Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/2064(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0252/2022

Esitatud tekstid :

A9-0252/2022

Arutelud :

PV 22/11/2022 - 24
CRE 22/11/2022 - 24

Hääletused :

PV 23/11/2022 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0407

Vastuvõetud tekstid
PDF 150kWORD 59k
Kolmapäev, 23. november 2022 - Strasbourg
Olukord Liibüas
P9_TA(2022)0407A9-0252/2022

Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale olukorra kohta Liibüas (2021/2064(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. juuni 2021. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. detsembri 2021. aasta avaldust valimiste edasilükkamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 11. märtsil 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust uue rahvusliku ühtsuse valitsuse heakskiitmise kohta,

–  võttes arvesse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolli pagulasseisundi kohta,

–  võttes arvesse ELi hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega – Vahemere piirkonna uus tegevuskava“ (JOIN(2021)0002),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel (ÜRO tegevuskava 2030),

–  võttes arvesse otsusega 1/CP.21 vastu võetud Pariisi kokkulepet, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal,

–  võttes arvesse 18. septembri 1997. aasta jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni,

–   võttes arvesse 30. mai 2008. aasta kobarlahingumoona konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 1. juuli 1990. aasta lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ning kõiki sellele järgnenud resolutsioone Liibüa relvaembargo kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 29. aprilli 2022. aasta, 28. juuli 2022. aasta ja 28. oktoobri 2022. aasta resolutsioone Liibüa kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 20. mai 2022. aasta aruannet ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri 28. aprilli 2022. aasta 23. aruannet ÜRO Julgeolekunõukogule resolutsiooni nr 1970 (2011) alusel,

–  võttes arvesse ÜRO 2020. aasta tegevuskava „Tervikliku lahenduse ettevalmistusetapp“,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. juuni 2020. aasta resolutsiooni, millega luuakse Liibüa teabekogumismissioon, ja 8. juuli 2022. aasta resolutsiooni, millega pikendatakse selle volitusi üheksa kuu võrra,

–  võttes arvesse Liibüa sõltumatu teabekogumismissiooni 29. novembri 2021. aasta, 23. märtsi 2022. aasta, 27. juuni 2022. aasta ja 1. juuli 2022. aasta aruandeid ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsioon inimõiguste kaitse ja ELi rändealase välispoliitika kohta(1),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Liibüa kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0252/2022),

A.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on Liibüa peamiste sidusrühmade vahelised sügavad lõhed ja vastasseisud, mida on veelgi süvendanud välisosalejate sekkumine, viinud pideva võimuvõitluseni ja on märkimisväärselt takistanud rahvuslikku lepitusprotsessi;

B.  arvestades, et 2020. aasta novembris aitas UNSMIL kaasa Liibüa poliitilise dialoogi foorumi (LPDF) esimesele voorule, millel oli 75 Liibüa osalejat, kes esindasid Liibüa ühiskonna kogu sotsiaalset ja poliitilist spektrit; arvestades, et LPDF leppis kokku tegevuskavas korraldada usaldusväärsed, kaasavad ja demokraatlikud üleriigilised valimised 24. detsembril 2021; arvestades, et 2021. aasta veebruaris valis LPDF Abdul Hamid Dbeibehi rahvusliku ühtsuse ajutise valitsuse juhiks; arvestades, et 2021. aasta märtsis Tobrukis asuva Liibüa esindajatekoja poolt rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise heakskiitmisega lahendati ajutiselt poliitiline ummikseis ja vaidlustatud legitiimsus riigis;

C.  arvestades, et 2022. aasta jaanuaris teatas esindajatekoda, et rahvusliku ühtsuse valitsuse mandaat lõppes 2021. aasta detsembris; arvestades, et sellest tulenevalt määras esindajatekoda 2022. aasta veebruaris peaministriks endise siseministri Fathi Bashagha; arvestades, et rahvusliku ühtsuse valitsuse juhid lükkasid tagasi Fathi Bashagha ametisse nimetamise ja sellele järgnenud uue valitsuse moodustamise ega astunud tagasi; arvestades, et rahvusliku ühtsuse valitsus on endiselt ainus valitsus, mida rahvusvaheline üldsus tunnustab;

D.  arvestades, et olukord Liibüas on pärast valimiste määramata ajaks edasilükkamist 2021. aasta lõpus veelgi halvenenud, eelkõige seetõttu, et puudub eelnev kokkulepe valimiste õigusliku aluse ja kandidaatide kontrollimise kriteeriumite kohta, samuti ei suudetud seada esikohale vabade ja õiglaste valimiste jaoks oluliste tagatiste loomist, mis on süvendanud poliitilist ummikseisu ja riigi killustatust;

E.  arvestades, et valimiste edasilükkamine valmistas pettumust enam kui 2,8 miljonile hääletamiseks registreerunud Liibüa kodanikule ja eelkõige noortele valijatele, ning see võib veelgi vähendada usaldust avaliku sektori institutsioonide vastu;

F.  arvestades, et vaatamata sellele, et ÜRO vahendatud kõnelustel Liibüa esindajatekoja ja kõrgema riiginõukogu seadusandlike organite vahel Kairos ja Genfis saavutati 2022. aasta juunis enneolematu üksmeel mitmes pikka aega lahendamata küsimuses, sealhulgas kahe seadusandliku koja kohtade jaotuses, eri täitevvõimuorganite vahelises võimujaotuses ja provintside piiritlemises, ei saavutatud kõnelustel kokkulepet laialdase toetusega põhiseaduse ega valimiste õigusraamistiku osas;

G.  arvestades, et valimised ei saa olla eesmärk omaette, vaid nendega peaksid kaasnema põhjalikud poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised reformid; arvestades, et naiste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, omavalitsuste ja kohalike sidusrühmade kaasamine on keskse tähtsusega toimiva riigi ülesehitamisel ja nõuetekohase valitsemise tagamisel Liibüas; arvestades, et kõik Liibüa osapooled peaksid alustama tegelikku dialoogi, et tulla välja praegusest poliitilisest ummikseisust, ja mitte kasutama erimeelsuste lahendamiseks jõudu; arvestades, et Liibüa sidusrühmadel puudub tahe koostada uut ühist valimiste tegevuskava, mis näib viitavat ühise huvi puudumisele toimivate poliitiliste esindusinstitutsioonide loomise vastu;

H.  arvestades, et 2022. aasta juulis toimusid kogu riigis, sealhulgas Tripolis, Tobrukis, Benghazis ja Misratas, massimeeleavaldused poliitiliste institutsioonide halva juhtimise ja elutingimuste halvenemise vastu; arvestades, et meeleavaldajad nõudsid valimiste viivitamatut korraldamist;

I.  arvestades, et pärast meeleavaldusi esitas presidendinõukogu tegevuskava riigi ühtsuse suurendamiseks ja säilitamiseks, sealhulgas parlamendi- ja presidendivalimised konkreetse aja jooksul, et ummikseisust väljuda;

J.  arvestades, et kokkupõrked Tripolis Abdul Hamid Dbeibehile lojaalsete relvarühmituste ja Fathi Bashaghale lojaalsete relvarühmituste vahel põhjustasid mitmeid surmajuhtumeid, sealhulgas tsiviilelanikkonna seas, ning tõid taas esile ebakindla olukorra riigis;

K.  arvestades, et Liibüa julgeolek ja stabiilsus on tihedalt seotud tõelise demokraatliku ülemineku võimalusega, mis võib aidata kõiki Liibüa inimesi; arvestades, et pikaajaline ebastabiilsus ja süsteemne karistamatus on olnud olulised tegurid sõjaliste kokkupõrgete ning massiliste meeleavalduste taaspuhkemisel terves riigis; arvestades, et õigusriigi austamine ja vastutus inimõiguste rikkumise eest on olulised poliitilise stabiilsuse ja püsiva rahu tagamiseks Liibüas ja kogu piirkonnas;

L.  arvestades, et on äärmiselt oluline, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust ja räägiksid ühel häälel, tugevdades sellega ELi vahenduspingutusi ning rõhutades ÜRO keskset rolli;

M.  arvestades, et mitmeid kuid on Venemaa oluliselt kahjustanud ÜRO tegutsemisvõimet, keeldudes ühinemast konsensusega ettepanekute suhtes pikendada UNSMILi mandaati ja nimetada ametisse uus ÜRO eriesindaja Liibüas;

N.  arvestades, et pärast üheksakuulist poliitilist ummikseisu ÜRO Julgeolekunõukogus teatas ÜRO peasekretär António Guterres 2. septembril 2022 Senegalist pärit Abdoulaye Bathily nimetamisest oma eriesindajaks Liibüas ja UNSMILi juhiks; arvestades, et 28. oktoobril 2022 hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt UNSMILi volituste pikendamise poolt 31. oktoobrini 2023;

O.  arvestades, et 2019. aasta novembris allkirjastas Liibüa Türgiga vastastikuse mõistmise memorandumi merealade jurisdiktsioonide piiritlemise kohta; arvestades, et selle kokkuleppega rikutakse kolmandate riikide suveräänseid õigusi ja see ei ole kooskõlas mereõigusega ega tekita seepärast kolmandatele riikidele õiguslikke tagajärgi, nagu on märkinud Euroopa Ülemkogu; arvestades, et 3. oktoobril 2022 allkirjastasid Liibüa ja Türgi 2019. aasta Türgi‑Liibüa vastastikuse mõistmise memorandumi alusel süsivesinikke käsitleva kokkuleppe;

P.  arvestades, et kohalike ja välismaiste relvarühmituste, nt Venemaa Wagneri grupi ning välismaiste sõjaliste jõudude jätkuv konflikti sekkumine ohustab Liibüa ning terve piirkonna stabiilsust ja julgeolekut;

Q.  arvestades, et kõik riigid, kes osalesid Berliinis toimunud Liibüa‑teemalistel konverentsidel ja Pariisi rahvusvahelisel Liibüa konverentsil, sealhulgas Venemaa ja Türgi, kellel on Liibüas sõjaline kohalolek, kohustusid mitte sekkuma Liibüa asjadesse ning toetasid palgasõdurite, välisvõitlejate ja välismaiste sõjaliste jõudude Liibüa territooriumilt viivitamatut väljaviimist käsitleva tegevuskava rakendamist;

R.  arvestades, et Liibüa kõrgemad sõjaväelased on viimasel ajal püüdnud taastada ühtset Liibüa armeed;

S.  arvestades, et terviklik julgeolekusektori reform on äärmiselt oluline, et luua ühtsed, kaasavad ja vastutustundlikud Liibüa riiklikud julgeoleku-, politsei- ja sõjalised jõud keskse tsiviilvõimu alluvuses, aidates seeläbi kaasa edasiste inimõiguste rikkumiste ennetamisele, õigusriigi tugevdamisele, karistamatuse lõpetamisele ning poliitilise stabiilsuse tagamisele riigis ja piirkonnas; arvestades, et augusti lõpus aset leidnud sündmused kohapeal osutavad kahjuks muule – ägenenud sõjategevus on viinud sõjalise eskaleerumise piirile;

T.  arvestades, et maamiinide ja lõhkemata lahingumoona märkimisväärne olemasolu on lisaks inimelude kaotusele tõsine takistus ka riigi majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele;

U.  arvestades, et väike- ja kergrelvade ning mahajäetud laskemoona varude levik suurendab ebastabiilsust, sest neid toimetatakse kõrvale nii Liibüa sees kui ka üle riigipiiri, mis mõjutab märkimisväärselt piirkondlikku ja kohalikku julgeolekut, kuna kohalikud relvarühmitused saavad juurdepääsu nendele relvadele, eelkõige Saheli piirkonnas;

V.  arvestades, et õigusriik ja vastutus inimõiguste rikkumise eest on poliitilise stabiilsuse ja püsiva rahu tagamiseks hädavajalikud; arvestades, et tugeva kohtusüsteemi puudumine, süstemaatiline õigusriigi väärtuste rikkumine ja sellest tulenev laiaulatuslik korruptsioon ning inimõiguste korduv rikkumine loovad riigis karistamatuse õhustiku, mis on tõsine takistus rahulikule kooseksisteerimisele ja riigisiseste põgenike ohutule naasmisele;

W.  arvestades, et Liibüa on Aafrika suurimate naftavarudega riik, Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni liige ja üks peamisi naftatarnijaid maailmaturul; arvestades, et Liibüa majandus sõltub suurel määral naftasektorist; arvestades, et naftatootmist on sageli kasutanud ära eri osalejad, kes on korduvalt sulgenud naftarajatisi poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et rüüstamine ning toornafta ja rafineeritud naftatoodete ebaseaduslik eksport ohustab rahu, julgeolekut ja stabiilsust Liibüas ning seetõttu tuleb see lõpetada;

X.  arvestades, et 2022. aasta aprillis alanud Liibüa naftarajatiste kuude pikkune osaline sulgemine feldmarssal Khalifa Haftarile lojaalsete vägede poolt on märkimisväärselt vähendanud tootmist riigis, põhjustanud riigieelarve tulude vähenemist ning sellel on olnud märkimisväärsed tagajärjed väljaspool Liibüa piire, sealhulgas veelgi tõstnud energiahindu, mis olid Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse juba niigi kõrged; arvestades, et 2022. aasta juulis jõudsid Ida- ja Lääne‑Liibüa sidusrühmad kokkuleppele naftatootmise ja -ekspordi taastamises kõigil Liibüa blokeeritud naftaväljadel ja sadamates;

Y.  arvestades, et kliimamuutused kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Liibüale, mis üha enam kannatab ränga põua ja veepuuduse all; arvestades, et Egiptuses toimunud ÜRO kliimatippkohtumisel COP27 peetud kõnes märkis Liibüa presidendinõukogu esimees Mohammed Menfi, et kliimamuutused kahjustavad arengu- ja investeerimisvõimalusi ning pidurdavad majanduskasvu; arvestades, et – nagu tuletas meelde ÜRO peasekretäri endine Liibüa erinõunik Stephanie Williams – süvendab Liibüa kliimaalast ebakindlust ka riigi ainusõltuvus fossiilkütustest ning kahjustatud elektri- ja veetaristu;

Z.  arvestades, et Liibüa rahvusvahelise järelevalvekomitee majandusküsimuste töörühm, mida juhivad ühiselt EL, Egiptus, USA ja UNSMIL, teeb koostööd Liibüa ametivõimudega, et muuta Liibüa elanikele kättesaadavaks peamised põhiteenused, tugevdada majanduslikke institutsioone, anda erasektorile uut elujõudu ning parandada eelarveprotsessi; arvestades, et majandusküsimuste töörühm on juba teinud märkimisväärseid edusamme, aidates kaasa Liibüa Keskpanga taasühendamisele; arvestades siiski, et selles küsimuses peetavad konsultatsioonid hiljuti peatati;

AA.  arvestades, et ELi piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya) on alates 2013. aastast toetanud Liibüa ametivõime piirihalduse arendamisel ja julgeoleku suurendamisel Liibüas; arvestades, et ELi piirihalduse abimissiooni Liibüas on pikendatud 30. juunini 2023;

AB.  arvestades, et EUBAM Libya korraldas koostöös ELi eriesindajaga Sahelis, piirkondliku nõustamise ja koordineerimise üksuse ning terrorismivastase tegevuse programmiga (CT‑JUST) 22.–23. novembril 2022 Tunises piirkondliku konverentsi Liibüa ja Saheli piirkonna riikide vahelise piiriülese koostöö teemal, et toetada piirkonna julgeolekut ja stabiilsust, tõhustades piiriülest koostööd piiriülese kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses;

AC.  arvestades, et Euroopa Liidu mereväeoperatsioon IRINI Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI) algas 31. märtsil 2020 ja seda pikendati 31. märtsini 2023; arvestades selle olulist rolli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1973 (2011) Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamisel; arvestades, et palju osalejaid on ÜRO relvaembargot korduvalt ja jätkuvalt rikkunud;

AD.  arvestades, et 15. jaanuaril 2021 allkirjastasid IRINI ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) töökorra, mille kohaselt nad vahetavad muu hulgas teavet piiriülese kuritegevuse, näiteks relvakaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta; arvestades, et Frontex vahetab teavet tegelike või võimalike merehäda olukordade kohta Liibüa otsingu- ja päästepiirkonnas asjaomaste asutuste ja koordineerimiskeskustega, sealhulgas Itaalia, Malta ja Tuneesia merepääste koordineerimiskeskustega, samuti Liibüa merepääste koordineerimiskeskuse ja ühise päästekoordinatsioonikeskusega, mida rahastab EL Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist ning mida haldab Liibüa rannikuvalve ja merevägi;

AE.  arvestades, et Liibüa stabiilsus ja julgeolek on laiema Vahemere piirkonna jaoks väga olulised;

AF.  arvestades, et EL on heaks kiitnud uuendatud partnerluse lõunanaabrusega, milles keskendutakse inimarengule, heale valitsemistavale ja õigusriigile, vastupanuvõimele, jõukusele ja digiüleminekule, rahule ja julgeolekule, rändele ja liikuvusele, samuti rohepöördele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimele, energiale ja keskkonnale;

AG.  arvestades, et aastatel 2021–2024 eraldab EL riigi ülesehitamiseks, inimarengu vajadusteks ja põhilisteks tervishoiuteenusteks keskmiselt 37 miljonit eurot aastas;

AH.  arvestades, et Liibüa kodanikuühiskonnal peab olema keskne roll riigi tuleviku kindlaksmääramisel; arvestades, et viimastel kuudel on kodanikuühiskonna tegutsemisruum muret tekitavalt kahanenud, mida iseloomustavad üha karmimad seadused ja reeglid; arvestades, et paljud poliitilised aktivistid, inimõiguste kaitsjad, humanitaartöötajad, ajakirjanikud, rahukohtunikud ja advokaadid on langenud ähvarduste, röövimiste, meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja mõrva ohvriks; arvestades, et iseseisva ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumine ei võimalda inimõiguste rikkumiste ohvritel õiguskaitsevahendeid kasutada;

AI.  arvestades, et rändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad on selliste laiaulatuslike ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste ohvrid nagu inimkaubandus, meelevaldne vahistamine, kinnipidamine, väljapressimine, vägistamine, orjastamine ja inimröövid väljapressimise eesmärgil ning ärakasutamine nii riigi ametivõimude kui ka relvarühmituste poolt;

AJ.  arvestades, et Liibüa on Euroopasse jõuda soovivate, eeskätt Sahara‑tagusest Aafrikast pärit rändajate jaoks oluline transiidi- ja lähtekoht; arvestades, et tuhanded on kaotanud elu, üritades ületada Vahemerd, et jõuda Euroopasse;

AK.  arvestades, et Liibüa piirihaldusele antava ELi toetuse üks eesmärke on hoida ära inimohvreid Vahemerel; arvestades, et valitsusvälistel organisatsioonidel on sageli olnud Vahemerel elude päästmisel kiiduväärne roll; arvestades, et otsingu- ja päästelaevade arvu järsul vähenemisel on olnud surmavad tagajärjed ohutust otsivatele inimestele; arvestades, et inimsmugeldajate võrgustikud kasutavad otsingu- ja päästetegevuse põhimõtet, et saada ebaseaduslikku tulu Liibüa jõhkruste eest põgenevate inimeste arvelt, suurendades seeläbi inimeste kannatusi ja pannes toime inimõiguste raskeid rikkumisi; arvestades, et Euroopa Ülemkogu kordas, et kõik Vahemerel tegutsevad laevad peavad järgima rahvusvahelist ja ELi õigust; arvestades, et nii ÜRO organid kui ka tunnustatud valitsusvälised organisatsioonid on dokumenteerinud inimõiguste rikkumisi inimeste vastu, kes püüavad Liibüast meritsi põgeneda; arvestades, et Liibüa rannikuvalve poolt kinni peetud ja pärast merepäästet maale jõudnud inimesed paigutatakse sageli sisserändajate kinnipidamiskeskustesse ja nende inimõigusi rikutakse; arvestades, et EL ootab, et Liibüa ametivõimud, sealhulgas Liibüa rannikuvalve, kellega ta koostööd teeb, tagaksid rändajate inimõiguste ja inimväärikuse austamise, uuriksid vägivallajuhtumeid ja tagaksid süüdlaste suhtes asjakohaste meetmete võtmise; arvestades siiski, et need rikkumised jätkuvad, eelkõige ebatõhusate järelevalve- ja aruandlusmehhanismide tõttu;

AL.  arvestades, et ligikaudu 160 000 Liibüa riigisisesele põgenikule ei ole endiselt tagatud piisav kaitse ja abi;

AM.  arvestades, et naisi ja lapsi ähvardab suurem ekspluateerimise, inimkaubanduse, seksuaalse ja soolise vägivalla, sundprostitutsiooni ja ebaseadusliku kinnipidamise oht;

AN.  arvestades, et seksuaalne ja sooline vägivald on laialt levinud ning seda soodustab karistamatus; arvestades, et seksuaalvägivalla ohvreid tõrjuvad ja häbimärgistavad sageli nende endi perekonnad ja kogukonnad; arvestades, et riigisiseses õigusraamistikus ei ole seksuaalvägivalla ohvrite kaitset nõuetekohaselt ette nähtud;

AO.  arvestades, et ÜRO Liibüat puudutav sõltumatu teabekogumismissioon jõudis oma aruannetes järeldusele, et tal on põhjendatud alus uskuda, et Liibüas on toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid ning neid pannakse endiselt toime; arvestades, et 8. juulil 2022 pikendas ÜRO Inimõiguste Nõukogu missiooni volitusi lõplikuks, üheksakuuliseks ajavahemikuks (mida ei saa pikendada), et see saaks esitada oma lõplikud soovitused;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ELi Liibüat puudutava poliitika rakendamisel:

   a) tagada, et ÜRO vahendatavale, Liibüa juhitavale ja Liibüa enda vastutusel toimuvale kaasavale riiklikule lepitusprotsessile pakutaks võimalikult palju tuge, et tagada pikaajaline stabiilsus ja julgeolek ning luua alus rahumeelsele ja demokraatlikule üleminekule, millesse on kaasatud kõik Liibüa sidusrühmad, sealhulgas naised, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, et rahuprotsessis oleks esindatud kogu Liibüa elanikkond;
   b) jätkata tihedat koostööd UNSMILiga ja toetada aktiivselt selle volituste edasist pikendamist vajaduse korral kauemaks kui 31. oktoobrini 2023, et aidata tulemuslikult kaasa põhiseaduslikule protsessile ja valimiste korraldamisele, rakendada relvarahu, jälgida inimõiguste küsimusi ja anda Liibüa institutsioonidele tehnilist abi; rõhutada, et praegust poliitilist ummikseisu arvestades on äärmiselt oluline jätkata ÜRO toetatavaid läbirääkimisi vabade, õiglaste, usaldusväärsete ja läbipaistvate valimiste tegevuskava üle, ning nõuda tungivalt, et kõik Liibüa sidusrühmad hoiduksid minevikus tehtud vigadest, nagu kandidaatide kontrollikriteeriumide puudumine, austaksid valimistulemusi ja tagaksid võimu rahumeelse ülemineku; lähetada ELi valimisvaatlusmissioon valimisprotsessi jälgima;
   c) tugevdada diplomaatilisi kanaleid rahvusvaheliste osalejatega ja suurendada vahendamisalaseid jõupingutusi ning jõuda rahumeelse, stabiilse ja ühtse Liibüa saavutamiseks kokkuleppele ühtse rahvusvahelise strateegia suhtes; kaaluda uue Liibüa konverentsi korraldamist ja edendada nn 2. etapi diplomaatilisi jõupingutusi;
   d) suurendada ELi diplomaatilisi jõupingutusi rahu ja julgeoleku taastamiseks riigis ning tagada, et liikmesriigid kõneleksid ühel häälel, tegutseksid ühtsemalt ning toetaksid üleriigilisi, kaasavaid ja ühiseid jõupingutusi soovitud poliitilise ülemineku saavutamiseks koos vajalike reformidega; nimetada sellega seoses kiiremas korras ametisse ELi eriesindaja Liibüas;
   e) tagada, et ELi delegatsioon Liibüas täidaks aktiivsemat rolli ja niipea, kui julgeolekutingimused seda lubavad, hõlbustaks ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi missioonide saatmist Liibüasse, et veelgi tõhustada dialoogi ELi ja Liibüa vahel;
   f) tagada, et kõik Liibüa ja ELi või selle liikmesriikide vahelised lepingud ja koostöömeetmed oleksid kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega;
   g) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud jätkaksid tegevust 2019. aastal Türgi ja Liibüa vahel sõlmitud Vahemere merealade jurisdiktsioonide piiritlemist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kehtetuks tunnistamiseks ning ei rakendaks ühtegi 3. oktoobril 2022 allkirjastatud süsivesinikke käsitleva lepingu klauslit, millega nähakse ette ebaseaduslik puurimistegevus kolmandate riikide, sealhulgas Küprose ja Kreeka majandusvööndites;
   h) korrata Liibüat käsitlenud Berliini ja Pariisi konverentsil kõigile palgasõduritele, välisvõitlejatele ja võõrvägedele esitatud üleskutset lahkuda Liibüa territooriumilt; nõuda tungivalt, et kõik asjaomased rahvusvahelised osalejad, sealhulgas Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi ei sekkuks Liibüa asjadesse ja järgiksid seda üleskutset, hoiduksid pingete ja sõjategevuse õhutamisest otsese või spondeeritud sõjalise sekkumisega ning viiksid viivitamata välja kõik palgasõdurid, kes nagu Venemaa Wagneri grupp viibivad endiselt riigis ja kujutavad ohtu Liibüa ja kogu piirkonna stabiilsusele;
   i) suurendada toetust Liibüa ametivõimudele laiahaardelisel julgeolekusektori reformimisel ja poliitikameetmete võtmisel relvarühmituste desarmeerimiseks, demobiliseerimiseks ja ühendamiseks relvarühmituste liikmete ühisel kokkuleppel ja ÜRO abistatud professionaalse kontrolli all; töötada selle nimel, et poliitikameetmete lõppeesmärk oleks luua tsiviilvõimu all ühtsed, kaasavad ja vastutustundlikud Liibüa riiklikud julgeoleku-, politsei- ja sõjalised jõud ning võimaldada endistel võitlejatel relvad maha panna ja kogukondadesse taasintegreeruda, luues seeläbi püsivama rahu;
   j) nõuda Liibüa ametivõimudelt jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni ja kobarlahingumoona konventsiooniga ühinemist; eraldada piisavaid ELi vahendeid projektidele, mille eesmärk on maamiinide ja muu lõhkemata lahingumoona kõrvaldamine, miiniohualase koolituse pakkumine ja miiniohvrite toetamine, sealhulgas juurdepääsu tagamine arstiabile, rehabilitatsioonile ning psühholoogilisele ja psühhosotsiaalsele toetusele, et hoida ära edasisi õnnetusi ning võimaldada kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
   k) käsitleda väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseaduslikule turule liikumise mõju inimeste julgeolekule ja piirkonna stabiilsusele, sealhulgas toetada relvade ja laskemoona haldamist ning julgeolekusektori reformi riigi ja piirkondade tasandil;
   l) pakkuda Liibüa ametivõimudele vajalikku tehnilist tuge laiaulatusliku õigussektori reformi läbiviimiseks, mille eesmärk on ka kaotada riigis valitsev struktuurne karistamatus ning sillutada teed püsivale leppimisele ja rahule;
   m) kaaluda täiendavate sihipäraste piiravate meetmete kehtestamist, sealhulgas kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kasutamisega isikute ja üksuste suhtes, kelle tegevus põhjustab inimõiguste ja vabaduste raskeid rikkumisi ning ohustab õigusriiki;
   n) kutsuda kõiki osalisi üles hoiduma nafta kasutamisest poliitilise vastasseisu vahendina ning hoidma kõik puurkaevud ja naftaterminalid avatuna; suurendada majandusküsimuste töörühma jõupingutusi nõuda Liibüa ametivõimudelt õiglast, läbipaistvat, kaasavat ja kestlikku naftamüügitulude jaotamist, võttes eesmärgiks kõigi riigi elanike ühise majandusliku heaolu;
   o) toetada Liibüa majandusinstitutsioone, tugevdada riigi majanduse juhtimist ja edendada majanduse mitmekesistamist;
   p) töötada Liibüaga stabiilsema energiapartnerluse nimel, mis aitaks suurendada Liibüa suutlikkust selles sektoris ja mitmekesistada ELi energiaallikaid; anda Liibüa ametivõimudele selleks vajalikku tehnilist abi, et toetada Liibüat üleminekul kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele eesmärgiga piirata riiki tõsiselt mõjutavatest kliimamuutustest tulenevaid riske kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe välismõõtmega;
   q) toetada väärtuslikku tööd, mida teevad EUBAM Libya ja EUNAVFOR MED IRINI – kaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni, et aidata kaasa kestva rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele; jätkata eelkõige IRINI toetamist tema põhiülesande täitmisel, milleks on Liibüa suhtes kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamine; tagada, et need kaks missiooni kasutaksid ära oma tegeliku potentsiaali, mida seni ei ole tehtud; anda IRINI‑le vajalik tehniline suutlikkus hoida ära relvade jõudmine Liibüasse maa-, mere- või õhuteed pidi ning suurendada EUBAMi jõupingutusi Liibüa lõunapiiril;
   r) pikendada, kui seda vajalikuks peetkase, nende kahe ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni mandaati, et aidata kaasa julgeolekuolukorra parandamisele kohapeal, takistades muu hulgas terroristide, inimkaubitsejate ja relvarühmituste piiriülest tegevust, näiteks ebaseaduslik relvakaubandus; tagada, et kõikide tegevuste puhul, mida need kaks missiooni ette võtavad või toetavad, austatakse inimõigusi ning tagatakse kooskõla rahvusvahelise ja ELi õigusega, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning võimalike rikkumiste eest võetakse vastutus; tõhustada järelevalvet EUBAMi töö üle, et hoida ära EUBAMi tegevuse halb juhtimine ülesannete täitmisel; hinnata korrapäraselt kõiki oma tegevusi ja nende mõju inimõigustele ning esitada hinnangud Euroopa Parlamendile; tagada, et Liibüa rannikuvalve- ja julgeolekusüsteemile antava toetuse tingimuseks on rahvusvahelise ja ELi õiguse järgimine;
   s) tagada piisavad vahendid otsingu- ja päästetegevuseks Vahemere keskosa rändeteel, sealhulgas ennetav mere- ja õhupatrull ELi ja selle liikmesriikide poolt, et tagada inimeste elu ja inimväärikuse täielik kaitse; tagada, et otsingu- ja päästetegevusega tegelevad eralaevad vastaksid asjakohasele rahvusvahelisele ja ELi õigusele ning teeksid koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja Frontexiga, et tagada merehädas olevate inimeste ohutus; tagada, et merel päästetud rändajad toimetatakse maale ohututes kohtades ning lõunapoolseid liikmesriike ei jäeta üksi maaletoimetamise ja vastuvõtmise eest vastutama;
   t) võtta naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ varasemate programmide läbivaatamise põhjal kasutusele piisavad ELi vahendid, et toetada Liibüa demokratiseerimispüüdlusi ja projekte, mis on suunatud õigusriigi ja hea valitsemistava tugevdamisele, Liibüa avalike teenuste osutamise suutlikkuse suurendamisele, detsentraliseerimispüüdluste toetamisele, riigi stabiliseerimise tagamisele, kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisele, sotsiaalse kaasatuse suurendamisele ja ebavõrdsuse vastu võitlemisele, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja noorte võimestamise edendamisele, Liibüa tervishoiusüsteemi tugevdamisele, kliimamuutuste vastu võitlemisele ja inimeste turvalisuse suurendamisele ning kaasava, õiglase ja kestliku majanduskasvu edendamisele; anda nendele projektidele tehnilist tuge ja tagada nende rakendamine Liibüas töötamise kogemusega rahvusvaheliste institutsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide poolt; tagada, et need projektid oleksid kooskõlas Vahemere piirkonna uue tegevuskava ja ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkidega ning vastaksid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kriteeriumitele; tagada, et kõik naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavad ELi vahendid sõltuksid inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamisest ning Euroopa Parlamendil oleks piisavad volitused vahendite kasutamise kontrollimiseks ja vastutuse tagamiseks;
   u) jätkata humanitaarabi andmist Liibüale, pöörates erilist tähelepanu kõige vähem kaitstud rühmadele;
   v) jätkata Liibüa kodanikuühiskonna toetamist ja aktiivset koostööd sellega; nõuda Liibüa ametivõimudelt, et nad lõpetaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide vägivaldse represseerimise, vahistamised, kinnipidamised, inimeste kadunuks jääma sundimise ja piinamise ning kaotaksid piirangud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellel on endiselt tõsiseid raskusi sellega, et kasutada väljendus- ja ühinemisvabadust ning rahumeelse kogunemise vabadust, nagu need on tagatud ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mille Liibüa on ratifitseerinud;
   w) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud kaotaksid viisapiirangud välismaistele ja kohalikele pressitöötajatele ning tagaksid ajakirjanike turvalisuse;
   x) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud tunnistaksid kehtetuks 2001. aasta seaduse nr 19 ja presidendinõukogu 2019. aasta dekreedi nr 86, mis piiravad kodanikuühiskonna osalejate tegutsemisvõimalusi, ning 1972. aasta seaduse nr 76 väljendusvabaduse piiramise kohta; nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud lõpetaksid põhivabaduste kriminaliseerimise, kasutades Liibüa karistusseadustiku ebamääraselt sõnastatud artikleid, näiteks artikleid 206 ja 207, mis näevad karistuseks ette surmanuhtluse; nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud vabastaksid viivitamata kõik selliste süüdistuste alusel ebaõiglaselt kinni peetud isikud;
   y) kutsuda Liibüa ametivõime üles kehtestama moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, et see lõpuks kaotada;
   z) kutsuda Liibüa ametivõime üles edendama naiste täielikku esindatust ja osalust ning kaitsma neid igasuguse vägivalla eest; toetada algatusi, mille eesmärk on töötada välja naisi, rahu ja julgeolekut käsitlev riiklik tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooniga 1325;
   aa) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud töötaksid välja ja võtaksid meetmed laste vastu suunatud rikkumiste lõpetamiseks ja ennetamiseks ning täidaksid Liibüa kohustust edendada ja kaitsta laste õigusi, pöörates erilist tähelepanu lapse õiguste konventsioonist ning lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartast tulenevatele kohustustele;
   ab) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud kaotaksid usu- ja etniliste vähemuste liikmete suhtes diskrimineerivad seadused ja tavad;
   ac) aidata Liibüa ametivõimudel tagada riigisiseste põgenike vabatahtlik, turvaline ja inimväärne tagasipöördumine oma kodudesse ning toetada kõiki asjaomaseid sidusrühmi, kes annavad riigisisestele põgenikele ja tagasipöördujatele humanitaarabi, sealhulgas juurdepääs põhilistele tervishoiu-, haridus- ja kaitseteenustele;
   ad) nõuda, et Liibüa ametivõimud austaksid kultuurilist, keelelist ja ajaloolist piirkondlikku mitmekesisust ning kaotaksid piirangud ja takistused kohalike kogukondade rahumeelsetelt püüdlustelt saavutada õiglased ja võrdsed õigused ja kohustused ühtse Liibüa raames; jätkata abi ja rahaliste vahendite andmist kohalikele kogukondadele, eelkõige marginaliseerunud kogukondadele, et edendada kestlikku majandusarengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ja inimeste julgeolekut; arendada edasi partnerlusi Liibüa omavalitsustega ja toetada neid kohaliku valitsemissüsteemi tugevdamisel ja oluliste teenuste osutamisel, muu hulgas hariduse ja tervishoiu valdkonnas;
   ae) nõuda Liibüa ametivõimudelt, et nad tagaksid rändajate, põgenike ja varjupaigataotlejate kaitse ning et humanitaarorganisatsioonidele, kes neile vähekaitstud rühmadele abi annavad, oleks tagatud täielik, ohutu ja takistamata ligipääs maabumiskohtadele ja kinnipidamiskeskuste kõikidele ruumidele; julgustada Liibüa ametivõime kaotama viisapiirangud kõigile rahvusvahelistele humanitaartöötajatele, olenemata nende kodakondsusest; anda humanitaarabi andjatele piisavad rahalised vahendid, et tagada tõhus humanitaarabi kinnipidamiskeskustes ja linnapiirkondades;
   af) nõuda, et Liibüa ametivõimud allkirjastaksid ja ratifitseeriksid 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ning toetaksid sellega kaasnevate meetmete rakendamist;
   ag) nõuda Liibüa ametivõimudelt sisserändajate meelevaldse kinnipidamise lõpetamist ning kinnipidamise asemel inimõigustel põhinevate alternatiivide kasutuselevõttu, sulgedes muu hulgas sisserändajate kinnipidamiskeskused ning avades vastuvõtukeskusi, luues taustauuringu- ja suunamismehhanisme ning pakkudes kogukonnamajutuse võimalusi; sel eesmärgil aktiivselt toetada ja rahastada algatusi Liibüa rände- ja varjupaigaalase õigusraamistiku muutmiseks, et viia see kooskõlla rahvusvahelise õiguse ning rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja põhimõtetega;
   ah) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud tagaksid, et naissoost kinnipeetavaid hoitaks asutustes, kus on asjakohaselt koolitatud naisvalvurid, ja lapsi hoitaks eraldi täiskasvanutest, kes ei ole nende sugulased;
   ai) julgustada edaspidigi Liibüa ametivõime tõhustama koostööd naaberriikidega ohutute ja seaduslike rändeteede loomisel;
   aj) julgustada Liibüa ametivõime tõhustama koostööd teiste riikide ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga seoses Liibüasse lõksu jäänud rändajate vabatahtliku, turvalise ja inimväärse tagasipöördumisega päritoluriikidesse ning nende taasintegreerimisega neid vastuvõtvatesse ühiskondadesse ja kogukondadesse;
   ak) julgustada ELi liikmesriike pidama läbirääkimisi ambitsioonikama ELi rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamise üle, et mitte hõlbustada kaudselt Liibüa piiri- või julgeolekusüsteemil inimeste ebaseaduslikku tagasitoomist ja nende saatmist Liibüa ebainimlike tingimustega laagritesse ning mitte rahastada selliseid Liibüa sidusrühmi ega teha koostööd sidusrühmadega, kelle vastu on usaldusväärseid teateid tõsiste rikkumiste ja inimkaubanduses osalemise kohta; tugevdada ohutuid ja seaduslikke rändevõimalusi ELi sisenemiseks, sealhulgas levitades olemasolevaid häid tavasid ning suurendades erakorralise transiidi mehhanismide suutlikkust ja liikmesriikide ümberasustamiskohustusi;
   al) toetada aktiivselt ÜRO Liibüat puudutava sõltumatu teabekogumismissiooni uut pikendamist, kui seda vajalikuks peetakse, ja selle aruannetes sisalduvate soovituste rakendamist; tagada, et missioonil on piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks, ning nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud teeksid missiooniga täielikku koostööd ja tagaksid viivitamata selle liikmetele täieliku juurdepääsu oma uurimiste läbiviimiseks;
   am) toetada edaspidigi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mandaati ja jõupingutusi tuua kohtu ette kõik need, kes on toime pannud jõhkraid kuritegusid, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, laste värbamine ja otsene osalemine sõjategevuses, inimeste kadunuks jääma sundimine, kohtuvälised hukkamised ja muud vähekaitstud elanikerühmade vastu suunatud vägivalla vormid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Regioonide Komiteele.

(1) ELT C 15, 12.1.2022, lk 70.
(2) ELT C 76, 9.3.2020, lk 206.

Viimane päevakajastamine: 1. märts 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika