Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 23. november 2022 - Strasbourg
Paranduseelarve projekt nr 5/2022: Täiendavad meetmed Venemaa sõjategevuse tagajärgede kõrvaldamiseks Ukrainas – Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendite täiendamine – Maksete assigneeringute vähendamine ja tulude ajakohastamine – Muud kohandused ja tehnilised ajakohastamised
 2023. aasta eelarvemenetlus: ühine tekst
 Euroopa Liidu omavahendite süsteem
 Venemaa Föderatsiooni tunnistamine terrorismi toetavaks riigiks
 ELi uus laienemisstrateegia
 Olukord Liibüas
 Piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku edendamine kogu Lähis‑Idas
 ELis diabeedi ennetamine, kontrolli all hoidmine ja parem ravimine ning ülemaailmne diabeedipäev

Paranduseelarve projekt nr 5/2022: Täiendavad meetmed Venemaa sõjategevuse tagajärgede kõrvaldamiseks Ukrainas – Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendite täiendamine – Maksete assigneeringute vähendamine ja tulude ajakohastamine – Muud kohandused ja tehnilised ajakohastamised
PDF 123kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta paranduseelarve projekti nr 5/2022 kohta: Täiendavad meetmed Venemaa sõjategevuse tagajärgede kõrvaldamiseks Ukrainas – Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendite täiendamine – Maksete assigneeringute vähendamine ja tulude ajakohastamine – Muud kohandused ja tehnilised ajakohastamised (14832/2022 – C9‑0388/2022 – 2022/0318(BUD))
P9_TA(2022)0402A9-0280/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 24. novembril 2021. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(4),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 5/2022, mille komisjon võttis vastu 5. oktoobril 2022. aastal (COM(2022)0351),

–  võttes arvesse lepituskomitees 14. novembril 2022 heaks kiidetud ühist teksti 2023. aasta üldeelarve kohta, mis hõlmab ka paranduseelarve projekti nr 5/2022 vastuvõtmist,

–  võttes arvesse 21. novembril 2022. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 5/2022 kohta (14832/2022 – C9‑0388/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0280/2022),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2022 hõlmab nii kulude kui ka tulude poole ajakohastamist ning sisaldab muudatusi III jaos (Komisjon) ja muudes jagudes;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2022 sisaldab muu hulgas (kuid mitte ainult) kohandusi Venemaa sõjategevuse tagajärgede kõrvaldamiseks Ukrainas;

C.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2022 on seotud uue ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi (EDIRPA) rahastamisega, erakorraliste meetmete tugevdamisega ühtse turu programmi toiduahela haru raames, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) võimalikult kiiret rakendamise ja suurendamisega, ELi panuse suurendamisega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusesse, halduskulude ja pensionide tõstmisega kõrge inflatsiooni tõttu, algatuse „ReFuelEU Aviation“ reservi kantud summa tagasikandmist Euroopa ühendamise rahastu transpordieelarvereale, võttes arvesse selle algatuse hilinenud vastuvõtmist; arvestades, et rubriikide 2b ja 5 varud on täielikult ammendatud;

D.  arvestades, et personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 eesmärk on hoida ELi ametnike ostujõu areng paralleelselt liikmesriikide avalike teenistujate ostujõu arenguga; arvestades, et alates 1. juulist 2022 tagasiulatuvalt kohaldatav töötasude ajakohastamise prognoositav määr 2022. aasta vastuvõetud eelarves oli 2,5 % (mõju 6 kuud), samas kui paranduseelarve projektis nr 5/2022 kajastatud määr on 6,9 %; arvestades, et Eurostati 24. oktoobri 2022. aasta aruandes 2022. aasta töötasude ajakohastamise kohta on lõplikuks määraks määratud 7,0 %(6);

E.  arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja programmi „EL tervise heaks“ maksete assigneeringuid vähendatakse vastavalt 775 miljoni euro ja 129,2 miljoni euro võrra;

F.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2022 sisaldab ka kahte kohandust tulude poolel, nimelt traditsiooniliste omavahendite prognooside ajakohastamist ja vahetuskursierinevuste hinnangulist mõju; arvestades, et tulude ülejääk on hinnanguliselt 3,0 miljardit eurot;

G.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 5/2022 netomõju kuludele kujutab endast kulukohustuste assigneeringute suurenemist 447,5 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringute vähenemist 741,1 miljoni euro võrra; arvestades, et üldine mõju tulude poolele (mis koosneb tulude ülejäägist ja maksete vähenemisest) on kogurahvatulul põhinevate osamaksude netovähenemine 3 779 miljoni euro võrra;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt märkinud, et paranduseelarve projektil peaks olema ainult üks eesmärk;

1.  võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 5/2022 teadmiseks;

2.  tuletab meelde, et EDIRPA loomise õigusliku aluse hilise vastuvõtmise tõttu leppis 2023. aasta üldeelarve lepituskomitee kokku, et sel eesmärgil ei paigutata mingit kulukohustuste assigneeringute summat reservi ning vastavat eelarverida 2022. aastaks ei looda;

3.  rõhutab, et liidu elanikkonnakaitse mehhanism on alates oma rakendamise algusest vajanud märkimisväärset tugevdamist eelkõige raskete ilmastikutingimuste tõttu, mis põhjustavad üleujutusi, tulekahjusid ja põudasid, ning selleks, et luua kogu Euroopat hõlmavate metsatulekahjude vastu võitlemiseks alaline tuletõrje lennukipark; märgib seetõttu, et liidu kodanikukaitse mehhanismi kavandatud varasemat/hilisemat kasutuselevõtmist tuleb vajaduspõhiselt uuesti hinnata, eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva läbivaatamise kontekstis;

4.  hoiatab maksete kuhjumise ohu eest, mis tuleneb murettekitavatest viivitustest programmide rakendamisel, ning tõdeb, et selle ohuga on vaja tegeleda mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kontekstis;

5.  rõhutab, et liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed vähenevad kokku 3,8 miljardi euro võrra ning et mõned liikmesriigid saavad kasu suurtest lisatoetustest, kuna nende ühekordseid tagasimakseid kohandatakse igal aastal SKP reaalhinna deflaatoriga – aga mitte mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud automaatse 2 % deflaatoriga;

6.  kordab, et eelarvepädevate institutsioonide õiguse austamiseks peaks komisjon esitama paranduseelarve projekti ainult ühel eesmärgil ja hoiduma ühes paranduseelarve projektis mitme eesmärgi ühendamisest;

7.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 5/2022 kohta heaks;

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 5/2022 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(2) ELT L 45, 24.2.2022, lk 1.
(3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.
(4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(5) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
(6) Komisjoni talituste töödokument „Eurostati aruanne ELi ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise kohta 2022. aastal“, avaldatud 24. oktoobril 2022.


2023. aasta eelarvemenetlus: ühine tekst
PDF 229kWORD 78k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta (14783/2022 – C9‑0389/2022 – 2022/0212(BUD))
P9_TA(2022)0403A9-0278/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sellekohaseid avaldusi (14783/2022 – C9‑0389/2022),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 1. juulil 2022. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti (COM(2022)0400),

–  võttes arvesse 6. septembril 2022. aastal vastu võetud ja 9. septembril 2022. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta (12108/2022 – C9‑0306/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2023, mille komisjon esitas 5. oktoobril 2022. aastal (COM(2022)0670),

–  võttes arvesse oma 19. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta(1), ning sellest tulenevaid eelarve muutmise ettepanekuid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(3),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(4),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 95 ja artiklit 96,

–  võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A9‑0278/2022),

1.  kiidab ühise teksti heaks;

2.  kinnitab käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seadusandlik resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA

LÕPLIK

2023. aasta eelarve – ühiste järelduste sisu

Ühisjäreldused hõlmavad järgmisi jagusid:

1.  2023. aasta eelarve

2.  2022. aasta eelarve paranduseelarve nr 5/2022

3.  avaldused

Kokkuvõtlik ülevaade

A.  2023. aasta eelarve

Ühisjärelduste kohaselt lepiti kokku järgmises.

–  2023. aasta eelarve kulukohustuse assigneeringute kogusumma on 186 616,7 miljonit eurot. See tähendab, et 2023. aastal jääb mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäära alla kokku 421,2 miljoni euro suurune varu.

–  2023. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 168 648,7 miljonit eurot. See tähendab, et 2023. aastal jääb mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäära alla kokku 3 554,2 miljoni euro suurune varu.

–  Paindlikkusinstrumendist võetakse 2023. aastal kasutusele 1 235,7 miljoni euro eest kulukohustuste assigneeringuid, millest 182,2 miljonit eurot kasutatakse alamrubriigis 2b „Vastupanuvõime ja väärtused“, 170,6 miljonit eurot rubriigis 5 „Julgeolek ja kaitse“ ning 882,9 miljonit eurot rubriigis 6 „Naabrus ja maailm“.

Komisjoni hinnangul on 2019.–2023. aastal paindlikkusinstrumendist kasutusele võetavate summade tõttu vaja 2023. aastal 948,1 miljoni euro eest maksete assigneeringuid. Järgmises tabelis on esitatud nimetatud aastatel võetud kulukohustuste katmiseks vajalike maksete tegemise ajakava:

Paindlikkusinstrumendi maksete struktuur (miljonites eurodes)

Kulukohustuste võtmise aasta

2023

2024

2025

2026

Kokku

2019

82,2

0,0

0,0

0,0

223,2

2020

39,9

0,0

0,0

0,0

106,1

2021

10,3

7,6

0,0

0,0

58,9

2022

62,7

49,8

36,7

0,0

368,4

2023

752,9

279,0

120,6

83,2

1 235,7

Kokku

948,1

336,4

157,4

83,2

1 992,3

–  Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punktiga a võetakse ühtsest varuinstrumendist alamrubriigis 2b „Vastupanuvõime ja väärtused“ kasutusele 280 miljoni euro eest kulukohustuste assigneeringuid.

B.  2022. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt nr 5/2022 kiidetakse heaks kujul, mis erineb komisjoni ettepanekust järgmise muudatuse poolest: kuna ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi (EDIRPA) loomise õigusliku aluse vastuvõtmine viibib, ei kiideta sellel otstarbel 82 972 301 euro suuruse kulukohustuste assigneeringute summa reservi paigutamist heaks ja asjaomast eelarverida (13 06 01) 2022. aastaks ei looda.

1.  2023. aasta eelarve

1.1.  Kinnitatud eelarveread

Kui alltoodud järeldustes ei ole märgitud teisiti, kinnitatakse kõik eelarveread sellisel kujul, nagu need olid kavandatud 2023. aasta eelarveprojekti kohta esitatud komisjoni ettepanekus, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023.

Ülejäänud eelarveridade suhtes jõudis lepituskomitee kokkuleppele punktides 1.2–1.7 toodud järeldustes.

1.2.  Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

Kõigile detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade loetelus olevate ametikohtade arv kinnitatakse suuruses, mille komisjon kavandas 2023. aasta eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023, välja arvatud:

—  alamrubriigis 2b:

—  Euroopa Prokuratuur (EPPO, eelarveartikkel 07 10 08), millele on 2023. aasta eelarves ette nähtud 2,5 miljoni euro suurune kasv ja ametikohtade loetelus 20 lepingulise töötaja ametikoha muutmine ajutise teenistuja ametikohaks. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  rubriigis 4:

—  Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA, eelarveartikkel 11 10 02), mille ametikohtade loetellu lisatakse kuus ametikohta ning kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA, eelarveartikkel 10 10 01) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 3 miljoni euro võrra;

—  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex, eelarveartikkel 11 10 01), mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vähendatakse 50 miljoni euro võrra. Selline ettepanek tehti nõukogu lugemisel ja Euroopa Parlament kiitis selle oma lugemisel heaks.

Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) ja ametikohtade loetelus olevate ametikohtade arv kinnitatakse suuruses, mille komisjon kavandas eelarveprojektis.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule kiidetakse heaks 39 katseprojektist ja ettevalmistavast meetmest koosnev terviklik pakett, millest 29 on uued projektid ja meetmed ning mille kulukohustuste assigneeringute kogusumma on kokku 80,1 miljonit eurot.

Euroopa välisteenistuse rakendatava katseprojekti (katseprojekt Euroopa diplomaatilise akadeemia loomiseks, eelarvepunkt 2 2 5 0) jätkamiseks ette nähtud assigneeringute summa määrati kindlaks samas suuruses, nagu Euroopa välisteenistus seda soovis ja komisjon selle 2023. aasta eelarveprojektis ette nägi.

Pakett jääb katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

1.3.  Kulukohustuste assigneeringud finantsraamistiku kulurubriikide kaupa

Võttes arvesse ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta eespool toodud järeldusi, jõudis lepituskomitee kokkuleppele järgmises.

Rubriik 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 muudetud eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1.0.11

„Euroopa horisont“

12 342 890 425

12 352 890 425

10 000 000

01 02 01 02

Marie Skłodowska-Curie meetmed

864 130 546

874 130 546

10 000 000

1.0.13

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

1 019 848 352

839 848 352

-180 000 000

01 04 01

ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine — ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte

1 012 128 572

832 128 572

-180 000 000

1.0.221

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

1 792 540 197

1 852 540 197

60 000 000

02 03 01

Euroopa ühendamise rahastu — Transport

1 782 813 707

1 842 813 707

60 000 000

1.0.222

Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

815 673 939

859 173 939

43 500 000

02 03 02

Euroopa ühendamise rahastu — Energeetika

810 644 269

854 144 269

43 500 000

1.0.31

Ühtse turu programm (sh VKEd)

592 820 090

602 820 090

10 000 000

03 02 02

Ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamine ja nende turulepääsu toetamine

126 384 000

136 384 000

10 000 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

37 325 000

 

Kokku

 

 

-19 175 000

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 21 548,4 miljonit eurot. Rubriigi 1 kulude ülemmäära alla jääb 178,6 miljoni euro suurune varu.

Kooskõlas finantsmääruse(6) artikli 15 lõikega 3 lepiti lepituskomitees kokku, et teadusuuringute eelarveridadel tehakse kulukohustuste assigneeringutena uuesti kättesaadavaks kokku 148,8 miljonit eurot. Need assigneeringud on osa üldsummast, mis on mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe raames ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud ja mille suurus võib (2018. aasta hindades) olla kuni 0,5 miljardit eurot. Ajavahemikuks 2024–2027 jääb 2018. aasta hindades seetõttu kasutada veel 238,0 miljonit eurot. Artikli 15 lõike 3 võimalikku edasist rakendamist arutatakse Euroopa kiibimäärust käsitleva seadusandliku menetluse ja selle rahastamise raames.

Järgmisi eelarveridu suurendatakse ja sellega seoses muudetakse nende eelarvemärkusi:

 

 

(eurodes)

Eelarverida

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringud

01 02 02 20

Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkond

29 762 369

01 02 02 40

Digitaalvaldkonna, tööstuse ja kosmose teemavaldkond

89 287 105

01 02 02 50

Kliima, energia ja liikuvuse teemavaldkond

29 762 369

Kokku

 

148 811 843

Alamrubriik 2a „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

3 500 000

 

Kokku

 

 

3 500 000

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 62 926,5 miljonit eurot. Alamrubriigi 2a kulude ülemmäära alla jääb 12,5 miljoni euro suurune varu.

Alamrubriik 2b „Vastupanuvõime ja väärtused“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 muudetud eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

2.2.23

Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) rahastamiskulud

1 485 775 000

1 315 775 000

-170 000 000

06 04 01

Euroopa Liidu taasterahastu – perioodilised kupongimaksed ja tähtpäeval tehtavad tagasiostud

1 479 775 000

1 309 775 000

-170 000 000

2.2.25

Programm „EL tervise heaks“

731 750 309

739 250 309

7 500 000

06 06 01

Programm „EL tervise heaks“

707 621 072

715 121 072

7 500 000

2.2.32

Programm „Erasmus+“

3 648 525 437

3 668 525 437

20 000 000

07 03 01 01

Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide ning haridus- ja koolituspoliitika tasandil koostööd, kaasatust ja tipptaset, loovust ja innovatsiooni — Kaudne eelarve täitmine

2 382 120 171

2 400 120 171

18 000 000

07 03 03

Edendada treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet, samuti spordiorganisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning spordipoliitikat

67 664 711

69 664 711

2 000 000

2.2.33

Euroopa solidaarsuskorpus

141 196 320

144 196 320

3 000 000

07 04 01

Euroopa solidaarsuskorpus

134 298 196

137 298 196

3 000 000

2.2.34

Programm „Loov Euroopa“

325 290 321

332 790 321

7 500 000

07 05 01

Kultuuri tegevussuund

100 040 879

102 540 879

2 500 000

07 05 02

Meedia tegevussuund

175 661 827

180 661 827

5 000 000

2.2.352

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm

212 282 092

215 282 092

3 000 000

07 06 02

Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus

32 154 085

33 154 085

1 000 000

07 06 03

Daphne

25 257 735

26 757 735

1 500 000

07 06 04

Kaitsta ja edendada liidu väärtusi

108 683 873

109 183 873

500 000

2.2.3 Detsentraliseeritud asutused.

Detsentraliseeritud asutused

268 478 848

270 978 848

2 500 000

07 10 08

Euroopa Prokuratuur (EPPO)

62 101 095

64 601 095

2 500 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

31 590 500

 

Kokku

 

 

-94 909 500

Võttes arvesse intressimäärasid ja 2022. aasta lõpuni taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks tehtavate toimingute mahtu, on võimalik eelarverea 06 04 01 assigneeringuid 170,0 miljoni euro võrra vähendada. Sellega ei vähendata kuidagi suutlikkust rahastada 2023. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“ tagastamatut komponenti.

Kui programmi „Erasmus+“ artikli 07 03 03 „Edendada treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet, samuti spordiorganisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning spordipoliitikat“ summat suurendada, oleks võimalik toetada järgmise eriolümpiaga seotud tegevuse rahastamist.

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 7 660,2 miljonit eurot. Alamrubriigi 2b kulude ülemmäära alla varu ei jää. Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 12 võetakse paindlikkusinstrumendi kaudu kasutusele 182,2 miljonit eurot ning kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punktiga a ühtse varuinstrumendi kaudu 280,0 miljonit eurot.

Rubriik 3 „Loodusvarad ja keskkond“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 muudetud eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

3.2.21

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)

725 521 280

755 521 280

30 000 000

09 02 01

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

272 761 676

279 011 676

6 250 000

09 02 02

Ringmajandus ja elukvaliteet

173 862 556

179 112 556

5 250 000

09 02 03

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed

122 358 139

128 608 139

6 250 000

09 02 04

Puhtale energiale üleminek

130 752 568

143 002 568

12 250 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

6 700 000

 

Kokku

 

 

36 700 000

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 57 259,3 miljonit eurot. Rubriigi 3 kulude ülemmäära alla jääb 35,7 miljoni euro suurune varu.

Rubriik 4 „Ränne ja piirihaldus“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

4.0.11

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond

1 418 121 253

1 454 621 253

36 500 000

10 02 01

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond

1 414 824 860

1 451 324 860

36 500 000

4.0.1 Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused

169 169 287

172 169 287

3 000 000

10 10 01

Euroopa Liidu Varjupaigaamet

169 169 287

172 169 287

3 000 000

4.0.211

Integreeritud piirihalduse fond – Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

946 798 303

956 798 303

10 000 000

11 02 01

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

944 798 303

954 798 303

10 000 000

4.0.2 Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused

1 052 269 675

1 002 769 675

-49 500 000

11 10 01

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

793 614 137

743 614 137

-50 000 000

11 10 02

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

258 655 538

259 155 538

500 000

 

Kokku

 

 

0

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 3 727,3 miljonit eurot. Rubriigi 4 kulude ülemmäära alla jääb 86,7 miljoni euro suurune varu.

Rubriik 5 „Julgeolek ja kaitse“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

5.0.22

Sõjaväeline liikuvus

236 685 681

295 185 681

58 500 000

13 04 01

Sõjaväeline liikuvus

234 970 661

293 470 661

58 500 000

 

Kokku

 

 

58 500 000

Kuni kosmosepõhise turvalise ühenduvuse programmi suhtes kokku lepitakse, paigutatakse ühtlasi eelarveprojektis selleks kavandatud summad reservi. Summad vabastatakse või neid muudetakse vastavalt sellele, millises rahastamislahenduses Euroopa Parlament ja nõukogu lõpuks kokku lepivad. Üksikasjad on esitatud punktis 1.5.

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 2 116,6 miljonit eurot. Rubriigi 5 kulude ülemmäära alla varu ei jää. Paindlikkusinstrumendi kaudu võetakse kasutusele 170,6 miljonit eurot.

Rubriik 6 „Naabrus ja maailm“

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 muudetud eelarveprojektis, kuid milles on vastavalt lepituskomitees kokku lepitule tehtud järgmised, alltoodud tabelis esitatud muudatused:

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

6.0.111

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument – „Globaalne Euroopa“

11 970 770 313

12 250 770 313

280 000 000

14 02 01 10

Lõunanaabrus

1 657 209 546

1 727 209 546

70 000 000

14 02 01 11

Idanaabrus

618 890 238

828 890 238

210 000 000

 

Kokku

 

 

280 000 000

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ idapartnerluse eelarverea (punkt 14 02 01 11) kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse 210 miljoni euro võrra. See on ette nähtud meetmeteks, mida Ukrainas ja Moldovas võetakse Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks. Lõunanaabruse eelarverea (punkt 14 02 01 10) kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse 70 miljoni euro võrra. See on mõeldud rändega seotud meetmete ja eelkõige selliste meetmete rahastamiseks, millega toetatakse rände ja sundrände haldamist ning UNRWAt.

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 17 211,9 miljonit eurot. Rubriigi 6 kulude ülemmäära alla varu ei jää. Paindlikkusinstrumendi kaudu võetakse kasutusele 882,9 miljonit eurot.

Rubriik 7 „Euroopa avalik haldus“

Lepituskomitee leppis institutsioonide ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arvu ja assigneeringud kokku suuruses, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 muudetud eelarveprojektis. Lepiti aga kokku järgmistes erandites:

—  jagu, mis käsitleb Euroopa Liidu Kohut, mille ametikohtade loetellu lisatakse neli ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 634 903 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  jagu, mis käsitleb Euroopa Kontrollikoda, mille ametikohtade loetellu lisatakse üheksa ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 1 005 422 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel. Asjaomased ametikohad on ajutised (kasutusel kuni 2027. aastani);

—  jagu, mis käsitleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, mille ametikohtade loetellu lisatakse kaks ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 115 497 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  jagu, mis käsitleb Euroopa Ombudsmani, mille ametikohtade loetellu lisatakse kaks ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 101 388 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  jagu, mis käsitleb Euroopa Andmekaitseinspektorit, millele antakse juurde viis ametikohta – neist kolm lisatakse Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetellu ja kaks Euroopa Andmekaitsenõukogu ametikohtade loetellu. Seetõttu suurendatakse kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 388 202 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel;

—  jagu, mis käsitleb Euroopa välisteenistust, mille töötajate arvu suurendatakse 11 lepingulise töötaja võrra ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 420 239 euro võrra. Lähtutud on sellest, et keskmine ametikohale asumise aeg on aasta keskel.

Muudatused, mille tulemusena suurenevad rubriigi 7 assigneeringud kokku 2,7 miljoni euro võrra, on üksikasjalikult esitatud järgmistes tabelites:

4. jagu – Euroopa Kohus

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 2 0 0

Töötasud ja toetused

304 868 000

305 502 903

634 903

 

Kokku

 

 

634 903

5. jagu – Euroopa Kontrollikoda

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

129 600 000

130 605 422

1 005 422

 

Kokku

 

 

1 005 422

6. jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

82 849 505

82 965 001

115 496

 

Kokku

 

 

115 496

8. jagu – Euroopa Ombudsman

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

9 002 978

9 104 366

101 388

 

Kokku

 

 

101 388

9. jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 1 0 0

Töötasud ja hüvitised

7 491 500

7 724 420

232 920

3 0 1 0

Töötasud ja hüvitised

2 123 500

2 278 782

155 282

 

Kokku

 

 

388 202

10. jagu – Euroopa välisteenistus

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

1 2 0 0

Lepingulised töötajad

20 967 900

21 388 139

420 239

 

Kokku

 

 

420 239

Seetõttu on kokku lepitud, et kulukohustuste assigneeringute summa on 11 311,3 miljonit eurot. Rubriigi 7 kulude ülemmäära alla jääb 107,7 miljoni euro suurune varu, millest 28,2 miljonit eurot kuulub institutsioonide halduskulude vahevaru alla.

Temaatilised erivahendid: EGF, solidaarsus-ja hädaabireserv ning Brexitiga kohanemise reserv

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), solidaarsus- ja hädaabireservi ning Brexitiga kohanemise reservi puhul jäetakse kulukohustuste assigneeringud samale tasemele kui komisjoni kavandatud eelarveprojektis.

1.4.  Maksete assigneeringud

2023. aasta eelarve maksete assigneeringud kinnitatakse samal tasemel mis algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrektsioonid.

1.  Võetakse arvesse liigendamata kuludeks kokku lepitud kulukohustuste assigneeringute taset (rubriigid 1–6), sest nende kulude puhul võrdub maksete assigneeringute tase kulukohustuste assigneeringute tasemega. See kehtib ka Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulude vähendamise kohta 170,0 miljoni euro võrra. Võttes arvesse ka detsentraliseeritud asutustele antava liidu toetuse korrigeerimist, väheneb summa kokku 214,0 miljoni euro võrra.

2.  Rubriigi 7 korrigeerimise tulemusel suureneb summa 2,7 miljoni euro võrra.

3.  Kõigi Euroopa Parlamendi kavandatud uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse summas, mis moodustab vastavate kulukohustuste assigneeringutest 25 %, või parlamendi kavandatud summas, kui see on väiksem. Olemasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise korral nähakse maksete assigneeringud ette eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023) märgitud tasemel pluss 25 % vastavatest uutest kulukohustuste assigneeringutest, või parlamendi kavandatud summas, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Suurendamise kogumõju on 19,8 miljonit eurot;

4.  Liigendatud kulude eelarveridade korrigeerimine, mille kogumõjul suureneb summa 177,0 miljoni euro võrra.

Korrigeerimine, mille tulemusena assigneeringud vähenevad kokku 14,5 miljoni euro võrra, on üksikasjalikult esitatud järgmises tabelis.

Eelarverida/programm

Nimetus

Maksete assigneeringute muutus (eurodes)

2023. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

2023. aasta eelarve

Erinevus

Rubriik 1:

1.0.11

„Euroopa horisont“

11 903 569 694

11 908 569 694

5 000 000

01 02 01 02

Marie Skłodowska-Curie meetmed

602 437 939

607 437 939

5 000 000

1.0.13

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

721 228 782

671 228 782

-50 000 000

01 04 01

ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine — ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte

563 509 002

513 509 002

-50 000 000

1.0.221

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

1 922 486 490

1 943 486 490

21 000 000

02 03 01

Euroopa ühendamise rahastu — Transport

973 760 000

994 760 000

21 000 000

1.0.222

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

713 629 670

723 629 670

10 000 000

02 03 02

Euroopa ühendamise rahastu — Energeetika

246 000 000

256 000 000

10 000 000

1.0.31

Ühtse turu programm (sh VKEd)

610 260 036

615 260 036

5 000 000

03 02 02

Ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamine ja nende turulepääsu toetamine

132 069 500

137 069 500

5 000 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

9 331 250

 

Rubriik 1 kokku

 

 

331 250

Alamrubriik 2a

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

875 000

 

Alamrubriik 2a kokku

 

 

875 000

Alamrubriik 2b

2.2.23

Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulud

1 485 775 000

1 315 775 000

-170 000 000

06 04 01

Euroopa Liidu taasterahastu – perioodilised kupongimaksed ja tähtpäeval tehtavad tagasiostud

1 479 775 000

1 309 775 000

-170 000 000

2.2.25

Programm „EL tervise heaks“

619 341 615

626 841 615

7 500 000

06 06 01

Programm „EL tervise heaks“

570 712 378

578 212 378

7 500 000

2.2.32

Programm „Erasmus+“

3 274 197 196

3 291 597 196

17 400 000

07 03 01 01

Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat — Kaudne eelarve täitmine

2 280 250 000

2 296 250 000

16 000 000

07 03 03

Edendada treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet, samuti spordiorganisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning spordipoliitikat

55 000 000

56 400 000

1 400 000

2.2.33

Euroopa solidaarsuskorpus

122 118 124

124 118 124

2 000 000

07 04 01

Euroopa solidaarsuskorpus

104 000 000

106 000 000

2 000 000

2.2.34

Programm „Loov Euroopa“

306 962 192

312 462 192

5 500 000

07 05 01

Kultuur

89 452 597

91 452 597

2 000 000

07 05 02

Meedia

137 922 353

141 422 353

3 500 000

2.2.352

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm

155 069 755

156 569 755

1 500 000

07 06 02

Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus

18 510 511

19 010 511

500 000

07 06 03

Daphne

26 078 886

26 828 886

750 000

07 06 04

Kaitsta ja edendada liidu väärtusi

54 381 753

54 631 753

250 000

2.2.3 Detsentraliseeritud asutused.

Detsentraliseeritud asutused

263 290 848

265 790 848

2 500 000

07 10 08

Euroopa Prokuratuur

62 101 095

64 601 095

2 500 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

7 897 625

 

Alamrubriik 2b kokku

 

 

-125 702 375

Rubriik 3

3.2.21

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)

513 989 167

522 689 167

8 700 000

09 02 01

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

97 698 396

99 323 396

1 625 000

09 02 02

Ringmajandus ja elukvaliteet

69 504 430

71 129 430

1 625 000

09 02 03

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed

47 000 000

48 625 000

1 625 000

09 02 04

Puhtale energiale üleminek

53 000 000

56 825 000

3 825 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

1 675 000

 

Rubriik 3 kokku

 

 

10 375 000

Rubriik 4

4.0.11

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond

1 314 919 500

1 329 919 500

15 000 000

10 02 01

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond

710 919 500

725 919 500

15 000 000

4.0.1 Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused

169 169 287

172 169 287

3 000 000

10 10 01

Euroopa Liidu Varjupaigaamet

169 169 287

172 169 287

3 000 000

4.0.211

Integreeritud piirihalduse fond – Piirihalduse ja viisade rahastamisvahend

394 492 752

396 992 752

2 500 000

11 02 01

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

276 492 752

278 992 752

2 500 000

4.0.2 Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused

1 117 019 143

1 067 519 143

-49 500 000

11 10 01

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

793 614 137

743 614 137

-50 000 000

11 10 02

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

323 405 006

323 905 006

500 000

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

 

 

0

 

Rubriik 4 kokku

 

 

-29 000 000

Rubriik 5

5.0.22

Sõjaväeline liikuvus

106 715 020

131 715 020

25 000 000

13 04 01

Sõjaväeline liikuvus

105 000 000

130 000 000

25 000 000

 

Rubriik 5 kokku

 

 

25 000 000

Rubriik 6

6.0.111

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument – „Globaalne Euroopa“ (NDICI – Globaalne Euroopa)

8 842 716 018

8 943 716 018

101 000 000

14 02 01 10

Lõunanaabrus

423 893 255

444 893 255

21 000 000

14 02 01 11

Idanaabrus

185 608 958

265 608 958

80 000 000

 

Rubriik 6 kokku

 

 

101 000 000

Rubriik 7

7.1.24

Euroopa Liidu Kohus

485 342 893

485 977 796

634 903

7.1.25

Euroopa Kontrollikoda

174 054 500

175 059 922

1 005 422

7.1.26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

158 652 474

158 767 970

115 496

7.1.28

Euroopa Ombudsman

12 943 383

13 044 771

101 388

7.1.29

Euroopa Andmekaitseinspektor

21 941 500

22 329 702

388 202

7.1.2X.

Euroopa välisteenistus

819 647 241

820 067 480

420 239

 

Rubriik 7 kokku

2 665 650

KOKKU

-14 455 475

Kokku on maksete assigneeringute tase 168 648,7 miljonit eurot, mis on 14,5 miljonit eurot väiksem summa kui eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023.

1.5.  Reservid

Muid reserve lisaks neile, mis sisalduvad algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023, ei ole.

1.6.  Eelarve selgitused

Eelarve selgituste tekst vastab eelarveprojektile, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023 järgmiste kohandustega, mis on esitatud teostatavust käsitlevas kirjas ja milles lepituskomitee on kokku leppinud.

—  Eelarveread, mille puhul Euroopa Parlament esitas muudatusettepanekud oma eelarvejao kohta, kiidetakse muudatusteta heaks. See hõlmab järgmist muudatust:

–  Punkt 1 2 0 0 — Töötasu ja hüvitised

Lisada järgmine tekst:

2023. aastaks on ametikohtade loetelus ette nähtud 98 lisaametikohta. Need ametikohad on ette nähtud üheks eelarveaastaks ja need eemaldatakse 2024. aasta eelarveprojektis ametikohtade loetelust. Nende ametikohtade eesmärk on hõlbustada ajutiste töötajate töölevõtmise järjepidevust, võttes arvesse personalieeskirjade artikli 29 lõike 4 kohaldamist. Lisaassigneeringuid ei ole vaja.

—  Lepituskomitee nõustub ka sellega, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti ning sõltumatute väljapaistvate isikute komitee ametikohtade loetelu ametikohtade arv peaks olema Euroopa Parlamendi ametikohtade loetelus selgelt märgitud, lisades uue rea, mis jääb alla Euroopa Parlamendi koguarvu, näidates „millest ametile“.

—  Eelarveread, mille puhul kiidetakse muudatusteta heaks Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud:

–  artikkel 14 04 02 — Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound)

Muuta teksti järgmiselt:

Assigneering hõlmab kulusid seoses Euroopa Liidu eriesindajate töötasu ja nende meeskonna koostamise ja/või tugistruktuuride rajamisega, kaasa arvatud niisugused muud reisikulud ja personaliulud, mis ei ole seotud liikmesriikide või liidu institutsioonide lähetatud töötajatega. Sellest kaetakse ka eriesindaja otseses vastutusalas rakendatud projektidega seotud kulud.

—  Eelarveread, mille puhul eelarveprojektis esitatud selgitust on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga ja mis kiideti heaks järgmiste muudatustega:

–  Punkt 13 03 01 – Kaitseuuringud

Lõiku muudetakse järgmiselt:

uuringud, näiteks teostatavusuuringud, et uurida uute või täiustatud tehnoloogiate, toodete, protsesside, teenuste ja lahenduste teostatavust, sealhulgas küberkaitse ja küberturvalisuse valdkonnas;

—  Uued eelarveread seoses 9. novembril 2022 vastu võetud komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, millega luuakse vahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+), millele lisatavad eelarvemärkused kiidetakse heaks järgmises sõnastuses:

–  Artikkel 14 01 06 — Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi+ toetuskulud

Lisada järgmine tekst:

Lisaks käesolevas peatükis kirjeldatud kuludele on assigneeringud eelkõige ette nähtud järgmiste kulude katteks: vahendi rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulud, sealhulgas eesmärkide täitmisega seotud haldustugi, rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustugi, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulud vahendi jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoe tagamisel ning vahendi alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teabe- ja teavitusmeetmed ning infotehnoloogiasüsteemid.

–  Peatükk 14 07 — Ukrainale antav makromajanduslik finantsabi+

Lisada järgmine tekst:

Peatüki assigneeringud on ette nähtud selliste tegevuskulude katmiseks, mis on seotud meetmetega, mis viiakse ellu, kasutades vahendit Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+). Vahendi üldeesmärk on anda rahalist abi prognoositaval, pideval, nõuetekohasel ja õigeaegsel moel, rahastades vajaduse korral taastusabi ja esialgset toetust sõjajärgseks ülesehitustööks eesmärgiga toetada Ukrainat teel Euroopa integratsiooni suunas.

Üldeesmärgi saavutamiseks toetatakse peamiste erieesmärkidega eelkõige järgmist:

—  makromajanduslik finantsstabiilsus ning riigi välis- ja siserahastamise piirangute leevendamine;

—  vajaduse korral reformikava ühinemiseelse protsessi varase ettevalmistusetapi jaoks, mis hõlmab Ukraina institutsioonide tugevdamist, avaliku halduse reformimist ja tulemuslikkuse suurendamist, samuti läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

—  elutähtsate funktsioonide ja taristu taastamine ning abivajajate abistamine.

Liidu programmides osalemisest tuleneva kolmandate riikide (EFTA riigid vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, kandidaatriigid ja, kui see on asjakohane, Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid või muud kolmandad riigid) rahalise osaluse ja muu sihtotstarbelise tulu alusel, mis on kantud tulude eelarvestusse, eraldatakse ja kasutatakse käesoleva peatüki raames asjaomaseid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 21, 22 ja 24.

Vastavad prognoositavad summad ja tulude eelarvestuse asjaomane artikkel või punkt märgitakse võimaluse korral asjaomastele eelarveridadele.

–  Artikkel 14 07 01 — Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi+ intressitoetus

Lisada järgmine tekst:

Assigneering on ette nähtud käesoleva määruse kohaste laenudega seotud meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on anda laenu võtmise ja laenamisega seotud intressitoetust, välja arvatud laenu ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud kulud.

Neid osamakseid käsitatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punktidele d ja e sihtotstarbelise välistuluna.

–  Artikkel 14 07 02 — Ukrainale antav makromajanduslik finantsabi+ – tagastamatus vormis antav toetus

Lisada järgmine tekst:

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liikmesriikide, huvitatud kolmandate riikide ja osaliste poolt kättesaadavaks tehtavaid lisasummasid, mida kasutatakse tagastamatu toetusena, kui see on ette nähtud kavandatava määruse artikli 7 alusel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumiga või kooskõlas määrusega (EL) 2021/947 ja määrusega (EÜ) nr 1257/96, et rahastada meetmeid, millega saavutatakse kavandatava määruse artikli 2 lõike 2 punktides b–c osutatud eesmärgid.

Assigneering on eelkõige seotud järgmisega:

—  vajaduse korral reformikava ühinemiseelse protsessi varase ettevalmistusetapi jaoks, mis hõlmab Ukraina institutsioonide tugevdamist, avaliku halduse reformimist ja tulemuslikkuse suurendamist, samuti läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

—  elutähtsate funktsioonide ja taristu taastamine ning abivajajate abistamine.

Neid osamakseid käsitatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punktidele d ja e sihtotstarbelise välistuluna.

—  Lepituskomitee nõustub lisama Euroopa Kontrollikoja ametikohtade loetellu järgmise joonealuse märkuse.

Lisada järgmine tekst:

„Lisaametikohad (2023) (kuni 2027. aastani eraldatud 29 audiitori ametikohta, mis on seotud taasterahastuga „Next Generation EU)“.

—  Vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 nõustub lepituskomitee tegema kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks eelarvereal 01 02 02 20. Eelarveselgitusi kohandatakse vastavalt.

Eelarverida

Nimetus

01 02 02 20

Lisada järgmine tekst:

Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2020. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha sellel eelarvereal kättesaadavaks 29 762 369 eurot kulukohustuste assigneeringuid.

—  Vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 nõustub lepituskomitee tegema kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks eelarvereal 01 02 02 40. Eelarveselgitusi kohandatakse vastavalt.

Eelarverida

Nimetus

01 02 02 40

Lisada järgmine tekst:

Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2020. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha sellel eelarvereal kättesaadavaks 89 287 105 eurot kulukohustuste assigneeringuid.

—  Vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 nõustub lepituskomitee tegema kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks eelarvereal 01 02 02 50. Eelarveselgitusi kohandatakse vastavalt.

Eelarverida

Nimetus

01 02 02 50

Lisada järgmine tekst:

Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2020. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha sellel eelarvereal kättesaadavaks 29 762 369 eurot kulukohustuste assigneeringuid.

Tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi või nõukogu muudatustega ei saa muuta ega laiendada olemasoleva õigusliku aluse kohaldamisala ega vähendada institutsioonide halduslikku autonoomsust ning meetmeid peab olema võimalik katta olemasolevatest vahenditest.

1.7.  Eelarve liigendus

Lepitakse kokku eelarve liigenduses, mis on esitatud komisjoni eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2023, lisades uued katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed. Lepituskomitee leppis samuti kokku ühe uue eelarverea loomises Euroopa Parlamendi eelarvejaos (artikkel 5 0 2 – Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet – töötasud ja toetused). Vastavalt finantsselgitusele, mis on lisatud 9. novembril 2022 vastu võetud komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus, millega luuakse vahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+), leppis lepituskomitee kokku ka kolme uue eelarverea loomises Euroopa Komisjoni eelarvejaos:

—  Artikkel 14 01 06 – Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi+ toetuskulud

—  Artikkel 14 07 01 – Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi+ intressitoetus

—  Artikkel 14 07 02 – Ukrainale antav makromajanduslik finantsabi+ – tagastamatus vormis antav toetus

2.  2022. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt nr 5/2022 kiidetakse heaks kujul, mis erineb komisjoni ettepanekust järgmise muudatuse poolest: kuna ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi (EDIRPA) loomise õigusliku aluse vastuvõtmine viibib, ei kiideta heaks selleks 82 972 301 euro suurust kulukohustuste assigneeringute summa reservi paigutamist ja asjaomast eelarverida (13 06 01) 2022. aastaks ei looda.

3.  Avaldused

3.1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles 2023. aastal jätkuvalt tähelepanelikult ja aktiivselt jälgima nii kehtiva kui ka eelmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide (eelkõige alamrubriigi 2a ja maaelu arengu programmide) rakendamist. Selleks paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil aegsasti esitada ajakohastatud arvandmed 2023. aasta maksete assigneeringute seisu ja prognooside kohta (võttes asjakohasel juhul arvesse liikmesriikide prognooside täpsemaks muutumist). Kui arvandmed näitavad, et 2023. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil niipea kui võimalik esitada sobiv lahendus, muu hulgas paranduseelarve projekt, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks põhjendatud vajaduste korral võimalik põhjendamatu viivituseta ja võimalikult kiiresti vastu võtta vajalikud otsused. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad asjakohasel juhul arvesse küsimuse kiireloomulisust, lühendades otsuse tegemiseks ette nähtud kaheksanädalast ajavahemikku, kui seda peetakse vajalikuks. Sama kehtib mutatis mutandis, kui arvnäitajatest nähtub, et 2023. aasta eelarve assigneeringud on vajalikust suuremad.

3.2.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus Euroopa kiibimääruse ja turvalise kosmoseühenduvuse programmi rahastamise kohta

Nimetatud kolm institutsiooni tunnistavad, et Euroopa kiibimääruse ja turvalise kosmoseühenduse programmi rahastamine sõltub käimasolevate eelarveläbirääkimiste lõpptulemusest. Võttes arvesse heakskiidetud määruste lõplikku teksti ja nendele lisatud finantsselgitusi, kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata vajalikud ümberpaigutused või paranduseelarve projekti, et tagada 2023. aastaks piisavate assigneeringute summa kättesaadavaks tegemine.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu jõuavad Euroopa kiibimääruse rahastamises, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ finantsmääruse artikli 15 lõike 3 alusel uuesti kättesaadavaks tehtavate assigneeringute kasutamises kokkuleppele, lisatakse selline muudatus paranduseelarve projekti.

3.3.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus küberturvalisuse kohta

Tugev ja koordineeritud küberturvalisus on ELi institutsioonide ja asutuste talitluspidevuse seisukohast äärmiselt oluline, eelkõige enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Kolm institutsiooni tunnistavad, et küberohtude ja -intsidentidega tegelemiseks on vaja keskset asutust. Kõige kulutõhusam on kasutada koordineeritud lähenemisviisi ja see võib anda kõrgel tasemel kaitse kõigile, kaasa avatud kõige haavatavamatele.

Kolm institutsiooni tunnistavad vajadust piisavate küberturvalisuse jaoks mõeldud vahendite järele igas institutsioonis ning eelkõige ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelevas rühmas (CERT-EU).

Komisjonil palutakse tihedas koostöös CERT-EU ja teiste institutsioonidega hinnata 2023. aasta keskpaigaks küberturvalisusega seotud töökohtade vajadust CERT-EUs ja kõigis institutsioonides ning samuti CERT-EU volitusi.

Eelarvepädevad institutsioonid kutsuvad ELi institutsioone üles tegema koostööd, et tugevdada küberturvalisust kõigis ELi institutsioonides. Komisjoni hinnangu järel tuleks 2023. aasta eelarves kõigile ELi institutsioonidele ette nähtud küberturvalisuse vahendid teha kättesaadavaks koordineeritud viisil, et maksimeerida institutsioonide kaitset, milleks tugevdatakse muu hulgas keskset küberturvalisuse asutust.

See ei mõjuta CERT-EU õigust kasutada osalevate institutsioonide inim- ja eelarveressursse kokkuleppe alusel, mis on saavutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku suhtes, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (COM(2022)0122).

3.4.  Euroopa Komisjoni avaldus mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kohta

Komisjon hindab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kõigi rubriikide kulutuste ülemmäärade ja vaheülemmäärade jätkusuutlikkust ja kavatseb seda mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbivaatamise raames teha 2023. aasta keskpaigaks, nagu on märgitud komisjoni 2023. aasta tööprogrammis.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0366.
(2) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
(3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.
(5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


Euroopa Liidu omavahendite süsteem
PDF 149kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (COM(2021)0570 – C9‑0034/2022 – 2021/0430(CNS))
P9_TA(2022)0404A9-0266/2022

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0570),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi eelarve uued omavahendid“ (COM(2021)0566),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 311 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0034/2022),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(1),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis 22. juunil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekuid ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega muudetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis 22. juunil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekuid ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põhiseaduskomisjoni kirju,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0266/2022),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Käesolev otsus on kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta õiguslikult siduva institutsioonidevahelise kokkuleppega oluline samm uute omavahendite tegevuskava rakendamisel; sellele otsusele peavad järgnema lisaalgatused, millega tagatakse, et uuest tulust piisab vähemalt taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks võetud võla põhiosa ja intresside tasumiseks ning et selle meetmete kogumi jaotuse rahaline mõju on kõigile liikmesriikidele vastuvõetav. Piisav hulk uusi omavahendeid peab tagama liidu eelarve pikaajalise kestliku rahastamise, sealhulgas liidu uute prioriteetide rahastamise ja Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksed, et vältida kärpeid olemasolevates ELi programmides ja poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Uute omavahenditega tuleb suurendada tulu, et oleks võimalik katta taasterahastu „NextGenerationEU“ summade tagasimaksekulud ja rahastada kliimameetmete sotsiaalfondi, mis tuleb integreerida mitmeaastasesse finantsraamistikku, ning aidata kaasa liidu poliitiliste eesmärkide pikaajalisele täitmisele. Õiguslikult ja tehniliselt kuulub neist kolmest uuest omavahendist laekuv tulu aga üldtulu alla, mis on tulu kõikehaaravuse põhimõttega täielikult kooskõlas.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   Komisjon peab võtma edasisi õigeaegseid meetmeid, kui kavandatud uusi omavahendeid vastu ei võeta või kui need ei anna ELi eelarvesse oodatavat tulu. Kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta õiguslikult siduva institutsioonidevahelise kokkuleppega esitab komisjon 2023. aasta lõpuks eeldatavasti ettepaneku uute omavahendite teise kogumi kohta, mis võiks hõlmata finantstehingute maksu ja ettevõtlussektoriga seotud omavahendeid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
(5)  Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks abikõlblikele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 on liikmesriigid abikõlblikud juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus.
(5)  Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks abikõlblikele liikmesriikidele kehtestada 2030. aastani osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 on liikmesriigid abikõlblikud juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta].
(7)  2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta kohe, kui see vastu võetakse].
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  OECD eesmärk on, et OECD/G20 kaasava raamistiku 1. samba kokkuleppe rakendamise mitmepoolne konventsioon jõustuks 2024. aastal. Kuna OECD/G20 kaasava raamistiku 1. samba kokkuleppe edukas rakendamine rahvusvahelisel tasandil ei ole teatavates olulistes kolmandates riikides siiski veel tagatud, peavad komisjon ja liikmesriigid olukorda korrapäraselt uuesti hindama. Kui 2023. aasta lõpuks ei ole tehtud ilmseid edusamme, peaks komisjon esitama digimaksu või muu sarnase meetme kohta seadusandliku ettepaneku. Sellist digimaksu või sarnase meetme abil saadavat tulu tuleks seega käsitada liidu omavahendina, et saada selle abil 2026. aastaks tulu.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  OECD/G20 kaasava raamistiku 1. samba kokkuleppe rakendamist käsitlevate komisjoni ettepanekute põhjal peaks liidu eelarvesse laekuv tulu olema vahemikus 2,5–4 miljardit eurot aastas.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga on käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vaja nõukogu ühehäälset otsust. Otsus peaks jõustuma pärast seda, kui liikmesriigid on viinud lõpule selle heakskiitmise menetlused kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Otsus (EL, Euratom) 2020/2053
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c
f)  ühtse sissenõudmismäära kohaldamine, mis võrdub 75 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]18 kehtestatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadud tulust.
f)  ühtse sissenõudmismäära kohaldamine, mis võrdub 100 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]18 kehtestatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadud tulust.
_________________
_________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX], millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX], millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a
Läbivaatamine
Kui mitmepoolses konventsioonis määratletud piisav hulk riike ei ole 2023. aasta lõpuks OECD/G20 kaasava raamistiku 1. samba kokkuleppe ratifitseerimisprotsessi alustanud, teeb komisjon ettepaneku võtta seoses ühtse turuga kasutusele uus omavahend, näiteks digimaks või sarnane meede, et teenida 2026. aastaks tulu.

(1) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0246.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0248.


Venemaa Föderatsiooni tunnistamine terrorismi toetavaks riigiks
PDF 138kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta resolutsioon Venemaa Föderatsiooni tunnistamise kohta terrorismi toetavaks riigiks (2022/2896(RSP))
P9_TA(2022)0405RC-B9-0482/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, sealhulgas 6. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni Ukraina‑vastase agressioonisõja eskaleerimise kohta Venemaa poolt(1), 19. mai 2022. aasta resolutsiooni võitluse kohta Ukraina sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmise eest(2) ning 25. novembri 2021. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumise kohta eraõiguslike sõjaliste ja turvateenuste osutajate, eelkõige Wagneri rühmituse poolt(3),

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja, 9. detsembri 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni ning 12. augusti 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni tsiviilisikute kaitse kohta sõja ajal,

–  võttes arvesse terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise rahvusvahelist õigusraamistikku, sealhulgas 13. veebruaril 2017. aastal vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2341 elutähtsa taristu kaitsmise kohta terroriaktide eest,

–  võttes arvesse 27. jaanuari 1977. aasta terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni ja järgnenud rahvusvahelisi konventsioone,

–  võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse õigusraamistikku, sealhulgas nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta(4) ja nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks(5),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 13. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni 2463 Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni edasise eskaleerumise kohta,

–  võttes arvesse avaldust, mille Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi 10. oktoobril 2022 Venemaa vägivaldsete rünnakute kohta Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu,

–  võttes arvesse avaldust, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi Euroopa Liidu nimel 22. septembril 2022 Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni, milles soovitatakse luua register, kuhu kantakse Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahju,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2014. aastast ja eriti sellest ajast saadik, kui Venemaa 24. veebruaril 2022 Ukraina vastu jälle õigusvastast, provotseerimata ja õigustamatut agressioonisõda alustas, on Venemaa väed valimatult rünnanud elamupiirkondi ja tsiviiltaristut, tapnud tuhandeid Ukraina tsiviilelanikke ning pannud kogu riigis toime terroriakte, mille eesmärk on hävitada tsiviilobjekte, näiteks elamupiirkondi, koole, haiglaid, raudteejaamu, teatrihooneid, vee- ja elektrivõrke; arvestades, et need jõhkrad ja ebainimlikud teod põhjustavad surma, kannatusi ja hävingut ning sunnivad inimesi ümber asuma;

B.  arvestades, et Venemaa relvajõud ja nende käsilased on lühemat või pikemat aega okupeeritud olnud Ukraina aladel toime pannud kiirhukkamisi, inimrööve, seksuaalvägivalda, piinamisi ja muid hirmutegusid, mille hulgas on Butšas, Irpinis, Izjumis, Lõmanis ja teistes linnades korraldatud tsiviilisikute tapatalgud, Mariupoli teatrihoone tahtlik ründamine, mille tagajärjel hukkus sadu inimesi, ning Kramatorski raudteejaama vastu toime pandud rünnak, milles hukkus 60 tsiviilisikut;

C.  arvestades, et Venemaa relvajõud ja nende käsilased on Ukrainas tapnud tuhandeid tsiviilisikuid, sealhulgas sadu lapsi, ning neid, keda nad on piinanud, ahistanud, seksuaalselt rünnanud, röövinud, sunniviisiliselt ümber asustanud, ja kadunud inimesi on veel palju rohkem; arvestades, et inimõiguslaste rühmad ja rahvusvahelised vaatlusmissioonid on põhjalikult dokumenteerinud arvukaid julmusi, mille Venemaa relvajõud ja nende käsilased on Ukraina tsiviilelanike vastu toime pannud, näiteks tsiviilisikute kiirhukkamine, piinamine, vägistamine ja massiline kinnipidamine nn filtreerimiskeskustes, Ukraina laste sunniviisiline lapsendamine ning sunniviisiline väljasaatmine; arvestades, et Ukrainas dokumenteeritud sõjakuritegude arv läheneb 40 000-le ja suureneb tõenäoliselt veelgi, kui dokumenteeritud saavad ka Hersoni oblasti hiljuti vabastatud piirkondades toime pandud sõjakuriteod; arvestades, et Ukraina massiteabeinstituudi kogutud seireandmete kohaselt on Venemaa Föderatsioon pannud agressioonisõja algusest saadik Ukrainas ajakirjanike ja meedia vastu toime 457 kuritegu ning venemaalastest okupandid on tapnud üle 40 Ukraina ja välisajakirjaniku; arvestades, et Venemaa Föderatsioon ja tema käsilased on 2014. aastast saadik kasutanud okupeeritud aladel samu meetodeid, mille kurikuulsaim näide on Donetskis endises Izoljatsia tehases asuv vangla;

D.  arvestades, et Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse kahjustamiseks mõeldud agressiooniaktidega rikub Venemaa Föderatsioon endiselt ÜRO põhikirja põhimõtteid ning ilmselgelt ja rängalt ka rahvusvahelist humanitaarõigust, muu hulgas sellega, et ta ründab tahtlikult tsiviilobjekte, kuigi see on 1949. aasta Genfi konventsioonide 1977. aasta I lisaprotokolli artikli 52 lõike 1 kohaselt keelatud; arvestades, et need kuriteod annavad tunnistust sellest, kuidas sõjapidamisreegleid, milles on sõjategevuses lubatud võtetele seatud piirid, täielikult eiratakse, nagu on näha näiteks sõjavangide ebainimlikust kohtlemisest, paljude Ukraina sõjavangide piinamisest ja kiirhukkamisest ning sellest, et rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele (näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee) on keeldutud sisenemisluba andmast;

E.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on tulistanud Ukraina pihta juba üle 4 000 raketi ja heitnud Ukrainasse üle 24 000 mürsu, muu hulgas Valgevene territooriumilt; arvestades, et Venemaa raketi-, drooni- ja suurtükiväerünnakutega on Ukrainas praeguseks kahjustatud või hävitatud 60 982 tsiviilobjekti, sealhulgas 42 818 elumaja, 1 960 haridusasutust, 396 meditsiiniasutust, 392 kultuuriehitist ja 87 usuhoonet ning 5 315 vee- ja elektrivõrguobjekti; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni tahtlike raketi- ja droonirünnakutega, milles on muu hulgas kasutatud Iraani tarnitud droone, on Ukraina elutähtsast energiataristust kahjustatud või hävitatud ligikaudu 40 %;

F.  arvestades, et Mariupoli piiramisega tekitasid Venemaa Föderatsiooni ametivõimud väga suure humanitaarkriisi, mille tagajärjel hukkus kümneid tuhandeid tsiviilisikuid ja hävis 95 % linnast;

G.  arvestades, et 2022. aasta oktoobrist saadik on Venemaa võtnud kogu Ukrainas teadlikult sihikule elutähtsa taristu, et terroriseerida elanikkonda ning võtta inimestelt võimalus tarbida gaasi, elektrit, vett, internetti ning muid põhikaupu ja -teenuseid, mis on talve tulekut arvestades eriti halb; arvestades, et nende rünnakute eesmärk on Ukraina elanikke terroriseerida, vähendada nende vastupanu ja panna nad oma riigi kaitsmisest loobuma, sundida neid okupatsioonivõimuga leppima ja Ukraina mitme piirkonna ebaseadusliku annekteerimise katsega nõustuma; arvestades, et nende rünnakute käigus sai tabamusi ka Poola territoorium, kus kaks Poola kodanikku sai surma;

H.  arvestades, et Ukraina-vastase agressioonisõja ja Ukraina meresadamate blokaadiga on Venemaa tekitanud kogu maailmas toiduga kindlustatuse kriisi; arvestades, et Venemaa on kasutanud toitu ja nälga relvana sõja algusest saadik; arvestades, et Venemaa tahtlik tegevus, sealhulgas varude hävitamine, tootmishäirete tekitamine ning Venemaalt eksporditavatele toiduainetele ja väetisele kvootide kehtestamine, on üleilmset toiduga kindlustatuse kriisi süvendatud;

I.  arvestades, et Venemaa on Ukraina Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ning Ukraina Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblasti õigusvastaselt annekteerinud; arvestades, et Venemaa on võtnud Zaporižžja tuumajaama oma valdusse ning seadnud sellega jaama ohutuse ja julgeoleku suurde ohtu; arvestades, et Venemaa on tuumajaama töötajaid röövinud ja neid tööle sundinud, ladustanud jaama territooriumile sõjatehnikat ja avanud tule tuumajaama vahetus läheduses asuvate sihtmärkide pihta; arvestades, et Venemaa on ohtu seadnud ka Tšornobõli tuumajaama ohutuse ja julgeoleku;

J.  arvestades, et kuna Venemaa püüab Ukraina tuumarajatiste ohutust ja julgeolekut vähendada ning ähvardab kasutada tuumarelva, on Venemaa ohtlik kogu Euroopa ohutuse ja julgeoleku ning reeglipõhise rahvusvahelise korra seisukohast; arvestades, et Venemaa ametiisikud on mitmel korral ähvardanud, et nende Euroopa riikide suhtes, kes Ukrainat toetavad ja/või soovivad ühineda NATOga, rakendatakse sõjalis‑tehnilisi meetmeid; arvestades, et kuna Venemaa püüab energiaekspordi abil geopoliitilist survet avaldada, kasutab ta energiavarustust relvana; arvestades, et kuna Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmele tekitati 26. septembril 2022 kahjustusi, tekkis Läänemeres ulatuslik gaasileke, mis on ühtlasi rünnak ELi keskkonna vastu;

K.  arvestades, et Venemaa relvajõud ja Venemaa riigi kontrolli all olevad rühmitused ja käsilased, nagu Wagneri grupp, on tsiviilisikuid korduvalt sihikule võtnud ka varem, sealhulgas teises Tšetšeenia sõjas, 2008. aastal Venemaa ja Gruusia vahelises sõjas, Süüria kodusõjas, Liibüas, Kesk‑Aafrika Vabariigis ja Malis; arvestades, et Wagneri grupp saab Vene riigilt, eelkõige Venemaa kaitseministeeriumilt, suurt poliitilist, majanduslikku ja logistilist tuge;

L.  arvestades, et Venemaa on palju aastaid toetanud ja rahastanud terrorirežiime ja -organisatsioone, eelkõige Süüria Assadi režiimi, kellele Venemaa on tarninud relvi ning kelle huvides on ta Süüria tsiviilelanikkonna, linnade ja tsiviiltaristu vastu toime pannud tahtlikke rünnakuid; arvestades, et Venemaa on rünnakuid toime pannud ka teistes suveräänsetes riikides ja omaenda territooriumil, sealhulgas on ta tapnud või üritanud tappa paljusid Putini diktatuuri vastaseid, sealhulgas ajakirjanikke, poliitikuid, aktiviste ja välisliidreid, kelle hulka kuuluvad eelkõige Anna Politkovskaja, Viktor Juštšenko, Boriss Nemtsov, Stanislav Markelov, Anastassija Baburova, Sergei Protažanov, Natalja Estemirova, Sergei Magnitski, Sergei Jušenkov, Juri Štšekotšihhin, Boriss Berezovski, Džohhar Dudajev ja Zelimhan Hangošvili, ning ta mürgitas Ühendkuningriigis närvimürgi abil perekond Skripali ning peale selle mürgitas ta Aleksander Litvinenkot, Vladimir Kara-Murzat, Aleksei Navalnõid ja teisi ning pommitas 2014. aastal Tšehhi Vabariigis laskemoonaladusid; arvestades, et oma rahva pidev represseerimine Venemaa praeguse režiimi poolt on võtnud totalitaarsed mõõtmed, ja arvestades, et see režiim on pikka aega kasutanud oma poliitiliste vastaste suhtes vägivalda;

M.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon toetab aktiivselt Aljaksandr Lukašenkat ja aitab tal rõhuda Valgevene rahvast massiliste repressiivsete meetmete, sealhulgas piinamiste tohutu laine kaudu; arvestades, et uurimiste kohaselt õhutasid Valgevene kõrgemad ametnikud Valgevene ja Venemaa salateenistuste ühise erioperatsiooni käigus kasutama Ryanairi reisilennuki ebaseaduslikuks ümbersuunamiseks valepommiähvardust, et vahistada Valgevene teisitimõtleja; arvestades, et tsiviillennuki kaaperdamine on riiklik terroriakt; arvestades, et Aljaksandr Lukašenkat tuleks tema rolli tõttu Valgevene territooriumilt rünnakute võimaldamisel ja Venemaa agressorite avalikul toetamisel kohelda Ukraina‑vastase agressioonisõja kaasosalisena;

N.  arvestades, et 15. novembril 2022 mõistis Madalmaade kohus kaks Venemaa kodanikku ja ühe Moskva-meelse Ukraina separatisti tagaselja süüdi selles, et nad tapsid lennul nr 17 olnud Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamisega 298 inimest; arvestades, et Venemaa keeldub lennul nr 17 olnud Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamise eest endiselt vastutust võtmast ning rahvusvaheliste õiguskaitseorganitega koostööd tegemast; arvestades, et samuti keeldub Venemaa Föderatsioon endiselt tagastamast 2010. aasta aprillis Venemaa Föderatsioonis Smolenski lähedal alla kukkunud Poola valitsuse lennuki TU‑154 rususid ja musti kaste;

O.  arvestades, et Venemaa peab ka aktiivset infosõda, levitab Ukraina, Euroopa ja liberaalsete demokraatlike väärtuste kohta desinformatsiooni, korraldab Ukraina ühiskonna destabiliseerimiseks erioperatsioone ja diskrediteerib Ukraina suhteid rahvusvaheliste partneritega;

P.  arvestades, et ELil on olemas nimekiri terroriaktidega seotud isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, kuid erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikide ja Kanada õigusraamistikust ei ole ELi omas võimalust tunnistada mõni riik terrorismi toetavaks riigiks;

Q.  arvestades, et Venemaa ja tema käsilasvägede teod vastavad sellele, mille Euroopa Liit, ÜRO Julgeolekunõukogu ja ÜRO Peaassamblee on ÜRO Julgeolekunõukogu 2004. aasta resolutsioonis 1566, ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1994. aasta resolutsioonis 49/60 ning nõukogu ühistes seisukohtades 2001/931/ÜVJP ja 2009/468/ÜVJP(6) terrorismi määratlusena heaks kiitnud;

R.  arvestades, et viimastel kuudel on Leedu, Läti, Eesti, Poola ja Tšehhi parlament või parlamendikoda, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) võtnud vastu resolutsioone, millega on Venemaa tunnistatud terroririigiks või terrorismi toetavaks riigiks või Venemaa praegune režiim terrorirežiimiks; arvestades, et USA Senati 27. juuli 2022. aasta resolutsioonis ja USA Esindajatekoja 12. mai 2022. aasta resolutsioonis kutsuti USA välisministeeriumi üles tunnistama Venemaa Föderatsioon terrorismi toetavaks riigiks;

S.  arvestades, et 1. märtsil 2022 Euroopa Parlamendis toimunud Venemaa Ukraina‑vastase agressiooni teemalisel erakorralisel arutelul märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, et Venemaa agressioon on puhtakujuline geopoliitiline terrorism; arvestades, et Charles Michel märkis 23. septembril 2022 ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgul Venemaa Föderatsiooni kohta peetud kõnes, et kui ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige alustab provotseerimata õigustamatut sõda, mille peaassamblee on hukka mõistnud, peaks selle riigi liikmesus Julgeolekunõukogus automaatselt peatuma;

T.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tegevesimees Zbigniew Rau ütles oma 14. märtsi 2022. aasta avalduses, et rünnakud, mida Venemaa Föderatsiooni valitsus süütute tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu Ukrainas toime paneb, on riiklik terrorism,

1.  kinnitab oma vankumatut toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab, et mõistab Venemaa õigusvastase, provotseerimata ja õigustamatu Ukraina‑vastase agressioonisõja hukka; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjategevuse, eelkõige rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, ning et Venemaa viiks kõik sõjalised jõud, käsilased ja sõjatehnika kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja, lõpetaks Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise ja Ukraina laste sunniviisilise adopteerimise, vabastaks kõik tema poolt Ukrainas kinni peetud isikud ning lõpetaks alaliselt Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise ja ohustamise;

2.  rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni toime pandud tahtlikud rünnakud ja hirmuteod Ukraina tsiviilelanikkonna vastu, tsiviiltaristu hävitamine ning muud rängad inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised kujutavad endast Ukraina elanikkonna vastu suunatud terroriakte ja on sõjakuriteod; väljendab rünnakute ja hirmutegude ning muude tegude suhtes, mille Venemaa on Ukrainas ja teiste riikide territooriumil oma hävitavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks toime pannud, äärmist nördimust ja hukkamõistu; peab eespool toodut silmas pidades Venemaad riigiks, kes toetab terrorismi ja kasutab terrorismivahendeid;

3.  rõhutab veel kord, et on Ukraina rahvaga, kes on alates 24. veebruarist 2022 elanud lakkamatu ohu ja rünnakute tingimustes ning näidanud Venemaa agressiooni, s.o viimase üheksa aasta jooksul pidevalt üles suurt julgust ja vastupanuvõimet, aga ka muude Venemaa agressiooni ohvritega kogu maailmas vankumatult solidaarne; väljendab 15. novembril 2022 Poolas toimunud raketiintsidendi ohvrite perekondadega solidaarsust ja avaldab Poolale toetust;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid välja ELi õigusraamistiku, mille alusel tunnistada riike terrorismi toetavaks riigiks või terrorismivahendeid kasutavaks riigiks, mis tooks sellise riigi vastu kaasa hulga oluliselt piiravaid meetmeid ja millel oleks ELi suhetele sellise riigiga tugevalt piirav mõju; kutsub nõukogu seejärel üles kaaluma Venemaa Föderatsiooni lisamist sellisesse terrorismi toetavate riikide ELi nimekirja; kutsub ELi partnereid üles sarnaseid meetmeid võtma;

5.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid meetmeid Venemaa Föderatsiooni ulatusliku rahvusvahelise isoleerimise algatamiseks, sealhulgas seoses Venemaa liikmesusega rahvusvahelistes organisatsioonides ja organites, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu, ning hoiduma Venemaa Föderatsiooni territooriumil ametlike sündmuste korraldamisest; nõuab, et diplomaatilisi suhteid Venemaaga piirataks veelgi rohkem ning kontakte Venemaa ametlike esindajatega kõikidel tasanditel hoitaks minimaalselt vajalikul tasemel; kutsub liikmesriike üles sulgema ja keelustama Vene riigiga seotud institutsioone, nagu Venemaa teadus- ja kultuurikeskuste võrgustik ning Venemaa diasporaa organisatsioonid ja ühendused, mis tegutsevad Venemaa diplomaatiliste esinduste egiidi all ja juhtimisel ning levitavad kogu maailmas Venemaa riiklikku propagandat;

6.  kutsub nõukogu üles lisama Wagneri grupi, 141. motoriseeritud erirügemendi, mis on tuntud ka kadõrovlaste nime all, ja teised okupeeritud Ukraina aladel tegutsevad ja Venemaa rahastatavad relvastatud grupid, relvarühmitused ja käsilased terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste ELi nimekirja (ELi terroristiloetelu); väljendab heameelt selle üle, et EL langetas 13. detsembril 2021 otsuse kehtestada nelja eri ELi sanktsioonirežiimi alusel sanktsioonid Wagneri grupile endale ning sellega seotud kaheksale isikule ja kolmele üksusele; nõuab tungivalt, et kõik riigid lõpetaksid Wagneri grupiga seotud ettevõtetega suhted ja täidaksid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta vastutusele kõik, kes on nende territooriumil rikkunud rängalt inimõigusi ning rahvusvahelist humanitaarõigust;

7.  kutsub nõukogu üles võtma arvesse Venemaa Föderatsiooni üha sagenevaid terroriakte Ukraina elanikkonna vastu ja viima seetõttu töö üheksanda sanktsioonipaketi vastuvõtmiseks kiiresti lõpule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõikide sanktsioonide kiire rakendamise ja täieliku järgimise; kutsub liikmesriike üles sanktsioonidest kõrvalehoidmist aktiivselt ennetama, uurima ja selle eest vastutusele võtma; kutsub kõiki liikmesriike üles reageerima Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ühtselt ning palub kõigil ELi kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ELi sanktsioonipoliitikaga ühineda; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda võimalike meetmete võtmist riikide vastu, kes püüavad aidata Venemaad kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hoida; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et ELi sanktsioonide rikkumise eest liikmesriikides kehtestatavad karistused oleksid mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad;

8.  mõistab teravalt hukka Venemaa toetuse teistele diktatuuridele, mis kasutavad terrorit oma ühiskonna demokraatlike püüdluste mahasurumiseks, eelkõige Aljaksandr Lukašenka ja Bashar al‑Assadi režiimile, aga ka Iraani, Kuuba ja muudele režiimidele;

9.  nõuab, et nõukogu lisaks sanktsioonidega hõlmatud isikute nimekirja ka isikud, kes on seotud sunniviisiliste väljasaatmiste, Ukraina laste sunniviisilise adopteerimise, Luhanski, Hersoni, Zaporižžja ja Donetski oblastis korraldatud ebaseaduslike referendumite ning Krimmis ja Sevastopolis korraldatud ebaseaduslike valimistega, samuti kõik riigiduuma erakondade liikmed, kes on valitud mis tahes tasandi, sealhulgas piirkondliku või kohaliku tasandi parlamenti; nõuab, et Venemaa Föderatsioonist pärit töötlemata ja töödeldud teemantide otsene ja kaudne import, ostmine ja üleandmine keelustataks; nõuab, et Venemaa ja Valgevene kantaks suure riskiga kolmandate riikide nimekirja, mille EL on rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks koostanud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid sanktsioonide rakendamises esinevad puudused, mis on seotud näiteks krüptovarade ja sellega, et teatavatel kutsealadel tegutsejad toetavad rahapesu ja terrorismi rahapesuvastaste reeglite rikkumise kaudu, ning peataksid kõik Venemaa ja Valgevenega automaatse maksuteabe vahetamiseks ja topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingud; nõuab, et Venemaa fossiilkütuste ja uraani impordile ELi kehtestataks viivitamatult täielik embargo ning Nord Stream 1 ja 2 torujuhe kõrvaldataks täielikult kasutuselt, et lõpetada Venemaa agressioonisõja ELi rahaga rahastamine; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles keelama Venemaa sõjalise agressiooni ja sõjakuritegude mis tahes vormis tahtliku avaliku õigustamise või eitamise;

10.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) muutmiseks, laiendades selle kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka korruptsiooni toimepanekut, et võtta Venemaal ja Valgevenes kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni eest vastutavate isikute ning nende ELis asuvate võimaldajate ja kasusaajate suhtes kiiresti vastu sihipärased sanktsioonid;

11.  kordab oma kindlat nõudmist, et kõik isikud, kes vastutavad Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja käigus toime pandud inimõiguste rikkumiste, hirmutegude või sõjakuritegude korraldamise, neile kaasaaitamise või nende toimepanemise eest, tuleb võimalikult kiiresti kindlaks teha, neile tuleb süüdistus esitada ja nad tuleb vastutusele võtta; nõuab suuremat toetust Venemaa toime pandud sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude käimasolevatele sõltumatutele uurimistele, mis peaks tagama nende kuritegude kavandamise, korraldamise, toimepanemise või hõlbustamisega seotud isikute individuaalse vastutuselevõtmise; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles pakkuma vajalikku tuge, et luua Venemaa Ukraina-vastase agressioonikuriteoga tegelev erikohus; palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, lisada agressioonikuritegu oma riigisisesesse õigusse; toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri algatatud Ukraina olukorra uurimist, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo uurimiskomisjoni tööd ning sõjakuritegude kohta tõendeid koguvate ja säilitavate sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide pingutusi; ergutab ELi liikmesriike järgima universaalse jurisdiktsiooni põhimõtet veelgi laiemas ulatuses ning suurendama oma toetust rahvusvahelistele pingutustele uurida kõigi Ukrainas toimepandud sõjakuritegude toimepanijate ja nende tegude eest vastutust kandvate isikute tegevust ja võtta nad vastutusele; rõhutab, et EL peab tagama, et nendes uurimistes võetaks arvesse soolist aspekti, kaasa arvatud naiste vastu suunatud seksuaalvägivalla kuritegude eest vastutusele võtmine, kuna need kuriteod võivad samuti kujutada endast sõjakuritegu ja inimsusevastast kuritegu;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et luua terviklik rahvusvaheline hüvitusmehhanism, sealhulgas rahvusvaheline kahjuregister, ning tegema selles küsimuses Ukraina ametiasutustega aktiivselt koostööd; kutsub komisjoni ja kaasseadusandjaid üles viima lõpule õiguskorra väljatöötamise, mis võimaldab ELi poolt külmutatud Venemaa varad konfiskeerida ja kasutada neid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mitmesuguste tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas Ukraina ülesehitamiseks ja Venemaa agressiooni ohvritele hüvitise maksmiseks;

13.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles viivitamata ja oluliselt suurendama oma poliitilist, majanduslikku, rahalist, sõjalist, tehnilist ja humanitaartoetust Ukrainale, et aidata Ukrainal end kaitsta Venemaa agressioonisõja ja Venemaa katsete eest destabiliseerida Ukraina riigiasutusi, õõnestada riigi makromajanduslikku stabiilsust ning hävitada elutähtsat taristut energeetika, side ja transpordi valdkonnas ning tsiviiltaristut hariduse, tervishoiu ja kultuuri valdkonnas;

14.  väljendab heameelt komisjoni 9. novembri 2022. aasta ettepaneku üle näha Ukrainale 2023. aastal ette enneolematu 18 miljardi euro suurune toetuspakett, et tagada riigi makromajanduslik stabiilsus, taastada elutähtis taristu ja säilitada oluliste avalike teenuste osutamine, ning toetab selle ettepaneku kiiret vastuvõtmist; rõhutab rahalise ja tehnilise abi andmise kohustuse kiire täitmise tähtsust, pidades eelkõige silmas lähenevat talve, millega kaasneb oht, et põhiteenused, nagu vesi, küte ja elekter, on paljudele Ukraina elanikele kättesaamatud;

15.  taunib Zaporižžja elektrijaama okupeerimist Venemaa poolt Ukraina elanikkonna terroriseerimise eesmärgil ning mõistab hukka asjaolu, et Venemaa on muutnud elektrijaamad sõjaliseks sihtmärgiks;

16.  kutsub kõiki Venemaa elanikke üles mitte ainult keelduma sõtta minekust, vaid ka protestima Ukraina rahva vastu toime pandud jõhkrate sõjakuritegude vastu, mille Venemaa Föderatsioon on Vene rahva nimel toime pannud; väljendab toetust kõigile Venemaa kodanikele, kes avaldavad meelt ja võitlevad Venemaal või väljaspool seda praeguse režiimi vastu või toetavad Ukraina põgenikke; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles suurendama Venemaa kodanikuühiskonna ja vaba meedia toetamist ja tegema nendega rohkem koostööd ning andma ka edaspidi sõja eest põgenevatele venelastele, keda nende režiimivastasuse eest taga kiusatakse, ELis kaitset ja ajutist peavarju; tunnustab tööd, mida on teinud Ukraina ja rahvusvahelised ajakirjanikud, kes räägivad maailmale Ukraina sõjast tõtt, riskides selleks sageli eluga; nõuab, et uuritaks Venemaa kuritegusid Ukrainas tegutsevate ajakirjanike vastu ja nende isikute tegevust, kes on seotud kuritegelike desinformatsioonikampaaniatega, mis on Ukraina-vastase täiemahulise sõja lahutamatu osa;

17.  rõhutab, et Venemaa praegune agressioonisõda Ukraina vastu toob esile vajaduse nõukogude režiimi kuritegude põhjaliku ajaloolise ja õigusliku hindamise ning läbipaistva avaliku arutelu järele, eelkõige Venemaal endas, sest vastutuse ja õigluse puudumine toob kaasa üksnes sarnaste kuritegude kordumise;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0353.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0218.
(3) ELT C 224, 8.6.2022, lk 104.
(4) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.
(5) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.
(6) Nõukogu 15. juuni 2009. aasta ühine seisukoht 2009/468/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2009/67/ÜVJP (ELT L 151, 16.6.2009, lk 45).


ELi uus laienemisstrateegia
PDF 171kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi uue laienemisstrateegia kohta (2022/2064(INI))
P9_TA(2022)0406A9-0251/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 49,

–   võttes arvesse 21. ja 22. juunil 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi, mida tuntakse ka Kopenhaageni kriteeriumidena,

–   võttes arvesse 29. ja 30. aprillil 1997. aastal toimunud üldasjade nõukogu istungi järeldusi tingimuslikkuse kohaldamise kohta, et töötada välja sidus ELi strateegia suheteks Lääne‑Balkani piirkonna riikidega,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani Thessaloniki tippkohtumisel 21. juunil 2003. aastal vastu võetud deklaratsiooni Lääne‑Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse 28. augustil 2014 algatatud Berliini protsessi,

–  võttes arvesse oma varasemaid selleteemalisi resolutsioone, eelkõige 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja‑Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta(1), 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne‑Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist(2), ning oma resolutsiooni laienemisprotsessis osalevaid riike käsitlevate komisjoni 2021. aasta aruannete kohta ning 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia kandidaatriigi staatuse kohta(3),

–  võttes arvesse ELi 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles täpsustatakse, et usaldusväärne laienemispoliitika kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa julgeolekusse ja heaolusse ning on juba oluliselt kaasa aidanud rahu tagamisele varem sõjast laastatud piirkondades,

–   võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne‑Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

–   võttes arvesse 17. mail 2018. aastal ja 6. mail 2020. aastal Sofias ja Zagrebis toimunud ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumisi ja nende vastavaid deklaratsioone,

–  võttes arvesse 6. oktoobri 2021. aasta ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumisel vastu võetud Brdo deklaratsiooni,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2022. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. mai 2022. aasta järeldusi Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia kohta,

–  võttes arvesse Ukraina, Moldova ja Gruusia esitatud ELi liikmeks saamise taotlusi ning sellega seotud komisjoni pooldavaid arvamusi ja Euroopa Ülemkogu järeldusi, eelkõige 23. ja 24. juuni 2022. aasta järeldusi laiema Euroopa, Ukraina, Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ELi liikmeks astumise avalduste, Lääne‑Balkani, majandusküsimuste, Euroopa tuleviku konverentsi ja välissuhete kohta, millega anti Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatus ning väljendati valmisolekut teha sama Gruusia puhul,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2018. aasta, 18. juuni 2019. aasta, 25. märtsi 2020. aasta ja 14. detsembri 2021. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, nõukogu 15. juuli 2019. aasta ja 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi Vahemere idaosas toimuva Türgi ebaseadusliku puurimistegevuse kohta, Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta ning 1.–2. oktoobri 2020. aasta ja 15.–16. oktoobri 2020. aasta järeldusi, ELi välisministrite 15. mai 2020. aasta avaldust ja 14. augusti 2020. aasta videokonverentsi olukorra kohta Vahemere idaosas ja ELi välisministrite Gymnichis 27.–28. augustil 2020. aastal toimunud mitteametliku kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut(4), sh põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mis jõustus 1. septembril 2017, ning seotud assotsieerimiskava,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne‑Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollkoja 10. jaanuari 2022. aasta eriaruannet 01/2022 pealkirjaga „ELi toetus õigusriigi toimimisele Lääne‑Balkani riikides: pingutustest hoolimata ei ole põhiprobleemid endiselt lahendatud“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollkoja 3. juuni 2021. aasta eriaruannet 09/2021 pealkirjaga „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta teatist „2021. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2021)0644),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2020. aasta järeldusi väärtuste ja reeglitel põhineva üleeuroopalise korra edendamise ning uuendatud Euroopa Nõukogu toetamise kohta,

–  võttes arvesse julgeoleku ja kaitse strateegilist kompassi, mille nõukogu kiitis ametlikult heaks 21. märtsil 2022,

–  võttes arvesse 12. juuni 2022. aasta poliitilist kokkulepet põhimõtete kohta, millega tagatakse toimiv Bosnia ja Hertsegoviina, mis liigub edasi Euroopa suunas,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta(6),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks(7),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2022. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0251/2022),

A.  arvestades, et laienemine on kõige mõjusam ELi välispoliitika vahend ja üks liidu edukamaid poliitikavaldkondi ning see on endiselt strateegiline ja tulevikku suunatud geopoliitiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse Euroopas; arvestades Venemaa kasvavat ohtu Euroopa rahule ja stabiilsusele, on tõhustatud laienemispoliitika endiselt kõige tugevam ELi käsutuses olev geopoliitiline vahend;

B.  arvestades, et laienemine on kõigile kasulik protsess ning see on olnud väga mõjus ja edukas vahend vajalike reformide hoogustamiseks nii ELis kui ka kandidaatriikides, aidates edendada demokraatlikke muutusi; arvestades, et selle mõjusust on aastate jooksul märkimisväärselt vähendatud, kuna EL ei ole suutnud täita oma lubadusi;

C.  arvestades, et laienemispoliitikat ei tohiks vaadelda puhtalt poliitilise, haldusliku või tehnokraatliku protsessina, vaid see peaks muutuma dünaamilisemaks ja teavitustegevusele suunatumaks, kuna ühinemisläbirääkimised hõlmavad ELi väärtuste ja poliitika järkjärgulist ülekandmist ja tugevdamist kandidaatriikides;

D.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse toetada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike, kes jagavad ELi ühiseid väärtusi; arvestades, et EL on jätkuvalt nende suurim kaubanduspartner ning suurim investeeringute ja finantsabi andja IPA III, Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning makromajandusliku finantsabi kaudu;

E.  arvestades, et EL peaks põhjalikult mõtlema oma laienemispoliitika usaldusväärsusele ja mõjususele, reformides ja tugevdades samal ajal iseenda, eelkõige oma institutsioonide, poliitika ja hääletuskorra toimimist;

F.  arvestades, et kiiresti on vaja uut, selgelt määratletud ja strateegiliselt, poliitiliselt ja geopoliitiliselt suunatud tõuget, poliitilist pühendumust ja visiooni, et ületada praegune olukord, tegeleda ELi poliitilise tahte puudumisega viimase kümne aasta jooksul ning anda uut hoogu laienemisprotsessile ELis ja eelkõige kandidaatriikides, tagades samal ajal selle järjepidevuse, järjepidevuse, usaldusväärsuse ja mõju, saavutades konkreetseid tulemusi laienemisprotsessis osalevates riikides, rakendades konkreetseid reforme ja saavutades uue laienemismetoodika kriteeriumid;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on jätkuvalt ühinevate riikide usaldusväärne partner ja laienemisprotsessi toetaja, mis võimaldab institutsionaalseid ja sotsiaal-majanduslikke reforme kodanike hüvanguks;

H.  arvestades, et viimastel aastatel toimunud sisemiste ummikseisude tõttu ei ole nõukogu laienemisprotsessis osalevatel riikidel õnnestunud ühinemisprotsessi blokeerida ega täita ELi pikaajalisi lubadusi, mis on põhjustanud viivitusi ühinemisläbirääkimiste alustamisel Albaania ja Põhja‑Makedooniaga ning viisanõude kaotamise Kosovo suhtes, hoolimata sellest, et nad on täitnud nõutud kriteeriumid, nagu komisjon ise kinnitas; arvestades, et ELi viimaste aastate vähene osalemine ja usaldusväärsus on tekitanud vaakumi, mis avas ruumi Venemaale ja Hiinale ning muudele pahatahtlikele kolmandatele osalejatele;

I.  arvestades, et piiratud edusammud on tingitud ka sellest, et laienemisprotsessis osalevate riikide poliitilistel liidritel puudub tõeline poliitiline tahe edendada põhjalikke reforme, kuna nende tehtud deklaratsioonid ei ole alati olnud vastavuses vastavate riikide ühinemisprotsessi reformide tasemega;

J.  arvestades, et laienemispoliitikat tuleb ajakohastada, et see muutuks paindlikumaks, dünaamilisemaks ja tasuvamaks, võttes arvesse nii poliitilist tegelikkust kui ka Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja tekitatud uut geopoliitilist konteksti, säilitades samal ajal tulemuspõhise ühinemisprotsessi; arvestades, et mõjususe suurendamiseks peab ELi laienemispoliitika ühendama tugeva keskendumise põhiküsimustele – õigusriigile, demokraatlikele normidele, majandusreformidele, põhiõigustele ja -vabadustele – ning kandidaatriikide järkjärgulise ülemineku erinevatesse ELi integratsioonisektoritesse, liikudes nähtavalt ja pidevalt täisliikmeks saamise suunas, et säilitada reformide tempo kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

K.  arvestades, et ELi uus laienemisstrateegia peaks rangelt põhinema põhimõttel, et iga riik saab vabalt valida oma tee, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud käimasolevas protsessis Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikidega; arvestades, et kolmandatel isikutel ei tohiks lubada välja pressida ega ELi ähvardada, väites, et ELi laienemine on suunatud nende vastu;

L.  arvestades, et ELiga ühinevad riigid seisavad silmitsi probleemidega, mis tulenevad pahatahtlikust välissekkumisest ja desinformatsiooni levitamise kampaaniatest; arvestades, et varasemad sündmused on näidanud, et kui laienemist ei toimu, kaasnevad sellega väga suured strateegilised kulud ning see võib Euroopa julgeolekut ja stabiilsust õõnestada;

M.  arvestades, et Atlandi-ülene partnerlus on olnud usaldusväärne ja püsiv platvorm ELi laienemise toetamiseks; arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on taas kinnitanud selle partnerluse tähtsust;

N.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on sundinud kolme ELi assotsieerimislepinguga riiki – Ukrainat, Gruusiat ja Moldovat – esitama liikmeks astumise taotlusi, milles väljendub nende riikide rahva soov elada vabas ja demokraatlikus riigis, mis kuulub kindlalt Euroopa riikide perre; arvestades, et komisjon avaldas 17. juunil 2022 oma arvamused Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia liikmeks astumise taotluste kohta, soovitades nõukogul anda kõigile kolmele riigile võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks ning soovitades anda eelkõige Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatus ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus, kui riik täidab teatavad kriteeriumid;

O.  arvestades, et 23. juunil 2022 andis Euroopa Ülemkogu Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse, tunnustades samas Gruusia ELiga ühinemise väljavaateid;

P.  arvestades, et Lääne‑Balkani riigid on strateegilise ja geopoliitilise konkurentsi ala ning mõned selle riigid võivad destabiliseerida, ohustades meie maailmajao julgeolekut ja stabiilsust; arvestades, et kolmandad riigid kasutavad neid nõrku kohti ära, sealhulgas strateegiliste investeeringute ja desinformatsioonikampaaniate kaudu; arvestades, et läbirääkijariikide stabiilsus, julgeolek ja demokraatlik vastupanuvõime on lahutamatult seotud ELi enda julgeoleku, stabiilsuse ja demokraatliku vastupanuvõimega;

Q.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu väljendas oma 23. ja 24. juuni 2022. aasta järeldustes täielikku ja ühemõttelist pühendumust Lääne‑Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaatele ning nõudis ühinemisprotsessi kiirendamist;

R.  arvestades, et julgeoleku ja kaitse strateegilises kompassis rõhutas nõukogu, et Lääne‑Balkani riigid peavad jätkama käegakatsutavate edusammude tegemist õigusriigi ja Euroopa väärtustel, normidel ja standarditel põhinevate reformide alal, et liikuda edasi Euroopa suunas;

S.  arvestades, et nõukogu otsust peaks toetama konkreetne tegevuskava, mis mitte ainult ei sisalda kandidaatriikidelt oodatavaid tulemusi, vaid tagab ka, et Moldova Vabariigil ja Ukrainal on kogu vajalik toetus, et saada ELi liikmesriikideks nii vaimus kui ka õiguslikult; arvestades, et kava peaks andma Gruusiale ka selge tegevuskava konkreetsete nõuetega, mida ta peab täitma, et saada kandidaatriigi staatus ja väljavaated ELiga ühinemiseks;

T.  arvestades, et Venemaa energiasõda ja Ukraina elutähtsa taristu hävitamine on suurendanud kandidaatriikide sõltuvust ja haavatavust, tuues esile võimaluse ja pakilise vajaduse märkimisväärse ja kohese ELi rahalise toetuse järele, samuti investeeringute järele pikaajalisse kestlikku energiaühendusse ELiga, energiavarustuse mitmekesistamisse ja strateegilisse autonoomiasse;

U.  arvestades, et Türgi on ELiga ühinemise kandidaatriik; arvestades, et Türgi on ELi väärtustest ja normatiivsest raamistikust endiselt väga kaugel ning lõhe sellistes põhivaldkondades, nagu rahvusvaheline õigus, õigusriik, inimõigused, üksikisiku vabadused, kodanikuõigused ja väljendusvabadus ning heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö, on isegi suurenemas;

V.  arvestades, et iga laienemisprotsessis osalevat riiki peaks hindama tema saavutuste põhjal ning et edu ELiga ühinemise suunas peaks sõltuma püsivatest ja pöördumatutest edusammudest, mida on tehtud vajalike ELiga seotud reformidega, eelkõige õigusriigi valdkonnas;

W.  arvestades, et ühinemine ELiga peab toimuma kooskõlas ELi lepingu artikliga 49, mis põhineb asjakohaste menetluste järgimisel ja kehtestatud kriteeriumide täitmisel;

X.  arvestades, et EL peab kaitsma oma põhimõtteid ja väärtusi, näidates üles solidaarsust nendega, kes seisavad jagatud ideaalide eest;

Y.  arvestades, et ELis ega riikides, kes soovivad saada liikmesriikideks ässitava retoorika, genotsiidi eitamise või sõjakurjategijate ülistamise tõttu, ei ole kohta; arvestades, et ajalooline leppimine on ainus viis, kuidas saavutada tõeline leppimine, mis on jõuka ühiskonna ja eduka integratsiooni jaoks ülioluline;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

  

Euroopa Liidu geopoliitiline kontekst ning tulevik ja ühtekuuluvus

   a) tunnistada, et ELi jõukus ja julgeolek põhinevad tema suutlikkusel kaitsta ja edendada rahu, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi, põhivabadusi ja -väärtusi ning reeglitel põhinevat mitmepoolset korda, sealhulgas oma lähinaabruses;
   b) edendada ELi laienemispoliitikat kui ainsat kõige mõjusamat ELi vahendit rahu, jõukuse ja põhiväärtuste tagamiseks Euroopas;
   c) säilitada ELi geostrateegiline ja geopoliitiline tähtsus ja usaldusväärsus, tõhustades liikmesriikide integratsiooni ja koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, eelkõige kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega ühise välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, ning ühtlustades oma otsustusprotsesse, et saada usaldusväärsemaks ja tõhusamaks ülemaailmseks osalejaks, parandades samal ajal oma sisepoliitika toimimist ja läbipaistvust, muutes selle vastuvõtmise kandidaatriikide jaoks lihtsaks;
   d) suurendada ELi tegutsemisvõimet otsustusprotsessi reformimise teel, sealhulgas kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutuselevõtmise kaudu ühinemisprotsessi seisukohast olulistes valdkondades ja laienenud liidu kui terviku tulemusliku toimimise kaudu; kaotada ühehäälsuse nõue, eriti kui otsustatakse läbirääkimiste protsessi alustamise üle ning üksikute läbirääkimisklastrite ja -peatükkide avamise ja sulgemise üle;
   e) tunnustada ELi ümberkujundavat jõudu integratsiooniprotsessis ja varasemates edukates ELi laienemisvoorudes; saavutada positiivseid tulemusi nii stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate Lääne‑Balkani kandidaatriikide kui ka assotsieerimisprotsessis osalevate idapartnerluse kandidaatriikide jaoks;
   f) tunnistada vajadust, et EL suurendaks oma laienemispoliitika mõjusust, ajakohastaks oma laienemisstrateegiat ning viiks läbi ELi laienemissuutlikkuse ja -väljavaadete põhjaliku kriitilise hindamise ja läbivaatamise ning tõhustaks seda uue ELi laienemisstrateegia kaudu, sealhulgas määratledes selged ja läbipaistvad poliitilised eesmärgid ning viies ellu vajalikud ja õigeaegsed institutsioonilised reformid, kinnitades samas, et täielik ühinemine ELiga on asendamatu ja et laienemisprotsess soodustab kauaoodatud ELi reforme;
   g) kinnitada veel kord nn Kopenhaageni kriteeriumide kehtivust ja ELi integratsioonisuutlikkuse asjakohasust kõigis selle aspektides; kaasata kandidaatriike ELi reforme käsitlevatesse aruteludesse; jätkata korrapäraseid tippkohtumisi Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikidega, et tugevdada poliitilist isevastutust ja juhtida paremini laienemisprotsessi; viia ellu komisjoni kavatsus alustada ettevalmistusi Euroopa konvendi käivitamiseks ja tunnistada selle edu tähtsust ELi laienemise tulemuslikuks saavutamiseks;
   h) tagada, et EL jääb Euroopa riikide arenevaks ühenduseks, mis on avatud sarnaselt meelestatud demokraatlike riikide ühinemisele, mis jagab ja täielikult kaitseb ühiseid väärtusi, põhimõtteid ja huve ning järgib ELi aluslepinguid;
   i) tugevdada liikmesriikide pühendumust laienemisele, täites ELi kohustusi Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikide ees; viia ellu ELi laienemist kui tulemuspõhist poliitilist protsessi; kinnitada veel kord oma piiramatut poliitilist tahet jätkata idapartnerluse riikide ühinemisprotsessi ning säilitada oma pikaajaline pühendumus Lääne‑Balkani riikidele, mis pärineb 2003. aasta Thessaloniki tippkohtumisest ja 1993. aasta Kopenhaageni tippkohtumisest; tagada, et laienemise asemel ei oleks alternatiive;
   j) julgustada liikmesriike aktiivselt osalema laienemisprotsessis, et tagada selle eesmärkide saavutamine uue metoodika abil, ühendades tingimused ning kandidaatriikidele antava tehnilise ja rahalise toetuse vahendid; suurendada nii ELi liikmesriikide kui ka kandidaatriikide kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist ühinemisprotsessi;
   k) vältima lahendamata kahepoolsete ja piirkondlike vaidluste kasutamist kandidaatriikide ühinemisprotsessi takistamiseks ning võtma vastu ametliku mehhanismi nende vaidluste lahendamiseks ja vahekohtuks, et toetada nende lahendamist ELiga ühinemisest eraldi, kuna need võivad takistada Euroopa poliitika rakendamist ning nõrgendada ELi piirkondlikku ja ülemaailmset mõju;
   l) tunnistama, et kahepoolsete küsimuste kasutamine liikmesriikide endi huvides on vastuolus ELi aluslepingute mõttega; teha tööd piirkondliku koostöö saavutamiseks ja Euroopa väärtuste edendamiseks;
   m) tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja anda asjakohast teavet laienemise vastastikuse kasu ja võimaluste kohta nii läbirääkijariikides kui ka liikmesriikides, et veelgi suurendada toetust ja parandada arusaamist ühinemisprotsessist, eriti väljaspool suurlinnasid, pöörates erilist tähelepanu demokraatiale, õigusriigile ja kodanike heaolule; parandada ELi rahastamise nähtavust ja selle käegakatsutavaid tulemusi liituvates riikides;
   n) töötada strateegiliselt ja ennetavalt, et võidelda hübriidohtudega ja vältida kolmandate isikute sekkumist läbirääkijariikide poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse, eelkõige pahatahtlikke tegusid, mille eesmärk on manipuleerida avalikku arvamust ja õõnestada Euroopa integratsiooni; suurendada vastupanuvõimet desinformatsioonile ja murrangulistele kampaaniatele, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja tekitada lõhesid, ning julgustada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike astuma otsustavaid samme manipuleeriva desinformatsiooni, pahatahtliku propaganda ja muude hübriidohtude vastu võitlemiseks;
  

Ühinemisprotsess

   o) saada üle laienemisraskustest, kujundades ümber ühinemisprotsessi, et määratleda selgelt poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud eesmärgid, kasutades täiel määral ära uut laienemismetoodikat, et suurendada selle usaldusväärsust, prognoositavust ja dünaamilisust; kaaluma ELi pealäbirääkijate määramist läbirääkimiste pidamiseks ulatuslike läbirääkimisvolituste alusel, kes annaksid aru ka Euroopa Parlamendile;
   p) kiirendada nende riikide integreerimist, kes näitavad üles strateegilist suunitlust ja vankumatut pühendumust ELiga seotud reformidele, demokraatia tugevdamisele, põhiväärtuste ja välispoliitika, sealhulgas sanktsioonide ühtlustamisele;
   q) tagada, et iga riigi edusamme ühinemise suunas hinnatakse tema saavutuste põhjal ning selle põhjal, mil määral ta on vastu võtnud ja rakendanud põhjalikke reforme ja ELi acquis’d; suunata ühinemisprotsess ümber kodanikele;
   r) pakkuda igale üksikule läbirääkijariigile liikmesusele suunatud tegevuskavasid, mis sisaldavad konkreetseid ja konkreetseid samme ning korrapärast tagasisidet laienemismetoodika edasise täiustamise abil saavutatud tulemuste kohta; kinnistada komisjoni uus metoodika poliitika pikaajalise kohandamisena;
   s) kohaldama selgeid, läbipaistvaid ja järjepidevaid tulemuslikkuse võrdlusaluseid, sealhulgas ajakava, parandama edusammude mõõtmist ning tagama järjepideva ja jätkuva poliitilise ja tehnilise toe kogu ühinemisprotsessi vältel, tuginedes individuaalsetele tulemustele; parandama komisjoni aruannete kvaliteeti, loetavust ja kättesaadavust, eelkõige õigusriigi kohta; esitama korrapäraseid aruandeid edusammude puudumise või tagasimineku kohta süstemaatilisel ja läbipaistval viisil, sealhulgas selged hindamistingimused ja näitajad tõsise või pikaajalise seisaku või tagasilanguse mõõtmiseks; kehtestama selged tähtajad läbirääkijariikidega peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseks hiljemalt praeguse kümnendi lõpuks;
   t) suurendama läbirääkijariikide poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid, tagades, et vahepealsed integratsioonietapid ei asendaks, vaid hõlbustaks lõppeesmärki, milleks on ELi liikmesus;
   u) tunnustada püsivaid edusamme kandidaatriikide ulatuslikuma järkjärgulise kasutuselevõtuga vastavates ELi poliitikavaldkondades, algatustes ja ühtses turus, sealhulgas juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele vastavates valdkondades, võimaldades kodanikel saada ühinemisest kasu kogu protsessi vältel ja mitte ainult pärast selle lõpuleviimist; teha tööd arenguerinevuste vähendamiseks liikmesriikide ja ELi kandidaatriikide vahel;
   v) tagada, et integratsioon ELi ühtsel turul ja muudes valdkondades põhineb rangetel tingimustel ja reformide elluviimisel tehtud käegakatsutavatel edusammudel, karistades samal ajal reaalajas mis tahes tagasimineku või põhjendamatute viivituste eest reformiprotsessis, eelkõige demokraatia, meediavabaduse, korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas;
   w) laiendada kandidaatriikide võimalusi osaleda ELi institutsioonide töös ja jälgida nende tööd;
   x) seada sisse tõhustatud struktureeritud poliitiline dialoog assotsieerunud, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, sealhulgas juhtide kohtumised Euroopa Ülemkogu raames; algatada valdkondlik koostöö läbirääkijariikidega ja parimate tavade vahetamise hoogustamine, et edendada edasist majanduslikku integratsiooni ja õigusaktide ühtlustamist ning hõlbustada järkjärgulist integratsiooni;
   y) tunnustada olemasolevate valitsustevaheliste organite ja foorumite, näiteks Aadria ja Joonia mere algatuse, Kesk‑Euroopa algatuse ja Berliini protsessi rolli ning edendada nendevahelist sünergiat, et suurendada Lääne‑Balkani riikide ja liikmesriikide vahelisi mitmepoolseid sidemeid integratsiooni edendamise vahendina;
   z) pooldada kauaoodatud ühinemisläbirääkimiste alustamist esimestel valitsustevahelistel konverentsidel, mis toimusid Albaania vabariikide ja Põhja‑Makedoonia Vabariigiga 19. juulil 2022; tunnustada Lääne‑Balkani riikide saavutusi õigeaegselt, sealhulgas viisanõude viivitamatu kaotamise kaudu Kosovo suhtes;
   aa) julgustada ja toetada Bosniat ja Hertsegoviinat oma õigus- ja institutsioonilise raamistiku parandamisel, et tagada sisulised edusammud 14 põhiprioriteedi käsitlemisel, nagu on korratud Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2022. aasta järeldustes; sellega seoses väljendab Euroopa Parlament heameelt komisjoni soovituse üle Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse andmise tingimuste kohta, mis on selge toetussõnum ja ühemõtteline pühendumus riigi Euroopa perspektiivile ning samm riigi ja piirkonna stabiliseerimise suunas, ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma soovituse suhtes võimalikult kiiresti järelmeetmeid;
   ab) rõhutada vajadust teha selgeid edusamme peamiste reformide elluviimisel kandidaatriigi staatuse saamise eesmärgil;
   ac) jätkuvalt julgustada ja toetada Montenegro kui ELiga ühinemise protsessi esirinnas oleva riigi ühinemise kiirendamist; abistada riiki kõigi vajalike tingimuste täitmisel, sealhulgas kehtestades läbirääkimispeatükkide sulgemise kriteeriumid; nõuda riigi mitmerahvuselise identiteedi austamist; sellega seoses väljendab Euroopa Parlament muret jätkuva poliitilise kriisi pärast Montenegros, millel on juba olnud ja on jätkuvalt negatiivsed tagajärjed riigi ELiga ühinemise teele; tuletada meelde, et kõik seadusandlikud meetmed peavad olema kooskõlas riigi põhiseadusega, kuna õigusriik on üks Euroopa põhiväärtusi ja põhimõtteid;
   ad) väljendada heameelt Euroopa Ülemkogu erakordselt kiire otsuse üle Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia ELi liikmeks saamise taotluste kohta ning jätkata neile poliitilise ja tehnilise toe pakkumist seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu; kutsuda kolme riigi ametivõime üles selgelt näitama oma poliitilist otsustavust viia ellu oma rahva Euroopa-püüdlused, tehes märkimisväärseid edusamme oluliste reformide elluviimisel, eelkõige komisjoni 17. juuni 2022. aasta arvamustes esitatud prioriteetide osas, et täita tulemuslikult võimalikult kiiresti ELi liikmesuse kriteeriumid; algatada arutelu selle üle, kuidas suurendada ühinemisega seotud finants- ja tehnilise abi mõjusust kooskõlas kindlaks määratud reformiprioriteetidega;
   ae) julgustada Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusiaga sõlmitud assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade pidevat ja tulemuslikku rakendamist; vaadata läbi ELi idapartnerluse strateegia ja edendada piirkondlikku koostööd;
   af) aidata Ukrainal ja Moldova Vabariigil täita komisjoni kehtestatud tingimusi edasisteks sammudeks ELiga ühinemise suunas ning aidata Gruusial astuda vajalikke samme kandidaatriigi staatuse saamiseks; keskenduda eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele, korruptsioonivastasele võitlusele, demokraatlikule järelevalvele, inimõigustele ja ligarhia kaotamisele; hõlbustada nende riikide üleminekut idapartnerluselt laienemisraamistikule, sealhulgas üleminekut naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendilt „Globaalne Euroopa“ ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA); suurendada piisavalt IPA III üldeelarvet, et säilitada rahastamine praegustele IPA III abisaajariikidele;
   ag) tõhustada ELi konstruktiivset koostööd nii Serbia kui ka Kosovo ametivõimudega, et saavutada Belgradi ja Priština dialoogi raames kahe riigi vahel ulatuslik õiguslikult siduv normaliseerimiskokkulepe, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel ja mis on mõlema riigi jaoks otsustava tähtsusega, et liikuda edasi oma Euroopa suunas, ning aitab kaasa piirkondlikule stabiilsusele, heaolule ja suhete normaliseerumisele; korrata, kui oluline on käsitleda kõiki lahendamata küsimusi Belgradi ja Priština dialoogi kaudu kiiresti, läbipaistvalt ja heas usus;
   ah) seada prioriteediks läbirääkijariikide vastavusseviimine ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning edendada ühinemisläbirääkimisi Serbiaga üksnes juhul, kui riik ühineb ELi sanktsioonidega Venemaa vastu ja teeb ELiga seotud reformide elluviimisel märkimisväärseid edusamme; kutsuda Serbiat üles süstemaatiliselt järgima ELi piiravaid meetmeid ja üldist poliitikat Venemaa suhtes, näitama edusamme demokraatia ja õigusriigi valdkonnas ning võtma omaks ELi väärtused ja prioriteedid; vaadata läbi kõik Serbiale eraldatavad kahepoolsed ja ELi vahendid, mis tooksid kasu Serbia ametivõimudele, eelkõige need, mis on seotud Lääne‑Balkani majandus- ja investeerimiskava raames rahastatavate projektidega, tagamaks, et kõik ELi kulutused on täielikult kooskõlas ELi enda strateegiliste eesmärkide ja huvidega;
   ai) jätkata ühinemisläbirääkimiste protsessi Türgiga vastavalt läbirääkimisraamistikule seni, kuni riik teeb ELiga tõelist koostööd ning näitab selgeid ja märkimisväärseid edusamme põhivabaduste, kodaniku- ja inimõiguste ning õigusriigi valdkonnas, samuti muid ELiga seotud reforme, ning austab täielikult liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, jätkates samal ajal partnerlust ühist huvi pakkuvates olulistes valdkondades ning säilitades majandus- ja kultuurikoostöö, eelkõige kodanikuühiskonnaga;
   aj) tunnustada ja toetada Valgevene rahva Euroopa-meelseid püüdlusi, kes soovib elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas, ning teha ametlikult koostööd Valgevene demokraatliku opositsiooniga;
  

Tingimused

   ak) kinnitada, et demokraatlikul ümberkujundamisel ja õigusriigil on uue metoodika kohaselt ELiga ühinemise protsessis keskne roll; seada esikohale kohtusüsteemi sõltumatus, piirkondlik ja õigusalane koostöö, hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni, inimkaubanduse, desinformatsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastu, oligarhide sobimatu mõju kaotamine ametiasutustele, meediale ja majandusele ning inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, põhivabaduste ja meediavabaduse edendamine, mis on olulised ja läbiräägitavad eeltingimused edusammude tegemiseks ELiga ühinemise suunas;
   al) tugevdada kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja ekspertide kaasamist ühinemisprotsessi järelevalvesse; tunnistada ja integreerida oma laienemisstrateegiasse asjaolu, et õigusriik, tugevad sõltumatud demokraatlikud institutsioonid, meediavabadus ja elujõuline kodanikuühiskond on lahutamatult seotud demokraatliku vastupanuvõimega;
   am) rakendada ELi inimõiguste rikkujate sanktsioonirežiimi (Euroopa Magnitski akt) ja laiendada seda nii, et see hõlmaks ka ühinemisläbirääkimisi pidavaid riike hõlmavaid sanktsioone korruptsioonikuritegude eest;
   an) tagada, et ELi institutsioonid ega liikmesriigid ei kahjustaks ega alandaks demokraatlikke ja õiguslikke standardeid; tuletab Euroopa Komisjoni volinikele meelde nende kohustust tegutseda ausalt, diskreetselt ja sõltumatult vastavalt nende käitumisjuhendile;
   ao) parandada ühinemiseelse abi järjepidevust, tõhusust, nähtavust ja läbipaistvust, kajastades selgelt IPA III vahendite eraldamise põhivaldkondade prioriteete; võtta vajalikud parandusmeetmed ja töötada välja suunised IPA III tingimuslikkuse sätete kohaldamiseks kooskõlas Euroopa Kontrollikoja 10. jaanuari 2022. aasta eriaruandes „ELi toetus õigusriigile Lääne‑Balkanil“ esitatud järeldustega;
   ap) anda Euroopa Parlamendile täielik ja põhjalik hinnang kõigi ühinemiseelsete vahendite, sealhulgas fondide ja projektide kasutamise kohta piirkonna eri riikides alates 2015. aastast;
   aq) kohaldada strateegiliselt sihipärast tingimuslikkust, mis põhineb selgetel edusammude võrdlusalustel, reformide premeerimisel ja karistamisel tagasimineku või pideva edusammude puudumise eest;
   ar) tugevdada õigusriigi alast aruandlust kõigi läbirääkijariikide jaoks, rakendades ja tõhustades täielikult laienemismetoodikat ja iga-aastast aruandlusprotsessi ning luues järelevalve-, dialoogi- ja hoiatusmehhanismid õigusriigi peamiste puuduste kõrvaldamiseks, pakkudes positiivset tingimuslikkust juurdepääsu näol ELi poliitikale või käivitades negatiivse tingimuslikkuse ühinemisläbirääkimiste ja ühinemiseelse rahastamise peatamise vormis, eelkõige muutes IPA III määruse (EL) 2021/1529 asjakohased sätted kiiresti ja täielikult toimivaks ning võimaldades läbirääkimiste peatükkide taasavamist tagasipööratavuse klauslite alusel ning kaasates protsessi tihedalt kodanikuühiskonna;
   as) luua raamistik tulemuslikuks koostööks Euroopa Prokuratuuri ja läbirääkijariikide vahel; julgustada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike sõlmima kiiresti Euroopa Prokuratuuriga kahepoolsed koostöölepingud, et hõlbustada tihedat koostööd ja süüdistuste esitamist ELi vahendite väärkasutamise eest, sealhulgas riiklike kontaktametnike Euroopa Prokuratuuri lähetamise kaudu;
   at) hinnata ametlikult ühinevaid riike ELi õigusriigi mehhanismi raames ning esitada aruanne ja ELi õigusemõistmise tulemustabel, kasutades samu näitajaid, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, et anda objektiivne ja selge ülevaade olukorrast, et vältida edusammude jätkuvat puudumist, tõsiseid puudusi ja tagasiminekut;
   au) luua spetsiaalne õigusriigi rakkerühm, mille ülesanne on arendada kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ulatuslikumat ja mõjusamat toetust, kaasates aktiivselt liikmesriikide kohtunikke ja prokuröre; tagada ELi ühiste väärtuste järgimine, kohaldades ja tugevdades sisemenetlusi, et otsustavalt lahendada õigusriigiga seotud probleeme;
  

Demokraatlikud ja sotsiaal-majanduslikud muutused kandidaatriikides

   av) osaleda aktiivselt poliitilise pluralismi ja kaasatuse kultuuri edendamises, samuti konstruktiivses poliitilises dialoogis ja parlamentaarsetes ülesannetes seoses õigusaktide, kontrolli ja järelevalvega;
   aw) edendada valimisreforme, et tagada kõigis kandidaatriikides ja soovivates riikides vaieldamatud vabad, õiglased ja demokraatlikud valimisprotsessid ning tugevdada valimisprotsessi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, Veneetsia komisjoni ja muude rahvusvaheliste kohustuste, ülesannete ja standardite, demokraatliku pluralismi, parteisisese demokraatia ning erakondade aususe ja korruptsioonivastase võitluse siseraamistike vastuvõtmise, erakondade ja meedia rahastamise läbipaistvuse ning kohtusüsteemi ja meedia sõltumatuse ja vabaduse osas, kehtestades need kriteeriumid rahalise toetuse ja ühinemisprotsessi edasise edenemise eeltingimustena;
   ax) korraldada korrapäraselt tõhustatud õigusriigi eksperte ja valimisvaatlusmissioone ühinevatesse riikidesse;
   ay) võidelda ajakirjanike ja meediaväljaannete vastaste laimukampaaniate, ähvardamise ja hirmutamise vastu ning nõuda selliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, tagades ajakirjanikele turvalise keskkonna ning tegeledes samal ajal meediaomandi koondumise, poliitilise ja majandusliku surve ning meediaomandi läbipaistmatuse probleemidega; jätkata koostööd Euroopa Nõukoguga, et toetada läbirääkijariike oluliste reformide ja koolituse läbiviimisel;
   az) toetada demokraatlikku vastutust, suurendada läbipaistvust ja kaasatust ning tugevdada ühinemisprotsessi parlamentaarset mõõdet, eelkõige parlamentaarset järelevalvet; toetada parlamentaarset tööd kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning hõlbustada Euroopa Parlamendi ühinemiskontrolli ja demokraatiat toetavaid tegevusi ning demokraatia toetamise vahendeid, nagu Jean Monnet’ dialoog ja erakondadevaheline dialoog; toetada uue põlvkonna poliitilisi liidreid läbirääkijariikides;
   ba) tagada, et järelevalveasutused ja muud sõltumatud demokraatlikud organid suudavad tulemuslikult täita oma rolli kandidaatriikide poliitilistes protsessides, nagu on ette nähtud nende põhiseadustes;
   bb) julgustada kahepoolseid parlamentaarseid kohtumisi nii liikmesriikide kui ka ühinevate riikide parlamentide vahel ning kaaluda viise, kuidas kiirendada kandidaatriikide vaatlejate ametisse asumist Euroopa Parlamendis, samuti lõpetada läbirääkimised konkreetsete klastrite üle;
   bc) tagada, et laienemisprotsess saavutaks demokraatliku konsolideerimise, institutsioonilise terviklikkuse, pikaajalise majanduskasvu ja sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse eesmärgid, rõhutades samas otsest seost õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse ning jätkusuutliku ja õiglase majandusarengu vahel; keskenduda kandidaatriikides vajalike ümberkorraldusprotsesside negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede leevendamisele, lisades aastaaruannetesse teabe ELi sotsiaalõigustiku ühtlustamise kohta; teha tööd ajude äravoolu ennetamiseks kandidaatriikidest ja selle nähtuse tagasipööramiseks;
   bd) suurendada märkimisväärselt jõupingutusi konfliktide lahendamiseks, edendada usaldust, saavutada püsiv leppimine, mis hõlmab tulemuslikku ja erapooletut süüdistuste esitamist sõjakuritegude eest, ning tagada juurdepääs tõele, õigusemõistmisele ning tulemuslikele ja mittevalikulistele hüvitistele, sealhulgas seksuaalvägivalla ohvritele; hõlbustada siseriiklike ja rahvusvaheliste kohtuotsuste täielikku rakendamist ning sõjakuritegude ja kadunud isikutega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmist, käsitledes sõjakurjategijate ülistamise ja ajaloo ümberkirjutamise probleemi;
   be) suurendada jõupingutusi heanaaberlike suhete, kaasava ja tulemusliku piirkondliku sotsiaal-majandusliku koostöö, ELiga ühinevates riikides solidaarsuse ning ELi liikmesriikide ja ELi välispiiridel asuvate partnerriikide vahelise piirkondliku piiriülese koostöö suunas; suurendada Lääne-Balkani riikide majanduslikku konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust struktuurireformide ja kõigile kuuele riigile vastuvõetava piirkondliku majanduskoostöö loomise kaudu, jätkates õigusaktide vastavusse viimist ELi standardite ja acquis’ga ning aidates kaasa ELiga integreerumise protsessile; sellega seoses väljendab Euroopa Parlament heameelt Berliini protsessi tippkohtumisel hiljuti sõlmitud kokkulepete üle, eelkõige piirkondlike liikuvuslepingute üle, mis käsitlevad reisimisvabadust isikutunnistustega ning akadeemiliste diplomite ja kutsetunnistuste tunnustamist; väljendada tugevat kahtlust piirkondliku majanduskoostöö algatuse suhtes, mis ei hõlma kõiki kuut Lääne‑Balkani riiki ega põhine ELi normidel, näiteks avatud Balkani algatusel;
   bf) rõhutada vajadust ehitada üles kaasav ühiskond, mis oleks vaba diskrimineerimisest, rassismist, vägivaldsest natsionalismist ja äärmuslusest; keskenduda vähemuste, sealhulgas romade, LGBTIQ+ kogukonna liikmete, etniliste ja usukogukondade ning puuetega inimeste kaitsele ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisele; peavoolustada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi, suurendada naiste noorte mõjuvõimu ja neisse investeerida ning tõhustada soolise vägivalla vastast võitlust;
   bg) mõista hukka inimõiguste rikkumised ning varjupaigataotlejate ja rändajate ebainimlik kohtlemine; teha tööd selle nimel, et tagada kinnipeetavatele ja vangidele tingimused, mis on inimväärsed ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; mõista hukka piinamine ja karistamatus tõsiste kuritarvituste eest õiguskaitseasutuste poolt;
   bh) suurendada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna kaasamist laienemisprotsessi, suurendades koostööd kodanikuühiskonnaga, toetust ja rahastamist; tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad pärast ELiga ühinemist jätkuvalt piisavat rahalist toetust;
   bi) investeerida noorte ning piirkonnasisesesse liikuvusse ja ühenduvusse, sealhulgas pakkudes laialdast juurdepääsu programmile „Erasmus+“ ja suurendades selle eelarvet, samuti kandidaatriikide noortele õppejõududele, spetsialistidele ja teadlastele mõeldud muudele liikuvusprogrammidele; edendada lisaks partnerriikide edasist integreerimist ELi programmidesse, nagu „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja „Loov Euroopa“, ning parandada koostööd praeguste ja tulevaste programmide raames; võidelda noorte tööpuudusega;
   bj) edendada inimestevahelisi kontakte ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide vahel ning tugevdada noortevahetusprogramme; tunnistada piiriülese liikuvuse tähtsust nende kontaktide tugevdamisel ja ergutada sel eesmärgil piiritaristu arendamist; tugevdada ja võimaluse korral suurendada ELi ja Lääne‑Balkani riikide ühiseid pingutusi inimestevaheliste kontaktide ja vahetuste vallas, et luua elanikkonna seas positiivne ettekujutus;
   bk) suurendada toetust majandusarengule, turumajandusele, transpordiühendustele, konkurentsivõimele ja rohepöördele;
   bl) tugevdada kandidaatriikide ja ELi partnerlust peamiste taristuprojektide kaudu üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude (TEN‑E ja TEN‑T) raames, suurendades samal ajal finantsabi kandidaatriikidele, et leevendada piiriüleseid kitsaskohti ning arendada reisijate- ja kaubaveoühendusi;
   bm) edendada energiatõhusust, ühenduvust ja üleminekut puhtale energiale, suurendades energiavarustuse mitmekesistamist ja kindlust ning kestlikku arengut; tagada, et energiaalane üleminek toimub õiglaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil, kus EL ja liikmesriigid toetavad piisavalt vähekaitstud rühmi; võtta viivitamata meetmeid kandidaatriikide pikaajaliseks ja kestlikuks ühendamiseks Euroopa energia ülekandevõrguga; kaasata märkimisväärseid investeeringuid, et toetada kohalike taastuvenergialahenduste väljatöötamist; ühendada kandidaatriigid Euroopa energia ülekandevõrguga, pöörates erilist tähelepanu neile, kes sõltuvad suurel määral Venemaa gaasist ja keda nende Euroopa-suunaline valik tõsiselt mõjutab;
   bn) rakendada tegevuskava rändlustasude järkjärguliseks kaotamiseks ELi ja läbirääkijariikide vahel;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil läbirääkijariikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 202, 28.5.2021, lk 86.
(2) ELT C 362, 8.9.2021, lk 129.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0249.
(4) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.
(5) ELT L 330, 20.9.2021, lk 1.
(6) ELT C 342, 6.9.2022, lk 148.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0244.
(8)8 Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0235.


Olukord Liibüas
PDF 150kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale olukorra kohta Liibüas (2021/2064(INI))
P9_TA(2022)0407A9-0252/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. juuni 2021. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. detsembri 2021. aasta avaldust valimiste edasilükkamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 11. märtsil 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust uue rahvusliku ühtsuse valitsuse heakskiitmise kohta,

–  võttes arvesse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolli pagulasseisundi kohta,

–  võttes arvesse ELi hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega – Vahemere piirkonna uus tegevuskava“ (JOIN(2021)0002),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel (ÜRO tegevuskava 2030),

–  võttes arvesse otsusega 1/CP.21 vastu võetud Pariisi kokkulepet, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal,

–  võttes arvesse 18. septembri 1997. aasta jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni,

–   võttes arvesse 30. mai 2008. aasta kobarlahingumoona konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 1. juuli 1990. aasta lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ning kõiki sellele järgnenud resolutsioone Liibüa relvaembargo kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 29. aprilli 2022. aasta, 28. juuli 2022. aasta ja 28. oktoobri 2022. aasta resolutsioone Liibüa kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 20. mai 2022. aasta aruannet ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri 28. aprilli 2022. aasta 23. aruannet ÜRO Julgeolekunõukogule resolutsiooni nr 1970 (2011) alusel,

–  võttes arvesse ÜRO 2020. aasta tegevuskava „Tervikliku lahenduse ettevalmistusetapp“,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. juuni 2020. aasta resolutsiooni, millega luuakse Liibüa teabekogumismissioon, ja 8. juuli 2022. aasta resolutsiooni, millega pikendatakse selle volitusi üheksa kuu võrra,

–  võttes arvesse Liibüa sõltumatu teabekogumismissiooni 29. novembri 2021. aasta, 23. märtsi 2022. aasta, 27. juuni 2022. aasta ja 1. juuli 2022. aasta aruandeid ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsioon inimõiguste kaitse ja ELi rändealase välispoliitika kohta(1),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Liibüa kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0252/2022),

A.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on Liibüa peamiste sidusrühmade vahelised sügavad lõhed ja vastasseisud, mida on veelgi süvendanud välisosalejate sekkumine, viinud pideva võimuvõitluseni ja on märkimisväärselt takistanud rahvuslikku lepitusprotsessi;

B.  arvestades, et 2020. aasta novembris aitas UNSMIL kaasa Liibüa poliitilise dialoogi foorumi (LPDF) esimesele voorule, millel oli 75 Liibüa osalejat, kes esindasid Liibüa ühiskonna kogu sotsiaalset ja poliitilist spektrit; arvestades, et LPDF leppis kokku tegevuskavas korraldada usaldusväärsed, kaasavad ja demokraatlikud üleriigilised valimised 24. detsembril 2021; arvestades, et 2021. aasta veebruaris valis LPDF Abdul Hamid Dbeibehi rahvusliku ühtsuse ajutise valitsuse juhiks; arvestades, et 2021. aasta märtsis Tobrukis asuva Liibüa esindajatekoja poolt rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise heakskiitmisega lahendati ajutiselt poliitiline ummikseis ja vaidlustatud legitiimsus riigis;

C.  arvestades, et 2022. aasta jaanuaris teatas esindajatekoda, et rahvusliku ühtsuse valitsuse mandaat lõppes 2021. aasta detsembris; arvestades, et sellest tulenevalt määras esindajatekoda 2022. aasta veebruaris peaministriks endise siseministri Fathi Bashagha; arvestades, et rahvusliku ühtsuse valitsuse juhid lükkasid tagasi Fathi Bashagha ametisse nimetamise ja sellele järgnenud uue valitsuse moodustamise ega astunud tagasi; arvestades, et rahvusliku ühtsuse valitsus on endiselt ainus valitsus, mida rahvusvaheline üldsus tunnustab;

D.  arvestades, et olukord Liibüas on pärast valimiste määramata ajaks edasilükkamist 2021. aasta lõpus veelgi halvenenud, eelkõige seetõttu, et puudub eelnev kokkulepe valimiste õigusliku aluse ja kandidaatide kontrollimise kriteeriumite kohta, samuti ei suudetud seada esikohale vabade ja õiglaste valimiste jaoks oluliste tagatiste loomist, mis on süvendanud poliitilist ummikseisu ja riigi killustatust;

E.  arvestades, et valimiste edasilükkamine valmistas pettumust enam kui 2,8 miljonile hääletamiseks registreerunud Liibüa kodanikule ja eelkõige noortele valijatele, ning see võib veelgi vähendada usaldust avaliku sektori institutsioonide vastu;

F.  arvestades, et vaatamata sellele, et ÜRO vahendatud kõnelustel Liibüa esindajatekoja ja kõrgema riiginõukogu seadusandlike organite vahel Kairos ja Genfis saavutati 2022. aasta juunis enneolematu üksmeel mitmes pikka aega lahendamata küsimuses, sealhulgas kahe seadusandliku koja kohtade jaotuses, eri täitevvõimuorganite vahelises võimujaotuses ja provintside piiritlemises, ei saavutatud kõnelustel kokkulepet laialdase toetusega põhiseaduse ega valimiste õigusraamistiku osas;

G.  arvestades, et valimised ei saa olla eesmärk omaette, vaid nendega peaksid kaasnema põhjalikud poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised reformid; arvestades, et naiste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, omavalitsuste ja kohalike sidusrühmade kaasamine on keskse tähtsusega toimiva riigi ülesehitamisel ja nõuetekohase valitsemise tagamisel Liibüas; arvestades, et kõik Liibüa osapooled peaksid alustama tegelikku dialoogi, et tulla välja praegusest poliitilisest ummikseisust, ja mitte kasutama erimeelsuste lahendamiseks jõudu; arvestades, et Liibüa sidusrühmadel puudub tahe koostada uut ühist valimiste tegevuskava, mis näib viitavat ühise huvi puudumisele toimivate poliitiliste esindusinstitutsioonide loomise vastu;

H.  arvestades, et 2022. aasta juulis toimusid kogu riigis, sealhulgas Tripolis, Tobrukis, Benghazis ja Misratas, massimeeleavaldused poliitiliste institutsioonide halva juhtimise ja elutingimuste halvenemise vastu; arvestades, et meeleavaldajad nõudsid valimiste viivitamatut korraldamist;

I.  arvestades, et pärast meeleavaldusi esitas presidendinõukogu tegevuskava riigi ühtsuse suurendamiseks ja säilitamiseks, sealhulgas parlamendi- ja presidendivalimised konkreetse aja jooksul, et ummikseisust väljuda;

J.  arvestades, et kokkupõrked Tripolis Abdul Hamid Dbeibehile lojaalsete relvarühmituste ja Fathi Bashaghale lojaalsete relvarühmituste vahel põhjustasid mitmeid surmajuhtumeid, sealhulgas tsiviilelanikkonna seas, ning tõid taas esile ebakindla olukorra riigis;

K.  arvestades, et Liibüa julgeolek ja stabiilsus on tihedalt seotud tõelise demokraatliku ülemineku võimalusega, mis võib aidata kõiki Liibüa inimesi; arvestades, et pikaajaline ebastabiilsus ja süsteemne karistamatus on olnud olulised tegurid sõjaliste kokkupõrgete ning massiliste meeleavalduste taaspuhkemisel terves riigis; arvestades, et õigusriigi austamine ja vastutus inimõiguste rikkumise eest on olulised poliitilise stabiilsuse ja püsiva rahu tagamiseks Liibüas ja kogu piirkonnas;

L.  arvestades, et on äärmiselt oluline, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust ja räägiksid ühel häälel, tugevdades sellega ELi vahenduspingutusi ning rõhutades ÜRO keskset rolli;

M.  arvestades, et mitmeid kuid on Venemaa oluliselt kahjustanud ÜRO tegutsemisvõimet, keeldudes ühinemast konsensusega ettepanekute suhtes pikendada UNSMILi mandaati ja nimetada ametisse uus ÜRO eriesindaja Liibüas;

N.  arvestades, et pärast üheksakuulist poliitilist ummikseisu ÜRO Julgeolekunõukogus teatas ÜRO peasekretär António Guterres 2. septembril 2022 Senegalist pärit Abdoulaye Bathily nimetamisest oma eriesindajaks Liibüas ja UNSMILi juhiks; arvestades, et 28. oktoobril 2022 hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt UNSMILi volituste pikendamise poolt 31. oktoobrini 2023;

O.  arvestades, et 2019. aasta novembris allkirjastas Liibüa Türgiga vastastikuse mõistmise memorandumi merealade jurisdiktsioonide piiritlemise kohta; arvestades, et selle kokkuleppega rikutakse kolmandate riikide suveräänseid õigusi ja see ei ole kooskõlas mereõigusega ega tekita seepärast kolmandatele riikidele õiguslikke tagajärgi, nagu on märkinud Euroopa Ülemkogu; arvestades, et 3. oktoobril 2022 allkirjastasid Liibüa ja Türgi 2019. aasta Türgi‑Liibüa vastastikuse mõistmise memorandumi alusel süsivesinikke käsitleva kokkuleppe;

P.  arvestades, et kohalike ja välismaiste relvarühmituste, nt Venemaa Wagneri grupi ning välismaiste sõjaliste jõudude jätkuv konflikti sekkumine ohustab Liibüa ning terve piirkonna stabiilsust ja julgeolekut;

Q.  arvestades, et kõik riigid, kes osalesid Berliinis toimunud Liibüa‑teemalistel konverentsidel ja Pariisi rahvusvahelisel Liibüa konverentsil, sealhulgas Venemaa ja Türgi, kellel on Liibüas sõjaline kohalolek, kohustusid mitte sekkuma Liibüa asjadesse ning toetasid palgasõdurite, välisvõitlejate ja välismaiste sõjaliste jõudude Liibüa territooriumilt viivitamatut väljaviimist käsitleva tegevuskava rakendamist;

R.  arvestades, et Liibüa kõrgemad sõjaväelased on viimasel ajal püüdnud taastada ühtset Liibüa armeed;

S.  arvestades, et terviklik julgeolekusektori reform on äärmiselt oluline, et luua ühtsed, kaasavad ja vastutustundlikud Liibüa riiklikud julgeoleku-, politsei- ja sõjalised jõud keskse tsiviilvõimu alluvuses, aidates seeläbi kaasa edasiste inimõiguste rikkumiste ennetamisele, õigusriigi tugevdamisele, karistamatuse lõpetamisele ning poliitilise stabiilsuse tagamisele riigis ja piirkonnas; arvestades, et augusti lõpus aset leidnud sündmused kohapeal osutavad kahjuks muule – ägenenud sõjategevus on viinud sõjalise eskaleerumise piirile;

T.  arvestades, et maamiinide ja lõhkemata lahingumoona märkimisväärne olemasolu on lisaks inimelude kaotusele tõsine takistus ka riigi majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele;

U.  arvestades, et väike- ja kergrelvade ning mahajäetud laskemoona varude levik suurendab ebastabiilsust, sest neid toimetatakse kõrvale nii Liibüa sees kui ka üle riigipiiri, mis mõjutab märkimisväärselt piirkondlikku ja kohalikku julgeolekut, kuna kohalikud relvarühmitused saavad juurdepääsu nendele relvadele, eelkõige Saheli piirkonnas;

V.  arvestades, et õigusriik ja vastutus inimõiguste rikkumise eest on poliitilise stabiilsuse ja püsiva rahu tagamiseks hädavajalikud; arvestades, et tugeva kohtusüsteemi puudumine, süstemaatiline õigusriigi väärtuste rikkumine ja sellest tulenev laiaulatuslik korruptsioon ning inimõiguste korduv rikkumine loovad riigis karistamatuse õhustiku, mis on tõsine takistus rahulikule kooseksisteerimisele ja riigisiseste põgenike ohutule naasmisele;

W.  arvestades, et Liibüa on Aafrika suurimate naftavarudega riik, Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni liige ja üks peamisi naftatarnijaid maailmaturul; arvestades, et Liibüa majandus sõltub suurel määral naftasektorist; arvestades, et naftatootmist on sageli kasutanud ära eri osalejad, kes on korduvalt sulgenud naftarajatisi poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et rüüstamine ning toornafta ja rafineeritud naftatoodete ebaseaduslik eksport ohustab rahu, julgeolekut ja stabiilsust Liibüas ning seetõttu tuleb see lõpetada;

X.  arvestades, et 2022. aasta aprillis alanud Liibüa naftarajatiste kuude pikkune osaline sulgemine feldmarssal Khalifa Haftarile lojaalsete vägede poolt on märkimisväärselt vähendanud tootmist riigis, põhjustanud riigieelarve tulude vähenemist ning sellel on olnud märkimisväärsed tagajärjed väljaspool Liibüa piire, sealhulgas veelgi tõstnud energiahindu, mis olid Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse juba niigi kõrged; arvestades, et 2022. aasta juulis jõudsid Ida- ja Lääne‑Liibüa sidusrühmad kokkuleppele naftatootmise ja -ekspordi taastamises kõigil Liibüa blokeeritud naftaväljadel ja sadamates;

Y.  arvestades, et kliimamuutused kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Liibüale, mis üha enam kannatab ränga põua ja veepuuduse all; arvestades, et Egiptuses toimunud ÜRO kliimatippkohtumisel COP27 peetud kõnes märkis Liibüa presidendinõukogu esimees Mohammed Menfi, et kliimamuutused kahjustavad arengu- ja investeerimisvõimalusi ning pidurdavad majanduskasvu; arvestades, et – nagu tuletas meelde ÜRO peasekretäri endine Liibüa erinõunik Stephanie Williams – süvendab Liibüa kliimaalast ebakindlust ka riigi ainusõltuvus fossiilkütustest ning kahjustatud elektri- ja veetaristu;

Z.  arvestades, et Liibüa rahvusvahelise järelevalvekomitee majandusküsimuste töörühm, mida juhivad ühiselt EL, Egiptus, USA ja UNSMIL, teeb koostööd Liibüa ametivõimudega, et muuta Liibüa elanikele kättesaadavaks peamised põhiteenused, tugevdada majanduslikke institutsioone, anda erasektorile uut elujõudu ning parandada eelarveprotsessi; arvestades, et majandusküsimuste töörühm on juba teinud märkimisväärseid edusamme, aidates kaasa Liibüa Keskpanga taasühendamisele; arvestades siiski, et selles küsimuses peetavad konsultatsioonid hiljuti peatati;

AA.  arvestades, et ELi piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya) on alates 2013. aastast toetanud Liibüa ametivõime piirihalduse arendamisel ja julgeoleku suurendamisel Liibüas; arvestades, et ELi piirihalduse abimissiooni Liibüas on pikendatud 30. juunini 2023;

AB.  arvestades, et EUBAM Libya korraldas koostöös ELi eriesindajaga Sahelis, piirkondliku nõustamise ja koordineerimise üksuse ning terrorismivastase tegevuse programmiga (CT‑JUST) 22.–23. novembril 2022 Tunises piirkondliku konverentsi Liibüa ja Saheli piirkonna riikide vahelise piiriülese koostöö teemal, et toetada piirkonna julgeolekut ja stabiilsust, tõhustades piiriülest koostööd piiriülese kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses;

AC.  arvestades, et Euroopa Liidu mereväeoperatsioon IRINI Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI) algas 31. märtsil 2020 ja seda pikendati 31. märtsini 2023; arvestades selle olulist rolli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1973 (2011) Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamisel; arvestades, et palju osalejaid on ÜRO relvaembargot korduvalt ja jätkuvalt rikkunud;

AD.  arvestades, et 15. jaanuaril 2021 allkirjastasid IRINI ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) töökorra, mille kohaselt nad vahetavad muu hulgas teavet piiriülese kuritegevuse, näiteks relvakaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta; arvestades, et Frontex vahetab teavet tegelike või võimalike merehäda olukordade kohta Liibüa otsingu- ja päästepiirkonnas asjaomaste asutuste ja koordineerimiskeskustega, sealhulgas Itaalia, Malta ja Tuneesia merepääste koordineerimiskeskustega, samuti Liibüa merepääste koordineerimiskeskuse ja ühise päästekoordinatsioonikeskusega, mida rahastab EL Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist ning mida haldab Liibüa rannikuvalve ja merevägi;

AE.  arvestades, et Liibüa stabiilsus ja julgeolek on laiema Vahemere piirkonna jaoks väga olulised;

AF.  arvestades, et EL on heaks kiitnud uuendatud partnerluse lõunanaabrusega, milles keskendutakse inimarengule, heale valitsemistavale ja õigusriigile, vastupanuvõimele, jõukusele ja digiüleminekule, rahule ja julgeolekule, rändele ja liikuvusele, samuti rohepöördele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimele, energiale ja keskkonnale;

AG.  arvestades, et aastatel 2021–2024 eraldab EL riigi ülesehitamiseks, inimarengu vajadusteks ja põhilisteks tervishoiuteenusteks keskmiselt 37 miljonit eurot aastas;

AH.  arvestades, et Liibüa kodanikuühiskonnal peab olema keskne roll riigi tuleviku kindlaksmääramisel; arvestades, et viimastel kuudel on kodanikuühiskonna tegutsemisruum muret tekitavalt kahanenud, mida iseloomustavad üha karmimad seadused ja reeglid; arvestades, et paljud poliitilised aktivistid, inimõiguste kaitsjad, humanitaartöötajad, ajakirjanikud, rahukohtunikud ja advokaadid on langenud ähvarduste, röövimiste, meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja mõrva ohvriks; arvestades, et iseseisva ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumine ei võimalda inimõiguste rikkumiste ohvritel õiguskaitsevahendeid kasutada;

AI.  arvestades, et rändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad on selliste laiaulatuslike ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste ohvrid nagu inimkaubandus, meelevaldne vahistamine, kinnipidamine, väljapressimine, vägistamine, orjastamine ja inimröövid väljapressimise eesmärgil ning ärakasutamine nii riigi ametivõimude kui ka relvarühmituste poolt;

AJ.  arvestades, et Liibüa on Euroopasse jõuda soovivate, eeskätt Sahara‑tagusest Aafrikast pärit rändajate jaoks oluline transiidi- ja lähtekoht; arvestades, et tuhanded on kaotanud elu, üritades ületada Vahemerd, et jõuda Euroopasse;

AK.  arvestades, et Liibüa piirihaldusele antava ELi toetuse üks eesmärke on hoida ära inimohvreid Vahemerel; arvestades, et valitsusvälistel organisatsioonidel on sageli olnud Vahemerel elude päästmisel kiiduväärne roll; arvestades, et otsingu- ja päästelaevade arvu järsul vähenemisel on olnud surmavad tagajärjed ohutust otsivatele inimestele; arvestades, et inimsmugeldajate võrgustikud kasutavad otsingu- ja päästetegevuse põhimõtet, et saada ebaseaduslikku tulu Liibüa jõhkruste eest põgenevate inimeste arvelt, suurendades seeläbi inimeste kannatusi ja pannes toime inimõiguste raskeid rikkumisi; arvestades, et Euroopa Ülemkogu kordas, et kõik Vahemerel tegutsevad laevad peavad järgima rahvusvahelist ja ELi õigust; arvestades, et nii ÜRO organid kui ka tunnustatud valitsusvälised organisatsioonid on dokumenteerinud inimõiguste rikkumisi inimeste vastu, kes püüavad Liibüast meritsi põgeneda; arvestades, et Liibüa rannikuvalve poolt kinni peetud ja pärast merepäästet maale jõudnud inimesed paigutatakse sageli sisserändajate kinnipidamiskeskustesse ja nende inimõigusi rikutakse; arvestades, et EL ootab, et Liibüa ametivõimud, sealhulgas Liibüa rannikuvalve, kellega ta koostööd teeb, tagaksid rändajate inimõiguste ja inimväärikuse austamise, uuriksid vägivallajuhtumeid ja tagaksid süüdlaste suhtes asjakohaste meetmete võtmise; arvestades siiski, et need rikkumised jätkuvad, eelkõige ebatõhusate järelevalve- ja aruandlusmehhanismide tõttu;

AL.  arvestades, et ligikaudu 160 000 Liibüa riigisisesele põgenikule ei ole endiselt tagatud piisav kaitse ja abi;

AM.  arvestades, et naisi ja lapsi ähvardab suurem ekspluateerimise, inimkaubanduse, seksuaalse ja soolise vägivalla, sundprostitutsiooni ja ebaseadusliku kinnipidamise oht;

AN.  arvestades, et seksuaalne ja sooline vägivald on laialt levinud ning seda soodustab karistamatus; arvestades, et seksuaalvägivalla ohvreid tõrjuvad ja häbimärgistavad sageli nende endi perekonnad ja kogukonnad; arvestades, et riigisiseses õigusraamistikus ei ole seksuaalvägivalla ohvrite kaitset nõuetekohaselt ette nähtud;

AO.  arvestades, et ÜRO Liibüat puudutav sõltumatu teabekogumismissioon jõudis oma aruannetes järeldusele, et tal on põhjendatud alus uskuda, et Liibüas on toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid ning neid pannakse endiselt toime; arvestades, et 8. juulil 2022 pikendas ÜRO Inimõiguste Nõukogu missiooni volitusi lõplikuks, üheksakuuliseks ajavahemikuks (mida ei saa pikendada), et see saaks esitada oma lõplikud soovitused;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ELi Liibüat puudutava poliitika rakendamisel:

   a) tagada, et ÜRO vahendatavale, Liibüa juhitavale ja Liibüa enda vastutusel toimuvale kaasavale riiklikule lepitusprotsessile pakutaks võimalikult palju tuge, et tagada pikaajaline stabiilsus ja julgeolek ning luua alus rahumeelsele ja demokraatlikule üleminekule, millesse on kaasatud kõik Liibüa sidusrühmad, sealhulgas naised, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, et rahuprotsessis oleks esindatud kogu Liibüa elanikkond;
   b) jätkata tihedat koostööd UNSMILiga ja toetada aktiivselt selle volituste edasist pikendamist vajaduse korral kauemaks kui 31. oktoobrini 2023, et aidata tulemuslikult kaasa põhiseaduslikule protsessile ja valimiste korraldamisele, rakendada relvarahu, jälgida inimõiguste küsimusi ja anda Liibüa institutsioonidele tehnilist abi; rõhutada, et praegust poliitilist ummikseisu arvestades on äärmiselt oluline jätkata ÜRO toetatavaid läbirääkimisi vabade, õiglaste, usaldusväärsete ja läbipaistvate valimiste tegevuskava üle, ning nõuda tungivalt, et kõik Liibüa sidusrühmad hoiduksid minevikus tehtud vigadest, nagu kandidaatide kontrollikriteeriumide puudumine, austaksid valimistulemusi ja tagaksid võimu rahumeelse ülemineku; lähetada ELi valimisvaatlusmissioon valimisprotsessi jälgima;
   c) tugevdada diplomaatilisi kanaleid rahvusvaheliste osalejatega ja suurendada vahendamisalaseid jõupingutusi ning jõuda rahumeelse, stabiilse ja ühtse Liibüa saavutamiseks kokkuleppele ühtse rahvusvahelise strateegia suhtes; kaaluda uue Liibüa konverentsi korraldamist ja edendada nn 2. etapi diplomaatilisi jõupingutusi;
   d) suurendada ELi diplomaatilisi jõupingutusi rahu ja julgeoleku taastamiseks riigis ning tagada, et liikmesriigid kõneleksid ühel häälel, tegutseksid ühtsemalt ning toetaksid üleriigilisi, kaasavaid ja ühiseid jõupingutusi soovitud poliitilise ülemineku saavutamiseks koos vajalike reformidega; nimetada sellega seoses kiiremas korras ametisse ELi eriesindaja Liibüas;
   e) tagada, et ELi delegatsioon Liibüas täidaks aktiivsemat rolli ja niipea, kui julgeolekutingimused seda lubavad, hõlbustaks ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi missioonide saatmist Liibüasse, et veelgi tõhustada dialoogi ELi ja Liibüa vahel;
   f) tagada, et kõik Liibüa ja ELi või selle liikmesriikide vahelised lepingud ja koostöömeetmed oleksid kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega;
   g) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud jätkaksid tegevust 2019. aastal Türgi ja Liibüa vahel sõlmitud Vahemere merealade jurisdiktsioonide piiritlemist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kehtetuks tunnistamiseks ning ei rakendaks ühtegi 3. oktoobril 2022 allkirjastatud süsivesinikke käsitleva lepingu klauslit, millega nähakse ette ebaseaduslik puurimistegevus kolmandate riikide, sealhulgas Küprose ja Kreeka majandusvööndites;
   h) korrata Liibüat käsitlenud Berliini ja Pariisi konverentsil kõigile palgasõduritele, välisvõitlejatele ja võõrvägedele esitatud üleskutset lahkuda Liibüa territooriumilt; nõuda tungivalt, et kõik asjaomased rahvusvahelised osalejad, sealhulgas Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi ei sekkuks Liibüa asjadesse ja järgiksid seda üleskutset, hoiduksid pingete ja sõjategevuse õhutamisest otsese või spondeeritud sõjalise sekkumisega ning viiksid viivitamata välja kõik palgasõdurid, kes nagu Venemaa Wagneri grupp viibivad endiselt riigis ja kujutavad ohtu Liibüa ja kogu piirkonna stabiilsusele;
   i) suurendada toetust Liibüa ametivõimudele laiahaardelisel julgeolekusektori reformimisel ja poliitikameetmete võtmisel relvarühmituste desarmeerimiseks, demobiliseerimiseks ja ühendamiseks relvarühmituste liikmete ühisel kokkuleppel ja ÜRO abistatud professionaalse kontrolli all; töötada selle nimel, et poliitikameetmete lõppeesmärk oleks luua tsiviilvõimu all ühtsed, kaasavad ja vastutustundlikud Liibüa riiklikud julgeoleku-, politsei- ja sõjalised jõud ning võimaldada endistel võitlejatel relvad maha panna ja kogukondadesse taasintegreeruda, luues seeläbi püsivama rahu;
   j) nõuda Liibüa ametivõimudelt jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni ja kobarlahingumoona konventsiooniga ühinemist; eraldada piisavaid ELi vahendeid projektidele, mille eesmärk on maamiinide ja muu lõhkemata lahingumoona kõrvaldamine, miiniohualase koolituse pakkumine ja miiniohvrite toetamine, sealhulgas juurdepääsu tagamine arstiabile, rehabilitatsioonile ning psühholoogilisele ja psühhosotsiaalsele toetusele, et hoida ära edasisi õnnetusi ning võimaldada kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
   k) käsitleda väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseaduslikule turule liikumise mõju inimeste julgeolekule ja piirkonna stabiilsusele, sealhulgas toetada relvade ja laskemoona haldamist ning julgeolekusektori reformi riigi ja piirkondade tasandil;
   l) pakkuda Liibüa ametivõimudele vajalikku tehnilist tuge laiaulatusliku õigussektori reformi läbiviimiseks, mille eesmärk on ka kaotada riigis valitsev struktuurne karistamatus ning sillutada teed püsivale leppimisele ja rahule;
   m) kaaluda täiendavate sihipäraste piiravate meetmete kehtestamist, sealhulgas kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kasutamisega isikute ja üksuste suhtes, kelle tegevus põhjustab inimõiguste ja vabaduste raskeid rikkumisi ning ohustab õigusriiki;
   n) kutsuda kõiki osalisi üles hoiduma nafta kasutamisest poliitilise vastasseisu vahendina ning hoidma kõik puurkaevud ja naftaterminalid avatuna; suurendada majandusküsimuste töörühma jõupingutusi nõuda Liibüa ametivõimudelt õiglast, läbipaistvat, kaasavat ja kestlikku naftamüügitulude jaotamist, võttes eesmärgiks kõigi riigi elanike ühise majandusliku heaolu;
   o) toetada Liibüa majandusinstitutsioone, tugevdada riigi majanduse juhtimist ja edendada majanduse mitmekesistamist;
   p) töötada Liibüaga stabiilsema energiapartnerluse nimel, mis aitaks suurendada Liibüa suutlikkust selles sektoris ja mitmekesistada ELi energiaallikaid; anda Liibüa ametivõimudele selleks vajalikku tehnilist abi, et toetada Liibüat üleminekul kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele eesmärgiga piirata riiki tõsiselt mõjutavatest kliimamuutustest tulenevaid riske kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe välismõõtmega;
   q) toetada väärtuslikku tööd, mida teevad EUBAM Libya ja EUNAVFOR MED IRINI – kaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni, et aidata kaasa kestva rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele; jätkata eelkõige IRINI toetamist tema põhiülesande täitmisel, milleks on Liibüa suhtes kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamine; tagada, et need kaks missiooni kasutaksid ära oma tegeliku potentsiaali, mida seni ei ole tehtud; anda IRINI‑le vajalik tehniline suutlikkus hoida ära relvade jõudmine Liibüasse maa-, mere- või õhuteed pidi ning suurendada EUBAMi jõupingutusi Liibüa lõunapiiril;
   r) pikendada, kui seda vajalikuks peetkase, nende kahe ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni mandaati, et aidata kaasa julgeolekuolukorra parandamisele kohapeal, takistades muu hulgas terroristide, inimkaubitsejate ja relvarühmituste piiriülest tegevust, näiteks ebaseaduslik relvakaubandus; tagada, et kõikide tegevuste puhul, mida need kaks missiooni ette võtavad või toetavad, austatakse inimõigusi ning tagatakse kooskõla rahvusvahelise ja ELi õigusega, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning võimalike rikkumiste eest võetakse vastutus; tõhustada järelevalvet EUBAMi töö üle, et hoida ära EUBAMi tegevuse halb juhtimine ülesannete täitmisel; hinnata korrapäraselt kõiki oma tegevusi ja nende mõju inimõigustele ning esitada hinnangud Euroopa Parlamendile; tagada, et Liibüa rannikuvalve- ja julgeolekusüsteemile antava toetuse tingimuseks on rahvusvahelise ja ELi õiguse järgimine;
   s) tagada piisavad vahendid otsingu- ja päästetegevuseks Vahemere keskosa rändeteel, sealhulgas ennetav mere- ja õhupatrull ELi ja selle liikmesriikide poolt, et tagada inimeste elu ja inimväärikuse täielik kaitse; tagada, et otsingu- ja päästetegevusega tegelevad eralaevad vastaksid asjakohasele rahvusvahelisele ja ELi õigusele ning teeksid koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja Frontexiga, et tagada merehädas olevate inimeste ohutus; tagada, et merel päästetud rändajad toimetatakse maale ohututes kohtades ning lõunapoolseid liikmesriike ei jäeta üksi maaletoimetamise ja vastuvõtmise eest vastutama;
   t) võtta naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ varasemate programmide läbivaatamise põhjal kasutusele piisavad ELi vahendid, et toetada Liibüa demokratiseerimispüüdlusi ja projekte, mis on suunatud õigusriigi ja hea valitsemistava tugevdamisele, Liibüa avalike teenuste osutamise suutlikkuse suurendamisele, detsentraliseerimispüüdluste toetamisele, riigi stabiliseerimise tagamisele, kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisele, sotsiaalse kaasatuse suurendamisele ja ebavõrdsuse vastu võitlemisele, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja noorte võimestamise edendamisele, Liibüa tervishoiusüsteemi tugevdamisele, kliimamuutuste vastu võitlemisele ja inimeste turvalisuse suurendamisele ning kaasava, õiglase ja kestliku majanduskasvu edendamisele; anda nendele projektidele tehnilist tuge ja tagada nende rakendamine Liibüas töötamise kogemusega rahvusvaheliste institutsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide poolt; tagada, et need projektid oleksid kooskõlas Vahemere piirkonna uue tegevuskava ja ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkidega ning vastaksid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kriteeriumitele; tagada, et kõik naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavad ELi vahendid sõltuksid inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamisest ning Euroopa Parlamendil oleks piisavad volitused vahendite kasutamise kontrollimiseks ja vastutuse tagamiseks;
   u) jätkata humanitaarabi andmist Liibüale, pöörates erilist tähelepanu kõige vähem kaitstud rühmadele;
   v) jätkata Liibüa kodanikuühiskonna toetamist ja aktiivset koostööd sellega; nõuda Liibüa ametivõimudelt, et nad lõpetaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide vägivaldse represseerimise, vahistamised, kinnipidamised, inimeste kadunuks jääma sundimise ja piinamise ning kaotaksid piirangud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellel on endiselt tõsiseid raskusi sellega, et kasutada väljendus- ja ühinemisvabadust ning rahumeelse kogunemise vabadust, nagu need on tagatud ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mille Liibüa on ratifitseerinud;
   w) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud kaotaksid viisapiirangud välismaistele ja kohalikele pressitöötajatele ning tagaksid ajakirjanike turvalisuse;
   x) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud tunnistaksid kehtetuks 2001. aasta seaduse nr 19 ja presidendinõukogu 2019. aasta dekreedi nr 86, mis piiravad kodanikuühiskonna osalejate tegutsemisvõimalusi, ning 1972. aasta seaduse nr 76 väljendusvabaduse piiramise kohta; nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud lõpetaksid põhivabaduste kriminaliseerimise, kasutades Liibüa karistusseadustiku ebamääraselt sõnastatud artikleid, näiteks artikleid 206 ja 207, mis näevad karistuseks ette surmanuhtluse; nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud vabastaksid viivitamata kõik selliste süüdistuste alusel ebaõiglaselt kinni peetud isikud;
   y) kutsuda Liibüa ametivõime üles kehtestama moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, et see lõpuks kaotada;
   z) kutsuda Liibüa ametivõime üles edendama naiste täielikku esindatust ja osalust ning kaitsma neid igasuguse vägivalla eest; toetada algatusi, mille eesmärk on töötada välja naisi, rahu ja julgeolekut käsitlev riiklik tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooniga 1325;
   aa) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud töötaksid välja ja võtaksid meetmed laste vastu suunatud rikkumiste lõpetamiseks ja ennetamiseks ning täidaksid Liibüa kohustust edendada ja kaitsta laste õigusi, pöörates erilist tähelepanu lapse õiguste konventsioonist ning lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartast tulenevatele kohustustele;
   ab) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud kaotaksid usu- ja etniliste vähemuste liikmete suhtes diskrimineerivad seadused ja tavad;
   ac) aidata Liibüa ametivõimudel tagada riigisiseste põgenike vabatahtlik, turvaline ja inimväärne tagasipöördumine oma kodudesse ning toetada kõiki asjaomaseid sidusrühmi, kes annavad riigisisestele põgenikele ja tagasipöördujatele humanitaarabi, sealhulgas juurdepääs põhilistele tervishoiu-, haridus- ja kaitseteenustele;
   ad) nõuda, et Liibüa ametivõimud austaksid kultuurilist, keelelist ja ajaloolist piirkondlikku mitmekesisust ning kaotaksid piirangud ja takistused kohalike kogukondade rahumeelsetelt püüdlustelt saavutada õiglased ja võrdsed õigused ja kohustused ühtse Liibüa raames; jätkata abi ja rahaliste vahendite andmist kohalikele kogukondadele, eelkõige marginaliseerunud kogukondadele, et edendada kestlikku majandusarengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ja inimeste julgeolekut; arendada edasi partnerlusi Liibüa omavalitsustega ja toetada neid kohaliku valitsemissüsteemi tugevdamisel ja oluliste teenuste osutamisel, muu hulgas hariduse ja tervishoiu valdkonnas;
   ae) nõuda Liibüa ametivõimudelt, et nad tagaksid rändajate, põgenike ja varjupaigataotlejate kaitse ning et humanitaarorganisatsioonidele, kes neile vähekaitstud rühmadele abi annavad, oleks tagatud täielik, ohutu ja takistamata ligipääs maabumiskohtadele ja kinnipidamiskeskuste kõikidele ruumidele; julgustada Liibüa ametivõime kaotama viisapiirangud kõigile rahvusvahelistele humanitaartöötajatele, olenemata nende kodakondsusest; anda humanitaarabi andjatele piisavad rahalised vahendid, et tagada tõhus humanitaarabi kinnipidamiskeskustes ja linnapiirkondades;
   af) nõuda, et Liibüa ametivõimud allkirjastaksid ja ratifitseeriksid 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ning toetaksid sellega kaasnevate meetmete rakendamist;
   ag) nõuda Liibüa ametivõimudelt sisserändajate meelevaldse kinnipidamise lõpetamist ning kinnipidamise asemel inimõigustel põhinevate alternatiivide kasutuselevõttu, sulgedes muu hulgas sisserändajate kinnipidamiskeskused ning avades vastuvõtukeskusi, luues taustauuringu- ja suunamismehhanisme ning pakkudes kogukonnamajutuse võimalusi; sel eesmärgil aktiivselt toetada ja rahastada algatusi Liibüa rände- ja varjupaigaalase õigusraamistiku muutmiseks, et viia see kooskõlla rahvusvahelise õiguse ning rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja põhimõtetega;
   ah) nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud tagaksid, et naissoost kinnipeetavaid hoitaks asutustes, kus on asjakohaselt koolitatud naisvalvurid, ja lapsi hoitaks eraldi täiskasvanutest, kes ei ole nende sugulased;
   ai) julgustada edaspidigi Liibüa ametivõime tõhustama koostööd naaberriikidega ohutute ja seaduslike rändeteede loomisel;
   aj) julgustada Liibüa ametivõime tõhustama koostööd teiste riikide ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga seoses Liibüasse lõksu jäänud rändajate vabatahtliku, turvalise ja inimväärse tagasipöördumisega päritoluriikidesse ning nende taasintegreerimisega neid vastuvõtvatesse ühiskondadesse ja kogukondadesse;
   ak) julgustada ELi liikmesriike pidama läbirääkimisi ambitsioonikama ELi rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamise üle, et mitte hõlbustada kaudselt Liibüa piiri- või julgeolekusüsteemil inimeste ebaseaduslikku tagasitoomist ja nende saatmist Liibüa ebainimlike tingimustega laagritesse ning mitte rahastada selliseid Liibüa sidusrühmi ega teha koostööd sidusrühmadega, kelle vastu on usaldusväärseid teateid tõsiste rikkumiste ja inimkaubanduses osalemise kohta; tugevdada ohutuid ja seaduslikke rändevõimalusi ELi sisenemiseks, sealhulgas levitades olemasolevaid häid tavasid ning suurendades erakorralise transiidi mehhanismide suutlikkust ja liikmesriikide ümberasustamiskohustusi;
   al) toetada aktiivselt ÜRO Liibüat puudutava sõltumatu teabekogumismissiooni uut pikendamist, kui seda vajalikuks peetakse, ja selle aruannetes sisalduvate soovituste rakendamist; tagada, et missioonil on piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks, ning nõuda tungivalt, et Liibüa ametivõimud teeksid missiooniga täielikku koostööd ja tagaksid viivitamata selle liikmetele täieliku juurdepääsu oma uurimiste läbiviimiseks;
   am) toetada edaspidigi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mandaati ja jõupingutusi tuua kohtu ette kõik need, kes on toime pannud jõhkraid kuritegusid, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, laste värbamine ja otsene osalemine sõjategevuses, inimeste kadunuks jääma sundimine, kohtuvälised hukkamised ja muud vähekaitstud elanikerühmade vastu suunatud vägivalla vormid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Regioonide Komiteele.

(1) ELT C 15, 12.1.2022, lk 70.
(2) ELT C 76, 9.3.2020, lk 206.


Piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku edendamine kogu Lähis‑Idas
PDF 180kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta resolutsioon piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku edendamise kohta kogu Lähis‑Idas (2020/2113(INI))
P9_TA(2022)0408A9-0256/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 8 ja 21,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(1),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. juuni 2021. aasta aruannet „ÜVJP aruanne – meie prioriteedid 2021. aastal“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis‑Idas (UNRWA) 17. novembri 2021. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta UNRWA‑le (2021–2024),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 18. mai 2022. aasta ühisteatist strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe piirkonnaga (JOIN(2022)0013) ning nõukogu 20. juuni 2022. aasta järeldusi selle kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 10. septembri 2012. aasta resolutsiooni 66/290 2005. aasta maailma tippkohtumise järelduste inimeste julgeolekut käsitleva punkti 143 järelmeetmete kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0256/2022),

A.  arvestades, et käesolevas raportis osutatud riigid laiemas Lähis‑Ida piirkonnas, mis hõlmab Vahemere ja Pärsia lahe vahelist ala, on väga mitmekesised; arvestades, et see piirkond on ELi jaoks strateegiline, võttes arvesse selle geograafilist asukohta ja ühiseid sidemeid, ning nõuab pikaajalist lähenemisviisi ja kooskõlastatud poliitikat, võttes arvesse liidu eesmärke edendada rahu, julgeoleku ja inimõiguste kaitse väärtusi ranges kooskõlas rahvusvahelise õigusega; arvestades, et Euroopa ja laiema Lähis-Ida piirkonna stabiilsus ja julgeolek on üksteisest sõltuvad, ning arvestades, et piirkonnas valitsevat olukorda iseloomustavad praegu jätkuvad tugeva piirkondliku mõõtmega konfliktid ning see on habras ja väga murettekitav;

B.  arvestades, et Lähis‑Ida piirkond seisab silmitsi ebastabiilsuse kolletega, mis on tingitud nii struktuursetest geopoliitilistest pingetest kui ka püsivatest sisemistest teguritest, nagu sotsiaal-majandusliku arengu probleemid, halb valitsemistava ja usuline radikalism; arvestades, et paljud Lähis‑Ida riigid on seisnud silmitsi sõja, ebastabiilsuse ning sotsiaal- ja finantskriisiga; arvestades, et terroriorganisatsioonid on ära kasutanud ebastabiilsust ja julgeolekuolukorda ning põhjustanud paljude tsiviilelanike surma; arvestades, et selles keerulises olukorras ning ajaloolisi ja naabrussuhteid arvesse võttes on ELil keskne roll selle piirkonna stabiliseerimisele kaasaaitamisel; arvestades, et EL, kes on rahvusvaheline osaleja, peab suutma end kehtestada konstruktiivse partnerina, tuginedes vahendussuutlikkusele, et aidata kaasa Lähis‑Ida piirkonna riikide stabiliseerimisele ja heaolule;

C.  arvestades, et ELi eri liikmesriikide mõju ja roll piirkonnas on väga ebavõrdne neile eriomaste ajalooliste, kultuuriliste ja sotsiaal-majanduslike sidemete tõttu; arvestades, et kõigil ELi liikmesriikidel on ühine eesmärk – julgeolek ja stabiilsus ning inimõiguste ja demokraatia edendamine; arvestades, et need erinevused võivad mõnikord õhutada piirkonna riikide vahel vastuolulisi või vastukäivaid arusaamu, samuti konkureerivaid strateegiaid, mis kahjustavad tugevalt sidusamat ja mõjusamat ELi lähenemisviisi; arvestades, et ELi poliitika on keskendunud üha enam rände- ja varjupaigaküsimustele ning terrorismivastasele võitlusele; arvestades, et ühistele probleemidele pikaajaliste strateegiate ja lahenduste pakkumiseks on vaja keskenduda ka ebastabiilsuse algpõhjustele;

D.  arvestades, et Pärsia lahe piirkonnas valitseb suuremat sorti riiklik, etniline ja religioosne rivaalitsemine, mis tõenäoliselt annab hoogu praegustele kriisidele, nagu Jeemenis, ja lisaks suurendab ka ebastabiilsust piirkonnas laiemalt;

E.  arvestades, et lahendamata konfliktid Liibüas ja Süürias on suureks probleemiks, mis takistab kogu piirkonna stabiilsust; arvestades, et nendes riikides on kohal kolmandad osalejad, nagu Iraan, Venemaa ja Türgi Süürias ning nendesse konfliktidesse on kaasatud sõjaväelised ja poolsõjaväelised rühmitused, nagu Venemaa Wagneri grupp; arvestades, et Jeemen on keset pikaleveninud poliitilist ja humanitaarkriisi, mida sõda on süvendanud, ning riiki on pidevalt voolanud relvi; arvestades, et 80 % elanikkonnast ehk 24,1 miljonit inimest vajab humanitaarabi ja kaitset; arvestades, et sõda Jeemenis on praegu maailma suurim humanitaarkriis; arvestades, et Iraagis ja Liibanonis jätkuvad sotsiaalsed ja poliitilised konfliktid, kus erinevad piirkondlikud jõud püüavad mõjutada kohalikku elanikkonda, et laiendada oma kontrolli; arvestades, et need konfliktid võivad edasi areneda; arvestades, et Iisraeli poolne jätkuv Palestiina territooriumide okupeerimine on endiselt ebastabiilsuse allikas; arvestades, et konfliktid piirkonnas mõjutasid miljonite kodust lahkuma sunnitud pagulaste elu, sealhulgas ligikaudu 14 miljonit palestiinlast(4), 7 miljonit süürlast(5), 2 miljonit iraaklast(6) ja 1,7 miljonit jeemenlast(7);

F.  arvestades, et UNRWA jätkab piirkondliku stabiilsuse ja rahu toetamist; arvestades, et UNRWA rahastamine ei ole piisav tema volituste täitmiseks, mis on mõnede maailma kõige kaitsetumate pagulaste inimarengu ja humanitaarabi jaoks keskse tähtsusega, ning seetõttu on ELi jätkuv toetus UNRWA‑le ELi strateegia oluline element, et aidata kaasa julgeoleku, stabiilsuse ja arengu edendamisele piirkonnas;

G.  arvestades, et ehkki USA peab piirkonda vähem tähtsaks, täidab ta jätkuvalt olulist rolli, sealhulgas otsese sõjalise ja julgeolekualase kohaloleku kaudu, mis on kahanenud, kuid millel on paljudes riikides endiselt täita otsustav roll; arvestades, et Venemaast on saanud piirkonnas sõjaline osaleja pärast seda, kui ta sekkus 2015. aastal Süüria režiimi toetamiseks;

H.  arvestades, et 15. septembril 2020 leppisid Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein kokku diplomaatiliste suhete normaliseerimises Iisraeliga, allkirjastades nn Aabrahami lepingud;

I.  arvestades, et 27.–28. märtsil 2022 Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Egiptuse ja Maroko vahel toimunud tippkohtumine, mille eesmärk oli luua uus piirkondlik julgeolekukäsitus ja suurendada nende koostööd ning millel osales ka USA riigisekretär, sillutas teed uuele piirkondlikule julgeolekukäsitusele; arvestades, et alates 2011. aastast on Iraan märkimisväärselt suurendanud oma mõju piirkonnas; arvestades, et 2021. aastal Al‑Ulas toimunud Pärsia lahe koostöönõukogu iga-aastasel tippkohtumisel lõpetasid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus ja Bahrein peaaegu neli aastat kestnud Katari boikoteerimise; arvestades, et 2021. aastal on Saudi Araabia ja Iraani vahelised kõnelused ning kõrgetasemelised dialoogid Iraani ja Araabia Ühendemiraatide vahel aidanud piirkonnas pingeid leevendada;

J.  arvestades, et nii Ukraina kui ka Venemaa on juhtivad teravilja ja väetiste eksportijad põllumajandustoodete jaoks paljudes piirkonna riikides, mis on väga sõltuvad ja vähekindlustatud; arvestades, et Venemaa sõda Ukrainas ja Ukraina teravilja blokeerimine põhjustab nisu- ja teraviljapuudust ning võib suruda kuni 49 miljonit inimest näljahädaga sarnastesse tingimustesse; arvestades, et sõjaga seotud häired teravdavad juba niigi tõusvaid toiduhindu ja süvendavad vaesust;

K.  arvestades, et ELi liikmesriigid jätkavad relvade eksportimist piirkonna riikidesse; arvestades, et EL on vastu võtnud ühise seisukoha, milles sätestatakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(8);

L.  arvestades, et piirkonna riigid on ELi peamised kaubanduspartnerid ja nende kahe poole vahel on olulised majandussidemed; arvestades, et praegune ülemaailmne energiakriis, mida on süvendanud Venemaa sõda Ukrainas, on suurendanud kontakte Pärsia lahe koostöönõukogu ja teiste piirkonna riikidega seoses energiavarude impordiga ELi; arvestades, et potentsiaali on tihedamaks koostööks muudes valdkondades, nagu rohepööre, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, turism, parem valitsemistava, haridus, kultuur ja inimõigused; arvestades, et Pärsia lahe strateegilise partnerluse ühisteatises on välja toodud mitmed ELi, Pärsia lahe koostöönõukogu ja teiste Pärsia lahe riikide ühist huvi pakkuvad valdkonnad; arvestades, et Pärsia lahe Araabia riigid on suurendanud oma rahvusvahelist humanitaar- ja arenguabi;

M.  arvestades, et laiem Lähis‑Ida on üks kliimamuutustest enim mõjutatud riike maailmas, kus temperatuur tõuseb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine; arvestades, et selle piirkonna riigid seisavad silmitsi paljude keskkonnaprobleemidega, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, mere- ja rannikualade reostus, õhusaaste ning veepuudus ja -kvaliteet, mida kliimamuutused teravdavad; arvestades, et liivatormide sagedus ja intensiivsus piirkonnas kasvab pidevalt; arvestades, et kliimast tingitud veepuudus, kõrbestumine ja toiduga kindlustamatus ohustavad inimeste turvalisust ning võivad piirkonnas süvendada olemasolevaid või põhjustada uusi konflikte; arvestades, et käimasoleva ülemaailmse energiakriisi ja Venemaa poolt Ukraina vastu peetava agressioonisõja taustal on vaja tihedamaid kontakte piirkonna partneritega; arvestades, et potentsiaali on tihedamaks koostööks muudes valdkondades, nagu rohepööre, parem valitsemistava ja inimõigused; arvestades, et Euroopa roheline kokkulepe võib luua kanaleid konstruktiivseks koostööks ELi ja selle piirkonna riikide vahel; arvestades, et EL peab oma kliimaeesmärkide täitmiseks importima taastuvenergiat; arvestades, et seoses ülemaailmsete jõupingutustega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja loobuda fossiilkütustest peavad kogu Lähis‑Ida riigid mitmekesistama oma majandust, mis sõltub tugevalt süsivesinike kaevandamisest ja nendega kauplemisest; arvestades, et 2021. aasta oktoobris lubasid Araabia Ühendemiraadid saavutada 2050. aastaks netonullheite, Saudi Araabia lubas saavutada 2060. aastaks netonullheite ning Katar lubas 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 25 %;

N.  arvestades, et mittekaasava valitsemisega seotud probleemid ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste rikkumised, samuti terrorism, korruptsioon ja väline sekkumine piirkonnas on murettekitavad ja olulised ebastabiilsuse allikad; arvestades, et rahumeelsete poliitiliste opositsioonitegelaste, inimõiguste kaitsjate ja sotsiaalaktivistide vangistamine või piinamine mitmes riigis kogu piirkonnas on suurenenud vastusena õiguspärastele demokraatlikele püüdlustele ja sillutab teed edasistele konfliktidele; arvestades, et aruannete kohaselt registreeriti 2021. aastal seitsmes riigis – Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Saudi Araabias, Süürias, Araabia Ühendemiraatides ja Jeemenis – 520 hukkamist, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 19 %‑list kasvu; arvestades, et sügavalt juurdunud korruptsioon mõjutab negatiivselt tööhõivet, majanduskasvu ja arengut ning kahjustab riikide võimet täita oma kohustust edendada, austada ja kaitsta üksikisikute inimõigusi oma jurisdiktsioonis; arvestades, et maailma kõrgeim noorte töötuse tase ning poliitilise opositsiooni esindajate ja sotsiaalaktivistide vangistamine või piinamine kogu piirkonnas õhutavad pingeid ja konflikte;

O.  arvestades, et stabiilsuse ja julgeoleku määratlused on kindlalt seotud demokraatliku arengu ja õigusriigi austamisega; arvestades, et hiljutised poliitökonoomia uuringud(9) kinnitavad, et demokraatial on majanduslikult ja statistiliselt oluline positiivne mõju tulevasele SKP‑le elaniku kohta, ning viitavad sellele, et pikaajaline SKP suureneb 25 aasta jooksul pärast demokratiseerimisprotsessi umbes 20–25 %; arvestades, et meedia mitmekesisuse ja ajakirjandusvabaduse piiramine on seda piirkonda veelgi destabiliseerinud, suurendades vägivalla edendamist ja demoniseerides kõiki opositsiooni hääli;

P.  arvestades, et UNICEFi andmetel moodustavad lapsed ja noored (vanuses 0–24 aastat) Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonnas praegu peaaegu poole piirkonna elanikkonnast; arvestades, et 2021. aasta araabia noorte uuringu kohaselt peetakse elukalliduse tõusu ja muid nn köögilaua probleeme piirkonna peamisteks takistusteks, sest üle kolmandiku noortest araablastest näeb vaeva, et eluga toime tulla; arvestades, et sadu Euroopa lapsi on peetud üle nelja aasta Al‑Holi ja Al‑Roj kinnipidamislaagrites;

Q.  arvestades, et ELi inimõiguste suuniseid, sealhulgas ELi suuniseid naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta, tuleks tugevdada ja need peaksid olema ELi selle piirkonna strateegia keskmes; arvestades, et naiste inimõigusi rikutakse süstemaatiliselt ning naisõiguslasi ahistatakse, hirmutatakse, peetakse kinni ja vangistatakse piirkonnas või neil keelatakse reisimine; arvestades, et aumõrvad on endiselt levinud paljudes laiema Lähis‑Ida riikides ning paljud naised elavad jätkuvalt abieluvangis; arvestades, et naiste täielik kaasamine konfliktide ennetamisse ja lahendamisse on osutunud kasulikuks julgeoleku ja stabiilsuse edendamisel kogu maailmas; arvestades, et Pärsia lahe koostöönõukogus on viimastel aastatel pööratud suurt tähelepanu naiste esindatuse suurendamisele nii tööjõus kui ka kohalikes omavalitsustes ja parlamentides;

R.  arvestades, et LGBTI kogukonna liikmed on kogu piirkonnas jätkuvalt repressioonide ja vägivalla ohvrid ning surmanuhtlus kehtib endiselt paljudes piirkonna riikides;

S.  arvestades, et usulisi ja etnilisi vähemusi – sealhulgas kristlasi – kiusatakse jätkuvalt taga paljudes Lähis-Ida riikides, ning arvestades, et tuleks tagada, et nad saavad oma õigusi ja vabadusi täielikult kasutada;

T.  arvestades, et hiljutised sündmused Iraanis on põhjustanud juba varem valitsenud inimõiguste kriisi süvenemise; arvestades, et pärast Mahsa Amini surma on kogu riigis puhkenud massimeeleavaldused ning Iraani ametivõimud on reageerinud vastuvõetamatute repressiivsete meetmetega, mis on suunatud eelkõige naistele, kes protesteerivad kuritarvituste ja süsteemse diskrimineerimise vastu;

Praegune olukord

1.  rõhutab, et praegust olukorda laiemas Lähis‑Ida piirkonnas iseloomustavad jätkuvad konfliktid, sealhulgas halvavad piirkondliku mõõtmega varikonfliktid ja mitme allikaga kriisid, mis muudab ülemaailmse Euroopa strateegia väljatöötamise eriti keeruliseks, kuna iga panus peab olema mitmemõõtmeline ja kohandatud iga olukorra eripäradega, säilitades samas sidusa piirkondliku ja rahvusvahelise mõõtme; rõhutab, et ELi liikmesriigi või muude väliste osapoolte, eelkõige Venemaa kaasamine peab olema suunatud konfliktide lahendamisele ning julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele; märgib, et oma pikaajalise strateegia kindlaksmääramisel peab EL võtma lisaks jätkuvatele konfliktidele arvesse ka varjatud konflikte, et tegeleda piirkonna ebastabiilsuse algpõhjustega;

2.  väljendab heameelt ELi jõupingutuste üle edendada Lähis‑Ida piirkonnas demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, majandusarengut ja põhivabadusi ning nõuab, et EL soodustaks veelgi rohkem poliitilisi ja majanduslikke reforme igas riigis;

3.  rõhutab, et EL edendab rahu ja stabiilsuse tegevuskava ning on valmis pakkuma tihedamat koostööd ning jagama meetodeid, kogemusi ja parimaid tavasid konfliktide ennetamise, vahendamise ja terrorismivastase võitluse valdkonnas nii kahepoolselt kui ka piirkondlikult;

4.  rõhutab, et ELil on Lähis‑Idas oma huvid, sest see on valdkond, mis on suure tähelepanu all ja mis mõjutab ELi ja selle kodanike julgeolekut, nimelt rahu, stabiilsuse ja pingete leevendamise edendamine laiemas piirkonnas, võitlus kliimamuutuste vastu, koostöö puhta energia tootmisel, mitmepoolsuse edendamine ja rakendamine, inimõiguste austamise, õigusriigi ja hea valitsemistava edendamine, jõukuse suurendamine, kasvavate ülemaailmsete arengu- ja humanitaarvajaduste rahuldamine ning ülemaailmse tervise edendamine, rõhutab, et ELi julgeolek ja Lähis‑Ida julgeolek on üksteisest vastastikku sõltuvad ning et ELi rahastamisvahendid, nagu Euroopa rahutagamisrahastu ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, ning piirkonnale suunatud humanitaarabi ja -operatsioonid peaksid aitama oluliselt kaasa piirkonna stabiilsusele ja heaolule; rõhutab, et asjaomased ELi ametiasutused vastutavad jätkuvalt finantsvastutuse ja läbipaistvuse tagamise eest, tuginedes olemasolevale tulemusjuhtimise ja aruandlussüsteemi metoodikale, ning et ELi rahalisi vahendeid ei tohi suunata terroristlikele organisatsioonidele või tegevustele;

5.  rõhutab, et ülemaailmsed ja piirkondlikud osalejad, kes ei seo mingil viisil oma toetust hea valitsemistava põhimõtetega, mida EL edendab, tõhustavad üha enam oma jõupingutusi, eelkõige sõjalises valdkonnas ja Aafrika riikide puhul, ning nõrgestavad rahuvalveks vajalikke mitmepoolseid mehhanisme;

6.  märgib, et alates 2011. aasta araabia kevadest on piirkonnas toimunud ajaloolised muutused; rõhutab siiski, et järgnenud ebastabiilsus on muu hulgas põhjustatud teatud autoritaarsete režiimide otsusest kasutada rahumeelsete protestide ja kriitika vastu vägivalda; on seisukohal, et polariseerumise kasv kahjustab ELi eesmärke stabiilsuse ja julgeoleku valdkonnas; nõuab, et EL edendaks ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu institutsioonidevahelise partnerluse ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kaudu mitmepoolsust ja piirkondlikku integratsiooni laiemas Lähis‑Idas, sealhulgas tugevaid parlamentidevahelisi suhteid; julgustab ELi samaaegselt tõhustama kahepoolseid arutelusid ja partnerlussuhteid kõigi sidusrühmadega, kes on tõsiselt pühendunud rahu ja stabiilsuse tagamisele piirkonnas;

7.  rõhutab olulist rolli, mida EL võiks täita, tehes kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tihedat koostööd piirkonna partneritega, sealhulgas kodanikuühiskonna, rahumeelsete opositsiooniliikumiste, ametiühingute ja äriringkondadega, et aidata kujundada ühist vastust stabiilsuse ja arengu saavutamisele, mis on stabiilsuse edendamise võti; tunnustab sellega seoses piirkondlike osalejate, näiteks Iraagi, Kuveidi, Omaani ja Katari jõupingutusi edendada konstruktiivset piirkonnasisest diplomaatilist tegevust, sealhulgas selliste algatuste kaudu nagu 2021. aasta Bagdadi koostöö- ja partnerluskonverents ning Iraagi vahendatud Iraani ja Saudi Araabia vahelised normaliseerimiskõnelused; nõuab, et EL toetaks võimalusel neid diplomaatilisi jõupingutusi ning ergutaks piirkondlikku isevastutust ja vastutust pingete leevendamise eest; nõuab seetõttu koostöö tõhustamist piirkondlike organisatsioonidega, nagu Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga;

8.  kiidab heaks ühisteatise strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega, et edendada laiaulatuslikku koostööd Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega eri valdkondades; peab teatist oluliseks sammuks, et tunnustada Pärsia lahe Araabia riikide rolli piirkonnas ning seada ELi ja Pärsia lahe piirkonna vahelised suhted uuele alusele; arvab, et teatis oleks saanud kasu sellise poliitika väljatöötamisest, mille eesmärk on kõrvaldada praegune usalduse puudumine Pärsia lahe eri sidusrühmade, sealhulgas Pärsia lahe koostöönõukogu, Iraagi ja Iraani vahel; on seisukohal, et EL peaks piirkonnas usalduse suurendamise vahendina toetama piirkondlike osalejate vahelist probleemipõhist koostööd ühiste probleemide lahendamisel, nagu kliimamuutused, loodusõnnetused, kaubandus ja kestliku arengu eesmärgid; tunnustab koostöö keskset rolli rohepöördel, kuid tunneb puudust kriitilisemast suhtumisest asjaomaste riikide puudustesse inimõiguste valdkonnas ning probleemsesse välis- ja julgeolekupoliitikasse; palub ELil ja selle liikmesriikidel rõhutada, et tihedam partnerlus Pärsia lahe riikidega peaks olema seotud selgete inimõigustealaste kriteeriumidega, sealhulgas vastutusele võtmisega sõjakuritegude eest Jeemenis, naiste õigustega, väljendus- ja ühinemisvabadusega, inimõiguste kaitsjate vabastamisega, surmanuhtluse moratooriumiga, võõrtöötajate õigustega ning rahvusvahelistel foorumitel ühtlustamisega; väljendab heameelt ühisteatises esitatud ettepaneku üle tugevdada ELi ja Pärsia lahe riikide vahelist koostööd rahvusvahelise humanitaar- ja arenguabi rahastamisel; kutsub komisjoni üles julgustama Pärsia lahe doonorriike suunama oma humanitaar- ja arenguabi rohkem mitmepoolsete institutsioonide kaudu(10), kuna nende abi on peamiselt kahepoolne ja ainult 1–6 % abist läheb mitmepoolsetele institutsioonidele; soovitab komisjonil pakkuda vastavatele riikidele abi, et nende abi eesmärgid uuesti läbi vaadata ning tõhustada koostööd ja koordineerimist nii nende endi vahel kui ka nende ja ELi vahel;

9.  mõistab hukka alates 2015. aastast jätkuvad vägivaldsed rünnakud Jeemeni rahva vastu, mis on põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid, olulise tsiviiltaristu hävitamise ja laialdase näljahäda; tuletab meelde, et Jeemeni konflikti ei ole võimalik lahendada sõjaliselt ja et kriisi saab kestlikult lahendada vaid Jeemeni juhitava ja Jeemeni omalusega kaasava läbirääkimisprotsessi abil, milles osalevad kõik Jeemeni ühiskonna rühmad ja konfliktiosalised; kutsub ELi liikmesriike üles peatama Jeemeni sõjas kasutatavate relvade ekspordi, võttes arvesse tõsist rahvusvahelise humanitaarõiguse või humanitaarõiguse rikkumise ohtu; mõistab hukka märkimisväärses koguses relvade ja komponentide tarnimise Iraani üksikisikute ja üksuste poolt Houthi liikumisele; kiidab heaks ÜRO vahendatud vaherahu väljakuulutamise 2022. aasta aprillis Jeemenis Saudi Araabia juhitud koalitsiooni ja Iraani toetatud Houthi mässuliste vahel ning selle pikendamise 2022. aasta juunis; rõhutab, et vaherahu peaks olema esimene samm, et valmistada ette eeldused usaldusväärseteks rahukõnelusteks Jeemeni osapoolte vahel, mis peaksid viima sõja ja ühe maailma suurima humanitaarkatastroofi lõpetamiseni; rõhutab, et konflikti ei saa tõeliselt lahendada ilma väidetavate sõjakuritegude eest vastutusele võtmiseta; kutsub kõiki osalisi üles austama vaherahu ja alustama heas usus läbirääkimisi, et saavutada elujõuline poliitiline ja julgeolekukord, kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2216 (2015), Al‑Ḩudaydah’ kokkuleppe ÜRO toetusmissiooni ühise rakendamise mehhanismidega ja ülemaailmse vaherahuga, nagu nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2532 (2020); juhib tähelepanu Jeemeni sõjast põhjustatud humanitaarkatastroofile, mis on kestnud alates 2016. aastast; kutsub kõiki osapooli üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja täielikult osalema ÜRO juhitavates rahukõnelustes;

10.  väljendab sügavat muret pingete suurenemise, sealhulgas välissekkumise pärast Iraagis, mis ohustab riigi ülitähtsate riigiasutuste tööd; kutsub kõiki osapooli üles rakendama ülimat vaoshoitust ja jääma rahulikuks, sest on äärmiselt oluline, et kõik osalised väldiksid mis tahes tegevusi, mis võivad viia edasise vägivallani; kordab, et EL toetab vankumatult Iraagi julgeolekut, stabiilsust ja suveräänsust; väljendab muret olukorra pärast Iraagis ja rõhutab rahva sügavat pettumust püsiva korruptsiooni pärast riigis; ergutab ELi ja selle liikmesriike aitama kaasa stabiilsusele Iraagis, toetades konfliktijärgset taastamist ja lepitamist ning vastutustundlikku institutsioonide ülesehitamist, et kaitsta riiki geopoliitilise rivaalitsemise eest ja ületada laienevad sotsiaalsed lõhed; rõhutab, et kultuuripärandi hävitamise ning kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste rüüstamise probleemiga relvastatud konfliktide ajal tuleb tegeleda nii taasülesehitamise kui ka tagastamise seisukohast, et kaitsta ja tagada kultuuripärandi terviklikkust ning ühiskondade, kogukondade, rühmade ja üksikisikute identiteeti; märgib ELi nõuandemissiooni tähtsust Iraagis; rõhutab siiski, et see peab koostöös Iraagi ametiasutustega end ise reformima, et suurendada oma mõju kohapeal;

11.  tuletab meelde, et Liibanoni konflikt on poliitiliste osalejate klientelismi ning sügavale juurdunud korruptsiooni tagajärg ning et igasugune ELi rahaline abi peab sõltuma demokraatlikust ja kaasavast valitsusest, kes võtab korruptsiooni vastu selge seisukoha; väljendab sügavat muret Liibanoni poliitilise, majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi süvenemise pärast, mis põhjustab kogu elanikkonnale jätkuvalt kannatusi; tunneb heameelt Liibanoni parlamendivalimiste üle, mis toimusid 15. mail 2022, ning nõuab kiiret ja kaasavat uue valitsuse moodustamist, mis on missioonipõhine, usaldusväärne ja vastutustundlik ning välismõjutusteta; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkuvalt avaldama Liibanoni poliitilistele esindajatele tugevat survet reformide läbiviimiseks, muu hulgas seades ulatusliku struktuuritoetuse tingimuseks tegelike muutuste elluviimise; kutsub samal ajal ELi ja selle liikmesriike üles suurendama Liibanoni rahvale antavat humanitaarabi koos põhiliste avalike teenuste toetamisega ning toetama rohujuuretasandi organisatsioone ja kodanikuühiskonda;

12.  rõhutab Süüria režiimi erilist vastutust; rõhutab Venemaa erilist vastutust ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena, kui ta kasutas alates 2011. aastast 18 korral oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide suhtes, mille eesmärk on leida Süüria kriisile poliitiline lahendus; väljendab heameelt Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni 2021. aasta aprilli otsuse üle peatada Süüria liikmete osalemine organisatsioonis; tuletab meelde, et Süüria kodusõda on aastakümnete jooksul üks piirkonna kõige surmavamaid konflikte, mille tagajärjel on hukkunud pool miljonit inimest ja sunnitud ümber asuma 14 miljonit süürlast; tuletab meelde inimtragöödiat, mille on põhjustanud enam kui poole Süüria elanikkonna riigisiseselt ja pagulastena ümberasustamine kogu piirkonnas ja Euroopas; rõhutab vajadust lõpetada Süüria eri osade jätkuv okupeerimine piirkondlike osalejate poolt; rõhutab vajadust leida Süüria jätkuvale konfliktile lahendus, mis põhineks demokraatial ning riigi suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel; rõhutab, et see lahendus tuleb saavutada dialoogi kaudu; kiidab heaks ELi, selle liikmesriikide ja kodanikuühiskonna kõik jõupingutused inimsusvastaste kuritegude dokumenteerimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi karistamatuse lõpetamiseks; märgib, et konflikti algusest saati ei ole lahendatud selle ühtegi peamist tekkepõhjust, samas kui piirkondlikud pinged on kasvanud ja Süüria majanduskriis on veelgi süvenenud, põhjustades tsiviilelanikele kohutavaid kannatusi; väljendab heameelt ELi rahalise toetuse üle Türgile, Liibanonile ja Jordaaniale Süüria pagulaste vastuvõtmiseks; tuletab meelde, et Süüria ei ole turvaline tagasipöördumisriik seitsmele miljonile pagulasele, kes on alates 2011. aastast sealt repressioonide ja konfliktide eest põgenenud; rõhutab, et Daeshi/ISISe lüüasaamise tagamine on endiselt ülemaailmse koalitsiooni peamine prioriteet Daeshi/ISISe alistamisel, sest vaatamata hiljutistele tagasilöökidele selle juhtkonnas jätkab Daesh/ISIS rünnakuid ja kujutab endast jätkuvat piirkondlikku ja ülemaailmset ohtu;

13.  kutsub ELi liikmesriike üles täitma oma kohustust viivitamata repatrieerida oma kodanikke, nii alaealisi kui ka nende emasid, keda on Põhja- ja Ida‑Süüria Autonoomse Administratsiooni Al‑Holi ja Al‑Roj kinnipidamislaagrites rohkem kui neli aastat kinni peetud; on seisukohal, et kui emad või isad kannavad kriminaalvastutust, tuleks nad liikmesriiki tagasipöördumisel vastutusele võtta;

14.  rõhutab, et stabiilne, turvaline, ühtne ja jõukas Liibüa on ELi prioriteet; soovitab sellega seoses, et EL jääks riigi jätkuvates võimuvõitlustes neutraalseks, eriti pärast hiljutist võitlust; rõhutab, et EL peaks toetama projekte, mille eesmärk on suurendada töökohtade loomist, eriti Fezzani piirkonnas, millel oleks oluline roll riigi stabiliseerimisel;

15.  rõhutab, et ELi pikaajaline pühendumus asjakohastele ÜRO resolutsioonidele ja parlamendi eelmisele, 17. veebruari 2022. aasta resolutsioonile ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta on ELi seisukoht Iisraeli‑Palestiina konflikti suhtes ning pikaajaline kohustus tagada õiglane ja terviklik lahendus, mis põhineb kahe riigi kooseksisteerimisel; rõhutab lisaks, et kooskõlas rahvusvahelise õigusega takistavad ebaseaduslikud asundused kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse kui Euroopa Liidu väljakujunenud poliitika kehtestamist; tuletab meelde, et muu hulgas on stabiilsuse eeltingimuseks rahukõnelused Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel konflikti lõplikuks lahendamiseks, mis põhineb 1967. aasta piiridel ning võimaldab mõlemal riigil elada kõrvuti rahus ja turvaliselt; väljendab veel kord sügavat muret kiiresti halveneva humanitaarolukorra pärast Gaza sektoris ning nõuab, et viivitamata kaotataks kõik inimeste ja kaupade liikumist piiravad meetmed, mille Iisrael on sealsel territooriumil kehtestanud ning millel on elanikkonnale laastav mõju; kutsub komisjoni ja nõukogu üles takistama mõlema poole igasugust tegevust, mis õõnestab kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust, näiteks asunduste laiendamist; mõistab sügavalt hukka jätkuva vägivalla, terroriaktid ja vägivallale õhutamise, mis on rahumeelse kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse edendamisega põhimõtteliselt kokkusobimatud; rõhutab Palestiina valimiste korraldamise tähtsust; nõuab, et EL pööraks erilist tähelepanu Iisraeli‑Palestiina konfliktile selle erakordse kestuse ja praeguste väljavaadete tõttu, mis ei võimalda realistlikku teed stabiilsuse saavutamiseks kogu Lähis‑Idas;

16.  võtab teadmiseks suhete normaliseerumise ühelt poolt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Maroko ja Sudaani ning teiselt poolt Iisraeli vahel; julgustab piirkondlikku koostööd ning toetab Iisraeli ja Araabia riikide suhete normaliseerimist, edendades Palestiina omavalitsuse täielikku kaasamist kooskõlas ELi ja USA jõupingutustega saavutada piirkonnas rahu, julgeolek ja stabiilsus ning vastavalt ÜRO raamistikule, Araabia rahualgatusele ja Oslo kokkulepetele; nõuab, et selle hooga edendataks dialoogi ja koostööd piirkonnas, et toetada Lähis‑Ida rahuprotsessi ja kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust ning rahvusvahelise õiguse austamist; märgib, et Aabrahami lepingud on tegur piirkonna riikidevaheliste suhete ümberkorraldamisel, mida tuleb arvesse võtta Euroopa strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on aidata kaasa piirkonna stabiliseerimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles uurima koos vastavate Araabia riikidega, kuidas nende suhete normaliseerimise lepingud Iisraeliga võivad soodustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust;

17.  kinnitab veel kord Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni olulist panust stabiilsusesse ja julgeolekusse kasvavate humanitaar- ja arenguvajaduste keerulisel taustal ning kutsub ELi ja laiemat rahvusvahelist üldsust üles tagama Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile piisavat toetust nii poliitiliselt kui ka rahaliselt, et tagada tema volituste täitmine ning pidades silmas tema volituste pikendamist ÜRO Peaassambleel 2022. aastal; rõhutab, et ELi rahastamist ei tohi peatada ilma tõenditeta väärkasutuse kohta;

18.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tegeleksid piirkonna stabiilsuse nimel Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni tagajärgedega ülemaailmsele toiduainetega varustamisele ja hindadele; kutsub komisjoni üles käsitlema esmajärjekorras Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju teatavatele laiema Lähis‑Ida riikidele, pidades esmatähtsaks suure impordisõltuvuse ja sotsiaalkindlustuse puudumise tõttu vähimkindlustatud riike ning tagades, et rahaline toetus toob otsest kasu vähimkaitstud rühmadele; rõhutab, et konflikt Ukrainas võib süvendada inflatsioonisurvet, mille on juba põhjustanud COVID‑19 pandeemia, ning seega suurendada toidu- ja humanitaarkriisi Lähis‑Ida kõige sõltuvamates riikides;

Stabiilsuse ja julgeoleku võimalused

19.  rõhutab, et igasugune koostöö peab põhinema inimeste turvalisusel põhineval lähenemisviisil ning rahvusvahelise õiguse, reeglitel põhineva maailmakorra ning inimõiguste ja demokraatia edendamise ühistel eesmärkidel;

20.  kutsub kõiki ELi liikmesriike üles vältima enda kaasatõmbamist piirkondlikusse rivaalitsemisse; rõhutab, et pidades silmas käimasolevaid konflikte ja teateid siserepressioonidest, võib relvaeksport teatavatesse Lähis‑Ida piirkonna riikidesse olla vastuolus nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud ELi seisukohaga; nõuab, et tagataks piirkonda suunatud relvaekspordi järelevalve liikmesriikide vahelise konsultatsioonimehhanismi kaudu;

21.  taunib asjaolu, et naaberriigid sekkuvad liiga sageli üksteise sisekriisidesse ja et selline sekkumine – olgu see siis poliitiline või isegi sõjaline – on kahjulik, põhjustab piirkonna riikidevaheliste suhete pikaajalist halvenemist ja takistab konfliktide lahendamist; kutsub piirkonna kolmandaid riike üles hoiduma relvade eksportimisest riikidesse, mida mõjutavad sisekonfliktid või võitlejad, ning sekkumast sõjaliselt teistes konfliktis olevates riikides regulaarvägede või poolsõjaväeliste rühmituste abil, kuna sellised sekkumised soodustavad piirkonna destabiliseerimist, õõnestavad riigi struktuure ja toetavad erinevate ideoloogiliste suunitlustega võitlejate kogumit; mõistab sellega seoses hukka Türgi jätkuvad Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised; mõistab samuti hukka Iraani hiljutise ballistiliste rakettide ja droonirünnakute kasutamise Iraagi Kurdistani piirkonna vastu kui Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhjendamatu rikkumise; on kindlalt vastu droonide kasutamisele kohtuvälistes ja eksterritoriaalsetes tapmistes ning nõuab tööle pühendumist asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ülemaailmse keelustamise nimel; rõhutab eelkõige ohte, mis on seotud autonoomsete ja kaugjuhitavate süsteemide kasutamisega sellisteks operatsioonideks;

22.  nõuab, et EL kasutaks täiel määral ära oma uusi koostöö ja rahalise toetuse vorme, nagu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa rahutagamisrahastu, tegutsedes kooskõlas juba kehtestatud juhtpõhimõtetega ning viisil, mis edendab stabiilsust ja inimarengut;

23.  tunnustab ELi võetud kohustust luua Lähis‑Idas massihävitusrelvadest vaba tsoon kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 1995. aasta läbivaatamise ja pikendamise konverentsi resolutsiooniga Lähis‑Ida kohta ning ELi poolt usalduse suurendamise meetmete edendamist, et toetada selle protsessi täielikku, kontrollitavat ja pöördumatut läbiviimist; väljendab sügavat muret tuumarelvade võimaliku leviku pärast piirkonnas ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid aktiveeriksid ja tõhustaksid kõiki diplomaatilisi jõupingutusi selle vältimiseks ja sellele nähtusele lõpu tegemiseks; märgib, et Iisrael kui tuumarelva leviku tõkestamise lepingu mitteosaline on olnud pikka aega oma tuumastaatuse suhtes ebamäärane; kutsub Iisraeli üles allkirjastama tuumarelva leviku tõkestamise lepingu;

24.  mõistab kõige karmimalt hukka Iraani julmad repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu pärast seda, kui Iraani ametivõimud mõrvasid 21‑aastase Mahsa Amini selle eest, et ta ei järginud režiimi kohustuslikku riietumisreeglistikku; väljendab suurimat imetlust, austust ja toetust naistele ja meestele, kes on rahumeelselt protestinud põhiõiguste ja -vabaduste eest, nagu naise õigus mitte kanda pearätti; väljendab heameelt nõukogu täiendavate sihipäraste sanktsioonide üle Iraani režiimi kõrgete ametnike vastu, kes on seotud repressioonidega, sealhulgas Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (Islamic Revolutionary Guard Corps), moraalipolitsei ja suurenenud veebitsensuuri tõttu teabeministri vastu; kinnitab, et parlament peaks peatama ametlikud kohtumised Iraani ametnikega seni, kuni kehtivad kuue Euroopa Parlamendi liikme suhtes kehtestatud Iraani sihipärased sanktsioonid; kordab oma toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale, nõudes samas laiaulatuslikumat kokkulepet, mis käsitleb Iraani raketiprogrammi; mõistab sügavalt hukka Iraani jätkuva toetuse repressiivsele režiimile Süürias ja Hezbollah’le Liibanonis ning sõjaliste droonide ja rakettide ekspordi Venemaale, vaatamata Ukraina‑vastasele agressioonisõjale;

25.  võtab teadmiseks Lähis‑Ida piirkonnaga tehtava energiaalase koostöö strateegilise mõõtme; rõhutab vajadust mitmekesistada ELi energiaallikaid ning kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles hindama nafta, gaasi või vesiniku ELi importimise lepingute mõju julgeolekule; rõhutab, et piirkondlik stabiilsus ja heaolu on ELi peamine eesmärk, arvestades piirkonna tähtsust ELi energiaallikate mitmekesistamisel; nõuab, et EL mitte ainult ei asendaks Venemaalt pärit gaasi ja nafta importi süsivesinike tarnetega laiemast Lähis‑Idast, vaid kasutaks ära võimalust vähendada enne 2022. aastat sõltuvust Venemaa gaasist kahe kolmandiku võrra, et vähendada ELi liigset sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada investeeringuid energiatootmisse taastuvatest energiaallikatest, ja elektrivõrkude ühendatusse; nõuab, et EL suurendaks Euroopa rohelise kokkuleppe alast koostööd laiema Lähis‑Idaga; nõuab, et EL ergutaks ja toetaks piirkonna riike nende kliimaeesmärkide saavutamisel, eelkõige kasutades ära nende suurt taastuvenergia tootmisvõimsust; on seisukohal, et piirkonna sõltuvus süsivesinike kaevandamisest ja nendega kauplemisest ohustab selle tulevast stabiilsust; nõuab, et EL rõhutaks rohepöörde alasest koostööst saadavat vastastikust kasu, eelkõige kestliku majanduskasvu eeliseid võrreldes nende partneritega piirkonnas; kutsub ELi üles kaaluma taastuvenergia partnerluse loomist laiema Lähis‑Idaga;

26.  rõhutab vajadust võidelda terroriorganisatsioonide ja terroristliku tegevuse rahastamise vastu; rõhutab, et EL peab aitama peatada rahapesu ja tõkestada ebaseaduslikke rahavooge, võttes vastu selge strateegia, et tegeleda puudustega mitme piirkonna riigi selliste vahendite kontrollimisel; taunib asjaolu, et Araabia Ühendemiraadid on pakkunud Venemaa oligarhidele turvapaika, vältides ELi sanktsioone Venemaale; rõhutab, et arenenud ja ajalooline julgeolekupartnerlus piirkonnaga nõuab ühist lähenemisviisi Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja Euroopa põhihuvidele; mõistab samuti hukka asjaolu, et Süüria režiimi suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidest on alates 2011. aastast Liibanoni, Iraani ja Venemaa kaudu mööda hiilitud;

27.  mõistab teravalt hukka terrorirühmituste terrorirünnakud piirkonnas; kutsub seetõttu ELi ja selle liikmesriike üles võtma kindla kohustuse õiguspäraste valitsuste ees, kes võitlevad džihaadivõrgustike vastu; hindab kõrgelt komisjoni ja Euroopa välisteenistuse pingutusi luua mitmes piirkonna riigis asuvates ELi delegatsioonides terrorismivastase võitluse valdkonna eksperdivõrgustik ning pakkuda mitme valitsuse taotletud kohandatud abi; nõuab süstemaatilist koostööd radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel sihipäraste, kohandatud ja korrapäraselt hinnatavate tsiviilprogrammide kaudu; väljendab heameelt komisjoni ja eelkõige välispoliitika vahendite talituse jõupingutuste üle luua programmid mitme piirkonna riigiga partnerluse arendamiseks, et võidelda radikaliseerumise ja terrorismi vastu; on seisukohal, et sellised programmid, mis on kohandatud vajadustele ning mida toetavad materiaalsed ja rahalised vahendid, mis vastavad abi saavate riikide konkreetsetele vajadustele, võivad olla mõjusad julgeolekualase koostöö vahendid; nõuab siiski nende projektide tulemuslikkuse põhjalikku hindamist ja selle tagamist, et elluviijad, kes on sageli pärit liikmesriikide ametitest, pakuvad tõeliste erialateadmiste alusel piisavat koolitust, mis on kohandatud vastuvõtvate riikide väljendatud vajadustele;

28.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu Magnitski akti, mis on oluline ELi vahend inimõiguste rikkujate karistamiseks; nõuab piiravate meetmete ettevalmistamist Iraani ametnike suhtes, kes on seotud inimõiguste raskete rikkumistega Iraani inimõiguste kaitsjate, meelsusvangide ja riigis rahumeelselt meelt avaldajate vastu;

Kodanikud ja inimõigused

29.  rõhutab, et inimestevahelised kontaktid ja koostöö sellistes valdkondades nagu kaubandus, haridus, teadus või kultuur mängivad piirkonnas olulist rolli ning võivad anda märkimisväärse panuse piirkondlikku stabiilsusesse ja lõhede ületamisesse nii ELiga kui ka eri riikide vahel; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni esitatud ettepaneku üle vabastada Kuveidi ja Katari kodanikud viisanõudest; kutsub komisjoni üles alustama kiiresti tehnilisi arutelusid, et tagada asjakohaste kriteeriumide täitmine, et saavutada lõpuks Kuveidi ja Katari kodanikele viisavabadus; kutsub komisjoni üles lihtsustama piirkonna üliõpilaste juurdepääsu programmile „Erasmus+“;

30.  rõhutab, kui oluline on ELi pidev ja kasvav poliitiline ja diplomaatiline esindatus piirkonnas strateegilise poliitilise dialoogi edendamisel ja piirkonna riikide vahelise suhtluse edendamisel, et edendada stabiilsust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid diplomaatilisi ja poliitilisi suhteid demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi nimel, nagu nõuavad rahumeelsed rahvaliikumised kogu Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonnas;

31.  märgib, et EL ja selle liikmesriigid osalevad praegu piirkonnas mitut liiki sõjalistes operatsioonides ja koostöös: ELi juhtimisel Somaalias tegutsev mereväeoperatsioon Atalanta, et kaitsta Maailma Toiduprogrammi laevu ja teisi kaitsetuid laevu ning tõkestada, ennetada ja ohjata merel toimuvaid piraatlusjuhtumeid ja relvastatud röövimisi, Euroopa Liidu merevägede operatsioon Vahemerel IRINI, USA operatsioon Inherent Resolve, et toetada partnervägesid, kuni nad suudavad iseseisvalt Daeshi/ISISt Iraagi ja Süüria määratud piirkondades võita, NATO operatsioon Sea Guardian meresõidu turvalisuse suutlikkuse suurendamise, merendusalase olukorrateadlikkuse ja merel terrorismivastase võitluse toetamise eesmärgil ning Euroopa merendusalase teadlikkuse seiremissioon Hormuzi väinas; on seisukohal, et need kohustused vastavad rahvusvahelise õigusega kinnitatud kollektiivsetele ohtudele ja kujutavad endast ELi märkimisväärset panust piirkonna julgeolekusse; märgib siiski, et teatavate liikmesriikide individuaalne kaasamine kohalikesse kriisidesse või konfliktidesse ei ole osa tihedamalt koordineeritud lähenemisviisidest Euroopa tasandil, näiteks Süürias või Liibüas; rõhutab vajadust jälgida ja hinnata ELi kohalolekut inimõiguste seisukohast ning võtta arvesse inimeste julgeoleku kriteeriume;

32.  taunib asjaolu, et piirkonna juhid reageerisid autoritaarse süsteemi taastamisega ulatuslikele tänavameeleavaldustele, milles nõuti demokraatlikke reforme paljudes Araabia riikides aastatel 2010–2011 ja hiljem, piirates veelgi kodanike ja elanike sõna-, ühinemis-, kogunemis- ja ajakirjandusvabadust; rõhutab, et õigusriik ja inimõigused, hea valitsemistava ja korruptsioonivastane võitlus toovad inimestele kasu ja edendavad piirkonnas stabiilsust; rõhutab, et meelevaldse kinnipidamise ja piinamise võimalus kujutab endast vastuvõetamatut ebakindlust piirkonna kõigi kodanike jaoks, põhjustades rohkem sotsiaalseid rahutusi, usaldamatust ja pahameelt riiklike institutsioonide vastu;

33.  mõistab hukka, et kogu piirkonnas kannatavad inimõiguste kaitsjad, aktivistid, ajakirjanikud ja kritiseerijateks peetavad isikud jätkuvalt tõsiste ja ulatuslike riiklike repressioonide all; nõuab, et EL ja liikmesriikide delegatsioonid seaksid kohapeal kohalike ametiasutustega suhtlemisel esikohale inimõiguste küsimused ning tagaksid kõigi ELi suuniste, sealhulgas inimõiguste kaitsjaid käsitlevate suuniste ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva tegevuskava täieliku ja hoolika rakendamise; nõuab, et EL edendaks piirkonnas sallivust ja usuvabadust; nõuab, et komisjon tagaks, et meie kolmandate riikidega sõlmitud assotsieerimislepingutes sisalduvat demokraatiaklauslit kohaldatakse tulemuslikult alati, kui esineb selge inimõiguste rikkumine; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid kõiki nende käsutuses olevaid mitmepoolseid foorumeid, sealhulgas ÜROd, et uuendada või luua sõltumatuid rahvusvahelisi uurimis- ja aruandlusmehhanisme, et käsitleda Lähis‑Ida piirkonnas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kõige raskemaid rikkumisi, eelkõige piinamist, kadunuks jääma sundimist ja kohtuväliseid hukkamisi; nõuab sel eesmärgil ÜRO Jeemeni väljapaistvate ekspertide rühma taastamist, ÜRO järelevalve- ja aruandlusmehhanismi loomist inimõiguste rikkumiste kohta Egiptuses ning ÜRO sõltumatu teabekogumismissiooni volituste pikendamist Liibüas;

34.  väljendab sügavat muret inimõigustele avalduva mõju pärast, mida avaldab piirkonnas massijälgimistehnoloogia müük, eksport, ajakohastamine ja hooldamine, arvestades selle kahetsusväärseid tulemusi tehnoloogia väärkasutamisel siserepressioonideks; mõistab hukka selle, et piirkonnas kuritarvitatakse nuhkvaratehnoloogiat, näiteks Iisraeli NSO grupi nuhkvara Pegasus; rõhutab, et jälgimistarkvara igasugune väärkasutamine poliitiliste liidrite, ajakirjanike, aktivistide või kodanikuühiskonna vastu kujutab endast põhiõiguste ja -vabaduste tõsist rikkumist; rõhutab erilist ohtu, mida uued digitaaltehnoloogiad kujutavad endast inimõiguste kaitsjate, opositsioonitegelaste, ajakirjanike ja teiste jaoks nende tegevuse kontrollimisel, piiramisel ja kahjustamisel; nõuab, et EL võtaks initsiatiivi, et edendada viivitamatut ülemaailmset moratooriumi nuhkvaratehnoloogia müümisele, üleandmisele ja kasutamisele kuni selle valdkonna tugeva õigusraamistiku vastuvõtmiseni; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid inimõigustega seotud hoolsuskohustuse täieliku täitmise ning kontrolliksid nõuetekohaselt Euroopa jälgimistehnoloogia ja sellega seotud tehnilise abi võimalikku tulevast eksporti; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid veenaksid kolmandate riikide valitsusi kaotama repressiivsed küberturvalisuse ja terrorismivastase võitluse õigusaktid ja tavad; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles vabastama kõik meelsusvangid, sealhulgas ajakirjanikud ja kodanikest ajakirjanikud, ning võimaldama vabal, sõltumatul ja mitmekesisel meediamaastikul stabiilsuse ja julgeoleku pikaajalistes huvides areneda; rõhutab, kui oluline on võidelda desinformatsiooni ja valeuudiste leviku vastu selles piirkonnas, ning nõuab, et EL võtaks asjakohaseid meetmeid, eelkõige toetades sõltumatut meediat ja hariduslikke kodanikualgatusi;

35.  nõuab, et EL jätkaks tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna arengu edendamist piirkonnas, eelkõige ametiühingute, naisorganisatsioonide või keskkonnaorganisatsioonide kaasamise kaudu; märgib, et EL on huvitatud koostööst kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et paremini teavitada, hinnata ja mitmekesistada oma poliitikat piirkonna riikide suhtes; rõhutab, et kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine mitmes riigis ohustab piirkonna stabiilsust; peab äärmiselt kahetsusväärseks ühinemisvabaduse järsku halvenemist ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud rünnakuid kas õiguslike või de facto repressioonide ja hirmutamise kaudu mitmes riigis viimase kümnendi jooksul; kinnitab kindlalt, et põhiliste kodaniku- ja poliitiliste õiguste ja vabaduste kaitsmine on kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguspärane töövaldkond, sealhulgas Lähis‑Idas;

36.  rõhutab naistevastase vägivalla tõsidust piirkonnas, eriti konfliktiolukordades; palub ELil ja selle liikmesriikidel kutsuda oma piirkonna koostööpartnereid üles suurendama naiste osalemist konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahuläbirääkimistes, rahuloomes, rahuvalves, humanitaarabi andmises ja konfliktijärgses ülesehitustöös; palub ELil sellega seoses olla eeskujuks ja tagada naiste õiglane esindatus oma ELi delegatsioonides ja missioonides; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta oma konfliktide lahendamise jõupingutustesse laiemas Lähis‑Idas; kordab oma nõudmist, et ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava III rakendataks täielikult ja seataks prioriteediks ELi välistegevuse igas aspektis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid nõuaksid tungivalt, et kõik piirkonna konflikti osapooled võtaksid erimeetmeid, et kaitsta naisi ja tütarlapsi soolise vägivalla, eelkõige vägistamise ja muude seksuaalse kuritarvitamise vormide eest relvakonfliktides; rõhutab kohalike naisorganisatsioonide toetamise tähtsust mõjuvõimu suurendamise vahendina;

37.  kutsub piirkonna ametivõime üles pidama kinni piinamise keelust, mis on sätestatud eelkõige ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, mille enamik piirkonna riikidest on allkirjastanud ja ratifitseerinud; nõuab surmanuhtluse kaotamist kogu piirkonnas; peab kahetsusväärseks, et ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega ei ole kehtestatud ühtegi inimõiguste kaitsemeedet Pärsia lahe riikidega tehtava terrorismivastase koostöö suhtes, ning nõuab, et mis tahes selles valdkonnas tehtava koostöö puhul Pärsia lahe piirkonna ja Lähis‑Ida riikidega kohaldataks rangelt selliseid kaitsemeetmeid; võtab sügava murega teadmiseks piirkonna riikide püsiva mustri võtta vastu ebamääraselt koostatud terrorismivastased seadused, mille rakendamine toob praktikas kaasa seadusliku rahumeelse teisitimõtlemise kriminaliseerimise; väljendab heameelt kahepoolsete inimõigustealaste dialoogide pidamise üle Pärsia lahe Araabia riikidega ning Iisraeli, Jordaania ja Liibanoniga; rõhutab siiski, et sellised dialoogid ei tohiks toimuda vaid moepärast ning nende eesmärk peaks olema konkreetsete kohustuste ja tulemuste tagamine konkreetsete inimõiguste alaste edusammude tegemiseks partnerriikides; rõhutab lisaks, et iga-aastased inimõiguste dialoogid ei tohiks olla ainus võimalus inimõigustealasteks kõnelusteks vastavate riikidega; nõuab, et EL ja liikmesriikide juhid kajastaksid muresid ja sõnastaksid dialoogides väljendatud soovitusi kogu kõrgetasemelise suhtluse käigus Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide kolleegidega; on sügavalt mures inimõiguste olukorra pideva halvenemise pärast Saudi Araabias, mis kajastub hukkamiste arvu suurenemises 2022. aastal ja Saudi Araabia kodanike, näiteks Salma al-Shehabi, sotsiaalmeedia kasutamise eest 45 aastaks vangi mõistmises; on sügavalt mures sisulise vastutuse puudumise pärast Washington Posti ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva eest;

38.  rõhutab ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide tähtsust piirkondliku stabiilsuse peamiste edendajatena; rõhutab vajadust veelgi tõhustada koostööd ELi ja piirkonna riikide vahel, et täita kõik need eesmärgid, eelkõige need, mis on seotud probleemidega, mis nõuavad ülemaailmset koostööd, nagu kliimamuutused, kehtestades nendes valdkondades selged strateegiad, ajakavad ja eesmärgid; rõhutab, et ELi jaoks on parim viis piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse edendamiseks tegeleda selle algpõhjustega;

o
o   o

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Riikide Liiga, Vahemere Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretäridele ning nende organisatsioonide liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
(2) ELT C 342, 6.9.2022, lk 167.
(3) ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.
(4) Martin Griffiths – ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaator, Filippo Grandi – ÜRO pagulaste ülemvolinik, ja Achim Steiner – ÜRO Arenguprogrammi administraator „Message from the United Nations humanitarian, refugee, and development chiefs on the situation in Syria and the region“ (ÜRO humanitaarabi, pagulaste ja arengu valdkonna juhtide teadaanne olukorra kohta Süürias ja piirkonnas), 10. mai 2022.
(5) ÜRO Pagulaste ülemvolinik, „Syria emergency“ (Süüria hädaolukord), ajakohastatud 15. märtsil 2021.
(6) ÜRO Pagulaste ülemvolinik, „Iraq Refugee Crisis Explained“ (Iraagi pagulaskriisi selgitus), 7. november 2019.
(7) ÜRO Pagulaste ülemvolinik, „Yemen Crisis Explained“ (Jeemeni kriisi selgitus), 14. juuli 2022.
(8) Nõukogu ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP.
(9) Acemoglu, D. et al., „Democracy Does Cause Growth“ (Demokraatia põhjustab majanduskasvu), Journal of Political Economy, Vol. 127, nr 1, 2019, lk 47–100.
(10) AlMezaini, K., „Humanitarian Foreign Aid of Gulf States – Background and Orientations“ (Pärsia lahe riikide välis-humanitaarabi – taust ja suunad), Konrad Adenaueri Fond, poliitikaaruanne nr 20, jaanuar 2021.


ELis diabeedi ennetamine, kontrolli all hoidmine ja parem ravimine ning ülemaailmne diabeedipäev
PDF 150kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2022. aasta resolutsioon ELis diabeedi ennetamise, kontrolli all hoidmise ja parema ravimise ning ülemaailmse diabeedipäeva kohta (2022/2901(RSP))
P9_TA(2022)0409B9-0492/2022

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 168,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu 3. eesmärgi 4. alaeesmärki, milleks on vähendada ennetustegevuse ja ravimise abil kolmandiku võrra mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu, ning kestliku arengu 3. eesmärgi 8. alaeesmärki tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi, sealhulgas kaitse finantsriskide eest, juurdepääs kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele(1),

–  võttes arvesse mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje ülemaailmset seireraamistikku ning eelkõige diabeedi ja rasvumise kasvu peatamise prioriteeti(2),

–  võttes arvesse 9.–10. aprillil 2019. aastal Türkmenistanis Aşgabatis toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa kõrgetasemelise mittenakkuslike haiguste teemalise konverentsi tulemuste aruannet „Time to Deliver in Europe: meeting non-communicable disease targets to achieve the Sustainable Development Goals“ (On aeg Euroopas tulemustele keskenduda: mittenakkuslike haiguste osas seatud sihtide saavutamine, et täita kestliku arengu eesmärgid)(3),

–  võttes arvesse WHO üleilmset diabeedikokkulepet(4),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni diabeedi leviku tõkestamise kohta Euroopa Liidus(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) ja parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni selle kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381) ja parlamendi 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni selle kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatist „Euroopa ravimistrateegia“ (COM(2020)0761) ja parlamendi 24. novembri 2021. aasta resolutsiooni selle kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2021. aasta teatist Euroopa vähktõvevastase võitluse kava kohta (COM(2021)0044) ja parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsiooni vähktõvevastase võitluse tugevdamise kohta Euroopas – ulatusliku ja koordineeritud strateegia suunas(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027(10),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta (COM(2022)0197),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2282 tervisetehnoloogia hindamise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2022. aasta algatust „Koos oleme tervemad“, mis käsitleb mittenakkuslikke haigusi(12),

–  võttes arvesse maailma terviseassamblee 28. mai 2019. aasta resolutsiooni ravimite, vaktsiinide ja muude tervisetoodete turgude läbipaistvuse suurendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava(13),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et diabeet on üks levinumaid mittenakkuslikke haigusi; arvestades, et ELis põeb diabeeti üle 33 miljoni inimese; arvestades, et diabeeti põdevate inimeste arv ELis kasvab prognooside kohaselt 2030. aastaks 38 miljonini(14);

B.  arvestades, et ligikaudu pooled diabeeti põdevatest inimestest ei saavuta ega hoia vere glükoosisisalduse optimaalset sihttaset(15) ning et see suurendab diabeediga seotud tüsistuste ohtu ning põhjustab enesetunde halvenemist ja muud kahju, sealhulgas töövõimekuse vähenemist ja kulusid ühiskonnale; arvestades, et kõigist maailma piirkondadest elab kõige rohkem 1. tüüpi diabeediga lapsi ja noori Euroopas(16);

C.  arvestades, et enam kui 95 %‑l diabeeti põdevatest inimestest on 2. tüüpi diabeet, mille riskitegurid on näiteks ülekaal, tubakatoodete tarbimine, ebapiisav liikumine ja ebatervislik toitumine; arvestades, et 2. tüüpi diabeeti esineb üha enam ka laste ja noorte täiskasvanute seas(17);

D.  arvestades, et 1. ja 2. tüüpi diabeet vähendab oodatavat eluiga(18); arvestades, et diabeet on Euroopas peamiste surmapõhjuste seas hinnanguliselt neljandal kohal(19);

E.  arvestades, et diabeeti ei suudeta praegu veel välja ravida;

F.  arvestades, et diabeeti võivad põdeda igas vanuses ja igast eluvaldkonnast inimesed;

G.  arvestades, et diabeet mõjutab sotsiaal-majanduslikke rühmi ebavõrdselt ja sotsiaal-majanduslikud tegurid määravad selle mõju inimeste elule;

H.  arvestades, et kõigil patsientidel on õigus saada optimaalset ravi, olenemata nende rahalistest vahenditest, soost, vanusest või kodakondsusest, ning arvestades, et ELis tuleb kiiresti tagada võrdne juurdepääs ohutule, tõhusale ja taskukohasele ravile;

I.  arvestades, et ELi kodanikud on ikka veel ebavõrdses olukorras nii diabeedi ennetuse, riskitegurite eest kaitstuse, tervisliku eluviisi alaste teadmiste kättesaadavuse kui ka väärinformatsiooniga toimetuleku oskuste osas; arvestades, et ELi kodanike vahel valitseb liikmesriigiti ja riigi tasandil ka piirkonniti ebavõrdsus õigeaegse juurdepääsu saamisel taskukohasele ja kvaliteetsele ravile ja hooldusele;

J.  arvestades, et diabeet põhjustab palju terviseprobleeme ning et kolmandikul diabeeti põdevatest inimestest areneb välja diabeetiline retinopaatia(20) ja kolmandikul südame-veresoonkonna haigused(21); arvestades, et 2. tüüpi diabeediga ja/või kõrgvererõhktõvega inimestel esineb neli viiendikku lõppstaadiumis neeruhaigustest(22); arvestades, et diabeet põhjustab varajast suremust ja puudeid (pimedaks jäämine, amputeerimised, südamepuudulikkus);

K.  arvestades, et 2. tüüpi diabeedi, rasedusaegse diabeedi, diabeedi tüsistuste ja diabeedi muude tagajärgede teatavaid vorme saab ära hoida sellise poliitikaga, mis reguleerib selle haiguse muudetavaid riskitegureid, nagu aktiivse ja tubakavaba elu propageerimine ja tervisliku toidu kättesaadavus, aga ka poliitikaga, mis käsitleb tervist mõjutavaid keskkonna-, kultuurilisi ja sotsiaal-majanduslikke tegureid ning soodustab varajast diagnoosimist ja kiiret reageerimist; arvestades siiski, et diabeet diagnoositakse sageli liiga hilja ja kuni kolmandik kõigist diabeeti põdevatest inimestest ELis ei ole praegu oma seisundist teadlik(23);

L.  arvestades, et pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistus aitab kodanikel teha tervislikumaid toiduvalikuid, hoides seeläbi ära soola-, rasva- ja suhkrurikka ebatervisliku toidu tarbimise ning ennetades rasvumist, mis on üks peamisi 2. tüüpi diabeedi tekke riskitegureid;

M.  arvestades, et diabeeti põdevad inimesed kuuluvad ka nende hulka, keda COVID‑19 mõjutab kõige rängemalt, ja seda mitte üksnes COVID‑19 raskete vormide tekke riski, vaid ka hilisemas elus tekkivate tüsistuste ohu tõttu, mis on tingitud ravi katkemisest pandeemia ajal(24);

N.  arvestades, et tingituna koosmõjust teiste haiguste ja kõigi ravitasanditega on diabeet kompleksne ja multifaktoriaalne haigus; arvestades, et haiguse ennetamist, ravi ja kontrolli all hoidmist võib käsitada tervisesüsteemi kvaliteedi, tõhususe, tulemuslikkuse ja toimetulekuvõime näitajana; arvestades, et diabeedi tõhus kontrolli all hoidmine ja ravi aitab tõrjuda ka teisi mittenakkuslikke ja muid haigusi;

O.  arvestades, et 100 aastat pärast läbimurdelist insuliini avastamist esineb kogu maailmas ning liikmesriikides ja nende vahel ikka veel palju ebavõrdsust, mis puudutab hariduse, ravi, ravimite, veresuhkru taseme jälgimise vahendite, varustuse ja tehnoloogia kättesaadavust ning autonoomiat ja tervisenäitajaid(25); arvestades, et ka edaspidi tuleb teha teadusuuringuid, et selgitada välja 1. tüüpi diabeedi individuaalsed riskitegurid, uurida, kuidas oleks kõige paremini võimalik 1. tüüpi diabeeti varem diagnoosida, ja teha kindlaks patsiendid, kellele edaspidi võiks pakkuda immunoloogilist ravi; arvestades, et vaja on ka täiendavaid uuringuid, sealhulgas käitumisuuringuid, et teha veelgi täpsemalt kindlaks kõige mõjusamad võimalused 2. tüüpi diabeedi ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks ja neid võimalusi veelgi täiustada;

P.  arvestades, et diabeet põhjustab kõigis liikmesriikides ligikaudu 9 % tervishoiukuludest(26), ning arvestades, et kuni 75 % nendest kuludest võib olla tingitud potentsiaalselt ennetatavatest tüsistustest(27); arvestades, et ennetus on teatavat liiki diabeedi esinemissageduse, levimuse ja tüsistuste vähendamisel tõhusam kui mis tahes ravi ning ühtlasi on see kõige kulutõhusam pikaajaline diabeeditõrje strateegia;

Q.  arvestades, et diabeeti põdevad inimesed peavad oma haigustega ise hakkama saama, saades aeg-ajalt, paar korda aastas tervishoiutöötajatelt nõu või abi; arvestades, et diabeedi koormus inimestele ja nende peredele ei ole mitte ainult rahaline, vaid hõlmab ka tõsiseid psühhosotsiaalseid probleeme ja elukvaliteedi langust; arvestades, et uuendused ise oma veresuhkru taseme mõõtmise alal võimaldavad veresuhkru taseme lihtsamat ja paremat reguleerimist; arvestades, et on kasulik toetada selliste uuenduste kiiret kättesaadavust diabeedipatsientidele, kuna need aitavad diabeeti edukalt kontrolli all hoida, hoides seeläbi ära tüsistusi ja sellest tingitud tervishoiukulusid;

R.  arvestades, et puudub ELi õigusraamistik, mis võimaldaks kaitsta diabeeti või muid kroonilisi haigusi põdevaid inimesi diskrimineerimise eest, ning et eelarvamused nende inimeste suhtes on kogu ELis ikka veel laialt levinud nii koolis, töölevõtul, töökohal, kindlustuslepingute sõlmimisel kui ka juhilubade andmisel; arvestades, et diabeedialaste teadmiste ning ravi ja tehnoloogia areng viimastel aastatel tähendab, et diabeeti põdevad inimesed saavad oma veresuhkrut palju täpsemalt ja järjepidevamalt kontrollida, mis võimaldab neil hakkama saada varem ohtlikuna tundunud igapäevatoimingutega;

S.  arvestades, et diabeeti ja muid mittenakkuslikke haigusi põdevatel inimestel on suur oht, et humanitaarhädaolukordades nende ravi katkeb ning see võib tekitada tõsisemaid sümptomeid ja tüsistusi;

T.  arvestades, et diabeeti on käsitletud mitmes ELi meetmes, sealhulgas nõukogu 2006. aasta järeldustes tervislike eluviiside edendamise ja diabeedi ennetamise kohta ning parlamendi 14. märtsi 2012. aasta resolutsioonis diabeedi leviku tõkestamise kohta Euroopa Liidus; arvestades, et nende jõupingutuste suurendamine diabeedi kasvava koormuse tõttu ja liikmesriikide kiireloomuline vajadus võtta jõulisi meetmeid on põhjendatud, pidades eelkõige silmas ELi tasandil kooskõlastatud meetmete lisaväärtust; arvestades, et mittenakkuslikke haigusi käsitlev ELi algatus „Koos oleme tervemad“ puudutab mõningaid liikmesriikide vajadusi ja parlamendi 2012. aasta resolutsioonis esitatud nõudmisi, kuid selles puudub liikmesriikide selge tegevusraamistik ning pole seatud konkreetseid eesmärke ja sihte, mis võimaldaksid püstitada kaugemaid eesmärke ja mõõta edusamme;

1.  peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et üha rohkem inimesi põeb diabeeti, ning väljendab solidaarsust seda vägagi häirivat haigust põdevate inimeste ja nende perekondadega;

2.  tuletab meelde 75. maailma terviseassambleel diabeedi kohta püstitatud ravi kättesaadavuse ülemaailmseid eesmärke, mis seati 2030. aastaks ja mis hõlmavad järgmist: tagada diabeedi diagnoosimine vähemalt 80 protsendil seda põdevatest inimestest, saada 80 % juhtudel glükeemia hästi kontrolli alla, saada vererõhk hästi kontrolli alla 80 % diagnoositud diabeediga inimestel, teha statiinid kättesaadavaks 60 % diabeeti põdevatele vähemalt 40aastastele inimestele ja tagada kõikidele 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele taskukohase hinna ja tagatud kvaliteediga insuliin ja vereglükoosi taseme koduse jälgimise vahendid; rõhutab, et ELi 2030. aastaks seatud ravi kättesaadavuse märgid peaksid olema veelgi ulatuslikumad;

3.  tunneb heameelt ühisavalduse üle, mille tegid komisjon ja WHO Euroopa piirkondlik büroo 2020. aastal WHO Euroopa piirkondliku komitee 70. istungjärgul ning milles nad lubasid tõhustada oma juba niigi tugevat partnerlust ja kohandada seda uute tervishoiuprioriteetidega, mille hulka kuulub ka mittenakkuslike haiguste laiaulatuslik tõrje(28);

4.  tunneb heameelt mittenakkuslikke haigusi käsitleva ELi algatuse „Koos oleme tervemad“ üle ning kutsub liikmesriike üles järgima selles dokumendis kirjeldatud parimaid tavasid ja kasutama ära ELi eri programmide kaudu kättesaadavaks tehtavaid rahalisi vahendeid;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles näitama poliitilist tahet ja seadma ulatuslikud eesmärgid diabeeti põdevate eurooplaste arvu kasvutendentsi ümberpööramiseks, vähendama ebavõrdsust ELi kodanike vahel ning parandama diabeeti põdevate inimeste ravi ja elukvaliteeti;

6.  toonitab, et komisjon peaks viima ellu mittenakkuslikke haigusi käsitleva ELi algatuse „Koos oleme tervemad“, tehes muu hulgas koostööd liikmesriikidega diabeedi kohta andmete kogumise ühiste ja standardsete kriteeriumide ja meetodite väljatöötamisel ja rakendamisel ning diabeeti käsitlevate epidemioloogiliste andmete ning ELis diabeedi ennetamise ja kontrolli all hoidmise kulusid käsitlevate majanduslike andmete, sealhulgas ka patsientide eelistusi käsitlevate ja patsientide loodud andmete kogumisel, registreerimisel, jälgimisel ja haldamisel; rõhutab, et parimate tavade edendamine ja võimendamine ning kliiniliste sekkumiste ja ennetusprogrammide tõhusust käsitlevate teadusuuringute toetamine toob endaga kaasa paremad tulemused nii diabeedi enda kui ka kõigi muude diabeedi tüsistuste ja kaasuvate haiguste valdkonnas;

7.  kutsub liikmesriike üles töötama välja, rakendama ja jälgima riiklikke diabeedikavasid ja -strateegiaid, millel on võrreldavad vahe-eesmärgid ja sihid, sealhulgas riskide vähendamise ja sõeluuringute / varajase reageerimise komponent, mis on suunatud muu hulgas tervist mõjutavatele sotsiaal-majanduslikele teguritele, tervist soodustava keskkonna, terviseteadlikkuse ja digitaalse kirjaoskuse edendamisele, haridusele ja teadlikkuse suurendamisele, mille sihtrühmaks on nii laiem elanikkond kui ka eriti kaitsetud elanikkonnarühmad (näiteks eeldiabeediga inimesed), ning mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja optimeerida tervishoiuressursse;

8.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi kõikide töövaldkondade meetmed ja dokumendid kajastavad kõige ajakohasemaid tõendeid, pidades eelkõige silmas muutuvaid riskitegureid ja riskivähendamismeetmeid, ning annavad täpse ülevaate diabeedist, et võidelda häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu;

9.  toonitab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata kõigi mittenakkuslike haiguste ennetamisele, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada, rakendada ja hinnata nõuetekohaselt rahastatud ennetuskavasid;

10.  taunib märkimisväärset tervisealast ebavõrdsust ELis, sealhulgas mittenakkuslike haiguste ennetamisel; nõuab kindlalt kaitsetute, marginaliseeritud ja sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade ja äärepoolsetes piirkondades (nt meditsiinikeskustest kaugel asuvates maa-, isoleeritud või äärepoolseimates piirkondades) elavate inimeste kindlakstegemist ja neile erilise tähelepanu pööramist, et tagada neile juurdepääs ennetusteenustele; on sellega seoses seisukohal, et ennetust tuleb käsitleda ka sotsiaalse õigluse kontekstis, mille raames on lisaks üksikisikute käitumise muutumisele vaja ka kogu elanikkonda hõlmava avaliku poliitika kaudu saavutatavaid süsteemseid muutusi;

11.  kutsub liikmesriike üles tagama patsientide jätkuva juurdepääsu esma- ja teisese tasandi arstiabile ning diabeediravile ja sellega seotud tehnoloogiatele, sealhulgas e-tervise tehnoloogiatele, näiteks glükoosi pideva jälgimise süsteemidele ja uutele insuliini manustamise süsteemidele, ning toetama patsiente niisuguste oskuste ja arusaamade omandamisel ja säilitamisel, mis on vajalikud selleks, et võimaldada oma seisundiga kogu elu jooksul ise asjakohaselt toime tulla;

12.  rõhutab, kui oluline on mittenakkuslike haigustega tegeledes lähtuda sellest, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel lahutamatult seotud, ning et seetõttu peaksid kõik mittenakkuslike haiguste vastu võitlemise meetmed põhinema kindlalt terviseühtsuse põhimõttel;

13.  toonitab, kui olulised on krooniliste haiguste ennetamisel ja terviseohtudega tegelemisel ELi tervishoiualased õigusaktid ja meetmed, sealhulgas direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(29), ELi rahvatervishoiu asutuste läbivaadatud volitused, kavandatud tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus (COM(2020)0727), tubakatoodete direktiiv(30), programm „EL tervise heaks“ ja ravimistrateegia;

14.  toonitab tervisliku toidukeskkonna olulist rolli mittenakkuslike haiguste ennetamisel ning palub liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada oma meetmeid tagamaks, et kõige tervislikum ja kestlikum toit on ka kõige taskukohasem;

15.  toonitab vajadust käsitleda mittenakkuslike haiguste muudetavaid riskitegureid poliitikameetmete abil, millega edendatakse aktiivset ja tubakavaba elu, juurdepääsu tervislikule toidule ja kehalist aktiivsust ning võideldakse halba tervist põhjustavate keskkonna-, kultuuriliste ja sotsiaal-majanduslike tegurite vastu;

16.  tunnistab, et rasvumist peetakse 2. tüüpi diabeedi peamiseks riskiteguriks; toonitab tervisliku toitumise rolli 2. tüüpi diabeedi ennetamisel ja kontrolli all hoidmisel; rõhutab, et individuaalset diabeediriski saab vähendada kestlikult toodetud taimede ja taimsete toiduainete, näiteks värskete puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ja liblikõieliste taimede tarbimise suurendamisega(31); toonitab lisaks vajadust piirata liha ja liigselt töödeldud toodete ning suure suhkru-, soola- ja rasvasisaldusega toodete ületarbimist; tunneb heameelt ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava ning ELi põllumajandustoodete edendamise poliitika läbivaatamise üle;

17.  palub komisjonil ja liikmesriikidel julgustada tarbijaid tegema toidukaupade puhul teadlikke, tervislikke ja kestlikke valikuid ning neid seejuures abistada, kehtestades pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe kohustusliku ja ühtlustatud ELi märgistuse, mis on välja töötatud usaldusväärsete ja sõltumatute teaduslike tõendite alusel; kiidab heaks ELi lastegarantii keskendumise tervislikule toitumisele ja nõuab uue laste rasvumist käsitleva ELi tegevuskava koostamist; toetab maksumeetmeid, mille eesmärk on muuta värsked toiduained (puu- ja köögiviljad, kaunviljad, liblikõielised taimed ja täisteratooted) riiklikul tasandil taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, eriti väikese sissetulekuga inimestele; julgustab liikmesriike kasutama hinnakujunduspoliitikat, näiteks käibemaksu diferentseerimist ja turundusvõtteid, et mõjutada nõudlust vähese küllastunud rasvhapete, transrasvhapete ning soola- ja suhkrusisaldusega toiduainete ja jookide järele ning nende kättesaadavust ja taskukohasust; toetab liikmesriike niisuguste asjakohaste sätete läbivaatamisel, millega piiratakse magustatud jookide ja suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega töödeldud toiduainete reklaamimist, sealhulgas nende reklaamimist sotsiaalmeedias, ning ootab huviga seadusandlikke ettepanekuid, mis lubati selles valdkonnas esitada strateegia „Talust taldrikule“ raames;

18.  toonitab, et tubakas, alkoholi kuritarvitamine ja keskkonnareostus kuuluvad ka muude krooniliste haiguste riskitegurite hulka; kordab oma nõudmist töötada tihedas koostöös tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmaga välja krooniliste haiguste ennetamise integreeritud programm;

19.  rõhutab Euroopa rohelise kokkuleppe tähtsust olulise tegurina, mis soodustab Euroopas haiguste ennetamist, vähendades õhu-, toidu-, vee- ja pinnasereostust ja kokkupuudet kemikaalidega ning tagades tervisliku toidu kättesaadavuse ja selle kohta teabe andmise; nõuab, et strateegiasse „Talust taldrikule“, kestlikkust toetavasse kemikaalistrateegiasse ning nullsaaste ja mürgivaba keskkonna strateegiatesse lisataks ka hindamine, milles analüüsitakse poliitika mõju mittenakkuslike haiguste esinemisele;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama riiklike tervishoiuteenuste digitaliseerimist ning niisuguste uute vahendite ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis võimaldavad tõhusamat andmete kogumist ja jälgimist ning meetmeid, mille eesmärk on parandada oma seisundiga ise toimetulekut, vähendada diabeediga seotud tüsistuste ja diabeedi muude tagajärgede ohtu ning parandada elukvaliteeti; rõhutab, et tervishoius peaks igasugune digiüleminek käima käsikäes suurema tervisealase digikirjaoskusega, olema kasutajasõbralik ja patsiendikeskne ning edendama usaldust, tagades andmekaitse ja küberturvalisuse kõrged standardid; rõhutab sellega seoses Euroopa terviseandmeruumi potentsiaali mittenakkuslike haiguste, sealhulgas diabeedi jaoks;

21.  kutsub komisjoni üles tegema struktureeritult koostööd patsientide organisatsioonidega ning diabeeti ja muid kroonilisi haigusi põdevate inimestega ning julgustama diabeeti põdevate inimeste jaoks kõige olulisemate tulemusnäitajate ühise kogumi väljatöötamist, mida tuleb kasutada hinnakujundus- ja hüvitamisotsuste tegemisel ning regulatiivsel hindamisel, samuti asjakohaste poliitikameetmete, sealhulgas riiklike diabeedikavade ja teadlikkuse suurendamise programmide väljatöötamisel ja rakendamisel;

22.  kutsub komisjoni üles jätkama läbipaistvalt rahalise toetuse andmist peamistele valitsusvälistele organisatsioonidele, sealhulgas nendele, kes toetavad ja esindavad patsiente, tarbijaid ja tervishoiutöötajaid;

23.  kutsub liikmesriike üles vaatama oma riiklikud ravimudelid läbi ja arendama neid vajaduse korral edasi, keskendudes inimkeskse ja täielikult integreeritud ravi kasutuselevõtule kogu raviteekonna ulatuses, hõlmates eelkõige haiguste ennetamist, diabeedi tüsistuste ennetamist ja vaimse tervise toetamist;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaardistama ja kõrvaldama nii humaaninsuliini kui ka analooginsuliini kättesaadavust takistavad tegurid ning tagama taskukohased hinnad nii kasutajatele kui ka riiklikele tervishoiusüsteemidele;

25.  kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele konkreetseid suuniseid humanitaarhädaolukorras diabeeti põdevate inimeste katkematu ravi tagamiseks ning rõhutab vajadust pakkuda diabeediravi humanitaarhädaolukorra meetmete raames;

26.  kutsub komisjoni üles toetama esmatasandi ja lähiravi alaste oskuste täiendamist kõikides liikmesriikides, tagades ravi integreerituse ja järjepidevuse ning keskendudes spetsialistide koostööle valdkondadevahelistes ravirühmades;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama Euroopa ja liikmesriikidevaheliste diabeediuuringute koordineerimist;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadusuuringuid, milles käsitletakse diabeedi ning selle arvukate tüsistuste ja kaasuvate haigustega seotud rahuldamata kliinilisi vajadusi, võttes arvesse vajadust parandada diabeeti ja muid kroonilisi haigusi põdevate inimeste elukvaliteeti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama tagatud kvaliteedi ja taskukohase hinnaga insuliini ning süstimisseadmete ja glükoosi taseme jälgimise vahendite tootmisvõimsuse loomist, et parandada konkurentsi, riiklikku pakkumist ja toodete kättesaadavust patsientide jaoks;

29.  rõhutab meditsiiniuuringute ja -innovatsiooni tipptaseme tähtsust liidus ning kutsub komisjoni üles tuginema sellega seoses Euroopa vähktõvevastase võitluse kava raames tehtud tööle; kordab oma 24. novembri 2021. aasta resolutsioonis esitatud üleskutset toetada täiendavaid teadusuuringuid alaesindatud elanikkonnarühmades, nagu eakad, lapsed, naised ja patsiendid, kellel on kaasuvad haigused, sealhulgas rasvumine kui esmane haigus ja ka kui krooniline haigus, mis soodustab teiste mittenakkuslike haiguste, näiteks diabeedi teket;

30.  on mures, et ravimite kättesaadavus ja taskukohasus valmistavad endiselt riiklikele tervishoiusüsteemidele probleeme ning et innovatiivsed ravimid on kallid või et teatavates liikmesriikides ei ole neid ärilistel põhjustel isegi turule toodud;

31.  kutsub veel kord komisjoni üles tagama, et ELi biomeditsiinilise teadus- ja arendustegevuse rahastamise eelduseks oleks investeeringute täielik läbipaistvus ja jälgitavus, tarnete tagamine kõigis liikmesriikides ning patsientide jaoks parimate tulemuste saavutamise hõlbustamine, sealhulgas toodetud ravimite kättesaadavuse ja taskukohasuse osas;

32.  kutsub komisjoni üles korrapäraselt hindama ja läbi vaatama stiimulite süsteemi, suurendama hindade läbipaistvust ning juhtima tähelepanu teguritele, mis piiravad ravimite taskukohasust ja kättesaadavust patsientide jaoks; kutsub ühtlasi komisjoni üles tegelema raviminappuse algpõhjustega ja pakkuma välja kestlikke lahendusi, millega soodustatakse ka patenditud ja patendikaitseta toodete konkurentsi ning geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite õigeaegset turulepääsu;

33.  kordab oma nõudmist tagada, et teadusuuringute prioriteedid lähtuvad patsientide ja rahvatervise vajadustest ning et avaliku sektori rahalised vahendid investeeritakse läbipaistvalt, tagades kõnealuste partnerluste ja avaliku sektori rahaliste vahendite tulemusel saadud toodete kättesaadavuse ja taskukohasuse;

34.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi asjakohase töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku ning liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, et hoida ära diabeeti põdevate inimeste edasist diskrimineerimist;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama praeguste ja tulevaste ELi teadusuuringute raamprogrammide alusel diabeedi rahastamise jätkuva toetamise, hõlmates ka teadusuuringuid, milles käsitletakse integreeritud ravimudeleid, tõhusaid võimalusi diabeedi ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks ning digitehnoloogia mõju diabeediga ise toimetulekule ja käitumise muutustele;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) https://sdgs.un.org/goals
(2) NCD Global Monitoring Framework (World Health Organization)
(3) https://apps.who.int/iris/handle/10665/347381
(4) https://www.who.int/initiatives/the-who-global-diabetes-compact
(5) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 47.
(6) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.
(7) ELT C 184, 5.5.2022, lk 2.
(8) ELT C 224, 8.6.2022, lk 47.
(9) ELT C 342, 6.9.2022, lk 109.
(10) ELT L 107, 26.3.2021, lk 1.
(11) ELT L 458, 22.12.2021, lk 1.
(12) https://health.ec.europa.eu/publications/eu-non-communicable-diseases-ncds-initiative-guidance-document_et
(13) https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/
(14) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/health/diabetes_et
(15) https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/1479164116679775
(16) https://diabetesatlas.org/atlas/tenth-edition/
(17) https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/diabetes
(18) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7673790/
(19) https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/98391/E93348.pdf
(20) https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26605370/
(21) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5994068/
(22) https://idf.org/our-activities/care-prevention/diabetes-and-the-kidney.html
(23) https://diabetesatlas.org/atlas/tenth-edition/
(24) https://idf.org/our-network/regions-members/europe/covid-19.html
(25) https://www.mepinterestgroupdiabetes.eu/wp-content/uploads/2021/03/MMD-BLUEPRINT-FOR-ACTION-ON-DIABETES.pdf
(26) https://www.idf.org/our-network/regions-members/europe/europe-news/487:idf-europe-statement-on-the-eu-ncd-initiative-%E2%80%93-healthier-together%C2%A0.html
(27) https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17853332/
(28) https://health.ec.europa.eu/system/files/2020-11/2020_who_euro_cooperation_en_0.pdf.
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
(30) ELT L 127, 29.4.2014, lk 1.
(31) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5466941.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika