Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/0278(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0246/2023

Esitatud tekstid :

A9-0246/2023

Arutelud :

PV 12/09/2023 - 8
CRE 12/09/2023 - 8

Hääletused :

PV 13/09/2023 - 7.7
CRE 13/09/2023 - 7.7
PV 24/04/2024 - 7.7

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0317
P9_TA(2024)0320

Vastuvõetud tekstid
PDF 375kWORD 127k
Kolmapäev, 13. september 2023 - Strasbourg
Ühtse turu hädaolukorra mehhanism
P9_TA(2023)0317A9-0246/2023

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 (COM(2022)0459 – C9-0315/2022 – 2022/0278(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98
millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime meetmete raamistik (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98
(EMPs kohaldatav tekst)
(EMPs kohaldatav tekst)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks) ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele õigeaegselt reageerida.
(1)  Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et siseturg ja selle tarneahelad võivad tõsiselt kahju saada ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki siseturu tahkusid või ei võimalda sellistele kriisidele õigeaegselt ja tõhusalt reageerida.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.
(2)  Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed siseturu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  COVID-19 pandeemia ajal avaldasid isikute vaba liikumist piiravad kooskõlastamata meetmed eriti suurt mõju elutähtsatele sektoritele, eelkõige sellistele sektoritele, mis sõltuvad liikuvatest töötajatest, sealhulgas piiriala- ja piiriülestest töötajatest, kellel oli sel ajal liidu majanduse käigus hoidmisel kanda eriline roll.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas ühtsele turule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju ühtsele turule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks.
(3)  Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, millise riikliku ametiasutusega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas siseturule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju siseturule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. Lisaks sai selgeks, et tõhusa koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel süvendas kaupade nappust ning tekitas rohkem takistusi teenuste ja isikute vabale liikumisele.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.
(4)  Vaatamata esialgsele koordineerimise puudumisele oli siseturu eeskirjadel siiski oluline roll kriisi negatiivse mõju leevendamisel ja liidu majanduse kiire taastumise tagamisel, nimelt välistades liikmesriikide ühepoolsete meetmetega seatud põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke piiranguid, ning luues tugeva stiimuli ühiste lahenduste leidmiseks, edendades seeläbi solidaarsust.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida saaks kohaldada paljude eri liiki kriiside korral, mis mõjutavad ühtset turgu.
(5)  Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eelkõige arvestades kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, millised tulevased kriisid võivad puhkeda ning oluliselt mõjutada siseturgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida kohaldataks mitmesuguste kriiside korral, mis mõjutavad siseturgu ja millel on piiriülene mõju.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Kriis võib avaldada ühtsele turule kahesugust mõju. Esiteks võib kriis takistada vaba liikumist ühtsel turul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis võimendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust ühtsel turul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda mõlemat liiki mõjuga ühtsele turule.
(6)  Kriisi mõju siseturule võib takistada vaba liikumist siseturul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis süvendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust siseturul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda kahjuliku mõjuga kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele siseturul.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda. .
(7)  Kuna tulevaste siseturgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada siseturule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda ning tugevdada nende vastupanuvõimet.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.
(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata riikliku julgeoleku ja kaitsega seotud küsimusi.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Selleks sätestatakse käesolevas määruses:
(9)  Selleks sätestatakse käesolevas määruses vajalikud vahendid, et tagada kriisi ajaks siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute, sh töötajate vaba liikumine ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele.
—  vahendid, mis on vajalikud, et tagada kriisi ajal ühtse turu, sellel tegutsevate ettevõtjate ja selle strateegiliste tarneahelate jätkuv toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele;
—  foorum piisava koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse tagamiseks ning
—  vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus (COM(2020) 727)], nõukogu määrusega (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus [hädaolukorra raamistiku määrus (COM(2021) 577)], määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse volituste laiendamist [ECDC määrus (COM(2020) 726)], ja määrusega (EL) 2022/123, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti volituste laiendamist [Euroopa Ravimiameti määrus].Seepärast tuleks hädaolukorra raamistiku määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud loetellu kantud meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega ühtse turu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.
(11)  Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) 2022/123 ja määrusega (EL) 2022/2371. Seepärast tuleks nende reguleerimisalasse kuuluvad meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega siseturu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korda, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga ühtsele turule.
(12)  Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korraldust, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga siseturule.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Selleks et võtta arvesse ühtse turu hädaolukorra erakorralist laadi ja selle võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi ühtse turu põhimõttelise toimimise seisukohast, tuleks erandkorras anda nõukogule volitused ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 281 lõikele 2.
(16)  Käesolev määrus ei tohiks piirata tööõigust ega töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust, kollektiivläbirääkimiste õigusi ega sotsiaalpartnerite autonoomiat.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.
(17)   Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251b.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Inimeste vaba liikumise taastamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.
(18)  Käesolevas määruses sätestatakse õigused ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige füüsilistele ja juriidilistele isikutele, sealhulgas ettevõtjate ajutistele ühendustele, kes pakuvad turul kriitilise tähtsusega tooteid või teenuseid. Lisaks määratletakse selles kriitiliselt olulised valdkonnad, mis on siseturu toimimise seisukohast süsteemsed ja eluliselt tähtsad, eelkõige kaupade, teenuste või isikute piiriülese vaba liikumisega seotud valdkonnad, näiteks toidu, transpordi, hoolduse, tervishoiu või infotehnoloogia alal.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise toetamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks ühtse turu hädaolukorra ajal. Nende meetmete hulka kuulub ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid.
(19)  Siseturu sujuva toimimise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega luua siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (nõukoda), kes nõustab komisjoni asjakohaste meetmete osas kriisi mõju ennetamiseks, vältimiseks ja sellele reageerimiseks. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik nimetada nõukoja liikmeks eksperdi. Komisjon peaks kutsuma nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid, sealhulgas vajaduse korral Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajaid. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlament saab kõik dokumendid liikmesriikide esindajatega samal ajal. Euroopa Parlamendil peaks samuti olema süstemaatiline juurdepääs nõukoja koosolekutele, kuhu liikmesriikide eksperdid on kutsutud. EFTA riikide esindajate osalemine vaatlejatena tuleks tagada kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ning liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste kahepoolsete lepingutega. Nõukoda peaks eelkõige abistama ja nõustama komisjoni seoses meetmetega, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, pöörates erilist tähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Kui liikmesriik võtab ühtse turu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste või kaupade vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama niipea, kui olukord seda võimaldab. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.
(20)   Oluline on kooskõlas liidu aluseks olevate väärtustega tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, eelkõige kriiside ajal. Euroopa Parlamendil on demokraatliku vastutuse tagamisel keskne roll. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise hädaolukorra ja vastupanuvõime alase dialoogi tõhustamiseks.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)   Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest.
(21)   Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse tagamiseks hädaolukordades sätestatakse käesolevas määruses liikmesriikidele kohustus määrata teabevahetuse keskasutused, kes vastutavad suhtlemise eest komisjoni määratud liidu tasandi teabevahetuse keskasutusega ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda, kas liikmesriigil on alust väita, et tema vastuvõetud piirangud inimeste vabale liikumisele on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.
(22)   Vastupanuvõime on väga oluline tagamaks, et siseturg saavutab ühe oma lõppeesmärkidest, milleks on liidu majanduse toetamine. Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma siseturu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel. Selleks et tagada kõigi osalejate valmisolek kriisiks, on vaja kehtestada eeskirjad vähemalt iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestide, ning koolituste ja kriisiprotokollide abil, kaasates mitte ainult asjaomased riiklikud ametiasutused, vaid ka sidusrühmad, näiteks ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja eksperdid. Samuti on oluline kehtestada eeskirjad kriitilise tähtsusega kaupade strateegiliste reservide kohta, et tagada nõuetekohane teabevahetus ja toetada liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse.
(23)   Kriitilise tähtsusega sektorite kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada metoodika, milles võetakse arvesse konkreetseid kriteeriume, nimelt kaubavooge, nõudlust ja pakkumist, tarnimise koondumist, liidu ja üleilmset tootmist ja tootmisvõimsust väärtusahela eri etappides ning ettevõtjate vastastikust sõltuvust.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel, peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu.
(24)   Oluline on enne siseturu hädaolukorda, valvsusrežiimi ajal teha kindlaks ja jälgida kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist. Selleks et võtta arvesse valvsusrežiimi aktiveerimist ja selle võimalikke tagajärgi siseturu nõuetekohasele toimimisele, tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikele 2 rakendusvolitused nimetatud režiimi aktiveerimiseks. Valvsusrežiim tuleks aktiveerida maksimaalselt kuueks kuuks, võimalusega pikendada seda sama pikaks ajavahemikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, mis käsitlevad valvsusrežiimi ajal teostatavat järelevalvet kaupade tarneahelate, kriitilise tähtsusega teenuste ja kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumise ning kõige olulisemate ettevõtjate nimekirja üle.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult.
(25)   Komisjon peaks konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite alusel hoolikalt hindama siseturu toimimise häirete tõsidust ja kriisi mõju, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevas määruses sätestatud kriteeriume.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)   Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks vajaduse korral kaasnema teatavate kriisireageerimismenetluste kohaldamine, millega kohandatakse liidu ühtlustatud normidega hõlmatud kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule viimist reguleerivad õigusnorme. Need kriisireageerimismenetlused peaksid võimaldama kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupu kiiresti turule viia. Vastavushindamisasutused peaksid muude kaupade asemel, mille taotlus on juba menetlemisel, eelisjärjekorras hindama kriisi seisukohast oluliste kaupade vastavust. Teisalt peaksid riiklikel pädevatel asutustel juhul, kui vastavushindamises esineb põhjendamatuid viivitusi, olema võimalik anda luba kaubale, mis ei ole veel vastavale turule viimiseks läbinud kohaldatavat vastavushindamist, tingimusel et kaup vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele. Selline luba kehtib ainult selle välja andnud liikmesriigi territooriumil ja piirdub ühtse turu hädaolukorra kestusega. Selleks et hõlbustada kriisi seisukohalt oluliste kaupade pakkumise suurendamist, tuleks lisaks vastavuseelduse mehhanismis näha ette teatav paindlikkus. Ühtse turu hädaolukorra puhul peaks kriisi seisukohalt oluliste kaupade tootjatel samuti olema võimalik tugineda riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad harmoneeritud Euroopa standarditega samaväärsel tasemel kaitse. Kui viimasena nimetatud standardid puuduvad või nendega vastavuse tagamine on muutunud ühtse turu häirete tõttu ülemäära raskeks, peaks komisjonil olema võimalik anda välja vabatahtlikke või kohustuslikke ühtseid tehnilisi kirjeldusi, et pakkuda tootjatele kasutusvalmis tehnilisi lahendusi.
(26)   Selleks et võtta arvesse siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise erandlikku loomust ja võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis võivad negatiivselt mõjuda kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele, ning selleks, et tagada asjakohane avalik kontroll, tuleks siseturu hädaolukorrarežiimi rakendada üksnes seadusandliku aktiga, mis vormistatakse otsusena komisjoni ettepaneku kohta ning mille Euroopa Parlament ja nõukogu viivitamata ühiselt vastu võtavad. Selleks et reageerida vajadusele teha kriisi ajal kiiresti otsuseid, võiks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise otsused vastu võtta kiirmenetlusega, kuna selliseid menetlusi on ka varem edukalt kasutatud.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Et teha vastavat valdkonda käsitlevates liidu ühtlustatud normides selliseid kriisiga seotud kohandusi, tuleb sihipäraselt kohandada järgmist 19 valdkondlikku raamistikku: direktiiv 2000/14/EÜ, direktiiv 2006/42/EL, direktiiv 2010/35/EL, direktiiv 2013/29/EL, direktiiv 2014/28/EL, direktiiv 2014/29/EL, direktiiv 2014/30/EL, direktiiv 2014/31/EL, direktiiv 2014/32/EL, direktiiv 2014/33/EL, direktiiv 2014/34/EL, direktiiv 2014/35/EL, direktiiv 2014/53/EL, direktiiv 2014/68/EL, määrus (EL) 2016/424, määrus (EL) 2016/425, määrus (EL) 2016/426, määrus (EL) 2019/1009 ja määrus (EL) 305/2011. Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud ühtse turu hädaolukord ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega.
(27)   Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega. Seepärast peaks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimine vajaduse korral käivitama ka teatavad kriisireageerimismenetlused, millega reguleeritakse selliste kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule laskmist, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustatud eeskirju või mis kuuluvad üldiste ohutusraamistiku normide kohaldamisalasse ja on piiratud kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud toodetega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib strateegilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, näiteks esitada prioriteetseid tellimusi.
(28)   Liikmesriikide poolt piirangute kehtestamine kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui need on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed. Aluslepingus sätestatud põhivabadusi ei tohiks kriisi ajal peatada, ning liikmesriigid ei tohiks kasutada hädaolukorda ettekäändena asutamislepingu eeskirjadest kaugemale ulatuvate piirangute kehtestamiseks. Siseturu hädaolukorrale reageerimisel tuleks rangelt järgida nii eelnimetatud eeskirju kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirju. Kui liikmesriik võtab siseturu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama kohe, kui hädaolukorrarežiim on desaktiveeritud, või ka varem, kui seda enam ei vajata. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Selleks et kasutada ühtse turu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel.
(29)  Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid, millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.
(30)  ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid.
(31)  Inimeste vaba liikumise hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, otsustada paluda asjaomastel ettevõtjatel teatavad tellimused vastu võtta ja need eelisjärjekorras täita ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, peaks ta selgitama oma õiguspäraseid põhjusi nõude täitmisest keeldumiseks. Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.
(32)   ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed hõlmavad ühtsete kontaktpunktide loomist ning nende kättesaadavaks tegemist töötajatele ja nende esindajatele liikmesriikides ja liidu tasandil siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel ja komisjonil soovitatakse kasutada nende kontaktpunktide loomiseks ja toimimiseks olemasolevaid vahendeid. Sellised kontaktpunktid peaksid olema aktiivsed väljaspool hädaolukorrarežiimi ning aitama kaasa teabevahetusele liikmesriikide ja nõukoja vahel.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)   Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
(33)   Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172541 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67942.
(34)  Siseturu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi aktiveerimine peaks panema liikmesriikidele kohustuse teavitada komisjoni selliste meetmete vastuvõtmisest, mis on seotud kriisi seisukohast oluliste piirangutega kaupade vabale liikumisele, teenuste osutamise vabadusele ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades selgituse, milles põhjendatakse selliste meetmete kehtestamist. Selliste meetmete proportsionaalsust käsitlevas avalduses tuleks arvesse võtta meetmete mõju, nende ulatust ja eeldatavat kestust.
__________________
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/769 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(35)   Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda liikmesriikide argumentide põhjendatust. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult siseturu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja tegema seda hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 26, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.
(36)  Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega, võib ta teha otsuse, millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kavandatud meetme eelnõu muutmist või selle vastuvõtmisest loobumist. Otsuste vastuvõtmine ei piira komisjoni õigusi aluslepingute täitmise järelevalvajana, kes vastutab kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise austamise tagamise eest. Käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks peaks komisjon tõhusalt reageerima liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste kaudu.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.
(37)   Selleks et tagada kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate abistamine hädaolukorras, on oluline luua riiklikud ühtsed kontaktpunktid ja liidu tasandi ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, keda riiklikud kriisile reageerimise meetmed mõjutavad, on võimalik saada pädevatelt asutustelt asjakohast teavet, mis on esitatud selges, arusaadavas ja mõistetavas keeles ning puuetega inimestele kergesti kättesaadaval viisil.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.
(38)   Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud siseturu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele siseturu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles tuuakse välja kehtestamise põhjused ning loetletakse kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes neid meetmeid kohaldatakse.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Lisaks alustab komisjon vajaduse korral liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde kuulub vajaduse korral kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.
(39)   Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvesse võtmine kriisi ohjamisel, peaks komisjon siseturu hädaolukorrarežiimi meetmed kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ei suuda ise olukorda vabatahtlikult mõistliku aja jooksul lahendada. Sellise aktiveerimise põhjused tuleks näidata igas aktis ja arvesse tuleks võtta kõiki kriisi eri aspekte.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määrusega kindlaks määratud õigusraamistiku täiendamiseks veelgi ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(40)  Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult viimase abinõuna juhul, kui teavet on vaja siseturu hädaolukorrale nõuetekohaselt reageerimiseks, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, kelle tarneahelad on häiritud, ja seda teavet ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult, või muul viisil vabatahtlikult esitatud teabe põhjal koostöös nõukoja ja liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98, milles on sätestatud mehhanism ühtse turu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks, on harva kasutatud ja see on iganenud. Määruse hindamine näitas, et keerukates kriisiolukordades, mis ei piirdu kahe naaberliikmesriigi piiril aset leidvate juhtumitega, ei ole selles sätestatud lahendused tegelikkuses piisavad. Seepärast tuleks see kehtetuks tunnistada,
(41)   Kui siseturu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib kriitilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib siseturu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, nagu prioriteetsed tellimused.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 a (uus)
(41a)  Kui siseturu hädaolukorra ajal on siseturul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et siseturul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama või neil oleks piisav suutlikkus vajalike kaupade või teenuste pakkumiseks, peaks komisjonil olema võimalik viimase abinõuna soovitada liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada või nõuda tootjate tootmisvõimsuse või teenuseosutajate suutlikkuse suurendamist või ümbersuunamist kriisiolukordadega seotud teenuste osutamiseks. Sel juhul peaks komisjon teatama liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetama liikmesriike ja andma neile nõu paindlikkuse asjus, mis on liidu õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 b (uus)
(41b)  Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 c (uus)
(41c)   Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid üles täitma eelisjärjekorras kriisi olukorras oluliste kaupade tellimusi või nende tootmiseks vajalike sisendite tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, nõuda, et asjaomane ettevõtja need tellimused vastu võtaks ja eelisjärjekorras täidaks, ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, tuleb tal esitada õiguspärased põhjused, miks ta nõudmise täitmisest keeldub.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 d (uus)
(41d)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda lisaks rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete, nimelt prioriteetsete tellimuste kehtestamiseks siseturu hädaolukorra ajal, et neile oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga, mis hõlmab vajaduse korral asjakohast hüvitist kõigi ettevõtja lisakulutuste eest, sealhulgas selliste kulude eest, mis tulenevad näiteks väljaspool liitu sõlmitud lepingutest või tootmisliinide muutmisest. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 e (uus)
(41e)  Lisaks, kui liikmesriiki mõjutab kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tõsine nappus, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja täpsustada vajalikud kogused. Komisjon peaks edastama teabe kõigile pädevatele asutustele ja ühtlustama liikmesriikide vastuste koordineerimist. Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 f (uus)
(41f)  Selleks et kasutada siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel. Samuti on oluline tagada, et liikmesriigid kooskõlastaksid enne kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hangete menetluste algatamist komisjoni ja nõukoja toetusel oma tegevust. Läbipaistvus on tulemuslike riigihangete aluspõhimõte, mis parandab konkurentsi, suurendab tõhusust ja loob võrdsed tingimused. Euroopa Parlamenti tuleks teavitada käesoleva määruse kohastest ühishangetega seotud menetlustest ning talle tuleks taotluse korral anda juurdepääs nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingutele, tingimusel et tagatakse tundliku äriteabe, sealhulgas ärisaladuste piisav kaitse.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 g (uus)
(41g)  On vaja kehtestada reeglid digivahendite kohta, et tagada valmisolek võimalikele tulevastele hädaolukordadele õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks ning tagada siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine kriisi ajal ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Selliste vahendite loomisel peaks komisjon püüdma tagada koostalitlusvõime juba olemasolevate digitaalsete vahenditega, nagu siseturu infosüsteem, et vältida nõuete dubleerimist ja täiendavat halduskoormust. Määruses tuleks ka sätestada asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse eeskirjad ning kehtestada digivahendid, et tagada elutähtsate kaupade ja teenuste kiirkoridoride toimimine eesmärgiga kiirendada lubade andmise, registreerimise või deklareerimise menetlusi. Lisaks peaks komisjon kõigi majandustegevuses osalejate, eelkõige ettevõtjate ja kodanikuühiskonna tõhusamaks kaasamiseks looma sidusrühmade platvormi, et hõlbustada ja julgustada vabatahtlikku reageerimist siseturu hädaolukordadele.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 h (uus)
(41h)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 28, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 i
(41i)  Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 j (uus)
(41j)   Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut nõukoja tööle, stressitestidele, koolitusele ja kriisiprotokollidele, hädaolukorrarežiimi aktiveerimise kriteeriumidele ning digivahendite kasutamisele. Lisaks tuleks aruanded esitada pärast hädaolukorrarežiimi desaktiveerimist. Need aruanded peaksid sisaldama hinnangut hädaolukordadele reageerimise süsteemi toimimise ja erakorraliste meetmete mõju kohta põhiõigustele, nagu ettevõtlusvabadus, töö otsimise ja töötamise vabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks kollektiivläbirääkimiste õigust ja kollektiivse tegutsemise õigust kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), sealhulgas töötajate õigust kollektiivselt kaitsta oma huve, sealhulgas streikida. Lisaks ei tohiks käesolev määrus mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 k (uus)
(41k)   Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peaksid olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad asjakohasest rahvusvahelisest õigusest. Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 l (uus)
(41l)   Liidu raamistik peaks sisaldama piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed siseturu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 m (uus)
(41m)   Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse täiendamiseks veelgi siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 n (uus)
(41n)   Nõukogu määruses (EÜ) nr 2679/98 on sätestatud mehhanism siseturu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks ja nendest teatamiseks. Selleks et vältida kriisiolukordades teatamisnõuete dubleerimist, tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta. Määrus (EÜ) nr 2679/98 ei tohiks mingil viisil mõjutada liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õigusega. Samuti ei tohiks see piirata õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid, neid sõlmida ja jõustada, ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega luuakse meetmete raamistik, millega ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele, et kaitsta kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist ning tagada ühtsel turul strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus.
1.  Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud eeskirjade raamistiku, et tugevdada selle vastupanuvõimet, tagada tõhus reageerimine kriisidele ning hõlbustada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud meetmete hulka kuuluvad:
välja jäetud
a)  nõuanderühm, mis annab komisjonile nõu, millised meetmed on asjakohased, selleks et ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele;
b)  asjaomase teabe hankimise, jagamise ja vahetamise meetmed;
c)  erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed;
d)  meetmed, mille eesmärk on tegeleda selliste oluliste juhtumite mõjuga ühtsele turule, mis ei ole veel toonud kaasa ühtse turu hädaolukorda (ühtse turu valvsusrežiim), sealhulgas valvsusmeetmed;
e)  meetmed, mille eesmärk on tegeleda ühtse turu hädaolukordadega, sealhulgas hädaolukorra reageerimismeetmed.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Liikmesriigid vahetavad nii omavahel kui ka komisjoniga korrapäraselt teavet kõigis küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.
välja jäetud
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Komisjon võib hankida mis tahes erialast ja/või teaduslikku teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – pealkiri
Kohaldamisala
Kohaldamisala
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1
1.  Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist.
1.  Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt siseturu toimimist, ilma et see piiraks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a
a)  direktiivi 2001/83/EÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud ravimid;
a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud ravimid;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
c)  määruse (EL) .../... (milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus])44 artikli 3 punktis 8 määratletud ja nõukogu määruse (EL) .../... ettepaneku (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus)45 artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu kantud meditsiinivahendid;
c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/237145 artikli 3 punktis 10 määratletud muud meditsiinivahendid;
__________________
__________________
44[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks]
45[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks]
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f
f)  finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.
f)  finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes käesoleva määruse artikleid 16–20 ja artiklit 41.
3.  Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes artikleid 16–20 ja artikleid 41–41c.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesolev määrus ei piira nõukogu rakendusotsuses (EL) 2018/1993 sätestatud ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 5
5.  Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade (ELi toimimise lepingu artiklite 101–109 ja nende rakendusmääruste), sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
5.  Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade, sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Käesolev määrus ei piira komisjoni õigust:
6.  Käesolev määrus ei piira isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide, eelkõige määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 6 – punkt a
a)  alustada liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendused tarneahela häirete vältimiseks, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde võib vajaduse korral kuuluda kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel või
välja jäetud
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 6 – punkt b
b)  hinnata, kas kaupade ekspordile on asjakohane kehtestada piiranguid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/47948 tulenevate liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega.
välja jäetud
__________________
48 ELT L 83, 27.3.2015, lk 34.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 6 a (uus)
6a.  Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse teostamist ega õigust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga. See ei tohiks ka mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt riigisisesele õigusele või riigi tavadele.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 7
7.  Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.
välja jäetud
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 8
8.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ega nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.
välja jäetud
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1
1)  „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline;
1)  „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on kahjulik mõju kaupade, teenuste või isikute vabale liikumisele siseturul;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
2)  „ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärsest häirest, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks;
2)  „siseturu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda kriisi tekkimise ohuga, mis toob kaasa kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärse häire, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda siseturu hädaolukorraks;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „ühtse turu hädaolukord“ – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud;
3)  „siseturu hädaolukorrarežiim“ oluline laiaulatuslik mõju, mida põhjustab siseturule kriis, mis tõsiselt häirib kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul hädavajalikud;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „strateegilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt;
4)  „kriitilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra, rahvatervise või keskkonna seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks siseturu toimimist märkimisväärselt, eelkõige kaupade, teenuste või inimeste vaba liikumist;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5
5)  „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või mitmekesistada;
5)  „olulise tähtsusega kaubad, teenused ja töötajad“ – kaubad, teenused ja töötajate kategooriad, mis on hädavajalikud siseturu toimimise tagamiseks kriitilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või vajadusel mitmekesistada;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6
6)  „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on ühtse turu hädaolukorra ajal hädavajalikud ühtsel turul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;
6)  „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on siseturu hädaolukorra ajal hädavajalikud siseturul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7
7)  „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest strateegilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.
7)  „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest liikmesriigi kontrolli all olevatest kriitilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib siseturu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – pealkiri
Nõuanderühm
Siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Luuakse nõuanderühm.
1.  Luuakse siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (edaspidi „nõukoda“).
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.
2.  Nõukotta kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud ekspert. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad.
3.  Nõukoda juhatab komisjon, kes pakub ka sekretariaaditeenuseid. Asjakohasel juhul võib komisjon konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi.
__________________
49 ELT L 1, 3.1.1994, lk 3.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon kutsub nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kooskõlas kahepoolsete või rahvusvaheliste lepingutega. Asjakohasel juhul kutsub komisjon nõukoja koosolekutele vaatlejatena osalema ka huvitatud isikuid esindavaid organisatsioone, eelkõige ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajaid. Komisjon võib kutsuda nõukoja töös ajutiselt osalema ka eksperte, kes on pädevad kriisiga seotud küsimustes.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
3b.  Nõukoda võib vastu võtta arvamusi, soovitusi või aruandeid, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks isikuandmeid või ärisaladusi. Komisjon võtab nõukoja arvamusi, soovitusi ja aruandeid läbipaistval viisil täiel määral arvesse.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
4.  Selleks et tugevdada siseturu vastupanuvõimet, abistab ja nõustab nõukoda komisjoni artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks järgmiste ülesannete täitmisel:
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a
a)  ettepanekute tegemine ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse kriisiprotokollidesse;
a)  ettepanekute tegemine siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse artiklis 6 osutatud kriisiprotokollidesse;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b
b)  selliste oluliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on komisjoni hoiatanud.
b)  selliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid või muud asjaomased sidusrühmad on komisjoni hoiatanud vastavalt artiklile 8, ning nende mõju kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b a (uus)
ba)  liikmesriikidele kriitilise tähtsusega kaupade reservi loomise soovitamine, et valmistuda siseturu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b b (uus)
bb)  prognooside kogumine võimaliku kriisi kohta, andmete analüüsimine ja turuteabe andmine;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b c (uus)
bc)  ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajate ja esindusorganisatsioonidega ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b d (uus)
bd)  muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b e (uus)
be)  registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud siseturgu ja selle tarneahelaid.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b f (uus)
bf)  meetmete võtmine kooskõlas käesoleva määrusega siseturu vastupanuvõime tugevdamiseks, näiteks korraldades koolitusi ja simulatsioone ning tehes stressitestide raames kindlaks asjaomased ettevõtjad ja tarneahelad.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5.  Artiklis 9 nimetatud valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
5.  Artiklis 9 nimetatud siseturu valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a
a)  artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;
a)  valvsusrežiimi kehtestamise või lõpetamise kriteeriumide olemasolu ja eelkõige artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b
b)  tulevikusuundade analüüside, andmeanalüüside ja turuteabe kogumine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c
c)  ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;
välja jäetud
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d
d)  muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt e
e)  teabevahetuse ja teabe jagamise hõlbustamine, sealhulgas muude asjaomaste asutuste ja kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f
f)  registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Artiklis 14 nimetatud hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
6.  Artiklis 14 nimetatud siseturu hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 – punkt b
b)  selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;
b)  piisavate ja usaldusväärsete tõendite põhjal selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 – punkt c
c)  nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud ühtse turu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;
c)  nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud siseturu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 – punkt e
e)  teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele.
e)  teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikidega, pöörates eriti tähelepanu EFTA liikmetele, kandidaatriikidele ja arenguriikidele, ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 7
7.  Komisjon tagab kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Vajaduse korral teeb nõuanderühm tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja ELi terviseturbe raamistiku kaudu rakendatavate meetmetega. Nõuanderühm tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega.
7.  Komisjon tagab Euroopa Parlamendi ja kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Komisjon tagab eelkõige kogu teabele võrdse juurdepääsu, nii et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad kõik dokumendid samal ajal. Vajaduse korral teeb nõukoda tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, ELi terviseturbe raamistiku ja kiibimääruse kohase mehhanismi kaudu rakendatavate meetmetega. Nõukoda tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 8
8.  Nõuanderühm kohtub vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõuanderühm komisjoni ettepaneku alusel ja tema nõusolekul vastu oma töökorra.
8.  Nõukoda tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõukoda vastu oma töökorra.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 8 a (uus)
8a.  Nõukoda võtab koostöös komisjoniga igal aastal vastu tegevusaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 9
9.  Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Hädaolukorra ja vastupanuvõime alane dialoog
1.   Et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlament kutsuda enda määratud eksperdi ja komisjoni arutama järgmist:
a)   nõukoja poolt vastu võetud arvamused, soovitused ja aruanded;
b)   stressitestide tulemused;
c)   valvsusrežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik III osa kohaselt vastu võetud meetmed;
d)   hädaolukorrarežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik IV osa kohaselt vastu võetud meetmed;
e)   kõik meetmed, mis piiravad kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist.
2.   Euroopa Parlament võib kutsuda liikmesriikide esindajaid osalema lõikes 1 osutatud dialoogis.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet.
1.  Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sellised teabevahetuse keskasutused edastavad võimaluse korral reaalajas ka kogu kriisiga seotud teabe artiklis 21 osutatud riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega. Ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega.
2.  Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ning vajaduse korral muude asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutustega. Siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega, sealhulgas seoses kriisiolukorraga seotud teabega, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 41.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Võttes arvesse nõuanderühma arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust raamistikuga, milles määratakse kindlaks ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, eelkõige järgmine:
1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning pärast liikmesriikidega konsulteerimist on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust üldise raamistikuga, milles määratakse kindlaks siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisiks valmisoleku, kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, ja eelkõige seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
a)  ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamise pädevusega riiklike ja liidu asutuste koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites;
a)  koostöö riiklike pädevate asutuste vahel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning liidu tasandi pädevate asutuste vahel siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
c)  koordineeritud lähenemine üldsusele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;
c)  koordineeritud lähenemine üldsusele ja asjaomastele sidusrühmadele, sh ettevõtjatele suunatud kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d
d)  raamistiku haldamine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
a)  ülevaade asjaomastest riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt siseriiklikule õiglusele;
a)  ülevaade riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi raames vastavalt siseriiklikule õiglusele;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
b)  konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks;
b)  konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud siseturu võimalike hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  sotsiaalpartneritega konsulteerimine selle üle, milline on mõju töötajate vabale liikumisele kriitilise tähtsusega valdkondades;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
c)  tehnilise tasandi koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites;
c)  tehnilise tasandi koostöö valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis siseturu sektorites;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt d
d)  riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes asjakohaselt arvesse olemasolevaid struktuure.
d)  riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes arvesse olemasolevaid struktuure.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võib nõukoja arvamust arvesse võttes algatada, julgustada ja hõlbustada ettevõtjate vabatahtlike kriisiprotokollide koostamist, et tulla toime siseturu hädaolukordadega, mis on rangelt piiratud erakorraliste asjaoludega. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon vabatahtlike kriisiprotokollide koostamisse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioone või muid asjaomaseid organisatsioone. Vabatahtlikes kriisiprotokollides sätestatakse
a)  vabatahtlikus kriisiprotokollis käsitletava häire konkreetsed parameetrid ja sellega taotletavad eesmärgid;
b)  iga osaleja roll, ettevalmistavad meetmed, mille ta peab võtma, ja nende roll pärast kriisiprotokolli käivitamist;
c)  menetlus, mille alusel määratakse kindlaks, millal ja kuidas kriisiprotokoll toimib;
d)  meetmed võimalike siseturu hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks, piirdudes rangelt sellega, mis on vajalik nende lahendamiseks;
e)  kaitsemeetmed kaupade, teenuste ja töötajate vabale liikumisele avalduva mis tahes negatiivse mõju kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Lõikes 1 nimetatud raamistiku toimimise tagamiseks võib komisjon korraldada koos liikmesriikidega stressiteste, simulatsioone ning tegevuse ajal ja järel tehtavaid ülevaatusi ning vajaduse korral teha asjaomastele liidu asutustele ja liikmesriikidele ettepanekuid raamistiku ajakohastamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Komisjon korraldab määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorra koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse alal. Simulatsioonide korraldamisel võtab komisjon aluseks võimalikud ühtse turu hädaolukorra stsenaariumid ja kaasab kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajad.
1.   Komisjon töötab välja määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele ja ettevõtjatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorraks ettevalmistamise, kriisiolukorra koordineerimise, koostöö, kommunikatsiooni ja teabevahetuse alal ning korraldab seda korrapäraselt. Komisjon korraldab simulatsioone, millesse ta kaasab teabevahetuse keskasutuste töötajad ning muud asjaomased osalejad, sh ettevõtjad, või asutused, kes osalevad siseturu hädaolukordade ennetamises, nendeks valmisolekus ja neile reageerimises.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
1a.  Eelkõige töötab komisjon välja koolitusprogrammi, mis on saadud varasematest kriisidest saadud kogemustest, sealhulgas kogu hädaolukordade ohjamise tsükli aspektidest, ja haldab seda, et kriisidele kiiresti reageerida. Programm sisaldab järgmist:
a)  kõikide asjakohaste meetmete jälgimine, analüüsimine ja hindamine, et hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist;
b)  riiklikul ja liidu tasandil parimate tavade ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud parimate tavade rakendamise edendamine;
c)  suuniste väljatöötamine teadmiste levitamiseks ja erinevate ülesannete täitmiseks riiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
d)  asjakohaste uute tehnoloogiate ja digivahendite kasutuselevõtu ja kasutamise soodustamine, et reageerida siseturu hädaolukordadele.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 b (uus)
1b.  Häireolukorras oleva liikmesriigi taotlusel võib komisjon lähetada kohapeale eksperdirühma, kes annab nõu valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta, võttes eelkõige arvesse selle liikmesriigi vajadusi ja huve.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Stressitestid
1.  Selleks et tagada kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste vaba liikumine ja kättesaadavus ning ennetada siseturu häireid ja nendeks valmistuda, viib komisjon nõukoja arvamust arvesse võttes läbi ja koordineerib stressiteste, sealhulgas simulatsioone ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, eelkõige komisjoni poolt kindlaks määratud elutähtsates sektorites.
Eelkõige kutsub komisjon kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajaid simulatsioonides osalema ning
a)  töötab välja stsenaariumid ja parameetrid, mis kajastavad siseturu hädaolukordadega seotud spetsiifilisi riske ja mille eesmärk on teha kindlaks haavatavused kriitilise tähtsusega valdkondades ning hinnata võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele;
b)  teeb kindlaks asjaomased ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid ning muud asjaomased osalejad või asutused, kes on seotud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega, ning kutsub neid osalema vabatahtlikkuse alusel;
c)  hõlbustab vastastikuseid eksperdihinnanguid ja soodustab hädaolukordadeks valmisoleku strateegiate väljatöötamist;
d)  määrab koostöös kõigi asjaosalistega kindlaks riskimaandamismeetmed pärast stressitestide lõpuleviimist.
2.  Komisjon viib korrapäraselt ja vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi stressitestid, mis hõlmavad põhjalikke kogu liitu hõlmavaid stressiteste või konkreetseid geograafilisi piirkondi või piirialasid.
3.  Komisjon edastab stressitestide tulemused nõukojale ja avaldab nende kohta aruande.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 b (uus)
Artikkel 7b
Elutähtsate sektorite kaardistamine
1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu tasandi asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika kaardistamise läbiviimiseks, et määrata kindlaks elutähtsad sektorid.
2.  Lõikes 1 osutatud metoodika kohaldamisel võtab komisjon arvesse järgmist:
a)  kaubavood;
b)  nõudlus ja pakkumine;
c)  tarnete kontsentreeritus;
d)  liidu ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus väärtusahela eri etappides;
e)  ettevõtjate omavaheline seotus nii siseturul kui ka väljaspool seda tegutsevate ettevõtjatega.
3.  Komisjon viib lõikes 1 osutatud metoodikat kasutades ja nõukoja arvamust arvesse võttes korrapäraselt läbi kaardistamist, et teha kindlaks elutähtsad sektorid. Kaardistamine põhineb üksnes avalikult või kaubanduslikult kättesaadavatel andmetel ja ettevõtjatelt saadud asjakohasel mittekonfidentsiaalsel teabel.
4.  Komisjon teeb kaardistamise tulemused avalikuks.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele viivitamata mis tahes juhtumist, mis häirib või võib häirida oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist (edaspidi „oluline juhtum“).
1.  Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele koheselt mis tahes juhtumist, mis võib kaasa tuua siseturu hädaolukorra.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused kohtlevad lõikes 1 nimetatud teavet liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve.
2.  Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused võtavad liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kohelda lõikes 1 nimetatud teavet viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Selleks et määrata kindlaks, kas ühtse turu ja selle kaupade tarneahela ja teenuste osutamise ahela toimimise häire või võimalik häire on oluline ja kas selle kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist:
3.  Selleks et määrata kindlaks, kas lõikes 1 osutatud juhtumi kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a
a)  häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv;
a)  mõjutatud ettevõtjate arv kogu liidus;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b
b)  häire või võimaliku häire eeldatav kestus;
b)  juhtumi kestus või eeldatav kestus;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c
c)  geograafiline piirkond; häire või võimaliku häire mõju ulatus ühtsel turul; mõju konkreetsetele geograafilistele piirkondadele, mis on tarneahela häirete korral eriti haavatavad ja ohustatud, sealhulgas ELi äärepoolseimatele piirkondadele;
c)  geograafiline piirkond; kui suurt osa siseturust see mõjutab ja selle piiriülene mõju; mõju eriti haavatavatele või ohustatud geograafilistele piirkondadele, nt äärepoolseimatele piirkondadele;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d
d)  häire või võimaliku häire mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.
d)  nende juhtumite mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8a
Strateegilised reservid
1.  Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et luua kriitilise tähtsusega kaupade strateegilised reservid. Komisjon toetab liikmesriike, et aidata neil oma jõupingutusi koordineerida ja ühtlustada. Eelkõige tagab komisjon koordineerimise ja teabevahetuse ning edendab riikide pädevate asutuste vahelist solidaarsust seoses kriisi korral oluliste kaupade või teenuste nappusega või strateegilise reservi loomisega kriitilise tähtsusega kaupade jaoks. Käesoleva artikli kohaldamisalast jäävad välja otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 kohaselt rescEU reservi kuuluvad vahendid.
2.  Lõikes 1 osutatud teabe ja parimate tavade vahetamine võib hõlmata eelkõige järgmist:
a)  lõikes 1 osutatud nappuse tõenäosus ja võimalik mõju;
b)  liidus ettevõtjate olemasolevate varude ja strateegiliste reservide suurus ning teave ettevõtjate käimasoleva tegevuse kohta oma varude suurendamiseks;
c)  selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmise kulu;
d)  alternatiivsete tarnete võimalused ja alternatiivsete tarnete potentsiaal;
e)  lisateave, mis võimaldaks tagada selliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse.
Sellist teavet ja parimaid tavasid vahetatakse turvalise teabevahetuskanali kaudu.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
III osa – pealkiri
Ühtse turu valvsusolukord
Siseturu valvsusrežiim
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Selline rakendusakt sisaldab järgmist:
1.  Kui komisjon on nõukoja esitatud arvamust ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriume nõuetekohaselt arvesse võttes seisukohal, et artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Selline rakendusakt sisaldab järgmist:
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
a)  kriisi võimaliku mõju hinnang;
a)  oodatava kriisi võimaliku mõju hinnang, sealhulgas piirialade ja äärepoolseimate piirkondade konkreetsele olukorrale;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
b)  asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning
b)  asjaomase kriitilise tähtsusega toodete, teenuste ja töötajate kategooriate loetelu ning
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
c)  võetavad valvsusmeetmed.
c)  võetavad valvsusmeetmed, sealhulgas põhjendus selliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks.
1.  Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks. Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et valvsusrežiim tuleks lõpetada, võib ta võtta vastu sellekohase arvamuse ja esitada selle komisjonile.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.
2.  Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade, teenuste ja töötajate kategooriate seisukohast ei ole artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused enam täidetud, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid.
1.  Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjon tagab lõikes 1 nimetatud eesmärgil teabe elektrooniliseks kogumiseks ja töötlemiseks standardsed ja turvalised vahendid. Äriliselt tundliku teabe ning liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda mõjutava teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud, ilma et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mille kohaselt tuleb säilitada kogutud teabe, sealhulgas ärisaladuste konfidentsiaalsus.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Liikmesriigid koostavad ja säilitavad ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis.
3.  Liikmesriigid koostavad, ajakohastavad ja säilitavad võimaluse korral ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, samuti kriitilise tähtsusega töötajate kategooriatest, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis. Ülevaate sisu on alati konfidentsiaalne.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Riiklikud pädevad asutused saadavad artikli 6 kohaselt koostatud ülevaate alusel vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele ettevõtetele, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, ja muudele nende territooriumil asutatud asjaomastele sidusrühmadele. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja/sidusrühm esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõuanderühmale.
4.  Riiklikud pädevad asutused saadavad lõike 3 kohaselt koostatud ülevaate alusel vajaduse korral vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele nende territooriumil asutatud ettevõtetele, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõukojale.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5
5.  Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning hoiavad teabenõuded miinimumi piires.
5.  Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning tagavad, et selline halduskoormus hoitakse miinimumi piires ja et austatakse teabe konfidentsiaalsust.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 6
6.  Komisjon võib paluda, et nõuanderühm arutaks strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut.
6.  Komisjon võib paluda, et nõukoda arutaks kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7
7.  Komisjon võib esitada lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal koondteabe aruande.
7.  Komisjon esitab lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule koondteabe aruande.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7 a (uus)
7a.  Komisjon võib rakendusaktiga nõuda, et liikmesriigid esitaksid artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade kohta järgmist teavet:
a)  strateegiliste reservide suurus nende territooriumil;
b)  võimalused täiendavate koguste ostmiseks.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7 b (uus)
7b.  Enne rakendusakti vastuvõtmist teeb komisjon järgmist:
a)  tõendab, et tal ei ole muud juurdepääsu sellisele teabele ja põhjendab oma vajadust, ning
b)  küsib nõukoja arvamust.
Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon ka sisulise põhjenduse.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7 c (uus)
7c.  Rakendusaktis täpsustatakse, milliste kaupade kohta tuleb teave esitada.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7 d (uus)
7d.  Teabenõue ei tohi kesta kauem kui kuus kuud ja seda ei tohi pikendada.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
IV osa – pealkiri
Ühtse turu hädaolukord
Siseturu hädaolukord
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju ühtsele turule vastab ühtse turu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:
1.  Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju siseturule vastab siseturu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
a)  kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mehhanismid, mis on loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid, ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus;
a)  kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, sh kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mõni ELi terviseturbe raamistikuga loodud mehhanism, sh määruse (EL) 2022/2372 kohane hädaolukorra raamistik;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b
b)  nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv, kes vajavad ühtse turu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;
b)  nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv või turuosa ja turunõudluse suurus, kes vajavad siseturu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c
c)  mõjutatud kaupade või teenuste olulisus muude sektorite jaoks;
c)  mõjutatud kaupade, teenuste või töötajate kriitiline tähtsus muude sektorite jaoks;
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  kaupade ja teenuste hinnanguline nappus siseturul;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d
d)  majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus;
d)  kriisi poolt majandustegevusele ja olulistele ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva tegeliku ja võimaliku mõju ulatus ja kestus;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e
e)  mõjutatud ettevõtjate suutmatus kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;
e)  asjaolu, et häirest mõjutatud ettevõtjad ei ole suutnud kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt g
g)  geograafiline piirkond, mis on või võib saada mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul;
g)  geograafiline piirkond, sealhulgas piirialad ja äärepoolseimad piirkonnad, mis on või võib saada häirest mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i
i)  asenduskaupade, -sisendite ja -teenuste puudumine.
i)  kriisi korral oluliste kaupade, sisendite või teenuste puudumine või nappus;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i a (uus)
ia)  reisipiirangute või piirikontrolli kehtestamine.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud ühtse turu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada.
1.  Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud siseturu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim.
2.  Kui komisjon teeb nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks siseturu hädaolukorra, võtab ta vastu seadusandliku ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Nõukogu võib kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiimi oma rakendusaktiga. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud, täpsustatakse nimetatud rakendusaktis.
3.  Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu lõikes 2 osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklites 11 ja 12 sätestatud meetmeid.
4.  Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklis 8a sätestatud meetmeid.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Niipea kui ühtse turu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, võtab komisjon viivitamata rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.
5.  Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise ettepaneku tegemisel esitab komisjon kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Niipea kui lõikes 3 osutatud seadusandliku aktiga on siseturu hädaolukorrarežiim kehtestatud, võtab komisjon sellise loetelu viivitamata vastu rakendusaktiga. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud komisjoni rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
6.  Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti. Nõukogu võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi pikendada rakendusaktiga, pikendades režiimi korraga maksimaalselt kuue kuu võrra.
1.  Kui komisjon leiab nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes ja artikli 14 lõikes 2 osutatud põhjustel, et siseturu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon püüab teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks siseturu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti.
Siseturu hädaolukorrarežiimi võib pikendada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Hädaolukorrarežiimi pikendamise kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Kui nõuanderühmal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et ühtse turu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta nõukogule viivitamata ettepaneku ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks.
2.  Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et siseturu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõukoja arvamust arvesse võttes kindlaks, et siseturu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamisel kaotavad kehtivuse meetmed, mis on võetud artiklite 24–33 alusel ja nende hädaolukorra menetluste alusel, mis on lisatud vastavatesse liidu õigusraamistikesse tooteid käsitlevate valdkondlike õigusnormide muudatustena, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast. Hiljemalt kolm kuud pärast ühtse turu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta.
3.  Artiklite 24–33 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse. Hiljemalt kolm kuud pärast siseturu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
IV osa – II jaotis – pealkiri
Vaba liikumine ühtse turu hädaolukorra ajal
Vaba liikumine siseturu hädaolukorra ajal
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
IV osa – II jaotis – I peatükk – pealkiri
Vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise meetmed
Vaba liikumise hõlbustamise meetmed
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – pealkiri
Üldnõuded meetmetele, millega ühtse turu hädaolukorra tõttu piiratakse vaba liikumist
Keelatud piirangud vabale liikumisele siseturu hädaolukorra ajal
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Kui liikmesriigid võtavad vastu ja kohaldavad riiklikke meetmeid, et reageerida ühtse turu hädaolukorrale ja selle aluseks olevale kriisile, tagavad nad, et nende meetmed vastavad täielikult aluslepingutele ja liidu õigusele, eriti käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.
1.  Kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kehtestanud vastuseks siseturu hädaolukorrale, on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on põhjendatud õigustatud avaliku huvi eesmärkidega, nagu avalik kord, avalik julgeolek või rahvatervis, ning kui need on kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Kõik piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui olukord seda võimaldab. Lisaks tuleks kõigi piirangute puhul võtta arvesse piirialade olukorda.
2.  Kõik sellised piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse, või varem, kui piirang ei ole enam põhjendatud või proportsionaalne.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kõigi piirangute puhul tuleks võtta arvesse piirialade ja äärepoolseimate piirkondade olukorda, eelkõige piiriüleste töötajate jaoks.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Ükski kodanikele ja ettevõtetele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust.
3.  Ükski kodanikele ja ettevõtjatele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust. Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et piirata ja vähendada halduskoormust.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid ei võta järgmisi meetmeid:
a)  liidusisese kaubaekspordi või liidusisese teenuste osutamise või saamise piirangud või samaväärse toimega meetmed;
b)  diskrimineerimine liikmesriikide vahel või kodanike vahel (sealhulgas nende rollis teenuseosutaja või töötajana) otseselt või kaudselt nende kodakondsuse alusel või ettevõtete vahel nende registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha alusel või
c)  vaba liikumise piirangud või reisipiirangud inimestele, kes on seotud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmise, hooldamise või transpordiga või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega, või muud samaväärse toimega meetmed, mis:
i)  põhjustavad vajalike töötajate nappust siseturul ja seeläbi häirivad kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid või põhjustavad või suurendavad selliste kaupade ja teenuste nappust siseturul või
ii)  diskrimineerivad inimesi otseselt või kaudselt nende kodakondsuse või elukoha alusel.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Komisjon võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada artikli 17 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute vaba liikumist. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 422 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
1.  Komisjon võib siseturu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada isikute vaba liikumist.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Kui komisjon teeb ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab ühtse turu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 17 lõike 6 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada ühtse turu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist.
2.  Kui komisjon teeb siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab siseturu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 16 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada siseturu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – pealkiri
Teatamine
Teatamine ja teave
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1
Ühtse turu hädaolukorra ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisi seisukohast oluliste meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti kriisiga seotud piirangutest isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades nimetatud meetmete põhjused.
Siseturu valvsusrežiimi või siseturu hädaolukorrarežiimi ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisiga seotud meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti vastu võetud meetmetest, millega piiratakse isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, lisades nimetatud meetmete põhjused.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Liikmesriik esitab komisjonile avalduse, milles põhjendatakse, miks nimetatud meetme jõustamine on põhjendatud ja proportsionaalne, juhul kui teatatud meetmes ei ole neid põhjusi veel selgitatud. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile avalduse selle kohta, et selliste meetmete rakendamine on mittediskrimineeriv, põhjendatud ja proportsionaalne, ning lisavad võimaluse korral konkreetsed tõendid. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõuanderühmaga.
4.  Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõukojaga.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5
5.  Kui nõuanderühm otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai asjaomast meedet käsitleva teate.
5.  Kui nõukoda otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates teate saamisest.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 6
6.  Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.
6.  Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks vastavalt käesoleva artikli lõikele 15 konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 8
8.  Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artiklitega 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.
8.  Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artikliga 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning kehtestab uue tähtaja, mis ei ületa 30 päeva. Ta teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 9
9.  Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid; asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse.
9.  Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid ja asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 10
10.  Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb lõike 8 kohaselt esitatud märkuste arvesse võtmiseks võtta, kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest.
10.  Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb võtta kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest koos põhjendustega, kuidas ta võtab lõike 8 kohaselt esitatud märkuseid arvesse.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 11
11.  Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta hoiduks teatatud meetme eelnõu vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile.
11.  Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta muudaks teatatud meetme eelnõu või hoiduks seda vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 12
12.  Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile.
12.  Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 13
13.  Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 30 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.
13.  Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 15 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 14
14.  Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklitele 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus.
14.  Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklile 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 15
15.  Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole konfidentsiaalne, välja arvatud teate esitanud liikmesriigi sõnaselge nõude korral. Sellise nõude saab esitada ainult meetme eelnõu kohta ja seda tuleb põhjendada.
15.  Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel esitatud teave avalikustatakse. Liikmesriigid võivad nõuda, et meetme eelnõuga seotud teavet hoitaks konfidentsiaalsena. Sellist nõuet tuleb põhjendada.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 16
16.  Komisjon avaldab selliste ühtse turu hädaolukorraga seoses vastu võetud liikmesriikide meetmete teksti, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist ning millest on teatatud käesolevas artiklis nimetatud teadete või muude kanalite kaudu. Meetme tekst avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates meetme laekumisest.
16.  Komisjon avaldab kogu käesoleva artikli alusel esitatud teabe, välja arvatud lõike 15 kohaselt konfidentsiaalsena käsitatav teave.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 16 a (uus)
16a.  Komisjon avaldab liikmesriikide poolt seoses siseturu hädaolukorraga vastu võetud ja teatatud meetmed, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist. Kõnealused meetmed avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates nendest teatamisest.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 16 b (uus)
16b.  Liikmesriigid teavitavad kodanikke, tarbijaid, ettevõtjaid, töötajaid ja nende esindajaid ning kõiki mõjutatud sidusrühmi selgelt ja üheselt mõistetavalt meetmetest, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist, enne nende jõustumist, eelkõige artiklis 21 osutatud riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu. Liikmesriigid tagavad pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste partneritega.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a
a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimiga;
a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimiga;
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b
b)  abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega.
b)  abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  abi teabe levitamisel kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele ning nende esindajatele.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada.
2.  Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et anda kõnealust teavet kõigis liidu ametlikes keeltes, pöörates erilist tähelepanu piirialade olukorrale ja vajadustele.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:
2.  Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a
a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;
a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b
b)  abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;
b)  abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c
c)  kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamine.
c)  abi kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamisel.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liidu ühtsele kontaktpunktile eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis – pealkiri
Ühtse turu hädaolukorra reageerimismeetmed
Siseturu hädaolukorra reageerimismeetmed
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Komisjon võib rakendusaktiga artikli 24 lõike 2, artikli 26 esimese lõigu ja artikli 27 lõike 2 kohaselt võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid alles pärast seda, kui nõukogu rakendusaktiga on artikli 14 kohaselt kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim.
1.  Komisjon võib rakendusaktiga võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid üksnes juhul, kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim.
2.  Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mis on kindlaks määratud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis ja mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
2a.  Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Igakülgselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavad organisatsioonid või nendes tegutsevad ettevõtjad esitaksid talle kindlaksmääratud tähtajaks vabatahtlikkuse alusel konkreetset teavet kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida nad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, samuti teavet kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta.
1.  Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevad ettevõtjad esitaksid vabatahtlikult ja mõistliku aja jooksul kooskõlas lõikega 3 siseturu hädaolukorra seisukohast olulist spetsiifilist teavet.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt selle teabe esitamist rakendusaktiga, põhjendades selles oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida.
2.  Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt nõutud teabe esitamist soovitusega, põhjendades oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lõikes 1 nimetatud teabenõuded võivad käsitleda järgmist:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3 – punkt a
a)  komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, austades samal ajal täielikult kaubandus- ja ärisaladust ning taotledes, et nad esitaksid komisjonile iga liidus asuva tootmisrajatise järgmise kolme kuu toodangukava ning teabe kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta;
a)  komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad või millega nad sõlmivad lepinguid;
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b
b)  muu teave, mis on vajalik asjaomase tarneahelahäire või nappuse laadi ja ulatuse hindamiseks.
b)  kriisi seisukohast oluliste kaupade toodangukava teabenõudele järgneva kolme kuu kohta seoses liidus või kolmandas riigis asuvate tootmisrajatistega, mida ettevõtja käitab või millega sõlmib lepinguid.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 4
4.  Pärast seda, kui ta on kehtestanud ettevõtjatele rakendusaktiga kohustuslikud teabenõuded, saadab komisjon kõigile rakendusaktis nimetatud kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavatele organisatsioonidele ja nendes tegutsevatele ettevõtjatele ametliku otsuse, millega neilt nõutakse rakendusaktis täpsustatud teabe esitamist. Võimaluse piires kasutab komisjon olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta.
4.  Kui komisjon palub ettevõtjatel esitada teavet käesoleva artikli kohaldamiseks või nõuab selle esitamist, kasutab ta võimaluse piires olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Individuaalseid teabenõudeid sisaldavates komisjoni otsustes peab olema viide lõikes 2 osutatud rakendusaktile, millel need põhinevad, ning kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks või asjaomase ametliku statistika kogumiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt või neid esindavatelt organisatsioonidelt nõuab. Ametlik otsus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning teavet võimaluse kohta otsus asjaomase liidu õiguse alusel Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada ja teavet trahvide kohta, mis on artikliga 28 ette nähtud, kui vastuse esitamisel ei peeta kinni kehtestatud tähtajast.
5.  Individuaalseid teabenõudeid sisaldavas komisjoni soovituses peab olema viide kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg, mis ei ole pikem kui 14 päeva. Ettevõtja võib paluda tähtaja ühekordset pikendamist kuni kaks päeva enne selle lõppemist, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Komisjon vastab tähtaja pikendamise taotlusele ühe tööpäeva jooksul. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt nõuab. Soovitus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning tagatisi kaubandussaladuste ja intellektuaalomandi mitteavaldamise kohta.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6
6.  Nõutud teabe võivad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel esitada ettevõtjate omanikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.
6.  Nõutud teabe võivad asjaomaste ettevõtjate nimel esitada ettevõtjate omanikud või isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga ettevõtja esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 7
7.  Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on esitanud ettevõtjale kohustusliku teabenõude.
välja jäetud
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 8
8.  Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet, mis pärineb liikmesriikide kontaktasutustelt, nõukojalt, ettevõtjatelt või muust allikast, kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele.
2.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste, intellektuaalomandi ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4
4.  Komisjon võib esitada artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel.
4.  Komisjon võib esitada nõukojale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)
5a.  Teabenõude kaudu saadud teave kustutatakse viivitamata siseturu hädaolukorrarežiimi kehtivuse lõppemisel või niipea, kui kõik asjakohased aruanded siseturu hädaolukorrarežiimi kohta on esitatud. Komisjon ja liikmesriigid saadavad selle teabe kustutamise kinnituse asjaomastele ettevõtjatele kohe pärast selle kustutamist.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26
Artikkel 26
välja jäetud
Sihipärased muudatused tootealastes ühtlustatud õigusaktides
Kui artikli 14 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusaktiga on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja valitseb kriisi seisukohast oluliste kaupade nappus, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada hädaolukorra meetmed, mis on lisatud liidu õigusraamistikesse, mida on muudetud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast], kriisi seisukohast oluliste kaupade osas, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja hädaolukorra meetmeid kehtestatud hädaolukord hõlmab, põhjendades hädaolukorra kehtestamist ja selle proportsionaalsust ning märkides kehtestatud hädaolukorra kestuse.
Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“).
1.  Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat vabatahtlikult võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“). Komisjon täpsustab kogu asjakohase teabe, sealhulgas kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste koguse, tarne- või osutamise aja ja hinna ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul.
2.  Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu või ei täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon omal algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on vajalik ja proportsionaalne. Sellistel juhtudel annab komisjon asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena ja võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks kirjalikult, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel faktilistel, mõõdetavatel ja sisulistel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus siseturul.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 1
Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole käesoleva sätte eesmärke silmas pidades võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, või muud samavõrd tõsised asjaolud.
Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, võttes eelkõige arvesse komisjoni kindlaksmääratud hindu ja koguseid, või muud samavõrd tõsised asjaolud. Põhjused võivad hõlmata asjaomase ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid, pingutusi, tehnilist mõttekust ja pikaajalisi ärilisi tagajärgi.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2
Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind.
6.  Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote, hinna ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind, mis sisaldab vajaduse korral asjakohast hüvitist ettevõtja kõigi lisakulude eest.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – pealkiri
Ettevõtjatele kohustuslikule teabenõudele vastamata jätmise või prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid
Ettevõtjatele prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a
a)  kui ettevõtjaid esindav organisatsioon või ettevõtja esitab vastuseks artikli 24 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu vale, ebatäpset või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;
välja jäetud
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot.
2.  Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 25 000 eurot.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest.
3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 0,25 % eelmise majandusaasta kogukäibest.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 4
4.  Trahvisumma määramisel võetakse arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.
4.  Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. Arvesse võetakse ka kriisi mõju ettevõtjale ja tema äritegevusele.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a
a)  kaks aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 24 kohast teabenõuet;
välja jäetud
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt b
b)  kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 26 lõike 2 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa.
b)  kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 27 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjaid esindavale organisatsioonile võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:
1.  Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Asjaomased ettevõtjad või ettevõtjaid esindavad organisatsioonid võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva.
2.  Asjaomased ettevõtjad võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel ja neid esindavatel organisatsioonidel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
3.  Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate ja neid esindavate organisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või neid esindavatel organisatsioonidel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.
4.  Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – pealkiri
Strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine
Solidaarsus ja strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik -1 (uus)
-1.   Kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste nappuse korral, mis mõjutab üht või mitut liikmesriiki, võivad asjaomased liikmesriigid teavitada sellest komisjoni ning täpsustada vajalikud kogused ja muu asjakohase teabe. Komisjon edastab teabe kõigile pädevatele asutustele ja optimeerib liikmesriikide vastuste koordineerimist.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 1
Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 12 kohaselt loonud, osutuvad ühtse turu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada ühtse turu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks ühtse turu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi.
Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 8a kohaselt loonud, osutuvad siseturu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõukoja esitatud arvamust igati arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada siseturu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks siseturu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – pealkiri
Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks
Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu napib, soovitab ta liikmesriikidel rakendada erimeetmeid, et tagada tarneahelate ja tootmisliinide tõhus ümberkorraldamine, ning kasutada olemasolevaid varusid selleks, et kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust ja pakkumist võimalikult kiiresti suurendada.
1.  Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid napib, võib ta nõukoja arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel võtta erimeetmeid, sealhulgas tõhusate tarneahelate ja tootmisliinide tagamiseks.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2 – punkt a
a)  kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse loomise hõlbustamine;
a)  kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise suutlikkuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse või osutamise suutlikkuse loomise hõlbustamine;
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  kriisi seisukohast oluliste teenuste vaba liikumise hõlbustamine.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
V osa – pealkiri
Hanked
Avalikud hanked
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
V osa – I peatükk – pealkiri
Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade hankimine liikmesriikide nimel
Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt korraldatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste avalikud hanked liikmesriikide nimel
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1
1.  Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks.
1.  Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Komisjon hindab taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale ning põhjendab oma keeldumist.
2.  Komisjon hindab nõukojaga konsulteerides viivitamata lõikes 1 osutatud taotluse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse seda taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja nõukojale ning põhjendab oma keeldumist.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3
3.  Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke, koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused lõikes 1 nimetatud osalevate liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks.
3.  Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke,
a)  teavitab ta kõiki liikmesriike ja nõukoda oma kavatsusest hankemenetlus läbi viia ja kutsub huvitatud liikmesriike osalema;
b)   koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused, sealhulgas praktiline kord, otsuste tegemise reeglid ja kavandatavad kogused, liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui komisjon ei saa sõlmida lepingut sobiva ettevõtjaga, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriike, et võimaldada neil algatada viivitamata oma hankemenetlus.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1
1.  Artikli 34 lõikes 3 nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks, et tegutseda asjaomaste strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osaleva liikmesriikide nimel hankiva asutusena.
1.  Artikli 34 lõike 3 punktis b nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks ja see hõlmab selliseid punkte nagu pakkumuste hindamise kriteeriumid ja viis, et tegutseda asjaomaste kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osalevate liikmesriikide nimel hankiva asutusena.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2
2.  Lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega.
2.  Selle lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas kriitilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 3
3.  Komisjoni esindajad või komisjoni nimetatud eksperdid võivad teha kohapealseid kontrollkäike asjaomase strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks kasutatavatesse rajatistesse.
välja jäetud
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2
2.  Lepingud võivad sisaldada klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.
2.  Lepingud sisaldavad klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist enamiku osalevate liikmesriikide nõusolekul ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõik 1
Kui on vaja korraldada komisjoni ja ühe või mitme liikmesriikide hankija ühishange vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, võivad liikmesriigid ühiselt hangitud vahendid täies ulatuses omandada, rentida või liisida.
1.   Komisjon ja liikmesriikide üks või mitu hankijat võivad osaleda lepingupoolena ühises hankemenetluses, mis viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, et osta mõistliku aja jooksul kriitilise tähtsusega ja kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 a (uus)
1a.   Ühises hankemenetluses võivad osaleda kõik liikmesriigid ning erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikest 2 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja liidu kandidaatriigid ning Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik, eelkõige juhul, kui see on kahe- või mitmepoolse lepinguga konkreetselt ette nähtud.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 b (uus)
1b.   Pooled sõlmivad enne ühist hankemenetlust ühise hankelepingu, et määrata kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kindlaks kõnealuse menetluse praktiline kord ja otsustusprotsess seoses menetluse valikuga, pakkumuste hindamisega ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 c (uus)
1c.   Ühise hankemenetluse suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a)   see ei kahjusta siseturu toimimist ega põhjusta diskrimineerimist, kaubanduse piiramist ega konkurentsimoonutusi;
b)   sellel ei ole otsest finantsmõju nende lõikes 1a osutatud riikide eelarvele, kes ühises hankemenetluses ei osale.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 d (uus)
1d.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohaselt läbi viidavatest ühistest hankemenetlustest ja annab taotluse korral juurdepääsu lepingutele, mis on sõlmitud nende menetluste tulemusena, tingimusel et piisavalt kaitstakse tundlikku äriteavet, sealhulgas ärisaladusi, ärisuhteid ja liidu huve. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile tundliku sisuga dokumente käsitleva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikele 7.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõik 1
Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõuanderühmas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55.
Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõukojas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55. Nõukoda võib anda soovitusi selle tegevuse koordineerimiseks.
__________________
__________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõik 1
Kui artikli 16 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega.
Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega, välja arvatud artikli 34 lõikes 3a sätestatud juhtudel. Kõik hankelepingud, mis on sõlmitud käesolevat artiklit rikkudes, loetakse kehtetuks.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40
Artikkel 40
välja jäetud
Isikuandmete kaitse
1.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, kui nad töötlevad isikuandmeid määruse (EL) nr 2016/679 või eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ alusel, ega komisjoni ega vajaduse korral teiste liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi, kui nad oma ülesannete täitmise käigus töötlevad määruse (EL) nr 2018/1725 alusel isikuandmeid.
2.  Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse ainult juhul, kui see on rangelt vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt vajadusele määruste (EL) nr 2016/679 ja (EL) nr 2018/1725 tingimusi.
3.  Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi rakendamiseks rangelt vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik kindlaks teha.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
V a osa (uus)
Va osa
Digivahendid
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – pealkiri
Digivahendid
Digivahendeid käsitlevad üldsätted
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 1
Komisjon ja liikmesriigid võivad luua koostalitlusvõimelisi digivahendeid või IT-taristuid, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist. Sellised vahendid ja taristud võidakse töötada välja väljaspool ühtse turu hädaolukorda.
1.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] loovad komisjon ja liikmesriigid koostalitlusvõimelised digivahendid või IT-taristud, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist, haldavad neid ja ajakohastavad neid korrapäraselt. Sellised vahendid ja taristud töötatakse välja väljaspool siseturu hädaolukorda, et olla valmis reageerima võimalikele tulevastele hädaolukordadele aegsasti ja tõhusalt. Need hõlmavad muu hulgas standarditud, turvalisi ja mõjusaid digivahendeid teabe turvaliseks kogumiseks ja vahetamiseks seoses artikli 7a kohaldamisega, reaalajas teabega artiklis 41a osutatud riiklike piirangute kohta, artiklis 41b osutatud kiirkoridoridega ning artiklis 41c osutatud sidusrühmade platvormiga.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2
Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
2.   Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga, kasutades võimaluse korral selliseid olemasolevaid IT-vahendeid ja portaale nagu Your Europe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid vahetavad nii komisjoniga kui ka omavahel korrapäraselt teavet kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes turvalise teabevahetuskanali kaudu.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 a (uus)
Artikkel 41a
Reaalajas teave riiklike piirangute kohta
Komisjon loob spetsiaalse avaliku veebisaidi, mis hõlmab liikmesriikidelt saadud teavet liikmesriikide õigus- ja haldusnormides ette nähtud riiklike piirangute kohta, millest on komisjoni teavitatud vastavalt artiklile 19, sealhulgas teavet piirangute ulatuse ja kestuse kohta. Spetsiaalsel avalikul veebisaidil on interaktiivne kaart asjakohase reaalajas teabega nende riiklike piirangute kohta.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 b (uus)
Artikkel 41b
Kiirkoridorid
1.  Komisjon kehtestab kiirkoridorid, et hõlbustada kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist, eelkõige seoses kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenustega. Eelkõige esitab komisjon asjakohased mallid või ühtsed digitaalsed deklaratsiooni-, registreerimis- või loavormid piiriülese tegevuse jaoks, eeskätt kutselistele teenustele tervishoiu, paigalduse, hoolduse ja remondi, ehituse, toidu ja põllumajanduse valdkonnas, et kiirendada deklareerimis-, registreerimis- ja loamenetlusi, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja töötajate lähetamist. Need mallid või digitaalsed vormid on tasuta kättesaadavad kõigis liidu ametlikes keeltes ja kehtivad kõigis liikmesriikides.
2.  Kui liikmesriigid on igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kehtestanud piiril piirangud, annab komisjon kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise hõlbustamiseks teada kindlaksmääratud kohad piiri kiirkorras ületamiseks, andes muu hulgas võimaluse korral reaalajas teavet.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 c (uus)
Artikkel 41c
Hädaolukorra ja vastupidavuse valdkonna sidusrühmade platvorm
1.  Komisjon loob sidusrühmade platvormi, et hõlbustada valdkondlikke dialooge ja partnerlusi, tuues kokku peamised sidusrühmad, nimelt ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad. Platvormi eesmärk on innustada ettevõtjaid koostama vabatahtlikult tegevuskavasid siseturu hädaolukorrale reageerimiseks. Eelkõige tagab platvorm funktsiooni, mis võimaldab huvitatud sidusrühmadel järgmist:
a)  esitada vabatahtlikud meetmed, mis on vajalikud siseturu hädaolukorrale edukaks reageerimiseks;
b)  esitada teaduslikke nõuandeid, arvamusi või aruandeid kriisiga seotud küsimustes;
c)  aidata kaasa teabe ja parimate tavade vahetamisele.
2.  Komisjon ja nõukoda võtavad käesoleva määruse rakendamisel arvesse sektoripõhiste dialoogide ja partnerluste tulemusi ning sidusrühmade poolt lõike 1 kohaselt esitatud asjakohast teavet.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab ühtse hädaolukorra mehhanismi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 3 a (uus)
3a.  Enne käesoleva määruse kohase rakendusakti vastuvõtmist ja võttes arvesse selle pakilisust, avaldab komisjon selle eelnõu ja kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama mõistliku aja jooksul oma märkused.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 2
2.  Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast või mis tahes muust kaasseadusandjate määratud kuupäevast.
2.  Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 5 a (uus)
5a.  Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – pealkiri
Aruandlus ja läbivaatamine
Aruandlus, läbivaatamine ja hindamine
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule erandolukorra planeerimise, valvsusmeetmete ja ühte turu hädaolukorra reageerimissüsteemi toimimise kohta aruande, tehes vajaduse korral ettepanekuid nende parandamiseks, ja kui see on asjakohane, lisades aruandele seadusandlikud ettepanekud.
1.  Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse mõjusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut järgmise kohta:
a)  nõukoja töö, sealhulgas seoses muude asjaomaste liidu kriisiohjeorganite tööga;
b)  käesolevas määruses osutatud stressitestid, koolitus ja kriisiprotokollid;
c)  artiklis 13 osutatud hädaolukorrarežiimi kehtestamise kriteeriumid;
d)  kooskõlas Va osaga kasutusele võetud digivahendid.
Kui see on kohane, tuleb lisada aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon esitab iga kord pärast hädaolukorrarežiimi lõpetamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande hädaolukorrale reageerimise süsteemi toimimise kohta ja parandusettepanekud, kui see on vajalik. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut hädaolukorra meetmete mõju kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele, nimelt ettevõtlusvabadusele, töö otsimise ja töötamise vabadusele ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigusele, sealhulgas streigiõigusele.
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõike 1 kohaldamisel esitavad nõukoda ja liikmesriikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral kogu kättesaadava teabe.
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – pealkiri
Kehtetuks tunnistamine
Määruse (EÜ) nr 2679/98 muutmine
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõik 1
Nõukogu määrus (EÜ) 2679/98 tunnistatakse alates [kuupäev] kehtetuks.
Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 muudetakse järgmiselt.
1)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja nende täitmist tagada või esitada kollektiivhagi vastavalt riigisisesele õigusele ja/või tavale.“;
2)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5a
1.  Määruse .../2023 (siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus) artiklis 14 osutatud siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral lõpetatakse selle režiimi ajal käesoleva määruse artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamine.
2.  Lõige 1 ei piira kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest enne hädaolukorrarežiimi kehtestamist kooskõlas [siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrusega].“
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – pealkiri
Jõustumine
Jõustumine ja kohaldamine
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõik 1 a (uus)
Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [kuus kuud pärast jõustumist].

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0246/2023).

Viimane päevakajastamine: 19. detsember 2023Õigusteave - Privaatsuspoliitika