Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille Aserbaidžaan ratifitseeris 2002. aastal,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 30. aprilli 1993. aasta resolutsiooni 822, 29. juuli 1993. aasta resolutsiooni 853, 14. oktoobri 1993. aasta resolutsiooni 874 ja 12. novembri 1993. aasta resolutsiooni 884,

–  võttes arvesse ÜRO resolutsioone jätkuva sõja kohta Ukrainas, nimelt 2022. aasta märtsi resolutsioone ES‑11/1 ja ES‑11/2, 2022. aasta aprilli resolutsiooni ES‑11/3 ja 2022. aasta oktoobri resolutsiooni ES‑11/4,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta otsust,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupi kaasesimeeste tegevust,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani kultuuripärandi kohta(1), 20. mai 2021. aasta resolutsiooni sõjavangide kohta pärast Armeenia ja Aserbaidžaani viimatist konflikti(2), 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta(3), 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuripärandi hävitamise kohta Mägi‑Karabahhis(4), 8. juuni 2022. aasta resolutsiooni julgeoleku kohta idapartnerluse piirkonnas ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta(5) ning 19. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni Mägi‑Karabahhi blokaadi humanitaartagajärgede kohta(6),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari 2023. aasta määruseid rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamise kohta (Armeenia vs. Aserbaidžaan ja Aserbaidžaan vs. Armeenia),

–  võttes arvesse 22. aprilli 1996. aasta partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel(7),

–  võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 28. septembri 2018. aasta soovitust nr 1/2018 ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide kohta(8),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi(9),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(10),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat. Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020)0007),

–  võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 19. juuli 2022. aasta kohtumist ning 14. juuli 2022. aasta talituste ühist töödokumenti „Cooperation Implementation Report on Azerbaijan“ (Koostöö rakendamise aruanne Aserbaidžaani kohta) (SWD(2022)0197),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ning inimõiguste ja õigusriigi peadirektoraadi ühisarvamust meediaõiguse kohta, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 131. täiskogu istungil, mis toimus 17.–18. juunil 2022,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli 14. detsembri 2021. aasta ja 6. aprilli 2022. aasta avaldusi ning tema 22. mai 2022. aasta ja 31. augusti 2022. aasta pressiteateid pärast kolmepoolset kohtumist president Ilham Alijeviga ja peaminister Nikol Pašinjaniga ning 6. oktoobri 2022. aasta avaldust pärast president Ilham Alijevi, peaminister Nikol Pašinjani, president Emmanuel Macroni ning eesistuja Charles Micheli neljapoolset kohtumist,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 19. novembril 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Mägi‑Karabahhi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruannet pärast tema 8.–12. juuli 2019. aasta visiiti Aserbaidžaani(12),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani ja eelkõige Mehman Hüseynovi juhtumi kohta(13) ning muid resolutsioone Aserbaidžaani kohta, eelkõige neid, mis käsitlevad inimõiguste olukorda ja õigusriiki,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 22. septembri 2022. aasta vaheresolutsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste (Mammadli Group vs. Aserbaidžaan) kohta,

–  võttes arvesse sõltumatu uurimisasutuse 15. aprilli 2018. aasta aruannet väidetava korruptsiooni kohta Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määrust rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamise kohta (Armeenia vs. Aserbaidžaan),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) aruandeid, eelkõige 2016. aasta seirearuannet Aserbaidžaani kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee aruannet „Alleged violations of the rights of LGBTI people in the Southern Caucasus“ (LGBTI-inimeste õiguste väidetav rikkumine Lõuna‑Kaukaasias)(14),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee 4. veebruaril 2019. aastal avaldatud arvamust Aserbaidžaani kohta,

–  võttes arvesse Freedom House’i 2022. aasta aruannet vabaduse kohta maailmas ja 2022. aasta aruannet üleminekuriikide kohta,

–  võttes arvesse komisjoni mitmeaastast sihtprogrammi (2021–2027) Aserbaidžaani kohta,

–  võttes arvesse 2. juuli 2021. aasta talituste ühist töödokumenti „Recovery, resilience and reform: post 2020 Eastern Partnership priorities“ (Taastumine, vastupanuvõime ja reformid: idapartnerluse prioriteedid 2020. aastale järgneval perioodil) (SWD(2021)0186),

–  võttes arvesse ELi ja Aserbaidžaani vahel 18. juulil 2022. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit energiaalase strateegilise partnerluse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse ELi ja Aserbaidžaani vahelisi korrapäraseid kõrgetasemelisi kahepoolseid julgeoleku-, energia- ja transpordialaseid dialooge,

–  võttes arvesse idapartnerluse 2021. aasta indeksit,

–  võttes arvesse 2. juulil 2021. aastal avaldatud majandus- ja investeerimiskava,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0037/2023),

A.  arvestades, et enam kui kolm aastakümmet kestnud ja endiselt jätkuv Mägi‑Karabahhi konflikt ning Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline sõda on kaasa toonud kümneid tuhandeid inimohvreid, tohutud (sealhulgas kultuuri- ja usupaikade) purustused ning sadade tuhandete inimeste sundrände;

B.  arvestades, et Aserbaidžaani ja Armeenia vahel puhkevad jätkuvalt surmavad sõjalised kokkupõrked; arvestades, et 9. novembri 2020. aasta relvarahukokkulepe, mis kehtestati pärast Aserbaidžaani 2020. aastal peetud 44‑päevast sõda, ei ole täielikult ellu rakendatud; arvestades, et lisaks on relvarahu korduvalt rikutud, mis on kaasa toonud sadu inimohvreid ning Armeenia suveräänse territooriumi okupeerimise Aserbaidžaani vägede poolt riigi ida- ja kaguosas; arvestades, et alates 2022. aasta detsembrist on Armeenia ja Mägi‑Karabahhi vaheline tsiviilliiklus Lachini koridoris blokeeritud, mis mõjutab negatiivselt toidutarneid ja muid olulisi tarneid piirkonda;

C.  arvestades, et 2022. aasta septembris toimunud kokkupõrgete järel kerkisid esile süüdistused paljude Armeenia sõjavangide füüsilise väärkohtlemise ja alandamise kohta; arvestades, et on esile kerkinud ka muud väited, mis puudutavad Armeenia tsiviilisikute, sealhulgas eakate vastu suunatud piinamisjuhtumeid ja muud liiki väärkohtlemist Aserbaidžaani vägede poolt, samuti ühte kohtuvälist hukkamist, mis toimus 2021. aasta alguses; arvestades, et esile on kerkinud ka väited vähemalt tosina Armeenia sõduri ja tsiviilisiku kohtuvälise hukkamise kohta 2020. aastal ja 2021. aasta alguses;

D.  arvestades, et piirkonda lähetatud Venemaa rahuvalvajad ei ole tahtnud ega suutnud ära hoida edasisi Aserbaidžaani rünnakuid ning nende kohalolu on pidevalt vähenenud, eriti pärast seda, kui algas Venemaa kuritegelik agressioonisõda Ukraina vastu;

E.  arvestades, et Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on mõjutanud Lõuna‑Kaukaasiat ja muutnud piirkonna julgeolekuolukorra veelgi keerulisemaks;

F.  arvestades, et EL on pühendunud turvalise, stabiilse, rahumeelse ja jõuka Lõuna‑Kaukaasia piirkonna aktiivsele edendamisele, millel on tugevad majandus-, poliitilised ja kultuurisidemed ELiga; arvestades, et EL on valmis täitma aktiivset rolli usaldusväärse kaubanduspartneri ja ausa vahendajana Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise püsiva rahukokkuleppe vahendamisel, tuginedes oma tegevuses demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise edendamisele;

G.  arvestades, et EL toetab kõigi lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelset lahendamist diplomaatiliste vahenditega;

H.  arvestades, et president Ilham Alijevi ja peaminister Nikol Pašinjani vahel toimusid Brüsselis kõrgetasemelised kohtumised, mida vahendas eesistuja Charles Michel ja mille tulemusena võeti kohustusi;

I.  arvestades, et pärast president Ilham Alijevi, peaministri Nikol Pašinjani, president Emmanuel Macroni ja eesistuja Charles Micheli neljapoolset kohtumist 6. oktoobril 2022 Prahas lähetas EL ajutise vaatlusmissiooni Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisele rahvusvahelisele piirile, et jälgida ja analüüsida olukorda piirkonnas ja anda selle kohta aru;

J.  arvestades, et 2022. aasta märtsis esitas Aserbaidžaan viis peamist põhimõtet Aserbaidžaani ja Armeenia suhete normaliseerimiseks, mis hõlmavad territoriaalse terviklikkuse vastastikust tunnustamist, piiride puutumatust ja poliitilist sõltumatust, üksteisele territoriaalsete nõuete puudumise vastastikust kinnitamist, üksteise riikliku julgeoleku ohustamisest hoidumist, Armeenia-Aserbaidžaani riigipiiri piiritlemist ning transpordiühenduste avamist; arvestades, et Armeenia oli väljendanud oma esialgset nõusolekut nende põhimõtetega ja reageeris hiljem täiendavate põhimõtetega, mis hõlmasid Karabahhi etniliste armeenlaste julgeolekut ja õigusi, piirkonna lõpliku staatuse kindlaksmääramist, sõjavangide tagasipöördumist ja sidevahendite taastamist;

K.  arvestades, et Armeenia ja Aserbaidžaani suhete kestlik normaliseerimine ning aluse loomine püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks nõuab igasuguse vägivalla peatamist, kõigi konflikti algpõhjuste lahendamist ning kahe osapoole vahel saavutatud kokkulepete täielikku elluviimist, et tagada mõlema riigi areng; arvestades, et seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui Armeenia ja Aserbaidžaani ametiasutused tagavad rahumeelse kooseksisteerimise, julgeoleku ja vähemuste õiguste austamise;

L.  arvestades, et Armeenia ja Aserbaidžaani vahelised relvakonfliktid on avaldanud katastroofilist mõju kogu piirkonna kultuuri-, usu- ja ajaloopärandile;

M.  arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määruses esitati tõsiseid süüdistusi Aserbaidžaani ametivõimude osalemise kohta Mägi‑Karabahhi kalmistute, kirikute ja ajalooliste mälestusmärkide hävitamises; arvestades, et selle määruse kohaselt on Armeenia kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära Aserbaidžaani rahvusest või sealset etnilist päritolu isikute vastu suunatud rassiviha õhutamist ja soodustamist;

N.  arvestades, et Aserbaidžaani saavutused inimõiguste ja põhivabaduste austamise suhtes on endiselt väga negatiivsed ning see vajab parandamist enne ELi poliitilise ja energiapartnerluse süvendamist Aserbaidžaaniga;

O.  arvestades, et EL ja Aserbaidžaan on 1996. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga ühiselt kokku leppinud demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja inimõiguste austamise üldpõhimõttes; arvestades, et osapooled lubasid teha koostööd eriti vähemuste inimõiguste austamise ja edendamise valdkonnas;

P.  arvestades, et hoolimata Aserbaidžaani konstitutsioonist, milles nähakse ette rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadus, piiravad Aserbaidžaani ametivõimud neid vabadusi järjekindlalt ja karmilt, luues tingimused, mis viivad kogunemise de facto keelustamiseni; arvestades, et Aserbaidžaanis on karmilt piiratud sõltumatu aktivismi, kriitilise ajakirjanduse ja opositsiooni poliitilise tegevuse võimalused; arvestades, et sõltumatute rühmituste tegevust piiravate seaduste ja määruste alusel on arreteeritud ja vangistatud palju aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke;

Q.  arvestades, et Aserbaidžaanis ei ole endiselt sõltumatut kohtusüsteemi ning sekkumine juristide töösse ja sõltumatusesse on ulatuslik; arvestades, et väärkohtlemine politsei vahi all on ohjeldamatu, väidetavalt selleks, et sundida ülestunnistustele, takistades samal ajal kinnipeetavate juurdepääsu perekonnale, sõltumatutele juristidele või sõltumatule arstiabile; arvestades, et ametivõimud lükkavad tavaliselt tagasi kaebused vahi all toimepandud piinamise ja muu väärkohtlemise kohta ning see praktika jätkub karistamatult;

R.  arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud piiravad pidevalt meedia mitmekesisust ja sõnavabadust; arvestades, et valitsuse poliitilised oponendid, inimõigusaktivistid ja ajakirjanikud on vaenukõne ja poliitiliselt motiveeritud vägivalla sihtmärgiks ning neid vangistatakse meelevaldselt; arvestades, et nende juhtumeid ei uurita piisavalt; arvestades, et 2021. aasta juulis teatas organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekt, et Aserbaidžaani ajakirjanikud olid NSO nuhkvaratööriista Pegasus sihtmärk;

S.  arvestades, et rahvusvahelise lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ühenduse Euroopa Rainbow Indexi kohaselt on Aserbaidžaanis kõige suurem puudujääk LGBTIQ kogukonna liikmete kaitsmisele suunatud seadusandluses ja poliitikas ja see on kõigi Euroopa Nõukogu riikide seas halvimal kohal; arvestades, et LGBTIQ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukõne ja vaenukuriteod Aserbaidžaanis jätkuvad ning usalduse puudumise tõttu õiguskaitseasutuste vastu ja nende tegevusetuse tõttu jäävad need tavaliselt teatamata ja karistamata; arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 2022. aastal vastu resolutsiooni LGBTI-inimeste õiguste rikkumise kohta Lõuna‑Kaukaasias ning on esitanud ametivõimudele mitmeid taotlusi õigusaktide reformimiseks, et selliste rikkumistega tegeleda;

T.  arvestades, et Aserbaidžaan ei ole täitnud oma hoolsuskohustust naistevastase vägivalla ennetamiseks, uurimiseks ja selle eest karistamiseks ning tõhusate õiguslike meetmete võtmiseks; arvestades, et sooline vägivald on Aserbaidžaanis endiselt laialt levinud, kuid sellest ei teatata piisavalt; arvestades, et feminitsiidide arv on kasvanud ja feminitsiide kavandavad sageli pereliikmed; arvestades, et ametlikul reageerimisel feminitsiidile esineb jätkuvalt tõsiseid lünki, sealhulgas ellujäänute kaitse ja toetuse puudumine;

U.  arvestades, et naissoost inimõiguste kaitsjad on süstemaatiliselt sihikule võetud ja neid ohustab ähvardamine, sundimine, politseipoolne peksmine, nende eraelu puutumatuse õiguse rikkumine ja soospetsiifilised laimukampaaniad, et neid diskrediteerida ja vaigistada; arvestades, et naisajakirjanikud ja muud meedias osalevad naised seisavad silmitsi konkreetsete sooga seotud ohtudega, sealhulgas seksistliku, misogüünse ja alandava väärkohtlemise, ähvarduste, hirmutamise, ahistamise ning seksuaalse agressiooni ja vägivallaga;

V.  arvestades, et Aserbaidžaanis on laialt levinud korruptsioon; arvestades, et sõltumatu uurimisorgani 15. aprilli 2018. aasta aruandes korruptsioonisüüdistuste kohta Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees märgiti, et mitmed endised Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmed olid tegutsenud vastuolus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee käitumisjuhendiga ning et teatavad Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee praegused ja endised liikmed on tegelenud korruptiivse tegevusega Aserbaidžaani kasuks;

W.  arvestades, et Lõuna‑Kaukaasia on globaalsel energiaturul strateegiliselt tähtsal kohal ja Aserbaidžaan on ELi strateegiline energia (eriti nafta ja gaasi) tarnija; arvestades, et ta muutub selles rollis üha olulisemaks, arvestades ELi vajadust mitmekesistada oma energiavarustust;

X.  arvestades, et EL toetab tihedamat majanduslikku integratsiooni Aserbaidžaaniga Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse algatuse kaudu; arvestades, et EL on Aserbaidžaani peamine kaubanduspartner ja toetab Aserbaidžaani ühinemist WTOga ning Aserbaidžaani majanduse mitmekesistamist, digitaliseerimist ja CO2 heite vähendamist;

Y.  arvestades, et Euroopa ja Aasia vahel on vaja tagada ühenduvus, mis väldib Venemaa territooriumi läbimist; arvestades, et Aserbaidžaanil on Euraasia ühenduvuse edendamisel strateegiline positsioon; arvestades, et EL on väga huvitatud tõhusate kaubandus- ja energiakoridoride kasutuselevõtust Euroopa ja Aasia vahel, nagu näitas 18. novembril 2022. aastal Samarkandis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia ühenduvuskonverents;

Z.  arvestades, et alates 2017. aastast on käimas läbirääkimised ELi ja Aserbaidžaani vahelise uue partnerluslepingu üle; arvestades, et ELi ja Aserbaidžaani vaheline uus leping peaks edendama ELi huve selles piirkonnas, samuti inimõigusi, demokraatlikke standardeid ja põhimõtteid, majanduskasvu ja majandusarengut;

Konflikti lahendamine ning Armeenia ja Aserbaidžaani suhete normaliseerimine

1.  on seisukohal, et Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline relvakonflikt Mägi-Karabahhi pärast, mis on aastate jooksul põhjustanud tohutuid kannatusi ja hävingut, on märkimisväärselt takistanud kogu Lõuna-Kaukaasia piirkonna arengut ja stabiilsust ning mõjutab laiemat Euroopa stabiilsust; on veendunud, et Armeenia ja Aserbaidžaani vahelist püsivat rahu ei ole võimalik saavutada sõjaliste vahendite ja ähvardusega kasutada jõudu, vaid selleks on vaja ulatuslikku poliitilist lahendust kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO põhikirjas, OSCE 1975. aasta Helsingi lõppaktis, eelkõige kolmes jõu mittekasutamise, territoriaalse terviklikkuse ja enesemääramise õiguse põhimõttes, ja OSCE Minski grupi 2009. aasta aluspõhimõtetes sätestatud põhimõtetega ning kõikide kokkulepetega, mis osapooled on saavutanud, sealhulgas 1991. aasta Alma‑Ata deklaratsiooniga; kinnitab veel kord, et tõhususe tagamiseks peab laiaulatuslik rahuleping sisaldama sätteid, millega tagatakse Armeenia suveräänse territooriumi terviklikkus, Mägi‑Karabahhis ja muudes konfliktipiirkondades elavate Armeenia elanike õigused ja turvalisus ning kõigi pagulaste ja riigisiseste põgenike kiire ja turvaline tagasipöördumine oma kodudesse; kutsub rahvusvahelist üldsust üles jätkama selle konflikti käsitlemist, mis on kogu piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku küsimus;

2.  väljendab heameelt Armeenia ja Aserbaidžaani juhtide arvukate sammude üle oma erimeelsuste ületamiseks ning püsiva ja kestliku rahu saavutamiseks piirkonnas ning tunnustab nende jätkuvat osalemist käimasolevates läbirääkimistes; mõistab sellega seoses hukka Aserbaidžaani juhtide käitumise, mis õõnestab neid jõupingutusi ja mis puudutab eelkõige otseseid ähvardusi edasisteks rünnakuteks, sagedasi piiririkkumisi, territoriaalseid nõudmisi nn Lääne-Aserbaidžaani suhtes ja Armeenia elanikkonna vastu suunatud vaenuõhutuse levikut, eelkõige haridusvaldkonnas; kutsub Aserbaidžaani juhte üles tegema sellisele käitumisele lõpu ja kutsub mõlemat poolt üles mitte kaotama hoogu, leppima kokku konkreetsetes edasistes sammudes ning tagama ohutu, turvalise ja jõuka keskkonna piirkonna kõigi etniliste elanikurühmade hüvanguks;

3.  mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani 2022. aasta septembris toimunud ulatusliku sõjalise agressiooni mitme sihtmärgi vastu Armeenia suveräänsel territooriumil, mis kujutas endast 2020. aasta novembri relvarahukokkuleppe tõsist rikkumist ja oli vastuolus varasemate kohustustega, sealhulgas nendega, mis võeti ELi vahendatud kõneluste raames; mõistab hukka alates 2021. aasta maist toimunud sõjalised sissetungid üle piiritlemata piiri; nõuab tungivalt, et kõik väed pöörduksid tagasi algsetele positsioonidele; mõistab hukka kõik katsed rahuprotsessi õõnestada ja nõuab tungivalt, et kõik konfliktiosalised hoiduksid edasisest jõu kasutamisest; kordab, et kõik osapooled peavad täielikult austama Armeenia ja Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust; rõhutab ELi valmisolekut osaleda aktiivsemalt piirkonna pikaajaliste konfliktide lahendamises; on tõsiselt mures Lachini koridori jätkuva blokaadi pärast; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud tagaksid selles koridoris liikumisvabaduse ja turvalisuse, nagu on ette nähtud 9. novembri 2020. aasta kolmepoolses avalduses; rõhutab Aserbaidžaani kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari 2023. aasta määrusest, mille kohaselt peab Aserbaidžaan tegema kõik endast sõltuva, et tagada isikute, sõidukite ja lasti takistamatu liikumine Lachini koridoris mõlemas suunas; kutsub Armeeniat ja Aserbaidžaani üles käsitlema kõiki Lachini koridori toimimisega seotud probleeme dialoogi ja konsultatsioonide kaudu kõigi asjaosalistega; väljendab heameelt, et hiljuti toimus Aserbaidžaani ametliku delegatsiooni ja Mägi‑Karabahhis elavate armeenlaste kohtumine, millel arutati eri küsimusi, sealhulgas Lachini koridori taasavamisega seotud küsimusi; palub, et kui Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari 2023. aasta määrust ei hakata viivitamata täitma, kehtestaks nõukogu Aserbaidžaani valitsusametnikele sihipärased sanktsioonid;

4.  nõuab tungivalt, et Armeenia ja Aserbaidžaan rakendaksid täielikult 9. novembri 2020. aasta kolmepoolset relvarahukokkulepet kõigis selle aspektides; rõhutab vajadust jätkata arutelusid tulevase rahulepingu üle, tegeleda konflikti algpõhjustega ja hoiduda mis tahes sammudest, mis võiksid viia edasise eskalatsioonini; rõhutab tungivalt vajadust hoiduda mis tahes vaenulikust retoorikast või tegevusest, mida on võimalik tõlgendada vihkamisele või otsesele vägivallale õhutavana või karistamatust toetavana või mis võiks kahjustada jõupingutusi usaldust ja leppimist, koostööd ja püsivat rahu, sealhulgas inimestevahelisi kontakte soodustava õhkkonna loomiseks ja edendamiseks; rõhutab tungivat vajadust suuremate ja usaldusväärsete usaldust suurendavate meetmete järele, et võidelda polariseerumise, usalduse puudumise, vaenukõne ja muu vaenu õhutava retoorika vastu; on arvamusel, et selle vaenutegevuse tagajärjed ja Venemaa rahuvalvajate kohalolek mõjutavad ka piirkonna poliitilisi arenguid; väljendab muret Venemaa nn rahuvalvajate kohalolu pärast ja nende võimaliku mõju pärast Lõuna‑Kaukaasia poliitilistele arengutele ja piirkonna reformikava tulevikule;

5.  väljendab heameelt Aserbaidžaani võetud kohustuse üle normaliseerida suhted Armeeniaga, sealhulgas 2022. aasta märtsi viie põhimõtte ettepaneku üle, ning kutsub mõlemat poolt üles leidma toimiva lahenduse Nahhitševani piirkonna ühendamiseks ülejäänud Aserbaidžaaniga; tuletab meelde Armeenia kohustust viia tagasi oma relvajõud ja tagada transpordiühenduste ohutus Aserbaidžaani Vabariigi läänepiirkondade ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi vahel, et tagada kodanike, sõidukite ja kaupade takistamatu liikumine mõlemas suunas; märgib murega esitatud maamiinikaartide vähest täpsust; kutsub komisjoni üles mobiliseerima abi Mägi‑Karabahhi humanitaardemineerimiseks;

6.  kutsub Armeeniat ja Aserbaidžaani üles saavutama püsivat rahu ja leppimist, luues usaldust suurendava sammuna üleminekuperioodi õigusemõistmise mehhanismi, et tunnistada mõlema poole kannatusi ja teha tööd leppimise nimel, tuginedes 1988. aastal alanud relvakonflikti käigus aset leidnud sündmuste faktilisele hindamisele; soovitab ELil seda tööd toetada ja aidata hõlbustada koos teiste organitega, nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja muud asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid;

7.  tuletab meelde, et ELi passiivne hoiak 2020. aasta sõja ajal ja vahetult pärast seda andis teistele piirkondlikele osalejatele, nagu Venemaa, Iraan ja Türgi, võimaluse mõjuvõimu suurendamiseks piirkonnas; tuletab meelde, et aktiivsem Euroopa ennetav diplomaatia oleks võinud sellise tulemuse ära hoida;

8.  rõhutab, et alates 2022. aasta veebruaris toimunud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on Kaukaasia piirkonna kontekst muutunud, kuna Venemaa usaldusväärsus ja suutlikkus lepitaja ja ausa vahendajana on kahjustatud; rõhutab, et Venemaal on piirkonnas ebaaus ja kahjulik roll ning tal puudub huvi leida Mägi‑Karabahhi konfliktile rahumeelne lahendus, kuna selle pikendamine annab Moskvale olulise mõjujõu nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani suhtes; hoiatab seetõttu strateegiliste lepingute sõlmimise eest Venemaaga, keda tuleks pärast sissetungi Ukrainasse käsitleda rahvusvahelise paariana;

9.  mõistab hukka Türgi ekspansionistliku ja destabiliseeriva rolli Lõuna‑Kaukaasias, sealhulgas saates Süüria palgasõdurid võitlema Aserbaidžaani poolel Armeenia vastu teises Mägi‑Karabahhi sõjas 2020. aastal; on seisukohal, et Türgi peaks selles piirkonnas konstruktiivse rolli täitmiseks uuesti läbi vaatama oma tingimusteta toetuse Aserbaidžaanile ja astuma konkreetseid samme suhete normaliseerimiseks Armeeniaga;

10.  toetab seetõttu kindlalt eesistuja Charles Micheli algatust kutsuda kokku ja vahendada Brüsselis Armeenia ja Aserbaidžaani juhtide kahepoolseid kohtumisi ning ergutab ELi Lõuna‑Kaukaasia ja Gruusia kriisi eriesindaja kohapealset tööd;

11.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust üles suurendama pingutusi, et taaselustada selle konflikti rahumeelne lahendamine ja sellele tõhusalt kaasa aidata, sealhulgas stabiliseerimise, konfliktijärgse taastamise, ülesehitustöö ja usalduse suurendamise meetmete toetamise kaudu;

12.  nõuab tungivalt, et mõlema riigi valitsused osaleksid täielikult laiaulatusliku ja vastastikku vastuvõetava rahulepingu koostamises, milles käsitletaks kogu Mägi‑Karabahhi elanikkonna õigusi ja julgeolekut, riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumist ning kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi kaitset; väljendab sellega seoses heameelt mõlema riigi välisministrite kohtumise üle 30. septembril 2022 Genfis ja 8. novembril 2022 Washingtonis; rõhutab, et Mägi‑Karabahhi elanikkonna õiguste ja julgeoleku puhul tuleks leida toimiv õiguslik lahendus, et tagada konflikti püsiv lahendus;

13.  kutsub Aserbaidžaani üles tagama Mägi‑Karabahhi piirkonnas kõigi vähemuste õiguste kaitse ja austamine, kuna see on sõjajärgset taastamist ja tõelist leppimist soodustavate tingimuste loomise oluline eeltingimus;

14.  väljendab heameelt Aserbaidžaani-Armeenia piiri piiritlemiskomisjonide loomise üle ja võtab teadmiseks riigipiiride piiritlemise protsessis tehtud edusammud; rõhutab, kui oluline on korraldada piirikomisjonide koosolekuid korrapärasemalt, et käsitleda kõiki piiridega seotud küsimusi, parandada julgeolekuolukorda ja teha edusamme piiride piiritlemisel; nõuab, et EL hõlbustaks piiritlemisprotsessi rahvusvaheliselt, et tagada usaldusväärsus, õiglus ja kestlikkus;

15.  kiidab heaks ELi järelevalvesuutlikkuse töö Armeenias, mis lõpetas oma tegevuse 19. detsembril 2022; väljendab heameelt selle üle, et 20. veebruaril 2023 lähetati Armeeniasse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisele rahvusvahelisele piirile ELi tsiviilmissioon, et aidata kaasa stabiilsusele Armeenia piirialadel, luua usaldust, edendada usalduse suurendamist, tugevdada vastupanuvõimet ja luua dialoog kahe poole vahel; väljendab heameelt Armeenia valmisoleku üle hõlbustada missiooni oma territooriumil ning kutsub Aserbaidžaani üles lubama ELi missioonide kohalolekut piiril ka oma poolel;

16.  väljendab heameelt humanitaarabi üle, mida EL andis Mägi‑Karabahhi konfliktist mõjutatud elanikkonnale, ning tema juhtiva rolli üle humanitaardemineerimiseks abi andmisel konfliktist mõjutatud piirkondades; kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama demineerimispüüdluste, sealhulgas varustuse, koolituse ja riskihariduse valdkonnas lisaraha ja -abi; nõuab täiendavat demineerimisalast koostööd ELi liikmesriikide ekspertide ja valitsusväliste organisatsioonidega; kutsub Armeeniat üles esitama täpseid kaarte Aserbaidžaani okupatsioonist vabastatud piirkondades asuvate maamiinide kohta;

17.  kutsub komisjoni üles suurendama ELi abi seda vajavatele inimestele, sealhulgas Mägi-Karabahhis, hõlbustama kaugeleulatuvamate usaldust suurendavate meetmete rakendamist, edendama religioonide- ja rahvustevahelist dialoogi, kaitsma vähemuste õigusi ja suurendama inimestevahelisi kontakte kodanike vahel mõlemal pool piiri, et luua alus kestlikule ja rahumeelsele kooseksisteerimisele; nõuab vastastikuste lahenduste leidmist ümberasustatud elanikkonna turvaliseks tagasipöördumiseks;

18.  nõuab, et Mägi-Karabahhile antaks juurdepääs rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele, eelkõige ÜROle, ning tuletab meelde, et praegu on juurdepääs piirkonnale lubatud ainult Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, mis ei ole piisav seal elavate elanike tingimuste ja vajaduste täpseks hindamiseks;

19.  on jätkuvalt mures konflikti ajal ja pärast seda kinni peetud Armeenia sõjavangide ja tsiviilvangide saatuse pärast, keda Aserbaidžaan endiselt kinni peab, ning tunneb heameelt mõnede vangide vabastamise üle; tuletab meelde, et nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan on liitunud sõjavangide kohtlemist käsitleva Genfi III konventsiooniga, milles on sätestatud, et sõjavange tuleb alati inimlikult kohelda ning pärast aktiivse sõjategevuse lõppemist tuleb sõjavangid tingimusteta vabastada ja repatrieerida; kutsub kõiki pooli üles tegema kindlaks kadunuks jäänud inimeste saatuse ja asukoha ning kohtlema surnukehasid lugupidamisega; nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik ülejäänud kinnipeetavad, sealhulgas hiljutiste sõjaliste kokkupõrgete ajal kinnipeetud isikud, ning et neid koheldaks kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega;

20.  on vapustatud ilmunud salvestiste tõttu, mis kujutavad Armeenia naissõjaväelase ja relvastamata Armeenia sõjavangide piinamist, sandistamist ja tapmist Aserbaidžaani relvajõudude poolt ning mõistab hukka nende avaliku levitamise; nõuab videote täielikku ja erapooletut uurimist, et tuvastada vastutavad isikud ja võtta nad oma tegevuse eest vastutusele; mõistab hukka kõik piinamise ja kadunuks jääma sundimise juhtumid, sealhulgas relvakonflikti käigus toime pandud juhtumid, samuti surnukehade väärkohtlemise ja rüvetamise; rõhutab, et need teod on vastuolus Aserbaidžaani poolt ratifitseeritud Genfi konventsioonidega ja võivad kujutada endast sõjakuritegusid;

21.  mõistab hukka nn trofeepargi avamise Bakuus, mis avati 12. aprillil 2021, kuna see õõnestab vastastikuse usalduse loomist Armeenia ja Aserbaidžaani vahel; võtab teadmiseks, et pärast rahvusvahelist pahameelt ja Armeenia poolt Rahvusvahelisele Kohtule esitatud hagi tehti otsus dehumaniseerivad vahakujud ja kiivrid trofeepargist eemaldada;

22.  rõhutab, et mõlemal riigil on rahvusvaheline kohustus viia läbi sõltumatu, kiire, avalik ja tõhus uurimine ning esitada süüdistus kõigi usaldusväärsete väidete kohta Genfi konventsioonide rasketes rikkumistes ning muudes rahvusvahelise õiguse rikkumistes ja sõjakuritegudes, et tagada süüdlaste vastutusele võtmine ja ohvritele heastamine;

23.  mõistab hukka Armeenia ja Aserbaidžaani kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi hävitamise alates Mägi‑Karabahhi konflikti algusest; nõuab, et Aserbaidžaan ja Armeenia hoiduksid pärandi edasisest hävitamisest ja muutmisest ning tagaksid, et kodanikke ei takistataks sellega seoses kasutamast oma õigust usu- ja veendumusvabadusele; nõuab tungivalt, et mõlemad riigid pühenduksid tõeliselt selle rikkaliku mitmekesisuse säilitamisele, kaitsmisele ja edendamisele, olenemata selle päritolust ning ilma omastamise või valesti liigitamiseta; nõuab vastutusele võtmist kõigi hävitamise ja muutmise kuritegude eest ning kahjustatud alade säilitamist ja taastamist kooskõlas UNESCO nõuete ja näitajatega ning rahvusvahelise üldsuse suuremat kaasamist kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi kaitsmisel selles piirkonnas; kutsub Armeeniat ja Aserbaidžaani üles lubama kiiresti ja hõlbustama UNESCO missioonil eeltingimusteta mõlemat riiki külastada;

24.  rõhutab sellega seoses Aserbaidžaani ja Armeenia kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta otsusest kiireloomuliste meetmete kohaldamise kohta, millega nõutakse, et Aserbaidžaan hoiaks ära Armeenia kultuuripärandit (sealhulgas kirikud ja muud pühakojad, mälestusmärgid, mälestised, surnuaiad ja artefaktid) mõjutavad vandalismi- ja rüvetamisjuhtumid ning karistaks nende eest; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan ja Armeenia järgiksid täielikult UNESCO relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 1954. aasta Haagi konventsiooni, mida tavaliselt nimetatakse 1954. aasta Haagi konventsiooniks, mille kohaselt peavad konflikti osapooled hoiduma igasugusest kultuuriväärtuste vastu suunatud vaenutegevusest;

25.  julgustab tihendama kahepoolseid kontakte Armeenia ja Aserbaidžaani poliitiliste ametivõimude vahel ning algatusi, mis edendavad inimestevahelisi kontakte mõlema riigi vahel, eriti kodanikuühiskonna, ülikoolide, noorteorganisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide tasandil; rõhutab vajadust konsulteerida ja teha koostööd kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjatega, eelkõige sellistes küsimustes nagu konfliktide lahendamine, rahu kindlustamine, leppimine ja humanitaarabi, samuti kestliku rahastamise tähtsust ja selliste organisatsioonide vabadust teha oma tööd piiranguteta; kutsub komisjoni seetõttu üles toetama Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskonna organisatsioone, kes leppimisele tõeliselt kaasa aitavad;

26.  rõhutab konflikti erilist mõju naistele ja tõrjutud rühmadele, sealhulgas koduvägivalla sagenemist pärast hiljutist sõda ning naiste väljajätmist ametlikust rahuprotsessist; kutsub Aserbaidžaani valitsust ja rahvusvahelisi vahendajaid üles kõrvaldama takistused naiste osalemiselt kõigis valdkondades ning kaasama kõikidesse konsultatsioonidesse süstemaatiliselt naiseksperte ja naissoost inimõiguste kaitsjaid;

27.  tuletab meelde, et Euroopa naabruspoliitika rõhutab vajadust tugevdada suhteid naabrite vahel ja edendada piirkondlikku koostööd;

Inimõigused ja põhivabadused

28.  tuletab meelde, et 1996. aasta ELi ja Aserbaidžaani vaheline partnerlus- ja koostööleping põhineb demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja inimõiguste austamisel ning et neid ei ole Aserbaidžaanis süstemaatiliselt järgitud; rõhutab, et ELi välistegevus, sealhulgas lepingud kolmandate riikidega, peaksid põhinema ELi põhiväärtustel, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamisel; rõhutab vajadust seada ELi ja Aserbaidžaani edasine koostöö sõltuvusse riigi tõhusatest ja konkreetsetest edusammudest rahvusvaheliste standardite ja rahvusvaheliste kohustuste järgimisel, eelkõige demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja põhivabaduste, eelkõige sõna- ja ühinemisvabaduse, hea valitsemistava, vähemuste õiguste, meediavabaduse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

29.  võtab teadmiseks Aserbaidžaani mitmekultuurilise ja mitmeusulise olemuse ning kutsub seetõttu Aserbaidžaani ametivõime üles suurendama oma pingutusi ja tagama rahvusvähemuste mittediskrimineeriva kohtlemise ning jätkama aktiivselt usulistel, sooga seotud või etnilistel põhjustel vihast ajendatud kuritegude uurimist ja süüdimõistmist; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama, et kõik vähemusrühmad saavad haridust oma rahvuse keeles ning et neil on võrdsed võimalused, piisav esindatus poliitilises ja kultuurielus, avalik-õiguslik meedia ja haldus; kutsub Aserbaidžaani üles kaitsma ja edendama oma rahvusvähemuste materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, keeli ja traditsioone;

30.  rõhutab ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 30. augusti 2022. aasta lõppjäreldusi Aserbaidžaani käsitleva kümnenda kuni kaheteistkümnenda aruande kohta, milles väljendati muret rassiviha õhutamise ja rassistlike stereotüüpide levitamise pärast Armeenia rahvusest või etnilise päritoluga isikute vastu, sealhulgas internetis ja sotsiaalmeedias, samuti avaliku elu tegelaste ja valitsusametnike poolt, ning üksikasjaliku teabe puudumise pärast selliste tegude uurimise, süüdistuste esitamise, süüdimõistmiste ja sanktsioonide kohta;

31.  kutsub Aserbaidžaani valitsust ja ametivõime üles kiiresti kaitsma põhivabadusi ja inimõigusi ning hoiduma karistusõiguse põhjendamatust kohaldamisest nende õiguste ja vabaduste piiramiseks; väljendab sügavat muret selle pärast, et põhiliste inimõiguste rikkumised Aserbaidžaanis toimuvad süsteemse ja laialt levinud mustri järgi ning mõjutavad kodanike õigusi vabadusele ja turvalisusele;

32.  peab meediavabaduse praegust olukorda Aserbaidžaanis äärmiselt kahetsusväärseks; väljendab muret 2021. aasta detsembris vastu võetud uue meediaseaduse pärast, millega keelatakse tegelikult igasugune sõltumatu ajakirjandus ja Aserbaidžaani ajakirjanike töö eksiilis; rõhutab sõna- ja meediavabaduse põhjapanevat tähtsust demokraatlikes ühiskondades; kutsub Aserbaidžaani üles suurendama jõupingutusi sõltumatu ja pluralistliku meediakeskkonna loomiseks kooskõlas Veneetsia komisjoni 17.–18. juuni 2022. aasta arvamuses esitatud soovitustega; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan lõpetaks blogijate, toimetajate, ajakirjanike ja meediaorganisatsioonide tagakiusamise, keda peetakse erinevate süüdistuste alusel korrapäraselt kinni või vangistatakse, ning tagaks neile turvalise töökeskkonna; kutsub Aserbaidžaani üles vabastama kõik ajakirjanikud ja blogijad, keda praegu peetakse kinni nende väljendatud arvamuste alusel;

33.  kutsub Aserbaidžaani valitsust üles dekriminaliseerima laimamine ja rakendama Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja teiste meediaosaliste turvalisuse kohta;

34.  mõistab hukka teabele juurdepääsu tsensuuri Aserbaidžaanis ning kutsub ametivõime üles parandama juurdepääsu internetile ja side leviala; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles viima internetivabadust mõjutavad õigusaktid ja tavad kooskõlla Euroopa standarditega;

35.  soovitab Euroopa välisteenistusel, komisjonil ja liikmesriikidel suurendada toetust kodanikuühiskonnale ja inimõiguste kaitsjatele ning tegema nendega koostööd, eelkõige olukorras, kus nende tegevust piiratakse; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles alustama korrapärast ja põhjalikku poliitilist dialoogi kodanikuühiskonnaga, et soodustada ambitsioonikaid ja ulatuslikke reforme, mille eesmärk on muuta institutsioonid demokraatlikumaks ja sõltumatumaks, edendada inimõigusi ja meediavabadust ning töötada välja regulatiivne keskkond, kus kodanikuühiskond saab tegutseda ilma põhjendamatu sekkumiseta;

36.  mõistab teravalt hukka poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, üliõpilaste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate, sealhulgas 2022. aasta septembri kokkupõrgete ajal avalike rahu tagamise üleskutsete eest kinni peetud isikute tagakiusamise ja represseerimise nii kodu- kui ka välismaal, nende hirmutamise, vahistamise, piinamise, kinnipidamiste, laimukampaaniate, inimröövide, sihtrühma teavitamiseta reisikeeldude ja kohtuasjade kaudu, nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan lõpetaks need tavad ja vabastaks kõik praegu kinnipeetavad poliit- ja meelsusvangid; peab kahetsusväärseks, et Aserbaidžaan ei ole täielikult täitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid; kutsub Aserbaidžaani üles täielikult rakendama neid otsuseid ja viima lõpule oma pooleliolevad juhtumid, mida ei ole veel rakendatud; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan jätkaks kõigi vajalike meetmete võtmist, et hoida ära enda õigusaktide poliitiliselt motiveeritud meelevaldne kohaldamine; kordab oma seisukohta, et kõigi poliitvangide vabastamine on ELi ja Aserbaidžaani vahelise uue partnerluslepingu vältimatu tingimus;

37.  kutsub nõukogu üles uurima kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames sihipäraseid individuaalseid sanktsioone Aserbaidžaani ametnike vastu, kes on toime pannud raskeid inimõiguste rikkumisi, näiteks õiguskaitseametnikud, võttes eelkõige arvesse laialdast politseivägivalda poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike vastu;

38.  kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindusi Aserbaidžaanis üles suurendama oma toetust inimõiguste kaitsjate tööle ning vajaduse korral hõlbustama erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuma ajutist peavarju ELi liikmesriikides; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan ratifitseeriks ÜRO kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni;

39.  mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani valitsuse vastaste hirmutamise, surmaähvardused ja tapmiskatsed, sealhulgas Euroopa riikides ja Aserbaidžaani kodanike vastu, kellele liikmesriigid on andnud poliitilise varjupaiga, näiteks Mahammad Mirzali Prantsusmaal; rõhutab, et liikmesriikide jaoks on mis tahes kättemaksu takistamine oma territooriumil demokraatia, inimõiguste ning julgeoleku ja suveräänsuse küsimus; nõuab, et Europol jälgiks seda küsimust tähelepanelikult;

40.  nõuab kindlalt, et Aserbaidžaan tagaks rahumeelse kogunemise õiguse, ning kutsub Aserbaidžaani üles rahvusvahelise naistepäeva paraadi mitte takistama;

41.  rõhutab soolise võrdõiguslikkuse ja naiste esindatuse tähtsust kõigil ühiskonna ja poliitilise elu tasanditel; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, võtma vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta käsitleva riikliku tegevuskava, rakendama ÜRO arenguprogrammi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2022–2025 ning võtma vastu ja rakendama kodu- ja soolise vägivalla vastu võitlemise poliitikat; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud viiksid läbi iga teatatud vägivalla, diskrimineerimise ja naiste ahistamise juhtumi kiire, erapooletu ja tõhusa uurimise ning võitleksid karistamatuse vastu; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles lõpetama naissoost inimõiguste kaitsjate, naisajakirjanike ja teiste naissoost meediategelaste süsteemne ahistamine ning lõpetama soopõhised laimukampaaniad, kinnipidamise, meelevaldsed ja ebaseaduslikud sekkumised eraelu puutumatusse, kirjavahetusse ja muusse erasuhtlusse;

42.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on selge seisukoht LGBTIQ kogukonna liikmete mittediskrimineerimise, nende õigusliku ja praktilise diskrimineerimise vastase kaitse ning kõigi nende vastu toime pandud kuritarvituste, vaenukõne ja füüsilise vägivalla tegude eest vastutusele võtmise kohta; nõuab seetõttu tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud võtaksid vastu diskrimineerimisvastased õigusaktid, lisades diskrimineerimise keelatud põhjustena seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ning väljenduse ja sootunnused; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan võtaks vastu tsiviil-, haldus- ja/või kriminaalmenetlused, et kaitsta inimesi vaenukõne ja vaenukuritegude eest; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles reformima kriminaalõigust, lisades eespool nimetatud põhjused raskendavateks asjaoludeks, ning võitlema LGBTIQ kogukonna liikmete vastase vägivalla vastu; kordab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee üleskutset Aserbaidžaani ametivõimudele uurida LGBTIQ kogukonna liikmete ebaseadusliku vahistamise juhtumeid ning ennetada nende vastu suunatud politseivägivalda ja selle vastu võidelda;

43.  mõistab hukka Aserbaidžaanist pärit desinformatsiooni, mis on suunatud lääne vastu, eelkõige pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu; märgib, et lääne vastu kasutatavad narratiivid on kopeeritud Venemaa propagandast, sealhulgas LGBTIQ kogukonna liikmete õiguste ründamine või väidetav oht traditsioonilistele väärtustele;

44.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Aserbaidžaan ei ole täielikult rakendanud Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni, mille Aserbaidžaan on ratifitseerinud, rikkudes Aserbaidžaani võetud kohustust kaitsta etniliste vähemuste, nagu lesgide, talõšide, armeenlaste ja kurdide õigusi;

45.  kutsub Aserbaidžaani üles kaotama olemasolevad piirangud ja vähendama valitsusväliste organisatsioonide halduskoormust ning muutma piiravaid õigusakte, mis reguleerivad valitsusväliste organisatsioonide registreerimist, tegutsemist ja rahastamist; kutsub Aserbaidžaani üles kaotama piirangud usukogukondadele, eelkõige seoses nende registreerimise ja rahastamisega; kutsub Aserbaidžaani üles kaotama olemasolevad õiguslikud piirangud kodanikuühiskonna tööd rahastavatele institutsioonidele ja toetavatele rahvusvahelistele organisatsioonidele; kutsub komisjoni üles hoogustama oma jõupingutusi Aserbaidžaanis, et kaotada piirangud kodanikuühiskonna tegevusele, soodustada uute seaduste vastuvõtmist ja näha ette sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ulatuslikum kaasamine ELi rahastatavatesse projektidesse ning partnerlus- ja koostöölepingu rakendamise järelevalvesse;

46.  on sügavalt mures selle pärast, et erakondade seaduse eelnõu võib veelgi piirata aserbaidžaanlaste ühinemisvabadust, muutes erakondade registreerimise raskemaks; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan reformiks oma valimiste õigusraamistikku, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, tagada põhiseadusega kaitstud õigused ja vabadused ning järgida demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ja Veneetsia komisjoni menetluses olevaid soovitusi; nõuab valimisi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja Aserbaidžaani kui OSCEs osaleva riigi võetud kohustustega;

Hea valitsemistava, õiglus, õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus

47.  väljendab muret kohtusüsteemi sõltumatuse, erapooletuse ja tõhususe püsiva puudumise ning otsuste läbipaistvuse puudumise ja süsteemsete menetluslike puuduste pärast; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan reformiks kohtu- ja prokuratuurisüsteemi, et tagada kohtusüsteemi, sealhulgas kohtusüsteemi õigusnõukogu täielik sõltumatus, kuhu ei tohi sekkuda õiguskaitseasutused, et suurendada inimeste usaldust kohtusüsteemi vastu; nõuab veelkord tungivalt, et Aserbaidžaan lõpetaks inimõigusasju menetlevate juristide advokatuurile juurdepääsu piiramise ning lõpetaks distsiplinaarmenetluste kasutamise nendele juristidele surve avaldamise vahendina; nõuab tungivalt, et ametivõimud viiksid käitumisjuhendi kooskõlla rahvusvaheliste sõnavabaduse standarditega; kutsub Aserbaidžaani üles tagama ja jõustama õigust sõltumatute juristide pakutavatele õigusteenustele; võtab teadmiseks meetmed, mida on võetud kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks kooskõlas presidendi 3. aprilli 2019. aasta dekreediga kohtusüsteemi reformide süvendamise kohta, sealhulgas seadusandlikud ja haldusmeetmed, mida rakendatakse kohtusüsteemi ja kohtunike sõltumatuse tagamiseks; julgustab Aserbaidžaani jätkama jõupingutusi, et rakendada riikide korruptsioonivastase ühenduse asjakohaseid soovitusi kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamise kohta;

48.  peab kahetsusväärseks Aserbaidžaani väheseid edusamme korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel; märgib, et korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks on vastu võetud terviklik riiklik tegevuskava, mille eesmärk on koondada ja tugevdada ametiasutuste korruptsioonivastaseid jõupingutusi; kutsub Aserbaidžaani üles tegelema tõhusa süsteemi puudumisega parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride varade avalikustamiseks, et tugevdada kohtusüsteemi rolli kohtusüsteemi õigusnõukogus ja kõrvaldada valitsuse lubamatu mõju prokuratuurile; peab kahetsusväärseks, et Aserbaidžaanil puudub läbipaistev riigi rahanduse süsteem, sealhulgas seoses riigihangete ja pakkumismenetlustega;

49.  mõistab hukka Aserbaidžaani eliidi tegevuse mitmes rahvusvahelises organisatsioonis, mille eesmärk on leevendada režiimi rahvusvahelist kriitikat, eelkõige inimõiguste valdkonnas, nagu näitab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee teatavate praeguste ja endiste liikmete juhtum, kes „on tegelenud korruptiivse tegevusega“ Aserbaidžaani kasuks;

Julgeoleku- ja geopoliitilised probleemid

50.  väljendab heameelt Aserbaidžaani ametliku toetuse üle Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning Ukrainale käimasoleva sõja ajal antud humanitaarabi üle; on siiski sügavalt mures deklaratsiooni pärast, mis allkirjastati 2022. aasta veebruaris Moskvas Aserbaidžaani Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni liitlassuhete kohta; märgib lisaks, et Aserbaidžaan ei toetanud ÜRO Peaassambleel hääletatud resolutsioone Venemaa agressioonisõja kohta Ukraina vastu ning kutsub Aserbaidžaani tungivalt üles tagama, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest ei hoitaks kõrvale;

51.  väljendab muret destabiliseeriva ja terroristliku tegevuse pärast Lõuna‑Kaukaasias; mõistab kindlalt hukka kõik terroriaktid; kiidab heaks julgeolekukoostöö ELi, selle liikmesriikide ja Aserbaidžaani vahel ning toetab täielikult terrorismivastase koostöö edasist süvendamist; nõuab eelkõige tihedamat koostööd terrorismivastase võitluse ning radikaliseerumise ja islamiäärmusluse vastase võitluse valdkonnas;

52.  mõistab hukka NSO Groupi Pegasuse jälgimistarkvara ebaseadusliku ja massilise kasutamise ning repressiivse küberturvalisuse kasutamise Aserbaidžaani poolt ajakirjanike, blogijate, inimõiguste kaitsjate, juristide ja poliitikute vastu ning kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles hoiduma selle kasutamisest; nõuab veel kord tungivalt, et komisjon koostaks ebaseadusliku jälgimistarkvara loetelu ja ajakohastaks seda pidevalt; nõuab, et EL ja liikmesriigid kasutaksid seda loetelu, et tagada täielikult inimõigustega seotud hoolsuskohustus ning nõuetekohaselt kontrollida Euroopa jälgimistehnoloogia ja tehnilise abi eksporti ning importi liikmesriikidesse, mis kujutab endast selget ohtu õigusriigile; nõuab lisaks, et loodaks ELi kodanike labor, mis koosneks ajakirjanikest, inimõiguste ekspertidest ja pahavara tehnilistest ekspertidest ning töötaks selle nimel, et avastada ja paljastada tarkvara ebaseaduslik kasutamine õigusvastase jälgimise eesmärgil;

53.  tuletab meelde Aserbaidžaani olulist koordineerivat rolli mitmepoolsetes organisatsioonides seoses COVID‑19 pandeemia vastase võitlusega;

54.  mõistab teravalt hukka Iraani sõjalised õppused Aserbaidžaani ja Iraani piiril, mis põhinevad agressiivsetel stsenaariumidel; kutsub Iraani Islamivabariiki üles lõpetama provokatsioonid ning austama Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust;

Energeetika, kaubandus, keskkond, majanduskoostöö ja ühenduvus

55.  tunnustab Aserbaidžaani ja Euroopa vahelise lõunapoolse gaasikoridori lõpuleviimist ning gaasi esmakordset tarnimist 2020. aasta detsembris; tunnistab Aserbaidžaani strateegilist rolli ELi fossiilkütuste tarnijana ning väljendab heameelt Aserbaidžaani valmisoleku üle suurendada oma panust ELi eesmärkide saavutamisse seoses energiavarustuskindluse, energiavarustuse mitmekesistamise ja kliimaneutraalsusega, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes; peab kahetsusväärseks, et Aserbaidžaani püüdlusega olla energiavaldkonnas strateegiline partner ei kaasne riigi jõupingutused demokraatlike reformide läbiviimisel ning põhivabaduste ja inimõiguste austamisel; kutsub komisjoni üles toetama rahvusvaheliste partnerite välisinvesteeringuid, mille eesmärk on suurendada ühenduvust ELi ja Aserbaidžaani vahel; palub komisjonil tagada, et ükski gaasiimport kolmandatest riikidest ei saaks Euroopa sanktsioonide all olevat Venemaa gaasi nö puhtaks pesta; kutsub Aserbaidžaani üles viima ellu reforme kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega;

56.  võtab teadmiseks ELi ja Aserbaidžaani vahelise uue vastastikuse mõistmise memorandumi energiavaldkonna strateegilise partnerluse kohta, mille president Ilham Alijev ja komisjoni president Ursula von der Leyen allkirjastasid Bakuus 18. juulil 2022 ja mis loob aluse tulevaseks koostööks rohelise energia vallas ja sisaldab kohustust kahekordistada lõunapoolse gaasikoridori võimsust, et tarnida 2027. aastaks ELi igal aastal vähemalt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi; peab siiski kahetsusväärseks, et memorandumis keskendutakse üksnes energiakoostööle ja selle suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi; väljendab heameelt Aserbaidžaani osalemise üle programmis „EU4Energy“ ja nõuab tungivalt, et riik teeks rohkem edusamme energiatõhususe valdkonnas;

57.  rõhutab Aserbaidžaani potentsiaali taastuvenergia, eelkõige avamere tuuleenergia ja rohelise vesiniku tootja ja tulevase eksportijana ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama ELi ja Aserbaidžaani koostööd selles valdkonnas, et toetada Aserbaidžaani jõupingutusi areneda nafta ja maagaasi tarnijast ELi taastuvenergia partneriks; rõhutab, et fossiilkütuste kasutamine üksnes süvendab praegust kliimaalast hädaolukorda, milles me elame; rõhutab, et EL peaks oma kliimakohustuste täitmiseks investeerima taastuvenergiasse; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles astuma otsustavaid samme taastuvate energiaallikate arendamise kiirendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks;

58.  kutsub Aserbaidžaani üles veelgi tõhustama oma osalemist kliimamuutuste vastases võitluses ja keskkonnakaitses; julgustab Aserbaidžaani suurendama riiklikult kindlaksmääratud panuse raames heitkoguste vähendamise eesmärke ja pühenduma tõsiselt heitkoguste vähendamisele;

59.  võtab teadmiseks uue kahepoolse ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku koostöölepingu üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammud ja kutsub läbirääkivaid pooli üles uues lepingus ette nägema tõhustatud koostööd väljaspool energiasektorit; nõuab tungivalt inimõiguste, õigusriigi, demokraatia ja hea valitsemistava esikohale seadmist; julgustab tihendama parlamentidevahelist koostööd ELi ja Aserbaidžaani vahel, et arutada paljusid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi; rõhutab, et hea valitsemistava ning rahvusvahelise õiguse ja standardite austamine on üliolulised, et saavutada pikaajaline rahu Aserbaidžaani naabritega ja laiemas piirkonnas;

60.  väljendab heameelt märkimisväärsete kaubavoogude üle ELi ja Aserbaidžaani vahel ning ELi investeeringute suure ulatuse üle Aserbaidžaanis; rõhutab, et idapartnerluse majandus- ja investeerimiskavaga võiks kaasata kuni 2 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid dünaamilise ja vastupidava majanduse ülesehitamiseks, mis toovad Aserbaidžaani elanikele käegakatsutavat kasu ning toetavad riigi majanduse rohe- ja digiüleminekut; nõuab, et EL jätkaks Aserbaidžaani piirkondliku arengu, sealhulgas maaelu arengu, põllumajanduse ja toiduohutuse toetamist, ning väljendab heameelt juhtalgatuste üle, mille eesmärk on toetada Aserbaidžaani majanduse kestlikkust ja vastupidavust; võtab teadmiseks tulevase koostöö potentsiaali Euroopa ettevõtjate ja investoritega Aserbaidžaani taastamis- ja ülesehitusprojektide raames;

61.  peab kahetsusväärseks, et Aserbaidžaan on teinud minimaalseid edusamme lapstööjõu kasutamise, seksuaalse ärakasutamise ja sunniviisilise kerjamise halvimate vormide kaotamiseks;

62.  märgib, et piirkondlike transpordi- ja sideühenduste blokaadide kõrvaldamine annab märkimisväärse võimaluse Lõuna‑Kaukaasia sotsiaal‑majanduslikuks arenguks; rõhutab, et seda tuleb teha, austades täielikult piirkonna kõigi riikide suveräänsust ja lähtudes vastastikkuse põhimõttest; rõhutab, et Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid 2020. aasta novembri kolmepoolse relvarahukokkuleppe raames kokku Aserbaidžaani Vabariigi läänepiirkondade ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi vaheliste ühenduste blokaadide kõrvaldamises ning Armeenia ja Mägi‑Karabahhi vaheliste ühenduste tagamises;

63.  väljendab heameelt algatuse üle luua uus Aserbaidžaani‑Gruusia‑Armeenia piirkondlik platvorm ning kutsub ELi üles toetama piirkondlikku koostööd, et edendada piirkonnas rahu, julgeolekut ja heaolu;

64.  tunnistab Aserbaidžaani strateegilist geograafilist asukohta nn keskkoridoris kui potentsiaalset ühendusteed Euroopa ja Kesk-Aasia ning muude regioonide vahel, mille täielikuks toimimiseks on vaja ELi investeeringuid ning rahastamist; rõhutab, et nn keskkoridor võib täita olulist rolli Venemaad läbivatele kaubateedele alternatiivide otsimisel;

65.  nõuab seetõttu tungivalt, et EL toetaks Aserbaidžaani ja selle naaberriike nende jõupingutustes rajada Kaspia merd ja Kaukaasiat läbivad ühendused ning säilitada tihedad sidemed Aserbaidžaani ja Kesk‑Aasia riikidega, et arendada Euroopa, Lõuna‑Kaukaasia ja Kesk‑Aasia vahelisi ühenduvusprojekte; nõuab otsustavaid edusamme Kaspia mere gaasitorujuhtme ehitamise uurimisel, mis aitaks kaasa energiavarustuskindlusele ning Euroopa Liitu suunduvate tarnijate, allikate ja marsruutide mitmekesistamisele, vältides transiiti läbi Venemaa territooriumi; kutsub komisjoni üles intensiivistama kahepoolset teabevahetust kõrgetasemelise transporditeemalise dialoogi raames;

66.  kutsub Aserbaidžaani valitsust üles kasutama paremini idapartnerluse raames kättesaadavaid programme ja projekte, eelkõige neid, mis edendavad inimestevahelisi kontakte ELi ja Aserbaidžaani vahel, nagu lihtsam reisimine ja akadeemiline vahetus;

o
o   o

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Aserbaidžaani valitsusele.

(1) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 421. (2) ELT C 15, 12.1.2022, lk 156. (3) ELT C 342, 6.9.2022, lk 148. (4) ELT C 347, 9.9.2022, lk 198. (5) ELT C 493, 27.12.2022, lk 70. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0012. (7) EÜT L 246, 17.9.1999, lk 3. (8) ELT L 265, 24.10.2018, lk 18. (9) ELT C 118, 8.4.2020, lk 158. (10) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130. (11) ELT C 347, 9.9.2022, lk 61. (12) https://rm.coe.int/report-on-the-visit-to-azerbaijan-from-8-to-12-july-2019-by-dunja-mija/168098e108 (13) ELT C 411, 27.11.2020, lk 107. (14) https://pace.coe.int/en/files/29711/html