(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0565),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0041/2022),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0293/2022),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 (1)  Õiglase ja tõhusa maksustamise tagamine siseturul ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemine on jätkuvalt liidu olulised poliitilised prioriteedid. Kuigi viimastel aastatel on selles valdkonnas tehtud olulisi edusamme, eelkõige seoses maksustamise vältimise vastast võitlust käsitleva nõukogu direktiivi (EL) 2016/116410 vastuvõtmisega ja halduskoostööd käsitleva nõukogu direktiivi 2011/16/EL11 kohaldamisala laiendamisega, on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda konkreetsete tuvastatud maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade vastu, mida liidu kehtiv õigusraamistik täielikult ei hõlma. Eelkõige asutavad hargmaiste ettevõtete kontsernid sageli minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, et vähendada oma üldist maksukohustust, sealhulgas paigutades kasumi mujale teatavatest kõrge maksumääraga liikmesriikidest, kus nad tegelevad majandustegevusega ja loovad oma äritegevuse jaoks väärtust. Käesolev ettepanek täiendab äriühingute läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme tegelikke tulusaajaid käsitleva teabega seotud nõuetega, mis kehtestati rahapesuvastase raamistikuga ja mis käsitlevad olukordi, kus ettevõtjaid asutatakse selleks, et varjata tegelikku omandiõigust, olgu see siis ettevõtja enda või tema valitsetava ja omatava vara, näiteks kinnisvara või suure väärtusega vara omandiõigust. (1)  Õiglase ja tõhusa maksustamise tagamine siseturul ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemine on jätkuvalt liidu olulised poliitilised prioriteedid. Kuigi viimastel aastatel on selles valdkonnas tehtud olulisi edusamme, eelkõige seoses maksustamise vältimise vastast võitlust käsitleva nõukogu direktiivi (EL) 2016/116410 vastuvõtmisega ja maksustamisalast halduskoostööd käsitleva nõukogu direktiivi 2011/16/EL11 kohaldamisala laiendamisega, on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda konkreetsete tuvastatud maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade vastu, sealhulgas variühingute väärkasutamise kaudu, mida liidu kehtiv õigusraamistik täielikult ei hõlma. Sellega seoses ilmnes Pandora dokumentide paljastustest variühingute loomine eesmärgiga liigutada raha pangakontode vahel, vältida makse ja panna toime finantskuritegusid, sealhulgas rahapesu, ning hoida kõrvale liidu sanktsioonidest Venemaa oligarhide suhtes. Eelkõige asutavad hargmaiste ettevõtete kontsernid sageli minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, et vähendada oma üldist maksukohustust, sealhulgas paigutades kasumi mujale teatavatest kõrge maksumääraga liikmesriikidest, kus nad tegelevad majandustegevusega ja loovad oma äritegevuse jaoks väärtust. Käesolev ettepanek täiendab äriühingute läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme tegelikke tulusaajaid käsitleva teabega seotud nõuetega, mis kehtestati rahapesuvastase raamistikuga ja mis käsitlevad olukordi, kus ettevõtjaid asutatakse selleks, et varjata tegelikku omandiõigust, olgu see siis ettevõtja enda või tema valitsetava ja omatava vara, näiteks kinnisvara või suure väärtusega vara omandiõigust. __________________ __________________ 10 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1). 10 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1). 11 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1). 11 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1). Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus) (1a)  Minimaalse majandusliku sisuga ettevõtete kasutamiseks võib olla mõjuvaid põhjuseid. Seetõttu on oluline tagada proportsionaalne õigusraamistik, mis kaitseb sellises olukorras olevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEde), kes kasutavad õiguslikke struktuure investeeringute edendamiseks, liikmesriikide õigusnormide täitmiseks või erinevatel riiklikel turgudel tegutsemiseks, võttes samal ajal vastu konkreetseid õigusakte variühingute maksustamise vältimise eesmärgil väärkasutamise tõkestamiseks. Andmete kvaliteet ja täielikkus on seetõttu väga olulised, et käesolevast direktiivist võimalikult suurt kasu saada. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus) (1b)  Rahvusvahelise õigusakti puudumine, millega oleks reguleeritud variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamine, on tekitanud märkimisväärse lünga maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimise vastu suunatud ülemaailmsetes pingutustes. See loob ka ettevõtjate vahel ebavõrdsed tingimused. Sellise õigusakti puudumine kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide tähtsust. Oluline on tagada, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustused oleksid maksustamise seisukohast proportsionaalsed ja mõjusad, säilitades liidu ettevõtjate konkurentsivõime. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 c (uus) (1c)  Variühingute väärkasutamine maksustamise eesmärgil vähendab maksukohustust ja viib liidus maksutulu kaotamiseni. Seetõttu on oluline kehtestada käesoleva direktiiviga ambitsioonikad ja proportsionaalsed normid ühiste minimaalse majandusliku sisu nõuete määratlemiseks, liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse parandamiseks ja teatavate vahendajate edendatavate variüksuste kasutamise ärahoidmiseks. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 (2)  On teada, et liikmesriigis võidakse asutada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, mille peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, kahandades sellega eelkõige teise liikmesriigi maksubaasi. Kuigi mõned liikmesriigid on välja töötanud õigus- või haldusraamistiku, et kaitsta oma maksubaasi selliste skeemide eest, on asjaomastel õigusnormidel sageli piiratud mõju, sest neid kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja need ei hõlma tulemuslikult olukordi, mis puudutavad rohkem kui üht liikmesriiki. Lisaks on selles valdkonnas kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid liidu piires väga erinevad, samal ajal kui mõnel liikmesriigil puudub üldse regulatsioon, mille abil võidelda majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga ettevõtjate maksustamise eesmärgil väärkasutamise vastu. (2)  On teada, et liikmesriigis võidakse asutada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, mille peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, kahandades sellega eelkõige teise liikmesriigi maksubaasi ja tekitades võimaluse agressiivseks maksuplaneerimiseks. Kuigi mõned liikmesriigid on välja töötanud õigus- või haldusraamistiku, et kaitsta oma maksubaasi selliste skeemide eest, on asjaomastel õigusnormidel sageli piiratud mõju, sest neid kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja need ei hõlma tulemuslikult olukordi, mis puudutavad rohkem kui üht liikmesriiki. Lisaks on selles valdkonnas kohaldatavad riigisisesed õigusnormid liidu piires väga erinevad, samal ajal kui mõnel liikmesriigil puudub üldse regulatsioon, mille abil võidelda majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga ettevõtjate maksustamise eesmärgil väärkasutamise vastu. Seepärast on oluline kujundada kogu liitu hõlmav õiguslik lähenemisviis, et tagada raamistik siseturu terviklikkuse kaitsmiseks, järgides täielikult kõrgeimaid juurdepääsetavuse, lihtsuse ja läbipaistvuse standardeid. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  On vaja kehtestada ühine raamistik, et tugevdada liikmesriikide vastupidavust maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade suhtes, mis on seotud selliste ettevõtjate kasutamisega, kes ei tegele majandustegevusega, isegi kui nad eeldatavasti tegelevad majandustegevusega, ja kes on seega maksustamise seisukohast majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga. Seda tehakse eesmärgiga tagada, et minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid ei kasutataks maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise vahendina. Kuna need ettevõtjad võivad olla asutatud ühes liikmesriigis, kuid neid võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on äärmiselt oluline leppida kokku ühistes õigusnormides, et määrata kindlaks, mida tuleks siseturul käsitada maksustamise seisukohast ebapiisava majandusliku sisuna, ning piiritleda sellise ebapiisava majandusliku sisuga seotud konkreetsed maksutagajärjed. Kui käesoleva direktiivi alusel on tehtud kindlaks, et ettevõtjal on piisav majanduslik sisu, ei tohiks see takistada liikmesriike jätkuvalt kohaldamast maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaseid õigusnorme, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega. (3)  On vaja kehtestada ühine raamistik, et tugevdada liikmesriikide vastupidavust maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade suhtes, mis on seotud selliste ettevõtjate kasutamisega, kes ei tegele majandustegevusega, isegi kui nad eeldatavasti tegelevad majandustegevusega, ja kes on seega maksustamise seisukohast majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga. Seda tehakse eesmärgiga tagada, et minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid ei kasutataks maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise vahendina. Kuna need ettevõtjad võivad olla asutatud ühes liikmesriigis, kuid neid võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on äärmiselt oluline leppida kokku ühistes õigusnormides, et määrata kindlaks, mida tuleks siseturul käsitada maksustamise seisukohast ebapiisava majandusliku sisuna, ning piiritleda sellise ebapiisava majandusliku sisuga seotud konkreetsed maksutagajärjed. Kui käesoleva direktiivi alusel on tehtud kindlaks, et ettevõtjal on piisav majanduslik sisu, ei tohiks see takistada liikmesriike jätkuvalt kohaldamast rangemaid minimaalse majandusliku sisu norme ja muid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaseid õigusnorme, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline suurendada maksuhaldurite suutlikkust ja parandada teabevahetust kogu liidus. Liikmesriigid peavad jagama asjaomast teavet, millele neil on juurdepääs, rakendama sellise teabe vahetamist toetavaid süsteeme ja jõustama viimase sammuna esildatud karistused nõudeid eiravatele üksuste suhtes. Käesoleva direktiivi toetamiseks peaks komisjon esitama ettepanekud konkreetsete meetmete võtmiseks Fiscalise programmi raames. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  Tervikliku lähenemisviisi tagamiseks tuleks õigusnorme kohaldada kõigi liidu ettevõtjate suhtes, kes on liikmesriigis maksustatavad, olenemata nende õiguslikust vormist ja seisundist, kui nad on liikmesriigi maksuresidendid ja neil on õigus saada selles liikmesriigis maksuresidentsuse tõend. (4)  Tervikliku ja proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks tuleks õigusnorme kohaldada kõigi liidu ettevõtjate suhtes, kes on liikmesriigis maksustatavad, olenemata nende õiguslikust vormist ja seisundist, kui nad on liikmesriigi maksuresidendid ja neil on õigus saada selles liikmesriigis maksuresidentsuse tõend. Seda laia kohaldamisala leevendatakse standarditega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate majandustegevust. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning võimalike õigusnormide proportsionaalsus ja tõhusus, oleks soovitav piirata nende kohaldamisala ettevõtjatega, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub minimaalne majanduslik sisu ja et neid kasutatakse eelkõige maksusoodustuse saamiseks. Seepärast oleks oluline kehtestada lävendkriteerium kolme kumulatiivse soovitusliku tingimuse kogumina, et teha kindlaks, milliste ettevõtjate puhul esineb piisav eespool nimetatud risk, et õigustada nende suhtes aruandlusnõuete kohaldamist. Esimene tingimus peaks võimaldama kindlaks teha ettevõtjad, kes eeldatavasti tegelevad peamiselt geograafiliselt liikuva majandustegevusega, kuna sellise tegevuse tegeliku toimumise kohta on üldjuhul keerulisem kindlaks teha. Selline tegevus toob tavaliselt kaasa olulised passiivsed tuluvood. Seega vastaksid sellele tingimusele ettevõtjad, kelle tulu koosneb peamiselt passiivsetest tuluvoogudest. Samuti tuleks arvesse võtta, et üksustel, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, näiteks kinnisvara, jahid, reaktiivlennukid, kunstiteosed või üksnes kapital, ei pruugi olla pikema aja jooksul tulu, kuid neil on siiski võimalus saada nende varade omamise tõttu märkimisväärseid maksusoodustusi. Kuna puhtalt riigisisesed olukorrad ei ohusta siseturu nõuetekohast toimimist ja neid oleks kõige parem lahendada siseriiklikul tasandil, peaks teine tingimus keskenduma piiriülese tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Piiriülese tegevuse puhul tuleks arvesse võtta ühelt poolt ettevõtja nii kodu- kui ka välismaiste tehingute laadi ja teiselt poolt tema vara, arvestades, et üksused, kellele kuulub isiklikuks mitteäriliseks tarbeks kasutatav vara, ei pruugi pika aja jooksul tehinguid teha. Lisaks tuleks kolmanda tingimusega juhtida tähelepanu nendele ettevõtjatele, kellel puuduvad omavahendid või kelle omavahendid on ebapiisavad põhilise juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks. Selles osas kalduvad ettevõtjad, kellel puuduvad piisavad omavahendid, kaasama kolmandast isikust haldusteenuste, juhtimisteenuste, postiteenuste ja õigusnormidele vastavuse teenuste osutajaid või sõlmima sidusettevõtjatega asjakohaseid lepinguid selliste teenuste osutamiseks, et luua ja säilitada õiguslik ja maksualane esindatus. Ainult teatavate kõrvalteenuste, näiteks üksnes raamatupidamisteenuste allhange, kui põhitegevusega tegeleb ettevõtja, ei ole iseenesest piisav, et ettevõtja saaks seda tingimust täita. Kuigi selliste teenuseosutajate tegevust võidakse reguleerida muul kui maksustamise eesmärgil, ei saa nende kohustused sellistel muudel eesmärkidel alati vähendada ohtu, et nad võimaldavad asutada ja säilitada ettevõtjaid, keda väärkasutatakse maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. (5)  Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning võimalike õigusnormide proportsionaalsus ja tõhusus, oleks soovitav piirata nende kohaldamisala ettevõtjatega, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub minimaalne majanduslik sisu ja et neid kasutatakse peamiselt maksusoodustuse saamiseks. Seepärast oleks oluline kehtestada lävendkriteerium kolme kumulatiivse soovitusliku tingimuse kogumina, et teha kindlaks, milliste ettevõtjate puhul esineb piisav eespool nimetatud risk, et õigustada nende suhtes aruandlusnõuete kohaldamist. Ettevõtjad peaksid tegema ise enesehindamise vormis lävendkriteeriumi testi. Esimene tingimus peaks võimaldama kindlaks teha ettevõtjad, kes eeldatavasti tegelevad peamiselt geograafiliselt liikuva majandustegevusega, kuna sellise tegevuse tegeliku toimumise kohta on üldjuhul keerulisem kindlaks teha. Selline tegevus toob tavaliselt kaasa olulised passiivsed tuluvood. Seega vastaksid sellele tingimusele ettevõtjad, kelle tulu koosneb peamiselt passiivsetest tuluvoogudest. Samuti tuleks arvesse võtta, et üksustel, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, näiteks kinnisvara, jahid, reaktiivlennukid, kunst või üksnes kapital, ei pruugi olla pikema aja jooksul tulu, kuid neil on siiski võimalus saada nende varade omamise tõttu märkimisväärseid maksusoodustusi. Kuna puhtalt riigisisesed olukorrad ei ohusta siseturu nõuetekohast toimimist ja neid oleks kõige parem lahendada siseriiklikul tasandil, peaks teine tingimus keskenduma piiriülese tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Piiriülese tegevuse puhul tuleks arvesse võtta ühelt poolt ettevõtja nii kodu- kui ka välismaiste tehingute laadi ja teiselt poolt tema vara, arvestades et üksused, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, ei pruugi pika aja jooksul tehinguid teha. Lisaks tuleks kolmanda tingimusega juhtida tähelepanu nendele ettevõtjatele, kellel puuduvad omavahendid või kelle omavahendid on ebapiisavad põhilise juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks. Selles osas kalduvad ettevõtjad, kellel puuduvad piisavad omavahendid, kaasama kolmandast isikust haldusteenuste, juhtimisteenuste, postiteenuste ja õigusnormidele vastavuse teenuste osutajaid või sõlmima sidusettevõtjatega asjakohaseid lepinguid selliste teenuste osutamiseks, et luua ja säilitada õiguslik ja maksualane esindatus. Ainult teatavate kõrvalteenuste, näiteks raamatupidamisteenuste allhange, kui põhitegevusega tegeleb ettevõtja, ei ole iseenesest piisav, et ettevõtja saaks seda tingimust täita. Kuigi selliste teenuseosutajate tegevust võidakse reguleerida muul kui maksustamise eesmärgil, ei saa nende kohustused sellistel muudel eesmärkidel alati vähendada ohtu, et nad võimaldavad asutada ja säilitada ettevõtjaid, keda väärkasutatakse maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Ettevõtjad, kelle tegevus on piisavalt läbipaistev ja ei tekita seega maksustamise seisukohast majandusliku sisu puudumise ohtu, oleks õiglane kavandatavatest õigusnormidest välja jätta. Äriühingud, millel on vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on võetud kauplemisele või noteeritud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, ning teatavad finantsettevõtjad, kes on liidus otseselt või kaudselt rangelt reguleeritud ning kelle suhtes kohaldatakse rangemaid läbipaistvusnõudeid ja järelevalvet, tuleks samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Ka puhtalt valdusettevõtjad, kes asuvad tegutseva tütarettevõtja ja oma tegeliku tulusaajaga (tegelike tulusaajatega) samas jurisdiktsioonis, ei tegutse tõenäoliselt maksusoodustuse saamise eesmärgil. Sama kehtib tütarvaldusettevõtjate puhul, kes asuvad samas jurisdiktsioonis kui nende osanik või aktsionär või lõplik emaüksus. Sellest tulenevalt tuleks ka need välja jätta. Ettevõtjaid, kellel on oma tegevuse jaoks piisaval arvul täiskohaga ja üksnes nende heaks töötavaid töötajaid, ei tohiks samuti käsitada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjatena. Kuigi nad ei vasta mõistliku eelduse kohaselt lävendkriteeriumile, tuleks nad õiguskindluse huvides sõnaselgelt välja jätta. (6)  Ettevõtjad, kelle tegevus on piisavalt läbipaistev ja allub piisavale maksujärelevalvele ega tekita seega maksustamise seisukohast majandusliku sisu puudumise ohtu, oleks õiglane ja proportsionaalne kavandatavatest õigusnormidest välja jätta. Äriühingud, millel on vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on võetud kauplemisele või noteeritud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, ning teatavad finantsettevõtjad, kes on liidus otseselt või kaudselt rangelt reguleeritud ning kelle suhtes kohaldatakse rangemaid läbipaistvusnõudeid ja järelevalvet, tuleks samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Ka puhtalt valdusettevõtjad, kes asuvad tegutseva tütarettevõtja ja oma tegeliku tulusaajaga (tegelike tulusaajatega) samas jurisdiktsioonis, ei tegutse tõenäoliselt maksusoodustuse saamise eesmärgil. Sama kehtib tütarvaldusettevõtjate puhul, kes asuvad samas jurisdiktsioonis kui nende osanik või aktsionär või lõplik emaüksus. Sellest tulenevalt tuleks ka need välja jätta. Seda erandit kohaldatakse sõnaselgelt ettevõtjate suhtes, kes on reguleeritud või kelle puhul on väike oht, et neil puudub majanduslik sisu. Väljajätmist tuleks käsitada üksusepõhisena ja mitte laiendada nii, et see hõlmaks kogu kontserni. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks peaksid ettevõtjad, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub majanduslik sisu ja kelle peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, deklareerima oma iga-aastases maksudeklaratsioonis, et neil on minimaalsed vahendid, nagu töötajad ja ruumid maksuresidentsuse liikmesriigis, ning esitama vajaduse korral dokumentaalsed tõendid. Kuigi on teada, et erinevad tegevused võivad nõuda erineva tasemega või erinevat liiki vahendeid, eeldatakse kõigi asjaolude korral ühtset minimaalset vahendite taset. Selle hindamise ainus eesmärk peaks olema teha kindlaks ettevõtjate majanduslik sisu maksustamise seisukohast ning mitte seada kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/84912 määratletud „usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujate“ rolli rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tuvastamisel. Seevastu minimaalsel tasemel vahendite puudumist võib pidada majandusliku sisu puudumisele viitavaks, mille puhul võidakse juba teha kindlaks, et ettevõtjal puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu. Selleks et tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, peaks ühtne minimaalne tase põhinema kehtivatel liidu ja rahvusvahelistel standarditel, mis käsitlevad olulist majandustegevust maksusoodustusrežiimide kontekstis või äriühingute maksustamise puudumise korral,13 nagu need on välja töötatud kahjulike maksutavade foorumi raames. On vaja ette näha, et koos maksudeklaratsiooniga esitatakse dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ettevõtjal on minimaalsed vahendid. See on vajalik ka selleks, et haldur saaks kujundada ettevõtjat puudutavate faktide ja asjaolude põhjal seisukoha ning otsustada, kas algatada auditimenetlus. (8)  Käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävad ettevõtjad, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub majanduslik sisu ja kelle peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, deklareerima oma iga-aastases maksudeklaratsioonis, et neil on minimaalsed vahendid, nimelt töötajad ja ruumid maksuresidentsuse liikmesriigis, ning esitama vajaduse korral dokumentaalsed tõendid. Liikmesriigis asuvaid ruume käsitleva nõude puhul tuleks arvesse võtta kaugtöö järjest laiemat levikut, mille puhul seaduslikud ettevõtjad vähendavad ruumipinda ja loobuvad ainult nende valduses olevatest ruumidest. Kuigi on teada, et erinevad tegevused võivad nõuda erineva tasemega või erinevat liiki vahendeid, eeldatakse kõigi asjaolude korral ühtset minimaalset vahendite taset. Selle hindamise ainus eesmärk peaks olema teha kindlaks ettevõtjate majanduslik sisu maksustamise seisukohast ning mitte seada kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/84912 määratletud „usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujate“ rolli rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tuvastamisel. Seevastu minimaalsel tasemel vahendite puudumist võib pidada majandusliku sisu puudumisele viitavaks, mille puhul võidakse juba teha kindlaks, et ettevõtjal puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu. Selleks et tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, peaks ühtne minimaalne tase põhinema kehtivatel liidu ja rahvusvahelistel standarditel, mis käsitlevad olulist majandustegevust maksusoodustusrežiimide kontekstis või äriühingute maksustamise puudumise korral,13 nagu need on välja töötatud kahjulike maksutavade foorumi raames. On vaja ette näha, et koos maksudeklaratsiooniga esitatakse dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ettevõtjal on minimaalsed vahendid. See on vajalik ka selleks, et haldur saaks kujundada ettevõtjat puudutavate faktide ja asjaolude põhjal seisukoha ning otsustada, kas algatada auditimenetlus. __________________ __________________ 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). 13 Nõukogu peasekretariaat, 9637/18 FISC 241 ECOFIN 555, käitumisjuhend (äriühingute maksustamine), suunised kolmanda kriteeriumi tõlgendamiseks; OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva projekti lõpparuanne „Countering Harmful Tax Practices More Effectively, Taking into Account Transparency and Substance, Action 5“ (Tõhusam kahjulike maksutavade vastane võitlus, mille puhul võetakse arvesse läbipaistvust ja sisu, 5. meede). 13 Nõukogu peasekretariaat, 9637/18 FISC 241 ECOFIN 555, käitumisjuhend (äriühingute maksustamine), suunised kolmanda kriteeriumi tõlgendamiseks; OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva projekti lõpparuanne „Countering Harmful Tax Practices More Effectively, Taking into Account Transparency and Substance, Action 5“ (Tõhusam kahjulike maksutavade vastane võitlus, mille puhul võetakse arvesse läbipaistvust ja sisu, 5. meede). Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Maksukindluse tagamiseks on hädavajalik kehtestada ühised õigusnormid ettevõtjate deklaratsioonide sisu kohta. Ettevõtjate puhul, kes täidavad lävendkriteeriumi ja kelle suhtes kohaldatakse sellest tulenevalt aruandlusnõudeid, tuleks eeldada, et neil ei ole maksustamise seisukohast piisavat majanduslikku sisu, kui nad ka deklareerivad, et neil ei ole ühte või mitut elementi, mis moodustavad kumulatiivselt majandusliku sisu minimaalse taseme, või kui nad ei esita nõutavaid tõendeid. Seevastu ettevõtjate puhul, kes deklareerivad, et neil on majandusliku sisu minimaalse taseme kõik elemendid, ja kes esitavad nõutavad tõendavad dokumendid, tuleks eeldada, et neil on maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu ning neil ei tohiks tekkida käesoleva direktiivi alusel täiendavaid kohustusi ega tagajärgi. See ei tohiks siiski piirata mis tahes kohaldatava õiguse kohaldamist ega halduri õigust viia läbi audit, sealhulgas tõendavate dokumentide alusel, ning jõuda võimaluse korral teistsugusele järeldusele. (9)  Maksukindluse ja stabiilsuse tagamiseks on hädavajalik kehtestada ühised õigusnormid ettevõtjate deklaratsioonide sisu kohta. Ettevõtjate puhul, kes täidavad lävendkriteeriumi ja kelle suhtes kohaldatakse sellest tulenevalt aruandlusnõudeid, tuleks eeldada, et neil ei ole maksustamise seisukohast piisavat majanduslikku sisu, kui nad ka deklareerivad, et neil ei ole ühte või mitut elementi, mis moodustavad kumulatiivselt majandusliku sisu minimaalse taseme, või kui nad ei esita nõutavaid tõendeid. Seevastu ettevõtjate puhul, kes deklareerivad, et neil on majandusliku sisu minimaalse taseme kõik elemendid, ja kes esitavad nõutavad tõendavad dokumendid, tuleks eeldada, et neil on maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu ning neil ei tohiks tekkida käesoleva direktiivi alusel täiendavaid kohustusi ega tagajärgi. See ei tohiks siiski piirata mis tahes kohaldatava õiguse kohaldamist ega halduri õigust viia läbi audit, sealhulgas tõendavate dokumentide alusel. Selleks et liikmesriigid saaksid oma maksuhaldurite vahendeid tõhusalt jaotada, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul eeldatakse, et ettevõtjal on minimaalne majanduslik sisu, tingimusel et ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud jäävad sel ajavahemikul muutumatuks. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  On teada, et see, kas ettevõtja tegeleb maksustamise seisukohast tegelikult majandustegevusega või tegutseb peamiselt maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, sõltub lõppkokkuvõttes faktidest ja asjaoludest. Seda tuleks hinnata iga konkreetse ettevõtja puhul eraldi. Seetõttu peaks ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu, olema õigus tõendada vastupidist, sealhulgas tõendada, et nad ei tegutse peamiselt maksustamisalaseid eesmärke silmas pidades, ja selline eeldus ümber lükata. Pärast käesolevast direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmist peaksid nad andma täiendavat teavet selle liikmesriigi haldurile, kus nad on maksuresidendid. Kuigi nad võivad esitada igasugust lisateavet, mida nad peavad asjakohaseks, on oluline kehtestada ühised nõuded selle kohta, mida võib pidada asjakohaseks täiendavaks tõendiks ja mida tuleks seega kõigil juhtudel nõuda. Kui liikmesriik leiab selliste täiendavate tõendite põhjal, et ettevõtja on majandusliku sisu puudumise eelduse rahuldaval viisil ümber lükanud, peaks tal olema võimalik teha otsus, millega tõendatakse, et ettevõtjal on käesoleva direktiivi kohaselt maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Selline otsus võib jääda kehtima ajavahemikuks, mil ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud ei muutu, ning kuni kuueks aastaks alates otsuse tegemisest. See võimaldab kasutada eraldatud vahendeid üksnes nende juhtumite jaoks, mille puhul on tõendatud, et need ei ole variühingud direktiivi tähenduses. (10)  Selle hindamine, kas ettevõtja tegeleb maksustamise seisukohast tegelikult majandustegevusega või tegutseb peamiselt maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, sõltub lõppkokkuvõttes faktidest ja asjaoludest. Seda tuleks hinnata iga konkreetse ettevõtja puhul eraldi. Seetõttu peaks ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu, olema õigus tõendada vastupidist, sealhulgas tõendada, et nad ei tegutse peamiselt maksustamisalaseid eesmärke silmas pidades, ja selline eeldus ümber lükata. Pärast käesolevast direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmist peaksid nad andma vajalikku teavet selle liikmesriigi haldurile, kus nad on maksuresidendid. Kuigi nad võivad esitada igasugust lisateavet, mida nad peavad asjakohaseks, on oluline kehtestada ühised nõuded selle kohta, mida võib pidada asjakohaseks täiendavaks tõendiks ja mida tuleks seega kõigil juhtudel nõuda. Kui liikmesriik leiab selliste täiendavate tõendite põhjal, et ettevõtja on majandusliku sisu puudumise eelduse rahuldaval viisil ümber lükanud, peaks tal olema võimalik teha otsus, millega tõendatakse, et ettevõtjal on käesoleva direktiivi kohaselt maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Selline otsus võib jääda kehtima ajavahemikuks, mil ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud ei muutu, ning kuni viieks aastaks alates otsuse tegemisest. See võimaldab kasutada eraldatud vahendeid üksnes nende juhtumite jaoks, mille puhul on tõendatud, et need ei ole variühingud direktiivi tähenduses. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on ära hoida maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidmist, mis võib edukalt toimuda minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjate tegevuse kaudu, ning selleks et tagada maksukindlus ja parandada siseturu nõuetekohast toimimist, on äärmiselt oluline ette näha vabastuste võimalus ettevõtjatele, kes vastavad lävendkriteeriumile, kuid kelle osalus kontsernis ei avalda tegelikku soodsat mõju ettevõtja kontserni või tegelikult kasusaava omaniku (tegelike tulusaajate) üldisele maksuseisundile. Sel põhjusel peaks neil ettevõtjatel olema õigus taotleda, et selle liikmesriigi haldur, mille maksuresidendid nad on, teeks otsuse, millega nad vabastatakse kavandatavate õigusnormide järgimisest täielikult ja algusest saadik. Selline vabastus peaks olema ka ajaliselt piiratud, et halduril oleks võimalik korrapäraselt kontrollida, kas vabastuse andmise otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud veel kehtivad. Samal ajal võimaldab sellise otsuse kestuse võimalik pikendamine piirata vahendite eraldamist juhtumitele, mis tuleks direktiivi kohaldamisalast välja jätta. (11)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on ära hoida maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidmine minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjate tegevuse kaudu ning selleks et tagada maksukindlus ja parandada siseturu nõuetekohast toimimist, on äärmiselt oluline ette näha vabastuste võimalus ettevõtjatele, kes vastavad lävendkriteeriumile, kuid kelle osalus kontsernis ei avalda tegelikku soodsat mõju ettevõtja kontserni või tegelikult kasusaava omaniku (tegelike tulusaajate) üldisele maksuseisundile. Sel põhjusel peaks neil ettevõtjatel olema õigus taotleda, et selle liikmesriigi haldur, mille maksuresidendid nad on, teeks otsuse, millega nad vabastatakse kavandatavate õigusnormide järgimisest täielikult ja algusest saadik, ilma et nad peaksid tegema majandusliku sisu testi, kui nad suudavad tõendada, et asjaomane üksus ei saanud maksusoodustust. Selline vabastus peaks olema ka ajaliselt piiratud, et halduril oleks võimalik korrapäraselt kontrollida, kas vabastuse andmise otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud veel kehtivad. Samal ajal võimaldab sellise otsuse kestuse võimalik pikendamine piirata vahendite eraldamist juhtumitele, mis tuleks direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 (13)  Kavandatud raamistiku tõhususe tagamiseks on vaja ette näha asjakohased maksutagajärjed ettevõtjatele, kellel puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Ettevõtjatel, kes on ületanud lävendkriteeriumi ja kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu, ning kes ei ole ka esitanud vastupidiseid tõendeid ega tõendeid selle kohta, et nad ei tegutse maksusoodustuse saamise eesmärgil, ei tohiks lubada saada kasu selliste lepingute ja konventsioonide sätetest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine ning mille osaline nende maksuresidentsuse liikmesriik on, ega muudest lepingutest, sealhulgas investeeringute edendamist ja kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sätetest, millel on samaväärne eesmärk või mõju. Sellistel ettevõtjatel ei tohiks lubada saada kasu nõukogu direktiivist 2011/96/EL14 ja nõukogu direktiivist 2003/49/EÜ15. Seega ei tohiks neil ettevõtjatel olla õigust saada maksuresidentsuse tõendit sel määral, mil seda kasutatakse kõnealuste soodustuste saamiseks. Seetõttu peaks liikmesriik, kus ettevõtja on maksuresident, keelduma maksuresidentsuse tõendi väljastamisest. Teise võimalusena peaks sellel liikmesriigil olema võimalik selline tõend väljastada, lisades hoiatuse, et ettevõtja ei tohiks seda kasutada eespool nimetatud maksusoodustuste saamiseks. Maksuresidentsuse tõendi andmisest keeldumine või maksuresidentsuse eritõendi väljastamine ei tohiks välistada ettevõtja asukohaliikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaldamist maksuresidentsuse ja sellega seotud asjakohaste kohustustega seoses. Pigem oleks selle eesmärk teatada teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, et kõnealuse ettevõtjaga seotud tehingute puhul ei tohiks kohaldada maksuvabastust ega tagasimakseid, tuginedes ettevõtja asukohaliikmesriigiga sõlmitud mis tahes lepingule või vajaduse korral liidu direktiividele. (13)  Kavandatud raamistiku tõhususe tagamiseks on vaja ette näha asjakohased maksutagajärjed ettevõtjatele, kellel puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Ettevõtjatel, kes on ületanud lävendkriteeriumi ja kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu, ning kes ei ole ka esitanud vastupidiseid tõendeid ega tõendeid selle kohta, et nad ei tegutse maksusoodustuse saamise eesmärgil, ei tohiks lubada saada kasu selliste lepingute ja konventsioonide sätetest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine ning mille osaline nende maksuresidentsuse liikmesriik on, ega muudest lepingutest, sealhulgas investeeringute edendamist ja kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sätetest, millel on samaväärne eesmärk või mõju. Sellistel ettevõtjatel ei tohiks lubada saada kasu nõukogu direktiivist 2011/96/EL14 ja nõukogu direktiivist 2003/49/EÜ15. Seega ei tohiks neil ettevõtjatel olla õigust saada maksuresidentsuse tõendit sel määral, mil seda kasutatakse kõnealuste soodustuste saamiseks. Seetõttu peaks liikmesriik, kus ettevõtja on maksuresident, keelduma maksuresidentsuse tõendi väljastamisest ning tegema avalduse, milles on välja toodud selle otsuse aluseks olevad asjaolud. Maksuresidentsuse tõendi andmisest keeldumine ei tohiks välistada ettevõtja asukohaliikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaldamist maksuresidentsuse ja sellega seotud asjakohaste kohustustega seoses. Pigem oleks selle eesmärk teatada teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, et kõnealuse ettevõtjaga seotud tehingute puhul ei tohiks kohaldada maksuvabastust ega tagasimakseid, tuginedes ettevõtja asukohaliikmesriigiga sõlmitud mis tahes lepingule või vajaduse korral liidu direktiividele. __________________ __________________ 14 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8). 14 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8). 15 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49). 15 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49). Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) (13a)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sellised maksutagajärjed oleksid väljendatud kooskõlas liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kehtivate kahepoolsete maksulepingutega. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta. (15)  Võttes arvesse asjaolu, et halduskoostööd käsitlevas direktiivis 2011/16/EL on sätestatud eeskirjad ja menetlused, mille alusel liikmesriigid teevad koostööd liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse, eelkõige automaatse maksualase teabevahetuse osas, tuleks käesolevat direktiivi vastavalt muuta, võimaldades liikmesriikidel automaatselt vahetada käesoleva direktiivi raames saadud teavet. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi üle võtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et tagada maksukindlus ja minimaalne kooskõlastatuse tase kõigi liikmesriikide vahel, on vaja kehtestada minimaalne rahaline karistus, võttes arvesse ka iga konkreetse ettevõtja olukorda. Kavandatud õigusnormid tuginevad ettevõtjate enesehindamisele selle kohta, kas nad vastavad lävendkriteeriumidele või mitte. Selleks et saavutada sätete tõhusus, suurendades piisavat nõuete täitmist kogu liidus ja võttes arvesse, et ühes liikmesriigis asuvat variühingut võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on oluline, et igal liikmesriigil oleks õigus nõuda teiselt liikmesriigilt selliste ettevõtjate maksuauditite tegemist, kelle puhul võidakse leida, et neil puudub käesolevas direktiivis määratletud minimaalne majanduslik sisu. Seega on tõhususe suurendamiseks oluline, et taotluse saanud liikmesriigil oleks kohustus selline audit läbi viia ja jagada teavet tulemuste kohta, isegi kui nii-öelda variühingut ei tuvastatud. (16)  Tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi üle võtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et tagada maksukindlus ja minimaalne kooskõlastatuse tase kõigi liikmesriikide vahel, on vaja kehtestada minimaalne rahaline karistus, võttes arvesse ka iga konkreetse ettevõtja olukorda. Kavandatud õigusnormid tuginevad ettevõtjate tehtavale enesehindamisele, et määrata kindlaks, kas nad vastavad lävendkriteeriumidele või mitte. Selleks et saavutada sätete tõhusus, suurendades piisavat nõuete täitmist kogu liidus ja võttes arvesse, et ühes liikmesriigis asuvat variühingut võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on oluline, et igal liikmesriigil oleks õigus nõuda teiselt liikmesriigilt selliste ettevõtjate ühiste maksuauditite tegemist, kelle puhul võidakse leida, et neil puudub käesolevas direktiivis määratletud minimaalne majanduslik sisu. Ühisauditid võimaldavad koondada eksperditeadmisi, tagades seeläbi faktide täieliku kindlakstegemise ja edendades audititulemuste aktsepteerimist. Nõukogu direktiiviga (EL) 2021/51416 loodi ühtne ühisauditite raamistik ja seetõttu tuleks neid asjakohastel juhtudel kasutada. ________________ 16 Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1). Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Kavandatud uute õigusnormide tõhususe hindamiseks peaks komisjon koostama liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hinnangu. Komisjoni aruanne tuleks avaldada. (18)  Kavandatud uute õigusnormide tõhususe ja mõju hindamiseks liikmesriikide maksutulule ja maksuhaldurite suutlikkusele peaks komisjon koostama liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hinnangu. Komisjoni aruanne tuleks avaldada ja sellega peaks vajaduse korral kaasnema läbivaatamine käesoleva direktiivi mõjususe suurendamiseks ning seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 (5)  „tegelik tulusaaja“ – tegelikult kasu saav omanik, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; (5)  „tegelik tulusaaja“ – tegelikult kasu saav omanik, nagu see on määratletud [palun lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist – COM(2021)0420] artikli 2 punktis 22; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6 a (uus) (6a)  „maksusoodustus“ – ettevõtja kohustuslike kohustuste vähendamine valitsuse ees riigis, kus ta on maksuresident. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, annavad aru liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas artikliga 7: 1.  Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad, kes vastavad järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele, annavad aru liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas artikliga 7: Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a)  üle 75 % ettevõtja viimase kahe maksustamisaasta tulust on asjaomane tulu; a)  üle 65 % ettevõtja viimase kahe maksustamisaasta tulust on asjaomane tulu; Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i i)  rohkem kui 60 % ettevõtja artikli 4 punktide e ja f kohaldamisalasse kuuluvate varade arvestuslikust väärtusest asusid kahel eelneval maksustamisaastal väljaspool ettevõtja asukohaliikmesriiki; i)  rohkem kui 55 % ettevõtja artikli 4 punktide e ja f kohaldamisalasse kuuluvate varade arvestuslikust väärtusest asusid kahel eelneval maksustamisaastal väljaspool ettevõtja asukohaliikmesriiki; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii ii)  vähemalt 60 % ettevõtja asjaomasest tulust teenitakse või makstakse välja piiriüleste tehingute kaudu; ii)  üle 55 % ettevõtja asjaomasest tulust teenitakse või makstakse välja piiriüleste tehingute kaudu; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c c)  kahel eelneval maksustamisaastal tellis ettevõtja igapäevase tegevuse haldamise ja oluliste funktsioonidega seotud otsuste tegemise allhanke korras. c)  kahel eelneval maksustamisaastal tellis ettevõtja igapäevase tegevuse haldamise ja oluliste funktsioonidega seotud otsuste tegemise allhanke korras kolmandalt isikult. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa 2.  Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et artikli 7 nõudeid ei kohaldata järgmistesse kategooriatesse kuuluvate ettevõtjate suhtes: 2.  Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et artikli 7 nõudeid ei kohaldata järgmiste ettevõtjate suhtes: Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e e)  ettevõtjad, kellel on vähemalt viis täistööajale taandatud oma töötajat või personali liiget, kes tegelevad üksnes tegevusega, mis annab asjaomast tulu. välja jäetud Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a a)  ettevõtjal on liikmesriigis oma ruumid või tema ainukasutuses ruumid; a)  ettevõtjal on liikmesriigis oma ruumid või tema ainukasutuses ruumid või sama kontserni üksustega jagatavad ruumid; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b b)  ettevõtjal on liidus vähemalt üks enda ja aktiivne pangakonto; b)  ettevõtjal on liidus vähemalt üks enda ja aktiivne panga- või e-raha konto, mille kaudu kantakse üle asjaomane tulu; Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i – alapunkt 2 2)  on kvalifitseeritud ja volitatud tegema otsuseid seoses tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu, või seoses ettevõtja varadega; 2)  on volitatud tegema otsuseid seoses tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu, või seoses ettevõtja varadega; Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i – alapunkt 3 3)  kasutab punktis 2 osutatud luba aktiivselt ja sõltumatult ning korrapäraselt; välja jäetud Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i – alapunkt 4 4)  ei ole sellise ettevõtte töötajad, mis ei ole sidusettevõtja, ega täida teiste ettevõtete, mis ei ole sidusettevõtjad, juhatuse liikme või samaväärse isiku ülesandeid; välja jäetud Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii ii)  suurem osa ettevõtja täistööajale taandatud töötajatest on äriühingu asukohaliikmesriigi maksuresidendid või ei ole sellest liikmesriigist kaugemal, kui selline kaugus on kooskõlas nende ülesannete nõuetekohase täitmisega, ning sellised töötajad on kvalifitseeritud tegelema tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu. ii)  suurema osa ettevõtja täistööajale taandatud töötajate alaline elukoht, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 593/2008, on äriühingu asukohaliikmesriigis või ei ole sellest liikmesriigist kaugemal, kui selline kaugus on kooskõlas nende ülesannete nõuetekohase täitmisega, ning sellised töötajad on kvalifitseeritud tegelema tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g a (uus) ga)  ülevaade ettevõtja ja sidusettevõtjate struktuurist ning olulisest allhankekorrast, sealhulgas struktuuri põhjendused, mida kirjeldatakse standardvormis; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g b (uus) gb)  käesoleva lõike kohaselt esitatud dokumentaalsete tõendite koondaruanne, mis sisaldab eelkõige järgmist: –  ettevõtja tegevuse laadi lühikirjeldus; –  töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel; –  kasumi või kahjumi summa enne ja pärast makse. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 1.  Ettevõtja puhul, kes kinnitab, et ta vastab kõigile artikli 7 lõikes 1 sätestatud minimaalse majandusliku sisu näitajatele ja esitab piisavad dokumentaalsed tõendid vastavalt artikli 7 lõikele 2, eeldatakse, et tal on maksustamisaastal minimaalne majanduslik sisu. 1.  Ettevõtja puhul, kes kinnitab, et ta vastab kõigile artikli 7 lõikes 1 sätestatud minimaalse majandusliku sisu näitajatele ja esitab nõutavad dokumentaalsed tõendid vastavalt artikli 7 lõikele 2, eeldatakse, et tal on maksustamisaastal minimaalne majanduslik sisu. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 2.  Ettevõtja puhul, kes deklareerib, et ta ei vasta ühele või mitmele artikli 7 lõikes 1 sätestatud näitajale või ei esita piisavaid dokumentaalseid tõendeid vastavalt artikli 7 lõikele 2, eeldatakse, et tal ei ole maksustamisaastal minimaalset majanduslikku sisu. 2.  Ettevõtja puhul, kes deklareerib, et ta ei vasta ühele või mitmele artikli 7 lõikes 1 sätestatud näitajale või ei esita nõutavaid dokumentaalseid tõendeid vastavalt artikli 7 lõikele 2, eeldatakse, et tal ei ole maksustamisaastal minimaalset majanduslikku sisu. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et võimaldada ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil ei ole artikli 8 lõike 2 kohaselt minimaalset majanduslikku sisu, see eeldus ümber lükata, esitades mis tahes täiendavaid tõendeid äritegevuse kohta, mida nad teevad asjaomase tulu saamiseks. 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmed, et võimaldada ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil ei ole artikli 8 lõike 2 kohaselt minimaalset majanduslikku sisu, see eeldus põhjendamatu viivituse ja liigsete halduskuludeta ümber lükata, esitades mis tahes täiendavaid tõendeid äritegevuse kohta, mida nad teevad asjaomase tulu saamiseks. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a a)  dokument, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtja asutamise ärilised põhjused; a)  dokument, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtja asutamise ärilised põhjused liikmesriigis, kus tegevus toimub; Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b b)  teave töötajate profiilide kohta, sealhulgas nende töökogemus, otsustusõigus üldises organisatsioonis, roll ja ametikoht organisatsiooni struktuuris, töölepingu liik, kvalifikatsioon ja töösuhte kestus; b)  teave täistööajaga, osalise tööajaga ja vabakutseliste töötajate profiilide kohta, nimelt milline on nende töökogemus, otsustusõigus üldises organisatsioonis, roll ja ametikoht organisatsiooni struktuuris, töölepingu liik, kvalifikatsioon ja töösuhte kestus, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse ja isikuandmete kaitse; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriik vaatab eelduse ümberlükkamise taotluse läbi üheksa kuu jooksul pärast taotluse esitamist ja see loetakse rahuldatuks, kui liikmesriik ei ole pärast kõnealuse üheksakuulise tähtaja möödumist vastust andnud. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 1.  Liikmesriik võtab asjakohased meetmed, et võimaldada artikli 6 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastaval ettevõtjal taotleda vabastust käesolevast direktiivist tulenevatest kohustustest, kui ettevõtja olemasolu ei vähenda tema tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) või selle kontserni kui terviku maksukohustust, mille liige ettevõtja on. 1.  Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimaldada artikli 6 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastaval ettevõtjal taotleda põhjendamatu viivituse ja liigsete halduskuludeta vabastust käesolevast direktiivist tulenevatest kohustustest, kui ettevõtja olemasolu ei vähenda tema tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) või selle kontserni kui terviku maksukohustust, mille liige ettevõtja on. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 2.  Liikmesriik võib anda vabastuse üheks maksustamisaastaks, kui ettevõtja esitab piisavad ja objektiivsed tõendid selle kohta, et tema osalemine kontsernis ei too kaasa maksusoodustust olenevalt asjaoludest kas tema tegelikule tulusaajale (tegelikele tulusaajatele) või kontsernile tervikuna. Need tõendid peavad sisaldama teavet kontserni struktuuri ja tegevuse kohta. Need tõendid peavad võimaldama võrrelda tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) või kontserni kui terviku tasumisele kuuluva maksu kogusummat, võttes arvesse ettevõtja osalemist kontsernis, summaga, mis kuuluks tasumisele samadel asjaoludel selle ettevõtja puudumisel. 2.  Liikmesriik võib anda vabastuse üheks maksustamisaastaks, kui ettevõtja esitab piisavad ja objektiivsed tõendid selle kohta, et tema osalemine kontsernis ei too kaasa maksusoodustust olenevalt asjaoludest kas tema tegelikule tulusaajale (tegelikele tulusaajatele) või kontsernile tervikuna. Need tõendid peavad sisaldama teavet kontserni struktuuri ja tegevuse kohta, sealhulgas nimekirja töötajatest täistööaja ekvivalendi alusel. Need tõendid peavad võimaldama võrrelda tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) või kontserni kui terviku tasumisele kuuluva maksu kogusummat, võttes arvesse ettevõtja osalemist kontsernis, summaga, mis kuuluks tasumisele samadel asjaoludel selle ettevõtja puudumisel. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriik vaatab vabastustaotluse läbi üheksa kuu jooksul pärast taotluse esitamist ja see loetakse vastuvõetuks, kui liikmesriik ei ole pärast üheksakuulise tähtaja möödumist vastust andnud. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa Kui ettevõtjal ei ole maksustamise seisukohast minimaalset majanduslikku sisu liikmesriigis, kus ta on maksuresident, teeb see liikmesriik mis tahes järgmise otsuse: Kui ettevõtjal ei ole maksustamise seisukohast minimaalset majanduslikku sisu liikmesriigis, kus ta on maksuresident, lükkab see liikmesriik tagasi ettevõtja taotluse maksuresidentsuse tõendi saamiseks eesmärgiga kasutada tõendit väljaspool selle liikmesriigi jurisdiktsiooni. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a a)  lükkab tagasi ettevõtja taotluse maksuresidentsuse tõendi saamiseks eesmärgiga kasutada tõendit väljaspool selle liikmesriigi jurisdiktsiooni välja jäetud Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b b)  annab maksuresidentsuse tõendi, mis näeb ette, et ettevõtjal ei ole õigust saada soodustusi, mis tulenevad lepingutest ja konventsioonidest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine, ning samasuguse eesmärgi või mõjuga rahvusvahelistest lepingutest ning direktiivi 2011/96/EL artiklitest 4, 5 ja 6 ja direktiivi 2003/49/EÜ artiklist 1. välja jäetud Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 a (uus) Kui liikmesriik lükkab tagasi taotluse sellise tõendi saamiseks, teeb ta ametliku avalduse, milles põhjendatakse otsust selgesõnaliselt ja tehakse ettekirjutus, et ettevõtjal ei ole õigust saada soodustusi, mis tulenevad lepingutest ja konventsioonidest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine, ning samasuguse eesmärgi või mõjuga rahvusvahelistest lepingutest ning direktiivi 2011/96/EL artiklitest 4, 5 ja 6 ja direktiivi 2003/49/EÜ artiklist 1. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 b (uus) Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et need maksutagajärjed on hästi sõnastatud seoses kolmandate riikidega sõlmitud kehtivate kahepoolsete maksulepingutega, et nad saaksid teavet eeldatavate variühingute kohta. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 4 – punkt b b)  direktiivi [väljaannete talitus] artikli 6 kohaselt aruandekohustusliku ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; b)  kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis direktiivi [väljaannete talitus] artikli 6 kohaselt aruandekohustusliku ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 4 – punkt g g)  ettevõtja poolt artikli 7 lõike 2 kohaselt esitatud tõendite kokkuvõte. g)  ettevõtja poolt artikli 7 lõike 2 kohaselt esitatud deklaratsiooni kokkuvõte ja asjakohasel juhul tõendid. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 6 a (uus) 6a.  Kui liikmesriigi pädev asutus teeb lõigete 1, 2 või 3 kohaselt kindlaks teised liikmesriigid, keda ettevõtja aruandlus tõenäoliselt puudutab, sisaldab kõnealustes lõigetes osutatud teade hoiatust asjaomastele liikmesriikidele. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõik 2 Liikmesriigid tagavad, et kõnealused karistused hõlmavad rahalist halduskaristust, mis moodustab vähemalt 5 % ettevõtja käibest asjaomasel maksustamisaastal, kui ettevõtja, kes peab esitama artikli 6 kohaselt aruande, ei täida maksustamisaasta kohta seda nõuet ettenähtud tähtaja jooksul või esitab artikli 7 kohases maksudeklaratsioonis valeandmeid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused karistused hõlmavad rahalist halduskaristust, mis moodustab vähemalt 2 % ettevõtja tulust asjaomasel maksustamisaastal, kui ettevõtja, kes peab esitama artikli 6 kohaselt aruande, ei täida maksustamisaasta kohta seda nõuet ettenähtud tähtaja jooksul, ja rahalist halduskaristust, mis moodustab vähemalt 4 % ettevõtja tulust, kui ettevõtja, kes peab esitama artikli 6 kohaselt aruande, esitab artikli 7 kohases maksudeklaratsioonis valeandmeid. Ettevõtja puhul, kellel puudub tulu või kelle tulu on väike ning jääb alla riikliku maksuhalduri poolt kindlaks määratud künnise ega jää alla komisjoni rakendusaktis sätestatud miinimumkünnist, peaks karistus põhinema ettevõtja koguvaral. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõik 2 a (uus) Teises lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 18a osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – pealkiri Maksuauditite taotlus Ühiste maksuauditite taotlus Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1 Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on põhjust arvata, et teise liikmesriigi maksuresidendist ettevõtja ei ole täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, võib esimene liikmesriik taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt ettevõtja maksuauditi läbiviimist. Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on põhjust arvata, et teise liikmesriigi maksuresidendist ettevõtja ei ole täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, võib esimene liikmesriik neid põhjuseid välja tuues taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt ettevõtja ühise maksuauditi läbiviimist nõukogu direktiivi (EL) 2021/51417 artiklis 12a kehtestatud menetluste kohaselt. _____________________- __________________-- 17 Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1). Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 2 Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus algatab maksuauditi ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja viib selle läbi kooskõlas taotluse saanud liikmesriigis maksuauditeid reguleerivate õigusnormidega. Kui taotluse esitanud pädev asutus ei saa juriidilistel põhjustel teha ühist maksuauditit, algatab taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus riigisisese auditi ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja viib selle läbi kooskõlas taotluse saanud liikmesriigis maksuauditeid reguleerivate õigusnormidega. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 – punkt f f)  artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele ettevõtjatele tehtud auditite arv; f)  artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele ettevõtjatele tehtud auditite arv, tuues eraldi välja ühisauditid ja tavapärased auditid; Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – pealkiri Aruanded Läbivaatamine Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 1.  Hiljemalt 31. detsembriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. 1.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja toimimise kohta. Kui see on asjakohane, kaasneb aruandega läbivaatamine, et suurendada käesoleva direktiivi mõjusust, ning seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 a (uus) 1a.  Aruandes käsitletakse ja hinnatakse käesoleva direktiivi mõju liikmesriikide maksutuludele ning maksuhaldurite suutlikkusele ja eelkõige seda, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta. Aruandes hinnatakse ka seda, kas oleks asjakohane lisada artiklisse 7 majandusliku sisu kriteerium, mis põhineb ühe töötaja kohta saadud maksustamiseelsel kasumil, ning laiendada kohustust esitada aruanne kõnealuses artiklis sätestatud maksustamise seisukohast minimaalse majandusliku sisu kriteeriumide kohta ka reguleeritud finantsettevõtjatele ning vajaduse korral vaadata läbi neile artikli 6 lõikega 2b antud vabastus. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 2.  Aruande koostamisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide poolt artikli 15 kohaselt edastatud teavet. 2.  Aruande koostamisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide poolt artikli 16 kohaselt edastatud teavet. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 a (uus) Artikkel 18a Komiteemenetlus 1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.