Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2021. aasta aruannet,

–  võttes arvesse EKP 28. aprilli 2022. aasta tagasisidet tähelepanekute kohta, mille Euroopa Parlament esitas oma resolutsioonis EKP 2020. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse EKP 4. juuli 2022. aasta kliimaalast tegevuskava kliimamuutuste veelgi suuremaks arvessevõtmiseks oma rahapoliitika operatsioonides,

–  võttes arvesse EKP ekspertide 8. septembri 2022. aasta makromajanduslikku ettevaadet euroala kohta,

–  võttes arvesse Eurostati 30. septembri 2022. aasta kiirhinnangut,

–  võttes arvesse EKP 8. juuli 2022. aasta kliimariski stressitesti tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 2022. aasta suve majandusprognoosi,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2022. aasta maailmamajanduse arenguväljavaadet,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2022. aasta juuni‑juuli uuringut,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(1),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõiget 1, artiklit 125, artikli 127 lõikeid 1 ja 2, artiklit 130, artikli 282 lõiget 2 ja artikli 284 lõiget 3,

–  võttes arvesse 7. veebruari, 20. juuni, 26. septembri ja 28. novembri 2022. aasta rahandusalaseid dialooge EKP presidendi Christine Lagarde’iga,

–  võttes arvesse EKP nõukogu 21. juuli 2022. aasta heakskiitu rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendile,

–  võttes arvesse EKP nõukogu rahapoliitilisi otsuseid tõsta EKP intressimäärasid 2022. aasta juulis, septembris, novembris ja detsembris,

–  võttes arvesse EKP 29. septembri 2022. aasta aruannet digitaalset eurot käsitlevas analüüsimisetapis tehtud edusammude kohta,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Ukraina‑vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 13,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0022/2023),

A.  arvestades, et EKP 2022. aasta septembri baasprognoosi kohaselt väheneb majanduskasv 3,1 %‑lt 2022. aastal 0,9 %‑le 2023. aastal ja taastub lähtestsenaariumi kohaselt 2024. aastal 1,9 % juures; arvestades, et selle prognoosi teatavad põhieeldused on juba aegunud; arvestades, et euroala majandustegevuse väljavaated on liikmesriigiti äärmiselt erinevad ning Ukraina sõja ja energiakriisi tõttu väga ebakindlad ning mitmes sõltumatus prognoosis ennustatakse majanduslangust;

B.  arvestades, et Venemaa Ukraina‑vastase provotseerimata, ebamoraalse ja õigustamata agressiooni tõttu on kindlustunne järsult vähenenud, energia- ja toiduhinnad tõusnud ning tarneahelale avalduv surve muu hulgas ka Hiinas tekkinud tarnehäirete kaasmõjul suurenenud;

C.  arvestades, et EKP peamine eesmärk on säilitada hindade stabiilsus, mis on määratletud kui 2 % inflatsioon keskpikas perspektiivis;

D.  arvestades, et EKP 2022. aasta septembri prognoosi kohaselt peaks üldinflatsioon langema 8,1 %‑lt 2022. aastal 5,5 %‑ni 2023. aastal ning 2,3 %‑le 2024. aastal; arvestades, et 2,3 % on ikkagi veidi kõrgem kui EKP sihtmäär;

E.  arvestades, et Eurostati andmetel oli töötuse määr 2022. aasta juulis ELis 6 % ja euroalal 6,6 %, varieerudes ebaühtlaselt ELi ulatuses ja liikmesriikides, ning et noorte töötuse määr on endiselt sellest palju kõrgem (14 % ELis ja 14,2 % euroalal); arvestades, et noorte töötuse kõrge määr on endiselt tõsine probleem, millega tuleb ELis tegeleda;

F.  arvestades, et EKP on võtnud oma volituste piires kohustuse aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; arvestades, et kliimamuutused võivad pärssida rahapoliitika tõhusust, mõjutada majanduskasvu ning tõsta hindu ja suurendada makromajanduslikku ebastabiilsust;

G.  arvestades, et EKP saab hinnastabiilsuse tagamise eesmärki täita ainult siis, kui rahapoliitika ülekandemehhanism toimib;

H.  arvestades, et euro välisväärtus võrreldes USA dollariga on viimase paari kuu jooksul märkimisväärselt langenud; arvestades, et energia ja energia tuletisinstrumentidega kaubeldakse USA dollarites ning euro vahetuskursi odavnemine dollari suhtes suurendab veelgi inflatsiooni;

I.  arvestades, et Eurobaromeetri 2022. aasta juuni‑juuli uuringu kohaselt on üldsuse toetus ühisrahana eurot kasutavale Euroopa majandus- ja rahaliidule kõigi aegade kõrgeimal tasemel – 80 % euroalal ja 72 % ELis tervikuna;

J.  arvestades, et EKP‑l on aruandekohustus Euroopa Parlamendi kui ELi kodanikke esindava institutsiooni ees;

Üldine ülevaade

1.  väljendab sügavat muret Venemaa provotseerimata agressioonisõja pärast Ukraina vastu ning selle tõsiste, ettearvamatute ja pikaajaliste tagajärgede pärast Euroopa majandusele ja ühiskonnale, eelkõige kõige haavatavamatele ja tundlikumatele rühmadele, nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning madalama sissetulekuga leibkonnad;

2.  rõhutab, et enneolematud kriisid nõuavad enneolematuid, uuenduslikke ja julgeid rahapoliitilisi otsuseid;

3.  mõistab rahapoliitikale mõju avaldavat ebakindlust ja keerulist keskkonda; väljendab sügavat muret ajalooliselt kõrge inflatsioonitaseme pärast; väljendab heameelt EKP otsusekindluse üle võtta vajaduse korral meetmeid finantsstabiilsuse tagamiseks;

4.  tuletab meelde, et EKP esmane ülesanne on tagada hindade stabiilsus;

5.  tunnistab, et EKP saaks hindu alandada, vähendades oma rahapoliitika vahendite abil oluliselt kogunõudlust, tunnistades samas, et see suurendaks negatiivse mõju ohtu majanduskasvule ja tööhõivele;

6.  märgib, et praegust inflatsiooni õhutab peamiselt pakkumine, eelkõige energia- ja toiduainete hinnad, mis mõjutavad baasinflatsiooni;

7.  märgib lisaks, et traditsioonilistel rahapoliitika vahenditel on peamiselt pakkumisest lähtuva inflatsiooniga tegelemisel vaid piiratud mõju;

8.  rõhutab, et EKP saab oma volitusi täita ainult siis, kui talle on tagatud aluslepingutes ette nähtud sõltumatus;

9.  väljendab heameelt selle üle, et 20. liikmesriigina ühines 2023. aasta jaanuaris euroalaga Horvaatia Vabariik;

10.  märgib, et eelarve- ja rahapoliitika on pandeemia ajal teineteist võimendanud ning kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid on teinud oma volituste piires koostööd, vältides nii 2008. aasta finantskriisi aegsete kogemuste kordumist, ning tuletab meelde selle kriisi põhjustest saadud õppetunde ja sellele reageerimist; rõhutab, et hinnastabiilsuse säilitamiseks tuleb praegu eelarve- ja rahapoliitikat veelgi rohkem koordineerida, sest pakkumispoolel toimuvate šokkidega tegelemine nõuab suuremat tarneahela vastupanuvõimet ja energiareforme, sealhulgas üleminekut taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele, ning prognoositavat investeerimisraamistikku; nõustub president Christine Lagarde’i hoiatusega, kes pidas oluliseks, et „eelarvetoetus, mida kasutatakse […] leibkondade kaitsmiseks kõrgemate hindade mõju eest, oleks ajutine ja sihipärane. See vähendab inflatsioonisurve võimendamise ohtu, hõlbustades seeläbi ka rahapoliitika ülesannet tagada hindade stabiilsus ja aidates kaasa võla jätkusuutlikkuse säilitamisele“(3);

11.  väljendab heameelt seoses president Chtistine Lagarde’i avaldusega, et praeguse geopoliitilise kriisi tõttu on vaja ELi fiskaalses integratsioonis edusamme teha; väljendab heameelt selle üle, et EKP on pikka aega toetanud pangandusliidu kiiret väljakujundamist, ning rõhutab tõsistest viivitustest tulenevaid riske; võtab teadmiseks EKP toetuse täiemahulise Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomisele; tunnistab, et riskide jagamine ja riskide vähendamine on omavahel seotud ning et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidel on keskne roll liikmeks olevate asutuste kaitsmisel ja stabiliseerimisel; väljendab heameelt viivislaenude vähendamisel seni tehtud edusammude üle;

12.  kutsub EKPd üles jätkama arengute jälgimist ja avaldama korrapäraselt teavet euro rahvusvahelise rolli kohta; rõhutab, et euro rolli tugevdamine nõuab Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamist ja lõpuleviimist, et vähendada euroala tegelikku ja tajutavat haavatavust makromajanduslike šokkide suhtes; märgib, et euro kui reservvaluuta atraktiivsemaks muutmine edendab veelgi euro rahvusvahelist kasutust ja suurendab ELi võimet kujundada oma poliitilisi seisukohti sõltumatult, mis on Euroopa majandusliku suveräänsuse kaitsmise põhielement;

Rahapoliitika

13.  väljendab muret selle pärast, et euroala inflatsioon on saavutanud rekordtaseme ja 2022. aastal oli keskmine inflatsioon 8,4 %; rõhutab, et koguinflatsioon tõusis 2022. aasta oktoobris rekordilisele 10,6 %‑le, langedes 2022. aasta detsembriks 9,2 %‑le; rõhutab, et inflatsiooni põhiteguriks on ülekaalukalt energiahinnad (40,8 %), millele järgnevad toiduainete hinnad (11,8 %); märgib, et EKP prognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2023. aastal 6,3 %, 2024. aastal 3,4 % ja 2025. aastal 2,3 %, kusjuures peamised riskid on seotud energia- ja toidutarnehäiretega; märgib, et inflatsioon on praegu oluliselt kõrgem kui EKP sihtmäär 2 %; märgib, et baasinflatsioon on praegu 5,2 %; tuletab meelde, et EKP esmane ülesanne on tagada hindade stabiilsus;

14.  tuletab meelde, et EKP strateegia läbivaatamisel kinnitati taas lähtumist keskpikast perspektiivist inflatsiooni sihtmäära seadmisel ning võeti vastu keskpika perspektiivi sümmeetrilise 2 % inflatsiooni eesmärk; kutsub EKPd üles võtma inflatsiooni sihikindlalt sihikule selle keskpika perioodi jooksul, sealhulgas praeguse kriisi ajal; palub EKP‑l määratleda mõiste „keskpikk perspektiiv“;

15.  võtab teadmiseks, et EKP tegi 2022. aasta juulis rahapoliitilise otsuse tõsta intressimäära 50 baaspunkti võrra, septembris 75 baaspunkti võrra, novembris 75 baaspunkti võrra, detsembris 50 baaspunkti võrra ning 2023. aasta veebruaris 50 baaspunkti võrra; märgib, et praegu kehtiv intressimäär on 3,0 %; võtab teadmiseks president Christine Lagarde’i avalduse, et EKP kavatseb ka järgmistel koosolekutel intressimäärasid tõsta, seni kuni inflatsioon on langenud sihttasemeni; märgib, et nominaalsed intressimäärad jäävad neutraalsest määrast allapoole;

16.  märgib, et EKP käsutuses on vahendid kogunõudluse vähendamiseks, et keskpikas perspektiivis vähendada inflatsioon kuni sihttasemeni; tunneb muret selliste poliitiliste otsuste mõju pärast majanduskasvule ja tööhõivele, mida tuleb käsitleda proportsionaalsuse hindamisel; kutsub EKPd üles kaaluma oma poliitika tasakaalustatumat ja järkjärgulisemat kohandamist, võttes arvesse valitsevat ebakindlust; nõuab, et mis tahes tulevasi poliitilisi maksumäärasid käsitlevaid otsuseid tuleks rohkem põhjendada;

17.  tuletab meelde, et suure osa hiljutisest märkimisväärsest hinnatõusust on põhjustanud Venemaa agressioon Ukrainas ja sõltuvus imporditud fossiilkütustest, kusjuures koguinflatsioon kajastab nafta- ja gaasihindade järsku tõusu; märgib, et praegust inflatsiooni õhutab peamiselt pakkumine; märgib lisaks, et traditsioonilistel rahapoliitika vahenditel on piiratud mõju sellise inflatsiooniga toimetulekul, mida õhutavad peamiselt energia- ja toiduainete hinnad; märgib, et EKP on korduvalt tunnistanud, et intressimäärade tõstmine ei alanda energiahindu ega mõjuta inflatsiooni lühiajalises perspektiivis;

18.  väljendab sügavat muret killustumise ohu pärast, arvestades euroala riikide inflatsioonitasemete erinevusi – 25,2 % Eestis võrreldes 6,6 %‑ga Prantsusmaal (2022. aasta augustis); on veendunud, et see ohustab EKP rahapoliitika ühtsust ja selle ülekandumist;

19.  väljendab muret selle pärast, et „kasumid on viimasel ajal olnud kogu riikliku inflatsiooni peamiseks põhjustajaks, ületades nende ajaloolist panust“, nagu märkis EKP juhatuse liige Isabel Schnabel(4); kutsub EKPd üles avaldama korrapäraselt andmeid selle kohta, kui suur on kasumite panus inflatsiooni; märgib, et rahapoliitika ei ole õige vastus sellisele inflatsiooniedendajale (liigsele turuvõimule), ning seda oleks parem lahendada teiste poliitikatega;

20.  kutsub EKPd üles töötama välja usaldusväärse kommunikatsioonistrateegia, mida toetaksid kiired ja käegakatsutavad meetmed, et anda Euroopa kodanikele märku, et inflatsioonimäär keskpikas perspektiivis väheneb; on sügavalt mures selle pärast, et tarbijate inflatsiooniootused järgmiseks 12 kuuks ja inflatsiooni mediaanprognoos järgmiseks kolmeks aastaks ületavad märkimisväärselt sihttaset, olles vastavalt 5,0 % ja 2,9 %(5); märgib murega, et see annab märku, et inflatsiooniootused ei ole enam ankurdatud; märgib, et inflatsiooniootuste mõjutamine on üks peamisi põhjuseid EKP intressimäärade tõstmiseks; kutsub EKPd üles uurima põhjalikumalt inflatsiooniootuste rolli ja seda, kuidas EKP teadaanded ja tegevus neid mõjutavad;

21.  märgib akadeemilise konsensuse puudumist inflatsiooniootuste rolli kohta tegeliku inflatsiooni kujunemises;

22.  on eriti mures selle pärast, et euro ja USA dollari vahetuskursi hiljutine langus on muutunud üheks peamiseks energiahindade inflatsiooni põhjustajaks; märgib, et euro hiljutine langus USA dollari suhtes aitab seega kaasa energiahindade inflatsioonile, kuna energiatuletisinstrumentidega kaubeldakse USA dollarites;

23.  märgib, et IMF jõudis oma 2022. aasta maailmamajanduse arenguväljavaates järeldusele, et palgaspiraalioht on piiratud; märgib, et vastupanuvõimelised tööturud ja teatav ostujõu languse kompenseerimiseks toimuv „järelevõtmine“ annavad tõenäoliselt oma panuse tugevasse palgakasvu; kutsub EKPd üles seda ohtu väga tähelepanelikult jälgima;

24.  väljendab muret selle pärast, et EKP toetub oma tagatisraamistikus riigivõlakirjade reitingute puhul jätkuvalt eraõiguslikele reitinguagentuuridele; kordab oma üleskutset EKP-le lõpetada selline tuginemine;

25.  rõhutab, et EKP hinnastabiilsuse volituste täitmiseks on hädavajalik rahapoliitika ühtlane ülekandumine; rõhutab, et ülemäärane erinevus eri riigivõlakirjade tootluses muudab laenutingimused rahapoliitika ühtse ülekandumisega vastuolus olevaks; võtab teadmiseks, et EKP otsustas 15. juunil 2022. aastal pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava kohaste tagasiostude reinvesteerimisel kohaldada paindlikkust; märgib rahuloluga, et kasutusele on võetud ülekandekaitsevahend, millest toetatakse rahapoliitika tõhusat ülekandumist kogu euroalal;

26.  märgib, et odavate sihipäraste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide ja kõrgemate intressimäärade koosmõju tõttu on tekkinud oht, et Euroopa pankadel on võimalik teenida miljardeid eurosid lisakasumit; väljendab heameelt EKP oktoobris toimunud koosolekul tehtud otsuse üle, millega välditakse sellist arbitraaži;

27.  tunneb muret rahapoliitika puuduliku koordineerimise pärast maailma suuremate keskpankade vahel; väljendab lisaks muret sellepärast, et üheaegne intressimäärade tõus kogu maailmas toob kaasa rahapoliitika tingimuste enneolematu karmistumise; kutsub EKPd üles algatama rahvusvahelist dialoogi teiste keskpankadega;

Teisesed eesmärgid

28.  tuletab meelde, et 2021. aasta novembris toimunud rahandusteemalises dialoogis ütles EKP president, et „teiseste eesmärkide hulgas on meil kindlasti majanduslik areng, austus keskkonna vastu, võitlus kliimamuutustega jne. Ilmselgelt peame neid arvesse võtma, eriti kui teised institutsioonid ja eelkõige Euroopa Parlament on neid teiseseid eesmärke väga selgelt väljendanud“; teeb ettepaneku kasutada käesolevat resolutsiooni selleks, et anda EKP‑le oma panus teiseste eesmärkide kohta(6);

29.  tuletab meelde, et ilma et see piiraks hindade stabiilsuse eesmärki, nõutakse ELi toimimise lepingus, et EKP toetaks liidu üldist majanduspoliitikat, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 3; juhib tähelepanu sellele, et EKP eesmärkide seas valitseb selge hierarhia;

30.  märgib, et EKP rahapoliitika suhtes, mille eesmärk on täita EKP esmaseid volitusi, rakendatakse proportsionaalsuse hindamist; märgib, et proportsionaalsuse hindamisel võetakse arvesse rahapoliitika meetmete mõju majandusele ja majanduspoliitikale laiemalt, mida käsitletakse käesolevas jaotises; rõhutab, et kui EKP seisab silmitsi erinevate poliitikavalikutega, mis võrdsel määral soodustavad hinnastabiilsust, valib EKP need, mis kõige paremini toetavad ELi üldist majanduspoliitikat(7);

31.  kutsub EKPd üles pühendama oma aastaaruandes eraldi peatükki selle selgitamiseks, kuidas ta on tõlgendanud ja järginud oma teiseseid eesmärke, ning tutvustama oma rahapoliitika mõju ELi üldisele majanduspoliitikale;

32.  on seisukohal, et sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult kestliku majanduskasvu kõrge tase ning kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive, on peamised majanduslikud eesmärgid; tuletab meelde Euroopa sotsiaalõiguste samba olulisust; rõhutab, et need eesmärgid on kõige paremini saavutatavad siis, kui vabaturg toimib prognoositavatel hinnatasemetel põhinevas stabiilses makromajanduslikus keskkonnas;

33.  rõhutab VKEde keskset rolli ELi majanduses ning majanduslikus ja sotsiaalses lähenemises, tööhõives ning kaksikülemineku (digi- ja rohepööre) rakendamisel;

34.  teeb ettepaneku, et EKP peaks proportsionaalsuse hindamisel võtma arvesse, et tema rahapoliitikaoperatsioonide kuludest ei jääks ebaproportsionaalselt suur osa väiksema sissetulekuga elanikkonna ja kõige haavatavamate rühmade kanda, ning hindama oma rahapoliitika toimingute mõju nendele rühmadele, pidades samal ajal meeles, et jõukuse ja sissetulekute ebavõrdsus mõjutab negatiivselt rahapoliitika ülekandumise tulemuslikkust(8);

35.  kutsub EKPd kui sõltumatut institutsiooni üles oma volituste täitmisel hoiduma poliitiliselt motiveeritud otsustest;

Kliimamuutuste vastane tegevus

36.  märgib, et roheinvesteeringute soodustamiseks on vaja hindade stabiilsust ja stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mis aitaks muu hulgas luua õiged tingimused Pariisi kokkuleppe rakendamiseks; kutsub EKPd üles hindama, mil määral mõjutavad kliimamuutused tema võimet säilitada hindade stabiilsus;

37.  tuletab meelde, et EKP kui ELi institutsioon on seotud Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustustega;

38.  märgib, et EKP nõukogu otsustas võtta lisameetmeid, et hakata kliimamuutustega seotud kaalutlusi eurosüsteemi rahapoliitika raamistikus arvesse võtma;

39.  märgib, et turuneutraalsuse mõiste on seotud vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega; kutsub EKPd tema sõltumatust austades üles tegelema turutõrgetega ja tagama ressursside efektiivse jaotumise pikas perspektiivis, jäädes samal ajal võimalikult apoliitiliseks ning pidades kinni turuneutraalsuse põhimõttest; märgib, et EKP on juba mitmel korral turuneutraalsusest kõrvale kaldunud; rõhutab, et selliseid otsuseid ei tohi teha EKP peamise eesmärgi saavutamise arvelt;

40.  märgib, et EKP on teada andnud, et hakkab oma portfellis suurendama heade keskkonnanäitajatega äriühingute võlakirjade osakaalu; rõhutab, et EKP varaostuprogrammid kujutavad endast ebatraditsioonilist rahapoliitikat, mida tuleks ellu viia ainult enneolematute majandusolude korral; rõhutab lisaks, et need investeerimispositsioonid on madala inflatsiooni vastu võitlemise kõrvalsaadus ning et investeeringute tegemine ei ole rahapoliitika eesmärk;

41.  võtab lisaks teadmiseks teadaande EKP tagatisraamistiku keskkonnasäästlikumaks muutmise kohta, mis aitab vähendada EKP bilansi finantsriski;

42.  väljendab heameelt EKP teate üle veelgi tõhustada eurosüsteemi riskihindamisvahendeid ja -suutlikkust, et kliima- ja keskkonnariske paremini arvesse võtta, näiteks oma asutusesiseste krediidihindamissüsteemide kaudu; väljendab eriti suurt heameelt EKP koostöö üle reitinguagentuuridega, et suurendada läbipaistvust seoses sellega, kuidas nad võtavad kliimariske oma reitingutesse arvesse, ja nende ambitsiooni üle seoses kliimariskide avalikustamise nõuetega;

43.  väljendab heameelt EKP tegevuskava ja selle üksikasjaliku kliimamuutuste vastaste meetmete teekaardi üle, millega lisatakse kliimamuutustega seotud kaalutlused EKP poliitikaraamistikku ja mudelitesse;

44.  väljendab heameelt EKP kliimariski stressitesti üle, mis on välja töötatud selleks, et hinnata pankade ja ettevõtete vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud üleminekuriskide suhtes; märgib ära, et 8. juulil 2022 avaldatud tulemused näitavad, et enamikul pankadest ei ole tugevaid kliimariskide stressitestimise raamistikke ega vajalikke andmeid; kutsub EKPd üles esitama toimivaid suuniseid ja vähendama bürokraatiat; märgib, et pankade järelevalve peaks olema riskipõhine ega tohiks juhinduda teisestest kaalutlustest; kutsub panku üles suurendama jõupingutusi kliimariskide mõõtmiseks ja juhtimiseks;

45.  rõhutab EKP saavutust oma CO2‑heite vähendamisel 10,7 % võrra aastatel 2020–2021;

Läbipaistvus, aruandekohustus, sooline võrdõiguslikkus ja muud aspektid

46.  rõhutab, et EKP aruandekohustuse täitmise ja läbipaistvuse korda tuleb rangemaks muuta; märgib, et kuigi EKP ei ole oma vahendite ja eesmärkide puhul piirdunud hinnastabiilsusega, on tema aruandlustavad vaid osaliselt edasi arenenud; ootab praegu kasutatava aruandlustava kirjalikku vormistamist EKP ja Euroopa Parlamendi vahel; kordab oma nõudmist, et EKP tugevdaks oma aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees;

47.  peab tervitatavaks EKP sisulist ja detailset tagasisidet Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta, mis käsitles EKP 2020. aasta aruannet; kutsub EKPd üles jätkama aruandekohustuse täitmist ja avaldama ka edaspidi igal aastal kirjalikku tagasisidet EKP aastaaruannet käsitlevate parlamendi resolutsioonide kohta;

48.  kutsub EKPd üles andma Baseli pangajärelevalve komitees paremini aru EKP võetud seisukohtadest, sealhulgas ka kirjalikult;

49.  väljendab heameelt EKP uue kommunikatsioonipoliitika üle, mis hõlmab kodanikele ja sidusrühmadele ligipääsetavamaid viise EKP poliitiliste otsuste selgitamiseks ja tutvustamiseks;

50.  väljendab heameelt selle üle, et EKP pöörab tähelepanu küberrünnete ohtudele; julgustab EKPd seda tähelepanu säilitama, eriti arvestades praegust geopoliitilist konteksti;

51.  kutsub EKPd üles tõhustama järelevalvet krüptoraha arengu ja sellega seotud riskide üle seoses küberturvalisuse, rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevusega, mis on seotud krüptovara anonüümsusega; võtab sellega seoses teadmiseks krüptovaraturgude määruse jõustumise;

52.  peab kahetsusväärseks, et EKP juhatuse ja nõukogu liikmetest ainult kaks on naised; kordab, et juhatuse liikmete kandidaatide nimetamisel tuleks tagada sooline tasakaal ja Euroopa Parlamendile tuleks esitada kandidaatide nimekiri; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et liikmesriigid on selliste kandidaatide nimekirjade asemel esitanud hiljuti vabade ametikohtade arvuga võrdse arvu kandidaate; tuletab meelde, et vastavalt oma resolutsioonile soolise tasakaalu kohta ELi majandus- ja rahandusküsimuste kandidaatide nimetamisel on Euroopa Parlament varem lubanud mitte kaaluda nimekirjasid, milles ei järgita soolise tasakaalu põhimõtet; kutsub euroala liikmesriike üles kaasama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte täielikult oma ametisse nimetamise protsessidesse ja tagama kõigile sugupooltele võrdsed võimalused oma riigi keskpanga presidendi ametikohale pürgimiseks;

53.  peab kahetsusväärseks, et sooline tasakaalustamatus püsib ka EKP organisatsioonilises struktuuris, eelkõige seoses naiste osakaaluga kõrgematel juhtivatel ametikohtadel; märgib, et viimane kättesaadav statistika selle kohta 2019. aastast näitab, et naiste osakaal kõigil EKP juhtivatel ametikohtadel oli tõusnud 30,3 %‑ni ja kõrgema juhtkonna ametikohtadel 30,8 %‑ni; väljendab heameelt EKP uue strateegia üle soolise tasakaalu parandamiseks, sealhulgas eesmärgi üle suurendada naiste osakaalu 2026. aastaks 40–51 %‑ni; palub EKP-l anda selles valdkonnas tehtud edusammudest aru oma aastaaruandes;

54.  toetab EKP eesmärki suurendada naiste esindatust, julgustades naisi selles valdkonnas edasi liikuma; väljendab seetõttu heameelt selliste algatuste üle nagu EKP naiste majandusstipendium;

55.  võtab teadmiseks reeglid, mida EKP töötajad peavad võimalike huvide konfliktide korral täitma, ja innustab neid ulatuslikult kohaldama; võtab lisaks teadmiseks EKP eetikaraamistiku käimasoleva läbivaatamise; rõhutab Euroopa Ombudsmani 26. oktoobri 2022. aasta otsust anda sellega seoses soovitusi, eelkõige EKP nn pöördukse efekti kohta pärast hiljutist juhtumit, kus üks EKP vanemökonomist läks tööle Ameerika investeerimispanka(9); kutsub EKPd üles laiendama kõrgemate palgaastmete puhul kasutatavat nn vaheperioodi ka madalama palgaastmega töötajatele;

56.  kutsub EKPd üles töötama välja strateegia lobistidega tegelemiseks ja suurendama töötajate tasandi kontaktide läbipaistvust ka väljaspool EKP nõukogu;

57.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal vähenes euro pangatähtede võltsingute arv madalaimale tasemele alates 2003. aastast (12 ühikut miljoni kohta); kutsub EKPd üles tõhustama võltsimisvastast võitlust ja koostööd Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga selle eesmärgi saavutamiseks; palub EKP‑l, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi, luua süsteem suurtehingute paremaks järelevalveks, et võidelda rahapesu, maksudest kõrvalehoidmise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu;

58.  peab kiiduväärseks edusamme, mida EKP on teinud digieuroprojekti elluviimisel, ning arutelu, mida Euroopa Parlamendiga selle üle peetakse; ootab digitaalse euro projekti 24-kuulise analüüsimisetapi lõppu ja seda, et EKP nõukogu teeb otsuse digitaalse euro kasutuselevõtu protsessi alustamise kohta, kohe kui kaasseadusandjad on komisjoni tulevase ettepaneku alusel esitanud selle õigusliku aluse;

59.  rõhutab oodatavat kasu, nagu tõhususe kasv ja suurem finantskaasatus; nõustub EKPga, et digitaalne euro peaks vastama mitmele miinimumnõudele, milleks on muu hulgas stabiilsus, turvalisus, tõhusus ja eraelu puutumatuse kaitse; rõhutab, et digitaalne euro võib täiendada sularaha kui maksevahendit, kuid ei tohi seda asendada;

60.  kutsub EKPd üles võtma digitaalse euro kavandamisel nõuetekohaselt arvesse riske pangandussektorile ja reaalmajandusele laenamisele üldiselt;

61.  peab äärmiselt kahetsusväärseks EKP otsust kaasata Amazon digitaalse euro prototüübi liideste katsetamisse; rõhutab, et tegemist on ettevõttega, mis on selles valdkonnas potentsiaalne konkurent ja seetõttu ei tohiks talle sellist positsiooni anda, eriti kuna Amazon ei saa selle tegevuse eest rahalist hüvitist; rõhutab lisaks, et digitaalse eurotaristu allhange USA tehnoloogiaettevõttelt nõrgendab ELi strateegilist sõltumatust;

62.  nõuab, et veelgi tõhustataks EKP sisemist rikkumisest teatamise raamistikku, viies selle kooskõlla ELi rikkumisest teatajate direktiiviga(10);

63.  soovitab luua IMFi eeskujul sõltumatu hindamisbüroo, mis võiks hinnata EKP poliitikat ja viia läbi erinevate poliitikavalikute mõjuhinnanguid, kahjustamata seejuures EKP sõltumatust;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 23, 21.1.2021, lk 105. (2) ELT C 479, 16.12.2022, lk 75. (3) Sissejuhatavad märkused 26. septembri 2022. aasta rahandusteemalisele dialoogile: https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2022/html/ecb.sp220926_1~0bd6fcc86c.en.html. (4) Isabel Schnabeli kõne inflatsiooni globaliseerumise teemal: https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2022/html/ecb.sp220511_1~e9ba02e127.en.html. (5) https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2023/html/ecb.pr230112~6cfbeda491.en.html. (6) 2021. aasta novembri rahandusdialoogi protokoll, lk 15: https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2021/html/ecb.sp211115_annex_1~d1ef2075bb.en.pdf. (7) https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2022/html/ecb.sp220324~61c5afb6b9.en.html (8) https://www.bis.org/publ/othp50.htm (9) https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/162341 (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).