Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2021/0106(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0188/2023

Esitatud tekstid :

A9-0188/2023

Arutelud :

PV 13/06/2023 - 8
CRE 13/06/2023 - 8

Hääletused :

PV 14/06/2023 - 10.6
CRE 14/06/2023 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/03/2024 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0236
P9_TA(2024)0138

Vastuvõetud tekstid
PDF 840kWORD 268k
Kolmapäev, 14. juuni 2023 - Strasbourg
Tehisintellekti käsitlev õigusakt
P9_TA(2023)0236A9-0188/2023

Euroopa Parlamendi 14. juunil 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud, mis käsitlevad ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021)0206 – C9‑0146/2021 – 2021/0106(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 4 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 4 b (uus)
võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektori ühist arvamust,
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellekti arendamise, turustamise ja kasutamise jaoks kooskõlas liidu väärtustega. Käesolev määrus on ajendatud mitmest kaaluka üldise huvi eesmärgist, nagu kõrgetasemeline tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse, ning sellega tahetakse tagada tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, vältides seega liikmesriikide kehtestatavaid piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, kui selleks pole just käesoleva määrusega antud selget luba.
(1)  Käesoleva määruse eesmärk on edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu ning tagada tervise, ohutuse, põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju eest liidus, toetades samal ajal innovatsiooni ja parandades siseturu toimimist. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne õigusraamistik eeskätt tehisintellekti arendamise, turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise jaoks kooskõlas liidu väärtustega ning sellega tahetakse tagada tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, vältides seega liikmesriikide kehtestatavaid piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, kui selleks pole just käesoleva määrusega antud selget luba. Teatud tehisintellektisüsteemid võivad mõjutada ka demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda. Neid probleeme käsitletakse konkreetselt käesoleva määruse lisades loetletud kriitilise tähtsusega sektorites ja kasutusmallides.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Käesolev määrus peaks säilitama liidu väärtused, hõlbustades tehisintellektist saadava kasu jaotamist kogu ühiskonnas, kaitstes üksikisikuid, ettevõtteid, demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda riskide eest, edendades samal ajal innovatsiooni ja tööhõivet ning muutes Euroopa liidu selles valdkonnas liidriks.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Tehisintellektisüsteeme on lihtne mitmesugustes majanduse ja ühiskonna sektorites kasutusele võtta, sh piiriüleselt, ning need võivad levida kogu liidus. Teatavad liikmesriigid on juba uurinud võimalust võtta vastu siseriiklikke õigusnorme, et tagada tehisintellekti ohutus ning selle arendamine ja kasutamine koostkõlas põhiõigustega seotud kohustustega. Siseriiklike õigusnormide vahelised erinevused võivad tuua kaasa siseturu killustumise ja vähendada tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutamisega tegelevate operaatorite õiguskindlust. Seepärast tuleks kõikjal liidus tagada kaitse järjekindlus ja kõrge tase ning ühtlasi vältida erinevusi, mis kahjustavad tehisintellektisüsteemide ja nendega seotud toodete ja teenuste vaba ringlust siseturul; selleks tuleks operaatoritele kehtestada ühetaolised kohustused ja kindlustada kaalukate üldiste huvide ja isikute õiguste ühtne kaitse siseturul, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklist 114. Kuivõrd käesolev määrus sisaldab konkreetseid õigusnorme, mis puudutavad üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega ja millega piiratakse tehisintellektisüsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks, on asjakohane võtta nende konkreetsete normide puhul käesoleva määruse aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 16. Neid konkreetseid õigusnorme ja ELi toimimise lepingu artiklile 16 tuginemist silmas pidades on asjakohane konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
(2)  Tehisintellektisüsteeme on lihtne mitmesugustes majanduse ja ühiskonna sektorites kasutusele võtta, sh piiriüleselt, ning need võivad levida kogu liidus. Teatavad liikmesriigid on juba uurinud võimalust võtta vastu siseriiklikke õigusnorme, et tagada tehisintellekti ohutus ja usaldusväärsus ning selle arendamine ja kasutamine kooskõlas põhiõigustega seotud kohustustega. Siseriiklike õigusnormide vahelised erinevused võivad tuua kaasa siseturu killustumise ja vähendada tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutamisega tegelevate operaatorite õiguskindlust. Seepärast tuleks usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks kõikjal liidus tagada kaitse järjekindlus ja kõrge tase ning ühtlasi vältida erinevusi, mis kahjustavad tehisintellektisüsteemide ja nendega seotud toodete ja teenuste vaba ringlust, innovatsiooni, kasutuselevõttu ja juurutamist siseturul; selleks tuleks operaatoritele kehtestada ühetaolised kohustused ja kindlustada kaalukate üldiste huvide ja isikute õiguste ühtne kaitse siseturul, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklist 114.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Kuna tehisintellekt tugineb sageli suurte andmemahtude töötlemisele, ning paljud tehisintellektisüsteemid ja rakendused põhinevad isikuandmete töötlemisel, on asjakohane võtta käesoleva määruse aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16, milles sätestatakse füüsiliste isikute õigused seoses isikuandmete töötlemisega ja nähakse ette õigusnormide kehtestamine üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)  Põhiõigus isikuandmete kaitsele on tagatud eelkõige määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiiviga 2016/680. Direktiiviga 2002/58/EÜ kaitstakse lisaks eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust, muu hulgas nähakse ette tingimused isiku- ja isikustamata andmete lõppseadmesse salvestamise ja neile juurdepääsu kohta. Need õigusaktid on aluseks jätkusuutlikule ja vastutustundlikule andmetöötlusele, sealhulgas ka juhul, kui andmekogumid sisaldavad nii isiku- kui ka isikustamata andmeid. Käesoleva määruse eesmärk ei ole mõjutada isikuandmete töötlemist reguleerivate kehtivate liidu õigusaktide kohaldamist, sealhulgas selliste sõltumatute järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi, kes on pädevad jälgima kõnealuste õigusaktide järgimist. Käesolev määrus ei mõjuta põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevates liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 c (uus)
(2c)  ELis kohaldatakse tehisintellektisüsteemide suhtes tooteohutusalaseid õigusakte, mis annavad raamistiku tarbijate kaitsmiseks ohtlike toodete eest üldiselt, ning selliseid õigusakte tuleks jätkuvalt kohaldada. Käesolev määrus ei piira ka muudes tarbijakaitse ja tooteohutusega seotud liidu õigusaktides, sealhulgas määruses (EL) 2017/2394, määruses (EL) 2019/1020 ja direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta ning direktiivis 2013/11/EL sätestatud reegleid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 d (uus)
(2d)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikega 2 täiendab käesolev määrus töötajate õiguste ja huvide kaitset ega tohiks neid kahjustada. Käesolev määrus ei tohiks seega mõjutada liidu sotsiaalpoliitikat käsitleva õiguse ning siseriikliku tööõiguse ja -tavade kohaldamist, st mis tahes õigus- või lepingusätteid, mis käsitlevad tööhõivetingimusi, töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, sealhulgas teavitamist, konsulteerimist ja osalemist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigi õiguse ja/või tavadega. Samuti ei tohiks see mõjutada kooskõlastatud tegevusi, õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele ja/või tavale. Igal juhul ei tohiks see takistada komisjoni tegemast ettepanekuid konkreetsete õigusaktide kohta, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemidest mõjutatud töötajate õiguste ja vabaduste kaitset.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 e (uus)
(2e)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada direktiivi ... [COD 2021/414/EÜ] sätteid, mille eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 f (uus)
(2f)  Käesolev määrus peaks aitama toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, ei tohiks kahjustada teadus- ja arendustegevust ning peaks austama teadusuuringute vabadust. Seepärast on vaja jätta määruse kohaldamisalast välja tehisintellektisüsteemid, mis on spetsiaalselt välja töötatud üksnes teadusuuringute ja arendustegevuse eesmärgil, ning tagada, et määrus ei mõjutaks muul viisil tehisintellektisüsteemidega seotud teadus- ja arendustegevust. Teadus- ja arendustegevus peaks igal juhul toimuma kooskõlas põhiõiguste harta ning liidu ja riiklike õigusaktidega;
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis võib aidata saavutada mitmesuguseid majanduslikke ja ühiskondlikke hüvesid kõigis tööstusharudes ja ühiskondlikes tegevustes. Tänu täpsemale prognoosimisele, tegevuse ja ressursijaotuse optimeerimisele ning üksikisikutele ja organisatsioonidele kättesaadavate digilahenduste personaliseerimisele võib tehisintellekti kasutamine anda ettevõtjatele olulise konkurentsieelise ning toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks positiivsete tulemuste saavutamist näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, haridus ja koolitus, taristuhaldus, energeetika, transport ja logistika, avalikud teenused, turvalisus, õigus, ressursi- ja energiatõhusus ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
(3)  Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis võib aidata ja juba aitab saavutada mitmesuguseid majanduslikke, keskkonna-alaseid ja ühiskondlikke hüvesid kõigis tööstusharudes ja ühiskondlikes tegevustes, kui seda arendatakse kooskõlas asjaomaste üldpõhimõtetega vastavalt põhiõiguste hartale ja liidu alusväärtustele. Tänu täpsemale prognoosimisele, tegevuse ja ressursijaotuse optimeerimisele ning üksikisikutele ja organisatsioonidele kättesaadavate digilahenduste personaliseerimisele võib tehisintellekti kasutamine anda ettevõtjatele olulise konkurentsieelise ning toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks positiivsete tulemuste saavutamist näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, toiduohutus, haridus ja koolitus, meedia, sport, kultuur, taristuhaldus, energeetika, transport ja logistika, kriisijuhtimine, avalikud teenused, turvalisus, õigus, ressursi- ja energiatõhusus, keskkonnaseire, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine ja taastamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Et aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärke, peaksid Euroopa ettevõtjad püüdma kasutada kõiki olemasolevaid tehnoloogilisi edusamme, mis võivad aidata seda eesmärki saavutada. Tehisintellekt on tehnoloogia, mida saab potentsiaalselt kasutada tööstus-, keskkonna-, tervishoiu- ja muude protsesside käigus loodud üha suureneva hulga andmete töötlemiseks. Et hõlbustada investeeringuid tehisintellektipõhistesse analüüsi- ja optimeerimisvahenditesse, peaks käesolev määrus tagama prognoositava ja proportsionaalse keskkonna madala riskitasemega tööstuslahenduste jaoks.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Samas võib tehisintellekt olenevalt konkreetse rakenduse ja kasutuse asjaoludest tekitada ka riske ning kahjustada avalikke huve ja liidu õigusega kaitstud õigusi. Selline kahju võib olla varaline või mittevaraline.
(4)  Samas võib tehisintellekt olenevalt konkreetse rakenduse ja kasutuse asjaoludest ning tehnoloogilise arengu tasemest tekitada ka riske ning kahjustada avalikke või erahuve ja füüsiliste isikute põhiõigusi, mis on kaitstud liidu õigusega. Selline kahju võib olla varaline või mittevaraline, sealhulgas füüsiline, psühholoogiline, ühiskondlik või majanduslik.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Võttes arvesse suurt mõju, mida tehisintellekt võib avaldada ühiskonnale, ja vajadust suurendada usaldust, on äärmiselt oluline, et tehisintellekti arendamisel ja selle õigusraamistiku väljatöötamisel järgitaks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ning aluslepingutes, põhiõiguste hartas ja rahvusvahelises inimõigustealases õiguses sätestatud põhiõigusi ja ‑vabadusi. Tehisintellekt peaks eelkõige olema inimkeskne tehnoloogia. See ei tohiks asendada inimeste sõltumatust ega eeldada üksikisiku vabaduse kaotust ning peaks esmalt seisma ühiskonna vajaduste ja ühise hüve teenistuses. Tuleks ette näha kaitsemeetmed, et tagada liidu väärtusi ja põhiõiguste hartat austava, eetiliselt teostatud tehisintellekti arendamine ja kasutamine.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Seepärast on vaja liidu õigusraamistikku, millega nähtaks ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada siseturul tehisintellekti arendamist, kasutamist ja levikut, mille puhul oleks ühtlasi tagatud liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud üldiste huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide turule laskmist ja kasutusele võtmist reguleerivad õigusnormid, et seeläbi tagada siseturu sujuv toimimine ja võimaldada neil süsteemidel saada kasu kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttest. Kõnealuste õigusnormide kehtestamisega toetab käesolev määrus Euroopa Ülemkogu sõnastatud liidu eesmärki olla maailmas turvalise, usaldusväärse ja eetilise tehisintellekti arendamisel liidripositsioonil33 ning samas aitab see tagada eetiliste põhimõtete kaitse, mida on eraldi nõudnud Euroopa Parlament34.
(5)  Seepärast on vaja liidu õigusraamistikku, millega nähtaks ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada siseturul tehisintellekti arendamist, kasutamist ja levikut, mille puhul oleks ühtlasi tagatud liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud üldiste huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning põhiõiguste, demokraatia, õigusriigi ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist reguleerivad õigusnormid, et seeläbi tagada siseturu sujuv toimimine ja võimaldada neil süsteemidel saada kasu kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttest. Need normid peaksid olema põhiõiguste kaitsmisel selged ja töökindlad, toetades uusi uuenduslikke lahendusi ning võimaldades avaliku ja erasektori osalejate Euroopa ökosüsteemil luua tehisintellektisüsteeme kooskõlas liidu väärtustega. Kehtestades need õigusnormid, samuti meetmed innovatsiooni toetamiseks, keskendudes eriti VKEdele ja idufirmadele, toetab käesolev määrus eesmärki edendada Euroopas toodetud tehisintellekti ning et liit oleks maailmas turvalise, usaldusväärse ja eetilise tehisintellekti arendamisel liidripositsioonil, nagu sõnastati Euroopa Ülemkogul33, ning samas aitab see tagada eetiliste põhimõtete kaitse, mida on eraldi nõudnud Euroopa Parlament34.
__________________
__________________
33 Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 1. ja 2. oktoober 2020, järeldused, EUCO 13/20, 2020, lk 6.
33 Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 1. ja 2. oktoober 2020, järeldused, EUCO 13/20, 2020, lk 6.
34 Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta, 2020/2012(INL).
34 Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta, 2020/2012(INL).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Et edendada tehisintellekti arendamist kooskõlas liidu väärtustega, peab liit tegelema peamiste lünkade ja tõketega, mis takistavad digiülemineku potentsiaali, sealhulgas digioskustega töötajate nappus, küberturvalisuse probleemid, investeeringute puudumine ja piiratud juurdepääs investeeringutele ning olemasolevad ja võimalikud lõhed suurettevõtjate, VKEde ja idufirmade vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tehisintellektist ja uute tehnoloogiate innovatsioonist saadav kasu oleks tuntav kõigis liidu piirkondades ning et piisavalt investeeringuid ja vahendeid pakutaks eelkõige piirkondadele, mis võivad mõne digitaalse näitaja poolest maha jääda.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Õiguskindluse tagamiseks tuleks tehisintellektisüsteemi mõiste selgelt määratleda, kuid samas tuleks säilitada paindlikkus, et jääks ruumi tehnika edasiseks arenguks. Määratlus peaks põhinema tarkvara peamistel funktsionaalsetel omadustel, eeskätt võimel genereerida teatavate inimese poolt kindlaks määratud eesmärkide jaoks väljundeid, näiteks sisu, prognoose, soovitusi või otsuseid, mis mõjutavad keskkonda, millega süsteem suhtleb kas füüsilises või digitaalses plaanis. Tehisintellektisüsteeme saab projekteerida töötama erineval autonoomsuse tasemel ning neid võib kasutada eraldiseisvatena või mõne teise toote komponentidena, olenemata sellest, kas süsteem on füüsiliselt tootesse integreeritud (sisseehitatud) või teenib toote funktsionaalsust ilma, et oleks sellesse integreeritud (sisseehitamata). Tehisintellektisüsteemi määratlust tuleks täiendada selle arendamiseks kasutatavate konkreetsete meetodite ja lähenemisviiside loeteluga, mida tuleks hoida turu ja tehnika arengu seisukohast ajakohasena delegeeritud õigusaktidega, mida komisjon selle loetelu muutmiseks vastu võtab.
(6)  Tehisintellektisüsteemi mõiste tuleks käesolevas määruses selgelt määratleda ja see peaks olema kindlalt kooskõlas tehisintellekti valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööga, et tagada õiguskindlus, ühtlustamine ja laialdane aktsepteerimine, võimaldades samal ajal paindlikkust, et võtta arvesse tehnoloogia kiiret arengut selles valdkonnas. Lisaks peaks määratlus põhinema tehisintellekti peamistel omadustel, nagu selle õppimis-, arutlus- või modelleerimisvõime, et eristada seda lihtsamatest tarkvarasüsteemidest ja programmeerimisviisidest. Tehisintellektisüsteemid on projekteeritud töötama erineval autonoomsuse tasemel, mis tähendab, et nad on vähemalt teataval määral sõltumatud inimkontrollist ja suutelised tegutsema ilma inimsekkumiseta. Mõiste „masinpõhine“ viitab asjaolule, et tehisintellektisüsteemid töötavad masinatel. Viide otsestele või kaudsetele eesmärkidele rõhutab, et tehisintellektisüsteemid võivad toimida vastavalt selgetele inimeste määratletud eesmärkidele või kaudsetele eesmärkidele. Tehisintellektisüsteemi eesmärgid võivad teatud kontekstis erineda tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest. Viide prognoosidele hõlmab sisu, mida peetakse käesolevas määruses prognoosi vormiks tehisintellektisüsteemi ühe võimaliku väljundina. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks keskkondade all mõista konteksti, milles tehisintellektisüsteemid toimivad, ning tehisintellektisüsteemi loodud väljundid, st prognoosid, soovitused või otsused, vastavad süsteemi eesmärkidele, tuginedes nimetatud keskkonna sisenditele. Selline väljund mõjutab kõnealust keskkonda veelgi, isegi kui ta lisab sinna üksnes uut teavet.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Tehisintellektisüsteemidel on sageli masinõppe võimalused, mis aitavad neil kohaneda ja täita iseseisvalt uusi ülesandeid. Masinõpe tähendab arvutusprotsessi, mille käigus optimeeritakse andmete põhjal mudeli parameetrid; tegemist on matemaatilise konstruktsiooniga, mis annab sisendandmetel põhineva väljundi. Masinõppe lähenemisviiside hulka kuuluvad näiteks juhendatud õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe, kasutades mitmesuguseid meetodeid, sh süvaõpet neurovõrkudega. Käesoleva määruse eesmärk on tegeleda uute võimalike riskidega, mis võivad tekkida kontrolli delegeerimisest tehisintellektisüsteemidele, eelkõige nendele tehisintellektisüsteemidele, mis võivad pärast kasutuselevõttu areneda. Paljude nende tehisintellektisüsteemide funktsioonid ja väljundid põhinevad abstraktsetel matemaatilistel suhetel, mida inimestel on raske mõista, jälgida ja teha tagantjärele kindlaks konkreetseid sisendeid. Need keerulised ja läbipaistmatud omadused (nn musta kasti element) mõjutavad vastutust ja seletatavust. Ka suhteliselt lihtsamad tehnikad, nagu teadmistepõhised lähenemisviisid, Bayes’i hinnangud või otsustuspuud, võivad põhjustada õiguslünki, mida tuleb käesolevas määruses käsitleda, eriti kui selliseid tehnikaid kasutatakse hübriidsüsteemides koos masinõppe lähenemisviisidega.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Tehisintellektisüsteeme võib kasutada eraldiseisvate tarkvarasüsteemidena füüsilisse tootesse integreerituna (sisseehitatud), kasutada eesmärgiga teenida füüsilise toote funktsionaalsust , ilma et oleks sellesse integreeritud (sisseehitamata), või kasutada tehisintellekti komponendina suuremates süsteemides. Kui see suurem süsteem ei toimi ilma kõnealuse tehisintellekti komponendita, tuleks kogu suuremat süsteemi käsitada käesoleva määruse alusel ühe tehisintellektisüsteemina.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetriliste andmete mõiste on vastavuses biomeetriliste andmete mõistega, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67935 artikli 4 punktis 14, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172536 artikli 3 punktis 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/68037 artikli 3 punktis 13, ning seda tuleks tõlgendada kooskõlas nende õigusaktidega.
(7)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetriliste andmete mõiste on vastavuses biomeetriliste andmete mõistega, mis on määratletud määruse (EL) 2016/67935 artikli 4 punktis 14 ning seda tuleks tõlgendada vastavalt sellele. Biomeetriapõhised andmed on konkreetse tehnilise töötlemise käigus saadud andmed, mis on seotud füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike märkidega, nagu näoilmed, liigutused, pulsisagedus, hääl, klahvilöögid või kõnnak, mis võivad, kuid ei pruugi võimaldada või kinnitada füüsilise isiku kordumatut tuvastamist.
__________________
__________________
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (õiguskaitsedirektiiv) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetrilise tuvastamise mõiste tuleks määratleda kui tehisintellektisüsteemide kasutamine inimeste füüsiliste, füsioloogiliste, käitumuslike ja psühholoogiliste tunnuste nagu nägu, silmade liikumine, näoilmed, kehakuju, hääl, kõne, kõnnak, kehahoiak, südame löögisagedus, vererõhk, lõhn, klahvivajutused, psühholoogilised reaktsioonid (viha, stress, lein jne) automaatseks tuvastamiseks isiku identiteedi kindlakstegemise eesmärgil, võrreldes selle isiku biomeetrilisi andmeid isikute andmebaasi salvestatud biomeetriliste andmetega (üks mitmele-isikusamasuse tuvastamine), sõltumata sellest, kas isik on andnud selleks nõusoleku või mitte.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetrilise liigitamise mõiste tuleks määratleda kui füüsiliste isikute jagamine teatud kategooriatesse või nende omaduste ja tunnuste järeldamine nende biomeetriliste või biomeetriaandmete, näiteks sotsiaalse või bioloogilise soo, vanuse, juuksevärvi, silmade värvi, tätoveeringute, etnilise või sotsiaalse päritolu, tervise, vaimsete või füüsiliste võimete, käitumuslike või isikuomaduste, keele, usu, rahvusvähemusse kuuluvuse või seksuaalse või poliitilise sättumuse põhjal või mida saab sellistest andmetest järeldada.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi mõiste tuleks määratleda funktsioonidest lähtuvalt kui tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud füüsiliste isikute eemalt tuvastamiseks, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusbaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega ning ilma, et oleks ette teada, kas asjaomane isik viibib seal ja kas teda on võimalik tuvastada, olenemata sellest, milliseid konkreetseid tehnoloogiaid ja protseduure või mis liiki biomeetrilisi andmeid selleks kasutatakse. Eristada tuleks nn reaalajas toimuva ja tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme, sest nende omadused ja kasutusviisid on erinevad ning nendega kaasnevad erinevad riskid. Reaalajas kasutatavate süsteemide puhul toimub biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja isiku identifitseerimine kõik hetkega, peaaegu hetkega või igal juhul ilma märkimisväärse viivituseta. Siinjuures ei tohiks jääda võimalust hoida väikeste viivituste kasutamisega kõrvale käesoleva määruse sätetest, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemi kasutamist reaalajas. Reaalajalistes süsteemides kasutatakse kaamera või muu sarnase funktsiooniga seadmega tehtud otse edastatavat või peaaegu otse edastatavat materjali, näiteks videosalvestisi. Tagantjärele kasutatavate süsteemide puhul on aga biomeetriliste andmete hõive juba toimunud ning võrdlemine ja isikute identifitseerimine toimub alles pärast olulist viivitust. Sealjuures kasutatakse selliseid materjale nagu videovalvesüsteemi või isikliku seadmega tehtud pildid või videosalvestised, mis on tehtud enne, kui süsteemi kasutatakse konkreetse füüsilise isiku puhul.
(8)  Käesolevas määruses kasutatav biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi mõiste tuleks määratleda funktsioonidest lähtuvalt kui tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud füüsiliste isikute eemalt tuvastamiseks, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusbaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega ning ilma, et oleks ette teada, kas asjaomane isik viibib seal ja kas teda on võimalik tuvastada, olenemata sellest, milliseid konkreetseid tehnoloogiaid ja protseduure või mis liiki biomeetrilisi andmeid selleks kasutatakse, välja arvatud kontrollisüsteemid, mis üksnes võrdlevad isiku biomeetrilisi andmeid tema varem esitatud biomeetriliste andmetega (üks-ühele). Eristada tuleks nn reaalajas toimuva ja tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme, sest nende omadused ja kasutusviisid on erinevad ning nendega kaasnevad erinevad riskid. Reaalajas kasutatavate süsteemide puhul toimub biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja isiku identifitseerimine kõik hetkega, peaaegu hetkega või igal juhul ilma märkimisväärse viivituseta. Siinjuures ei tohiks jääda võimalust hoida väikeste viivituste kasutamisega kõrvale käesoleva määruse sätetest, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemi kasutamist reaalajas. Reaalajalistes süsteemides kasutatakse kaamera või muu sarnase funktsiooniga seadmega tehtud otse edastatavat või peaaegu otse edastatavat materjali, näiteks videosalvestisi. Tagantjärele kasutatavate süsteemide puhul on aga biomeetriliste andmete hõive juba toimunud ning võrdlemine ja isikute identifitseerimine toimub alles pärast olulist viivitust. Sealjuures kasutatakse selliseid materjale nagu videovalvesüsteemi või isikliku seadmega tehtud pildid või videosalvestised, mis on tehtud enne, kui süsteemi kasutatakse konkreetse füüsilise isiku puhul. Kuna biomeetrilise tuvastamise mõiste ei sõltu isiku nõusolekust, kehtib see määratlus isegi siis, kui hoiatusteated on paigutatud kohta, mis on biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi järelevalve all, ning seda ei tühistata de facto eelregistreerimisega.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Füüsilise isiku kaugtuvastamise all mõistetakse biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide eristamist isikute biomeetrilise tuvastamise vahendeid kasutavatest lähituvastussüsteemidest, mille ainus eesmärk on kinnitada, kas konkreetsel füüsilisel isikul, kes esitab end tuvastamiseks, on luba või mitte, näiteks selleks, et saada juurdepääs teenusele, seadmele või ruumidele.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks avalikult juurdepääsetava ruumina käsitada mis tahes füüsilist kohta, mis on üldsusele juurdepääsetav, olenemata sellest, kas kõnealune koht on era- või avalik-õiguslikus omandis. Seega ei hõlma see mõiste olemuselt privaatseid kohti, mis ei ole kolmandatele isikutele, sh õiguskaitseasutustele tavaliselt ilma konkreetse kutse või loata vabalt juurdepääsetavad, näiteks inimeste kodusid, eraklubisid, kontoreid, ladusid ja tehaseid. Selle mõiste alla ei käi küberruum, sest see ei ole füüsiline ruum. Üksnes asjaolu, et konkreetsele ruumile juurdepääsuks on kehtestatud teatavad tingimused, näiteks pileti olemasolu või vanusepiirang, ei tähenda, et see ruum ei ole avalikult juurdepääsetav käesoleva määruse tähenduses. Seega peetakse avalikult juurdepääsetavaks ruumiks lisaks avalikule ruumile, nagu tänavad, valitsushoonete asjakohased osad ja suurem osa transporditaristust, tavaliselt ka selliseid ruume nagu kinod, teatrid, poed ja kaubanduskeskused. See, kas konkreetne ruum on avalikult juurdepääsetav, tuleks siiski otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse vaadeldava olukorra iseärasusi.
(9)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks avalikult juurdepääsetava ruumina käsitada mis tahes füüsilist kohta, mis on üldsusele juurdepääsetav, olenemata sellest, kas kõnealune koht on era- või avalik-õiguslikus omandis ja sõltumata võimalikest mahupiirangutest. Seega ei hõlma see mõiste olemuselt privaatseid kohti, mis ei ole kolmandatele isikutele, sh õiguskaitseasutustele tavaliselt ilma konkreetse kutse või loata vabalt juurdepääsetavad, näiteks inimeste kodusid, eraklubisid, kontoreid, ladusid ja tehaseid. Selle mõiste alla ei käi küberruum, sest see ei ole füüsiline ruum. Üksnes asjaolu, et konkreetsele ruumile juurdepääsuks on kehtestatud teatavad tingimused, näiteks pileti olemasolu või vanusepiirang, ei tähenda, et see ruum ei ole avalikult juurdepääsetav käesoleva määruse tähenduses. Seega peetakse avalikult juurdepääsetavaks ruumiks lisaks avalikule ruumile, nagu tänavad, valitsushoonete asjakohased osad ja suurem osa transporditaristust, tavaliselt ka selliseid ruume nagu kinod, teatrid, spordisaalid, koolid, ülikoolid, haiglate ja pankade asjaomased ruumid, lõbustuspargid, festivalid, poed ja kaubanduskeskused. See, kas konkreetne ruum on avalikult juurdepääsetav, tuleks siiski otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse vaadeldava olukorra iseärasusi.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  On oluline märkida, et tehisintellektisüsteemid peaksid igal juhul püüdma järgida üldpõhimõtteid, millega luuakse kõrgetasemeline raamistik, mis edendab sidusat inimkeskset lähenemisviisi eetilisele ja usaldusväärsele tehisintellektile kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu alusväärtustega, sealhulgas põhiõiguste kaitse, inimese toimevõime ja inimjärelevalve, tehniline stabiilsus ja ohutus, privaatsus ja andmehaldus, läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja õiglus ning ühiskondlik ja keskkonnaheaolu.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)  Tehisintellektipädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamist, mis võimaldavad pakkujatel, kasutajatel ja mõjutatud isikutel, võttes arvesse nende käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi, tehisintellekti süsteeme teadlikult juurutada ja suurendada teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja riskidest ning võimalikust kahjust, mida see võib põhjustada, ning sellega edendada tehisintellekti demokraatlikku kontrolli. Tehisintellektipädevus ei tohiks piirduda vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema ka anda pakkujatele ja kasutajatele mõisted ja oskused, mida on vaja käesoleva määruse järgimise ja jõustamise tagamiseks. Seetõttu on vaja, et komisjon, liikmesriigid ning tehisintellektisüsteemide pakkujad ja kasutajad edendaksid koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega tehisintellektipädevuse piisava taseme arendamist kõigis ühiskonnasektorites igas vanuses inimeste, sealhulgas naiste ja tütarlaste jaoks, ning et selles valdkonnas tehtavaid edusamme jälgitaks tähelepanelikult.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Selleks et tagada võrdsed tingimused ning üksikisikute õiguste ja vabaduste tulemuslik kaitse kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud õigusnorme kohaldada tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes, diskrimineerimata pakkujaid selle põhjal, kas nad tegutsevad liidus või mõnes kolmandas riigis, ja liidus tegutsevate tehisintellektisüsteemide kasutajate suhtes.
(10)  Selleks et tagada võrdsed tingimused ning üksikisikute õiguste ja vabaduste tulemuslik kaitse kogu liidus ja rahvusvahelisel tasandil, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud õigusnorme kohaldada tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes, diskrimineerimata pakkujaid selle põhjal, kas nad tegutsevad liidus või mõnes kolmandas riigis, ja liidus tegutsevate tehisintellektisüsteemide juurutajate suhtes. Et liit vastaks oma põhiväärtustele, tuleks tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud kasutamiseks käesoleva määruse kohaselt vastuvõetamatuteks peetavateks tavadeks, pidada ka väljaspool liitu vastuvõetamatuks nende eriti kahjuliku mõju tõttu hartas sätestatud põhiõigustele. Seepärast on asjakohane keelata liidus elavatel pakkujatel eksportida selliseid tehisintellektisüsteeme kolmandatesse riikidesse.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Arvestades tehisintellektisüsteemide digitaalset olemust, peaksid teatavad tehisintellektisüsteemid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse isegi siis, kui neid ei ole liidus turule lastud ega kasutusele võetud ja kui neid liidus ei kasutata. See kehtib näiteks siis, kui tegemist on liidus tegutseva operaatoriga, kes sõlmib väljaspool liitu tegutseva operaatoriga lepingu teatavate teenuste kohta, mis on seotud sellise tehisintellektisüsteemi teostatava tegevusega, mis kvalifitseeruks suure riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis mõjutab liidus asuvaid füüsilisi isikuid. Sellisel juhul võib väljaspool liitu asuva operaatori kasutatav tehisintellektisüsteem töödelda andmeid, mis on seaduslikult liidus kogutud ja mida liidust edastatakse, ning anda liidus asuvale lepingu sõlminud operaatorile väljundi, mille see tehisintellektisüsteem kõnealuse töötlemise tulemusena genereeris, ilma et see tehisintellektisüsteem oleks liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatav. Et hoida ära käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist ja tagada liidus asuvate füüsiliste isikute tulemuslik kaitse, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka tehisintellektisüsteemide kolmandas riigis tegutsevate pakkujate ja kasutajate suhtes niivõrd, kuivõrd nende süsteemide genereeritud väljundit kasutatakse liidus. Võtmaks siiski arvesse olemasolevaid kokkuleppeid ja erivajadusi, mis puudutavad koostööd välispartneritega, kellega vahetatakse teavet ja tõendeid, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kolmanda riigi ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui tegutsetakse selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on riigi või Euroopa tasandil sõlmitud liidu või selle liikmesriikidega tehtava õiguskaitse- ja õigusalase koostöö kohta. Selliseid lepinguid on sõlmitud kahepoolselt liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, aga ka Euroopa Liidu, Europoli ja muude ELi asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
(11)  Arvestades tehisintellektisüsteemide digitaalset olemust, peaksid teatavad tehisintellektisüsteemid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse isegi siis, kui neid ei ole liidus turule lastud ega kasutusele võetud ja kui neid liidus ei kasutata. See kehtib näiteks siis, kui tegemist on liidus tegutseva operaatoriga, kes sõlmib väljaspool liitu tegutseva operaatoriga lepingu teatavate teenuste kohta, mis on seotud sellise tehisintellektisüsteemi teostatava tegevusega, mis kvalifitseeruks suure riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis mõjutab liidus asuvaid füüsilisi isikuid. Sellisel juhul võib väljaspool liitu asuva operaatori kasutatav tehisintellektisüsteem töödelda andmeid, mis on seaduslikult liidus kogutud ja mida liidust edastatakse, ning anda liidus asuvale lepingu sõlminud operaatorile väljundi, mille see tehisintellektisüsteem kõnealuse töötlemise tulemusena genereeris, ilma et see tehisintellektisüsteem oleks liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatav. Et hoida ära käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist ja tagada liidus asuvate füüsiliste isikute tulemuslik kaitse, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka tehisintellektisüsteemide kolmandas riigis tegutsevate pakkujate ja juurutajate suhtes niivõrd, kuivõrd nende süsteemide genereeritud väljund on mõeldud kasutamiseks liidus. Võtmaks siiski arvesse olemasolevaid kokkuleppeid ja erivajadusi, mis puudutavad koostööd välispartneritega, kellega vahetatakse teavet ja tõendeid, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kolmanda riigi ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui tegutsetakse selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on riigi või Euroopa tasandil sõlmitud liidu või selle liikmesriikidega tehtava õiguskaitse- ja õigusalase koostöö kohta. Selliseid lepinguid on sõlmitud kahepoolselt liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, aga ka Euroopa Liidu, Europoli ja muude ELi asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. See erand peaks siiski piirduma usaldusväärsete riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes jagavad liidu väärtusi.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, kui need tegutsevad tehisintellektisüsteemi pakkuja või kasutajana. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta tehisintellektisüsteemid, mis on välja töötatud või mida kasutatakse eranditult sõjalisel otstarbel, kui nende kasutamine kuulub Euroopa Liidu leping V jaotise alusel reguleeritava ühise välis- ja julgeolekupoliitika ainupädevusse. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ vahendajatest teenuseosutajate vastutust käsitlevate sätete [asendatakse digiteenuste õigusakti vastavate sätetega] kohaldamist.
(12)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, kui need tegutsevad tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutajana. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta tehisintellektisüsteemid, mis on välja töötatud või mida kasutatakse eranditult sõjalisel otstarbel, kui nende kasutamine kuulub Euroopa Liidu leping V jaotise alusel reguleeritava ühise välis- ja julgeolekupoliitika ainupädevusse. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ vahendajatest teenuseosutajate vastutust käsitlevate sätete [asendatakse digiteenuste õigusakti vastavate sätetega] kohaldamist.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Tarkvara ja andmed, mida jagatakse avalikult ning kus kasutajad saavad neile või nende muudetud versioonidele vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja ümber jagada, võivad aidata kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile turul. Komisjoni uuringud näitavad ka, et vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib anda Euroopa Liidu SKPsse 65–95 miljardit eurot ning et see võib pakkuda Euroopa majandusele märkimisväärseid kasvuvõimalusi. Kasutajatel on vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel lubatud käitada, kopeerida, levitada, uurida, muuta ja parandada tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid. Et toetada tehisintellekti arendamist ja juurutamist, eriti VKEde, idufirmade ja teadusasutuste, kuid ka üksikisikute poolt, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentide suhtes, välja arvatud juhul, kui pakkuja on need turule lasknud või kasutusele võtnud suure riskiga tehisintellektisüsteemi või käesoleva määruse II või IV jaotise alla kuuluva tehisintellektisüsteemi osana.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentide koostöölist arendamist ja nende avatud hoidlates kättesaadavaks tegemist ei tohiks lugeda turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks. Äritegevust võivad turule laskmise mõiste piirides aga iseloomustada vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponendi eest hinna küsimine, välja arvatud tehingud mikroettevõtete vahel, aga ka näiteks tehniliste tugiteenuste eest hinna küsimine, tarkvaraplatvormi pakkumine, mille kaudu pakkuja teenib raha muude teenuste eest, või isikuandmete kasutamine muul otstarbel kui üksnes tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamiseks.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentide arendajaid ei tohiks käesoleva määruse alusel kohustada täitma tehisintellekti väärtusahelale suunatud nõudeid, eriti nõudeid, mis on suunatud pakkujale, kes on kasutanud vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponente. Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentide arendajaid tuleks siiski julgustada rakendama laialdaselt vastu võetud dokumenteerimistavasid, nagu mudelid ja andmekaardid, et kiirendada teabe jagamist tehisintellekti väärtusahelas, võimaldades liidus edendada usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Selleks et tagada järjekindel ja kõrgetasemeline avalike huvide kaitse tervishoiu, ohutuse ja põhiõiguste vallas, tuleks kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestada ühised normatiivsed standardid. Need standardid peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „põhiõiguste harta“) ning ühtlasi peaksid need olema mittediskrimineerivad ja kooskõlas liidu rahvusvaheliste kaubanduskohustustega.
(13)  Selleks et tagada järjekindel ja kõrgetasemeline avalike huvide kaitse tervishoiu, ohutuse ja põhiõiguste, samuti demokraatia ja õigusriigi ning keskkonna vallas, tuleks kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestada ühised normatiivsed standardid. Need standardid peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa rohelise kokkuleppega, liidu digiõiguste ühisdeklaratsiooniga, kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistega ning ühtlasi peaksid need olema mittediskrimineerivad ja kooskõlas liidu rahvusvaheliste kaubanduskohustustega.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et kehtestada tehisintellektisüsteemide suhtes proportsionaalsed, mõjusad ja siduvad õigusnormid, tuleks järgida selgelt määratletud riskipõhist lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi kohaselt tuleks nende õigusnormide liiki ja sisu kujundada vastavalt tehisintellektisüsteemide põhjustatavate riskide intensiivsusele ja ulatusele. Seepärast tuleb keelata teatavad tehisintellektisüsteemide kasutusviisid, näha ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded ja asjaomaste operaatorite kohustused ning kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide puhul läbipaistvuskohustused.
(14)  Selleks et kehtestada tehisintellektisüsteemide suhtes proportsionaalsed, mõjusad ja siduvad õigusnormid, tuleks järgida selgelt määratletud riskipõhist lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi kohaselt tuleks nende õigusnormide liiki ja sisu kujundada vastavalt tehisintellektisüsteemide põhjustatavate riskide intensiivsusele ja ulatusele. Seepärast tuleb keelata teatavad tehisintellektisüsteemide vastuvõetamatud kasutusviisid, näha ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded ja asjaomaste operaatorite kohustused ning kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide puhul läbipaistvuskohustused.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Lisaks sellele, et tehisintellektil on mitmeid kasulikke rakendusvõimalusi, on seda tehnoloogiat võimalik ka kurjasti kasutada ning luua uudseid ja võimsaid manipuleerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse kontrolli vahendeid. Sellised kasutusviisid on eriti kahjulikud ning tuleks ära keelata, sest need on vastuolus selliste liidu väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadust, võrdsus, demokraatia ja õigusriik ning liidu põhiõigustega, kaasa arvatud õigusega mittediskrimineerimisele, andmekaitsele ja privaatsusele, aga ka lapse õigustega.
(15)  Lisaks sellele, et tehisintellektil on mitmeid kasulikke rakendusvõimalusi, on seda tehnoloogiat võimalik ka kurjasti kasutada ning luua uudseid ja võimsaid manipuleerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse kontrolli vahendeid. Sellised kasutusviisid on eriti kahjulikud ja ahistavad ning tuleks ära keelata, sest need on vastuolus selliste liidu väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadust, võrdsus, demokraatia ja õigusriik ning liidu põhiõigustega, kaasa arvatud õigusega mittediskrimineerimisele, andmekaitsele ja privaatsusele, aga ka lapse õigustega.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Keelata tuleks selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine ja kasutamine, mille eesmärk on moonutada inimeste käitumist ja millega võib tõenäoliselt põhjustada füüsilist või psühholoogilist kahju. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, mida inimesed ei suuda tajuda, või kasutatakse ära laste haavatavust ja inimeste vanusest või füüsilisest või vaimsest võimetusest tulenevaid nõrku kohti. Selle eesmärk on oluliselt moonutada inimese käitumist viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustab seda või mõnd teist isikut. Sellist eesmärki ei saa eeldada, kui inimese käitumist moonutavad tehisintellektisüsteemivälised tegurid, mis ei ole pakkuja või kasutaja kontrolli all. Selline keeld ei tohiks takistada kõnealuseid tehisintellektisüsteeme käsitlevaid õiguspärastel eesmärkidel tehtavaid teadusuuringuid, kui selliste teadusuuringute puhul pole tegemist tehisintellektisüsteemi kasutamisega inimeste ja masinate vahelistes suhetes viisil, mis seab inimesed ohtu, ning kui selliseid teadusuuringuid tehakse kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetikanormidega.
(16)  Keelata tuleks selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine ja kasutamine, mille eesmärk või tagajärg on inimeste käitumist märkimisväärselt moonutada ja millega võib tõenäoliselt põhjustada füüsilist või psühholoogilist kahju. Seda piirangut tuleks mõista nii, et see hõlmab neurotehnoloogiaid, mida toetavad tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse aju ja arvuti vaheliste liideste kaudu rahalistel eesmärkidel kogutud närviandmete jälgimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks, kui need moonutavad oluliselt füüsilise isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab talle või teisele isikule olulist kahju. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, mida inimesed ei suuda tajuda, või kasutatakse ära isikute ja konkreetsete isikute rühmade haavatavust, mis tuleneb nende teadaolevatest või eeldatavatest isikuomadustest, vanusest, füüsilisest või vaimsest võimetusest, sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast. Selle eesmärk on oluliselt moonutada inimese käitumist viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustab oluliselt seda või mõnd teist isikut või isikute rühma, sealhulgas kahjustamine, mis võib tekkida aja jooksul. Käitumise moonutamise eesmärki ei saa eeldada, kui moonutamine tuleneb tehisintellektisüsteemivälistest teguritest, mis ei ole pakkuja või kasutaja kontrolli all, st teguritest, mida pakkuja või tehisintellektisüsteemi juurutaja ei saa mõistlikult ette näha ega leevendada. Igal juhul ei ole vajalik, et pakkujal või juurutajal oleks kavatsus tekitada olulist kahju, kui selline kahju tuleneb manipuleerivatest või ekspluateerivatest tehisintellektipõhistest tavadest. Selliste tehisintellektitavade keelud täiendavad direktiivi 2005/29/EÜ sätteid, mille kohaselt on ebaausad kaubandustavad keelatud, olenemata sellest, kas nad kasutavad tehisintellektisüsteeme või mitte. Sellisel juhul ei tohiks seaduslikke kaubandustavasid, mis on kooskõlas liidu õigusega, näiteks reklaami valdkonnas, pidada iseenesest keelu rikkumiseks. Selline keeld ei tohiks takistada kõnealuseid tehisintellektisüsteeme käsitlevaid õiguspärastel eesmärkidel tehtavaid teadusuuringuid, kui selliste teadusuuringute puhul pole tegemist tehisintellektisüsteemi kasutamisega inimeste ja masinate vahelistes suhetes viisil, mis seab inimesed ohtu, ning kui selliseid teadusuuringuid tehakse kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetikanormidega ja nendega kokku puutuvate isikute või vajaduse korral nende seadusliku eestkostja konkreetse teadliku nõusoleku alusel.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Tehisintellektisüsteemid, mis liigitavad füüsilisi isikuid konkreetsetesse kategooriatesse vastavalt teadaolevatele või kaudsetele tundlikele või kaitstud omadustele, on eriti sekkuvad, rikuvad inimväärikust ja kujutavad endast suurt diskrimineerimisohtu. Selliste omaduste hulka kuuluvad sugu ja sooline identiteet, rass, etniline päritolu, rände- või kodakondsusstaatus, poliitilised vaated, seksuaalne sättumus, usutunnistus, puue või mis tahes muud põhjused, mille tõttu diskrimineerimine on vastavalt ELi põhiõiguste harta artiklile 21 ja määruse (EL) 2016/769 artiklile 9 keelatud. Seepärast peaksid sellised süsteemid olema keelatud.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse avalike võimude poolt või nende nimel füüsiliste isikute üldotstarbeliseks sotsiaalseks hindamiseks, võivad tuua kaasa diskrimineerimise ja teatavate rühmade kõrvalejätmise. Need süsteemid võivad rikkuda õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning olla vastuolus võrdsuse ja õigluse väärtustega. Sellised tehisintellektisüsteemid hindavad või liigitavad füüsiliste isikute usaldusväärsust, tuginedes nende sotsiaalsele käitumisele eri kontekstides või prognoositud isiku- või iseloomuomadustele. Selliste tehisintellektisüsteemide antud sotsiaalne hinne võib tuua kaasa füüsilisi isikuid või terveid inimrühmi kahjustavat või nende suhtes ebasoodsat kohtlemist sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, kus andmed algselt genereeriti või koguti, või kahjustavat kohtlemist, mis ei ole nende sotsiaalse käitumise problemaatilisusega võrreldes proportsionaalne või põhjendatud. Seepärast peaksid sellised tehisintellektisüsteemid olema keelatud.
(17)  Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsiliste isikute üldotstarbeliseks sotsiaalseks hindamiseks, võivad tuua kaasa diskrimineerimise ja teatavate rühmade kõrvalejätmise. Need süsteemid rikuvad õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning on vastuolus võrdsuse ja õigluse väärtustega. Sellised tehisintellektisüsteemid hindavad või liigitavad füüsilisi isikuid või rühmi, tuginedes paljudele andmepunktidele ja ajalisele esinemisele, mis on seotud nende sotsiaalse käitumisega eri kontekstides, või teadaolevatele, oletatavatele või prognoositud isiku- või iseloomuomadustele. Selliste tehisintellektisüsteemide antud sotsiaalne hinne võib tuua kaasa füüsilisi isikuid või terveid inimrühmi kahjustavat või nende suhtes ebasoodsat kohtlemist sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, kus andmed algselt genereeriti või koguti, või kahjustavat kohtlemist, mis ei ole nende sotsiaalse käitumise problemaatilisusega võrreldes proportsionaalne või põhjendatud. Seepärast peaksid sellised tehisintellektisüsteemid olema keelatud.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Tehisintellektisüsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks peetakse eriti tõsiseks sekkumiseks asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse, sest see võib mõjutada suure osa elanikkonna eraelu, tekitada pideva jälgimise tunde ning kaudselt veenda loobuma kogunemisvabaduse ja muude põhiõiguste kasutamisest. Kuna selliste reaalajas töötavate süsteemide kasutamise mõju on vahetu ja täiendava kontrolli või parandamise võimalused piiratud, seab selliste süsteemide kasutamine suuremasse ohtu õiguskaitsetoimingute mõjuvälja jäävate isikute õigused ja vabadused.
(18)  Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks on eriti tõsine sekkumine asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse ning võib kokkuvõttes mõjutada suure osa elanikkonna eraelu, tekitada pideva jälgimise tunde, anda osapooltele, kes kasutavad biomeetrilist tuvastamist avalikult juurdepääsetavas ruumis, kontrollimatu võimu positsioon ning kaudselt veenda loobuma kogunemisvabaduse ja muude põhiõiguste kasutamisest, mis on õigusriigi keskmes. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Eriti oluline on see seoses vanuse, etnilise päritolu, soo või puuetega. Kuna selliste reaalajas töötavate süsteemide kasutamise mõju on vahetu ja täiendava kontrolli või parandamise võimalused piiratud, seab selliste süsteemide kasutamine suuremasse ohtu õiguskaitsetoimingute mõjuvälja jäävate isikute õigused ja vabadused. Seepärast peaks selliste süsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis olema keelatud. Samuti tuleks keelata tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse avaliku ruumi salvestatud salvestiste analüüsimiseks tagantjärele biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kaudu, välja arvatud juhul, kui on olemas kohtulik luba kasutamiseks õiguskaitse kontekstis, kui see on rangelt vajalik konkreetse raske kuriteoga seotud sihipäraseks otsinguks, mis on juba toimunud, ja üksnes kohtuliku loa alusel.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Seepärast peaks selliste süsteemide kasutamine õiguskaitse eesmärgil olema keelatud, välja arvatud kolmes ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorras, kus nende süsteemide kasutamine on rangelt vajalik selleks, et saavutada olulise avaliku huvi eesmärk, mille tähtsus kaalub riskid üles. Selliste olukordade hulka kuuluvad võimalike kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud laste otsimine, teatavad füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardavad ohud või terrorirünnaku oht ning nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK38 osutatud kuritegude toimepanijate või sellistes kuritegudes kahtlustatavate avastamine, nende asukohta kindlaks tegemine, nende tuvastamine või neile süüdistuse esitamine, kui sellise kuriteo eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, nagu selle liikmesriigi õigusaktides kindlaks määratud. Sellise ajalise piiri seadmine siseriikliku õiguse kohasele vabadusekaotusele või vabadust piiravale julgeolekumeetmele aitab tagada, et reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine oleks õigustatud vaid piisavalt tõsiste rikkumiste korral. Peale selle on nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud 32 kuriteost mõned praktikas tõenäoliselt teistest asjakohasemad, sest reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise eeldatav vajalikkus ja proportsionaalsus varieeruvad märkimisväärselt, kui tegemist on loetelus nimetatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava reaalse avastamise, tema asukoha kindlaks tegemise, tema tuvastamise või talle süüdistuse esitamisega ja kui võetakse arvesse võimalike negatiivsete tagajärgede raskusastme, tõenäosuse ja ulatuse tõenäolisi erinevusi.
välja jäetud
__________________
38 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist kolmest ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi seoses kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabadustega ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Peale selle peaks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil olema ajas ja ruumis asjakohaselt piiratud, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema iga eespool nimetatud kolme olukorra puhul iga kasutusmalli jaoks sobiv.
välja jäetud
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks selleks olema liikmesriigi õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse selge ja konkreetne luba. Põhimõtteliselt tuleks selline luba saada enne kasutamist, kui just pole tegemist nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulise juhtumiga, st olukorraga, kus vajadus kõnealuste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Selliste kiireloomuliste juhtumite korral peaks kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses ja mida õiguskaitseasutus iga individuaalse kiireloomulise kasutusjuhtumi korral täpsustab. Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus sellistel juhtudel püüdma saada loa nii pea kui võimalik ja põhjendama, miks ta ei saanud luba varem taotleda.
välja jäetud
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Ühtlasi on käesoleva määrusega kehtestatavas ammendavas raamistikus otstarbekas ette näha, et selline kasutamine liikmesriigi territooriumil kooskõlas käesoleva määrusega peaks olema võimalik üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd kõnealune liikmesriik on otsustanud oma siseriikliku õiguse üksikasjalikes õigusnormides selgelt sätestada võimaluse sellist kasutamist lubada. Seega jääb liikmesriikidele käesoleva määruse alusel vabadus sellist võimalust üldse mitte ette näha või näha selline võimalus ette üksnes mõne eesmärgi jaoks, mille puhul on käesolevas määruses kirjeldatud lubatud kasutamine õigustatud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks eeldab igal juhul biomeetriliste andmete töötlemist. Käesoleva määruse sätted, millega keelatakse selline kasutamine teatavate eranditega ja mis põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 16, tuleks direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 sätestatud biomeetriliste andmete töötlemist käsitlevate õigusnormide suhtes, peaksid kehtima erinormina (lex specialis), nii et selline kasutamine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete töötlemine oleksid ammendavalt reguleeritud. Seega peaks selline kasutamine ja töötlemine olema võimalik üksnes siis, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud raamistikuga, ning väljaspool seda raamistikku ei tohiks pädevatel asutustel olla võimalik õiguskaitse eesmärgil tegutsedes kasutada selliseid süsteeme ja töödelda sellega seoses selliseid andmeid direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 loetletud põhjustel. Seoses sellega ei ole käesoleva määruse eesmärk anda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks direktiivi 2016/680 artikli 8 alusel. Käesoleva määrusega loodud eriraamistik, mis käsitleb sellist kasutamist õiguskaitse eesmärgil, ei peaks siiski hõlmama reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil, ka siis, kui seda teevad pädevad asutused. Seega ei peaks selliseks kasutamise suhtes muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kehtima käesoleva määruse kohase loa nõue ega selle jõustamiseks kohaldatavad üksikasjalikud siseriiklikud õigusnormid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Igasugune biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetrilise tuvastamise jaoks, v.a juhul, kui see toimub seoses käesoleva määrusega reguleeritud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisega avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, kaasa arvatud juhul, kui pädevad asutused kasutavad neid süsteeme avalikult juurdepääsetavas ruumis muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil, peaks ka edaspidi vastama kõigile määruse (EL) 2016/679, artikli 9 lõikest 1, määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikest 1 ja direktiivi (EL) 2016/680 artiklist 10 tulenevatele nõuetele, nagu on asjakohane.
(24)  Igasugune biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetrilise tuvastamise jaoks, v.a juhul, kui see toimub seoses käesoleva määrusega reguleeritud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisega avalikult juurdepääsetavas ruumis, peaks ka edaspidi vastama kõigile määruse (EL) 2016/679, artikli 9 lõikest 1, määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikest 1 ja direktiivi (EL) 2016/680 artiklist 10 tulenevatele nõuetele, nagu on asjakohane.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 6a kohaselt ei ole ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal vastu võetud käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis d ning lõigetes 2 ja 3 normid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul Iirimaa suhtes siduvad, kui Iirimaa suhtes ei ole siduvad normid, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades või politseikoostööd, mille raames tuleb järgida ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud sätteid.
(25)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 6a kohaselt ei ole ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal vastu võetud käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis d normid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul Iirimaa suhtes siduvad, kui Iirimaa suhtes ei ole siduvad normid, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades või politseikoostööd, mille raames tuleb järgida ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud sätteid.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 2 ja 2a kohaselt ei ole ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal vastu võetud käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis d ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud normid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.
(26)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 2 ja 2a kohaselt ei ole ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal vastu võetud käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud normid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Tehisintellektisüsteemide puhul, mida kasutavad õiguskaitseasutused või mida kasutatakse nende nimel selleks, et teha prognoose, profiile või riskianalüüse, mis põhinevad füüsiliste isikute profiilianalüüsil või andmeanalüüsil või füüsiliste isikute rühmade või asukohtade profiilianalüüsil, võttes aluseks isiksuseomadused, sealhulgas isiku asukoha või füüsiliste isikute või isikute rühmade varasema kuritegeliku käitumise, eesmärgiga prognoosida tegelikke või võimalikke kuritegusid või muud kriminaalset sotsiaalset käitumist või haldusõiguserikkumisi, sealhulgas pettuste ennustamise süsteemid, on eriline oht diskrimineerida teatavaid isikuid või isikute rühmi, kuna need süsteemid rikuvad inimväärikust ja süütuse presumptsiooni, mis on keskne õiguspõhimõte. Seepärast peaksid sellised tehisintellektisüsteemid olema keelatud.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 b (uus)
(26b)  Biomeetriliste andmete valimatu ja sihipäratu kogumine sotsiaalmeediast või videovalve salvestistest näotuvastuse andmebaaside loomiseks või laiendamiseks suurendab massilise jälgimise tunnet ning võib viia põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse õiguse ränkade rikkumisteni. Seepärast peaks tehisintellektisüsteemide kasutamine sel eesmärgil olema keelatud.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 c (uus)
(26c)  On tõsiseid kahtlusi, kas tehisintellektisüsteemidel, mille eesmärk on tuvastada emotsioone, füüsilisi või füsioloogilisi tunnuseid, nagu näoilmed, liigutused, pulss või hääl, on teaduslik alus. Emotsioonid või nende väljendumine ja tajumine varieerub märkimisväärselt eri kultuurides ja olukordades ning isegi üksikisiku tasemel. Selliste tehnoloogiate peamisteks puudusteks on piiratud usaldusväärsus (emotsioonikategooriaid ei väljendata usaldusväärselt ega seostata ühiste füüsiliste või füsioloogiliste liigutustega), vähene spetsiifilisus (füüsilised või füsioloogilised väljendused ei vasta täielikult emotsioonikategooriatele) ja piiratud üldistatavus (konteksti ja kultuuri mõju ei ole piisavalt arvesse võetud). Usaldusväärsusega seotud probleemid ja sellest tulenevalt ka suur kuritarvitamise oht võivad tekkida eelkõige süsteemi kasutuselevõtmisel tegelikes olukordades, mis on seotud õiguskaitse, piirihalduse, töökoha ja haridusasutustega. Seetõttu tuleks keelata selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis on ette nähtud kasutamiseks sellises kontekstis füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 d (uus)
(26d)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada tavasid, mis on keelatud liidu õigusaktidega, sealhulgas andmekaitseõiguse, diskrimineerimisvastase õiguse, tarbijakaitseõiguse ja konkurentsiõiguse alusel.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Suure riskiga tehisintellektisüsteem tuleks liidus turule lasta või kasutusele võtta üksnes siis, kui see vastab teatavatele kohustuslikele nõuetele. Need nõuded peaksid tagama, et liidus kättesaadavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid või tehisintellektisüsteemid, mille väljundit kasutatakse liidus muul viisil, ei kujuta endast vastuvõetamatut riski liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud liidu oluliste avalike huvide suhtes. Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks pidada üksnes selliseid tehisintellektisüsteeme, millel on liidus oluline kahjulik mõju inimeste tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, ning selline piirang minimeerib kõik võimalikud rahvusvahelise kaubanduse piirangud, kui neid peaks olema.
(27)  Suure riskiga tehisintellektisüsteem tuleks liidus turule lasta, kasutusele võtta või seda tuleks kasutada üksnes siis, kui see vastab teatavatele kohustuslikele nõuetele. Need nõuded peaksid tagama, et liidus kättesaadavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid või tehisintellektisüsteemid, mille väljundit kasutatakse liidus muul viisil, ei kujuta endast vastuvõetamatut riski liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud liidu oluliste avalike huvide suhtes, sealhulgas inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja keskkonna suhtes. Et tagada vastavus valdkondlikele õigusaktidele ja hoida ära dubleerimist, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide ja kasutusviiside puhul võtta arvesse valdkondlikke õigusakte, milles on sätestatud nõuded käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, näiteks määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, ja määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning direktiiv 2006/42/EÜ masinate kohta. Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks pidada üksnes selliseid tehisintellektisüsteeme, millel on liidus oluline kahjulik mõju inimeste tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, ning selline piirang minimeerib kõik võimalikud rahvusvahelise kaubanduse piirangud, kui neid peaks olema. Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikke muutusi tehisintellektisüsteemide kasutamises, tuleks III lisas esitatud suure riskiga valdkondade ja kasutusjuhtumite loetelu siiski korrapäraselt läbi vaadata.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, eriti juhul, kui sellised süsteemid on toodete komponendid. Kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktide eesmärkidega hõlbustada toodete vaba liikumist siseturul ja tagada, et siseturule saabuvad ainult ohutud ja muul viisil nõuetele vastavad tooted, on oluline tõhusalt ära hoida ja leevendada riske, mille toode kui tervik võib põhjustada oma digitaalsete komponentide, sh tehisintellektisüsteemide tõttu. Näiteks üha autonoomsemad robotid peaksid suutma ohutult töötada ja täita oma ülesandeid keerukates keskkondades, seda nii tootmise kui ka isikliku abi ja hoolduse valdkonnas. Sama moodi peaksid usaldusväärsed ja täpsed olema tervishoiusektoris kasutatavad üha keerulisemad diagnostikasüsteemid ja inimeste otsuseid toetavad süsteemid, sest seal on tegemist elu ja tervise seisukohast eriti oluliste otsustega. Tehisintellektisüsteemi liigitamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks on eriti oluline see, kui ulatuslik on tehisintellektisüsteemi kahjulik mõju põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigustele. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, mittediskrimineerimine, tarbijakaitse, töötajate õigused, puuetega inimeste õigused, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele, süütuse presumptsioon ja õigus heale haldusele. Lisaks nimetatud õigustele on oluline rõhutada, et lastel on eraldi õigused, mis on sätestatud ELi harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis (mida on põhjalikumalt käsitletud ÜRO lapse õiguste komitee üldises märkuses nr 25 digikeskkonna kohta), kusjuures mõlema dokumendi kohaselt tuleb arvesse võtta laste haavatavust ja näha ette nende heaoluks vajalik kaitse ja hoolitsus. Hinnates, kui tõsist kahju võib tehisintellektisüsteem põhjustada, muu hulgas inimeste tervise ja ohutuse vallas, tuleks kaaluda ka põhiõiguste hartas sätestatud ja liidu põhimõtetega rakendatud põhiõigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele.
(28)  Tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, eriti juhul, kui sellised süsteemid on toodete turvakomponendid. Kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktide eesmärkidega hõlbustada toodete vaba liikumist siseturul ja tagada, et siseturule saabuvad ainult ohutud ja muul viisil nõuetele vastavad tooted, on oluline tõhusalt ära hoida ja leevendada riske, mille toode kui tervik võib põhjustada oma digitaalsete komponentide, sh tehisintellektisüsteemide tõttu. Näiteks üha autonoomsemad robotid peaksid suutma ohutult töötada ja täita oma ülesandeid keerukates keskkondades, seda nii tootmise kui ka isikliku abi ja hoolduse valdkonnas. Sama moodi peaksid usaldusväärsed ja täpsed olema tervishoiusektoris kasutatavad üha keerulisemad diagnostikasüsteemid ja inimeste otsuseid toetavad süsteemid, sest seal on tegemist elu ja tervise seisukohast eriti oluliste otsustega.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Tehisintellektisüsteemi liigitamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks on eriti oluline see, kui ulatuslik on tehisintellektisüsteemi kahjulik mõju põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigustele. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, mittediskrimineerimine, õigus haridusele, tarbijakaitse, töötajate õigused, puuetega inimeste õigused, sooline võrdõiguslikkus, intellektuaalomandiõigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele, süütuse presumptsioon ja õigus heale haldusele. Lisaks nimetatud õigustele on oluline rõhutada, et lastel on eraldi õigused, mis on sätestatud ELi harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis (mida on põhjalikumalt käsitletud ÜRO lapse õiguste komitee üldises märkuses nr 25 digikeskkonna kohta), kusjuures mõlema dokumendi kohaselt tuleb arvesse võtta laste haavatavust ja näha ette nende heaoluks vajalik kaitse ja hoolitsus. Hinnates, kui tõsist kahju võib tehisintellektisüsteem põhjustada, muu hulgas inimeste tervise ja ohutuse või keskkonna vallas, tuleks kaaluda ka põhiõiguste hartas sätestatud ja liidu põhimõtetega rakendatud põhiõigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Mis puudutab suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/200839, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/201340, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/201341, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/79743, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/85844, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EU) 2018/113945 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/214446 kohaldamisalasse, siis on otstarbekas muuta kõnealuseid õigusakte tagamaks, et kui komisjon võtab nimetatud õigusaktide põhjal edaspidi vastu asjaomaseid delegeeritud või rakendusakte, võtab ta arvesse käesolevas määruses suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sätestatud kohustuslikke nõudeid, tuginedes iga sektori tehnilistele ja regulatiivsetele iseärasustele ja ilma, et ta sekkuks nende õigusaktidega kehtestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja jõustamismehhanismidesse või -asutustesse.
(29)  Mis puudutab suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/200839, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/201340, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/201341, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/79743, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/85844, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EU) 2018/113945 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/214446 kohaldamisalasse, siis on otstarbekas muuta kõnealuseid õigusakte tagamaks, et kui komisjon võtab nimetatud õigusaktide põhjal edaspidi vastu asjaomaseid delegeeritud või rakendusakte, võtab ta arvesse käesolevas määruses suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sätestatud kohustuslikke nõudeid, tuginedes iga sektori tehnilistele ja regulatiivsetele iseärasustele ja ilma, et ta sekkuks nende õigusaktidega kehtestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis-, turujärelevalve- ja jõustamismehhanismidesse või -asutustesse.
__________________
__________________
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146);
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146);
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Mis puudutab tehisintellektisüsteeme, mis on toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, mis kuuluvad teatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, siis on otstarbekas liigitada need tehisintellektisüsteemid käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui nende asjaomaste liidu õigusaktide alusel teeb kõnealuse toote vastavushindamise kolmandast isikust vastavushindamisasutus. Sellised tooted on eeskätt masinad, mänguasjad, liftid, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid, raadioseadmed, surveseadmed, lõbusõidulaevade varustus, köisteed, küttegaasiseadmed, meditsiiniseadmed ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmed.
(30)  Mis puudutab tehisintellektisüsteeme, mis on toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, mis kuuluvad II lisas loetletud liidu ühtlustamisõiguse kohaldamisalasse, siis on otstarbekas liigitada need tehisintellektisüsteemid käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui asjaomase liidu õiguse alusel teeb toote vastavushindamise oluliste ohutusnõuetega kooskõla tagamiseks kolmandast isikust vastavushindamisasutus. Sellised tooted on eeskätt masinad, mänguasjad, liftid, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid, raadioseadmed, surveseadmed, lõbusõidulaevade varustus, köisteed, küttegaasiseadmed, meditsiiniseadmed ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmed.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  See, kui tehisintellektisüsteem liigitatakse käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei peaks ilmtingimata tähendama, et toodet, mille turvakomponent see tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteemi ennast kui toodet peetakse suure riskiga tooteks vastavalt selle toote suhtes kohaldatavate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Esmajoones puudutab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/74547 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/746,48 kui keskmise ja suure riskiga toodete puhul on ette nähtud kolmanda isiku tehtav vastavushindamine.
(31)  See, kui tehisintellektisüsteem liigitatakse käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei peaks tähendama, et toodet, mille turvakomponent see tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteemi ennast kui toodet peetakse suure riskiga tooteks vastavalt selle toote suhtes kohaldatava liidu ühtlustamisõigusega kehtestatud kriteeriumidele. Esmajoones puudutab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/74547 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/746,48 kui keskmise ja suure riskiga toodete puhul on ette nähtud kolmanda isiku tehtav vastavushindamine.
__________________
__________________
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid, st suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis ei ole toodete turvakomponendid või ise tooted, on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui need põhjustavad oma sihtotstarbe tõttu suure riski ja ähvardavad kahjustada inimeste tervist ja ohutust või põhiõigusi, võttes arvesse nii võimaliku kahju tõsidust kui ka selle tekkimise tõenäosust, ja kui neid kasutatakse määruses eelnevalt täpselt kindlaks määratud valdkondades. Nende süsteemide kindlakstegemine põhineb samadel meetoditel ja kriteeriumidel, mida kavatsetakse kasutada suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu tulevaste võimalike muudatuste jaoks.
(32)  Eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid, st suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis ei ole toodete turvakomponendid või ise tooted ning mis on loetletud ühes valdkondadest või kasutusmallidest III lisas, on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui need põhjustavad oma sihtotstarbe tõttu olulise riski ja ähvardavad kahjustada inimeste tervist ja ohutust või põhiõigusi, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse kriitilise infrastruktuuri turvakomponendina. Sellise olulise kahju tekkimise riski tuvastamiseks tuleks hinnata ühelt poolt sellise riski mõju, arvestades selle tõsidust, intensiivsust, esinemise tõenäosust ja kestust kokku, ning teiselt poolt seda, kas risk võib mõjutada üksikisikut, mitut isikut või teatavat isikute rühma. Sellise kombinatsiooni tulemuseks võib olla näiteks suur tõsidus, kuid väike tõenäosus mõjutada füüsilist isikut, või suur tõenäosus mõjutada isikute rühma pika aja jooksul, kuid vähese tõsidusega, sõltuvalt kontekstist. Nende süsteemide kindlakstegemine põhineb samadel meetoditel ja kriteeriumidel, mida kavatsetakse kasutada suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu tulevaste võimalike muudatuste jaoks.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
(32a)  Pakkujad, kelle tehisintellektisüsteemid kuuluvad ühte III lisas loetletud valdkondadest ja kasutusmallidest ning kes leiavad, et nende süsteem ei kujuta endast tervisele, ohutusele, põhiõigustele või keskkonnale olulist riski, peaksid teavitama sellest riiklikke järelevalveasutusi, esitades põhjendatud teate. Selleks võib esitada üheleheküljelise kokkuvõtte tehisintellektisüsteemi käsitlevast asjakohasest teabest, sealhulgas selle sihtotstarbest ja sellest, miks see ei kujuta endast tervisele, ohutusele, põhiõigustele või keskkonnale olulist riski. Komisjon peaks täpsustama kriteeriumid, mis võimaldavad äriühingutel hinnata, kas nende süsteem põhjustaks selliseid riske, ning töötama välja lihtsasti kasutatava ja standardvormi teavitamiseks. Pakkujad peaksid esitama teate võimalikult varakult ja igal juhul enne tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu, ideaaljuhul arendusetapis, ning neil peaks olema vabadus lasta see turule mis tahes ajal pärast teavitamist. Kui aga asutuse hinnangul on tehisintellektisüsteem valesti liigitatud, peaks ta esitama teatele vastuväite kolme kuu jooksul. Vastuväidet tuleks põhjendada ja selles tuleks piisavalt põhjalikult selgitada, miks tehisintellektisüsteem on valesti liigitatud. Pakkujale peaks jääma õigus otsus edasi kaevata, esitades täiendavaid argumente. Kui teatele ei ole kolme kuu jooksul vastuväiteid esitatud, võivad riiklikud järelevalveasutused siiski sekkuda, kui tehisintellektisüsteem kujutab endast ohtu riiklikul tasandil, nii nagu mis tahes muu turul oleva tehisintellektisüsteemi puhul. Riiklikud järelevalveasutused peaksid esitama tehisintellektiametile aastaaruanded, milles kirjeldatakse üksikasjalikult saadud teateid ja tehtud otsuseid.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Eriti oluline on see vanuse, etniline päritolu, soo või puuete puhul. Seepärast tuleks nii reaalajas kui ka tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid liigitada suure riskiga süsteemideks. Arvestades, milliseid riske need süsteemid põhjustavad, tuleks mõlemat liiki biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide suhtes kohaldada logimisvõimekuse ja inimjärelevalve erinõudeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Kuna biomeetrilised andmed on määruse 2016/679 kohaselt tundlike isikuandmete erikategooria, on asjakohane liigitada mitmed biomeetriliste ja biomeetrilistel andmetel põhinevate süsteemide kriitilised kasutusmallid kõrge riskiga kategooriateks. Tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud füüsiliste isikute biomeetriliseks tuvastamiseks ja tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud selleks, et teha biomeetriliste või biomeetriapõhiste andmete põhjal järeldusi füüsiliste isikute isikuomaduste kohta, sealhulgas emotsioonituvastussüsteemid, välja arvatud need, mis on käesoleva määruse alusel keelatud, tuleks seepärast liigitada kõrge riskiga süsteemideks. See ei peaks hõlmama tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimissüsteeme, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ega süsteeme, mida kasutatakse füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, seadmele või ruumidele (üks ühele kontroll). Biomeetrilisi ja biomeetriapõhiseid süsteeme, mis on liidu õiguses ette nähtud küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse meetmete võimaldamiseks, ei tohiks pidada oluliseks riskiks tervisele, ohutusele ja põhiõigustele.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Elutähtsa taristu juhtimise ja käitamisega seoses on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maanteeliikluse korraldamise ja käitamise või vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise turvakomponentidena, sest nende tõrge või talitlushäire võib seada ohtu paljude inimeste elu ja tervise ning põhjustada märgatavaid häireid tavapärases sotsiaalses ja majandustegevuses.
(34)  Elutähtsa taristu juhtimise ja käitamisega seoses on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise ning kriitilise infrastruktuuri korraldamise ja käitamise turvakomponentidena, sest nende tõrge või talitlushäire võib rikkuda sellise elutähtsa taristu ohutust ja terviklikkust või seada ohtu paljude inimeste elu ja tervise ning põhjustada märgatavaid häireid tavapärases sotsiaalses ja majandustegevuses. Elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa digitaristu ohutuskomponendid on süsteemid, mida kasutatakse elutähtsa taristu füüsilise puutumatuse või inimeste tervise ja ohutuse ning vara otseseks kaitsmiseks. Selliste komponentide rike või talitlushäire võib otseselt ohustada elutähtsa taristu füüsilist puutumatust ning võib seega kujutada ohtu inimeste tervisele ja ohutusele ning varale. Üksnes küberturvalisuse tagamiseks mõeldud komponente ei tuleks käsitada turvakomponentidena. Selliste turvakomponentide hulka võivad kuuluda näiteks veerõhu või tulekahjuhäire kontrollimise süsteemid pilvandmetöötluse keskustes.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse hariduses või kutseõppes esmajoones selleks, et määrata kindlaks juurdepääs haridus- ja kutseõppeasutustele või määrata isikud neisse või hinnata hariduse osana või selle eeltingimusena isikute teste, tuleks käsitada suure riskiga süsteemidena, sest need võivad ära määrata inimese haridusliku ja kutsealase käekäigu ning mõjutada seega nende toimetulekut. Kui sellised süsteemid ei ole korralikult projekteeritud või kui neid ei kasutata korralikult, võivad need rikkuda õigust haridusele ja koolitusele, aga ka õigust mitte olla diskrimineeritud, ning põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid.
(35)  Tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtt hariduses on oluline, et aidata ajakohastada kogu haridussüsteemi, parandada hariduse kvaliteeti nii internetis kui ka väljaspool seda ning kiirendada digiharidust, tehes selle laiemalt kättesaadavaks. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse hariduses või kutseõppes esmajoones selleks, et määrata kindlaks juurdepääs haridus- ja kutseõppeasutustele või oluliselt mõjutada vastuvõtuotsuseid või määrata isikud neisse või hinnata hariduse osana või selle eeltingimusena isikute teste, või hinnata isiku sobivat haridustaset ja oluliselt mõjutada hariduse ja koolituse taset, mida isikud saavad või millele nad saavad juurde pääseda, või jälgida ja tuvastada õpilaste keelatud käitumist katsete ajal, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest need võivad ära määrata inimese haridusliku ja kutsealase käekäigu ning mõjutada seega nende toimetulekut. Kui sellised süsteemid ei ole korralikult projekteeritud või kui neid ei kasutata korralikult, võivad need olla eriti sekkuvad ja rikkuda õigust haridusele ja koolitusele, aga ka õigust mitte olla diskrimineeritud, ning põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puudega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritoluga või seksuaalse sättumustega inimeste vastu.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse tööhõive, töötajate juhtimise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaluste valdkonnas, eeskätt inimeste töölevõtmiseks ja valikuks, edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuste tegemiseks ning ülesannete jagamise, seire või inimeste hindamise jaoks tööga seotud lepingulistes suhete kontekstis, sest need süsteemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende inimeste tulevasi karjääriväljavaateid ja toimetulekut. Asjaomased tööga seotud lepingulised suhted peaksid käima ka selliste töötajate ja isikute kohta, kes osutavad teenuseid platvormide kaudu, nagu on nimetatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis. Põhimõtteliselt ei tuleks selliseid isikuid käsitada kasutajatena käesoleva määruse tähenduses. Värbamisprotsessi käigus ning isikute hindamisel, edutamisel ja ametisse jäämisel tööga seotud lepinguliste suhete kontekstis võivad sellised süsteemid põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mis on suunatud näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritolu või seksuaalse sättumusega isikute vastu. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse nende isikute töötulemuste ja käitumise seireks, võivad mõjutada ka nende õigust andmekaitsele ja privaatsusele.
(36)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse tööhõive, töötajate juhtimise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaluste valdkonnas, eeskätt inimeste töölevõtmiseks ja valikuks, töösuhte alustamise, edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuste oluliseks mõjutamiseks või otsuste tegemiseks ning isiku käitumise, isikuomaduste või biomeetriliste andmete põhjal isikupärastatud ülesannete jagamise, seire või inimeste hindamise jaoks tööga seotud lepingulistes suhete kontekstis, sest need süsteemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende inimeste tulevasi karjääriväljavaateid ja toimetulekut ning töötajate õigusi. Asjaomased tööga seotud lepingulised suhted peaksid sisuliselt käima ka selliste töötajate ja isikute kohta, kes osutavad teenuseid platvormide kaudu, nagu on nimetatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis. Värbamisprotsessi käigus ning isikute hindamisel, edutamisel ja ametisse jäämisel tööga seotud lepinguliste suhete kontekstis võivad sellised süsteemid põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mis on suunatud näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritolu või seksuaalse sättumusega isikute vastu. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse nende isikute töötulemuste ja käitumise seireks, võivad õõnestada ka nende põhiõiguste olemust andmekaitsele ja privaatsusele. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide pädevust kehtestada täpsemad reeglid tehisintellektisüsteemide kasutamiseks tööhõive kontekstis.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Veel üks valdkond, milles tuleks tehisintellektisüsteemide kasutamisele erilist tähelepanu pöörata, on teatavate selliste oluliste era- ja avalik-õiguslike teenuste ja hüvede juurdepääsetavus ja kasutamine, mida inimesed vajavad, et ühiskonnas täielikult osaleda või oma elatustaset parandada. Eeskätt tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, sest need panevad paika inimese juurdepääsu finantsvahenditele või olulistele teenustele, nagu kinnisvara, elekter ja telekommunikatsiooniteenused. Sel otstarbel kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada inimeste või rühmade diskrimineerimist ja põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mille aluseks on näiteks rassiline või etniline päritolu, puuded, vanus, seksuaalne sättumus, või avaldada uut liiki diskrimineerivat mõju. Arvestades mõju väga piiratud ulatust ja turul kättesaadavaid alternatiive, on otstarbekas teha erand tehisintellektisüsteemidele, mille eesmärk on krediidivõimelisuse hindamine ja krediidihindamine, kui sellised süsteemid võtavad kasutusele väikepakkujad oma tarbeks. Füüsilised isikud, kes taotlevad või saavad avaliku sektori asutustelt sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, sõltuvad tavaliselt nendest toetustest ja teenustest ning on vastutavate asutustega võrreldes haavatavas olukorras. Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas ametiasutus peaks sellise toetuse või teenuse tagasi lükkama, seda vähendama, selle tühistama või tagasi nõudma, võib neil süsteemidel olla märkimisväärne mõju inimese toimetulekule ning need süsteemid võivad rikkuda inimeste põhiõigusi, näiteks õigust sotsiaalkaitsele, mittediskrimineerimisele, inimväärikusele või tõhusale õiguskaitsevahendile. Seepärast tuleks need süsteemid liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks. Samas ei tohiks käesolev määrus takistada uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist avalikus halduses, kus oleks nõuetekohaste ja ohutute tehisintellektisüsteemide laialdasemast kasutamisest rohkelt kasu tingimusel, et need süsteemid ei põhjusta juriidilistele ja füüsilistele isikutele suuri riske. Lisaks eelnimetatule tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse kiirabi ja päästeteenistuse väljasaatmiseks ja väljakutsete prioriseerimiseks, sest need teevad otsuseid olukordades, mis on inimeste elu, tervise ja vara seisukohast väga kriitilised.
(37)  Veel üks valdkond, milles tuleks tehisintellektisüsteemide kasutamisele erilist tähelepanu pöörata, on teatavate selliste oluliste era- ja avalik-õiguslike teenuste ja hüvede, sealhulgas tervishoiuteenused ja põhiteenused, kaasa arvatud - kuid mitte ainult - eluase, elekter, küte/jahutus ja internet, juurdepääsetavus ja kasutamine, mida inimesed vajavad, et ühiskonnas täielikult osaleda või oma elatustaset parandada. Eeskätt tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, sest need panevad paika inimese juurdepääsu finantsvahenditele või olulistele teenustele, nagu kinnisvara, elekter ja telekommunikatsiooniteenused. Sel otstarbel kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada inimeste või rühmade diskrimineerimist ja põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mille aluseks on näiteks rassiline või etniline päritolu, sugu, puuded, vanus, seksuaalne sättumus, või avaldada uut liiki diskrimineerivat mõju. Liidu õigusega ette nähtud tehisintellektisüsteeme, mille eesmärk on avastada pettusi finantsteenuste pakkumisel, ei tohiks käesoleva määruse alusel siiski pidada suure riskiga süsteemideks. Füüsilised isikud, kes taotlevad või saavad avaliku sektori asutustelt sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, sealhulgas tervishoiuteenuseid ja esmatähtsaid teenuseid, kaasa arvatud - kuid mitte ainult - eluase, elekter, küte/jahutus ja internet, sõltuvad tavaliselt nendest toetustest ja teenustest ning on vastutavate asutustega võrreldes haavatavas olukorras. Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas ametiasutus peaks sellise toetuse andmisest või teenuse osutamisest keelduma, seda vähendama, selle tühistama või tagasi nõudma, võib neil süsteemidel olla märkimisväärne mõju inimese toimetulekule ning need süsteemid võivad rikkuda inimeste põhiõigusi, näiteks õigust sotsiaalkaitsele, mittediskrimineerimisele, inimväärikusele või tõhusale õiguskaitsevahendile. Samamoodi võivad tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud otsuste tegemiseks füüsiliste isikute tervise- ja elukindlustuse saamise õiguse kohta või nende otsuste oluliseks mõjutamiseks, avaldada olulist mõju isikute elatusvahenditele ja rikkuda nende põhiõigusi, näiteks piirates juurdepääsu tervishoiuteenustele või jätkates diskrimineerimist isikuomaduste alusel. Seepärast tuleks need süsteemid liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks. Samas ei tohiks käesolev määrus takistada uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist avalikus halduses, kus oleks nõuetekohaste ja ohutute tehisintellektisüsteemide laialdasemast kasutamisest rohkelt kasu tingimusel, et need süsteemid ei põhjusta juriidilistele ja füüsilistele isikutele suuri riske. Lisaks eelnimetatule tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse eraisikute hädaabikõnede hindamiseks ja liigitamiseks või kiirabi ja päästeteenistuse väljasaatmiseks ja väljakutsete prioriseerimiseks, sest need teevad otsuseid olukordades, mis on inimeste elu, tervise ja vara seisukohast väga kriitilised.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)  Võttes arvesse politsei- ja õigusasutuste rolli ja vastutust ning nende poolt kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks tehtavate otsuste mõju, tuleb mõned tehisintellektirakenduste kasutusmallid õiguskaitses liigitada kõrge riskiastmega kasutamiseks, eelkõige juhtudel, kui see võib oluliselt mõjutada üksikisikute elu või põhiõigusi.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Õiguskaitseasutuste toiminguid, millega kaasneb tehisintellektisüsteemide teatav kasutamine, iseloomustab võimu väga ebavõrdne jaotumine ja nende tulemuseks võib olla jälgimine, arreteerimine või füüsilise isiku vabaduse võtmine, aga ka muu kahjulik mõju põhiõiguste hartaga tagatud põhiõigustele. Tehisintellektisüsteem võib olla inimeste valikul diskrimineeriv või muul moel ebatäpne või ebaõiglane, eriti juhul, kui selle treenimiseks ei ole kasutatud kvaliteetseid andmeid, kui süsteemi täpsus või stabiilsus ei ole piisavad või kui seda ei ole enne turule laskmist või muul moel kasutusele võtmist korralikult projekteeritud ja testitud. Kahjustatud võib saada ka võimalus kasutada selliseid olulisi menetluslikke põhiõigusi, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele ja süütuse presumptsioon, seda eriti juhul, kui sellised tehisintellektisüsteemid ei ole piisavalt läbipaistvad, selgitatavad ja dokumenteeritud. Seepärast on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks hulk tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitses, kus täpsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus on eriti olulised, et hoida ära kahjulikku mõju, säilitada üldsuse usaldus ning tagada aruandekohustus ja tõhus õiguskaitse. Arvestades kõnealuste toimingute olemust ja nendega seotud riske, peaksid selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluma eeskätt need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud õiguskaitseasutustele kasutamiseks individuaalsete riskihindamiste, valedetektorite ja samalaadsete vahendite jaoks või füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks, süvavõltsingute avastamiseks, tõendite usaldusväärsuse hindamiseks kriminaalmenetluses, tegeliku või potentsiaalse kuriteo esinemise või kordumise prognoosimiseks füüsiliste isikute profiilianalüüsi põhjal või füüsiliste isikute või rühmade isikuomaduste, erijoonte või varasema kuritegeliku käitumise hindamiseks, kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus tehtavaks profiilianalüüsiks, aga ka füüsilisi isikuid puudutavaks kuritegude analüüsiks. Tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud spetsiaalselt maksu- ja tolliasutustele haldusmenetlustes kasutamiseks, ei tuleks käsitada suure riskiga tehisintellektisüsteemidena, mida õiguskaitseasutused kasutavad süütegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil.
(38)  Õiguskaitseasutuste toiminguid, millega kaasneb tehisintellektisüsteemide teatav kasutamine, iseloomustab võimu väga ebavõrdne jaotumine ja nende tulemuseks võib olla jälgimine, arreteerimine või füüsilise isiku vabaduse võtmine, aga ka muu kahjulik mõju põhiõiguste hartaga tagatud põhiõigustele. Tehisintellektisüsteem võib olla inimeste valikul diskrimineeriv või muul moel ebatäpne või ebaõiglane, eriti juhul, kui selle treenimiseks ei ole kasutatud kvaliteetseid andmeid, kui süsteemi toimimine, selle täpsus või stabiilsus ei ole piisavad või kui seda ei ole enne turule laskmist või muul moel kasutusele võtmist korralikult projekteeritud ja testitud. Kahjustatud võib saada ka võimalus kasutada selliseid olulisi menetluslikke põhiõigusi, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele ja süütuse presumptsioon, seda eriti juhul, kui sellised tehisintellektisüsteemid ei ole piisavalt läbipaistvad, selgitatavad ja dokumenteeritud. Seepärast on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks hulk tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitses, kus täpsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus on eriti olulised, et hoida ära kahjulikku mõju, säilitada üldsuse usaldus ning tagada aruandekohustus ja tõhus õiguskaitse. Arvestades kõnealuste toimingute olemust ja nendega seotud riske, peaksid selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluma eeskätt need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel, või liidu asutustele või organitele, kes toetavad õiguskaitseasutusi, valedetektorite ja samalaadsete vahenditena, kui nende kasutamine on kehtiva liidu ja siseriikliku õiguse alusel lubatud, et hinnata tõendite usaldusväärsust kriminaalmenetluses, kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus tehtavaks profiilianalüüsiks, aga ka füüsilisi isikuid puudutavaks kuritegude analüüsiks. Tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud spetsiaalselt maksu- ja tolliasutustele haldusmenetlustes kasutamiseks, ei tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, mida õiguskaitseasutused kasutavad süütegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Tehisintellekti vahendite kasutamine õiguskaitse- ja õigusasutuste poolt ei tohiks muutuda ebavõrdsuse, sotsiaalse lõhestatuse või tõrjutuse teguriks. Tehisintellekti vahendite kasutamise mõju kahtlusaluste kaitseõigustele ei tohiks eirata, eelkõige raskusi sisulise teabe saamisel nende toimimise kohta ja sellest tulenevaid raskusi nende tulemuste vaidlustamisel kohtus, eriti uurimise all olevate isikute poolt.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Rände-, varjupaiga- ja piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad inimesi, kes on tihtipeale eriti haavatavas olukorras ja sõltuvad pädevate asutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele kasutamiseks valedetektorite ja samalaadsete vahenditena või füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks; teatavate liikmesriigi territooriumile siseneva või viisat või varjupaika taotleva füüsilise isiku põhjustatavate riskide hindamiseks; füüsiliste isikute asjaomaste dokumentide ehtsuse kontrollimiseks; pädevate asutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, et teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele. Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL,49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/200950 ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele.
(39)  Rände-, varjupaiga- ja piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad inimesi, kes on tihtipeale eriti haavatavas olukorras ja sõltuvad pädevate asutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele või nende nimel, või liidu asutustele või organitele valedetektorite ja samalaadsete vahenditena, kui nende kasutamine on liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, et hinnata teatavaid riske, mida kujutavad endast füüsilised isikud, kes sisenevad liikmesriigi territooriumile või taotlevad viisat või varjupaika; füüsiliste isikute asjaomaste dokumentide ehtsuse kontrollimiseks; pädevate asutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel ja nendega seotud tunnistuste õigsuse hindamisel, et teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele; isikuandmete jälgimiseks, seireks ja töötlemiseks seoses piirihaldusega, et füüsilisi isikuid avastada, ära tunda või tuvastada; rändeliikumiste ja piiriületustega seotud suundumuste prognoosimiseks. Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL,49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/200950 ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele. Liikmesriigid või liidu institutsioonid ja asutused ei tohiks mingil juhul kasutada tehisintellektisüsteeme rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonnas selleks, et kõrvale hoida oma 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist tulenevatest rahvusvahelistest kohustustest, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga, ega kasutada neid mingil viisil tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rikkumiseks ega liidu territooriumile sisenemise ohutute ja tõhusate seaduslike kanalite, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saamise õiguse keelamiseks.
__________________
__________________
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Teatavad õigusemõistmise ja demokraatlike protsesside jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemid tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju demokraatiale, õigusriigile, üksikisiku vabadustele ning õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Eeskätt võimalikust kallutatusest, vigadest ja läbipaistmatusest tulenevate riskidega toimetulemiseks on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud abistama õigusasutusi faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse rakendamisel konkreetse faktide kogumi suhtes. Samas ei tohiks selline liigitamine siiski laieneda tehisintellektisüsteemidele, mis on mõeldud puhtalt halduslikeks abitegevusteks, mis ei mõjuta tegelikku õigusemõistmist konkreetsetel juhtudel, nagu kohtuotsuste, dokumentide või andmete anonüümimine või pseudonüümimine, töötajatevaheline suhtlus, haldusülesanded või ressursside jaotamine.
(40)  Teatavad õigusemõistmise ja demokraatlike protsesside jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemid tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju demokraatiale, õigusriigile, üksikisiku vabadustele ning õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Eeskätt võimalikust kallutatusest, vigadest ja läbipaistmatusest tulenevate riskidega toimetulemiseks on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks õigusasutustele või haldusorganitele või nende nimel, et abistada õigusasutusi või haldusorganeid faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse rakendamisel konkreetse faktide kogumi suhtes või mida kasutatakse samal viisil vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Tehisintellekti vahendite kasutamine võib toetada, kuid ei tohiks asendada kohtunike otsustusõigust ega kohtute sõltumatust, sest lõppotsuste tegemine peab jääma inimtegevuse ja -otsuste kanda. Samas ei tohiks selline liigitamine siiski laieneda tehisintellektisüsteemidele, mis on mõeldud puhtalt halduslikeks abitegevusteks, mis ei mõjuta tegelikku õigusemõistmist konkreetsetel juhtudel, nagu kohtuotsuste, dokumentide või andmete anonüümimine või pseudonüümimine, töötajatevaheline suhtlus, haldusülesanded või ressursside jaotamine.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Et käsitleda riske, mis tulenevad põhjendamatust välisest sekkumisest põhiõiguste harta artiklis 39 sätestatud hääletamisõigusesse ning ebaproportsionaalsest mõjust demokraatlikele protsessidele, demokraatiale ja õigusriigile, tuleks tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et mõjutada valimiste või rahvahääletuste tulemusi või füüsiliste isikute hääletamiskäitumist nende hääletamisel valimistel või referendumitel, liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille väljundiga füüsilised isikud otseselt kokku ei puutu, näiteks vahendid, mida kasutatakse poliitiliste kampaaniate korraldamiseks, optimeerimiseks ja struktureerimiseks halduslikust ja logistilisest seisukohast.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 b (uus)
(40b)  Arvestades seda, kui suures ulatuses kasutavad füüsilised isikud väga suurte digiplatvormidena määratletud sotsiaalmeediaplatvormide teenuseid, saab selliseid digiplatvorme kasutada viisil, mis mõjutab tugevalt veebiturvalisust, avaliku arvamuse ja debati kujundamist, valimisi ja demokraatlikke protsesse ning ühiskondlikke muresid. Seepärast on asjakohane, et tehisintellektisüsteemide suhtes, mida need digiplatvormid oma soovitussüsteemides kasutavad, kohaldatakse käesolevat määrust, et tagada tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele, sealhulgas andmehalduse, tehnilise dokumentatsiooni ja jälgitavuse, läbipaistvuse, inimjärelevalve, täpsuse ja töökindluse tehnilistele nõuetele. Käesoleva määruse järgimine peaks võimaldama sellistel väga suurtel digiplatvormidel täita oma laiemaid riskihindamis- ja riskimaandamiskohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34 ja 35. Käesolevas määruses sätestatud kohustused ei piira määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist ja peaksid täiendama määruses (EL) 2022/2065 ette nähtud kohustusi, kui sotsiaalmeediaplatvorm on määratud väga suureks digiplatvormiks. Arvestades väga suurteks digiplatvormideks määratud sotsiaalmeediaplatvormide üleeuroopalist mõju, peaksid määruse (EL) 2022/2065 alusel määratud asutused tegutsema selle sätte jõustamisel jõustamisasutustena.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Kui tehisintellektisüsteem on käesoleva määruse alusel liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei tuleks seda tõlgendada nii, et süsteemi kasutamine on ilmtingimata seaduslik muude liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusaktide alusel, mis käsitlevad näiteks isikuandmete kaitset, valedetektorite või samalaadsete toodete kasutamist või muude süsteemide kasutamist füüsiliste isikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks. Edaspidi peaks igasugune selline kasutamine toimuma üksnes kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis tulenevad põhiõiguste hartast ja kohaldatavatest liidu teisese õiguse aktidest ja siseriiklikust õigusest. Käesolevat määrust ei tohiks käsitada isikuandmete, sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete eriliikide töötlemise õigusliku alusena.
(41)  Kui tehisintellektisüsteem on käesoleva määruse alusel liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei tuleks seda tõlgendada nii, et süsteemi kasutamine on ilmtingimata seaduslik või ebaseaduslik muude liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusaktide alusel, mis käsitlevad näiteks isikuandmete kaitset. Edaspidi peaks igasugune selline kasutamine toimuma üksnes kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis tulenevad põhiõiguste hartast ja kohaldatavatest liidu teisese õiguse aktidest ja siseriiklikust õigusest.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 a (uus)
(41a)  Juba praegu kehtivad tehisintellektisüsteemidele või on tehisintellektisüsteemidele asjakohased mitmed õiguslikult siduvad liidu tasandi, riiklikud ja rahvusvahelised eeskirjad, nende hulgas - kuid mitte ainult - ELi esmased õigusaktid (Euroopa Liidu aluslepingud ja põhiõiguste harta), ELi teisesed õigusaktid (näiteks isikuandmete kaitse üldmäärus, tootevastutuse direktiiv, isikustamata andmete vaba liikumist käsitlev määrus, diskrimineerimisvastased direktiivid, tarbijaõigus ning tööohutuse ja töötervishoiu direktiivid), ÜRO inimõiguste lepingud ja Euroopa Nõukogu konventsioonid (näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon) ning liikmesriikide seadused. Lisaks horisontaalselt kohaldatavatele eeskirjadele on erinevaid valdkonnapõhiseid eeskirju, mida kohaldatakse konkreetsete tehisintellektirakenduste suhtes (näiteks meditsiiniseadmete määrus tervishoiusektoris).
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Et leevendada riske, mida liidus turule lastud või muul moel kasutusele võetud tehisintellektisüsteemid põhjustavad kasutajatele ja mõjutatud isikutele, tuleks kohaldada teatavaid kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse süsteemi kasutamise sihtotstarvet ja toimides pakkuja kehtestatud riskijuhtimissüsteemi kohaselt.
(42)  Et leevendada riske, mida liidus turule lastud või muul moel kasutusele võetud tehisintellektisüsteemid põhjustavad juurutajatele ja mõjutatud isikutele, tuleks kohaldada teatavaid kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse süsteemi sihtotstarvet või mõistlikult prognoositavat kasutamist ja toimides pakkuja kehtestatud riskijuhtimissüsteemi kohaselt. Need nõuded peaksid olema objektiivsed, eesmärgipärased, mõistlikud ja tõhusad, ilma et need lisaks ettevõtjatele põhjendamatut regulatiivset koormust või kulusid.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada nõudeid seoses kasutatavate andmestike kvaliteedi, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamise, läbipaistvuse ja kasutajate teavitamise, inimjärelevalve, stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisusega. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult leevendada riske tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, nagu on asjakohane süsteemi sihtotstarvet arvestades ning kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, et seega vältida põhjendamatuid kaubanduspiiranguid.
(43)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada nõudeid seoses kasutatavate andmestike kvaliteedi ja asjakohasuse, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamise, läbipaistvuse ja juurutajate teavitamise, inimjärelevalve, stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisusega. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult leevendada riske tervisele, ohutusele ja põhiõigustele ning keskkonnale, demokraatiale ja õigusriigile, nagu on asjakohane süsteemi sihtotstarvet või mõistlikult prognoositavat väärkasutamist arvestades ning kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, et seega vältida põhjendamatuid kaubanduspiiranguid.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Kvaliteetsed andmed on paljude tehisintellektisüsteemide toimimiseks hädavajalikud, eriti kui kasutatakse mudelite treenimise meetodeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide sihipärane ja ohutu töö ja see, et neist ei saa liidu õigusega keelatud diskrimineerimise allikas. Kvaliteetsete treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike olemasolu eeldab asjakohaste andmehalduse ja juhtimistavade rakendamist.. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud peaksid olema süsteemi sihtotstarvet arvestades piisavalt asjakohased, representatiivsed, vigadeta ja täielikud. Neid peaksid iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas mis puudutab selliseid isikuid või isikute rühmi, kelle peal kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Eeskätt tuleb treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikes võtta sihtotstarbe jaoks vajalikus ulatuses arvesse funktsioone, omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku või funktsionaalset olukorda või konteksti, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Et kaitsta teiste õigust tehisintellektisüsteemide kallutatusest tuleneda võiva diskrimineerimise eest, peaksid pakkujad saama töödelda isikuandmete eriliike olulise avaliku huvi nimel, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kallutatuse seire, avastamine ja korrigeerimine.
(44)  Juurdepääs kvaliteetsetele andmetele on struktuuri pakkumiseks ja paljude tehisintellektisüsteemide toimimise tagamiseks hädavajalik, eriti kui kasutatakse mudelite treenimise meetodeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide sihipärane ja ohutu töö ja see, et neist ei saa liidu õigusega keelatud diskrimineerimise allikas. Kvaliteetsete treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike olemasolu eeldab asjakohaste andmehalduse ja juhtimistavade rakendamist. Treenimisandmestikud ning vajaduse korral valideerimis- ja testimisandmestikud, sh märgised, peaksid olema süsteemi sihtotstarvet arvestades piisavalt asjakohased, representatiivsed, vigade suhtes kontrollitud ja võimalikult täielikud. Neid peaksid iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas mis puudutab selliseid isikuid või isikute rühmi, kelle peal kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada, pöörates erilist tähelepanu andmekogumite võimaliku kallutatuse leevendamisele, mis võib ohustada kõrge riskiga tehisintellektisüsteemist mõjutatud isikute põhiõigusi või neid diskrimineerida. Kallutatus võib tuleneda näiteks aluseks olevatest andmestikest, eriti kui kasutatakse vanu andmeid, selle võivad põhjustada algoritmide väljatöötajad või see võib tekkida süsteemide rakendamisel tegelikus keskkonnas. Tehisintellektisüsteemide abil saavutatud tulemusi mõjutab selline loomupärane kallutatus, mis kaldub järk-järgult suurenema ning sel viisil põlistama ja võimendama olemasolevat diskrimineerimist, eriti teatud haavatavatesse rühmadesse või rahvustesse kuuluvate isikute või rassismi tõttu kannatavate kogukondade puhul. Eeskätt tuleb treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikes võtta sihtotstarbe jaoks vajalikus ulatuses arvesse funktsioone, omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstilist, käitumuslikku või funktsionaalset olukorda või konteksti, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Et kaitsta teiste õigust tehisintellektisüsteemide kallutatusest tuleneda võiva diskrimineerimise eest, peaksid pakkujad - erandkorras ja järgides kõiki kohaldatavaid tingimusi, mis on sätestatud käesoleva määrusega ning määrusega (EL) 2016/679, direktiiviga (EL) 2016/680 ja määrusega (EL) 2018/1725 - saama töödelda isikuandmete eriliike olulise avaliku huvi nimel, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kallutatuse avastamine ja korrigeerimine. Negatiivset kallutatust tuleks mõista kallutatusena, mis tekitab füüsilise isiku suhtes otsest või kaudset diskrimineerivat mõju. Andmehaldusega seotud nõudeid saab täita, kasutades kolmandaid isikuid, kes pakuvad sertifitseeritud vastavusteenuseid, sealhulgas seoses andmehalduse, andmekogumi tervikluse ning andmekoolituse, valideerimise ja testimisega.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks peaks teatavatel asjaosalistel, näiteks pakkujatel, teavitatud asutustel ja muudel asjaomastel üksustel, näiteks digitaalse innovatsiooni keskustel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatistel ja teadlastel, olema oma käesoleva määrusega seotud tegevusvaldkondades juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele ja nad peaksid saama neid kasutada. Komisjoni loodud Euroopa ühised andmeruumid ning avaliku huvi nimel hõlpsam andmete jagamine ettevõtete vahel ja valitsustega on äärmiselt tähtis, et pakkuda tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks usaldusväärset, vastutustundlikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele. Näiteks tervishoiu valdkonnas hõlbustab tervishoiu Euroopa andmeruum mittediskrimineerivat juurdepääsu terviseandmetele ja tehisintellekti algoritmide treenimist selliste andmestikega privaatsust tagaval, turvalisel, õigeaegsel, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil ning asjakohase institutsioonilise juhtimise tingimustes. Asjaomased pädevad asutused, sealhulgas valdkondlikud asutused, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, võivad toetada ka kvaliteetsete andmete pakkumist tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks.
(45)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja hindamiseks peaks teatavatel asjaosalistel, näiteks pakkujatel, teavitatud asutustel ja muudel asjaomastel üksustel, näiteks digitaalse innovatsiooni keskustel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatistel ja teadlastel, olema oma käesoleva määrusega seotud tegevusvaldkondades juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele ja nad peaksid saama neid kasutada. Komisjoni loodud Euroopa ühised andmeruumid ning avaliku huvi nimel hõlpsam andmete jagamine ettevõtete vahel ja valitsustega on äärmiselt tähtis, et pakkuda tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks usaldusväärset, vastutustundlikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele. Näiteks tervishoiu valdkonnas hõlbustab tervishoiu Euroopa andmeruum mittediskrimineerivat juurdepääsu terviseandmetele ja tehisintellekti algoritmide treenimist selliste andmestikega privaatsust tagaval, turvalisel, õigeaegsel, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil ning asjakohase institutsioonilise juhtimise tingimustes. Asjaomased pädevad asutused, sealhulgas valdkondlikud asutused, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, võivad toetada ka kvaliteetsete andmete pakkumist tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45 a (uus)
(45a)  Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele peab olema tagatud kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul. Sellega seoses on juhul, kui andmete töötlemine kujutab endast märkimisväärset ohtu üksikisikute põhiõigustele, väga olulised võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõte, nagu need on sätestatud liidu andmekaitseõiguses. Tehisintellektisüsteemide pakkujad ja kasutajad peaksid nende õiguste kaitseks rakendama tipptasemel tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Sellised meetmed peaksid hõlmama lisaks anonüümimisele ja krüpteerimisele ka üha kättesaadavamat tehnoloogiat, mis võimaldab tuua andmetesse algoritme ja saada väärtuslikke teadmisi ilma toor- või struktureeritud andmete pooltevahelise edastamise või tarbetu kopeerimiseta.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks, et kontrollida vastavust käesoleva määruse kohastele nõuetele, on äärmiselt oluline omada teavet selle kohta, kuidas on suure riskiga tehisintellektisüsteemid välja töötatud ja kuidas need oma elutsükli jooksul töötavad. Selleks on vaja säilitada andmeid ja tagada sellise tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus, mis sisaldab tehisintellektisüsteemi asjakohastele nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe hulka peaksid kuuluma süsteemi üldised omadused, võimekused ja piirid, algoritmid, andmed, kasutatud treenimis-, testimis- ja valideerimisprotsessid ning dokumentatsioon asjaomase riskijuhtimissüsteemi kohta. Tehniline dokumentatsioon peaks olema ajakohane.
(46)  Selleks, et kontrollida vastavust käesoleva määruse kohastele nõuetele, on äärmiselt oluline omada arusaadavat teavet selle kohta, kuidas on suure riskiga tehisintellektisüsteemid välja töötatud ja kuidas need oma eluea jooksul töötavad. Selleks on vaja säilitada andmeid ja tagada sellise tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus, mis sisaldab tehisintellektisüsteemi asjakohastele nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe hulka peaksid kuuluma süsteemi üldised omadused, võimekused ja piirid, algoritmid, andmed, kasutatud treenimis-, testimis- ja valideerimisprotsessid ning dokumentatsioon asjaomase riskijuhtimissüsteemi kohta. Tehniline dokumentatsioon peaks olema korralikult ajakohane kogu tehisintellektisüsteemi eluea jooksul. Tehisintellektisüsteemidel võib nende eluea jooksul olla suur oluline keskkonnamõju ja nad võivad tarbida palju energiat. Et tehisintellektisüsteemide keskkonnamõju paremini mõista, peaks pakkujate koostatud tehniline dokumentatsioon sisaldama teavet tehisintellektisüsteemi energiatarbimise kohta, sealhulgas tarbimise kohta arendamise ajal ja eeldatava tarbimise kohta kasutamise ajal. Sellise teabe puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid liidu ja siseriiklikke õigusakte. Esitatud teave peaks olema arusaadav, võrreldav ja kontrollitav ning komisjon peaks välja töötama suunised ühtlustatud metoodika jaoks, kuidas seda teavet arvutada ja esitada. Et tagada ühtse dokumentatsiooni võimalikkus, tuleks nõutava dokumentatsiooni ja kohaldatavates liidu õigusaktides nõutavate dokumentidega seotud terminid ja määratlused nii palju kui võimalik ühtlustada.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)  Tehisintellektisüsteemid peaksid võtma arvesse tipptasemel meetodeid ja asjaomaseid kohaldatavaid standardeid, et vähendada energiatarbimist, ressursikasutust ja jäätmeid ning suurendada energiatõhusust ja süsteemi üldist tõhusust. Tehisintellektisüsteemide keskkonnaaspektid, mis on käesoleva määruse kohaldamisel olulised, on tehisintellektisüsteemi energiatarbimine väljatöötamise, treenimise ja juurutamise etapis ning nende andmete registreerimine, aruandlus ja säilitamine. Tehisintellektisüsteemide kavandamine peaks võimaldama energia ja ressursside tarbimise mõõtmist ja logimist igas väljatöötamise, treenimise ja juurutamise etapis. Tehisintellektisüsteemide heitkoguste seire ja aruandlus peab olema usaldusväärne, läbipaistev, järjepidev ja täpne. Et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ning stabiilne õiguslik ökosüsteem ühtsel turul tegutsevate pakkujate ja juurutajate jaoks, peaks komisjon välja töötama ühise metoodika kirjelduse, et täita energia ja ressursside tarbimisega seotud aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid väljatöötamise, treenimise ja juurutamise ajal. Sellised mõõtmismetoodika ühtsed kirjeldused võivad luua lähtealuse, mille põhjal saab komisjon pärast kehtivaid õigusakte arvesse võtva mõjuhinnangu tegemist paremini otsustada, kas tulevikus on vaja regulatiivseid meetmeid.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 b (uus)
(46b)  Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja aidata kaasa liidu keskkonnaeesmärkide täitmisele, tagades samal ajal siseturu sujuva toimimise, võib osutuda vajalikuks kehtestada soovitused ja suunised ning lõpuks kestlikkuse eesmärgid. Selleks on komisjonil õigus töötada välja metoodika, et aidata kaasa põhiliste tulemusnäitajate ja kestliku arengu eesmärkide võrdlusraamistiku väljatöötamisele. Esmane eesmärk peaks olema võimaldada õiglast võrdlemist tehisintellekti rakendamise valikute vahel, pakkudes stiimuleid tõhusamate tehisintellektitehnoloogiate kasutamise edendamiseks ning energia- ja ressurssidega seotud probleemide lahendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks käesolevas määruses ette näha vahendid, et koguda teatud lähteandmeid heitkoguste kohta väljatöötamise ja treenimise etapis ning juurutamise ajal.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47 a (uus)
(47a)  Sellised tehisintellektiga seotud otsuste tegemise läbipaistvuse ja selgitatavuse nõuded peaksid samuti aitama võidelda digitaalse asümmeetria ja üksikisikutele suunatud petuskeemide hoiatava mõju ja nende teadliku nõusolekuga.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peaksid toimima kogu oma elutsükli jooksul järjepidevalt ning nende täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus peaks olema asjakohasel tasemel vastavalt tehnika üldtunnustatud tasemele. Täpsusaste ja täpsuse parameetrid tuleks kasutajatele teatavaks teha.
(49)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peaksid toimima kogu oma elutsükli jooksul järjepidevalt ning nende täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus peaks olema asjakohasel tasemel vastavalt tehnika üldtunnustatud tasemele. Toimimise parameetrid ja nende eeldatav aste tuleks määratleda nii, et esmane eesmärk on maandada tehisintellektisüsteemi riske ja negatiivset mõju. Toimimise parameetrite eeldatav tase tuleks juurutajatele teatavaks teha selgel, läbipaistval, hõlpsasti mõistetaval ja arusaadaval viisil. Toimimise parameetrite aruandlust ei saa pidada tõendiks tulevaste tasemete kohta, kuid tuleb kohaldada asjakohaseid meetodeid, et tagada kasutamise ajal ühtsed tasemed. Kuigi standardite kehtestamiseks olemas on olemas standardiorganisatsioonid, on vaja võrdlusuuringuid koordineerida, et teha kindlaks, kuidas neid tehisintellektisüsteemide standardnõudeid ja omadusi tuleks mõõta. Euroopa tehisintellektiamet peaks koondama riiklikud ja rahvusvahelised metroloogia- ja võrdlusasutused ning andma mittesiduvaid suuniseid, et käsitleda tehnilisi aspekte, mis on seotud toimimise ja töökindluse asjakohase taseme mõõtmisega.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide üks peamisi nõudeid on tehniline stabiilsus. Need süsteemid peaksid olema vastupidavad nii süsteemi piirangutega seotud riskide (st vead, rikked, ebakõlad, ootamatud olukorrad) kui ka pahatahtliku tegevuse suhtes, mis võib kahjustada tehisintellektisüsteemi turvalisust ja põhjustada kahjulikku või muul viisil soovimatut käitumist. Suutmatus kaitsta nende riskide eest võib mõjutada ohutust või kahjustada põhiõigusi näiteks ekslike otsuste või tehisintellektisüsteemi genereeritud ekslike või kallutatud väljundite tõttu.
(50)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide üks peamisi nõudeid on tehniline stabiilsus. Need süsteemid peaksid olema vastupidavad nii süsteemi piirangutega seotud riskide (st vead, rikked, ebakõlad, ootamatud olukorrad) kui ka pahatahtliku tegevuse suhtes, mis võib kahjustada tehisintellektisüsteemi turvalisust ja põhjustada kahjulikku või muul viisil soovimatut käitumist. Suutmatus kaitsta nende riskide eest võib mõjutada ohutust või kahjustada põhiõigusi näiteks ekslike otsuste või tehisintellektisüsteemi genereeritud ekslike või kallutatud väljundite tõttu. Tehisintellektisüsteemi kasutajad peaksid astuma samme tagamaks, et võimalik kompromiss stabiilsuse ja täpsuse vahel ei tooks vähemusrühmade jaoks kaasa diskrimineerimist või negatiivseid tagajärgi.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51
(51)  Küberturvalisusel on oluline roll, et tagada tehisintellektisüsteemide vastupidavus pahatahtlike kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi nõrku kohti ära kasudes süsteemi kasutust, käitumist või toimimist või kahjustada selle turvaomadusi. Tehisintellektisüsteemide vastu suunatud küberrünnetes võidakse ära kasutada tehisintellektispetsiifilisi ressursse, näiteks treeningandmestikke (nt andmemürgitus, i.k. data poisoning) või treenitud mudeleid (nt vastandründed, i.k. adversarial attacks), või tehisintellektisüsteemi digivarade või IKT alustaristu nõrkusi. Seega peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtma riskidele vastava küberturvalisuse taseme tagamiseks sobivaid meetmeid, arvestades sealjuures vastavalt vajadusele ka IKT alustaristuga.
(51)  Küberturvalisusel on oluline roll, et tagada tehisintellektisüsteemide vastupidavus pahatahtlike kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi nõrku kohti ära kasudes süsteemi kasutust, käitumist või toimimist või kahjustada selle turvaomadusi. Tehisintellektisüsteemide vastu suunatud küberrünnetes võidakse ära kasutada tehisintellektispetsiifilisi ressursse, näiteks treeningandmestikke (nt andmemürgitus, i.k. data poisoning) või treenitud mudeleid (nt vastandründed, i.k. adversarial attacks, või konfidentsiaalsust rikkuvad rünnakud, i.k. confidentiality attacks), või tehisintellektisüsteemi digivarade või IKT alustaristu nõrkusi. Seega peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, aga ka teavitatud asutused, riigi pädevad asutused ja turujärelevalveasutused võtma riskidele vastava küberturvalisuse taseme tagamiseks sobivaid meetmeid, arvestades sealjuures vastavalt vajadusele ka IKT alustaristuga. Suure riskiga tehisintellektiga peaksid kaasnema turvalahendused ja paigad manustoote eluea lõpuni või sõltuvuse puudumisel konkreetsest tootest ajavahemiku jooksul, mille tootja peab ära näitama.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53 a (uus)
(53a)  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastajatena on Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid seadusega kohustatud kaitsma puuetega inimesi diskrimineerimise eest ja edendama nende võrdõiguslikkust, tagama puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning tagama puuetega inimeste eraelu puutumatuse austamise. Arvestades tehisintellektisüsteemide kasvavat tähtsust ja kasutamist, peaks universaaldisaini põhimõtete kohaldamine kõigi uute tehnoloogiate ja teenuste suhtes tagama täieliku, võrdse ja piiramatu juurdepääsu kõigile, keda tehisintellekti tehnoloogiad potentsiaalselt mõjutavad või kes neid kasutavad, sealhulgas puuetega inimestele, võttes täielikult arvesse nende loomupärast väärikust ja mitmekesisust. Seepärast on oluline, et pakkujad järgiksid täielikult ligipääsetavusnõudeid, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/2102 ja direktiivi (EL) 2019/882. Pakkujad peaksid tagama, et nende nõuete täitmine on sisse kavandatud. Seepärast tuleks vajalikud meetmed võimalikult suures ulatuses integreerida suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavandamisse.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54
(54)  Pakkuja peaks kehtestama usaldusväärse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tagama nõutava vastavushindamismenetluse teostamise, koostama asjakohase dokumentatsiooni ja kehtestama stabiilse turustamisjärgse seire süsteemi. Avaliku sektori asutused, kes võtavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele oma tarbeks, võivad võtta vastu kvaliteedijuhtimissüsteemi reeglid ja neid rakendada olenevalt asjaoludest riigi või piirkonna tasemel vastuvõetud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana, võttes arvesse sektori iseärasusi ning asjaomase avaliku sektori asutuse pädevust ja töökorraldust.
(54)  Pakkuja peaks kehtestama usaldusväärse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tagama nõutava vastavushindamismenetluse teostamise, koostama asjakohase dokumentatsiooni ja kehtestama stabiilse turustamisjärgse seire süsteemi. Pakkujate puhul, kellel on juba kasutusel kvaliteedijuhtimissüsteemid, mis põhinevad sellistel standarditel nagu ISO 9001 või muudel asjakohastel standarditel, ei tohiks eeldada mitmekordset kvaliteedijuhtimissüsteemi tervikuna, vaid pigem nende olemasolevate süsteemide kohandamist teatavate aspektidega, mis on seotud vastavusega käesoleva määruse konkreetsetele nõuetele. See peaks kajastuma ka tulevases standardimistegevuses või komisjoni poolt sellega seoses vastu võetud suunistes. Avaliku sektori asutused, kes võtavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele oma tarbeks, võivad võtta vastu kvaliteedijuhtimissüsteemi reeglid ja neid rakendada olenevalt asjaoludest riigi või piirkonna tasemel vastuvõetud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana, võttes arvesse sektori iseärasusi ning asjaomase avaliku sektori asutuse pädevust ja töökorraldust.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)  Et võimaldada käesoleva määruse täitmine ja luua operaatoritele võrdsed tingimused, võttes sealjuures arvesse digitoodete kättesaadavaks tegemise eri vorme, on oluline tagada, et mõni liidus tegutsev isik saab igas olukorras esitada ametiasutustele kogu vajaliku teabe tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavuse kohta. Seepärast peab väljaspool liitu asuv pakkuja juhul, kui importijat ei ole võimalik kindlaks teha, enne oma süsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asuva volitatud esindaja.
(56)  Et võimaldada käesoleva määruse täitmine ja luua operaatoritele võrdsed tingimused, võttes sealjuures arvesse digitoodete kättesaadavaks tegemise eri vorme, on oluline tagada, et mõni liidus tegutsev isik saab igas olukorras esitada ametiasutustele kogu vajaliku teabe tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavuse kohta. Seepärast peab väljaspool liitu asuv pakkuja enne oma süsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asuva volitatud esindaja.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Arvestades tehisintellektisüsteemide olemust ning nende kasutamisega potentsiaalselt seotud riske ohutusele ja põhiõigustele, muu hulgas seoses vajadusega tagada reaalsetes oludes tehisintellektisüsteemi toimimise nõuetekohane seire, on otstarbekas näha kasutajatele ette konkreetsed kohustused. Esmajoones peaksid kasutajad kasutama suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutusjuhendi kohaselt ning vastavalt vajadusele tuleks kehtestada teatavad muud kohustused seoses tehisintellektisüsteemide töö seire ja andmete säilitamisega.
(58)  Arvestades tehisintellektisüsteemide olemust ning nende kasutamisega potentsiaalselt seotud riske ohutusele ja põhiõigustele, muu hulgas seoses vajadusega tagada reaalsetes oludes tehisintellektisüsteemi toimimise nõuetekohane seire, on otstarbekas näha juurutajatele ette konkreetsed kohustused. Esmajoones peaksid juurutajad kasutama suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutusjuhendi kohaselt ning vastavalt vajadusele tuleks kehtestada teatavad muud kohustused seoses tehisintellektisüsteemide töö seire ja andmete säilitamisega.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58 a (uus)
(58a)  Kuigi tehisintellektisüsteemidega seotud riskid võivad tuleneda selliste süsteemide projekteerimisest, võivad riskid tuleneda ka sellest, kuidas selliseid tehisintellektisüsteeme kasutatakse. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajatel on seega oluline osa põhiõiguste kaitse tagamisel, täiendades pakkuja kohustusi tehisintellektisüsteemi arendamisel. Juurutajad saavad kõige paremini aru, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemi konkreetselt kasutatakse, ja suudavad seetõttu tuvastada võimalikud olulised riskid, mida ei olnud arendusetapis ette nähtud, tehes seda tänu täpsematele teadmistele kasutamise konteksti ning tõenäoliselt mõjutatud inimeste või inimrühmade kohta, mille hulka kuuluvad tõrjutud ja haavatavad rühmad. Juurutajad peaksid selles konkreetses kasutuskontekstis kindlaks määrama asjakohased juhtimisstruktuurid, nagu inimjärelevalve kord, kaebuste menetlemise kord ja õiguskaitsemenetlused, sest juhtimisstruktuurides tehtavad valikud võivad olla olulised põhiõigustega seotud riskide maandamiseks konkreetsetes kasutusjuhtumites. Et tagada põhiõiguste tõhus kaitsmine, peaks suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutaja tegema enne juurutamist põhiõiguste mõjuhinnangu. Mõjuhinnangule tuleks lisada üksikasjalik kava, mis kirjeldab meetmeid või vahendeid, mis aitavad piirata tuvastatud põhiõigustega seotud riske hiljemalt selle rakendamise hetkest. Kui sellist kava ei ole võimalik koostada, ei tohiks juurutaja süsteemi kasutusele võtta. Mõjuhinnangu tegemisel peaks juurutaja teavitama riiklikku järelevalveasutust ja võimalikult suures ulatuses asjaomaseid sidusrühmi ning selliste isikute rühmade esindajaid, keda tehisintellektisüsteem tõenäoliselt mõjutab, et koguda asjakohast teavet, mida peetakse mõjuhinnangu tegemiseks vajalikuks, ning neil soovitatakse teha oma põhiõiguste mõjuhinnangu kokkuvõte üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil. Neid kohustusi ei tohiks kohaldada VKEde suhtes, kellel võib ressursside puudumise tõttu olla raske sellist konsulteerimist läbi viia. Sellegipoolest peaksid ka nemad püüdma kasutada selliseid esindajaid põhiõigustele avalduva mõju hindamisel. Lisaks, võttes arvesse võimalikku mõju ja vajadust demokraatliku järelevalve ja kontrolli järele, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatelt, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid ja asutused, samuti juurutajatelt, kes on määruse (EL) 2022/1925 alusel sisule juurdepääsu kontrollijaks määratud ettevõtjad, nõuda kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise registreerimist avalikus andmebaasis. Teised juurutajad võivad end vabatahtlikult registreerida.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59
(59)  Oleks mõistlik eeldada, et tehisintellektisüsteemi kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muud organ, kelle volituste alusel tehisintellektisüsteemi käitatakse, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks.
(59)  Oleks mõistlik eeldada, et tehisintellektisüsteemi juurutaja on füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muud organ, kelle volituste alusel tehisintellektisüsteemi käitatakse, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60
(60)  Arvestades tehisintellekti väärtusahela keerukust, peaksid asjaomased kolmandad isikud, eriti need, kes tegelevad tarkvara, tarkvaratööriistade ja -komponentide, eeltreenitud mudelite ja andmete müügi ja tarnimisega, või võrguteenuste osutajad tegema vastavalt vajadusele koostööd pakkujate ja kasutajatega, et võimaldada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ja käesoleva määruse alusel loodud pädevate asutustega.
(60)  Tehisintellekti väärtusahelas pakuvad mitmed osalejad sageli vahendeid ja teenuseid, aga ka komponente või protsesse, mille pakkuja seejärel tehisintellektisüsteemi kaasab, sealhulgas andmete kogumine ja eeltöötlus, mudelite treenimine ja ümbertreenimine, mudelite testimine ja hindamine, integreerimine tarkvarasse või muud mudeliarenduse aspektid. Asjaomased osalejad võivad teha oma pakkumise otseselt või kaudselt kaubanduslikult kättesaadavaks liideste, näiteks rakendusliideste (API) kaudu, ning jagada neid vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel, aga üha enam ka tehisintellekti tööjõu platvormide, treenitud parameetrite edasimüügi või mudelite loomise DIY-komplektide kaudu või pakkudes tasulist juurdepääsu mudeliarhitektuurile mudelite väljatöötamiseks ja treenimiseks. Arvestades tehisintellekti väärtusahela keerukust, peaksid kõik asjaomased kolmandad isikud, eelkõige need, kes tegelevad tehisintellektisüsteemi lisatud tarkvaravahendite, komponentide, eeltreenitud mudelite või andmete väljatöötamise, müügi ja kaubandusliku tarnimisega, või võrguteenuste osutajad - kahjustamata omaenda intellektuaalomandiõigusi või ärisaladusi - tegema kättesaadavaks nõutava teabe, treenimise või eksperditeadmised ning tegema vastavalt vajadusele pakkujatega koostööd, et nad saaksid kontrollida kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavusega seotud aspekte. Et võimaldada tehisintellekti väärtusahela kulutõhusat juhtimist, peab iga kolmas isik, kes annab pakkujale vahendi, teenuse, komponendi või protsessi, mille pakkuja hiljem tehisintellektisüsteemi integreerib, sõnaselgelt avalikustama kontrollitaseme.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 a (uus)
(60a)  Kui ühel poolel on tugevam läbirääkimispositsioon, on oht, et see pool võib sellist positsiooni teise lepinguosalise kahjuks võimendada, kui ta peab läbirääkimisi suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatavate või sellesse integreeritud vahendite, teenuste, komponentide või protsesside tarnimise üle või õiguskaitsevahendite üle seoses kohustuste rikkumise või lõpetamisega. Selline lepinguline tasakaalustamatus kahjustab eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning idufirmasid, välja arvatud juhul, kui nad on sellise ettevõtja omandis või alltöövõtjad, kes suudab neile asjakohaselt hüvitist maksta, kuna neil ei ole sisulist võimalust pidada läbirääkimisi lepingutingimuste üle, ning neil ei tohi olla muud valikut kui nõustuda lepingu tingimustega. Seetõttu ei tohiks ebaõiglased lepingutingimused, mis on seotud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemis kasutatavate või sellesse integreeritud vahendite, teenuste, komponentide või protsesside pakkumisega või seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise hüvitamisega, olla mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ega idufirmadele siduvad, kui need on ühepoolselt peale surutud.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 b (uus)
(60b)  Lepingutingimusi käsitlevates õigusnormides tuleks arvesse võtta lepinguvabaduse põhimõtet, mis on ettevõtjatevahelistes suhetes oluline mõiste. Seetõttu ei tuleks kontrollida mitte kõigi lepingutingimuste ebaõiglust, vaid ainult nende oma, mis on ühepoolselt kehtestatud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja idufirmadele. See puudutab „võta või jäta“ olukordi, kus üks pool esitab teatava lepingutingimuse ning mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja või idufirma ei saa selle tingimuse sisu mõjutada, hoolimata katsest selle üle läbirääkimisi pidada. Lepingutingimust, mille esitab üks pool ja millega mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja või idufirma nõustub, või lepingutingimust, mille üle lepinguosalised peavad läbirääkimisi ja milles lepitakse kokku pärast selle muutmist, ei tohiks pidada ühepoolselt kehtestatuks.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 c (uus)
(60c)  Lisaks tuleks ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevaid norme kohaldada üksnes nende lepinguelementide suhtes, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemis kasutatavate või sellesse integreeritud vahendite, teenuste, komponentide või protsesside tarnimisega või seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise õiguskaitsevahenditega. Sama lepingu muude osade suhtes, mis ei ole nende elementidega seotud, ei tohiks käesolevas määruses sätestatud ebaõigluse kontrolli kohaldada.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 d (uus)
(60d)  Ebaõiglaste lepingutingimuste kindlakstegemise kriteeriume tuleks kohaldada ainult ülemääraste lepingutingimuste suhtes, kui kuritarvitatakse tugevamat läbirääkimispositsiooni. Valdav enamik lepingutingimustest, mis on ühele poolele majanduslikult soodsamad kui teisele, sealhulgas need, mis on ettevõtjatevaheliste lepingute puhul tavalised, on lepinguvabaduse põhimõtte tavapärane väljendus ja neid kohaldatakse jätkuvalt. Kui lepingutingimus ei ole kantud nende tingimuste loetellu, mida peetakse alati ebaõiglaseks, kohaldatakse üldist ebaõigluse sätet. Selles kontekstis saaks ebaõiglaste tingimustena loetletud tingimusi kasutada võrdlusalusena ebaõigluse üldsätte tõlgendamisel.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 e (uus)
(60e)  Alusmudelid on hiljutine areng, mille puhul tehisintellekti mudelid töötatakse välja algoritmidest, mis on välja töötatud selleks, et optimeerida väljundi üldistust ja mitmekülgsust. Neid mudeleid treenitakse sageli mitmesuguste andmeallikate ja suurte andmehulkade kohta, et täita mitmesuguseid järgmise etapi ülesandeid, sealhulgas mõnesid selliseid, mille jaoks need ei ole välja töötatud ega treenitud. Alusmudel võib olla üheliigiline või mitmeliigiline ning seda saab treenida mitmesuguste meetodite abil, näiteks juhendamisega õppe või stiimulõppe abil. Konkreetse sihtotstarbega või üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid võivad olla alusmudeli rakendamine, mis tähendab, et iga alusmudelit saab taaskasutada lugematutes järgmise etapi tehisintellektisüsteemides või üldotstarbelistes tehisintellektisüsteemides. Need mudelid on paljude järgmise etapi rakenduste ja süsteemide jaoks üha olulisemad.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 f (uus)
(60f)  Alusmudelite puhul, mida pakutakse teenusena, näiteks rakendusliidesele juurdepääsu kaudu, peaks koostöö tootmisahela järgmise etapi teenuseosutajatega hõlmama kogu teenuse osutamise ja toetamise aega, et võimaldada asjakohast riskide maandamist, välja arvatud juhul, kui alusmudeli pakkuja edastab treenimismudeli ning ulatusliku ja asjakohase teabe süsteemi andmestike ja arendusprotsessi kohta või piirab teenuse osutamist, näiteks juurdepääsu rakendusliidesele nii, et järgmise etapi teenuseosutaja suudab täielikult järgida käesolevat määrust ilma algse alusmudeli pakkuja täiendava toetuseta.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 g (uus)
(60g)  Tehisintellektisüsteemi väärtusahela olemust ja keerukust silmas pidades on oluline täpsustada tehisintellektisüsteemide arendamises osalejate rolli. Alusmudelite arengu osas valitseb suur ebakindlus, seda nii mudelite tüpoloogia kui ka eneseregulatsiooni seisukohast. Seetõttu on oluline selgitada alusmudelite pakkujate õiguslikku olukorda. Arvestades nende mudelite keerukust ja soovimatuid mõjusid, kontrolli puudumist tehisintellekti allpakkuja poolt alusmudeli arendamise üle ja sellest tulenevat võimu tasakaalustamatust, ning selleks et tagada tehisintellekti väärtusahelas vastutuse õiglane jaotus, tuleks selliste mudelite suhtes kohaldada käesoleva määruse alusel proportsionaalseid ja täpsemaid kohustusi ja nõudeid. Ausmudelid peaksid hindama ja leevendama võimalikke riske ja kahjusid sobiva kavandamise, testimise ja analüüsi kaudu, rakendama andmehaldusmeetmeid, sealhulgas kallutatuse hindamist, ning vastama tehnilise kavandamise nõuetele, et tagada asjakohane toimivus, prognoositavus, tõlgendatavus, parandatavus, turvalisuse ja küberturvalisuse tase; lisaks peaksid need vastama keskkonnastandarditele. Nende kohustustega peaksid kaasnema standardid. Alusmudelitel peaks olema ka teavitamiskohustus ja nad peaksid valmistama ette kogu vajaliku tehnilise dokumentatsiooni võimalikele järgmise etapi teenuseosutajatele, et nad saaksid täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Generatiivsed alusmudelid peaksid tagama läbipaistvuse seoses asjaoluga, et sisu on loonud tehisintellektisüsteem, mitte inimesed. Need konkreetsed nõuded ja kohustused ei tähenda seda, et alusmudeleid peetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, vaid need peaksid tagama, et saavutatakse käesoleva määruse eesmärgid tagada põhiõiguste, tervise ja ohutuse, keskkonna, demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemeline kaitse. Eeltreenitud mudeleid, mis on välja töötatud kitsama, vähem üldisema ja piiratuma rakenduste jaoks, mida ei saa kohandada paljudele ülesannetele, näiteks lihtsatele mitmeotstarbelistele tehisintellektisüsteemidele, ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada alusmudelitena nende suurema tõlgendatavuse tõttu, mis muudab nende käitumise vähem ettearvamatuks.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60 h (uus)
(60h)  Alusmudelite olemuse tõttu ei ole vastavushindamise osas piisavalt teadmisi ja kolmandate isikute kontrollimeetodeid alles arendatakse. Seega töötab sektor ise välja uusi viise, kuidas hinnata alusmudeleid, mis täidavad osaliselt auditeerimise eesmärki (nt mudeli hindamine, punaste tiimide kasutamine või masinõppe kontrolli- ja valideerimismeetodid). Need alusmudelite sisehindamised peaksid olema laialdaselt kohaldatavad (nt sõltumatud turustuskanalid, -viisid, arendusmeetodid), et käsitleda sellistele mudelitele omaseid riske, võttes arvesse tööstusharu uusimaid tavasid ja keskendudes mudelist piisava tehnilise arusaamise ja kontrolli arendamisele, mõistlikult prognoositavate riskide juhtimisele ning mudeli ulatuslikule analüüsile ja katsetamisele asjakohaste meetmete abil, näiteks sõltumatute hindajate kaasamise kaudu. Kuna alusmudelid on tehisintellekti valdkonnas uus ja kiiresti arenev areng, on asjakohane, et komisjon ja tehisintellektiamet jälgiksid ja hindaksid korrapäraselt selliste mudelite ja eelkõige sellistel mudelitel põhinevate generatiivsete tehisintellektisüsteemide õigus- ja juhtimisraamistikku, mis tõstatavad olulisi küsimusi seoses sellise sisu loomisega, mis on vastuolus liidu õiguse, autoriõiguse normide ja võimaliku väärkasutamisega. Tuleks selgitada, et käesolev määrus ei tohiks piirata autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitleva liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2001/29/EÜ, 2004/48/ECR ja (EL) 2019/790 kohaldamist.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
(61)  Olulisel kohal on siinjuures standardimine, mis peaks andma pakkujatele tehnilised lahendused käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/201254 määratletud harmoneeritud standardite järgimine peaks olema pakkujate jaoks vahend, millega tõendada käesoleva määruse nõuete täitmist. Valdkondades, kus harmoneeritud standardid puuduvad või on ebapiisavad, võiks komisjon siiski vastu võtta ühiseid tehnilisi kirjeldusi.
(61)  Olulisel kohal on siinjuures standardimine, mis peaks andma pakkujatele tehnilised lahendused käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 [1] määratletud harmoneeritud standardite järgimine peaks olema pakkujate jaoks vahend, millega tõendada käesoleva määruse nõuete täitmist. Et tagada standardite kui liidu poliitika vahendite tõhusus ning võttes arvesse standardite olulisust käesoleva määruse nõuete täitmise tagamisel ja ettevõtete konkurentsivõimet, on vaja tagada huvide õiglane esindatus, kaasates standardite väljatöötamisse kõik asjakohased sidusrühmad. Standardimismenetlus peaks olema läbipaistev standardimistegevuses osalevate juriidiliste ja füüsiliste isikute osas.
__________________
__________________
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61 a (uus)
(61a)  Nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks komisjon esitama esimesed standardimistaotlused hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. See peaks parandama õiguskindlust, edendades seeläbi tehisintellekti investeerimist ja innovatsiooni ning liidu turu konkurentsivõimet ja kasvu, edendades samal ajal mitut sidusrühma hõlmavat juhtimist, mis esindab kõiki asjaomaseid Euroopa sidusrühmi, nagu tehisintellektiamet, Euroopa standardiorganisatsioonid ja asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel loodud asutused või eksperdirühmad, samuti tööstust, VKEsid, idufirmasid, kodanikuühiskonda, teadlasi ja sotsiaalpartnereid, ning peaks lõppkokkuvõttes hõlbustama tehisintellekti valdkonna ülemaailmset standardimiskoostööd viisil, mis on kooskõlas liidu väärtustega. Standardimistaotluse koostamisel peaks komisjon konsulteerima tehisintellektiameti ja nõuandva koguga, et koguda asjaomaseid eksperditeadmisi.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61 b (uus)
(61b)  Kui tehisintellektisüsteeme kavatsetakse kasutada töökohal, peaksid ühtlustatud standardid piirduma tehniliste kirjelduste ja menetlustega.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61 c (uus)
(61c)  Komisjonil peaks olema võimalik võtta teatavatel tingimustel vastu ühtsed kirjeldused, kui asjakohast ühtlustatud standardit ei ole olemas, või käsitleda konkreetseid põhiõigustega seotud probleeme. Koostamise protsessi käigus peaks komisjon korrapäraselt konsulteerima tehisintellektiameti ja selle nõuandva koguga, asjakohaste valdkondlike liidu õigusaktide alusel loodud Euroopa standardiorganisatsioonide ja -organite või eksperdirühmadega ning sidusrühmadega, nagu tööstus, VKEd, idufirmad, kodanikuühiskond, teadlased ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61 d (uus)
(61d)  Ühtsete kirjelduste vastuvõtmisel peaks komisjon püüdlema tehisintellekti regulatiivse ühtlustamise poole sarnaselt meelestatud ülemaailmsete partneritega, mis on tehisintellekti valdkonnas innovatsiooni ja piiriüleste partnerluste edendamisel keskse tähtsusega, kuna koordineerimine sarnaselt meelestatud partneritega rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides on väga oluline.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide usaldusväärsuse kõrge tase, peaksid need süsteemid enne turule laskmist või kasutuselevõtmist läbima vastavushindamise.
(62)  Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide usaldusväärsuse kõrge tase, peaksid need süsteemid enne turule laskmist või kasutuselevõtmist läbima vastavushindamise. Et suurendada usaldust väärtusahela vastu ja anda ettevõtjatele kindlustunne oma süsteemide toimimise suhtes, võivad tehisintellekti komponente tarnivad kolmandad isikud vabatahtlikult taotleda kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
(64)  Kuna kutselistel turustamiseelsetel sertifitseerijatel on tooteohutuse valdkonnas laialdasemad kogemused ja kaasnevad riskid on oma olemuselt erinevad, on otstarbekas vähemalt käesoleva määruse kohaldamise algjärgus piirata kolmanda isiku tehtava vastavushindamise kohaldamise ulatust muude kui toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Seepärast peaks selliste süsteemide vastavushindamise üldjuhul tegema pakkuja omal vastutusel; ainsaks erandiks on tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks ja mille puhul tuleks ette näha teavitatud asutuse osalemine vastavushindamises, eeldusel, et sellised süsteemid ei ole keelatud.
(64)  Kuna suure riskiga tehisintellektisüsteemid ja nendega seotud riskid on keerulised, on oluline välja töötada sobivamad võimalused kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamiseks kolmandate isikute poolt. Võttes aga arvesse kutseliste turustamiseelsete sertifitseerijate kogemusi tooteohutuse valdkonnas ja arvestades, et kaasnevad riskid on oma olemuselt erinevad, on otstarbekas vähemalt käesoleva määruse kohaldamise algjärgus piirata kolmanda isiku tehtava vastavushindamise kohaldamise ulatust muude kui toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Seepärast peaks selliste süsteemide vastavushindamise üldjuhul tegema pakkuja omal vastutusel; ainsaks erandiks on tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks või tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud biomeetriliste või biomeetriapõhiste andmete põhjal järelduste tegemiseks füüsiliste isikute isikuomaduste kohta, sealhulgas emotsioonide tuvastamise süsteem, ja mille puhul tuleks ette näha teavitatud asutuse osalemine vastavushindamises, eeldusel, et sellised süsteemid ei ole keelatud.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65
(65)  Selleks, et isikute biomeetrilises kaugtuvastamises kasutamiseks mõeldud tehisintellektisüsteem saaks läbida kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, peaksid riikide pädevad asutused käesoleva määruse alusel määrama teavitatud asutused, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele eeskätt sõltumatuse, pädevuse ja huvide konflikti puudumise vallas.
(65)  Selleks et vajaduse korral viidaks läbi kolmanda isiku tehtavad vastavushindamised, peaksid riikide pädevad asutused käesoleva määruse alusel määrama teavitatud asutused, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele eeskätt sõltumatuse, pädevuse, huvide konflikti puudumise ja küberturvalisuse miinimumnõuete vallas. Liikmesriigid peaksid julgustama piisava arvu vastavushindamisasutuste määramist, et muuta sertifitseerimine õigeaegselt teostatavaks. Vastavushindamisasutuste hindamise, määramise, teavitamise ja kontrollimise menetlusi tuleks liikmesriikides rakendada võimalikult ühtselt, et kõrvaldada haldustakistused ja tagada siseturu potentsiaali realiseerimine.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65 a (uus)
(65a)  Kooskõlas liidu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel võetud kohustustega on asjakohane suurendada pädevate vastavushindamisasutuste katsetulemuste aktsepteerimist sõltumata territooriumist, kus nad asuvad, et tõendada vastavust määruse kohaldatavatele nõuetele. Komisjon peaks sel eesmärgil aktiivselt uurima võimalikke rahvusvahelisi vahendeid ning eelkõige püüdma sõlmida vastastikuse tunnustamise lepinguid riikidega, kes on võrreldaval tehnilisel arengutasemel ning kellel on tehisintellekti ja vastavushindamise osas ühilduv lähenemisviis.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66
(66)  Liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete olulise muutmise laialdaselt juurdunud mõistega kooskõlas on otstarbekas, et tehisintellektisüsteem läbib uue vastavushindamise iga kord, kui aset leiab muutus, mis võib mõjutada süsteemi vastavust käeoleva määruse nõuetele, või kui muutub süsteemi sihtotstarve. Lisaks sellele tuleb tehisintellektisüsteemidele, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist (st nad kohandavad funktsioonide täitmist automaatselt), näha ette õigusnormid, mille kohaselt ei tohiks olla tegemist olulise muutusega, kui pakkuja on algoritmi ja selle töö muutumise eelnevalt kindlaks määranud ja kui seda on vastavushindamise ajal hinnatud.
(66)  Liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete olulise muutmise laialdaselt juurdunud mõistega kooskõlas on otstarbekas, et suure riskiga tehisintellektisüsteem läbib uue vastavushindamise iga kord, kui aset leiab ettenägematu muutus, mis ületab pakkuja kontrollitud või eelnevalt kindlaks määratud muudatusi, sealhulgas pidev õppimine, ja mis võib tekitada uue lubamatu riski ja võib oluliselt mõjutada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käeoleva määruse nõuetele, või kui muutub süsteemi sihtotstarve. Lisaks sellele tuleb tehisintellektisüsteemidele, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist (st nad kohandavad funktsioonide täitmist automaatselt), näha ette õigusnormid, mille kohaselt ei tohiks olla tegemist olulise muutusega, kui pakkuja on algoritmi ja selle töö muutumise eelnevalt kindlaks määranud ja kui seda on vastavushindamise ajal hinnatud. Sama peaks kehtima tehisintellektisüsteemi üldistel turvakaalutlustel tehtud uuenduste ja muudatuste kohta, et kaitsta süsteemiga manipuleerimisest tulenevate ohtude eest, tingimusel et need ei kujuta endast olulist muudatust.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.
(67)  Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Suure riskiga füüsiliste tehisintellektisüsteemide puhul tuleks kinnitada füüsiline CE-märgis ja seda võib täiendada digitaalse CE-märgisega. Suure riskiga ainult digitaalsete tehisintellektisüsteemide puhul tuleks kasutada digitaalset CE-märgist. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 68
(68)  Teatavatel tingimustel võib uuenduslike tehnoloogiate kiire kättesaadavus olla inimeste tervise ja ohutuse ning ühiskonna kui terviku jaoks olla äärmiselt tähtis. Seepärast on otstarbekas, et teatavatel erandlikel põhjustel, mis on seotud avaliku julgeoleku või füüsiliste isikute elu ja tervise kaitse ning tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega, võiksid liikmesriigid lubada selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmist või kasutusele võtmist, mis ei ole vastavushindamist läbinud.
(68)  Teatavatel tingimustel võib uuenduslike tehnoloogiate kiire kättesaadavus olla inimeste tervise ja ohutuse, keskkonna ja kliimamuutuste ning ühiskonna kui terviku jaoks olla äärmiselt tähtis. Seepärast on otstarbekas, et teatavatel erandlikel põhjustel, mis on seotud füüsiliste isikute elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse ning elutähtsa taristu kaitsega, võiksid liikmesriigid lubada selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmist või kasutusele võtmist, mis ei ole vastavushindamist läbinud.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
(69)  Et hõlbustada tööd, mida komisjon ja liikmesriigid tehisintellekti vallas teevad, ja suurendada avalikkuse jaoks läbipaistvust, peaksid muude kui asjaomaste olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad olema kohustatud registreerima oma suure riskiga tehisintellektisüsteemi ELi andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon. Selle andmebaasi vastutav töötleja peaks olema komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/172555. Et andmebaas oleks kasutuselevõtmisel täielikult toimiv, peaks andmebaasi loomise protseduur hõlmama funktsionaalsete kirjelduste väljatöötamist komisjoni poolt ja sõltumatut auditiaruannet.
(69)  Et hõlbustada tööd, mida komisjon ja liikmesriigid tehisintellekti vallas teevad, ja suurendada avalikkuse jaoks läbipaistvust, peaksid muude kui asjaomaste olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad olema kohustatud registreerima oma suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja alusmudeli ELi andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon. See andmebaas peaks olema vabalt ja avalikult juurdepääsetav, kergesti mõistetav ja masinloetav. Andmebaas peaks olema ka kasutajasõbralik ja kergesti navigeeritav, kusjuures otsingufunktsioonid peaksid olema vähemalt sellised, mis võimaldavad üldsusel teha andmebaasis otsinguid konkreetsete suure riskiga süsteemide, asukohtade, riskikategooriate ning IV lisa kohaste märksõnade alusel. Juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid ja asutused või kes tegutsevad nende nimel, samuti juurutajad, kes on sisule juurdepääsu kontrollijaks määratud ettevõtjad vastavalt määrusele (EL) 2022/1925, peaksid enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmist või kasutamist selle samuti ELi andmebaasis registreerima esmakordsel kasutuselevõtul ja iga olulise muudatuse järel. Teistel juurutajatel peaks olema õigus seda vabatahtlikult teha. ELi andmebaasis tuleks registreerida ka kõik suure riskiga tehisintellektisüsteemide olulised muudatused. Selle andmebaasi vastutav töötleja peaks olema komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/172555. Et andmebaas oleks kasutuselevõtmisel täielikult toimiv, peaks andmebaasi loomise protseduur hõlmama funktsionaalsete kirjelduste väljatöötamist komisjoni poolt ja sõltumatut auditiaruannet. Komisjon peaks ELi andmebaasis vastutava töötlejana oma ülesannete täitmisel võtma arvesse küberturvalisust ja ohtudega seotud riske. Et maksimeerida andmebaasi kättesaadavust ja kasutamist avalikkuse poolt, peaks andmebaas, sealhulgas selle kaudu kättesaadavaks tehtud teave, vastama direktiivi 2019/882nõuetele.
__________________
__________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 71
(71)  Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis eeldab uudset regulatiivset järelevalvet ja turvalist katsetamisruumi, aga ka seda, et tagatud oleks vastutustundlik innovatsioon ning asjakohaste kaitsemeetmete ja riskileevendusmeetmete integreerimine. Innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja häirete suhtes vastupanuvõimelise õigusraamistiku tagamiseks tuleks ühe või mitme liikmesriigi pädevaid asutusi julgustada looma tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondi, mis hõlbustaksid innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist range regulatiivse järelevalve all, enne kui need süsteemid turule lastakse või muul moel kasutusele võetakse.
(71)  Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis eeldab regulatiivset järelevalvet ning turvalist ja kontrollitud katsetamisruumi, aga ka seda, et tagatud oleks vastutustundlik innovatsioon ning asjakohaste kaitsemeetmete ja riskileevendusmeetmete integreerimine. Et tagada õigusraamistik, mis edendab innovatsioonisõbralikkust, on tulevikukindel ja häirete suhtes vastupanuvõimeline, peaksid liikmesriigid looma vähemalt ühe tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonna, mis hõlbustaks innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist range regulatiivse järelevalve all, enne kui need süsteemid turule lastakse või muul moel kasutusele võetakse. On väga soovitav muuta järgmises etapis kohustuslikuks regulatsiooni testkeskkondade loomine, mis praegu on jäetud liikmesriikide otsustada, ning panna paika testkeskkondade kriteeriumid. Selle kohustusliku testkeskkonna võiks luua ka koos ühe või mitme teise liikmesriigiga, tingimusel et see testkeskkond hõlmab asjaomaste liikmesriikide vastavat riiklikku tasandit. Piiriülese koostöö ja koostoime hõlbustamiseks võib eri tasanditel, sealhulgas liikmesriikide vahel, luua ka täiendavaid testkeskkondi. Lisaks kohustuslikule testkeskkonnale riiklikul tasandil peaks liikmesriikidel olema võimalik luua ka virtuaalsed või hübriidsed testkeskkonnad. Kõik regulatsiooni testkeskkonnad peaksid hõlmama nii füüsilisi kui ka virtuaalseid tooteid. Testkeskkondi loovad asutused peaksid ka tagama, et regulatsiooni testkeskkonnad on oma toimimiseks varustatud piisavate rahaliste vahendite ja personaliga.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 72
(72)  Regulatsiooni testkeskkondade eesmärk peaks olema edendada tehisintellekti alast innovatsiooni kontrollitud eksperimenteerimis- ja katsekeskkonna loomisega arendus- ja turustamiseelses etapis, et tagada innovatiivsete tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele ning muudele asjakohastele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele; parandada novaatorite õiguskindlust ja pädevate asutuste järelevalvet ning arusaamist tehisintellekti kasutamise võimalustest, tekkivatest riskidest ja mõjudest ning kiirendada turulepääsu muu hulgas sellega, et kaotatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid piiravad tõkked. Selleks, et tagada ühetaoline rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on otstarbekas kehtestada regulatsiooni katsetuskeskkondade rakendamise ühised eeskirjad ja katsetuskeskkondade järelevalvega tegelevate asjaomaste ametiasutusete vahelise koostöö raamistik. Käesoleva määrusega tuleks ette näha õiguslik alus muul otstarbel kogutud isikuandmete kasutamiseks, et arendada tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas avalikes huvides teatavaid tehisintellektisüsteeme kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 6 ning ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 2 kohaldamist. Testkeskkonnas osalejad peaksid tagama asjakohased kaitsemeetmed ja tegema koostööd pädevate asutustega, järgides muu hulgas nende juhendeid ning tegutsedes viivitusteta ja heas usus, et leevendada ohutust ja põhiõigusi ähvardavaid suuri riske, mis võivad testimiskeskkonnas arendustegevuse ja eksperimenteerimise käigus tekkida. Kui pädevad asutused otsustavad, kas määrata haldustrahv määruse 2016/679 artikli 83 lõike 2 ja direktiivi 2016/680 artikli 57 alusel, tuleks osalejate käitumist testkeskkonnas arvesse võtta.
(72)  Regulatsiooni testkeskkondade eesmärgid peaksid olema järgmised: et pädevad asutused saaksid paremini mõista tehnika arengut, parandada järelevalvemeetodeid ning anda tehisintellektisüsteemide arendajatele ja pakkujatele suuniseid, et saavutada õigusnormide vastavus käesolevale määrusele või, kui see on asjakohane, muudele kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele ning põhiõiguste hartale; võimaldada ja lihtsustada võimalikele pakkujatele tehisintellektisüsteemidega seotud uuenduslike lahenduste testimist ja arendamist turustamise eelses etapis, et suurendada õiguskindlust, võimaldada asutustel rohkem regulatiivset õppimist kontrollitud keskkonnas, et töötada välja paremad suunised ja teha seadusandliku tavamenetluse kaudu kindlaks õigusraamistiku võimalikud tulevased parandused. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tuvastatakse oluline risk, tuleb selle põhjal võtta viivitamata leevendusmeetmeid ja kui see ei ole võimalik, tuleb arendamine ja testimine kuni riskide leevendamiseni peatada. Selleks, et tagada ühetaoline rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on otstarbekas kehtestada regulatsiooni katsetuskeskkondade rakendamise ühised eeskirjad ja katsetuskeskkondade järelevalvega tegelevate asjaomaste ametiasutusete vahelise koostöö raamistik. Liikmesriigid peaksid tagama, et regulatsiooni testkeskkonnad oleks laialdaselt kättesaadavad kogu liidus, samas kui osalemine peaks jääma vabatahtlikuks. Eriti oluline on tagada, et VKEd ja idufirmad pääseksid nendele testkeskkondadele kergesti ligi, oleksid aktiivselt kaasatud ja osaleksid uuenduslike tehisintellektisüsteemide väljatöötamises ja katsetamises, et nad saaksid anda oskusteabe ja kogemustega oma panuse.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 72 a (uus)
(72a)  Käesoleva määrusega tuleks ette näha õiguslik alus muul otstarbel kogutud isikuandmete kasutamiseks, et arendada tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas avalikes huvides teatavaid tehisintellektisüsteeme, ainult täpsustatud tingimustel kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 6 ning ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 2 kohaldamist. Testkeskkonnas osalevad võimalikud pakkujad peaksid tagama asjakohased kaitsemeetmed ja tegema koostööd pädevate asutustega, järgides muu hulgas nende juhendeid ning tegutsedes viivitusteta ja heas usus, et leevendada ohutust, tervist, keskkonda ja põhiõigusi ähvardavaid suuri riske, mis võivad testkeskkonnas arendustegevuse ja eksperimenteerimise käigus tekkida. Kui pädevad asutused otsustavad, kas testkeskkonnas osalemist ajutiselt või alaliselt keelata või kas määrata haldustrahv määruse 2016/679 artikli 83 lõike 2 ja direktiivi 2016/680 artikli 57 alusel, tuleks arvesse võtta võimalike pakkujate käitumist testkeskkonnas.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 72 b (uus)
(72b)  Tagamaks, et tehisintellekt annab sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulikke tulemusi, peaksid liikmesriigid soodustama ja edendama tehisintellektiga seotud teadus- ja arendustegevust sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike tulemuste toetamiseks, eraldades selleks piisavalt vahendeid, sealhulgas riiklikke ja liidu rahalisi vahendeid, ning andes kodanikuühiskonna juhitud projektidele eelisjärjekorras juurdepääsu regulatsiooni testkeskkonnale. Sellised projektid peaksid põhinema valdkondadevahelise koostöö põhimõttel tehisintellekti arendajate, ebavõrdsuse ja mittediskrimineerimise, juurdepääsetavuse, tarbija-, keskkonna- ja digitaalõiguste valdkonna ekspertide ning akadeemilise ringkonna vahel.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu väikepakkujate ja tehisintellektisüsteemide kasutajate huvidele. Liikmesriigid peaksid selle eesmärgi nimel välja töötama nimetatud operaatoritele suunatud algatusi, muu hulgas teadlikkuse suurendamise ja teabe edastamise teemal. Ühtlasi tuleb väikepakkujate konkreetsete huvide ja vajadustega arvestada, kui teavitatud asutused panevad paika vastavushindamise tasud. Kohustusliku dokumentatsiooni ja ametiasutustega suhtlemisega seotud tõlkekulud võivad osutuda pakkujate ja muude operaatorite jaoks märkimisväärseks, eriti juhul, kui tegemist on väiksemate ettevõtjatega. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral tagama, et üks nende poolt asjaomaste pakkujate dokumentatsiooni ja operaatoritega suhtlemise jaoks kindlaks määratud ja neile vastuvõetavatest keeltest on keel, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele kasutajatele.
(73)  Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu väikepakkujate ja tehisintellektisüsteemide kasutajate huvidele. Liikmesriigid peaksid selle eesmärgi nimel välja töötama nimetatud operaatoritele suunatud algatusi, muu hulgas tehisintellektipädevuse, teadlikkuse suurendamise ja teabe edastamise teemal. Liikmesriigid kasutavad olemasolevaid kanaleid ja kui see on asjakohane, siis loovad uusi spetsiaalseid kanaleid VKEde, idufirmade, kasutajate ning teiste innovaatoritega suhtlemiseks, et anda juhiseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta. Sellised olemasolevad kanalid võiksid muu hulgas hõlmata ENISA küberturbe intsidentide lahendamise üksusi, riiklikke andmekaitseasutusi, tehisintellekti nõudeplatvormi, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi ning komisjoni ja liikmesriikide poolt riigi ja liidu tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatisi. Kui see on asjakohane, teevad need kanalid koostööd, et luua sünergiat ja tagada idufirmadele, VKEdele ja kasutajatele antavates suunistes ühtsus. Ühtlasi tuleb väikepakkujate konkreetsete huvide ja vajadustega arvestada, kui teavitatud asutused panevad paika vastavushindamise tasud. Komisjon hindab korrapäraselt VKEde ja idufirmade sertifitseerimis- ja nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas läbipaistvate konsultatsioonide kaudu VKEde, idufirmade ja kasutajatega, ning teeb liikmesriikidega koostööd selliste kulude vähendamiseks. Näiteks kohustusliku dokumentatsiooni ja ametiasutustega suhtlemisega seotud tõlkekulud võivad osutuda pakkujate ja muude operaatorite jaoks märkimisväärseks, eriti juhul, kui tegemist on väiksemate ettevõtjatega. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral tagama, et üks nende poolt asjaomaste pakkujate dokumentatsiooni ja operaatoritega suhtlemise jaoks kindlaks määratud ja neile vastuvõetavatest keeltest on keel, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele kasutajatele. Keskmise suurusega ettevõtjatel, kes on hiljuti muutunud väikesest kuni keskmise suurusega kategooriast soovituse 2003/361/EÜ lisa (artikkel 16) tähenduses, on juurdepääs nendele algatustele ja suunistele ajavahemikuks, mida liikmesriigid peavad asjakohaseks, kuna nendel uutel keskmise suurusega ettevõtjatel võib mõnikord olla puudus õiguslikest vahenditest ja koolitusest, mis on vajalikud sätete nõuetekohase mõistmise ja järgimise tagamiseks.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 74
(74)  Selleks, et minimeerida rakendamisega seotud riske, mis tulenevad teadmiste ja oskusteabe puudumisest turul, ja muuta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine pakkujate ja teavitatud asutuste jaoks hõlpsamaks, peaksid tehisintellekti nõudeplatvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning komisjoni ja liikmesriikide poolt riigi või ELi tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimaluse korral aitama kaasa käesoleva määruse rakendamisele. Need asutused võivad pakkuda teavitatud asutustele ja pakkujatele oma vastavate ülesannete ja pädevusvaldkondade piires eeskätt tehnilist ja teaduslikku tuge.
(74)  Selleks, et minimeerida rakendamisega seotud riske, mis tulenevad teadmiste ja oskusteabe puudumisest turul, ja muuta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine pakkujate ja teavitatud asutuste jaoks hõlpsamaks, peaksid tehisintellekti nõudeplatvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning komisjoni ja liikmesriikide poolt riigi või ELi tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatised aitama kaasa käesoleva määruse rakendamisele. Need asutused võivad pakkuda teavitatud asutustele ja pakkujatele oma vastavate ülesannete ja pädevusvaldkondade piires eeskätt tehnilist ja teaduslikku tuge.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 76
(76)  Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua Euroopa tehisintellekti nõukoda. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sh arvamuste, soovituste, nõuannete või juhendite väljaandmine käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas tehniliste kirjelduste või olemasolevate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile nõu ja abi andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes.
(76)  Selleks et vältida killustumist, tagada ühtse turu optimaalne toimimine, tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtlustatud rakendamine, saavutada tehisintellektisüsteemide osas kogu liidus usaldusväärsuse ning tervise ja ohutuse, põhiõiguste, keskkonna, demokraatia ja õigusriigi kaitse kõrge tase, toetada aktiivselt riiklikke järelevalveasutusi, liidu institutsioone, organeid ja asutusi käesoleva määrusega seotud küsimustes ning suurendada tehisintellekti kasutuselevõttu kogu liidus, tuleks luua Euroopa Liidu tehisintellektiamet. Tehisintellektiamet peaks olema juriidiline isik, tegutsema täiesti sõltumatult, täitma mitmeid nõustamis- ja koordineerimisülesandeid, sealhulgas esitama arvamusi, soovitusi, nõuandeid või suuniseid käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, ning tal peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid. Liikmesriigid peaksid koos komisjoni, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja ENISAga tagama tehisintellektiameti haldusnõukogu kaudu tehisintellektiameti strateegilise juhtimise ja kontrolli. Tehisintellektiameti sekretariaadi tegevuse juhtimise ja tehisintellektiameti esindamise eest peaks vastutama tegevdirektor. Sidusrühmad peaksid ametlikult osalema tehisintellektiameti töös nõuandva kogu kaudu, mis peaks tagama sidusrühmade mitmekesise ja tasakaalustatud esindatuse ning nõustama tehisintellektiametit käesoleva määrusega seotud küsimustes. Kui tehisintellektiameti asutamine ei ole piisav, et tagada liidu tasandil käesoleva määruse täiesti järjekindel kohaldamine ja tõhusad piiriülesed jõustamismeetmed, tuleks kaaluda tehisintellektiga tegeleva asutuse loomist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77
(77)  Liikmesriikidel on käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel tähtis roll. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu riigi pädevat asutust tegelema käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise järelevalvega. Selleks, et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ametlik kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, tuleks igas liikmesriigis määrata üks riigi ametiasutus riigi järelevalveasutuseks.
(77)  Iga liikmesriik peaks määrama riikliku järelevalveasutuse, kes tegeleb käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise järelevalvega. Samuti peaks ta esindama oma liikmesriiki tehisintellektiameti haldusnõukogus. Selleks, et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ametlik kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil. Iga riiklik järelevalveasutus peaks tegutsema talle käesoleva määrusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77 a (uus)
(77a)  Riiklikud järelevalveasutused peaksid jälgima käesoleva määruse sätete kohaldamist ja aitama kaasa selle järjekindlale kohaldamisele kogu liidus. Selleks peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd omavahel, asjaomaste riiklike pädevate asutuste, komisjoni ja tehisintellektiametiga.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 77 b (uus)
(77b)  Iga riikliku järelevalveasutuse liikmel või töötajal peaks vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele olema kohustus hoida ametisaladust nii ametiaja jooksul kui ka pärast seda seoses igasuguse konfidentsiaalse teabega, mis on talle teatavaks saanud tema ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel. Ametiaja jooksul kohaldatakse seda ametisaladuse hoidmise kohustust eelkõige ärisaladuste puhul ja juhtudel, kui füüsilised isikud teavitavad käesoleva määruse rikkumistest.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 78
(78)  Tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saavad võtta oma süsteemide ja projekteerimis- ja arendusprotsessi parandamiseks arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi või võtta õigeaegselt võimalikke parandusmeetmeid, peaks kõigil pakkujatel olema sisse seatud turustamisjärgse seire süsteem. Selline süsteem on oluline ka selleks, et tõhusamalt ja õigeaegsemalt saaks tegeleda riskidega, mis tulenevad suure riskiga tehisintellektisüsteemidest, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist. Seoses sellega tuleks pakkujatelt nõuda ka seda, et neil oleks olemas süsteem, et teatada asjaomastele asutustele mis tahes tõsistest intsidentidest või sellest, kui tehisintellektisüsteemi kasutamise tõttu on rikutud põhiõigusi kaitsvat siseriiklikku või liidu õigust.
(78)  Tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saavad võtta oma süsteemide ja projekteerimis- ja arendusprotsessi parandamiseks arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi või võtta õigeaegselt võimalikke parandusmeetmeid, peaks kõigil pakkujatel olema sisse seatud turustamisjärgse seire süsteem. Selline süsteem on oluline ka selleks, et tõhusamalt ja õigeaegsemalt saaks tegeleda riskidega, mis tulenevad suure riskiga tehisintellektisüsteemidest, mis n-ö õpivad või arenevad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist. Seoses sellega tuleks pakkujatelt nõuda ka seda, et neil oleks olemas süsteem, et teatada asjaomastele asutustele mis tahes tõsistest intsidentidest või sellest, kui tehisintellektisüsteemi kasutamise tõttu on muu hulgas rikutud põhiõigusi ja tarbijaõigusi kaitsvat siseriiklikku või liidu õigust, ning asjakohaste parandusmeetmete võtmist. Juurutajad peaksid samuti teavitama asjaomaseid asutusi kõigist tõsistest intsidentidest või sellest, kui tehisintellektisüsteemi kasutamise tõttu on rikutud siseriiklikku või liidu õigust, kui nad sellistest tõsistest intsidentidest või rikkumistest teada saavad.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 79
(79)  Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Põhiõiguste kaitset käsitleva liidu õiguse järelevalvega tegelevatel riigi ametiasutustel või organitel, sh võrdõiguslikkust edendavatel asutustel peaks olema juurdepääs käesoleva määruse kohaselt loodud dokumentatsioonile, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
(79)  Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid riiklikud järelevalveasutused tegutsema turujärelevalveasutustena käesoleva määrusega hõlmatud tehisintellektisüsteemide, välja arvatud käesoleva määruse II lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul. II lisas loetletud õigusaktidega hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul peaksid nende õigusaktide kohased pädevad asutused jääma juhtivateks asutusteks. Riiklikud järelevalveasutused ja II lisas loetletud õigusaktide kohased pädevad asutused peaksid vajaduse korral tegema koostööd. Kui see on asjakohane, peaksid II lisas loetletud õigusaktide kohased pädevad asutused saatma riiklikule järelevalveasutusele pädevad töötajad, et aidata tal oma ülesandeid täita. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid riiklikel järelevalveasutustel olema samad volitused ja kohustused nagu määruse (EL) 2019/1020 kohastel turujärelevalveasutustel. Põhiõiguste kaitset käsitleva liidu õiguse järelevalvega tegelevatel riigi ametiasutustel või organitel, sh võrdõiguslikkust edendavatel asutustel peaks olema juurdepääs käesoleva määruse kohaselt loodud dokumentatsioonile, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Pärast seda, kui riiklik järelevalveasutus on ammendanud kõik muud mõistlikud viisid vastavuse hindamiseks/kontrollimiseks ja põhjendatud taotluse korral, tuleks talle anda juurdepääs suure riskiga tehisintellektisüsteemi treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, treenitud mudelile ja treeningmudelile, sealhulgas selle asjakohastele mudeliparameetritele ja nende täitmis-/käituskeskkonnale. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate lihtsamate tarkvarasüsteemide puhul, mis ei põhine treenitud mudelitel, ja kui kõik muud viisid vastavuse kontrollimiseks on ammendatud, võib riiklik järelevalveasutus erandkorras saada põhjendatud taotluse korral juurdepääsu lähtekoodile. Kui riiklikule järelevalveasutusele on kooskõlas käesoleva määrusega antud juurdepääs treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, tuleks selline juurdepääs saavutada asjakohaste tehniliste vahendite ja tööriistadega, sealhulgas kohapealse juurdepääsu ja erandjuhtudel kaugjuurdepääsu kaudu. Riiklik järelevalveasutus peaks käsitama kogu saadud teavet, sealhulgas asjakohasel juhul lähtekoodi, tarkvara ja andmeid konfidentsiaalse teabena ning järgima intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitset käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte. Riiklik järelevalveasutus peaks uurimise lõpetamisel kogu saadud teabe kustutama.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 80
(80)  Finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid sisaldavad sisemise juhtimissüsteemi ja riskihalduse kohta käivaid õigusnorme ja nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud finantsasutuste suhtes nende teenuste pakkumise käigus, kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad tehisintellektisüsteeme. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjaomaste õigusnormide ja nõuete sidusa kohaldamise ja täitmise tagamiseks tuleks finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad ametiasutused, sh vajaduse korral Euroopa Keskpank, määrata pädevateks asutusteks, kes tegelevad käesoleva määruse rakendamise järelevalvega, sealhulgas turujärelevalvega, seoses reguleeritud ja järelevalve all olevate finantsasutuste pakutavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemidega. Et veelgi suurendada käesoleva määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL56 alusel reguleeritud krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õigusnormide sidusust, on ühtlasi otstarbekas integreerida vastavushindamismenetlus ja pakkujate mõned riskijuhtimise, turustamisjärgse seire ja dokumentatsiooniga seotud menetluslikud kohustused direktiivi 2013/36/EL kohaste olemasolevate kohustuste ja menetlustega. Kattuvuse vältimiseks tuleks ette näha ka piiratud erandid seoses pakkujate kvaliteedijuhtimissüsteemidega ja seirekohustusega, mis on pandud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajatele, niivõrd kuivõrd neid kohaldatakse direktiiviga 2013/36/EL reguleeritud krediidiasutuste suhtes.
(80)  Finantsteenuseid käsitlev liidu õigus sisaldab sisemise juhtimissüsteemi ja riskihalduse kohta käivaid õigusnorme ja nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud finantsasutuste suhtes nende teenuste pakkumise käigus, kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad tehisintellektisüsteeme. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse asjaomaste õigusnormide ja nõuete sidusa kohaldamise ja täitmise tagamiseks tuleks finantsteenuseid käsitleva õiguse järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad ametiasutused, sh vajaduse korral Euroopa Keskpank, määrata pädevateks asutusteks, kes tegelevad käesoleva määruse rakendamise järelevalvega, sealhulgas turujärelevalvega, seoses reguleeritud ja järelevalve all olevate finantsasutuste pakutavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemidega. Et veelgi suurendada käesoleva määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL56 alusel reguleeritud krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õigusnormide sidusust, on ühtlasi otstarbekas integreerida vastavushindamismenetlus ja pakkujate mõned riskijuhtimise, turustamisjärgse seire ja dokumentatsiooniga seotud menetluslikud kohustused direktiivi 2013/36/EL kohaste olemasolevate kohustuste ja menetlustega. Kattuvuse vältimiseks tuleks ette näha ka piiratud erandid seoses pakkujate kvaliteedijuhtimissüsteemidega ja seirekohustusega, mis on pandud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatele, niivõrd kuivõrd neid kohaldatakse direktiiviga 2013/36/EL reguleeritud krediidiasutuste suhtes.
__________________
__________________
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 80 a (uus)
(80a)  Pidades silmas käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada füüsiliste isikute tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse samaväärne tase, tagada õigusriigi ja demokraatia kaitse, ning võttes arvesse, et sellistele õigustele tehisintellektisüsteemist tulenevate riskide leevendamist ei pruugita piisavalt saavutada liikmesriigi tasandil või seda võidakse tõlgendada erinevalt, mis võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua füüsiliste isikute kaitse ebaühtlase taseme ja põhjustada turu killustatust, peaks riiklikel järelevalveasutustel olema õigus korraldada ühiseid uurimisi või tugineda tõhusa täitmise tagamiseks käesolevas määruses sätestatud liidu kaitsemeetmete menetlusele. Ühised uurimised tuleks algatada juhul, kui riiklikul järelevalveasutusel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse rikkumine kujutab endast ulatuslikku rikkumist või liidu mõõtmega ulatuslikku rikkumist, või kui tehisintellektisüsteem või alusmudel kujutab endast riski, mis mõjutab või tõenäoliselt mõjutab vähemalt 45 miljonit inimest rohkem kui ühes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 82
(82)  On oluline, et tehisintellektisüsteemid, mis on seotud toodetega, mis ei ole käesoleva määruse alusel suure riskiga ja mis seega ei pea vastama käesolevaga sätestatud nõuetele, oleksid siiski ohutud, kui need turule lastakse või kasutusele võetakse. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse turvaabinõuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ57.
(82)  On oluline, et tehisintellektisüsteemid, mis on seotud toodetega, mis ei ole käesoleva määruse alusel suure riskiga ja mis seega ei pea vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes sätestatud nõuetele, oleksid siiski ohutud, kui need turule lastakse või kasutusele võetakse. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse turvaabinõuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ57.
__________________
__________________
57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 83
(83)  Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust.
(83)  Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad püüdma saavutada läbipaistvust ja avatust, austades samal ajal oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust, kehtestades tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta oma tegevuses saadud teabe turvalisust ja konfidentsiaalsust, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste ning avaliku ja riikliku julgeoleku huvides. Kui komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja teavitatud asutuste käesoleva määruse kohane tegevus toob kaasa intellektuaalomandi õiguste rikkumise, peaksid liikmesriigid direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamisel ette nägema piisavad meetmed ja õiguskaitsevahendid, et tagada intellektuaalomandi õiguste täitmine.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84
(84)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamine, sealhulgas kehtestades tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende rikkumise eest. Teatavate konkreetsete rikkumiste puhul peaksid liikmesriigid võtma arvesse käesolevas määruses sätestatud piire ja kriteeriume. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus määrata trahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele.
(84)  Riiklikul järelevalveasutusel peaks olema võimalik määrata trahve käesoleva määruse täitmise tagamiseks, kui ta viib läbi käesolevas määruses sätestatud korra kohaseid menetlusi. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamine, sealhulgas kehtestades tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende rikkumise eest. Käesoleva määruse rikkumise eest määratavate halduskaristuste tugevdamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kehtestada teatavate konkreetsete rikkumiste eest määratavate haldustrahvide ülemmäärad. Trahvisummade hindamisel peaksid riikide pädevad asutused võtma igal üksikjuhul arvesse kõiki konkreetse olukorra asjakohaseid asjaolusid, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige rikkumise laadi, raskusastet ja kestust ning selle tagajärgi ja pakkuja suurust, eelkõige juhul, kui pakkuja on VKE või idufirma. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus määrata trahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele. Käesoleva määruse kohaste karistuste ja kohtukulude suhtes ei tohiks kohaldada lepingutingimusi ega muid kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84 a (uus)
(84a)  Kuna tehisintellektisüsteemid võivad füüsiliste ja juriidiliste isikute ning füüsiliste isikute rühmade õigusi ja vabadusi tõsiselt kahjustada, on oluline, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel või füüsiliste isikute rühmadel oleks sisuline juurdepääs teatamis- ja õiguskaitsemehhanismidele ning õigus saada juurdepääs proportsionaalsetele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele. Neil peaks olema võimalik teatada käesoleva määruse rikkumistest oma riiklikule järelevalveasutusele ja neil peaks olema õigus esitada kaebus tehisintellektisüsteemide pakkujate või juurutajate vastu. Vajaduse korral peaksid juurutajad nägema füüsilistele ja juriidilistele isikutele või füüsiliste isikute rühmadele kasutamiseks ette sisemised kaebuste esitamise mehhanismid. Ilma et see piiraks muude halduslike või kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohaldamist, peaks füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning füüsiliste isikute rühmadel olema õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kui tegu on neid käsitleva riikliku järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsusega või kui riiklik järelevalveasutus ei käsitle kaebust, ei teavita kaebuse esitajat esitatud kaebuse menetlemise käigust või esialgsest tulemusest, või ei täida oma kohustust jõuda kaebuse suhtes lõplikule otsusele.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84 b (uus)
(84b)  Mõjutatud isikuid tuleks alati teavitada sellest, et nende suhtes kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi, kui juurutajad kasutavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, et teha või aidata teha füüsiliste isikutega seotud otsuseid. See teave võib olla mõjutatud isikutele aluseks, et nad saaksid kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust saada selgitusi. Kui juurutajad esitavad mõjutatud isikutele käesoleva määruse alusel selgituse, peaksid nad võtma arvesse keskmise tarbija või üksikisiku oskuste ja teadmiste taset.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 84 c (uus)
(84c)  Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat liidu õigust (direktiiv (EL) 2019/1937) kohaldatakse täielikult akadeemiliste ringkondade, projekteerijate, arendajate, projekti kaasautorite, audiitorite, tootejuhtide, inseneride ja ettevõtjate suhtes, kes hangivad teavet tehisintellektisüsteemi või selle tehisintellektisüsteemi pakkuja poolt toime pandud liidu õiguse rikkumiste kohta.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 85
(85)  Tagamaks, et õigusraamistikku saab vajaduse korral kohandada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290, et muuta I lisas osutatud meetodeid ja lähenemisviise tehisintellektisüsteemide defineerimiseks, II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, IV lisas loetletud tehnilist dokumentatsiooni käsitlevaid sätteid, V lisas esitatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, VI ja VII lisas esitatud vastavushindamismenetlusi käsitlevaid sätteid ja sätteid, millega pannakse paika need suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille suhtes tuleks kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinevat vastavushindamist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes58 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(85)  Tagamaks, et õigusraamistikku saab vajaduse korral kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, IV lisas loetletud tehnilist dokumentatsiooni käsitlevaid sätteid, V lisas esitatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, VI ja VII lisas esitatud vastavushindamismenetlusi käsitlevaid sätteid ja sätteid, millega määratakse kindlaks need suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille suhtes tuleks kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinevat vastavushindamist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes58 sätestatud põhimõtetega. Konsultatsioonidel peaksid osalema tasakaalupõhimõttel valitud sidusrühmad, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, kodanikuühiskond, mõjutatud isikuid esindavad ühendused, eri sektorite ja eri suurusega ettevõtjate esindajad ning teadlased. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
__________________
58 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
58 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 85 a (uus)
(85a)  Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide hindamisel nõutavaid tehnilisi eksperditeadmisi, peaks komisjon vähemalt kord aastas tehisintellektiameti ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides korrapäraselt läbi vaatama käesoleva määruse rakendamise, eelkõige keelatud tehisintellektisüsteemid, läbipaistvuskohustused ning suure riskiga valdkondade ja kasutusmallide loetelu.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 87 a (uus)
(87a)  Kuna usaldusväärne teave tehisintellektisüsteemide ja seonduva IKT-tehnoloogia, sealhulgas tarkvara, riistvara ja eelkõige andmekeskuste ressursi- ja energiakasutuse, jäätmetekke ja muu keskkonnamõju kohta on piiratud, peaks komisjon kehtestama asjakohase metoodika, et mõõta käesoleva määruse keskkonnamõju ja tõhusust, pidades silmas liidu keskkonna- ja kliimaeesmärke.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 89
(89)  Vastavalt määruse (EL) nr 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma arvamuse [...],
(89)  Vastavalt määruse (EL) nr 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma arvamuse 18. juunil 2021. aastal,
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 (uus)
1.  Käesoleva määruse eesmärk on edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu ning tagada tervise, ohutuse, põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju eest liidus, toetades samal ajal innovatsiooni.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  ühtlustatud läbipaistvusnormid füüsiliste isikutega suhtlemiseks mõeldud tehisintellektisüsteemide, emotsioonide tuvastamise süsteemide ja biomeetrilise kategooriatesse jaotamise süsteemide ning pildi-, audio- või videosisu loomiseks või töötlemiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide jaoks;
d)  ühtlustatud läbipaistvusnormid teatavate tehisintellektisüsteemide jaoks;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e
(e)  turuseire ja -järelevalve normid.
e)  turuseire, turujärelevalve, juhtimise ja täitmise tagamise normid;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e a (uus)
ea)  innovatsiooni toetavad meetmed, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja idufirmadele, sealhulgas regulatsiooni testkeskkondade loomine ning sihipärased meetmed VKEde ja idufirmade regulatiivse koormuse vähendamiseks;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e b (uus)
eb)  liidu tehisintellektiameti asutamist ja toimimist käsitlevad eeskirjad.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
(b)  liidus asuvad tehisintellektisüsteemide kasutajad;
b)  liidus asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide juurutajad;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c
(c)  kolmandates riikides asuvad tehisintellektisüsteemide pakkujad ja kasutajad, kui süsteemi väljundit kasutatakse liidus.
c)  kolmandates riikides asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad, kui liikmesriigi õigust kohaldatakse rahvusvahelise avaliku õiguse alusel või kui süsteemi väljund on ette nähtud kasutamiseks liidus;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  pakkujad, kes tegelevad väljaspool liitu artiklis 5 osutatud tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega, kui selliste süsteemide pakkuja või turustaja asub liidus;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  tehisintellektisüsteemide importijad ja turustajad ning tehisintellektisüsteemide pakkujate volitatud esindajad, kui sellised importijad, turustajad või volitatud esindajad on asutatud või asuvad liidus;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c c (uus)
cc)  artikli 3 punktis 8a määratletud mõjutatud isikud, kes asuvad liidus ja kelle tervist, ohutust või põhiõigusi mõjutab liidus turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemi kasutamine negatiivselt.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse, kohaldatakse üksnes käesoleva määruse artiklit 84:
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid ja mis kuuluvad II lisa B jaotises loetletud ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, kohaldatakse üksnes käesoleva määruse artiklit 84.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a
(a)  määrus (EÜ) nr 300/2008;
välja jäetud
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b
(b)  määrus (EL) nr 167/2013;
välja jäetud
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
(c)  määrus (EL) nr 168/2013;
välja jäetud
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d
(d)  direktiiv 2014/90/EL;
välja jäetud
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e
(e)  direktiiv (EL) 2016/797;
välja jäetud
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f
(f)  määrus (EL) 2018/858;
välja jäetud
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g
(g)  määrus (EL) 2018/1139;
välja jäetud
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt h
(h)  määrus (EL) 2019/2144.
välja jäetud
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 4
4.  Käesolevat määrust ei kohaldata kolmanda riigi ametiasutuste ega vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui need asutused või organisatsioonid kasutavad tehisintellektisüsteeme liidu või ühe või mitme liikmesriigiga õiguskaitse ja õigusalase koostöö jaoks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute raames.
4.  Käesolevat määrust ei kohaldata kolmanda riigi ametiasutuste ega vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui need asutused või organisatsioonid kasutavad tehisintellektisüsteeme liidu või ühe või mitme liikmesriigiga õiguskaitse ja õigusalase koostöö jaoks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute või koostöö raames ja nende suhtes kehtib komisjoni otsus, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 36 või määruse 2016/679 artikliga 45 („kaitse piisavuse otsus“), või nad osalevad liidu ja vastava kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelises lepingus, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)
5a.  Käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust käsitlevaid liidu õigusakte. Käesolev määrus ei mõjuta määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiive 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõikes 5 ja artiklis 54 sätestatud korra kohaldamist.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5 b (uus)
5b.  Käesolev määrus ei piira muudes tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud normide kohaldamist.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5 c (uus)
5c.  Käesolev määrus ei takista liikmesriike või liitu säilitamast või kehtestamast õigus- ja haldusnorme, mis on töötajatele soodsamad, et kaitsta nende õigusi seoses tehisintellektisüsteemide kasutamisega tööandjate poolt, või soodustada või lubada töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5 d (uus)
5d.  Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemiga seotud teadus-, testimis- ja arendustegevusele enne selle süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist, tingimusel et selle tegevuse puhul järgitakse põhiõigusi ja kohaldatavat liidu õigust. Käesolev erand ei hõlma testimist tegelikes tingimustes. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, milles selgitatakse käesoleva lõike kohaldamist, et täpsustada seda erandit, vältimaks selle võimalikku kuritarvitamist. Tehisintellektiamet annab suuniseid artikli 56 kohase teadus- ja arendustegevuse juhtimise kohta, mille eesmärk on ka koordineerida selle kohaldamist riiklike järelevalveasutuste poolt.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5 e (uus)
5e.  Käesolevat määrust ei kohaldata tasuta ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel pakutavate tehisintellekti komponentide suhtes, välja arvatud juhul, kui pakkuja on need turule lasknud või kasutusele võtnud suure riskiga tehisintellektisüsteemi või II või IV jaotise alla kuuluva tehisintellektisüsteemi osana. Seda erandit ei kohaldata artiklis 3 määratletud alusmudelite suhtes.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „tehisintellektisüsteem“ – tarkvara, mille arendamiseks on kasutatud üht või mitut I lisas loetletud tehnoloogiat või lähenemisviisi ja mis võib teatavate inimese kindlaks määratud eesmärkide jaoks luua väljundeid, näiteks sisu, prognoose, soovitusi või otsuseid, mis mõjutavad keskkondi, millega nad suhtlevad;
1)  „tehisintellektisüsteem“ – masinpõhine süsteem, mis on kavandatud toimima erineval autonoomsuse tasemel ja mis võib otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks luua väljundeid, näiteks prognoose, soovitusi või otsuseid, mis mõjutavad füüsilist või virtuaalset keskkonda;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 5 – punkt 1 a (uus)
1a)  „risk“ – kahju tekkimise tõenäosuse ja kahju tõsiduse astme kombinatsioon;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
1b)  „oluline risk“ – risk, mis on oluline selle tõsiduse, intensiivsuse, esinemise tõenäosuse ja mõju kestuse kombinatsiooni ning võime tõttu mõjutada üksikisikut, paljusid isikuid või teatavat isikute rühma;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
1c)  „alusmudel“ – tehisintellektisüsteemi mudel, mida on treenitud ulatuslike andmete põhjal, mis on kavandatud väljundi üldiseks kasutamiseks ja mida saab kohandada paljudele eristatavatele ülesannetele;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 d (uus)
1d)  „üldotstarbeline tehisintellektisüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mida saab kasutada ja kohandada paljude rakenduste jaoks, mille jaoks see ei olnud sihilikult ja spetsiaalselt kavandatud;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 e (uus)
1e)  „mahukas treenimistsükkel“ – võimsa tehisintellektimudeli tootmisprotsess, mille puhul on vaja väga kõrget künnist ületavaid andmetöötlusressursse;
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
3)  „väikepakkuja“ – pakkuja, kes on mikro- või väikeettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses61;
välja jäetud
__________________
61 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks;
4)  „juurutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks;
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „operaator“ – pakkuja, kasutaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;
8)  „operaator“ – pakkuja, juurutaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a)  „mõjutatud isik“ – füüsiline isik või isikute rühm, kes on tehisintellektisüsteemi subjekt või keda see muul viisil mõjutab;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11
(11)  „kasutusele võtmine“ – tehisintellektisüsteemi tarnimine esmakordseks kasutamiseks otse kasutajale või oma tarbeks, et kasutada seda sihtotstarbeliselt liidu turul;
11)  „kasutusele võtmine“ – tehisintellektisüsteemi tarnimine esmakordseks kasutamiseks otse juurutajale või oma tarbeks, et kasutada seda sihtotstarbeliselt liidu turul;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 13
(13)  „mõistlikult prognoositav väärkasutamine“ – tehisintellektisüsteemi kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas selle sihtotstarbega, kuid mis võib tuleneda põhjendatult prognoositavast inimkäitumisest või interaktsioonist muude süsteemidega;
13)  „mõistlikult prognoositav väärkasutamine“ – tehisintellektisüsteemi kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas selle otstarbega, millele on osutatud pakkuja koostatud kasutusjuhendis, kuid mis võib tuleneda põhjendatult prognoositavast inimkäitumisest või interaktsioonist muude süsteemidega, sealhulgas muude tehisintellektisüsteemidega;
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14
(14)  „toote või süsteemi turvakomponent“ – toote või süsteemi komponent, mis täidab selle toote või süsteemi ohutusfunktsiooni või mille tõrge või talitlushäire ohustab inimeste tervist ja ohutust või vara;
14)  „toote või süsteemi turvakomponent“ – kooskõlas II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega toote või süsteemi komponent, mis täidab selle toote või süsteemi ohutusfunktsiooni või mille tõrge või talitlushäire ohustab inimeste tervist ja ohutust;
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 15
(15)  „kasutusjuhend“ – teave, mille pakkuja esitab, et teavitada kasutajat eeskätt tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest ja nõuetekohasest kasutamisest, kaasa arvatud konkreetsest geograafilisest, käitumuslikust ja funktsionaalsest raamistikust, milles kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteem on ette nähtud;
15)  „kasutusjuhend“ – teave, mille pakkuja esitab, et teavitada juurutajat eeskätt tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest ja nõuetekohasest kasutamisest, samuti teave võimalike ettevaatusabinõude kohta, mida on vaja võtta, sealhulgas konkreetne geograafiline, käitumuslik ja funktsionaalne raamistik, milles kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteem on ette nähtud;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 16
(16)  „tehisintellektisüsteemi tagasikutsumine“ – mistahes meede, mille eesmärk on saavutada kasutajatele kättesaadavaks tehtud tehisintellektisüsteemi tagastamine pakkujale;
16)  „tehisintellektisüsteemi tagasikutsumine“ – mistahes meede, mille eesmärk on saavutada sellise tehisintellektisüsteemi tagastamine pakkujale, mis on juurutajatele juba kättesaadavaks tehtud;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 20
(20)  „vastavushindamine“ protsess, mille käigus kontrollitakse, kas tehisintellektisüsteemi kohta käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuded on täidetud;
20)  „vastavushindamine“ protsess, mille käigus näidatakse, kas tehisintellektisüsteemi kohta käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuded on täidetud;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 22
(22)  „teavitatud asutus“ käesoleva määruse ja liidu muude asjaomaste ühtlustamisalaste õigusaktide kohaselt määratud vastavushindamisasutus;
22)  „teavitatud asutus“ – vastavushindamisasutus, keda on käesoleva määruse ja liidu muude asjaomaste ühtlustamisalaste õigusaktide kohaselt teavitatud;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 23
(23)  „oluline muudatus“ – tehisintellektisüsteemis pärast selle turule laskmist või kasutusele võtmist tehtud muudatus, mis mõjutab tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele või mille tulemusena muutub kasutusotstarve, mida silmas pidades on tehisintellektisüsteemi hinnatud;
23)  „oluline muudatus“ – tehisintellektisüsteemis pärast selle turule laskmist või kasutusele võtmist tehtud muudatus või rida muudatusi, mida pakkuja ei ole algses riskihindamises ette näinud ega kavandanud ning mis mõjutab tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele või mille tulemusena muutub kasutusotstarve, mida silmas pidades on tehisintellektisüsteemi hinnatud;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 24
(24)  „CE-vastavusmärgis“ või „CE-märgis“ – märgis, millega pakkuja annab teada, et tehisintellektisüsteem vastab käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis ja muudes kohaldatavates toodete turustamise tingimusi ühtlustavates liidu õigusaktides (edaspidi „liidu ühtlustamisõigusaktid“) sätestatud märgise paigaldamist käsitlevatele nõuetele;
24)  „CE-vastavusmärgis“ või „CE-märgis“ – füüsiline või digitaalne märgis, millega pakkuja annab teada, et tehisintellektisüsteem või toode, millesse on sisse ehitatud tehisintellektisüsteem, vastab käesoleva määruse III jaotise 2. peatükis ja muudes kohaldatavates toodete turustamise tingimusi ühtlustavates liidu õigusaktides (edaspidi „liidu ühtlustamisõigusaktid“) sätestatud märgise paigaldamist käsitlevatele nõuetele;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 29
(29)  „treeningandmed“ – andmed, mida kasutatakse tehisintellektisüsteemi treenimiseks läbi õpiparameetrite sobituse, mh närvivõrgu kaaludega;
29)  „treeningandmed“ – andmed, mida kasutatakse tehisintellektisüsteemi treenimiseks läbi õpiparameetrite sobituse;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 30
(30)  „valideerimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse treenitud tehisintellektisüsteemi hindamiseks ning selle mitteõpitavate parameetrite ja õppimisprotsessi reguleerimiseks, muu hulgas selleks, et hoiduda ülesobitamisest; sealjuures võib valideerimisandmestik olla kas eraldi andmestik või treeningandmestiku osa kindlaksmääratud või muutuva jaotuse alusel;
30)  „valideerimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse treenitud tehisintellektisüsteemi hindamiseks ning selle mitteõpitavate parameetrite ja õppimisprotsessi reguleerimiseks, muu hulgas selleks, et hoiduda ala- või ülesobitamisest; sealjuures on valideerimisandmestik kas eraldi andmestik või treeningandmestiku osa kindlaksmääratud või muutuva jaotuse alusel;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 33
(33)  „biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;
33)  „biomeetrilised andmed“ – biomeetrilised andmed, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)
33a)  „biomeetriaandmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise käigus saadud andmed, mis on seotud füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike märkidega;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 33 b (uus)
33b)  „isiku biomeetriline tuvastamine“ – inimese füüsiliste, füsioloogiliste, käitumuslike ja psühholoogiliste omaduste automaatne tuvastamine isiku isikusamasuse kindlakstegemiseks, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid andmebaasis säilitatavate isikute biomeetriliste andmetega (üks mitmele-isikusamasuse tuvastamine);
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 33 c (uus)
33c)  „biomeetriline kontroll“ – füüsiliste isikute isikusamasuse automaatne kontrollimine, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid varem esitatud biomeetriliste andmetega (üks ühele-kontroll, sealhulgas autentimine);
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 33 d (uus)
33d)  „isikuandmete eriliigid“ – isikuandmete liigid, millele viidatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1;
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 34
(34)  „emotsioonituvastussüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal;
34)  „emotsioonituvastussüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada üksikisikute või rühmade emotsioone, mõtteid, meeleseisundit või kavatsusi nende biomeetriliste ja biomeetriaandmete põhjal;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 35
(35)  „biomeetrilise liigitamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on jagada füüsilisi isikuid nende biomeetriliste andmete, näiteks soo, vanuse, juuksevärvi, silmade värvi, tätoveeringute, etnilise päritolu või seksuaalse või poliitilise sättumuse põhjal teatavatesse kategooriatesse;
35)  „biomeetriline liigitamine“– füüsiliste isikute jagamine teatud kategooriatesse või nende omaduste ja tunnuste järeldamine nende biomeetriliste või biomeetriaandmete põhjal või mida saab sellistest andmetest järeldada;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 36
(36)  „biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada füüsilisi isikuid eemalt, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusbaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega, ilma et tehisintellektisüsteemi kasutaja teaks ette, kas see isik on ise kohal ja kas teda on võimalik tuvastada;
36)  „biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada füüsilisi isikuid eemalt, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusbaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega, ilma et tehisintellektisüsteemi juurutaja teaks ette, kas see isik on ise kohal ja kas teda on võimalik tuvastada, välja arvatud kontrollisüsteemid;
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 37
(37)  „reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, milles biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja tuvastamine toimub ilma märkimisväärse viivituseta. Lisaks viivitamatule tuvastamisele hõlmab see ka piiratud lühikesi viivitusi, et vältida kõrvalehoidmist;
37)  „reaalajaline biomeetriline kaugtuvastussüsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, milles biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja tuvastamine toimub ilma märkimisväärse viivituseta. Lisaks viivitamatule tuvastamisele hõlmab see ka piiratud viivitusi, et vältida kõrvalehoidmist;
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 39
(39)  „avalikult juurdepääsetav ruum“ – füüsiline koht, millele üldsusel on juurdepääs, olenemata sellest, kas kehtivad teatavad juurdepääsutingimused;
39)  „avalikult juurdepääsetav ruum“ – avalikus või eraomandis olev füüsiline koht, millele on üldsusel juurdepääs, olenemata sellest, kas võidakse kohaldada teatavaid juurdepääsutingimusi, ja olenemata võimalikest mahtuvuspiirangutest;
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 41
(41)  „õiguskaitse“ – tegevus, mida õiguskaitseasutus teostab kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ohtude ennetamiseks;
41)  „õiguskaitse“ – tegevus, mida õiguskaitseasutus teostab või mida tema nimel teostatakse kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ohtude ennetamiseks;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 42
(42)  „riiklik järelevalveasutus“ – ametiasutus, kellele liikmesriik paneb vastutuse käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise eest, liikmesriigile usaldatud toimingute koordineerimise eest, komisjoniga suhtluses ühtse kontaktpunktina tegutsemise eest ja liikmesriigi esindamise eest Euroopa tehisintellekti nõukojas;
42)  „riiklik järelevalveasutus“ – avaliku sektori asutus (muudatusettepanek 69), kellele liikmesriik paneb vastutuse käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise eest, liikmesriigile usaldatud toimingute koordineerimise eest, komisjoniga suhtluses ühtse kontaktpunktina tegutsemise eest ja liikmesriigi esindamise eest tehisintellektiameti haldusnõukogus;
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 43
(43)  „riigi pädev asutus“ – riiklik järelevalveasutus, teavitav asutus ja turujärelevalveasutus;
43)  „riigi pädev asutus“ – mis tahes riiklik asutus, kes vastutab käesoleva määruse täitmise tagamise eest;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – lõik 44 – sissejuhatav osa
(44)  „tõsine intsident“ – juhtum, mis otseselt või kaudselt põhjustab, võis põhjustada või võib põhjustada ühe järgmistest tagajärgedest:
44)  „tõsine intsident“ – juhtum või tehisintellektisüsteemi tõrge, mis otseselt või kaudselt põhjustab, võis põhjustada või võib põhjustada ühe järgmistest tagajärgedest:
(a)  inimese surm või tõsine kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale;
(a)  inimese surm või tõsine kahju inimese tervisele;
(b)  elutähtsa taristu juhtimise ja käitamise tõsine katkemine.
(b)  elutähtsa taristu juhtimise ja käitamise tõsine katkemine;
ba)  liidu õigusega kaitstud põhiõiguste rikkumine;
bb)  tõsine kahju varale või keskkonnale;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 5 – punkt 44 a (uus)
44a)  „isikuandmed“ – isikuandmed, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 b (uus)
44b)  „isikustamata andmed“ – andmed, mis ei ole isikuandmed;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 c (uus)
44c)  „profiiltöötlus“ – isikuandmete automatiseeritud töötlemine, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4, või õiguskaitseasutuste puhul direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 4 või liidu institutsioonide, organite või asutuste puhul määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 5;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 d (uus)
44d)  „süvavõltsing“ – manipuleeritud või tehislik heli-, pildi- või videosisu, mis näib ekslikult olevat ehtne või tõene ning kus on kujutatud isikuid, kes näivad ütlevat või tegevat midagi, mida nad ei ole öelnud ega teinud, ning mis on toodetud tehisintellekti meetodite, sealhulgas masinõppe ja süvaõppe abil;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 e (uus)
44e)  „ulatuslik rikkumine“ – üksikisikute huve kaitsva liidu õigusega vastuolus olev tegevus või tegevusetus,
a)  mis on kahjustanud või võib tõenäoliselt kahjustada nende üksikisikute kollektiivseid huve, kes elavad vähemalt kahes muus liikmesriigis kui see, kus
i)  tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus,
ii)  on asjaomase pakkuja või, kui see on asjakohane, tema volitatud esindaja asukoht või
iii)  on juurutaja asukoht, kui rikkumise on toime pannud juurutaja;
b)  mis on kahjustanud, kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada üksikisikute kollektiivseid huve ja millel on ühiseid tunnuseid, sealhulgas sama ebaseaduslik tava, sama huvi rikkumine ja toimepanemine sama operaatori poolt samaaegselt vähemalt kolmes liikmesriigis;
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 f (uus)
44f)  „liidu mõõtmega ulatuslik rikkumine“ – ulatuslik rikkumine, mis on kahjustanud või võib tõenäoliselt kahjustada üksikisikute kollektiivseid huve vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt kaks kolmandikku liidu elanikkonnast;
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 g (uus)
44g)  „regulatsiooni testkeskkond“ – avaliku sektori asutuse loodud kontrollitud keskkond, mis hõlbustab innovatiivsete tehisintellektisüsteemide ohutut arendamist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist konkreetse kava kohaselt regulatiivse järelevalve all;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 h (uus)
44h)  „elutähtis taristu“ – vara, rajatis, seade, võrk või süsteem või vara, rajatise, seadme, võrgu või süsteemi osa, mis on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 2 punkti 4 tähenduses;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 k (uus)
44k)  „sotsiaalne hindamine“ – füüsiliste isikute hindamine või liigitamine, tuginedes nende sotsiaalsele käitumisele, sotsiaal-majanduslikule staatusele või teadaolevatele või prognoositavatele iseloomulikele või isikuomadustele;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 l (uus)
44l)  „sotsiaalne käitumine“ – viis, kuidas füüsiline isik suhtleb teiste füüsiliste isikute või ühiskonnaga ja mõjutab neid;
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 m (uus)
44m)  „tehnika tase“ – toodete, protsesside ja teenustega seotud tehnilise suutlikkuse arendatud aste teataval ajahetkel, mis põhineb asjakohastel teaduse, tehnoloogia ja kogemuste ühendatud tulemustel;
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 44 n (uus)
44n)  „tegelikes tingimustes testimine“ – tehisintellektisüsteemi ajutine testimine selle sihtotstarbe jaoks tegelikes tingimustes väljaspool laborit või muul moel simuleeritud keskkonda;
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
välja jäetud
I lisa muutmine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud meetodite ja lähenemisviiside loetelu ajakohastamaks seda vastavalt turu ja tehnika arengule, lähtudes omadustest, mis sarnanevad seal loetletud tehnoloogiate ja lähenemisviisidega.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted
1.  Kõik käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad operaatorid teevad kõik endast oleneva, et arendada ja kasutada tehisintellektisüsteeme või alusmudeleid kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega, millega luuakse kõrgetasemeline raamistik, et edendada sidusat inimkeskset Euroopa lähenemisviisi eetilisele ja usaldusväärsele tehisintellektile, mis on täielikult kooskõlas harta ja liidu alusväärtustega:
a)  „inimese toimevõime ja inimjärelevalve“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse vahendina, mis teenib inimesi, austab inimväärikust ja isiklikku sõltumatust ning toimib viisil, mille üle inimesed saavad nõuetekohaselt kontrolli ja järelevalvet teostada;
b)  „tehniline töökindlus ja ohutus“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis minimeerib soovimatu ja ootamatu kahju, tagades ka nende töökindluse soovimatute probleemide korral ning vastupidavuse katsetele muuta tehisintellektisüsteemi kasutust või toimivust, et pahatahtlikud kolmandad isikud saaksid neid ebaseaduslikult kasutada;
c)  „privaatsus ja andmehaldus“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kooskõlas kehtivate privaatsus- ja andmekaitse eeskirjadega ning andmetöötlus vastab kõrgetele kvaliteedi ja tervikluse standarditele;
d)  „läbipaistvus“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis võimaldab asjakohast jälgitavust ja selgitatavust, andes samal ajal inimestele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning teavitades kasutajaid nõuetekohaselt selle tehisintellektisüsteemi võimetest ja piirangutest ning mõjutatud isikuid nende õigustest;
e)  „mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis hõlmab erinevaid osalejaid ja edendab võrdset ligipääsu, soolist võrdõiguslikkust ja kultuurilist mitmekesisust, vältides samal ajal diskrimineerivat mõju ja ebaõiglast kallutatust, mis on liidu või liikmesriikide õigusaktidega keelatud;
f)  „ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu“ tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kestlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, samuti viisil, mis toob kasu kõigile inimestele, jälgides ja hinnates samal ajal pikaajalist mõju üksikisikule, ühiskonnale ning demokraatiale.
2.  Lõige 1 ei piira kehtivate liidu ja liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud kohustusi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tõlgendavad ja järgivad pakkujad või juurutajad üldpõhimõtteid vastavalt käesoleva määruse artiklites 8–15 sätestatud nõuetele ja käesoleva määruse III jaotise 3. peatükis sätestatud asjakohastele kohustustele. Alusmudelite puhul tõlgendavad ja järgivad pakkujad üldpõhimõtteid vastavalt artiklites 28–28b sätestatud nõuetele. Kõigi tehisintellektisüsteemide puhul on asjakohasel juhul võimalik kohaldada lõikes 1 osutatud põhimõtteid artiklite 28 ja 52 sätete või artiklis 69 osutatud ühtlustatud standardite, tehniliste kirjelduste ja tavakoodeksite kohaldamise kaudu, ilma et käesoleva määruse alusel loodaks uusi kohustusi.
3.  Komisjon ja tehisintellektiamet lisavad need juhtpõhimõtted standardimistaotlustesse ja soovitustesse, mis koosnevad tehnilistest suunistest, et aidata pakkujatel ja juurutajatel tehisintellektisüsteeme arendada ja kasutada. Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldpõhimõtteid arvesse tulemuspõhiste eesmärkidena asjakohaste harmoneeritud standardite väljatöötamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks, nagu on osutatud artikli 40 lõikes 2b.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 b (uus)
Artikkel 4b
Tehisintellektipädevus
1.  Käesoleva määruse rakendamisel edendavad liit ja liikmesriigid meetmeid, et arendada piisaval tasemel tehisintellektipädevust kõigis sektorites ning võtavad arvesse asjaomaste pakkujate, juurutajate ja mõjutatud isikute rühmade eri vajadusi, sealhulgas haridus- ja koolitus-, oskuste omandamise ja ümberõppe programmide kaudu ning tagades samal ajal nõuetekohase soolise ja vanuselise tasakaalu, et võimaldada tehisintellektisüsteemide demokraatlikku kontrolli.
2.  Tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad võtavad meetmeid, et tagada oma töötajate ja kõigi teiste nende nimel tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute piisav tehisintellektipädevus, võttes arvesse nende tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust ning konteksti, milles tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning arvestades isikuid või isikute rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme kasutatakse.
3.  Sellised pädevusmeetmed hõlmavad eelkõige tehisintellektisüsteemide ja nende toimimisega seotud põhimõistete ja -oskuste õpetamist, sealhulgas eri liiki tooteid ja kasutusviise, nendega seotud riske ja kasu.
4.  Tehisintellektipädevuse piisav tase on selline, mis aitab vajaduse korral kaasa pakkujate ja juurutajate suutlikkusele tagada käesoleva määruse järgimine ja täitmine.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
(a)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid, et oluliselt moonutada isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju;
a)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid või sihilikult manipuleerivaid või petlikke võtteid, mille eesmärk või tagajärg on isiku või isikute rühma käitumise oluline moonutamine, kahjustades oluliselt isiku võimet teha teadlik otsus ja pannes seeläbi isiku tegema otsuse, mida see isik ei oleks muul juhul teinud, viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab talle, teisele isikule või isikute rühmale olulist kahju.
Esimeses lõigus osutatud teadvusest kaugemale ulatuvaid võtteid kasutava tehisintellektisüsteemi keeldu ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks heakskiidetud ravieesmärkidel nendega kokkupuutuvate inimeste või vajaduse korral nende eestkostja konkreetse teadliku nõusoleku alusel;
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
(b)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest või füüsilise või vaimse tervise häirest, et oluliselt moonutada sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju;
b)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära isiku või konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, sealhulgas sellise isiku või sellise rühma teadaolevaid või prognoositavaid isikuomadusi või sotsiaalset või majanduslikku olukorda, vanust, füüsilist või vaimset võimekust, mille eesmärk või tagajärg on oluliselt moonutada selle isiku või sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule olulist kahju;
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  selliste biomeetrilise liigitamise süsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega liigitatakse füüsilisi isikuid tundlike või kaitstud atribuutide või omaduste alusel või nende atribuutide või omadustega seotud järelduste põhjal. Seda keeldu ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks heakskiidetud ravieesmärkidel nendega kokkupuutuvate inimeste või vajaduse korral nende eestkostja konkreetse teadliku nõusoleku alusel;
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
(c)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine ametiasutuste poolt või nende nimel, et hinnata või liigitada füüsiliste isikute usaldusväärsust teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest, kusjuures ühiskondliku reitingu tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest:
c)  selliste sotsiaalseks hindamiseks mõeldud tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega hinnatakse või liigitatakse füüsilisi isikuid või nende rühmi teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest, järeldatud või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest, kusjuures sotsiaalse hindamise tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest:
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i
i)  teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
(d)  avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses:
d)  avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajalise biomeetrilise kaugtuvastussüsteemi kasutamine;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i
i)  konkreetsete võimalike kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud laste, sihipärane otsimine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii
ii)  füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või terrorirünnaku ärahoidmine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii
iii)  nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK62 artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava avastamine, tema asukohta kindlaks tegemine, tema tuvastamine või vastutusele võtmine, kui tegemist on kuriteoga, mille eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, nagu selle liikmesriigi õigusaktides kindlaks määratud.
välja jäetud
__________________
62 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis on mõeldud füüsiliste isikute või nende rühmadega seotud riskide hindamiseks, et hinnata, milline on risk, et füüsiline isik rikub seadust või rikub uuesti seadust, või tegeliku või potentsiaalse kuriteo või haldusrikkumise esinemise või kordumise prognoosimiseks füüsiliste isikute andmete profiiltöötluse põhjal, või füüsiliste isikute või nende rühmade isikuomaduste, erijoonte, sealhulgas nende asukoha, või varasema kuritegeliku käitumise põhjal;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu;
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d c (uus)
dc)  selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega järeldatakse füüsilise isiku emotsioone õiguskaitse, piirihalduse, töökoha ja haridusasutustega seoses;
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d d (uus)
dd)  selliste tehisintellektisüsteemide kasutusele võtmine või kasutamine, millega analüüsitakse avaliku ruumi salvestatud salvestisi biomeetriliste kaugjäreltuvastussüsteemide kaudu, välja arvatud juhul, kui nende jaoks on liidu õiguse kohaselt olemas kohtulik luba ja need on rangelt vajalikud sihipäraseks otsinguks ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 määratletud juba toimunud konkreetse raske kuriteoga seoses õiguskaitse eesmärgil.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.  Käesolev artikkel ei mõjuta keelde, mida kohaldatakse juhul, kui tehisintellekti tegevusega rikutakse mõnda muud liidu õigust, sealhulgas andmekaitset, mittediskrimineerimist, tarbijakaitset või konkurentsi käsitlevat liidu õigust.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel lõike 1 punktis d osutatud eesmärgil, võetakse arvesse järgmisi elemente:
välja jäetud
(a)  millist laadi on olukord, kus süsteemi võidakse kasutada; eeskätt see, milline oleks kahju raskusaste, tõenäosus ja ulatus juhul, kui süsteemi ei kasutata;
(b)  millised on süsteemi kasutamise tagajärjed kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabaduste seisukohast; eeskätt see, milline on tagajärgede raskusaste, tõenäosus ja ulatus.
Ühtlasi peab reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel lõike 1 punktis d osutatud eesmärgil olema vastavuses kasutamise suhtes kehtivate vajalike ja proportsionaalsete kaitsemeetmete ja tingimustega ning seda eeskätt ajaliste, geograafiliste ja isikutega seotud piirangute osas.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Lõike 1 punkti d ja lõike 2 puhul on reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi igaks kasutamiseks avalikult juurdepääsetavas ruumis vaja eelnevat luba, mille annab selle liikmesriigi õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kus kasutamine hakkab toimuma, ja mis antakse põhjendatud taotluse põhjal kooskõlas lõikes 4 osutatud üksikasjalike siseriiklike õigusnormidega. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib siiski hakata süsteemi kasutama ilma loata ja loa võib taotleda alles kasutamise ajal või pärast seda.
välja jäetud
Pädev õigus- või haldusasutus annab loa üksnes juhul, kui on talle esitatud objektiivsete tõendite või selgete asjaolude valguses veendunud, et kõnealuse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine on vajalik ja proportsionaalne mõne lõike 1 punktis d täpsustatud ja taotluses nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Pädev õigus- või haldusasutus teeb taotluse kohta otsuse, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse osaliselt või täielikult lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 punktis d ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Selline liikmesriik kehtestab oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 punktis d loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste selle punkti alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  tehisintellektisüsteem on mõeldud kasutamiseks toote turvakomponendina või on ise toode, milles suhtes kehtivad II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid;
a)  tehisintellektisüsteem on mõeldud kasutamiseks toote turvakomponendina või tehisintellektisüsteem on ise toode, milles suhtes kehtib II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigus;
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
(b)  toode, mille turvakomponent tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteem ise kui toode peab läbima kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, et selle saaks turule lasta või kasutusele võtta vastavalt II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidele.
b)  toode, mille punkti a kohane turvakomponent tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteem ise kui toode peab läbima kolmanda isiku tehtava tervise- ja ohutusriskidega seotud vastavushindamise, et selle saaks turule lasta või kasutusele võtta vastavalt II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusele.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Lisaks lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele peetakse suure riskiga süsteemideks ka III lisas osutatud tehisintellektisüsteeme.
2.  Lisaks lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele käsitatakse tehisintellektisüsteeme, mis kuuluvad ühte või mitmesse III lisas osutatud elutähtsasse valdkonda ja kasutusmalli, suure riskiga tehisintellektisüsteemidena, kui need kujutavad endast olulist riski füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või põhiõigustele. Kui tehisintellektisüsteem kuulub III lisa punkti 2 kohaldamisalasse, käsitatakse seda suure riskiga tehisintellektisüsteemina, kui see kujutab endast olulist keskkonnakahju riski.
Kuus kuud enne käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon pärast tehisintellektiameti ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist suunised, milles täpsustatakse selgelt asjaolud, mille puhul III lisas osutatud tehisintellektisüsteemide väljund kujutaks endast olulist riski füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või põhiõigustele, või olukorrad, mille puhul see seda ei kujutaks.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui ühte või mitmesse III lisas osutatud elutähtsasse valdkonda ja kasutusmalli kuuluvad pakkujad on seisukohal, et nende tehisintellektisüsteem ei kujuta endast olulist riski, nagu on kirjeldatud lõikes 2, esitavad nad riiklikule järelevalveasutusele põhjendatud teate, et nende suhtes ei kohaldata käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki nõudeid. Kui tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada kahes või enamas liikmesriigis, adresseeritakse teade tehisintellektiametile. Ilma et see piiraks artikli 65 kohaldamist, vaatab riiklik järelevalveasutus teate läbi ja vastab sellele kas otse või tehisintellektiameti kaudu kolme kuu jooksul, kui ta leiab, et tehisintellektisüsteem on valesti liigitatud.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2b.  Pakkujate suhtes, kes liigitavad oma tehisintellektisüsteemi valesti käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki nõuete kohaldamisalast välja ja viivad selle turule enne riiklike järelevalveasutuste vastuväidete esitamise tähtaega, kohaldatakse trahve vastavalt artiklile 71.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 c (uus)
2c.  Riiklikud järelevalveasutused esitavad tehisintellektiametile igal aastal aruande, milles esitatakse saadud teadete arv, asjaomased suure riskiga valdkonnad ja saadud teadete suhtes tehtud otsused.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada III lisas esitatud loetelu ja lisada sellesse suure riskiga tehisintellektisüsteeme, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, lisades või muutes suure riskiga tehisintellektisüsteemide valdkondi või kasutusmalle, kui need kujutavad endast olulist riski tervisele ja ohutusele või kahjulikku mõju põhiõigustele, keskkonnale või demokraatiale ja õigusriigile ning see risk on oma raskusastme ja esinemise tõenäosuse poolest samaväärne III lisas juba osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide põhjustatava kahju või kahjuliku mõju riskiga või sellest suurem.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
(a)  tehisintellektisüsteemid on mõeldud kasutamiseks mõnes III lisa punktides 1–8 loetletud valdkonnas;
välja jäetud
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
(b)  tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada tervist ja ohutust või avaldada negatiivset mõju põhiõigustele ning sellise riski raskusaste ja esinemise tõenäosus on samaväärne või suurem kui III lisas juba osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide põhjustatud kahju või negatiivse mõju riski puhul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
1a.  Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud juhtumite III lisas esitatud loetelust väljajätmiseks, kui lõikes 1 osutatud tingimused enam ei kehti.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui lõike 1 kohaldamisel hinnatakse, kas tehisintellektisüsteem võib kahjustada tervist ja ohutust või avaldada negatiivset mõju põhiõigustele ning sellise riski raskusaste ja esinemise tõenäosus on samaväärne või suurem kui III lisas juba osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide põhjustatud kahju riski puhul, võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:
2.  Tehisintellektisüsteemi hindamisel lõigete 1 ja 1a kohaldamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  tehisintellektisüsteemi üldised võimed ja funktsionaalsus, sõltumata selle sihtotstarbest;
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  tehisintellektisüsteemi töödeldavate ja kasutatavate andmete laad ja hulk;
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b b (uus)
bb)  millises ulatuses toimib tehisintellektisüsteem autonoomselt;
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
(c)  millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kasutamine juba teinud kahju tervisele ja ohutusele või avaldanud negatiivset mõju põhiõigustele või tekitanud tõsist muret, et selline kahju või negatiivne mõju võib tekkida, nagu on näidanud riikide pädevatele asutustele esitatud aruanded või dokumenteeritud väited;
c)  millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kasutamine juba teinud kahju tervisele ja ohutusele, avaldanud negatiivset mõju põhiõigustele, keskkonnale, demokraatiale ja õigusriigile või tekitanud tõsist muret seoses sellise kahju või negatiivse mõju tõenäosusega, nagu näitavad näiteks riiklikele järelevalveasutustele, komisjonile, tehisintellektiametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile või Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile esitatud aruanded või dokumenteeritud väited;
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d
(d)  milline oleks sellise kahju või negatiivse mõju võimalik ulatus, eeskätt intensiivsus ja võime mõjutada paljusid isikuid;
d)  milline oleks sellise kahju või negatiivse mõju võimalik ulatus, eeskätt intensiivsus ja võime mõjutada paljusid isikuid või ebaproportsionaalselt mõjutada üht kindlat isikute rühma;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e
(e)  millises ulatuses sõltuvad potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud tulemusest, milleni on jõutud tehisintellektisüsteemi abil, eeskätt seetõttu, et praktilistel või õiguslikel põhjustel ei ole mõistlikult võimalik loobuda selle tulemuse rakendamisest;
e)  millises ulatuses sõltuvad potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud tehisintellektisüsteemi kaasamisel toodetud väljundist ning see väljund on asjaomase meetme või otsuse suhtes puhtalt lisa, eeskätt seetõttu, et praktilistel või õiguslikel põhjustel ei ole mõistlikult võimalik sellest väljundist loobuda;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e a (uus)
ea)  tehisintellektisüsteemi ja selle aluseks oleva tehnoloogia võimalik väärkasutamine ja pahatahtlik kasutamine;
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
(f)  millises ulatuses on potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud haavatavas olukorras võrreldes tehisintellektisüsteemi kasutajaga, eeskätt võimu, teadmiste, majanduslike või sotsiaalsete olude või vanusega seotud ebavõrdsuse tõttu;
f)  mil määral esineb võimu tasakaalustamatus, või on potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud tehisintellektisüsteemi kasutaja suhtes haavatavas olukorras, eelkõige staatuse, autoriteedi, teadmiste, majanduslike või sotsiaalsete olude või vanuse tõttu;
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g
(g)  millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi abil saavutatud tulemus kergesti tagasipööratav, kusjuures tulemust, millel on mõju inimeste tervisele või ohutusele, ei peeta kergesti tagasipööratavaks;
g)  millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kaasamisel saavutatud tulemus kergesti tagasipööratav või heastatav, kusjuures tulemust, millel on negatiivne mõju tervisele, ohutusele, inimeste põhiõigustele, keskkonnale või demokraatiale ja õigusriigile, ei peeta kergesti tagasipööratavaks;
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g a (uus)
ga)  millises ulatuses on tõhusad tehnilised lahendused ja mehhanismid kättesaadavad ja kasutatavad tehisintellektisüsteemi kontrollimiseks, usaldusväärsuseks ja täiustamiseks;
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g b (uus)
gb)  tehisintellektisüsteemi juurutamisest üksikisikutele, rühmadele või ühiskonnale laiemalt tuleneva kasu suurus ja tõenäosus, sealhulgas võimalik tooteohutuse parendamine;
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt g c (uus)
gc)  inimjärelevalve ulatus ja võimalus, et inimene saab sekkuda, et tühistada otsus või soovitused, mis võivad põhjustada võimalikku kahju;
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt h
i)  mõjusad õiguskaitsevahendid seoses tehisintellektisüsteemist tulenevate riskidega, välja arvatud kahjunõuded;
(h)  millises ulatuses on kehtivate liidu õigusaktidega ette nähtud
i)   mõjusad õiguskaitsevahendid seoses tehisintellektisüsteemi tekitatud kahjuga, välja arvatud otsese või kaudse kahju hüvitamise nõuded;
ii)   mõjusad meetmed, et neid riske ära hoida või neid oluliselt vähendada.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
2a.  Tehisintellektisüsteemi hindamisel lõike 1 või 1a kohaldamisel konsulteerib komisjon tehisintellektiameti ja vajaduse korral nende rühmade esindajatega, keda tehisintellektisüsteem mõjutab, tööstuse, sõltumatute ekspertide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjon korraldab sellega seoses ka avalikke konsultatsioone ning teeb nende konsultatsioonide tulemused ja lõpliku hinnangu üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)
2b.  Tehisintellektiamet, riiklikud järelevalveasutused või Euroopa Parlament võivad taotleda, et komisjon hindaks ja liigitaks ümber tehisintellektisüsteemi riskikategooria kooskõlas lõigetega 1 ja 1a. Komisjon põhjendab oma otsust ja avaldab selle põhjendused.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Käesolevas peatükis kehtestatud nõude täitmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse artiklis 82b osutatud suuniseid, üldtunnustatud tehnika taset, sealhulgas artiklites 40 ja 41 osutatud asjakohastes ühtlustatud standardites ja ühtsetes kirjeldustes või liidu ühtlustamisõiguses juba sätestatud standardeid ja spetsifikatsioone.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Neile nõuetele vastavuse tagamisel võetakse arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet ja artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteemi.
2.  Neile nõuetele vastavuse tagamisel võetakse arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, mõistlikult prognoositavaid väärkasutamisi ja artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteemi.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui III jaotise 2. ja 3. peatüki või VIII jaotise 1., 2. ja 3. peatüki nõudeid suure riskiga tehisintellektisüsteemidele käsitletakse II lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides, loetakse käesoleva määruse kõnealustes peatükkides sätestatud nõuded või kohustused täidetuks, kui need hõlmavad tehisintellekti komponenti. III jaotise 2. ja 3. peatüki või VIII jaotise 1., 2. ja 3. peatüki nõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mida ei ole II lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõiguses käsitletud, lisatakse asjakohasel juhul kõnealusesse liidu ühtlustamisõigusse. Asjaomane vastavushindamine viiakse läbi II lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõiguses sätestatud menetluste osana.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks luuakse riskijuhtimissüsteem, seda rakendatakse ja see dokumenteeritakse ning seda hooldatakse.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks luuakse, rakendatakse, dokumenteeritakse ja säilitatakse riskijuhtimissüsteem kogu tehisintellektisüsteemi olelusringi jooksul. Riskijuhtimissüsteemi võib integreerida juba olemasolevatesse liidu asjaomase valdkondliku õigusega seotud riskijuhtimismenetlustesse või nende osadesse niivõrd, kuivõrd see vastab käesoleva artikli nõuetele.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Riskijuhtimissüsteem seisneb suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu olelusringi jooksul pidevalt korduvas protsessis, mida tuleb korrapäraselt ja süstemaatiliselt ajakohastada. See peab sisaldama järgmisi etappe:
2.  Riskijuhtimissüsteem seisneb suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu olelusringi jooksul pidevalt korduvas protsessis, mis nõuab riskijuhtimisprotsessi korrapärast läbivaatamist ja ajakohastamist, et tagada selle jätkuv tõhusus, ning kõigi käesoleva artikli kohaselt tehtud oluliste otsuste ja võetud meetmete dokumenteerimist. See peab sisaldama järgmisi etappe:
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
(a)  iga suure riskiga tehisintellektisüsteemiga seotud teadaolevate ja prognoositavate riskide kindlakstegemine ja analüüsimine;
a)  selliste teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide kindlakstegemine ja hindamine, mida suure riskiga tehisintellektisüsteem võib endast kujutada füüsiliste isikute tervisele või ohutusele, nende põhiõigustele, sealhulgas võrdsele juurdepääsule ja võrdsetele võimalustele, demokraatiale ja õigusriigile või keskkonnale, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele ja mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes;
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
(b)  selliste riskide prognoosimine ja hindamine, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele, aga ka mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes;
välja jäetud
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
(c)  muude tekkida võivate riskide hindamine artiklis 61 osutatud turustamisjärgse seire süsteemist saadud andmete analüüsi põhjal;
c)  tekkivate oluliste riskide hindamine, nagu on kirjeldatud punktis a ja mis on kindlaks tehtud artiklis 61 osutatud turustamisjärgse seire süsteemist saadud andmete analüüsi põhjal;
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
(d)  sobivate riskijuhtimismeetmete vastuvõtmine kooskõlas järgmiste lõigete sätetega.
d)  käesoleva lõike punktide a ja b kohaselt kindlaks tehtud riskide käsitlemiseks kavandatud asjakohaste ja sihipäraste riskijuhtimismeetmete vastuvõtmine kooskõlas järgmiste lõigete sätetega.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmetes võetakse nõuetekohaselt arvesse käesolevas 2. peatükis sätestatud nõuete kombineeritud kohaldamisest tulenevat mõju ja võimalikku koostoimet. Samuti võetakse neis arvesse tehnika üldtunnustatud taset, muu hulgas selliselt, nagu seda on kajastatud asjaomastes harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjeldustes.
3.  Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmetes võetakse nõuetekohaselt arvesse käesolevas 2. peatükis sätestatud nõuete kombineeritud kohaldamisest tulenevat mõju ja võimalikku koostoimet, et riske tõhusalt leevendada, tagades samal ajal nõuete asjakohase ja proportsionaalse rakendamise.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmed on sellised, et iga ohuga seotud mistahes jääkriski ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide üldist jääkriski peetakse vastuvõetavaks, tingimusel et suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes. Neist jääkriskidest antakse kasutajale teada.
4.  Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmed on sellised, et iga ohuga seotud asjakohast jääkriski ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide üldist jääkriski peetakse mõistlikult vastuvõetavaks, tingimusel et suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes. Neist jääkriskidest ja tehtud põhjendatud otsustest antakse juurutajale teada.
Kõige otstarbekamate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel tuleb tagada järgmine:
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  riskide kõrvaldamine või vähendamine nii palju kui võimalik sobiva projekteerimise ja arendamise kaudu;
a)  tuvastatud riskide kõrvaldamine või vähendamine nii palju, kui see on tehniliselt teostatav, suure riskiga tehisintellektisüsteemi asjakohase projekteerimise ja arendamise kaudu, kaasates vajaduse korral eksperte ja väliseid sidusrühmi;
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  asjakohasel juhul sobivate riskimaandamis- ja kontrollimeetmete rakendamine selliste riskide puhul, mida ei saa kõrvaldada;
b)  asjakohasel juhul sobivate riskimaandamis- ja kontrollimeetmete rakendamine, et tegeleda selliste oluliste riskidega, mida ei saa kõrvaldada;
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  piisava teabe andmine vastavalt artiklile 13, eeskätt seoses käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud riskidega, ning asjakohasel juhul kasutajate koolitamine.
c)  nõutava teabe andmine vastavalt artiklile 13 ning asjakohasel juhul juurutajate koolitamine.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 2
Suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud riskide kõrvaldamisel või vähendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kasutajalt eeldatavaid tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust, ning keskkonda, milles kasutamiseks on süsteem mõeldud.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud riskide kõrvaldamisel või vähendamisel võtavad pakkujad nõuetekohaselt arvesse tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust, mida juurutaja võib vajada, sealhulgas seoses eeldatava kasutuskontekstiga.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme testitakse, et teha kindlaks kõige otstarbekamad riskijuhtimismeetmed. Testimisega tagatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid töötavad sihtotstarbe seisukohast järjepidevalt ning vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
5.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme testitakse, et teha kindlaks kõige otstarbekamad ja sihipärasemad riskijuhtimismeetmed ning kaaluda kõiki selliseid meetmeid süsteemi võimaliku kasu ja kavandatud eesmärkide suhtes. Testimisega tagatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid töötavad sihtotstarbe seisukohast järjepidevalt ning vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 6
6.  Testimisprotseduurid peavad olema tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.
6.  Testimisprotseduurid peavad olema tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe saavutamiseks sobivad.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 7
7.  Suur riskiga tehisintellektisüsteemide testimine toimub vastavalt vajadusele mistahes ajal kogu arendusprotsessi jooksul ja igal juhul enne selle turule laskmist või kasutusele võtmist. Testimiseks kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud parameetreid ja tõenäosuskünniseid, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast sobivad.
7.  Suur riskiga tehisintellektisüsteemide testimine toimub enne selle turule laskmist või kasutusele võtmist. Testimiseks kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud parameetreid ja tõenäosuskünniseid, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe või mõistlikult prognoositava väärkasutamise seisukohast sobivad.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 8
8.  Lõigetes 1–7 kirjeldatud riskijuhtimissüsteemi rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas on tõenäoline, et suure riskiga tehisintellektisüsteemile pääsevad juurde lapsed või et see mõjutab lapsi.
8.  Lõigetes 1–7 kirjeldatud riskijuhtimissüsteemi rakendamisel pööravad pakkujad erilist tähelepanu sellele, kas on tõenäoline, et suure riskiga tehisintellektisüsteem mõjutab negatiivselt haavatavaid inimrühmi või lapsi.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 9
9.  Direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste puhul peavad lõigetes 1–8 kirjeldatud aspektid olema nende asutuste poolt selle direktiivi artikli 74 kohaselt kehtestatud riskijuhtimisprotseduuride osa.
9.  Selliste liidu õigusega juba hõlmatud pakkujate ja tehisintellektisüsteemide puhul, mis nõuavad neilt konkreetse riskijuhtimise kehtestamist, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste puhul, peavad lõigetes 1–8 kirjeldatud aspektid olema liidu õigusega kehtestatud riskijuhtimisprotseduuride osa või nendega kombineeritud.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikke, mis vastavad lõigetes 2–5 osutatud kvaliteedikriteeriumidele.
1.  Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikke, mis vastavad lõigetes 2–5 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, kui see on konkreetse turusegmendi või kohaldamisala puhul tehniliselt teostatav.
Meetodid, mis ei nõua märgistatud sisendandmeid, näiteks juhendamata õpe ja stiimulõpe, töötatakse näiteks testimiseks ja kontrollimiseks välja andmekogumite alusel, mis vastavad lõigetes 2–5 osutatud kvaliteedikriteeriumidele.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike suhtes kohaldatakse asjakohaseid andmehaldus- ja juhtimistavasid. Need tavad puudutavad eeskätt järgmist:
2.  Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike suhtes kohaldatakse andmehaldusmeetmeid, mis on asjakohased tehisintellektisüsteemi kasutamise konteksti ja sihtotstarbe jaoks. Need meetmed puudutavad eeskätt järgmist:
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  andmete kogumise algse eesmärgi läbipaistvus;
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b
(b)  andmete kogumine;
b)  andmete kogumise protsessid;
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c
(c)  andmete ettevalmistamiseks tehtavad asjakohased töötlemistoimingud, näiteks kommenteerimine, märgendamine, puhastamine, rikastamine ja koondamine;
c)  andmete ettevalmistamiseks tehtavad töötlemistoimingud, näiteks kommenteerimine, märgendamine, puhastamine, ajakohastamine, rikastamine ja koondamine;
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d
(d)  asjakohaste eelduste sõnastamine, eeskätt seoses teabega, mida andmed peaksid mõõtma ja kajastama;
d)  eelduste sõnastamine, eeskätt seoses teabega, mida andmed peaksid mõõtma ja kajastama;
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e
(e)  vajalike andmestike kättesaadavuse, koguste ja sobivuse eelhindamine;
e)  vajalike andmestike kättesaadavuse, koguste ja sobivuse hindamine;
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f
(f)  läbi vaatamine võimaliku kallutatuse seisukohast;
f)  läbi vaatamine, pidades silmas võimalikku kallutatust, mis tõenäoliselt mõjutab inimeste tervist ja ohutust, mõjutab negatiivselt põhiõigusi või põhjustab diskrimineerimist, mis on liidu õigusega keelatud, eriti kui andmeväljundid mõjutavad sisendeid tulevaste toimingute jaoks („tagasisideahelad“) ning asjakohased meetmed võimaliku kallutatuse avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks;
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f a (uus)
fa)  asjakohased meetmed võimaliku kallutatuse avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks;
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt g
(g)  võimalike andmelünkade või puuduste kindlakstegemine ja võimalused nende lünkade ja puuduste kõrvaldamiseks.
g)  käesoleva määruse järgimist takistavate asjakohaste andmelünkade või puuduste kindlakstegemine ja võimalused nende lünkade ja puuduste kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud peavad olema asjakohased, representatiivsed, vigadeta ja täielikud. Neid peavad iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas vajaduse korral seoses isikute või isikute rühmadega, kelle peal kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Need andmestiku omadused võivad olla täidetud üksikute andmestike või nende kombinatsiooni tasandil.
3.  Treenimisandmestikud ning nende kasutamise korral valideerimis- ja testimisandmestikud, sh märgised, peavad olema süsteemi sihtotstarvet arvestades asjakohased, piisavalt representatiivsed, vigade suhtes asjakohaselt kontrollitud ja võimalikult täielikud. Neid peavad iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas vajaduse korral seoses isikute või isikute rühmadega, kelle suhtes kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Need andmestike omadused peavad olema täidetud üksikute andmestike või nende kombinatsiooni tasandil.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikes tuleb sihtotstarbe jaoks vajalikus ulatuses võtta arvesse omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku või funktsionaalset olukorda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada.
4.  Andmestikes tuleb tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe või mõistlikult prognoositava väärkasutamise jaoks vajalikus ulatuses võtta arvesse omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset olukorda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada.
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik kallutatuse seire, avastamise ja parandamise jaoks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, võivad selliste süsteemide pakkujad töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike, tingimusel et füüsiliste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sh tehnilisi piiranguid, mis puudutavad tipptasemel turvalisuse tagamise ja privaatsuse säilitamise meetmete, näiteks pseudonüümimise taaskasutamist ja kasutamist või krüpteerimist, kui anonüümimine võib avaldada olulist mõju taotletavale eesmärgile.
5.  Niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik negatiivse kallutatuse avastamise ja parandamise jaoks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, võivad selliste süsteemide pakkujad erandkorras töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike, tingimusel et füüsiliste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sh tehnilisi piiranguid, mis puudutavad tipptasemel turvalisuse tagamise ja privaatsuse säilitamise meetmete taaskasutamist ja kasutamist. Selliseks töötlemiseks peavad eeskätt olema täidetud kõik järgmised tingimused: a) kallutatuse tuvastamist ja parandamist ei ole võimalik tulemuslikult saavutada tehisandmete või anonüümseks muudetud andmete töötlemisega;
b)  andmed on pseudonüümitud;
c)  pakkuja võtab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et käesoleva lõike kohaldamisel töödeldavad andmed on turvatud ja kaitstud, nende suhtes kohaldatakse sobivaid kaitsemeetmeid ning neile andmetele on juurdepääs üksnes volitatud isikutel, kellel on asjakohased konfidentsiaalsuskohustused;
d)  käesoleva lõike kohaldamisel töödeldavaid andmeid ei tohi edastada ega üle anda ning need ei tohi olla teistele isikutele muul moel kättesaadavad;
e)  käesoleva lõike kohaldamisel töödeldavaid andmeid kaitstakse asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega ning need kustutatakse, kui kallutatus on parandatud või kui isikuandmete säilitamisperiood saab läbi;
f)  kehtestatud on tõhusad ja asjakohased meetmed, et tagada töötlemissüsteemide ja -teenuste kättesaadavus, turvalisus ja kerksus tehnilise või füüsilise intsidendi korral;
g)  kehtestatud on tõhusad ja asjakohased meetmed, et tagada andmete säilitamise ja töötlemise kohtade füüsiline turvalisus, sisemine IT- ja IT-turbe juhtimine ja haldamine, protsesside ja toodete sertifitseerimine;
Käesolevat sätet kasutavad pakkujad koostavad dokumendid, milles selgitatakse, miks isikuandmete eriliikide töötlemine oli kallutatuse avastamiseks ja parandamiseks vajalik.
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)
6a.  Kui pakkuja ei saa täita käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, sest sellel pakkujal puudub juurdepääs andmetele ja andmed on üksnes juurutaja valduses, võib lepingu alusel teha juurutaja vastutavaks käesoleva artikli mis tahes rikkumise eest.
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ja annaks riikide pädevatele asutustele ja teavitatud asutustele kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente.
Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ja annaks riiklikele järelevalveasutustele ja teavitatud asutustele teabe, mis on vajalik, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente või VKEde ja idufirmade puhul samaväärset dokumentatsiooni, mis vastab samadele eesmärkidele ja mille riigi pädev asutus peab heaks kiitma.
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Kui turule lastakse või kasutusse võetakse suure riskiga tehisintellektisüsteem, mis on seotud tootega, mille suhtes kohaldatakse II lisa A jaos loetletud õigusakte, koostatakse üks ühtne tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab nii kogu IV lisas kirjeldatud teavet kui ka nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavat teavet.
2.  Kui turule lastakse või kasutusse võetakse suure riskiga tehisintellektisüsteem, mis on seotud tootega, mille suhtes kohaldatakse II lisa A jaos loetletud õigusakte, koostatakse üks ühtne tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab nii kogu lõikes 1 kirjeldatud teavet kui ka nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavat teavet.
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3a.  Pakkujad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, haldavad tehnilist dokumentatsiooni nimetatud direktiivi artikli 74 kohase sisejuhtimist, korraldust, protseduure ja korda käsitleva dokumentatsiooni osana.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb nii projekteerida ja arendada, et nende süsteemide töötamise ajal oleks võimalik sündmusi automaatselt registreerida („logid“). Selline logimisvõime peab vastama tunnustatud standarditele või ühtsetele kirjeldustele.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb nii projekteerida ja arendada, et nende süsteemide töötamise ajal oleks võimalik sündmusi automaatselt registreerida („logid“). Selline logimisvõime peab vastama tehnika tasemele ja tunnustatud standarditele või ühtsetele kirjeldustele.
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Logimisfunktsioonid peavad tagama kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul selle süsteemi toimimise jälgitavuse süsteemi sihtotstarbe seisukohast otstarbekal tasemel.
2.  Selleks et tagada tehisintellektisüsteemi toimimise jälgitavus kogu selle kasutusaja jooksul süsteemi sihtotstarbe seisukohast otstarbekal tasemel, peavad logimisfunktsioonid hõlbustama artikli 29 lõikes 4 osutatud töö seiret ja artiklis 61 osutatud turustamisjärgset seiret. Eelkõige võimaldavad need salvestada sündmusi, mis on olulised selliste olukordade kindlakstegemiseks, mis võivad
a)  lõppeda sellega, et tehisintellektisüsteem kujutab riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, või
b)  viia tehisintellektisüsteemi olulise muutmiseni.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
2a.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse koos logimisfunktsioonidega, mis võimaldavad registreerida suure riskiga tehisintellektisüsteemi energiatarbimist, mõõta või arvutada selle ressursikasutust ja keskkonnamõju süsteemi elutsükli kõigis etappides.
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Eeskätt peavad logimisfunktsioonid võimaldama suure riskiga tehisintellektisüsteemi töö seiret seoses selliste olukordade esinemisega, mille tulemusena võib tehisintellektisüsteem tekitada riski artikli 65 lõike 1 tähenduses või põhjustada olulise muudatuse, ning hõlbustama artiklis 61 osutatud turustamisjärgset seiret.
välja jäetud
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – pealkiri
Läbipaistvus ja kasutajate teavitamine
Läbipaistvus ja teavitamine
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et oleks tagatud nende töö piisav läbipaistvus selleks, et kasutajad saaksid tõlgendada süsteemi väljundit ja seda asjakohaselt kasutada. Tagada tuleb käesoleva jaotise 3. peatükis sätestatud kasutaja ja pakkuja asjaomaste kohustuste täitmiseks asjakohast liiki ja asjakohasel tasemel läbipaistvus.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et oleks tagatud nende töö piisav läbipaistvus selleks, et pakkujad ja kasutajad saaksid süsteemi toimimisest mõistlikult aru. Vastavalt tehisintellektisüsteemi sihtotstarbele tuleb tagada käesoleva jaotise 3. peatükis sätestatud kasutaja ja pakkuja asjaomaste kohustuste täitmiseks asjakohane läbipaistvus.
Läbipaistvus tähendab seega seda, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmise ajal kasutatakse kõiki tehnika üldtunnustatud tasemele vastavaid tehnilisi vahendeid tagamaks, et tehisintellektisüsteemi väljund on pakkuja ja kasutaja jaoks tõlgendatav. Kasutajal peab olema võimalik tehisintellektisüsteemi asjakohaselt mõista ja kasutada, teades üldiselt, kuidas tehisintellektisüsteem töötab ja milliseid andmeid ta töötleb, võimaldades kasutajal selgitada mõjutatud isikule tehisintellektisüsteemi poolt artikli 68 punkti c kohaselt tehtud otsuseid.
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemiga peab kaasas olema sobivas digivormingus või muus vormis kasutusjuhend, mis sisaldab kokkuvõtlikku, täielikku, täpset ja selget teavet, mis on kasutajatele oluline, juurdepääsetav ja mõistetav.
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemiga peab kaasas olema sobivas digivormingus või muus vormis püsival andmekandjal kättesaadavaks tehtud arusaadav kasutusjuhend, mis sisaldab kokkuvõtlikku, täpset, selget ja võimalikult suures ulatuses täielikku teavet, mis aitab tehisintellektisüsteemi käitada ja hooldada ning kasutajatel teha teadlikke otsuseid ning on kasutajatele mõistlikult asjakohane, juurdepääsetav ja mõistetav.
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lõikes 2 osutatud teabest peavad selguma järgmised asjaolud:
3.  Lõikes 1 osutatud tulemuste saavutamiseks peavad lõikes 2 osutatud teabest selguma järgmised asjaolud:
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt a
(a)  pakkuja ning asjakohasel juhul tema volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed;
a)  pakkuja ning asjakohasel juhul tema volitatud esindajate nimed ja kontaktandmed;
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt a a (uus)
aa)  kui see on pakkujast erinev isik, siis vastavushindamise teinud üksuse ja asjakohasel juhul tema volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed;
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – sissejuhatav osa
(b)  suure riskiga tehisintellektisüsteemi omadused, funktsioonid ja toimimispiirangud, muu hulgas:
b)  suure riskiga tehisintellektisüsteemi omadused, funktsioonid ja toimimispiirangud, muu hulgas vajaduse korral:
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – alapunkt ii
ii)  artiklis 15 osutatud täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse tase, mille põhjal on suure riskiga tehisintellektisüsteem testitud ja valideeritud ja mida võib eeldada, ning kõik teadaolevad ja prognoositavad asjaolud, mis võivad seda täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taset mõjutada;
ii)  artiklis 15 osutatud täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse tase, mille põhjal on suure riskiga tehisintellektisüsteem testitud ja valideeritud ja mida võib eeldada, ning kõik selgelt teadaolevad ja prognoositavad asjaolud, mis võivad seda täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taset mõjutada;
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – alapunkt iii
iii)  kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused;
iii)  kõik selgelt teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse, põhiõigused või keskkonna, sealhulgas vajaduse korral näitlikud näited sellistest piirangutest ja stsenaariumidest, mille puhul süsteemi ei tohiks kasutada;
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
iiia)  mil määral saab tehisintellektisüsteem oma otsuseid põhjendada;
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – alapunkt v
v)  kui see on asjakohane, siis sisendandmete spetsifikatsioonid või muu asjakohane teave kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike kohta, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet;
v)  asjakohane teave kasutajate tegevuse kohta, mis võib mõjutada süsteemi toimimist, sealhulgas sisendandmete liik või kvaliteet või muu asjakohane teave kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike kohta, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet;
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e
(e)  suure riskitasemega tehisintellektisüsteemi eeldatav eluiga ning mistahes hooldus- ja hoolikusmeetmed, mis on vajalikud, et tagada tehisintellektisüsteemi nõuetekohane toimimine, muu hulgas tarkvarauuenduste vallas.
e)  mistahes hooldus- ja hoolikusmeetmed, mis on vajalikud, et tagada tehisintellektisüsteemi nõuetekohane toimimine, muu hulgas tarkvarauuenduste nõuetekohane toimimine selle eeldatava eluea jooksul.
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e a (uus)
ea)  selliste tehisintellektisüsteemi kuuluvate mehhanismide kirjeldus, mis võimaldavad kasutajatel logisid nõuetekohaselt koguda, salvestada ja tõlgendada vastavalt artikli 12 lõikele 1.
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e b (uus)
eb)  teave esitatakse vähemalt selle riigi keeles, kus tehisintellektisüsteemi kasutatakse.
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks tagavad pakkujad ja kasutajad piisava tehisintellektipädevuse kooskõlas artikliga 4b.
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, kasutades muu hulgas asjakohaseid inimene-masin kasutajaliideseid, et füüsilised isikud saaksid teha tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal selle üle reaalset järelevalvet.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, kasutades muu hulgas asjakohaseid inimene-masin kasutajaliideseid, et füüsilised isikud teeksid tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal selle üle reaalset järelevalvet proportsionaalselt nende süsteemidega seotud riskidega. Inimjärelevalve tagamise eest vastutaval füüsilisel isikul peab tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal olema piisaval tasemel tehisintellektipädevus kooskõlas artikliga 4b ning tal peab olema selle ülesande täitmiseks vajalik tugi ja volitused, et võimaldada põhjalikku uurimist pärast intsidendi toimumist.
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Inimjärelevalve eesmärk on hoida ära või minimeerida tervist, ohutust või põhiõigusi ähvardavaid riske, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, eeskätt juhul, kui sellised riskid jäävad alles ka siis, kui kohaldatakse muid käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
2.  Inimjärelevalve eesmärk on hoida ära või minimeerida tervist, ohutust, põhiõigusi või keskkonda ähvardavaid riske, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, eeskätt juhul, kui sellised riskid jäävad alles ka siis, kui kohaldatakse muid käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ja kui otsused, mis põhinevad üksnes tehisintellektisüsteemide poolsel automaatsel töötlemisel, avaldavad õiguslikku või muud olulist mõju isikutele või isikute rühmadele, kelle peal süsteemi kasutatakse.
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Inimjärelevalve tagatakse kas ühe või kõigi järgmiste meetmetega:
3.  Inimjärelevalve puhul võetakse arvesse tehisintellektisüsteemi konkreetseteid riske, automatiseerimise taset ja konteksti ning see tagatakse kas ühe või kõigi järgmist liiki meetmetega:
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Lõikes 3 osutatud meetmed võimaldavad isikutel, kellele on antud ülesanne tegeleda inimjärelevalvega, teha olenevalt asjaoludest järgmist:
4.  Lõigete 1–3 rakendamiseks antakse suure riskiga tehisintellektisüsteem kasutajale sellisel viisil, et füüsilistel isikutel, kellele on antud ülesanne tegeleda inimjärelevalvega, oleks võimalik, kui see on olenevalt asjaoludest asjakohane ja proportsionaalne, teha järgmist:
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a
(a)  mõista täielikult suure riskiga tehisintellektisüsteemi võimekusi ja piiranguid ning suuta tegeleda sellise süsteemi nõuetekohase seirega, et võimalikult kiiresti avastada märke kõrvalekalletest, väärtalitlusest ja ootamatust toimimisest ning need kõrvaldada;
a)  olla teadlik ja piisavalt mõista suure riskiga tehisintellektisüsteemi asjaomaseid võimekusi ja piiranguid ning suuta tegeleda sellise süsteemi nõuetekohase seirega, et võimalikult kiiresti avastada märke kõrvalekalletest, väärtalitlusest ja ootamatust toimimisest ning need kõrvaldada;
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt e
(e)  suuta sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi töösse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga.
e)  suuta sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi töösse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga, mis võimaldab süsteemil ohutus olekus peatuda, välja arvatud juhul, kui inimsekkumine suurendab riske või mõjutaks toimimist negatiivselt, võttes arvesse tehnika üldtunnustatud taset.
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleb lõikes 3 osutatud meetmetega tagada, et lisaks sellele ei tee ega otsusta kasutaja süsteemist saadud tuvastamise põhjal midagi, kui seda ei ole kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut.
5.  III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleb lõikes 3 osutatud meetmetega tagada, et lisaks sellele ei tee ega otsusta kasutaja süsteemist saadud tuvastamise põhjal midagi, kui seda ei ole kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et nad saavutaksid oma sihtotstarbe seisukohast asjakohase täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taseme ning et nende sooritus oleks kolmes nimetatud aspektis kogu elutsükli jooksul järjekindel.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada järgides sisseprojekteeritud ja vaikimisi turbe põhimõtet. Oma sihtotstarbe seisukohalt peaksid nad saavutama asjakohase täpsuse, töökindluse, ohutuse ja küberturvalisuse taseme ning toimima nendes aspektides järjepidevalt kogu oma olelusringi jooksul. Nende nõuete täitmine peab olema seotud ajakohaste meetmete rakendamisega vastavalt konkreetsele turusegmendile või rakendusvaldkonnale.
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
1a.  Selleks et käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud täpsuse ja töökindluse asjakohase taseme mõõtmise tehnilisi aspekte, koondab tehisintellektiamet riiklikud ja rahvusvahelised metroloogia- ja võrdlusasutused ning annab selles küsimuses mittesiduvaid suuniseid, nagu on sätestatud artikli 56 lõike 2 punktis a.
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 b (uus)
1b.  Küberturvalisuse valdkonnas tekkivate probleemide lahendamiseks siseturul kaasatakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) koos Euroopa tehisintellekti nõukoguga, nagu on sätestatud artikli 56 lõike 2 punktis b.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide täpsuse tasemed ja asjakohased täpsuse parameetrid tuleb deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis.
2.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide täpsuse tasemed ja asjakohased täpsuse parameetrid tuleb deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis. Keelekasutus peab olema selge, ilma vääritimõistmiste või eksitavate väideteta.
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad olema süsteemis või süsteemi töökeskkonnas tekkida võivate vigade, rikete või ebakõlade suhtes vastupidavad, eriti juhul, kui põhjuseks on süsteemi interaktsioon füüsiliste isikute või muude süsteemidega.
Tuleb võtta nõuetekohaseid meetmeid tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad olema süsteemis või süsteemi töökeskkonnas tekkida võivate vigade, rikete või ebakõlade suhtes võimalikult vastupidavad, eriti juhul, kui põhjuseks on süsteemi interaktsioon füüsiliste isikute või muude süsteemidega.
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsuse võib saavutada tehnilise liiasuse lahendustega, mis võivad hõlmata varuplaane või tõrkekindluse plaane.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsuse võib asjakohane pakkuja saavutada kasutaja kaasabil, vajaduse korral tehnilise liiasuse lahendustega, mis võivad hõlmata varuplaane või tõrkekindluse plaane.
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 3
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et tagatud oleks asjakohaste leevendusmeetmete kasutamine, et hoida ära kallutatud väljundi tekkimise võimalus, mille põhjustab väljundi kasutamine edasiste toimingute sisendina („tagasisideahelad“).
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et tagatud oleks asjakohaste leevendusmeetmete kasutamine, et hoida ära kallutatud väljundi tekkimise võimalus, mis mõjutab edasiste toimingute sisendit („tagasisideahelad“) ja talitluse käigus õppimiseks kasutatavate sisendite pahatahtlik manipuleerimine.
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad pidama vastu volitamata kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi kasutamist või toimimist, kasutades ära süsteemi nõrkusi.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad pidama vastu volitamata kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi kasutamist, käitumist, väljundeid või toimimist, kasutades ära süsteemi nõrkusi.
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 3
Tehisintellektile iseloomulike nõrkustega toimetulemiseks kasutatavad tehnilised lahendused hõlmavad olenevalt asjaoludest meetmeid, millega hoida ära ja kontrollida ründeid, millega püütakse manipuleerida treenimisandmestikku („andmemürgitus“), sisendeid, mille eesmärk on panna mudel viga tegema („vastandnäited“), või mudelivigu.
Tehisintellektile iseloomulike nõrkustega toimetulemiseks kasutatavad tehnilised lahendused hõlmavad olenevalt asjaoludest meetmeid, millega hoida ära, avastada, tõrjuda, lahendada ja kontrollida ründeid, millega püütakse manipuleerida treenimisandmestikku („andmemürgitus“) või treenimisel kasutatavaid eeltreenitud komponente („mudelimürgitus“), sisendeid, mille eesmärk on panna mudel viga tegema („vastandnäited“ või „mudelist kõrvalehoidumine“), konfidentsiaalsusründeid või mudelivigu.
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis– 3. peatükk – pealkiri
SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE PAKKUJATE JA KASUTAJATE NING MUUDE OSALISTE KOHUSTUSED
SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE PAKKUJATE JA JUURUTAJATE NING MUUDE OSALISTE KOHUSTUSED
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – pealkiri
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate kohustused
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate ning muude osaliste kohustused
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt a
(a)  tagama, et nende suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;
a)  tagama, et nende suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist;
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja aadressi ning kontaktandmed kas suure riskiga tehisintellektisüsteemile või, kui see ei ole võimalik, siis asjakohasel juhul kaasasolevatesse dokumentidesse;
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  tagama, et füüsilisi isikuid, kellele on määratud inimjärelevalve suure riskiga tehisintellektisüsteemide üle, teavitatakse konkreetselt automatiseerimise või kinnitamise eelistamise riskist;
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt a c (uus)
ac)  esitama sisendandmete spetsifikatsioonid või muu asjakohase teabe kasutatud andmestike kohta, sealhulgas nende piirangud ja eeldused, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet ning prognoositavat ja mõistlikult prognoositavat väärkasutamist;
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c
(c)  koostama suure riskiga tehisintellektisüsteemi tehnilise dokumentatsiooni;
c)  koostama artiklis 11 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi tehnilise dokumentatsiooni ja seda säilitama;
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt d
(d)  säilitama oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt loodud logisid, kui need on nende kontrolli all;
d)  säilitama, kui see on nende kontrolli all, oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt loodud logisid, mis on vajalikud käesoleva määruse järgimise tagamiseks ja tõendamiseks kooskõlas artikliga 20;
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e
(e)  tagama, et suure riskiga tehisintellektisüsteem läbib enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise;
e)  tagama, et suure riskiga tehisintellektisüsteem läbib enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise vastavalt artiklile 43;
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e a (uus)
ea)  koostama ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt artiklile 48;
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e b (uus)
eb)  kinnitama kooskõlas artikliga 49 suure riskiga tehisintellektisüsteemile CE-märgise, et näidata vastavust käesolevale määrusele;
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt g
(g)  võtma vajalikud parandusmeetmed, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega;
g)  võtma artiklis 21 osutatud vajalikke parandusmeetmeid ja andma selle kohta teavet;
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt h
(h)  teatama mittevastavusest ja võetud parandusmeetmetest nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus nad on tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud, ja vajaduse korral teavitatud asutusele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt i
(i)  kinnitama kooskõlas artikliga 49 oma suure riskiga tehisintellektisüsteemile CE-märgise, et näidata vastavust käesolevale määrusele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt j
(j)  tõendama riigi pädeva asutuse taotlusel suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele.
j)  tõendama riikliku järelevalveasutuse põhjendatud taotluse korral suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1 – punkt j a (uus)
ja)  tagama, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab juurdepääsetavuse nõuetele.
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis tagab käesoleva määruse järgimise. Kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning sisaldama vähemalt järgmisi aspekte:
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel peab olema kasutusel kvaliteedijuhtimissüsteem, mis tagab käesoleva määruse järgimise. See peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste või juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning selle saab lisada olemasolevasse kvaliteedijuhtimissüsteemi liidu valdkondlike õigusaktide alusel. See sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
(a)  strateegia õigusnormidele vastavuse tagamiseks, sealhulgas vastavushindamise ja suure riskiga tehisintellektisüsteemis tehtavate muudatuste haldamismenetluste järgimiseks;
välja jäetud
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt e
(e)  kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;
e)  kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus või need ei hõlma kõiki asjakohaseid nõudeid, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;
Muudatusettepanek 349
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f
(f)  andmehalduse süsteemid ja protseduurid, sh andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;
f)  andmehalduse süsteemid ja protseduurid, sh andmete hankimine, andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt j
(j)  suhtlemine riikide pädevate asutustega, pädevate asutustega, sh valdkondlike pädevate asutustega, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, teavitatud asutustega, teiste operaatoritega, klientidega või muude huvitatud isikutega;
j)  suhtlemine asjaomaste pädevate asutustega, sh valdkondlike pädevate asutustega;
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne pakkuja organisatsiooni suurusega.
2.  Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne pakkuja organisatsiooni suurusega. Pakkujad järgivad igal juhul sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada oma tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – pealkiri
Tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus
välja jäetud
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad koostavad artiklis 11 osutatud tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas IV lisaga.
välja jäetud
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Pakkujad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, haldavad tehnilist dokumentatsiooni nimetatud direktiivi artikli 74 kohase sisejuhtimist, korraldust, protseduure ja korda käsitleva dokumentatsiooni osana.
välja jäetud
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19
Artikkel 19
välja jäetud
Vastavushindamine
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad tagama, et nende süsteemid läbivad enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise vastavalt artiklile 43. Kui sellise vastavushindamise kohaselt tõendatakse, et tehisintellektisüsteemid vastavad käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele, koostavad pakkujad ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt artiklile 48 ja kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise vastavalt artiklile 49.
2.  III lisa punkti 5 alapunktis b osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille lasevad turule või võtavad kasutusele pakkujad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, toimub vastavushindamine osana nimetatud direktiivi artiklites 97–101 osutatud protseduuridest.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad säilitavad oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all tulenevalt lepingupõhisest kokkuleppest kasutajaga või muul õiguslikul alusel. Logisid peetakse sellise aja jooksul, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe ja liidu või liikmesriigi õiguse alusel kohaldatavate juriidiliste kohustuste seisukohast asjakohane.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad säilitavad oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all. Ilma et see piiraks kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse kohaldamist, säilitatakse logisid vähemalt kuus kuud. Säilitamisaeg peab olema kooskõlas tööstusharu standarditega ja asjakohane suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed, et viia süsteem vastavusse, võtta see turult tagasi või kutsuda tagasi, nagu on asjakohane. Nad teavitavad sellest asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi levitajaid ning vajaduse korral volitatud esindajat ja importijaid.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed, et viia süsteem vastavusse, võtta see turult tagasi, see inaktiveerida või kutsuda tagasi, nagu on asjakohane.
Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitavad pakkujad viivitamata
a)  turustajaid;
b)  importijaid;
c)  nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegid või kasutusele võtsid, ning
d)  vajaduse korral juurutajaid.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1 a (uus)
Pakkujad teavitavad ka volitatud esindajat, kui see on määratud kooskõlas artikliga 25, ja teavitatud asutust, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem pidi läbima kolmanda isiku vastavushindamise vastavalt artiklile 43. Vajaduse korral uurivad nad koostöös juurutajaga ka põhjuseid.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1
Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses ja see risk on süsteemi pakkujale teada, peab see pakkuja viivitamata teavitama nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus ta on süsteemi kättesaadavaks teinud, ja vajaduse korral teavitatud asutust, kes andis selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks välja sertifikaadi, eeskätt tuleb teave esitada mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses ja süsteemi pakkuja saab riskist teadlikuks, peab see pakkuja viivitamata teavitama nende liikmesriikide järelevalveasutusi, kus ta on süsteemi kättesaadavaks teinud, ja vajaduse korral teavitatud asutust, kes andis selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks välja sertifikaadi, eeskätt tuleb teave esitada mittevastavuse laadi ja võetud asjakohaste parandusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)
Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujad viivitamata
a)  turustajaid;
b)  importijaid,
c)  nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegid või kasutusele võtsid, ning
d)  vajaduse korral juurutajaid.
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 b (uus)
Pakkujad teavitavad ka volitatud esindajat, kui see on määratud kooskõlas artikliga 25.
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – pealkiri
Koostöö pädevate asutustega
Koostöö pädevate asutuste, tehisintellektiameti ja komisjoniga
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõik 1
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad riigi pädeva asutuse taotluse peale esitama sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud liidu ametlikus keeles. Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse peale annavad pakkujad sellele asutusele juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all tulenevalt lepingupõhisest kokkuleppest kasutajaga või muul õiguslikul alusel.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ja vajaduse korral juurutajad peavad riigi pädeva asutuse või asjakohasel juhul tehisintellektiameti või komisjoni põhjendatud taotluse peale esitama neile kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud liidu ametlikus keeles.
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõik 1 a (uus)
Riigi pädeva asutuse või vajaduse korral komisjoni põhjendatud taotluse korral annavad pakkujad ja vajaduse korral juurutajad riigi pädevale asutusele või komisjonile ka juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kui sellised logid on nende kontrolli all.
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõik 1 b (uus)
Riigi pädeva asutuse või komisjoni poolt käesoleva artikli kohaselt saadud teave loetakse ärisaladuseks ja selle käsitlemisel täidetakse artiklis 70 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusi.
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Kui importijat ei ole võimalik kindlaks teha, peab väljaspool liitu asuv pakkuja enne oma süsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asuva volitatud esindaja.
1.  Väljaspool liitu asuv pakkuja peab enne oma süsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asuva volitatud esindaja.
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
1a.  Volitatud esindaja peab elama või olema asutatud ühes neist liikmesriikidest, kus toimub nende artikli 2 lõike 1 punkt cb kohane tegevus.
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 b (uus)
1b.  Pakkuja annab oma volitatud esindajale käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja ressursid.
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus annab volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
2.  Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia riigi pädeva asutuse poolt kindlaks määratud liidu institutsiooni ühes ametlikus keeles. Käesoleva määruse kohaldamisel annab volitus volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt a
(a)  säilitada riigi pädevate asutuste ja artikli 63 lõikes 7 osutatud riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koopiat;
a)  tagada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ning asjakohase vastavushindamise tegemine pakkuja poolt;
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  säilitada riigi pädevate asutuste ja artikli 63 lõikes 7 osutatud riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilise dokumentatsiooni ja, kui see on asjakohane, teavitatud asutuse väljastatud sertifikaadi koopiat;
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
(b)  esitada riigi pädevale asutusele põhjendatud taotluse peale kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, sealhulgas pakkuda juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all tulenevalt lepingupõhisest kokkuleppest kasutajaga või muul õiguslikul alusel;
b)  esitada riigi pädevale asutusele põhjendatud taotluse peale kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, sealhulgas pakkuda juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all;
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt c
(c)  teha riikide pädevate asutustega põhjendatud taotluse peale koostööd kõigis toimingutes, mida riigi pädev asutus seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga ette võtab.
c)  teha riikide järelevalveasutustega põhjendatud taotluse peale koostööd kõigis toimingutes, mida kõnesolev asutus teeb suure riskiga tehisintellektisüsteemist tulenevate riskide vähendamiseks ja maandamiseks;
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  täita vajaduse korral artiklis 51 osutatud registreerimiskohustusi või, kui registreerimise teeb pakkuja ise, tagada VIII lisa punktis 3 osutatud teabe õigsus.
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lisaks pakkujale või tema asemel peavad volitatud esindaja poole pöörduma eelkõige riiklik järelevalveasutus või riigi pädevad asutused kõigis käesoleva määruse järgimise tagamisega seotud küsimustes.
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 b (uus)
2b.  Volitatud esindaja peatab volituse, kui ta arvab või tal on põhjust arvata, et pakkuja tegevus on vastuolus tema käesolevast määrusest tulenevate kohustustega. Sellisel juhul teavitab ta viivitamata ka oma asukohaliikmesriigi järelevalveasutust ja vajaduse korral asjaomast teavitatud asutust volituse lõpetamisest ja selle põhjustest.
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist peavad sellise süsteemi importijad tagama, et:
1.  Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist peavad sellise süsteemi importijad tagama, et selline süsteem vastab käesolevale määrusele, kontrollides, et:
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a
(a)  selle tehisintellektisüsteemi pakkuja on teostanud asjakohase vastavushindamise;
a)  selle tehisintellektisüsteemi pakkuja on teostanud artiklis 43 osutatud asjakohase vastavushindamise;
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b
(b)  pakkuja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas IV lisaga;
b)  pakkuja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 11 ja IV lisaga;
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  pakkuja on vajaduse korral määranud volitatud esindaja kooskõlas artikli 25 lõikega 1.
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei vii ta seda süsteemi turule enne, kui see tehisintellektisüsteem on viidud määrusega vastavusse. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab importija sellest tehisintellektisüsteemi pakkujat ja turujärelevalveasutusi.
2.  Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole käesoleva määrusega vastavuses või on võltsitud või sellega on kaasas võltsitud dokumentatsioon, ei vii ta seda süsteemi turule enne, kui see tehisintellektisüsteem on viidud määrusega vastavusse. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab importija sellest tehisintellektisüsteemi pakkujat ja turujärelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 3
3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas suure riskiga tehisintellektisüsteemile või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või kaasasolevatesse dokumentidesse, nagu on asjakohane.
3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi suure riskiga tehisintellektisüsteemile ja selle pakendile või kaasasolevatesse dokumentidesse, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 5
5.  Importijad esitavad riigi pädevale asutusele põhjendatud taotluse peale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, selle riigi pädeva asutuse jaoks lihtsalt arusaadavas keeles, sealhulgas pakuvad nad juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all tulenevalt lepingupõhisest kokkuleppest kasutajaga või muul õiguslikul alusel. Samuti teevad nad nende asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida riigi pädev asutus seoses selle süsteemiga ette võtab.
5.  Importijad esitavad riigi pädevale asutusele põhjendatud taotluse peale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, selle riigi pädeva asutuse jaoks lihtsalt arusaadavas keeles, sealhulgas pakuvad nad juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all kooskõlas artikliga 20.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
5a.  Importijad teevad riigi pädevate asutustega põhjendatud taotluse peale koostööd kõigis toimingutes, mida kõnesolevad asutused teevad suure riskiga tehisintellektisüsteemist tulenevate riskide vähendamiseks ja maandamiseks.
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem kannab nõutavat CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas nõutav dokumentatsioon ja kasutusjuhend ning et olenevalt asjaoludest on kas süsteemi pakkuja või importija täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustused.
1.  Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem kannab nõutavat CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas nõutav dokumentatsioon ja kasutusjuhend ning et olenevalt asjaoludest on kas süsteemi pakkuja või importija täitnud käesoleva määruse artiklites 16 või 26 sätestatud kohustused.
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Kui turustaja arvab või tal on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega, ei tee ta seda suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks enne, kui see süsteem on viidud nende nõuetega vastavusse. Peale selle, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest süsteemi pakkujat või importijat, nagu on asjakohane.
2.  Kui turustaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega, ei tee ta seda suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks enne, kui see süsteem on viidud nende nõuetega vastavusse. Peale selle, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest süsteemi pakkujat või importijat ja asjaomase riigi pädevat asutust, nagu on asjakohane.
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4
4.  Turustaja, kes arvab või kellel on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele, võtab parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et viia süsteem nende nõuetega vastavusse, võtta see turult tagasi või kutsuda tagasi, või tagab, et olenevalt asjaoludest, kas pakkuja, importija või mõni asjaomane operaator võtab sellised parandusmeetmed. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest viivitamata riigi pädevaid asutusi nendes liikmesriikides, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võimalike võetud parandusmeetmete kohta.
4.  Turustaja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele, võtab parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et viia süsteem nende nõuetega vastavusse, võtta see turult tagasi või kutsuda tagasi, või tagab, et olenevalt asjaoludest kas pakkuja, importija või mõni asjaomane operaator võtab sellised parandusmeetmed. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest viivitamata süsteemi pakkujat või importijat ja riigi pädevaid asutusi nendes liikmesriikides, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võimalike võetud parandusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5
5.  Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse peale esitab suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustaja sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga süsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele. Ühtlasi teevad turustajad selle riigi pädeva asutusega koostööd kõigis toimingutes, mida see asutus ette võtab.
5.  Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse peale esitab suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustaja sellele asutusele lõikes 1 turustajatele ette nähtud kohustuste kohaselt kogu tema valduses oleva ja talle kättesaadava teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga süsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5 a (uus)
5a.  Turustajad teevad riigi pädevate asutustega põhjendatud taotluse peale koostööd kõigis toimingutes, mida kõnesolevad asutused teevad suure riskiga tehisintellektisüsteemist tulenevate riskide vähendamiseks ja maandamiseks.
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – pealkiri
Turustajate, importijate, kasutajate ja muude kolmandate isikute kohustused
Pakkujate, turustajate, importijate, juurutajate ja muude kolmandate isikute kohustused tehisintellekti väärtusahelas
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Turustajat, importijat, kasutajat või muud kolmandat isikut käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel pakkujana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 16 tulenevaid pakkuja kohustusi millisel tahes järgmisel juhul:
1.  Turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 16 tulenevaid pakkuja kohustusi millisel tahes järgmisel juhul:
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a
(a)  nad lasevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule või võtavad selle kasutusele oma nime või kaubamärgi all;
a)  nad lisavad juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile oma nime või kaubamärgi;
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt b
(b)  nad muudavad juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet;
b)  nad teevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või on juba kasutusele võetud, olulise muudatuse viisil, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks vastavalt artiklile 6;
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  nad teevad tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelisse tehisintellektisüsteemi, mida ei ole liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, olulise muudatuse, nii et tehisintellektisüsteemist saab suure riskiga tehisintellektisüsteem vastavalt artiklile 6;
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Lõike 1 punktis b või c osutatud asjaolude ilmnemise korral ei käsitata suure riskiga tehisintellektisüsteemi algselt turule lasknud või kasutusele võtnud pakkujat enam käesoleva määruse kohaldamisel pakkujana.
2.  Lõike 1 punktides a–ba osutatud asjaolude ilmnemise korral ei käsitata tehisintellektisüsteemi algselt turule lasknud või kasutusele võtnud pakkujat enam käesoleva määruse kohaldamisel selle konkreetse tehisintellektisüsteemi pakkujana. Kõnealune endine pakkuja esitab uuele pakkujale tehisintellektisüsteemi tehnilise dokumentatsiooni ning kogu muu asjakohase ja mõistlikult eeldatava teabe tehisintellektisüsteemi võimekuse, tehnilise juurdepääsu või muu abi kohta, mis põhineb tehnika üldtunnustatud tasemel, mis on vajalik käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka artiklis 3 määratletud alusmudelite pakkujate suhtes, kui alusmudel on vahetult integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteemi.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
2a.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja ja kolmas isik, kes tarnib tööriistu, teenuseid, komponente või protsesse, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemis või mis on sellesse integreeritud, määravad tehnika üldtunnustatud tasemele tuginedes kirjaliku kokkuleppega kindlaks teabe, võimekuse, tehnilise juurdepääsu ja või muu abi, mida kolmas isik peab andma, et võimaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujal täielikult täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
Komisjon töötab välja ja soovitab suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või sellesse integreeritud tööriistu, teenuseid, komponente või protsesse pakkuvate kolmandate isikute vahelisi mittesiduvaid näidis-lepingutingimusi, et aidata mõlemal poolel koostada ja läbi rääkida tasakaalustatud lepinguliste õiguste ja kohustustega lepinguid, mis on kooskõlas iga osapoole kontrollitasemega. Mittesiduvate näidis-lepingutingimuste väljatöötamisel võtab komisjon arvesse konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid. Mittesiduvad lepingutingimused avaldatakse ja tehakse tehisintellektiameti veebisaidil tasuta kättesaadavaks kergesti kasutatavas elektroonilises vormingus.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 b (uus)
2b.  Käesoleva artikli kohaldamisel hoitakse ja avalikustatakse ärisaladusi üksnes tingimusel, et eelnevalt on võetud kõik direktiivi EL 2016/943 kohased vajalikud erimeetmed nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks, eelkõige seoses kolmandate isikutega. Vajaduse korral võib kokku leppida asjakohases tehnilises ja organisatsioonilises korras, et kaitsta intellektuaalomandi õigusi või ärisaladusi.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 a (uus)
Artikkel 28a
VKE või idufirma suhtes ühepoolselt kehtestatud ebaõiglased lepingutingimused
1.  Lepingutingimus, milles käsitletakse suure riskiga tehisintellektisüsteemis kasutatavate või sellesse integreeritud tööriistade, teenuste, komponentide või protsesside pakkumist või seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid, mille ettevõtja on ühepoolselt kehtestanud VKE-le või idufirmale, ei ole eelnimetatud ettevõtjale siduv, kui see on ebaõiglane.
2.  Lepingutingimust ei loeta ebaõiglaseks, kui see tuleneb kohaldatavast liidu õigusest.
3.  Lepingutingimus on ebaõiglane, kui see kahjustab objektiivselt selle poole võimalusi, kellele tingimus on ühepoolselt kehtestatud, kaitsta oma õiguspäraseid ärihuve seoses kõnealuse teabega, või kui selle kasutamine kaldub oluliselt kõrvale heast kaubandustavast suure riskiga tehisintellektisüsteemis kasutatavate või sellesse integreeritud tööriistade, teenuste, komponentide või protsesside pakkumisel, mis on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega või tekitab olulise tasakaalustamatuse lepingupoolte õiguste ja kohustuste vahel. Lepingutingimus on ebaõiglane ka siis, kui selle tagajärjel lähevad artiklis 71 osutatud karistused või seonduvad kohtukulud ühelt lepingupoolelt üle teisele, nagu on osutatud artikli 71 lõikes 8.
4.  Lepingutingimus on käesoleva artikli tähenduses ebaõiglane, kui selle eesmärk või tagajärg on:
a)  välistada või piirata ühepoolselt tingimuse kehtestanud lepingupoole vastutust tahtliku teo või raske hooletuse korral;
b)  välistada õiguskaitsevahendid, mis on kättesaadavad lepingupoolele, kelle suhtes on ühepoolselt kehtestatud tingimus, lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral, või selle lepingupoole vastutus, kes tingimuse ühepoolselt kehtestas, nende kohustuste rikkumise korral;
c)  anda lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud lepingupoolele ainuõigus otsustada, kas edastatud tehniline dokumentatsioon ja teave on lepinguga kooskõlas, või tõlgendada lepingutingimusi.
5.  Lepingutingimus loetakse käesoleva artikli tähenduses ühepoolselt kehtestatuks, kui selle on esitanud üks lepingupool ja teine lepingupool ei ole saanud selle sisu mõjutada, hoolimata katsest selle üle läbirääkimisi pidada. Lepingutingimuse esitanud lepingupoolel lasub kohustus tõendada, et seda tingimust ei ole ühepoolselt kehtestatud.
6.  Kui ebaõiglane lepingutingimus on lepingu ülejäänud tingimustest eraldatav, jäävad need ülejäänud tingimused siduvaks. Vaidlusaluse lepingutingimuse seadnud pool ei või väita, et tegemist on ebaõiglase tingimusega.
7.  Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi uute lepingute suhtes, mis jõustuvad alates .... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Ettevõtjad vaatavad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kehtivad lepingulised kohustused läbi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
8.  Arvestades uuenduste tekkimise kiirust turgudel, vaatab komisjon artiklis 28a esitatud ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu korrapäraselt läbi ja kohandab seda vajaduse korral uutele äritavadele.
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 b (uus)
Artikkel 28b
Alusmudeli pakkuja kohustused
1.  Alusmudeli pakkuja tagab enne selle turul kättesaadavaks tegemist või kasutusele võtmist, et see vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele, olenemata sellest, kas seda pakutakse eraldiseisva mudelina või integreerituna tehisintellektisüsteemi või -tootesse või pakutakse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel teenusena ning muude turustuskanalite kaudu.
2.  Lõike 1 kohaldamisel teeb alusmudeli pakkuja järgmist:
a)  tõendab asjakohase projekteerimise, testimise ja analüüsimise abil, et enne väljatöötamist ja kogu väljatöötamise ajal on asjakohaste meetoditega, näiteks sõltumatuid eksperte kaasates, tehtud kindlaks mõistlikult prognoositavad riskid tervisele, ohutusele, põhiõigustele, keskkonnale ja demokraatiale ning õigusriigile, neid riske on vähendatud ja maandatud, samuti on pärast väljatöötamist dokumenteeritud riskid, mida ei ole võimalik maandada;
b)  töötleb ja integreerib ainult selliseid andmekogumeid, mille suhtes kohaldatakse alusmudelite puhul asjakohaseid andmehaldusmeetmeid, eelkõige meetmeid andmeallikate sobivuse ja võimaliku kallutatuse uurimiseks ning asjakohaseks leevendamiseks;
c)  projekteerib ja töötab välja alusmudeli, et saavutada kogu selle olelusringi jooksul asjakohane tulemuslikkuse, prognoositavuse, tõlgendatavuse, korrektsuse, ohutuse ja küberturvalisuse tase, mida hinnatakse asjakohaste meetodite abil, nagu mudeli hindamine sõltumatute ekspertide osalusel, dokumenteeritud analüüs ja ulatuslik testimine kontseptsiooni kujundamise, projekteerimise ja väljatöötamise ajal;
d)  projekteerib ja töötab välja alusmudeli, kasutades kohaldatavaid standardeid, et vähendada energia- ja ressursikasutust ning jäätmeid, samuti suurendada energiatõhusust ja süsteemi üldist tõhusust, ilma et see piiraks asjakohaste kehtivate liidu ja liikmesriikide õigusaktide kohaldamist. Seda kohustust ei kohaldata enne artiklis 40 osutatud standardite avaldamist. Alusmudelid projekteeritakse nii, et need võimaldavad mõõta ja salvestada energia ja ressursside tarbimist ning, kui see on tehniliselt teostatav, muud keskkonnamõju, mida süsteemide juurutamine ja kasutamine võib avaldada kogu olelusringi jooksul;
e)  koostab ulatusliku tehnilise dokumentatsiooni ja arusaadavad kasutusjuhendid, et tootmisahela järgmise etapi pakkujad saaksid täita artiklist 16 ja artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;
f)  loob kvaliteedijuhtimise süsteemi, et tagada ja dokumenteerida vastavus käesolevale artiklile koos võimalusega teha katseid selle nõude täitmiseks;
g)  registreerib alusmudeli artiklis 60 osutatud ELi andmebaasis vastavalt VIII lisa punktis C esitatud juhistele.
Nende nõuete täitmisel võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset, sealhulgas seda, mida on kirjeldatud asjakohastes harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjeldustes, samuti uusimaid hindamis- ja mõõtmismeetodeid, mis on esitatud eelkõige artiklis 58a osutatud võrdlusanalüüsi suunistes ja suutlikkuses;
3.  Alusmudelite pakkujad säilitavad lõike 2 punktis e osutatud tehnilist dokumentatsiooni riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui alusmudel on turule lastud või kasutusele võetud.
4.  Selliste alusmudelite pakkujad, mida kasutatakse tehisintellektisüsteemides, mis on spetsiaalselt mõeldud looma erineva autonoomiaga sellist sisu nagu keerukas tekst, pildid, audio või video (generatiivne tehisintellekt), ja pakkujad, kes spetsialiseeruvad alusmudeli integreerimisele generatiivsesse tehisintellektisüsteemi, teevad lisaks järgmist:
a)  täidavad artikli 52 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuskohustusi;
b)  treenivad ning vajaduse korral projekteerivad ja arendavad alusmudelit nii, et oleks tagatud piisavad kaitsemeetmed liidu õigust rikkuva sisu loomise vastu kooskõlas üldtunnustatud tehnika tasemega ja ilma et see piiraks põhiõigusi, sealhulgas väljendusvabadust;
c)  ilma et see piiraks autoriõigust käsitlevate liidu või siseriiklike õigusaktide kohaldamist, dokumenteerivad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte autoriõigusega kaitstud treenimisandmete kasutamisest.
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajad kasutavad selliseid süsteeme vastavalt süsteemiga kaasas olevale kasutusjuhendile kooskõlas lõigetega 2 ja 5.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad võtavad asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid eesmärgiga tagada, et nad kasutavad selliseid süsteeme vastavalt süsteemiga kaasas olevale kasutusjuhendile kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 5.
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
1a.  Niivõrd kui juurutajad kontrollivad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, peavad nad
i)  rakendama inimjärelevalvet vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
ii)  tagama, et suure riskiga tehisintellekti inimjärelevalvet tegevad füüsilised isikud on pädevad, nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja koolitatud ning neil on vajalikud vahendid, et tagada tehisintellektisüsteemi tõhus järelevalve kooskõlas artikliga 14;
iii)  tagama, et asjakohaste ja sobilike töökindluse ja küberturvalisuse meetmete tõhusust jälgitakse korrapäraselt ning meetmeid kohandatakse või ajakohastatakse korrapäraselt.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Lõikes 1 sätestatud kohustused ei piira muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid kasutaja kohustusi ega kasutaja kaalutlusõigust oma vahendite ja tegevuse korraldamisel, et rakendada pakkuja märgitud inimjärelevalve meetmeid.
2.  Lõigetes 1 ja 1a sätestatud kohustused ei piira muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid juurutaja kohustusi ega juurutaja kaalutlusõigust oma vahendite ja tegevuse korraldamisel, et rakendada pakkuja märgitud inimjärelevalve meetmeid.
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
3.  Niivõrd, kuivõrd kasutajal on kontroll sisendandmete üle, tagab see kasutaja, et sisendandmed on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohased, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.
3.  Niivõrd, kuivõrd juurutajal on kontroll sisendandmete üle, tagab see juurutaja, et sisendandmed on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohased ja piisavalt esinduslikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 1a kohaldamist.
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Kasutajad peavad tegelema suure riskiga tehisintellektisüsteemi töö seirega kasutusjuhendi alusel. Kui neil on põhjust arvata, et kasutusjuhendi kohase kasutamise tulemusena võib tehisintellektisüsteem tekitada riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teatab ta sellest pakkujale või turustajale ja peatab süsteemi kasutamise. Pakkujat või turustajat teavitavad nad ka siis, kui on kindlaks teinud tõsise intsidendi või talitlushäire artikli 62 tähenduses, ning ühtlasi katkestavad nad sellisel juhul tehisintellektisüsteemi kasutamise. Kui kasutaja ei saa pakkujaga ühendust, kohaldatakse artikli 62 mutatis mutandis.
4.  Juurutajad peavad tegelema suure riskiga tehisintellektisüsteemi töö seirega kasutusjuhendi alusel ja asjakohasel juhul teavitama pakkujaid vastavalt artiklile 61. Kui neil on põhjust arvata, et kasutusjuhendi kohase kasutamise tulemusena võib tehisintellektisüsteem tekitada riski artikli 65 lõike 1 tähenduses, teatavad nad sellest põhjendamatu viivituseta pakkujale või turustajale ning asjaomastele riiklikele järelevalveasutustele ja peatavad süsteemi kasutamise. Esmalt pakkujat ning seejärel importijat või turustajat ja riiklikke järelevalveasutusi teavitavad nad viivitamata ka siis, kui nad on kindlaks teinud tõsise intsidendi või talitlushäire artikli 62 tähenduses, ning ühtlasi katkestavad nad sellisel juhul tehisintellektisüsteemi kasutamise. Kui juurutaja ei saa pakkujaga ühendust, kohaldatakse artikli 62 mutatis mutandis.
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 1
Kui kasutaja on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus, loetakse esimeses lõigus sätestatud seirekohustus täidetuks, kui vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 74 on täidetud sisejuhtimise korralduse, protseduuride ja korra alased nõuded.
Kui juurutaja on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus, loetakse esimeses lõigus sätestatud seirekohustus täidetuks, kui vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 74 on täidetud sisejuhtimise korralduse, protseduuride ja korra alased nõuded.
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajad säilitavad selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all. Logisid peetakse sellise aja jooksul, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe ja liidu või liikmesriigi õiguse alusel kohaldatavate juriidiliste kohustuste seisukohast asjakohane.
5.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad säilitavad selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all ning neid on vaja käesoleva määruse järgimise tagamiseks ja tõendamiseks, süsteemi põhjendatult eeldatavate rikete, intsidentide või väärkasutuse järelauditite tegemiseks või süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks ja seireks kogu selle olelusringi jooksul. Ilma et see piiraks kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse kohaldamist, säilitatakse logisid vähemalt kuus kuud. Säilitamisaeg peab olema kooskõlas tööstusharu standarditega ja asjakohane suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast.
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5 – lõik 1
Kasutajad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, haldavad logisid nimetatud direktiivi artikli 74 kohase sisejuhtimise korraldust, protseduure ja korda käsitleva dokumentatsiooni osana.
Juurutajad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, haldavad logisid nimetatud direktiivi artikli 74 kohase sisejuhtimise korraldust, protseduure ja korda käsitleva dokumentatsiooni osana.
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5 a (uus)
5a.  Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutuselevõttu või kasutamist töökohal konsulteerivad juurutajad töötajate esindajatega, et saavutada kokkulepe kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ, ning teavitavad mõjutatud töötajaid sellest, et süsteem hakkab neile kehtima.
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5 b (uus)
5b.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid ja asutused või artikli 51 lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjad, täidavad artiklis 51 osutatud registreerimiskohustusi.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6
6.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajad kasutavad artikli 13 alusel esitatavat teavet, et täita oma kohustust koostada vajaduse korral andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 27.
6.  Kui see on asjakohane, kasutavad suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad artikli 13 alusel esitatavat teavet, et täita oma kohustust koostada andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 27 ja avaldada selle kokkuvõte, võttes arvesse konkreetset kasutusala ja konkreetset konteksti, milles tehisintellektisüsteem kavatsetakse tööle panna. Juurutajad võivad osaliselt kasutada kõnesolevaid andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid , et täita mõningaid käesolevas artiklis sätestatud kohustusi niivõrd, kui andmekaitsealane mõjuhinnang täidab nende kohustuste eesmärki.
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6 a (uus)
6a.  Ilma et see mõjutaks artikli 52 kohaldamist, teavitavad selliste III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, mis teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid teha, füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave sisaldab süsteemi sihtotstarvet ja tehtavate otsuste liiki. Juurutaja teavitab ka füüsilist isikut tema õigusest saada artiklis 68c osutatud selgitusi.
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6 b (uus)
6b.  Juurutajad teevad riikide asjaomaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida kõnesolevad asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga käesoleva määruse rakendamiseks.
Muudatusettepanek 413
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 a (uus)
Artikkel 29a
Põhiõigustele avaldatava mõju hindamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul
Enne artikli 6 lõikes 2 määratletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi, välja arvatud III lisa 2. valdkonnas kasutamiseks mõeldud tehisintellektisüsteemid, kasutuselevõtmist viib kasutaja läbi süsteemi mõjuhinnangu konkreetset kasutusala silmas pidades. See hinnang hõlmab vähemalt järgmisi elemente:
a)  selge ülevaade süsteemi sihtotstarbest;
b)  selge ülevaade süsteemi kasutamise kavandatud geograafilisest ja ajalisest ulatusest;
c)  füüsiliste isikute ja rühmade kategooriad, keda süsteemi kasutamine tõenäoliselt mõjutab;
d)  kinnitus, et süsteemi kasutamine on kooskõlas asjakohase liidu ja siseriikliku põhiõigustealase õigusega;
e)  suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutuselevõtmise mõistlikult prognoositav mõju põhiõigustele;
f)  konkreetne marginaliseeritud inimesi või haavatavaid rühmi mõjutada võiva kahju risk;
g)  süsteemi kasutamise mõistlikult prognoositav kahjulik keskkonnamõju;
h)  üksikasjalik plaan, kuidas leevendada tuvastatud kahju ja ebasoodsat mõju põhiõigustele;
j)  juurutaja kehtestatav juhtimissüsteem, sealhulgas inimjärelevalve, kaebuste käsitlemine ja õiguskaitse.
2.  Kui lõikes 1 kirjeldatud hindamise käigus välja toodud riskide leevendamise üksikasjalikku plaani ei ole võimalik koostada, hoidub juurutaja suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmisest ja teavitab sellest põhjendamatu viivituseta pakkujat ja riigi pädevat asutust. Riiklikud järelevalveasutused võtavad artiklite 65 ja 67 kohaselt seda teavet arvesse selliste süsteemide uurimisel, mis kujutavad ohtu riigi tasandil.
3.  Lõikes 1 kirjeldatud kohustus kehtib suure riskiga tehisintellektisüsteemi esimese kasutuselevõtu korral. Sarnastel juhtudel võib juurutaja tugineda varem läbi viidud põhiõiguste mõjuhinnangule või olemasolevale pakkuja tehtud hindamisele. Kui juurutaja leiab suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal, et lõikes 1 loetletud kriteeriumid ei ole enam täidetud, viib ta läbi uue põhiõiguste mõjuhinnangu.
4.  Mõju hindamise käigus teavitab juurutaja, välja arvatud VKEd, riiklikku järelevalveasutust ja asjaomaseid sidusrühmi ning kaasab võimalikult ulatuslikult nende isikute või isikute rühmade esindajaid, keda lõikes 1 määratletud suure riskiga tehisintellektisüsteem võib tõenäoliselt mõjutada, sealhulgas ka võrdõiguslikkust edendavaid asutusi, tarbijakaitseasutusi, sotsiaalpartnereid ja andmekaitseasutusi, et saada mõjuhinnangu jaoks nende panus. Juurutaja annab asutustele vastamiseks kuus nädalat aega. VKEd võivad vabatahtlikult kohaldada käesoleva lõike sätteid.
Artikli 47 lõikes 1 osutatud juhul võib avaliku sektori asutused sellest kohustusest vabastada.
5.  Juurutaja, kes on avaliku sektori asutus või artikli 51 esimese a lõigu punktis b osutatud ettevõtja, avaldab mõjuhinnangu tulemuste kokkuvõtte kasutuse registreerimise osana artikli 51 teisest lõigust tuleneva kohustuse kohaselt.
6.  Kui juurutajal tuleb juba teha andmekaitsealane mõjuhinnang kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 27, tehakse lõikes 1 osutatud põhiõigustele avalduva mõju hinnang koos andmekaitsealase mõjuhinnanguga. Andmekaitsealane mõjuhinnang avaldatakse lisas.
Muudatusettepanek 414
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik määrab või loob teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende seire jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest.
1.  Iga liikmesriik määrab või loob teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende seire jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest. Need menetlused töötatakse välja kõigi liikmesriikide teavitavate asutuste koostöös.
Muudatusettepanek 415
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 7
7.  Teavitavatel asutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.
7.  Teavitavatel asutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. Vajaduse korral on pädevatel töötajatel vajalikud teadmised Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste järelevalve alal, näiteks diplom asjakohases õigusvaldkonnas.
Muudatusettepanek 416
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 8
8.  Teavitavad asutused tagavad, et vastavushindamine toimub proportsionaalsel viisil, vältides pakkujate liigset koormamist, ning et teavitatud asutused täidavad oma ülesandeid, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri ning asjaomase tehisintellektisüsteemi keerukuse astet.
8.  Teavitavad asutused tagavad, et vastavushindamine toimub proportsionaalsel viisil ja aegsasti, vältides pakkujate liigset koormamist, ning et teavitatud asutused täidavad oma ülesandeid, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri ning asjaomase tehisintellektisüsteemi keerukuse astet. Erilist tähelepanu pööratakse komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisas määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude minimeerimisele.
Muudatusettepanek 417
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1
1.  Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 33 sätestatud nõuetele.
1.  Teavitavad asutused teavitavad ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 33 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 418
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
2.  Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks igast lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutusest komisjoni välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
Muudatusettepanek 419
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Teavituses esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomastest tehisintellektitehnoloogiatest.
3.  Lõikes 2 osutatud teavituses esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomastest tehisintellektitehnoloogiatest ning asjakohane pädevustunnistus.
Muudatusettepanek 420
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 4
4.  Asjaomane vastavushindamisasutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast teavitamist.
4.  Asjaomane vastavushindamisasutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamise kinnitamist, mis sisaldab artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui see sisaldab artikli 31 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid.
Muudatusettepanek 421
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui esitatakse vastuväiteid, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide ja vastavushindamisasutusega. Komisjon otsustab seda arvesse võttes, kas luba on põhjendatud või mitte. Komisjon saadab oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ja asjaomasele vastavushindamisasutusele.
Muudatusettepanek 422
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 4 b (uus)
4b.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike vastavushindamisasutustest.
Muudatusettepanek 423
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2
2.  Teavitatud asutused täidavad organisatsioonilisi, kvaliteedijuhtimise, ressursside ja protsessidega seotud nõudeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
2.  Teavitatud asutused täidavad organisatsioonilisi, kvaliteedijuhtimise, ressursside ja protsessidega seotud nõudeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, samuti küberturvalisuse miinimumnõudeid, mis on kehtestatud direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt oluliste teenuste operaatoriks loetud avaliku halduse üksustele.
Muudatusettepanek 424
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 4
4.  Teavitatud asutused peavad olema sõltumatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujast, mille vastavushindamisega nad tegelevad. Samuti peavad teavitatud asutused olema sõltumatud mis tahes muust operaatorist, kellel on majanduslik huvi hinnatava suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastu, ja kõigist pakkuja konkurentidest.
4.  Teavitatud asutused peavad olema sõltumatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujast, mille vastavushindamisega nad tegelevad. Samuti peavad teavitatud asutused olema sõltumatud mis tahes muust operaatorist, kellel on majanduslik huvi hinnatava suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastu, ja kõigist pakkuja konkurentidest. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud tehisintellektisüsteemide kasutamist ega selliste süsteemide kasutamist isiklikel eesmärkidel.
Muudatusettepanek 425
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 4 a (uus)
4a.  Lõike 1 kohast vastavushindamist teevad teavitatud asutuste töötajad, kes ei ole 12 kuu jooksul enne hindamist osutanud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujale ega mõnele selle pakkujaga seotud juriidilisele isikule muid hinnatava küsimusega seotud teenuseid kui vastavushindamine ning kes on võtnud kohustuse mitte osutada neile selliseid teenuseid 12 kuu jooksul pärast hindamise lõpetamist.
Muudatusettepanek 426
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 6
6.  Teavitatud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. Teavitatud asutuste töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud käesoleva määruse alusel oma ülesandeid täites, välja arvatud suhetes selle liikmesriigi teavitavate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb.
6.  Teavitatud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. Teavitatud asutuste töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud käesoleva määruse alusel oma ülesandeid täites, välja arvatud suhetes selle liikmesriigi teavitavate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Teavitatud asutuste poolt käesoleva artikli kohaselt saadud teabe ja dokumentatsiooni käsitlemisel täidetakse artiklis 70 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusi.
Muudatusettepanek 427
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3
3.  Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult pakkuja nõusolekul.
3.  Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult pakkuja nõusolekul. Teavitatud asutused teevad oma tütarettevõtjate loetelu üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4
4.  Teavitatud asutused hoiavad teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt käesoleva määruse alusel tehtud tööd.
4.  Teavitatud asutused hoiavad teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni kontrollimist ja nende poolt käesoleva määruse alusel tehtud tööd.
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – pealkiri
Käesoleva määruse alusel määratud teavitatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja loetelud
Teavitatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja loetelud
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1
1.  Kui teavitaval asutusel on kahtlusi või talle on teada antud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis uurib kõnealune teavitav asutus seda küsimust viivitamata ja äärmiselt hoolikalt. Seoses sellega teatab ta asjaomasele teavitatud asutusele tekkinud vastuväidetest ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad. Kui teavitav asutus on jõudnud järeldusele, et uurimisalune teatatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teavitusele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse raskusastmest. Lisaks teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
1.  Kui teavitaval asutusel on kahtlusi või talle on teada antud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis uurib kõnealune teavitav asutus seda küsimust viivitamata ja äärmiselt hoolikalt. Seoses sellega teatab ta asjaomasele teavitatud asutusele tekkinud vastuväidetest ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad. Kui teavitav asutus on jõudnud järeldusele, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teavitusele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse raskusastmest. Lisaks teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2
2.  Kui teavitust piiratakse või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav asutus vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse teavitatud asutuse dokumendid võtaks üle mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid vastutavatele teavitavatele asutustele nende taotluse peale kättesaadavad.
2.  Kui teavitust piiratakse või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav asutus vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse teavitatud asutuse dokumendid võtaks üle mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid vastutavatele teavitavatele asutustele ning turujärelevalveasutusele nende taotluse peale kättesaadavad.
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Komisjon uurib vajaduse korral kõiki juhtumeid, mille puhul on põhjust kahelda, kas teavitatud asutus vastab artiklis 33 sätestatud nõuetele.
1.  Komisjon uurib vajaduse korral kõiki juhtumeid, mille puhul on põhjust kahelda teavitatud asutuse pädevuses või kohaldatavate nõuete ja kohustuste jätkuvas täitmises teavitatud asutuse poolt.
Muudatusettepanek 433
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2
2.  Teavitav asutus annab komisjonile taotluse alusel kogu teabe asjaomase teavitatud asutuse teavitamise kohta.
2.  Teavitav asutus annab komisjonile taotluse alusel kogu teabe asjaomase teavitatud asutuse teavitamise või pädevuse säilitamise kohta.
Muudatusettepanek 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 3
3.  Komisjon tagab, et käesoleva artikli kohase uurimise käigus omandatud konfidentsiaalset teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.
3.  Komisjon tagab, et kogu käesoleva artikli kohase uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.
Muudatusettepanek 435
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 4
4.  Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast artiklis 33 sätestatud nõudeid, võtab ta vastu põhjendatud otsuse, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
4.  Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks vajalikke parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral peataks või tühistaks teavituse. Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid, võib komisjon rakendusaktiga määramise peatada, kehtetuks tunnistada või seda piirata. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 436
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon tagab teadmiste ja parimate tavade vahetamise liikmesriikide teavitamispoliitika eest vastutavate asutuste vahel.
Muudatusettepanek 437
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1
Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud standardid hõlmavad neid nõudeid.
Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid ja alusmudelid, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis või artiklis 28b sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud standardid hõlmavad neid nõudeid.
Muudatusettepanek 438
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1 a (uus)
Komisjon esitab standardimistaotlused, mis hõlmavad kõiki määruse nõudeid, kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 10 hiljemalt ... [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Standardimistaotluse koostamisel konsulteerib komisjon tehisintellektiameti ja nõuandva koguga.
Muudatusettepanek 439
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1 b (uus)
Euroopa standardiorganisatsioonidele standardimistaotluse esitamise puhul täpsustab komisjon, et standardid peavad olema kooskõlas muu hulgas ka II lisas loetletud valdkondlike õigusaktidega ning nende eesmärk on tagada, et liidus turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemid või alusmudelid vastavad käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele.
Muudatusettepanek 440
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1 c (uus)
Standardimisprotsessis osalejad võtavad arvesse artikli 4 punktis a sätestatud usaldusväärse tehisintellekti üldpõhimõtteid, püüavad edendada tehisintellekti investeerimist ja innovatsiooni ning liidu turu konkurentsivõimet ja kasvu, aitavad tugevdada ülemaailmset standardimisalast koostööd ja arvesse võtta tehisintellekti valdkonnas kehtivaid rahvusvahelisi standardeid, mis on kooskõlas liidu väärtuste, põhiõiguste ja huvidega, ning tagavad huvide tasakaalustatud esindatuse ja kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusa osalemise kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5, 6 ja 7.
Muudatusettepanek 441
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1
1.  Kui artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole olemas või kui komisjon leiab, et asjaomased harmoneeritud standardid ei ole piisavad või et lahendada on vaja spetsiifilised ohutuse või põhiõigustega seotud probleemid, võib komisjon võtta rakendusaktidega vastu ühtsed kirjeldused käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 442
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon võib artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktiga ning pärast tehisintellektiameti ja tehisintellekti nõuandva koguga konsulteerimist võtta vastu ühised kirjeldused seoses käesoleva jaotise 2. peatükis või artiklis 28b sätestatud nõuetega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)  puudub viide Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud harmoneeritud standarditele, mis on seotud oluliste nõuetega, välja arvatud juhul, kui kõnealune harmoneeritud standard on kehtiv standard, mis tuleb läbi vaadata;
b)  komisjon on palunud ühel või mitmel Euroopa standardiorganisatsioonil koostada 2. peatükis sätestatud oluliste nõuete harmoneeritud standardi;
c)  ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole punktis b osutatud taotlust vastu võtnud või esineb põhjendamatuid viivitusi asjakohase harmoneeritud standardi kehtestamisel või esitatud standard ei vasta liidu asjaomase õiguse nõuetele või ei ole kooskõlas komisjoni taotlusega.
Muudatusettepanek 443
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1 b (uus)
1b.  Kui komisjon leiab, et on vaja käsitleda konkreetseid põhiõigustega seotud probleeme, käsitletakse komisjoni poolt lõike 1a kohaselt vastu võetud ühtses kirjelduses ka neid konkreetseid põhiõigustega seotud probleeme.
Muudatusettepanek 444
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1 c (uus)
1c.  Komisjon töötab välja ühtse kirjelduse metoodika jaoks, mille abil täita energia ja ressursside tarbimist käsitlevat aruandlus- ja dokumenteerimisnõuet suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamise, treenimise ja juurutamise ajal.
Muudatusettepanek 445
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud ühtsete kirjelduste ettevalmistamise käigus kogub komisjon kokku asjaomaste asutuste või asjaomaste valdkondlike liidu õigusaktide alusel loodud eksperdirühmade arvamused.
2.  Komisjon konsulteerib kogu lõigetes 1a ja 1b osutatud ühtsete kirjelduste koostamise protsessi vältel korrapäraselt tehisintellektiameti ja nõuandva koguga, liidu asjaomase valdkondliku õiguse alusel loodud Euroopa standardiorganisatsioonide ja -organite või eksperdirühmadega ning muude asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon täidab artikli 40 lõikes 1c osutatud eesmärke ja põhjendab nõuetekohaselt, miks ta otsustas kasutada ühtset kirjeldust.
Kui komisjon kavatseb käesoleva artikli lõike 1a kohaselt vastu võtta ühtse kirjelduse, määrab ta selgelt kindlaks ka konkreetse põhiõigustega seotud probleemi, millega tuleb tegeleda.
Käesoleva artikli lõigete 1a ja 1b kohaste ühtsete kirjelduste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse käesoleva määruse artikli 56e punktis b osutatud tehisintellektiameti arvamust. Kui komisjon otsustab tehisintellektiameti arvamust mitte arvesse võtta, esitab ta tehisintellektiametile põhjendatud selgituse.
Muudatusettepanek 446
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 3
3.  Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis vastavad lõikes 1 osutatud ühtsetele kirjeldustele, on vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused hõlmavad neid nõudeid.
3.  Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis vastavad lõigetes 1a ja 1b osutatud ühtsetele kirjeldustele, on vastavuses käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused hõlmavad neid nõudeid.
Muudatusettepanek 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see on esitatud komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks lõigetes 1 ja 1b osutatud õigusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu nõudeid, mis on sätestatud käesoleva jaotise 2. peatükis.
Muudatusettepanek 448
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 4
4.  Kui pakkujad ei täida lõikes 1 osutatud ühtseid kirjeldusi, peavad nad nõuetekohaselt põhjendama, et nad on võtnud kasutusele vähemalt nende kirjeldustega samaväärsed tehnilised lahendused.
4.  Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ei täida lõikes 1 osutatud ühtseid kirjeldusi, peavad nad nõuetekohaselt põhjendama, et nad on võtnud kasutusele 2. peatükis osutatud nõuetele vähemalt samaväärsel tasemel vastavad tehnilised lahendused.
Muudatusettepanek 449
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1
1.  Võttes arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, eeldatakse, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteeme on treenitud ja testitud andmetega, mis puudutavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku ja funktsionaalset olustikku, milles kasutamiseks on need süsteemid mõeldud, siis vastavad need süsteemid artikli 10 lõike 4 nõuetele.
1.  Võttes arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, eeldatakse, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteeme on treenitud ja testitud andmetega, mis puudutavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku, kontekstuaalset ja funktsionaalset olustikku, milles kasutamiseks on need süsteemid mõeldud, siis vastavad need süsteemid asjaomastele artikli 10 lõike 4 nõuetele.
Muudatusettepanek 450
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui pakkuja on rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid või, kui see on asjakohane, artiklis 41 osutatud ühtset kirjeldust, et tõendada III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, järgib pakkuja üht järgmistest menetlustest:
1.  Kui pakkuja on rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid või, kui see on asjakohane, artiklis 41 osutatud ühtset kirjeldust, et tõendada III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, valib pakkuja ühe järgmistest menetlustest:
Muudatusettepanek 451
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – punkt a
(a)  VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine;
a)  VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine või
Muudatusettepanek 452
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – punkt b
(b)  VII lisas osutatud vastavushindamine, mis põhineb kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel ning milles osaleb teavitatud asutus.
b)  VII lisas osutatud vastavushindamine, mis põhineb kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel ning milles osaleb teavitatud asutus;
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1
Kui selle tõendamiseks, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, ei ole pakkuja rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid või on neid rakendanud vaid osaliselt või kui selliseid harmoneeritud standardeid ei ole olemas ja artiklis 41 osutatud ühtsed kirjeldused ei ole kättesaadavad, järgib pakkuja VII lisas sätestatud vastavushindamist.
Tõendades suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, järgib pakkuja VII lisas sätestatud vastavushindamist järgmistel juhtudel:
a)  kui artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid oleks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja mis hõlmaks kõiki tehisintellektisüsteemi asjakohaseid ohutusnõudeid, ei ole olemas ja artiklis 41 osutatud ühtsed kirjeldused ei ole kättesaadavad;
b)  kui punktis a osutatud tehnilised kirjeldused on olemas, kuid pakkuja ei ole neid kohaldanud või on neid kohaldanud ainult osaliselt;
c)  kui punktis a osutatud tehnilised kirjeldused või mõni neist on avaldatud piiranguga ja üksnes standardi selles osas, mida piirang puudutab;
d)  kui pakkuja leiab, et tehisintellektisüsteemi olemusest, ehitusest, konstruktsioonist või eesmärgist tulenevalt on vajalik kolmanda isiku poolne kontrollimine sõltumata riskitasemest.
Muudatusettepanek 454
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2
VII lisas osutatud vastavushindamise jaoks võib pakkuja valida mistahes teavitatud asutuse. Kui aga süsteemi kavatsevad kasutusele võtta õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused või ELi institutsioonid, organid või asutused, tegutseb teavitatud asutusena olenevalt asjaoludest artikli 63 lõikes 5 või lõikes 6 osutatud turujärelevalveasutus.
VII lisas osutatud vastavushindamise tegemiseks võib pakkuja valida mistahes teavitatud asutuse. Kui aga süsteemi kavatsevad kasutusele võtta õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused või ELi institutsioonid, organid või asutused, tegutseb teavitatud asutusena olenevalt asjaoludest artikli 63 lõikes 5 või lõikes 6 osutatud turujärelevalveasutus.
Muudatusettepanek 455
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele tuleb teha uus vastavushindamine alati, kui neid oluliselt muudetakse olenemata sellest, kas muudetud süsteemi kavatsetakse edasi turustada või jätkab selle kasutamist praegune kasutaja.
4.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on juba läbinud vastavushindamise, tuleb teha uus vastavushindamine alati, kui neid oluliselt muudetakse, olenemata sellest, kas muudetud süsteemi kavatsetakse edasi turustada või jätkab selle kasutamist praegune juurutaja.
Muudatusettepanek 456
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kolmandate isikute poolse vastavushindamise eest käesoleva artikli alusel tasu kehtestamisel võetakse arvesse VKEde erihuve ja vajadusi, vähendades neid tasusid proportsionaalselt nende suuruse ja turuosaga.
Muudatusettepanek 457
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 5
5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada VI ja VII lisa eesmärgiga võtta kasutusele vastavushindamise elemente, mis muutuvad vajalikuks tehnika arengu tõttu.
5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada VI ja VII lisa eesmärgiga võtta kasutusele vastavushindamise elemente, mis muutuvad vajalikuks tehnika arengu tõttu. Delegeeritud õigusaktide koostamisel konsulteerib komisjon tehisintellektiameti ja mõjutatud sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 458
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 6
6.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikeid 1 ja 2, et kohaldada III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes VII lisas osutatud vastavushindamist või selle osi. Komisjon arvestab sellised delegeeritud õigusakte vastu võttes seda, kui mõjus on VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine, et hoida ära või minimeerida tervist, ohutust ja põhiõiguste kaitset ähvardavaid riske, mida sellised süsteemid põhjustavad, ning piisava suutlikkuse ja ressursside kättesaadavust teavitatud asutustes.
6.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikeid 1 ja 2, et kohaldada III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes VII lisas osutatud vastavushindamist või selle osi. Komisjon arvestab sellised delegeeritud õigusakte vastu võttes seda, kui mõjus on VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine, et hoida ära või minimeerida tervist, ohutust ja põhiõiguste kaitset ähvardavaid riske, mida sellised süsteemid põhjustavad, ning piisava suutlikkuse ja ressursside kättesaadavust teavitatud asutustes. Delegeeritud õigusaktide koostamisel konsulteerib komisjon tehisintellektiameti ja mõjutatud sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 459
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Teavitatud asutuste poolt VII lisa kohaselt välja antavad sertifikaadid koostatakse teavitatud asutuse asukoha liikmesriigi poolt kindlaks määratud liidu ametlikus keeles või mõnes muus teavitatud asutusele vastuvõetavas liidu ametlikus keeles.
1.  Teavitatud asutuste poolt VII lisa kohaselt välja antavad sertifikaadid koostatakse teavitatud asutuse asukoha liikmesriigi poolt kindlaks määratud ühes või mitmes liidu ametlikus keeles või ühes või mitmes teavitatud asutusele vastuvõetavas liidu ametlikus keeles.
Muudatusettepanek 460
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2
2.  Sertifikaat kehtib selles märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit aastat. Pakkuja taotlusel võib sertifikaadi kehtivust pikendada korraga mitte rohkem kui viie aasta kaupa, võttes aluseks kohaldatavate vastavushindamismenetluste kohaselt tehtava uue hindamise.
2.  Sertifikaat kehtib selles märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat. Pakkuja taotlusel võib sertifikaadi kehtivust pikendada korraga mitte rohkem kui nelja aasta kaupa, võttes aluseks kohaldatavate vastavushindamismenetluste kohaselt tehtava uue hindamise.
Muudatusettepanek 461
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 3
3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tehisintellektisüsteem ei vasta enam käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, peatab ta väljastatud sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab selle suhtes piirangud, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kui süsteemi pakkuja ei taga nimetatud nõuete täitmist asjakohaste parandusmeetmete võtmisega teavitatud asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks. Teavitatud asutus põhjendab oma otsust.
3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tehisintellektisüsteem ei vasta enam käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, peatab ta väljastatud sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab selle suhtes piirangud, kui süsteemi pakkuja ei taga nimetatud nõuete täitmist asjakohaste parandusmeetmete võtmisega teavitatud asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks. Teavitatud asutus põhjendab oma otsust.
Muudatusettepanek 462
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et isikud, kellel on teavitatud asutuse otsuse vastu õigustatud huvi, saavad kasutada menetlust teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.
Liikmesriigid tagavad, et isikud, kellel on teavitatud asutuse otsuse vastu õigustatud huvi, saavad kasutada menetlust teavitatud asutuste otsuste, sealhulgas väljastatud vastavussertifikaatide kohta tehtud otsuste vaidlustamiseks.
Muudatusettepanek 463
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 3
3.  Iga teavitatud asutus esitab teistele samu tehisintellektitehnoloogiaid puudutavate samalaadsete vastavushindamistoimingutega tegelevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.
3.  Iga teavitatud asutus esitab teistele samalaadsete vastavushindamistoimingutega tegelevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.
Muudatusettepanek 464
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 1
1.  Erandina artiklist 43 võib mis tahes turujärelevalveasutus anda loa lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta kasutusele konkreetne suure riskiga tehisintellektisüsteem, kui selleks on erandkorras põhjust avaliku julgeoleku või inimeste elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse või oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitse tõttu. Selline luba antakse piiratud ajaks, kuni toimuvad vajalikud vastavushindamismenetlused, ning see lõpeb, kui need menetlused läbi saavad. Need menetlused võetakse ette viivitamata.
1.  Erandina artiklist 43 võib mis tahes riiklik järelevalveasutus paluda kohtuasutusel anda luba lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta kasutusele konkreetne suure riskiga tehisintellektisüsteem, kui selleks on erandkorras põhjust inimeste elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse ja elutähtsa taristu kaitse tõttu. Selline luba antakse piiratud ajaks, kuni toimuvad vajalikud vastavushindamismenetlused, ning see lõpeb, kui need menetlused läbi saavad. Need menetlused võetakse ette viivitamata.
Muudatusettepanek 465
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud luba antakse üksnes juhul, kui turujärelevalveasutus järeldab, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele. Turujärelevalveasutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist lõike 1 kohaselt antud lubadest.
2.  Lõikes 1 osutatud luba antakse üksnes juhul, kui riiklik järelevalveasutus ja kohtuasutus järeldavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele. Riiklik järelevalveasutus teavitab komisjoni, tehisintellektiasutust ja teisi liikmesriike kõigist esitatud taotlustest ja järgnevatest lõike 1 kohaselt antud lubadest.
Muudatusettepanek 466
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 3
3.  Kui ükski liikmesriik ega komisjon ei ole esitanud vastuväiteid liikmesriigi turujärelevalveasutuse lõike 1 kohaselt välja antud loa kohta 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe kättesaamisest, loetakse luba põhjendatuks.
3.  Kui ükski liikmesriik ega komisjon ei ole esitanud vastuväiteid riikliku järelevalveasutuse lõike 1 kohaselt välja antud loa taotlemise kohta riiklikult järelevalveasutuselt 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe kättesaamisest, loetakse luba põhjendatuks.
Muudatusettepanek 467
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 4
4.  Kui 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe kättesaamisest esitab mõni liikmesriik vastuväiteid mõne teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse välja antud loa kohta või kui komisjon leiab, et luba on vastuolus liidu õigusega või et lõikes 2 osutatud liikmesriikide järeldus süsteemi vastavuse kohta ei ole põhjendatud, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga; konsulteeritakse asjaomas(t)e operaatori(te)ga ning neil on võimalus esitada oma seisukohad. Komisjon otsustab seda arvesse võttes, kas luba on põhjendatud või ei. Komisjon adresseerib oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ning asjaomas(t)ele operaatori(te)le.
4.  Kui 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe kättesaamisest esitab mõni liikmesriik vastuväiteid mõne teise liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse taotluse kohta või kui komisjon leiab, et luba on vastuolus liidu õigusega või et lõikes 2 osutatud liikmesriikide järeldus süsteemi vastavuse kohta ei ole põhjendatud, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigi ja tehisintellektiametiga; konsulteeritakse asjaomas(t)e operaatori(te)ga ning neil on võimalus esitada oma seisukohad. Komisjon otsustab seda arvesse võttes, kas luba on põhjendatud või ei. Komisjon adresseerib oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ning asjaomas(t)ele operaatori(te)le.
Muudatusettepanek 468
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 5
5.  Kui luba peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutus selle kehtetuks.
5.  Kui luba peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus selle kehtetuks.
Muudatusettepanek 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1
1.  Pakkuja koostab iga tehisintellektisüsteemi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. ELi vastavusdeklaratsioonis nimetatakse, millise tehisintellektisüsteemi kohta see on koostatud. Taotluse korral antakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopia riigi asjaomastele pädevatele asutustele.
1.  Pakkuja koostab iga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta kirjaliku masinloetava füüsilise või elektroonilise ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riikliku järelevalveasutuse ja riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. Taotluse korral esitatakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopia riiklikule järelevalveasutusele ja riigi asjaomastele pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 470
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2
2.  ELi vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et kõnealune suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab V lisas sätestatud teavet ning see tõlgitakse liidu sellesse ametlikku keelde või nendesse ametlikesse keeltesse, mida nõuab liikmesriik või nõuavad liikmesriigid, kus suure riskiga tehisintellektisüsteem kättesaadavaks tehakse.
2.  ELi vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et kõnealune suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab V lisas sätestatud teavet ning see tõlgitakse liidu sellesse ametlikku keelde või nendesse ametlikesse keeltesse, mida nõuab liikmesriik või nõuavad liikmesriigid, kus suure riskiga tehisintellektisüsteem turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
Muudatusettepanek 471
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3
3.  Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muid liidu ühtlustamisõigusakte, mille kohaselt on samuti nõutav ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide jaoks üks ainus ELi vastavusdeklaratsioon. Vastavusdeklaratsioon sisaldab kogu vajalikku teavet deklaratsiooniga seotud liidu ühtlustamisõigusaktide kindlakstegemiseks.
3.  Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muid liidu ühtlustamisõigusakte, mille kohaselt on samuti nõutav ELi vastavusdeklaratsioon, võib koostada kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide jaoks üheainsa ELi vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon sisaldab kogu vajalikku teavet deklaratsiooniga seotud liidu ühtlustamisõigusaktide kindlakstegemiseks.
Muudatusettepanek 472
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 5
5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada V lisas sätestatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, et lisada sinna elemente, mis muutuvad vajalikuks tehnika arengust tulenevalt.
5.  Pärast tehisintellektiametiga konsulteerimist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada V lisas sätestatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, et lisada sinna elemente, mis muutuvad vajalikuks tehnika arengust tulenevalt.
Muudatusettepanek 473
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemi CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemi olemuse tõttu võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgis olenevalt asjaoludest kas pakendile või süsteemiga kaasas olevatele dokumentidele.
1.  Suure riskiga tehisintellektisüsteemi füüsiline CE-märgis kinnitatakse enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemi olemuse tõttu võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgis olenevalt asjaoludest kas pakendile või süsteemiga kaasas olevatele dokumentidele. Sellele võib järgneda piktogramm või muu märgistus, mis viitab erilisele kasutusriskile.
Muudatusettepanek 474
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 1 a (uus)
1a.  Ainult digitaalsete suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kasutatakse digitaalset CE-märgist üksnes juhul, kui sellele on lihtne juurde pääseda liidese abil, mille kaudu tehisintellektisüsteemile juurde pääsetakse, või kergesti juurdepääsetava masinloetava koodi või muude elektrooniliste vahendite kaudu.
Muudatusettepanek 475
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3
3.  Vajaduse korral järgneb CE-märgisele artiklis 43 sätestatud vastavushindamismenetluste eest vastutava teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Identifitseerimisnumber esitatakse ka kõigis reklaammaterjalides, kus on öeldud, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab CE-märgise nõuetele.
3.  Vajaduse korral järgneb CE-märgisele artiklis 43 sätestatud vastavushindamismenetluste eest vastutava teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi pakkuja volitatud esindaja. Identifitseerimisnumber esitatakse ka kõigis reklaammaterjalides, kus on öeldud, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab CE-märgise nõuetele.
Muudatusettepanek 476
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muid liidu õigusakte, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamise, peab CE-märgis viitama sellele, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab ka nende muude õigusaktide nõuetele.
Muudatusettepanek 477
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Pakkuja säilitab järgmisi dokumente riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui tehisintellektisüsteem on turule lastud või kasutusele võetud:
Pakkuja säilitab järgmisi dokumente riikliku järelevalveasutuse ja riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui tehisintellektisüsteem on turule lastud või kasutusele võetud:
Muudatusettepanek 478
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1
Enne artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist registreerib pakkuja või vajaduse korral volitatud esindaja selle süsteemi artiklis 60 osutatud ELi andmebaasis.
Enne artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist registreerib pakkuja või vajaduse korral volitatud esindaja selle süsteemi artiklis 60 osutatud ELi andmebaasis vastavalt artikli 60 lõikele 2.
Muudatusettepanek 479
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1 a (uus)
Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmist või kasutamist vastavalt artikli 6 lõikele 2 registreerivad järgmiste kategooriate juurutajad kasutamise artiklis 60 osutatud ELi andmebaasis:
a)  juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid või asutused või nende nimel tegutsevad juurutajad;
b)  juurutajad, kes on määruse (EL) 2022/1925 alusel pääsuvalitsejaks määratud ettevõtjad.
Muudatusettepanek 480
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1 b (uus)
Juurutajatel, kes ei kuulu lõike 1a kohaldamisalasse, on õigus vabatahtlikult registreerida artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamine artiklis 60 osutatud ELi andmebaasis.
Muudatusettepanek 481
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1 c (uus)
Ajakohastatud registreerimiskanne tuleb teha kohe pärast iga järgmist olulist muudatust.
Muudatusettepanek 482
Ettepanek võtta vastu määrus
IV jaotis
LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED TEATAVATE TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE PUHUL
LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED
Muudatusettepanek 483
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – pealkiri
Läbipaistvuskohustused teatavate tehisintellektisüsteemide puhul
Läbipaistvuskohustused
Muudatusettepanek 484
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 1
1.  Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on asjaolude ja kasutamise konteksti tõttu ilmne. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.
1.  Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et tehisintellektisüsteem, pakkuja ise või kasutaja annavad tehisintellektisüsteemiga kokku puutuvale füüsilisele isikule aegsasti, selgelt ja arusaadavalt teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on asjaolude ja kasutamise konteksti tõttu ilmne.
Kui see on asjakohane, hõlmab see teave ka seda, milliseid funktsioone on tehisintellektil võimalik kasutada, kas on olemas inimjärelevalve ja kes vastutab otsustusprotsessi eest, samuti olemasolevaid õigusi ja protsesse, mis liidu ja liikmesriikide õigusaktide kohaselt võimaldavad füüsilistel isikutel või nende esindajatel esitada vastuväiteid selliste süsteemide kohaldamisega seoses nende suhtes ning taotleda õiguskaitset tehisintellektisüsteemide tehtud otsuste või nende tekitatud kahju eest, sealhulgas nende õigus küsida selgitust. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.
Muudatusettepanek 485
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 2
2.  Emotsioonide tuvastamise süsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemi kasutajad annavad selle süsteemi tööst teada füüsilistele isikutele, kes selle süsteemiga kokku puutuvad. Seda kohustust ei kohaldata biomeetriliseks liigitamiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks.
2.  Emotsioonide tuvastamise süsteemi või artikli 5 kohaselt lubatud biomeetrilise liigitamise süsteemi kasutajad annavad selle süsteemi tööst aegsasti, selgelt ja arusaadavalt teada füüsilistele isikutele, kes selle süsteemiga kokku puutuvad, ning saavad enne nende biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemist kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, määrusega (EL) 2016/1725 ja direktiiviga (EL) 2016/280 nende nõusoleku. Seda kohustust ei kohaldata biomeetriliseks liigitamiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks.
Muudatusettepanek 486
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 – lõik 1
3.  Kasutaja, kes kasutab tehisintellektisüsteemi, mis loob või manipuleerib pildi-, audio-või videosisu, mis märkimisväärselt sarnaneb olemasolevate isikute, objektide, kohtade või muude olemite või sündmustega ja võib inimesele ekslikult tunduda ehtne või tõene (nn süvavõltsing), peab avalikustama, et sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud.
3.  Kasutaja, kes kasutab tehisintellektisüsteemi, mis loob või manipuleerib teksti-, audio-või visuaalset sisu, mis võib ekslikult tunduda ehtne või tõene ning kus on ilma nende nõusolekuta kujutatud inimesi, kes näivad ütlevat või tegevat midagi, mida nad ei ole öelnud ega teinud (nn süvavõltsing), peab sobival, selgel, nähtaval viisil ja aegsasti avalikustama, et sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, samuti füüsilise või juriidilise isiku nime, kes selle lõi või seda manipuleeris. Avalikustamine tähendab sisu märgistamist viisil, millega antakse teada, et sisu ei ole ehtne, ning mis on sellise sisu saajale selgelt nähtav. Sisu märgistamisel võtavad kasutajad arvesse tehnika üldtunnustatud taset ning asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja kirjeldusi.
Muudatusettepanek 487
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 – lõik 2
Esimest lõiku ei kohaldata siiski juhul, kui kasutamine on seadusega lubatud, et avastada, tõkestada ja uurida kuritegusid ja nende eest vastutusele võtta, või kui see on vajalik ELi põhiõiguste hartaga tagatud väljendusvabaduse ja kunsti ja teaduse vabaduse õiguse teostamiseks ning tingimusel, et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid.
3a.  Lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui teksti-, audio-või visuaalset sisu loova või manipuleeriva tehisintellektisüsteemi kasutamine on seadusega lubatud, kui see on vajalik ELi põhiõiguste hartaga tagatud väljendusvabaduse ja kunsti ja teaduse vabaduse õiguse teostamiseks ning tingimusel, et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kui sisu moodustab osa ilmselgelt loomingulisest, satiirilisest, kunstilisest või väljamõeldud kinematograafilisest, videomängude visuaalmaterjalist ja samalaadsest teosest või programmist, piirduvad lõikes 3 sätestatud läbipaistvuskohustused sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega sobival, selgel ja nähtaval viisil, mis ei takista teose kuvamist ega kohaldatavate autoriõiguste avalikustamist, kui see on asjakohane. Samuti ei takista see õiguskaitseasutusi kasutamast tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud süvavõltsingute avastamiseks ning nende kasutamisega seotud kuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Muudatusettepanek 488
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 b (uus)
3b.  Lõigetes 1–3 osutatud teave esitatakse füüsilistele isikutele hiljemalt esimese suhtlemise või kokkupuute ajal. See on kättesaadav haavatavatele isikutele, näiteks puuetega inimestele või lastele, ning kui see on asjakohane ja vajalik, menetluste teel, mis võimaldavad kokku puutuva füüsilise isiku sekkumist või märgistamist, võttes arvesse tehnika üldtunnustatud taset ja asjaomaseid harmoneeritud standardeid ning ühtseid kirjeldusi.
Muudatusettepanek 489
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1
1.  Ühe või mitme liikmesriigi pädevate asutuste või Euroopa Andmekaitseinspektori loodud tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondade näol on tegemist kontrollitud keskkonnaga, mis hõlbustab innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist konkreetse kava kohaselt. See toimub pädevate asutuste otsese järelevalve ja juhendamise all, et oleks tagatud kooskõla käesoleva määruse nõuetega ja vajaduse korral muude testkeskkonnas jälgitavate liidu ja liikmesriikide õigusaktidega.
1.  Liikmesriigid loovad riigi tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonna, mis hakkab toimima hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Selle testkeskkonna võib luua ka ühiselt koos ühe või mitme teise liikmesriigiga.
Muudatusettepanek 490
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 a (uus)
1a.  Samuti võib luua täiendavaid tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondi piirkondlikul või kohalikul tasandil või ühiselt koos teiste liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 491
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjon ja Euroopa Andmekaitseinspektor võivad kas üksi, ühiselt või koostöös ühe või mitme liikmesriigiga luua ka tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondi liidu tasandil.
Muudatusettepanek 492
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 c (uus)
1c.  Kõnealuseid keskkondi loovad asutused eraldavad käesoleva artikli tõhusaks ja kiireks täitmiseks piisavalt vahendeid.
Muudatusettepanek 493
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 d (uus)
1d.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnad tagavad kooskõlas artiklis 53a sätestatud kriteeriumidega kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja hõlbustab tehisintellektisüsteemide arendamist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist spetsiaalse kava kohaselt, milles on kokku leppinud võimalikud pakkujad ja sellist testkeskkonda loov asutus.
Muudatusettepanek 494
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 e (uus)
1e.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondade loomise eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
a)  pädevad asutused annavad tehisintellektisüsteemide võimalikele pakkujatele suuniseid, et saavutada vastavus käesolevale määrusele või vajaduse korral muudele kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele;
b)  võimalikud pakkujad võimaldavad ja hõlbustavad tehisintellektisüsteemidega seotud uuenduslike lahenduste testimist ja arendamist;
c)  regulatiivne õppimine kontrollitud keskkonnas.
Muudatusettepanek 495
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 f (uus)
1f.  Kõnesolevaid keskkondi loovad asutused annavad testkeskkonnas suuniseid ja teevad järelevalvet, et teha kindlaks riskid eelkõige põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile, tervisele ja ohutusele ning keskkonnale, katsetada ja näidata tuvastatud riskide maandamise meetmeid ja nende tõhusust ning tagada vastavus käesoleva määruse ja vajaduse korral muude liidu ja liikmesriikide õigusaktide nõuetele.
Muudatusettepanek 496
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 1 f (uus)
1g.  Kõnesolevad asutused annavad testkeskkonna võimalikele pakkujatele, kes töötavad välja suure riskiga tehisintellektisüsteeme, suuniseid ja nõuandeid selle kohta, kuidas täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid, et tehisintellektisüsteemid võiksid testkeskkonnast väljuda eeldusel, et need vastavad käesoleva määruse erinõuetele, mida testkeskkonnas hinnati. Kui tehisintellektisüsteem vastab testkeskkonnast väljumisel nõuetele, eeldatakse, et see on kooskõlas käesoleva määrusega. Sellega seoses võtavad turujärelevalveasutused või teavitatud asutused vastavushindamismenetluste või turujärelevalvekontrollide raames arvesse testkeskkonda loova asutuse koostatud väljumisaruandeid.
Muudatusettepanek 497
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või kuuluvad muul moel muude selliste riiklike asutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud riikide asutused seotud tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnaga.
2.  Testkeskkondi loovad asutused tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või kuuluvad muul moel muude selliste riiklike asutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu isikuandmetele, on riiklikud andmekaitseasutused või lõikes 1b osutatud juhtudel Euroopa Andmekaitseinspektor ja kõnealused muud riikide asutused seotud tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnaga ning osalevad kõigi oma asjakohaste ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalves.
Muudatusettepanek 498
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3
3.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnad ei mõjuta pädevate asutuste järelevalve- ja parandusvolitusi. Kui selliste süsteemide arendamise ja testimise käigus tehakse kindlaks oluline risk tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, tuleb selle põhjal võtta viivitamata leevendusmeetmeid ja, kui see ei ole võimalik, arendamine ja testimine kuni riskide leevendamiseni peatada.
3.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnad ei mõjuta pädevate asutuste järelevalve- ja parandusvolitusi, sealhulgas ei piirkondlikul ega kohalikul tasandil. Selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tuvastatud mis tahes olulised riskid põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile, tervisele ja ohutusele või keskkonnale tuleb viivitamatult ja piisavalt leevendada. Pädevatel asutustel on õigus testimine ajutiselt või alaliselt peatada või testkeskkonnas osalemine peatada, kui tõhus leevendamine ei ole võimalik, ning teavitada sellisest otsusest tehisintellektiametit;
Muudatusettepanek 499
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 4
4.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas osalejad vastutavad kohaldatavate liidu ja liikmesriikide vastutust käsitlevate õigusaktide alusel igasuguse kahju eest, mida testkeskkonnas toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele põhjustada.
4.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas osalevad võimalikud pakkujad vastutavad kohaldatavate liidu ja liikmesriikide vastutust käsitlevate õigusaktide alusel igasuguse kahju eest, mida testkeskkonnas toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele põhjustada. Juhul kui võimalikud pakkujad järgivad lõikes 1c osutatud spetsiaalset plaani ja osalemise tingimusi ning järgivad heauskselt testkeskkonda loova asutuse antud juhiseid, ei kohalda kõnesolevad asutused siiski käesoleva rikkumise korral haldustrahve.
Muudatusettepanek 500
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 5
5.  Liikmesriikide pädevad asutused, kes on loonud tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnad, koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd Euroopa tehisintellekti nõukojas. Nad esitavad nõukojale ja komisjonile igal aastal aruande nende kavade rakendamise kohta, kirjeldades muu hulgas süsteemiga seotud häid tavasid, saadud kogemusi ja soovitusi, ning, kui see on asjakohane, ka käesoleva määruse ja muude testkeskkonnas jälgitavate liidu õigusaktide kohaldamise kohta.
5.  Testimiskeskkonda loovad asutused koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd tehisintellektiameti raames.
Muudatusettepanek 501
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 5 a (uus)
5a.  Testkeskkonda loovad asutused teavitavad tehisintellektiametit testkeskkonna loomisest ning võivad paluda tuge ja suuniseid. Tehisintellektiamet teeb kavandatavate ja olemasolevate testkeskkondade loetelu üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda, et soodustada regulatsiooni testkeskkondades tihedamat suhtlust ja riikidevahelist koostööd.
Muudatusettepanek 502
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 5 b (uus)
5b.  Testkeskkondi loovad asutused esitavad aastaaruanded tehisintellektiametile ja komisjonile, välja arvatud juhul, kui komisjon on ainus testkeskkonda loov asutus, ühe aasta möödumisel testkeskkonna loomisest ja seejärel igal aastal kuni selle lõpetamise ja lõpparuandeni. Aruandes esitatakse teave testkeskkonna rakendamisel tehtud edusammude ja tulemuste kohta, sealhulgas heade tavade, intsidentide, saadud kogemuste ja soovituste kohta seoses nende ülesehituse ning asjakohasel juhul ka käesoleva määruse ja muude testkeskkonnas jälgitavate liidu õigusaktide kohaldamise ja võimaliku läbivaatamisega. Aastaaruanded või nende kokkuvõtted tehakse üldsusele internetis kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 503
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 6
6.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondade töökord ja -tingimused, kaasa arvatud kõlblikkuskriteeriumid ja taotluste esitamise, valiku-, osalemis- ja testkeskkonnast väljumise protseduurid ning osaliste õigused ja kohustused sätestatakse rakendusaktides. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6.  Komisjon töötab välja ühtse ja sihtotstarbelise liidese, mis sisaldab kogu asjakohast teavet testkeskkondade kohta, koos ühtse kontaktpunktiga liidu tasandil, et suhelda regulatsiooni testkeskkondadega ja võimaldada sidusrühmadel esitada pädevatele asutustele päringuid ning küsida mittesiduvaid suuniseid tehisintellektitehnoloogiaid sisaldavate uuenduslike toodete, teenuste ja ärimudelite nõuetele vastavuse kohta.
Komisjon kooskõlastab proaktiivselt oma tegevust riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 504
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 6 a (uus)
6a.  Komisjonil on lõigete 1 ja 1a kohaldamisel täiendav roll, võimaldades liikmesriikidel tugineda oma oskusteabele ning teisalt pakkudes abi ning tehnilisi teadmisi ja vahendeid liikmesriikidele, kes vajavad regulatsiooni testkeskkondade loomise ja käitamise alast juhendamist.
Muudatusettepanek 505
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 a (uus)
Artikkel 53a
Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondade töökord ja toimimine
1.  Selleks et vältida killustatust kogu liidus, võtab komisjon tehisintellektiametiga konsulteerides vastu delegeeritud õigusakti, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondade loomise, arendamise, rakendamise, toimimise ja järelevalve korda, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumid ja testkeskkonna taotluste esitamise, valimise, neis osalemise ja sealt väljumise korda ning osalejate õigused ja kohustused, tuginedes käesoleva artikli sätetele.
2.  Komisjonil on õigus võtta artiklis 73 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte hiljemalt 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning tagab, et
a)  regulatsiooni testkeskkonnad on avatud kõigile võimalikele tehisintellektisüsteemi pakkujatele, kes vastavad kõlblikkus- ja valikukriteeriumidele. Regulatsiooni testkeskkonnale juurdepääsu kriteeriumid on läbipaistvad ja õiglased ning testkeskkonda loovad asutused teavitavad taotlejaid oma otsusest kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest;
b)  regulatsiooni testkeskkonnad võimaldavad laialdast ja võrdset juurdepääsu ning vastavad osaleda soovijate nõudlusele;
c)  VKEdel ja idufirmadel on tasuta juurdepääs tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondadele, ilma et see piiraks testkeskkonda loovate asutuste õigust võtta erakorraliste kulude eest õiglast ja proportsionaalset tasu;
d)  regulatsiooni testkeskkonnad hõlbustavad tehisintellekti ökosüsteemi teiste asjaomaste osalejate, näiteks teavitatud asutuste ja standardiorganisatsioonide (VKEd, idufirmad, ettevõtted, novaatorid, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, teadus- ja katselaborid ja digitaalse innovatsiooni keskused, tippkeskused, üksikud teadlased) kaasamist, et võimaldada ja hõlbustada koostööd avaliku ja erasektoriga;
e)  nad võimaldavad võimalikel pakkujatel täita kontrollitud keskkonnas käesoleva määruse kohaseid vastavushindamiskohustusi või kohaldada vabatahtlikult artiklis 69 nimetatud tavakoodekseid;
f)  testkeskkonna taotlemise, valimise, selles osalemise ja sealt väljumise menetlused, protsessid ja haldusnõuded on lihtsad, kergesti mõistetavad ja selgelt edastatud, et hõlbustada piiratud õigus- ja haldussuutlikkusega VKEde ja idufirmade osalemist, ning need ühtlustatakse kogu liidus, et vältida killustatust ja tagada, et liikmesriigi, komisjoni või Euroopa Andmekaitseinspektori loodud regulatsiooni testkeskkonnas osalemist tunnustatakse vastastikku ja ühetaoliselt ning sellel on kogu liidus ühesugune õiguslik mõju;
g)  tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas osalemine piirdub ajavahemikuga, mis on projekti keerukuse ja ulatuse seisukohast asjakohane;
h)  testkeskkonnad hõlbustavad selliste tööriistade ja taristu arendamist, mida kasutatakse testkeskkondade seisukohast oluliste tehisintellektisüsteemide mõõtmete (nt täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus) testimiseks, võrdlemiseks, hindamiseks ja selgitamiseks, samuti riskide minimeerimiseks põhiõigustele, keskkonnale ning ühiskonnale laiemalt.
3.  Testkeskkonnas osalevate võimalike pakkujate, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks hõlbustatakse juurdepääsu juurutamiseelsetele teenustele, nagu käesoleva määruse rakendamise suunised, muudele lisaväärtust andvatele teenustele, nagu abi standardimisdokumentide koostamisel ning sertifitseerimisel ja konsulteerimisel, ning muudele digitaalse ühtse turu algatustele, nagu testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, digikeskused, tippkeskused ja ELi võrdlusanalüüsi võimalused.
Muudatusettepanek 506
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – pealkiri
Isikuandmete täiendav töötlemine tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas teatavate tehisintellektisüsteemide arendamiseks avalikes huvides
Andmete täiendav töötlemine tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas teatavate tehisintellektisüsteemide arendamiseks avalikes huvides
Muudatusettepanek 507
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas töödeldakse mujal seaduslikult kogutud isikuandmeid testkeskkonnas teatavate innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja testimiseks järgmistel tingimustel:
1.  Tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnas võib mujal seaduslikult kogutud isikuandmeid töödelda üksnes testkeskkonnas teatavate tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja testimiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 508
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  innovatiivseid tehisintellektisüsteeme arendatakse selleks, et kaitsta olulisi avalikke huve ühes või mitmes järgmises valdkonnas:
a)  tehisintellektisüsteeme arendatakse selleks, et kaitsta olulisi avalikke huve ühes või mitmes järgmises valdkonnas:
ii)  avalik julgeolek ja rahvatervis, kaasa arvatud haiguste avastamine, diagnoosimine, ennetamine, tõrje ja ravi;
iii)  keskkonna kvaliteedi kõrgetasemeline kaitse ja parandamine, elurikkuse kaitse, saaste ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;
iiia)  transpordisüsteemide, elutähtsa taristu ja võrkude ohutus ja vastupidavus.
Muudatusettepanek 509
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
i)  süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine, pädevate asutuste kontrolli all ja vastutusel. Töötlemine toimub liikmesriigi või liidu õiguse alusel;
välja jäetud
Muudatusettepanek 510
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt c
(c)  olemas on mõjusad seiremehhanismid, et teha kindlaks, kas testkeskkonnas toimuvate eksperimentide ajal võib tekkida riske seoses andmesubjektide põhiõigustega, ning reageerimismehhanism, mis võimaldab neid riske kiiresti leevendada ja vajaduse korral andmete töötlemise peatada;
c)  olemas on mõjusad seiremehhanismid, et teha kindlaks, kas testkeskkonnas toimuvate eksperimentide ajal võib tekkida riske seoses määruse (EL) 2016/679 artiklis 35 ning määruse (EL) 2018/1725 artiklis 35 osutatud andmesubjektide õiguste ja vabadustega, ning reageerimismehhanism, mis võimaldab neid riske kiiresti leevendada ja vajaduse korral andmete töötlemise peatada;
Muudatusettepanek 511
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt d
(d)  testkeskkonnas töödeldavad isikuandmed paiknevad funktsionaalselt eraldiseisvas, isoleeritud ja kaitstud andmetöötluskeskkonnas osaliste kontrolli all ning neile on juurdepääs ainult volitatud isikutel;
d)  testkeskkonnas töödeldavad isikuandmed paiknevad funktsionaalselt eraldiseisvas, isoleeritud ja kaitstud andmetöötluskeskkonnas võimalike pakkujate kontrolli all ning neile on juurdepääs ainult volitatud isikutel;
Muudatusettepanek 512
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt f
(f)  isikuandmete töötlemine testkeskkonnas ei too kaasa andmesubjekte mõjutavaid meetmeid või otsuseid;
f)  isikuandmete töötlemine testkeskkonnas ei too kaasa andmesubjekte mõjutavaid meetmeid või otsuseid ega mõjuta nende isikuandmete kaitset käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud õiguste kohaldamist;
Muudatusettepanek 513
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt g
(g)  testkeskkonnas töödeldud isikuandmed kustutatakse, kui osalemine testkeskkonnas lõpeb või isikuandmete säilitamisperiood saab läbi;
g)  testkeskkonnas töödeldud isikuandmed on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega ning kustutatakse, kui osalemine testkeskkonnas lõpeb või isikuandmete säilitamisperiood saab läbi;
Muudatusettepanek 514
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt h
(h)  isikuandmete testkeskkonnas töötlemise logisid hoitakse alles testkeskkonnas osalemise ajal ja 1 aasta jooksul pärast selle lõppu üksnes selleks ja nii kaua kui on vajalik käesolevast artiklist või muudest kohaldatavatest liidu või liikmesriikide õigusaktidest tulenevate aruande- ja dokumenteerimiskohustuste täitmiseks;
h)  isikuandmete testkeskkonnas töötlemise logisid hoitakse alles testkeskkonnas osalemise ajal;
Muudatusettepanek 515
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 1 – punkt j
(j)  testkeskkonnas arendatud tehisintellektiprojekti, selle eesmärkide ja eeldatavate tulemuste lühiülevaade avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil.
j)  testkeskkonnas arendatud tehisintellektisüsteemi, selle eesmärkide, hüpoteeside ja eeldatavate tulemuste lühiülevaade avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil.
Muudatusettepanek 516
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 a (uus)
Artikkel 54a
Tehisintellekti teadus- ja arendustegevuse edendamine sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike tulemuste toetamiseks
1.  Liikmesriigid edendavad selliste tehisintellekti lahenduste teadus- ja arendustegevust, mis toetavad sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulikke tulemusi, sealhulgas tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamist, et suurendada puuetega inimeste juurdepääsu, vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning saavutada kestlikkuse ja keskkonnaeesmärgid, tehes järgmist:
a)  andes asjaomastele projektidele eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatsiooni testkeskkondadele, kui need vastavad kõlblikkustingimustele;
b)  eraldades avaliku sektori vahendeid, sealhulgas asjakohastest ELi fondidest, tehisintellekti teadus- ja arendustegevuseks, et toetada sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulikke tulemusi;
c)  korraldades konkreetseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid käesoleva määruse kohaldamise, sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kättesaadavuse ja taotlemise korra kohta, mis on kohandatud nende projektide vajadustele;
d)  luues vajaduse korral projektide raames suhtlemiseks spetsiaalsed juurdepääsetavad kanalid, sealhulgas testkeskkonnas, et anda suuniseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta.
Liikmesriigid toetavad kodanikuühiskonda ja sotsiaalseid sidusrühmi selliste projektide juhtimisel või neis osalemisel.
Muudatusettepanek 517
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – pealkiri
Meetmed väikepakkujate ja -kasutajate kohta
Meetmed VKEde, idufirmade ja kasutajate kohta
Muudatusettepanek 518
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt a
(a)  annavad väikepakkujatele ja idufirmadele eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnale, eeldusel et nad vastavad tingimustele;
a)  annavad liidus asutatud VKEdele ja idufirmadele eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnale, eeldusel et nad vastavad tingimustele;
Muudatusettepanek 519
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt b
(b)  korraldavad just väikepakkujate ja -kasutajate vajadustest lähtuvaid konkreetseid teadlikkuse suurendamise üritusi käesoleva määruse kohaldamise kohta;
b)  korraldavad just VKEde, idufirmade ja kasutajate vajadustest lähtuvaid konkreetseid teadlikkuse suurendamise ja paremate digioskuste arendamise üritusi käesoleva määruse kohaldamise kohta;
Muudatusettepanek 520
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt c
(c)  kui see on asjakohane, siis loovad spetsiaalse kanali väikepakkujate ja -kasutajate ning muude innovaatoritega suhtlemiseks, et anda juhiseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta.
c)  kasutavad olemasolevaid spetsiaalseid kanaleid ja kui see on asjakohane, siis loovad uusi sihtotstarbelisi kanaleid VKEde, idufirmade, kasutajate ja muude novaatoritega suhtlemiseks, et anda suuniseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta;
Muudatusettepanek 521
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  edendavad VKEde ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist standardimise arendamise protsessis.
Muudatusettepanek 522
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 2
2.  Artikli 43 kohase vastavushindamise tasude kehtestamisel võetakse arvesse väikepakkujate erihuve ning vähendatakse neid tasusid proportsionaalselt, lähtudes väikepakkujate suurusest ja turu suurusest.
2.  Artikli 43 kohase vastavushindamise tasude kehtestamisel võetakse arvesse VKEde , idufirmade ja kasutajate erihuve ning vähendatakse neid tasusid proportsionaalselt, lähtudes arenguetapist, nende endi suurusest, turu suurusest ja turunõudlusest. Komisjon hindab korrapäraselt VKEde ja idufirmade sertifitseerimis- ja nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas VKEde, idufirmade ja kasutajatega läbipaistvalt konsulteerides, ning teeb koostööd liikmesriikidega, et neid kulusid võimaluse korral vähendada. Komisjon esitab järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule osana artikli 84 lõikes 2 sätestatud aruandest käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta.
Muudatusettepanek 523
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – 1. jagu – pealkiri
Pealkiri
1. JAGU: Euroopa tehisintellektiametit käsitlevad üldsätted
Muudatusettepanek 524
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – pealkiri
Euroopa tehisintellekti nõukoja loomine
Euroopa tehisintellektiameti loomine
Muudatusettepanek 525
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1
1.  Luuakse Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“).
1.  Luuakse Euroopa tehisintellektiamet (edaspidi „tehisintellektiamet“). Tehisintellektiamet on liidu sõltumatu asutus. Tal on juriidilise isiku staatus.
Muudatusettepanek 526
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Nõukoda annab komisjonile nõu ja abi, et:
2.  Tehisintellektiametil on sekretariaat ning talle eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 527
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 2 a (uus)
2a.  Tehisintellektiameti asukoht on Brüsselis.
Muudatusettepanek 528
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 a (uus)
Artikkel 56a
Struktuur
Tehisintellektiameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad
a)  haldusnõukogu, selle esimees;
b)  sekretariaat, mida juhib tegevdirektor;
c)  nõuandev kogu.
Muudatusettepanek 529
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 b (uus)
Artikkel 56b
Tehisintellektiameti ülesanded
Tehisintellektiamet täidab järgmisi ülesandeid:
a)  toetab ja nõustab liikmesriike, riiklikke järelevalveasutusi, komisjoni ja teisi liidu institutsioone, organeid ja asutusi ning teeb nendega koostööd käesoleva määruse rakendamisel;
b)  jälgib ja tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse tulemuslikult ja järjepidevalt, ilma et see piiraks riiklike järelevalveasutuste ülesannete täitmist;
c)  aitab kaasa käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavate riiklike järelevalveasutuste vahelisele koordineerimisele;
d)  tegutseb vahendajana aruteludes tõsiste erimeelsuste üle, mis võivad pädevate asutuste vahel tekkida käesoleva määruse kohaldamisel;
e)  koordineerib artikli 66a kohaseid ühiseid uurimisi;
f)  aitab kaasa tõhusale koostööle kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
g)  kogub ja jagab liikmesriikide eksperditeadmisi ja parimaid tavasid ning abistab liikmesriikide riiklikke järelevalveasutusi ja komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste eksperditeadmiste väljatöötamisel, sealhulgas liidu ekspertide reservi loomise ja haldamise hõlbustamise kaudu;
h)  vaatab omal algatusel või haldusnõukogu või komisjoni taotlusel läbi käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimused ning esitab arvamusi, soovitusi või kirjalikke seisukohti, sealhulgas seoses järgmisega:
i)  tehnilised kirjeldused ja kehtivad standardid; ii) komisjoni suunised;
iii)  tavakoodeksid ja nende kohaldamine tihedas koostöös tööstusharu ja muude asjaomaste sidusrühmadega;
iv)  määruse võimalik läbivaatamine, delegeeritud õigusaktide koostamine ja käesoleva määruse võimalik ühtlustamine II lisas loetletud õigusaktidega;
v)  suundumused, nagu Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime tehisintellekti valdkonnas, tehisintellekti kasutuselevõtt liidus, digioskuste arendamine ja tehisintellektiga seotud esilekerkivad süsteemsed ohud;
vi)  suunised selle kohta, kuidas käesolevat määrust kohaldatakse tehisintellekti väärtusahelate pidevalt areneva tüpoloogia suhtes, eelkõige suunised sellest tuleneva mõju kohta kõigi asjaomaste üksuste aruandekohustusele;
i)  avaldab
i)  aastaaruande, mis sisaldab hinnangut käesoleva määruse rakendamisele, ülevaadet artiklis 62 osutatud tõsiste intsidentide teadetest ja artiklis 60 osutatud andmebaasi toimimisest, ning
ii)  soovitusi komisjonile keelatud tavade, III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide, artiklis 69 osutatud tavakoodeksite ja artiklis 4a sätestatud üldpõhimõtete kohaldamise kohta;
j)  abistab asutusi regulatsiooni testkeskkondade loomisel ja arendamisel ning hõlbustab regulatsiooni testkeskkondade koostööd;
k)  korraldab kohtumisi liidu ametite ja juhtorganitega, kelle ülesanded on seotud tehisintellekti ja käesoleva määruse rakendamisega;
l)  korraldab kord kvartalis nõuandva koguga konsultatsioone ja vajaduse korral avalikke konsultatsioone teiste sidusrühmadega ning avalikustab nende konsultatsioonide tulemused oma veebisaidil;
m)  suurendab üldsuse teadlikkust ja arusaamist tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud kasust, riskidest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning kohustest;
n)  hõlbustab ühiste kriteeriumide väljatöötamist ning turuosaliste ja pädevate asutuste ühist arusaamist käesolevas määruses sätestatud asjakohastest mõistetest;
o)  teeb järelevalvet alusmudelite üle ja korraldab korrapärase dialoogi pidamist alusmudelite arendajatega seoses nende nõuetele vastavusega ning tehisintellektisüsteemidega, mis selliseid tehisintellektimudeleid kasutavad;
p)  annab tõlgendavaid suuniseid selle kohta, kuidas tehisintellekti käsitlevat õigusakti kohaldatakse tehisintellekti väärtusahelate pidevalt arenevale tüpoloogiale ja milline on sellest tulenev mõju kõigi asjaomaste üksuste vastutusele eri stsenaariumide puhul, mis põhinevad üldtunnustatud tehnika tasemel, sealhulgas nagu seda on kajastutud asjaomastes harmoneeritud standardites;
q)  teeb spetsiaalset järelevalvet ja seiret ning institutsionaliseerib alusmudelite pakkujatega peetava korrapärase dialoogi, mida peetakse alusmudelite ja selliseid tehisintellektimudeleid kasutavate tehisintellektisüsteemide käesoleva määruse artiklile 28b vastavuse, samuti sektori parimate isevalitsemise tavade teemal. Kõik sellised kohtumised on avatud riiklikele järelevalveasutustele, teavitatud asutustele ja turujärelevalveasutustele, kes võivad osaleda ja anda oma panuse;
r)  koostab ja ajakohastab korrapäraselt suuniseid künniste kohta, mille alusel alusmudeli treenimine loetakse mahukaks treenimistsükliks, registreerib ja jälgib teadaolevaid mahukate treenimistsüklite juhtumeid ning esitab igal aastal aruande alusmudelite väljatöötamise, leviku ja kasutamise seisu kohta koos poliitikavalikutega alusmudelitega seotud riskide vähendamiseks ja nende pakutavate võimaluste kasutamiseks.
s)  edendab tehisintellektialast pädevust vastavalt artiklile 4b.
Muudatusettepanek 530
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 c (uus)
Artikkel 56c
Aruandekohustus, sõltumatus ja läbipaistvus
1.  Tehisintellektiamet
a)  on vastutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees vastavalt käesolevale määrusele;
b)  tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult ning
c)  tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme ja kujundab selleks head haldustavad.
Tehisintellektiameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.
Muudatusettepanek 531
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -57 a (uus) – 2. jagu – pealkiri
Pealkiri
2. JAGU. Haldusnõukogu
Muudatusettepanek 532
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -57 a (uus)
Artikkel -57a
Haldusnõukogu koosseis
1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest liikmetest:
a)  üks riikliku järelevalveasutuse esindaja igast liikmesriigist;
b)  üks komisjoni esindaja;
c)  üks Euroopa Andmekaitseinspektori esindaja;
d)  üks Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) esindaja;
e)  üks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) esindaja.
Igal riikliku järelevalveasutuse esindajal on üks hääl. Komisjoni, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindajatel ei ole hääleõigust. Igal liikmel on asendusliige. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse soolise tasakaalu vajalikkust. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed avalikustatakse.
2.  Haldusnõukogu liikmetel ja asendusliikmetel ei tohi olla ühitamatuid ametikohustusi ega ärihuve üheski käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuses.
3.  Haldusnõukogu koosolekute pidamise ja hääletamise ning tegevdirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise reeglid sätestatakse artikli -57b punktis a osutatud töökorras.
Muudatusettepanek 533
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -57 b (uus)
Artikkel -57b
Haldusnõukogu ülesanded
1.  Haldusnõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
a)  teeb tehisintellektiameti tegevust käsitlevaid strateegilisi otsuseid ja võtab oma töökorra vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;
b)  kohaldab oma töökorda;
c)  võtab vastu tehisintellektiameti ühtse programmdokumendi ja iga-aastase avaliku aruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;
d)  võtab vastu tehisintellektiameti eelarve;
e)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist;
f)  teeb otsuseid tehisintellektiameti sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral tehisintellektiameti ülesannete täitmiseks vajalike sisestruktuuride muutmise kohta.
Muudatusettepanek 534
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel -57 c (uus)
Artikkel -57c
Haldusnõukogu esimees
1.  Haldusnõukogu valib lihthäälteenamusega oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest.
2.  Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on neli aastat. Esimehe ja aseesimeeste ametiaega võib ühe korra pikendada.
Muudatusettepanek 535
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – 3. jagu – pealkiri
Nõukoja ülesehitus
Sekretariaat
Muudatusettepanek 536
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1
1.  Nõukoda koosneb riiklikest järelevalveasutustest, keda esindab asutuse juht või samaväärne kõrge ametnik, ning Euroopa Andmekaitseinspektorist. Koosolekutele võib kutsuda muid riiklikke asutusi, kui arutlusel olevad küsimused on nende jaoks olulised.
1.  Sekretariaadi tegevust juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule. Ilma et see piiraks haldusnõukogu ja liidu institutsioonide pädevust, ei küsi tegevdirektor ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.
Muudatusettepanek 537
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2
2.  Nõukoda võtab oma töökorra vastu liikmete lihthäälteenamusega pärast komisjoni nõusoleku saamist. Töökorras tuleb kirjeldada artiklis 58 loetletud nõukoja ülesannete täitmisega seotud tegevusalaseid aspekte. Nõukoda võib vastavalt vajadusele moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks alamrühmi.
2.  Tegevdirektor osaleb kõigis tehisintellektiameti tegevusega seotud küsimustes toimuvatel kuulamistel ja annab tegevdirektori ülesannete täitmisest aru, kui Euroopa Parlament või nõukogu palub seda teha.
Muudatusettepanek 538
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 3
3.  Nõukoja eesistuja on komisjon. Komisjon kutsub kokku koosolekud ja valmistab ette päevakorra vastavalt nõukoja käesolevast määrusest tulenevatele ülesannetele ja nõukoja töökorrale. Komisjon pakub nõukoja käesoleva määruse kohaseks tegevuseks haldus- ja analüütilist tuge.
3.  Tegevdirektor esindab tehisintellektiametit, sealhulgas tehisintellektialase koostöö rahvusvahelistel foorumitel.
Muudatusettepanek 539
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 4
4.  Nõukoda võib kutsuda koosolekutel osalema väliseksperte ja vaatlejaid ning korraldada arvamustevahetusi huvitatud kolmandate isikutega, et toetada oma tegevust asjakohases ulatuses. Selleks võib komisjon hõlbustada suhtlust nõukoja ja muude liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade vahel.
4.  Sekretariaat pakub haldusnõukogule ja nõuandvale kogule analüütilist, halduslikku ja logistilist tuge, mis on vajalik tehisintellektiameti ülesannete täitmiseks, sealhulgas:
a)  rakendab haldusnõukogu poolt vastu võetud otsuseid, programme ja meetmeid;
b)  koostab igal aastal tehisintellektiameti ühtse programmdokumendi kavandi, eelarveprojekti, iga-aastase tegevusaruande, tehisintellektiameti arvamuste ja seisukohtade projektid ning esitab need haldusnõukogule;
c)  koordineerib rahvusvaheliste foorumitega tehisintellektialast koostööd.
Muudatusettepanek 540
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – 4. jagu – pealkiri
Nõukoja ülesanded
Nõuandev kogu
Muudatusettepanek 541
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjonile artikli 56 lõike 2 kohaselt nõu ja abi andes teeb nõukoda eelkõige järgmist:
Nõuandev kogu annab tehisintellektiametile sidusrühmade panuse käesoleva määrusega seotud küsimustes, eelkõige seoses artikli 56b punktis l sätestatud ülesannetega.
Muudatusettepanek 542
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 2 (uus)
Nõuandva kogu liikmed esindavad tasakaalustatult valitud sidusrühmi, sealhulgas sektorit, idufirmasid, VKEsid, kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid ja akadeemilisi ringkondi. Nõuandva kogu liikmeskonna hulgas on tasakaalustatult esindatud ärihuvid ja ärivälised huvid ning ärihuvide kategoorias VKEde ja muude ettevõtjate huvid.
Muudatusettepanek 543
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 3 (uus)
Haldusnõukogu nimetab nõuandva kogu liikmed ametisse tehisintellektiameti kodukorras sätestatud valikumenetluse kohaselt, võttes arvesse läbipaistvuse vajadust ja kooskõlas lõikes 2 sätestatud kriteeriumitega.
Muudatusettepanek 544
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 4 (uus)
Nõuandva kogu liikmete ametiaeg on kaks aastat, mida võib pikendada kuni neljaks aastaks.
Muudatusettepanek 545
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 5 (uus)
Nõuandva kogu alalised liikmed on Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI). Teadusuuringute Ühiskeskus on hääleõiguseta alaline liige.
Muudatusettepanek 546
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 6 (uus)
Nõuandev kogu kehtestab oma töökorra. Nõuandev kogu valib oma liikmete hulgast vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele kaks kaasesimeest. Kaasesimeeste ametiaeg on kaks aastat ja seda võib pikendada ühe korra.
Muudatusettepanek 547
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 7 (uus)
Nõuandev kogu peab koosolekuid vähemalt neli korda aastas. Nõuandev kogu võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja muid sidusrühmi. Tegevdirektor võib nõuandva kogu koosolekutel osaleda ex officio.
Muudatusettepanek 548
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 8 (uus)
Nõuandev kogu võib oma lõikes 1 sätestatud rolli täitmisel koostada arvamusi, soovitusi ja kirjalikke seisukohti.
Muudatusettepanek 549
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 9 (uus)
Nõuandev kogu võib vastavalt vajadusele moodustada alalisi või ajutisi alarühmi, mille eesmärk on uurida käesoleva määruse eesmärkidega seotud konkreetseid küsimusi.
Muudatusettepanek 550
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõik 10 (uus)
Nõuandev kogu koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 551
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 a – 5. jagu – pealkiri
Euroopa võrdlusanalüüsiasutused
Muudatusettepanek 552
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 a (uus)
Artikkel 58a
Võrdlusanalüüs
Artikli 15 lõikes 1a osutatud Euroopa võrdlusanalüüsiasutused ja tehisintellektiamet töötavad tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega ühiselt välja kulutõhusad suunised ja suutlikkuse mõõta ja võrrelda tehisintellektisüsteemide ja tehisintellekti komponentide aspekte ning eelkõige alusmudeleid, mis on olulised käesoleva määruse järgimise ja täitmise tagamise seisukohast, tuginedes üldtunnustatud tehnika tasemele, sealhulgas asjaomastes harmoneeritud standardites kirjeldatud tasemele.
Muudatusettepanek 553
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – pealkiri
Riikide pädevate asutuste määramine
Riiklike järelevalveasutuste määramine
Muudatusettepanek 554
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik asutab või määrab riigi pädevad asutused, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Riigi pädevad asutused korraldatakse nii, et kindlustada nende tegevuse ja ülesannete objektiivsus ja erapooletus.
1.  Iga liikmesriik määrab ...[kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ühe riikliku järelevalveasutuse, mis korraldatakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse ja ülesannete objektiivsus ja erapooletus.
Muudatusettepanek 555
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 2
2.  Iga liikmesriik määrab riigi pädevate asutuste hulka riikliku järelevalveasutuse. Riiklik järelevalveasutus tegutseb teavitava asutuse ja turujärelevalveasutusena, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on korralduslikke või halduslikke põhjuseid määrata rohkem kui üks asutus.
2.  Riiklik järelevalveasutus tagab käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on seotud toodetega, mille suhtes kohaldatakse II lisas loetletud õigusakte, jätkavad haldusmenetluste juhtimist nende õigusaktide alusel määratud pädevad asutused. Kui juhtumi puhul on tegemist üksnes käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega, on pädevad asutused siiski seotud käesoleva määruse alusel määratud riikliku järelevalveasutuse võetud meetmetega, mis puudutavad kõnealuseid aspekte. Riiklik järelevalveasutus tegutseb turujärelevalveasutusena.
Muudatusettepanek 556
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni enda määratud asutusest või asutustest ja esitavad vajaduse korral põhjused, miks nad on määranud mitu asutust.
3.  Liikmesriigid teevad [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] üldsusele kättesaadavaks ning edastavad tehisintellektiametile ja komisjonile oma riikliku järelevalveasutuse nime ja teabe selle kohta, kuidas temaga saab ühendust võtta. Riiklik järelevalveasutus tegutseb käesoleva määruse kohaldamisel ühtse kontaktpunktina ja peaks olema kättesaadav elektrooniliste sidevahendite kaudu.
Muudatusettepanek 557
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tagavad, et riigi pädevatel asutustel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised ja inimressursid. Eeskätt peab riigi pädevatele asutustele olema pidevalt kättesaadav piisavalt töötajaid, kelle pädevuste ja eksperditeadmiste hulka kuuluvad põhjalik arusaamine tehisintellekti tehnoloogiatest, andmetest ja andmetöötlusest, põhiõigustest ja tervise ja ohutusega seotud riskidest ning teadmised kehtivatest standarditest ja õiguslikest nõuetest.
4.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikul järelevalveasutustel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid ning taristu. Eeskätt peab riiklikele järelevalveasutustele olema pidevalt kättesaadav piisavalt töötajaid, kelle pädevuste ja eksperditeadmiste hulka kuuluvad põhjalik arusaamine tehisintellekti tehnoloogiatest, andmetest ja andmetöötlusest, isikuandmete kaitsest, küberturvalisusest, konkurentsiõigusest, põhiõigustest ja tervise ja ohutusega seotud riskidest ning teadmised kehtivatest standarditest ja õiguslikest nõuetest. Liikmesriigid hindavad ja vajaduse korral ajakohastavad igal aastal käesolevas lõikes osutatud pädevus- ja ressursinõudeid.
Muudatusettepanek 558
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 4 a (uus)
4a.  Riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi ja täidavad kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamuseta. Riiklike järelevalveasutuste liikmed ei küsi ega saa oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel juhiseid üheltki teiselt organilt ning hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende täidetavate ülesannetega.
Muudatusettepanek 559
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 4 b (uus)
4b.  Riiklikud järelevalveasutused täidavad küberturvalisuse miinimumnõudeid, mis on kehtestatud avaliku halduse asutustele, keda loetakse elutähtsate teenuste operaatoriteks kooskõlas direktiiviga (EL) 2022/2555.
Muudatusettepanek 560
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 4 c (uus)
4c.  Riiklikud järelevalveasutused tegutsevad oma ülesannete täitmisel kooskõlas artiklis 70 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
Muudatusettepanek 561
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 5
5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande riigi pädevate asutuste rahaliste ja inimressursside seisu kohta, hinnates sealjuures nende piisavust. Komisjon edastab selle teabe nõukojale arutamiseks ja võimalikeks soovitusteks.
5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande riikliku järelevalveasutuse rahaliste ja inimressursside seisu kohta, hinnates sealjuures nende piisavust. Komisjon edastab selle teabe tehisintellektiametile arutamiseks ja võimalikeks soovitusteks.
Muudatusettepanek 562
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 6
6.  Komisjon hõlbustab riikide pädevate asutuste vahelist kogemuste vahetamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 563
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 7
7.  Riigi pädevad asutused võivad anda juhiseid ja nõu käesoleva määruse rakendamise kohta, sh väikepakkujatele. Kui riigi pädevad asutused kavatsevad anda juhiseid ja nõu tehisintellektisüsteemi kohta valdkondades, mille suhtes kehtivad ka muud liidu õigusaktid, konsulteeritakse vastavalt vajadusele nende liidu õigusaktide alusel pädevate riiklike asutustega. Liikmesriigid võivad luua operaatoritega suhtlemiseks ka ühe keskse kontaktpunkti.
7.  Riiklikud järelevalveasutused võivad anda juhiseid ja nõu käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, võttes arvesse tehisintellektiameti või komisjoni juhiseid ja nõuandeid. Kui riiklikud järelevalveasutused kavatsevad anda juhiseid ja nõu tehisintellektisüsteemi kohta valdkondades, mille suhtes kehtivad ka muud liidu õigusaktid, koostatakse suunised, konsulteerides vastavalt vajadusele nende liidu õigusaktide alusel pädevate riiklike asutustega.
Muudatusettepanek 564
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 8
8.  Kui liidu institutsioonid, organid ja asutused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tegutseb nende järelevalve teostamisel pädeva asutusena Euroopa Andmekaitseinspektor.
8.  Kui liidu institutsioonid, organid ja asutused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tegutseb nende järelevalve teostamisel ja koordineerimisel pädeva asutusena Euroopa Andmekaitseinspektor.
Muudatusettepanek 565
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 a (uus)
Artikkel 59a
Riiklike järelevalveasutuste vaheline koostöömehhanism juhtudel, mis hõlmavad kahte või enamat liikmesriiki
1.  Iga riiklik järelevalveasutus täidab talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid ja volitusi oma liikmesriigi territooriumil.
2.  Kui juhtum hõlmab kahte või enamat riiklikku järelevalveasutust, loetakse juhtivaks riiklikuks järelevalveasutuseks selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus rikkumine aset leidis.
3.  Lõikes 2 osutatud juhtudel teevad asjaomased järelevalveasutused koostööd ja vahetavad aegsasti kogu asjakohast teavet. Riiklikud järelevalveasutused teevad koostööd konsensuse saavutamiseks.
Muudatusettepanek 566
Ettepanek võtta vastu määrus
VII jaotis
VII ERALDISEISVATE SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE ELi ANDMEBAAS
SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE ELi ANDMEBAAS
Muudatusettepanek 567
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – pealkiri
Eraldiseisvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide ELi andmebaas
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide ELi andmebaas
Muudatusettepanek 568
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1
1.  Komisjon loob koostöös liikmesriikidega ELi andmebaasi, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis on registreeritud vastavalt artiklile 51, ning haldab seda.
1.  Komisjon loob koostöös liikmesriikidega ELi avaliku andmebaasi, mis sisaldab lõigetes 2 ja 2a osutatud teavet artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis on registreeritud vastavalt artiklile 51, ning haldab seda.
Muudatusettepanek 569
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 2
2.  Pakkujad sisestavad VIII lisas loetletud andmed ELi andmebaasi. Komisjon pakub neile tehnilist ja halduslikku toetust.
2.  Pakkujad sisestavad VIII lisa A osas loetletud andmed ELi andmebaasi.
Muudatusettepanek 570
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 2 a (uus)
2a.  Juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid või asutused või kes tegutsevad nende nimel, samuti juurutajad, kes on artikli 51 lõigetes 1a ja 1b osutatud ettevõtjad, sisestavad VIII lisa B osas loetletud andmed ELi andmebaasi.
Muudatusettepanek 571
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 3
3.  ELi andmebaasis sisalduv teave on üldsusele juurdepääsetav.
3.  ELi andmebaasis sisalduv teave on üldsusele vabalt kättesaadav, kasutajasõbralik ja juurdepääsetav, kergesti navigeeritav ja masinloetav ning sisaldab standarditud protokollil põhinevaid struktureeritud digitaalandmeid.
Muudatusettepanek 572
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 4
4.  ELi andmebaas sisaldab isikuandmeid ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse kohaseks teabe kogumiseks ja töötlemiseks. See teave hõlmab nende füüsiliste isikute nimesid ja kontaktandmeid, kes vastutavad süsteemi registreerimise eest ja on volitatud pakkujat esindama.
4.  ELi andmebaas sisaldab isikuandmeid ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse kohaseks teabe kogumiseks ja töötlemiseks. See teave hõlmab nende füüsiliste isikute nimesid ja kontaktandmeid, kes vastutavad süsteemi registreerimise eest ja on volitatud esindama pakkujat või juurutajat, kes on avaliku sektori asutus või liidu institutsioon, organ, või asutus või on nende nimel tegutsev juurutaja, kes on artikli 51 lõigetes 1a, b ja 1b osutatud ettevõtja.
Muudatusettepanek 573
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 5
5.  ELi andmebaasi vastutav töötleja on komisjon. Ühtlasi tagab komisjon pakkujatele piisava tehnilise ja haldusliku toetuse.
5.  ELi andmebaasi vastutav töötleja on komisjon. Ühtlasi tagab komisjon pakkujatele ja juurutajatele piisava tehnilise ja haldusliku toetuse.
Andmebaas peab vastama direktiivi (EL) 2019/882 I lisas sätestatud juurdepääsetavuse nõuetele.
Muudatusettepanek 574
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 2
2.  Turustamisjärgse seire süsteem peab aktiivselt ja süstemaatiliselt koguma, dokumenteerima ja analüüsima kasutajate esitavaid või muudest allikatest kogutavaid asjakohaseid andmeid suure riskiga tehisintellektisüsteemide toimimise kohta kogu nende eluea jooksul ning võimaldama pakkujal hinnata, kas tehisintellektisüsteemid vastavad jätkuvalt III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele.
2.  Turustamisjärgse seire süsteem peab aktiivselt ja süstemaatiliselt koguma, dokumenteerima ja analüüsima juurutajate esitavaid või muudest allikatest kogutavaid asjakohaseid andmeid suure riskiga tehisintellektisüsteemide toimimise kohta kogu nende eluea jooksul ning võimaldama pakkujal hinnata, kas tehisintellektisüsteemid vastavad jätkuvalt III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele. Asjakohasel juhul hõlmab turustamisjärgne seire koostoime analüüsi muude tehisintellektisüsteemide keskkonnaga, sealhulgas muude seadmete ja tarkvaraga, võttes arvesse õigusnorme, mida kohaldatakse sellistes valdkondades nagu andmekaitse, intellektuaalomandi õigused ja konkurentsiõigus.
Muudatusettepanek 575
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 3
3.  Turustamisjärgse seire süsteem peab põhinema turustamisjärgse seire kaval. Turustamisjärgse seire kava on IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni osa. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted turustamisjärgse seire kava vormi ja kavas sisalduvate elementide loetelu kehtestamise kohta.
3.  Turustamisjärgse seire süsteem peab põhinema turustamisjärgse seire kaval. Turustamisjärgse seire kava on IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni osa. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted turustamisjärgse seire kava vormi ja kavas sisalduvate elementide loetelu kehtestamise kohta hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 576
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – pealkiri
Tõsistest intsidentidest ja tõrgetest teatamine
Tõsistest intsidentidest teatamine
Muudatusettepanek 577
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liidu turule lastud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad teatavad igast kõnealuste süsteemide tõsisest intsidendist või tõrkest, mille puhul on tegu põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaste kohustuste rikkumisega, nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus intsident või rikkumine aset leidis.
1.  Liidu turule lastud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ja, kui juurutajad tuvastavad tõsise intsidendi, siis juurutajad teatavad igast kõnealuste süsteemide tõsisest intsidendist, mille puhul on tegu põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaste kohustuste rikkumisega, nende liikmesriikide riiklikele järelevalveasutustele, kus intsident või rikkumine aset leidis.
Muudatusettepanek 578
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 1 – lõik 1
Teatamine peab toimuma kohe pärast seda, kui pakkuja on teinud kindlaks, et tehisintellektisüsteemi ja intsidendi või tõrke vahel on põhjuslik seos või et selline seos on põhjendatult tõenäoline, ning igal juhul hiljemalt 15 päeva pärast seda, kui pakkuja sai tõsisest intsidendist või tõrkest teadlikuks.
Teatamine peab toimuma põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui pakkuja või vajaduse korral juurutaja on teinud kindlaks, et tehisintellektisüsteemi ja intsidendi vahel on põhjuslik seos või et selline seos on põhjendatult tõenäoline, ning igal juhul hiljemalt 72 tunni jooksul pärast seda, kui pakkuja või vajaduse korral juurutaja sai tõsisest intsidendist teadlikuks.
Muudatusettepanek 579
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 1 a (uus)
1a.  Tehisintellektisüsteemi ja tõsise intsidendi vahelise põhjusliku seose või sellise seose põhjendatud tõenäosuse kindlakstegemisel võtavad pakkujad artikli 21 kohaselt asjakohaseid parandusmeetmeid.
Muudatusettepanek 580
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 2
2.  Kui turujärelevalveasutus saab teate selle kohta, et rikutud on põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaseid kohustusi, teatab ta sellest artikli 64 lõikes 3 osutatud riiklikele ametiasutustele või organitele. Komisjon töötab välja eraldi juhendi, et hõlbustada lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Juhend antakse välja hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
2.  Kui riiklik järelevalveasutus saab teate selle kohta, et rikutud on põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaseid kohustusi, teatab ta sellest artikli 64 lõikes 3 osutatud riiklikele ametiasutustele või organitele. Komisjon töötab välja eraldi juhendi, et hõlbustada lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Juhend antakse välja hiljemalt [käesoleva määruse jõustumine] ja seda hinnatakse korrapäraselt
Muudatusettepanek 581
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 2 a (uus)
2a.  Riiklik järelevalveasutus võtab asjakohased meetmed seitsme päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamisest. Kui rikkumine leiab aset või võib tõenäoliselt aset leida teistes liikmesriikides, teavitab riiklik järelevalveasutus sellest tehisintellektiametit ja nende liikmesriikide asjaomaseid riiklikke järelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 582
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3
3.  III lisa punkti 5 alapunktis b osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille lasevad turule või võtavad kasutusele pakkujad, kes on direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused, ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on selliste seadmete turvakomponendid või mis on ise sellised seadmed, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2017/745 ja määrust (EL) 2017/746, piirdutakse tõsistest intsidentidest või tõrgetest teatamisel selliste intsidentide ja tõrgetega, mille korral on tegemist põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaste kohustuste rikkumisega.
3.  III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille lasevad turule või võtavad kasutusele pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigusakte, millega nähakse käesolevas määruses sätestatuga samaväärsed teatamiskohustused, läheb riiklikule järelevalveasutusele üle kohustus teatada tõsistest intsidentidest, mis kujutavad endast liidu õiguse kohaselt põhiõiguste rikkumist.
Muudatusettepanek 583
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)
3a.  Riiklikud järelevalveasutused teavitavad tehisintellektiametit igal aastal tõsistest intsidentidest, millest on neile käesoleva artikli kohaselt teatatud.
Muudatusettepanek 584
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020. Käesoleva määruse tulemusliku täitmise tagamiseks:
1.  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide ja alusmudelite suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020. Käesoleva määruse tulemusliku täitmise tagamiseks:
Muudatusettepanek 585
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  tegutsevad riiklikud järelevalveasutused käesoleva määruse alusel turujärelevalveasutustena ning neil on samad volitused ja kohustused nagu määruse (EL) 2019/1020 kohastel turujärelevalveasutustel.
Muudatusettepanek 586
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 2
2.  Riiklik järelevalveasutus esitab komisjonile regulaarselt aruandeid asjakohaste turujärelevalvetoimingute tulemuste kohta. Riiklik järelevalveasutus esitab komisjonile ja asjaomastele riiklikele konkurentsiasutustele viivitamata kogu turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi liidu konkurentsiõiguse kohaldamise seisukohast.
2.  Riiklik järelevalveasutus esitab komisjonile ja tehisintellektiametile igal aastal aruande asjakohaste turujärelevalvetoimingute tulemuste kohta. Riiklik järelevalveasutus esitab komisjonile ja asjaomastele riiklikele konkurentsiasutustele viivitamata kogu turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi liidu konkurentsiõiguse kohaldamise seisukohast.
Muudatusettepanek 587
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse tõhusa täitmise tagamiseks võivad riiklikud järelevalveasutused:
a)  viia läbi suure riskiga tehisintellektisüsteemide etteteatamata kohapealseid ja kaugkontrolle;
b)  hankida suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud proove, sealhulgas kaugkontrollide abil, et teha tehisintellektisüsteemide pöördprojekteerimist ja hankida tõendeid nõuetele mittevastavuse tuvastamiseks.
Muudatusettepanek 588
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 5
5.  Tehisintellektisüsteemide puhul, mis on loetletud III lisa punkti 1 alapunktis a (niivõrd, kuivõrd neid süsteeme kasutatakse õiguskaitse eesmärgil) ning punktides 6 ja 7, määravad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks kas direktiivi (EL) 2016/680 või määruse 2016/679 kohaselt pädeva andmekaitse järelevalveasutuse või riigi pädeva asutuse, kes tegeleb selliste õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutuste tegevuse järelevalvega, kes võtavad selliseid süsteeme kasutusele või kasutavad neid.
5.  Õiguskaitse eesmärgil kasutatavate tehisintellektisüsteemide puhul määravad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt pädeva andmekaitse järelevalveasutuse.
Muudatusettepanek 589
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7
7.  Liikmesriigid hõlbustavad koordineerimist käesoleva määruse alusel määratud turujärelevalveasutuste ja muude asjaomaste riiklike asutuste või organite vahel, kes teevad järelevalvet II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide või muude III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide seisukohast oluliste liidu õigusaktide kohaldamise üle.
7.  Käesoleva määruse alusel määratud riiklikud järelevalveasutused kooskõlastavad oma tegevust muude asjaomaste riiklike asutuste või organitega, kes teevad järelevalvet II lisas loetletud liidu ühtlustamisõiguse või muu III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide seisukohast olulise liidu õiguse kohaldamise üle.
Muudatusettepanek 590
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1
1.  Turujärelevalveasutustele antakse seoses nende tegevusega täielik juurdepääs pakkuja kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, muu hulgas rakendusliideste (APIde) või muude sobivate kaugjuurdepääsu võimaldavate tehniliste vahendite ja tööriistade kaudu.
1.  Riiklikule järelevalveasutusele antakse seoses tema tegevusega ja tema põhjendatud taotluse alusel täielik juurdepääs pakkuja või vajaduse korral juurutaja kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, mis on tema taotluse eesmärki silmas pidades asjakohased ja rangelt vajalikud, sobivate tehniliste vahendite ja tööriistade kaudu.
Muudatusettepanek 591
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 2
2.  Kui see on vajalik, et hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele, ja põhjendatud taotluse alusel antakse turujärelevalveasutustele juurdepääs tehisintellektisüsteemi lähtekoodile.
2.  Kui see on vajalik, et hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele pärast seda, kui kõik muud mõistlikud viisid vastavuse kontrollimiseks, sealhulgas lõige 1, on ammendunud ja osutunud ebapiisavaks, ja põhjendatud taotluse alusel antakse riiklikule järelevalveasutusele juurdepääs tehisintellektisüsteemi treenimis- ja treenitud mudelitele, sealhulgas selle asjaomastele mudeli parameetritele. Kogu artikli 70 kohaselt saadud teavet käsitatakse konfidentsiaalse teabena ning selle suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitset käsitlevaid kehtivaid liidu õigusakte ning see kustutatakse pärast teabe taotlemise aluseks oleva uurimise lõpetamist.
Muudatusettepanek 592
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõiked 1 ja 2 ei piira asjaomase ettevõtja menetlusõigusi vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 18.
Muudatusettepanek 593
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 3
3.  Riiklikel ametiasutustel või organitel, kes tegelevad põhiõiguste kaitse alastest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise järelevalve või tagamisega seoses III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamisega, on õigus taotleda mis tahes dokumentatsiooni, mis on loodud või mida hoitakse käesoleva määruse alusel, ja saada sellele juurdepääs, kui juurdepääs sellisele dokumentatsioonile on vajalik nende ülesannetest tulenevate kohustuste täitmiseks nende jurisdiktsiooni piires. Asjaomane avaliku sektori asutus või organ teatab igast sellisest taotlusest asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutusele.
3.  Riiklikel ametiasutustel või organitel, kes tegelevad põhiõiguste kaitse alastest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise järelevalve või tagamisega seoses III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamisega, on õigus taotleda mis tahes dokumentatsiooni, mis on loodud või mida hoitakse käesoleva määruse alusel, ja saada sellele juurdepääs, kui juurdepääs sellisele dokumentatsioonile on vajalik nende ülesannetest tulenevate kohustuste täitmiseks nende jurisdiktsiooni piires. Asjaomane avaliku sektori asutus või organ teatab igast sellisest taotlusest asjaomase liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele.
Muudatusettepanek 594
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4
4.  Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist nimetab iga liikmesriik lõikes 3 osutatud ametiasutused või organid ning teeb nende loetelu riikliku järelevalveasutuse veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid teavitavad loetelust komisjoni ja teisi liikmesriike ning ajakohastavad seda.
4.  Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist nimetab iga liikmesriik lõikes 3 osutatud ametiasutused või organid ning teeb nende loetelu riikliku järelevalveasutuse veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Riiklikud järelevalveasutused teavitavad loetelust komisjoni, tehisintellektiametit ja kõiki teisi riiklikke järelevalveasutusi ning ajakohastavad seda. Komisjon avaldab spetsiaalsel veebisaidil kõigi liikmesriikide poolt käesoleva artikli kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.
Muudatusettepanek 595
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 5
5.  Kui lõikes 3 osutatud dokumentatsioon ei ole piisav, et teha kindlaks, kas põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaseid kohustusi on rikutud, võib lõikes 3 osutatud ametiasutus või organ esitada turujärelevalveasutusele põhjendatud taotluse korraldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi testimine tehniliste vahendite abil. Turujärelevalveasutus korraldab testimise mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist tihedas koostöös taotluse esitanud ametiasutuse või organiga.
5.  Kui lõikes 3 osutatud dokumentatsioon ei ole piisav, et teha kindlaks, kas põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaseid kohustusi on rikutud, võib lõikes 3 osutatud ametiasutus või organ esitada riiklikule järelevalveasutusele põhjendatud taotluse korraldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi testimine tehniliste vahendite abil. Riiklik järelevalveasutus korraldab testimise mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist tihedas koostöös taotluse esitanud ametiasutuse või organiga.
Muudatusettepanek 596
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1
1.  Riski tekitavat tehisintellektisüsteemi käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 19 määratletud ohtliku tootena niivõrd, kuivõrd tegemist on tervise või ohutuse või isikute põhiõiguste kaitsega seotud riskidega.
1.  Riski tekitava tehisintellektisüsteemina käsitatakse tehisintellektisüsteemi, millel võib olla kahjulik mõju tervisele ja ohutusele, isikute põhiõigustele üldiselt, sealhulgas töökohal, tarbijakaitsele, keskkonnale, avalikule julgeolekule või demokraatiale või õigusriigile ja muudele avalikele huvidele, mis on kaitstud kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega, määral, mis läheb kaugemale sellest, mida peetakse mõistlikuks ja vastuvõetavaks seoses asjaomase süsteemi sihtotstarbega, või selle tavapärastest ja põhjendatult eeldatavatest kasutustingimustest, sealhulgas selle kasutusajast ja vajadusel kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuetest lähtuvalt.
Muudatusettepanek 597
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui liikmesriigi turujärelevalveasutusel on piisavalt põhjust uskuda, et tehisintellektisüsteem tekitab lõikes 1 osutatud riski, korraldab ta asjaomase tehisintellektisüsteemi hindamise, et selgitada välja, kas süsteem vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele. Kui esineb põhiõiguste kaitsega seotud risk, teavitab turujärelevalveasutus sellest ka artikli 64 lõikes 3 osutatud asjaomaseid riiklikke ametiasutusi või organeid. Asjaomased operaatorid teevad vastavalt vajadusele koostööd turujärelevalveasutuste ja muude artikli 64 lõikes 3 osutatud riiklike ametiasutuste või organitega.
2.  Kui liikmesriigi riiklikul järelevalveasutusel on piisavalt põhjust uskuda, et tehisintellektisüsteem tekitab lõikes 1 osutatud riski, korraldab ta asjaomase tehisintellektisüsteemi hindamise, et selgitada välja, kas süsteem vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele. Kui esineb põhiõigustega seotud risk, teavitab riiklik järelevalveasutus sellest viivitamata ka artikli 64 lõikes 3 osutatud asjaomaseid riiklikke ametiasutusi või organeid ja teeb nendega täielikult koostööd. Kui on piisavalt põhjust arvata, et tehisintellektisüsteem kasutab ära haavatavate rühmade haavatavust või rikub nende õigusi tahtlikult või tahtmatult, on riiklikul järelevalveasutusel kohustus uurida tehisintellektisüsteemi kavandamiseesmärke, sisendandmeid, mudelivalikut, rakendamist ja tulemusi. Asjaomased operaatorid teevad vastavalt vajadusele koostööd riiklike järelevalveasutuste ja muude artikli 64 lõikes 3 osutatud riiklike ametiasutuste või organitega.
Muudatusettepanek 598
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2 – lõik 1
Kui turujärelevalveasutus leiab nimetatud hindamise käigus, et tehisintellektisüsteem ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele, nõuab ta viivitamata, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud parandusmeetmed, et tehisintellektisüsteem nimetatud nõuetega vastavusse viia, turult kõrvaldada või tagasi nõuda mõistliku aja jooksul, mis vastab riski olemusele.
Kui riiklik järelevalveasutus või, kui see on asjakohane, artikli 64 lõikes 3 osutatud riiklik ametiasutus leiab nimetatud hindamise käigus, et tehisintellektisüsteem ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele, nõuab ta viivitamata, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud parandusmeetmed, et tehisintellektisüsteem nimetatud nõuetega vastavusse viia, turult kõrvaldada või tagasi nõuda mõistliku aja jooksul, mis vastab riski olemusele, ja igal juhul hiljemalt 15 tööpäeva jooksul või nagu on ette nähtud asjaomases kohaldatavas liidu ühtlustamisõiguses.
Muudatusettepanek 599
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2 – lõik 2
Turujärelevalveasutus teavitab sellest asjaomast teavitatud asutust. Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 2019/1020 artiklit 18.
Riiklik järelevalveasutus teavitab sellest asjaomast teavitatud asutust. Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 2019/1020 artiklit 18.
Muudatusettepanek 600
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 3
3.  Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes tema liikmesriigi territooriumiga, teavitab ta komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist ta on operaatorilt nõudnud.
3.  Kui riiklik järelevalveasutus on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes tema liikmesriigi territooriumiga, teavitab ta komisjoni, tehisintellektiametit ja teiste liikmesriikide riiklikke järelevalveasutusi põhjendamatu viivituseta hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist ta on operaatorilt nõudnud.
Muudatusettepanek 601
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 5
5.  Kui tehisintellektisüsteemi operaator ei võta lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtab turujärelevalveasutus kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegemist oma siseriiklikul turul, toode turult kõrvaldada või tagasi nõuda. See asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud meetmetest viivitamata.
5.  Kui tehisintellektisüsteemi operaator ei võta lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtab riiklik järelevalveasutus kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõttu oma siseriiklikul turul, tehisintellektisüsteem turult kõrvaldada või tagasi nõuda. See asutus teavitab viivitamata komisjoni, tehisintellektiametit ja teiste liikmesriikide riiklikke järelevalveasutusi nimetatud meetmetest.
Muudatusettepanek 602
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Lõikes 5 osutatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava tehisintellektisüsteemi identifitseerimiseks vajalikke andmeid, tehisintellektisüsteemi päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud riiklike meetmete olemust ja kestust ning asjaomase operaatori esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige ära, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest või mitmest järgmisest asjaolust:
6.  Lõikes 5 osutatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava tehisintellektisüsteemi identifitseerimiseks vajalikke andmeid, tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahelat, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud riiklike meetmete olemust ja kestust ning asjaomase operaatori esitatud seisukohti. Riiklik järelevalveasutus märgib eelkõige ära, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest või mitmest järgmisest asjaolust:
Muudatusettepanek 603
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 6 – punkt a
(a)  tehisintellektisüsteemi mittevastavus III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;
a)  suure riskiga tehisintellektisüsteemi mittevastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
Muudatusettepanek 604
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 6 – punkt b a (uus)
ba)  artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumine;
Muudatusettepanek 605
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 6 – punkt b b (uus)
bb)  mittevastavus artiklis 52 sätestatud tingimustele.
Muudatusettepanek 606
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 7
7.  Muude liikmesriikide kui menetluse algatanud liikmesriigi turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase tehisintellektisüsteemi mittevastavusega ning, kui nad ei ole teadaantud riigisisese meetmega nõus, siis ka oma vastuväidetest.
7.  Muude liikmesriikide kui menetluse algatanud liikmesriigi riiklikud järelevalveasutused teavitavad komisjoni, tehisintellektiametit ja teisi liikmesriike viivitamata kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase tehisintellektisüsteemi mittevastavusega ning, kui nad ei ole teadaantud riigisisese meetmega nõus, siis ka oma vastuväidetest.
Muudatusettepanek 607
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 8
8.  Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks. See ei piira asjaomase operaatori määruse (EL) 2019/1020 artikli 18 kohaseid menetlusõigusi.
8.  Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe kättesaamisest ei ole liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ega komisjon esitanud vastuväiteid teise liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse võetud ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks. See ei piira asjaomase operaatori määruse (EL) 2019/1020 artikli 18 kohaseid menetlusõigusi. Käesoleva lõike esimeses lauses osutatud ajavahemikku lühendatakse artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral 30 päevani.
Muudatusettepanek 608
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 9
9.  Kõigi liikmesriikide turujärelevalveasutused tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode liikmesriigi turult.
9.  Kõigi liikmesriikide riiklikud järelevalveasutused tagavad, et asjaomase tehisintellektisüsteemi suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse tehisintellektisüsteem liikmesriigi turult.
Muudatusettepanek 609
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 9 a (uus)
9a.  Riiklikud järelevalveasutused esitavad tehisintellektiametile igal aastal aruande asjaomase aasta jooksul esinenud keelatud kasutusviiside kohta ja meetmete kohta, mis võeti käesoleva artikli kohaselt riskide kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
Muudatusettepanek 610
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1
1.  Kui kolme kuu jooksul alates artikli 65 lõikes 5 osutatud teavituse kättesaamisest esitab mõni liikmesriik vastuväite teise liikmesriigi võetud meetme suhtes või kui komisjon leiab, et meede on liidu õigusega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigi ja operaatori või operaatoritega ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon 9 kuu jooksul alates artikli 65 lõikes 5 osutatud teate saamisest, kas riiklik meede on põhjendatud või ei, ning teatab oma otsuse asjaomasele liikmesriigile.
1.  Kui kolme kuu jooksul alates artikli 65 lõikes 5 osutatud teavituse kättesaamisest või artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral 30 päeva jooksul esitab mõne liikmesriigi riiklik järelevalveasutus vastuväite teise riikliku järelevalveasutuse võetud meetme suhtes või kui komisjon leiab, et meede on liidu õigusega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse ja operaatori või operaatoritega ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon kolme kuu jooksul või artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral 60 päeva jooksul alates artikli 65 lõikes 5 osutatud teate saamisest, kas riiklik meede on põhjendatud või ei, ning teatab oma otsuse asjaomase liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele. Komisjon teavitab kõnealusest otsusest ka teisi riiklikke järelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 611
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 2
2.  Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava tehisintellektisüsteemi kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riiklik meede loetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.
2.  Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik käesoleva määruse alusel määratud riiklikud järelevalveasutused vajalikud meetmed, et tagada mittevastava tehisintellektisüsteemi viivitamatu kõrvaldamine oma turgudelt, ning teavitavad sellest komisjoni ja tehisintellektiametit. Kui riiklik meede loetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus selle kehtetuks.
Muudatusettepanek 612
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 a (uus)
Artikkel 66a
Ühisuurimised
Kui riiklikul järelevalveasutusel on põhjust kahtlustada, et käesoleva määruse rikkumine, mille on toime pannud suure riskiga tehisintellektisüsteemi või alusmudeli pakkuja või juurutaja, kujutab endast liidu mõõtmega ulatuslikku rikkumist või mõjutab või tõenäoliselt mõjutab vähemalt 45 miljonit üksikisikut rohkem kui ühes liikmesriigis, teavitab see riiklik järelevalveasutus tehisintellektiametit ja võib taotleda, et selle liikmesriigi järelevalveasutused, kus selline rikkumine aset leidis, alustaksid ühisuurimist. Tehisintellektiamet tagab ühisuurimise keskse koordineerimise. Uurimisvolitused jäävad riiklike järelevalveasutuste pädevusse.
Muudatusettepanek 613
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 1
1.  Kui liikmesriigi turujärelevalveasutus leiab pärast artikli 65 kohast hindamist, et tehisintellektisüsteem, mis on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, põhjustab sellest hoolimata riski isikute tervisele või ohutusele, põhiõiguste kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaste kohustuste täitmisele või avalike huvide kaitsmise muudele aspektidele, nõuab ta, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomane tehisintellektisüsteem ei põhjusta turule laskmise või kasutusele võtmise korral enam sellist riski, kõrvaldaks asjaomase tehisintellektisüsteemi turult või nõuaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mis vastab riski olemusele.
1.  Kui liikmesriigi riiklik järelevalveasutus leiab pärast täielikus koostöös artikli 64 lõikes 3 osutatud asjaomase riikliku ametiasutusega tehtud artikli 65 kohast hindamist, et tehisintellektisüsteem, mis on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, põhjustab sellest hoolimata suurt riski isikute tervisele või ohutusele, põhiõiguste või keskkonna või demokraatia ja õigusriigi kaitseks mõeldud liidu õiguse kohaste kohustuste täitmisele või avalike huvide kaitsmise muudele aspektidele, nõuab ta, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomane tehisintellektisüsteem ei põhjusta turule laskmise või kasutusele võtmise korral enam sellist riski.
Muudatusettepanek 614
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 2
2.  Pakkuja või muud asjaomased operaatorid tagavad, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes, mille nad on liidu turul kättesaadavaks teinud, lõikes 1 osutatud liikmesriigi turujärelevalveasutuse ettekirjutuse kohase tähtaja jooksul.
2.  Pakkuja või muud asjaomased operaatorid tagavad, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes, mille nad on liidu turul kättesaadavaks teinud, lõikes 1 osutatud liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse ettekirjutuse kohase tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek 615
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui pakkuja või muud asjaomased operaatorid jätavad lõikes 2 osutatud parandusmeetmed võtmata ja tehisintellektisüsteem põhjustab jätkuvalt lõikes 1 osutatud riski, võib riiklik järelevalveasutus asjaomaselt operaatorilt nõuda tehisintellektisüsteemi turult kõrvaldamist või selle tagasi võtmist mõistliku aja jooksul, mis vastab riski olemusele.
Muudatusettepanek 616
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3
3.  Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase tehisintellektisüsteemi tuvastamiseks vajalikke andmeid, tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski olemust ning liikmesriigi võetud meetmete olemust ja kestust.
3.  Riiklik järelevalveasutus teavitab sellest viivitamata komisjoni, tehisintellektiametit ja teisi riiklikke järelevalveasutusi. Teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase tehisintellektisüsteemi tuvastamiseks vajalikke andmeid, tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski olemust ning liikmesriigi võetud meetmete olemust ja kestust.
Muudatusettepanek 617
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 4
4.  Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomas(t)e operaatori(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta.
4.  Komisjon alustab tehisintellektiametiga konsulteerides viivitamata konsulteerimist asjaomaste riiklike järelevalveasutustega ja asjaomas(t)e operaatori(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab tehisintellektiamet, kas meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta.
Muudatusettepanek 618
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 5
5.  Komisjon adresseerib oma otsuse liikmesriikidele.
5.  Komisjon teeb tehisintellektiametiga konsulteerides oma otsuse viivitamata teatavaks asjaomaste liikmesriikide riiklikele järelevalveasutustele ja asjaomastele operaatoritele. Ta teavitab otsusest ka kõiki teisi riiklikke järelevalveasutusi.
Muudatusettepanek 619
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon võtab vastu suunised, mis aitavad riiklikel pädevatel asutustel tuvastada ja vajaduse korral lahendada teistes tehisintellektisüsteemides tekkivaid sarnaseid probleeme.
Muudatusettepanek 620
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui mõne liikmesriigi turujärelevalveasutus on avastanud ühe järgmistest asjaoludest, nõuab ta, et asjaomane pakkuja lõpetaks asjaomase mittevastavuse:
1.  Kui mõne liikmesriigi riiklik järelevalveasutus on avastanud ühe järgmistest asjaoludest, nõuab ta, et asjaomane pakkuja lõpetaks asjaomase mittevastavuse:
Muudatusettepanek 621
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – punkt a
(a)  vastavusmärgise kinnitamisel ei ole järgitud artikli 49 nõudeid;
a)  CE-märgise kinnitamisel ei ole järgitud artikli 49 nõudeid;
Muudatusettepanek 622
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – punkt b
(b)  vastavusmärgist ei ole kinnitatud;
b)  CE-märgist ei ole kinnitatud;
Muudatusettepanek 623
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – punkt e a (uus)
ea)  tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav;
Muudatusettepanek 624
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – punkt e b (uus)
eb)  ELi andmebaasi ei ole kannet tehtud;
Muudatusettepanek 625
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – punkt e c (uus)
ec)  asjakohasel juhul ei ole määratud volitatud esindajat.
Muudatusettepanek 626
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 2
2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik vajalikud meetmed tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle tagasinõudmise või kõrvaldamise turult.
2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus kõik vajalikud ja proportsionaalsed meetmed tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle viivitamatu tagasinõudmise või kõrvaldamise turult. Asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus teavitab mittevastavusest ja võetud meetmetest viivitamata tehisintellektiametit.
Muudatusettepanek 627
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – 3 a. peatükk (uus)
3a.  Õiguskaitsevahendid
Muudatusettepanek 628
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 a (uus)
Artikkel 68a
Õigus esitada kaebus riiklikule järelevalveasutusele
1.  Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguskaitsevahendite kohaldamist, on igal füüsilisel isikul või füüsiliste isikute rühmal õigus esitada kaebus riiklikule järelevalveasutusele, eriti liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise koht, kui ta on seisukohal, et teda puudutav tehisintellektisüsteem rikub käesolevat määrust.
2.  Riiklik järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 78 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.
Muudatusettepanek 629
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 b (uus)
Artikkel 68b
Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riikliku järelevalveasutuse vastu
1.  Ilma et see piiraks muude halduslike või kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohaldamist, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit riikliku järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vastu, mis teda puudutab.
2.  Ilma et see piiraks muude haldus- või kohtuväliste õiguskaitsevahendite kasutamist, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kui artikli 59 kohaselt pädev riiklik järelevalveasutus ei menetle kaebust või ei teavita andmesubjekti kolme kuu jooksul artikli 68a kohaselt esitatud kaebuse menetlemise käigust või tulemustest.
3.  Riikliku järelevalveasutuse vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus riiklik järelevalveasutus asub.
4.  Kui menetlus algatatakse järelevalveasutuse otsuse vastu, millele eelnes liidu kaitsemeetmete menetluse raames komisjoni arvamus või otsus, edastab järelevalveasutus selle arvamuse või otsuse kohtule.
Muudatusettepanek 630
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 c (uus)
Artikkel 68c
Õigus üksikotsuste tegemise selgitusele
1.  Igal mõjutatud isikul, kelle suhtes kohaldatakse otsust, mille juurutaja on teinud suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundi põhjal ja millel on õiguslikud tagajärjed või mis mõjutab teda samamoodi märkimisväärselt viisil, mis tema arvates kahjustab tema tervist, ohutust, põhiõigusi, sotsiaal-majanduslikku heaolu või mis tahes muid käesolevas määruses sätestatud kohustustest tulenevaid õigusi, on õigus nõuda juurutajalt artikli 13 lõike 1 kohast selget ja sisulist selgitust tehisintellektisüsteemi rolli kohta otsustusmenetluses, tehtud otsuse peamiste parameetrite ja seotud sisendandmete kohta.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, mille puhul on liidu või liikmesriigi õiguses ette nähtud lõike 1 kohase kohustuse erandid või piirangud, kui need erandid või piirangud austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.
3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse 2016/679 artiklite 13, 14, 15 ja 22 kohaldamist.
Muudatusettepanek 631
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 d (uus)
Artikkel 68d
Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/18281a I lisasse lisatakse järgmine punkt:
„67a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus xxxx/xxxx [millega sätestatakse tehisintellekti käsitlevad harmoneeritud eeskirjad (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte (ELT L ...)]“.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).
Muudatusettepanek 632
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 e (uus)
Artikkel 68e
Rikkumisest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse
Käesoleva määruse nõuete rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937.
Muudatusettepanek 633
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 1
1.  Komisjon ja liikmesriigid edendavad ja hõlbustavad selliste käitumisjuhendite koostamist, mille eesmärk on soodustada III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuete vabatahtlikku kohaldamist tehisintellektisüsteemide suhtes, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, toetudes tehnilistele kirjeldustele ja lahendustele, mille abil saab otstarbekalt tagada selliste nõuete täitmise, arvestades nende süsteemide sihtotstarvet.
1.  Komisjon, tehisintellektiamet ja liikmesriigid edendavad ja hõlbustavad selliste tavakoodeksite koostamist, sealhulgas juhul, kui need on koostatud selleks, et näidata, kuidas tehisintellektisüsteemid järgivad artiklis 4a sätestatud põhimõtteid ja neid saab seega pidada usaldusväärseks, mille eesmärk on soodustada III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuete vabatahtlikku kohaldamist tehisintellektisüsteemide suhtes, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, toetudes tehnilistele kirjeldustele ja lahendustele, mille abil saab otstarbekalt tagada selliste nõuete täitmise, arvestades nende süsteemide sihtotstarvet.
Muudatusettepanek 634
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 2
2.  Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad selliste käitumisjuhendite koostamist, mille eesmärk on soodustada selliste nõuete vabatahtlikku kohaldamist tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on seotud näiteks keskkonnasäästlikkusega, puuetega inimestele juurdepääsetavusega, sidusrühmade osalemisega tehisintellektisüsteemide projekteerimises ja arendamises ning arendusmeeskondade mitmekesisusega, lähtudes selgetest eesmärkidest ja põhilistest tulemusnäitajatest, millega mõõta kirjeldatud eesmärkide saavutamist.
2.  Tavakoodeksites, mille eesmärk on soodustada usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide aluseks olevate põhimõtete vabatahtlikku järgimist, tuleb eelkõige
a)   seada eesmärgiks nende töötajate ja tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate muude isikute seas piisav tehisintellektipädevuse tase, et neid põhimõtteid järgida;
b)   hinnata, mis ulatuses võivad nende tehisintellektisüsteemid mõjutada haavatavaid isikuid või isikute rühmi, sealhulgas lapsi, eakaid, rändajaid ja puuetega inimesi, või kas selliste isikute või isikute rühmade juurdepääsu suurendamiseks või muul viisil toetamiseks oleks võimalik võtta meetmeid;
c)   kaaluda, kuidas nende tehisintellektisüsteemide kasutamine võib mõjutada või suurendada mitmekesisust, soolist tasakaalu ja võrdsust;
d)   võtta arvesse, kas nende tehisintellektisüsteeme saab kasutada viisil, mis võib otseselt või kaudselt vähesel või suurel määral suurendada olemasolevat kallutatust või ebavõrdsust;
e)   arutleda mitmekesiste arendusmeeskondade omamise vajaduse ja asjakohasuse üle süsteemide kaasava disaini tagamiseks;
f)   kaalutleda põhjalikult, kas nende süsteemidel võib olla negatiivne ühiskondlik mõju, eelkõige seoses poliitiliste institutsioonide ja demokraatlike protsessidega;
g)   hinnata, kuidas tehisintellektisüsteemid saavad aidata kaasa keskkonnasäästlikkusele ning eelkõige Euroopa rohelisest kokkuleppest ja Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonist tulenevatele liidu kohustustele.
Muudatusettepanek 635
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 3
3.  Käitumisjuhendeid võivad koostada üksikud tehisintellektisüsteemide pakkujad või nende esindusorganisatsioonid või mõlemad ning sellesse tegevusse võib kaasata ka kasutajaid ja huvitatud sidusrühmi ning nende esindusorganisatsioone. Käitumisjuhendid võivad käia ühe või mitme tehisintellektisüsteemi kohta, võttes arvesse asjaomaste süsteemide sihtotstarbe sarnasusi.
3.  Tavakoodekseid võivad koostada üksikud tehisintellektisüsteemide pakkujad või nende esindusorganisatsioonid või mõlemad ning sellesse tegevusse võib kaasata ka kasutajaid ja huvitatud sidusrühmi, sealhulgas teadlasi ja nende esindusorganisatsioone, eelkõige ametiühinguid ja tarbijaorganisatsioone. Tavakoodeksid võivad käia ühe või mitme tehisintellektisüsteemi kohta, võttes arvesse asjaomaste süsteemide sihtotstarbe sarnasusi. Tavakoodeksid vastu võtvad pakkujad määravad vähemalt ühe füüsilise isiku, kes vastutab sisejärelevalve eest.
Muudatusettepanek 636
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõige 4
4.  Käitumisjuhendite koostamist edendades ja hõlbustades võtavad komisjon ja nõukoda arvesse väikepakkujate ja idufirmade erihuve ja vajadusi.
4.  Tavakoodeksite koostamist edendades ja hõlbustades võtavad komisjon ja tehisintellektiamet arvesse VKEde ja idufirmade erihuve ja vajadusi.
Muudatusettepanek 637
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määruse kohaldamises osalevad riigi pädevad asutused ja teavitatud asutused austavad oma ülesannete täitmisel ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust, et kaitsta eeskätt järgmist:
1.  Käesoleva määruse kohaldamises osalevad komisjon, riigi pädevad asutused ja teavitatud asutused, tehisintellektiamet ja iga muu füüsiline või juriidiline isik austavad oma ülesannete täitmisel ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust, et kaitsta eeskätt järgmist:
Muudatusettepanek 638
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt a
(a)  intellektuaalomandiõigused ning füüsilise või juriidilise isiku konfidentsiaalne äriteave või ärisaladused, kaasa arvatud lähtekood, välja arvatud juhtudel, millele on viidatud direktiivi 2016/943 (milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset) artiklis 5;
a)  intellektuaalomandiõigused ning füüsilise või juriidilise isiku konfidentsiaalne äriteave või ärisaladused vastavalt direktiivide 2004/48/EÜ ja 2016/943/EÜ sätetele, kaasa arvatud lähtekood, välja arvatud juhtudel, millele on viidatud direktiivi 2016/943 (milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset) artiklis 5;
Muudatusettepanek 639
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huvid;
Muudatusettepanek 640
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 a (uus)
1a.  Vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamises osalevad asutused viivad avalikustamiseks nõutavate andmete hulga miinimumini, nii et nõutakse ainult andmeid, mis on tajutavat ohtu arvestades ja selle ohu hindamiseks rangelt vajalikud. Nad kustutavad andmed kohe, kui neid ei ole nende nõudmise eesmärgil enam vaja. Nad kehtestavad piisavad ja tõhusad küberturvalisuse, tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete turvalisust ning konfidentsiaalsust.
Muudatusettepanek 641
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei avaldata riikide pädevate asutuste ning riikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel konfidentsiaalselt vahetatud teavet ilma, et oleks eelnevalt konsulteeritud riigi pädevad asutusega, kust teave pärit on, ja kasutajaga, kui III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutavad õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused ja kui selline avaldamine seaks ohtu avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huvid.
2.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 1a kohaldamist, ei avaldata riikide pädevate asutuste ning riikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel konfidentsiaalselt vahetatud teavet ilma, et oleks eelnevalt konsulteeritud riigi pädeva asutusega, kust teave pärit on, ja juurutajaga, kui III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutavad õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused ja kui selline avaldamine seaks ohtu avaliku või riigi julgeoleku.
Muudatusettepanek 642
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 3
3.  Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta komisjoni, liikmesriikide ja teavitatud asutuste õigusi ja kohustusi vahetada teavet ja edastada hoiatusi ega asjaosaliste kohustusi anda teavet liikmesriikide kriminaalõiguse kohaselt.
3.  Lõiked 1, 1a ja 2 ei mõjuta komisjoni, liikmesriikide ja teavitatud asutuste õigusi ja kohustusi vahetada teavet ja edastada hoiatusi ega asjaosaliste kohustusi anda teavet liikmesriikide kriminaalõiguse kohaselt.
Muudatusettepanek 643
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 4
4.  Komisjon ja liikmesriigid võivad vajaduse korral vahetada konfidentsiaalset teavet nende kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kellega nad on sõlminud kahe- või mitmepoolsed konfidentsiaalsuse kokkulepped, mis tagavad konfidentsiaalsuse piisava taseme.
4.  Komisjon ja liikmesriigid võivad range vajaduse korral ning kooskõlas rahvusvaheliste ja kaubanduslepingute asjaomaste sätetega vahetada konfidentsiaalset teavet nende kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kellega nad on sõlminud kahe- või mitmepoolsed konfidentsiaalsuse kokkulepped, mis tagavad konfidentsiaalsuse piisava taseme.
Muudatusettepanek 644
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – pealkiri
Karistused ja trahvid
Karistused
Muudatusettepanek 645
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega õigusnormid karistuste, kaasa arvatud haldustrahvide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja mõjus rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neis tuleb eriti arvesse võtta väikepakkujate ja idufirmade huve ja nende majanduslikku elujõulisust.
1.  Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral mis tahes operaatori poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja mõjus rakendamine ning kooskõla suunistega, mille vastavalt artiklile 82b kehtestavad komisjon ja tehisintellektiamet. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neis tuleb arvesse võtta VKEde ja idufirmade huve ja nende majanduslikku elujõulisust.
Muudatusettepanek 646
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 2
2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja tehisintellektiametit nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teavitavad neid viivitamata nende hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek 647
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Järgmiste rikkumiste korral kohaldatakse haldustrahvi kuni 30 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 6 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem:
3.  Artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral kohaldatakse haldustrahvi kuni 40 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 7 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem:
Muudatusettepanek 648
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 3 – punkt a
(a)  artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 649
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 3 – punkt b
(b)  tehisintellektisüsteemi mittevastavus artiklis 10 sätestatud nõuetele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 650
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui tehisintellektisüsteem ei vasta artiklites 10 ja 13 sätestatud nõuetele, kohaldatakse haldustrahvi kuni 20 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 4 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
Muudatusettepanek 651
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 4
4.  Kui tehisintellektisüsteem ei vasta ükskõik millisele käesolevast määrusest tulenevale nõudele või kohustusele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklites 5 ja 10, kohaldatakse haldustrahvi kuni 20 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 4 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
4.  Kui tehisintellektisüsteem või alusmudel ei vasta ükskõik millisele käesolevast määrusest tulenevale nõudele või kohustusele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklites 5, 10 ja 13, kohaldatakse haldustrahvi kuni 10 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 2 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
Muudatusettepanek 652
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 5
5.  Kui teavitatud asutustele ja riigi pädevatele asutustele on taotluse peale esitatud vale, ebatäielikku või eksitavat teavet, kohaldatakse haldustrahve kuni 10 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 2 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
5.  Kui teavitatud asutustele ja riigi pädevatele asutustele on taotluse peale esitatud vale, ebatäielikku või eksitavat teavet, kohaldatakse haldustrahve kuni 5 000 000 eurot või, kui rikkuja on ettevõte, kuni 1 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
Muudatusettepanek 653
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Kui otsustatakse igal konkreetsel juhul kohaldatava haldustrahvi suuruse üle, võetakse arvesse iga konkreetse olukorra kõiki asjaomaseid asjaolusid ning pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:
6.  Lisaks mitterahalistele meetmetele, nagu korraldused või hoiatused, või nende asemel võib määrata trahve. Kui otsustatakse igal konkreetsel juhul kohaldatava haldustrahvi suuruse üle, võetakse arvesse iga konkreetse olukorra kõiki asjaomaseid asjaolusid ning pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:
Muudatusettepanek 654
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt a
(a)  rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed;
a)  rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi eesmärki ning vajaduse korral mõjutatud isikute arvu ja neile tekitatud kahju suurust;
Muudatusettepanek 655
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt b
(b)  kas muud turujärelevalveasutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes sama rikkumise eest haldustrahve;
b)  kas ühe või mitme liikmesriigi muud riiklikud järelevalveasutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes sama rikkumise eest haldustrahve;
Muudatusettepanek 656
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c
(c)  rikkumise toime pannud operaatori suurus ja turuosa.
c)  rikkumise toime pannud operaatori suurus ja aastakäive;
Muudatusettepanek 657
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c a (uus)
ca)  operaatori võetud meetmed mõjutatud isikutele tekitatud kahju leevendamiseks;
Muudatusettepanek 658
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c b (uus)
cb)  kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;
Muudatusettepanek 659
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c c (uus)
cc)  mil määral tehakse koostööd riikide pädevate asutustega rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;
Muudatusettepanek 660
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c d (uus)
cd)  operaatori vastutuse suurus, võttes arvesse tema rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
Muudatusettepanek 661
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c e (uus)
ce)  millisel viisil said riigi pädevad asutused rikkumisest teada, eelkõige kas operaator teatas rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;
Muudatusettepanek 662
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c f (uus)
cf)  kinnitatud tavakoodeksite järgimine või kinnitatud sertifitseerimismehhanismide rakendamine;
Muudatusettepanek 663
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c g (uus)
cg)  kõik asjakohased operaatori varasemad rikkumised;
Muudatusettepanek 664
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 – punkt c h (uus)
ch)  juhtumi asjaoludest tulenevad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.
Muudatusettepanek 665
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 7
7.  Iga liikmesriik kehtestab õigusnormid selle kohta, kas ja millisel määral võib haldustrahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.
7.  Iga liikmesriik kehtestab õigusnormid haldustrahvide määramise kohta selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.
Muudatusettepanek 666
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 8 a (uus)
8a.  Käesolevas artiklis osutatud karistuste ega nendega seotud kohtukulude ja kahju hüvitamise nõuete suhtes ei tohi kohaldada pakkujate ja turustajate, importijate, juurutajate või muude kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingulisi tingimusi ega muud liiki kulude jagamise kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 667
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 8 b (uus)
8b.  Riiklikud järelevalveasutused annavad kooskõlas käesoleva artikliga igal aastal tehisintellektiametile aru trahvidest, mille nad on kõnealusel aastal määranud.
Muudatusettepanek 668
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 8 c (uus)
8c.  Kui pädevad asutused kasutavad käesoleva artikli kohaseid volitusi, kohaldatakse vastavalt liidu ja siseriiklikule õigusele asjakohaseid menetluslikke tagatisi, sealhulgas õiguskaitsevahendeid ja nõuetekohast menetlust.
Muudatusettepanek 669
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt a
(a)  rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed;
a)  rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi eesmärki ning mõjutatud isikute arvu ja neile tekitatud kahju suurust ning võimalikku asjaomast varasemat rikkumist;
Muudatusettepanek 670
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  liidu institutsiooni, asutuse või organi poolt võetud meetmed mõjutatud isikutele tekitatud kahju leevendamiseks;
Muudatusettepanek 671
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab)  liidu institutsiooni, asutuse või organi vastutuse suurus, võttes arvesse tema rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
Muudatusettepanek 672
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt b
(b)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks tehtav koostöö, kaasa arvatud Euroopa Andmekaitseinspektori poolt varem asjaomase liidu institutsiooni, asutuse või organi suhtes samas küsimuses määratud meetmete järgimine:
b)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks tehtava koostöö määr, kaasa arvatud Euroopa Andmekaitseinspektori poolt varem asjaomase liidu institutsiooni, asutuse või organi suhtes samas küsimuses määratud meetmete järgimine:
Muudatusettepanek 673
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  millisel viisil sai Euroopa Andmekaitseinspektor rikkumisest teada, eelkõige kas liidu institutsioon või organ teatas rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;
Muudatusettepanek 674
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  organi aastaeelarve;
Muudatusettepanek 675
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Järgmiste rikkumiste korral kohaldatakse haldustrahve kuni 500 000 eurot:
2.  Artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral kohaldatakse haldustrahve kuni 1 500 000 eurot.
Muudatusettepanek 676
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 2 – punkt a
(a)  artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 677
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui tehisintellektisüsteem ei vasta artiklis 10 sätestatud nõuetele, kohaldatakse haldustrahvi kuni 1 000 000 eurot.
 
Muudatusettepanek 678
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 3
3.  Kui tehisintellektisüsteem ei vasta ükskõik millisele käesolevast määrusest tulenevale nõudele või kohustusele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklites 5 ja 10, kohaldatakse haldustrahvi kuni 250 000 eurot.
3.  Kui tehisintellektisüsteem ei vasta ükskõik millisele käesolevast määrusest tulenevale nõudele või kohustusele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklites 5 ja 10, kohaldatakse haldustrahvi kuni 750 000 eurot.
Muudatusettepanek 679
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 6
6.  Käesoleva artikli alusel määratud trahvidega kogutud summad kantakse liidu üldeelarvesse.
6.  Käesoleva artikli alusel määratud trahvidega kogutud summad laekuvad liidu üldeelarvesse. Trahvid ei tohi mõjutada trahvi saanud liidu institutsiooni, organi või asutuse tõhusat toimimist.
Muudatusettepanek 680
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 6 a (uus)
6a.  Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab tehisintellektiametit igal aastal trahvidest, mille ta on käesoleva artikli kohaselt määranud.
Muudatusettepanek 681
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 2
2.  Artiklis 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 11 lõikes 3, artikli 43 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 48 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 11 lõikes 3, artikli 43 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 48 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon koostab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 682
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3 a (uus)
3a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste institutsioonide, tehisintellektiameti, nõuandva kogu ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
Kui komisjon otsustab koostada delegeeritud õigusakti eelnõu, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti. See teade ei kohusta komisjoni asjaomast õigusakti vastu võtma.
Muudatusettepanek 683
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 81 a (uus)
Artikkel 81a
Määruse (EL) 2019/1020 muutmine
Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt.
Artikli 14 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
„l) õigus rakendada käesolevas artiklis sätestatud volitusi vajaduse korral ilma füüsilise kohaloluta.“
Muudatusettepanek 684
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 a (uus)
Artikkel 82a
Parem õigusloome
Arvestades artiklite 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81 ja 82 muudatusettepanekute kohaseid käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid, viib komisjon läbi analüüsi ja konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega, et teha kindlaks võimalikud lüngad ning kattumised kehtivate valdkondlike õigusaktide ja käesoleva määruse sätete vahel.
Muudatusettepanek 685
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 82 b (uus)
Artikkel 82b
Komisjoni suunised käesoleva määruse rakendamise kohta
1.  Komisjon töötab tehisintellektiametiga konsulteerides välja suunised käesoleva määruse praktilise rakendamise kohta, eriti järgmise kohta:
a)  artiklites 8–15 ja artiklites 28–28b osutatud nõuete kohaldamine;
b)  artiklis 5 osutatud keelatud kasutusviisid;
c)  oluliste muudatustega seotud sätete praktiline rakendamine;
d)  praktilised asjaolud, mille puhul III lisas osutatud tehisintellektisüsteemi väljund kujutaks endast olulist riski füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või põhiõigustele, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 2, sealhulgas III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud näited;
e)  artiklis 52 sätestatud läbipaistvuskohustuste praktiline rakendamine;
f)  artiklis 69 osutatud ELi tavakoodeksite väljatöötamine;
g)  käesoleva määruse seos muude asjakohaste liidu õigusaktidega, sealhulgas nende täitmise tagamise järjepidevus;
h)  artikli 12, artikli 28b (alusmudelite keskkonnamõju kohta) ja IV lisa punkti 3b praktiline rakendamine, eelkõige pidades silmas mõõtmis- ja logimismeetodeid, et võimaldada süsteemide keskkonnamõju, sealhulgas CO2 jalajälje ja energiatõhususe arvutusi ja aruandlust käesolevas määruses sisalduvate kohustuste täitmiseks, võttes arvesse tehnika tasemele vastavaid meetodeid ja mastaabisäästu.
Kõnealuste suuniste väljaandmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, kohalike ametiasutuste ja selliste sektorite vajadustele, mida käesolev määrus kõige tõenäolisemalt mõjutab.
2.  Liikmesriikide või tehisintellektiameti taotlusel või omal algatusel ajakohastab komisjon juba vastu võetud suuniseid, kui seda peetakse vajalikuks.
Muudatusettepanek 686
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 83 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on selliste IX lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponendid, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne [12 kuud pärast artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäeva, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama], välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide asendamise või muutmise tulemusena tehakse oluline muudatus asjaomase tehisintellektisüsteemi või asjaomaste tehisintellektisüsteemide projektis või sihtotstarbes.
1.  Nende tehisintellektisüsteemide operaatorid, mis on selliste IX lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponendid, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võtavad hiljemalt ... [4 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vajalikud meetmed, et järgida käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 687
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 83 – lõige 1 – lõik 1
Kui see on asjakohane, võetakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse, kui hinnatakse IX lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahulisi IT-süsteeme neis õigusaktides sätestatud korra kohaselt.
Käesolevas määruses sätestatud nõudeid võetakse arvesse, kui hinnatakse IX lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahulisi IT-süsteeme neis õigusaktides sätestatud korra kohaselt ning kui need õigusaktid asendatakse või neid muudetakse.
Muudatusettepanek 688
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 83 – lõige 2
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, välja arvatud lõikes 1 osutatud süsteemide suhtes, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne [artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäev, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama], ainult juhul, kui pärast nimetatud kuupäeva muudetakse oluliselt nende projekti või sihtotstarvet.
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorite suhtes, välja arvatud lõikes 1 osutatud süsteemide suhtes, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne [artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäev, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama], ainult juhul, kui pärast nimetatud kuupäeva tehakse artikli 3 lõike 23 määratluse kohaselt olulisi muudatusi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on mõeldud kasutamiseks ametiasutustele, võtavad selliste süsteemide pakkujad ja juurutajad käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalikud meetmed [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 689
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 1
1.  Komisjon annab pärast käesoleva määruse jõustumist kord aastas hinnangu sellele, kas III lisas esitatud loetelu on vaja muuta.
1.  Pärast tehisintellektiametiga konsulteerimist annab komisjon tehisintellektiameti soovituse põhjal pärast käesoleva määruse jõustumist kord aastas hinnangu sellele, kas on vaja muuta III lisas esitatud loetelu, sealhulgas laiendada olemasolevaid valdkondade pealkirju või lisada sellesse lisasse uusi valdkondade pealkirju, artiklis 5 esitatud keelatud tehisintellekti kasutusviiside loetelu ja nende tehisintellektisüsteemide loetelu, mille puhul on vaja täiendavaid läbipaistvusmeetmeid vastavalt artiklile 52.
Komisjon esitab kõnealuse hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 690
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2
2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [kolm aastat pärast artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäeva, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama,] ning pärast seda iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.
2.  Komisjon esitab koos tehisintellektiametiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt ... [kaks aastat pärast artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäeva, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama,] ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.
Muudatusettepanek 691
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt a
(a)  riigi pädevate asutuste rahaliste ja inimressursside olukord, et nad saaksid tulemuslikult täita neile käesoleva määruse alusel määratud ülesandeid;
a)  riigi pädevate asutuste rahaliste, tehniliste ja inimressursside olukord, et nad saaksid tulemuslikult täita neile käesoleva määruse alusel määratud ülesandeid;
Muudatusettepanek 692
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b a (uus)
ba)  tehisintellekti puudutavate ühtlustatud standardite ja ühtsete kirjelduste väljatöötamise tase;
Muudatusettepanek 693
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b b (uus)
bb)  kogu liidus tehisintellektisüsteemide uurimisse, arendamisse ja rakendamisse tehtavate investeeringute tase;
Muudatusettepanek 694
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b c (uus)
bc)  Euroopa koondatud tehisintellektisektori konkurentsivõime võrrelduna tehisintellektisektoritega kolmandates riikides;
Muudatusettepanek 695
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b d (uus)
bd)  määruse mõju ressursi- ja energiakasutusele ning jäätmetekkele ja muu keskkonnamõju;
Muudatusettepanek 696
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b e (uus)
be)  tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava rakendamine, võttes arvesse liikmesriikide edusammude erinevat taset ja tehes kindlaks tehisintellekti innovatsiooni takistavad tegurid;
Muudatusettepanek 697
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b f (uus)
bf)  tehisintellektisüsteemide ja alusmudelite kestlikkusega seotud erinõuete ajakohastamine, tuginedes IV lisas ja artiklis 28b sätestatud aruandlus- ja dokumenteerimisnõudele;
Muudatusettepanek 698
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b g (uus)
bg)  alusmudeleid reguleeriv õiguskord;
Muudatusettepanek 699
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 – punkt b h (uus)
bh)  ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu artiklis 28a, võttes vajaduse korral arvesse uusi äritavasid.
Muudatusettepanek 700
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 3 a (uus)
3a.  Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, millele on osutatud artikli 85 lõikes 2] hindab komisjon tehisintellektiameti toimimist, kas asutusele on antud piisavad volitused ja pädevused oma ülesannete täitmiseks ning kas käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks ja jõustamiseks oleks asjakohane ja vajalik tõsta ameti staatust ning suurendada selle jõustamispädevust ja vahendeid. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 701
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 4
4.  Komisjon hindab [kolme aasta jooksul alates artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäevast, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama,] ja pärast seda iga nelja aasta järel, kui mõjusalt ja tulemuslikult on käitumisjuhendid edendanud III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuete ja võimaluse korral muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate täiendavate nõuete kohaldamist.
4.  Komisjon hindab [ühe aasta jooksul alates artikli 85 lõikes 2 osutatud kuupäevast, mil käesolevat määrust hakatakse kohaldama,] ja pärast seda iga kahe aasta järel, kui mõjusalt ja tulemuslikult on tavakoodeksid edendanud III jaotise 2. peatükis sätestatud nõuete ja võimaluse korral muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate täiendavate nõuete kohaldamist.
Muudatusettepanek 702
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 5
5.  Lõigete 1–4 kohaldamisel esitavad nõukoda, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral teavet.
5.  Lõigete 1–4 kohaldamisel esitavad tehisintellektiamet, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral põhjendamatu viivituseta teavet.
Muudatusettepanek 703
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 6
6.  Lõigetes 1 ja 4 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste käigus võtab komisjon arvesse nõukoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.
6.  Lõigetes 14 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste käigus võtab komisjon arvesse tehisintellektiameti, Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid ning konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega. Konsulteerimise tulemused lisatakse aruandele.
Muudatusettepanek 704
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 7
7.  Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige võttes arvesse tehnika ja infoühiskonna arengut.
7.  Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige võttes arvesse tehisintellektisüsteemide mõju tervisele, turvalisusele, põhiõigustele, keskkonnale, võrdsusele ja puuetega inimeste juurdepääsule, demokraatiale ja õigusriigile ning tehnika ja infoühiskonna arengut.
Muudatusettepanek 705
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 7 a (uus)
7a.  Käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste hõlbustamiseks arendab tehisintellektiamet välja objektiivse ja osalusel põhineva metoodika riskitasemete hindamiseks, mis põhineb asjaomastes artiklites sätestatud kriteeriumidel ja uute süsteemide lisamisel järgmistesse loeteludesse: III lisas esitatud loetelu, sealhulgas olemasolevate valdkondade pealkirjade laiendamine või uute valdkondade pealkirjade lisamine sellesse lisasse; artiklis 5 sätestatud keelatud kasutusviiside loetelu ning nende tehisintellektisüsteemide loetelu, mille puhul on vaja täiendavaid läbipaistvusmeetmeid vastavalt artiklile 52.
Muudatusettepanek 706
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 7 b (uus)
7b.  Mis tahes käesoleva artikli lõike 7 või asjakohase tulevase delegeeritud õigusakti või rakendusakti kohane käesoleva määruse muudatus, mis puudutab II lisa B jaotises esitatud valdkondlikke õigusakte, võtab arvesse iga sektori regulatiivseid eripärasid ning olemasolevaid juhtimis-, vastavushindamis- ja jõustamismehhanisme ning neis loodud asutusi.
Muudatusettepanek 707
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 7 c (uus)
7c.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] teeb komisjon käesoleva määruse jõustamise hindamise ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, võttes arvesse määruse kohaldamise esimesi aastaid. Selle hindamise tulemuste põhjal ja kui see on asjakohane, lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks seoses jõustamisstruktuuriga ja vajadusega luua liidu amet tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 708
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa
TEHISINTELLEKTI MEETODID JA LÄHENEMISVIISID, millele on viidatud artikli 3 punktis 1
välja jäetud
(a)  Masinõppe lähenemisviisid, sh juhendatud õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe, kasutades mitmesuguseid meetodeid, sh süvaõpet;
(b)  loogika- ja teadmistepõhised lähenemisviisid, sh teadmuste esitamine, induktiivne (loogiline) programmeerimine, teadmusbaasid, järeldavad ja deduktiivsed masinad, (sümbol)arutlus ja eksperdisüsteemid;
(c)  statistilised lähenemisviisid, Bayesi hinnang, otsingu- ja optimeerimismeetodid.
Muudatusettepanek 709
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 6 lõike 2 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemid on järgmistes valdkondades loetletud tehisintellektisüsteemid.
Punktides 1–8a konkreetselt osutatud tehisintellektisüsteemid on kriitilise kasutuse juhud ja neid kõiki käsitatakse artikli 6 lõike 2 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemidena, tingimusel et need vastavad kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 710
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Biomeetriline tuvastamine ja füüsiliste isikute liigitamine:
1.  Biomeetrilised ja biomeetriapõhised süsteemid:
Muudatusettepanek 711
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
(a)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks füüsiliste isikute reaalajas ja tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise jaoks.
a)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks füüsiliste isikute biomeetrilise tuvastuse jaoks, välja arvatud artiklis 5 nimetatud süsteemid;
Muudatusettepanek 712
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)
aa)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud selleks, et teha biomeetriliste või biomeetriaandmete põhjal järeldusi füüsiliste isikute isikuomaduste kohta, sealhulgas emotsioonituvastussüsteemid, välja arvatud artiklis 5 nimetatud süsteemid;
punkt 1 ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks biomeetriliseks kontrolliks ja mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on isik, kes ta väidab end olevat.
Muudatusettepanek 713
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
(a)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maanteeliikluse korraldamise ja käitamise ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise turvakomponentidena.
a)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maantee-, raudtee- ja lennuliikluse korraldamise ja käitamise turvakomponentidena, välja arvatud juhul, kui need on reguleeritud ühtlustamisõigusaktide või valdkondlike õigusaktidega.
Muudatusettepanek 714
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
aa)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks vee, gaasi, kütteenergia, elektri tarnimise ning elutähtsa digitaaltaristu turvakomponentidena;
Muudatusettepanek 715
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
(a)  tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et määrata kindlaks füüsiliste isikute juurdepääs