Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta ühisavaldust „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas“(1),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta töödokumenti ELi arengukoostöö õigustepõhise käsituse kohta, mis hõlmab kõiki inimõigusi (SWD(2014)0152),

–  võttes arvesse ÜRO 21. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel ning selles sisalduvat 17 kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse 13.–16. juulil 2015. aastal Addis Abebas toimunud arengu rahastamise kolmandat rahvusvahelist konverentsi ja Addis Abeba tegevuskava,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ning komisjoni 30. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma 2019. aasta oktoobri aruannet Euroopa arengualase finantsstruktuuri kohta „Europe in the World – The future of the European Architecture for Development“ (Euroopa maailmas – Euroopa arengualase struktuuri tulevik),

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2021. aasta teostatavusuuringut Euroopa tulevase arengualase finantsstruktuuri tugevdamise võimaluste kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 10. juuni 2021. aasta järeldusi Euroopa arengualase finantsstruktuuri tugevdamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2022. aasta tegevuskava Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamiseks ja 2021. aasta eduaruannet (COM(2022)0139),

–  võttes arvesse EIP ja EBRD 25. novembri 2021. aasta ühisaruannet Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamist käsitlevate nõukogu järelduste kontekstis võetud meetmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 11. septembri 2020. aasta arvamust nr 7/2020, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu rakendamisraporti kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „The Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009(5),

–  võttes arvesse 17.–18. veebruaril 2022 toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu kuuendat tippkohtumist ja sellega seotud lõppavaldust „A Joint Vision for 2030“ (Ühine visioon aastaks 2030),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 209 ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhikirja, mis on lisatud aluslepingutele ja milles sätestatakse, et EIP on Euroopa Liidu finantseerimisasutus, kuulub kõigi 27 ELi liikmesriigi ainuomandisse ja selle ülesanne on aidata kaasa ELi arengupoliitika rakendamisele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja väliskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A9‑0270/2022),

A.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on süvendanud juba niigi märkimisväärset kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääki ja toonud kaasa vahendite üldise vähenemise 700 miljardi USA dollari võrra ning samal ajal vajaduste suurenemise 1 triljoni USA dollari võrra, mis on põhjustanud lõhe, nii et pandeemiaeelne iga‑aastane kestliku arengu eesmärkide rahastamise 2,5 triljoni USA dollari suurune puudujääk arengumaades suureneb pärast COVID‑19 pandeemiat eeldatavasti 70 % võrra 4,2 triljoni USA dollarini (3,7 triljoni euroni)(6);

B.  arvestades, et kestliku arengu eesmärgi nr 4 saavutamiseks enne 2030. aastat on madala ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikides igal aastal rahastamispuudujääk 148 miljardit USA dollarit; arvestades, et COVID‑19‑ga seotud koolide sulgemisest tulenevad lisakulud võivad suurendada seda rahastamispuudujääki kuni kolmandiku võrra;

C.  arvestades, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on drastiliselt halvendanud kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud olukorda Ukrainas ja tema naaberriikides; arvestades, et Venemaa praegune sõjaline agressioon Ukrainas mõjutab kestliku arengu eesmärkide elluviimist kogu maailmas, eelkõige seoses vaesuse ja nälja vastu võitlemisega, mis suurendab rahvarahutuste, konfliktide ja ebaseadusliku rände suurenemise ohtu; arvestades, et Putini sõja kuritegeliku tegevuse hävitavad tagajärjed on niigi nappe arenguabi ressursse olulises mahus mujale suunanud; arvestades, et selle sõja pikaajalised tagajärjed ei ole veel teada; arvestades, et suur puudujääk kestliku arengu eesmärkide rahastamises ja kõigile arengumaadele laastavalt mõjunud COVID‑19 pandeemia tagajärjed nõuavad kõigilt ELi osalejatelt erakordset ja püsivat reageerimist ning Euroopa arengualase finantsstruktuuri süsteemset läbivaatamist;

D.  arvestades, et ELi praegune poliitiline ja finantsjuhtimine ning jõupingutused ei ole piisavad kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning muude teravate ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, eelkõige süvenev kliimamuutus, partnerriikide dramaatiliselt suurenenud võlakoorem, COVID‑19 ja vägivaldsete konfliktide tagajärjed, ning seetõttu on vaja ühist tegevust rahvusvahelisel tasandil, et tagada Euroopa arengualase finantsstruktuuri suutlikkus neile esilekerkivatele probleemidele reageerida;

E.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkide tegelikuks saavutamiseks ja COVID‑19 pandeemiast ülesaamiseks on kiiresti vaja poliitika sidusust ja tihedat koostööd kõigi ametlike arengut rahastavate asutuste, nende valitsuste aktsionäride, ELi institutsioonide ja kõigi olemasolevate partnerite vahel, et tagada nappide avaliku sektori vahendite kasutamine kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil; arvestades, et nii era- kui ka avaliku sektori kapitali edukas mobiliseerimine lisaks ametlikule arenguabile ja muudele olemasolevatele arengu rahastamise viisidele on äärmiselt oluline ning see tuleb viia kooskõlla arengupoliitika eesmärkidega, eelkõige selleks, et vähendada ebavõrdsust ja vaesust, mis on kestliku arengu tegevuskava 2030 esimene eesmärk;

F.  arvestades, et pidades silmas ka maailma lõunapoolsete riikide kestlikku arengut, on äärmiselt oluline, et tulevikus korraldatakse ümber maailma energiavood ja et Aafrika kontinent etendab olulist rolli; arvestades, et tema rolli tugevdamine seoses säästva energiatootmise, -kasutuse ja -ekspordiga annab võimaluse tulevikku suunatud ja kestlikuks majandusarenguks ning võib parandada elanikkonna valdava enamiku elutingimusi;

G.  arvestades, et toiduga kindlustamatus on oluline takistus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, eriti Aafrikas, kus kaks inimest kümnest kannatavad alatoitumuse all; arvestades, et see probleem muutub rahvastiku kasvu tõttu veelgi teravamaks; arvestades, et ELi koostöö raames partnerriikidega tuleb selle probleemiga tulemuslikult ja jätkusuutlikult tegeleda;

H.  arvestades, et ELi institutsioonid ja ELi 27 liikmesriiki koos on arengumaade suurimad rahastajad, kes annavad ligikaudu 46 % kogu OECD ametliku arenguabi liikmete poolt arengumaadele antavast ametlikust arenguabist;

I.  arvestades, et Euroopa tiimi lähenemisviisi loomine ELi ülemaailmse reageerimisena COVID‑19 vastu võib aidata luua ühtse strateegilise koordineerimise raamistiku ELi väliseks reageerimiseks pandeemiale ja muudele suurtele probleemidele, nagu Venemaa sõjalise agressiooni tagajärjed Ukrainas, et toetada partnerriike; arvestades, et see lähenemisviis on paljutõotav protsess, mis võimaldab edasist koostööd ELi institutsioonide, liikmesriikide ning Euroopa kahe- ja mitmepoolsete arengut rahastavate asutuste, EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahel, suurendades pidevalt ELi kollektiivset mõjusust ja nähtavust;

J.  arvestades, et 79,5 miljardi euro suuruse kogueelarvega naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ jõustumine kujutab endast ajaloolist muutust ELi välis- ja arengupoliitikas, mis toob kaasa ELi arengukulutuste ratsionaliseerimise ja konsolideerimise ning annab uue tõuke tihedamale koostööle Euroopa arenguvaldkonnas tegutsejate vahel; arvestades, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ muudetakse oluliselt välisinvesteeringute raamistikku, ühendades Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) ja välistegevuse tagatise segarahastamise ja tagatised; arvestades, et EFSD+ laiendab märkimisväärselt oma eelkäija, EFSD geograafilist ulatust ja rahastamispaketti ning suudab tagada kuni 53,4 miljardi euro suuruse rahastamise välistegevuse tagatise kaudu; arvestades, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ keskmes olev põhimõte „kõigepealt poliitika“ kujutab endast nihet poliitikaeesmärkidel põhineva koostöö suunas ja tagab, et programmitöö hõlmab ELi eelarveliste tagatiste kasutamist;

K.  arvestades, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames loodud EFSD+ kaudu rahastatakse segarahastamis- ja eelarveliste tagatiste toiminguid, mida rahastamiskõlblikud partnerid peavad rakendama avatud ja koostööl põhineva lähenemisviisi alusel;

L.  arvestades, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse artiklis 36 on sätestatud EIP konkreetne roll selle instrumendi alusel;

M.  arvestades, et viimasel kümnendil on arenguriikides tegutsevad ELi ettevõtted ja finantseerimisasutused seisnud üha enam silmitsi kõlvatu konkurentsiga ülemaailmsete osalejate poolt, kes tegutsevad väljaspool mitmepoolset arengu rahastamise süsteemi, millega nähakse ette rahvusvahelised reeglid ja normid, nagu ametliku arenguabi erinõuded, riiklikult toetatavad laenud, jätkusuutlik laenamine ja võla jätkusuutlikkus, keelatud eksporditoetused ning rahvusvahelised standardid altkäemaksu ja korruptsiooni vastu võitlemiseks;

N.  arvestades, et nõuetekohaselt toimiv poliitikavaldkondade arengusidusus ja riigisiseste vahendite kasutuselevõtmise toetamine on usaldusväärse finantsjuhtimise lahutamatu osa ning selle eesmärk on suurendada abi mõjusust konkreetsete algatuste kaudu, nagu korruptsioonivastase võitluse toetamine, progressiivsete maksusüsteemide arendamine ning võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;

O.  arvestades, et kõrgetasemelise eksperdirühma aruanne, mis avaldati 2019. aasta oktoobris, sisaldas oma soovituste hulgas Euroopa kliima ja kestliku arengu panga (ECSDB) loomise ettepanekut, mille liikmesriigid kohe kõrvale jätsid, kuna see on liiga kulukas ja võtab uue eelarveperioodi jooksul rakendamiseks liiga palju aega; arvestades, et selle asemel valis nõukogu kõrgetasemelise eksperdirühma soovituste asemel alternatiivse variandi (Status Quo+), mis ei muuda põhjalikult olemasolevaid struktuure, vaid nõuab nende parandamist; arvestades, et Status Quo+ variandiga nähakse ette järgmised parandused, ilma et see tooks liikmesriikidele kaasa lisakulusid: parandada EIP kohapealset esindatust ja muuta tema ärimudel rohkem arengupangale orienteerituks, laiendada EBRD tegevusulatust järk-järgult Sahara-tagusesse Aafrikasse ning suurendada komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide suutlikkust;

P.  arvestades, et liikmesriigid on kutsunud Euroopa arengupanku ja finantseerimisasutusi üles suurendama koostööd ja koordineerimist nii omavahel kui ka teiste mitmepoolsete ja rahvusvaheliste finantsasutustega, tuginedes iga institutsiooni tugevatele külgedele ja eksperditeadmistele, suurendades seeläbi Euroopa arengualase finantsstruktuuri tõhusust, nähtavust ja mõju ning ergutades erasektori edasist kaasamist, jätkates samal ajal avaliku sektori kaasamise täiendamist ja toetamist;

Euroopa arengualase finantsstruktuuri põhimõtted ja eesmärgid

1.  võtab teadmiseks nõukogu järeldused Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise kohta ning komisjoni tegevuskava Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamiseks ja 24. märtsi 2022. aasta 2021. aasta eduaruande (COM(2022)0139); rõhutab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“, Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) ja välistegevuse tagatise keskset rolli segarahastamise strateegilise raamistiku pakkumisel, investeeringute ja tagatiste riskide vähendamisel ning erasektori vahendite kaasamisel ELi eelarve toel, eriti arvestades kasvavat geopoliitilist ja majanduslikku konkurentsi;

2.  rõhutab, et Euroopa arengualane finantsstruktuur peaks tagama tõhusa, tulemusliku, sidusa ja kaasava struktuuri, mis tugineb põhimõttele „kõigepealt poliitika“, mis on Euroopa arengualase finantsstruktuuri selgroog, ning on kooskõlas ELi strateegiliste huvide ja väärtustega; nõuab, et kõik rakenduspartnerid, kes osalevad Euroopa arengualases finantsstruktuuris ja kasutavad EFSD+ raames ELi eelarvevahendeid, kohaldaksid kõiki ELi sotsiaalvaldkonda, inimõigusi, hankeid, läbipaistvust ning keskkonna- ja õigusriiki käsitlevaid standardeid, poliitikat ja menetlusi; kutsub komisjoni üles hindama ja jälgima nende ELi normide järgimist ning andma selle kohta aru; rõhutab, et põhimõttest „kõigepealt poliitika“ lähtuvas Euroopa arengualases finantsstruktuuris tuleks juhinduda ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, Pariisi kokkuleppes ja Addis Abeba tegevuskavas sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest ning sellega tuleks aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; kordab, et EFADi osalejaid hõlmavate projektide suhtes tuleb kohaldada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse kestlikkuse küsimuste arvessevõtmise kontrolli, et minimeerida võimalikku kahjulikku mõju ja maksimeerida kasu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalses mõõtmes kooskõlas ELi ja tema liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktist c; nõuab tungivalt, et uue Euroopa arengualase finantsstruktuuri meetmed aitaksid kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele; nõuab sellega seoses lisaks, et EFADi osalejaid kaasavate toimingutega ei tohi rahastada kliimakriisi süvenemist toetavaid sektoreid, vaid tuleb hoopis aidata kaasa säästvale energiatootmisele üleminekule; tuletab meelde, et ELi poliitiline tegevus peaks sisalduma tema mitmeaastases finantsraamistikus ja täielikult kajastuma Euroopa arengualases finantsstruktuuris;

3.  nõuab tungivalt, et Euroopa arengualane finantsstruktuur tugevdaks strateegilisi partnerlusi Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste arengupartnerite vahel; kordab, et sellised partnerlused peaksid alati põhinema vastastikusel austusel ja väärikusel, ühistel huvidel ja väärtustel, eelkõige inimõigustel, soolisel võrdõiguslikkusel, keskkonnaalasel, sotsiaalsel ja kliimaalasel vastutusel, tervishoiul ja julgeolekul, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja vaesust; kordab, et need partnerlused tuleks alati luua kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja nende saavutamise nimel; juhib sellega seoses tähelepanu Putini režiimi mitmemõõtmelisele mõjule ja selle toetamisele Aafrika mandri poolt ning nõuab, et EL ja tema liikmesriigid jõuaksid nende Aafrika partnerriikideni ja looksid usaldusväärseid partnerlusi; kutsub komisjoni üles kaasama selliste partnerluste loomisse ja rakendamisse kodanikuühiskonna organisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas kohalikke organisatsioone; rõhutab, et EFADist rahastatavate partnerlusprojektide eeltingimus on tagada areng ja rahaline täiendavus, samuti riikide omalus ja arengu tulemuslikkus; toetab ELi poliitikat ja algatusi, millega toetatakse liikmesriikidevahelist koordineerimist ja koostööd arengupoliitika valdkonnas, ning ELi meetmeid, mis täiendavad ja toetavad liikmesriikide algatusi; rõhutab, et tänapäeva maailmas on eriti teravad probleemid vaesuse kaotamine (kestliku arengu eesmärk nr 1), hea tervise ja heaolu edendamine (kestliku arengu eesmärk nr 3), kõigile kvaliteetsele haridusele juurdepääsu tagamine (kestliku arengu eesmärk nr 4), ebavõrdsuse vähendamine (kestliku arengu eesmärk nr 10) ja kliimameetmete edendamine (kestliku arengu eesmärk nr 13), pöörates erilist tähelepanu kõige tõrjutumatele rühmadele ja jätmata kedagi kõrvale; nõuab lisaks, et kestliku ookeanitööstuse investeerimisvajaduste rahuldamiseks tuleks võtta rohkem meetmeid, kuna kestliku arengu eesmärk nr 14 „ookeani- ja mereökosüsteemid“ on endiselt kõigi kestliku arengu eesmärkide hulgas üks kõige alarahastatumaid;

4.  rõhutab, et humanitaarabi, arengukoostöö ja rahu on omavahel seotud; rõhutab arengu rolli konfliktide ennetamisel, nende püsival lahendamisel ja kriisiohjamise toetamisel; rõhutab, kui oluline on arendada edasi hästi kohandatud kolmekordset seost, mis keskendub inimkesksele, struktuursele ja kestlikule pikaajalisele taastumisele, et tegeleda pikaajaliste ja prognoositavate kriiside ja vägivaldsete olukordade keerukusega; tuletab meelde, et ilma rahu ja julgeolekuta ei ole areng ja vaesuse kaotamine võimalik, samas kui ilma arengu ja vaesuse kaotamiseta ei ole võimalik saavutada püsivat rahu või inimeste ega riigi julgeolekut; märgib lisaks, et julgeoleku puudumine süvendab arenguriikides juba olemasolevat kaitsetust ja suurendab rahastamispuudujääki kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; võtab teadmiseks asjaolu, et julgeolek, õigusriik ja vastupanuvõimelised institutsioonid on investeeringute ja kestliku arengu jaoks hädavajalikud; võtab teadmiseks kohalike sidusrühmade, sealhulgas kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja usupõhiste organisatsioonide tegevuse konfliktide lahendamisel ja ohjamisel, aidates kaasa rahule ja julgeolekule; tuletab meelde, et ametlikku arenguabi tuleks alati kasutada kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide ja naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“;

5.  rõhutab, kui oluline on kollektiivne ja sidus ELi lähenemisviis, mida toetavad ja tunnustavad kõik ELi liikmesriigid ning mis on poliitiliselt elujõuline ja kohandatud partnerriigi eripäradele ning mis võiks olla tulemuslik asjaomaste ILO konventsioonidega kooskõlas olevate sotsiaalkaitsesüsteemide ja esmatähtsate avalike teenuste laiendamise edendamisel arengumaades; juhib tähelepanu sellele, et selline ELi lähenemisviis aitaks muuta sotsiaalkaitse ühiskondliku kokkuleppe üheks alustalaks, sillutades teed suuremale vastupanuvõimele; on seisukohal, et segarahastamine on arengu rahastamise vahendite valik, mis võiks piiratud eelarve kontekstis täiendada avaliku sektori investeeringuid; nõuab, et segarahastamistoimingud piirduksid valdkondadega, kus need võivad anda kohalikule majandusele lisaväärtust, ning nõuab sellega seoses hoolikat hindamist, eelkõige vähim arenenud riikidele suunatud meetmete puhul, et vähendada võlakoormat, kaitsta olulisi avalikke teenuseid, nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalkaitse, ning mitte suurendada olemasolevat ebavõrdsust;

6.  toonitab, et sidusus kõigi ELi poliitikavaldkondade, strateegiate, algatuste ja rahastamisvahendite (eelkõige uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, Euroopa tiimi algatus ja uus strateegia „Global Gateway“) vahel ning tihe kooskõla ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe strateegiaga on väga olulised, et maksimeerida ELi ülemaailmset reageerimist kestliku majanduskasvu, arengu ja rahu nimel; on veendunud, et EFAD peaks parandama ELi nähtavust ja tema arengu rahastamise mõju maailmas, tagamaks, et ELi tajutav roll maailmas vastab tema toetuse ulatusele;

7.  on mures selle pärast, kuidas COVID‑19 pandeemia on paljastanud tervisealase ebavõrdsuse pikaajalised struktuursed põhjused; on veendunud, et EFAD peaks aitama investeerida vastupidavatesse riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, tervishoidu ja tervishoiuteenustesse ning uute tervisetehnoloogiate, vaktsiinide ja ravimeetodite uurimisse ja arendamisse ning arengumaades korduvatele haigustele keskendumisse; nõuab, et uuritaks võimalust luua innovatsiooni, hariduse ja koolituse, teadmiste ja oskusteabe jagamise platvorm, mis toetaks paljusid sidusrühmi hõlmavaid partnerlusi, edendaks avaliku ja erasektori dialoogi ning uuriks uuenduslikke ärilahendusi kestliku arengu kiirendamiseks; rõhutab avaliku ja erasektori investeeringute ning avaliku ja erasektori partnerluste rolli ning seda, kui oluline on riigisiseste vahendite kasutuselevõtmine partnerriikides ja ELi rahaliste vahendite tõhusam kasutamine, et täita 2030. aastaks kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kindlaks tehtud 2,5 triljoni USA dollari suurune rahastamispuudujääk, tugevdades samal ajal head valitsemistava ja võideldes korruptsiooni vastu;

Käsitlemist vajavad küsimused

8.  rõhutab, et arengumaadel ja arenenud riikidel on ühine vastutus kestliku arengu eesmärkide saavutamise eest; rõhutab, et ELi rahaline panus partnerriikide kestlikku arengusse peaks võimaldama partnerriikidel aidata kaasa oma majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab sellega seoses riigi omaluse ülimat tähtsust; rõhutab, et EFAD ja kauaoodatud kestliku arengu eesmärke käsitlev ELi strateegia peavad kajastama ja hõlbustama koordineeritud ja sidusat ELi sise- ja välispoliitika meetmete ning kohustuste kogumit, sealhulgas olemasolevate arengupoliitika vahendite kogumi abil; toonitab, et avaliku ja erasektori rahastamine peab olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel välja töötanud integreeritud ja terviklikku kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegiat, mis kujutab endast märkimisväärset väljakutset seoses poliitikavaldkondade sidususe saavutamise eesmärgiga, kuna puuduvad aruandluse võrdlusalusena kogu ELi hõlmavad selged, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud sihid kõigi kestliku arengu eesmärkide jaoks;

9.  on veendunud, et EFAD peaks põhinema kõigi selle eri osalejate (st EIP, EBRD, Euroopa arengut rahastavad asutused jt) eksperditeadmistel ja olemasolevatel võrgustikel; tunnustab edusamme ja parendusi, mis on tehtud seoses tulevase EFADiga pärast nõukogu järeldusi, kuid märgib, et praegust olukorda iseloomustab endiselt poliitika juhtimise ja koordineerimise puudulikkus, samuti killustatus, dubleerimine ja kasutu konkurents eespool nimetatud osalejate vahel; nõuab täiendavaid jõupingutusi parema koordineerimise ja koostöö nimel, et muuta praegune süsteem mõjusamaks ja koostöövõimelisemaks ning keskenduda sellele, et tagada ressursside optimaalne kasutamine, mis võimendab peamiste partnerite asjakohaseid geograafilisi, valdkondlikke ja finantsalaseid eksperditeadmisi, et saavutada ELi maksumaksjate raha tulemuslikum kasutamine ja suurem mõju arengule;

10.  tunnistab vajadust tõhustada ja parandada ELi institutsioonilist ülesehitust ning tegeleda arengu tulemuslikkuse puudujäägiga, vähendada suurt bürokraatlikku koordineerimist ja tugevdada institutsioonilist paindlikkust, et maksimeerida EFADi potentsiaali ja suurendada selle mõju arengule;

11.  kutsub komisjoni üles töötama strateegia „Global Gateway“ tulemusliku juhtimise nimel, mida tuleb edendada komisjoni presidendi üldisel juhtimisel, ning tegema sellega seoses tihedat koostööd komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistuse, nõukogu ja Euroopa Parlamendiga; toonitab, et strateegia peaks olema kooskõlas Euroopa arengualase finantsstruktuuriga ning et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ esilekerkivate probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi kasutamine ei ole asjakohane; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks lisateavet hiljuti välja kuulutatud ELi strateegia „Global Gateway“ investeerimistehingute finantsvõimenduse määra arvutamise kohta;

12.  tunneb muret selle pärast, et ELi regulatiivsetes algatustes puuduvad süstemaatiliselt poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe põhimõtte põhijooned; rõhutab, et abi mõjususe eesmärkide saavutamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi, et täielikult järgida poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe põhimõtteid; rõhutab, et poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe tagamise mehhanismid tuleb sätestada Euroopa arengualases finantsstruktuuris; nõuab rohkem mõju eelhindamisi ja poliitika sidususe puudumise kohta varajase hoiatamise süsteemi loomist ELi delegatsioonides; soovitab, et kõik asjaomased ELi institutsioonid ja liikmesriigid, sealhulgas kõrgeimal poliitilisel tasandil, kasutaksid poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust süstemaatilisemalt ja tõhusamalt ning et seda tuleks süvalaiendada iga ELi poliitikameetme kujundamisse ja rakendamisse, tagamaks, et need ei mõjuta negatiivselt kestliku arengu eesmärkide saavutamist; tuletab meelde, et poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe mehhanisme peaksid rakendama ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, arengut rahastavad asutused ja nende vahendajad; rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus integreerida eelkõige ELi välispoliitikasse ja sellega tegeleda;

13.  tunnustab komisjoni jõupingutusi parema õigusloome valdkonnas, mille eesmärk on luua pikaajalised kestlikud investeeringud, millega edendatakse nii inimeste kui ka planeedi tervist ja heaolu ning kaitstakse inimõigusi; nõuab, et Euroopa arengualane finantsstruktuur oleks kooskõlas hoolsuskohustust ja ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate tulevaste ELi õigusaktidega, tagades ettevõtete vastavuse inimõiguste standarditele ja regulatiivsetele arengutele, kohustusliku hoolsuskohustuse ning äritegevuse ja inimõigustega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmise; rõhutab, et Euroopa arengualane finantsstruktuur peab vastama kõrgeimatele läbipaistvuse ja aruandekohustuse standarditele; kutsub EFADi liikmeid üles tugevdama oma tegevuse hoolsuskohustust, tagama projektide rakendamise ajal kohaliku elanikkonnaga sisulise konsulteerimise, arendama edasi oma arengualast asjatundlikkust ning eriotstarbelist suutlikkust ja inimressursse kohapeal, rakendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja kaitsma inimõigusi kõigis toimingutes, varustama end tugevate aruandlusmehhanismidega mõjutatud kogukondade jaoks ning jälgima tähelepanelikult nende kaasamisega seotud puudusi ja vahendajate rolli projektides, mis on negatiivselt mõjutanud arengumaade kohalikku elanikkonda, ning andma nende kohta aru;

14.  kinnitab veel kord, et kõik rakenduspartnerid ja finantsvahendajad, kes on seotud ELi tagatistega või ELi eelarvest rahastatavate projektidega, peavad täielikult järgima ELi sotsiaal-, keskkonna-, maksu-, läbipaistvus-, pettuse- ja korruptsioonivastaseid standardeid, poliitikat, norme ja menetlusi; kutsub Euroopa Kontrollikoda üles põhjalikult kontrollima ELi eelarvest tagatud tehinguid ja andma nende kohta korrapäraselt aru, käsitledes oma töömeetodites esinevaid puudusi, mis praegu seda takistavad; rõhutab, kui oluline on viia õigeaegselt läbi EFSD+ ja Euroopa tiimi lähenemisviisi sõltumatu hindamine, et hinnata nende mõjusust, tulemuslikkust ja mõju arengule;

15.  võtab teadmiseks, et Euroopa tiimi lähenemisviis tekkis vastusena COVID‑19 pandeemiale; on veendunud, et Euroopa tiimi lähenemisviisil peaks olema keskne roll strateegilise koostöö ja ülemaailmse koordineerimise ning arengualaste jõupingutuste sidususe ja tulemuslikkuse edasisel parandamisel, eelkõige partnerriikide tasandil, samuti ELi ja liikmesriikide tasandil, sealhulgas piirkondlike omavalitsuste tasandil; ootab EFSD+ / naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ puhul tugevamat poliitilist suunamist ja keskendumist ning tugevamaid kommunikatsiooni- ja nähtavusmehhanisme; nõuab lisaks Euroopa Parlamendi kontrollimehhanismi asjakohast rakendamist, et tagada Euroopa tiimi tegevuse demokraatlik legitiimsus;

16.  kutsub komisjoni üles esitama ELi arengupoliitikat käsitleva võimsa poliitilise suuna ja kooskõlastama Euroopa arengualast finantsstruktuuri viisil, mis võimaldaks arengut rahastavate ELi finantsasutuste tegevuse edasist kooskõlastamist uues avatud, koostööpõhises, läbipaistvas ja kaasavas struktuuris, et saavutada ELi arengupoliitika eesmärgid, tugevdada tihedaid partnerlusi piirkondadega ja aidata kaasa nende arengule;

17.  rõhutab, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ programmitöö protsess annab võimaluse tõhustada ELi eelarveliste tagatiste, eelkõige EFSD+i kasutamist; toonitab, et tulevane finantsstruktuur peaks võimaldama osaleda kõigil huvitatud arengu rahastamise osalistel, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega osalejad ning ELi-välised arengupangad ja sidusrühmad; nõuab sellega seoses EFSD+i juhtimise ja ELi vahendite kättesaadavuse osas kindlaid võrdseid tingimusi; rõhutab asjakohase riskijuhtimise raamistiku ning arengu rahastamise vahendite rakendamise tulemusliku juhtimise ja järelevalve tähtsust; kutsub komisjoni üles kasutama tulemuslikumalt ära olemasolevaid ressursse pangandusalase asjatundlikkuse valdkonnas ning oma finants- ja tehnilist suutlikkust;

18.  väljendab heameelt komisjoni esimese Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise tegevuskava ja 2021. aasta eduaruande avaldamise üle; tuletab meelde, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ eeldab, et komisjon peab avalikustama nõukogule ja parlamendile tehnilise hindamise rühma koosseisu, pädevuse ja töökorra ning tagama selle liikmete erapooletuse ja huvide konfliktide puudumise; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks sarnased meetmed, et tagada läbipaistvus ja erapooletus kõrgetasemelise eksperdirühma puhul, kes annab komisjonile soovitusi erakapitali liikumise edasiseks kiirendamiseks madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse;

19.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa arengualane finantsstruktuur järgiks eesmärki taastada mitmepoolne arengu rahastamise süsteem, et aidata lõpetada mõne väljaspool seda süsteemi tegutseva riigi jätkusuutmatu laenuandmistava, mis mitte ainult ei ohusta ELi ja teiste nõudeid täitvate riikide võrdseid tingimusi, vaid suurendab ka oluliselt paljude COVID‑19 pandeemia tõttu veelgi kaitsetumaks muutunud arenguriikide juba niigi suurt välisvõlga; rõhutab sellega seoses, et Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas suurendab paljude arengumaade võlakoormat veelgi; toonitab, et vähim arenenud riigid ei suuda kestliku arengu eesmärke ilma rahalise toetuseta täita, ning nõuab seetõttu tungivalt võlakergendusmeetmete võtmist kooskõlas kestlikkusega seotud kohustustega;

20.  on seisukohal, et ELi taksonoomia peaks aitama suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse ja lisama kestlikkuse nende kriteeriumide hulka, mida tuleb riskijuhtimisel arvesse võtta; kutsub komisjoni üles jätkama ELi taksonoomia arendamist ja ergutama arengut rahastavaid asutusi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, samuti arengu valdkonnas tegutsevaid erasektori osalejaid viima oma tegevuse, eelkõige arenguriikides, kooskõlla kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

Euroopa ja riiklikud finantseerimisasutused

21.  kinnitab veel kord EIP erilist rolli ELis ja kogu maailmas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 209 ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ artiklis 36; toonitab EIP olulist rolli ELi investeeringute tegemisel ja koostöös komisjoniga strateegia „Global Gateway“ rakendamisel;

22.  tunnistab EIP juhtivat rolli Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestlikus sinises majanduses ning EIP olulist panust ELi majandusse COVID‑19 pandeemiale reageerimisel; kutsub ELi üles suurendama veelgi EIP potentsiaali ELi strateegilise autonoomia tugevdamiseks ning ELi välispoliitiliste huvide ja prioriteetide edendamiseks suhetes kolmandate riikidega; kutsub EIPd üles parandama oma poliitikat ja tavasid ning läbipaistvust, eelkõige rakendades Euroopa Ombudsmani esitatud soovitusi võtta mitmeid läbipaistvusega seotud meetmeid, et võimaldada üldsusel kergemini näha tema rahastatavate projektide võimalikku keskkonnamõju, nagu on sätestatud juhtumite 1065/2020/PB, 1251/2020/PB ja 1252/2020/PB puhul;

23.  väljendab heameelt EIP Globali loomise üle, mille EIP on määratlenud EIP grupi spetsiaalse arenguharuna ja mis tegutseb alates 1. jaanuarist 2022; kutsub EIPd üles tugevdama oma valdkondlikku kohalolekut, kasutades samal ajal ära võimalikku koostoimet Euroopa välisteenistuse, ELi delegatsioonide, EBRD ja teiste arengut rahastavate Euroopa asutustega; juhib tähelepanu sellele, et teabe puudumine EIP Globali rahastamise kohta seab algusest peale ohtu tema mandaadi, võttes arvesse ka selle uue üksuse kohustusi arengueesmärkidega seoses; nõuab seetõttu uuele EIP Globalile konkreetseid ja tugevaid volitusi arengu valdkonnas; eeldab, et see uus struktuur ja selle nõuandekogu, eesmärgid ja eelarvesätted, organisatsiooniline toimimine ja asjaomase haru konkreetsed eesmärgid, samuti koordineerimismehhanismid teiste arengut rahastavate finantsasutustega on täiesti läbipaistvad, muu hulgas, et avaldatakse ennetavalt dokumente, tagatakse abi saavate riikide sisuline esindamine ja korrapärane teabevahetus Euroopa Parlamendiga ning avatud dialoog sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike osalejatega;

24.  ergutab EIPd jätkama aktiivset osalemist arengu kavandamises, järelevalves ja hindamises riigi tasandil, käsikäes ELi delegatsioonidega ja koos arengut rahastavate asutuste kaasrahastamise kaudu; nõuab tugevamat koordineerimist komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide vahel, et hõlbustada arutelusid ja koostööd asjaomaste osalejatega kohapeal, et teha kindlaks projektid, mis vastavad kõige paremini arengu tulemuslikkuse eesmärkidele;

25.  ergutab EIPd ja EBRDd veelgi tugevdama vastastikust täiendavust ja ärimudeleid suurema vastastikuse usalduse algatuste kaudu, kuna vajadused on suuremad kui nende ühised vahendid; kutsub EIPd ja EBRDd üles kooskõlastama oma tööd vastavalt erinevatele trajektooridele ja täpsustama oma tööjaotust, et aidata mõlemal pangal keskenduda oma konkreetsetele põhipädevustele ning vältida seeläbi dubleerimist ja hindade allalöömist; märgib, et EIP ja EBRD töömeetodeid ja -vahendeid on vaja kohandada Aafrika investeerimisvajadustele, eelkõige selleks, et hõlbustada mahukaid investeeringuid, säilitades samal ajal ELi toetuse väiksematele kohalikele projektidele; juhib tähelepanu sellele, et väga oluline on, et Euroopa investeeringutega kaasneks ELi nähtav kohalolek ja pidev poliitiline dialoog; märgib, et Euroopa arengualase finantsstruktuuriga tuleb maksimeerida olemasolevate Euroopa arengupankade ja finantseerimisasutuste erinevast struktuurilisest taustast ja töömeetoditest tulenevaid eeliseid, et suurendada ELi poolt kestlikku arengusse antava panuse tulemuslikkust; ootab, et EIP, EBRD ja teised arengut rahastavad Euroopa asutused tagaksid, et kõik projektid ja eelkõige segarahastamisvahendid aitavad kaasa ELi arengueesmärkide saavutamisele, sealhulgas vähim arenenud riike puudutavatele eesmärkidele, ning vastavad rahvusvahelistele inimõiguste standarditele, ja esitaksid selle kohta mõjuhinnangute vormis tõendid; kutsub komisjoni, EIPd, EBRDd ja arengut rahastavaid Euroopa asutusi üles tagama, et nende nõustamis- ja tehnilise abi meeskonnad oleksid võimelised edendama soolist võrdõiguslikkust ja kaasavat arengut;

26.  kutsub komisjoni, liikmesriike, EIPd, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka ning teisi Euroopa arengupanku ja finantseerimisasutusi, sealhulgas väiksemaid arengut rahastavaid asutusi üles tugevdama koostööd, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja selle eesmärkide raames, samuti kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide ülemaailmseks saavutamiseks, ning ergutab neid koondama vahendeid ja rahastamist ning tõhustama ühisprojektide koordineerimist ja teabevahetust, tuginedes oma vastavatele finantsalastele eksperditeadmistele; kutsub komisjoni üles etendama suuremat rolli projektidele tehnilise abi andmisel ning abistama arengut rahastavaid asutusi ja teisi arenguvaldkonnas osalejaid koordineerimisel; nõuab kaasavat lähenemisviisi liikmesriikide väiksematele arengut rahastavatele asutustele juurdepääsul rahastamisele Euroopa arengualase finantsstruktuuri raames;

27.  rõhutab, kui oluline on koostoimeid mõjusamalt ära kasutada ning paremini ühtlustada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, EIP ning teiste arengut rahastavate asutuste finantsalgatusi, mis on suunatud Euroopa naabruses asuvatele riikidele, pöörates erilist tähelepanu ELi kandidaatriikidele; tuletab Ukrainas toimuva sõja taustal meelde, et Euroopa naaber- ja kandidaatriikide rahastamine on ühinemiskriteeriumide täitmiseks vajalike reformide asendamatu osa kooskõlas ELi välispoliitiliste huvidega;

28.  kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd Aafrika Arengupangaga ja hindama ühise tütarettevõtte loomise eeliseid pärast EIP ja Aafrika Arengupanga praeguse partnerluse tegevuskava rakendamist; kutsub EIPd üles andma Euroopa Parlamendile aru edasistest sammudest; toonitab vajadust rahastada pikaajalisi investeeringuid, mis edendavad kestlikku arengut, ja tugineda senisele koostööle, et arendada edasi kestliku arengu võimalusi Aafrika mandri jaoks; ergutab looma EIP ja Aafrika Arengupanga ühiselt juhitavaid projekti- ja nõustamiskeskusi, et luua mõjusad kontaktpunktid kohalike osalejate nõustamiseks ja projektide algatamiseks, et paremini vastata kohapealsetele arenguvajadustele ning suurendada kohalikku vastutust ühiste arenguprojektide eest; nõuab sellega seoses kohaliku erasektori arengu toetamist Aafrikas, eelkõige tänu suuremate rahaliste vahendite eraldamisele Aafrika mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

29.  rõhutab sellega seoses, et üldiselt on vaja kohalikku isevastutust ning koostööl põhinevat ja kaasavat lähenemisviisi, mida tuleks toetada tugeva raamistikuga süstemaatilisteks kohalikeks konsultatsioonideks sidusrühmade ja toetusesaajatega, et saavutada püsiv mõju arengule; palub komisjonil hinnata, kuidas saaks veelgi parandada sidusrühmade ja toetusesaajatega peetavate süstemaatiliste kohalike konsultatsioonide raamistikku;

30.  kutsub liikmesriikide arengut rahastavaid asutusi üles veelgi laiendama finantskaasatust, et toetada kõige enam abi vajavate inimeste, sealhulgas naiste juurdepääsu kestlikule rahastamisele, kuna see aitab suurendada nende majanduslikku mõjuvõimu; nõuab sellega seoses, et Euroopa arengualane finantsstruktuur aitaks kaasa ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava täielikule rakendamisele; tuletab meelde eesmärki, et vähemalt 85 % meetmete puhul oleks peamine või oluline eesmärk sooline võrdõiguslikkus, millest vähemalt 5 % puhul peaks peamine eesmärk olema sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja mõjuvõimu suurendamine; nõuab, et kõik Euroopa arengualase finantsstruktuuri toimingud oleksid kohustatud koguma sooliselt eristatud andmeid ning hõlmama soolise mõju eel- ja järelhindamisi;

31.  ergutab kõiki arengupanku ja -asutusi võtma jätkusuutlikke kohustusi ja tegema julgeid investeeringuid kooskõlas arengupoliitika eesmärkidega, eelkõige ebavõrdsuse vähendamise ja vaesuse kaotamisega, mitte investeeringute tasuvusega; tunnistab seetõttu, kui oluline on soodustada riskantsemaid investeeringuid keerulisematesse arengukeskkondadesse, nagu ebakindlad või konfliktidest mõjutatud riigid, ning alateenindatud sektoritesse, nagu kliima, elurikkus ning haridus- ja tervishoiusektor; rõhutab samal ajal vajadust minimeerida kõik sellega seotud riskid ELi eelarvele, näiteks suurenenud nõudlus ELi eelarveliste tagatiste järele, ning säilitada EIP kõrge krediidireiting; ergutab arengut rahastavaid asutusi võtma oma investeerimisprogrammides EFSD+ kaudu rohkem riske, et jõuda ka kõige ebakindlamate majanduskeskkondadeni; kutsub sellega seoses komisjoni üles etendama suuremat rolli mõõdetava ja täiendava arengumõju tagamisel ilma kohalikku turgu moonutamata või kohalike majandustegevuses osalejatega ebaõiglaselt konkureerimata ning aitama arendada projektide pakkumist, toetades projektide ettevalmistamist ja aidates arengut rahastavatel asutustel koordineerida, tagades samal ajal väiksemate arengut rahastavate asutuste integreerimise;

32.  tunnistab liikmesriikide arengupankade tähtsust ja potentsiaali Euroopa arengualases finantsstruktuuris; tunneb siiski muret arengut rahastavate asutustega koostööd tegevate vahendajate rolli pärast, eelkõige seoses teatatud inimõiguste rikkumistega; rõhutab olulist rolli, mida kohaliku erasektori arendamine Sahara‑taguses Aafrikas võib etendada partnerriikide võimestamisel kestliku arengu suunas liikumiseks;

33.  kutsub komisjoni üles esitama igal aastal aruande Euroopa tiimi algatuste kohta, mis põhinevad naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, hinnates samal ajal kasutusele võetud vahendeid, arengu kavandamist ja mõju, ELi standardite ühtlustamist ja kohaldamist, ELi integratsiooniperspektiivi ja liikmesriikide kaasatust; nõuab, et sellist aruandlust jagataks Euroopa Parlamendiga ja see avalikustataks; rõhutab, et Euroopa Parlamendil on keskne roll Euroopa tiimi algatuste poliitiliste eesmärkide ja oodatavate tulemuste kontrollimisel nii üldisel kui ka projekti tasandil, tagades, et Euroopa tiimi algatused toimivad kõrvuti olemasolevate mehhanismidega ning pigem täiendavad mitmeaastaseid sihtprogramme, mitte pole loodud neile lisaks;

34.  kordab, et ELi rahastamise institutsiooniline kontroll ja järelevalve soodustab demokraatlikku arutelu ja aitab suurendada ELi usaldusväärsust ja läbipaistvust; toonitab sellega seoses Euroopa Parlamendi olulist rolli ja tema kontrollirolli naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames; nõuab kohustusi, millega tagatakse Euroopa arengualase finantsstruktuuri rakendamise asjakohane nähtavus; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, kui neid kohustusi ei täideta; kutsub Euroopa Kontrollikoda üles koostama Euroopa arengualase finantsstruktuuri rakendamise kohta korrapäraselt aruandeid, mis avalikustatakse ja mille tulemuseks on poliitilised soovitused, sealhulgas parandusmeetmete kohta; peab kahetsusväärseks, et üldsusele ei ole antud piisavalt teavet ELi rolli kohta kohalike kogukondade toetamisel, ning ergutab üldsusega paremini suhtlema;

35.  kutsub komisjoni ja EFADi institutsioone üles edendama oma hankemenetluste läbipaistvust; tuletab meelde, et ELi ettevõtjad peaksid suutma konkureerida võrdsetel tingimustel ELi mittekuuluvates riikides asuvate ettevõtjatega;

36.  rõhutab, et asjakohase, järjepideva ja võrreldava teabe õigeaegne hankimine on oluline edusammude ja tegelike tulemuste mõõtmiseks ning selle kindlakstegemiseks, kas ELi arenguabi rahastamine on olnud tulemuslik ja täiendav; peab kahetsusväärseks, et puudub ühtne aruandlus- ja tulemuste mõõtmise raamistik, mis sisaldaks EFSD+ jaoks võrreldavaid näitajaid; ergutab komisjoni töötama välja sellise raamistiku, mis võimaldaks tulemuste haldamist ühtlustada; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti selle raamistiku sisust ja rakendamisest;

37.  ootab huviga Euroopa Kontrollikoja eriaruannet arenguabi kavandamise kohta, milles hinnatakse, kas ELi arenguabi aastateks 2021–2027 on eraldatud täpselt määratletud strateegia kohaselt; rõhutab, kui oluline on hinnata segarahastamise täiendavust, et teha kindlaks nende vahendite tulemuslikkus arengutulemuste ja ELi väärtustel põhinevate poliitiliste eesmärkide saavutamisel; kutsub kontrollikoda üles kaaluma sellise hindamise läbiviimist;

Arengu rahastamine

38.  nõuab, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust kulutada 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile; on mures selle pärast, et 2020. aastal moodustas arenenud riikidelt saadud ametlik arenguabi keskmiselt vaid 0,32 % nende kogurahvatulust, mis on vähem kui pool nende võetud kohustusest (0,7 %), mille on täitnud ainult neli liikmesriiki; rõhutab, et Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju valitsussektori kulutustele kogu maailmas avaldab juba niigi väikesele abieelarvele täiendavat survet; märgib, et liikmesriigid, kes ühinesid ELiga pärast 2002. aastat, kohustusid püüdma suurendada oma ametlikku arenguabi 0,33 %‑ni kogurahvatulust; väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida need ja teised liikmesriigid on seni teinud ametliku arenguabi kulutuste järkjärguliseks suurendamiseks; julgustab neid samamoodi jätkama; rõhutab ametliku arenguabi kui muutuste katalüsaatori ja teiste vahendite kasutuselevõtu võimendaja tähtsust; on seisukohal, et EL peaks püüdma säilitada ametliku arenguabi valdkonnas oma positsiooni maailma liidrina; tuletab meelde, et vähemalt 93 % naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kulutustest peab vastama ametliku arenguabi kriteeriumidele;

39.  rõhutab, kui oluline on ELi pühendumus võtta kasutusele vahendeid kliimameetmete jaoks ning EIP ja teiste EFADi liikmete roll selles valdkonnas edusammude tegemisel; võtab teadmiseks nõukogu võetud kohustuse suunata EFAD kestliku arengu tegevuskava 2030, kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe saavutamisele, et hoida globaalne soojenemine 1,5 °C‑ni; tuletab meelde mitmeaastases finantsraamistikus esitatud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärki teha 30 % ülemaailmsetest kliimakulutustest ja eesmärki kulutada 2024. aastaks bioloogilisele mitmekesisusele 7,5 % SKPst; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole oma tegevuskavas võtnud konkreetsemaid kohustusi seoses kliimapoliitika eesmärkidega, ning loodab, et see parandatakse tulevases programmdokumendis; nõuab, et keelustataks kõik tegevused, millega rahastatakse kliimakriisile kaasa aitavaid sektoreid, peamiselt fossiilkütuste tööstust; tunnistab, et EFAD peaks olema kõiki piirkondi ja partnerriike kaasav, tunnistades samas, et märkimisväärne osa investeeringutest suunatakse Lääne-Balkani riikidesse ning ida- ja lõunanaabrusesse;

40.  tunnustab kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, ühistute, kaasavate ärimudelite ja teadusasutuste rolli majanduskasvu, tööhõive ja kohaliku innovatsiooni mootorina, mis omakorda aitavad kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab vajadust lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, suurendada kaasatust ja toetada väiksemaid osalejaid, muu hulgas parandades juurdepääsu asjakohastele avalikult kättesaadavatele andmetele; toonitab, et seetõttu peab kohalikel VKEdel olema EFADi raamistikus lihtne juurdepääs finantsteenustele; märgib, et ELi poliitika peab ergutama ettevõtete ja äriühingute, eelkõige VKEde koostööd, et osaleda aktiivselt algatustes, mis aitavad kaasa kestlikule arengule arengumaades;

41.  kutsub komisjoni üles looma seose võimalike riskivähendusmeetmete ning haridusele ja kutseõppele juurdepääsuks antava rahalise toetuse vahel, eelkõige selleks, et luua naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames asjakohane taristu ja õpetajate koolitus, et hõlbustada kestliku arengu eesmärgi nr 4 saavutamist;

42.  märgib, et eriti olulised on ELi investeeringud kestlikku põllumajandusse, sealhulgas agroökoloogilistesse tavadesse, kus puuduvad era- ja avaliku sektori investeeringud; rõhutab, et kohalikel põllumajandustootjatel, väikepõllumajandustootjatel ja põllumajanduslikel pereettevõtetel peab olema juurdepääs finantsteenustele, eelkõige mikrorahastamisele;

43.  märgib, et ühenduvusega seotud probleemidest tingitud turulepääsu puudumine on paljudes Aafrika piirkondades üks peamisi takistusi toiduga kindlustatuse tagamisel; on seisukohal, et ELi investeeringud sellesse valdkonda võiksid avaldada tugevat mõju;

44.  võtab teadmiseks kahel sambal põhineva lahenduse majanduse digiteerimisest ja üleilmastumisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, nagu leppisid kokku OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku liikmed; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et hargmaiste ettevõtete suhtes kokku lepitud äriühingu tulumaksu üldist miinimummäära 15 % kohaldataks ka tegelikult; rõhutab, et hinnangute kohaselt peaks see minimaalne maks andma igal aastal kogu maailmas ligikaudu 150 miljardit USA dollarit täiendavat maksutulu;

45.  kutsub komisjoni üles edendama rahvusvahelist maksualast koostööd, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise, ebaseaduslike rahavoogude ja korruptsiooni vastu, et edendada sihipärast ja kestlikku arengu rahastamist, mis aitab vähendada ebavõrdsust ja vaesust;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1. (2) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1. (3) ELT C 494, 8.12.2021, lk 80. (4) ELT C 132, 24.3.2022, lk 88. (5) ELT L 209, 14.6.2021, lk 1. (6) ELT L 209, 14.6.2021, lk 1.