Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning selle juurde kuuluvaid protokolle,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(1) (edaspidi „tingimuslikkuse määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 3. juuni 2021. aasta otsust kohtuasjas C‑650/18, millega jäeti rahuldamata Ungari hagi Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni vastu, millega algatati menetlus, et teha kindlaks, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt Euroopa Liidu aluseks olevaid väärtusi(4),

–  võttes arvesse Ungarit käsitlevaid peatükke komisjoni iga‑aastastes õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, eelkõige 2021. ja 2022. aasta aruandes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega tehakse ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kindlaks, et on ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi(5), 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi ja Poola riikliku taastekava võimaliku heakskiitmise kohta(6), 5. mai 2022. aasta resolutsiooni ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel toimuvate kuulamiste kohta Poola ja Ungari küsimuses(7), 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi ja Euroopa Kohtu otsuse tagajärgede kohta(8), 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Ungari Rahvuskogus vastu võetud õiguslikest muudatustest tingitud ELi õiguse ja LGBTIQ kodanike õiguste rikkumise kohta Ungaris(9) ja 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja õigusriigi tingimuslikkuse määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise kohta(10),

–  võttes arvesse kirjalikku teadet, mille komisjon saatis 27. aprillil 2022 Ungari valitsusele kooskõlas tingimuslikkuse määruse artikli 6 lõikega 1,

–  võttes arvesse parandusmeetmeid, mille Ungari valitsus esitas komisjonile 22. augusti 2022. aasta kirjaga,

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris (COM(2022)0485),

–  võttes arvesse Ungari kohta World Justice Projecti 2022. aasta õigusriigi indeksis (140 riigi seas 73. kohal ning ELis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis ja Põhja‑Ameerika piirkonnas viimane),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, kajastatud põhiõiguste hartas ja kinnistatud rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes, rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need väärtused, mis on liikmesriikidele ühised ja millele kõik liikmesriigid on vabatahtlikult alla kirjutanud, moodustavad liidus elavate inimeste õiguste aluse;

B.  arvestades, et komisjon võib rakendada tingimuslikkuse määruse kohaseid meetmeid, kui õigusriigi põhimõtete rikkumised mõjutavad otseselt või võivad tõsiselt mõjutada liidu usaldusväärset finantsjuhtimist;

C.  arvestades, et 18. septembril 2022 esitas komisjon tingimuslikkuse määruse alusel eelarve kaitsemeetmed, tehes ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusotsus, millega tagatakse ELi finantshuvide kaitse õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, peatades 65 % kulukohustustest ühtekuuluvuspoliitika kolmele programmile või vajaduse korral nende kolme programmi heakskiitmise ning keelates võtta juriidilisi kohustusi avalikes huvides tegutsevate usaldusfondidega programmide puhul, mida rakendatakse otsese ja kaudse eelarve täitmise korras;

D.  arvestades, et Ungari valitsuse võetud parandusmeetmed ei ole piisavad tõendamaks, et õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei mõjuta enam ega või tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, samuti ei ole need piisavad selleks, et kõrvaldada piiratud arvu puudusi, mida komisjon otsustas nõukogu rakendusotsuse eelnõus käsitleda, ning arvestades, et isegi nende täielik rakendamine ei ole tõenäoliselt piisav, et heastada õigusriigi rikkumisi, mis mõjutavad või võivad tõsiselt mõjutada ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist Ungaris; arvestades, et need parandusmeetmed ei heastaks muid õigusriigi rikkumisi Ungaris väljaspool määruse kohaldamisala;

E.  arvestades, et Ungari on otsustanud mitte osaleda tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamiseks;

1.  väljendab heameelt otsuse üle käivitada Ungari puhul tingimuslikkuse määrus, kuigi seda tehakse pärast pikka viivitust ja liiga piiratud kohaldamisalaga;

2.  on arvamusel, et 17 meedet, mille üle komisjon ja Ungari valitsus läbirääkimisi pidasid, ei ole piisavad, et vähendada olemasolevat süsteemset riski ELi finantshuvidele;

3.  palub, et komisjon osutaks oma hinnangus jätkuvale ohule ja peaks parandusmeetmeid endiselt vajalikuks, et anda nõukogule alus kiita kvalifitseeritud häälteenamusega heaks komisjoni 18. septembri 2022. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris;

4.  kutsub nõukogu üles võtma vastu tingimuslikkuse määruse kohased meetmed, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 18. septembril 2022, ning tühistama vastuvõetud meetmed alles pärast tõendite saamist selle kohta, et meetmete vastuvõtmise tingimused ei ole enam täidetud, nimelt et Ungari valitsuse võetud parandusmeetmed on andnud praktikas kestlikke tulemusi ja eelkõige seda, et juba võetud meetmete puhul ei ole täheldatud tagasiminekut; rõhutab, et kui need meetmed tulevikus tühistatakse, peaks liit tegema finantskorrektsiooni;

5.  kutsub komisjoni üles võtma tingimuslikkuse määruse alusel viivitamata meetmeid seoses muude õigusriigi rikkumistega, eelkõige seoses kohtute sõltumatusega ja muudel põhjustel, mida komisjon käsitles 19. novembril 2021. aastal Ungarile saadetud kirjas;

6.  peab kahetsusväärseks, et Ungari võimud kuritarvitavad jätkuvalt ELi ühehäälsuse nõuet ja blokeerivad olulisi otsuseid, et survestada komisjoni ja nõukogu vabastama ELi vahendeid, lükates sellega edasi 18 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamise Ukrainale ja äriühingu tulumaksu üldise miinimummäära kehtestamise; palub, et komisjoni ja nõukogu ei laseks mõjutada oma otsuseid taaste- ja vastupidavusrahastu ning õigusriigi tingimuslikkuse kohta;

7.  kutsub veel kord komisjoni üles tagama, et ELi vahendite lõppsaajaid või toetusesaajaid ei jäetaks neist vahenditest ilma, kui õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi alusel kohaldatakse meetmeid, nagu on sätestatud õigusriigi tingimuslikkuse määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5; kutsub komisjoni üles leidma viise ELi vahendite jaotamiseks kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu juhul, kui asjaomane valitsus ei tee õigusriigi puuduste osas koostööd;

8.  tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on suurendada ELi ja selle liikmesriikide, sealhulgas Ungari taastumist ja vastupidavusvõimet; taunib asjaolu, et Ungari valitsuse tegevuse tõttu ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid veel jõudnud Ungari rahva ja piirkondadeni ega kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni, samas kui ülejäänud 26 taaste- ja vastupidavusrahastu kava on heaks kiidetud; märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames on olemas vahendite väärkasutamise oht, ning kordab oma üleskutset, et komisjon hoiduks Ungari kavale positiivse hinnangu andmisest seni, kuni Ungari on täielikult järginud kõiki õigusriigi valdkonnas antud soovitusi ja kuni ta on täitnud kõik asjakohased Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused; ootab, et komisjon välistaks enne partnerluslepingute ja ühtekuuluvuspoliitika programmide heakskiitmist kõik ühtekuuluvuspoliitika programmidest tulenevad riskid, mis võiksid kaasa aidata ELi rahaliste vahendite väärkasutamisele või õigusriigi rikkumisele;

9.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendile ei ole komisjoni ja Ungari ametiasutuste vaheliste läbirääkimiste kohta antud piisavalt teavet; ootab, et komisjon teavitaks parlamenti kiiresti ja korrapäraselt igast asjaomasest arengust; märgib, kui oluline on läbipaistvus ka Euroopa kodanikele, sealhulgas Ungari kodanikele, kelle jaoks on kaalul ääretult palju;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (2) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. (3) ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. (4) Kohtuotsus, 3. juuni 2021, Ungari vs. Euroopa Parlament, C‑650/18, ECLI:EU:C:2021:426. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0324. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0240. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0204. (8) ELT C 347, 9.9.2022, lk 168. (9) ELT C 99, 1.3.2022, lk 218. (10) ELT C 67, 8.2.2022, lk 86.