Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta resolutsioon piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku edendamise kohta kogu Lähis‑Idas (2020/2113(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 8 ja 21,
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(1),
– võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta(2),
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. juuni 2021. aasta aruannet „ÜVJP aruanne – meie prioriteedid 2021. aastal“,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis‑Idas (UNRWA) 17. novembri 2021. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta UNRWA‑le (2021–2024),
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 18. mai 2022. aasta ühisteatist strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe piirkonnaga (JOIN(2022)0013) ning nõukogu 20. juuni 2022. aasta järeldusi selle kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 10. septembri 2012. aasta resolutsiooni 66/290 2005. aasta maailma tippkohtumise järelduste inimeste julgeolekut käsitleva punkti 143 järelmeetmete kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(3),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0256/2022),
A. arvestades, et käesolevas raportis osutatud riigid laiemas Lähis‑Ida piirkonnas, mis hõlmab Vahemere ja Pärsia lahe vahelist ala, on väga mitmekesised; arvestades, et see piirkond on ELi jaoks strateegiline, võttes arvesse selle geograafilist asukohta ja ühiseid sidemeid, ning nõuab pikaajalist lähenemisviisi ja kooskõlastatud poliitikat, võttes arvesse liidu eesmärke edendada rahu, julgeoleku ja inimõiguste kaitse väärtusi ranges kooskõlas rahvusvahelise õigusega; arvestades, et Euroopa ja laiema Lähis-Ida piirkonna stabiilsus ja julgeolek on üksteisest sõltuvad, ning arvestades, et piirkonnas valitsevat olukorda iseloomustavad praegu jätkuvad tugeva piirkondliku mõõtmega konfliktid ning see on habras ja väga murettekitav;
B. arvestades, et Lähis‑Ida piirkond seisab silmitsi ebastabiilsuse kolletega, mis on tingitud nii struktuursetest geopoliitilistest pingetest kui ka püsivatest sisemistest teguritest, nagu sotsiaal-majandusliku arengu probleemid, halb valitsemistava ja usuline radikalism; arvestades, et paljud Lähis‑Ida riigid on seisnud silmitsi sõja, ebastabiilsuse ning sotsiaal- ja finantskriisiga; arvestades, et terroriorganisatsioonid on ära kasutanud ebastabiilsust ja julgeolekuolukorda ning põhjustanud paljude tsiviilelanike surma; arvestades, et selles keerulises olukorras ning ajaloolisi ja naabrussuhteid arvesse võttes on ELil keskne roll selle piirkonna stabiliseerimisele kaasaaitamisel; arvestades, et EL, kes on rahvusvaheline osaleja, peab suutma end kehtestada konstruktiivse partnerina, tuginedes vahendussuutlikkusele, et aidata kaasa Lähis‑Ida piirkonna riikide stabiliseerimisele ja heaolule;
C. arvestades, et ELi eri liikmesriikide mõju ja roll piirkonnas on väga ebavõrdne neile eriomaste ajalooliste, kultuuriliste ja sotsiaal-majanduslike sidemete tõttu; arvestades, et kõigil ELi liikmesriikidel on ühine eesmärk – julgeolek ja stabiilsus ning inimõiguste ja demokraatia edendamine; arvestades, et need erinevused võivad mõnikord õhutada piirkonna riikide vahel vastuolulisi või vastukäivaid arusaamu, samuti konkureerivaid strateegiaid, mis kahjustavad tugevalt sidusamat ja mõjusamat ELi lähenemisviisi; arvestades, et ELi poliitika on keskendunud üha enam rände- ja varjupaigaküsimustele ning terrorismivastasele võitlusele; arvestades, et ühistele probleemidele pikaajaliste strateegiate ja lahenduste pakkumiseks on vaja keskenduda ka ebastabiilsuse algpõhjustele;
D. arvestades, et Pärsia lahe piirkonnas valitseb suuremat sorti riiklik, etniline ja religioosne rivaalitsemine, mis tõenäoliselt annab hoogu praegustele kriisidele, nagu Jeemenis, ja lisaks suurendab ka ebastabiilsust piirkonnas laiemalt;
E. arvestades, et lahendamata konfliktid Liibüas ja Süürias on suureks probleemiks, mis takistab kogu piirkonna stabiilsust; arvestades, et nendes riikides on kohal kolmandad osalejad, nagu Iraan, Venemaa ja Türgi Süürias ning nendesse konfliktidesse on kaasatud sõjaväelised ja poolsõjaväelised rühmitused, nagu Venemaa Wagneri grupp; arvestades, et Jeemen on keset pikaleveninud poliitilist ja humanitaarkriisi, mida sõda on süvendanud, ning riiki on pidevalt voolanud relvi; arvestades, et 80 % elanikkonnast ehk 24,1 miljonit inimest vajab humanitaarabi ja kaitset; arvestades, et sõda Jeemenis on praegu maailma suurim humanitaarkriis; arvestades, et Iraagis ja Liibanonis jätkuvad sotsiaalsed ja poliitilised konfliktid, kus erinevad piirkondlikud jõud püüavad mõjutada kohalikku elanikkonda, et laiendada oma kontrolli; arvestades, et need konfliktid võivad edasi areneda; arvestades, et Iisraeli poolne jätkuv Palestiina territooriumide okupeerimine on endiselt ebastabiilsuse allikas; arvestades, et konfliktid piirkonnas mõjutasid miljonite kodust lahkuma sunnitud pagulaste elu, sealhulgas ligikaudu 14 miljonit palestiinlast(4), 7 miljonit süürlast(5), 2 miljonit iraaklast(6) ja 1,7 miljonit jeemenlast(7);
F. arvestades, et UNRWA jätkab piirkondliku stabiilsuse ja rahu toetamist; arvestades, et UNRWA rahastamine ei ole piisav tema volituste täitmiseks, mis on mõnede maailma kõige kaitsetumate pagulaste inimarengu ja humanitaarabi jaoks keskse tähtsusega, ning seetõttu on ELi jätkuv toetus UNRWA‑le ELi strateegia oluline element, et aidata kaasa julgeoleku, stabiilsuse ja arengu edendamisele piirkonnas;
G. arvestades, et ehkki USA peab piirkonda vähem tähtsaks, täidab ta jätkuvalt olulist rolli, sealhulgas otsese sõjalise ja julgeolekualase kohaloleku kaudu, mis on kahanenud, kuid millel on paljudes riikides endiselt täita otsustav roll; arvestades, et Venemaast on saanud piirkonnas sõjaline osaleja pärast seda, kui ta sekkus 2015. aastal Süüria režiimi toetamiseks;
H. arvestades, et 15. septembril 2020 leppisid Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein kokku diplomaatiliste suhete normaliseerimises Iisraeliga, allkirjastades nn Aabrahami lepingud;
I. arvestades, et 27.–28. märtsil 2022 Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Egiptuse ja Maroko vahel toimunud tippkohtumine, mille eesmärk oli luua uus piirkondlik julgeolekukäsitus ja suurendada nende koostööd ning millel osales ka USA riigisekretär, sillutas teed uuele piirkondlikule julgeolekukäsitusele; arvestades, et alates 2011. aastast on Iraan märkimisväärselt suurendanud oma mõju piirkonnas; arvestades, et 2021. aastal Al‑Ulas toimunud Pärsia lahe koostöönõukogu iga-aastasel tippkohtumisel lõpetasid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus ja Bahrein peaaegu neli aastat kestnud Katari boikoteerimise; arvestades, et 2021. aastal on Saudi Araabia ja Iraani vahelised kõnelused ning kõrgetasemelised dialoogid Iraani ja Araabia Ühendemiraatide vahel aidanud piirkonnas pingeid leevendada;
J. arvestades, et nii Ukraina kui ka Venemaa on juhtivad teravilja ja väetiste eksportijad põllumajandustoodete jaoks paljudes piirkonna riikides, mis on väga sõltuvad ja vähekindlustatud; arvestades, et Venemaa sõda Ukrainas ja Ukraina teravilja blokeerimine põhjustab nisu- ja teraviljapuudust ning võib suruda kuni 49 miljonit inimest näljahädaga sarnastesse tingimustesse; arvestades, et sõjaga seotud häired teravdavad juba niigi tõusvaid toiduhindu ja süvendavad vaesust;
K. arvestades, et ELi liikmesriigid jätkavad relvade eksportimist piirkonna riikidesse; arvestades, et EL on vastu võtnud ühise seisukoha, milles sätestatakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(8);
L. arvestades, et piirkonna riigid on ELi peamised kaubanduspartnerid ja nende kahe poole vahel on olulised majandussidemed; arvestades, et praegune ülemaailmne energiakriis, mida on süvendanud Venemaa sõda Ukrainas, on suurendanud kontakte Pärsia lahe koostöönõukogu ja teiste piirkonna riikidega seoses energiavarude impordiga ELi; arvestades, et potentsiaali on tihedamaks koostööks muudes valdkondades, nagu rohepööre, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, turism, parem valitsemistava, haridus, kultuur ja inimõigused; arvestades, et Pärsia lahe strateegilise partnerluse ühisteatises on välja toodud mitmed ELi, Pärsia lahe koostöönõukogu ja teiste Pärsia lahe riikide ühist huvi pakkuvad valdkonnad; arvestades, et Pärsia lahe Araabia riigid on suurendanud oma rahvusvahelist humanitaar- ja arenguabi;
M. arvestades, et laiem Lähis‑Ida on üks kliimamuutustest enim mõjutatud riike maailmas, kus temperatuur tõuseb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine; arvestades, et selle piirkonna riigid seisavad silmitsi paljude keskkonnaprobleemidega, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, mere- ja rannikualade reostus, õhusaaste ning veepuudus ja -kvaliteet, mida kliimamuutused teravdavad; arvestades, et liivatormide sagedus ja intensiivsus piirkonnas kasvab pidevalt; arvestades, et kliimast tingitud veepuudus, kõrbestumine ja toiduga kindlustamatus ohustavad inimeste turvalisust ning võivad piirkonnas süvendada olemasolevaid või põhjustada uusi konflikte; arvestades, et käimasoleva ülemaailmse energiakriisi ja Venemaa poolt Ukraina vastu peetava agressioonisõja taustal on vaja tihedamaid kontakte piirkonna partneritega; arvestades, et potentsiaali on tihedamaks koostööks muudes valdkondades, nagu rohepööre, parem valitsemistava ja inimõigused; arvestades, et Euroopa roheline kokkulepe võib luua kanaleid konstruktiivseks koostööks ELi ja selle piirkonna riikide vahel; arvestades, et EL peab oma kliimaeesmärkide täitmiseks importima taastuvenergiat; arvestades, et seoses ülemaailmsete jõupingutustega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja loobuda fossiilkütustest peavad kogu Lähis‑Ida riigid mitmekesistama oma majandust, mis sõltub tugevalt süsivesinike kaevandamisest ja nendega kauplemisest; arvestades, et 2021. aasta oktoobris lubasid Araabia Ühendemiraadid saavutada 2050. aastaks netonullheite, Saudi Araabia lubas saavutada 2060. aastaks netonullheite ning Katar lubas 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 25 %;
N. arvestades, et mittekaasava valitsemisega seotud probleemid ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste rikkumised, samuti terrorism, korruptsioon ja väline sekkumine piirkonnas on murettekitavad ja olulised ebastabiilsuse allikad; arvestades, et rahumeelsete poliitiliste opositsioonitegelaste, inimõiguste kaitsjate ja sotsiaalaktivistide vangistamine või piinamine mitmes riigis kogu piirkonnas on suurenenud vastusena õiguspärastele demokraatlikele püüdlustele ja sillutab teed edasistele konfliktidele; arvestades, et aruannete kohaselt registreeriti 2021. aastal seitsmes riigis – Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Saudi Araabias, Süürias, Araabia Ühendemiraatides ja Jeemenis – 520 hukkamist, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 19 %‑list kasvu; arvestades, et sügavalt juurdunud korruptsioon mõjutab negatiivselt tööhõivet, majanduskasvu ja arengut ning kahjustab riikide võimet täita oma kohustust edendada, austada ja kaitsta üksikisikute inimõigusi oma jurisdiktsioonis; arvestades, et maailma kõrgeim noorte töötuse tase ning poliitilise opositsiooni esindajate ja sotsiaalaktivistide vangistamine või piinamine kogu piirkonnas õhutavad pingeid ja konflikte;
O. arvestades, et stabiilsuse ja julgeoleku määratlused on kindlalt seotud demokraatliku arengu ja õigusriigi austamisega; arvestades, et hiljutised poliitökonoomia uuringud(9) kinnitavad, et demokraatial on majanduslikult ja statistiliselt oluline positiivne mõju tulevasele SKP‑le elaniku kohta, ning viitavad sellele, et pikaajaline SKP suureneb 25 aasta jooksul pärast demokratiseerimisprotsessi umbes 20–25 %; arvestades, et meedia mitmekesisuse ja ajakirjandusvabaduse piiramine on seda piirkonda veelgi destabiliseerinud, suurendades vägivalla edendamist ja demoniseerides kõiki opositsiooni hääli;
P. arvestades, et UNICEFi andmetel moodustavad lapsed ja noored (vanuses 0–24 aastat) Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonnas praegu peaaegu poole piirkonna elanikkonnast; arvestades, et 2021. aasta araabia noorte uuringu kohaselt peetakse elukalliduse tõusu ja muid nn köögilaua probleeme piirkonna peamisteks takistusteks, sest üle kolmandiku noortest araablastest näeb vaeva, et eluga toime tulla; arvestades, et sadu Euroopa lapsi on peetud üle nelja aasta Al‑Holi ja Al‑Roj kinnipidamislaagrites;
Q. arvestades, et ELi inimõiguste suuniseid, sealhulgas ELi suuniseid naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta, tuleks tugevdada ja need peaksid olema ELi selle piirkonna strateegia keskmes; arvestades, et naiste inimõigusi rikutakse süstemaatiliselt ning naisõiguslasi ahistatakse, hirmutatakse, peetakse kinni ja vangistatakse piirkonnas või neil keelatakse reisimine; arvestades, et aumõrvad on endiselt levinud paljudes laiema Lähis‑Ida riikides ning paljud naised elavad jätkuvalt abieluvangis; arvestades, et naiste täielik kaasamine konfliktide ennetamisse ja lahendamisse on osutunud kasulikuks julgeoleku ja stabiilsuse edendamisel kogu maailmas; arvestades, et Pärsia lahe koostöönõukogus on viimastel aastatel pööratud suurt tähelepanu naiste esindatuse suurendamisele nii tööjõus kui ka kohalikes omavalitsustes ja parlamentides;
R. arvestades, et LGBTI kogukonna liikmed on kogu piirkonnas jätkuvalt repressioonide ja vägivalla ohvrid ning surmanuhtlus kehtib endiselt paljudes piirkonna riikides;
S. arvestades, et usulisi ja etnilisi vähemusi – sealhulgas kristlasi – kiusatakse jätkuvalt taga paljudes Lähis-Ida riikides, ning arvestades, et tuleks tagada, et nad saavad oma õigusi ja vabadusi täielikult kasutada;
T. arvestades, et hiljutised sündmused Iraanis on põhjustanud juba varem valitsenud inimõiguste kriisi süvenemise; arvestades, et pärast Mahsa Amini surma on kogu riigis puhkenud massimeeleavaldused ning Iraani ametivõimud on reageerinud vastuvõetamatute repressiivsete meetmetega, mis on suunatud eelkõige naistele, kes protesteerivad kuritarvituste ja süsteemse diskrimineerimise vastu;
Praegune olukord
1. rõhutab, et praegust olukorda laiemas Lähis‑Ida piirkonnas iseloomustavad jätkuvad konfliktid, sealhulgas halvavad piirkondliku mõõtmega varikonfliktid ja mitme allikaga kriisid, mis muudab ülemaailmse Euroopa strateegia väljatöötamise eriti keeruliseks, kuna iga panus peab olema mitmemõõtmeline ja kohandatud iga olukorra eripäradega, säilitades samas sidusa piirkondliku ja rahvusvahelise mõõtme; rõhutab, et ELi liikmesriigi või muude väliste osapoolte, eelkõige Venemaa kaasamine peab olema suunatud konfliktide lahendamisele ning julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele; märgib, et oma pikaajalise strateegia kindlaksmääramisel peab EL võtma lisaks jätkuvatele konfliktidele arvesse ka varjatud konflikte, et tegeleda piirkonna ebastabiilsuse algpõhjustega;
2. väljendab heameelt ELi jõupingutuste üle edendada Lähis‑Ida piirkonnas demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, majandusarengut ja põhivabadusi ning nõuab, et EL soodustaks veelgi rohkem poliitilisi ja majanduslikke reforme igas riigis;
3. rõhutab, et EL edendab rahu ja stabiilsuse tegevuskava ning on valmis pakkuma tihedamat koostööd ning jagama meetodeid, kogemusi ja parimaid tavasid konfliktide ennetamise, vahendamise ja terrorismivastase võitluse valdkonnas nii kahepoolselt kui ka piirkondlikult;
4. rõhutab, et ELil on Lähis‑Idas oma huvid, sest see on valdkond, mis on suure tähelepanu all ja mis mõjutab ELi ja selle kodanike julgeolekut, nimelt rahu, stabiilsuse ja pingete leevendamise edendamine laiemas piirkonnas, võitlus kliimamuutuste vastu, koostöö puhta energia tootmisel, mitmepoolsuse edendamine ja rakendamine, inimõiguste austamise, õigusriigi ja hea valitsemistava edendamine, jõukuse suurendamine, kasvavate ülemaailmsete arengu- ja humanitaarvajaduste rahuldamine ning ülemaailmse tervise edendamine, rõhutab, et ELi julgeolek ja Lähis‑Ida julgeolek on üksteisest vastastikku sõltuvad ning et ELi rahastamisvahendid, nagu Euroopa rahutagamisrahastu ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, ning piirkonnale suunatud humanitaarabi ja -operatsioonid peaksid aitama oluliselt kaasa piirkonna stabiilsusele ja heaolule; rõhutab, et asjaomased ELi ametiasutused vastutavad jätkuvalt finantsvastutuse ja läbipaistvuse tagamise eest, tuginedes olemasolevale tulemusjuhtimise ja aruandlussüsteemi metoodikale, ning et ELi rahalisi vahendeid ei tohi suunata terroristlikele organisatsioonidele või tegevustele;
5. rõhutab, et ülemaailmsed ja piirkondlikud osalejad, kes ei seo mingil viisil oma toetust hea valitsemistava põhimõtetega, mida EL edendab, tõhustavad üha enam oma jõupingutusi, eelkõige sõjalises valdkonnas ja Aafrika riikide puhul, ning nõrgestavad rahuvalveks vajalikke mitmepoolseid mehhanisme;
6. märgib, et alates 2011. aasta araabia kevadest on piirkonnas toimunud ajaloolised muutused; rõhutab siiski, et järgnenud ebastabiilsus on muu hulgas põhjustatud teatud autoritaarsete režiimide otsusest kasutada rahumeelsete protestide ja kriitika vastu vägivalda; on seisukohal, et polariseerumise kasv kahjustab ELi eesmärke stabiilsuse ja julgeoleku valdkonnas; nõuab, et EL edendaks ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu institutsioonidevahelise partnerluse ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kaudu mitmepoolsust ja piirkondlikku integratsiooni laiemas Lähis‑Idas, sealhulgas tugevaid parlamentidevahelisi suhteid; julgustab ELi samaaegselt tõhustama kahepoolseid arutelusid ja partnerlussuhteid kõigi sidusrühmadega, kes on tõsiselt pühendunud rahu ja stabiilsuse tagamisele piirkonnas;
7. rõhutab olulist rolli, mida EL võiks täita, tehes kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tihedat koostööd piirkonna partneritega, sealhulgas kodanikuühiskonna, rahumeelsete opositsiooniliikumiste, ametiühingute ja äriringkondadega, et aidata kujundada ühist vastust stabiilsuse ja arengu saavutamisele, mis on stabiilsuse edendamise võti; tunnustab sellega seoses piirkondlike osalejate, näiteks Iraagi, Kuveidi, Omaani ja Katari jõupingutusi edendada konstruktiivset piirkonnasisest diplomaatilist tegevust, sealhulgas selliste algatuste kaudu nagu 2021. aasta Bagdadi koostöö- ja partnerluskonverents ning Iraagi vahendatud Iraani ja Saudi Araabia vahelised normaliseerimiskõnelused; nõuab, et EL toetaks võimalusel neid diplomaatilisi jõupingutusi ning ergutaks piirkondlikku isevastutust ja vastutust pingete leevendamise eest; nõuab seetõttu koostöö tõhustamist piirkondlike organisatsioonidega, nagu Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga;
8. kiidab heaks ühisteatise strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega, et edendada laiaulatuslikku koostööd Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega eri valdkondades; peab teatist oluliseks sammuks, et tunnustada Pärsia lahe Araabia riikide rolli piirkonnas ning seada ELi ja Pärsia lahe piirkonna vahelised suhted uuele alusele; arvab, et teatis oleks saanud kasu sellise poliitika väljatöötamisest, mille eesmärk on kõrvaldada praegune usalduse puudumine Pärsia lahe eri sidusrühmade, sealhulgas Pärsia lahe koostöönõukogu, Iraagi ja Iraani vahel; on seisukohal, et EL peaks piirkonnas usalduse suurendamise vahendina toetama piirkondlike osalejate vahelist probleemipõhist koostööd ühiste probleemide lahendamisel, nagu kliimamuutused, loodusõnnetused, kaubandus ja kestliku arengu eesmärgid; tunnustab koostöö keskset rolli rohepöördel, kuid tunneb puudust kriitilisemast suhtumisest asjaomaste riikide puudustesse inimõiguste valdkonnas ning probleemsesse välis- ja julgeolekupoliitikasse; palub ELil ja selle liikmesriikidel rõhutada, et tihedam partnerlus Pärsia lahe riikidega peaks olema seotud selgete inimõigustealaste kriteeriumidega, sealhulgas vastutusele võtmisega sõjakuritegude eest Jeemenis, naiste õigustega, väljendus- ja ühinemisvabadusega, inimõiguste kaitsjate vabastamisega, surmanuhtluse moratooriumiga, võõrtöötajate õigustega ning rahvusvahelistel foorumitel ühtlustamisega; väljendab heameelt ühisteatises esitatud ettepaneku üle tugevdada ELi ja Pärsia lahe riikide vahelist koostööd rahvusvahelise humanitaar- ja arenguabi rahastamisel; kutsub komisjoni üles julgustama Pärsia lahe doonorriike suunama oma humanitaar- ja arenguabi rohkem mitmepoolsete institutsioonide kaudu(10), kuna nende abi on peamiselt kahepoolne ja ainult 1–6 % abist läheb mitmepoolsetele institutsioonidele; soovitab komisjonil pakkuda vastavatele riikidele abi, et nende abi eesmärgid uuesti läbi vaadata ning tõhustada koostööd ja koordineerimist nii nende endi vahel kui ka nende ja ELi vahel;
9. mõistab hukka alates 2015. aastast jätkuvad vägivaldsed rünnakud Jeemeni rahva vastu, mis on põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid, olulise tsiviiltaristu hävitamise ja laialdase näljahäda; tuletab meelde, et Jeemeni konflikti ei ole võimalik lahendada sõjaliselt ja et kriisi saab kestlikult lahendada vaid Jeemeni juhitava ja Jeemeni omalusega kaasava läbirääkimisprotsessi abil, milles osalevad kõik Jeemeni ühiskonna rühmad ja konfliktiosalised; kutsub ELi liikmesriike üles peatama Jeemeni sõjas kasutatavate relvade ekspordi, võttes arvesse tõsist rahvusvahelise humanitaarõiguse või humanitaarõiguse rikkumise ohtu; mõistab hukka märkimisväärses koguses relvade ja komponentide tarnimise Iraani üksikisikute ja üksuste poolt Houthi liikumisele; kiidab heaks ÜRO vahendatud vaherahu väljakuulutamise 2022. aasta aprillis Jeemenis Saudi Araabia juhitud koalitsiooni ja Iraani toetatud Houthi mässuliste vahel ning selle pikendamise 2022. aasta juunis; rõhutab, et vaherahu peaks olema esimene samm, et valmistada ette eeldused usaldusväärseteks rahukõnelusteks Jeemeni osapoolte vahel, mis peaksid viima sõja ja ühe maailma suurima humanitaarkatastroofi lõpetamiseni; rõhutab, et konflikti ei saa tõeliselt lahendada ilma väidetavate sõjakuritegude eest vastutusele võtmiseta; kutsub kõiki osalisi üles austama vaherahu ja alustama heas usus läbirääkimisi, et saavutada elujõuline poliitiline ja julgeolekukord, kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2216 (2015), Al‑Ḩudaydah’ kokkuleppe ÜRO toetusmissiooni ühise rakendamise mehhanismidega ja ülemaailmse vaherahuga, nagu nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2532 (2020); juhib tähelepanu Jeemeni sõjast põhjustatud humanitaarkatastroofile, mis on kestnud alates 2016. aastast; kutsub kõiki osapooli üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja täielikult osalema ÜRO juhitavates rahukõnelustes;
10. väljendab sügavat muret pingete suurenemise, sealhulgas välissekkumise pärast Iraagis, mis ohustab riigi ülitähtsate riigiasutuste tööd; kutsub kõiki osapooli üles rakendama ülimat vaoshoitust ja jääma rahulikuks, sest on äärmiselt oluline, et kõik osalised väldiksid mis tahes tegevusi, mis võivad viia edasise vägivallani; kordab, et EL toetab vankumatult Iraagi julgeolekut, stabiilsust ja suveräänsust; väljendab muret olukorra pärast Iraagis ja rõhutab rahva sügavat pettumust püsiva korruptsiooni pärast riigis; ergutab ELi ja selle liikmesriike aitama kaasa stabiilsusele Iraagis, toetades konfliktijärgset taastamist ja lepitamist ning vastutustundlikku institutsioonide ülesehitamist, et kaitsta riiki geopoliitilise rivaalitsemise eest ja ületada laienevad sotsiaalsed lõhed; rõhutab, et kultuuripärandi hävitamise ning kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste rüüstamise probleemiga relvastatud konfliktide ajal tuleb tegeleda nii taasülesehitamise kui ka tagastamise seisukohast, et kaitsta ja tagada kultuuripärandi terviklikkust ning ühiskondade, kogukondade, rühmade ja üksikisikute identiteeti; märgib ELi nõuandemissiooni tähtsust Iraagis; rõhutab siiski, et see peab koostöös Iraagi ametiasutustega end ise reformima, et suurendada oma mõju kohapeal;
11. tuletab meelde, et Liibanoni konflikt on poliitiliste osalejate klientelismi ning sügavale juurdunud korruptsiooni tagajärg ning et igasugune ELi rahaline abi peab sõltuma demokraatlikust ja kaasavast valitsusest, kes võtab korruptsiooni vastu selge seisukoha; väljendab sügavat muret Liibanoni poliitilise, majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi süvenemise pärast, mis põhjustab kogu elanikkonnale jätkuvalt kannatusi; tunneb heameelt Liibanoni parlamendivalimiste üle, mis toimusid 15. mail 2022, ning nõuab kiiret ja kaasavat uue valitsuse moodustamist, mis on missioonipõhine, usaldusväärne ja vastutustundlik ning välismõjutusteta; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkuvalt avaldama Liibanoni poliitilistele esindajatele tugevat survet reformide läbiviimiseks, muu hulgas seades ulatusliku struktuuritoetuse tingimuseks tegelike muutuste elluviimise; kutsub samal ajal ELi ja selle liikmesriike üles suurendama Liibanoni rahvale antavat humanitaarabi koos põhiliste avalike teenuste toetamisega ning toetama rohujuuretasandi organisatsioone ja kodanikuühiskonda;
12. rõhutab Süüria režiimi erilist vastutust; rõhutab Venemaa erilist vastutust ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena, kui ta kasutas alates 2011. aastast 18 korral oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide suhtes, mille eesmärk on leida Süüria kriisile poliitiline lahendus; väljendab heameelt Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni 2021. aasta aprilli otsuse üle peatada Süüria liikmete osalemine organisatsioonis; tuletab meelde, et Süüria kodusõda on aastakümnete jooksul üks piirkonna kõige surmavamaid konflikte, mille tagajärjel on hukkunud pool miljonit inimest ja sunnitud ümber asuma 14 miljonit süürlast; tuletab meelde inimtragöödiat, mille on põhjustanud enam kui poole Süüria elanikkonna riigisiseselt ja pagulastena ümberasustamine kogu piirkonnas ja Euroopas; rõhutab vajadust lõpetada Süüria eri osade jätkuv okupeerimine piirkondlike osalejate poolt; rõhutab vajadust leida Süüria jätkuvale konfliktile lahendus, mis põhineks demokraatial ning riigi suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel; rõhutab, et see lahendus tuleb saavutada dialoogi kaudu; kiidab heaks ELi, selle liikmesriikide ja kodanikuühiskonna kõik jõupingutused inimsusvastaste kuritegude dokumenteerimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi karistamatuse lõpetamiseks; märgib, et konflikti algusest saati ei ole lahendatud selle ühtegi peamist tekkepõhjust, samas kui piirkondlikud pinged on kasvanud ja Süüria majanduskriis on veelgi süvenenud, põhjustades tsiviilelanikele kohutavaid kannatusi; väljendab heameelt ELi rahalise toetuse üle Türgile, Liibanonile ja Jordaaniale Süüria pagulaste vastuvõtmiseks; tuletab meelde, et Süüria ei ole turvaline tagasipöördumisriik seitsmele miljonile pagulasele, kes on alates 2011. aastast sealt repressioonide ja konfliktide eest põgenenud; rõhutab, et Daeshi/ISISe lüüasaamise tagamine on endiselt ülemaailmse koalitsiooni peamine prioriteet Daeshi/ISISe alistamisel, sest vaatamata hiljutistele tagasilöökidele selle juhtkonnas jätkab Daesh/ISIS rünnakuid ja kujutab endast jätkuvat piirkondlikku ja ülemaailmset ohtu;
13. kutsub ELi liikmesriike üles täitma oma kohustust viivitamata repatrieerida oma kodanikke, nii alaealisi kui ka nende emasid, keda on Põhja- ja Ida‑Süüria Autonoomse Administratsiooni Al‑Holi ja Al‑Roj kinnipidamislaagrites rohkem kui neli aastat kinni peetud; on seisukohal, et kui emad või isad kannavad kriminaalvastutust, tuleks nad liikmesriiki tagasipöördumisel vastutusele võtta;
14. rõhutab, et stabiilne, turvaline, ühtne ja jõukas Liibüa on ELi prioriteet; soovitab sellega seoses, et EL jääks riigi jätkuvates võimuvõitlustes neutraalseks, eriti pärast hiljutist võitlust; rõhutab, et EL peaks toetama projekte, mille eesmärk on suurendada töökohtade loomist, eriti Fezzani piirkonnas, millel oleks oluline roll riigi stabiliseerimisel;
15. rõhutab, et ELi pikaajaline pühendumus asjakohastele ÜRO resolutsioonidele ja parlamendi eelmisele, 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonile ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta on ELi seisukoht Iisraeli‑Palestiina konflikti suhtes ning pikaajaline kohustus tagada õiglane ja terviklik lahendus, mis põhineb kahe riigi kooseksisteerimisel; rõhutab lisaks, et kooskõlas rahvusvahelise õigusega takistavad ebaseaduslikud asundused kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse kui Euroopa Liidu väljakujunenud poliitika kehtestamist; tuletab meelde, et muu hulgas on stabiilsuse eeltingimuseks rahukõnelused Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel konflikti lõplikuks lahendamiseks, mis põhineb 1967. aasta piiridel ning võimaldab mõlemal riigil elada kõrvuti rahus ja turvaliselt; väljendab veel kord sügavat muret kiiresti halveneva humanitaarolukorra pärast Gaza sektoris ning nõuab, et viivitamata kaotataks kõik inimeste ja kaupade liikumist piiravad meetmed, mille Iisrael on sealsel territooriumil kehtestanud ning millel on elanikkonnale laastav mõju; kutsub komisjoni ja nõukogu üles takistama mõlema poole igasugust tegevust, mis õõnestab kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust, näiteks asunduste laiendamist; mõistab sügavalt hukka jätkuva vägivalla, terroriaktid ja vägivallale õhutamise, mis on rahumeelse kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse edendamisega põhimõtteliselt kokkusobimatud; rõhutab Palestiina valimiste korraldamise tähtsust; nõuab, et EL pööraks erilist tähelepanu Iisraeli‑Palestiina konfliktile selle erakordse kestuse ja praeguste väljavaadete tõttu, mis ei võimalda realistlikku teed stabiilsuse saavutamiseks kogu Lähis‑Idas;
16. võtab teadmiseks suhete normaliseerumise ühelt poolt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Maroko ja Sudaani ning teiselt poolt Iisraeli vahel; julgustab piirkondlikku koostööd ning toetab Iisraeli ja Araabia riikide suhete normaliseerimist, edendades Palestiina omavalitsuse täielikku kaasamist kooskõlas ELi ja USA jõupingutustega saavutada piirkonnas rahu, julgeolek ja stabiilsus ning vastavalt ÜRO raamistikule, Araabia rahualgatusele ja Oslo kokkulepetele; nõuab, et selle hooga edendataks dialoogi ja koostööd piirkonnas, et toetada Lähis‑Ida rahuprotsessi ja kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust ning rahvusvahelise õiguse austamist; märgib, et Aabrahami lepingud on tegur piirkonna riikidevaheliste suhete ümberkorraldamisel, mida tuleb arvesse võtta Euroopa strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on aidata kaasa piirkonna stabiliseerimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles uurima koos vastavate Araabia riikidega, kuidas nende suhete normaliseerimise lepingud Iisraeliga võivad soodustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust;
17. kinnitab veel kord Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni olulist panust stabiilsusesse ja julgeolekusse kasvavate humanitaar- ja arenguvajaduste keerulisel taustal ning kutsub ELi ja laiemat rahvusvahelist üldsust üles tagama Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile piisavat toetust nii poliitiliselt kui ka rahaliselt, et tagada tema volituste täitmine ning pidades silmas tema volituste pikendamist ÜRO Peaassambleel 2022. aastal; rõhutab, et ELi rahastamist ei tohi peatada ilma tõenditeta väärkasutuse kohta;
18. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tegeleksid piirkonna stabiilsuse nimel Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni tagajärgedega ülemaailmsele toiduainetega varustamisele ja hindadele; kutsub komisjoni üles käsitlema esmajärjekorras Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju teatavatele laiema Lähis‑Ida riikidele, pidades esmatähtsaks suure impordisõltuvuse ja sotsiaalkindlustuse puudumise tõttu vähimkindlustatud riike ning tagades, et rahaline toetus toob otsest kasu vähimkaitstud rühmadele; rõhutab, et konflikt Ukrainas võib süvendada inflatsioonisurvet, mille on juba põhjustanud COVID‑19 pandeemia, ning seega suurendada toidu- ja humanitaarkriisi Lähis‑Ida kõige sõltuvamates riikides;
Stabiilsuse ja julgeoleku võimalused
19. rõhutab, et igasugune koostöö peab põhinema inimeste turvalisusel põhineval lähenemisviisil ning rahvusvahelise õiguse, reeglitel põhineva maailmakorra ning inimõiguste ja demokraatia edendamise ühistel eesmärkidel;
20. kutsub kõiki ELi liikmesriike üles vältima enda kaasatõmbamist piirkondlikusse rivaalitsemisse; rõhutab, et pidades silmas käimasolevaid konflikte ja teateid siserepressioonidest, võib relvaeksport teatavatesse Lähis‑Ida piirkonna riikidesse olla vastuolus nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud ELi seisukohaga; nõuab, et tagataks piirkonda suunatud relvaekspordi järelevalve liikmesriikide vahelise konsultatsioonimehhanismi kaudu;
21. taunib asjaolu, et naaberriigid sekkuvad liiga sageli üksteise sisekriisidesse ja et selline sekkumine – olgu see siis poliitiline või isegi sõjaline – on kahjulik, põhjustab piirkonna riikidevaheliste suhete pikaajalist halvenemist ja takistab konfliktide lahendamist; kutsub piirkonna kolmandaid riike üles hoiduma relvade eksportimisest riikidesse, mida mõjutavad sisekonfliktid või võitlejad, ning sekkumast sõjaliselt teistes konfliktis olevates riikides regulaarvägede või poolsõjaväeliste rühmituste abil, kuna sellised sekkumised soodustavad piirkonna destabiliseerimist, õõnestavad riigi struktuure ja toetavad erinevate ideoloogiliste suunitlustega võitlejate kogumit; mõistab sellega seoses hukka Türgi jätkuvad Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised; mõistab samuti hukka Iraani hiljutise ballistiliste rakettide ja droonirünnakute kasutamise Iraagi Kurdistani piirkonna vastu kui Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhjendamatu rikkumise; on kindlalt vastu droonide kasutamisele kohtuvälistes ja eksterritoriaalsetes tapmistes ning nõuab tööle pühendumist asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ülemaailmse keelustamise nimel; rõhutab eelkõige ohte, mis on seotud autonoomsete ja kaugjuhitavate süsteemide kasutamisega sellisteks operatsioonideks;
22. nõuab, et EL kasutaks täiel määral ära oma uusi koostöö ja rahalise toetuse vorme, nagu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa rahutagamisrahastu, tegutsedes kooskõlas juba kehtestatud juhtpõhimõtetega ning viisil, mis edendab stabiilsust ja inimarengut;
23. tunnustab ELi võetud kohustust luua Lähis‑Idas massihävitusrelvadest vaba tsoon kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 1995. aasta läbivaatamise ja pikendamise konverentsi resolutsiooniga Lähis‑Ida kohta ning ELi poolt usalduse suurendamise meetmete edendamist, et toetada selle protsessi täielikku, kontrollitavat ja pöördumatut läbiviimist; väljendab sügavat muret tuumarelvade võimaliku leviku pärast piirkonnas ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid aktiveeriksid ja tõhustaksid kõiki diplomaatilisi jõupingutusi selle vältimiseks ja sellele nähtusele lõpu tegemiseks; märgib, et Iisrael kui tuumarelva leviku tõkestamise lepingu mitteosaline on olnud pikka aega oma tuumastaatuse suhtes ebamäärane; kutsub Iisraeli üles allkirjastama tuumarelva leviku tõkestamise lepingu;
24. mõistab kõige karmimalt hukka Iraani julmad repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu pärast seda, kui Iraani ametivõimud mõrvasid 21‑aastase Mahsa Amini selle eest, et ta ei järginud režiimi kohustuslikku riietumisreeglistikku; väljendab suurimat imetlust, austust ja toetust naistele ja meestele, kes on rahumeelselt protestinud põhiõiguste ja -vabaduste eest, nagu naise õigus mitte kanda pearätti; väljendab heameelt nõukogu täiendavate sihipäraste sanktsioonide üle Iraani režiimi kõrgete ametnike vastu, kes on seotud repressioonidega, sealhulgas Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (Islamic Revolutionary Guard Corps), moraalipolitsei ja suurenenud veebitsensuuri tõttu teabeministri vastu; kinnitab, et parlament peaks peatama ametlikud kohtumised Iraani ametnikega seni, kuni kehtivad kuue Euroopa Parlamendi liikme suhtes kehtestatud Iraani sihipärased sanktsioonid; kordab oma toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale, nõudes samas laiaulatuslikumat kokkulepet, mis käsitleb Iraani raketiprogrammi; mõistab sügavalt hukka Iraani jätkuva toetuse repressiivsele režiimile Süürias ja Hezbollah’le Liibanonis ning sõjaliste droonide ja rakettide ekspordi Venemaale, vaatamata Ukraina‑vastasele agressioonisõjale;
25. võtab teadmiseks Lähis‑Ida piirkonnaga tehtava energiaalase koostöö strateegilise mõõtme; rõhutab vajadust mitmekesistada ELi energiaallikaid ning kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles hindama nafta, gaasi või vesiniku ELi importimise lepingute mõju julgeolekule; rõhutab, et piirkondlik stabiilsus ja heaolu on ELi peamine eesmärk, arvestades piirkonna tähtsust ELi energiaallikate mitmekesistamisel; nõuab, et EL mitte ainult ei asendaks Venemaalt pärit gaasi ja nafta importi süsivesinike tarnetega laiemast Lähis‑Idast, vaid kasutaks ära võimalust vähendada enne 2022. aastat sõltuvust Venemaa gaasist kahe kolmandiku võrra, et vähendada ELi liigset sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada investeeringuid energiatootmisse taastuvatest energiaallikatest, ja elektrivõrkude ühendatusse; nõuab, et EL suurendaks Euroopa rohelise kokkuleppe alast koostööd laiema Lähis‑Idaga; nõuab, et EL ergutaks ja toetaks piirkonna riike nende kliimaeesmärkide saavutamisel, eelkõige kasutades ära nende suurt taastuvenergia tootmisvõimsust; on seisukohal, et piirkonna sõltuvus süsivesinike kaevandamisest ja nendega kauplemisest ohustab selle tulevast stabiilsust; nõuab, et EL rõhutaks rohepöörde alasest koostööst saadavat vastastikust kasu, eelkõige kestliku majanduskasvu eeliseid võrreldes nende partneritega piirkonnas; kutsub ELi üles kaaluma taastuvenergia partnerluse loomist laiema Lähis‑Idaga;
26. rõhutab vajadust võidelda terroriorganisatsioonide ja terroristliku tegevuse rahastamise vastu; rõhutab, et EL peab aitama peatada rahapesu ja tõkestada ebaseaduslikke rahavooge, võttes vastu selge strateegia, et tegeleda puudustega mitme piirkonna riigi selliste vahendite kontrollimisel; taunib asjaolu, et Araabia Ühendemiraadid on pakkunud Venemaa oligarhidele turvapaika, vältides ELi sanktsioone Venemaale; rõhutab, et arenenud ja ajalooline julgeolekupartnerlus piirkonnaga nõuab ühist lähenemisviisi Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja Euroopa põhihuvidele; mõistab samuti hukka asjaolu, et Süüria režiimi suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidest on alates 2011. aastast Liibanoni, Iraani ja Venemaa kaudu mööda hiilitud;
27. mõistab teravalt hukka terrorirühmituste terrorirünnakud piirkonnas; kutsub seetõttu ELi ja selle liikmesriike üles võtma kindla kohustuse õiguspäraste valitsuste ees, kes võitlevad džihaadivõrgustike vastu; hindab kõrgelt komisjoni ja Euroopa välisteenistuse pingutusi luua mitmes piirkonna riigis asuvates ELi delegatsioonides terrorismivastase võitluse valdkonna eksperdivõrgustik ning pakkuda mitme valitsuse taotletud kohandatud abi; nõuab süstemaatilist koostööd radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel sihipäraste, kohandatud ja korrapäraselt hinnatavate tsiviilprogrammide kaudu; väljendab heameelt komisjoni ja eelkõige välispoliitika vahendite talituse jõupingutuste üle luua programmid mitme piirkonna riigiga partnerluse arendamiseks, et võidelda radikaliseerumise ja terrorismi vastu; on seisukohal, et sellised programmid, mis on kohandatud vajadustele ning mida toetavad materiaalsed ja rahalised vahendid, mis vastavad abi saavate riikide konkreetsetele vajadustele, võivad olla mõjusad julgeolekualase koostöö vahendid; nõuab siiski nende projektide tulemuslikkuse põhjalikku hindamist ja selle tagamist, et elluviijad, kes on sageli pärit liikmesriikide ametitest, pakuvad tõeliste erialateadmiste alusel piisavat koolitust, mis on kohandatud vastuvõtvate riikide väljendatud vajadustele;
28. väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu Magnitski akti, mis on oluline ELi vahend inimõiguste rikkujate karistamiseks; nõuab piiravate meetmete ettevalmistamist Iraani ametnike suhtes, kes on seotud inimõiguste raskete rikkumistega Iraani inimõiguste kaitsjate, meelsusvangide ja riigis rahumeelselt meelt avaldajate vastu;
Kodanikud ja inimõigused
29. rõhutab, et inimestevahelised kontaktid ja koostöö sellistes valdkondades nagu kaubandus, haridus, teadus või kultuur mängivad piirkonnas olulist rolli ning võivad anda märkimisväärse panuse piirkondlikku stabiilsusesse ja lõhede ületamisesse nii ELiga kui ka eri riikide vahel; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni esitatud ettepaneku üle vabastada Kuveidi ja Katari kodanikud viisanõudest; kutsub komisjoni üles alustama kiiresti tehnilisi arutelusid, et tagada asjakohaste kriteeriumide täitmine, et saavutada lõpuks Kuveidi ja Katari kodanikele viisavabadus; kutsub komisjoni üles lihtsustama piirkonna üliõpilaste juurdepääsu programmile „Erasmus+“;
30. rõhutab, kui oluline on ELi pidev ja kasvav poliitiline ja diplomaatiline esindatus piirkonnas strateegilise poliitilise dialoogi edendamisel ja piirkonna riikide vahelise suhtluse edendamisel, et edendada stabiilsust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid diplomaatilisi ja poliitilisi suhteid demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi nimel, nagu nõuavad rahumeelsed rahvaliikumised kogu Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonnas;
31. märgib, et EL ja selle liikmesriigid osalevad praegu piirkonnas mitut liiki sõjalistes operatsioonides ja koostöös: ELi juhtimisel Somaalias tegutsev mereväeoperatsioon Atalanta, et kaitsta Maailma Toiduprogrammi laevu ja teisi kaitsetuid laevu ning tõkestada, ennetada ja ohjata merel toimuvaid piraatlusjuhtumeid ja relvastatud röövimisi, Euroopa Liidu merevägede operatsioon Vahemerel IRINI, USA operatsioon Inherent Resolve, et toetada partnervägesid, kuni nad suudavad iseseisvalt Daeshi/ISISt Iraagi ja Süüria määratud piirkondades võita, NATO operatsioon Sea Guardian meresõidu turvalisuse suutlikkuse suurendamise, merendusalase olukorrateadlikkuse ja merel terrorismivastase võitluse toetamise eesmärgil ning Euroopa merendusalase teadlikkuse seiremissioon Hormuzi väinas; on seisukohal, et need kohustused vastavad rahvusvahelise õigusega kinnitatud kollektiivsetele ohtudele ja kujutavad endast ELi märkimisväärset panust piirkonna julgeolekusse; märgib siiski, et teatavate liikmesriikide individuaalne kaasamine kohalikesse kriisidesse või konfliktidesse ei ole osa tihedamalt koordineeritud lähenemisviisidest Euroopa tasandil, näiteks Süürias või Liibüas; rõhutab vajadust jälgida ja hinnata ELi kohalolekut inimõiguste seisukohast ning võtta arvesse inimeste julgeoleku kriteeriume;
32. taunib asjaolu, et piirkonna juhid reageerisid autoritaarse süsteemi taastamisega ulatuslikele tänavameeleavaldustele, milles nõuti demokraatlikke reforme paljudes Araabia riikides aastatel 2010–2011 ja hiljem, piirates veelgi kodanike ja elanike sõna-, ühinemis-, kogunemis- ja ajakirjandusvabadust; rõhutab, et õigusriik ja inimõigused, hea valitsemistava ja korruptsioonivastane võitlus toovad inimestele kasu ja edendavad piirkonnas stabiilsust; rõhutab, et meelevaldse kinnipidamise ja piinamise võimalus kujutab endast vastuvõetamatut ebakindlust piirkonna kõigi kodanike jaoks, põhjustades rohkem sotsiaalseid rahutusi, usaldamatust ja pahameelt riiklike institutsioonide vastu;
33. mõistab hukka, et kogu piirkonnas kannatavad inimõiguste kaitsjad, aktivistid, ajakirjanikud ja kritiseerijateks peetavad isikud jätkuvalt tõsiste ja ulatuslike riiklike repressioonide all; nõuab, et EL ja liikmesriikide delegatsioonid seaksid kohapeal kohalike ametiasutustega suhtlemisel esikohale inimõiguste küsimused ning tagaksid kõigi ELi suuniste, sealhulgas inimõiguste kaitsjaid käsitlevate suuniste ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva tegevuskava täieliku ja hoolika rakendamise; nõuab, et EL edendaks piirkonnas sallivust ja usuvabadust; nõuab, et komisjon tagaks, et meie kolmandate riikidega sõlmitud assotsieerimislepingutes sisalduvat demokraatiaklauslit kohaldatakse tulemuslikult alati, kui esineb selge inimõiguste rikkumine; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid kõiki nende käsutuses olevaid mitmepoolseid foorumeid, sealhulgas ÜROd, et uuendada või luua sõltumatuid rahvusvahelisi uurimis- ja aruandlusmehhanisme, et käsitleda Lähis‑Ida piirkonnas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kõige raskemaid rikkumisi, eelkõige piinamist, kadunuks jääma sundimist ja kohtuväliseid hukkamisi; nõuab sel eesmärgil ÜRO Jeemeni väljapaistvate ekspertide rühma taastamist, ÜRO järelevalve- ja aruandlusmehhanismi loomist inimõiguste rikkumiste kohta Egiptuses ning ÜRO sõltumatu teabekogumismissiooni volituste pikendamist Liibüas;
34. väljendab sügavat muret inimõigustele avalduva mõju pärast, mida avaldab piirkonnas massijälgimistehnoloogia müük, eksport, ajakohastamine ja hooldamine, arvestades selle kahetsusväärseid tulemusi tehnoloogia väärkasutamisel siserepressioonideks; mõistab hukka selle, et piirkonnas kuritarvitatakse nuhkvaratehnoloogiat, näiteks Iisraeli NSO grupi nuhkvara Pegasus; rõhutab, et jälgimistarkvara igasugune väärkasutamine poliitiliste liidrite, ajakirjanike, aktivistide või kodanikuühiskonna vastu kujutab endast põhiõiguste ja -vabaduste tõsist rikkumist; rõhutab erilist ohtu, mida uued digitaaltehnoloogiad kujutavad endast inimõiguste kaitsjate, opositsioonitegelaste, ajakirjanike ja teiste jaoks nende tegevuse kontrollimisel, piiramisel ja kahjustamisel; nõuab, et EL võtaks initsiatiivi, et edendada viivitamatut ülemaailmset moratooriumi nuhkvaratehnoloogia müümisele, üleandmisele ja kasutamisele kuni selle valdkonna tugeva õigusraamistiku vastuvõtmiseni; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid inimõigustega seotud hoolsuskohustuse täieliku täitmise ning kontrolliksid nõuetekohaselt Euroopa jälgimistehnoloogia ja sellega seotud tehnilise abi võimalikku tulevast eksporti; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid veenaksid kolmandate riikide valitsusi kaotama repressiivsed küberturvalisuse ja terrorismivastase võitluse õigusaktid ja tavad; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles vabastama kõik meelsusvangid, sealhulgas ajakirjanikud ja kodanikest ajakirjanikud, ning võimaldama vabal, sõltumatul ja mitmekesisel meediamaastikul stabiilsuse ja julgeoleku pikaajalistes huvides areneda; rõhutab, kui oluline on võidelda desinformatsiooni ja valeuudiste leviku vastu selles piirkonnas, ning nõuab, et EL võtaks asjakohaseid meetmeid, eelkõige toetades sõltumatut meediat ja hariduslikke kodanikualgatusi;
35. nõuab, et EL jätkaks tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna arengu edendamist piirkonnas, eelkõige ametiühingute, naisorganisatsioonide või keskkonnaorganisatsioonide kaasamise kaudu; märgib, et EL on huvitatud koostööst kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et paremini teavitada, hinnata ja mitmekesistada oma poliitikat piirkonna riikide suhtes; rõhutab, et kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine mitmes riigis ohustab piirkonna stabiilsust; peab äärmiselt kahetsusväärseks ühinemisvabaduse järsku halvenemist ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud rünnakuid kas õiguslike või de facto repressioonide ja hirmutamise kaudu mitmes riigis viimase kümnendi jooksul; kinnitab kindlalt, et põhiliste kodaniku- ja poliitiliste õiguste ja vabaduste kaitsmine on kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguspärane töövaldkond, sealhulgas Lähis‑Idas;
36. rõhutab naistevastase vägivalla tõsidust piirkonnas, eriti konfliktiolukordades; palub ELil ja selle liikmesriikidel kutsuda oma piirkonna koostööpartnereid üles suurendama naiste osalemist konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahuläbirääkimistes, rahuloomes, rahuvalves, humanitaarabi andmises ja konfliktijärgses ülesehitustöös; palub ELil sellega seoses olla eeskujuks ja tagada naiste õiglane esindatus oma ELi delegatsioonides ja missioonides; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta oma konfliktide lahendamise jõupingutustesse laiemas Lähis‑Idas; kordab oma nõudmist, et ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava III rakendataks täielikult ja seataks prioriteediks ELi välistegevuse igas aspektis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid nõuaksid tungivalt, et kõik piirkonna konflikti osapooled võtaksid erimeetmeid, et kaitsta naisi ja tütarlapsi soolise vägivalla, eelkõige vägistamise ja muude seksuaalse kuritarvitamise vormide eest relvakonfliktides; rõhutab kohalike naisorganisatsioonide toetamise tähtsust mõjuvõimu suurendamise vahendina;
37. kutsub piirkonna ametivõime üles pidama kinni piinamise keelust, mis on sätestatud eelkõige ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, mille enamik piirkonna riikidest on allkirjastanud ja ratifitseerinud; nõuab surmanuhtluse kaotamist kogu piirkonnas; peab kahetsusväärseks, et ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega ei ole kehtestatud ühtegi inimõiguste kaitsemeedet Pärsia lahe riikidega tehtava terrorismivastase koostöö suhtes, ning nõuab, et mis tahes selles valdkonnas tehtava koostöö puhul Pärsia lahe piirkonna ja Lähis‑Ida riikidega kohaldataks rangelt selliseid kaitsemeetmeid; võtab sügava murega teadmiseks piirkonna riikide püsiva mustri võtta vastu ebamääraselt koostatud terrorismivastased seadused, mille rakendamine toob praktikas kaasa seadusliku rahumeelse teisitimõtlemise kriminaliseerimise; väljendab heameelt kahepoolsete inimõigustealaste dialoogide pidamise üle Pärsia lahe Araabia riikidega ning Iisraeli, Jordaania ja Liibanoniga; rõhutab siiski, et sellised dialoogid ei tohiks toimuda vaid moepärast ning nende eesmärk peaks olema konkreetsete kohustuste ja tulemuste tagamine konkreetsete inimõiguste alaste edusammude tegemiseks partnerriikides; rõhutab lisaks, et iga-aastased inimõiguste dialoogid ei tohiks olla ainus võimalus inimõigustealasteks kõnelusteks vastavate riikidega; nõuab, et EL ja liikmesriikide juhid kajastaksid muresid ja sõnastaksid dialoogides väljendatud soovitusi kogu kõrgetasemelise suhtluse käigus Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide kolleegidega; on sügavalt mures inimõiguste olukorra pideva halvenemise pärast Saudi Araabias, mis kajastub hukkamiste arvu suurenemises 2022. aastal ja Saudi Araabia kodanike, näiteks Salma al-Shehabi, sotsiaalmeedia kasutamise eest 45 aastaks vangi mõistmises; on sügavalt mures sisulise vastutuse puudumise pärast Washington Posti ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva eest;
38. rõhutab ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide tähtsust piirkondliku stabiilsuse peamiste edendajatena; rõhutab vajadust veelgi tõhustada koostööd ELi ja piirkonna riikide vahel, et täita kõik need eesmärgid, eelkõige need, mis on seotud probleemidega, mis nõuavad ülemaailmset koostööd, nagu kliimamuutused, kehtestades nendes valdkondades selged strateegiad, ajakavad ja eesmärgid; rõhutab, et ELi jaoks on parim viis piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse edendamiseks tegeleda selle algpõhjustega;
o o o
39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Riikide Liiga, Vahemere Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretäridele ning nende organisatsioonide liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Martin Griffiths – ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaator, Filippo Grandi – ÜRO pagulaste ülemvolinik, ja Achim Steiner – ÜRO Arenguprogrammi administraator „Message from the United Nations humanitarian, refugee, and development chiefs on the situation in Syria and the region“ (ÜRO humanitaarabi, pagulaste ja arengu valdkonna juhtide teadaanne olukorra kohta Süürias ja piirkonnas), 10. mai 2022.
Acemoglu, D. et al., „Democracy Does Cause Growth“ (Demokraatia põhjustab majanduskasvu), Journal of Political Economy, Vol. 127, nr 1, 2019, lk 47–100.
AlMezaini, K., „Humanitarian Foreign Aid of Gulf States – Background and Orientations“ (Pärsia lahe riikide välis-humanitaarabi – taust ja suunad), Konrad Adenaueri Fond, poliitikaaruanne nr 20, jaanuar 2021.