseid, mis võimaldab järk-järgult üle minna vähendatud CO2-heitega kütustele.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Elektriajamiga kergsõidukite jaoks ette nähtud üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõtt on olnud liidus ebaühtlane. Jätkuv ebaühtlane jaotus ohustaks selliste sõidukite kasutuselevõttu, piirates ühendatust kogu liidus. Poliitiliste ambitsioonide ja lähenemisviiside jätkuvad lahknevused riiklikul tasandil ei loo pikaajalist kindlust, mida on vaja olulisteks turuinvesteeringuteks. Liikmesriikide riikliku tasandi kohustuslikud miinimumeesmärgid peaksid seega andma poliitikasuuniseid ja täiendama riiklikke poliitikaraamistikke. See lähenemisviis peaks ühendama riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) vahemaapõhiste eesmärkidega. Riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid peaksid tagama, et sõidukite kasutuselevõtuga igas liikmesriigis kaasneb piisava üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõtt. TEN-T võrgu vahemaapõhised eesmärgid peaksid tagama, et liidu peamised teedevõrgud on täielikult kaetud laadimispunktidega, ning seega tagama lihtsa ja sujuva liikumise kogu liidus.
 (9)  Elektriajamiga kergsõidukite jaoks ette nähtud üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõtt on olnud liidus ja selle piirkondades ebaühtlane. Jätkuv ebaühtlane jaotus ohustaks selliste sõidukite kasutuselevõttu, piirates ühendatust kogu liidus. Poliitiliste ambitsioonide ja lähenemisviiside jätkuvad lahknevused riiklikul tasandil takistavad transpordisektoris hädavajalikku kestlikku üleminekut ega aita kaasa pikaajalise kindluse loomisele, mida on vaja olulisteks turuinvesteeringuteks. Liikmesriikide riikliku tasandi kohustuslikud miinimumeesmärgid peaksid seega andma poliitikasuuniseid ja täiendama riiklikke poliitikaraamistikke. See lähenemisviis peaks ühendama riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) vahemaapõhiste eesmärkidega. Riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid peaksid tagama, et sõidukite kasutuselevõtuga igas liikmesriigis kaasneb piisava üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõtt, eriti geograafilistes piirkondades, kus kergsõidukite omanikel tõenäoliselt oma isiklikku parkimiskohta ei ole. Erilist tähelepanu ja suuremat kasutuselevõttu on vaja ka suhteliselt tihedama asustustihedusega ja suurema elektrisõidukite turuosaga keskustele. Kui liikmesriigis on saavutatud teatav piisav elektrisõidukite kasutuselevõtu määr, peaks turg end ise reguleerima. TEN-T võrgu vahemaapõhised eesmärgid peaksid tagama, et liidu peamised teedevõrgud on täielikult kaetud laadimispunktidega, ning seega tagama lihtsa ja sujuva liikumise kogu liidus, sealhulgas liidu äärepoolseimate piirkondade sees ja nendesse piirkondadesse ja saartele, välja arvatud kui kaasnevad kulud ei ole saadava kasuga proportsioonis, ning sellisel juhul võiksid liikmesriigid teha erandeid või kaaluda võrguvälise taristu arendamist. Sellise taristuvõrgu arendamine hõlbustaks kõigi liidu piirkondade, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ja muude kõrvaliste või maapiirkondade juurdepääsetavust ja ühenduvust, tugevdades nendevahelist sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid tuleks seada asjaomases liikmesriigis registreeritud elektrisõidukite koguarvu alusel, järgides ühist metoodikat, milles võetakse arvesse tehnoloogia arengut, näiteks elektrisõidukite sõiduulatuse suurenemist või selliste kiirlaadimispunktide turuosa suurenemist, mis võimaldavad laadida laadimispunkti kohta rohkem sõidukeid kui tavalaadimispunktid. Metoodikas tuleb arvesse võtta ka akutoitega elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite erinevaid laadimisviise. Metoodika, millega kehtestatakse riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid, mis põhinevad üldkasutatava laadimistaristu maksimaalsel koguväljundvõimsusel, peaks võimaldama paindlikkust erinevate laadimistehnoloogiate kasutamiseks liikmesriikides.
 (10)  Riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid tuleks seada selle alusel, milline on registreeritud elektrisõidukite osakaal asjaomase liikmesriigi kogu sõidukipargis, järgides ühist metoodikat, milles võetakse arvesse tehnoloogia arengut, näiteks elektrisõidukite sõiduulatuse suurenemist või selliste kiirlaadimispunktide turuosa suurenemist, mis võimaldavad laadida laadimispunkti kohta rohkem sõidukeid kui tavalaadimispunktid. Metoodikas tuleb arvesse võtta ka akutoitega elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite erinevaid laadimisviise, samuti elanikkonda ja elektrisõidukite turuosa. Metoodika, millega kehtestatakse riiklikud sõidukipargipõhised eesmärgid, mis põhinevad üldkasutatava laadimistaristu maksimaalsel koguväljundvõimsusel, peaks võimaldama paindlikkust erinevate laadimistehnoloogiate kasutamiseks liikmesriikides. Lisaks peaks komisjon hindama, kuidas integreeritud päikesepaneelidega sõidukid võivad mõjutada üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõttu ja vajaduse korral käesoleva määruse laadimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide kohandamist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Rakendamine liikmesriikides peaks tagama piisava üldkasutatavate laadimispunktide arvu, eelkõige ühistranspordijaamades, näiteks sadama reisiterminalides, lennu- või raudteejaamades. Samuti tuleks kasutusele võtta piisav arv üldkasutatavaid kergsõidukite kiirlaadimispunkte, et suurendada tarbijate mugavust eelkõige kogu TEN-T võrgus, tagada täielik piiriülene ühendatus ja võimaldada elektrisõidukite liikumist kogu liidus.
 (11)  Rakendamine liikmesriikides peaks tagama, et piisav arv üldkasutatavaid püsi-, võrguväliseid või mobiilseid laadimispunkte paigaldatakse viisil, mis toetab territoriaalset tasakaalu ja mitmeliigilist reisimist, hoiab ära piirkondlikud erinevused ja tagab, et ühtki territooriumi ei jäeta kõrvale. Kasutuselevõtt on eriti oluline elamupiirkondades, kus puuduvad tänavaäärsed parkimiskohad ja kus sõidukid pargitakse tavaliselt pikemaks ajaks, sealhulgas taksoparklates ja ühistranspordijaamades, näiteks sadama reisiterminalides, lennu- või raudteejaamades. Samuti tuleks kasutusele võtta piisav arv üldkasutatavaid kergsõidukite kiirlaadimispunkte, et suurendada tarbijate mugavust eelkõige kogu TEN-T võrgus, tagada täielik piiriülene ühendatus ja võimaldada elektrisõidukite liikumist kogu liidus.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõtt peaks tulenema peamiselt eraturu investeeringutest. Liikmesriigid peaksid siiski kuni konkurentsivõimelise turu loomiseni toetama taristu kasutuselevõttu seal, kus turutingimused seda nõuavad, tingimusel et selline riiklik toetamine on igati kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid arvesse võtma ka seda, et nende territooriumi teatavates osades võib nõudlus piisava arvu laadimispunktide järele aasta jooksul varieeruda, nagu see on paljudes turismisihtkohtades. Sellistel juhtudel võib ajutise mobiilse võrguvälise laadimistaristu kasutuselevõtu võimalus pakkuda lisapaindlikkust ja hõlbustada hooajalise nõudluse rahuldamist, ilma et oleks vaja paigaldada püsitaristut.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Komisjon peaks vaatama vajaduse korral läbi käesolevas määruses kergsõidukite ja raskeveokite jaoks ette nähtud elektrisõidukite laadimistaristule seatud eesmärgid, et tagada nende kooskõla kergsõidukite ja raskeveokite CO2 heitenorme käsitlevates liidu määrustes sätestatud uute nõuetega.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 c (uus)
(11c)  Komisjon peaks vaatama läbi vajaduse lisada laadimistaristule nõuded teenindada elektriajamiga jalgrattaid ja L-kategooria sõidukeid, nagu elektrijalgrattad ja e-mopeedid, ning eelkõige võimaluse varustada laadimistaristu kodumajapidamises kasutatava toitepesaga, mis võimaldab selliseid sõidukeid hõlpsasti laadida, kuna need kujutavad endast transpordiliiki, mis võib aidata CO2 heidet ja õhusaastet veelgi vähendada.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Elektriajamiga raskeveokid vajavad selgelt erinevat laadimistaristut kui kergsõidukid. Elektriajamiga raskeveokite jaoks ette nähtud üldkasutatav taristu ei ole aga liidus praegu peaaegu kusagil kättesaadav. TEN-T võrgu vahemaapõhiseid eesmärke, üleöölaadimistaristu eesmärke ja linnatranspordisõlmede eesmärke ühendava lähenemisviisiga peaks tagatama, et kogu liidus luuakse elektriajamiga raskeveokite jaoks piisav üldkasutatav taristu, et toetada akutoitega elektriajamiga raskeveokite oodatavat turuleviimist.
 (13)  Elektriajamiga raskeveokid vajavad selgelt erinevat laadimistaristut kui kergsõidukid. Elektriajamiga raskeveokite jaoks ette nähtud üldkasutatav taristu ei ole aga liidus praegu peaaegu kusagil kättesaadav ning seetõttu on vaja taristu kasutuselevõttu kiirendada. TEN-T võrgu vahemaapõhiseid eesmärke, üleöölaadimistaristu eesmärke ja linnatranspordisõlmede eesmärke ühendava lähenemisviisiga peaks tagatama, et kogu liidus luuakse elektriajamiga raskeveokite jaoks piisav üldkasutatav taristu, et toetada ennetavalt akutoitega elektriajamiga raskeveokite turuosa suurenemist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Seepärast on vaja teha elektrisõidukite taristusse algselt riigi investeeringuid, samas kui taristu edasine arendamine käesolevas määruses sätestatust kaugemale peaks sõltuma selle turuosa arengust kogu liidus, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning asjakohastest liiklusandmetest.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Praegu toimub uute raskeveokitele mõeldud laadimistaristu standardite väljatöötamine. Füüsiliste ühenduste ja teabevahetuse protokollide ajakohastamine on tehniliselt võimalik, nii et üksikuid laadimisjaamu ja laadimispunkte saab hiljem uuele standardile vastavaks muuta. Seepärast peaks komisjon kaaluma laadimisparkides asuvate laadimisjaamade individuaalse väljundvõimsuse suurendamist niipea, kui uued ühised tehnilised kirjeldused on kättesaadavad.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Üldkasutatavate laadimis- või tankimispunktide hulka kuuluvad näiteks eraomandis olevad üldsusele juurdepääsetavad laadimis- või tankimispunktid, mis asuvad avalikul või eramaal, näiteks avalikes parklates või supermarketite parklates. Üldsusele juurdepääsetavat eravalduses asuvat laadimis- või tankimispunkti tuleks käsitada üldkasutatavana ka juhul, kui juurdepääs on piiratud teatava üldise kasutajarühmaga, näiteks klientidega. Ühisautode laadimis- või tankimispunkte tuleks käsitada üldsusele juurdepääsetavana üksnes juhul, kui need võimaldavad selgelt juurdepääsu kolmandatest isikutest kasutajatele. Eravalduses asuvaid laadimis- või tankimispunkte, millele juurdepääs on piiratud kindlate isikute ringiga, näiteks kontorihoonete parklad, millele on juurdepääs ainult töötajatel või volitatud isikutel, ei tohiks käsitada üldkasutatavate laadimis- või tankimispunktidena.
 (17)  Üldkasutatavate laadimis- või tankimispunktide hulka kuuluvad näiteks eraomandis olevad üldsusele juurdepääsetavad laadimis- või tankimispunktid, mis asuvad avalikul või eramaal, näiteks avalikes parklates või supermarketite parklates. Sellistes kohtades, kus parklas on üle 30 parkimiskoha, peaksid liikmesriigid tagama, et kasutusele on võetud piisav arv üldkasutatavaid laadimis- või tankimispunkte. Üldsusele juurdepääsetavat eravalduses asuvat laadimis- või tankimispunkti tuleks käsitada üldkasutatavana ka juhul, kui juurdepääs on piiratud teatava üldise kasutajarühmaga, näiteks klientidega. Ühisautode laadimis- või tankimispunkte tuleks käsitada üldsusele juurdepääsetavana üksnes juhul, kui need võimaldavad selgelt juurdepääsu kolmandatest isikutest kasutajatele. Eravalduses asuvaid laadimis- või tankimispunkte, millele juurdepääs on piiratud kindlate isikute ringiga, näiteks kontorihoonete parklad, millele on juurdepääs ainult töötajatel või volitatud isikutel, ei tohiks käsitada üldkasutatavate laadimis- või tankimispunktidena.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Selleks et vältida käesoleva määruse soovimatuid tagajärgi, mis pärsivad laadimistaristu kasutuselevõttu selliste sõidukiparkide puhul nagu ühistransport, võib käesolevas määruses sätestatud asjaomaste eesmärkide saavutamisel arvesse võtta üldkasutatavaid laadimisjaamu, mis on osaliselt ette nähtud ühistranspordiparkide jaoks. Ühisautode laadimis- või tankimispunkte tuleks käsitada üldsusele juurdepääsetavana üksnes juhul, kui kolmandatest isikutest kasutajate juurdepääs on neile selgelt lubatud.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)  Selleks et suurendada tarbijate mugavust, peaksid liikmesriigid julgustama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate käitajaid tagama, et nende teenuste lahtiolekuajad ja tööaeg vastavad täielikult lõppkasutajate vajadustele.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/94452 määratletud nutiarvestisüsteemid võimaldavad anda reaalajas andmeid, mida on vaja võrgu stabiilsuse tagamiseks ja laadimisteenuste ratsionaalse kasutamise soodustamiseks. Need süsteemid võimaldavad mõõta energiakasutust reaalajas ning pakkuda täpset ja läbipaistvat teavet kulude kohta ja soodustavad nii koos nutilaadimispunktidega laadimist ajal, mil üldine elektrinõudlus on väike ja energiahinnad madalad. Nutiarvestisüsteemide kasutamine koos nutilaadimispunktidega võimaldab optimeerida laadimist, millest saavad kasu elektrisüsteem ja lõppkasutajad. Liikmesriigid peaksid soodustama nutiarvestisüsteemi kasutamist elektrisõidukite laadimiseks üldkasutatavates laadimisjaamades, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, ning tagama, et need süsteemid vastavad direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 20 sätestatud nõuetele.
 (20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/94452 määratletud nutiarvestisüsteemid võimaldavad anda reaalajas andmeid, mida on vaja võrgu stabiilsuse tagamiseks ja laadimisteenuste ratsionaalse kasutamise soodustamiseks. Need süsteemid võimaldavad mõõta energiakasutust reaalajas ning pakkuda täpset ja läbipaistvat teavet kulude kohta ja soodustavad nii koos nutilaadimispunktidega laadimist ajal, mil üldine elektrinõudlus on väike ja energiahinnad madalad. Nutiarvestisüsteemide kasutamine koos nutilaadimispunktidega võimaldab optimeerida laadimist, millest saavad kasu elektrisüsteem ja lõppkasutajad. Liikmesriigid peaksid soodustama nutiarvestisüsteemi kasutamist elektrisõidukite laadimiseks üldkasutatavates laadimisjaamades, kui see on tehniliselt teostatav, ning tagama, et need süsteemid vastavad direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 20 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Maantee-, raudtee-, mere- ja muude transpordiliikide puhul kasutatavate elektrisõidukite kasvav arv nõuab laadimistoimingute optimeerimist ja haldamist viisil, mis ei põhjusta ülekoormust ning kasutab täiel määral ära taastuvelektri kättesaadavust ja madalaid elektrihindu süsteemis. Eelkõige nutilaadimine aitaks hõlbustada elektrisõidukite edasist integreerimist elektrisüsteemi, kuna see võimaldab agregeerimisel ja hindadel põhinevat tarbimiskaja. Süsteemi integreerimist saab veelgi hõlbustada kahesuunalise laadimise abil (sõidukilt võrku). Kõik tavalaadimispunktid, kus sõidukid pargitakse tavaliselt pikemaks ajaks, peaksid seetõttu võimaldama nutilaadimist.
 (21)  Maantee-, raudtee-, mere- ja muude transpordiliikide puhul kasutatavate elektrisõidukite kasvav arv nõuab laadimistoimingute optimeerimist ja haldamist viisil, mis ei põhjusta ülekoormust ning kasutab täiel määral ära taastuvelektri kättesaadavust ja madalaid elektrihindu süsteemis. Eelkõige nutilaadimispunktid ning võrguvälised laadimispunktid aitaksid hõlbustada elektrisõidukite edasist integreerimist elektrisüsteemi ja vähendaksid elektrisõidukite mõju elektrienergia jaotusvõrgule, kuna see võimaldab agregeerimisel ja hindadel põhinevat tarbimiskaja. Süsteemi integreerimist saab veelgi hõlbustada kahesuunalise laadimise abil (sõidukilt võrku). Kõik laadimispunktid peaksid seetõttu võimaldama nutilaadimist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)   Kahesuunaline laadimine nii era- kui ka üldkasutatavas taristus võib julgustada inimesi elektrisõidukeid ostma, kuna neid saab seejärel kasutada nii liikuvuse kui ka energia salvestamise eesmärgil. Seetõttu tuleks kahesuunalise laadimise ärimudeli edasiseks arendamiseks vältida selliseid seadusandlikke takistusi nagu topeltmaksustamine ning aruka kahesuunalise laadimise jaoks tuleks teha kättesaadavaks piisav arv era- ja üldkasutatavaid laadimisjaamu.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 b (uus)
(21b)  Tagamaks, et kiire üleminek elektromobiilsusele toimuks kestlikul viisil, peaks liit võtma kestlike toodete, tehnoloogiate, teenuste ja uuenduste vallas üleilmse juhtrolli, eelkõige seoses säästvate akude ringlussevõttu arvestava, sotsiaalselt õiglase ja keskkonnahoidliku väärtusahelaga, kaasa arvatud töökohakindlus ja kestlikkus üleminekul heiteta ja vähese heitega maantee-, mere- ja õhutranspordisektorile.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Elektrisõidukite taristu arendamine, selle taristu ja elektrisüsteemi koostoime ning elektritranspordi turu eri osaliste õigused ja kohustused peavad olema kooskõlas direktiivis (EL) 2019/944 kehtestatud põhimõtetega. Selles mõttes peaksid jaotusvõrguettevõtjad tegema mittediskrimineerival viisil koostööd kõigi isikutega, kes rajavad või käitavad üldkasutatavaid laadimispunkte, ning liikmesriigid peaksid tagama, et laadimispunkti elektrivarustust saab reguleerida lepinguga, mis on sõlmitud muu tarnijaga kui üksus, kes tarnib elektrit kodumajapidamisele või valdusele, kus laadimispunkt asub. Liidu elektritarnijate juurdepääs laadimispunktidele ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 66 sätestatud erandite kohaldamist.
 (22)  Elektrisõidukite võrgu- ja võrguvälise taristu arendamine, selle taristu ja elektrisüsteemi koostoime ning elektritranspordi turu eri osaliste õigused ja kohustused peavad olema kooskõlas direktiivis (EL) 2019/944 kehtestatud põhimõtetega. Selles mõttes peaksid jaotusvõrguettevõtjad tegema mittediskrimineerival viisil koostööd kõigi isikutega, kes rajavad või käitavad üldkasutatavaid laadimispunkte, ning liikmesriigid peaksid tagama, et laadimispunkti elektrivarustust saab reguleerida lepinguga, mis on sõlmitud muu tarnijaga kui üksus, kes tarnib elektrit kodumajapidamisele või valdusele, kus laadimispunkt asub. Liidu elektritarnijate juurdepääs laadimispunktidele ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 66 sätestatud erandite kohaldamist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Elektrisõidukite laadimispunktide rajamine ja käitamine peaks toimuma konkurentsipõhisel turul, millele on avatud juurdepääs kõikidel laadimistaristute rajamisest või käitamisest huvitatud isikutel. Võttes arvesse alternatiivsete asukohtade piiratust kiirteedel, on eriti murettekitavad olemasolevad kiirteede kontsessioonilepingud, mis puudutavad näiteks tavapäraseid tanklaid või puhkealasid, kuna need lepingud võivad kesta väga pikka aega ja mõnikord ei ole neil isegi kindlat lõpptähtaega. Liikmesriigid peaksid võimaluste piires ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL13 püüdma konkurentsi tingimustes sõlmida uusi spetsiaalseid kontsessioonilepinguid olemasolevatele kiirteede puhkealadele või nende kõrvale rajatavate laadimisjaamade jaoks, et piirata kasutuselevõtukulusid ja võimaldada uutel tulijatel turule tulla.
 (23)  Elektrisõidukite laadimispunktide rajamine ja käitamine peaks toimuma konkurentsipõhisel turul, millele on avatud juurdepääs kõikidel laadimistaristute rajamisest või käitamisest huvitatud isikutel. Seetõttu peaksid liikmesriigid hoidma taristu arendamise etapis ära selle, et tekiksid turgu valitsevat seisundit omavad laadimistaristu käitajad. Piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused toetavad seda eesmärki konkureerivatele käitajatele teatavate alade määramisega. Võttes arvesse laadimispunktide käitajate alternatiivsete asukohtade piiratust kiirteedel, on eriti murettekitavad olemasolevad kiirteede kontsessioonilepingud, mis puudutavad näiteks tavapäraseid tanklaid või puhkealasid, kuna need lepingud võivad kesta väga pikka aega ja mõnikord ei ole neil isegi kindlat lõpptähtaega. Liikmesriigid peaksid võimaluste piires ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL53 püüdma konkurentsi tingimustes sõlmida uusi spetsiaalseid kontsessioonilepinguid olemasolevatele kiirteede puhkealadele või nende kõrvale rajatavate laadimisjaamade jaoks, et vältida laienemist rohealadele ja piirata kasutuselevõtukulusid ja võimaldada uutel tulijatel turule tulla. Kaaluda võib ka konkureerivate käitajate laadimispunktide rajamist kiirteede puhkealale.
__________________
 __________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Liikmesriikide käsutuses on alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu toetamiseks suur hulk rahastamisallikaid, eriti määrusega (EL) 2021/2411a loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, määrusega (EL) 2021/2401b loodud komisjoni tehnilise toe instrument, määrusega (EL) 2021/11531c loodud Euroopa ühendamise rahastu ning programmi „Euroopa horisont“ partnerlused ja missioonid, eriti kavandatav kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon, mille eesmärk on muuta 2030. aastaks 100 linna kliimaneutraalseks. Peale selle on olemas määrusega (EL) 2021/10581d loodud Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond, et toetada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja kasutuselevõttu, eriti vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades, ning programmi „Invest EU“ raames saab kestliku taristu poliitikaharu kaudu toetada tulevikukindlaid investeeringuid kogu Euroopa Liidus, aidata mobiliseerida erainvesteeringuid ning osutada nõustamisteenuseid projektide elluviijatele ja ettevõtjatele, kes töötavad kestlike taristute ja liikuvusega seotud vara valdkondades. Viimastel aastatel on Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp suurendanud oma toetust ka uuemate tehnoloogiate, nagu elektromobiilsus ja digitaliseerimine, kasutuselevõtu kiirendamiseks puhtama transpordi rahastamisvahendi raames ning EIP-lt oodatakse kasutuselevõtu kiirendamiseks ka edaspidi mitmete rahastamisstruktuuride pakkumist. Liikmesriigid peaksid neid rahastamisvõimalusi kasutama eelkõige selleks, et toetada ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse lahendusi ning rahastada meetmeid, mille eesmärk on toetada energiaostuvõimetuid ja liikuvusvaesuses kodanikke.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).
1d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Hindade läbipaistvus on oluline, et tagada sujuv ja lihtne laadimine ja tankimine. Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajatele tuleks enne laadimis- või tankimisteenuse algust anda täpset hinnateavet. Hind tuleks esitada selgelt struktureeritud viisil, et lõppkasutajad saaksid kindlaks teha erinevad kulukomponendid.
 (24)  Hindade läbipaistvus ja taskukohasus on oluline, et tagada sujuv ja lihtne laadimine ja tankimine. Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajatele tuleks enne laadimis- või tankimisteenuse algust anda täpset hinnateavet. Hind tuleks esitada selgelt struktureeritud viisil, näidates vajaduse korral ära maksumuse kWh või kg kohta, et lõppkasutajad saaksid kindlaks teha laadimis- või tankimistoimingu tegeliku kogukulu.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Akutoitega elektri- ja vesinikusõidukite kasutuselevõtt toob laadimismustrites kaasa olulised muutused, mis muudab teabe laadimispunktide ja tanklate olemasolu kohta sujuvaks reisimiseks ELis hädavajalikuks. Selleks et optimeerida nii teekonna planeerimise kui ka laadimise või tankimise tõhusust, tuleks juhtidele anda põhjalikku teavet konkreetsete laadimis- ja tankimispunktide olemasolu ja eeldatava ooteaja kohta. Seepärast peaksid liikmesriigid julgustama käitajaid lõppkasutajatele teabesüsteeme pakkuma. Sellised süsteemid peaksid olema täpsed, kasutajasõbralikud ning kasutatavad liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja inglise keeles.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Turule tuleb uusi teenuseid, eelkõige selleks, et võimaldada elektrisõidukite kasutamist. Selliseid teenuseid pakkuvad üksused, näiteks liikuvusteenuse osutajad, peaksid saama tegutseda õiglastel turutingimustel. Eelkõige ei tohiks laadimispunktide käitajad kohelda põhjendamatult soodsamalt ühtegi neist teenuseosutajatest, näiteks kehtestades põhjendamatult erinevad hinnad, mis võib takistada konkurentsi ja lõppkokkuvõttes tuua kaasa kõrgemad hinnad tarbijatele. Komisjon peaks jälgima laadimisturu arengut. Määruse läbivaatamisel võtab komisjon meetmeid, kui seda nõuavad turusuundumused, näiteks lõppkasutajatele osutatavate teenuste piirangud või äritavad, mis võivad konkurentsi piirata.
 (25)  Turule tuleb uusi teenuseid, eelkõige selleks, et võimaldada elektrisõidukite kasutamist. Selliseid teenuseid pakkuvad üksused, näiteks liikuvusteenuse osutajad, peaksid saama tegutseda õiglastel turutingimustel. Eelkõige ei tohiks laadimispunktide käitajad kohelda põhjendamatult soodsamalt ühtegi neist teenuseosutajatest, näiteks kehtestades põhjendamatult erinevad hinnad, mis võib takistada konkurentsi ja lõppkokkuvõttes tuua kaasa kõrgemad hinnad tarbijatele. Riigi reguleerivad asutused ja komisjon peaksid jälgima laadimisturu arengut. Hiljemalt määruse läbivaatamisel võtab komisjon meetmeid, kui seda nõuavad turusuundumused, näiteks lõppkasutajatele osutatavate teenuste piirangud või äritavad, mis võivad konkurentsi piirata.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Vesinikkütusega mootorsõidukite turuosa on praegu väga väike. Siiski on oluline luua piisav vesinikutankimistaristu, et muuta võimalikuks vesinikkütusega mootorsõidukite ulatuslik kasutuselevõtt, nagu on ette nähtud komisjoni kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegias14. Praegu kasutatakse vesinikutankimispunkte vaid mõnes liikmesriigis ja üldiselt need raskeveokitele ei sobi, mis ei võimalda vesinikusõidukite liikumist liidus. Üldkasutatavate vesinikutankimispunktide kohustuslikud kasutuselevõtueesmärgid peaksid tagama, et kogu TEN-T põhivõrgus rajatakse piisavalt tihe vesinikutankimispunktide võrgustik, et vesinikkütusega kergsõidukitel ja raskeveokitel oleks võimalik kogu liidus sujuvalt liikuda.
 (26)  Vesinikkütusega mootorsõidukite turuosa on praegu väga väike. Siiski on oluline luua piisav vesinikutankimistaristu, et muuta võimalikuks vesinikkütusega mootorsõidukite ulatuslik kasutuselevõtt, nagu on ette nähtud komisjoni kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegias54. Praegu kasutatakse vesinikutankimispunkte vaid mõnes liikmesriigis ja üldiselt need raskeveokitele ei sobi, mis ei võimalda vesinikusõidukite liikumist liidus. Üldkasutatavate vesinikutankimispunktide kohustuslikud kasutuselevõtueesmärgid peaksid tagama, et kogu TEN-T põhivõrgus rajatakse piisavalt tihe vesinikutankimispunktide võrgustik, et vesinikkütusega kergsõidukitel, raskeveokitel ja pikamaa ühistranspordil oleks võimalik kogu liidus sujuvalt liikuda.
__________________
 __________________
14 COM(2020)0301.
 54 COM(2020)0301.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Vesinikkütusega sõidukid peaksid saama tankida sihtkohas või selle lähedal, mis tavaliselt asub linnapiirkonnas. Selleks et üldsusele kättesaadav sihtkohas tankimine oleks võimalik vähemalt peamistes linnapiirkondades, peaksid sellised tanklad olema kõikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/201315 määratletud linnatranspordisõlmedes. Linnatranspordisõlmede piires peaksid ametiasutused kaaluma laadimisjaamade kasutuselevõtmist mitmeliigilise kaubaveo keskustes, kuna need ei ole mitte ainult raskeveokite tüüpiline sihtkoht, vaid võimaldaksid kasutada vesinikku ka muude transpordiliikide, näiteks raudtee- ja siseveetranspordi jaoks.
 (27)  Vesinikkütusega sõidukid peaksid saama tankida sihtkohas või selle lähedal, mis tavaliselt asub linnapiirkonnas. Selleks et üldsusele kättesaadav sihtkohas tankimine oleks võimalik vähemalt peamistes linnapiirkondades, peaksid sellised tanklad olema kõikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/201355 määratletud linnatranspordisõlmedes. Linnatranspordisõlmede piires peaksid ametiasutused kaaluma laadimisjaamade kasutuselevõtmist mitmeliigilise kaubaveo keskustes, kuna need ei ole mitte ainult raskeveokite tüüpiline sihtkoht, vaid võimaldaksid kasutada vesinikku ka muude transpordiliikide, näiteks raudtee-, siseveetranspordi ja pikamaa ühistranspordi jaoks.
__________________
 __________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Taristu kasutuselevõtu varases etapis valitseb endiselt teatav ebakindlus selles osas, millist liiki sõidukid turule tulevad ja millist liiki tehnoloogiaid hakatakse laialdaselt kasutama. Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“16 toodi esile, et raskeveokite segmendis on vesinikusõidukite massiline varajane kasutuselevõtt kõige tõenäolisem. Seepärast tuleks vesinikutankimistaristu rajamisel esialgu keskenduda sellele segmendile, võimaldades samas kergsõidukitel tankida üldkasutatavates vesinikutanklates. Koostalitlusvõime tagamiseks peaksid kõik üldkasutatavad vesinikutanklad pakkuma gaasilist vesinikku vähemalt rõhuga 700 baari. Taristu väljaarendamisel tuleks arvesse võtta ka selliste uute tehnoloogiate esilekerkimist nagu vedel vesinik, mida saab kasutada suurema hulga eri raskeveokite puhul ja mis on osa sõidukitootjate eelistatud tehnoloogiavalik. Selleks peaks minimaalne arv vesinikutanklaid pakkuma lisaks gaasilisele vesinikule rõhuga 700 baari ka vedelat vesinikku.
 (28)  Taristu kasutuselevõtu varases etapis valitseb endiselt ebakindlus selles osas, millist liiki sõidukid turule tulevad ja millist liiki tehnoloogiaid hakatakse laialdaselt kasutama. Komisjoni teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“56 toodi esile, et raskeveokite segmendis on vesinikusõidukite massiline varajane kasutuselevõtt kõige tõenäolisem. Seepärast tuleks vesinikutankimistaristu rajamisel esialgu keskenduda sellele segmendile, võimaldades samas kergsõidukitel tankida üldkasutatavates vesinikutanklates. Koostalitlusvõime tagamiseks peaksid kõik üldkasutatavad vesinikutanklad pakkuma gaasilist vesinikku vähemalt rõhuga 700 baari. Taristu väljaarendamisel tuleks arvesse võtta ka selliste uute tehnoloogiate esilekerkimist nagu vedel vesinik, mida saab kasutada suurema hulga eri raskeveokite puhul ja mis on osa sõidukitootjate eelistatud tehnoloogiavalik. Selleks peaks minimaalne arv vesinikutanklaid pakkuma lisaks gaasilisele vesinikule rõhuga 700 baari ka vedelat vesinikku.
__________________
 __________________
16 COM(2020)0301.
 56 COM(2020)0301.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Oluline on toetada kavandatava vesinikutankimistaristu tõhusat kasutuselevõttu liikmesriikides. See nõuab kooskõlastamist kõigi sidusrühmade vahel, sealhulgas ELi, riiklike ja piirkondlike institutsioonide, ametiühingute ja tööstuse vahel. Selliseid algatusi nagu nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 loodud Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte tuleks kasutada ka selleks, et hõlbustada ja võimendada rahastamist erasektori vahenditest, et saavutada määruses kindlaks määratud asjakohased eesmärgid.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajad peaksid saama maksta kergesti ja mugavalt kõikides üldkasutatavates laadimis- ja tankimispunktides, ilma et neil oleks vaja sõlmida lepingut laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutajaga. Seepärast peaksid kõik üldkasutatavad laadimis- ja tankimispunktid aktsepteerima lepinguvabaks laadimiseks või tankimiseks liidus laialdaselt kasutatavaid makseviise, eelkõige elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid. Selline lepinguvaba makseviis peaks olema tarbijatele alati kättesaadav, isegi kui laadimis- või tankimispunktis on võimalik teha lepingupõhiseid makseid.
 (30)  Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutajad peaksid saama maksta kergesti ja mugavalt kõikides üldkasutatavates laadimis- ja tankimispunktides, ilma et neil oleks vaja sõlmida lepingut laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutajaga. Seepärast peaksid kõik üldkasutatavad laadimis- ja tankimispunktid aktsepteerima lepinguvabaks laadimiseks või tankimiseks elektroonilisi kaardimakseid või seadmeid, millel on kontaktivaba funktsioon, mis on vähemalt võimeline maksekaarte lugema, ning võimaluse korral ka täiendavaid makseinstrumente, mida liidus laialdaselt kasutatakse. Selline lepinguvaba makseviis peaks olema tarbijatele alati kättesaadav, isegi kui laadimis- või tankimispunktis on võimalik teha lepingupõhiseid makseid. Selleks et tagada laadimis- ja tankimisjaamades tarbijasõbralikud ja sujuvad maksed, tuleks komisjoni julgustada muutma direktiivi (EL) 2015/2366, et tagada, et laadimis- ja tankimisjaamades on võimalik maksta kaardiga kontaktivabalt.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Selleks et tagada laadimistaristu tõhus kasutamine ning suurendada usaldusväärsust ja tarbijate usaldust elektromobiilsuse vastu, on oluline tagada, et üldkasutatavad laadimisjaamad oleksid kasutajasõbralikul ja mittediskrimineerival viisil kättesaadavad kõigile kasutajatele, olenemata auto kaubamärgist.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Transporditaristu peaks võimaldama sujuvat liikuvust ja ligipääsu kõigile kasutajatele, sealhulgas puuetega inimestele ja eakatele. Põhimõtteliselt tuleks kõik laadimisjaamad ja tanklad ning laadimisjaamade ja tanklate asukohad kavandada nii, et neid saaks kasutada võimalikult suur osa elanikkonnast, eelkõige eakad, piiratud liikumisvõimega isikud ja puuetega inimesed. Selleks tuleks näiteks tagada, et parkla ümber on piisavalt ruumi, et laadimisjaam ei ole paigaldatud äärekividega pinnale, et laadimisjaama nupud või ekraan on sobival kõrgusel ning laadimis- ja tankimiskaablite kaal on selline, et nõrgemad inimesed saavad neid hõlpsalt käsitseda. Lisaks peaksid laadimisjaamade kasutajaliidesed olema ligipääsetavad. Sellega seoses tuleks laadimis- ja tankimistaristu suhtes kohaldada direktiivi (EL) 2019/88217 I ja III lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid.
 (31)  Transporditaristu peaks võimaldama sujuvat liikuvust ja ligipääsu kõigile kasutajatele, sealhulgas puuetega inimestele ja eakatele. Kõik laadimisjaamad ja tanklad ning laadimisjaamade ja tanklate asukohad tuleks kavandada nii, et need oleksid ligipääsetavad ja kasutajasõbralikud kõigile inimestele, eelkõige eakatele, piiratud liikumisvõimega isikutele ja puuetega inimestele. Selleks tuleks näiteks tagada, et parkla ümber on piisavalt ruumi, et laadimisjaam ei ole paigaldatud äärekividega pinnale, et laadimisjaama nupud või ekraan on sobival kõrgusel ning laadimis- ja tankimiskaablite kaal on selline, et nõrgemad inimesed saavad neid hõlpsalt käsitseda. Lisaks peaksid laadimisjaamade kasutajaliidesed olema ligipääsetavad. Sellega seoses tuleks laadimis- ja tankimistaristu suhtes kohaldada direktiivi (EL) 2019/88257 I ja III lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid.
__________________
 __________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Kaldaäärsed elektrirajatised võimaldavad varustada mere- ja siseveetransporti puhta energiaga ning aidata vähendada merelaevade ja siseveelaevade keskkonnamõju. Algatuse „FuelEU Maritime“ kohaselt peavad konteineri- ja reisilaevade käitajad järgima sätteid, mille eesmärk on vähendada kai ääres tekkivat heidet. Kohustuslikud kasutuselevõtueesmärgid peaksid tagama, et selle sektori jaoks oleks TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates kättesaadav piisav kaldaäärne elektritoide nende nõuete täitmiseks. Nende eesmärkide kohaldamine kõigi TEN-T meresadamate suhtes peaks tagama sadamatele võrdsed tingimused.
 (32)  Kaldalt tuleva elektriga püsi- või mobiilsed rajatised võimaldavad varustada mere- ja siseveetransporti puhta energiaga ning aidata vähendada merelaevade ja siseveelaevade keskkonnamõju. Kaldaäärse elektritoite kasutamisest muude võimaluste ees tulenev kasu rahvatervisele ja kliimale on sadamaid ümbritsevate linnapiirkondade õhukvaliteedi seisukohast märkimisväärne. Algatuse „FuelEU Maritime“ kohaselt peavad konteineri- ja reisilaevade käitajad järgima sätteid, mille eesmärk on vähendada kai ääres tekkivat heidet. Kohustuslikud kasutuselevõtueesmärgid peaksid tagama, et selle sektori jaoks oleks TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates kättesaadav piisav kaldaäärne elektritoide nende nõuete täitmiseks. Kuna liidu meresadamaid reguleerivad erinevad juhtimisraamistikud, võivad liikmesriigid otsustada, et nende eesmärkide saavutamiseks võetakse taristu kasutusele nendes terminalides, kus iga laevatüübi puhul on sadamakülastuste arv suurim. Nende eesmärkide kohaldamine kõigi TEN-T meresadamate suhtes peaks tagama sadamatele võrdsed tingimused. Arvestades meresadamates kaldalt tuleva elektri kasutuselevõtuga seotud kulusid ja keerukust, on oluline seada prioriteediks investeeringud sadamates ja asjakohasel juhul ka terminalide vahel, kus see on kasutuse, majandusliku elujõulisuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste ja õhusaaste vähendamise seisukohast kõige mõttekam.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
(32a)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada piisav sageduse muundamine, võimsusreserv ning elektrivõrgu piisav laiendamine ühendatuse ja võimsuse osas, et tagada piisav kaldaäärne elektrivarustus, et rahuldada sadamas kaldalt tuleva elektriga varustamisest tulenevat elektrivajadust, nagu on nõutud käesolevas määruses. Järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid võrku ajakohastama ja hooldama, et see suudaks tulla sadamates toime praeguse ja tulevase kasvava nõudlusega kaldalt tuleva elektri teenuste järele. Kui sadamaga ühendatud kohaliku võrgu vähese võimsuse tõttu ei ole kaldalt tulevat elektrit võimalik piisavat tagada, peaks liikmesriik selle puuduse heastama ja seda ei tohiks käsitada ei sadama ega laevaomaniku või -käitaja suutmatusena täita käesoleva määruse nõudeid, kui võrguettevõtja tõendab nõuetekohaselt, et kohalik võrguvõimsus ei ole piisav.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 b (uus)
(32b)  Alternatiivkütuste ja energialahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt merendussektoris nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi, et ühitada pakkumist ja nõudlust ning vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist. Seepärast tuleks alternatiivkütuste ja eelkõige kaldalt tuleva elektri kasutuselevõttu kaasata kõik asjaomased avaliku ja erasektori osalejad, sealhulgas, kuid mitte ainult, kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi asjaomased asutused, sadamavaldajad, terminalioperaatorid, võrguettevõtjad, kaldaäärse elektritoite ettevõtjad, laevaomanikud ja muud asjaomased merendusturu osalised.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 c (uus)
(32c)  Alternatiivkütuste kasutamist ja kasutuselevõttu käsitleva sidusa õigusraamistiku tagamiseks tuleks käesolev määrus viia kooskõlla määrusega XXXX-XXX (algatuse „FuelEU Maritime“ määrus) ja direktiiviga 2003/96/EÜ (energia maksustamise direktiiv). See kooskõlastamine peaks tagama, et sadamates kaldaäärse elektritoitega pakkumisega kaasnevad reeglid, mis kohustavad laevu kaldalt tulevat elektrit kasutama ja hoogustavad selle kasutamist maksuvabastuse kaudu.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 d (uus)
(32d)  Teatavate laevandussegmentide prioriteediks seadmine kaldalt tuleva elektri tarnimisel ja kasutamisel, et kai ääres tekkivat heidet vähendada, ei tohiks vabastada teisi segmente kliimaeesmärkide ja nullsaaste eesmärkide saavutamisse panustamisest. Seepärast peaks komisjon käesoleva määruse läbivaatamise raames hindama TEN-T põhi- ja üldsadamates kaldaäärse elektritoite miinimumvarustusega seotud sätete laiendamist nii, et need hõlmaksid ka väiksemaid laevu ja täiendavaid laevatüüpe. Komisjon peaks eelkõige arvesse võtma asjakohaste andmete kättesaadavust, kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste võimalikku vähenemist, tehnoloogia arengut ja kohaldamisala laiendamise tõhusust kliima- ja tervisekasu seisukohast, halduskoormuse ulatust ning selle rahalisi ja sotsiaalseid tagajärgi. Lisaks peaks komisjon hindama sätete laiendamist, et võimaldada taristut, mis tarniks kaldalt tulevat elektrit sadamaala ankrukohas olevatele laevadele;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 e (uus)
(32e)  Oluline on vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning tagada, et praegu tehtavad avaliku ja erasektori investeeringud oleksid tulevikukindlad ja aitaksid kaasa Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaneutraalsuse saavutamisele. Kaldalt tuleva elektri kasutuselevõttu meresadamates tuleb vaadelda koos kaldalt tuleva elektriga samaväärsete alternatiivsete kasvuhoonegaaside netonullheite ja nullsaaste tehnoloogiate praeguse ja tulevase kasutuselevõtuga, eelkõige seoses selliste tehnoloogiatega, mis vähendavad heidet nii sadamakai ääres seismise kui ka navigeerimise ajal.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Nende eesmärkide puhul tuleks arvesse võtta teenindatavate laevade liike ja nende liiklusmahtu. Meresadamad, kus teatavatesse laevakategooriatesse kuuluvate laevade liiklusmaht on väike, tuleks vabastada asjaomaste laevakategooriate suhtes kehtivatest minimaalsel liiklusmahul põhinevatest kohustuslikest nõuetest, et vältida sellise võimsuse ülesseadmist, mida ei kasutata ära. Samuti ei peaks kohustuslikud eesmärgid keskenduma maksimaalsele võimsustarbele, vaid piisavalt suurele mahule, et vältida võimsuse alakasutamist ja võtta arvesse sadama käitamise iseärasusi. Meretransport on oluline ühenduslüli liidu saarte ühtekuuluvuse ja majandusarengu jaoks. Kõnealuste saarte energiatootmisvõimsus ei pruugi alati olla piisav, et toetada vajaliku energianõudluse rahuldamiseks kaldalt tuleva elektriga varustamist. Sellisel juhul tuleks saared sellest nõudest vabastada, välja arvatud juhul kui ja seni kuni selline elektriühendus mandriga on loodud või on olemas piisav kohapeal puhastest energiaallikatest toodetud võimsus.
 (34)  Nende eesmärkide puhul tuleks arvesse võtta teenindatavate laevade liike ja nende liiklusmahtu. Meresadamad, kus teatavatesse laevakategooriatesse kuuluvate laevade liiklusmaht on väike, tuleks vabastada asjaomaste laevakategooriate suhtes kehtivatest minimaalsel liiklusmahul põhinevatest kohustuslikest nõuetest, et vältida sellise võimsuse ülesseadmist, mida ei kasutata ära. Samuti ei peaks kohustuslikud eesmärgid keskenduma maksimaalsele võimsustarbele, vaid piisavalt suurele mahule, et vältida võimsuse alakasutamist ja võtta arvesse sadama käitamise iseärasusi. Meretransport on oluline ühenduslüli liidu saarte, aga ka äärepoolseimate piirkondade ühtekuuluvuse ja majandusarengu jaoks ning seda kasutatakse seal turismitegevuseks. Nende energiatootmisvõimsus ei pruugi alati olla piisav, et toetada vajaliku energianõudluse rahuldamiseks kaldalt tuleva elektriga varustamist. Sellisel juhul tuleks sellised territooriumid sellest nõudest vabastada, välja arvatud juhul kui ja seni kuni selline elektriühendus mandriga on loodud või on olemas piisav kohapeal puhastest energiaallikatest toodetud võimsus.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Meresadamate veeldatud maagaasi tankimispunktide põhivõrk peaks valmima 2025. aastaks. Veeldatud maagaasi tankimispunktide hulka kuuluvad veeldatud maagaasi terminalid, paagid, teisaldatavad konteinerid, punkerlaevad ja -praamid.
 (35)  Meresadamate veeldatud maagaasi, vesiniku ja ammoniaagi tankimispunktide põhivõrk peaks valmima 2025.aastaks. Veeldatud maagaasi taristu kasutuselevõtt peaks selle kütuse üleminekurolli tõttu olema ajendatud turunõudlusest, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja alakasutatud võimsust. Veeldatud maagaasi tankimispunktide hulka kuuluvad veeldatud maagaasi terminalid, paagid, teisaldatavad konteinerid, punkerlaevad ja -praamid.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Lennujaamades seisvatele õhusõidukitele tagatava elektritoitega asendataks õhusõidukite (abijõuseadme kasutamine) või maapealse toite agregaatide kasutatavad vedelkütused puhtama energiaallikaga. See peaks vähendama saasteainete heidet ja müra, parandama õhu kvaliteeti ja vähendama mõju kliimamuutustele. Seepärast peaks kõikidel ärilistel vedudel olema võimalik kasutada väliseid elektritoiteallikaid, kui õhusõiduk seisab TEN-T lennujaama väravas või terminalist eemal asuval seisuplatsil.
 (36)  Lennujaamades seisvatele õhusõidukitele tagatava elektritoitega asendataks õhusõidukite (abijõuseadme kasutamine) või maapealse toite agregaatide kasutatavad vedelkütused puhtama energiaallikaga. Seepärast peaks kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate äriliste vedude puhul kasutama väliseid elektritoiteallikaid, kui õhusõiduk seisab lennujaama väravas või terminalist eemal asuval seisuplatsil. Selleks et kommertseesmärgil kasutatavad reisilennukid saaksid oma mootorid pargitud ajal täielikult välja lülitada, tuleks arvesse võtta eelkonditsioneeritud õhu (PCA) süsteeme TEN-T põhilennujaamades. See vähendaks saasteainete heidet ja müra, parandaks õhu kvaliteeti ja vähendaks mõju kliimamuutustele. Seepärast peaks kõikidel ärilistel vedudel olema võimalik kasutada väliseid elektritoiteallikaid ja eelkonditsioneeritud õhu süsteeme, kui õhusõiduk seisab TEN-T lennujaama väravas või terminalist eemal asuval seisuplatsil.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Kooskõlas direktiivi 2014/94/EL artikliga 3 on liikmesriigid kehtestanud riiklikud poliitikaraamistikud, milles on esitatud kavad ja eesmärgid, et tagada nende eesmärkide saavutamine. Nii riikliku poliitikaraamistiku kui ka direktiivi 2014/94/EL hindamine on toonud esile vajaduse ambitsioonikama ja paremini kooskõlastatud lähenemisviisi järele liikmesriikides, pidades silmas, et alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, eelkõige elektrisõidukite kasutuselevõtt eeldatavasti kiireneb. Lisaks on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja fossiilkütuste alternatiive kõigi transpordiliikide jaoks. Olemasolevad riiklikud poliitikaraamistikud tuleks läbi vaadata, et selgelt kirjeldada, kuidas liikmesriigid kavatsevad täita vajadust üldkasutatava laadimis- ja tankimistaristu järele, mis on kohustuslike eesmärkidega ettenähtust palju suurem. Läbivaadatud raamistikud peaksid võrdselt hõlmama kõiki transpordiliike, sealhulgas neid, mille jaoks kohustuslikke kasutuselevõtueesmärke pole seatud.
 (37)  Kooskõlas direktiivi 2014/94/EL artikliga 3 on liikmesriigid kehtestanud riiklikud poliitikaraamistikud, milles on esitatud kavad ja eesmärgid, et tagada nende eesmärkide saavutamine. Nii riikliku poliitikaraamistiku kui ka direktiivi 2014/94/EL hindamine on toonud esile vajaduse ambitsioonikama ja paremini kooskõlastatud lähenemisviisi järele liikmesriikides, pidades silmas, et alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, eelkõige elektrisõidukite kasutuselevõtt eeldatavasti kiireneb. Lisaks tuleks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks fossiilkütused järk-järgult kasutuselt kõrvaldada ja vaja on ka säästvaid alternatiive kõigi transpordiliikide jaoks. Olemasolevad riiklikud poliitikaraamistikud tuleks läbi vaadata, et selgelt kirjeldada, kuidas liikmesriigid kavatsevad täita vajadust üldkasutatava laadimis- ja tankimistaristu järele, mis on kohustuslike eesmärkidega ettenähtust palju suurem. Riiklikud poliitikaraamistikud peaksid põhinema territoriaalsel analüüsil, milles tehakse kindlaks eri vajadused ja võetakse vajaduse korral arvesse olemasolevaid laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmise kohalikke ja piirkondlikke kavu. Tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, et tagada täielik juurdepääs sellisele taristule. Lisaks peaksid läbivaadatud raamistikud võrdselt hõlmama kõiki transpordiliike, sealhulgas neid, mille jaoks kohustuslikke kasutuselevõtueesmärke pole seatud.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Läbivaadatud riiklikud poliitikaraamistikud peaksid hõlmama meetmeid, millega toetatakse alternatiivkütuste turu arendamist ja sealhulgas vajaliku taristu kasutuselevõttu tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning asjaomase tööstusharuga, võttes samal ajal arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi. Lisaks tuleks läbivaadatud raamistikes kirjeldada sellise taristu planeerimise ning taristuga seotud lubade andmise ja hangete üldist riiklikku raamistikku, sealhulgas kindlaks tehtud takistusi ja meetmeid nende kõrvaldamiseks, et taristut oleks võimalik kiiremini kasutusele võtta.
 (38)  Läbivaadatud riiklikud poliitikaraamistikud tuleks viia kooskõlla liidu kliimaeesmärkidega ning need peaksid hõlmama üksikasjalikke turuosasid ja liikluse osakaalusid, eelkõige transiitliikluse puhul, andmete jälgimist ja sagedast hindamist, samuti sisaldama turuprognoose ja meetmeid, millega toetatakse alternatiivkütuste turu arendamist ja sealhulgas vajaliku taristu kasutuselevõttu tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning asjaomase tööstusharuga, võttes samal ajal arvesse vajadust sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamise järele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi. Lisaks tuleks läbivaadatud raamistikes kirjeldada sellise taristu planeerimise ning taristuga seotud lubade andmise ja hangete üldist riiklikku raamistikku, sealhulgas kindlaks tehtud takistusi ja meetmeid nende kõrvaldamiseks, et taristut oleks võimalik kiiremini kasutusele võtta. Läbivaadatud riiklikes poliitikaraamistikes tuleks võtta maksimaalselt arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Liikmesriigid peaksid kaaluma selle põhimõtte rakendamise kohta hiljuti avaldatud soovitust ja suuniseid, milles selgitatakse, kuidas kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsused võivad vähendada energiatarbimist mitmes põhisektoris, sealhulgas transpordisektoris.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide läbivaadatud riiklike poliitikaraamistike väljatöötamist ja rakendamist, vahetades liikmesriikide vahel teavet ja parimaid tavasid.
 (39)  Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide läbivaadatud riiklike poliitikaraamistike väljatöötamist ja rakendamist, vahetades liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel teavet ja parimaid tavasid.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Selleks et edendada alternatiivkütuseid ja arendada asjakohast taristut, peaksid riiklikud poliitikaraamistikud koosnema üksikasjalikest strateegiatest, et edendada alternatiivkütuseid sektorites, kus CO2-heidet on raske vähendada, nagu lennundus, meretransport, siseveetransport ning raudteetransport nendes võrgu segmentides, mida ei saa elektrifitseerida. Eelkõige peaksid liikmesriigid tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega välja töötama selged strateegiad siseveetranspordi CO2-heite vähendamiseks TEN-T võrgus. Samuti tuleks välja töötada pikaajalised CO2-heite vähendamise strateegiad TEN-T sadamate ja TEN-T lennujaamade jaoks, keskendudes eelkõige taristu kasutuselevõtule vähese heitega ja heiteta laevade ja õhusõidukite jaoks ning raudteeliinide jaoks, mida ei elektrifitseerita. Komisjon peaks nende strateegiate alusel käesoleva määruse läbi vaatama, et kehtestada kõnealustele sektoritele siduvamad eesmärgid.
 (40)  Selleks et edendada alternatiivkütuseid ja arendada asjakohast taristut, peaksid riiklikud poliitikaraamistikud koosnema üksikasjalikest strateegiatest, et edendada alternatiivkütuseid sektorites, kus CO2 heidet on raske vähendada, nagu lennundus, meretransport, siseveetransport ning raudteetransport nendes võrgu segmentides, mida ei saa elektrifitseerida. Eelkõige peaksid liikmesriigid tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega välja töötama selged strateegiad siseveetranspordi CO2 heite vähendamiseks TEN-T võrgus. Samuti tuleks välja töötada pikaajalised CO2 heite vähendamise strateegiad TEN-T sadamate ja TEN-T lennujaamade jaoks, keskendudes eelkõige taristu kasutuselevõtule vähese heitega ja heiteta laevade ja õhusõidukite jaoks ning raudteeliinide jaoks, mida ei elektrifitseerita. Nende strateegiate alusel ning riikide turuosa ja liikluse osakaalu andmeid ning turuprognoose arvesse võttes peaks komisjon käesoleva määruse läbi vaatama, et kehtestada nendele sektoritele siduvamad eesmärgid.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Kuigi ainult 56 % olemasolevast Euroopa raudteevõrgust on elektrifitseeritud, läbivad elektri jõul töötavad rongid üle 80 % kõigist läbitud rongikilomeetritest. Siiski on praegu kasutusel veel hinnanguliselt 6 000 diiselrongi. Töötades fossiilkütustel, tekitavad nad kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet. Alternatiivkütuste taristu edasine kasutuselevõtt raudteesektoris on seetõttu vajalik ja kiireloomuline, et tagada fossiilkütustel töötavatest rongidest loobumine ja seeläbi tagada, et kliimaneutraalsele majandusele üleminekul täidavad oma rolli kõik transpordisektorid. Seega on asjakohane, et käesolevas määruses sätestatakse konkreetsed eesmärgid. Raudteesektoris on olemas eri tehnoloogiad diislikütusega rongidest loobumiseks, sealhulgas otsene elektrifitseerimine, akutoitega rongid ja vesinikurakendused, mille puhul teenuse kulutõhususe tõttu ei ole segmendi otsene elektrifitseerimine võimalik. Nende tehnoloogiate arendamiseks on vaja liikmesriikides kasutusele võtta sobiv laadimis- ja tankimistaristu. Enne kasutuselevõttu peaksid liikmesriigid hoolikalt hindama sellise taristu parimaid asukohti ning eelkõige kaaluma selle kasutuselevõttu mitmeliigilise transpordi sõlmpunktides ja linnatranspordisõlmedes. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet tuleks kavandamis- ja investeerimisotsuste tegemisel täielikult arvesse võtta.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Liikmesriigid peaksid kasutama mitmesuguseid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid stiimuleid ja meetmeid, et saavutada kohustuslikud eesmärgid ja rakendada oma riiklikke poliitikaraamistikke tihedas koostöös erasektori osalejatega, kellel peaks olema alternatiivkütuste taristu arendamise toetamisel keskne roll.
 (41)  Liikmesriigid peaksid kasutama mitmesuguseid turupõhiseid ja regulatiivseid ja mitteregulatiivseid stiimuleid ja meetmeid, et saavutada kohustuslikud eesmärgid ja rakendada oma riiklikke poliitikaraamistikke tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning erasektori osalejatega, kellel peaks olema alternatiivkütuste taristu arendamise toetamisel ja rahastamisel keskne roll.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 b (uus)
(41b)  Liikmesriigid peaksid kehtestama stimuleerimiskavad ja võtma kõik vajalikud meetmeid säästvate transpordiliikide edendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata munitsipaal- ja piirkondlike ametiasutuste rollile, kuna need võivad hõlbustada alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõttu sihtotstarbeliste maksusoodustuste, avalike hangete ja kohalike liikluseeskirjade abil.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/33/EÜ58 nähakse ette keskkonnasõbralike ja heiteta busside osakaalu minimaalsed riiklikud hanke-eesmärgid, kui keskkonnasõbralikes bussides kasutatakse käesoleva määruse artikli 2 punktis 3 määratletud alternatiivkütuseid. Kuna üha rohkem ühistranspordiasutusi ja käitajaid lähevad nende eesmärkide saavutamiseks üle keskkonnasõbralikele ja heiteta bussidele, peaksid liikmesriigid lisama vajaliku bussitaristu sihipärase edendamise ja arendamise oma riiklikesse poliitikaraamistikesse olulise osana. Liikmesriigid peaksid looma ja säilitama asjakohased vahendid, et edendada laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõttu ka erisõidukiparkide, eelkõige keskkonnasõbralike ja heiteta busside jaoks kohalikul tasandil.
 (42)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/33/EÜ58 nähakse ette keskkonnasõbralike ja heiteta busside osakaalu minimaalsed riiklikud hanke-eesmärgid, kui keskkonnasõbralikes bussides kasutatakse käesoleva määruse artikli 2 punktis 3 määratletud alternatiivkütuseid. Kuna üha rohkem ühistranspordiasutusi ja käitajaid lähevad nende eesmärkide saavutamiseks üle keskkonnasõbralikele ja heiteta bussidele, peaksid liikmesriigid lisama vajaliku bussitaristu sihipärase edendamise ja arendamise oma riiklikesse poliitikaraamistikesse olulise osana. Liikmesriigid peaksid looma ja säilitama asjakohased vahendid, et edendada laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõttu ka erisõidukiparkide jaoks, eelkõige heiteta busside jaoks ning ühisauto kasutamise jaoks teedel, ning neil peaks olema võimalik võtta sellist kasutuselevõttu arvesse käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel.
__________________
 __________________
58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Arvestades, et mootorsõidukite kütuseliigid muutuvad järjest mitmekesisemaks ja kodanike liikuvus maanteedel suureneb jätkuvalt kogu liidus, on vaja anda sõidukikasutajatele selget ja kergesti mõistetavat teavet tanklates olemasolevate kütuste kohta ning nende sõidukite ühilduvuse kohta erinevate kütuste või laadimispunktidega liidu turul. Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta selliseid teavitusmeetmeid ka enne 18. novembrit 2016 turule lastud sõidukite suhtes.
 (43)  Arvestades, et mootorsõidukite kütuseliigid muutuvad järjest mitmekesisemaks ja kodanike liikuvus maanteedel suureneb jätkuvalt kogu liidus, on vaja anda sõidukikasutajatele selget ja kergesti mõistetavat teavet tanklates olemasolevate kütuste kohta ning nende sõidukite ühilduvuse kohta erinevate kütuste või laadimispunktidega liidu turul. Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta selliseid teavitusmeetmeid ka varem turule lastud sõidukite suhtes.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Lihtne ja kergesti võrreldav teave eri kütuste hindade kohta aitaks sõidukikasutajatel paremini hinnata turul saadaolevate üksikute kütuste suhtelist maksumust. Seepärast tuleks teavitamise eesmärgil esitada kõikides asjaomastes tanklates teatavate alternatiivkütuste ja tavakütuste ühikuhinna võrdlus, mida väljendatakse „kütusehinnana 100 km kohta“.
 (44)  Lihtne ja kergesti võrreldav teave eri kütuste hindade kohta aitaks sõidukikasutajatel paremini hinnata turul saadaolevate üksikute kütuste suhtelist maksumust. Seepärast tuleks teavitamise eesmärgil esitada kõikides asjaomastes tanklates teatavate alternatiivkütuste ja tavakütuste ühikuhinna võrdlus, mida väljendatakse „kütusehinnana 100 km kohta“. Tarbijatele tuleks selgitada, et see hinnavõrdlus puudutab liikmesriigi keskmisi kütusehindu, mis võivad asjaomases tanklas küsitavatest tegelikest hindadest erineda. Lisaks tuleks lepinguvaba elektri laadimise ja vesiniku tankimise puhul esitada kõnealuses jaamas küsitud hind asjakohaselt kWh ja kilogrammi kohta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Andmetel peaks olema laadimis- ja tankimistaristu nõuetekohases toimimises oluline roll. Kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tehtavate andmete vorming, esitamise sagedus ja kvaliteet määravad kasutajate vajadustele vastava alternatiivkütuste taristu ökosüsteemi üldise kvaliteedi. Lisaks peaksid need andmed olema sidusal viisil kättesaadavad kõigis liikmesriikides. Seepärast tuleks andmed esitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL59 riiklikele juurdepääsupunktidele kehtestatud nõuetele.
 (46)  Andmetel peaks olema laadimis- ja tankimistaristu nõuetekohases toimimises oluline roll. Kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tehtavate andmete vorming, esitamise sagedus ja kvaliteet määravad kasutajate vajadustele vastava alternatiivkütuste taristu ökosüsteemi üldise kvaliteedi. Lisaks peaksid need andmed olema sidusal viisil kättesaadavad kõigis liikmesriikides. Seepärast tuleks andmed esitada avatud andmetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL59 riiklikele juurdepääsupunktidele kehtestatud nõuetele. Liidus sujuvat liikumist võimaldavate teenuste jaoks tuleks luua ka kogu liitu hõlmav süsteem, millesse imporditaks riiklikest süsteemidest saadud standarditud teave. Seepärast peaks komisjon looma liidu tasandil Euroopa ühise juurdepääsupunkti, mis toimiks andmeväravana, mis võimaldab lõppkasutajatel ja liikuvusteenuse osutajatel riiklikes juurdepääsupunktides säilitatavatele asjakohastele andmetele hõlpsasti juurde pääseda. Võimaluse korral peaks see olema ühilduv ja koostalitlusvõimeline liikmesriikide väljatöötatud olemasolevate teabe- ja broneerimissüsteemidega. Euroopa juurdepääsupunkt võiks aidata tarbijatel paremini siseturul üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide käitajate hindu võrrelda ning anda kasutajatele teavet tankimis- ja laadimispunktide juurdepääsetavuse, kättesaadavuse, ooteaegade ja alternatiivkütuste jääkmahu kohta. See võib aidata ennetada liiklushäireid ja tuua kasu liiklusohutusele. See teave tuleks teha ELi tasandil kättesaadavaks avaliku, ajakohase, kasutajasõbraliku, juurdepääsetava ja mitmekeelse liidese kaudu.
__________________
 __________________
59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).
 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima asjaomaste eksperdirühmadega, eelkõige säästva transpordi foorumi ja Euroopa säästva laevanduse foorumiga. Selline ekspertidega konsulteerimine on eriti oluline, kui komisjon kavatseb käesoleva määruse alusel vastu võtta delegeeritud õigusakte või rakendusakte.
 (52)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima paljude organisatsioonide ja sidusrühmadega, sealhulgas, kuid mitte ainult tarbijarühmade, omavalitsuste, linnade ja piirkondadega, ning asjaomaste eksperdirühmadega, eelkõige säästva transpordi foorumi ja Euroopa säästva laevanduse foorumiga. Selline ekspertidega konsulteerimine on eriti oluline, kui komisjon kavatseb käesoleva määruse alusel vastu võtta delegeeritud õigusakte või rakendusakte.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)  Alternatiivkütuste taristu on kiiresti arenev valdkond. Ühtse tehnilise kirjelduse puudumine takistab alternatiivkütuste taristu ühtse turu loomist. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ühtlustada tehnilisi kirjeldusi valdkondades, kus ühised tehnilised kirjeldused puuduvad, kuid on vajalikud. Eelkõige peaks see hõlmama suhtlust elektrisõiduki ja laadimispunkti vahel, suhtlust laadimispunkti ja laadimistarkvara haldussüsteemi (tagasüsteemi) vahel; suhtlust elektrisõidukite rändlusteenusega ja suhtlust elektrivõrguga. Samuti on vaja kindlaks määrata sobiv juhtimisraamistik ning sõidukite ja võrgu vahelise teabevahetuse ökosüsteemi eri osalejate rollid. Lisaks tuleb arvesse võtta esile kerkivaid tehnoloogiaarendusi, näiteks elektriteid. Andmete esitamisega seoses on vaja ette näha täiendavad andmetüübid ja tehnilised kirjeldused seoses kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tehtavate andmete vormingu, esitamise sageduse ja kvaliteediga.
 (53)  Alternatiivkütuste taristu on kiiresti arenev valdkond. Ühtse tehnilise kirjelduse puudumine takistab alternatiivkütuste taristu ühtse turu loomist. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ühtlustada tehnilisi kirjeldusi valdkondades, kus ühtsed tehnilised kirjeldused puuduvad, kuid on vajalikud. Eelkõige peaks see hõlmama suhtlust elektrisõiduki ja laadimispunkti vahel, suhtlust laadimispunkti ja laadimistarkvara haldussüsteemi (tagasüsteemi) vahel; suhtlust elektrisõidukite rändlusteenusega ja suhtlust elektrivõrguga, tagades samas küberturvalisuse ja tarbijate andmekaitse kõrge taseme. Samuti on vaja kiiresti kindlaks määrata sobiv juhtimisraamistik ning sõidukite ja võrgu vahelise teabevahetuse ökosüsteemi eri osalejate rollid, võttes samal ajal arvesse ja toetades kujunemisjärgus tehnoloogia arengusuundi, millel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal, nagu elektriteed, eelkõige induktsioon- ja kontaktõhuliinide laadimislahendused. Andmete esitamisega seoses on vaja ette näha täiendavad andmetüübid ja tehnilised kirjeldused seoses kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tehtavate andmete vormingu, esitamise sageduse ja kvaliteediga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54 a (uus)
(54a)   Võttes arvesse asjaolu, et käesolev määrus tekitab mõjutatud sektoritele nõuete täitmisega seotud lisakulusid, on vaja võtta kompenseerivaid meetmeid, et vältida regulatiivse koormuse kogutaseme tõusu. Seepärast peaks komisjon olema kohustatud enne käesoleva määruse jõustumist esitama ettepanekud käesoleva määrusega tekitatud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, vaadates läbi või tühistades muude ELi määruste sätted, mis tekitavad mõjutatud sektorites tarbetuid nõuete täitmisega seotud kulusid.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevas määruses sätestatakse kohustuslikud riiklikud eesmärgid piisava alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus maanteesõidukite, laevade ja seisvate õhusõidukite jaoks. Selles sätestatakse alternatiivkütuste taristu jaoks ühised tehnilised kirjeldused ja nõuded kasutajateabe, andmete esitamise ja maksete tegemise kohta.
 1.  Käesolevas määruses sätestatakse riiklikud miinimumeesmärgid piisava alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus maanteesõidukite, laevade, rongide ja seisvate õhusõidukite jaoks. Selles sätestatakse alternatiivkütuste taristu jaoks ühtsed tehnilised kirjeldused ja nõuded kasutajateabe, andmete esitamise ja maksete tegemise kohta.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesoleva määrusega kehtestatakse aruandlusmehhanism, et ergutada koostööd ja tagada edusammude usaldusväärne jälgimine. Mehhanism koosneb komisjoni ja liikmesriikide vahelisest struktureeritud, läbipaistvast ja korduvast protsessist, mille eesmärk on riiklike poliitikaraamistike viimistlemine ning nende edasine rakendamine ja vastavad komisjoni meetmed.
 3.  Käesoleva määrusega kehtestatakse aruandlusmehhanism, et ergutada koostööd ja tagada edusammude usaldusväärne jälgimine. Mehhanism koosneb komisjoni ja liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelisest struktureeritud, läbipaistvast, korduvast ja mitmetasandiliselt juhitavast protsessist, mille eesmärk on riiklike poliitikaraamistike viimistlemine, võttes arvesse olemasolevaid kohalikke ja piirkondlikke strateegiaid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, ning nende edasine rakendamine ja vastavad komisjoni meetmed.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a)  „TEN-T võrgus“ – elektrilaadimisjaamade ja vesinikutanklate puhul tähendab see nende asumist TEN-T võrgus või kuni 1,5 km sõidu kaugusel TEN-T maantee lähimast väljasõidust;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – sissejuhatav osa
(a)  „ alternatiivkütused heiteta sõidukitele“ –
 a)  „alternatiivkütused heiteta sõidukitele, laevadele ja õhusõidukitele“ –
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – taane 1
–  biomasskütused ja biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktides 27 ja 33,
 –  biomasskütused, sealhulgas biogaas, ja biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktides 27, 28 ja 33,
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c – sissejuhatav osa
(c)  „alternatiivsed fossiilkütused“ üleminekuperioodil –
 c)  „alternatiivsed fossiilkütused“ piiratud üleminekuperioodil –
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
9a)   „kodanike energiakogukond“ – kogukond, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 11;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17
(17)  „elektritee“ – füüsiline piki teed kulgev paigaldis, mis võimaldab elektrisõidukile selle liikumise ajal elektrit üle kanda;
 17)  „elektritee“ – füüsiline piki teed kulgev paigaldis, mis võimaldab elektrisõidukile elektrit üle kanda, et anda selle käitamiseks või dünaamiliseks laadimiseks vajalikku energiat;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)
17a)  „dünaamiline laadimine“ – elektrisõiduki aku laadimine sõiduki liikumise ajal;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
19a)  „energiatõhususe esikohale seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 b (uus)
19b)  „tehnoloogiline neutraalsus“ – tehnoloogiline neutraalsus, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2018/1972 põhjenduses 25;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 35 a (uus)
35a)  „maksekaart“ – makseteenus, mis toimib füüsilise ja digitaalse deebet- või krediitkaardi baasil ja hõlmab nutitelefoni rakendusse integreeritud maksekaarte;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 35 b (uus)
35b)  „makseteenus“ – makseteenus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 37 a (uus)
37a)  „eelkonditsioneeritud õhu süsteem“ – lennujaamade paikne või teisaldatav süsteem, mis varustab väljastpoolt konditsioneeritud õhuga seisvat õhusõidukit selle salongide jahutamiseks, ventileerimiseks või soojendamiseks;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 38
(38)  „üldkasutatav alternatiivkütuste taristu“ – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või valduses, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal, kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses juurdepääsuga kohale või valdusele ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest;
 38)  „üldkasutatav alternatiivkütuste taristu“ – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikutele, avatud kohas või valduses, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal, kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses juurdepääsuga kohale või valdusele ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 40
(40)  „lepinguvaba laadimine“ – laadimisteenus, mille lõppkasutaja ostab, ilma et ta peaks end registreerima, sõlmima kirjaliku lepingu või looma asjaomase laadimispunkti käitajaga pikemaajalise ärisuhte, mis läheb kaugemale pelgast teenuse ostmisest;
 40)  „lepinguvaba laadimine“ – laadimisteenus, mille lõppkasutaja ostab, ilma et ta peaks end registreerima, sõlmima kirjaliku lepingu või looma asjaomase laadimispunkti käitajaga pikemaajalise ärisuhte või elektrooniliselt sisse logima või alustama seanssi veebipõhises vahendusteenuses, mis läheb kaugemale pelgast teenuse ostmisest;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 41
(41)  „laadimispunkt“ – paikne või teisaldatav liides, mis võimaldab edastada elektrit elektrisõidukile ja millel võib olla küll üks või mitu pistmikku eri tüüpi pistikühenduste jaoks, kuid mis saab korraga laadida ainult üht elektrisõidukit, välja arvatud seadmed, mille väljundvõimsus on kuni 3,7 kW ja mille peamine eesmärk ei ole elektrisõidukite laadimine;
 41)  „laadimispunkt“ – paikne või teisaldatav võrguliides või võrguväline liides, mis võimaldab edastada elektrit elektrisõidukile ja millel võib olla küll üks või mitu pistmikku eri tüüpi pistikühenduste jaoks, kuid mis saab korraga laadida ainult üht elektrisõidukit, välja arvatud seadmed, mille väljundvõimsus on kuni 3,7 kW ja mille peamine eesmärk ei ole elektrisõidukite laadimine;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 49
(49)  „tankimispunkt“ – tankimisrajatis, mis on ette nähtud paikse või teisaldatava seadme kaudu mis tahes vedela või gaasilise alternatiivkütuse tankimiseks ning mis saab korraga tankida ainult üht sõidukit;
 49)  „tankimispunkt“ – tankimisrajatis, mis on ette nähtud paikse või teisaldatava seadme kaudu mis tahes vedela või gaasilise alternatiivkütuse tankimiseks ning mis saab korraga tankida ainult üht sõidukit või üht laeva;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 54 a (uus)
54a)   „taastuvenergiakogukond“ – kogukond, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 56
(56)  „ohutu ja turvaline parkimine“ – artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud parkimis- ja puhkeala, mis on ette nähtud raskeveokite öiseks parkimiseks;
 56)  „ohutu ja turvaline parkimine“ – määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud parkimis- ja puhkeala, mis on ette nähtud raskeveokite öiseks parkimiseks ja mis on sertifitseeritud määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a sätete kohaselt;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 57
(57)  „kai ääres seisev laev“ – kai ääres seisev laev, nagu on määratletud määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis n;
 57)  „kai ääres seisev laev“ – laev, mis on kindlalt kinnitatud kai äärde liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas lasti pealevõtmiseks, lasti mahalaadimiseks, reisijate pardale minekuks ja sealt lahkumiseks või seisuajaks, sh ajal, mil laeva ei lastita ega tehta reisijatega seotud toiminguid;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 58
(58)  „kaldaäärne elektritoide“ – kai ääres seisvate merelaevade või siseveelaevade varustamine maismaalt saadava elektriga standardliidese abil;
 58)  „kaldaäärne elektritoide“ – kai ääres seisvate merelaevade või siseveelaevade varustamine kaldalt tuleva elektriga paikse, ujuva või teisaldatava standardseadme abil;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 66 a (uus)
66a)  „mitmeliigilise transpordi sõlm“ – liikuvusteenuste taristu, nagu raudtee-, maantee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordi jaamad ja terminalid, mis võimaldavad määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktis n määratletud mitmeliigilist transporti;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 66 b (uus)
66b)  „L-kategooria sõidukid“ – kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 ja I lisa liigitusele, sealhulgas mootoriga jalgrattad, kahe- ja kolmerattalised mopeedid, kahe- ja kolmerattalised mootorrattad, külghaagisega mootorrattad, kerged ja rasked neljarattalised teeliiklussõidukid ning kerged ja rasked neljarattalised liikurid.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2
–  nende territooriumil võetakse kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimisjaamad, mis tagavad kõnealustele sõidukitele piisava väljundvõimsuse.
 –  nende territooriumil võetakse territoriaalset tasakaalu ja mitmeliigilist reisimist toetaval viisil kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimisjaamad, mis tagavad kõnealustele sõidukitele piisava väljundvõimsuse;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2 a (uus)
–  elamupiirkondades, kus sõidukeid tavaliselt pikemaks ajaks pargitakse, võetakse üldkasutatavatel teedel kasutusele piisav arv üldkasutatavaid kergsõidukite laadimisjaamu;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2 b (uus)
–  kergsõidukite nutilaadimiseks ja kahesuunaliseks laadimiseks on loodud piisav arv üldkasutatavaid laadimisjaamu;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2 c (uus)
–  tagatakse võrguühendus ja võrgu võimsus.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
(a)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1 kW ning
 a)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 3 kW, kui akutoitega elektriajamiga kergsõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud kergsõidukipargis on väiksem kui 1 %,
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)
aa)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus 2,5 kW, kui akutoitega elektriajamiga kergsõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud kergsõidukipargis on 1 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 2,5 %,
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 2 kW, kui akutoitega elektriajamiga kergsõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud kergsõidukipargis on 2,5 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 5 %,
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a c (uus)
ac)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1,5 kW, kui akutoitega elektriajamiga kergsõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud kergsõidukipargis on 5 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 7,5 %, ning
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a d (uus)
ad)  iga nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1 kW, kui akutoitega elektriajamiga kergsõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud kergsõidukipargis on 7,5 % või sellest suurem,
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 0,66 kW.
 b)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 2 kW, kui elektrisõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud sõidukipargis on väiksem kui 1 %,
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1,65 kW, kui elektrisõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud sõidukipargis on 1 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 2,5 %,
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b b (uus)
bb)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1,33 kW, kui elektrisõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud sõidukipargis on 2,5 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 5 %,
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b c (uus)
bc)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 1 kW, kui elektrisõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud sõidukipargis on 5 % või sellest suurem, kuid väiksem kui 7,5 %, ning
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b d (uus)
bd)  iga nende territooriumil registreeritud pistikühendusega kerghübriidsõiduki kohta on üldkasutatavate laadimisjaamade kaudu pakutav kogu väljundvõimsus vähemalt 0,66 kW, kui elektrisõidukite osakaal liikmesriigi kogu prognoositud sõidukipargis on 7,5 % või sellest suurem.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.  Ilma et see piiraks lõike 1 teise lõigu punkti a kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et riigi tasandil kehtestatakse laadimistaristu väljundvõimsuse miinimumeesmärgid, mis on piisavad, et laadida
–  3 % kogu prognoositud kergsõidukipargist 31. detsembriks 2027,
–  5 % kogu prognoositud kergsõidukipargist 31. detsembriks 2030.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
(c)  TEN-T põhivõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
 a)  TEN-T põhivõrgus ja üldvõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
i)  31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 150 kW;
 i)  31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 300 kW;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
ii)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW;
 ii)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 900 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(d)  TEN-T üldvõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
 välja jäetud
i)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 150 kW;
ii)  31. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui elektrisõidukite kasutuselevõtt turul on mis tahes asjakohasel aruandeperioodil kiire, peaksid liikmesriigid lühendama sellele vastavalt lõikes 2 sätestatud tähtaegu ja suurendama sellele vastavalt ka laadimisparkide eesmärke.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kui kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga, võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2
a)  liidu äärepoolseimatele piirkondadele, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, või
b)  saartele, mis ei ole ühendatud maismaa energiavõrkudega ja mis kuuluvad väikeste ühendatud võrkude või eraldatud võrkude määratluse alla vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Sellistel juhtudel põhjendab kõnealune liikmesriik oma otsuseid komisjonile ja teeb kogu asjakohase teabe kättesaadavaks oma riiklikes poliitikaraamistikes.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)
2c.  Liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib komisjon teha erandi lõikes 2 sätestatud nõudest TEN-T teede puhul, mille keskmine iga-aastane liiklustihedus on väiksem kui 2000 kergsõidukit päevas, tingimusel et taristu ei ole sotsiaal-majandusliku tasuvuse seisukohast põhjendatud. Kui erand tehakse, võib liikmesriik võtta sellistel teedel kasutusele ühe üldkasutatava laadimispargi, mis teenindab mõlemat sõidusuunda, täites samal ajal vahekauguse, laadimispargi koguväljundvõimsuse, laadimispunktide arvu ja individuaalsete laadimispunktide väljundvõimsusega seotud lõikes 2 sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse ühe sõidusuuna puhul, tingimusel, et laadimispark on kergesti juurdepääsetav mõlemast sõidusuunast. Komisjon teeb selliseid erandeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse hindamist.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 d (uus)
2d.  Liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib komisjon teha erandi käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud maksimaalse vahekauguse nõudest TEN‑T teede puhul, mille keskmine iga-aastane liiklustihedus on väiksem kui 1500 kergsõidukit päevas, tingimusel et taristu ei ole sotsiaal-majandusliku tasuvuse seisukohast põhjendatud. Sellise erandi tegemise korral võivad liikmesriigid lubada jätta laadimispunktide maksimaalseks vahekauguseks kuni 100 km. Komisjon teeb selliseid erandeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse hindamist.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 e (uus)
2e.  Tiheasustusega aladel ja piirkondades, kus puuduvad mujal kui tänaval parkimise võimalused või kus registreeritud kergelektrisõidukite kasutuselevõtt on suur, tagavad liikmesriigid, et üldkasutatavate laadimisjaamade arvu suurendatakse sellele vastavalt, et tagada vajalik taristu ja toetada turu arengut.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
6.  Naaberliikmesriigid tagavad, et punktides a ja b osutatud maksimaalseid vahekauguseid ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
 3.  Naaberliikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et punktides a ja b osutatud maksimaalseid vahekauguseid ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et tagada koostöö kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega ja nende kolmandate riikidega, kus asuvad liikmesriike ühendavad transpordikoridorid.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
i)  31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW;
 i)  31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 2000 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 800 kW;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 3500 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;
 ii)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 5000 kW ja koosnema vähemalt neljast laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 800 kW;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i
i)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW;
 i)  31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 2000 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 800 kW;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
ii)  31. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 3500 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;
 ii)  31. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 5000 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 800 kW;
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib komisjon teha erandi lõikes 1 sätestatud nõudest TEN-T teede puhul, mille keskmine iga-aastane liiklustihedus on väiksem kui 800 raskeveokit päevas, tingimusel et taristu ei ole sotsiaal-majandusliku tasuvuse seisukohast põhjendatud. Kui erand tehakse, võib liikmesriik võtta sellistel teedel kasutusele ühe üldkasutatava laadimispargi, mis teenindab mõlemat sõidusuunda, täites samal ajal vahekauguse, laadimispargi koguväljundvõimsuse, laadimispunktide arvu ja individuaalsete laadimispunktide väljundvõimsusega seotud lõikes 1 sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse ühe sõidusuuna puhul, tingimusel, et laadimispark on kergesti juurdepääsetav mõlemast sõidusuunast. Komisjon teeb selliseid erandeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse hindamist;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b b (uus)
bb)  liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib komisjon teha erandi käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud maksimaalse vahekauguse nõudest TEN-T teede puhul, mille keskmine iga-aastane liiklustihedus on väiksem kui 600 raskeveokit päevas, tingimusel et taristu ei ole sotsiaal-majandusliku tasuvuse seisukohast põhjendatud. Sellise erandi tegemise korral võivad liikmesriigid lubada jätta laadimispunktide maksimaalseks vahekauguseks kuni 100 km. Komisjon teeb selliseid erandeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse hindamist;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(g)  31. detsembriks 2030 on igale ohutule ja turvalisele parkimisalale paigaldatud vähemalt üks raskeveokite laadimisjaam, mille väljundvõimsus on vähemalt 100 kW;
 c)  31. detsembriks 2027 on igale ohutule ja turvalisele parkimisalale paigaldatud vähemalt kaks raskeveokite laadimisjaama, mille väljundvõimsus on vähemalt 100 kW ning mis võimaldavad nutilaadimist ja kahesuunalist laadimist;
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  31. detsembriks 2030 on igale ohutule ja turvalisele parkimisalale paigaldatud vähemalt neli raskeveokite laadimisjaama, mille väljundvõimsus on vähemalt 100 kW ning mis võimaldavad nutilaadimist ja kahesuunalist laadimist;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(h)  31. detsembriks 2025 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 600 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW;
 d)  31. detsembriks 2025 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
(i)  31. detsembriks 2030 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 1200 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW.
 e)  31. detsembriks 2030 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 3500 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõike 1 punktides c, ca, d ja e osutatud nõudeid kohaldatakse lisaks lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjon kaalub käesoleva määruse artikli 22 kohase läbivaatamise raames, kas lõike 1 punktides a, b, d ja e osutatud individuaalset väljundvõimsust suurendada, kui ühised tehnilised kirjeldused on kättesaadavad ja neid on täiendatud II lisa kohaselt.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 b – lõige 1 c (uus)
1c.  Liikmesriigid tagavad, et oleks olemas vajalik elektrivõrguühendus ja võrguvõimsus. Seepärast peaksid liikmesriigid koostöös asjaomaste sidusrühmadega tegema enne 2025. aastat analüüsi, et hinnata ja kavandada elektrivõrkude vajalikku tugevdamist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Naaberliikmesriigid tagavad, et punktides a ja b osutatud maksimaalseid vahekaugusi ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
 2.  Naaberliikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et punktides a ja b osutatud maksimaalseid vahekaugusi ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et tagada koostöö kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega ja nende kolmandate riikidega, kus asuvad liikmesriike ühendavad transiidikoridorid.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kui kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga, võib liikmesriik otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2:
a)  liidu äärepoolseimatele piirkondadele, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, või
b)  saartele, mis ei ole ühendatud maismaa energiavõrkudega ja mis kuuluvad väikeste ühendatud võrkude või eraldatud võrkude määratluse alla vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Sellistel juhtudel põhjendavad liikmesriigid oma otsuseid komisjonile ja teevad kogu asjakohase teabe kättesaadavaks oma riigi poliitikaraamistikes.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(j)   laadimispunktide käitajad võtavad artiklis 24 osutatud kuupäevast alates kasutusele võetud üldkasutatavates laadimisjaamades, mille väljundvõimsus on alla 50 kW, vastu elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid, sealhulgas vähemalt üht järgmist seadet:
 Selleks võtavad laadimispunktide käitajad alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kasutusele võetud üldkasutatavates laadimisjaamades vastu elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid, sealhulgas vähemalt maksekaardilugejaid või kontaktivabu seadmeid, millel on vähemalt maksekaardi lugemise suutlikkus. Lisaks võib võimaluse korral kasutada internetiühendust kasutavaid seadmeid, millega saab näiteks luua konkreetselt maksetehingu jaoks kasutatava ruutkoodi.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i)  maksekaardilugejad;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  kontaktivaba funktsiooniga seadmed, mis on võimelised lugema vähemalt maksekaarte;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  internetiühendust kasutavad seadmed, millega saab näiteks luua konkreetselt maksetehingu jaoks kasutatava ruutkoodi;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(k)  laadimispunktide käitajad võtavad artiklis 24 osutatud kuupäevast alates kasutusele võetud üldkasutatavates laadimisjaamades, mille väljundvõimsus on vähemalt 50 kW, vastu elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid, sealhulgas vähemalt üht järgmist seadet:
 välja jäetud
i)  maksekaardilugejad;
ii)  kontaktivaba funktsiooniga seadmed, mis on võimelised lugema vähemalt maksekaarte.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Alates 1. jaanuarist 2027 tagavad laadimispunktide käitajad, et kõik nende käitatavad üldkasutatavad laadimisjaamad, mille väljundvõimsus on vähemalt 50 kW, vastavad punkti b nõudele.
 Alates 1. jaanuarist 2027 tagavad laadimispunktide käitajad, et kõik nende käitatavad üldkasutatavad laadimisjaamad vastavad käesolevas lõikes sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 3
Punktides a ja b sätestatud nõudeid ei kohaldata selliste üldkasutatavate laadimispunktide suhtes, mille puhul laadimisteenuse eest maksmist ei nõuta.
 Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata selliste üldkasutatavate laadimispunktide suhtes, mille puhul laadimisteenuse eest maksmist ei nõuta.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
11.   Laadimispunktide käitajad tagavad, et kui nad pakuvad nende käitatavas üldkasutatavas laadimispunktis automaatset autentimist, on lõppkasutajatel alati õigus automaatset autentimist mitte kasutada ja nad võivad laadida oma sõidukit lepinguvabalt, nagu on sätestatud lõikes 3, või kasutada muud lepingupõhist laadimislahendust, mida asjaomases laadimispunktis pakutakse. Laadimispunktide käitajad näitavad seda võimalust läbipaistvalt ja pakuvad seda lõppkasutajale mugaval viisil igas nende käitatavas üldkasutatavas laadimispunktis, kus nad teevad automaatse autentimise kättesaadavaks.
 3.   Laadimispunktide käitajad tagavad, et kui nad pakuvad nende käitatavas üldkasutatavas laadimispunktis automaatset autentimist, on lõppkasutajatel alati õigus automaatset autentimist mitte kasutada ja nad võivad laadida oma sõidukit lepinguvabalt, nagu on sätestatud lõikes 3, või kasutada muud lepingupõhist laadimislahendust, mida asjaomases laadimispunktis pakutakse. Laadimispunktide käitajad näitavad seda võimalust läbipaistvalt ja pakuvad seda lõppkasutajale mugaval viisil ning tagavad e-rändluse kättesaadavuse igas nende käitatavas üldkasutatavas laadimispunktis, kus nad teevad automaatse autentimise kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
12.   Üldkasutatavate laadimispunktide käitajate küsitavad hinnad peavad olema mõistlikud, kergesti ja selgelt võrreldavad, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Üldkasutatavate laadimispunktide käitajad ei tohi vahet teha lõppkasutajatelt ja liikuvusteenuse osutajatelt küsitavatel hindadel ega eri liikuvusteenuse osutajatelt küsitavatel hindadel. Kui see on asjakohane, võib hindu diferentseerida üksnes proportsionaalselt objektiivse põhjenduse alusel.
 4.   Üldkasutatavate laadimispunktide käitajad tagavad, et kõigil liikuvusteenuse osutajatel on mittediskrimineerival viisil juurdepääs nende käitatavatele laadimisjaamadele. Üldkasutatavate laadimispunktide käitajate küsitavad hinnad peavad olema mõistlikud ja taskukohased, kergesti ja selgelt võrreldavad, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Üldkasutatavate laadimispunktide käitajad ei tohi vahet teha lõppkasutajatelt ja liikuvusteenuse osutajatelt küsitavatel hindadel ega eri liikuvusteenuse osutajatelt küsitavatel hindadel. Kui see on asjakohane, võib hindu diferentseerida üksnes proportsionaalselt objektiivse põhjenduse alusel või lepingutingimuste põhjal.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida tarbijatele suunatud ebaausaid tavasid, sealhulgas seoses üldkasutatavate laadimispunktide kasutamise eest kehtestatud hindadega, näiteks hindade kergitamine, üldise eesmärgiga kaitsta konkurentsi turul ja tarbijate õigusi. Selliste meetmete vastuvõtmine põhineb sõidukitootjate ja laadimispunktide käitajate hinnakujunduse ja tavade korrapärasel jälgimisel. Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste meetmete vastuvõtmisest asjaomase reguleeriva asutuse poolt.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5 – sissejuhatav osa
13.   Laadimispunktide käitajad näitavad selgelt lepinguvaba hinda ja kõiki selle komponente kõigis nende käitatavates üldkasutatavates laadimisjaamades, nii et need on lõppkasutajatele teada enne laadimiskorra algust. Vajaduse korral tuleb laadimisjaamas selgelt näidata vähemalt järgmised hinnakomponendid:
 5.   Laadimispunktide käitajad näitavad selgelt lepinguvaba kilovatt-tunni (kWh) hinda ja kõiki selle komponente kõigis nende käitatavates üldkasutatavates laadimisjaamades, nii et see teave on lõppkasutajatele teada enne laadimiskorra algust.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5 – taane 1
–  laadimiskorra hind,
 välja jäetud
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5 – taane 2
–  minutihind,
 välja jäetud
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 5 – taane 3
–  kilovatt-tunni (kWh) hind.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 6
14.  Hinnad, mida liikuvusteenuse osutajad küsivad lõppkasutajatelt, peavad olema mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Liikuvusteenuse osutajad teevad enne laadimiskorra algust lõppkasutajatele vabalt kättesaadavate ja laialdaselt kasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks kogu konkreetse laadimiskorra kohta käiva hinnateabe, milles on selgelt eristatud laadimispunkti käitaja küsitava hinna komponendid, kohaldatavad e-rändluskulud ja muud liikuvusteenuse osutaja kohaldatavad tasud. Tasud peavad olema mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Piiriülese e-rändluse eest lisatasu ei võeta.
 6.  Hinnad, mida liikuvusteenuse osutajad küsivad lõppkasutajatelt, peavad olema mõistlikud ja taskukohased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Liikuvusteenuse osutajad teevad enne laadimiskorra algust lõppkasutajatele vabalt kättesaadavate ja laialdaselt kasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks kogu konkreetse laadimiskorra kohta käiva hinnateabe, milles on selgelt näidatud laadimispunkti käitaja küsitav kilovatt-tunni hind, kohaldatavad e-rändluskulud ja muud liikuvusteenuse osutaja kohaldatavad tasud. Tasud peavad olema mõistlikud ja taskukohased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Piiriülese e-rändluse eest lisatasu ei võeta.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a.  Nutikate või kahesuunaliste laadimispunktide käitajad teevad kättesaadavaks teabe põhivõrguettevõtjatelt, elektritarnijatelt või oma elektritootmisest saadud taastuvelektri osakaalu kohta ülekandesüsteemis ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite kohta. See teave tehakse kättesaadavaks korrapäraste ajavahemike järel reaalajas koos prognoosidega, kui need on kättesaadavad, ning vajaduse korral kohaldatakse elektritarnijaga sõlmitud lepingu tingimusi.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 7
15.  Laadimispunktide käitajad tagavad alates artiklis 24 osutatud kuupäevast, et kõik nende käitatavad üldkasutatavad laadimispunktid on digitaalselt ühendatud laadimispunktid.
 7.  Laadimispunktide käitajad tagavad alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], et kõik nende käitatavad äsjaehitatud või renoveeritud üldkasutatavad laadimispunktid on digitaalselt ühendatud, neil on e-rändlusfunktsioon ning nende asukoht ja staatus on internetis kergesti nähtav.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 8
16.  Laadimispunktide käitajad tagavad alates artiklis 24 osutatud kuupäevast, et kõik nende käitatavad üldkasutatavad tavalaadimispunktid võimaldavad nutilaadimist.
 8.  Laadimispunktide käitajad tagavad alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], et kõik nende käitatavad äsjaehitatud või renoveeritud üldkasutatavad tavalaadimispunktid võimaldavad nutilaadimist.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 8 a (uus)
8a.  Üldkasutatavate laadimispunktide käitajad tagavad, et:
a)  laadimisjaamad töötavad nõuetekohases seisukorras kogu oma tööea jooksul ja lõigetes 2–5 sätestatud funktsioonid on lõppkasutajatele alati kättesaadavad, kusjuures korrapäraseid hooldus- ja remonditöid tehakse kohe, kui avastatakse mõni rike;
b)  kõik nende käitatavad üldkasutatavad laadimispunktid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 9
17.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohaste viitade kasutamine parkimis- ja puhkealadel TEN-T teedevõrgus, kuhu on paigaldatud alternatiivkütuste taristu, et alternatiivkütuste taristu täpset asukohta oleks lihtne kindlaks teha.
 9.  Liikmesriigid võtavad alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] vajalikud meetmed, et tagada asjakohaste viitade kasutamine parkimis- ja puhkealadel TEN-T teedevõrgus, kuhu on paigaldatud alternatiivkütuste taristu, et alternatiivkütuste taristu täpset asukohta oleks lihtne kindlaks teha. Viidad pannakse välja ka sobival kaugusel TEN-T võrgus teedel, mis viivad parkimis- ja puhkealadele, kuhu selline alternatiivkütuste taristu on paigaldatud.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 9 a (uus)
9a.  Liikmesriigid julgustavad käitajaid võtma vajalikke meetmeid, et pakkuda standarditud ja täielikult koostalitlevaid infosüsteeme, mis annavad teavet laadimispunktide kättesaadavuse kohta. Sellised süsteemid peavad olema täpsed, kasutusmugavad ning kasutatavad liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja inglise keeles.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 11 a (uus)
11a.  Üldkasutatavate laadimispunktide käitajad tagavad, et kohalike hädaabiteenuste vajalik kontaktteave on laadimisjaamades selgelt esitatud.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 11 b (uus)
11b.  Liikmesriigid hõlbustavad järelevalveta laadimisjaamades valvekaamerasüsteemide ja hädaabikõne nupu paigaldamist vahetuks kontaktivõtuks kohalike hädaabiteenistustega.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumile paigaldatakse 31. detsembriks 2030 minimaalne arv üldkasutatavaid vesinikutanklaid.
 Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumile paigaldatakse 31. detsembriks 2027 minimaalne arv üldkasutatavaid vesinikutanklaid.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2
Selleks tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2030 võetakse kasutusele üldkasutatavad vesinikutanklad, mille minimaalne võimsus on 2 tonni päevas ja mis on varustatud vähemalt 700-baarise tankuriga ning mille maksimaalne vahekaugus TEN-T põhi- ja üldvõrgus on 150 km. Vedel vesinik tehakse kättesaadavaks üldkasutatavates tanklates, mille maksimaalne vahekaugus on 450 km.
 Selleks tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2027 võetakse kasutusele üldkasutatavad vesinikutanklad, mille minimaalne võimsus on 2 tonni päevas ja mis on varustatud vähemalt 700-baarise tankuriga ning mille maksimaalne vahekaugus TEN-T põhi- ja üldvõrgus on 100 km. Vedel vesinik tehakse kättesaadavaks üldkasutatavates tanklates, mille maksimaalne vahekaugus on 400 km.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 võetakse igas linnatranspordisõlmes kasutusele vähemalt üks üldkasutatav vesinikutankla. Selliste tanklate jaoks tehakse parima asukoha analüüs, milles kaalutakse eelkõige tanklate kasutuselevõttu mitmeliigilise transpordi sõlmpunktides, kus saaks varustada ka muid transpordiliike.
 Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2027 võetakse igas linnatranspordisõlmes kasutusele vähemalt üks üldkasutatav vesinikutankla. Selliste tanklate jaoks tehakse parima asukoha analüüs, milles kaalutakse eelkõige tanklate kasutuselevõttu mitmeliigilise transpordi sõlmpunktides, kus saaks varustada ka muid transpordiliike.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid avaldavad vesinikutanklate kasutuselevõtuks sobivate mitmeliigiliste transpordi sõlmpunktide, tööstusklastrite ja sadamate üksikasjaliku loetelu 31. detsembriks 2024.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
21.  Naaberliikmesriigid tagavad, et lõike 1 teises lõigus osutatud maksimaalset vahekaugust ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
 2.  Naaberliikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lõike 1 teises lõigus osutatud maksimaalset vahekaugust ei ületata TEN-T põhi- ja üldvõrgu piiriülestel lõikudel.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga, võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõiget 1 a) liidu äärepoolseimatele piirkondadele, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, või b) saartele, mis ei ole ühendatud maismaa energiavõrkudega ja mis kuuluvad väikeste ühendatud võrkude või eraldatud võrkude määratluse alla vastavalt direktiivile (EL) 2019/944. Sellistel juhtudel põhjendavad liikmesriigid oma otsuseid komisjonile ja teevad kogu asjakohase teabe kättesaadavaks oma riigi poliitikaraamistikes.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)
3b.  Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada koostöö kolmandate riikidega, eelkõige ELi kandidaatriikidega ja nende kolmandate riikidega, kus asuvad liikmesriike ühendavad transiidikoridorid.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kõik üldkasutatavate vesinikutanklate käitajad võimaldavad alates artiklis 24 osutatud kuupäevast lõppkasutajatel tankida nende käitatavates tanklates lepinguvabalt ning tasuda selle eest liidus laialdaselt kasutatava maksevahendiga. Selleks tagavad vesinikutanklate käitajad, et kõik nende käitatavad vesinikutanklad võtavad vastu elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid, sealhulgas vähemalt üht järgmist seadet:
 Kõik üldkasutatavate vesinikutanklate käitajad võimaldavad alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] lõppkasutajatel tankida nende käitatavates tanklates lepinguvabalt ning tasuda selle eest liidus laialdaselt kasutatava maksevahendiga. Selleks tagavad vesinikutanklate käitajad, et kõik nende käitatavad vesinikutanklad võtavad vastu elektroonilisi makseid, mille tegemiseks kasutatakse makseterminale ja -seadmeid, sealhulgas vähemalt maksekaardilugejaid või maksekaardi lugemise suutlikkusega kontaktivabu seadmeid.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  maksekaardilugejad;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  kontaktivaba funktsiooniga seadmed, mis on võimelised lugema vähemalt maksekaarte.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid julgustavad käitajaid pakkuma standarditud ja täielikult koostalitlevaid infosüsteeme, mis annavad teavet tankimispunktide kättesaadavuse kohta. Sellised süsteemid peavad olema täpsed, kasutusmugavad ning kasutatavad liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja inglise keeles.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
25.   Vesinikutankimispunktide käitajad teevad nende käitatavates tanklates hinnateabe kättesaadavaks enne tankimiskorra algust.
 3.   Vesinikutankimispunktide käitajad teevad nende käitatavates tanklates hinnateabe kättesaadavaks enne tankimiskorra algust. Nad näitavad selgelt lepinguvaba hinda ja kõiki selle komponente kõigis nende käitatavates üldkasutatavates tanklates, nii et need on lõppkasutajatele teada enne tankimiskorra algust. Selgelt peab olema näidatud kilogrammi hind.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
26.  Üldkasutatavate tanklate käitajad võivad pakkuda klientidele vesiniku tankimise teenuseid lepingu alusel, sealhulgas teiste liikuvusteenuse osutajate nimel ja eest. Liikuvusteenuse osutajad kehtestavad lõppkasutajatele mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad hinnad. Liikuvusteenuse osutajad teevad enne tankimiskorra algust lõppkasutajatele vabalt kättesaadavate ja laialdaselt kasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks kogu konkreetse tankimiskorra kohta käiva hinnateabe, milles on selgelt eristatud vesinikutankimispunkti käitaja küsitava hinna komponendid, kohaldatavad e-rändluskulud ja muud liikuvusteenuse osutaja kohaldatavad tasud.
 4.  Üldkasutatavate tanklate käitajad võivad pakkuda klientidele vesiniku tankimise teenuseid lepingu alusel, sealhulgas teiste liikuvusteenuse osutajate nimel ja eest. Liikuvusteenuse osutajad kehtestavad lõppkasutajatele mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad hinnad. Liikuvusteenuse osutajad teevad enne tankimiskorra algust lõppkasutajatele vabalt kättesaadavate ja laialdaselt kasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks kogu konkreetse tankimiskorra kohta käiva hinnateabe, milles on selgelt eristatud vesinikutankimispunkti käitaja küsitava hinna komponendid, kohaldatavad e-rändluskulud ja muud liikuvusteenuse osutaja kohaldatavad tasud.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
27.  Liikmesriigid tagavad, et merekonteineri- ja -reisilaevadele tagatakse meresadamates minimaalne kaldaäärne elektritoide. Selleks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, millega tagatakse 1. jaanuariks 2030, et:
 1.  Liikmesriigid tagavad, et merekonteineri- ja -reisilaevadele tagatakse TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates minimaalne kaldaäärne elektritoide. Sel eesmärgil ja täielikus kooskõlas määruse XXXX-XXX [algatus „FuelEU Maritime“] artikli 5 lõigetega 1 ja 2 võtavad liikmesriigid koostöös juhtorgani või pädeva asutusega vajalikud meetmed, millega tagatakse 1. jaanuariks 2030, et:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuete täitmiseks tehakse kättesaadavaks piisav võrgutaristu ja võimsus, võimsusreserv ja sageduse muundamine.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
28.  Sadamakülastuste arvu kindlakstegemisel ei võeta arvesse järgmisi sadamakülastusi:
 2.  Sadamakülastuste arvu kindlakstegemisel ja täielikus kooskõlas määruse XXXX-XXXX [algatus „FuelEU Maritime“] artikli 5 lõikega 3 ei võeta arvesse järgmisi sadamakülastusi:
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  sadamakülastused loetakse kai ääres viibinuks alla kahe tunni, kui selle aja jooksul ei saadud väljuda sündmuste tõttu, mida ei olnud võimalik sadamasse sisenemisel ette näha ja mis olid selgelt käitaja kontrolli või vastutuse alt väljas;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  mitu lühikest sadamakülastust, et laadida ja lossida sama sadama eri kaide ääres, ületamata punktis a nimetatud ajapiirangut;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
29.  Kui TEN-T põhi- või üldvõrgu meresadam asub saarel, mis ei ole elektrivõrguga otse ühendatud, ei kohaldata lõiget 1 seni, kuni selline ühendus on loodud või kui on olemas piisav kohapeal puhastest energiaallikatest toodetud võimsus.
 3.  Kui TEN-T põhi- või üldvõrgu meresadam asub saarel või ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud liidu äärepoolseimas piirkonnas, mis ei ole elektrivõrguga otse ühendatud, ei kohaldata lõiget 1 seni, kuni selline ühendus on loodud või kui on olemas piisav kohapeal puhastest energiaallikatest toodetud võimsus.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 Ceuta ja Melilla territooriumi suhtes enne, kui otseühendus mandri või naaberriigi elektrivõrguga on loodud või kui on olemas piisav puhastest energiaallikatest kohapeal toodetud võimsus.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  sadamates on saadaval piisav võrguvõimsus ja -ühendus, võimsusreserv ja sageduse muundamine.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Meresadamates veeldatud maagaasiga varustamise eesmärgid
 Meresadamates veeldatud maagaasi, ammoniaagi ja vesinikuga varustamise eesmärgid
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
30.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud TEN-T põhivõrgu meresadamatesse paigaldatakse piisav arv veeldatud maagaasi tankimise punkte, et merelaevad saaksid 1. jaanuariks 2025 liikuda kogu TEN-T põhivõrgus. Liikmesriigid teevad vajaduse korral koostööd naaberliikmesriikidega, et tagada piisav katvus TEN-T põhivõrgus.
 1.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud TEN-T põhivõrgu meresadamatesse paigaldatakse piisav arv veeldatud maagaasi, ammoniaagi ja vesiniku tankimise punkte, et rahuldada selliste kütuste turunõudlust nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ja tagada, et merelaevad saaksid 1. jaanuariks 2025 liikuda kogu TEN-T põhivõrgus. Liikmesriigid teevad vajaduse korral koostööd naaberliikmesriikidega, et tagada piisav katvus TEN-T põhivõrgus.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
31.  Liikmesriigid määravad oma riiklikes poliitikaraamistikes TEN-T põhivõrgu meresadamad, mis võimaldavad juurdepääsu lõikes 1 osutatud veeldatud maagaasi tankimise punktidele, võttes arvesse ka turu tegelikke vajadusi ja arengut.
 2.  Liikmesriigid määravad oma riiklikes poliitikaraamistikes TEN-T põhivõrgu meresadamad, mis võimaldavad juurdepääsu lõikes 1 osutatud tankimispunktidele, võttes arvesse ka sadamate arengut, olemasolevaid veeldatud maagaasiga varustamise punkte ning turu tegelikke vajadusi ja arengut, samuti oma kohustusi seoses liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa
32.  Liikmesriigid tagavad, et kõikide TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamade juhtorganid tagavad elektritoite seisvatele õhusõidukitele:
 1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikide TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamade juhtorganid ja maapealse teeninduse teenuste osutajad tagavad elektritoite seisvatele õhusõidukitele:
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata siiski lühiajaliste parkimiskohtade, õhusõidukite jäätõrje kohtade, sõjaväealade parkimiskohtade ja üldise lennuliikluse (maksimaalne stardimass alla 5,7 tonni) parkimiskohtade suhtes.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
2a.  Erandina lõike 1 punktidest a ja b ei kohaldata juhul, kui TEN-T põhi- või üldvõrgu lennujaam asub saarel, mis ei ole elektrivõrguga otse ühendatud, või äärepoolseimas piirkonnas, seda lõiget seni, kuni selline ühendus on loodud või kui on olemas piisav kohapeal puhastest energiaallikatest toodetud võimsus või kui kulud on saadava kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalsed.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid tagavad, et TEN-T põhivõrgu lennujaamade juhtorganid või maapealse teeninduse teenuste osutajad pakuvad eelkonditsioneeritud õhu süsteeme.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Raudteeliinide taristuga seotud eesmärgid
1.  Liikmesriigid tagavad piisava taristu pakkumise, et võimaldada raudteeliinide elektrifitseerimist kogu liidus vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 [TEN-T määrus] eesmärkidele.
2.  Kui raudteeliinide otsene elektrifitseerimine ei ole võimalik, sealhulgas teenuse kulutõhususega seotud põhjustel, tagavad liikmesriigid piisava arvu akutoitega rongide laadimisjaamade ja raudtee-vesinikutanklate paigaldamise. Selleks tagavad liikmesriigid, et TEN-T põhi- ja üldvõrgus võetakse akutoitega rongide laadimisjaamad ja vesinikurongide tanklad kasutusele igas sõidusuunas lõikudel, mille elektrifitseerimine ei ole määruses (EL) nr 1315/2013 [TEN-T määrus] ette nähtud.
3.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 järgimiseks vajaliku taristu kasutuselevõtu kohta otsuste tegemisel võetakse täielikult arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.
4.  Enne selliste laadimisjaamade ja tanklate kasutuselevõttu teevad liikmesriigid nende parima asukoha analüüsi. Seda tehes kaaluvad liikmesriigid eelkõige laadimisjaamade ja tanklate kasutuselevõttu linnatranspordisõlmedes ja mitmeliigilise transpordi sõlmpunktides, kuhu saaks integreerida ka muid transpordiliike.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1
Iga liikmesriik koostab ja saadab komisjonile 1. jaanuariks 2024 transpordisektori alternatiivkütuste turu arengut ja asjaomase taristu kasutuselevõttu käsitleva riikliku poliitikaraamistiku kavandi.
 Riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega kooskõlastatult koostab ja saadab iga liikmesriik komisjonile 1. jaanuariks 2024 transpordisektori alternatiivkütuste turu arengut ja asjaomase taristu kasutuselevõttu käsitleva riikliku poliitikaraamistiku kavandi.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
(t)  hinnang transpordisektori alternatiivkütuste turu praegusele olukorrale ja tulevasele arengule ning alternatiivkütuste taristu arendamisele, võttes arvesse eri transpordiliikide juurdepääsu alternatiivkütuste taristule ja asjakohasel juhul piiriülest pidevust;
 a)  hinnang transpordisektori alternatiivkütuste turu praegusele olukorrale ja tulevasele arengule ning alternatiivkütuste taristu arendamisele, võttes arvesse eri transpordiliikide juurdepääsu alternatiivkütuste taristule ja asjakohasel juhul piiriülest pidevust ning liikuvust ja juurdepääsetavust saarte ja äärepoolseimate piirkondade vahel ning nende ja mandri vahel;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a a (uus)
aa)  hinnang selle kohta, kuidas meetmeid täielikus kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega rakendatakse; liikmesriigid esitavad ülevaate selle kohta, kuidas alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtuga seotud planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel on kohaldatud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a b (uus)
ab)  hinnang võrguühenduste ja võimsuse hetkeolukorrale ja tulevasele arengule, sealhulgas parandus- ja vastupidavusmeetmetele ning vajalikule rahastamisele;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a c (uus)
ac)  hinnang transpordisektorile kättesaadava elektrikoguse ja selle allikate muutumise väljavaadete kohta;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(u)  artiklite 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 kohased riiklikud eesmärgid, mille puhul on käesolevas määruses sätestatud kohustuslikud riiklikud eesmärgid;
 b)  artiklite 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 12a kohased riiklikud eesmärgid, mille puhul on käesolevas määruses sätestatud kohustuslikud riiklikud eesmärgid;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
(v)  käesoleva lõike punktidega l, m, n, o ja p seotud riiklikud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu eesmärgid, mille puhul ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustuslikke eesmärke;
 c)  käesoleva lõike punktidega l, la, m, n, o, p, pa ja pb seotud riiklikud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu eesmärgid, mille puhul ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustuslikke eesmärke;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt e
(x)  meetmed, millega edendatakse erisõidukiparkide jaoks ette nähtud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, eelkõige ühistransporditeenuste jaoks ette nähtud laadimisjaamade ja vesinikutanklate ning autode ühiskasutuseks ette nähtud laadimisjaamade kasutuselevõttu;
 e)  meetmed, millega edendatakse erisõidukiparkide jaoks ette nähtud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, eelkõige ühistransporditeenuste jaoks ette nähtud laadimisjaamade ja vesinikutanklate ning autode ühiskasutuseks ja taksode jaoks ette nähtud laadimisjaamade kasutuselevõttu;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt g a (uus)
ga)  riiklikud eesmärgid ja meetmed alternatiivkütuste taristu edendamiseks teedevõrkudes, mis ei kuulu TEN-T põhi- ja üldvõrku, pidades eelkõige silmas üldkasutatavaid laadimispunkte; eelkõige tagavad liikmesriigid, et laadimistaristuga on piisavalt kaetud kõrge ja keskmise tasemega teedevõrgud nii kergsõidukite kui ka raskeveokite jaoks;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt h
(aa)  meetmed piisava arvu üldkasutatavate kiirlaadimispunktide kasutuselevõtu edendamiseks;
 h)  meetmed piisava arvu selliste üldkasutatavate kiirlaadimispunktide kasutuselevõtu edendamiseks, millel on piisav väljundvõimsus, et suurendada tarbijate mugavust ja tagada elektrisõidukite sujuv liikumine oma territooriumil ning, kui see on asjakohane, piiriüleselt;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt i a (uus)
ia)  meetmed, millega tagatakse juurdepääs laadimis- ja tankimistaristule kõikidel territooriumidel, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele, et tagada nende juurdepääsetavus ja territoriaalne ühtekuuluvus; liikmesriigid peaksid nende territooriumide puhul kaaluma ja rakendama sihipäraseid poliitikasuundi ja meetmeid;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt j
(cc)  meetmed, millega tagatakse, et üldkasutatavad laadimis- ja tankimispunktid on ligipääsetavad eakatele, piiratud liikumisvõimega isikutele ja puuetega inimestele, ja mis peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I ja III lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetega;
 j)  meetmed, millega tagatakse, et kõik üldkasutatavad laadimis- ja tankimispunktid on ligipääsetavad eakatele, piiratud liikumisvõimega isikutele ja puuetega inimestele, ja mis peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I ja III lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetega;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt j a (uus)
ja)  äärepoolseimate piirkondade erivajadustele suunatud meetmed, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k
(dd)  meetmed, millega kõrvaldatakse alternatiivkütuste taristu planeerimise, lubade andmise ja hangetega seotud võimalikud takistused;
 k)  meetmed, millega kõrvaldatakse alternatiivkütuste taristu planeerimise, lubade andmise ja hangetega seotud võimalikud takistused ning piiratakse esialgse kohaldamise ja tegeliku kasutuselevõtu vahelist aega kuue kuuni, võttes nõuetekohaselt arvesse sidusrühmadega peetud konsultatsioone ja keskkonnamõju hindamise menetlusi; loa andmise menetlus peab olema täielikult digitaliseeritud;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k a (uus)
ka)  meetmed, millega tagatakse, et riigi tasandil kättesaadava üldkasutatava alternatiivkütuste taristu tiheduse puhul võetakse arvesse rahvastikutihedust ja alternatiivkütustel töötavate sõidukite registreerimiste arvu kohalikus piirkonnas NUTS 3 tasandil vastavalt viimasele NUTS liigitusele;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k b (uus)
kb)  meetmed, millega edendatakse elektriajamiga jalgrataste ning L-kategooria sõidukite, nagu elektrijalgrataste ja e-mopeedide kasutamist;
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k c (uus)
kc)   meetmed, millega toetatakse taastuvenergiakogukondi, kodanike energiakogukondi ja mitteärilisel eesmärgil tegutsevaid käitajaid laadimispunktide rajamisel, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades;
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt l
(ee)  kava alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks lennujaamades peale elektritoite seisvatele õhusõidukitele, eelkõige õhusõidukite varustamiseks vesiniku ja elektriga;
 l)  hinnang vesinik- ja elektriajamiga lennunduse turu praegusele olukorrale ja tulevasele arengule ning teostatavusuuring asjaomase taristu kasutuselevõtu kohta, sealhulgas vajaduse korral kava alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks lennujaamades, eelkõige õhusõidukite varustamiseks vesiniku ja elektriga;
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt l a (uus)
la)  kasutuselevõtukava, mis sisaldab eelkonditsioneeritud õhu süsteemide jaoks vajalikke eesmärke ja rahastamist TEN-T põhivõrgu lennujaamades, samuti teostatavusuuring asjaomase paikse või teisaldatava taristu kasutuselevõtu kohta;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt p
(gg)  kava vesinikurongide või akutoitega elektrirongide kasutuselevõtuks võrgusegmentides, mida ei elektrifitseerita, sh eesmärgid, peamised vahe-eesmärgid ja rahastamisvajadused.
 p)  asjakohasel juhul kava vesinikurongide või akutoitega elektrirongide kasutuselevõtuks võrgusegmentides, mida ei saa elektrifitseerida, sh eesmärgid, peamised vahe-eesmärgid ja rahastamisvajadused.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt p a (uus)
pa)  sotsiaal-majanduslikul, keskkonna- ja kulude-tulude analüüsil põhinev terviklik investeerimiskava, milles sätestatakse riiklikus poliitikaraamistikus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud ja mis hõlmab ka väljaspool TEN-T võrku asuvat taristut;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt p b (uus)
pb)  kõigi alternatiivkütuste taristu arendamiseks sobivate tulevaste asukohtade kaart, sealhulgas nõudlusel põhinev teave võrgu piisava võimsuse kohta, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja enne selles sätestatud tähtaega kutsutakse liikmesriike üles esitama esialgsed riiklikud poliitikaraamistikud, et tagada taristu sujuv ja kiire arendamine ja kasutuselevõtt. Kui liikmesriik otsustab esitada esialgse riikliku poliitikaraamistiku, hindab komisjon seda ja esitab hiljemalt kuus kuud pärast raamistiku esitamist soovitused.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
35.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikes poliitikaraamistikes võetakse arvesse nende territooriumil juba kasutatavate eri transpordiliikide vajadusi, sealhulgas selliste transpordiliikide vajadusi, mille puhul fossiilkütuste alternatiivid on piiratud.
 2.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikes poliitikaraamistikes võetakse arvesse eri piirkondade ja nende territooriumil juba kasutatavate transpordiliikide vajadusi, sealhulgas selliste transpordiliikide vajadusi, mille puhul fossiilkütuste alternatiivid on piiratud, ning et tankimis- ja laadimistaristu edendab transpordiliikide üleminekut ja hõlbustab mitmeliigilist transporti.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid hindavad lõike 1 sätete kumulatiivset panust liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse ja eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse alusel kasutusele võetud alternatiivkütuseid käitlevate töötajate täiendus- ja ümberõppe ning asjakohased investeeringud töötervishoidu ja -ohutusse, et tagada sotsiaalselt õiglane üleminek.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
36.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikes poliitikaraamistikes võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlike ja kohalike ametiasutuste huve, eelkõige ühistranspordi jaoks ette nähtud laadimis- ja tankimistaristu puhul, ning asjaomaste sidusrühmade huve.
 3.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikes poliitikaraamistikes võetakse arvesse piirkondlike ja kohalike ametiasutuste huve, eelkõige ühistranspordi jaoks ette nähtud laadimis- ja tankimistaristu puhul, ning kõigi asjaomaste sidusrühmade huve. Liikmesriigid konsulteerivad korrapäraselt piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning julgustavad neid looma asjakohaseid poliitikaraamistikke, mis võivad sisaldada tegevuskava, milles määratakse kindlaks taristu kasutuselevõtu piirkonnad, kiire laadimise võimalused, asjakohased finantsraamistikud ja konkreetsed meetmed eri osalejate jaoks, et hõlbustada alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid hindavad ja teatavad oma riikliku poliitikaraamistiku raames, kuidas laadimis- ja tankimispunktide käitajad on artiklite 5 ja 7 sätteid rakendanud. Hindamise tulemuste põhjal võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et laadimis- ja tankimispunktide käitajad järgiksid artikleid 5 ja 7.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 b (uus)
3b.  Iga liikmesriik määrab, eelistatult ilma lisaametikohta loomata, alternatiivkütuste taristu riikliku koordinaatori, kes jälgib riiklikku (ministeeriumidevahelist) koordineerimist ja riikliku poliitikaraamistiku rakendamist. Riiklik koordinaator teeb koostööd komisjoni, vastutava TEN-T koordinaatori ja vajaduse korral teiste riiklike koordinaatoritega ning abistab piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, näiteks pakkudes eksperditeadmisi, töövahendeid ja ELi standarditel põhinevaid suuniseid, ning nõustab asjaomaste kohalike liikuvuskavade piirkondlikku koordineerimist.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4
37.  Vajaduse korral teevad liikmesriigid koostööd, korraldades konsultatsioone või kasutades ühiseid poliitikaraamistikke, et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete sidusus ja kooskõlastatus. Eelkõige teevad liikmesriigid koostööd veetranspordis alternatiivkütuste kasutamist käsitlevate strateegiate ja asjaomase taristu kasutuselevõtu osas. Komisjon abistab liikmesriike koostööprotsessis.
 4.  Vajaduse korral teevad liikmesriigid koostööd, korraldades konsultatsioone või kasutades ühiseid poliitikaraamistikke, et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete sidusus ja kooskõlastatus. Eelkõige teevad liikmesriigid koostööd veetranspordis alternatiivkütuste kasutamist käsitlevate strateegiate ja asjaomase taristu kasutuselevõtu osas. Komisjon abistab liikmesriike koostööprotsessis. Kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 45 konsulteeritakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgukoridoride Euroopa koordinaatoritega.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
4a.  Vajaduse korral teevad liikmesriigid koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikide ja nende kolmandate riikidega, kus asuvad liikmesriike ühendavad transiidikoridorid. Komisjon abistab liikmesriike selles koostööprotsessis.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5
38.  Alternatiivkütuste taristu toetusmeetmed peavad olema kooskõlas ELi toimimise lepingu asjakohaste riigiabi eeskirjadega.
 5.  Alternatiivkütuste taristu toetusmeetmed peavad varade kasutuskõlbmatuks muutumise vältimiseks olema kooskõlas kliimaeesmärkide ja ELi toimimise lepingu asjakohaste riigiabi eeskirjadega.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
39.  Iga liikmesriik teeb oma riikliku poliitikaraamistiku kavandi üldsusele kättesaadavaks ning tagab, et üldsusele antakse varajased ja tõhusad võimalused osaleda riikliku poliitikaraamistiku kavandi ettevalmistamises.
 6.  Iga liikmesriik teeb oma riikliku poliitikaraamistiku kavandi, sealhulgas tervikliku investeerimiskava, üldsusele kättesaadavaks ning tagab, et üldsusele antakse varajased ja tõhusad võimalused osaleda riikliku poliitikaraamistiku kavandi ettevalmistamises.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 7 – sissejuhatav osa
40.  Komisjon hindab riiklike poliitikaraamistike kavandeid ja võib esitada liikmesriigile soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud riiklike poliitikaraamistike kavandite esitamist. Nendes soovitustes võidakse käsitleda eelkõige järgmist:
 7.  Komisjon hindab riiklike poliitikaraamistike kavandeid. Komisjon võib küsida poliitikaraamistiku hindamisel vastutava Euroopa TEN-T koordinaatori arvamust, et tagada iga koridori järjepidevus ja areng, ja võib esitada liikmesriigile soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud riiklike poliitikaraamistike kavandite esitamist. Need soovitused tehakse üldsusele kergesti loetaval ja arusaadaval kujul kättesaadavaks ning neis võidakse käsitleda eelkõige järgmist:
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 7 – punkt a
(a)  eesmärkide ambitsioonikuse tase, pidades silmas artiklites 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 sätestatud kohustuste täitmist;
 a)  eesmärkide ambitsioonikuse tase, pidades silmas artiklites 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 12a sätestatud kohustuste täitmist;
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 7 – punkt b a (uus)
ba)  kas poliitika ja meetmed on geograafiliselt jaotatud liikmesriigi eri piirkondade vahel.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 9
42.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni 1. jaanuariks 2025 oma lõplikust riiklikust poliitikaraamistikust.
 9.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni 1. jaanuariks 2025 oma lõplikust riiklikust poliitikaraamistikust. See raamistik tehakse üldsusele kergesti loetaval ja arusaadaval kujul kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
43.  Iga liikmesriik esitab komisjonile eraldi eduaruande oma riikliku poliitikaraamistiku rakendamise kohta esimest korda 1. jaanuariks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant.
 1.  Iga liikmesriik esitab komisjonile eraldi eduaruande oma riikliku poliitikaraamistiku rakendamise kohta esimest korda 1. jaanuariks 2026 ja seejärel igal aastal. Aruanne tehakse üldsusele kergesti loetaval ja arusaadaval kujul kättesaadavaks ning kuvatakse Euroopa alternatiivkütuste vaatluskeskuses.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
45.  Liikmesriigi reguleeriv asutus hindab hiljemalt 30. juuniks 2024 ja seejärel korrapäraselt iga kolme aasta tagant, kuidas laadimispunktide kasutuselevõtt ja käitamine saaks kaasa aidata sellele, et elektrisõidukid, sh nende osalemine tasakaalustamisturul, suurendaksid energiasüsteemi paindlikkust ja võimaldaksid süsteemi veelgi rohkem taastuvelektrit kaasata. Hindamisel võetakse arvesse kõiki laadimispunktide liike, olgu tegemist avalike või eraomandis laadimispunktidega, ning antakse soovitusi tüübi, kasutamist võimaldava tehnoloogia ja geograafilise jaotuse kohta, et kasutajatel oleks hõlpsam oma elektrisõidukit süsteemi lõimida. Hinnang tehakse avalikult kättesaadavaks. Hindamistulemuste põhjal võtavad liikmesriigid vajaduse korral asjakohased meetmed täiendavate laadimispunktide kasutuselevõtuks ja lisavad need lõikes 1 osutatud eduaruandesse. Võrguettevõtjad võtavad hindamist ja meetmeid arvesse direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 3 ja artiklis 51 osutatud võrgu arengukavades.
 3.  Liikmesriigi reguleeriv asutus hindab hiljemalt 30. juuniks 2024 ja seejärel korrapäraselt igal aastal, kuidas laadimispunktide kasutuselevõtt ja käitamine saaks kaasa aidata sellele, et elektrisõidukid, sh nende osalemine tasakaalustamisturul, suurendaksid energiasüsteemi paindlikkust ja võimaldaksid süsteemi veelgi rohkem taastuvelektrit kaasata. Hindamisel võetakse arvesse nii avalike kui ka eraomandis laadimispunktide kõiki liike – nutilaadimine, kahesuunaline laadimine ja kõik väljundvõimsused –, ning antakse soovitusi tüübi, kasutamist võimaldava tehnoloogia ja geograafilise jaotuse kohta, et kasutajatel oleks hõlpsam oma elektrisõidukit süsteemi lõimida. Hindamisel võetakse arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas laadimispunktide käitajate, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate, tarbijaorganisatsioonide ja lahenduste pakkujate sisendeid ning hindamine tehakse avalikult kättesaadavaks. Hindamistulemuste põhjal võtavad liikmesriigid vajaduse korral asjakohased meetmed täiendavate laadimispunktide kasutuselevõtuks ja lisavad need lõikes 1 osutatud eduaruandesse. Liikmesriigid võtavad ka asjakohased meetmed, et tagada kooskõla laadimistaristu kavandamise ja vastava võrgu kavandamise vahel. Võrguettevõtjad võtavad hindamist ja meetmeid arvesse direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 3 ja artiklis 51 osutatud võrgu arengukavades.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
46.  Liikmesriigi reguleeriv asutus hindab põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate sisendite põhjal hiljemalt 30. juuniks 2024 ja seejärel korrapäraselt iga kolme aasta tagant kahesuunalise laadimise võimalikku rolli taastuvelektri elektrisüsteemi lõimimisel. See hinnang tehakse avalikult kättesaadavaks. Hindamistulemuste põhjal võtavad liikmesriigid vajaduse korral asjakohaseid meetmeid nii avalikes kohtades kui ka eravaldustes asuvate kahesuunaliste laadimispunktide kättesaadavuse ja geograafilise jaotuse kohandamiseks ning lisavad need lõikes 1 osutatud eduaruandesse.
 4.  Liikmesriigi reguleeriv asutus hindab põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate sisendite põhjal hiljemalt 30. juuniks 2024 ja seejärel korrapäraselt igal aastal kahesuunalise laadimise võimalikku rolli tippkoormuse vähendamisel ja taastuvelektri elektrisüsteemi lõimimisel. See hinnang tehakse avalikult kättesaadavaks. Hindamistulemuste põhjal võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid nii avalikes kohtades kui ka eravaldustes asuvate kahesuunaliste laadimispunktide kättesaadavuse ja geograafilise jaotuse kohandamiseks ning lisavad need lõikes 1 osutatud eduaruandesse.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
47.  Komisjon võtab vastu suunised ja vormid liikmesriikide poolt artikli 13 lõike 1 kohaselt esitatavate riiklike poliitikaraamistike sisu, ülesehituse ja vormi ning riiklike eduaruannete sisu kohta kuus kuud pärast artiklis 24 osutatud kuupäeva. Komisjon võib võtta vastu suunised ja vormid, et hõlbustada käesoleva määruse muude sätete tõhusat kohaldamist kogu liidus.
 5.  Komisjon annab tehnilist abi ja nõu asjaomastele siseriiklikele asutustele ning võtab vastu suunised ja vormid liikmesriikide poolt artikli 13 lõike 1 kohaselt esitatavate riiklike poliitikaraamistike sisu, ülesehituse ja vormi ning riiklike eduaruannete sisu kohta kuus kuud pärast artiklis 24 osutatud kuupäeva. Komisjon võib võtta vastu suunised ja vormid, et hõlbustada käesoleva määruse muude sätete tõhusat kohaldamist kogu liidus.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
49.  Komisjon hindab liikmesriikide poolt artikli 14 lõike 1 kohaselt esitatud eduaruandeid ja annab vajaduse korral liikmesriikidele soovitusi, et tagada käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja kohustuste täitmine. Kooskõlas nende soovitustega esitavad liikmesriigid ajakohastatud eduaruande kuue kuu jooksul pärast komisjonilt soovituste saamist.
 2.  Komisjon hindab liikmesriikide poolt artikli 14 lõike 1 kohaselt esitatud eduaruandeid. Komisjon tagab, et need eduaruanded tehakse üldsusele kergesti loetaval ja arusaadaval kujul kättesaadavaks ning kuvatakse Euroopa alternatiivkütuste vaatluskeskuses. Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele soovitusi, et tagada käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja kohustuste täitmine. Kooskõlas nende soovitustega esitavad liikmesriigid ajakohastatud eduaruande kuue kuu jooksul pärast komisjonilt soovituste saamist.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
2a.  Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kuue kuu jooksul alates soovituste saamisest, kuidas ta kavatseb soovitusi ellu viia.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 b (uus)
2b.  Pärast lõikes 2a osutatud teate esitamist esitab asjaomane liikmesriik soovituste andmisele järgneval aastal järelmeetmete eduaruande, kus kirjeldab, kuidas ta on soovitusi ellu viinud. Kui asjaomane liikmesriik otsustab soovitusi või olulist osa neist mitte täita, esitab ta komisjonile selle kohta põhjendused.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 – sissejuhatav osa
50.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 14 lõike 1 kohaseid eduaruandeid käsitleva hindamisaruande üks aasta pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud riiklikud eduaruanded. See hinnang sisaldab hinnangut järgmise kohta:
 3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 14 lõike 1 kohaseid eduaruandeid käsitleva hindamisaruande kuus kuud pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud riiklikud eduaruanded. See hinnang sisaldab hinnangut järgmise kohta:
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – punkt d
(oo)  TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvate õhusõidukite elektritoite taristu;
 d)  TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvate õhusõidukite elektritoite taristu ning vajaduse korral elektri- ja vesinikajamiga lennukite laadimis- ja tankimispunktid;
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – punkt e
(pp)  veeldatud maagaasi tankimispunktide arv TEN-T põhi- ja üldvõrgu mere- ja siseveesadamates;
 e)  veeldatud maagaasi, vesiniku ja ammoniaagi tankimispunktide arv TEN-T põhi- ja üldvõrgu mere- ja siseveesadamates;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – punkt j a (uus)
ja)  selliste üldkasutatavate laadimispunktide arv, mis on osaliselt ette nähtud erisõidukiparkide, sealhulgas ühistranspordi ja autode ühiskasutuse jaoks;
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – punkt j b (uus)
jb)  alternatiivsete kütuste taristu äärepoolseimates piirkondades ja saartel.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)
4a.   Komisjon esitab 1. jaanuariks 2030 ja igal kolmandal aastal kuni 2050. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise hindamise tulemuste kohta, eelkõige määruse mõju kohta ühtse turu toimimisele, mõjutatud sektorite konkurentsivõimele ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ulatusele.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 b (uus)
4b.   Komisjon esitab 1. jaanuariks 2030 ja igal viiendal aastal kuni 2050. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande paketti „Eesmärk 55“ moodustavate määruste makromajandusliku koondmõju põhjaliku hindamise tulemuste kohta1a, keskendudes mõjule liidu konkurentsivõimele, töökohtade loomisele, kaubaveohindadele, kodumajapidamiste ostujõule ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ulatusele.
_________________
1a Komisjoni teatis (COM(2021)0550), 14. juuli 2021.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 c (uus)
4c.   Komisjon kaalub käesoleva määruse võimalikku muutmist, pidades silmas õigusnormide lihtsustamist. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused kohanduvad pidevalt halduskorra parimate tavadega ja võtavad kõik meetmed, et käesoleva määruse täitmist lihtsustada, viies halduskoormuse miinimumini.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
53.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandest või komisjonile kättesaadavast teabest ilmneb, et on oht, et liikmesriik ei täida artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikke eesmärke, võib komisjon teatada sellest asjaomasele liikmesriigile ja nõuda riiklike eesmärkide saavutamiseks parandusmeetmete võtmist. Asjaomane liikmesriik teavitab kolme kuu jooksul pärast komisjoni järelduste kättesaamist komisjoni parandusmeetmetest, mida ta kavatseb rakendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Parandusmeetmed hõlmavad lisameetmeid, mida liikmesriik rakendab artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning meetmete selget ajakava, mis võimaldab hinnata iga-aastaseid edusamme nende eesmärkide saavutamisel. Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed on rahuldavad, ajakohastab asjaomane liikmesriik oma viimases eduaruandes, millele on osutatud artiklis 14, kõnealuseid parandusmeetmeid ja esitab selle komisjonile.
 2.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandest või komisjonile kättesaadavast teabest ilmneb, et on oht, et liikmesriik ei täida artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikke eesmärke, teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile ja nõuab riiklike eesmärkide saavutamiseks parandusmeetmete võtmist. Asjaomane liikmesriik teavitab kolme kuu jooksul pärast komisjoni järelduste kättesaamist komisjoni parandusmeetmetest, mida ta kavatseb rakendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Parandusmeetmed hõlmavad lisameetmeid, mida liikmesriik rakendab artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning meetmete selget ajakava, mis võimaldab hinnata iga-aastaseid edusamme nende eesmärkide saavutamisel. Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed on rahuldavad, ajakohastab asjaomane liikmesriik oma viimases eduaruandes, millele on osutatud artiklis 14, kõnealuseid parandusmeetmeid ja esitab selle komisjonile. Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed ei ole rahuldavad, kaalub ta kõnealuse liikmesriigi suhtes vajalike meetmete võtmist. Meetmed on proportsionaalsed, asjakohased ja aluslepingutega kooskõlas.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõuetekohaselt kõigist lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ning teeb need otsused üldsusele kättesaadavaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
54.  Mootorsõidukite kohta, mida saab regulaarselt tankida turule lastud kütustega või laadida laadimispunktides, tuleb teha kättesaadavaks asjakohane, järjepidev ja selge teave. See teave tehakse kättesaadavaks mootorsõidukite kasutusjuhendites, tankimis- ja laadimispunktides, mootorsõidukitel ja mootorsõidukite edasimüüjate juures. Seda nõuet kohaldatakse kõikide pärast 18. novembrit 2016. aastat turule lastud mootorsõidukite ja nende mootorsõidukite kasutusjuhendite suhtes.
 1.  Mootorsõidukite kohta, mida saab regulaarselt tankida turule lastud kütustega või laadida laadimispunktides, tuleb teha kättesaadavaks asjakohane, järjepidev ja selge teave. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et kogu käesolevas määruses ja muudes kohaldatavates liidu õigusaktides mootorsõidukite kohta esitatud teave, mis on seotud kütuste ja e-laadimisega, tehakse kättesaadavaks mootorsõidukite kasutusjuhendites, tankimis- ja laadimispunktides, mootorsõidukitel ja mootorsõidukite edasimüüjate juures. Seda nõuet kohaldatakse kõikide turule lastud mootorsõidukite ja nende mootorsõidukite kasutusjuhendite suhtes.
Selleks vaatab komisjon direktiivi 1999/94/EÜ vajaduse korral läbi hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse artiklis 24 nimetatud kuupäeva.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa
55.  Lõikes 1 osutatud sõidukite ja taristu ühilduvuse ning kütuste ja sõidukite ühilduvuse kindlakstegemine peab olema kooskõlas II lisa punktides 9.1 ja 9.2 osutatud tehniliste kirjeldustega. Kui need standardid osutavad graafilisele tähisele, sealhulgas värvikoodide skeemile, peab graafiline tähis olema lihtne ja kergesti arusaadav ning paigutatud hästi nähtavalt:
 2.  Lõikes 1 osutatud sõidukite ja taristu ühilduvuse ning kütuste ja sõidukite ühilduvuse kindlakstegemine peab olema kooskõlas II lisa punktides 9.1 ja 9.2 osutatud tehniliste kirjeldustega. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui need standardid osutavad graafilisele tähisele, sealhulgas värvikoodide skeemile, peab graafiline tähis olema lihtne ja kergesti arusaadav ning paigutatud hästi nähtavalt:
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a
(vv)  kõigis tankimispunktides vastavatele pumpadele ja nende püstolitele alates kütuste turule laskmise kuupäevast või
 a)  kõigis tankimispunktides vastavatele pumpadele ja nende püstolitele alates kütuste turule laskmise kuupäevast ning
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
(ww)  kui mootorsõidukid lastakse turule pärast 18. novembrit 2016, siis asjaomase kütuse jaoks soovitatava ja sobiva mootorsõiduki kütusepaagi korgi vahetusse lähedusse ning mootorsõiduki kasutusjuhendisse.
 b)  kui mootorsõidukid lastakse turule, siis asjaomase kütuse jaoks soovitatava ja sobiva mootorsõiduki kütusepaagi korgi vahetusse lähedusse ning mootorsõiduki kasutusjuhendisse.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
56.  Tanklas kütusehindade näitamisel esitatakse vajaduse korral teavitamise eesmärgil asjakohaste ühikuhindade võrdlus, eelkõige elektri ja vesiniku puhul, järgides II lisa punktis 9.3 osutatud alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühist metoodikat.
 3.  Liikmesriigid tagavad, et tanklas kütusehindade näitamisel on vajaduse korral teavitamise eesmärgil esitatud asjakohaste ühikuhindade võrdlus, eelkõige elektri ja vesiniku puhul, järgides II lisa punktis 9.3 osutatud alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühist metoodikat. Lepinguvaba elektrilaadimise ja vesinikutankimise puhul esitatakse hind vastavalt ka kWh ja kilogrammi kohta.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
60.  Üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või vastavalt käitajate ja omanike vahelisele kokkuleppele nende punktide omanikud tagavad nende käitatava alternatiivkütuste taristuga seotud staatiliste ja dünaamiliste andmete kättesaadavuse ning võimaldavad kõnealustele andmetele tasuta juurdepääsu riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Kättesaadavaks tehakse järgmised andmetüübid:
 2.  Üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või vastavalt käitajate ja omanike vahelisele kokkuleppele nende punktide omanikud tagavad nende käitatava alternatiivkütuste taristuga seotud staatiliste ja dünaamiliste andmete kättesaadavuse ning võimaldavad kõnealustele andmetele tasuta juurdepääsu riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Seejuures tagavad need käitajad ka küberturvalisuse, andmekaitse ja turvalisuse võimalikult kõrge taseme, eelkõige autentimis-, arveldus- ja makseprotsessides. Kui see on asjakohane, järgivad need käitajad direktiivi sätteid, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse 2. direktiiv). Kättesaadavaks tehakse järgmised andmetüübid:
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
i)  laadimis- või tankimispunkti geograafiline asukoht;
 i)  laadimis- või tankimispunkti geograafiline asukoht ning võimaluse korral teave puhkerajatiste ja toiduainetega varustamise võimaluste kohta lähikonnas;
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 2 – punkt a – alapunkt i a (uus)
ia)  ruumid, mis pakuvad kaitset vihma või muude keeruliste ilmastikuolude eest;
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i b (uus)
ib)  valgustus öise laadimise ajal;
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii
ii)  pistmiku tüüp;
 ii)  pistmiku tüüp ja kättesaadavus;
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv
iv)  väljundvõimsus (kW);
 iv)  väljundvõimsus (kW) kokku ja maksimaalne individuaalne väljundvõimsus;
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv a (uus)
iva)  juurdepääsetavus raskeveokite jaoks, sealhulgas laadimis- ja tankimispunktide kõrguse, pikkuse ja laiuse piirangud.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii
ii)  kättesaadavus (kasutuses / ei ole kasutuses);
 ii)  kättesaadavus (kasutuses / ei ole kasutuses), kättesaadavuse määr asjakohase ajavahemiku kohta (päev/tunnid);
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii a (uus)
iiia)  kui see on kättesaadav, taastuvelektri osakaal ja laadimispunktides tarnitava elektri kasvuhoonegaaside heite määr;
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii b (uus)
iiib)  võimaldab kahesuunalist laadimist (jah/ei);
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii c (uus)
iiic)  nutilaadimise võime;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii d (uus)
iiid)  heakskiidetud maksevahendid;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii e (uus)
iiie)  asjakohasel juhul parkimise hind ja parkimisaja piirang;
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  ekraanil valida olevad keeled;
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või vastavalt käitajate ja omanike kokkuleppele nende punktide omanikud, toimides kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, ei ole kohustatud avalikustama staatilisi või dünaamilisi andmeid, mille tulemusel avalikustataks ettevõtja konfidentsiaalsed andmed, mille avalikustamine võib kahjustada ettevõtja huvisid.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
61.  Liikmesriigid tagavad kõigi sidusrühmade jaoks avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmetele oma riikliku juurdepääsupunkti kaudu, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL27.
 3.  Liikmesriigid, toimides kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, tagavad kõigi sidusrühmade jaoks avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmetele, jättes välja ettevõtja konfidentsiaalsed andmed, mille avalikustamine võib kahjustada ettevõtja huvisid, oma riikliku juurdepääsupunkti kaudu, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL27.
__________________
 __________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).
 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon loob 31. detsembriks 2026 alternatiivkütuste andmete jaoks Euroopa ühise juurdepääsupunkti. Seda tehes tagab komisjon täieliku vastavuse direktiivi XX-XXX [intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv] ja määruse XX-XXX (digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste kohta) sätetele. Euroopa ühine juurdepääsupunkt põhineb täielikult riiklikel juurdepääsupunktidel, ühendades neid omavahel. Ta pakub lõppkasutajatele, teistele turuosalistele ja teenuseosutajatele ligipääsu kõigile riiklikele juurdepääsupunktidele kättesaadavaks tehtud andmetele, tagades, et need on mittediskrimineerival viisil üldsusele kättesaadavad ja tingimusel, et järgitakse andmekaitsenõudeid. Komisjon tagab, et Euroopa ühine juurdepääsupunkt tehakse üldsusele kättesaadavaks ja kergesti ligipääsetavaks, näiteks luues selle jaoks eraldi veebiportaali. Komisjon tagab, et Euroopa ühises juurdepääsupunktis sisalduvad andmed tankimis- ja laadimispunktide kättesaadavuse ja ligipääsetavuse, sealhulgas ooteaegade ja järelejäänud alternatiivkütuste võimsuse kohta, on üldkasutatava, ajakohase, kasutajasõbraliku ja mitmekeelse liidese kaudu ELi tasandil kättesaadavad.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 b (uus)
3b.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud juurdepääsupunktid võimaldavad automatiseeritud ja ühtset andmevahetust Euroopa ühise juurdepääsupunkti ning üldkasutatavate laadimis- ja tankimispunktide käitajatega vastavalt lõike 4 kohaselt kehtestatavale korrale ja tehnilistele nõuetele.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4 – sissejuhatav osa
62.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et:
 4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et:
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4 – punkt c
(eee)  kehtestada üksikasjalik kord, mis võimaldab lõike 2 kohaselt nõutavaid andmeid esitada ja vahetada.
 c)  kehtestada üksikasjalik kord ja tehnilised nõuded, mis võimaldavad lõigete 2, 3a ja 3b kohaselt nõutavaid andmeid Euroopas ühtselt esitada ja vahetada.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)
3a.  Üldkasutatavad ammoniaagi tankimispunktid, mis on kasutusele võetud või mida on uuendatud alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], peavad vastama II lisa punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud tehnilistele kirjeldustele.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 7 – sissejuhatav osa
69.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et:
 7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et:
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 7 – punkt b
(b)  muuta II lisa, ajakohastades viiteid kõnealuses lisas sätestatud tehnilistes kirjeldustes osutatud standarditele.
 b)  muuta II lisa, ajakohastades viiteid kõnealuses lisas sätestatud tehnilistes kirjeldustes osutatud standarditele hiljemalt kuus kuud pärast nende tehnilist kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Artikkel 21a
Kompenseeriv regulatiivse koormuse vähendamine
Komisjon esitab hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ja kooskõlas oma teatisega põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamise kohta1a ettepanekud käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, vaadates läbi või tühistades muude ELi määruste sätted, mis tekitavad mõjutatud sektorites nõuete täitmisega seotud asjatuid kulusid.
_________________
1a Euroopa Komisjoni pressiteade von der Leyeni komisjoni töömeetodite kohta, 4. detsember 2019.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1
Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2026 ja esitab vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.
 Komisjon jälgib määruse rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2026, pöörates erilist tähelepanu määruses sätestatud eesmärkide ja taristule kohalduvate nõuete asjakohasusele. Kui komisjon leiab, et üks või mitu sätet ei ole enam asjakohased või on ilmunud uus tehnoloogia, esitab ta ettepaneku määruse muutmiseks. Läbivaatamise käigus kaalub komisjon eelkõige järgmist:
–  käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud kogumahutavuse künnise vähendamine 400-ni ning nende sätete laiendamine ka kõigile teistele määruse XXXX-XXX (FuelEU Maritime) kohaldamisalasse kuuluvatele laevatüüpidele;
–  käesolevasse määrusse asjakohaste eesmärkide lisamine elektri- ja vesinikuajamiga õhusõidukite käitamiseks vajaliku taristu jaoks;
–  elektriteede, näiteks kontaktivaba induktiivlaadimise ja kontaktliini tehnoloogia tehniline areng ning see, kas sellise taristu kasutuselevõtt võib mõjutada üldkasutatava laadimistaristu kasutuselevõttu ja kas seetõttu on vaja käesoleva määruse laadimistaristu kasutuselevõtu eesmärke kohandada. Selle hindamise raames kaalub komisjon eriti liikmesriikide võimalust võtta artiklis 3 sätestatud väikeste tarbesõidukite ja artiklis 4 sätestatud raskete tarbesõidukite kogu väljundvõimsuse eesmärkide saavutamisel arvesse elektriteid.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – sissejuhatav osa
(a)  sõidukite kasutuselevõtu prognoosid 31. detsembriks aastatel 2025, 2030 ja 2035:
 a)  sõidukite kasutuselevõtu prognoosid 31. detsembriks aastatel 2025, 2027, 2030, 2032 ja 2035:
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
(b)  eesmärgid 31. detsembriks aastatel 2025, 2030 ja 2035:
 b)  eesmärgid 31. detsembriks aastatel 2025, 2027, 2030, 2032 ja 2035:
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – taane 7
–  veeldatud maagaasi tankimispunktid TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus sadama kohta;
 –  veeldatud maagaasi, vesiniku ja ammoniaagi tankimispunktid TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus sadama kohta;
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – taane 8
–  kaldaäärne elektritoide TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas täpne asukoht (sadam) ja sadama iga rajatise võimsus;
 –  kaldaäärne elektritoide TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas täpne asukoht (sadam), võrgu võimsus ja sadama iga rajatise võimsus;
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – taane 11 a (uus)
–   L-kategooria sõidukite laadimistaristu: laadimisjaamade arv ja väljundvõimsus.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – taane 11 b (uus)
–  taanetes 1–4 esitatud teave laadimisjaamade kohta peab olema esitatud jaotatult tavalise, aruka ja kahesuunalise laadimisvõime kohta.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2
2.  kasutamise määrad: punkti 1 alapunktis b osutatud kategooriate puhul asjaomase taristu kasutamisest teatamine;
 2.  kasutamise määrad: punkti 1 alapunktis b osutatud kategooriate puhul asjaomase taristu kasutamisest ja eeldatavast tulevikunõudlusest teatamine;
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – taane 1
–  punkti 1 alapunktis b osutatud taristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamise tase kõikide transpordiliikide puhul, eelkõige laadimisjaamade, elektriteede (kui see on asjakohane), vesinikutanklate, mere- ja siseveesadamate kaldaäärse elektritoite, TEN-T põhivõrgu meresadamates veeldatud maagaasi punkerdamise, muu sadamates asuva alternatiivkütuste taristu, seisvate õhusõidukite elektriga varustamise ning rongidele ette nähtud vesinikutankimispunktide ja laadimispunktide puhul;
 –  punkti 1 alapunktis b osutatud taristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamise tase kõikide transpordiliikide puhul, eelkõige laadimisjaamade, elektriteede (kui see on asjakohane), vesinikutanklate, mere- ja siseveesadamate kaldaäärse elektritoite, TEN-T põhivõrgu meresadamates veeldatud maagaasi, vesiniku ja ammoniaagi punkerdamise, muu sadamates asuva alternatiivkütuste taristu, seisvate õhusõidukite elektriga varustamise ning rongidele ette nähtud vesinikutankimispunktide ja laadimispunktide puhul;
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – taane 3
–  alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt linnatranspordisõlmedes;
 –  alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt linnatranspordisõlmedes ja mitmeliigilise transpordi sõlmedes;
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – taane 3 a (uus)
–  meetmed, millega tagatakse, et uued üldkasutatavad laadimis- ja tankimispunktid ning alternatiivkütustel töötava transpordi võimalused, eelkõige ühistransport, on taskukohased ja kättesaadavad haavatavatele ning energiaostuvõimetutele või energiaostuvõimetuse ohus olevatele tarbijatele;
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
7a.   selgitus selle kohta, kuidas on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet maksimaalselt arvesse võetud sõidukite kasutuselevõtu prognooside koostamisel, eesmärkide seadmisel, kasutamise määrade hindamisel, riiklikku poliitikaraamistikku ning sellega seotud riiklikke investeeringuid toetavate poliitiliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – taane 4 a (uus)
–  kahesuunaliste laadimispunktide arv iga punktis 2 nimetatud kategooria kohta.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 9. osa – punkt 9.3 a (uus)
9.3 a.  Raudteetranspordi elektrilaadimisjaamade ja vesinikutankimisrajatiste tehniline kirjeldus.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0234/2022).

Viimane päevakajastamine: 21. veebruar 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika