Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta otsus 10. märtsi 2022. aasta otsuse (välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (INGE 2) moodustamise ning selle nimetuse ja vastutusalade korrigeerimise kohta) muutmise kohta (2023/2566(RSO))

P9_TA(2023)0030 B9-0119/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse erikomisjoni ametiaja pikendamist kolme kuu võrra, nagu teatati täiskogu 18. ja 19. jaanuari 2023. aasta istungitel,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse digiteenuste õigusakti paketti, sealhulgas ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825), ning ettepanekut võtta vastu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(1),

–  võttes arvesse 2018. aasta desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit ja 2021. aasta suuniseid desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021)0262) ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris avaldatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829),

–  võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G‑võrkude turvalisuse tagamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 09/2021 „ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud“,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. juuni 2020. aasta ühisteatist „Võitlus COVID‑19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (JOIN(2020)0008),

–  võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni raportit (A9‑0022/2022),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust(2),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta otsust Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva kokkuleppe kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.  arvestades, et välissekkumisega rikutakse tõsiselt ELi aluseks olevaid universaalseid väärtusi ja põhimõtteid, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik; arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad kasutavad teabe manipuleerimist ja muid taktikaid, et sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et need rünnakud eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkarvamusi tekitavaid arutelusid, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade nõrku kohti, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes langevad suurema tõenäosusega desinformatsiooni ohvriks, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad usaldamatust riikide valitsuste, riigiasutuste ja liberaalse demokraatliku korra vastu ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat;

B.  arvestades, et Venemaa on 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina‑vastase agressioonisõja eel ja ajal viinud läbi enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsioonikampaania, et eksitada nii oma riigi kodanikke kui ka rahvusvahelist üldsust;

C.  arvestades, et kolmandate riikide riiklike jõudude ja valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast suundumusest tekitada kahju, ning seda kogevad demokraatlikud riigid kõikjal maailmas;

D.  arvestades, et pahatahtlikud osalejad püüavad jätkuvalt sekkuda valimisprotsessidesse ja kasutavad ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi, et rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet;

E.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel ei ole praegu välisriikide toimijate korraldatava välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes konkreetset sanktsioonirežiimi, mis tähendab, et need toimijad võivad kindlalt eeldada, et nende kampaaniad ELi destabiliseerimiseks ei too neile kaasa mingeid tagajärgi;

F.  arvestades, et seda nähtust ei ole üheselt määratletud ega mõistetud ning et ELi ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada välissekkumist ja selle vastu võidelda, on palju puudujääke ja lünki;

G.  arvestades, et eeldatavasti on enne kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke valimisi ning 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oodata üha rohkem ja läbimõeldumat välissekkumist, desinformatsiooni ning rünnakuid ja ähvardusi demokraatia vastu;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad soovitused võidelda pahatahtliku välissekkumise vastu ELi demokraatiasse on aidanud suurendada liidus üldist mõistmist ja teadlikkust sellest probleemist;

I.  arvestades, et INGE erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa sellele, et neid küsimusi tunnistatakse avalikult ja vaadeldakse kontekstis, ning on edukalt kujundanud Euroopas arutelu desinformatsiooni ja välissekkumise üle demokraatiasse;

J.  arvestades, et neid soovitusi tuleb jälgida ka edaspidi;

K.  arvestades, et välisriikide pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu on samalaadseid seisukohti jagavatel partneritel, sh parlamendiliikmetel, vaja teha ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja üksteist toetada; arvestades, et demokraatlikud ühiskonnad on välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad nende ohtudega tegelemiseks;

L.  arvestades, et hiljutiste välissekkumise juhtumite ja Euroopa Parlamendis esinenud korruptsiooni käimasoleva uurimise tõttu on Euroopa Parlament nõudnud, et institutsiooni paremaks kaitsmiseks tehtaks kindlaks võimalikud lüngad tema läbipaistvust, ausust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevates reeglites;

1.  otsustab, et erikomisjoni nimetus on edaspidi „välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitlev ning Euroopa Parlamendis usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega tegelev erikomisjon“ ning et sellel on järgmised ülesanded:

2.  otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(5) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

3.  otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

4.  otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud korrale, ning otsustab ühtlasi, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

5.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

6.  teeb erikomisjonile ülesandeks esitada oma lõpparuanne, milles keskendutakse lõike 1 punktis f esitatud küsimustele, et võtta see täiskogul vastu hiljemalt 2023. aasta juuli täiskogu osaistungjärgul.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0428. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0448. (3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0130. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0396. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta otsus rahvatervise allkomisjoni moodustamise kohta (2023/2565(RSO))

P9_TA(2023)0031 B9-0120/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta otsust alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 206 ja 212,

1.  otsustab moodustada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni juurde allkomisjoni;

2.  otsustab, et allkomisjoni vastutusalasse kuuluvad rahvatervise küsimused, eelkõige rahvatervishoiu programmid ja erimeetmed, farmaatsia- ja kosmeetikatooted, bioterrorismi inimtervisega seotud aspektid, Euroopa Ravimiamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus;

3.  otsustab lisada kodukorra VI lisa VIII osa punkti 2 järgmise lause:"„Selles küsimuses abistab komisjoni rahvatervise allkomisjon.“"

4.  otsustab, et seadusandlike ettepanekute läbivaatamise eest vastutab jätkuvalt keskkonna‑, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon, kus toimuvad ka hääletused;

5.  otsustab, et allkomisjoni kuulub 30 liiget;

6.  otsustab, viidates esimeeste konverentsi 30. juuni 2019. aasta ja 9. jaanuari 2020. aasta otsustele allkomisjonide juhatuse koosseisu kohta, et komisjoni juhatus võib koosneda kuni neljast aseesimehest;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 160.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu õiguste kasutamise eeskirjad Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisel ja täitmise tagamisel (COM(2022)0089 – C9‑0059/2022 – 2022/0068(COD))

P9_TA(2023)0032 A9-0248/2022

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0089),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 43, 91, 100, 173, 182, 188, 189 ja 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0059/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0248/2022),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega kehtestatakse liidu õiguste kasutamise normid Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisel ja täitmise tagamisel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/657) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 (COM(2022)0057 – C9‑0045/2022 – 2022/0039(COD))

P9_TA(2023)0033 A9-0249/2022

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0057),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 189 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0045/2022),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. novembri 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0249/2022),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C‑seerias;

3.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C‑seerias;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/588) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Ühine poliitiline avaldus liidu turvalise ühenduvuse programmi rahastamise kohta aastatel 2023–2027

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi iga-aastases eelarvemenetluses, lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku selles, et liidu turvalise ühenduvuse programmi aastateks 2023–2027 rahastatakse aastatel 2023–2027 soovituslikult järgmiselt:

–  200 miljonit eurot rubriigi 1 ja rubriigi 5 mittesihtotstarbelistest varudest;

–  1,450 miljardit eurot rubriikide 1, 5 ja 6 kohastest toetustest.

Ühine poliitiline avaldus programmiga „Euroopa horisont“ seoses vabastatud vahendite taaskasutamise kohta

Ühisdeklaratsioonis, mis käsitleb vabastatud vahendite taaskasutamist seoses teadusprogrammiga(1), leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et nad teevad teadusprogrammi jaoks aastatel 2021–2027 uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad kuni 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades) vabastatud kulukohustuste summast, mis tuleneb raamprogrammi „Euroopa horisont“ või sellele eelnenud programmi „Horisont 2020“(2) kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3.

Avalduses(3), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013, leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku selle summa soovituslikus jaotuses, mis on kuni 300 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“, eelkõige kvantteadusele.

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames ja komisjoni volitusi eelarve täitmisel, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkonnas „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ eraldatakse soovituslikult 200 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades turvalise ühenduvuse alastele teadusuuringutele.

(1) ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 3. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). (3) ELT C 185, 12.5.2021, lk 1.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (09272/2022 – C9‑0432/2022 – 2022/0142(NLE))

P9_TA(2023)0034 A9-0008/2023

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09272/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu (09271/2022),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0432/2022),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9‑0008/2023),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guyana Kooperatiivvabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0035.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (09272/2022 – C9‑0432/2022 – 2022/0142M(NLE))

P9_TA(2023)0035 A9-0018/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (COM(2022)0200),

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta (09272/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu (09271/2022),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule ja artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule koostoimes artikli 218 lõike 6 esimese lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C9‑0432/2022),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT‑litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse(1) (FLEGTi määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(2) (ELi puidumäärus),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640) ja Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni selle kohta(3),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel(4),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks(5),

–  võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) ELi tegevuskava ettepaneku kohta (COM(2003)0251) ning selle rakendamise 2018.–2022. aasta töökava,

–  võttes arvesse komisjoni 17. novembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (COM(2021)0706) (raadamist käsitlev määrus),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta seisukohta(6), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0018/2023),

A.  arvestades, et 2018. aasta novembris viisid EL ja Guyana lõpule läbirääkimised metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu üle; arvestades, et 10. märtsil 2022 leppisid Guyana ja EL kokku ajakohastatud ühises rakendusraamistikus, s.o vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise üksikasjalikus tegevuskavas, mille eesmärk on parandada metsahaldust ja tagada seadusliku puidukaubanduse järelevalve;

B.  arvestades, et ligikaudu 84 % Guyana maast on kaetud metsadega; arvestades, et see võrdub ligikaudu 18 miljoni aakriga; arvestades, et Guyanal on maailma suuruselt teine metsa süsinikuvaru elaniku kohta ja selle metsades talletatakse hinnanguliselt 21,8 miljardit tonni süsinikdioksiidi; arvestades, et ligikaudu 13 % Guyana metsadest on ametlikult määratud Ameerika indiaanikülade maaks; arvestades, et Guyana niiskete metsade ökoregioon hõlmab enamikku Guyanast;

C.  arvestades, et alates 1996. aastast on tehtud jõupingutusi metsade kaitsmise nimel, kusjuures Guyanas on aastane raadamismäär olnud väga madal, keskmiselt umbes 0,06 %;

D.  arvestades, et Guyana elurikkus on üks maailma suurimaid; arvestades, et Guyana metsades esineb hinnanguliselt ligikaudu 8000 taimeliiki ja elab rohkem kui 1 000 maismaaselgroogset liiki; arvestades, et umbes 5 % kõigist Guyana taimeliikidest peetakse endeemseteks;

E.  arvestades, et ebaseaduslik kaevandamine ja ebaseaduslik raie on Guyanas endiselt probleem, kuna mõlemad tavad kahjustavad riigi metsi; arvestades, et raadamise peamisteks põhjusteks Guyanas on tulekahjud (50 %) ja kaevandamine (41 %), olenemata sellest, kas see on seaduslik või ebaseaduslik; arvestades, et kuigi põllumajanduse ümberkorraldamisest põhjustatud raadamine moodustab vaid ligikaudu 5 %, on see siiski murettekitav;

F.  arvestades, et Guyana peamised majandustegevused on põllumajandus, boksiidi- ja kullakaevandamine, puit, maavarade kaevandamine ja kalapüük; arvestades, et Guyana metsatööstus moodustab hinnanguliselt vähem kui 2 % riigi SKPst ning see osakaal väheneb eelduste kohaselt veelgi, kuna naftasektor on alates 2015. aastast, kui Guyana territoriaalvetes avastati suured naftavarud, kiiresti kasvanud;

G.  arvestades, et metsandussektor aitab oluliselt kaasa Guyana majanduskasvule, kuna annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele, peamiselt maapiirkondades; arvestades, et Guyana metsandussektor moodustab 2 % SKPst ja 6 % kogu loodavate töökohtade arvust; arvestades, et vabatahtlik partnerlusleping aitaks suurendada metsandussektori potentsiaali uute töökohtade loomise ja riigi kestlikule majanduskasvule kaasaaitamise kaudu;

H.  arvestades, et Guyana ja ELi vahelise puidukaubanduse maht on tagasihoidlik, sest 2018. aastal suundus vaid 8 % Guyana puiduekspordist Euroopasse ja vaid umbes pool sellest suundus ELi; arvestades, et üldiselt on Guyana peamine kaubanduspartner USA ja tähtsuselt teine on Singapur; arvestades, et tema puidu suurim eksporditurg on Aasia ja Vaikse ookeani piirkond; arvestades, et vabatahtlik partnerlusleping looks Guyanale rohkem võimalusi ekspordiks ELi ja uutele turgudele, mis aitaks suurendada riigi arenguvõimalusi;

I.  arvestades, et Guyana ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aasta mais ja võttis oma läbivaadatud riiklikult kindlaksmääratud panuses mitu kestliku metsamajandusega seotud kohustust, näiteks kohustuse säilitada täiendavalt 2 miljonit hektarit metsa;

J.  arvestades, et Guyana peab oma kodanike heaolu parandamiseks lahendama probleemid, näiteks võitlema vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, eelkõige LGBTI kogukonna liikmete ja põlisrahvaste vastu, samuti korruptsiooni ning rassilise ja etnilise polariseerumise ja vägivalla vastu, mis on jätkuvalt murekohad;

K.  arvestades, et Guyana on võtnud kohustuse teha vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise toetamiseks kättesaadavaks rahalised vahendid; arvestades, et EL, Norra ja Ühendkuningriik on samuti võtnud kohustuse eraldada selleks täiendavaid rahalisi vahendeid;

L.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on tagada, et Guyanast ELi turule suunatud puidu ja puittoodete saadetised vastaksid Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemile (GTLAS) ja seega ka FLEGT‑litsentsi saamise tingimustele; arvestades, et omamaine puit ja kõikidele eksporditurgudele suunatud puit peavad samuti vastama GTLAS‑süsteemi nõuetele;

M.  arvestades, et vabatahtlik partnerlusleping hõlmab viit FLEGTi määruse kohast kohustuslikku puittoodet – palgid, saematerjal, raudteeliiprid, vineer ja spoon – ning töödeldud puitu, tulpasid ja teibaid ning tisleri- ja puusepatooteid;

N.  arvestades, et vastavalt komisjoni ettepanekule raadamist käsitleva määruse kohta täidab ELi imporditud FLEGT-litsentsiga puit automaatselt seaduslikkuse nõuet;

O.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepinguga nähakse ette ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee, mis vastutab lepingu rakendamise ja järelevalve eest;

P.  arvestades, et FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk ja eeldatav kasu ei piirdu seadusliku puidukaubanduse hõlbustamisega, kuna lepingute eesmärk on samuti teha süsteemseid muudatusi metsahalduses ja õigusnormide täitmise järelevalves, luua läbipaistvust ja kaasata poliitiliste otsuste tegemisse eri sidusrühmi, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioone, töötajate organisatsioone ja põlisrahvaid, ning toetada majanduslikku integratsiooni ja järgida rahvusvahelisi kestliku arengu eesmärke;

Q.  arvestades, et koostööst saavad kasu kõik maailma riigid, kus on olemas või kavatsetakse luua seadusliku puidu reguleeritud imporditurg; arvestades, et ühised rahvusvahelised standardid oleksid raadamise vastu võitlemisel ning ettevõtjate ja tarbijate pikaajalise õiguskindluse edendamisel kõige mõjusamad;

1.  toetab kindlalt ELi ja Guyana vahelise vabatahtliku partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist; tunnistab, et vabatahtlik partnerlusleping on riigi jaoks väga tähtis ja võib tugevdada ELi ja Guyana kaubandussuhteid; on veendunud, et kõnealuse vabatahtliku partnerluslepingu üle peetud edukad läbirääkimised näitavad, kui olulised on liidu delegatsioonid kolmandates riikides, ja lepinguga tagatakse, et Guyanast imporditakse ELi ainult seaduslikult raiutud puitu, edendatakse metsa kestliku majandamise tavasid ja kestlikku kauplemist seaduslikult toodetud puiduga, parandatakse Guyanas metsahaldust, õiguskaitset (sealhulgas tööjõuga ning töötervishoiu ja -ohutusega seotud kohustused), inimõigusi, läbipaistvust, vastutust ja institutsioonilist vastupanuvõimet, kaitstakse elurikkust ja aidatakse saavutada kestliku arengu eesmärke, aidates samal ajal parandada ka Guyana ja ELi kaubandussuhteid;

2.  tunnistab, et vabatahtliku partnerluslepingu täielik rakendamine ja täitmise tagamine on pikaajaline protsess, mis nõuab mitmesuguste õigusaktide vastuvõtmist ning piisavat haldussuutlikkust ja asjatundlikkust selle rakendamise ja täitmise tagamiseks;

3.  väljendab heameelt sidusrühmade suure osaluse üle kogu läbirääkimisprotsessi vältel; rõhutab, et rakendamis- ja järelevalveetapid nõuavad tõelisi konsultatsioone ja paljude sidusrühmade kaasamist, sealhulgas kodanikuühiskonna, ettevõtjate esindajate, töötajate organisatsioonide ning kohalike kogukondade ja põlisrahvaste sisulist osalemist otsuste tegemises, et tagada maavaldusõiguste austamine ning eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõtte järgimine; tuletab meelde vajadust suurendada läbipaistvust ja tagada teabe tulemuslik avalikustamine ning dokumentide õigeaegne jagamine kohalike kogukondade ja põlisrahvastega;

4.  kutsub komisjoni ja ELi delegatsiooni Guyanas üles pakkuma praeguste ja tulevaste arengukoostöö vahendite raames piisavat suutlikkuse suurendamise alast ning logistilist ja tehnilist tuge, et võimaldada Guyanal täita vabatahtliku partnerluslepingu raames võetud kohustusi;

5.  väljendab heameelt ühise rakendusraamistiku hiljutise vastuvõtmise üle ja kutsub Guyana valitsust üles järgima konkreetset, ajaliselt piiritletud ja mõõdetavat lähenemisviisi;

6.  rõhutab, kui oluline on arendada partnerlusi ja koostöömehhanisme, et tegeleda ühiselt metsahalduse kõigi aspektidega, sealhulgas seoses teabe jagamisega;

7.  peab kiiduväärseks Guyana seniseid jõupingutusi suurema läbipaistvuse saavutamisel ja ootab huviga edasist positiivset koostööd võitluses ebaseadusliku raie vastu; rõhutab, et ebaseaduslikku metsaraiet ja metsade degradeerumist kiirendavad halb valitsemistava ja korruptsioon metsandussektoris; tunnustab Guyana pühendumust ja poliitilist tahet tagada metsade keskkonnasäästlik majandamine; rõhutab, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu edu sõltub ka võitlusest pettuste ja korruptsiooni vastu kogu puidu tarneahelas; nõuab tungivalt, et Guyana valitsus parandaks andmete kogumist, et rakendada paremini jälgimissüsteemi, ja jätkaks jõupingutusi, et peatada laialt levinud korruptsioon ja tegeleda muude ebaseaduslikku metsaraiet ja metsa degradeerumist soodustavate teguritega, pöörates erilist tähelepanu tolli- ja muudele asutustele, kellel on vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel ja täitmise tagamisel keskne roll; rõhutab vajadust teha metsandussektoris lõpp karistamatusele keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjate ja rikkumisest teatajate kaitsmise ning inimõiguste rikkumiste korral tõhusate õiguskaitsevahendite tagamisega; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et Guyana ratifitseeris Escazú lepingu, ning rõhutab vajadust tagada kohalike kogukondade ja põlisrahvaste, eelkõige Ameerika indiaani kogukondade maavaldusõiguste täielik tunnustamine, sealhulgas kaevandamise kontekstis;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et vabatahtliku partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste protsess on andnud sektoritele võimaluse määrata kindlaks ühised eesmärgid ja prioriteedid, et töötada metsa kestliku majandamise ja kaubanduskoostöö nimel, ning pakkuda kogukondadele olulist võimalust metsade osalusmajandamiseks kohalikul, kogukonna ja piirkonna ning isegi riiklikul või föderaalsel tasandil;

9.  rõhutab, et vabatahtlik partnerlusleping loob suurepärase võimaluse hoogustada töökohtade loomist metsandussektoris; rõhutab, et metsamajandamistavad ja seaduslikult toodetud puiduga kauplemine peaksid olema sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikud, et tagada otseselt või kaudselt selle valdkonnaga seotud inimestele kõnealusest kaubandusest kasu saamine;

10.  nõuab, et kõikidesse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisega seotud tegevustesse ja projektidesse tuleb integreerida sooline analüüs; nõuab, et maaomandi, varade omamise ja kaubandusest mõjutatud sektorites rahalise kaasamise kohta tehtaks kvantitatiivne ja kvalitatiivne sooliselt segregeeritud analüüs; kutsub komisjoni üles neid püüdlusi tehniliste ja inimressursside abil toetama;

11.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt teavet lepingu rakendamise kohta, sealhulgas ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee töö kohta, et oleks võimalik teha teadlik otsus, kui esitatakse ettepanek võtta vastu FLEGT‑litsentside kasutamist lubav delegeeritud õigusakt; rõhutab seetõttu, et edendada tuleks uute vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist teiste partneritega; kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama vabatahtliku partnerluslepingu ja tulevase raadamist käsitleva määruse mõju metsandussektori ja muude seotud sektorite töötajatele ja väiketootjatele, keda raie suurem kontrollimine ja jälgimine mõjutab;

12.  rõhutab vajadust käsitleda kogu tarneahela ulatuses ebaseadusliku raie ning ebaseaduslikult raiutud puidu veo, töötlemise ja kaubanduse piirkondlikku mõõdet; nõuab, et see lisataks vabatahtliku partnerluslepingu hindamisprotsessi;

13.  usub, et ELil on oluline roll nii puidu pakkumise kui ka nõudluse parandamisel, et ebaseaduslikult toodetud puit tagasi lükata ning abistada eksportivaid riike võitluses ebaseadusliku metsaraie ja korruptsiooni vastu, mis põhjustavad nende metsade hävitamist, kliimamuutusi ja inimõiguste rikkumisi; tunnistab, et uue raadamist käsitleva määruse ettepaneku alusel moodustavad vabatahtlikud partnerluslepingud jätkuvalt olulise õigusraamistiku nii ELi kui ka tema partnerriikide jaoks; rõhutab, et selle on muutnud võimalikuks asjaomaste partnerriikide hea koostöö ja kaasatus; toetab komisjoni tulevaste FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks uute potentsiaalsete partnerite leidmisel;

14.  tuletab meelde, et metsade kestlik ja kaasav majandamine ja haldamine on väga oluline kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige riiklikult kindlaksmääratud panuste kaudu; tuletab meelde, et kaevandamine on troopiliste metsade raadamise üks peamine tegur, mis põhjustab märkimisväärset mullaerosiooni ja saastumist, metsade suuremat killustumist ning jõgede ja muude vooluveekogude elavhõbedareostust; märgib, et Guyana laiendab oma nafta-, gaasi- ja kaevandustööstust; kutsub Guyana valitsust üles võtma täiendavaid meetmeid ebaseadusliku kaevandamise piiramiseks; märgib murega, et metsandussektori ja mäetööstuse reguleerimise vahel puudub kooskõla; väljendab heameelt täiendavate lepingute üle, mille eesmärk on täiendada FLEGTi vabatahtlikku partnerluslepingut keskkonnaküsimustes;

15.  rõhutab, et kogu FLEGTi algatuse edu sõltub muu hulgas sellest, kas kaitstakse keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjaid ja rikkumisest teatajaid, parandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) suutlikkust tegutseda seaduslikult, tagatakse maa tõhus kaitse ning tunnustatakse täielikult kohalike kogukondade ja põlisrahvaste, eelkõige Ameerika indiaani kogukondade tavaõigusi, sealhulgas õigust anda nõusolek oma maa kasutamiseks seoses mis tahes puidukontsessiooniga või selle andmisest keelduda, mis on sotsiaalse õigluse küsimus; rõhutab, et EL peaks kasutama põlisrahvaste ja teiste kohalike kogukondade traditsioonilisi teadmisi metsa kestliku majandamise kohta; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtis on vältida VKEdele täiendava halduskoormuse tekitamist ja anda neile õigusabi, tagamaks et nende tegevus on kooskõlas keskkonda käsitlevate uute rahvusvaheliste lepingute, õigusaktide ja dokumentidega;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guyana Kooperatiivvabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1. (2) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23. (3) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (4) ELT C 385, 22.9.2021, lk 10. (5) ELT C 404, 6.10.2021, lk 175. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0034.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 (COM(2022)0231 – C9‑0183/2022 – 2022/0164(COD))

P9_TA(2023)0036 A9-0260/2022

(Seadusandlik tavamenetlus: esineme lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0231),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 175 kolmandat lõiku, artikli 177 esimest lõiku, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 322 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0183/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2022. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kontrollikoja 26. juuli 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 58,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0260/2022),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/435) lõplikule kujule).

(1) ELT C 486, 21.12.2022, lk 185. (2) ELT C 333, 1.9.2022, lk 5. (3) Käesolev seisukoht asendab 10. novembril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0384).

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (uuesti sõnastatud) (COM(2021)0732 – C9‑0021/2022 – 2021/0372(CNS))

P9_TA(2023)0037 A9-0297/2022

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0732),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0021/2022),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 8. novembri 2022. aasta kirja põhiseaduskomisjonile, mis saadeti vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 82,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0297/2022),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab allpool muudetud kujul heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 (2)   Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 20 lõike 2 punktiga b ja artikli 22 lõikega 2 antakse liidu kodanikule, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel selles liikmesriigis samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikel. See õigus, mida on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 39, täpsustab artiklis 21 sätestatud võrdsuse ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet. Ühtlasi tuleneb see ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis a ja artiklis 21 ning põhiõiguste harta artiklis 45 nimetatud vaba liikumise ja elamise õigusest. (2)  1992. aasta Euroopa Liidu leping (nn Maastrichti leping) tähistas uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kuna sellega võeti kasutusele ELi kodakondsuse õiguslik kontseptsioon, et tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset, lisades olemasolevatele ELi õigustele mitmeid uusi poliitilisi ja valimisõigusi. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 20 lõike 2 punktiga b ja artikli 22 lõikega 2 antakse liidu kodanikule, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel selles liikmesriigis samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikel. See õigus, mida on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 39, täpsustab artiklis 21 sätestatud võrdsuse ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet. Ühtlasi tuleneb see ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis a ja artiklis 21 ning põhiõiguste harta artiklis 45 nimetatud vaba liikumise ja elamise õigusest. Õigus hääletada ja kandideerida võimaldab kodanikel ka aktiivselt osaleda liidu demokraatlikus elus ja tegutseda Euroopa Liidus poliitilise üksusena. On äärmiselt vajalik, et kõik liidu kodanikud, sh liikuvad liidu kodanikud, puuetega kodanikud ja kodutud kodanikud saaksid Euroopa Parlamendi valimistel oma poliitilisi õigusi täielikult kasutada nii kandideerides kui ka hääletades. On oht, et Euroopa liikuvus võib takistada liikuvatel liidu kodanikel kasutamast Euroopa aluslepingutes sätestatud poliitilisi põhiõigusi, nimelt osalemist Euroopa Parlamendi valimistel. Liikuvate kodanike hääletamis- ja kandideerimisõigus peaks kehtima kõikides valimisnimekirjades ja -ringkondades, sealhulgas kogu liitu hõlmavas valimisringkonnas, kui see moodustatakse. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus) (2a)  Vastavalt Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta seadusandlikule resolutsioonile (ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt) on käesoleva direktiivi eesmärk muuta Euroopa Parlamendi valimised kättesaadavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja euroopalikumaks. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  2020. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta24 rõhutas komisjon vajadust ajakohastada, selgitada ja tugevdada õigusnorme, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamist tagamaks, et need toetavad liikuvate ELi kodanike laialdast ja kaasavat osalemist. Võttes arvesse ka kogemusi, mis on saadud nõukogu direktiivi 93/109/EÜ kohaldamisel järjestikuste valimise suhtes, ning aluslepingute muutmisega kehtestatud muudatusi, tuleks selle direktiivi mitut sätet ajakohastada. (4)  2020. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta24 rõhutas komisjon vajadust ajakohastada, selgitada ja tugevdada õigusnorme, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamist tagamaks, et need toetavad selliste ELi kodanike laialdast ja kaasavat osalemist, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole. Võttes arvesse ka kogemusi, mis on saadud nõukogu direktiivi 93/109/EÜ kohaldamisel järjestikuste valimise suhtes, ning aluslepingute muutmisega kehtestatud muudatusi, tuleks selle direktiivi mitut sätet ajakohastada. _________________ _________________ 24 https://ec.europa.eu/info/files/eu-citizenship-report-2020-empowering-citizens-and-protecting-their-rights_et 24 https://ec.europa.eu/info/files/eu-citizenship-report-2020-empowering-citizens-and-protecting-their-rights_et Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  ELi toimimise lepingu artikli 20 lõige 2 ei piira ELi toimimise lepingu artikli 223 lõike 1 kohaldamist, millega nähakse ette nendeks valimisteks ühtse menetluse kehtestamine kõikides liikmesriikides kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel. (5)  ELi toimimise lepingu artikli 20 lõige 2 ei piira ELi toimimise lepingu artikli 223 lõike 1 kohaldamist, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi valimisteks ühtse menetluse kehtestamine kõikides liikmesriikides kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Tagamaks, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (edaspidi „teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud“), saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikud, tuleks sellistel valimistel registreerumist ja osalemist reguleerivaid tingimusi täpsustada, et oleks tagatud liikmesriigi enda kodanike ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine. Eeskätt tuleks liidu kodanikke, kes soovivad Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis hääletada ja kandideerida, kohelda võrdselt nii selles osas, mis puudutab kõnealuse õiguse kasutamise eelduseks olevat riigis elamise kestust, kui ka selles osas, mis puudutab sellise tingimuse täitmise tõendamist. (6)  Tagamaks, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (edaspidi „teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud“), saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikud, tuleks sellistel valimistel registreerumist ja osalemist reguleerivaid tingimusi täpsustada, et oleks tagatud liikmesriigi enda kodanike ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine. Eeskätt tuleks liidu kodanikke, kes soovivad Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis hääletada ja kandideerida, kohelda võrdselt selle liikmesriigi kodanikega nii selles osas, mis puudutab kõnealuse õiguse kasutamise eelduseks olevat riigis elamise kestust, kui ka selles osas, mis puudutab sellise tingimuse täitmise tõendamist. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus) (6a)  Teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud peaksid saama teavet võimaluse kohta hääletada või kandideerida, kui nad registreerivad oma elukoha liikmesriigis, mille kodakondsust neil ei ole. Teavet valijaks või kandidaadiks registreerimise kohta tuleks samuti esitada korrapäraselt ja aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi kõikidele valijatele ja kandideerimisõigusega isikutele vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud hääletamis- ja kandideerimisõigust reguleerivatele tingimustele. Lisaks tuleks teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikke valijaks registreerumisel nõuetekohaselt ja piisavalt vara enne valimisi teavitada nende konkreetsetest õigustest, mis tulenevad Euroopa valimissüsteemist. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 (7)  Tuleb austada liidu kodanike vabadust valida liikmesriik, kus Euroopa Parlamendi valimistest osa võtta, tagades samal ajal asjakohaste meetmetega, et keegi ei saa hääletada rohkem kui ühe korra ega kandideerida rohkem kui ühes riigis. (7)  Kuna enamik liikmesriike lubab teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikel riigisisese õiguse alusel säilitada oma õiguse hääletada päritoluriigi nimekirja poolt, nõuab võimalus valida kahe või enama riigi vahel seda, et teise liikmesriigi kodanikele antaks selget teavet ja liikmesriigid kooskõlastaksid seda omavahel, et vähendada mitmekordse hääletamise ohtu. Tuleks austada liidu kodanike vabadust valida liikmesriik, kus Euroopa Parlamendi valimistest osa võtta, tagades samal ajal asjakohaste meetmetega, et keegi ei saa hääletada rohkem kui ühe korra ega kandideerida rohkem kui ühes riigis. Kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikele antakse teavet võimaluse kohta hääletada või kandideerida oma elukohaliikmesriigis, tuleks neid nõuetekohaselt teavitada sellest, et nad võivad hääletada ja kandideerida kas oma koduriigis või elukohariigis, vastavalt nende valikule ja kohaldatavatele liikmesriigi õigusaktidele. Mittekodanikest liidu kodanikud peaksid tegema lõpliku valiku, millises liikmesriigis nad soovivad hääletada. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, kaasa arvatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja Euroopa inimõiguste konventsiooni õiguse nõuetega, peaksid liikmesriigid lisaks liidu kodanike hääletamise ja kandideerimise õiguse tunnustamisele ja austamisele tagama, et kodanikel on oma valimisõigusi lihtne kasutada, ning kõrvaldama selleks võimalikult palju takistusi, mis ei lase neil valimistel osaleda. (8)  Kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, kaasa arvatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja Euroopa inimõiguste konventsiooni õiguse nõuetega, peaksid liikmesriigid lisaks liidu kodanike hääletamise ja kandideerimise õiguse tunnustamisele ja austamisele tegema kodanike juurdepääsu valimisõigusele võimalikult demokraatlikuks, proportsionaalseks ja väärtuspõhiseks ning lihtsaks, kõrvaldades kõik takistused, mis ei lase neil valimistel osaleda. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Et liidu kodanikel oleks hõlpsam kasutada oma õigust hääletada ja kandideerida oma elukohariigis, tuleks sellised kodanikud kanda valijate registrisse piisavalt aegsasti enne valimispäeva. Nende registreerimise suhtes kohaldatavad formaalsused peaksid olema võimalikult lihtsad. Piisama peaks sellest, et asjaomased liidu kodanikud esitavad kehtiva isikutunnistuse ja ametliku avalduse, mis sisaldab elemente, mis tõendavad nende õigust valimistel osaleda. Kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud on registreeritud, peaksid nad jääma valijate registrisse asjaomase liikmesriigi kodanikest liidu kodanikega samadel tingimustel seni, kuni nad vastavad hääletamisõiguse kasutamise tingimustele. Lisaks peaksid liidu kodanikud andma pädevatele ametiasutustele oma kontaktandmed, et need ametiasutused saaksid neid korrapäraselt teavitada. (9)  Et liidu kodanikel oleks hõlpsam kasutada oma õigust hääletada ja kandideerida oma elukohariigis, peaks valijaks registreerimine olema kättesaadav kohe pärast elanikuks registreerimist, kui kodanik sellega nõus on. Need kodanikud peavad saama selle kohese registreerimise kohta eelnevat teavet, eelkõige selle kohta, et topelthääletamine on keelatud ja kohene registreerimine võib tähendada, et nad kustutatakse oma päritoluriigis Euroopa Parlamendi valimiste valijate registrist. Kui kohe elanikuks registreerimise järel valijana registreerimist ei toimu, tuleks kodanikud kanda valijate registrisse piisavalt aegsasti enne valimispäeva. Nende registreerimise suhtes kohaldatavad formaalsused peaksid olema võimalikult lihtsad. Piisama peaks sellest, et asjaomased liidu kodanikud esitavad kehtiva isikutunnistuse ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ametliku ja kasutajasõbraliku avalduse, mis sisaldavad elemente, mis tõendavad nende õigust valimistel osaleda. Kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud on registreeritud, peaksid nad jääma valijate registrisse asjaomase liikmesriigi kodanikest liidu kodanikega samadel tingimustel seni, kuni nad vastavad hääletamisõiguse kasutamise tingimustele. Lisaks peaksid liidu kodanikud andma pädevatele ametiasutustele oma kontaktandmed, et need ametiasutused saaksid neid korrapäraselt teavitada. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Et tagada selliste teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine, kes tahavad kasutada õigust kandideerida valimistel oma elukohaliikmesriigis, tuleks sellistelt kodanikelt nõuda samade tõendavate dokumentide esitamist nagu nõutakse kandidaatidelt, kes on asjaomase liikmesriigi kodanikud. Et teha kindlaks, kas sellistel kodanikel on ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 2 sätestatud õigus, peaks liikmesriikidel siiski olema võimalik nõuda, et esitatakse ametlik avaldus, mis sisaldab element, mis on vajalikud, et tõendada kõnealustel valimistel kandideerimise õigust. (11)  Et tagada selliste teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine, kes tahavad kasutada õigust kandideerida valimistel oma elukohaliikmesriigis, tuleks sellistelt kodanikelt nõuda samade tõendavate dokumentide esitamist nagu nõutakse kandidaatidelt, kes on asjaomase liikmesriigi kodanikud. Et teha kindlaks, kas sellistel kodanikel on ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 2 sätestatud õigus, peaks liikmesriikidel siiski olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda, et esitatakse ametlik avaldus, mis sisaldab element, mis on vajalikud, et tõendada kõnealustel valimistel kandideerimise õigust. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) (11a)   Et võimaldada liidu kodanikel, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, tegelikult kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, tuleks liikmesriikide erakondi julgustada mitte seadma liikmesuse tingimuseks valimisliikmesriigi kodakondsust. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)  Hõlbustamaks nii oma päritoluliikmesriigis kui ka elukohaliikmesriigis registreeritud valijate ja kandidaatide täpset tuvastamist, peaksid andmed, mida liidu kodanikelt nõutakse, kui nad esitavad elukohaliikmesriigis valijate registrisse kandmise või kandideerimise taotluse, sisaldama isikukoodi või kehtiva isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi seerianumbrit. (12)  Hõlbustamaks nii oma päritoluliikmesriigis kui ka elukohaliikmesriigis registreeritud valijate ja kandidaatide täpset tuvastamist, peaksid andmed, mida liidu kodanikelt nõutakse, kui nad viivitamata registreeritakse või pärast seda, kui nad esitavad elukohaliikmesriigis valijate registrisse kandmise või kandideerimise taotluse, sisaldama isikukoodi või kehtiva isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi seerianumbrit. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu dirktiiv Põhjendus 13 (13)  Liidu kodanikud, kellelt pädev asutus on hääletamis- või kandideerimisõiguse tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võtnud, ei peaks saama seda õigust elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kasutada. Kui liikmesriik saab valijaks registreerimise taotluse, võib ta asjaomaselt kodanikult nõuda ametlikku avaldust, milles kodanik kinnitab, et talt ei ole hääletamisõigust ära võetud. Kui liidu kodanik kandideerib oma elukohariigis, tuleks talt nõuda kinnitust selle kohta, et talt ei ole ära võetud õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. (13)  Liidu kodanikud, kellelt pädev asutus on hääletamis- või kandideerimisõiguse tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võtnud, ei peaks saama seda õigust elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kasutada. Viivitamatu registreerimise korral või liikmesriik saab valijaks registreerimise taotluse, võib ta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda asjaomaselt kodanikult ametlikku avaldust, milles kodanik kinnitab, et temalt ei ole hääletamisõigust ära võetud. Kui liidu kodanik kandideerib oma elukohariigis, peaks elukohariigil olema võimalik temalt nõuda kinnitust selle kohta, et talt ei ole ära võetud õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Hoidmaks ära mitmekordset hääletamist või juhtumeid, kus sama isik kandideerib samadel valimistel mitu korda, peaksid liikmesriigid vahetama teavet, mille nad on saanud liidu valijate ja kandideerimisõigusega liidu kodanike ametlikest avaldustest. Liikmesriigid lähtuvad kodanike tuvastamisel eri andmetest ja seepärast tuleks ette näha ühine andmekogum, et liidu valijad ja kandideerimisõigusega liidu kodanikud täpselt kindlaks teha ning mitte lasta neil mitu korda hääletada või kandideerida. Isikuandmete vahetamisel tuleks piirduda nende eesmärkide saavutamiseks minimaalselt vajalikuga. (16)  Hoidmaks ära mitmekordset hääletamist või juhtumeid, kus sama isik kandideerib samadel valimistel mitu korda, peavad liikmesriigid oma haldussüsteeme sidusal viisil koordineerima. Selleks peaksid liikmesriigid vahetama teavet, mille nad on saanud teise liikmesriigi kodakondsusega liidu valijate ja elukohaliikmesriigis kandideerimise õigusega teise liikmesriigi kodanike ametlikest avaldustest. Liikmesriigid lähtuvad kodanike tuvastamisel eri andmetest ja seepärast tuleks ette näha ühine andmekogum, et liidu valijad ja kandideerimisõigusega liidu kodanikud täpselt kindlaks teha ning mitte lasta neil mitu korda hääletada või kandideerida. Isikuandmete vahetamisel tuleks piirduda nende eesmärkide saavutamiseks minimaalselt vajalikuga. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Liikmesriikidevaheline teabevahetus, mille eesmärk on hoida ära mitmekordset hääletamist või juhtumeid, kus sama isik kandideerib samadel valimistel mitu korda, ei tohiks takistada nende kodanikke hääletamast või kandideerimast muud liiki valimistel. Riikide ametiasutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad määraksid kõnealuse teabevahetuse jaoks ühe kontaktpunkti. Komisjon on juba töötanud välja turvalise vahendi, mida liikmesriigid saavad kasutada oma vastutusel vajalike andmete vahetamiseks. See turvaline vahend tuleks inkorporeerida käesolevasse direktiivi, et liikmesriikide pädevate asutuste vahelist teabevahetust veelgi toetada. Selles kontekstis tegutsevad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel eraldi vastutavate töötlejatena. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)  Valimismenetluste kontekstis mõjutab asjakohase teabe puudumine kodanike võimalusi kasutada valimisõigusi, mis on osa liidu kodanike õigustest. See mõjutab ka pädevate ametiasutuste suutlikkust kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad määraksid ametiasutused, kellel on erikohustused anda liidu kodanikele asjakohast teavet nende õiguste kohta, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktist b ja artikli 22 lõikest 2, ning siseriiklike õigusnormide ja menetluste kohta, mis puudutavad Euroopa Parlamendi valimistel osalemist ja nende valimiste korraldamist. Teabevahetuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks selline teave esitada selgelt ja arusaadavalt. (20)  Valimismenetluste kontekstis mõjutab asjakohase teabe puudumine kodanike võimalusi kasutada valimisõigusi, mis on osa liidu kodanike õigustest. See mõjutab ka pädevate ametiasutuste suutlikkust kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad määraksid ametiasutused, kellel on erikohustused anda liidu kodanikele asjakohast teavet nende õiguste kohta, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktist b ja artikli 22 lõikest 2, ning riigisiseste õigusnormide ja menetluste kohta, mis puudutavad Euroopa Parlamendi valimistel osalemist ja nende valimiste korraldamist. Et julgustada mittekodanikest liidu kodanikke sellist teavet aktiivselt otsima, peaksid liikmesriigid samuti tagama, et see tehakse laialdaselt kättesaadavaks mitmesuguste kanalite kaudu, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, määratud riiklike ametiasutuste ja kui see moodustatakse, siis Euroopa Valimisameti vaheliste sihipäraste koostööprojektide kaudu. Teabevahetuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks selline teave esitada selgelt ja arusaadavalt ning õigeaegselt, võttes arvesse kuupäevi, mil valijate registrid suletakse ja millal tehakse kandidaatide nimekirjad teatavaks kooskõlas otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva aktiga. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus) (20a)  Et edendada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike demokraatlikku osalemist, peaksid liikmesriigid andma liidu kodanikele asjakohast, selget ja kaasavat teavet hääleõiguse ja võimalike haldusmeetmete kohta selle õiguse kasutamisel, samuti valimiskultuuri ja hääletussüsteemide kohta. Sellist teavet tuleks anda siis, kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodaniku elukohta registreeritakse, kas kohe või hiljem taotluse alusel ja piisavalt aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka vähekaitstud kodanike, näiteks puuetega inimeste ja eakate vajadustele. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 (21)  Valimiste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamiseks tuleks selline teave teha kättesaadavaks lisaks vastuvõtva liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele veel vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule selle riigi territooriumil elavatele liidu kodanikele. Liikmesriigid võivad oma territooriumi eri osades või piirkondades kasutada erinevaid liidu ametlikke keeli sõltuvalt sellest, milline keel on arusaadav suurimale osale seal elavatest liidu kodanikest. (21)  Valimiste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamiseks tuleks selline oluline teave valimisõiguste kohta teha kättesaadavaks selgel ja kaasaval viisil ning aegsasti enne valimisi lisaks vastuvõtva liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele veel vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule selle riigi territooriumil elavatele liidu kodanikele. Liikmesriike tuleks julgustada esitama teavet ka teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike emakeeles. Liikmesriigid võivad oma territooriumi eri osades või piirkondades kasutada erinevaid liidu ametlikke keeli sõltuvalt sellest, milline keel on arusaadav suurimale osale seal elavatest liidu kodanikest. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 (22)  Iga erand käesoleva direktiivi üldeeskirjadest peab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 2 olema õigustatud liikmesriigi eriomaste probleemidega ning ühtlasi peab see olema kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 nõuetega, muu hulgas selles osas, et kõik piirangud, mis puudutavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletamis- või kandideerimis-õiguse kasutamist, tuleb kehtestada õigusaktiga ning nende piirangute suhtes tuleb kohaldada proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet. Lisaks tuleb kõik erandid uuesti läbi vaadata, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. välja jäetud Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Niisugused eriomased probleemid võivad tekkida liikmesriigis, kus selle riigi kodakondsuseta hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike osa on keskmisest märgatavalt suurem. Kui niisugused kodanikud moodustavad rohkem kui 20 % kogu valijaskonnast, peaksid hääletamisõigust puudutavad erandid olema õigustatud elamisperioodikriteeriumi põhiselt. välja jäetud Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 (24)  Liikmesriigil, kus hääleõiguslikus vanuses teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike osa ületab 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust, peaks olema võimalus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 2 näha ette kandidaatide nimekirjade koosseisu käsitlevad erisätted. välja jäetud Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Andmed õiguste kasutamise ja käesoleva direktiivi kohaldamise kohta võivad olla kasulikud, et teha kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et tagada liidu kodanike valimisõiguste tulemuslik kasutamine. Et parandada andmete kogumist Euroopa Parlamendi valimiste jaoks, tuleb kehtestada rakendamise korrapärane seire ja aruandlus liikmesriikide poolt. Samal ajal peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellist hinnangut sisaldava aruande pärast iga Euroopa Parlamendi valimist. (26)  Andmed õiguste kasutamise ja käesoleva direktiivi kohaldamise kohta on otsustava tähtsusega, et hinnata asjakohast liidu poliitikat ja teha kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et tagada liidu kodanike valimisõiguste tulemuslik kasutamine. Et suurendada ja parandada liikmesriikides andmete kogumist ja esitamist Euroopa Parlamendi valimiste jaoks, tuleb kehtestada rakendamise korrapärane seire ja aruandlus liikmesriikide poolt ühiste näitajate alusel. Samal ajal peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellist hinnangut sisaldava aruande pärast iga Euroopa Parlamendi valimist. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 (27)  Komisjonil on vaja endal hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist mõistliku aja jooksul pärast vähemalt kaht Euroopa Parlamendi valimist. (27)  Komisjonil on vaja endal hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist hiljemalt 18 kuu jooksul pärast iga Euroopa Parlamendi valimist, lisades seejärel vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 (28)  Selleks, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletada või kandideerida sooviva teise liikmesriigi kodanikust liidu kodaniku esitatava ametliku avalduse mall sisaldaks jätkuvalt liidu kodanike valimisõiguse kasutamise kontekstis asjakohaseid andmeid, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuvad kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (28)  Selleks, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletada või kandideerida sooviva teise liikmesriigi kodanikust liidu kodaniku esitatava ametliku avalduse mall sisaldaks jätkuvalt liidu kodanike valimisõiguse kasutamise kontekstis asjakohaseid andmeid, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks. Et suurendada ja parandada liikmesriikides andmete kogumist ja esitamist seoses Euroopa Parlamendi valimistega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades artikli 17 lõike 1 kohaldamiseks kogutavate andmete malli ja vormi. On eriti oluline, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuvad kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 (29)  Liikmesriigid on ratifitseerinud ja liit sõlminud27 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sellega on nad võtnud endale kohustuse tagada selle konventsiooni järgimine. Selleks et toetada puuetega inimeste kaasavat ja võrdset osalemist valimistel, tuleks korraldada, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, saavad selles riigis kasutada õigust Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida, võttes nõuetekohaselt arvesse puuetega ja eakamate kodanike vajadusi. (29)  Liikmesriigid on ratifitseerinud ja liit sõlminud27 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sellega on nad võtnud endale kohustuse tagada selle konventsiooni, eelkõige selle artikli 29 järgimine. Selleks et toetada puuetega inimeste kaasavat ja võrdset osalemist valimistel, tuleks korraldada, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, saavad selles riigis kasutada õigust Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida, võttes nõuetekohaselt arvesse puuetega ja eakamate kodanike vajadusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid rakendama riikliku valimiste korraldusega kohandatud asjakohast korda, et hõlbustada puuetega kodanike hääletamist, näiteks võimalus valida valimisjaoskond, nn kinnised valimisjaoskonnad olulistes kohtades ning selliste tugitehnoloogiate, ‑vormingute ja ‑tehnikate kasutamine nagu Braille kiri, suur trükikiri, audiopõhine teave, puutepliiats, kergesti loetav teave ja viipekeeles suhtlemine. Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma lisavahendite kasutuselevõtmist, et hääletamist hõlbustada, näiteks füüsiline eelhääletamine ja volikirja alusel hääletamine, samuti elektrooniline ja veebipõhine hääletamine. __________________ __________________ 27 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). 27 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 a (uus) (29a)  Liikmesriigid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi edendama teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid, parandades samal ajal puuetega inimeste, eakate ja vähekaitstud inimeste juurdepääsunõudeid. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 b (uus) (29b)   Liikmesriigid tagavad, et vangid, kellele on riigisisese õiguse kohaselt hääleõigus, sealhulgas juhul, kui nad viibivad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, saavad oma hääleõigusi kasutada. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a)  isik, kes on kontrollpäeval liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses; a)  isik, kes on kontrollpäeval liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ning olenemata isiku õigus- ja teovõimest; Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 1.  Liidu valijad kasutavad oma õigust hääletada kas elukoha- või päritoluliikmesriigis. Ükski isik ei tohi samadel valimistel hääletada rohkem kui üks kord. 1.  Liidu valijatel on õigus valida, kas kasutada oma hääleõigust elukoha- või päritoluliikmesriigis. Ükski isik ei tohi samadel valimistel hääletada rohkem kui üks kord. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 1.  Liidu kodanik, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on individuaalse kohtu- või haldusotsusega – tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada – kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel. 1.  Liidu kodanik, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on individuaalse kohtu- või haldusotsusega – tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada – kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel. Päritoluliikmesriigi tehtud otsuse tõttu puude alusel õigus- ja teovõime äravõtmise kohta ei jää liidu kodanikud siiski ilma õigusest kandideerida nende elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel, kui selle liikmesriigi õiguses on see õigus tagatud kõikidele puuetega inimestele ilma igasuguste piiranguteta. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 5 5.  Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, et vastu võtta ja edastada lõike 3 kohaldamiseks vajalikku teavet. Nad edastavad komisjonile selle kontaktpunkti nime ja kontaktandmed ning samuti mis tahes teabe, mis puudutab nende andmete ajakohastamist või neis tehtavaid muudatusi. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks. 5.  Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, et vastu võtta ja edastada lõike 3 kohaldamiseks vajalikku teavet. Nad edastavad komisjonile selle kontaktpunkti nime ja kontaktandmed ning samuti mis tahes teabe, mis puudutab nende andmete ajakohastamist, kui neis tehakse muudatusi. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) 2a.  Mittekodanikest liidu kodanikke peab olema võimalik viivitamata valijatena registreerida. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 b (uus) 2b.  Teise liikmesriigi kodanikel on elukoha registreerimisel võimalus avaldada soovi registreerida end elukohaliikmesriigis valijaks ning neid teavitatakse võimalusest kandideerida ja esitada vastav taotlus. Kui teise liikmesriigi kodanik ei väljenda elanikuks registreerimise ajal soovi olla oma elukohaliikmesriigis valijana registreeritud, jääb talle õigus seda teha ka hiljem. Kui liikmesriik annab teavet võimaluse kohta hääletada või kandideerida, teavitab ta teise liikmesriigi kodanikke nõuetekohaselt sellest, et nad võivad hääletada ja kandideerida kas oma koduriigis või elukohariigis, vastavalt oma valikule. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada valijana registreerimiseks soovi avaldanud liidu valija kanda valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva. 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada valijana registreerimiseks soovi avaldanud liidu valija kanda valijate registrisse hiljemalt 14 nädalat enne valimispäeva. Liikmesriigid võimaldavad registreerimist niipea, kui asjaomane valija on registreeritud elanikuna. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c a (uus) ca)  soovi korral ära märkima keele, milles ta soovib saada artikli 12 lõikes 2 osutatud teavet. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 4 4.  Valijate registrisse kantud liidu valijad jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad nõuavad sealt kustutamist või kuni nad sealt kustutatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele. Kui kehtestatud on õigusnormid, mille kohaselt tuleb kodanikke sellisest kustutamisest teavitada, kohaldatakse neid sätteid liidu valijate suhtes samal viisil. 4.  Valijate registrisse kantud liidu valijad jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni ajani, mil nad nõuavad sealt kustutamist või kuni nad sealt kustutatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele. Kui kehtestatud on õigusnormid, mille kohaselt tuleb kodanikke sellisest kustutamisest teavitada, kohaldatakse neid sätteid samuti liidu valijate suhtes. Teavitused esitatakse liidu ametlikus keeles, mis on konkreetsele liidu valijale arusaadav. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 a (uus) 2a.  Riiklikud ametiasutused tagavad, et demokraatlikud, proportsionaalsed ja läbipaistvad normid, mida kohaldatakse riigi kodanike suhtes kandidaatide nimekirja esitamisel, kehtivad ka teise liikmesriigi kodanike kandidaatide suhtes. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 1.  Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule aegsasti ning selges ja lihtsas keeles, milline otsus tehti tema valijate registrisse kandmise taotluse või kandideerimistaotluse vastuvõetavuse kohta. 1.  Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule õigeaegselt, selges ja lihtsas keeles, kasutades isikule arusaadavat liidu ametlikku keelt, milline otsus tehti tema kohese valijaks registreerumise või valijate registrisse kandmise taotluse või kandideerimistaotluse vastuvõetavuse kohta, samuti võimalustest need otsused edasi kaevata. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 3.  Kui valijate registris või Euroopa Parlamendi kandidaatide nimekirjas on vigu, on asjaomasel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samasugustel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. 3.  Kui valijate registris või Euroopa Parlamendi kandidaatide nimekirjas on vigu, teavitatakse asjaomaseid isikuid sellest õigel ajal ja neil on õigus õiguskaitsevahenditele samasugustel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 4.  Liikmesriigid teavitavad kõnealust isikut lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigetes 2 ja 3 osutatud õiguskaitsevahenditest selgelt ja aegsasti. 4.  Liikmesriigid teavitavad asjaomaseid isikuid lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigetes 2 ja 3 osutatud õiguskaitsevahenditest selgelt, aegsasti ja neile arusaadavas liidu ametlikus keeles. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 1.  Liikmesriigid määravad riikliku asutuse, kes vastutab vajalike meetmete võtmise eest, et tagada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigeaegne teavitamine sellest, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes. 1.  Liikmesriigid määravad riikliku asutuse, kes vastutab vajalike meetmete võtmise eest, et tagada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigeaegne teavitamine sellest, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, niipea kui nad registreeruvad sellise liikmesriigi elanikuks, mille kodanikud nad ei ole, samuti regulaarselt enne Euroopa Parlamendi valimisi, võttes arvesse kandidaatide nimekirjade avaldamiseks seatud tähtaegu. See teave näitab, et kodanikel on vastavalt oma eelistustele võimalus end registreerida oma elukohaliikmesriigis või jääda oma päritoluliikmesriigis registreerituks. Määratud asutus esitab asjaomastele isikutele koopiad I ja II lisas sätestatud ametlike deklaratsioonide standardvormidest, mille teiste liikmesriikide kodanikud peavad esitama, et registreeruda valijaks või kandidaadiks. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d a (uus) da)  võetud erimeetmed, et hõlbustada hääletamisõiguse kasutamist kaitsetute ja tõrjutud valijarühmade puhul, näiteks puuetega inimesed. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et aktiivselt kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone üldsuse teadlikkuse suurendamisse lõigetes 1 ja 2 osutatud teabest, samuti julgustada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikke sellist teavet aktiivselt otsima nii sageli, kui nad seda vajavad. Liikmesriigid peaksid tagama, et selleks eraldatakse piisavad rahalised vahendid. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 3.  Teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tuleb esitada selges ja lihtsas keeles. 3.  Teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tuleb esitada selges ja lihtsas keeles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17241a artiklis 9 sätestatud kvaliteedinõuetele. __________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2 Lisaks sellele, et esimeses lõigus osutatud teave edastatakse ühes või mitmes vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles, tuleb sellele lisada ka tõlge vähemalt ühte muusse liidu ametlikku keelde, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule selle riigi territooriumil elavatele liidu kodanikele, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172430 artiklis 9 sätestatud kvaliteedinõuetele. Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse liidu ametlikus keeles, mis on asjaomasele liidu valijale või kandidaadile arusaadav. __________________ 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 4 4.  Liikmesriigid tagavad, et teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tehakse puuetega inimestele ja eakatele kättesaadavaks, kasutades asjakohaseid teabevahetuse vahendeid, viise ja vorminguid. 4.  Liikmesriigid tagavad, et teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad Euroopa Parlamendi valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tehakse kaitsetutele ja tõrjutud rühmadele, näiteks puuetega inimestele, eakatele, kodututele ja vangidele, kellel on valimisõigus, kättesaadavaks, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/8821a I lisas sätestatud juurdepääsetavusnõudeid, kasutades asjakohaseid teabevahetuse vahendeid, viise ja vorminguid, näiteks punktkiri, suur trükikiri, audiopõhine teave, puutepliiats, kergesti loetav teave ja viipekeeles suhtlemine. __________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 4 a (uus) 4a.  Isik, kellel on artikli 3 kohaselt õigus valimistel hääletada ja kandideerida ning kes on asunud elama liikmesriiki, saab automaatselt teabe käesolevast direktiivist tulenevate õiguste kohta. Seda teavet jagatakse ka korrapäraselt ja piisavalt aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 1.  Liikmesriigid vahetavad artikli 4 rakendamiseks nõutavat teavet piisavalt aegsasti enne valimiste päeva. Selleks hakkab elukohaliikmesriik hiljemalt kuus nädalat enne Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti artikli 10 lõikes 1 osutatud valimisperioodi esimest päeva edastama päritoluliikmesriigile III lisas osutatud andmeid. Päritoluliikmesriik võtab kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega asjakohased meetmed tagamaks, et tema kodanikud ei valiks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis. 1.  Liikmesriigid vahetavad artikli 4 rakendamiseks nõutavat teavet piisavalt aegsasti enne valimiste päeva. Selleks hakkab elukohaliikmesriik hiljemalt 16 nädalat enne Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti artikli 10 lõikes 1 osutatud valimisperioodi esimest päeva edastama päritoluliikmesriigile III lisas osutatud andmeid. Päritoluliikmesriik võtab kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega asjakohased meetmed tagamaks, et tema kodanikud ei valiks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõik 1 Liikmesriigid, kes näevad ette Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise, posti teel hääletamise või elektroonilise ja interneti teel hääletamise võimaluse, tagavad nende hääletusviiside kättesaadavuse liidu valijatele samasugustel tingimustel kui need, mis kehtivad nende enda kodanike suhtes. Liikmesriigid kaaluvad täiendavate hääletamisvahendite kasutuselevõttu Euroopa Parlamendi valimistel, nagu posti teel hääletamine, füüsiline eelhääletamine, volikirja alusel hääletamine, mobiilsed valimisjaoskonnad valijatele, kes ei saa valimispäeval valimisjaoskonda minna, ning elektrooniline ja veebipõhine hääletamine. Liikmesriigid tagavad nende hääletusviiside kättesaadavuse liidu valijatele samadel tingimustel kui need, mis kehtivad nende enda kodanike suhtes. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1 Liikmesriigid määravad ametiasutuse, kes vastutab selle eest, et teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike Euroopa Parlamendi valimistel osalemise kohta kogutakse asjakohaseid statistilisi andmeid ning need esitatakse üldsusele ja komisjonile. Liikmesriigid määravad ametiasutuse, kes vastutab selle eest, et teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike Euroopa Parlamendi valimistel osalemise kohta kogutakse ühistel näitajatel põhinevaid asjakohaseid statistilisi andmeid ning need esitatakse üldsusele ja komisjonile. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 Artikkel 16 välja jäetud Erandid 1.  Kui liikmesriigis on hääleõiguslikus vanuses ja kõnealuses riigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike osa suurem kui 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses oma riigi kodakondsusega ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike koguarvust, võib kõnealune liikmesriik erandina artiklitest 3, 9 ja 10: a)  reserveerida hääletamisõiguse üksnes nendele liidu valijatele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat; b)  reserveerida kandideerimisõiguse üksnes nendele kandideerimisõiguslikele liidu kodanikele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui 10 aastat. Need sätted ei piira asjakohaste meetmete kohaldamist, mida kõnealune liikmesriik võib võtta kandidaatide nimekirjade koosseisu suhtes, et eelkõige soodustada riigi kodakondsuseta liidu kodanike integratsiooni. Liidu valijate ja kandideerimisõiguslike liidu kodanike suhtes, kellel päritoluliikmesriigist väljapoole elamaasumise või selle kestuse tõttu ei ole selles päritoluriigis hääletamis- või kandideerimisõigust, ei kohaldata siiski eespool sätestatud elamisperioodi pikkuse tingimusi. 2.  Kui liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et kõnealuses liikmesriigis elavatel teise liikmesriigi kodanikel on õigus valida selle riigi parlamenti ja et neid võidakse selleks kanda kõnealuse riigi valijate registrisse täpselt samadel tingimustel nagu riigi kodakondsusega valijaid, võib esimene liikmesriik erandina käesolevast direktiivist nende kodanike puhul loobuda artiklite 6–13 kohaldamisest. 3.  18 kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kontrollimaks, kas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 2 tehtud erand on veel õigustatud, ning teeb ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks. Lõike 1 alusel erandeid rakendavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku taustteabe. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus) Artikkel 16a Teise liikmesriigi kodanike hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine Euroopa Parlamendi valimistel kehtib kõikide Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevas aktis määratletud valimisnimekirjade ja -ringkondade puhul, sealhulgas üleliidulise valimisringkonna moodustamise korral, et tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – pealkiri Aruandlus Andmete kogumine ja aruandlus Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 1.  Liikmesriigid saadavad kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi valimisi komisjonile teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta oma territooriumil. Lisaks üldistele tähelepanekutele esitatakse aruandes statistilised andmed liidu valijate ja kandideerimisõigusega liidu kodanike osalemise kohta Euroopa Parlamendi valimistel ning kokkuvõte selle toetuseks võetud meetmetest. 1.  Liikmesriigid saadavad kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi valimisi komisjonile teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta oma territooriumil. Lisaks üldistele tähelepanekutele esitatakse aruandes ühistel näitajatel põhinevad statistilised andmed liidu valijate ja kandideerimisõigusega liidu kodanike osalemise kohta Euroopa Parlamendi valimistel ning üksikasjaliku ülevaate selle toetuseks võetud meetmetest. Liikmesriigid esitavad ka üksikasjaliku teabe riikidevahelise teabevahetuse tõhususe kohta, et vältida topelthääletamist. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kogutavate andmete mall ja vorm. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõik 1 Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist kahe aasta jooksul pärast 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja koostab hindamisaruande edusammude kohta, mida on tehtud direktiivis esitatud eesmärkide saavutamisel. Hindamine hõlmab ka artikli 13 toimimise läbivaatamist. Komisjon hindab 18 kuu jooksul iga kord pärast Euroopa Parlamendi valimisi käesoleva direktiivi kohaldamist ja koostab hindamisaruande edusammude kohta, mida on tehtud direktiivis esitatud eesmärkide saavutamisel. Hindamine hõlmab ka artikli 13 toimimise läbivaatamist. Vajaduse korral järgneb hinnangule seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 3 3.  Nõukogu võib artiklites 9, 10 ja 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Nõukogu võib artiklites 9, 10 ja 13 ning artikli 17 lõikes 2a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 6 6.  Artiklite 9, 10 ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 6.  Artiklite 9, 10 ja 13 ning artikli 17 lõike 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – rida 4 a (uus) Eelistatud keeled, milles soovitakse saada valimistega seotud teavet. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – lõik 4 Mult ei ole kandideerimisõigust päritoluliikmesriigis ära võetud. Mult ei ole kandideerimisõigust päritoluliikmesriigis ära võetud1a. _________________ 1a Üksnes juhul, kui selline nõue kehtib ka elukohaliikmesriigi kodanike suhtes.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel (uuesti sõnastatud) (COM(2021)0733 – C9‑0022/2022 – 2021/0373(CNS))

P9_TA(2023)0038 A9-0005/2023

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0733),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0022/2022),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 8. novembri 2022. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 82,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0005/2023),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab allpool muudetud kujul heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus) (1a)   1992. aasta Euroopa Liidu leping (nn Maastrichti leping) tähistas uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises. Üks lepingus seatud ülesandeid oli ühtekuuluvust ja solidaarsust väljendaval viisil korraldada suhteid liikmesriikide rahvaste vahel. Üks põhieesmärke oli tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse loomise abil. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  Kohalikel valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamise üksikasjalik kord on sätestatud nõukogu direktiivis 94/80/EÜ. (3)  Kohalikel valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamise üksikasjalik kord liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike jaoks on sätestatud nõukogu direktiivis 94/80/EÜ. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  2020. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta22 rõhutas komisjon vajadust ajakohastada, selgitada ja tugevdada õigusnorme, mis reguleerivad kohalikel valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamist, tagamaks, et need toetavad liikuvate liidu kodanike laialdast ja kaasavat osalemist. Võttes arvesse ka kogemusi, mis on saadud selle kohaldamisel järjestikuste valimise suhtes, ning selleks, et arvestada aluslepingutesse tehtud muudatustega, tuleks selle direktiivi mitut sätet ajakohastada. (4)  2020. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta22 rõhutas komisjon vajadust ajakohastada, selgitada ja tugevdada õigusnorme, mis reguleerivad kohalikel valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse kasutamist tagamaks, et need toetavad selliste liidu kodanike laialdast ja kaasavat osalemist, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole. Võttes arvesse ka kogemusi, mis on saadud selle kohaldamisel järjestikuste kohalike valimiste suhtes, ning selleks, et arvestada aluslepingutesse tehtud muudatustega, tuleks selle direktiivi mitut sätet ajakohastada. _________________ _________________ 22 2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta. Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine (COM/2020/730 final). 22 2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta. Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine (COM/2020/730 final). Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  Kohalike valimiste valimismenetlused kuuluvad nende liikmesriikide pädevusse, kes neid valimisi korraldavad oma traditsioonidest ning rahvusvahelistest ja Euroopa standarditest lähtudes. Kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning Euroopa inimõiguste konventsiooni õiguse nõuetega peaksid liikmesriigid lisaks liidu kodanike hääletamise ja kandideerimise õiguse tunnustamisele ja austamisele tagama, et kodanikel on oma valimisõigusi lihtne kasutada, ning kõrvaldama selleks võimalikult palju takistusi, mis ei lase neil valimistel osaleda. (5)  Kohalike valimiste valimismenetlused kuuluvad nende liikmesriikide pädevusse, kes neid valimisi korraldavad põhiseaduslikest tavadest ja oma traditsioonidest ning rahvusvahelistest ja Euroopa standarditest lähtudes. Kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning Euroopa inimõiguste konventsiooni õiguse nõuetega peaksid liikmesriigid lisaks liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike kohalikel valimistel hääletamise ja kandideerimise õiguse tunnustamisele ja austamisele tagama, et nad saavad oma valimisõigusi täiel määral ja tegelikult kasutada, kõrvaldades selleks kõik takistused, mis ei lase neil kohalikel valimistel osaleda, ja andes neile täieliku juurdepääsu asjakohasele teabele. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Tagamaks, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (edaspidi „teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud“), saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikud, tuleks sellistel valimistel registreerumist ja osalemist reguleerivaid tingimusi täpsustada, et oleks tagatud liikmesriigi enda kodanike ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine. Eeskätt tuleks liidu kodanikke, kes soovivad kohalikel valimistel oma elukohaliikmesriigis hääletada ja kandideerida, kohelda võrdselt nii selles osas, mis puudutab kõnealuse õiguse kasutamise eelduseks olevat riigis elamise kestust, kui ka selles osas, mis puudutab sellise tingimuse täitmise tõendamist. (6)  Tagamaks, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (edaspidi „teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud“), saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel samadel tingimustel kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikud, tuleks sellistel valimistel registreerumist ja osalemist reguleerivaid tingimusi täpsustada, et oleks tagatud liikmesriigi enda kodanike ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike võrdne kohtlemine. Eeskätt tuleks liidu kodanikke, kes soovivad kohalikel valimistel oma elukohaliikmesriigis hääletada ja kandideerida, kohelda võrdselt selle liikmesriigi kodanikega nii selles osas, mis puudutab kõnealuse õiguse kasutamise eelduseks olevat riigis elamise kestust, kui ka selles osas, mis puudutab sellise tingimuse täitmise tõendamist. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 (7)  Ühtlasi ei tohiks teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikele seada kohalikel valimistel hääletamis- või kandideerimisõiguse kasutamiseks eritingimusi, kui oma riigi kodakondsusega ja teise liikmesriigi kodakondsusega kodanike erinev kohtlemine ei ole erandlikult põhjendatud viimati nimetatutele omaste asjaoludega, mis eristavad neid esimesena nimetatutest. (7)  Ühtlasi ei tohiks teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikele seada kohalikel valimistel hääletamis- või kandideerimisõiguse kasutamiseks eritingimusi, kui oma riigi kodakondsusega ja teise liikmesriigi kodakondsusega kodanike erinev kohtlemine ei ole erandlikult põhjendatud viimati nimetatutele omaste erandlike asjaoludega, mis eristavad neid esimesena nimetatutest. Erinev kohtlemine peab alati olema põhjendatud. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Et liidu kodanikel oleks hõlpsam kasutada oma õigust hääletada ja kandideerida oma elukohariigis, tuleks sellised kodanikud kanda valijate registrisse piisavalt aegsasti enne valimispäeva. Nende registreerimise suhtes kohaldatavad formaalsused peaksid olema võimalikult lihtsad. Piisama peaks sellest, et asjaomased liidu kodanikud esitavad kehtiva isikutunnistuse ja ametliku avalduse, mis sisaldavad elemente, mis tõendavad nende õigust valimistel osaleda. Kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud on registreeritud, peaksid nad jääma valijate registrisse asjaomase liikmesriigi kodanikest liidu kodanikega samadel tingimustel seni, kuni nad vastavad hääletamisõiguse kasutamise tingimustele. Lisaks peaksid liidu kodanikud andma pädevatele ametiasutustele oma kontaktandmed, et need ametiasutused saaksid neid korrapäraselt teavitada. (8)  Et teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikel oleks hõlpsam kasutada oma õigust hääletada ja kandideerida oma elukohaliikmesriigis, peaksid liikmesriigid püüdma võimaldada kohest valijaks registreerimist, pärast seda kui liidu kodanik on avaldanud soovi oma elukohaliikmesriigis hääletamiseks. Kui kohest registreerimist ei kasutata, tuleks kodanikud kanda valijate registrisse piisavalt aegsasti enne valimispäeva. Nende registreerimise suhtes kohaldatavad formaalsused peaksid olema kõikides liikmesriikides võimalikult lihtsad, kergesti ligipääsetavad ja sarnased. Piisama peaks sellest, et asjaomased liidu kodanikud esitavad kehtiva isikutunnistuse ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ametliku avalduse, mis sisaldavad elemente, mis tõendavad nende õigust kohalikel valimistel osaleda. Kui teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud on registreeritud, peaksid nad jääma valijate registrisse asjaomase liikmesriigi kodanikest liidu kodanikega samadel tingimustel seni, kuni nad vastavad hääletamisõiguse kasutamise tingimustele. Lisaks peaksid liidu kodanikud andma pädevatele ametiasutustele oma kontaktandmed, et need ametiasutused saaksid neid korrapäraselt teavitada. Liikmesriigid peaksid looma kohalike ja Euroopa Parlamendi valimiste jaoks eraldi valijate registrid. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus) (8a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et kandidaadiks registreerimise ja kandidaatide nimekirja esitamise nõuded vastavad demokraatlikele, proportsionaalsetele ja läbipaistvatele standarditele ning et neid kohaldatakse nii oma riigi kui ka teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike suhtes. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 b (uus) (8b)   Selleks et võimaldada liikmesriigis elavatel, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikel tegelikult kandideerida kohalikel valimistel, ei tohiks riigisisesed erakonnad seada liikmesuse tingimuseks valimisliikmesriigi kodakondsust. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Kandideerimisõigus võidakse ära võtta kas elukoha- või päritoluliikmesriigi asutuse üksikotsusega. Omavalitsuse valitava ametikoha poliitilist tähtsust silmas pidades peaks liikmesriikidel olema õigus saada päritoluliikmesriigist teavet selle kohta, et päritoluliikmesriigis on kandidaadilt kandideerimisõigus ära võetud. (10)  Kandideerimisõigus võidakse ära võtta kas elukoha- või päritoluliikmesriigi asutuse üksikotsusega. Omavalitsuse valitava ametikoha poliitilist tähtsust silmas pidades peaks liikmesriikidel olema õigus saada otse päritoluliikmesriigist teavet selle kohta, et päritoluliikmesriigis on kandidaadilt kandideerimisõigus ära võetud. Päritoluliikmesriigi tehtud otsused puude alusel teovõime piiramise kohta ei tohiks piirata liidu kodanike õigust oma elukohaliikmesriigis kandideerida, kui elukohaliikmesriigi õiguses on asjakohane õigus tagatud kõikidele sellise puudega inimestele ilma piiranguteta. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)   Kuna põhiliste omavalitsusüksuste juhtide kohustuste hulka võib kuuluda osavõtt avaliku võimu teostamisest ja üldiste huvide kaitsmisest, peaksid liikmesriigid saama need ametikohad reserveerida oma kodanikele, arvestades täielikult proportsionaalsuse põhimõtet. välja jäetud Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)   Valitud omavalitsusametnike õigust osa võtta parlamendivalimistest peaks samuti olema võimalik reserveerida oma kodanikele. välja jäetud Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 (14)  Teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel ei asenda hääletamis- ja kandideerimisõigust liikmesriigis, mille kodanik liidu kodanik on. Seepärast tuleb tagada, et austatakse liidu kodanike vabadust otsustada, kas osaleda elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel või mitte ning need kodanikud saavad väljendada soovi kasutada oma hääletamisõigust oma elukohaliikmesriigis. Seepärast võivad liikmesriigid, kus hääletamine ei ole kohustuslik, kanda need kodanikud valijate registrisse automaatselt. (14)  Teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel ei asenda hääletamis- ja kandideerimisõigust liikmesriigis, mille kodanik liidu kodanik on. Seepärast tuleb tagada, et austatakse liidu kodanike vabadust otsustada, kas osaleda elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel või mitte ning need kodanikud saavad väljendada soovi kasutada oma hääletamisõigust oma elukohaliikmesriigis. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 1 nimetatud õiguse tulemusliku kasutamise tagamise üks põhikomponent on valimisõigusi ja -menetlusi käsitleva teabe kättesaadavus. (15)  ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 1 nimetatud õiguse tulemusliku kasutamise tagamise üks põhikomponent on valimisõigusi ja -menetlusi käsitleva teabe kättesaadavus. Teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikele peaks olema kättesaadav teave oma valimisõiguste ja valimiskorra kohta liikmesriiki saabumisel, korrapäraselt ja piisavalt aegsasti enne kohalike valimiste toimumist. Samuti tuleks neid teavitada asjaolust, et kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel on eraldi valijate registrid. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Valimismenetluste kontekstis mõjutab asjakohase teabe puudumine kodanike võimalusi kasutada valimisõigusi, mis on osa liidu kodanike õigustest. See mõjutab ka pädevate ametiasutuste suutlikkust kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Liikmesriigid peaksid määrama ametiasutused, kellel on erikohustused anda liidu kodanikele asjakohast teavet nende õiguste kohta, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktist b ja artikli 22 lõikest 1, ning siseriiklike õigusnormide ja menetluste kohta, mis puudutavad kohalikel valimistel osalemist ja nende valimiste korraldamist. Teabevahetuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks selline teave esitada selgelt ja arusaadavalt. (16)  Valimismenetluste kontekstis mõjutab asjakohase teabe puudumine kodanike võimalusi kasutada valimisõigusi, mis on osa liidu kodanike õigustest. See mõjutab ka pädevate ametiasutuste suutlikkust kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Liikmesriigid peaksid määrama ametiasutused, kellel on erikohustused anda liidu kodanikele asjakohast teavet nende õiguste kohta, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktist b ja artikli 22 lõikest 1, ning riigisiseste õigusnormide ja menetluste kohta, mis puudutavad kohalikel valimistel osalemist ja nende valimiste korraldamist, samuti teavet valimis- ja poliitilise süsteemi kohta, sealhulgas põhiliste omavalitsusüksuste volituste kohta. Sellised ametiasutused peaksid kooskõlastama teavituskampaaniaid kohalike ametiasutuste ja võimaluse korral kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning nad peaks kasutama mitmesuguseid teabekanaleid. Teabevahetuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks selline teave esitada õigeaegselt, korrapäraselt, selgelt ja arusaadavalt, eelistatavalt nii, et selle keerukus ei ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud taset B1 (kesktase). Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Valimiste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamiseks tuleks selline teave teha kättesaadavaks lisaks vastuvõtva liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele veel vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule selle riigi territooriumil elavatele liidu kodanikele. Liikmesriigid võivad oma territooriumi eri osades või piirkondades kasutada erinevaid liidu ametlikke keeli sõltuvalt sellest, milline keel on arusaadav suurimale osale seal elavatest liidu kodanikest. (17)  Valimiste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamiseks tuleks selline teave teha kättesaadavaks kõigis liidu ametlikes keeltes ja kui ametiasutused seda võimaldavad, siis liidu valija eelistatud keeles, mille ta peaks saama anda teada registreerimise ajal. Vajaduse korral peaks komisjon toetama liikmesriike registreerimis- ja valimiskorda käsitleva teabe tõlkimisel liidu ametlikesse keeltesse. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Iga erand käesoleva direktiivi üldeeskirjadest peab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 1 olema õigustatud liikmesriigi eriomaste probleemidega ning ühtlasi peab see olema kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 nõuetega, muu hulgas nõudega, et kõik piirangud, mis puudutavad kohalikel valimistel hääletamis- või kandideerimisõiguse kasutamist, tuleb kehtestada õigusaktiga ning nende piirangute suhtes tuleb kohaldada proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet. Lisaks tuleb kõik erandid nende iseloomu tõttu uuesti läbi vaadata, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. (18)  Iga erand käesoleva direktiivi üldnormidest peab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 1 olema õigustatud liikmesriigi eriomaste probleemidega ning ühtlasi peab see olema kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 nõuetega, muu hulgas nõudega, et kõik piirangud, mis puudutavad kohalikel valimistel hääletamis- või kandideerimisõiguse kasutamist liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike poolt, tuleb kehtestada õigusaktiga ning nende piirangute suhtes tuleb kohaldada proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet. Lisaks tuleb kõik erandid nende iseloomu tõttu uuesti läbi vaadata, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Võttes arvesse, et liikmesriigid kasutavad vähe direktiivis 94/80/EÜ sätestatud võimalusi teha erandeid selle üldnormidest, ei peaks neid erandite tegemise võimalusi enam andma. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)   Niisugused eriomased probleemid võivad tekkida liikmesriigis, kus riigi kodakondsuseta hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike osa on keskmisest märgatavalt suurem. Erandid on õigustatud, kui need kodanikud moodustavad rohkem kui 20 % kogu valijaskonnast. Niisugused erandid peavad põhinema elamisperioodikriteeriumil. välja jäetud Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)   Liikmesriigid, kus riigi kodakondsuseta hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike osa ületab 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust, peaksid saama vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 1 näha ette kandidaatide nimekirjade koosseisu käsitlevad erisätted. välja jäetud Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 (21)   Tuleb arvestada asjaolu, et teatud liikmesriikides elavatel teiste liikmesriikide kodanikel on õigus valida liikmesriigi parlamendivalimistel ja seetõttu saab käesolevas direktiivis sätestatud formaalsustes teha järeleandmisi. välja jäetud Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 (22)   Belgia Kuningriigile on iseloomulikud eripärad ja tasakaalusuhted, mis on seotud asjaoluga, et tema põhiseaduse artiklites 1–4 sätestatakse kolm ametlikku keelt ning territoriaaljaotus piirkondadeks ja kogukondadeks, seetõttu võib käesoleva direktiivi täielikul kohaldamisel teatavates kommuunides olla niisugune mõju, et kõnealuste eripärade ja tasakaalusuhete arvessevõtmiseks tuleb ette näha võimalus teha erand käesoleva direktiivi sätetest. välja jäetud Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Andmed õiguste kasutamise ja käesoleva direktiivi kohaldamise kohta võivad olla kasulikud, et teha kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et tagada liidu kodanike valimisõiguste tulemuslik kasutamine. Et parandada andmete kogumist kohalike valimiste jaoks, peavad liikmesriigid hakkama rakendamist korrapäraselt seirama ja selle kohta esitama aruandeid, mis peaks lisaks statistilistele andmetele sisaldama teavet meetmete kohta, mida on võetud, et toetada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike osalemist valimistel. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi kohaldamist, sealhulgas kõiki pärast direktiivi jõustumist aset leidnud valijaskonna muutusi ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. (23)  Andmed õiguste kasutamise ja käesoleva direktiivi kohaldamise kohta on olulised, et hinnata asjakohast liidu poliitikat ja teha kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et tagada liidu kodanike valimisõiguste tulemuslik kasutamine. Et parandada liikmesriikides andmete kogumist ja esitamist kohalike valimiste jaoks, peavad liikmesriigid hakkama rakendamist korrapäraselt seirama ja selle kohta esitama aruandeid, mis peaks lisaks statistilistele andmetele sisaldama teavet meetmete kohta, mida on võetud, et toetada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike, sealhulgas puuetega inimeste osalemist valimistel. Selliseid andmeid tuleks koguda kõigis liikmesriikides läbipaistvalt ja turvaliselt ning samade näitajate alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama liikmesriikidele ühised näitajad asjakohaste statistiliste andmete esitamiseks. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi kohaldamist, sealhulgas kõiki pärast direktiivi jõustumist aset leidnud valijaskonna muutusi ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 (24)  Komisjonil on vaja endal hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist mõistliku aja jooksul pärast selle jõustumist, pidades tähelepanelikult silmas nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel)23 kohaldamise hindamist. (24)  Komisjonil on vaja endal hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist mõistliku aja jooksul pärast selle jõustumist, pidades tähelepanelikult silmas nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel)23 kohaldamise hindamist. Vajaduse korral tuleks hinnangu järel esitada seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks. _________________ _________________ 23 Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (uuesti sõnastatud). 23 Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (uuesti sõnastatud). Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Liikmesriigid on ratifitseerinud ja liit sõlminud25 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sellega on nad võtnud endale kohustuse tagada selle konventsiooni, kaasa arvatud poliitilises ja avalikus elus osalemist käsitleva artikli 29 järgimine. Selleks et toetada puuetega inimeste kaasavat ja võrdset osalemist valimistel, tuleks korraldada, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, saavad selles riigis kasutada õigust kohalikel valimistel hääletada ja kandideerida, võttes nõuetekohaselt arvesse puuetega ja eakamate kodanike vajadusi. (26)  Liikmesriigid on ratifitseerinud ja liit sõlminud25 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sellega on nad võtnud endale kohustuse tagada selle konventsiooni, kaasa arvatud poliitilises ja avalikus elus osalemist käsitleva artikli 29 järgimine. Selleks et tagada puuetega inimeste kaasav ja võrdne osalemine valimistel, võttes eelkõige arvesse sisulist mõju, mida kohalikud otsused võivad avaldada ligipääsetavuse küsimustele ning puuetega inimeste ja eakamate kodanike elule, tuleks korraldada, et liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, saavad selles riigis kasutada õigust kohalikel valimistel hääletada ja kandideerida, võttes nõuetekohaselt arvesse puuetega ja eakamate kodanike erivajadusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid kaaluma oma riiklikule hääletusmenetlusele kohandatud asjakohase korra rakendamist, et lihtsustada hääletamist puuetega kodanikele, näiteks võimalust valida valimisjaoskonda ning selliste tugitehnoloogiate, ‑vormingute ja ‑tehnikate kasutamist nagu punktkiri, suur trükikiri, audiopõhine teave, puutepliiats, kergesti loetav teave ja viipekeeles suhtlemine. Peale selle peaksid liikmesriigid võimaldama puuetega inimestel saada hääletamisel soovi korral nende enda valitud isikult abi. Liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda võimalust hääletada posti teel ja võivad lisaks ette näha muid viise hääletamise hõlbustamiseks, nagu füüsiline eelhääletamine, volikirja alusel hääletamine ning elektrooniline ja internetipõhine hääletamine. _________________ _________________ 25 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). 25 Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35). Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d a (uus) da)   „liidu valija“ – liidu kodanik, kellel on kooskõlas käesoleva direktiiviga õigus hääletada kohalikel valimistel oma elukohaliikmesriigis; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d b (uus) db)   „liidu kandidaat“ – liidu kodanik, kellel on kooskõlas käesoleva direktiiviga õigus kandideerida kohalikel valimistel oma elukohaliikmesriigis; Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 1.  Kui hääletamiseks või kandideerimiseks peavad elukohaliikmesriigi kodanikud elama teatava miinimumperioodi jooksul selle riigi territooriumil, loetakse artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslikud isikud, kes sama pika perioodi jooksul on teistes liikmesriikides elanud, kõnealusele tingimusele vastavateks. 1.  Kui hääletamiseks või kandideerimiseks peavad elukohaliikmesriigi kodanikud elama teatava miinimumperioodi jooksul selle riigi territooriumil, loetakse liidu valijad ja liidu kandidaadid, kes on elanud sama pika perioodi jooksul teistes liikmesriikides, kõnealusele tingimusele vastavaks. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 2.  Kui elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel võivad selle riigi kodanikud hääletada või kandideerida ainult põhilises omavalitsusüksuses, kus on nende peamine elukoht, kehtib artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslike isikute suhtes sama tingimus. 2.  Kui elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel võivad selle riigi kodanikud hääletada või kandideerida ainult põhilises omavalitsusüksuses, kus on nende peamine elukoht, kehtib liidu valijate ja liidu kandidaatide suhtes sama tingimus. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 1.  Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanik, kellelt päritoluliikmesriigi õiguse alusel on tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega kandideerimisõigus ära võetud, ei saa seda õigust kasutada kohalikel valmistel. 1.  Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanik, kellelt päritoluliikmesriigi õiguse alusel on tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega kandideerimisõigus ära võetud, ei saa seda õigust kasutada kohalikel valmistel. Kuid päritoluliikmesriigi tehtud otsused puude alusel teovõime piiramise kohta ei piira liidu kodanike õigust kandideerida oma elukohaliikmesriigis kohalikel valimistel, kui elukohaliikmesriigi õiguses on asjakohane õigus tagatud kõikidele sellise puudega inimestele ilma piiranguteta. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 3.   Liikmesriik võib sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ametikohal võivad olla ainult nende enda kodanikud, kui need isikud valitakse ametisse kogu volituste kehtivuse ajaks. välja jäetud Liikmesriik võib samuti sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ülesannete ajutise või vahepealse täitmise puhul võidakse piirduda oma kodanikega. Aluslepingut ja üldisi õiguspõhimõtteid arvesse võttes võib liikmesriik võtta asjakohaseid, vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, tagamaks, et esimeses lõigus nimetatud ametikohtadel olla ja teises lõigus nimetatud vahepealseid ülesandeid täita saavad ainult nende oma kodanikud. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 4.   Liikmesriik võib samuti sätestada, et esinduskogu liikmeks valitud liidu kodanikud ei võta osa ei parlamendi valijameeste määramisest ega selle parlamendi liikmete valimisest. välja jäetud Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 1.  Isikute suhtes, kellel artikli 3 kohaselt on kandideerimisõigus, kohaldatakse samasuguseid ametikohtade ühitamatuse tingimusi, mida elukohaliikmesriigi seaduste alusel kohaldatakse selle riigi kodanike suhtes. 1.  Liidu kandidaatide suhtes kohaldatakse samasuguseid ametikohtade ühitamatuse tingimusi, mida elukohaliikmesriigi seaduste alusel kohaldatakse selle riigi kodanike suhtes. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 1.  Valija, kes vastab artikli 3 tingimustele, kasutab oma hääletamisõigust elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel, kui ta on selleks soovi avaldanud. 1.  Liidu valija, kes vastab artikli 3 tingimustele, kasutab oma hääletamisõigust elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel, kui ta on selleks soovi avaldanud. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 2.  Kui hääletamine elukohaliikmesriigis on kohustuslik, on artikli 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigis valijate registrisse kantud isikud samuti kohustatud hääletama. 2.  Kui hääletamine elukohaliikmesriigis on kohustuslik, on elukohaliikmesriigis valijate registrisse kantud liidu valijad samuti kohustatud hääletama. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 3.  Liikmesriigid, kus hääletamine ei ole kohustuslik, võivad sätestada artikli 3 kohaselt hääleõiguslike isikute automaatse kandmise valijate registrisse. 3.  Liikmesriigid püüavad kehtestada korra, mille kohaselt registreeritakse teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanikud elukohaliikmesriigis elanikuks registreerimisel kohe ka liidu valijaks valijate registris, kui asjaomane liidu kodanik annab selleks nõusoleku. Liidu valijatel, kes on loobunud kohesest registreerimisest, palutakse registreeruda aegsasti enne valimisperioodi. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada artikli 3 kohaselt hääleõigusliku isiku kandmist valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva. 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada liidu valija kandmist valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 Et tema nimi oleks kantud valijate registrisse, esitab artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik samad dokumendid nagu selle riigi kodakondsusega valija. Et tema nimi oleks kantud valijate registrisse, esitab liidu valija samad või samaväärsed dokumendid nagu selle riigi kodakondsusega valija. Ta esitab ka ametliku avalduse kooskõlas II lisas esitatud vormiga. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 Elukohaliikmesriik võib samuti nõuda, et artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik esitaks kehtiva isikut tõendava dokumendi koos ametliku avaldusega, mis on koostatud kooskõlas II lisas esitatud malliga. Elukohaliikmesriik võib samuti nõuda, et liidu valija a)  esitaks kehtiva isikut tõendava dokumendi; b)  märgiks kuupäeva, millest alates ta on elanud kõnealuses või mõnes teises liikmesriigis; c)  märgiks soovi korral ühe või mitu eelistatud keelt, milles ta sooviks saada artikli 12 lõikes 2 osutatud teavet ja mis on valitud liidu ametlike keelte hulgast või muude keelte hulgast, kui pädev asutus seda võimaldab. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 3.  Artikli 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigi valijate registrisse kantud isikud jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad sealt kustutatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele. Kui liikmesriik on sätestanud, et kodanikele teatatakse nende valijate registrist kustutamisest, kohaldatakse neid sätteid samamoodi ka artikli 3 kohaselt hääleõiguslike isikute suhtes. 3.  Elukohaliikmesriigi valijate registrisse kantud liidu valijad jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad sealt kustutatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele. Kui liikmesriik on sätestanud, et kodanikele teatatakse nende valijate registrist kustutamisest, kohaldatakse neid sätteid samamoodi ka liidu valijate suhtes. Kõnealune teade esitatakse asjaomastele liidu valijatele liidu keeles, mis on märgitud ametlikus avalduses selle isiku eelistatud keeleks, kui liidu valija on sellise eelistuse märkinud. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 5.  Ilma et see piiraks ühegi liikmesriigi nende normide kohaldamist, mis käsitlevad väljaspool liikmesriiki elavate selle riigi kodanike hääletamis- või kandideerimisõigust, ei too artikli 3 kohaselt hääleõiguslike isikute elukohaliikmesriigi valijate registrisse kandmine kaasa nende kustutamist päritoluliikmesriigi valijate registrist. 5.  Ilma et see piiraks ühegi liikmesriigi nende normide kohaldamist, mis käsitlevad väljaspool liikmesriiki elavate selle riigi kodanike hääletamis- või kandideerimisõigust, ei too liidu valijate elukohaliikmesriigi valijate registrisse kandmine kaasa nende kustutamist päritoluliikmesriigi valijate registrist. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 1.  Kandideerimistaotluse esitamisel esitab artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik samad tõendavad dokumendid nagu riigi kodakondsusega kandidaat. Elukohaliikmesriik võib nõuda, et asjaomane isik esitaks ametliku avalduse, mis on koostatud kooskõlas III lisas esitatud malliga. 1.  Kandideerimistaotluse esitamisel esitab teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanik samad või samaväärsed tõendavad dokumendid nagu riigi kodakondsusega kandidaat. Elukohaliikmesriik võib nõuda, et asjaomane isik esitaks ametliku avalduse, mis on koostatud kooskõlas III lisas esitatud vormiga. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Elukohaliikmesriik võib lisaks nõuda, et artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik peab: 2.  Elukohaliikmesriik võib lisaks nõuda, et liidu kandidaat Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a a)  sedastama kandideerimistaotluse esitamisel vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et talt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud; a)  sedastaks kandideerimistaotluse esitamisel vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et talt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud. Kui ametliku avalduse sisus on õigustatult põhjust kahelda, võib elukohaliikmesriik taotleda otse teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodaniku päritoluliikmesriigilt enne või pärast valimisi tõendit selle kohta, et isikult ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud; Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b b)   juhul, kui on põhjust kahelda punkti a kohase avalduse sisus, esitama enne või pärast valimisi päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et need asutused ei tea niisugusest õiguse äravõtmisest; välja jäetud Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e a (uus) ea)   märgiks soovi korral ühe või mitu keelt, milles ta sooviks saada artikli 12 lõikes 2 osutatud teavet ja mis on valitud liidu ametlike keelte hulgast või muude keelte hulgast, kui pädev asutus seda võimaldab. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 Liikmesriigid, kes näevad kodanikele ette võimaluse hääletada kohalikel valimistel eelhääletamise, posti teel hääletamise või elektroonilise ja interneti teel hääletamise võimaluse, tagavad, et need hääletusviisid on samadel tingimustel kättesaadavad ka artikli 3 kohaselt hääleõiguslikele isikutele. Liikmesriigid püüavad näha ette võimaluse hääletada kohalikel valimistel posti teel. Kui kohalikel valimistel lubavad liikmesriigid oma kodanikel hääletada posti teel, eelhääletada, hääletada volikirja alusel või hääletata elektrooniliselt ja interneti teel, tagavad nad, et need hääletusviisid on samadel tingimustel kättesaadavad ka liidu valijatele. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 1.  Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule õigeaegselt ning selges ja lihtsas keeles, milline otsus tehti tema taotluse kohta valijate registrisse kandmise või kandideerimistaotluse vastuvõetavuse kohta. 1.  Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule, milline otsus tehti tema kohese valijaks registreerimise, valijate registrisse kandmise taotluse või kandideerimistaotluse vastuvõetavuse kohta. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 2.  Kui liidu kodanikku ei kanta valijate registrisse või kui keeldutakse tema valijate registrisse kandmise taotluse vastuvõtmisest või kui tema kandideerimistaotlus tagasi lükatakse, on kõnealusel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samadel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. 2.  Kui liidu kodanikku ei kanta valijate registrisse või kui keeldutakse tema kohesest registreerimisest valijate registris või valijate registrisse kandmise taotluse vastuvõtmisest või kui tema kandideerimistaotlus tagasi lükatakse, on kõnealusel isikul õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele samadel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 3.  Kui valijate registris või kohalike valimiste kandidaatide nimekirjas on vigu, on asjaomasel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samasugustel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. 3.  Kui valijate registris või kohalike valimiste kandidaatide nimekirjas on vigu, on asjaomasel isikul õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele samasugustel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikli 11 – lõige 3 a (uus) 3a.   Liikmesriigid teavitavad asjaomast isikut selges ja lihtsas keeles ning õigeaegselt lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigetes 2 ja 3 osutatud õiguskaitsevahenditest isiku ametlikus avalduses märgitud eelistatud keeles, kui liidu valija on sellise eelistuse märkinud. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 1.  Liikmesriigid määravad riikliku asutuse, kes vastutab vajalike meetmete võtmise eest, et tagada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigeaegne teavitamine sellest, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes. 1.  Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab vajalike meetmete võtmise eest, et tagada teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike õigeaegne teavitamine sellest, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valijaks või kandidaadiks registreerimise suhtes. Asjaomased asutused esitavad teabe kooskõlastatud viisil ja võimaluse korral koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega elanikuks registreerimisel ja aegsasti enne valimisi. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Liikmesriigid tagavad, et vastavalt lõikele 1 määratud asutus edastab valijatele ja isikutele, kellel on õigus kandideerida vastavalt artiklile 3, otse ja individuaalselt järgmise teabe: 2.  Liikmesriigid tagavad, et vastavalt lõikele 1 määratud asutus edastab liidu valijatele ja liidu kandidaatidele otse ja individuaalselt järgmise teabe: Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b b)  kui see on olemas, siis valimiste kuupäev, ning kuidas ja kus hääletada, b)  kui see on olemas, siis valimiste kuupäev, ning kuidas ja kus hääletada, sealhulgas asjakohasel juhul artiklis 10 osutatud konkreetsed hääletusviisid; Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus) ba)   erimeetmed, et lihtsustada hääleõiguse kasutamist teatavate valijarühmade, näiteks puuetega inimeste puhul; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b b (uus) bb)   teave valimis- ja poliitilise süsteemi kohta, sealhulgas põhiliste omavalitsusüksuste volituste kohta; Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 Teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tuleb esitada selges ja lihtsas keeles. Lõikes 1 osutatud teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valijaks või kandidaadiks registreerimise suhtes, ja muu käesoleva direktiivi kohaselt edastatav teave tuleb esitada selges ja lihtsas keeles. Lõikes 1 osutatud teave tuleb esitada kõigis liidu ametlikes keeltes ning lõikes 2 osutatud teave tuleb edastada asjaomasele isikule tema ametlikus avalduses märgitud eelistatud keeles, kui liidu valija on sellise eelistuse märkinud. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2 Lisaks sellele, et esimeses lõigus osutatud teave edastatakse ühes või mitmes vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles, tuleb sellele lisada ka tõlge vähemalt ühte muusse liidu ametlikku keelde, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule selle riigi territooriumil elavatele Euroopa Liidu kodanikele, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172428 artiklis 9 sätestatud kvaliteedinõuetele. välja jäetud _________________ 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38). Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 a (uus) 3a)   Komisjon tagab, et teave, mis on seotud liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike õigusega hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktiga b ja artikli 22 lõikega 1, ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse kõnealustele kodanikele kättesaadavaks selgel ja ligipääsetaval viisil ning vajaduse korral kõigis liidu ametlikes keeltes, sealhulgas Europe Directi ja Your Europe’i kaudu. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 4 4.  Liikmesriigid tagavad, et teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valija või kandidaadina registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tehakse puuetega inimestele ja eakatele kättesaadavaks, kasutades asjakohaseid teabevahetuse vahendeid, viise ja vorminguid. 4.  Liikmesriigid tagavad, et teave selle kohta, millised tingimused ja üksikasjalikud normid kehtivad kohalikel valimistel valijaks või kandidaadiks registreerimise suhtes, ja lõikes 2 osutatud teave tehakse puuetega inimestele, eakatele, äärealadel elavatele inimestele, vähemusrühmadele ja üldiselt valimistel hääletamisel raskusi kogevatele inimestele kättesaadavaks, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/8821a I lisas sätestatud ligipääsetavusnõudeid ning kasutades neile asjakohaseid teabevahetuse vahendeid, viise ja vorminguid, näiteks viipekeelt, punktkirja või kergesti loetavat vormingut. Liikmesriigid võivad tagada, et puuetega inimesed saavad hääletamisel soovi korral nende enda valitud isikult abi. _________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 Artikkel 13 välja jäetud Erandid 1.  Kui liikmesriigis on hääleõiguslikus vanuses ja kõnealuses riigis elavate, kuid kodakondsuseta liidu kodanike osa suurem kui 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses oma riigi kodakondsusega ja teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike koguarvust, võib kõnealune liikmesriik erandina käesolevast direktiivist: a)  reserveerida hääletamisõiguse artikli 3 kohaselt hääleõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu ametiaeg; b)  reserveerida kandideerimisõiguse artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu kaks ametiaega; ning c)  võtta asjakohased meetmed kandidaatide nimekirjade koosseisu suhtes, et eelkõige soodustada mõne teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike integratsiooni. 2.  Belgia Kuningriik võib erandina käesoleva direktiivi sätetest kohaldada lõike 1 punkti a sätteid piiratud arvu omavalitsusüksuste suhtes, kelle nimekirja ta edastab vähemalt üks aasta enne omavalitsusüksuse valimisi, mille puhul ta kavatseb erandit rakendada. 3.  Kui liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et kõnealuses liikmesriigis elavatel teise liikmesriigi kodanikel on õigus valida selle riigi parlamenti ja et neid võidakse selleks kanda kõnealuse riigi valijate registrisse täpselt samadel tingimustel nagu riigi kodakondsusega valijaid, võib esimene liikmesriik erandina käesolevast direktiivist nende kodanike puhul loobuda artiklite 6–11 kohaldamisest. 4.  Iga kuue aasta järel pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kontrollimaks, kas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 1 tehtud erand on veel õigustatud, ning teeb ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks. Lõigete 1 ja 2 alusel erandeid rakendavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku taustteabe. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – pealkiri Aruandlus Andmete kogumine ja aruandlus Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 1.  Kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva direktiivi, sh artikli 5 lõigete 3 ja 4 kohaldamise kohta oma territooriumil. Aruanne peab sisaldama statistilisi andmeid artikli 3 kohaselt hääletamis- ja kandideerimisõiguslike isikute osalemise kohta kohalikel valimistel ning kokkuvõtet sellekohastest meetmetest. 1.  Kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitavad liikmesriigid üldsusele ja komisjonile aruande käesoleva direktiivi, sh artikli 5 lõigete 3 ja 4 kohaldamise kohta oma territooriumil. Aruanne peab sisaldama peale üldiste tähelepanekute ka statistilisi andmeid liidu valijate ja liidu kandidaatide osalemise kohta kohalikel valimistel ning kokkuvõtet meetmetest, mida on võetud nende osalemise lihtsustamiseks ja soodustamiseks. Kõnealuseid andmeid kogutakse läbipaistval, ühtsel ja turvalisel viisil ühiste näitajate alusel. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikli 14 – lõige 1 a (uus) 1a.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud statistiliste andmete kogumise aluseks olevate ühiste näitajate kehtestamise kohta. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1 Komisjon hindab kahe aasta jooksul pärast 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisi käesoleva direktiivi kohaldamist ja koostab hindamisaruande edusammude kohta, mida on tehtud direktiivis esitatud eesmärkide saavutamisel. Komisjon hindab kahe aasta jooksul pärast 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisi käesoleva direktiivi kohaldamist ja koostab hindamisaruande edusammude kohta, mida on tehtud direktiivis esitatud eesmärkide saavutamisel. Asjakohasel juhul lisatakse hinnangule seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2 2.  Artiklites 2, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest. 2.  Artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 1a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumisese kuupäev]. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 3 3.  Nõukogu võib artiklites 2, 8 ja 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Nõukogu võib artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 1a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 6 6.  Artiklite 2, 8 ja 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 6.  Artikli 2 lõike 2, artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 3 ja artikli 14 lõike 1a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 Artikleid 1–7, artikli 8 lõiget 1, artikli 11 lõiget 2 ja artiklit 13 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2023. Artikleid 1–7, artikli 8 lõiget 1 ja artikli 11 lõiget 2 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2023. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – pealkiri II LISA. Liidu valijate esitatav ametlik avaldus Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – lõik 1 a (uus) Kinnitan, et kohalikel valimistel hääletamisega seotud edasist teavet võib mulle edastada ühes või mitmes järgmistest keeltest: Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – tabel 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Olen olnud … (elukohaliikmesriigi nimi) elanik ... (ajavahemik)1a Koht/kuupäev:   Allkiri:   1a Ainult siis, kui liikmesriigi õigus seda nõuab. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – pealkiri III LISA. Liidu kandidaatide esitatav ametlik avaldus Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõik 1 a (uus) Kinnitan, et kohalikel valimistel kandideerimisega seotud edasist teavet võib mulle edastada ühes või mitmes järgmistest keeltest: Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – tabel 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Olen olnud … (elukohaliikmesriigi nimi) elanik ... (ajavahemik)1a Koht/kuupäev:   Allkiri:   1a Ainult siis, kui liikmesriigi õigus seda nõuab.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2‑heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega (COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD))

P9_TA(2023)0039 A9-0150/2022

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0556),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0322/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Iirimaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 27. jaanuari 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. novembri 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0150/2022),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme kooskõlas liidu suurendatud kliimaeesmärkidega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/851) lõplikule kujule).

(1) ELT C 194, 12.5.2022, lk 81. (2) ELT C 270, 13.7.2022, lk 38. (3) Käesolev seisukoht asendab 8. juunil 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0234).