Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Vastuvõetud tekstid
PDF 183kWORD 54k
Neljapäev, 20. oktoober 2022 - Strasbourg
Ukrainas ja Gruusias välja antud Venemaa reisidokumentide mitteaktsepteerimine ***I
P9_TA(2022)0370
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 20. oktoobril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus välisriikide aladel, mille Venemaa on okupeerinud, väljaantud Venemaa reisidokumentide mittetunnustamise kohta (COM(2022)0662 - C9‑0302/2022 – 2022/0274(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Muudatusettepanek 1

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (C9‑0302/2022).


Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Ukrainas ja Gruusias välja antud Venemaa reisidokumentide mitteaktsepteerimise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Et reageerida Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal ning Venemaa poolsele jätkuvale olukorra destabiliseerimisele Ida-Ukrainas on Euroopa Liit juba kehtestanud majandussanktsioonid vastusena Venemaa tegevusele, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas ja on seotud Minski kokkulepete mittetäieliku täitmisega; sanktsioonid seoses tegevusega, mis õõnestab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust; ning sanktsioonid vastusena Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt.

(2)  Minski kokkulepetele allakirjutanud poolena on Venemaa Föderatsioonil olnud selge ja otsene kohustus püüda leida konfliktile rahumeelne lahendus vastavalt nendele põhimõtetele. Otsusega tunnustada Ida-Ukrainas valitsuse kontrolli alt väljas olevaid piirkondi sõltumatute üksustena on Venemaa Föderatsioon selgelt rikkunud Minski kokkuleppeid, mis näevad ette, et kontroll nende alade üle läheb täielikult tagasi Ukraina valitsusele.

(3)  See otsus ▌ning sellest tulenev otsus saata nendele aladele Venemaa väed kahjustavad veelgi Ukraina suveräänsust ja sõltumatust ning kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi rasket rikkumist.

(3a)  24. veebruaril 2022 mõistis Euroopa Ülemkogu koos oma rahvusvaheliste partneritega kõige karmimalt hukka Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning väljendas täielikku solidaarsust Ukrainaga ja ukraina rahvaga. Peale selle nõudis Euroopa Ülemkogu, et Venemaa lõpetaks viivitamata sõjalise tegevuse, viiks tervelt Ukraina territooriumilt tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse ning austaks täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides(1). Seda seisukohta kordas Euroopa Ülemkogu 25. märtsil 2022, 31. mail 2022 ja 24. juunil 2022(2).

(4)  ▌Euroopa Liiduga piirnevas riigis aset leidev sõjaline agressioon, nagu see on toimunud Ukrainas ja mille tõttu on kehtestatud piiravad meetmed, õigustab abinõusid, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

(5)  Pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist 18. märtsil 2014 on Venemaa Krimmi elanikele välja andnud Venemaa välispasse. Venemaa Föderatsiooni president kirjutas 24. aprillil 2019 alla dekreedile, millega lihtsustati Ukraina Donetski ja Luhanski piirkonna valitsuse kontrolli alt väljas olevate alade elanike Venemaa kodakondsuse saamise menetlust, sealhulgas Venemaa välispasside väljastamist nendele elanikele. 11. juuli 2022. aasta dekreediga laiendas Venemaa Föderatsioon tava anda teistel Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevatel aladel, eelkõige Hersoni ja Zaporižžja piirkonnas, välja tavalisi Venemaa välispasse. 2022. aasta mais kehtestas Venemaa lihtsustatud menetluse naturalisatsiooni korras nn Donetski Rahvavabariigist ja nn Luhanski Rahvavabariigist ning Ukrainast pärit orbudele Venemaa kodakondsuse andmiseks. Dekreeti kohaldatakse ka nendes kahes okupeeritud piirkonnas elavate vanemliku hoolitsuseta laste ja teovõimetute isikute suhtes. Venemaa passide süstemaatiline väljaandmine neis okupeeritud piirkondades kujutab endast täiendavat rahvusvahelise õiguse ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse rikkumist. Mis puudutab Gruusiat, siis mõistis Euroopa Ülemkogu 1. septembril 2008 karmilt hukka Venemaa ühepoolse otsuse tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust ning kutsus teisi riike tungivalt üles nende sõltumatust mitte tunnustama.(3)

(5a)  Liit ja selle liikmesriigid ning Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein ei ole tunnustanud ebaseaduslikku annekteerimist ning on mõistnud hukka Ukraina piirkondade ja territooriumide ebaseadusliku okupeerimise Venemaa Föderatsiooni poolt. See puudutab eelkõige Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna annekteerimist ning Donetski ja Luhanski piirkonna okupeerimist, aga ka edasist ebaseaduslikku okupeerimist Ukraina ida- ja lõunapiirkondades, nimelt Hersoni ja Zaporižžja piirkonnas. Liikmesriigid ning Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein ei tunnusta nendes piirkondades välja antud Venemaa reisidokumente või viivad praegu läbi mittetunnustamiseks vajalikku menetlust. Sama kehtib reisidokumentide kohta, mis on välja antud Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumidel, mis ei ole praegu Gruusia valitsuse kontrolli all (edaspidi „separatistlikud territooriumid“).

(6)  ▌Selleks, et tagada ühine viisapoliitika ja ühine lähenemisviis välispiire ületavate isikute kontrollimisele, ei tohiks käesoleva otsuse lisas loetletud Ukraina okupeeritud aladel või territooriumidel ning Gruusia separatistlikel territooriumidel välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa reisidokumente aktsepteerida viisade väljaandmisel ja välispiiride ületamisel kehtiva reisidokumendina. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha erand isikutele, kes olid Venemaa kodanikud kuupäeval, mil Venemaa dokumente hakati väljastama vastavas okupeeritud piirkonnas või territooriumil või separatistlikul territooriumil, või selliste isikute alanejatele sugulastele.

(6a)  Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide pädevust reisidokumentide tunnustamisel.

(6b)  Õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides peaks komisjon koostama liikmesriikide abiga nimekirja mitteaktsepteeritavatest Venemaa reisidokumentidest piirkondade või territooriumide kaupa. Komisjoni koostatav nimekiri peaks sisaldama kuupäevi, millest alates hakati Venemaa reisidokumente nendes piirkondades või neil territooriumidel väljastama ja pärast mida välja antud reisidokumente ei tohiks aktsepteerida.

See nimekiri tuleks vastu võtta rakendusaktiga, avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL(4) alusel koostatud reisidokumentide nimekirja, mis on esitatud kolmandate riikide ja territoriaalüksuste välja antud reisidokumentidega kaasnevas tabelis, mis on internetis avalikult kättesaadav.

(10)  Käesolev otsus ei mõjuta liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õigust, sealhulgas liidu kodanike pereliikmete võimalust siseneda liikmesriikide territooriumile ilma kehtiva reisidokumendita eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses ning ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ning teiselt poolt teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlevate lepingute tähenduses. Direktiiviga 2004/38/EÜ on lubatud selles sätestatud tingimustel piirata vaba liikumist avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise huvides.

(11)  Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada varjupaigaõigust.

(12)  Nagu on meelde tuletatud komisjoni teatises „Välispiiride haldamise tegevussuunised, mille kohaselt hõlbustatakse piiriületamist ELi ja Ukraina piiril“, on liikmesriikidel vabadus lubada kolmandate riikide kodanikel, kes ei täida ühte või mitut määruse (EL) 2016/399 artikli 6 („Sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele“) lõikes 1 sätestatud tingimust, siseneda oma riigi territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Seda ulatuslikku erandit tuleks kohaldada praeguses kriisis, et võimaldada siseneda kõigil neil, kes põgenevad Ukraina konflikti eest. Liikmesriikidele jääb võimalus lubada käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate reisidokumentide kasutajatel, kes ei ole kasutanud oma õigust taotleda rahvusvahelist kaitset, üksikjuhtudel siseneda liikmesriikide territooriumile, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklites 25 ja 29 ning määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 5.

(12a)  Selleks et võtta arvesse asjakohaseid õiguslikke ja poliitilisi arenguid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva otsuse muutmiseks, lisades või jättes välja lisas nimetatud piirkondi või territooriume. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12b)  Selleks et liit saaks kiiresti muutuvas olukorras kiirelt reageerida, on asjakohane näha ette käesoleva otsuse lisa muutva asjakohase delegeeritud õigusakti viivitamatu kohaldamine, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik. Kiirmenetluse kohaldamise korral on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas konsultatsioone ekspertide tasandil.

(13)  Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada ühise viisapoliitika ja Schengeni ala toimimist. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi saavutada. Seepärast on vaja kehtestada kohustus mitte aktsepteerida teatavaid reisidokumente viisa andmisel ja välispiiride ületamisel liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(15)  Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale(6); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(16)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis(7) sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(8) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(17)  Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis(9) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(10) artikliga 3.

(18)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis(11) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(12) artikliga 3.

(19)  Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul kujutab käesoleva otsuse artikli 1 punkt a akti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, samas kui artikli 1 punkt b on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(20)  Olukorra kiireloomulisuse ja Venemaa jätkuva ebaseadusliku kohaloleku tõttu välisriikide aladel peaks käesolev otsus jõustuma esimesel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel või territooriumidel ning Gruusia separatistlikel territooriumidel välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa reisidokumente ▌ei aktsepteerita kehtivate reisidokumentidena järgmiste toimingute tegemisel:

a)  viisa andmine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 810/2009;

b)  välispiiride ületamine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2016/399.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 2a vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, lisades või jättes välja piirkondi või territooriume, kui see on vajalik asjakohaste õiguslike ja poliitiliste arengute arvessevõtmiseks.

Kui see on kiiresti muutuva olukorra puhul tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 2b sätestatud menetlust.

Artikkel 1a

Erandina artiklist 1 võib selles artiklis osutatud Venemaa reisidokumenti aktsepteerida:

–  kui selle kasutaja oli Venemaa kodanik enne artiklis 2 osutatud rakendusaktis märgitud kuupäevi. See kehtib ka sellise Venemaa kodaniku alanejate sugulaste suhtes;

–  kui selle kasutaja oli laps või teovõimetu isik ajal, mil see kasutaja omandas Venemaa kodakondsuse Venemaa õiguse kohase lihtsustatud naturalisatsioonimenetluse kaudu.

Liikmesriigid võivad lubada käesoleva otsusega hõlmatud reisidokumentide kasutajatel üksikjuhtudel siseneda liikmesriikide territooriumile, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklites 25 ja 29 ning määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 5.

Käesolev otsus ei mõjuta varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d ja eelkõige õigust taotleda rahvusvahelist kaitset.

Artikkel 2

Komisjon koostab liikmesriikide abiga artiklis 1 osutatud ▌reisidokumentide nimekirja iga lisas nimetatud piirkonna, territooriumi või separatistliku territooriumi kohta. Nimekirjas märgitakse kuupäevad, millest alates hakati kõnealuseid reisidokumente väljastama okupeeritud piirkondades või territooriumidel, sealhulgas separatistlikel territooriumidel.

See nimekiri võetakse vastu rakendusaktiga, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja lisatakse otsuse nr 1105/2011/EL alusel koostatud reisidokumentide nimekirja ▌.

Artikkel 2a

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks aastaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 2b

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 2a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Ukraina

Krimmi Autonoomne Vabariik ja Sevastopoli linn

Donetski oblast

Luhanski oblast

Hersoni oblast

Zaporižžja oblast

Gruusia

Abhaasia

Lõuna-Osseetia

(1) Euroopa Ülemkogu järeldused, 24. veebruar 2022.
(2) Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2022. aasta, 31. mai 2022. aasta ja 24. juuni 2022. aasta järeldused.
(3) Euroopa Ülemkogu 1. septembri 2008. aasta erakorralise kohtumise eesistujariigi järeldused (12594/2/08 REV2).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).
(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(6)Käesolev otsus jääb väljapoole nende meetmete kohaldamisala, mis on sätestatud nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(7)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(8)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(9)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(10)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(11)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(12)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Viimane päevakajastamine: 21. veebruar 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika