Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/2585(RSO)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0119/2023

Esitatud tekstid :

B9-0119/2023

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0030

Vastuvõetud tekstid
PDF 125kWORD 47k
Teisipäev, 14. veebruar 2023 - Strasbourg
10.märtsi 2022. aasta otsuse (välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (INGE 2) moodustamise ning selle nimetuse ja vastutusalade korrigeerimise kohta) muutmine
P9_TA(2023)0030B9-0119/2023

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta otsus 10. märtsi 2022. aasta otsuse (välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (INGE 2) moodustamise ning selle nimetuse ja vastutusalade korrigeerimise kohta) muutmise kohta (2023/2566(RSO))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse erikomisjoni ametiaja pikendamist kolme kuu võrra, nagu teatati täiskogu 18. ja 19. jaanuari 2023. aasta istungitel,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse digiteenuste õigusakti paketti, sealhulgas ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825), ning ettepanekut võtta vastu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(1),

–  võttes arvesse 2018. aasta desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit ja 2021. aasta suuniseid desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021)0262) ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris avaldatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829),

–  võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G‑võrkude turvalisuse tagamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID‑19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raportit (A9‑0022/2022),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust(2),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta otsust Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et välissekkumisega rikutakse tõsiselt ELi aluseks olevaid universaalseid väärtusi ja põhimõtteid, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik; arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad kasutavad teabe manipuleerimist ja muid taktikaid, et sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et need rünnakud eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkarvamusi tekitavaid arutelusid, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade nõrku kohti, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes langevad suurema tõenäosusega desinformatsiooni ohvriks, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad usaldamatust riikide valitsuste, riigiasutuste ja liberaalse demokraatliku korra vastu ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat;

B.  arvestades, et Venemaa on 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina‑vastase agressioonisõja eel ja ajal viinud läbi enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsioonikampaania, et eksitada nii oma riigi kodanikke kui ka rahvusvahelist üldsust;

C.  arvestades, et kolmandate riikide riiklike jõudude ja valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast suundumusest tekitada kahju, ning seda kogevad demokraatlikud riigid kõikjal maailmas;

D.  arvestades, et pahatahtlikud osalejad püüavad jätkuvalt sekkuda valimisprotsessidesse ja kasutavad ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi, et rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet;

E.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel ei ole praegu välisriikide toimijate korraldatava välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes konkreetset sanktsioonirežiimi, mis tähendab, et need toimijad võivad kindlalt eeldada, et nende kampaaniad ELi destabiliseerimiseks ei too neile kaasa mingeid tagajärgi;

F.  arvestades, et seda nähtust ei ole üheselt määratletud ega mõistetud ning et ELi ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada välissekkumist ja selle vastu võidelda, on palju puudujääke ja lünki;

G.  arvestades, et eeldatavasti on enne kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke valimisi ning 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oodata üha rohkem ja läbimõeldumat välissekkumist, desinformatsiooni ning rünnakuid ja ähvardusi demokraatia vastu;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad soovitused võidelda pahatahtliku välissekkumise vastu ELi demokraatiasse on aidanud suurendada liidus üldist mõistmist ja teadlikkust sellest probleemist;

I.  arvestades, et INGE erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa sellele, et neid küsimusi tunnistatakse avalikult ja vaadeldakse kontekstis, ning on edukalt kujundanud Euroopas arutelu desinformatsiooni ja välissekkumise üle demokraatiasse;

J.  arvestades, et neid soovitusi tuleb jälgida ka edaspidi;

K.  arvestades, et välisriikide pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu on samalaadseid seisukohti jagavatel partneritel, sh parlamendiliikmetel, vaja teha ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja üksteist toetada; arvestades, et demokraatlikud ühiskonnad on välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad nende ohtudega tegelemiseks;

L.  arvestades, et hiljutiste välissekkumise juhtumite ja Euroopa Parlamendis esinenud korruptsiooni käimasoleva uurimise tõttu on Euroopa Parlament nõudnud, et institutsiooni paremaks kaitsmiseks tehtaks kindlaks võimalikud lüngad tema läbipaistvust, ausust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevates reeglites;

1.  otsustab, et erikomisjoni nimetus on edaspidi „välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitlev ning Euroopa Parlamendis usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega tegelev erikomisjon“ ning et sellel on järgmised ülesanded:

   a) kontrollida – koostöös ja konsulteerides alaliste komisjonidega vastavalt nende volitustele ja vastutusaladele kodukorra VI lisa alusel – olemasolevaid ja kavandatavaid õigusakte ja poliitikat, et teha kindlaks võimalikud lüngad ja kattuvused, mida võidakse ära kasutada pahatahtlikuks sekkumiseks demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas järgmistes küsimustes:
   i) poliitika ELi demokraatia tugevdamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks olukorrateadlikkuse, meedia- ja infopädevuse, meedia pluralismi, sõltumatu ajakirjanduse ning hariduse kaudu,
   ii) sekkumine veebiplatvormide kaudu, eelkõige hinnates põhjalikult vastutust ja mõju, mida väga suured digiplatvormid avaldavad demokraatiale ja demokraatlikele protsessidele ELis,
   iii) elutähtis taristu ja strateegilised sektorid;
   iv) sekkumine valimiste ajal,
   v) poliitilise tegevuse varjatud rahastamine välistoimijate ja -rahastajate poolt;
   vi) küberturvalisus ja vastupidavus küberrünnete suhtes, kui need on seotud demokraatlike protsessidega,
   vii) valitsusväliste osalejate roll,
   viii) sekkumise mõju vähemuste ja teiste diskrimineeritud rühmade õigustele,
   ix) ülemailmsete toimijate sekkumine eliidi sidumise, diasporaade, ülikoolide ja kultuurisündmuste kaudu;
   x) heidutus, omistamine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid;
   xi) naabrus- ja ülemaailmne koostöö ning mitmepoolsus,
   xii) ELis ja kolmandates riikides tegutsevate osalejate sekkumine;
   b) töötada tihedas koostöös INGE 1 erikomisjoni tööpraktikat järgivate alaliste komisjonidega välja ettepanekud selle kohta, kuidas need lüngad kõrvaldada, et suurendada ELi õiguslikku vastupanuvõimet, ning kuidas parandada ELi institutsioonilist raamistikku;
   c) teha tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ning riiklike ja valitsusväliste partneritega kolmandates riikides, et tugevdada ELi tegevust hübriidohtude ja desinformatsiooni vastu, samal ajal kui INGE 2 erikomisjon järgib kogu avalikus tegevuses käesolevas otsuses sätestatud prioriteete;
   d) jälgida üksikasjalikult ja rangelt INGE 1 erikomisjoni aruande rakendamist, hinnates ELi institutsioonide võetud meetmeid;
   e) suurendada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel üldist institutsioonilist vastupanuvõimet välissekkumise, hübriidohtude ja desinformatsiooni suhtes;
   f) teha kindlaks Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite puudused, kaaluda muid keskmise tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid ning anda soovitusi reformideks, tuginedes Euroopa Parlamendi resolutsioonidele ning teiste parlamentide ja institutsioonide parimatele tavadele, tehes tihedat koostööd põhiseaduskomisjoni ja väliskomisjoniga;

2.  otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(5) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

3.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

4.  otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud korrale, ning otsustab ühtlasi, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

5.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

6.  teeb erikomisjonile ülesandeks esitada oma lõpparuanne, milles keskendutakse lõike 1 punktis f esitatud küsimustele, et võtta see täiskogul vastu hiljemalt 2023. aasta juuli täiskogu osaistungjärgul.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0428.
(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0448.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0130.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0396.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 15. mai 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika