Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2022)0323 – C9‑0229/2022)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2021 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(5), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0085/2023),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2021. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 93, 17.3.2021. (2) ELT C 399, 17.10.2022, lk 1. (3) ELT C 391, 12.10.2022, lk 6. (4) ELT C 399, 17.10.2022, lk 240. (5) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0085/2023),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 319 kohaselt on Euroopa Parlamendil ainuvastutus liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest, ning arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve on liidu eelarve osa;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ei toimi Euroopa Ülemkogu seadusandjana;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning arvestades, et kehtiva raamistiku kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused nendega seotud eelarvejagude täitmiseks;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 235 lõike 4 ja artikli 240 lõike 2 kohaselt abistab nõukogu peasekretariaat Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, ning arvestades, et nõukogu peasekretär vastutab täielikult liidu eelarve II jakku kantud assigneeringute usaldusväärse haldamise eest;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul järginud väljakujunenud ja tunnustatud tava anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele, ning arvestades, et komisjon toetab iga liidu institutsiooni, organi ja asutuse halduskuludele heakskiidu andmise tava jätkamist;

F.  arvestades, et finantsmääruse artikli 59 lõike 1 kohaselt annab komisjon teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused oma eelarvejagude täitmiseks;

G.  arvestades, et kuna nõukogu ei ole teinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, on parlament alates 2009. aastast olnud sunnitud keelduma andmast nõukogu peasekretärile heakskiitu eelarve täitmisel;

H.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

I.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kui liidu institutsioonid ja liidu üldeelarvest rahastuse saajad peaksid olema läbipaistvad ja liidu kodanike ees demokraatlikult vastutavad ning nende suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori vahendite kasutamist käsitlevat demokraatlikku kontrolli;

J.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas kinnitatakse maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet;

K.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) soovituses strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta märgiti, et nõukogu tavad seoses õigusloomeprotsessi läbipaistvusega kujutavad endast haldusomavoli ja nendega tuleks tegeleda, et võimaldada kodanikel jälgida liidu õigusloomeprotsessi;

1.  märgib, et nõukogu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille kogusumma oli 2021. aastal 10,7 miljardit eurot; märgib, et nõukogu eelarve moodustab ligikaudu 5,6 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 halduseelarvest;

2.  märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude 2021. aasta valimit 60‑le (2020. aastal oli see 48);

3.  märgib, et kontrollikoda toob välja, et tema paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi;

4.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib ka oma 2021. aasta aruandes, et ei tuvastanud nõukoguga seoses ühtegi konkreetset probleemi;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise seis

5.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et parlament pidi ka 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keelduma, sest nõukogu keeldub tegemast parlamendiga koostööd, tagamaks et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on põhjalik, korrakohane ja hästi informeeritud;

6.  toonitab Euroopa Parlamendi eesõigust anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigust anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

7.  rõhutab, et finantsmääruse artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon annab teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused neid käsitlevate eelarvejagude täitmiseks, ning peab seetõttu arusaamatuks, et nõukogu arvates on asjakohane, et heakskiit antaks komisjoni tegevusele nõukogu eelarve täitmisel;

8.  rõhutab väljakujunenud ja austatud tava, mida parlament on peaaegu kahekümne aasta jooksul kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järginud; tuletab meelde, et komisjon on teatanud oma suutmatusest teostada järelevalvet teiste liidu institutsioonide eelarvete täitmise üle; rõhutab komisjoni veel kord kinnitatud seisukohta, et iga liidu institutsiooni halduskulude haldamisele vahetult Euroopa Parlamendi poolt heakskiidu andmise tava tuleb jätkata ka tulevikus;

9.  rõhutab, et praegune olukord, kus parlament saab kontrollida ainult kontrollikoja ja ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil olevat teavet, kuid ei saa nõukogult iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kirjalikke ega suulisi vastuseid, st nõukogu keeldub tegemast Euroopa Parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd, ei võimalda parlamendil täita oma ülesandeid nõuetekohaselt ega teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

10.  taunib asjaolu, et nõukogu on juba üle kümne aasta näidanud, et tal puudub igasugune poliitiline tahe teha parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd; rõhutab, et sellel suhtumisel on olnud püsiv negatiivne mõju mõlemale institutsioonile, ohustades liidu mainet tervikuna, kahjustades liidu eelarve haldamist ja demokraatlikku kontrolli ning vähendades kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu; peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames endiselt lojaalset koostööd tegemast;

11.  rõhutab, et kuigi praegust olukorda tuleb parandada parema institutsioonidevahelise koostööga aluslepingute raames, võiks aluslepingute läbivaatamine muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse selgemaks ja läbipaistvamaks, andes Euroopa Parlamendile selge pädevuse anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele eraldi;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada teavet avaliku sektori tulude kasutamise kohta; nõuab seetõttu parlamendi kui demokraatliku vastutuse põhimõtte tagaja eesõiguse ja rolli täielikku austamist; kutsub nõukogu üles järgima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus parlamendi heakskiidetud soovitusi;

13.  kutsub nõukogu üles, kui ta on huvitatud näitama liidu kodanikele, et nõukogu võtab nõuetekohast eelarvekontrolli ja läbipaistvust tõsiselt, alustama võimalikult kiiresti parlamendiga läbirääkimisi, et leida praeguses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raamistikus lahendus, austades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavaid rolle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

14.  märgib, et kuigi nõukogu ei soovi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas koostööd teha, rõhutab parlament siiski mõningaid poliitilisi prioriteete ning esitab käesolevas raportis mõne tähelepaneku nõukogu eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta ning ka muid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohast olulisi tähelepanekuid;

15.  märgib, et käesoleva raporti koostamise käigus on parlament pidanud töötama teabega, mille nõukogu esitas oma veebisaidi kaudu, kuna nõukogu on, nagu ka varasematel aastatel, otsustanud mitte vastata nõukogu peasekretariaadile saadetud küsimustikule ja mitte vastu võtta kutset tulla liidu kodanike demokraatlikult valitud esindajate küsimustele vastama, nagu seda teevad eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kõik teised institutsioonid;

Poliitilised prioriteedid

16.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ametisse kontrollikoja liikmed; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on korduvalt eiranud soovitusi, mida Euroopa Parlament on nõuandvat rolli täites kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise kohta andnud, ning jätkab hoopis selliste kontrollikoja liikmete ametisse nimetamist, kelle parlament on tagasi lükanud;

17.  peab üldiselt kahetsusväärseks, et nõukogu kasutab paljude liidu institutsioonide, organite ja asutuste juhtkonna liikmete kandidaatide ülesseadmise ja ametisse nimetamise menetlustes oma eesõigust, võtmata arvesse huvitatud poolte seisukohti või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) soovitusi; rõhutab, et nõukogu eesõigus tuleb läbi vaadata, et tagada asjaomaste institutsioonide, organite ja asutuste osalemine ja seda tugevdada ning suurendada ametisse nimetatud isikute legitiimsust;

18.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja koosseis ei ole soolises tasakaalus, sest 2021. aasta lõpus oli seal 18 meessoost ja vaid 8 naissoost liiget; märgib, kui raske on praeguse ametisse nimetamise menetluse tõttu saavutada kontrollikojas soolist tasakaalu; kordab, et kutsub nõukogu üles ametisse nimetamise menetlust läbi vaatama, et lahendada see probleem konkreetsete meetmetega, näiteks tehes liikmesriikidele kohustuslikuks esitada mõlemast soost vähemalt kaks kandidaati;

19.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonile vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev nõukogu erikoosseis(1) ei ole nõukogu seni tähelepanu pööranud, ning nõuab, et spetsiaalne institutsiooniline foorum kindlustaks soolise võrdõiguslikkuse tihedama integreerimise liidu meetmetesse ja strateegiatesse ning tagaks soolise võrdõiguslikkusega seotud peamiste dokumentide puhul põhilise koordineerimise ja edusammud;

20.  tuletab meelde ja toetab ombudsmani soovitusi, mille ta on oma strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustusprotsess ei ole veel kaugeltki täiesti läbipaistev, mis vähendab kodanike usku sellesse, et liit tegutseb läbipaistvalt, ja seab seega kogu liidu maine ohtu; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kõik vajalikud meetmed, et viia ombudsmani soovitused ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohased otsused põhjendamatu viivituseta ellu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on Üldkohtu hiljutine otsus kohtuasjas T‑163/21 De Capitani vs. nõukogu(2) liidu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta, milles märgitakse, et nõukogu töörühmades koostatud dokumendid ei ole tehnilist laadi, vaid seadusandlikud ning seetõttu tuleb nendele juurdepääsuks esitada taotlusi; rõhutab, et kohus selgitab, et sellistele dokumentidele juurdepääsu keelamisel peaks nõukogu andma konkreetseid ja täpseid selgitusi, ning lükkab täielikult tagasi nõukogu viited ebamäärastele ohtudele kui piisavale põhjendusele; toetab kindlalt kohtu seisukohta, et juurdepääs seadusandlikele dokumentidele ei kahjustaks mingil viisil otsustusprotsessi, hoolimata nõukogu sellistest väidetest, ning vastaks lihtsalt kaasseadusandjate ja liikmesriikide avalikule aruandekohustusele, mis on sätestatud igas demokraatlikul legitiimsusel põhinevas süsteemis;

21.  on veendunud, et ühehäälsuse nõude kasutamine nõukogus teatavates poliitikavaldkondades pärsib liidu otsustusprotsessi, muutes selle kaitsetuks väljapressimise suhtes, mida võivad kasutada liikmesriigid oma sisepoliitika huvides, eelkõige need, kes ei järgi õigusriiki; kutsub nõukogu üles alati kohaldama kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korda, kui see on aluslepingutega lubatud, ja kaaluma aluslepingutes sätestatud hääletamiskorra läbivaatamist; on veendunud, et üldine üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele nõukogus on oluline samm tõhusama poliitikakujundamise suunas;

22.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Euroopa Ülemkogul on seadusandlike ettepanekute menetlemisel üha tähtsam osa, kuigi sellel institutsioonil ei ole seadusandlikku ega täidesaatvat pädevust ning ta ei kohalda samu läbipaistvusstandardeid nagu nõukogu, mis tähendab, et ta ei ole kohustatud aru andma;

23.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide alaliste esindajate osalemine läbipaistvusregistris on täiesti vabatahtlik, ning nõuab, et kõik alalised esindused osaleksid enne oma liikmesriigi eesistumist, selle ajal ja pärast seda aktiivselt läbipaistvusregistrisse andmete sisestamisel; on veendunud, et huvide konfliktide, pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse kohta kehtivaid norme tuleks tugevdada ja ühtlustada; julgustab nõukogu kasutama ära kõiki läbipaistvusregistri võimalusi ning minema selle praegustest piirangutest kaugemale, ning kutsub nõukogu üles registreerimata lobistidega mitte kohtuma;

24.  peab kahetsusväärseks läbipaistvusregistrit puudutavat nõukogu seisukohta, milles ta keeldub kaalumast meetmete tugevdamist ja lükkab tagasi kõik parandusettepanekud;

25.  väljendab taas suurt muret selle pärast, et on leidnud kinnitust, et poliitikas ja eelarve otsustusprotsessis osalevate liikmesriikide esindajatel on olnud huvide konflikte; on seisukohal, et liikmesriikide esindajatel, kes saavad oma ettevõtete kaudu liidu toetustest otsest kasu, ei tohiks lubada osaleda toetustega seotud poliitika- ja eelarvealastes aruteludes ega hääletustel;

26.  kordab, et kutsub nõukogu roteeruvaid eesistujariike üles mitte võtma vastu mis tahes toetust, mida ettevõtjad eesistujariigi nende kulude katmise toetamiseks pakuvad; mõistab, et riigieelarves kasutada olev summa on liikmesriigiti väga erinev ning et igal liikmesriigil peaks olenemata oma suurusest ja eelarvest olema võrdsed võimalused korraldada nõukogu edukas eesistumine, kuid usub, et ettevõtetelt toetuse vastu võtmine kahjustab mainet, sest see võib tekitada huvide konflikte; kordab oma üleskutset nõukogule kanda eesistumiskulud oma eelarvesse, et tagada nõukogu töös üldiselt tööprotsessi tõhusus ja tulemuslikkus; väljendab pettumust nõukogu poolt ettevõtete sponsorluse kohta välja antud mittesiduvate suuniste üle ning on arvamusel, et need tuleks läbi vaadata;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

27.  märgib, et nõukogu 2021. aasta eelarve oli 594 386 954 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes väikest kasvu (0,6 %), mis on väiksem kui 2020. aastal, mil eelarve suurenes 2019. aastaga võrreldes 1,5 %;

28.  väljendab veelkord kahetsust, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvet ei ole jagatud kaheks selgesti eraldatud eelarveks, kuigi parlament on seda oma eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamiseks soovitanud, eelkõige seoses Euroopa Ülemkoguga, kuna praegu ei ole võimalik saada tema kulude kohta usaldusväärset teavet;

29.  märgib, et nõukogu peasekretariaat avaldab peasekretariaadi eri osade iga-aastased tegevusaruanded, kuid nõukogu peasekretariaadi tegevusest on raske saada põhjalikku ülevaadet, kuna puudub ühtne aruanne, milles esitatakse kokkuvõte ja ühtne ülevaade nõukogu tegevusest;

30.  märgib rahuloluga, et iga-aastased tegevusaruanded sisaldavad nõukogu volitatud eelarvevahendite käsutajate kinnitavaid avaldusi, milles teatatakse, et vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning et kehtestatud kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

31.  märgib, et nõukogu tegi 2021. aastal finantsmääruse artikli 29 alusel eelarves 43 ümberpaigutust, millest kaks olid seotud eelarvepädevate institutsioonide teavitamisega;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

32.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu peasekretariaat suutis tagada, et hoolimata COVID‑19 pandeemia põhjustatud jätkuvast erakorralisest olukorrast sai otsuste tegemine Euroopa Ülemkogus ja nõukogus jätkuda;

33.  märgib, et 2021. aastal korraldas nõukogu kokku 4 581 koosolekut, mis on 30 % rohkem kui 2020. aastal, mil korraldati 3 520 kohtumist; märgib, et suurem osa sellest kasvust tuleneb oluliselt suuremast töörühmade koosolekute arvust, mis kasvas 48 % (2 790‑lt 4 135‑le);

34.  märgib rahuloluga, et nõukogu esitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kokkuvõtte nõukogu peasekretariaadis tehtud siseauditite arvust ja liikidest, tehtud soovituste kokkuvõttest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest; märgib, et 2021. aastal tehti kaheksa siseauditit;

35.  märgib, et siseauditid hõlmavad volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastast kavandamistegevust ja aruandlust; märgib, et siseauditi peamised soovitused sisaldavad soovitust, et nõukogu rahanduse direktoraat annaks volitatud eelarvevahendite käsutajatele suuniseid selle kohta, kuidas dokumenteerida oma sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse hindamist, et tagada täielik kooskõla finantsmääruse artikli 74 lõikega 9; väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu finantsküsimuste tugikeskuse auditi tulemuse põhjal ei pidanud nõukogu siseaudiitor esitama ühtegi väga olulist soovitust;

36.  märgib, et andmekaitsealane siseaudit näitab, et üldiselt annab kehtiv sisekontrollisüsteem piisava kindluse protsesside kohta, mille eesmärk on võimaldada nõukogu peasekretariaadi talitustel töödelda andmeid nõutaval kõrgel kaitsetasemel; märgib, et nõukogu siseaudiitor esitas siiski soovitused, milles keskenduti rollide ja kohustuste selgitamisele, andmekaitse kontaktisikute rolli suurendamisele ja edasiste rakendusotsuste vastuvõtmisele nõukogu peasekretariaadis määruse (EL) 2018/1725(3) (edaspidi „ELi isikuandmete kaitse määrus“) rakendamiseks; lahenduse leidmisele varasema määruse alusel esitatud teadete kuhjumisele, mis tuleb muuta ELi isikuandmete kaitse määruse kohasteks registriteks, selgele teavitamisele, milliseid tegevusi on vaja andmekaitseregistrisse kanda, ning kava koostamisele kuhjunud varasemate teadete probleemi lahendamiseks; ning pilvandmetöötluse poliitika läbivaatamisele;

37.  märgib, et nõukogu siseaudiitor andis värbamise auditi põhjal nõukogu peasekretariaadile soovitusi kehtestada näitaja(d) värbamispoliitika peamise eesmärgi saavutamise jälgimiseks („tagada nõukogu peasekretariaadile tema vajaduste rahuldamiseks parimad töötajad“); peab tervitatavaks asjaolu, et siseaudiitor ei pidanud seadusandliku tavamenetluse auditi tulemuste põhjal esitama ühtegi väga olulist soovitust;

38.  märgib, et nõukogu siseaudiitor tegi talitluskindluse auditi põhjal järelduse, et kehtiv sisekontrollisüsteem annab talitluskindluse kohta seatud eesmärkide saavutamise kohta piisava kindluse; märgib siiski, et siseaudiitor esitas soovitused kvaliteedikontrolli ja läbistustestimise järelmeetmete dokumenteerimise kohta, füüsilise turvalisuse suurendamise kohta, turvatöötajate juhiste ajakohastamise kohta ja IT-turbevõrgu uue riskihindamise läbiviimise kohta;

39.  märgib, et nõukogu siseaudiitor andis nõukogu peasekretariaadi kontorite automatiseerimisvõrgustiku auditi põhjal soovitusi volituste täpsustamise, võrguseadmete nõrkade kohtade hindamise tegevuste jaotamise ja tundlike süsteemide võrgu rohkem kaitstud asukohtadesse üleviimise kohta;

40.  märgib, et nõukogu siseaudiitor esitas nõukogu peasekretariaadi hoonehaldussüsteeme toetava võrgustiku auditi tulemusel soovitused määrata kindlaks strateegia hoonehaldussüsteemide tuleviku ja digiteenuste seonduvas operatiivtegevuses osalemise taseme kohta; leppida kokku minimaalsetes infoturbenõuetes, mis lisatakse kolmandate isikutega sõlmitavatesse lepingutesse, et juhtida riske, mis tulenevad väliste teenuseosutajate juurdepääsust nõukogu peasekretariaadi süsteemidele; ning hinnata hoonete haldamise IT-süsteemide üleminekut digiteenuste andmekeskustesse, et leevendada füüsilisi ja keskkonnaohte praegustele andmetöötlusrajatistele;

41.  märgib rahuloluga, et e‑arvete suhteline osakaal on nõukogu peadirektoraadi teenuste digitaliseerimise raames pidevalt kasvanud – 1 %‑lt 2014. aastal 74 %‑le 2020. aastal ja 89 %‑le 2021. aastal;

Inimressursid, võrdsus ja töötajate heaolu

42.  märgib, et nõukogu ametikohtade loetelus määrati 2021. aastal ametikohtade arvuks 3 029; taunib siiski asjaolu, et nõukogu avaldab oma töötajate koosseisu kohta väga piiratud andmeid; märgib, et nõukogu veebisaidil esitatud teabe kohaselt töötas nõukogu peasekretariaadis 16. jaanuaril 2022 kokku 3 119 töötajat, kellest 1 791 (57 %) olid naised ja 1 328 (43 %) mehed; märgib, et kõrgema juhtkonna liikmeteks liigitati 50 töötajat, kellest 19 (38 %) olid naised ja 31 (62 %) mehed; märgib, et keskastme juhtideks liigitati 82 töötajat, kellest 36 (44 %) olid naised ja 46 (56 %) mehed; märgib, et administraatoriteks liigitati 1 459 töötajat, kellest 806 (55 %) olid naised ja 653 (45 %) mehed; märgib ka, et 1 412 töötajat liigitati assistentideks ja sekretärideks, kellest 889 (63 %) olid naised ja 523 (37 %) mehed;

43.  peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust nõukogu peasekretariaadi kõrgema juhtkonna ametikohtadel; kutsub nõukogu üles võtma viivitamata konkreetseid meetmeid soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil hierarhia tasanditel;

44.  peab kahetsusväärseks, et ei ole teavet selle kohta, kuidas nõukogu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendatakse ja milliseid meetmeid on nõukogus töötavatele puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks võetud; kutsub nõukogu üles andma eelarvepädevale institutsioonile teavet oma personali soolise tasakaalu, geograafilise jaotuse ja puuete ning sellega seotud sisepoliitika kohta; märgib, et töötajate hulgas on esindatud kõik 27 liikmesriiki, kuid geograafiline tasakaal ei ole optimaalne (mõned liikmesriigid on üleesindatud);

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

45.  peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament on seda mitu korda nõudnud, ei ole Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhendit Euroopa Parlamendi ja komisjoni käitumisjuhendiga kooskõlla viidud ja eelkõige puudutab see tegevusi, mis tuleb heaks kiita pärast eesistuja ametist lahkumist;

46.  peab kahetsusväärseks, et ta ei ole saanud teavet kõigi nõukogu töötajate suhtes kohaldatava käitumisjuhendi kohta; kordab, et eetiline käitumine aitab kaasa usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja üldsuse usalduse suurendamisele, ning et nagu kontrollikoda rõhutas oma eriaruandes 13/2019, on institutsioonide eetikaraamistikel veel arenemisruumi ja see on äärmiselt oluline, kuna nende töötajate ja liikmete mistahes ebaeetiline käitumine äratab üldsuses suurt tähelepanu ja vähendab liidu usaldusväärsust;

47.  tuletab meelde kontrollikoja eespool nimetatud eriaruandes nr 13/2019 esitatud soovitust nõukogu eetikaraamistiku parandamise kohta; väljendab muret kontrollikoja tuvastatud ühise liidu eetikaraamistiku puudumise pärast, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus;

48.  märgib, et nõukogu peasekretariaat avaldab aastaaruande teabega nõukogu peasekretariaadi endiste kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist (personalieeskirjade artikli 16 kolmas ja neljas lõik); märgib, et 2022. aasta aruande kohaselt teatasid kaks kõrgemat ametnikku kokku seitsme taotlusega oma kavatsusest tegeleda ametialase tegevusega; märgib, et ükski taotlus ei kuulunud artikli 16 kohaldamisalasse;

Digitaliseerimine, küberturvalisus, andmekaitse

49.  märgib, et nõukogu arvutisüsteemide ja telekommunikatsiooni eelarve oli 2021. aastal 47 116 000 eurot, mis on 5,9 % rohkem kui 2020. aastal;

50.  väljendab heameelt selle üle, et videokonverentside ja hübriidkoosolekute arv suurenes 107 % – 1 380‑lt 2020. aastal 2 859‑le 2021. aastal;

51.  kutsub nõukogu üles uurima võimalusi avatud lähtekoodiga tehnoloogiate võimalikult laialdaseks kasutamiseks ja andma aru nende süsteemide kasutamisel tehtud edusammudest;

Kinnisvara

52.  märgib, et nõukogu 2021. aasta hoonete eelarve oli 57 151 000 eurot, mis on 0,9 % rohkem kui 2020. aastal;

53.  märgib, et nõukogu teatel on tema kinnisvarapoliitika stabiilne ning et 2004. aastal seatud eesmärk paigutada kogu nõukogu tegevus ja Euroopa Ülemkogu tegevus Brüsselis nõukogu omandis olevatesse hoonetesse viidi 2016. aastal Europa hoone lisamisega lõpule;

Keskkond ja kestlikkus

54.  märgib, et nõukogult on raske saada ajakohastatud teavet keskkonna ja kestlikkusega seotud algatuste kohta; soovitab nõukogul anda oma iga-aastases aruandluses oma töö keskkonna ja kestlikkusega seotud elementide kohta süstemaatiliselt aru;

55.  kutsub nõukogu üle selliste süsteemide puudumise korral neid looma, et julgustada töötajaid kasutama ühistransporti või muid vähese heitega transpordiliike, nagu jalgrattad, et vähendada nõukogu süsinikujalajälge;

56.  märgib, et nõukogu finantsselgituses märgitakse, et 2021. aasta lõpus oli nõukogul hoonete katustele paigaldatud päikesepaneelide toodetud energia põhjal 2 589,2 rohelise energia sertifikaati; palub nõukogul anda aru nende sertifikaatide müügi kohta avatud turul ja sellest, kuidas saadud tulu kavatsetakse kasutada;

Institutsioonidevaheline koostöö

57.  kutsub nõukogu üles võtma järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni ettepanekuga konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks(4);

58.  kutsub nõukogu üles täielikult täitma kohustusi, mis tulenevad 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelisest kokkuleppest Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5);

Teavitustegevus

59.  märgib, et 2021. aasta oli rekordiline, kuna nõukogu veebisaiti külastati üle 20 miljoni korra, mis on 23 % rohkem kui 2020. aastal, ning et jälgijate arv Facebookis suurenes 3 %, samas kui jälgijate arv Twitteris ja Instagramis suurenes vastavalt 11 % ja 29 %;

60.  julgustab nõukogu tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et asuda kasutama kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi, EU‑Voice ja EU‑Video, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist; julgustab nõukogu alternatiivina väga suurtele veebiplatvormidele kasutama detsentraliseeritud sotsiaalvõrgustikke, nagu Mastodon.

(1) ELT C 445, 29.10.2021, lk 150. (2) Kohtuotsus, Üldkohus, 25. jaanuar 2023, De Capitani vs. nõukogu, T‑163/21, ECLI:EU:T:2023:15. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). (4) ELT C 493, 27.12.2022, lk 109 (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.