Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle preambulit, artiklit 3 ja protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulit,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta(1),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2022. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu(2),

–  võttes arvesse parlamendi juhtkonna 16. ja 24. veebruari 2022. aasta avaldusi Ukraina kohta,

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 18. mai 2021. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektori taastumise, vastupanuvõime ja kestlikkuse kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kultuurialase solidaarsuse kohta Ukrainaga ja ühise erakorralise reageerimismehhanismi kohta kultuurielu taastamiseks Euroopas (O‑000030/2022 – B9‑0026/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu on katse kaotada suveräänse riigi identiteet ja kultuur, muu hulgas kultuuripärandi strateegilise ja sihipärase hävitamisega(5), mis on sõjakuritegu 1954. aasta Haagi konventsiooni(6) alusel, millele mõlemad riigid on alla kirjutanud;

B.  arvestades, et rünnak Ukraina vastu on ka rünnak meie ühise Euroopa identiteedi, väärtuste ja eluviisi vastu, mida iseloomustavad demokraatial, inimõiguste austamisel, väärikusel, õigusriigi põhimõttel ja kultuurilisel mitmekesisusel põhinevad avatud ühiskonnad; arvestades, et miljonid inimesed kogu maailmas kannatavad laastavate tagajärgede käes, mis ulatuvad inimohvritest toidupuuduse, ülemaailmse energiavarustuse vähenemise ning inflatsiooni tõusu ja rändevoogude suurenemiseni; arvestades, et Venemaa kasutab neid kavandatud tagajärgi poliitilise ja strateegilise relvana;

C.  arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse seab ohtu ka kunstnikud ja kultuuritöötajad, ajakirjanikud ja teadlased, kuna see külvab hirmu ja lootusetust, mis halvab kunsti vabadust, kahjustab uudiste kvaliteeti ning piirab meedia sõltumatust ja juurdepääsu teabele, akadeemilist vabadust ja väljendusvabadust laiemalt;

D.  arvestades, et kultuuripärandi ebaseaduslik hävitamine ning kultuuri- ja kunstiväärtuste rüüstamine ja salakaubavedu kujutavad endast suurt ohtu kõigi ukrainlaste ja vähemuste identiteedile riigis ning takistavad konfliktijärgset rahvuslikku leppimist;

E.  arvestades, et COVID-19 pandeemia kaugeleulatuvad tagajärjed mõjutasid suuresti kõiki meie elu ja elukeskkonna aspekte, eelkõige kogu kultuurielu, mida juba niigi iseloomustasid habras organisatsiooniline ja finantsstruktuur ning sageli ebakindlad töötingimused, nagu ka kunstilise väljendusvabaduse ohustatus; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorid ning -majandus ei ole koroonakriisist ikka veel täielikult taastunud;

F.  arvestades, et need rängad kriisid on pannud proovile liidu strateegilise sõltumatuse, kuid samas on nende tõttu avaldunud liidu suur potentsiaal luua tugev Euroopasse kuulumise tunne, reageerida ühiselt pakilistele vajadustele ja tugevdada toetust Euroopa integratsioonile;

G.  arvestades, et kultuur on ka edaspidi elanikkonna vastastikuse mõistmise ja rahu tagamise oluline vahend;

Ukraina kultuurielu tõhusam toetamine ja solidaarsuse ülesnäitamine

1.  on rahul ELi ja selle liikmesriikide üldise tugeva toetusega Ukraina kultuuri- ja loomesektorile ning -majandusele ning komisjoni, valitsustasandi osalejate, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna rahastamisvahendite kiire kasutuselevõtuga, et toetada sõja eest põgenevaid kunstnikke ja kultuuritöötajaid, Ukraina pagulasi vastuvõtvate riikide kultuuriorganisatsioone ning kultuuripärandi kaitset; väljendab eelkõige heameelt kiiresti elluviidavate algatuste üle, nagu Ukraina kultuuri toetamise solidaarsusfond (Culture of Solidarity Fund for Ukraine);

2.  väljendab siirast solidaarsust artistide, kunstnike, loovisikute, autorite, kirjastajate, nende ettevõtete ning kõigi teiste kultuuriloojate ja -töötajatega, sealhulgas amatööridest loovisikutega, kuna kunstil ja kultuuril on Ukraina tervendamisel ja ülesehitamisel oluline roll; tunneb heameelt eriti nende Ukraina kunstnike ja loovisikute tegevuse üle, kes on oma loominguga Venemaa sissetungile vastu astunud;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Ukrainale antav ELi humanitaarabi hõlmab ka kultuurisektorit ja kultuuripärandit puudutavaid erakorralisi vajadusi; on kindlalt veendunud, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 23. juuni 2022. aasta ajaloolise otsusega anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus tuleb eraldada sihtotstarbelist toetust ka tulevase Ukraina usaldusfondi kaudu, mille loomises leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta järeldustes;

4.  nõuab tungivalt, et EL pakuks Ukraina kultuuritegelastele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, valitsusvälistele organisatsioonidele, kohalikule kultuuritegevusele, ülikoolidele ja kodanikuühiskonnale sihipärast toetust riigi ülesehitamise ja sõjast taastumise tegevuskava väljatöötamisel ja arendamisel;

5.  on veendunud, et EL peaks pakkuma toetust Ukraina ametivõimudele, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning kodanikuühiskonnale kui konstruktiivsele partnerile riigi ülesehitamisel ja eelkõige kultuuriväärtuste taastamisel; rõhutab sellega seoses, et EL peaks ergutama ülesehituses osalejaid kaaluma kõrgeimate kvaliteedistandardite kohaldamist; tõdeb, et algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ võib Ukraina kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse osalusel aidata kaasa sõjajärgsele taastamisele;

6.  peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu Ukrainas asuvatele kultuuri- ja ajalooväärtustele ning riigi kultuuripärandi kaitsele; kinnitab Euroopa Liidu valmisolekut osaleda kunstiteoste ja kultuuripärandi säilitamises, rakendades kõiki õiguslikke vahendeid, et kultuuripärandit kaitsta ja tõkestada sellega kaubitsemist või selle ebaseaduslikku eksporti sõja ajal;

7.  rõhutab tungivat vajadust toetada Ukrainat, et dokumenteerida põhjalikult kõik kultuuripärandi vastu suunatud rünnakud, eriti need, mis kujutavad endast võimalikke sõjakuritegusid ja mis on toime pandud rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud kultuuripärandi vastu; tuletab meelde, et lisaks mälestiste ja kunstiteoste füüsilisele kaitsele peaks EL veelgi tugevdama kultuuripärandi digiteerimiseks ja digitaalseks dokumenteerimiseks ette nähtud toetust;

8.  on seisukohal, et Ukrainale kultuurivaldkonnas antav rahaline toetus ei tohiks ohtu seada Euroopa Liidus kultuuri- ja loomesektorile ning -majandusele programmi „Loov Euroopa“ kaudu eraldatavaid rahalisi vahendeid;

ELi kultuuriökosüsteemi kui terviku vastupanuvõime ja kriisijärgse taastumise toetamine

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma kultuurile kõigis peamistes ELi poliitikavaldkondades ja prioriteetides, nagu kliimameetmed, digiüleminek, majanduse taastamine ja rahvusvahelised suhted; kutsub komisjoni üles kasutama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse potentsiaali igakülgselt Euroopa ühiskondade ja kodanike heaolu huvides ning ergutama aktiivselt avalikku kultuuriarutelu, et kaasata võimalikult palju inimesi avaliku arvamuse kujundamisse ja edendada rahvusvahelist kultuurikoostööd;

10.  rõhutab vajadust toetada ja koordineerida kõigil valitsemistasanditel ning nii avaliku kui ka erasektori sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja heategevuslike osalejatega meetmeid, mis hõlmavad sihipärast toetust kultuuri-, loome- ja kultuuripärandi ökosüsteemidele ning nende valdkondade töötajate õiglastele töötingimustele;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma innovatsioonisuutlikkust koostöö ning avaliku ja erasektori partnerluste osas, et muuta kultuuri- ja loomesektor ning -majandus tulevaste kriiside suhtes vastupanuvõimelisemaks; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid veelgi enam kultuuri- ja loomesektori ning -majanduse digiteerimist ning tagaksid kunsti- ja kultuuriloomele laialdase digitaalse juurdepääsu;

12.  palub komisjonil kaaluda võimalust luua spetsiaalselt kultuurile, kultuuripärandile ja loomeökosüsteemidele mõeldud Euroopa erakorraline reageerimis- ja taastemehhanism, mis põhineks mitmeid sidusrühmi hõlmaval lähenemisviisil, või tegutseda sellises mehhanismis partnerina; kutsub komisjoni üles esitama sellise mehhanismi õigus- ja eelarveraamistiku kohta ettepaneku ning koostama ühinenud strateegiliste partnerite nimekirja, kuhu kuuluvad partnerid kõikidest asjaomastest sektoritest, nii avalikust kui ka erasektorist, sealhulgas heategevuslikest partnerlusmudelitest, täielikus kooskõlas täiendavuse põhimõttega, et võimaldada ressursside strateegilist koondamist, mis aitab tugevdada avaliku sektori rahastamist ning optimeerida kultuuri- ja loomesektori ning -majanduse toetamist;

o
o   o

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 125, 18.3.2022, lk 2. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0235. (3) ELT C 385, 22.9.2021, lk 152. (4) ELT C 184, 5.5.2022, lk 88. (5) 21. septembri 2022. aasta seisuga on UNESCO alates 24. veebruarist 2022 kindlaks teinud 192 objekti kahjustamise: 81 usukeskust, 13 muuseumi, 37 ajaloolist hoonet, 35 kultuuritegevuseks mõeldud hoonet, 17 mälestusmärki ja 10 raamatukogu; https://www.unesco.org/en/articles/damaged-cultural-sites-ukraine-verified-unesco (6) Vt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkt ix.