Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2953(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0512/2022

Esitatud tekstid :

B9-0512/2022

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/11/2022 - 5.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2022)0424

Vastuvõetud tekstid
PDF 158kWORD 53k
Neljapäev, 24. november 2022 - Strasbourg
Euroopa noorteaasta 2022 pärand
P9_TA(2022)0424B9-0512/2022

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta resolutsioon Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta (2022/2953(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõiget 2(1),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsust (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta(2),

–  võttes arvesse 16. septembri 2016. aasta Bratislava tegevuskava,

–  võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 4. märtsi 2021. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 31. mai 2017. aasta soovitust CM/Rec(2017)4 noorsootöö kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 23. jaanuari 2020. aasta noortesektori strateegiat 2030,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise muudetud Euroopa hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust CM/Rec(2019)4 noorte pagulaste toetamise kohta täiskasvanuks saamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta Euroopa haridusruumi tegevuskava,

–  võttes arvesse komisjoni digiõppe tegevuskava (2021–2027),

–  võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2017. aasta järeldusi nutika noorsootöö kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2019. aasta järeldusi noorte ja töö tuleviku kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 3. oktoobri 2019. aasta järeldusi digitaalse noorsootöö kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta(8) ja selle rakendamist nn Bonni protsessi kaudu,

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta(9),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks(10),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni COVID‑19 mõju kohta noortele ja spordile(11),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi 15. septembri 2021. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse oma 18. oktoobri 2022. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ELi noortetesti kohta,

–  võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi järeldusi hariduse ja noorte kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa noorteaasta (edaspidi „Euroopa aasta“) kuulutas komisjoni president Ursula von der Leyen välja oma 15. septembri 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, rõhutades, kui olulised on noored eurooplased parema – keskkonnahoidlikuma, kaasavama, kestlikuma ja digitaalsema – tuleviku ülesehitamisel ning kui tähtis on anda neile rohkem ja paremaid võimalusi, tagades, et nende häält võetakse kuulda, ja seades nad pärast COVID‑19 pandeemiat tähelepanu keskmesse;

B.  arvestades, et Euroopa aasta loodi selleks, et saavutada neli üldeesmärki, nimelt uuendada noorte positiivseid väljavaateid ja aidata neil saada üle pandeemia mõjust nende elule; toetada ja võimestada noori, et neist saaksid aktiivsed ja osalevad kodanikud; paremini teavitada noori põlvkondi võimalustest, mis on neile kättesaadavaks tehtud ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku poliitika kaudu, ning integreerida noortepoliitika kõikidesse asjakohastesse liidu poliitikavaldkondadesse;

C.  arvestades, et need eesmärgid tuginevad mitmele juba olemasolevale ELi poliitilisele algatusele, muu hulgas alates Euroopa noortegarantiist kuni Euroopa noortestrateegia ja selle ELi noortedialoogi, Euroopa noorsootöö tegevuskava ja Euroopa haridusruumi väljavaadeteni; arvestades, et nendes poliitikavaldkondades on kindlaks määratud väga vajalikud ja kiireloomulised eesmärgid, et tulemuslikult parandada kõigi noorte elu-, õppimis- ja töötingimusi, kuid nende elluviimine on endiselt suures osas killustatud ja puudulik; arvestades, et seetõttu eeldatakse, et Euroopa aasta kiirendab nende poliitikameetmete täielikku rakendamist koordineeritud lähenemisviisi, kindla metoodika ja protsessi abil ning annab noortele rohkem ja paremaid võimalusi ühiskonnas osalemiseks muutuste elluviijatena;

D.  arvestades, et noorte kõige tavalisem ootus Euroopa aastale demokraatia osas on see, et otsustajad kuulaksid rohkem nende nõudmisi ja võtaksid neid tegutsemisel arvesse (72 %) ning toetaksid noorte isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut (71 %)(13);

E.  arvestades, et noorteorganisatsioonid on üks peamisi abivahendeid noorte osalemiseks avalikus elus ja juurdepääsu pakkumiseks arenguvõimalustele liikuvuse ning mitteformaalse ja informaalse õppe võimaluste kaudu; arvestades, et paljude noorteorganisatsioonide tegevusruum on mitmes ELi liikmesriigis ahenemas(14);

F.  arvestades, et liikmesriikide vahel ja sees püsivad erinevused, mis mõjutavad sageli negatiivselt maa- või äärepoolsetest piirkondadest ja igat liiki vähemustest pärit vähemate võimalustega noori seoses haridus-, oskuste omandamise ja töövõimalustega; arvestades, et liiga paljud Euroopa noored leiavad ennast olevat ebakindlates elutingimustes ja peavad võtma suuri finantsriske, et jätkata õpinguid ning omandada oskusi ja kogemusi, mida nad vajavad tööelu kvaliteetseks alustamiseks;

G.  arvestades, et noori puudutavad kõige rohkem COVID‑19 pandeemia majanduslikud, psühholoogilised ja sotsiaalsed kõrvalmõjud ning majanduslikud ja poliitilised pinged, mille on põhjustanud Venemaa Ukraina‑vastane agressioonisõda, sealhulgas laastavast energiakriisist tulenevad kasvavad arved ja keskkonnaseisundi halvenemisest põhjustatud masendavad väljavaated, ning et see kõik seab ohtu noorte füüsilise ja vaimse heaolu;

H.  arvestades, et noortele mõeldud vahendid ja ressursid ning poliitika kujundamisel osalemise võimalused ei ole alati kõigile kättesaadavad ja nähtavad ning seetõttu ei ole paljud noored ja noorte juhitud organisatsioonid neist teadlikud, või otsustajad ei konsulteeri nendega piisavalt ega kaasa neid poliitikakujundamise protsessidesse;

I.  arvestades, et sellega seoses ei tuleks Euroopa aasta edu mõõta mitte ainult korraldatud ürituste või nendes osalejate arvu põhjal, vaid ka mehhanismide ja poliitika alusel, mida rakendatakse või edendatakse, et positiivselt mõjutada noorte positsiooni ja rolli ühiskonnas;

J.  arvestades, et otsuse äärmiselt kiirustav vastuvõtmine on teinud ELi institutsioonide ja sidusrühmade jaoks Euroopa aasta piisava ettevalmistuse ja seatud eesmärkide saavutamise väga keeruliseks; arvestades, et see on veelgi kahetsusväärsem, pidades silmas tungivat vajadust parandada noorte elu Euroopas; arvestades, et sellises olukorras jäi tähendusliku ja mõjuka aasta elluviimiseks ajast puudu; arvestades, et tulevaste Euroopa aastate puhul tuleks sellest kogemusest õppida;

K.  arvestades, et Euroopa aasta on juba lõpule jõudmas ja on käimas ettevalmistused selle püsiva mõju tagamiseks;

Euroopa aastate loomise ja elluviimise tingimused

1.  väljendab heameelt Euroopa noorteaasta 2022 kui ELi kindla pühendumuse üle noortele ja tulevastele põlvkondadele; rõhutab, et COVID‑19 pandeemia ajal mõjutasid noori kõige rohkem sanitaarmeetmed, mis mõjutasid nende juurdepääsu sotsiaal- ja kultuurielule ning kahjustasid nende juurdepääsu haridusele;

2.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Euroopa aasta käivitamise tingimust, eriti määruse tõtakat vastuvõtmist, mis aeglustas paljude projektide rakendamist ja rahastamist; peab lisaks kahetsusväärseks, et see mõjutas liikmesriikide ning noorteorganisatsioonide ja noorte endi teavitamist Euroopa aastast; kutsub sellega seoses komisjoni üles pikendama Euroopa aastat kuni järgmise Euroopa päevani 9. mail 2023, ilma et see piiraks Euroopa oskuste aasta algust;

3.  taunib asjaolu, et otsused tulevaste Euroopa aastate kohta võidakse ka tulevikus liiga hilja välja kuulutada, ning kutsub komisjoni üles asjaomaseid institutsioone ja kodanikuühiskonda enne iga tulevase Euroopa aasta alguskuupäeva aegsasti täielikult kaasama, et nende ettevõtmiste mõju oleks võimalikult suur; rõhutab, et Euroopa aastate väljakuulutamisest vaid mõni kuu enne nende kavandatud algust ei tohi saada uus norm, kuna see seab ohtu kogu projekti mõjususe; kutsub komisjoni üles edaspidi tagama, et Euroopa aastaid oleks võimalik kõigi sidusrühmade jaoks õigeaegselt ette valmistada;

4.  väljendab heameelt Euroopa aasta institutsioonidevahelise lõppkonverentsi „Claim the future“ (Haarake tuleviku ohjad) toimumise üle 6. detsembril 2022; väljendab heameelt ka selle üle, et sisu pakkusid välja ja seda korraldasid ühiselt ka noored; täheldab, et valitud teemad keskendusid kaasavale Euroopale hariduse kaudu, digitaalsele Euroopale hariduse kaudu, Euroopa heaolule vaimse tervishoiu peavoolustamise kaudu ja Euroopa heaolule juurdepääsetava vaimse tervishoiu kaudu; kutsub sellega seoses komisjoni üles lisama need teemad ja järeldused Euroopa aasta pärandisse ning neid kajastama;

5.  kutsub komisjoni üles esitama teatise, milles sätestatakse Euroopa aasta järelmeetmed, et saavutada selle neli eesmärki, toetada uusi algatusi ja võimaldada neil kasvada, saavutada ELi noortepoliitika täielik peavoolustamine kõigis poliitikavaldkondades ning algatada hindamine ja anda parlamendile aru Euroopa aasta konkreetsest panusest ELi noortestrateegia 2019–2027 ja ELi noorsootöö tegevuskava rakendamisse;

6.  toonitab, et käegakatsutav ja konkreetne pärand peaks seisnema ühelt poolt kogu ELis noorte kaasamist ja kuulamist käsitleva metoodika rakendamises ning teiselt poolt otse Euroopa aasta tulemustel põhineva uue Euroopa ja riikliku poliitika rakendamises;

7.  väljendab heameelt komisjoni eri peadirektoraatide rahalise toetuse ja algatuste üle; märgib siiski, et nii mõnigi kirjeldatud tegevus oleks toimunud igal juhul või oli Euroopa aasta eesmärkidega vähe seotud; kutsub komisjoni üles selgitama, millised projektid loodi Euroopa aasta raames ning millised olid juba olemas ja nimetati Euroopa aasta jaoks ümber; nõuab selget ülevaadet Euroopa aasta täpsest rahastamisest komisjoni ja liikmesriikide poolt;

Noorte sisulise kaasatuse ning poliitika ja otsuste tegemisse kaasamise tagamine

8.  rõhutab, et kolmandik Euroopa tuleviku konverentsil osalejatest olid 16–25‑aastased noored; toetab 9. mail 2022. aastal Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu istungil tehtud ettepanekuid, eelkõige neid, milles nõuti otseselt või kaudselt noortele keskenduva poliitika soodustamist;

9.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele täiemahulise ELi noortetesti, et tagada noorte sisuline kaasamine, osalemine ja pühendumus kõigi ELi poliitikavaldkondade ettevalmistamisel, koostama süstemaatilisi mõjuhinnanguid oma ettepanekute kohta, et tagada noorte vajaduste edendamine ja kajastamine, ning võtma leevendusmeetmeid, kui neil ettepanekutel on negatiivne mõju; on veendunud, et selline protsess on hädavajalik selleks, et võtta arvesse noorte arvamusi, täiustada neile suunatud ELi poliitikameetmete positiivset mõju ja muuta need noortele selgelt nähtavaks, kuna täna kujundatavad poliitikameetmed puudutavad otseselt järgmist põlvkonda; rõhutab, et ELi noortetest ei tohi muutuda üksnes bürokraatlikuks kontrollnimekirjaks, vaid selle testi eesmärgi saavutamiseks tuleks inimesi kaasata terviklikult; on seisukohal, et testi tulemused peaksid seostuma juba toimuvate protsessidega, nagu ELi noortedialoog, ja neid täiendama;

10.  teeb ettepaneku võtta Euroopa aastale järelmeetmeid kultuuri- ja hariduskomisjonis noortega peetava korrapärase struktureeritud dialoogi näol, et kavandada demokraatliku platvormi loomist noorte avatud ja kaasavaks osalemiseks ELi tasandi poliitikakujundamise protsessis;

11.  kordab oma palvet komisjonile ja liikmesriikidele töötada välja ja võtta kasutusele ülemaailmsed ja ELi kodakondsuse moodulid riiklikes õppekavades ja õppimisega seotud liikuvuse kogemustes, et aidata kaasa paremale ja kaasavamale kodanikuaktiivsusele, noori kaasavamale poliitilisele süsteemile ning võidelda rassismi kõigi vormide, diskrimineerimise ja soolise vägivalla vastu, et kummutada eelarvamused ja ehitada üles kaasavad ühiskonnad, kus ei esine struktuurset rassismi ning kus edendatakse sallivust, mitmekesisust ja soolist võrdõiguslikkust; kutsub komisjoni üles pakkuma õpetajatele vajalikke vahendeid ja võimalusi, et aktiivselt osaleda ELi ühise kodanikuhariduse raamistiku loomises, näiteks programmi „Erasmus+“ õppeakadeemiate või Jean Monnet’ õpetajakoolituse kaudu;

12.  näeb suurt potentsiaali detsentraliseeritud ürituste korraldamises, mis toovad ELi noortele lähemale, ning teeb ettepaneku korraldada 9. mai sümboolse kuupäeva paiku iga-aastane ELi kultuuri- ja ideedefestival, mis edendaks kohalikke arutelusid ja kultuuritegevust kõigis aktuaalsetes küsimustes, mida noored tähtsaks peavad;

Noorte heaolu tagavate meetmete tõhustamine

13.  rõhutab seost noorte heaolu ning nende elukohariigis neile kättesaadavate õppimis- ja töövõimaluste ja -võimekuse ning elatustaseme vahel; märgib murega, et noored kogevad üha suuremat ärevust ja vaimset stressi, mis on muu hulgas tingitud COVID‑19 pandeemia mõjust, Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, kasvavast elukallidusest ja energiaostuvõimetusest ning kliimakriisist;

14.  kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele koostada Euroopa kava vaimse tervise kaitseks hariduses ja koolituses, sealhulgas informaalses ja mitteformaalses õppes, et hoolitseda meie noorema põlvkonna heaolu eest kõigis selle vormides; rõhutab, kui oluline on pakkuda haridussüsteemi osana korrapärast psühholoogilist tuge õppijatele, õpetajatele ja haridustöötajatele; julgustab tugevdama sidemeid haridusasutuste ning kultuuri-, noorte- ja spordiorganisatsioonide ning psühholoogiliste nõustajate võrgustike vahel, et pakkuda noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks õppekavaväliseid tegevusi;

15.  on mures inflatsiooni, eluasemete ja kommunaalteenuste hindade tõusu ning eluasemete nappuse suure mõju pärast mõnes sihtriigis noorte liikuvusele, mis takistab eelkõige vähemate võimalustega inimesi; rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi programmid pakuksid noortele ja noorte juhitud organisatsioonidele piisavat rahalist toetust liikuvuskogemuste omandamiseks, olgu siis õppimise, koolituse või solidaarsuse eesmärgil; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt kohandama noortele liikuvuskogemusteks antava rahalise toetuse taset, et tagada ELi programmide sotsiaalselt kaasav mõõde;

Noorte ebakindla olukorra parandamine ja kvaliteetse tööelu alguse tagamine

16.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele rakendada lastegarantiid, et tagada igale abivajavale lapsele juurdepääs tasuta ja tulemuslikule alusharidusele ja lapsehoiule, kvaliteetsele haridusele, sealhulgas koolipõhisele tegevusele, tervishoiule ning tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele; kutsub lisaks liikmesriike üles rakendama tugevdatud noortegarantiid, millega tagatakse, et iga noor saab vastavalt oma vajadustele kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise; väljendab heameelt komisjoni meetmete üle, mille eesmärk on hõlbustada sellega seoses heade tavade vahetamist ja riiklike tegevuskavade kooskõlastamist, ning innustab komisjoni jätkama jõupingutusi, kuni eesmärgid on täielikult saavutatud;

17.  rõhutab noorsootöö olulist rolli noorte ees seisvate probleemide lahendamisel, eelkõige seoses selle panusega isiklikku arengusse, heaolusse ja eneseteostusse; kutsub liikmesriike üles paremini tunnustama noorsootöö väärtust ning vajaduse korral kestlikult taastama ja tugevdama noorsootöö struktuure;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema ettepanekut ühise õigusraamistiku kohta, et tagada praktika ja õpipoisiõppe eest õiglane tasu; rõhutab, et kõigile praktikantidele tuleks tagada inimväärsed töötingimused ja õiglane tasu, et vältida ekspluateerivaid tavasid;

19.  rõhutab, et üleminek koolist tööle sõltub suuresti noorte kraadide, kvalifikatsiooni või välismaal läbitud õppeperioodide tunnustamisest; peab kahetsusväärseks, et selles valdkonnas püsivad takistused, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid muudaksid sellise tunnustamise automaatseks, kasutades eelkõige digitaliseerimise pakutavaid võimalusi; ergutab liikmesriike samuti valideerima ja tunnustama pädevust ja oskusi, mis on omandatud mitteformaalse ja informaalse õppe kogemuste ja noorsootöö kaudu koos formaalharidusega kogu liidus ja väljaspool ELi; kordab, et see ei tohiks kahjustada õigust kvaliteetsele kõrgharidusele;

Investeerimine järgmisse põlvkonda hariduse kaudu

20.  toonitab, et noorte õppimisvõimalustesse investeerimisel on otsene mõju mitte ainult noorte tulevasele elule üksikisikuna, vaid ka kogu ühiskonna majanduslikule tervisele ja ühtekuuluvusele; rõhutab vajadust tegeleda probleemidega, millega seisavad silmitsi diskrimineeritud või vähemate võimalustega noored juurdepääsul formaalsete, informaalsete ja mitteformaalsete haridusraamistike eri tasanditele, muu hulgas noored naised, LGBTIQ+ kogukondade noored liikmed, noored rändajad, noored varjupaigataotlejad ja pagulased ning puuete ja häiretega õppijad; kutsub seetõttu liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama avaliku sektori kulutusi haridusele, sealhulgas digiõppele, kutseharidusele ja -koolitusele, oskuste täiendamisele ja ümberõppele; kutsub komisjoni üles edendama ühiseid näitajaid, et hinnata investeeringute, sealhulgas taasterahastu „NextGenerationEU“, ja reformide mõju sihtotstarbelise noorte- ja hariduspoliitika edendamisel;

21.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele rakendada 2025. aastaks täielikult Euroopa haridusruum; väljendab seetõttu heameelt teatavates liikmesriikides juba saavutatud edusammude üle; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tugevdada oma digitaristut, ühenduvust ja õppekavasid, koolitama piisavalt õpetajaid ja haridustöötajaid ning andma suuniseid digitaalse kirjaoskuse edendamiseks, et tõhustada uusi õpetamismeetodeid ja anda noortele vahendid, et pääseda tulemuslikult ligi teabele, tõrjuda desinformatsiooni ja võidelda internetivägivallaga, nagu viha õhutamine, rassism, internetis toimuv laste seksuaalne kuritarvitamine, sooline vägivald, küberkiusamine ja nn ghostimine; tuletab meelde soolist hariduslõhet teaduses, tehnoloogias, inseneriteadustes, kunstis ja matemaatikas (STEAM) ning vajadust parandusmeetmete järele selle lõhe kaotamiseks; ootab komisjoni digiõppe tegevuskava (2012–2027) läbivaatamist;

o
o   o

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 202, 7.6.2016, lk 47.
(2) ELT L 462, 28.12.2021, lk 1.
(3) ELT C 456, 18.12.2018, lk 1.
(4) ELT C 494, 8.12.2021, lk 2.
(5) ELT C 418, 7.12.2017, lk 2.
(6) ELT C 189, 5.6.2019, lk 28.
(7) ELT C 414, 10.12.2019, lk 2.
(8) ELT C 415, 1.12.2020, lk 1.
(9) ELT C 395, 29.9.2021, lk 101.
(10) ELT C 445, 29.10.2021, lk 75.
(11) ELT C 465, 17.11.2021, lk 82.
(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0359.
(13) 6. mail 2022 avaldatud eurobaromeetri uuring „Youth and Democracy in the European Year of Youth“ (Noored ja demokraatia Euroopa noorteaastal 2022).
(14) Shrinking space for civil society: its impact on young people and their organisations (Kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine ning selle mõju noortele ja nende organisatsioonidele) Resolution on Combating shrinking space with expanding opportunities for youth organisations, national youth councils and international non-governmental youth organisations Voicify: Part of Europe

Viimane päevakajastamine: 1. märts 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika