Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2894(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0477/2022

Esitatud tekstid :

B9-0477/2022

Arutelud :

Hääletused :

PV 20/10/2022 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0372

Vastuvõetud tekstid
PDF 149kWORD 54k
Neljapäev, 20. oktoober 2022 - Strasbourg
LGBTIQ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude sagenemine kogu Euroopas, arvestades hiljutist homofoobset mõrva Slovakkias
P9_TA(2022)0372B9-0477/2022

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2022. aasta resolutsioon LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude sagenemise kohta kogu Euroopas, arvestades hiljutist homofoobset mõrva Slovakkias (2022/2894(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(1) (edaspidi „kuriteoohvrite õiguste direktiiv“),

–  võttes arvesse kuriteoohvrite õiguste direktiivi rakendamise hindamist komisjoni talituste töödokumendis „Evaluation“ (SWD(2022)0180)(2) ja selle 28. juuni 2022. aasta kokkuvõtet(3),

–  võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatist „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu“ ja selle lisa (COM(2021)0777),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aastal korraldatud LGBT kogukonna liikmeid käsitleva ELi uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks(5),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. mai 2022 soovitust liikmesriikidele vaenukõne vastu võitlemise kohta (CM/Rec(2022)16)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust liikmesriikidele seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta (CM/Rec(2010)5)(7) ja selle 2020. aasta rakendamisaruannet(8),

–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 15 vaenukõne vastu võitlemise kohta(9),

–  võttes arvesse ECRI riigipõhist järelevalvearuannet Slovaki Vabariigi kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku inimõigustealast märkust „Pride vs. indignity: political manipulation of homophobia and transphobia in Europe“ („Uhkus vs. alandus: homofoobia ja transfoobia poliitiline manipuleerimine Euroopas)(11),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruannet pärast tema 15.–19. juuni 2015. aasta visiiti Slovaki Vabariiki,

–  võttes arvesse komisjoni 2022. aasta aruannet õigusriigi olukorra kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 20. mai 2022. aasta uuringut paremäärmusluse kohta ELis(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et kolmapäeval, 12. oktoobril 2022 mõrvas Slovakkias Bratislava kesklinnas paremäärmuslik radikaliseerunud relvastatud isik, inspireerituna valgete ülemvõimu pooldavatest terroristidest, jõhkralt kaks noort inimest, Matúš Horváthi ja Juraj Vankuliči ning vigastas veel ühte inimest; arvestades, et tulistamine toimus tuntud geibaari Tepláreň ees, mis on üks vähestest LGBTIQ+ paikadest linnas; arvestades, et see tulistamine oli tahtlik ja kavandatud rünnak LGBTIQ+ kogukonna vastu ning ründaja eesmärk oli tappa veel rohkem inimesi, sealhulgas kõrgeid ametnikke; arvestades, et Slovakkia politsei liigitas selle teo terrorirünnakuks ja juhtumi uurimine on veel pooleli; arvestades, et kui leiab kinnitust, et tegu oli terrorirünnakuga, oleks see esimene terrorirünnak LGBTIQ+ kogukonna vastu ELis;

B.  arvestades, et mõrvar, 19‑aastane radikaliseerunud üliõpilane Bratislavast, oli pärast rünnakut mitu tundi jooksus; arvestades, et ta teavitas juhtumist aktiivselt enne tulistamist, selle ajal ja pärast seda erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu; arvestades, et mõni tund enne tulistamist ilmus tema kontole juudivastane ja LGBTIQ+ kogukonna vastane manifest; arvestades, et samal kontol leidub 2022. aasta augustis tehtud foto arvatavast mõrvarist Tepláreňi baari ees; arvestades, et pool tundi pärast tapmisi ilmusid konto omaniku kontole säutsud „hatecrime“ (vaenukuritegu), „gaybar“ (geibaar) ja „feeling no regrets“ (ei tunne kahetsust), ning veidi enne keskööd: „hüvasti, kohtume teisel pool“; arvestades, et radikaliseerunud 19‑aastane üliõpilane esineb fotodel, mis seostavad teda rahvusvahelise antifeministliku ja misogüünse incel-ideoloogia ja -liikumisega;

C.  arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonda on viimasel ajal tabanud viha õhutav retoorika ja vägivald, mida on õhutanud ka paljud Slovakkia poliitikud; arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonna vastu suunatud verbaalsed ja füüsilised rünnakud on tihti ulatuslikud, mistõttu kogukonna liikmed ei saa tunda end turvaliselt ja ühiskonna poolt aktsepteerituna; arvestades, et pärast traagilist sündmust ilmus sotsiaalmeedias vihkavaid kommentaare, mis õigustavad mõrvu või heidavad nende üle nalja;

D.  arvestades, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonna vastu suunatud viha-, sallimatuse ja hirmuõhkkonda ei ole soodustanud mitte ainult ultraparempoolsed ja äärmuslikud liikumised, vaid ka kiriku ja poliitilise eliidi esindajad, kes on oma avaldustes sageli nõudnud täiendavate piirangute kehtestamist LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes; arvestades, et 2014. aasta juunis muutis Rahvuskogu riigi põhiseadust, jättes samasoolised paarid sõnaselgelt ilma õigusest abielluda ja sellega kaasnevast õiguskaitsest; arvestades, et 2015. aasta veebruaris toimus LGBTIQ+ kogukonna vastane rahvahääletus pärast seda, kui konservatiivse kiriku toetatud Liit Perekonna Toetuseks oli kogunud 400 000 allkirja, millega nõuti hääletust LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastaste rangemate õigusaktide üle; arvestades, et 2022. aasta mais tegi valitseva koalitsioonipartei liige ettepaneku võtta vastu seadus keelata vikerkaarelipu kasutamine riigi- ja avalikes hoonetes; arvestades, et septembris esitasid parlamendiliikmed veel ühe seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on keelustada kõik queer‑kogukonna mainimised koolides, reklaamides ja televisioonis; arvestades, et Slovakkia koolides puudub kohustuslik, eakohane ja kõikehõlmav suhte- ja seksuaalharidus;

E.  arvestades, et reedel, 14. oktoobril 2022 osales Bratislavas korraldatud rongkäigul väga palju inimesi, sealhulgas Slovakkia president ja peaminister, et mõista hukka LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vihkamine; arvestades, et sarnaseid üritusi LGBTIQ+ kogukonna õiguste kaitseks Slovakkias korraldati kogu riigis ja ka mitmes teises liikmesriigis; arvestades, et Slovakkia president kordas oma varasemat üleskutset poliitikutele mitte levitada viha; arvestades, et esimest korda heiskas presidendipalee Slovakkia ja Euroopa lippude kõrvale vikerkaarelipu ning Slovakkia parlament korraldas Bratislava lossihoone valgustamise, et mälestada mõrvaohvreid;

F.  arvestades, et eelarvamustest ajendatud kuriteod, mida tuntakse vaenu- või vihakuritegudena, ei kahjusta mitte ainult kuriteoohvreid, vaid ka kogukondi ja ühiskondi tervikuna; arvestades, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et õigust inimväärikusele, puutumatusele ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu kaitstakse ja jõustatakse praktikas;

G.  arvestades, et eelarvamustepõhine tõrjuv ja häbimärgistav retoorika LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes on muutumas üha igapäevasemaks, mis suurendab vägivalda ja dehumaniseerimist ning toob kaasa selle, et õigusrikkujad ei tunne süümepiinu ega seda, et miski neid takistaks;

H.  arvestades, et 2019. aasta ELi teine LGBTI teemaline uuring näitas LGBTIQ+ kogukonna liikmete diskrimineerimise osas lohutut pilti ning et võrreldes esimese LGBTI teemalise uuringuga 2012. aastal on saavutatud väga vähe edu; arvestades, et juba 2019. aastal oli võrreldes 2012. aastaga vähenenud nende inimeste arv, kes teatasid politseile kõige levinumatest vihapõhistest füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest; arvestades, et Slovaki Vabariigis oli vastanute seas iga kümnes kogenud vihast ajendatud rünnakut; arvestades, et oma 2020. aasta riigi seirearuandes Slovaki Vabariigi kohta märkis rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI), et uuringud näitavad, et ligikaudu 1–8 % Slovaki Vabariigi elanikkonnast on LGBTI kogukonna liikmed; arvestades, et ECRI tunnistas poliitika rolli LGBTIQ+ kogukonna vastase retoorika tugevnemisel, eelkõige LGBTIQ+ kogukonna vastaste kampaaniate, võrdõiguslikku abielu keelustavate põhiseadusemuudatuste ja muude LGBTIQ+ kogukonna liikmete suhtes avalikult diskrimineerivate poliitiliste algatuste kaudu; arvestades, et ECRI märkis kahetsusega viimaste aastate negatiivset dünaamikat, millega kaasnevad piiratud edusammud LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse valdkonnas;

I.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on viimasel ajal teinud mitu otsust LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude kohta: kohtuasjas Stoyanova vs. Bulgaaria, mis käsitles 26‑aastase homoseksuaalse mehe jõhkrat mõrva avalikus pargis ja milles nõuti Bulgaarialt oma kriminaalkoodeksi reformimist, et tunnistada sellised vägivallakuriteod (mille ajendiks on tajutud või tegelik seksuaalne sättumus) „raskeks“(13); kohtuasjas Sabalić vs. Horvaatia, mis käsitles lesbilise naise vastu suunatud vaenukuritegu ja milles tunnistati, et kui ametiasutused ei järgi selles küsimuses ranget joont, võtab eelarvamustest ajendatud juhtumite puhul maad ükskõiksus, mis võrduks vaenukuritegudele läbi sõrmede vaatamise või isegi nende ametliku aktsepteerimisega(14); ning kohtuasjas Beizaras ja Levickas vs. Leedu, milles tunnistati riigi kohustust uurida homofoobseid kommentaare veebis, mis kujutavad endast vihkamisele ja vägivallale õhutamist(15);

J.  arvestades, et 2022. aastal võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu soovituse vaenukõnega võitlemise kohta ja valmistab praegu ette soovitust vaenukuritegude vastase võitluse kohta 2023. aastaks; arvestades, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 2010. aastal vastu pöördelise soovituse liikmesriikidele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta;

K.  arvestades, et 2021. aastal hoiatas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, et ultrakonservatiivsed ja natsionalistlikud poliitikud, kes esinevad nn traditsiooniliste väärtuste kaitsjatena, kasutavad oma taktikana LGBTIQ+ vähemuste tembeldamist patuoinaks, et tugevdada oma positsiooni ning jõuda või jääda võimule; arvestades, et tõsist muret tekitab asjaolu, et poliitikud legitimeerivad vihkamise, kui vastutasuks on võimalik poliitiline kasu; arvestades, et inimõiguste voliniku sõnul on LGBTIQ+ kogukonna liikmete patuoinaks muutmine märk laialdasest vastuseisust ja rünnakust inimõigustele ja õigusriigile, mis mõlemad on ELi põhiväärtused;

L.  arvestades, et Euroopa Komisjoni 2022. aasta juulis avaldatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes väljendatakse jätkuvat muret kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse rahastamise pärast soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTIQ+ kogukonna liikmete õigustega seotud küsimustes ning verbaalsete rünnakute pärast inimõiguste kaitsjate vastu nendes valdkondades, samuti seoses rahaliste vahendite väljamaksmisega avaliku sektori toetuskavade kaudu, mis jätavad jätkuvalt välja nende küsimustega tegelevaid organisatsioone;

M.  arvestades, et kuriteoohvrite õiguste direktiivis nõutakse, et vaenukuritegude ohvreid hinnataks individuaalselt ning et selles tehtaks kindlaks konkreetsed kaitse- ja toetusvajadused, näiteks seoses nende seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või eneseväljendusega, ning määratletaks vaenukuritegude ohvrid eriti kaitsetute ohvritena;

N.  arvestades, et 2021. aasta detsembris avaldas komisjon nõukogu otsuse ettepaneku lisada vaenukõne ja -kuriteod ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 kodifitseeritud ELi kuritegude loetellu, mis nõuab nõukogu ühehäälset otsust; arvestades, et Ungari, Poola ja Tšehhi keelduvad endiselt sellele otsusele toetust andmast;

O.  arvestades, et 2020. aastal märkis seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga tegelev ÜRO sõltumatu ekspert pandeemia kontekstis, et homo-, bi- ja transseksuaalide vastast vägivalda õhutav vaenukõne on sagenenud, ning nõudis tungivalt, et riigid kaitseksid LGBTIQ+ kogukonna liikmeid vägivalla ja diskrimineerimise eest ning võtaksid kuritegude toimepanijad vastutusele(16); arvestades, et 2019. aastal määratleti vaenukõnet käsitlevas ÜRO strateegias ja tegevuskavas vaenukõne ohuna demokraatlikele väärtustele, sotsiaalsele stabiilsusele ja rahule(17);

1.  mõistab kõige karmimalt hukka LGBTIQ+ kogukonna vastu suunatud argpüksliku terroriakti ning Matúš Horváthi ja Juraj Vankuliči mõrva Slovakkias; taunib seda ideoloogiliselt motiveeritud paremäärmuslikku rünnakut; avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele;

2.  tunnustab Slovakkia kodanikuühiskonna ja kodanike viivitamatut, ulatuslikku ja positiivset reageerimist mõrvadele, mida väljendasid meeleavaldused üle kogu riigi ja välismaal, ning väljendab solidaarsust LGBTIQ+ kogukonnaga riigis;

3.  mõistab teravalt hukka igasuguse viha ja vägivalla, samuti igasuguse füüsilise või verbaalse rünnaku isikute vastu nende soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse ja sootunnuste alusel nii Slovakkias kui ka ELis; tuletab meelde, et meie ühiskonnas ei ole kohta LGBTIQ+ kogukonna liikmete vihkamisele, rassismile ja diskrimineerimisele; palub komisjonil, Euroopa Ülemkogul ja nõukogul võtta kindel ja otsustav seisukoht vihkamise, vägivalla ja ebaõigluse vastu Euroopas;

4.  palub, et Slovakkia valitsus ja Slovakkia Rahvuskogu näitaks üles tõelist pühendumust teha tihedas koostöös LGBTIQ+ kogukonnaga sisulisi edusamme, kaitsmaks LGBTIQ+ kogukonna liikmeid igasuguste vaenukuritegude ja homofoobia eest, ning võtaks LGBTIQ+ kogukonna liikmete inimõiguste rikkumiste vastu jõulise avaliku seisukoha;

5.  nõuab tungivalt, et Slovakkia ametivõimud võitleksid tulemuslikult LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud desinformatsioonikampaaniate vastu, ergutaksid meedias LGBTIQ+ kogukonna liikmete ning seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või sooväljenduse ja sootunnustega seotud küsimuste faktilist, objektiivset ja professionaalset kajastamist ning uuriksid Slovakkias elavate LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegusid ja vaenukõnet;

6.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Slovakkia LGBTIQ+ kogukonna vastu kasutatakse sageli solvavat, agressiivset ja homofoobset keelt, muu hulgas teevad seda Slovakkia Rahvuskogu ning valitsuse endised ja praegused liikmed, samuti mõned endised peaministrid; nõuab, et Slovakkias tehtaks lõpp ühiskonna edasisele polariseerumisele ja keeldutaks igasugusest koostööst paremäärmuslike jõududega;

7.  kutsub Slovakkia valitsust ja Slovakkia Rahvuskogu üles kindlustama Slovakkias elavatele LGBTIQ+ kogukonna liikmetele põhiõiguste harta alusel võrdsed õigused, tagades kõigi õiguste austamise, eelkõige era- ja perekonnaelu, sealhulgas samasooliste paaride õigusliku tunnustamise; nõuab, et viidaks lõpule käimasolevad arutelud soo õigusliku tunnustamise reformi üle, järgides rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid, ning et see reform kiiresti vastu võetaks;

8.  väljendab sügavat muret diskrimineerimise pärast, mille all kannatavad Slovakkias vikerkaareperekonnad ja eriti nende lapsed, kes on jäetud ilma põhilistest inimõigustest vanemate või partnerite seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või -väljenduse või sootunnuste tõttu; kutsub valitsust üles seda diskrimineerimist kaotama ja kõrvaldama kõik takistused, millega LGBTIQ+ kogukonna liikmed ELis vaba liikumise põhiõiguse kasutamisel kokku puutuvad; nõuab tungivalt, et valitsus täidaks oma rahvusvahelisest ja Euroopa õigusest tulenevaid kohustusi ning tagaks kõigile inimestele põhiõigused;

9.  võtab teadmiseks ECRI riigipõhise järelevalvearuande Slovaki Vabariigi kohta; tuletab meelde, et ECRI esitas Slovakkia ametiasutustele mitu soovitust, näiteks soovitati töötada välja LGBTI kogukonna liikmeid käsitlev tegevuskava ja rakendada seda tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga, võtta vastu uus tegevuskava rassismi, homofoobia ja transfoobia, eelkõige vaenukõne ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, tagades, et internetiteenuse osutajad ja sotsiaalvõrgustike operaatorid eemaldaksid kiiresti ja süstemaatiliselt vaenukõne oma süsteemidest ja edastaksid tõendid õigusasutustele, ning vaadata läbi kriminaalkoodeks, tagamaks, et rassistlikud, homofoobsed või transfoobsed motiivid oleksid iga tavakuriteo puhul raskendavad asjaolud; toetab täielikult ECRI soovitusi ja kutsub Slovakkia ametiasutusi üles neid meetmeid viivitamata ellu viima;

10.  on sügavalt mures karistamatuse pärast, mille õhkkonnas LGBTIQ+ vastased rühmitused, eelkõige paremäärmuslikud rühmitused mõnes liikmesriigis tegutsevad, ning rõhutab, et see karistamatuse tunne on üks põhjusi, miks teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivallaaktid murettekitavalt sagenevad ning vähemuste, sealhulgas LGBTIQ+ kogukonna ähvardamine hoogustub;

11.  on sügavalt mures selle pärast, et nooremad põlvkonnad Euroopas ja mujal tunnevad üha vähem muret fašismi ajaloo pärast, sealhulgas LGBTIQ+ kogukonna liikmete, etniliste vähemuste ja juudi elanikkonna põlistunud vihkamise ja diskrimineerimise pärast; rõhutab, et ajalooteadlikkus on üks eeltingimusi selliste kuritegude toimumise ärahoidmiseks tulevikus ja see peab olema nooremate põlvkondade hariduse oluline osa; rõhutab, et ajaloo õppekavades tuleb eraldada rohkem mahtu eri ideoloogiate, nende vormide ja päritolu, sealhulgas fašismi objektiivseks ja faktiliseks õppimiseks, samuti tuleb õppida nende tagajärgi ja mõju tänapäeval;

12.  toonitab, et vaenukõne ja vaenukuriteod on kogu ELis laialt levinud ja nende esinemine on viimastel aastatel sagenenud; rõhutab, et avaliku elu tegelaste, eelkõige poliitikute vaenukõnet tajutakse vihkamise seadustamisena selle toimepanijate poolt; peab vajalikuks võidelda vihkamist õhutavate, levitavate või edendavate väljendusvormide vastu, mis on vastuolus demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna põhimõtetega; on mures, et paremäärmuslikelt, alternatiiv-parempoolsetelt ja ultrakonservatiivsetelt erakondadelt kostub üha enam LGBTIQ+-foobset retoorikat; kutsub ametiasutusi ja eelkõige kohalikke omavalitsusi üles aitama peatada sallimatuse vohamist, mis neid ja muud liiki rünnakuid ümbritseb;

13.  on veendunud, et EL peaks algatama kampaaniaid LGBTIQ+ kogukonna vastaste narratiivide vastu, sealhulgas paremäärmusluse vastu ELi tasandil, ning töötama välja ja rahastama pikaajalisi programme, millega toetatakse kohalikke rohujuure tasandi organisatsioone ja kodanikualgatusi, et aidata suurendada elanikkonna vastuseisu paremäärmuslusele; kutsub komisjoni üles seadma desinformatsiooni vastu võideldes prioriteediks ka LGBTIQ+ vastaste narratiivide järelmeetmed;

14.  kutsub liikmesriike üles tegema rohkem selleks, et haridus edendaks kodanikuväärtusi, nagu aktsepteerimine, sallivus, mitmekesisus, võrdsus ja austus seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja sooväljenduse ning sootunnustega seotud küsimustes, näiteks korraldades süstemaatiliselt inimõigustealase hariduse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; rõhutab vajadust tegeleda äärmusluse algpõhjustega kohandatud ennetusmeetmete abil koostöös koolide ja perekondadega;

15.  mõistab teravalt hukka Euroopa valitsused, kes toetuvad paremäärmuslike ja muude LGBTIQ+-foobsete erakondade aktiivsele või passiivsele toetusele, et pääseda võimule ja seal püsida ning seadustada oma narratiive;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kodanikuühiskonda Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tugevdada demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi, kuna neil on oluline roll, eriti nendes liikmesriikides, kus paremäärmuslik ideoloogia ja vaenukõne on suurenenud;

17.  palub, et komisjon laiendaks õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande kohaldamisala, nii et see hõlmaks süstemaatiliselt põhiõigusi, sealhulgas LGBTIQ+ kogukonna õigusi;

18.  rõhutab, et liikmesriigid peavad võitlema LGBTIQ+ kogukonna liikmete vihkamise vastu kõigi võimalike vahenditega, sealhulgas rakendades Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusi, milles kutsutakse liikmesriike üles tagama tulemuslikud kiired ja erapooletud uurimised ning selliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine, tunnistama, et seksuaalse sättumuse või soolise identiteediga seotud kallutatust võib arvesse võtta raskendava asjaoluna, tagama, et ohvreid ja tunnistajaid julgustatakse vihast ajendatud juhtumitest teatama ning et õiguskaitsestruktuuridel on vajalikud teadmised ja oskused, et neid abistada; kutsub lisaks liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et võidelda vihkamise õhutamise vastu internetis;

19.  tuletab meelde, et kohtuotsuste rakendamata jätmine tähendab õigusriigi õõnestamist;

20.  nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu otsuse ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta, et lisada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikesse 1 vaenukõne ja vaenukuriteod, ning nõuab tungivalt, et Ungari ja Poola lõpetaksid selle vastuvõtmise blokeerimise ning et Tšehhi kui praegune nõukogu eesistujariik astuks selles küsimuses edasisi samme ja jõuaks selles võimalikult kiiresti kokkuleppele;

21.  rõhutab, et igal liikmesriigil on individuaalne kohustus võidelda LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastaste vaenukuritegude vastu ja tunnustab neid, kes on ühepoolselt otsustanud kaitse taset suurendada, tunnistades sõnaselgelt, et seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja sooväljenduse ning sootunnustega seotud motiivid on raskendavad asjaolud, ning kes on edendanud ohvrite toetamist, õigusspetsialistide koolitamist ja spetsiaalseid õiguskaitseteenuseid selliste kuritegude puhuks; julgustab kõiki liikmesriike vahetama selles küsimuses parimaid tavasid ja näitama eeskuju;

22.  rõhutab, et kuriteoohvrite õiguste direktiiv on kasulik vahend vihkamise ja vägivalla ohvrite abistamiseks; märgib murega, et LGBTIQ+ kogukonna ohvrid ei teata sageli kuritegudest õiguskaitseasutuste usaldusväärsuse või avatuse puudumise, koolitatud töötajate puudumise või kättemaksu kartuse tõttu, ning tunnistab, et usalduse suurendamiseks avaliku sektori asutuste vastu on võimalik rohkem ära teha;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(2) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/law/swd_2022_179_evaluation_rep_en.pdf
(3) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/law/swd_2022_180_resume_evaluation_rep_en.pdf
(4) ELT C 395, 29.9.2021, lk 2.
(5) ELT C 474, 24.11.2021, lk 140.
(6) https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=0900001680a67955#_ftnref1
(7) https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016805cf40a
(8) https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016809f9ba0#_Toc2764960
(9) https://rm.coe.int/ecri-general-policy-recommendation-no-15-on-combating-hate-speech/16808b5b01
(10) https://rm.coe.int/ecri-6th-report-on-the-slovak-republic/1680a0a088
(11) https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/pride-vs-indignity-political-manipulation-of-homophobia-and-transphobia-in-europe?inheritRedirect=true
(12) Uuring – „Right-wing extremism in the EU“ (Paremäärmuslus ELis). Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 20. mai 2022.
(13) https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-217701, 79.
(14) https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-207360, 95.
(15) https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-200344, 129.
(16) https://www.ohchr.org/en/statements/2020/10/statement-victor-madrigal-borloz-un-independent-expert-protection-against
(17) https://www.un.org/en/genocideprevention/hate-speech-strategy.shtml

Viimane päevakajastamine: 21. veebruar 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika