Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki nr 17 üleilmsete partnerluste elavdamise kohta kestliku arengu saavutamiseks,

–  võttes arvesse 28.–30. septembril 2022 Méxicos toimunud UNESCO kultuuripoliitika ja kestliku arengu maailmakonverentsil (Mondiacult 2022) vastu võetud lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu pärast 3. mail 2019 Pariisis toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide kultuuriministrite ja Euroopa asjade ministrite mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 8. detsembri 2010. aasta resolutsiooni kultuuriradasid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 4. mai 2017. aasta aruannet „How culture and the arts can promote intercultural dialogue in the context of the migratory and refugee crisis“ (Kuidas kultuur ja kunst saavad aidata kaasa kultuuridevahelisele dialoogile rände- ja pagulaskriisi tingimustes),

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 17. detsembri 2019. aasta aruannet kestliku kultuuriturismi kohta,

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 4. juuni 2021. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta kultuuri- ja loomesektorites,

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 5. septembri 2022. aasta aruannet „Strengthening cultural heritage resilience for climate change“ (Kultuuripärandi vastupanuvõime suurendamine kliimamuutuste suhtes),

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 22. septembri 2022. aasta aruannet „Stormy Times. Nature and Humans: Cultural Courage for Change“ (Tormilised ajad. Loodus ja inimesed: kultuuri toel muutuste poole),

–  võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse G20 kultuuriministrite 30. juuli 2021. aasta Rooma deklaratsiooni,

—  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 lõiget 2,

—  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuriväärtustega seotud kuritegusid käsitlevat konventsiooni (Nikosia konventsioon),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

—  võttes arvesse strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016,

—  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja ELi riiklike kultuuriinstituutide 2021. aasta jaanuaris avaldatud ühiseid suuniseid,

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2018. aasta teatist Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 elluviimise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2019)0548),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2021. aasta teatist „Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav“ (COM(2021)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2022. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2019–2022 (COM(2022)0317),

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas,

—  võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2021. aasta järeldusi konfliktide ja kriiside puhul kultuuripärandi suhtes kohaldatava ELi lähenemisviisi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. mai 2021. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektori taastumise, vastupanuvõime ja kestlikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2018. aasta järeldusi, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide 25. märtsil 2017 vastu võetud Rooma deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas(2),

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandiaastaga tõhusate poliitiliste tulemuste saavutamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(4) ja 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses(6),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2022. aasta resolutsiooni algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kohta(8),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2020. aasta resolutsiooni tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus-, ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsust (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta otsust (EL) 2020/2229, millega muudetakse otsust nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsust (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta(15),

–  võttes arvesse UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 27 õiguse kohta kultuurielust osa võtta,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2022. aasta aruannet „The Culture Fix: Creative people, places and industries“ (Kultuuri taastamine: loomingulised inimesed, kohad ja majandus),

—  võttes arvesse ettevalmistavat meedet „Kultuur ELi välissuhetes“ ja selle soovitusi,

—   võttes arvesse kultuurväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastast ELi tegevuskava,

—  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 23. oktoobri 1987. aasta Santiago de Compostela deklaratsiooni Camino de Santiago kuulutamise puhul esimeseks Euroopa kultuurirajaks,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 167,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (algatusraportite koostamise loa andmise kord) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0279/2022),

A.  arvestades, et komisjoni 2018. aasta teatis Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta (COM(2018)0267) ja 2016. aasta ühisteatis rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia kohta (JOIN(2016)0029) on olnud otsustava tähtsusega ELi ja liikmesriikide kultuuripoliitika kujundamisel nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil;

B.  arvestades, et nõukogu kultuurivaldkonna töökava aastateks 2023–2026 on ELi kultuuripoliitika koordineerimise peamine tegevuskava eelseisvatel aastatel ning see annab võimaluse alustada paradigma muutmisega, mis võimaldab kultuuri- ja loomesektoril pärast pandeemiat kohaneda uue normaalsusega ning kujundada vastupanuvõimet eesseisvatele võimalikele probleemidele;

C.  arvestades, et kultuur on avalik hüve ning kultuuri- ja loomesektoreid ning -majandust tuleks toetada põhjalike poliitikaraamistikega, piisava avaliku ja erasektori rahastamisega ning kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse töötajate jaoks soodsa keskkonnaga ning publiku juurdepääsu tagamisega kultuurile; arvestades, et Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks püüda alal hoida, avardada ja edasi kanda Euroopa aktiivset ja mitmekesist kultuurielu, mis soosib kõikide osalemist kedagi kõrvale jätmata;

D.  arvestades, et kultuuriloome on oluline viis arvamuste, sealhulgas kriitiliste arvamuste edastamiseks võimulolijatele, ning arvestades, et seetõttu on väga oluline tagada väljendusvabadus kultuuris, sealhulgas meedia väljendusvabadus;

E.  arvestades, et Euroopa on kultuurikogukond, mis põhineb ühistel väärtustel ja ajalool ning pideval integratsioonil; arvestades, et kultuuril ja kultuuripärandil, sealhulgas Euroopa kultuuriradadel, on suur potentsiaal edendada Euroopa Liidu väärtusi, tugevdada selle erinevaid identiteete ja aidata saavutada liidu eesmärke maailmas ning aidata kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele;

F.  arvestades, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 toetas ja edendas kultuuri ja kultuuripärandit kui „Euroopa ajaloolise mälu, mõistmise, identiteedi, dialoogi, ühtekuuluvuse ja loovuse ühist allikat“; arvestades, et Euroopa aasta üldeesmärgid olid „ergutada ja toetada liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametivõimude jõupingutusi koostöös kultuuripärandi valdkonnaga ning kodanikuühiskonnaga laiemalt, et kaitsta, säilitada, taaskasutada, rikastada, väärtustada ja edendada Euroopa kultuuripärandit“(16); arvestades, et kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine ja edendamine selle kõigis vormides võib olla katalüsaator kultuuridevaheliste suhete, rahu, demokraatia, majanduse pikaajalise jätkusuutliku taastumise, lestliku turismi ja regionaalarengu, samuti leppimise ja kultuuride kooseksisteerimise tugevdamisel, suurendades kohalike kogukondade kaasatust nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil;

G.  arvestades, et kultuur toob sotsiaalset ja majanduslikku kasu nii liidus kui ka väljaspool seda ning sellel on oluline roll majanduses ja töökohtade loomisel; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorid ning -majandus moodustavad vähemalt 4,4 % ELi SKPst ja annavad tööd ligikaudu 7,6 miljonile inimesele ning need võivad olla kohaliku ja piirkondliku arengu liikumapanevaks jõuks; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorid ning -majandus on väga killustatud, kuna üle 90 % kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, 33 % tööjõust on füüsilisest isikust ettevõtjad(17) ja neil on ebatüüpiline töökorraldus; arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ning-majandus saab tagasi vaid minimaalse osa nende loodud majanduslikust väärtusest, mis avaldab ebasoodsat mõju kultuuri- ja loometöötajatele;

H.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia mõju Euroopa kultuuri- ja loomesektoritele ning -majandusele on olnud äärmiselt suur, kuid sektorite lõikes ebaühtlane ning on süvendanud sektorite probleeme ning kunstnike ja kultuuritöötajate sageli ebatüüpilisi töötingimusi; arvestades, et asukohapõhist tegevust on tugevalt mõjutanud liikumispiirangud, reisipiirangud ja muud vajalikud rahvatervisega seotud meetmed, samas kui suurema digitaalse suutlikkusega sektorid olid kriisiga toimetulekuks paremas olukorras; arvestades, et mõned pandeemia ajal kaduma läinud kultuuriharjumused ei ole mõnes sektoris veel täielikult taastunud;

I.  arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringud ei kajasta kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse väga suurt majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust, mistõttu on need sektorid ELi üldistes jõupingutustes toetada Euroopa majanduse pandeemiajärgset taastumist ja vastupanuvõimet märkimisväärselt alaesindatud; arvestades, et Euroopa Parlament nõudis kultuuri- ja loomesektoritesse ning -majandusse investeerimise eesmärgina 2 % taaste- ja vastupidavusrahastust ning kordas, et asjakohased investeeringud ELi kultuuritegevusse on asjakohased(18); arvestades, et ainult 16 liikmesriiki on lisanud kultuuri oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse ning kuigi 2 % eesmärk on ELi tasandil keskmiselt täidetud, on enamik liikmesriike jäänud sellest näitajast tunduvalt allapoole;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 7. juuni 2007. aasta ja 20. oktoobri 2021. aasta resolutsioonides töötingimuste tagamist Euroopa kultuuri- ja loomesektorites ning-majanduses ning Euroopa kunstniku staatuse loomist, mis oleks kõigi ELi riikide ühiste töötingimuste ja miinimumstandardite ühine raamistik;

K.  arvestades, et kultuurielus osalemine võib olla nii passiivne osasaamine kui ka aktiivne loometöö, olenemata sellest, kas tegutsetakse asjaarmastaja või professionaalina; arvestades, et nii aktiivsest kui ka passiivsest kultuurielus osalemisest on palju kasu majandusele, ühiskonnale ja tervisele;

L.  arvestades, et komisjoni 22. mai 2018. aasta teatises „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267) rõhutati kultuuri ja kunsti tähtsust pagulaste ja teiste rändajate integreerimisel;

M.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)(19) on juba pikka aega pidanud kunsti ja kultuuritegevust kasulikuks tervisele, sealhulgas vaimsele tervisele, ning üksikisiku ja ühiskonna heaolule, eelkõige tänu selle mitmetahulisele olemusele ja aspektidele, sealhulgas sotsiaalne suhtlus, sensoorne aktiivsus, emotsionaalne eneseväljendus, kognitiivne stimuleerimine ja füüsiline tegevus ning võime esile kutsuda paljusid psühholoogilisi, käitumuslikke ja sotsiaalseid protsesse; arvestades, et kunst ja kultuur on osutunud hindamatuks ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel kriiside ajal;

N.  arvestades, et kunst ja kunstierialad on nii formaalse, informaalse kui ka mitteformaalse hariduse ja isikliku arengu olulised komponendid ja võimaldajad; arvestades, et kunstiga tegelemine ja kunstierialade õppimine aitab arendada oskusi ja pädevusi, nagu loominguline mõtlemine ja muud valdkonnaülesed oskused; arvestades, et neid aspekte ei ole koolide riiklikes õppekavades piisavalt käsitletud; arvestades, et teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika tähtsustamise abil saavad liikmesriigid edendada innovatsiooni ja loovust alates noorest east elukestva õppeni;

O.  arvestades, et kunstialane teadustegevus tuleks asetada vastastikusesse dialoogi teiste teadusharudega ja neid tuleks sellisena rahastada nii oma väärtuse kui ka olulise panuse tõttu innovatsiooni käivitamisse;

P.  arvestades, et ELi kultuuri- ja loomesektori programmil „Loov Euroopa“ on oluline roll kunsti, kultuuri ja audiovisuaalse sisu edendamisel ning kvaliteetse meedia toetamisel, eelkõige toetades rohujuuretasandi projekte, väikeettevõtteid ja kunstnikke; arvestades, et see aitab kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, et tagada strateegia pikaajaline mõju kultuurivõrgustikke, kodanikuühiskonda ja rohujuuretasandi organisatsioone hõlmava inimestevahelise lähenemisviisi abil; arvestades, et enamik nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) eesmärkidest on saavutatud programmis ette nähtud meetmetega;

Q.  arvestades, et kultuurisuhete all mõistetakse tavaliselt(20) vastastikuseid mittesiduvaid riikidevahelisi suhteid kahe või enama kultuuri vahel, mis hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, mida viivad kultuuri ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumis ellu nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad; arvestades, et kultuurisuhete üldiste tulemustena võib välja tuua suurema ühenduvuse, parema vastastikuse mõistmise, enamad ja tihedamad suhted, vastastikku kasulikud tehingud ning tõhustatud kestliku dialoogi riikide, rahvaste, valitsusväliste osalejate ja kultuuride vahel, luues sellega vastupanuvõimelisema ühiskonna;

R.  arvestades, et kultuuridiplomaatia on seotud riikidega, kes suhtlevad teiste riikide või nende rahvaga kultuuri vahendusel, kusjuures valitsuse ja ühesuunalise toetava tegevuse perspektiiv domineerib vastastikuse kasu ja dialoogi perspektiivi ees; arvestades, et kultuuridiplomaatiat mõjutab välispoliitikale omane poliitika, sellel on aruandekohustus asjaomaste riigiasutuste ees ja seda saab kasutada poliitiliste eesmärkide toetamiseks(21);

S.  arvestades, et ELi jõupingutused rahvusvahelistes kultuurisuhetes ja kultuuridiplomaatias, mis on diplomaatiliste vahendite väärtuslik osa, peaksid olema suunatud sellele, et edendada selliseid väärtusi nagu solidaarsus ja vendlus, kaasates avaliku sektori institutsioonide ja kodanikuühiskonna kõigi tasandite osalejaid; arvestades, et konkreetselt rahvusvaheliste kultuurisuhete jaoks rahaliste vahendite eraldamine nendele osalejatele suurendaks märkimisväärselt nende suutlikkust oma potentsiaali ära kasutada;

T.  arvestades, et kolmandate riikide diasporaad ELis ja Euroopa diasporaad kolmandates riikides võivad olla olulised osalejad kultuurisuhete tugevdamisel ELi ja kolmandate riikide vahel;

U.  arvestades, et EL lõi 1993. aastal kultuurierandi nime all tuntud erisüsteemi, et kaitsta kultuurikaupu ja -teenuseid vabakaubandusreeglite eest, kuna kultuuri ei tohiks käsitleda kaubana ja see ei tohiks sõltuda turuvajadustest;

V.  arvestades, et ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkides ei käsitleta kultuuri selgesõnaliselt, kuigi kultuur on üldine avalik hüve ja nii kestliku arengu valdkonnaülene mõõde kui ka eesmärk omaette, nagu on selgeks tehtud sellistes üleilmsetes kampaaniates nagu #Culture2030Goal;

W.  arvestades, et digitehnoloogia mõjutab kultuurielu kõiki aspekte, samuti kunstnike, kultuuritöötajate, organisatsioonide ja institutsioonide tööd ning võib aidata neil hõlbustada suhtlust eri sihtrühmadega ja avada võimalusi oma töös; arvestades, et sektori digiüleminekut toetavad mitmesugused ELi rahastamisprogrammid ja algatused, eelkõige programmid „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja „Uus Euroopa Bauhaus“; arvestades, et digiüleminekul on tohutu potentsiaal ning see on muutnud kultuuri- ja loomesektoriite ning -majanduse sisu loomise, tootmise ja jagamise viise, suurendades arenguvõimalusi ja suurendades kultuurielus osalemist; arvestades, et digiüleminek tekitab ka probleeme mitmekesisuse, õiglase tasustamise ja kultuurile juurdepääsu seisukohast ning süvendab ebavõrdsust, sealhulgas piisavate digioskuste puudumise tõttu;

1.  võtab teadmiseks Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja ühisteatise „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ üldise rahuldava rakendamise; märgib siiski, et Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamise hindamine on toonud esile puudused peamiselt prioriteetide osas; rõhutab, et vaatamata asjaolule, et need kaks dokumenti on vastu pidanud selliste ettenägematute kriiside proovile, nagu COVID‑19 pandeemia põhjustatud probleemid, tuleb nende strateegilist raamistikku ajakohastada, et näha ette ELi kultuuripoliitika üldised eesmärgid ja nende rakendamiseks kasutatavad praktilised vahendid, sealhulgas selgitades, kuidas nõukogu kultuurivaldkonna töökava ja ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegia aitavad kaasa ajakohastatud Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamisele;

2.  märgib, et nõukogu kultuurivaldkonna töökava aastateks 2023–2026 on oluline vahend liikmesriikide strateegiate suunamiseks kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse jaoks oluliste küsimuste käsitlemisel Euroopas; sellega seoses tuleks nõukogu kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2023–2026 keskenduda järgmisele:

3.  rõhutab, et nõukogu 2023.–2026. aasta töökava peaks suurendama kultuuripoliitika alast koostööd ja sisaldama hindamisraamistikke rakendamise jälgimiseks; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu töökavas kavandatud töömeetodid tuleks läbi vaadata, et muuta need menetluslikult lihtsamaks ja tulemuslikumaks, samuti tuleks kaaluda sihipäraste töörühmade loomist;

4.  tuletab meelde, et nõukogu kultuurivaldkonna töökava aastateks 2023–2026 annab võimaluse liikuda terviklikuma kultuuripoliitika suunas ELi tasandil; rõhutab, et see eesmärk nõuab asjakohast rahastamist; tuletab meelde, et kultuuri- ja loomesektorid ning -majandus saavad vaid minimaalse osa nende loodud majanduslikust väärtusest, ning nõuab uusi, alternatiivseid ja stabiilseid rahastamisallikaid;

5.  väljendab heameelt programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) tugevdamise, eelkõige selle eelarve kahekordistamise üle eelmise programmiga võrreldes, ning suurema tähelepanu pööramise üle kultuurilisele mitmekesisusele, kaasatusele, liikuvusele, teoste loomisele riikidevahelises koostöös ja poliitikaalasele koostööle ning kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse digiüleminekule, keskkonnahoidlikumaks muutmisele ja vastupanuvõimele; on siiski sügavalt mures selle pärast, et programm „Loov Euroopa“ on eesmärkide saavutamiseks ikka veel märkimisväärselt alarahastatud ning programmi iga-aastased eelarvekärped kahjustavad tõsiselt kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse taastumist; rõhutab seetõttu vajadust tagada programmi „Loov Euroopa“ piisav rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva läbivaatamise käigus;

6.  kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära võimalused, mida pakuvad kultuurile mõeldud ELi rahalised vahendid, programmid ja poliitikameetmed ning nende koostoime asjakohaste programmidega, eelkõige „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, „Uus Euroopa Bauhaus“ jt; julgustab komisjoni jätkama nende sünergiate kasutamist, et võimalikult suurendada nende positiivset mõju nii sisu kui ka rahastamise kättesaadavuse osas nii sise- kui ka välismõõtmes; rõhutab, et kultuur ja kultuuripärand tuleks horisontaalselt integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, eelkõige rohe- ja digipöörde poliitikasse; kutsub liikmesriike üles edendama kultuuri ja tehniliste uuringute arengut ning kaitsma loodus-, ajaloo- ja kunstipärandit ka tulevaste põlvkondade huvides;

7.  tunnistab, et kultuurivaldkonna avatud koordinatsiooni meetodis puuduvad konkreetsed ja institutsionaliseeritud järelmeetmete mehhanismid; soovitab seetõttu rakendada konkreetseid tähtaegu ja näitajaid, mis võivad võimaldada võtta järelmeetmeid või hinnata liikmesriikide tulemuslikkust; nõuab koostöö laiendamist ELi mittekuuluvate riikidega avatud koordinatsiooni meetodi rühmades, kuna see on osutunud kasulikuks;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et avatud koordinatsiooni meetodi tasandil koostatud aruannetel on piiratud otsene mõju poliitika kujundamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna osalevate riikide ja riikide ministeeriumide vahel ei ole nõuetekohast teabevahetust ja ühendatust; soovitab seetõttu koostada selgete ja konkreetsete poliitikasoovitustega aruanded, mida toetaks tõenditel põhinev lähenemisviis; kutsub ühtlasi komisjoni levitama digitaalselt teavet avatud koordinatsiooni meetodi tulemuste kohta laiemalt riigi ja ELi tasandil võimalikult paljudes keeltes;

9.  väljendab heameelt struktureeritud dialoogi „Voices of Culture“ alustamise üle, mis pakub kultuurisektori kodanikuühiskonna organisatsioonidele platvormi koostööks komisjoniga ja avatud koordinatsiooni meetodi raames; märgib, et struktureeritud dialoog kodanikuühiskonnaga on hõlbustanud valdkondadevahelist koostööd, võrgustike loomist ja teabevahetust; rõhutab siiski, et avatud koordinatsiooni meetodi ja struktureeritud dialoogi platvormide koostoime ei ole piisab, ning soovitab seepärast sagedamini ja süstemaatilisemalt vahetada teavet struktureeritud dialoogi ja avatud koordinatsiooni meetodi liikmete vahel ning laiendada osalemist eesmärgiga hõlmata kõik allsektorid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma korrapäraselt järelmeetmeid seoses soovitustega, mis on esitatud lõpparuannetes, konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel, mida korraldatakse avatud koordinatsiooni meetodi ja struktureeritud dialoogi raames; julgustab liikmesriike võtma nende soovituste suhtes järelmeetmeid konkreetsete poliitikamuudatuste ja tegevuskavadega;

10.  peab tervitatavaks katseprojekti — Euroopa kultuuripärandi keskuse loomine, et toetada Euroopa kultuuripärandiaasta terviklikke ja kulutõhusaid järelmeetmeid kooskõlas parlamendi resolutsiooniga Euroopa kultuuripärandiaastaga mõjusate poliitiliste tulemuste saavutamise kohta(22); palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohkemate partnerluste loomist era-, avaliku ja mittetulundussektoriga kultuuripärandi säilitamiseks täielikus kooskõlas täiendavuse põhimõttega ning vaadata läbi Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik ja ajakohastada seda, et tagada kultuuripärandi kaitse pandeemiajärgses Euroopas; rõhutab, et oluline on jätkata sellele pärandile tuginemist asjakohaste vahenditega; kordab, et oluline on Euroopa kultuuripärandi märgis kui projekt, mis suurendab uuenduslikul viisil teadlikkust ELi kultuurilistest ja ajaloolistest juurtest;

11.  kutsub liikmesriike üles täielikult kohaldama inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 27 sätestatud põhimõtet ning tunnustama kõigi õigust kultuuri-, kunsti- ja teaduselule ning sellega seotud kultuurilisi õigusi inimõigustena kõigi jaoks, võimaldades kõigil inimestel osaleda kogukonna kultuurielus, saada osa kunstist ja jagada selle hüvesid; kutsub liikmesriike üles võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada igasugused takistused selliste õiguste kasutamisel, sealhulgas sotsiaal-majanduslike olude, sissetuleku ja füüsilise juurdepääsetavusega seotud takistused, ning tagama kõigile vajalikud tingimused vabalt kultuuritegevuses osalemiseks;

12.  rõhutab, et kunstilise eneseväljenduse vabadus on loovuse ja kultuuriloome oluline osa, kuna sellega tagatakse, et kunstiteosed kajastavad meie ühiskonna mitmekesisust ja rikkust, mistõttu peavad need olema tagatud kõigile loovisikutele; kutsub komisjoni üles lisama oma aastaaruannetesse kunstilise eneseväljenduse vabaduse kui õigusriigi väärtuste austamise eraldiseisva näitaja; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles uurima konkreetseid viise, kuidas kaitsta nende kunstnike kunstilise eneseväljenduse vabadust, kes on ohustatud eelkõige sõdade ja geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu;

13.  kinnitab veel kord oma kindlat tahet võidelda soolise võrdõiguslikkuse eest ja rõhutab, et soolõime on üks tema ametliku poliitika lähenemisviise võrdõiguslikkuse tagamiseks; kordab, et kultuuril võib olla oma roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning naiste ja sooliste vähemuste majandusliku ja kultuurilise mõjuvõimu suurendamisel; kutsub komisjoni üles minema kaugemale oma ettepanekust kehtestada valikukriteeriumid, millega premeeritakse projekte, mis tagavad nende organisatsioonides soolise võrdõiguslikkuse, ning võtma kasutusele järelevalve- ja hindamismehhanismid, et saada piisavalt andmeid soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime kohta eri Euroopa programmide toetusesaajate seas, samuti võimalikud parandusmeetmed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama naiste ja sooliste vähemuste juurdepääsu kultuuri- ja loomesektoritele ning -majandusele, sealhulgas ettevõtlusele;

14.  rõhutab, et andmete kogumist tuleks pidada nõukogu kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2023–2026 peamiseks valdkondadevaheliseks prioriteediks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema rohkem tööd selle nimel, et koguda kultuuri kohta ajakohastatud ja võrreldavaid andmeid, sealhulgas kaardistades ja võrreldes häid tavasid ning kaasates struktuurselt eksperte, sidusrühmi, avaliku sektori asutusi ja publikut mitte ainult kultuurisektorist, vaid ka kõigist majandussektoritest;

15.  rõhutab vajadust rangemalt jälgida ja hinnata kõigi meetmete rakendamist Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja 2016. aasta ühisteatise „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ raames nii strateegilisel kui ka projekti tasandil, tuginedes nii kvantitatiivsetele kui ka kvalitatiivsetele eesmärkidele, samuti vajadust süstemaatilise ja kõrgetasemelise aruandluse järele; palub komisjonil töötada välja rohkem näitajaid ja laiema perspektiivi projektide tulemuste hindamiseks, võttes arvesse ka kvalitatiivseid tulemusi, nagu kogukonna kujundamine ja lõpetatud projektidest saadud kogemused; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid aja jooksul ELi rahastatavate kultuuriprojektide ja -algatuste jätkusuutlikkuse;

Sotsiaalne mõõde

16.  julgustab liikmesriike edendama nii inimeste aktiivset kui ka passiivset osalemist kultuuri- ja kunstitegevuses ja investeerima sellesse mitte ainult teavitus- ja teavituskampaaniate, vaid ka peamiselt sidusate, terviklike ja kaasavate poliitikameetmete ja stiimulite abil, et teha kindlaks ja kõrvaldada osalemise halduslikud, rahalised ja keelelised takistused, sealhulgas takistused, mis on seotud sotsiaal-majanduslike olude, sissetuleku ja füüsilise juurdepääsetavusega, ning tegema seda marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras ja kaitsetumate rühmade jaoks, pöörates erilist tähelepanu linnalähi-, maa- ja eraldatud piirkondadele, samuti rahvastikukao ohus olevatele piirkondadele;

17.  kutsub liikmesriike üles edendama olemasolevaid kultuuri- ja kunstitegevusi ning pakkuma täiendavaid võimalusi aktiivseks osalemiseks, suurendama võimet jõuda uue publikuni, integreerima ja peavoolustama kultuuris osalemise eesmärgid poliitika kujundamisse lisaks kultuuripoliitikale ning võtma vastu kultuuriõiguste lähenemisviisi, milles nihkutakse kitsalt juurdepääsule keskendumiselt sisulisele osalemisele, jätmata kedagi kõrvale;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Eurostati kogutud viimased kättesaadavad andmed kultuurielus osalemise kohta pärinevad 2015. aastast; võttes arvesse kultuuri- ja loomesektorites ning -majanduses sellest ajast alates toimunud äärmiselt suuri muutusi, mis on eelkõige tingitud COVID‑19 pandeemiast ja uuenduslikest tehnoloogilistest arengutest, kutsub komisjoni üles korraldama Eurostati uuringut kultuurielus osalemise ja suundumuste kohta ELis, kogudes ja analüüsides statistilisi andmeid eri territoriaalsetel tasanditel (riik, piirkond jne), pöörates erilist tähelepanu osalemisele linnalähi-, maa- ja äärepoolsetes piirkondades ning marginaliseerunud sotsiaal-majanduslikes kogukondades ning ebasoodsas olukorras ja kaitsetumates rühmades;

19.  tunnustab komisjoni tehtud tööd selle nimel, et kasutada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõudu sotsiaalse ühtekuuluvuse, heaolu ja osaluse saavutamiseks ning üldise kodanikkonna, ELi õiguste ja väärtuste tundmise ning demokraatia tugevdamiseks; rõhutab kultuuri rolli kriiside ajal ning nõuab, et hinnataks, millised kultuuristrateegiad ja -poliitikameetmed on osutunud tulemuslikuks sotsiaalsele kaasatusele, tööhõivevõimalustele ja majandusarengule soodsa mõju avaldamisel; soovitab sel eesmärgil tööd jätkata ning tugineda tulemustele ja kogemustele, mis on saadud kõigi asjakohaste projektide ja seminaride raames, näiteks 2020. aasta novembris toimunud seminar ELi liikmesriikide ekspertidele teemal „Kultuur sotsiaalse ühtekuuluvuse nimel“ ja Porto Santo kultuuridemokraatia harta;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama kõige tõrjutumate ja alaesindatud rühmade kaasamise kultuuritegevusse ja -algatustesse mitte ainult passiivsete saajatena, vaid ka aktiivsete loojatena, edendades kõigi inimeste ühist kuuluvustunnet ja ühist tulevikku; väljendab sellega seoses heameelt sõltumatu uuringu „The importance of citizens’ participation in culture for civic engagement and democracy – policy lessons from international research“ (Kodanike kultuuris osalemise tähtsus kodanikuaktiivsuse ja demokraatia seisukohast– rahvusvahelistest teadusuuringutest saadud poliitikavaldkonna kogemused) alustamise üle ning jääb ootama selle avaldamist 2022. aasta novembris; soovitab komisjonil jagada uuringu tulemusi ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;

21.  rõhutab kultuuriprogrammide tähtsust pagulaste ja rändajate integreerimisel Euroopa ühiskonda ning julgustab komisjoni ja liikmesriike jätkama Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas „Pagulaste ja teiste rändajate integreerimine“ kavandatud meetmete edendamist;

22.  julgustab liikmesriike tunnustama kunsti ja kultuuri rolli tervislike eluviiside, vaimse tervise ning inimeste ja ühiskonna heaolu edendamisel; rõhutab, et olulised on kultuuri- ja kunstialgatused, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste tervist ja elukvaliteeti; peab kahetsusväärseks kahju, mida sellise tegevuse katkemine COVID‑19 pandeemia ajal põhjustas; kutsub seetõttu liikmesriike üles lisama kunsti ja kultuuri täieliku psühhosotsiaalse toetuse meetmete hulka, mis on mõeldud kõige kaitsetumatele ja ebasoodsas olukorras rühmadele ja kogukondadele;

23.  rõhutab kultuuri põhjapanevat tähtsust identiteedi ja isikliku eneseväljenduse arendamisel, eelkõige nende jaoks, kes on sageli diskrimineerimise ohvrid, näiteks naised, etnilised ja muud vähemused, puuetega inimesed ja LGBTIQ+ kogukonna liikmed, samuti ühiskonnast arusaamise ja kultuuridevaheliste pädevuste kujundamisel, vaenu ja rassismi vastu võitlemisel ning rahumeelse ühiskonna ülesehitamisel;

24.  rõhutab kultuuri tähtsust igas vanuses inimeste elukestvas hariduses; väljendab muret koolide õppekavade mahu üldise vähendamise pärast, mistõttu kipuvad kunst ja kunstiained muude õppeainetega võrreldes marginaalsemale kohale jääma; tuletab meelde, kui olulised on koolide terviklikud ja hästi struktureeritud õppekavad, millesse kuuluvad kunsti ja kunstiained, selleks, et suurendada üksikisiku vastutust ja võimet osaleda kultuuritegevuses, ning rõhutab vajadust edendada asjakohaseid oskusi; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid asjakohaseid rahalisi vahendeid ja inimressursse ning näeksid ette stiimuleid kunsti ja kunstiainete õpetamiseks nii õppekava kui ka klassivälise tegevuse raames hariduse kõigis etappides ning koolitaksid haridustöötajaid mõistma kultuuri tähtsust ja mõjuvõimu ühiskonna ja üldise heaolu seisukohast; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon läheks STEM‑lähenemisest kaugemale ja võtaks selle asemel täielikult kasutusele STEAM‑lähenemisviisi (teadused, tehnoloogiad, inseneriteadused, kunst ja matemaatika);

25.  nõuab paralleelselt kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse jätkuva professionaalsuse suurendamisega strateegiate väljatöötamist, et toetada paljusid amatöörkunstnikke Euroopas;

26.  tuletab meelde, et piiriülene liikuvus jääb kunstnike ja kultuuritöötajate, sealhulgas kolmandate riikide kodanikest kunstnike ja kultuuritöötajate karjääri oluliseks osaks; rõhutab seetõttu kunstipädevuste ning loominguliste oskuste ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja piiriülese ülekantavuse tähtsust selle hõlbustamisel; tuletab meelde, et rahastamisvahendid, millega toetatakse ja suurendatakse rahvusvahelise liikuvuse võimalusi, peaksid samuti edendama kunstnike ja kultuuritöötajate töö- ja eraelu tasakaalu ning soodustama võimalikult palju keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt jätkusuutlikku liikuvust;

27.  rõhutab kultuuri- ja loomesektorite ja -majanduse üliõpilaste ja noorte spetsialistide liikuvuse tähtsust, et võimaldada laiemat ja mitmekesisemat haridust, pakkuda konkreetsemaid ja atraktiivsemaid karjäärivõimalusi ning saada osa laiast ja mitmekesisest kultuuritegevusest; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada sel eesmärgil paremad liikuvusvõimalused, sealhulgas programmi „Erasmus+“ ning muude Euroopa ja riiklike algatuste raames;

28.  kutsub komisjoni üles kaaluma tasuta Interraili algatuse „DiscoverEU“ edule tuginedes programmi „Erasmus+“ raames meetme loomist, et noored eurooplased saaksid reisivautšeri, mis võimaldab neil külastada ja avastada Camino de Santiago teid ja muid Euroopa kultuuriradasid;

29.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde kohustusi, mida EL on väljendanud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooni ratifitseerimisega, eelkõige seoses liikuvuse ja liikmesriikidesse reisimise hõlbustamisega kooskõlas kunstnike ning teiste kultuuri- ja loovtöötajate, samuti arengumaade kultuurikaupade ja -teenuste eeliskohtlemisega; kutsub komisjoni üles pakkuma välja viise, kuidas hõlbustada kolmandatest riikidest, eelkõige maailma lõunapoolsetest riikidest pärit kultuuritöötajate liikuvust asjakohaste institutsiooniliste ja õigusraamistike, sealhulgas viisalihtsustuse abil;

30.  väljendab heameelt liikuvuskava „Culture Moves Europe“ loomise üle kultuuri- ja loomesektorites ning -majanduses tegutsevate spetsialistide jaoks; rõhutab, et see süsteem võib saavutada oma täieliku potentsiaali, kui seda toetatakse piisava eelarvega tulevikus ja kui sellega suudetakse jõuda laiema üldsuseni; peab siiski kahetsusväärseks, et liikuvusele on ikka veel halduslikke, rahalisi ja keelelisi takistusi, ning nõuab, et selle süsteemiga kõrvaldaks püsivad struktuursed takistused kunsti- ja kultuurivaldkonna liikuvusele; nõuab, et edendataks piiriülest lähenemist kultuurile ja otsitaks partnereid suurte Euroopa ja rahvusvaheliste kultuurivaldkonna ühisprojektide ja elamisloa andmise kavade loomiseks eesmärgiga edendada kunstnike ja loovisikute liikuvust, tugevdades koostööd kõigi asjaosaliste vahel ja parimate tavade vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et anda kunstnikele ning teistele kultuuri- ja loovtöötajatele kvaliteetset teavet liikuvus- ja vahetusprogrammide kohta, samuti materiaalset toetust, et kõrvaldada kultuuri- ja loomesektorites ning -majanduses liikuvuse kõikvõimalikud takistused, sealhulgas halduslikud, rahalised ja keelelised, samuti puuetega seotud takistused;

Majanduslik mõõde

32.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse töötajad, keda COVID‑19 pandeemia tabas rängalt, peavad saama osa tõelisest ja sihipärasest Euroopa taastumisest, eriti arvestades tõsiasja, et see sektor koosneb peamiselt üksikisikutest ning väikestest ja mikroorganisatsioonidest ja -ettevõtetest, kes töötavad ebatüüpiliste, osalise tööajaga või projektipõhiste tööhõivekavade alusel ning nende sissetulek on ebakorrapärane ega ole pikas perspektiivis finantsilisest prognoositav; kutsub liikmesriike üles eraldama 2 % oma eelarvest kultuurile, nagu parlament on korduvalt nõudnud;

33.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon toetab liikmesriike kunstnike ja loovisikute õiglase tasustamise tagamisel ning sotsiaal-majanduslike tingimuste parandamisel üldiste ja sektoripõhiste dialoogide pidamisega; rõhutab, et lisaks kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse taastumist toetavatele meetmetele tuleks taaste- ja vastupidavusrahastu toetust kasutada eelkõige selleks, et parandada kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse spetsialistide töötingimusi, koolitust ning täiend- ja ümberõpet, et pidada sammu nendes sektorites toimuvate struktuurimuutustega;

34.  tuletab siiski meelde, et avaliku sektori investeeringute heterogeensus toob kaasa kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse taastumise erineva kiirusega ning see, suurendab erinevusi ELi kultuuriökosüsteemis, mis vajab stabiilset ja usaldusväärset struktuuri ja rahastamist, ning ohustab lõppkokkuvõttes Euroopa kultuurilist mitmekesisust; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse taastamisel tuleb arvesse võtta käimasolevaid jõupingutusi kestlikkuse ja digitaliseerimise suurendamiseks, samuti tuleb parandada kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse töötajate töö- ja tasustamistingimusi, et tulla toime struktuursete probleemidega, mis esinesid juba enne COVID‑19 pandeemiat;

35.  tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi korduvaid nõudmisi esitada ettepanek Euroopa kunstniku staatuse kohta, millega kehtestataks kõigile ELi riikidele piisavate, õiglaste ja läbipaistvate töötingimuste ja miinimumstandardite ühine raamistik, sealhulgas õiglane tasustamine, järgides täielikult liikmesriikide ja ELi kohustusi seoses tööturu- ja kultuuripoliitikaga, et parandada kõigi kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse töötajate sotsiaal-majanduslikke tingimusi kõigis liikmesriikides ning tagada alustingimused, mis de facto tagavad tõelise loovuse ja väljendusvabaduse; ootab huviga asjakohase avatud koordinatsiooni meetodi aruande avaldamist 2023. aasta keskel; nõuab, et sotsiaalkaitsega seotud küsimustes võetaks nõuetekohaselt arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite panust, et tagada asjakohased järelmeetmed selles küsimuses;

36.  ergutab ühtlasi kõiki liikmesriike rakendama direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul(23), ning kutsub liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, võtma direktiivi oma riigisisesesse õigusesse üle, tagades autoritele ja esitajatele õiglase, asjakohase ja proportsionaalse tasu; kutsub komisjoni üles toetama ülevõtmist ja rakendamist;

37.  märgib kahetsusega, et ELi rahastuse taotlemise menetlused, sealhulgas programmi „Loov Euroopa“ menetlused, on sageli endiselt liiga koormavad ja tekitavad tarbetuid takistusi kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele, eelkõige kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse väikestele ja mikroorganisatsioonidele, kelle haldussuutlikkus on piiratud, ning see kehtib nii Euroopa kui ka kolmandate riikide organisatsioonide suhtes; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama selle nimel, et suurendada teadlikkust eri rahastamisvõimalustest ja veelgi lihtsustama menetlusi, et võimaldada suuremale hulgale organisatsioonidele, sealhulgas kõige ebasoodsamates piirkondades asuvatele väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele, juurdepääsu ELi rahastamisele;

38.  palub komisjonil kõnesolevate menetluste lihtsustamisel rakendada mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse põhimõtet, võimaldades esitada taotlusi täiendavates keeltes, alustades Euroopa keeltest, et anda õiglane võimalus organisatsioonidele ja üksikisikutele, kellel puuduvad võimalused või vahendid selleks, et tagada tõlkimine inglise keelde;

39.  väljendab heameelt selle üle, et hiljuti võeti kasutusele mitmeastmeline rahastamine, et jõuda paremini kõigi toetusesaajateni, eelkõige üksikisikute ning väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonideni; kutsub komisjoni üles arendama selliseid kavasid edasi kõigis kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse jaoks olulistes programmides; soovitab komisjonil vahendusorganisatsioone hõlmavate kavade koostamisel võtta arvesse võimalikke huvide konflikte vahendaja ja lõplike vahendite saajate vahel, vahendajate üldkulusid toetuste logistikas ja haldamises ning toetuste valiku ja lõpphindamise kriteeriume;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi ja liikmesriikide kultuuripoliitikat ja -algatusi toetaksid piisavad rahalised vahendid, lihtsam juurdepääs laenudele ja suutlikkus, eriti raskete majandusraskuste ajal, et minna kaugemale kriisiohjamise lähenemisviisist ja võtta selle asemel vastu kultuuripoliitika pikaajaline strateegia;

41.  tuletab meelde komisjoni peamist eesmärki toetada kultuuri- ja muude sektorite vaheliste loominguliste partnerluste arendamist;

42.  rõhutab Euroopa kultuuripealinnade algatuse edu seoses linnade ja piirkondade arenguga kogu ELis ja assotsieerunud riikides; rõhutab, et liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleb täiendavalt rahastada, sest COVID‑19 pandeemia, millele järgnes kiire inflatsioon, on selle meetme rakendamise raamtingimusi märkimisväärselt halvendanud; väljendab heameelt komisjoni kultuuri- ja loomelinnade monitori üle, mille töötas välja Teadusuuringute Ühiskeskus ja mis aitab objektiivselt hinnata piirkondade ja linnade kultuuri- ja loodusvarasid, tuginedes kultuuri ja turismi vahelisele seosele; julgustab komisjoni võtma järelmeetmeid kultuuri- ja loomeruumi ja -linnade poliitika projekti suhtes, et edendada kultuurielus osalemist ning ühiskonnaelu ja linnade taaselustamist;

43.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugineda kestlikku kultuuriturismi käsitlevas avatud koordinatsiooni meetodi aruandes esitatud soovitustele, et tagada õige tasakaal ühelt poolt kultuuripärandi kaitsmise ja säilitamise ning teiselt poolt külastajatele juurdepääsu ja rajatiste parandamise vahel; nõuab samas tungivalt, et liikmesriigid jääksid valvsaks massiturismi ohtude suhtes kultuuripärandile ja looduslikele ökosüsteemidele, ning rõhutab vajadust leida tasakaal kunsti- ja turismisihtkohtadeks olevate linnade turismisektori kasvu ja arengu ning seal alaliselt elavate kodanike elukvaliteedi vahel;

44.  tunnistab algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ olulist panust loova, interdistsiplinaarse ja valdkondadevahelise algatusena, mille eesmärk on saavutada ELi uue rohelise kokkuleppe eesmärgid, ühendades teaduse, tehnoloogia, kunsti ja kultuuri maailma ning integreerides keskkonnahoidlikkuse kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse; tuletab meelde, et see algatus peaks põhinema innovatsioonil kõigil tasanditel ning kõigi inimeste, sealhulgas sotsiaalselt ebasoodsa taustaga inimeste ja kohalike kogukondade aktiivsel osalemisel ja sisulisel kaasamisel; rõhutab, et nõukogu uus kultuurivaldkonna töökava peaks kajastama algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ tähtsust, sealhulgas selle välismõõdet, millel on selged eesmärgid; kutsub komisjoni uuesti üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku muuta algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uueks eraldiseisvaks, uueks rahastatavaks ELi programmiks;

45.  rõhutab kunsti ja kultuuri märkimisväärset tähtsust keskkonna-, kliima- ja kestlikkusalaste küsimuste vallas teadlikkuse suurendamisel ning positiivsete käitumismuutuste esilekutsumisel; tuletab eelkõige meelde, et traditsioonilised teadmised, mis moodustavad osa kultuuripärandist, on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise jõupingutuste tõhustamisel keskse tähtsusega; julgustab sel eesmärgil komisjoni tegema tihedamat koostööd liikmesriikide, kodanikuühiskonna ning üleriigiliste ja kohalike organisatsioonidega, et suurendada kodanike teadlikkust sellest teemast ning pakkuda sellistele kultuurialgatustele konkreetset rahastamist koostoime kaudu teiste sihtotstarbeliste ELi programmide, fondide ja poliitikameetmetega;

46.  ergutab komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike kavandama oma kultuuriprogramme kooskõlas keskkonnasäästlikkuse ja kliimakriisi vastase võitluse põhimõtetega ning hindama kõigi ELi rahastatavate projektide keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul; soovitab sidusrühmadel ja ELi rahaliste vahendite saajatel otsida oma projektide kujundamisel, kavandamisel ja rakendamisel kõige keskkonnahoidlikumaid meetodeid ja lähenemisviise;

47.  väljendab heameelt avatud koordinatsiooni meetodi aruande „Strengthening cultural heritage resilience for climate change – where the European Green Deal meets cultural heritage“ (Kultuuripärandi vastupanuvõime tugevdamine kliimamuutuste suhtes – kus Euroopa roheline kokkulepe kohtub kultuuripärandiga) üle ning julgustab komisjoni ja liikmesriike soovitusi aktiivselt järgima ja kasutama heade tavade näiteid;

48.  juhib tähelepanu sellele, et kultuuripärandi ja traditsiooniliste hoonete taastamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata kestlikkuse küsimustele; tunnistab algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ potentsiaali aidata kaasa linnade ja nende kultuuripärandi kaitsmisele ja taastamisele loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud ohtude põhjustatud katastroofide korral; rõhutab vajadust vahetada liikmesriikide vahel ja ka kolmandate riikidega veelgi rohkem parimaid tavasid kultuuripärandi kaitse, säilitamise ja restaureerimise kohta, sealhulgas võtta uuenduslikke meetmeid olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamiseks, säilitades samal ajal alati nende arhitektuuriväärtuse või ajaloolise eripära, võttes eriti arvesse restaureerimise lõpptulemuse autentsust ja kvaliteeti, et vältida ajaloo- või kunstiväärtusega hoonete või ajalooliste keskuste füüsilise terviklikkuse, arhitektuurilise sidususe, ajastutruuduse või ajaloolise väärtuse kahjustamist kooskõlas asjakohaste riigisiseste muinsuskaitsenormidega ning 1964. aasta Veneetsia hartaga mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta;

49.  tuletab meelde ELi lepingu artiklit 3, milles on sätestatud, et EL peab tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise; rõhutab, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse nõutava taseme säilitamine ei ole vastuolus Euroopa pärandi kaitsmisega; juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ekspertide aruandes „Kultuuripärandi vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustele“ märgitakse selgelt, et kultuuripärandi kriisiga ei ole võimalik kliimakriisi lahendada; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma neid asjaolusid arvesse otsuse tegemisel ainete lisamise kohta kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) XIV lisas loetletud autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu, kui asjaomased ained on vajalikud kultuuripärandi restaureerimiseks; palub komisjonil neil juhtudel hoolikalt hinnata selliste ainete kasutamisest tulenevat sotsiaal-majanduslikku kasu võrreldes ohuga inimeste tervisele või keskkonnale, et mõlemad huvid oleksid piisavalt kaitstud; palub komisjonil samuti arvesse võtta sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate olemasolu kooskõlas REACHi määruse artikliga 60 ja artikli 58 lõikega 2 (ja muude asjakohaste artiklitega) rõhutab, et pärandisektor on astunud kiiduväärseid samme õigusnõuete vallas, et kaitsta käsitöölisi ja kunstnikke nende kutsetegevuses; palub vajaduse korral kultuurisektori ja kultuuripärandiga seotud tegevustele vabastuste andmist ja erandite tegemist eespool nimetatud määrusest, et vältida paljude käsitööettevõtete sulgemist või mujale viimist ning igasugust ebasoodsat mõju ELi väga suure pärandi restaureerimisele, korrashoiule ja säilitamisele; kutsub Euroopa institutsioone üles konsulteerima pärandisektoriga ja kaasama seda kõikidesse eelnevatesse aruteludesse, mis on seotud regulatiivsete või seadusandlike muudatustega, millel on otsene mõju nende tegevusele;

50.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukoguga, sealhulgas kultuuriradade osas, et edendada selliseid põhiväärtusi nagu kultuuriline mitmekesisus, kultuuridevaheline dialoog ja vähemtuntud sihtkohtade kestlik territoriaalne areng, säilitades, kaitstes ja taastades samal ajal nende paikade kultuuri- ja looduspärandit;

51.  tunnistab digiüleminekut kui vahendit kultuuripärandist saadava kasu maksimeerimiseks; rõhutab probleeme, mida digiüleminek tekitab kultuuri- ja loomesektoritele ning -majandusele, ning nende vajadust pidevalt uuesti mõtestada ja ümber kujundada ärimudeleid ning kultuuri- ja loomesektorite ning -majanduse töötajate ümberõpet; rõhutab, et oluline on tagada kultuuri- ja loomesisu ning Euroopa kultuuripärandi digitaliseerimise, säilitamise ja internetis kättesaadavuse rahastamine; tuletab meelde, et oluline on investeerida kõigi digikirjaoskusse, mis on muu hulgas kultuurist osasaamise vahend;

52.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kultuuripärandi digitaliseerimisel võtta arvesse metaversumiga seotud arengut, säilitades Euroopa kultuuripärandi, kui seda virtuaalselt jäädvustatakse või mõnel muul viisil metaversumisse üle võetakse;

53.  märgib ära eelkõige positiivse panuse, mida annavad ELi digitaalse innovatsiooni keskused ja loova innovatsiooni laborid, mis toetavad Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid ja -majandust nende innovatsioonisuutlikkuses digitaal- ja audiovisuaalvaldkonnas;

54.  väljendab heameelt teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ lisamise üle programmi „Euroopa horisont“ ning selle üle, et kultuuripärandi ning kultuuri- ja loomesektorite ja -majanduse valdkonnas on suurenenud teadusuuringute ja innovatsiooni vajadus, ning väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kultuuri ja loovuse teadmus- ja innovaatikakogukonna hiljutise käivitamise üle; ootab huviga nende projektikonkursside tulemusi, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni võimalikku panust Euroopa rahvusvaheliste kultuurisuhete arendamisse;

55.  tunnistab immateriaalse vara ja intellektuaalomandimahukate tööstusharude ülimat tähtsust ELi majanduskasvu ning kultuurilise vastupanuvõime ja nähtavuse seisukohast, rõhutades intellektuaalomandi olulist rolli Euroopa digiüleminekus; rõhutab vajadust tugevdada piisavalt sellise vara ja tööstusharude õiguskaitset, et kõik kultuuri- ja loometeoste loojad saaksid oma intellektuaalomandi õigusi kasutada; palub komisjonil võtta sellega seoses kõik vajalikud meetmed digitaalse Euroopa maastiku intellektuaalomandi kaitsmiseks;

56.  peab kahetsusväärseks paberkandjal oleva kultuurimaterjali järkjärgulist kadumist ja selle suundumuse tagajärgi kirjastussektorile, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega kirjastustele ja raamatukauplustele;

Välismõõde ja rahvusvahelised kultuurisuhted

57.  on seisukohal, et kultuur ja kultuuridevaheline dialoog aitavad oluliselt edendada vastastikust mõistmist ühiskonnas ja eri ühiskondade vahel ning taastada rahvusvahelisel areenil keerulistes oludes suhtlemist keelepiire ületades, kinnitades kultuurilise mitmekesisuse ja inimõiguste austamise ja toetamise väärtust; rõhutab ELi rolli pideva kultuuripoliitika alase dialoogi edendamisel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning kutsub liikmesriike üles tagama selle tulemusena piisava rahastamise, et tugevdada ELi rahvusvahelist suutlikkust kultuuri valdkonnas ning võimaldada Euroopa kultuuri- ja loomesektoritel ning -majandusel, sealhulgas väiksematel organisatsioonidel ja kunstnikel, hakata tegutsema rahvusvahelisel tasandil;

58.  mõistab hukka kultuuri, sealhulgas oma kultuuri- ja haridusasutuste ärakasutamise eelkõige autoritaarsete valitsuste poolt, kes püüavad rahvusvahelisi norme ja väärtusi uuesti kindlaks määrata, seades kahtluse alla nende universaalsuse ja poliitilise mõju, rikkudes kunstilist ja akadeemilist vabadust;

59.  rõhutab ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete potentsiaali võidelda desinformatsiooni vastu kolmandates riikides ja ELi vastu suunatud välissekkumiste vastu ning ELi-vastase vaenulike narratiivide vastu mitteliberaalsetes ja autoritaarsetes režiimides; kutsub Euroopa välisteenistust üles analüüsima pahatahtlike riiklike osalejate levimust ja mõju Euroopa rahvusvahelistes kultuurisuhetes, millesse EL on kaasatud;

60.  juhib tähelepanu otsustusprotsesside, programmide kavandamise ja rakendamise ning üldise filosoofia erinevustele ELi kultuurisuhete ja ELi kultuuridiplomaatia vahel; rõhutab, et mõlemad lähenemisviisid võivad koos eksisteerida ja teineteist täiendada, kuid kummalgi on täita eri eesmärgid;

61.  avaldab kahetsust selge ja sidusa rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegia puudumise pärast; soovitab tungivalt komisjonil ja Euroopa välisteenistusel vahetada korrapäraselt tavasid ja saadud kogemusi ning töötada koostöös Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide klastritega ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega välja sidusad strateegiad, mis põhinevad ühisel arusaamal sellest, mis on rahvusvahelised kultuurisuhted, sealhulgas sammud nende rakendamiseks ja kohandatud suunised kultuurisuhetealase tegevuse jaoks, mida ELi delegatsioonidel kolmandates riikides ja liikmesriikide diplomaatilistel esindustel tuleb rakendada; soovitab, et need strateegiad hõlmaksid investeerimist ELi ühise kultuuripärandi nähtavusse ja selleteemalisse strateegilisse kommunikatsiooni ning selle panust demokraatia ja väärtuste edendamisse;

62.  rõhutab, et EL peab tegelema rahvusvaheliste kultuurisuhetega, kasutades oma vahendeid, et esitada üleilmsel areenil ELi kultuuriline kuvand, mis on suurem kui selle osade summa, täiendades seeläbi liikmesriikide kultuuriinstituutide tööd välismaal; nõuab, et EL töötaks välja oma rahvusvaheliste kultuurisuhete ja kultuuridiplomaatia autonoomsed vahendid, mis tuginevad ELi riiklike kultuuriinstituutide ja liikmesriikide välismaal asuvate kultuuriinstituutide, samuti kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide kultuurisektorite kogemusele ja partnerlusele; rõhutab, et kõik sellised vahendid peaksid aitama kaasa meetmete rakendamisele nii Euroopa kultuuri edendamiseks välismaal kui ka kultuuri- ja loomesektori tehnilise ja materiaalse suutlikkuse suurendamiseks ja rahaliseks toetamiseks kolmandates riikides ning seetõttu tuleks neid toetada piisavate omavahendite ja rahastamisega;

63.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles viima läbi uuringu, et hinnata, kas on võimalik lisada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse „Globaalne Euroopa“ rahvusvaheliste kultuurisuhete peatükk või tugevdada programmi „Loov Euroopa“ välismõõdet, luues võimaluse korral rahvusvaheliste kultuurisuhete projektide rahastamiseks mõeldud tegevussuuna; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid sel eesmärgil kättesaadavaks uued rahalised vahendid, tagamaks, et uusi meetmeid ei rahastataks olemasolevate programmide arvelt;

64.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja mitmekordistaksid jõupingutusi ELi ühiste seisukohtade saavutamiseks mitmepoolsetel foorumitel ja võrgustikes ning vajaduse korral väljendaksid end üksmeelselt rahvusvahelisi kultuurisuhteid mõjutavates küsimustes;

65.  rõhutab, et EL peab olema täielikult esindatud maailmas toimuvatel kultuuriüritustel, eriti ülemaailmsetel üritustel, nt maailmanäitusel; nõuab, et ELile antaks võimalus korraldada maailmanäitus, mis võiks toimuda erinevates ELi liikmesriikides;

66.  väljendab heameelt soovituste üle, mis avaldati struktureeritud dialoogi „Voices for Culture“ raames rahvusvaheliste kultuurisuhete kohta, ning kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles võtma neid oma rahvusvaheliste kultuurisidemete strateegiate väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse; nõuab eelkõige tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid kohaldaksid kultuurisuhete loomisel kolmandate riikidega alt üles suunatud, inimõigustel ja inimestevahelistel kontaktidel põhinevat lähenemisviisi ning kavandaksid ja rakendaksid oma rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiat ja projektide elluviimist viisil, milles võetakse arvesse partnerriikide ja kohalike kogukondade vajadusi ja nõudmisi, koheldes neid võrdsete partneritena; rõhutab, et sellised strateegiad peaksid vastama iga partnerriigi või -piirkonna vajadustele ning konkreetsele poliitilisele ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale, mitte põhinema kõigile sobival ühtsel lähenemisviisil; nõuab rahvusvaheliste kultuurisuhete asjakohast rahastamist praegustest kultuuri- ja haridusprogrammidest nii naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi geograafiliste kui ka temaatiliste programmide kaudu; märgib, et koostöö kohalike organisatsioonidega, sealhulgas kultuuride- ja religioonidevaheliste osalejatega, on väga oluline, et tugevdada suhteid, mis põhinevad ühistel väärtustel, nagu rahu, sallivus ja vastastikune mõistmine, ning tagada ELi rahastatavate projektide pikaajaline jätkusuutlikkus;

67.  kiidab tööd, mida on teinud liikmesriikide kultuuriinstituudid ja -organisatsioonid ning ELi riiklike kultuuriinstituutide klastrid kolmandates riikides; ergutab nende omavahelist koostööd ja võrgustiku arendamist kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, pöörates erilist tähelepanu väiksematele liikmesriikidele ja liikmesriikidele, kelle kultuuril nähtavus välismaal on piiratud või olematu, samuti nende riikide kultuurilise esindatuse vajadustele;

68.  tunneb heameelt asjaolu üle, et mitmed komisjoni ja Euroopa välisteenistuse üksused tegelevad rahvusvaheliste kultuurisuhete kontekstis valdkondadevahelise tööga; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles parandama asjaomaste üksuste vahelisi kooskõlastusmehhanisme, sealhulgas sidusamate ja sujuvamate töömeetodite kujundamise abil eesmärgiga maksimeerida tõhusust, vältida meetmete kattumist ja tagada institutsioonisiseste teadmiste edasiandmine;

69.  väljendab heameelt kultuuriga tegelevate kontaktisikute määramise üle ELi delegatsioonides; julgustab ELi delegatsioone tugevdama oma rolli, suurendama oskusi ja integreerima need oma poliitikaga, mitte kommunikatsiooni ja ürituste korraldamisega tegelevatesse meeskondadesse; nõuab ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete ja kultuuridiplomaatia jaoks vajalike eelarvevahendite ja inimressursside eraldamist, et soodustada ja tugevdada kultuurikoostööd kolmandate riikide kõigi kohalike osalejatega, sealhulgas avaliku sektori institutsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega;

70.  julgustab liikmesriike ja Euroopa välisteenistust integreerima kultuuripoliitika, rahvusvahelised kultuurisuhted ja kultuuridiplomaatia kõigi oma diplomaatiliste töötajate koolitustesse, et suurendada diplomaatide teadlikkust rahvusvahelistest kultuurisuhetest kui avaliku diplomaatia olulisest ja iseseisvast valdkonnast ning kujundada asjakohased poliitilised ja poliitikapädevused rahvusvaheliste kultuurisuhete ja kultuuridiplomaatia valdkonnas; jääb ootama Euroopa Parlamendi katseprojektina äsja käivitatud Euroopa diplomaatilise akadeemia tulemusi ja Euroopa välisteenistuse tellitud teostatavusuuringu avaldamist novembris;

71.  väljendab heameelt Euroopa kultuuriruumi ettevalmistava meetme esimeste tulemuste üle; tõstab esile head tulemused, mis on saadud projektipartnerite uuenduslike koostöömudelitega, mis põhinevad koos kohalike sidusrühmadega võrdse partnerluse vaimus loodud ideekonkursil; kutsub komisjoni üles jätkama selle äärmiselt eduka meetme rahastamist; julgustab ELi ja kolmandate riikide kultuuritegelasi uurima edasisi koostöövõimalusi, nagu kunstiteoste kaasloomine ja rahvusvahelised koostööprojektid, et edendada vastastikust keele- ja piiriülest mõistmist;

72.  rõhutab, et ELil on võimalus tugevdada oma rahvusvahelisi kultuurikoostöö partnerlusi oma äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaudu, mis asuvad kogu maailmas geograafilistes, kultuurilistes ja keelelistes ristumiskohtades; nõuab, et EL kavandaks rahvusvahelisi kultuurikoostöö projekte, mis hõlmavad äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume, et edendada piirkondlikku integratsiooni ja luua partnerriikidega uusi partnerlusi;

73.  rõhutab vajadust tõhustada võitlust ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu; väljendab heameelt komisjoni hiljutise konsulteerimise üle uue tegevuskava ettevalmistamisel, et luua selge, terviklik ja mõjus raamistik ELi panusele ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastasesse võitlusesse, mille eesmärk on tõkestada kuritegevust ja kaitsta kultuuripärandit ühtsel turul osana ELi organiseeritud kuritegevuse strateegiast; nõuab paremat koostööd ELi ja kolmandate riikide vahel kultuuripärandi säilitamisel ja kaitsmisel ning ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastases võitluses;

74.  tuletab meelde, et arheoloogiline ja kultuuripärand on inimeste identiteedi lahutamatu osa; mõistab seetõttu hukka kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaviimise ja nendega kauplemise; tunneb heameelt teatavate liikmesriikide jõupingutuste üle tagastada kultuuriväärtused ja kunstiteosed päritolukohale osana oma välispoliitika strateegiast ja edendada üksteise kultuuripärandi vastastikust mõistmist ning toetada autonoomse kultuuripoliitika kujundamist kolmandates riikides; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama aktiivselt neid liikmesriike kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel tervikliku lähenemisviisi alusel ning aktiivselt toetama kõigi liikmesriikide jõupingutusi kultuuri- ja ajaloopärandi kaitsmisel ja restaureerimisel kooskõlas Mondiaculti 2022. aasta deklaratsiooniga;

75.  tuletab meelde, et oluline on edendada kultuuri kestliku arengu soodustajana, mis loob väga hea eelduse sotsiaalseks ja majanduskasvuks; kutsub komisjoni üles soodustama kultuurivaldkonnas tegutsejate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide panust kestlikku arengusse nende aktiivse osalemise kaudu korrapärases dialoogis, kutsevõrgustikes ja mitut sidusrühma hõlmavates partnerlustes ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist rahastatavates kultuurivaldkonna meetmetes; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jälgima rahvusvahelise kultuurikoostöö meetmete rakendamise seisu ja naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga saavutatud tulemusi ning andma Euroopa Parlamendile sellest korrapäraselt aru;

76.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide raames on kultuuri edendamine ja kaitsmine nii eesmärk omaette, eelkõige nagu on sätestatud eesmärkides 4.7, 8.9 ja 11.4, kui ka peamine panus ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisse; rõhutab kultuuri ja kultuuriprojektide valdkonnaülest olemust, mis võimaldab neil kaasa aidata kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; kutsub komisjoni, ELi delegatsioone kolmandates riikides ja liikmesriike üles uurima edasi seoseid kultuuri ja kultuuripoliitika ning kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahel, sealhulgas kunstnike ja kultuuritöötajate osalemise abil kaasavas dialoogis, kutsevõrgustikes, vahetustes ja mitut sidusrühma hõlmavates partnerlustes, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise abil; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles korraldama rohkem teabekoosolekuid ning arvamuste ja tavade vahetamisi, et tagada nende ühiste prioriteetide nõuetekohane rakendamine;

77.  rõhutab kultuuri ning ainelise ja vaimse kultuuripärandi potentsiaali suhtluse, vahetuse ja rahu ning leppimise edendamise ja konfliktide ennetamise vahendina; ergutab sellega seoses tegema tõhustatud koostööd UNESCOga kultuuripärandi kaitsmisel ja teabekogumismissioonide lähetamisel;

78.  palub komisjonil mõista teravalt hukka ajaloo-, kunsti- ja kultuuripärandi hävitamise hiljutistes konfliktides, samuti ajaloo-, kunsti- ja kultuuripärandi süstemaatilise ja poliitiliselt või ideoloogiliselt sihipärase hävitamise ning suveräänsete riikide, rahvaste või vähemuste identiteedi ja kultuuri kaotamise, sealhulgas Aserbaidžaani jätkuva poliitika, mille eesmärk on kaotada ja eitada Armeenia kultuuripärandit Mägi‑Karabahhis ja selle ümbruses, ning Ukraina kultuurimälestiste tahtliku hävitamiseVenemaa provotseerimata ja ebaseadusliku agressioonisõja käigus; tuletab meelde, et kultuuripärandi hävitamine võib kujutada endast sõjakuritegu ja inimõiguste rikkumist, ning tuletab sellega seoses meelde liikmesriikide võetud kaitsmise kohustust, sealhulgas seoses kultuuripärandi kaitsmisega relvakonfliktide järel ja nende ajal; nõuab kultuuripärandi kaitse temaatika lisamist ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse, pakkudes kohalikele partneritele abi ja koolitust kultuuripärandit mõjutavate julgeolekuprobleemide lahendamisel; nõuab sihipäraste sanktsioonide kehtestamist üksikisikutele ja üksustele, kes vastutavad kultuuripärandi hävitamise, lõhkumise või sellega kauplemise eest, mis oleks oluline samm heidutuse ja selliste tegude eest vastutusele võtmise tagamisel;

79.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles andma liikmesriikide ja kolmandate riikide partneritele tehnilist ja materiaalset abi teadlikkuse suurendamiseks ning kultuuripärandi säilitamiseks ja haldamiseks vajalike oskuste ja teadmiste arendamiseks, sealhulgas koostöö kaudu kolmandate riikide noorteorganisatsioonide ja haridusasutustega;

80.  hoiatab komisjoni, Euroopa välisteenistust, ELi delegatsioone kolmandates riikides ja liikmesriike selle eest, et ELi rahastatud sõjast laastatud kultuuripärandi restaureerimine kolmandates riikides ei tohiks tuua kasu sõdivatele pooltele, keda süüdistatakse inimõiguste rikkumises, seadustada autoritaarseid režiime ega normaliseerida suhteid nendega;

81.  kutsub liikmesriike üles võtma kultuurivaldkonna töökava 2023–2026 vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 388, 13.11.2020, lk 30. (2) ELT C 334, 19.9.2018, lk 112. (3) ELT C 456, 10.11.2021, lk 24. (4) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223. (5) ELT C 184, 5.5.2022, lk 88. (6) ELT C 347, 9.9.2022, lk 15. (7) ELT C 385, 22.9.2021, lk 152. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0319. (9) ELT C 385, 22.9.2021, lk 2. (10) ELT L 189, 28.5.2021, lk 34. (11) ELT L 189, 28.5.2021, lk 1. (12) ELT L 202, 8.6.2021, lk 32. (13) ELT L 462, 28.12.2021, lk 1. (14) ELT L 437, 28.12.2020, lk 116. (15) ELT L 131, 20.5.2017, lk 1. (16) ELT L 131, 20.5.2017, lk 1. (17) Ernst & Young, Rebuilding Europe: The cultural and creative economy before and after the COVID‑19 crisis (Euroopa taastumine. Kultuuri- ja loomemajandus enne ja pärast COVID‑19 kriisi), jaanuar 2021. (18) Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa kultuurielu taastumise kohta (ELT C 385, 22.9.2021, lk 152) ja 20. oktoobri 2021. aasta resolutsioon kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (ELT C 184, 5.5.2022, lk 88). (19) Fancourt, D. ja Finn, S., What is the evidence on the role of the arts in improving health and well-being? A scoping review, WHO Regional Office for Europe (Health Evidence Network (HEN) synthesis report 67), Kopenhaagen, 2019. (20) Briti Nõukogu ja Goethe Instituut, Cultural Value – Cultural Relations in Societies in Transition: A Literature Review, 2018, lk 7. (21) Rivera, T., „Distinguishing Cultural Relations From Cultural Diplomacy: The British Council’s Relationship With Her Majesty’s Government, Figueroa Press, Los Angeles, 2015, lk 9–10. (22) ELT C 456, 10.11.2021, lk 24. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).