Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/0347(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0233/2023

Esitatud tekstid :

A9-0233/2023

Arutelud :

PV 12/09/2023 - 9
CRE 12/09/2023 - 9

Hääletused :

PV 13/09/2023 - 7.8
CRE 13/09/2023 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 24/04/2024 - 7.6
CRE 24/04/2024 - 7.6

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0318
P9_TA(2024)0319

Vastuvõetud tekstid
PDF 438kWORD 150k
Kolmapäev, 13. september 2023 - Strasbourg
Välisõhu kvaliteet ja Euroopa õhu puhtamaks muutmine
P9_TA(2023)0318A9-0233/2023

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2022)0542 – C9‑0364/2022 – 2022/0347(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“40 ambitsioonika tegevuskava, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mille eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu loodusvarasid ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Puhta õhu valdkonnas võeti Euroopa rohelises kokkuleppes kohustusõhukvaliteeti veelgi parandada ja viia ELi õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega. Samuti teatati selles õhukvaliteedi seiret, modelleerimist ja planeerimist käsitlevate sätete karmistamisest.
 (2)  2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“40 ambitsioonika tegevuskava, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mille eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu loodusvarasid ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Puhta õhu valdkonnas võttis komisjon endale kohustuse õhukvaliteeti veelgi parandada ja viia ELi õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega. Samuti teatati selles õhukvaliteedi seiret, modelleerimist ja planeerimist käsitlevate sätete karmistamisest.
__________________
 __________________
40 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640).
 40 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640).
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Nullsaaste tegevuskavas esitati ka visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhusaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks. Selleks tuleks praegused ja tulevased ELi õhukvaliteedi standardid kindlaks määrata etapiviisiliselt: kehtestada 2030. aastaks ja järgnevateks aastateks õhukvaliteedi vahestandardid ning arendada väljavaadet tagada hiljemalt aastaks 2050 kooskõla WHO õhukvaliteedi suunistega, tuginedes korrapärase läbivaatamise mehhanismile, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke arusaamu. Võttes arvesse, et saaste ja CO2 heite vähendamine on omavahel seotud, tuleks nullsaaste pikaajalist eesmärki püüda saavutada nii, et koos sellega väheneb ka kasvuhoonegaaside heide, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111942.
 (4)  Nullsaaste tegevuskavas esitati ka visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhusaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks. Selleks tuleks praegused ja tulevased ELi õhukvaliteedi standardid kindlaks määrata kaugeleulatuvalt: kehtestada 2035. aastaks ja järgnevateks aastateks korrapäraste ajavahemike järel õhukvaliteedi standardid, sealhulgas 2030. aastaks õhukvaliteedi vahestandardid, ning arendada väljavaadet tagada täielik jätkuv kooskõla WHO uusimate õhukvaliteedi suunistega, et saavutada hiljemalt aastaks 2050 nullsaaste eesmärk, tuginedes korrapärase läbivaatamise mehhanismile, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid. Võttes arvesse, et saaste ja CO2 heite vähendamine on omavahel seotud, tuleks nullsaaste pikaajalist eesmärki püüda saavutada nii, et koos sellega väheneb ka kasvuhoonegaaside heide, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111942.
__________________
 __________________
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  2021. aasta septembris avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) uued õhukvaliteedi suunised, mis põhinevad õhusaaste tervisemõju käsitlevate teaduslike tõendite põhjalikul analüüsil. Nende õhukvaliteedi suuniste järeldustes rõhutatakse eriti saaste kontsentratsioonide vähendamise olulisust igal tasandil ja tuuakse välja selliste tegevuste selged kasutegurid rahvatervisele ja keskkonnale. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse uusimaid teaduslikke arusaamu ja vajadust viia liidu õhukvaliteedi standardid täielikult kooskõlla WHO uusimate suunistega, et täita nullsaaste tegevuskava üldeesmärgid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Õhusaaste jätkuvast ja paremast vähendamisest tulenev ühiskondlik kasu kaalub kaugelt üles sellega kaasnevad kulud. Vastavalt komisjoni prognoosidele jäävad käesoleva direktiivi juurde kuuluva mõjuanalüüsi käigus analüüsitud mitmesuguste poliitikastsenaariumide täitmise iga-aastased otsekulud 3,3 miljardi euro ja 7 miljardi euro vahele ning monetiseeritud tervise- ja keskkonnakasud oleksid 2030. aastal 36 miljardi euro ja 130 miljardi euro vahel, mis näitab, et õhukvaliteedi poliitika kasutegurid ületavad otseselt rakendamisega seotud kulusid. Alates 2000. aastast on õhku saastav heide liidus liidu ja riiklike õigusaktide tulemusena pidevalt vähenenud.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Õhusaaste nullsaaste eesmärgi saavutamiseks asjakohaste meetmete võtmisel liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon juhinduma Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibist ja põhimõttest „saastaja maksab“ ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttest mitte tekitada kahju. Muu hulgas tuleks arvesse võtta järgmist: parema õhukvaliteedi panus rahvatervisesse, keskkonna kvaliteeti, kodanike ja ühiskonna heaolusse, tööhõivesse ja majanduse konkurentsivõimesse; energiasüsteemi ümberkujundamine, tugevam energiajulgeolek ja energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemine; toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus; säästvate ja arukate liikuvus- ja transpordilahenduste arendamine; käitumismuutuste mõju; õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel, võttes arvesse nende majanduslikke võimalusi, riigi olusid, näiteks saarte eripära, ja vajadust saavutada aja jooksul lähenemine; vajadus ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku järele asjakohaste haridus- ja koolitusprogrammide kaudu; parimad kättesaadavad ja uusimad teaduslikud tõendid, eelkõige WHO esitatud tulemused; vajadus võtta investeerimis- ja planeerimisotsustes arvesse õhusaastega seotud riske, õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kulutõhusus ja tehnoloogianeutraalsus; ning aja jooksul keskkonnaeesmärkidele vastavuse suurendamine ja kõrgemate eesmärkide seadmine.
 (5)  Õhusaaste nullsaaste eesmärgi saavutamiseks asjakohaste meetmete võtmisel liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon juhinduma Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibist, põhimõttest „saastaja maksab“ ja põhimõttest „saastamist ennetatakse ja selle mõju heastatakse tekkekohas“, Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttest mitte tekitada kahju ning inimõiguse puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale austamisest. Muu hulgas tuleks arvesse võtta järgmist: parema õhukvaliteedi panus rahvatervisesse, keskkonna kvaliteeti ja ökosüsteemi vastupanuvõimesse, kodanike heaolusse, võrdsusesse ja tundlike elanikegruppide ja haavatavate rühmade kaitsesse, tervishoiukuludesse, kestliku arengu eesmärkide saavutamisesse, kodanikuühiskonna rolli, ühiskonna heaolusse, tööhõivesse ja majanduse konkurentsivõimesse; energiasüsteemi ümberkujundamine, tugevam energiajulgeolek ja energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemine; toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus; säästvate ja arukate liikuvus- ja transpordilahenduste ning nende taristu arendamine; käitumismuutuste mõju; eelarvepoliitika mõju; õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel, võttes arvesse nende majanduslikke võimalusi, riigi olusid, näiteks saarte eripära, ja vajadust saavutada aja jooksul lähenemine; vajadus ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku järele asjakohaste haridus- ja koolitusprogrammide kaudu, sealhulgas tervishoiutöötajatele suunatud programmide kaudu; parimad kättesaadavad ja uusimad teaduslikud tõendid, eelkõige WHO esitatud tulemused; vajadus võtta investeerimis- ja planeerimisotsustes arvesse õhusaastega seotud riske; õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kulutõhusus, parimad kättesaadavad tehnoloogilised lahendused ja tehnoloogianeutraalsus; ning aja jooksul keskkonnaeesmärkidele vastavuse suurendamine ja kõrgemate eesmärkide seadmine, juhindudes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud taseme säilitamise põhimõttest.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Direktiiv aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide, eriti eesmärkide 3, 7, 10, 11 ja 13 saavutamisele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsusega (EL) 2022/591 vastu võetud liidu üldises kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 203043 on seatud eesmärk muuta keskkond mürgivabaks ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest, ning selleks on sätestatud, et seiremeetodeid on vaja parandada, üldsust on vaja paremini teavitada ja õiguskaitse on vaja muuta paremini kättesaadavaks. Sellest juhindutakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide püstitamisel.
 (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsusega (EL) 2022/591 vastu võetud liidu üldises kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 203043 on ühe olulise eesmärgina seatud eesmärk muuta keskkond mürgivabaks ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest, ning selleks on muuhulgas sätestatud, et seiremeetodeid ja piiriülest koordineerimist on vaja parandada, üldsust on vaja paremini teavitada ja õiguskaitse on vaja muuta paremini kättesaadavaks. Sellest juhindutakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide püstitamisel.
__________________
 __________________
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22–36).
 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22–36).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama teaduslikud tõendid saasteainete kohta, nende mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale ning tehnika arengu kohta. Läbivaatamise põhjal peaks komisjon hindama, kas kohaldatavad õhukvaliteedi standardid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks endiselt asjakohased. Esimene läbivaatamine tuleks läbi viia 31. detsembriks 2028, et hinnata, kas õhukvaliteedi standardeid on vaja uusimate teaduslike andmete põhjal ajakohastada.
 (7)  Komisjon peaks korrapäraselt läbi vaatama teaduslikud tõendid saasteainete kohta, nende mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale, tervisealase ebavõrdsuse, õhusaastega seotud otseste ja kaudsete tervishoiukulude, keskkonnakulude ja käitumuslike, eelarveliste ning tehnika arengute kohta. Läbivaatamise põhjal peaks komisjon hindama, kas kohaldatavad õhukvaliteedi standardid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks endiselt asjakohased. Esimene läbivaatamine tuleks läbi viia 31. detsembriks 2028, et hinnata, kas õhukvaliteedi standardeid on vaja uusimate teaduslike andmete põhjal ajakohastada. Komisjon peaks regulaarselt hindama õhusaaste allikate heitestandardeid kehtestavate liidu õigusaktide panust käesolevas direktiivis sätestatud õhukvaliteedi standardite saavutamisesse ja vajadusel tegema ettepanekuid täiendavateks meetmeteks liidu tasandil.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Tuleks kasutada modelleerimisrakendusi, et võimaldada proovivõtukohtade andmeid tõlgendada geograafilise kontsentratsioonijaotuse abil, mis aitab avastada õhukvaliteedi standardite rikkumisi ning annab õhukvaliteedi kavade ja proovivõtukohtade paigutuse jaoks vajalikku teavet. Lisaks käesolevas direktiivis määratletud õhukvaliteedi seire nõuetele julgustatakse liikmesriike seire eesmärgil kasutama teabetooteid ja lisavahendeid (nt korrapärane hindamine ja kvaliteedihindamise aruanded, veebipõhised poliitikarakendused), mida pakub ELi kosmoseprogrammi Maa seire komponent, eelkõige Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS).
 (10)  Kui see on asjakohane, tuleks kasutada modelleerimisrakendusi, et võimaldada proovivõtukohtade andmeid tõlgendada geograafilise saasteainete kontsentratsioonijaotuse abil, mis aitab avastada õhukvaliteedi standardite rikkumisi ning annab õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade ning proovivõtukohtade paigutuse jaoks vajalikku teavet. Lisaks käesolevas direktiivis määratletud õhukvaliteedi seire nõuetele julgustatakse liikmesriike seire eesmärgil kasutama teabetooteid ja lisavahendeid (nt korrapärane hindamine ja kvaliteedihindamise aruanded, veebipõhised poliitikarakendused), mida pakub ELi kosmoseprogrammi Maa seire komponent, eelkõige Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  On oluline jälgida uusi probleemseid saasteaineid, nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja elementaarne süsinik, samuti ammoniaak ja tahkete osakeste oksüdatsioonipotentsiaal, et toetada teaduslikku arusaamist nende mõjust tervisele ja keskkonnale, nagu on soovitanud WHO.
 (11)  On oluline jälgida uusi probleemseid saasteaineid, nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja elementaarne süsinik, samuti ammoniaak ja tahkete osakeste oksüdatsioonipotentsiaal, et toetada teaduslikku arusaamist nende mõjust tervisele ja keskkonnale, nagu on soovitanud WHO, ning võtta eesmärgiks kehtestada nende piirtasemed käesoleva direktiivi esimese läbivaatamise käigus aastal 2028. Komisjon peaks jätkama teaduslike arengute jälgimist seoses mis tahes muude saasteainetega, mida käesolev direktiiv ei hõlma, ning hindama vajadust laiendada selle sätteid sellistele saasteainetele.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Maakeskkonna taustapiirkondades tuleks teha täpseid tahkete peenosakeste mõõtmisi, et paremini mõista selle saasteaine mõju ja välja kujundada asjakohased tegevuspõhimõtted. Sellised mõõtmised peavad olema tehtud kooskõlas õhusaasteainete kauglevi järelevalve ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) nõuetega vastavalt 1979. aasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile, mis on kinnitatud nõukogu 11. juuni 1981. aasta otsusega 81/462/EMÜ44, ja selle protokollidele, sealhulgas 1999. aasta protokollile hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta, mis vaadati läbi aastal 2012.
 (12)  Maakeskkonna taustapiirkondades tuleks teha täpseid tahkete peenosakeste, musta süsiniku, elavhõbeda ja ammoniaagi mõõtmisi, et paremini mõista nende saasteainete piiriülest panust ja mõju ja kujundada asjakohased tegevuspõhimõtted, mille hulka kuulub võimalike piirtasemete, sihtväärtuste või kriitiliste tasemete kehtestamine. Sellised mõõtmised peavad olema tehtud kooskõlas õhusaasteainete kauglevi järelevalve ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) nõuetega vastavalt 1979. aasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile, mis on kinnitatud nõukogu 11. juuni 1981. aasta otsusega 81/462/EMÜ44, ja selle protokollidele, sealhulgas 1999. aasta protokollile hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta, mis vaadati läbi aastal 2012.
__________________
 __________________
44 Nõukogu 11. juuni 1981. aasta otsus 81/462/EMÜ piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).
 44 Nõukogu 11. juuni 1981. aasta otsus 81/462/EMÜ piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Inimeste tervise ja kogu keskkonna kaitsmiseks on eelkõige oluline võidelda saasteainete heite allikatega ning määrata kindlaks ning rakendada kõige tõhusamad meetmed heite vähendamiseks kohalikul, siseriiklikul ning liidu tasandil, eriti põllumajandusest, tööstusest, transpordist ja energiatootmisest pärit heidete osas. Seetõttu tuleks kahjulike õhusaasteainete heiteid vältida, ennetada või vähendada ning kehtestada välisõhu kvaliteedile asjakohased standardid , võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni asjakohaseid standardeid, suuniseid ja programme.
 (15)  Inimeste tervise ja kogu keskkonna kaitsmiseks on eelkõige oluline võidelda saasteainete heite allikatega ning määrata kindlaks ning rakendada kõige tõhusamad meetmed heite vähendamiseks kohalikul, siseriiklikul ning liidu tasandil, eriti põllumajandusest, tööstusest, transpordist, kütte- ja jahutussüsteemidest ja energiatootmisest pärit heidete osas. Asjaomased liidu õigusaktid, näiteks Euroopa sõidukite heitenorme või tööstuslikku heidet käsitlevad õigusaktid, on õhusaaste täiendavas vähendamises väga olulised. Seetõttu tuleks kahjulike õhusaasteainete heiteid vältida, ennetada või vähendada ning kehtestada välisõhu kvaliteedile asjakohased standardid, mille aluseks on uusimad teaduslikud tõendid, nagu on avaldatud uusimates WHO õhukvaliteedi suunistes kooskõlas nullsaaste tegevuskavaga aastaks 2050.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Komisjon peaks hindama kõigi kavandatavate asjakohaste meetmete ja seadusandlike ettepanekute, sealhulgas eelarveettepanekute, kooskõla käesolevas direktiivis sätestatud õhukvaliteedi standarditega enne nende vastuvõtmist ja lisama tehtud hindamise vastava meetme või ettepaneku mõjuhinnangusse ning tegema hindamise tulemuse üldsusele kättesaadavaks, kui meede või ettepanek vastu võetakse. Komisjon peaks võtma eesmärgiks viia oma kavandatavad meetmed ja seadusandlikud ettepanekud kooskõlla käesoleva direktiivi eesmärkidega. Kooskõla puudumisel peaks komisjon oma põhjendused välja tooma osana kooskõla hindamisest.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 c (uus)
(15c)  Transpordisektorist pärit õhusaasteained põhjustavad erilist ohtu linnapiirkondades ja transpordisõlmede läheduses elavate inimeste tervisele. Liikmesriigid ja asjaomased piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid seega kaaluma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamist ning investeerima heiteta tehnoloogiatesse ja meetmetesse, mis võimaldavad liikuda aktiivsete, kollektiivsete ja kestlike transpordisüsteemide suunas, samuti linnades rohealade ja jalakäijate alade loomist, eesmärgiga vähendada õhusaastet ja liiklusummikud, eelkõige linnapiirkondades, kooskõlas komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatisega „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“. Liikmesriigid peaksid võtma ka kõik vajalikud meetmed selleks, et kiirendada alternatiivkütuste taristu, eriti kerg- ja raskesõidukite elektrilaadimistaristu kasutuselevõttu, samuti läbi viima korrapäraseid transporditaristu kvaliteedikontrolle, et kindlaks teha piirkonnad, kus on vajalik vähendada liiklusummikuid ja taristut optimeerida, ning võtma vastavaid meetmeid, vajadusel liidu rahastuse toel.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 d (uus)
(15d)  Ainuüksi meretranspordist tulenev õhusaaste põhjustab ELis igal aastal üle 50 000 enneaegse surma1a. Kuigi kõige kahjulikum osa meretranspordi heitest on vääveldioksiidi saaste, ei tohiks unustada ka lämmastikoksiide (NOx). Meretranspordi mõju keskkonnale ja rannikukogukondadele nii ökosüsteemi kahjustamise kui ka rahvatervise seisukohast saaks lisaks heiteta lahenduste nõuetele ja kaiäärsele taristule leevendada ka lähimeretranspordi ja linnapiirkonna meretranspordi ulatusliku elektrifitseerimisega. Lisaks aitaks liidu mereruumi ulatuslik katmine vääveloksiidide heite vähendamise piirkondade ja lämmastikoksiidide heite vähendamise piirkondadega oluliselt kaasa õhusaaste vähendamisele sadamates ja sadamalinnades, samuti liidu vetes.
__________________
1a Brandt, J., Silver, J. D. ja Frohn, L. M., „Assessment of Health-Cost Externalities of Air Pollution at the National Level using the EVA Model System“ (Õhusaaste tervisekulude välismõjude hindamine riiklikul tasandil, kasutades õhusaaste majandusliku hindamise mudelisüsteemi), CEEH teaduslik aruanne nr 3, 2011.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Teaduslikud tõendid näitavad, et vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed, plii, benseen, süsinikmonooksiid, arseen, kaadmium, nikkel, mõned polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja osoon on inimeste tervisele oluliselt kahjuliku mõjuga. Nende ainete kontsentratsioon välisõhus mõjutab inimeste tervist ja keskkonda.
 (16)  Teaduslikud tõendid näitavad, et vääveldioksiidil, lämmastikdioksiidil ja lämmastikoksiididel, tahktel osakestel, pliil, benseenil, süsinikmonooksiidil, arseenil, kaadmiumil, niklil, mõnedel polütsüklilistel aromaatsetel süsivesinikel ja osoonil on inimeste tervisele mitmesuguseid oluliselt kahjulikke mõjusid, mis võivad põhjustada enneaegset surma, samuti puudub kindlaks määratud piir, millest väiksemate koguste korral ei kujuta need ained endast ohtu inimeste tervisele. Need ained kahjustavad enamikku elundisüsteemidest ja on seotud paljude invaliidsust põhjustavate haigustega, nagu lapse-või täiskasvanueas tekkinud astma, südame-veresoonkonna haigused, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsupõletik, insult, diabeet, kopsuvähk, kognitiivse arengu häired ja dementsus. Nende ainete kontsentratsioon välisõhus ja sadestumine mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Õhusaaste mõjutab inimkeha nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt viisidel, mis kahjustavad tervist. Kuigi õhusaaste on universaalne terviseprobleem, mis mõjutab kõiki, ei jaotu riskid elanikkonna vahel ühtlaselt ning mõned inimrühmad on suuremas kahju kannatamise ohus. Risk näib olevat suurim tundlikele elanikkonnarühmadele ja haavatavatele rühmadele, näiteks neile, kellel on varasemaid terviseprobleeme (näiteks hingamisteede või südame-veresoonkonna haigusi), rasedatele, vastsündinutele, lastele, eakatele, puuetega inimestele või inimestele, kellel on ebapiisav ligipääs arstiabile, ja töötajatele, kes puutuvad oma töökohal kokku eriti kõrgete õhusaaste tasemetega, mida kinnitavad uuringud, mis seostavad õhusaastet vähenenud kognitiivse sooritusega eakate seas ja viitavad ühtlasi, et kehv õhukvaliteet on eriti ohtlik lastele. Neid rühmi tuleks teavitada ja kaitsta. Käesolevas direktiivis tunnistatakse õhusaastega seotud ohte tundlikele elanikegruppidele ja haavatavatele rühmadele ning nende erivajadusi, seejuures on direktiivi eesmärk tegeleda õhusaastest põhjustatud tervisealase ebavõrdsusega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)  Samas kui välisõhu saastatus on oluline elukeskkonnast lähtuv terviserisk, mis mõjutab liikmesriikides kõiki, on esile kerkimas küllaldaselt tõendeid seoste kohta sotsiaal-majandusliku seisundi ja õhusaaste vahel, mis tõendavad eelkõige seda, et õhusaaste kipub mõjutama madalama sotsiaal-majandusliku seisundiga inimeste tervist rohkem, kui üldise elanikkonna tervist, kuna esimeste puhul on suurem nii nende kokkupuude saasteainetega kui ka nende haavatavus1a. Liikmesriigid peaksid õhukvaliteedi kavade või õhukvaliteedi tegevuskavade koostamisel, rakendamisel või uuendamisel selliseid faktoreid arvesse võtma, et tegeleda tõhusalt õhusaaste sotsiaalsete aspektidega ja vähendada võetud meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju.
__________________
1a „Unequal exposure and unequal impacts: social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe“ (Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju: sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas), Euroopa Keskkonnaamet, 2018.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  WHO soovituste alusel tuleks vähendada elanikkonna keskmist kokkupuudet inimeste tervisele suurimat dokumenteeritud mõju avaldavate saasteainetega – tahkete peenosakestega (PM2,5) ja lämmastikdioksiidiga (NO2). Selleks tuleks nende saasteainete kohta kehtestada lisaks piirtasemetele ka keskmise kokkupuute vähendamise kohustus.
 (18)  WHO uusimate soovituste alusel tuleks vähendada elanikkonna keskmist kokkupuudet inimeste tervisele suurimat dokumenteeritud mõju avaldavate saasteainetega – tahkete peenosakestega (PM2.5) ja lämmastikdioksiidiga (NO2). Selleks tuleks nende saasteainete kohta kehtestada lisaks piirtasemetele ka keskmise kokkupuute vähendamise kohustus. Keskmise kokkupuute vähendamise kohustus peaks täiendama ja mitte asendama neid piirtasemeid, mis on end tõendanud siiani kõige tõhusamalt rakendatavate standarditena.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Välisõhu kvaliteedi direktiivide (direktiivid 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ) toimivuskontroll45 näitas, et piirtasemed on saasteainete kontsentratsiooni vähendamisel sihtväärtustest tõhusamad. Eesmärgiga minimeerida kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ja tundlikele elanikegruppidele, ja keskkonnale, tuleb määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, plii, benseeni, süsinikmonooksiidi, arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirtasemed välisõhus . Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense riski hindamise markerina kasutatakse välisõhus benso(a)püreeni.
 (19)  Välisõhu kvaliteedi direktiivide (direktiivid 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ) toimivuskontroll45 näitas, et piirtasemed on saasteainete kontsentratsiooni vähendamisel tõhusamad kui muud õhukvaliteedistandardid, näiteks sihtväärtused. Eesmärgiga minimeerida kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ja tundlikele elanikegruppidele, ja keskkonnale, tuleb määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, plii, benseeni, süsinikmonooksiidi, arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirtasemed välisõhus. Selleks et tagada tõhus kaitse ökosüsteemidele avalduva kahjuliku mõju eest, tuleks neid piirtasemeid korrapäraselt ajakohastada, võttes arvesse uusimaid WHO soovitusi. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense riski hindamise markerina kasutatakse välisõhus benso(a)püreeni.
__________________
 __________________
45 Välisõhu kvaliteedi direktiivide toimivuskontroll, 28. november 2019 (SWD(2019)0427).
 45 Välisõhu kvaliteedi direktiivide toimivuskontroll, 28. november 2019 (SWD(2019)0427).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Osoon on piiriülene saasteaine, mis moodustub atmosfääris esmaste saasteainete heitest, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228446. Õhu kvaliteedi lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel seoses osooniga tuleks edu määratleda direktiivis (EL) 2016/2284 sätestatud eesmärkide ning heitkoguste vähendamise kohustuste kaudu ning kulutõhusate meetmete ja õhukvaliteedi kavade rakendamisega.
 (21)  Osoon on piiriülene saasteaine, mis moodustub atmosfääris niisuguste esmaste saasteainete heitest, millest mõnda käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228446. Troposfääriosoon mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka taimestikku ja ökosüsteeme, tuues kaasa põllumajanduskultuuride saagikuse vähenemise, metsade kasvu pidurdumise ning elurikkuse kao. Õhu kvaliteedi lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel seoses osooniga tuleks edu määratleda direktiivis (EL) 2016/2284 sätestatud eesmärkide ning heitkoguste vähendamise kohustuste kaudu ning kulutõhusate meetmete, õhukvaliteedi tegevuskavade ja õhukvaliteedi kavade rakendamisega.
__________________
 __________________
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Osooni sihtväärtused ja pikaajalised eesmärgid — tagada inimeste tervisele, taimestikule ja ökosüsteemidele tõhus kaitse osooniga kokkupuutumisest tuleneva kahjuliku mõju vastu — tuleks ajakohastada, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni uusimaid soovitusi.
 (22)  Osooni sihtväärtused ja pikaajalised eesmärgid — tagada inimeste tervisele, taimestikule ja ökosüsteemidele tõhus kaitse osooniga kokkupuutumisest tuleneva kahjuliku mõju vastu — tuleks regulaarselt ajakohastada, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni uusimaid soovitusi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Elanikkonna ning selle, haavatavate ja tundlike rühmade tervise kaitseks tuleks kindlaks määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, (PM10 ja PM2.5) ja osooni häiretase, ning osooni teavitamistase lühiajalise kokkupuute korral kõrgendatud osoonisisaldusega. Nimetatud tasemed peaksid andma tõuke üldsuse laialdaseks teavitamiseks saastega kokkupuute ohtudest ning vajaduse korral asjakohaste lühiajaliste meetmete võtmiseks, et vähendada saastetasemeid piirkondades, kus häiretase on ületatud.
 (23)  Elanikkonna ning eelkõige tundlike ja haavatavate rühmade tervise kaitseks tuleks kindlaks määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste (PM10 ja PM2.5) ja osooni häiretase ning teavitamistase lühiajalise kokkupuute korral saasteainete kõrgendatud sisaldusega. Nimetatud tasemed peaksid andma tõuke üldsuse laialdaseks teavitamiseks saastega kokkupuutest tulenevatest terviseohtudest ning asjakohaste lühiajaliste meetmete võtmiseks, et vähendada saastetasemeid piirkondades, kus häiretase on ületatud. Häire- ja teavitamistasemeid ei määrata teiste reguleeritavate saasteainete puhul, kuna tõendid nende saasteainete tervisemõjude kohta võtavad sageli arvesse ainult pikaajalist kokkupuudet. Kui ilmnevad teaduslikud tõendid nende lühiajalise kokkupuute mõjude kohta, peaks komisjon hindama vajadust kehtestada nende saasteainete jaoks häire- ja teavitamistasemed.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Õhukvaliteedi seisund tuleb säilitada kohtades, kus see on juba hea, või seda parendada. Kui on oht, et käesolevas direktiivis sätestatud välisõhu kvaliteedi standardeid ei järgita, või kui neid pole järgitud, peaksid liikmesriigid võtma kohe meetmeid piirtasemest, keskmise kokkupuute vähendamise kohustusest ja kriitilisest tasemest kinnipidamiseks, võimaluse korral osooni sihtväärtuse ning pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
 (25)  Õhukvaliteedi seisund tuleb säilitada kohtades, kus see on juba hea, või seda parendada. Kui on oht, et käesolevas direktiivis sätestatud välisõhu kvaliteedi standardeid ei järgita, või kui neid pole järgitud, peaksid liikmesriigid võtma kohe pidevaid meetmeid piirtasemest, keskmise kokkupuute vähendamise kohustusest ja kriitilisest tasemest kinnipidamiseks, osooni sihtväärtuse ning pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)  Looduslikest allikatest pärit saasteaineid saab hinnata, kuid mitte kontrollida. Seetõttu juhul, kui looduslikest allikatest pärit saasteainete osa välisõhus on võimalik määrata piisava kindlusega ja kui ületamine on täielikult või osaliselt tingitud sellistest saasteainetest, võidakse kõnealused saasteained käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel õhukvaliteedi piirtasemetele vastavuse ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmise hindamisel maha arvata. Tahkete osakeste piirtaseme ületamised, mis on põhjustatud teede talvisest liivatamisest või talvisest soolatamisest, võib samuti õhukvaliteedi piirtasemele vastavuse hindamisel maha arvata, kui on võetud põhjendatud meetmeid kontsentratsiooni vähendamiseks.
 (29)  Looduslikest allikatest pärit saasteaineid saab hinnata, kuid neid võib olla mõnel juhul keeruline kontrollida. Seetõttu juhul, kui looduslikest allikatest pärit saasteainete osa välisõhus on võimalik määrata piisava kindlusega ja kui ületamine on täielikult või osaliselt tingitud sellistest saasteainetest, mille suhtes liikmesriikidel kontroll puudub ning mida ei olnud võimalik prognoosida, leevendada või ennetada, võidakse kõnealused saasteained käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel õhukvaliteedi piirtasemele vastavuse ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmise hindamisel maha arvata. Tahkete osakeste piirtaseme ületamised, mis on põhjustatud teede talvisest liivatamisest või talvisest soolatamisest, võib samuti õhukvaliteedi piirtasemele vastavuse hindamisel maha arvata ainult juhul, kui on tõendatud, et võetud on kõik põhjendatud meetmeid kontsentratsiooni vähendamiseks. Sellist päritolu saasteainete mahaarvamine õhukvaliteedi piirtasemete ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmise hindamisel ei tohiks takistada liikmesriike võtmast meetmeid nende tervisemõjude vähendamiseks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29 a (uus)
(29a)  On äärmiselt oluline süstemaatiliselt jälgida õhukvaliteeti õhusaaste kitsaskohtade läheduses, kus saastetaset mõjutab tugevalt suurte saasteallikate heide, mis võib tekitada kõrgenenud kahjulike tervisemõjude riske üksikisikutele ja elanikerühmadele. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid paigaldama proovivõtukohad õhusaaste kitsaskohtadesse, näiteks sadamatesse või lennujaamadesse, eesmärgiga paremini mõista nende allikate mõju õhusaastele, ja võtma asjakohaseid meetmeid vähendamaks nende mõju inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Eriti raskete tingimustega piirkondade osas peaks olema võimalik pikendada tähtaega, mille jooksul tuleb saavutada õhukvaliteedi piirtasemete vastavus, kui konkreetsetes piirkondades ja linnastutes esineb vaatamata asjakohaste reostustõrjemeetmete rakendamisele vastavuse saavutamisel teravaid probleeme. Teatavale piirkonnale või linnastule antud ajapikendusega peab kaasnema põhjalik komisjoni hinnang, et tagada vastavuse saavutamine kõnealuse pikendatud tähtaja jooksul.
 (30)  Eriti raskete tingimustega piirkondade osas peaks olema võimalik pikendada tähtaega, mille jooksul tuleb saavutada õhukvaliteedi piirtasemete vastavus, kui konkreetsetes piirkondades esineb vaatamata asjakohaste reostustõrjemeetmete rakendamisele vastavuse saavutamisel teravaid probleeme. Teatavale piirkonnale antud ajapikendusega peab kaasnema põhjalik komisjoni hinnang, et tagada vastavuse saavutamine kõnealuse pikendatud tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
(31)  Piirkondadele, kus saasteainete sisaldus välisõhus ületab asjakohaseid õhukvaliteedi piirtasemeid, osooni sihtväärtusi või keskmise kokkupuute vähendamise kohustusi, tuleks välja töötada õhukvaliteedi kavad. Õhusaasteaineid tekitavad paljud erinevad allikad ja tegevused. Et tagada erinevate poliitikasuundade ühtsus, peaksid sellised õhukvaliteedi kavad olema, kui see on võimalik, järjepidevad kavade ja programmidega, mis on ette valmistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL48 direktiivile (EL) 2016/2284 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ49.
 (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
__________________
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)   Nagu on selgitatud Euroopa kohtu kohtulahendiga1a, ei võimalda õhukvaliteedi kavade sätted õhukvaliteedi standardite täitmise tähtaegu pikendada. Asjaolu, et õhukvaliteedi kava on koostatud, ei tähenda iseenesest, et liikmesriik on sellest olenemata täitnud oma kohustuse tagada, et õhusaasteainete tasemed ei ületa käesoleva direktiiviga kehtestatud õhukvaliteedi standardeid.
__________________
1a Euroopa kohtu 10. novembri 2020. aasta otsus, Euroopa Komisjon vs. Itaalia Vabariik, C-644/18, ECLI:EU:C:2020:895, punkt 154, ja Euroopa kohtu 19. novembri 2014. aasta otsus, ClientEarth vs. Keskkonna-, toidu- ja maaeluküsimuste riigisekretär, C-404/13, ECLI:EU:C:2014:2382, punkt 49.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Kui on oht, et liikmesriigid ei saavuta 2030. aastaks piirtasemeid või osooni sihtväärtust, siis tuleks õhukvaliteedi kavad koostada juba enne seda kuupäeva, et tagada saasteainete taseme vastav vähendamine.
 (32)  Selleks, et viia liidu õigusaktid kooskõlla uusimate teaduslike tõenditega ja WHO õhukvaliteedi suunistega, sätestab käesolev direktiiv uued õhukvaliteedi standardid, mis tuleb täita aastaks 2030. Liikmesriigid ja pädevad asutused peaksid uute I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud piirtasemeid 2030. aasta tähtaja ootuses välja arendama eraldiseisva õhukvaliteedi kava liigi, niinimetatud õhukvaliteedi tegevuskava, piirkondadele, kus saastainete kontsentratsioonid välisõhus ületavad asjakohaseid 2030. aastaks sätestatud õhukvaliteedi piirtasemeid. Õhukvaliteedi tegevuskavas tuleks sätestada lühi- ja pikaajaline poliitika ja meetmed, et täita need piirtasemed hiljemalt 2030. aastaks. Õigusliku selguse huvides ja hoolimata konkreetsest kasutatavast terminoloogiast, tuleks õhukvaliteedi tegevuskava lugeda õhukvaliteedi kavaks, nagu on määratletud artikli 4 punktis 36.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
(34)  Liikmesriigid peaksid üksteisega koostööd tegema, kui mõne saasteaine tase ületab või tõenäoliselt ületab pärast teises liikmesriigis aset leidnud suuremat saastet mis tahes piirtaset, osooni sihtväärtust, keskmise kokkupuute vähendamise kohustust või häiretaset. Teatavate saasteainete, nagu osooni ja tahkete osakeste piiriülese laadi tõttu võib vaja minna naaberliikmesriikide kooskõlastatud tegevust õhukvaliteedi kavade ja lühiajaliste tegevuskavade koostamisel ja rakendamisel ning avalikkuse teavitamisel. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral tegema koostööd kolmandate riikidega, kusjuures erilist rõhku tuleks panna kandidaatriikide varasele osalemisele. Komisjoni tuleks sellisest koostööst õigeaegselt teavitada ja teda tuleks kutsuda sellele kaasa aitama.
 (34)  Liikmesriigid peaksid üksteisega koostööd tegema, kui mõne saasteaine tase ületab või tõenäoliselt ületab pärast teises liikmesriigis aset leidnud suuremat saastet mis tahes piirtaset, osooni sihtväärtust, keskmise kokkupuute vähendamise kohustust või häiretaset. Teatavate saasteainete, nagu osooni ja tahkete osakeste piiriülese laadi tõttu oleks vaja kiiret naaberliikmesriikide kooskõlastatud tegevust õhukvaliteedi kavade ja lühiajaliste tegevuskavade koostamisel ja rakendamisel ning avalikkuse teavitamisel esimesel võimalusel. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral tegema koostööd kolmandate riikidega, kusjuures erilist rõhku tuleks panna kandidaatriikide varasele osalemisele. Komisjoni tuleks sellisest koostööst õigeaegselt teavitada ja teda tuleks kutsuda sellele kaasa aitama.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Liikmesriikidel ja komisjonil tuleb koguda, vahetada ja levitada teavet õhukvaliteedi kohta, et paremini mõista õhusaaste mõju ja kujundada asjakohast poliitikat. Ajakohastatud teave kõikide reguleeritavate saasteainete kohta välisõhus, samuti õhukvaliteedi kavade ja lühiajaliste tegevuskavade kohta peaks olema avalikkusele kergelt kättesaadav.
 (35)  Liikmesriikidel ja komisjonil tuleb koguda, vahetada ja levitada teavet õhukvaliteedi kohta, et paremini mõista õhusaaste mõju ja kujundada asjakohast poliitikat. Ajakohastatud teave kõikide reguleeritavate saasteainete kohta välisõhus, samuti õhukvaliteedi kavade, õhukvaliteedi tegevuskavade ja lühiajaliste tegevuskavade kohta peaks olema avalikkusele kergelt kättesaadav sidusal ja lihtsalt mõistetaval viisil.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35 a (uus)
(35a)  Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) näitab, et enam kui 40 %-il liidu täiskasvanutest puuduvad digitaalsed põhioskused1a. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et vastavalt käesolevale direktiivile avalikustatav teave oleks võimalusel edastatud ka mittedigitaalsete sidekanalite kaudu.
__________________
1a Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2022 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kui käesoleva direktiivi artiklite 19, 20 ja 21 rikkumisega on tekitatud kahju inimeste tervisele, peaksid liikmesriigid tagama, et sellistest rikkumistest mõjutatud isikutel on võimalik nõuda ja saada selle kahju eest hüvitist asjaomaselt pädevalt asutuselt. Käesolevas direktiivis sätestatud hüvitamiseeskirjade, õiguskaitse kättesaadavuse ja karistuste eesmärk on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikega 1 ära hoida, ennetada ja vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Nende eesmärk on seega integreerida liidu poliitikasse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega ning määratleda konkreetsel kujul harta artiklites 2 ja 3 sätestatud kohustus kaitsta õigust elule ja isikupuutumatusele. Samuti toetab see harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses inimeste tervise kaitsega.
 (40)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kui käesoleva direktiivi artiklite 13, 19, 20 ja 21 rikkumisega on tekitatud kahju inimeste tervisele ja heaolule, peaksid liikmesriigid tagama, et sellistest rikkumistest mõjutatud isikutel on võimalik nõuda ja saada selle kahju eest hüvitist asjaomaselt pädevalt asutuselt. Käesoleva direktiivi eesmärk on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikega 1 ära hoida, ennetada ja vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Selle eesmärk on seega integreerida liidu poliitikasse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega ning määratleda konkreetsel kujul harta artiklites 2, 3, 7 ja 35 sätestatud kohustus kaitsta õigust elule ja isikupuutumatusele, eraelu austamist ja õigust tervishoiule. Samuti toetab see harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses inimeste tervise kaitsega. Lisaks tunnustatakse ja kaitstakse ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2022. aasta resolutsioonis 76/300 tunnustatud inimõigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Ümberlükatavad eeldused on ühine mehhanism hageja tõendamisraskuste leevendamiseks, säilitades samal ajal kostja õigused. Ümberlükatavad eeldused on kohaldatavad üksnes juhul, kui on täidetud teatavad tingimused. Selleks et säilitada riski õiglane jaotamine ja vältida tõendamiskohustuse ümberpööramist, tuleks hagejalt nõuda, et ta esitaks piisavalt asjakohaseid tõendeid, sealhulgas teadusandmeid, mis annavad alust eeldada, et rikkumine on kahju tekitanud või sellele kaasa aidanud. Arvestades kannatanute ees seisvaid tõendamisprobleeme, eelkõige keerulistel juhtudel, saavutataks ümberlükatava eeldusega õiglane tasakaal inimtervise kahju kannatanud isikute õiguste ja ametiasutuste õiguste vahel. Samuti oleks tõenditena võimalik kasutada asjakohaseid teadusandmeid kooskõlas siseriikliku õigusega. Kui sellised asjakohased teadusandmed ei ole kättesaadavad, peaks olema võimalik kasutada nõude toetuseks muid tõendeid kooskõlas siseriikliku õigusega. Arvestades, et õhukvaliteedi standardid kehtestatakse vastavalt teaduslikele teadmistele õhusaaste kahjulike mõjude kohta inimeste tervisele, muutub piirtasemete ületamisel õhusaaste potentsiaalselt kahjulikuks sellega kokkupuutuvate inimeste tervisele ja heaolule1a.
__________________
1a Euroopa inimõiguste kohtu otsus asjas Fadeyeva vs. Venemaa, 55723/00, (Euroopa Inimõiguste Kohus, 9. juuni 2005), punkt 87.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevas direktiivis sätestatakse õhukvaliteedi nullsaaste eesmärk, et õhukvaliteeti liidus järk-järgult parandada tasemeni, mida ei peeta enam kahjulikuks inimeste tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele, nagu on määratletud teaduslikes tõendites, ning aidatakse seeläbi kaasa mürgivaba keskkonna kujunemisele hiljemalt 2050. aastaks.
 1.  Käesolevas direktiivis sätestatakse õhukvaliteedi nullsaaste eesmärk, et õhukvaliteeti liidus järk-järgult parandada tasemeni, mida ei peeta enam kahjulikuks inimeste tervisele, looduslikele ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, nagu on määratletud parimates kättesaadavates ja uusimates teaduslikes tõendites, ning aidatakse seeläbi kaasa mürgivaba keskkonna kujunemisele hiljemalt 2050. aastaks.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Käesolevas direktiivis sätestatakse vahepealsed piirtasemed, sihtväärtused, keskmise kokkupuute vähendamise kohustused, keskmise saastatuse taseme eesmärgid, kriitilised tasemed, teavitamistasemed, häiretasemed ja pikaajalised eesmärgid (edaspidi „õhukvaliteedi standardid“), mis tuleb saavutada 2030. aastaks ning seejärel korrapäraselt läbi vaadata kooskõlas artikliga 3.
 2.  Käesolevas direktiivis sätestatakse vahepealsed piirtasemed, sihtväärtused, keskmise kokkupuute vähendamise kohustused, keskmise saastatuse taseme eesmärgid ja kriitilised tasemed, mis tuleb saavutada võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 2030. aastaks, ning piirtasemed, mis tuleb saavutada 2035. aastaks, mis tuleb korrapäraselt läbi vaadata kooskõlas artikliga 3. Samuti sätestatakse selles õhukvaliteedi standardite osana pikaajalised eesmärgid, teavitamistasemed ja häiretasemed.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Lisaks aitab käesolev direktiiv saavutada liidu saaste vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi eesmärke kooskõlas kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/59155.
 3.  Lisaks aitab käesolev direktiiv saavutada liidu saaste vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi eesmärke kooskõlas kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/59155, samuti parema sünergia liidu õhukvaliteedi poliitika ja muu asjakohase liidu poliitika, eriti kliima-, transpordi- ja energiapoliitika vahel.
__________________
 __________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3.  meetmed, et teha seiret välisõhu kvaliteedi pikaajaliste suundumuste ning liidu ja siseriiklike meetmete mõju kohta välisõhu kvaliteedile;
 3.  meetmed, et teha seiret välisõhu kvaliteedi pikaajaliste suundumuste ning liidu ja siseriiklike meetmete, samuti koostöös kolmandate riikidega kehtestatud meetmete mõju kohta välisõhu kvaliteedile;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4.  meetmed, millega tagatakse, et teave välisõhu kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks;
 4.  meetmed, millega tagatakse, et teave välisõhu kohta ühtlustatakse kogu liidus ja tehakse üldsusele kättesaadavaks;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6.  meetmed, et soodustada liikmesriikide koostööd õhusaaste vähendamisel.
 6.  meetmed, et soodustada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, liikmesriikide sisest ja nende vahelist ning liiduga ühist piiri omavate kolmandate riikidega tehtavat koostööd õhusaaste vähendamisel
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2028 ja seejärel iga viie aasta tagant (ning kui olulised uued teadustulemused näitavad vajadust, siis sagedamini) läbi artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamise seisukohast olulised teaduslikud tõendid õhusaasteainete ja nende mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale ning esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
 1.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2028 ja seejärel iga viie aasta tagant (ning kui olulised uued teadustulemused näitavad vajadust, siis sagedamini) läbi artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamise seisukohast olulised teaduslikud tõendid õhusaasteainete ja nende mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale ning esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatus teostatakse ilma põhjendamatu viivituseta pärast WHO uusimate õhukvaliteedi suuniste avaldamist.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2
Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta, et tagada kooskõla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) õhukvaliteedi suunistega ja uusima teadusliku teabega.
 Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta, et tagada täielik ja pidev kooskõla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) õhukvaliteedi uusimate suunistega, WHO Euroopa piirkondliku büroo uusima ülevaate ja uusima teadusliku teabega.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt a
(a)  kõige uuemat teaduslikku teavet WHO-lt ja teistelt asjaomastelt organisatsioonidelt;
 a)  kõige uuemat teaduslikku teavet asjaomastelt liidu organitelt, WHO-lt ja teistelt asjaomastelt teadusorganisatsioonidelt;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt b
(b)  õhukvaliteeti ja selle hindamist mõjutava tehnoloogia arengut,
 b)  õhukvaliteeti ja selle hindamist mõjutavate käitumisharjumuste, eelarvepoliitika ning tehnoloogia arengut,
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt c
(c)  õhukvaliteedi olukorda ja sellega seotud mõju inimeste tervisele ja keskkonnale liikmesriikides;
 c)  õhukvaliteeti ja sellega seotud mõju inimeste tervisele ja keskkonnale liikmesriikides;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt c a (uus)
ca)  otseseid ja kaudseid tervishoiu- ja keskkonnakulusid, mis on seotud õhusaastega, samuti kulude-tulude analüüsi;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt d a (uus)
da)  edasiminekuid, mis on tehtud muude asjakohaste liidu õigusaktide rakendamisel, eriti kliima-, transpordi- ja energiavaldkonnas;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 – punkt d b (uus)
db)  eraldiseisvate liikmesriikide poolt rangemate õhukvaliteedi standardite kehtestamise vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)
Komisjon toetab WHO Euroopa piirkondlikku bürood ja teeb sellega tihedat koostööd õhusaaste tervisemõjusid puudutavate teaduslike tõendite jälgimisel ja läbivaatamisel.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Esimese korralise läbivaatuse käigus, mis viiakse läbi 31. detsembriks 2028, teeb komisjon, kui see on asjakohane, ettepaneku piirtasemete, sihtväärtuste või kriitiliste tasemete määramiseks nende õhusaasteinete jaoks, mida mõõdavad artiklis 10 osutatud superseirejaamad, kuid mis pole hetkel lisatud I lisasse. Need väärtused või tasemed peavad olema kooskõlas uusimate teaduslike tõenditega selle kohta, mis on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks. Esimese korralise läbivaatamise raames avaldab komisjon hinnangu võimaluse kohta konverteerida osooni sihtväärtus piirtasemeks, koos seadusandliku ettepanekuga, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Kui komisjon peab seda läbivaatamise tulemusena asjakohaseks, esitab ta ettepaneku õhukvaliteedi standardite muutmiseks või muude õhusaasteainete hõlmamiseks.
 4.  Kui komisjon peab seda läbivaatamise tulemusena asjakohaseks, esitab ta ettepaneku õhukvaliteedi standardite muutmiseks või muude õhusaasteainete hõlmamiseks. Selline ettepanek töötatakse välja kooskõlas kaitse taseme säilitamise põhimõttega.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)  „õhukvaliteedi standardid“ – piirtasemed, sihtväärtused, keskmise kokkupuute vähendamise kohustused, keskmise saastatuse taseme eesmärgid, kriitilised tasemed, teavitamistasemed ja häiretasemed;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 21
(21)  „objektiivne hindamine“ – hindamismeetod kvantitatiivse või kvalitatiivse teabe saamiseks saasteaine kontsentratsiooni või sadestumise taseme kohta eksperdiarvamuse abil, mis võib hõlmata statistiliste vahendite kasutamist, kaugseiret ja kohapealseid sensoreid;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 23
(23)  „linnakeskkonna taustapiirkonnad“ — kohad linnapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad linnaelanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra;
 23)  „linnakeskkonna taustapiirkonnad“ – kohad linnapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad linnaelanikkonna, sealhulgas tundliku linnaelanikkonna ja haavatavate rühmade üldist saasteainetega kokkupuute määra;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 24
(24)  „maakeskkonna taustapiirkonnad“ — kohad maapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad maaelanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra;
 24)  „maakeskkonna taustapiirkonnad“ – kohad maapiirkonnas, mille tasemed iseloomustavad maaelanikkonna, sealhulgas tundliku maaelanikkonna ja haavatavate rühmade üldist saasteainetega kokkupuute määra;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 24 a (uus)
24a)  „õhusaaste kitsaskoht“ – koht, kus saastetaset mõjutab tugevalt heide suurtest saasteallikatest, näiteks, kuid mitte ainult, lähedalasuvad ülekoormatud ja tiheda liiklusega maanteed, kiirteed või muud teed, eraldiseisev tööstuslik allikas või mitme allikaga tööstuspiirkond, sadamad, lennujaamad, intensiivne kodumajapidamiste kütmine või nende kombinatsioon;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 26
(26)  „piirtase“ — tase, mida ei tohi ületada ja mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale;
 26)  „piirtase“ – tase, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale ja mis tuleb teatava tähtaja jooksul saavutada ning mida ei tohi pärast selle saavutamist ületada;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 28
(28)  „keskmise kokkupuute näitaja“ — määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 1 taseme territoriaalüksuse linnakeskkonna taustapiirkondades või, kui kõnealuses territoriaalüksuses ei asu linnaalasid, siis maakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratletud ja elanikkonna kokkupuudet iseloomustav keskmine tase, mida kasutatakse kontrollimiseks, kas keskmise kokkupuute vähendamise kohustus on täidetud ja keskmise saastatuse taseme eesmärk kõnealuse territoriaalüksuse jaoks on saavutatud;
 28)  „keskmise kokkupuute näitaja“ – määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 2 taseme territoriaalüksuse linnakeskkonna taustapiirkondades või, kui kõnealuses territoriaalüksuses ei asu linnaalasid, siis maakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratletud ja elanikkonna kokkupuudet iseloomustav keskmine tase, mida kasutatakse kontrollimiseks, kas keskmise kokkupuute vähendamise kohustus on täidetud ja keskmise saastatuse taseme eesmärk kõnealuse territoriaalüksuse jaoks on saavutatud;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 29
(29)  „keskmise kokkupuute vähendamise kohustus “ — inimeste tervisele avaldatavate kahjulike mõjude vähendamise eesmärgil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 1 taseme territoriaalüksuse57 elanikkonna keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes, mis tuleb saavutada teatud tähtaja jooksul;
 29)  „keskmise kokkupuute vähendamise kohustus“ – inimeste tervisele avaldatavate kahjulike mõjude vähendamise eesmärgil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 2 taseme territoriaalüksuse57 elanikkonna keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes, mis tuleb saavutada teatud tähtaja jooksul ja mida ei tohi pärast selle saavutamist ületada;
__________________
 __________________
57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30
(30)  „keskmise saastatuse taseme eesmärk “ — keskmise kokkupuute näitaja tase, mille eesmärk on vähendada kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ning mis tuleb saavutada;
 30)  „keskmise saastatuse taseme eesmärk “ – keskmise kokkupuute näitaja tase, mille eesmärk on vähendada kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ning mis tuleb saavutada teatud tähtaja jooksul ja mida ei tohi pärast selle saavutamist ületada;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 35
(35)  „looduslikest allikatest pärit saasteained“ — saasteained, mille eraldumine õhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, sealhulgas looduslikud protsessid, nagu vulkaanipursked, seismilised sündmused, geotermilised sündmused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, merepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevate looduslike osakeste atmosfääri sattumine ja edasikandumine;
 35)  „looduslikest allikatest pärit saasteained“ – saasteained, mille eraldumine õhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, sealhulgas looduslikud protsessid, nagu vulkaanipursked, seismilised sündmused, geotermilised sündmused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, merepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevate looduslike osakeste atmosfääri sattumine ja edasikandumine, mida asjaomane liikmesriik ei oleks saanud poliitikameetmetega ennetada ega maandada;
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 35 a (uus)
(35a)  „õhukvaliteedi tegevuskava“ – õhukvaliteedi kava, mis võetakse vastu enne I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud uute piirtasemete ja I lisa 1. jao tabelis 1a sätestatud vahepealsete piirtasemete saavutamise tähtaega ning milles sätestatakse lühi- ja pikaajalised poliitikasuunad ja meetmed kõnealuste piirtasemete saavutamiseks;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 36
(36)  „õhukvaliteedi kavad“ — kavad, milles esitatakse meetmed piirtasemete, osooni sihtväärtuste või keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse järgimiseks;
 36)  „õhukvaliteedi kavad“ – kavad, milles esitatakse meetmed piirtasemete, osooni sihtväärtuste või keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse järgimiseks, kui neid on ületatud;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 38
(38)  „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda õhukvaliteedi standardite rikkumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab, või üldsus, kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega seotud otsustamismenetlustest, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes edendavad inimeste tervise või keskkonna kaitset ja vastavad siseriikliku õiguse nõuetele;
 38)  „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda õhukvaliteedi standardite rikkumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab, või üldsus, kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega seotud otsustamismenetlustest, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes edendavad inimeste tervise või keskkonna kaitset;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 39
(39)  „tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad“ – elanikkonnarühmad, kes on õhusaaste suhtes haavatavamad kui keskmine elanikkond, sest neil on suurem tundlikkus või madalam tervisemõju künnis või nad on vähem võimelised end kaitsma.
 39)  „tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad“ – elanikkonnarühmad, kes on õhusaaste mõju suhtes alaliselt või ajutiselt tundlikumad või haavatavamad kui keskmine elanikkond oma eriomaduste tõttu, mis muudavad mõju tervisele kokkupuute korral tõsisemaks, või neil on suurem tundlikkus või madalam tervisemõju künnis või nad on vähem võimelised end kaitsma.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
b)  mõõtesüsteemide (meetodid, seadmed, võrgud, laborid) heakskiitmine;
 b)  mõõtesüsteemide (asukohad, meetodid, seadmed, võrgud, laborid) heakskiitmine ning seirevõrgustiku piisava toimimise ja hoolduse tagamine;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
c)  mõõtmistäpsuse tagamine;
 c)  mõõtmistäpsuse ja mõõteandmete ülekandmise ning jagamise tagamine, sealhulgas nende vastavuse tagamine V lisas sätestatud andmete kvaliteedieesmärkidega;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
d)  modelleerimisrakenduste täpsuse tagamine;
 d)  õhukvaliteedi modelleerimisrakenduste täpsuse tagamine;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g
g)  koostöö teiste liikmesriikide ja komisjoniga;
 g)  koostöö teiste liikmesriikide, kolmandate riikide ja komisjoniga;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt h
h)  õhukvaliteedi kavade koostamine;
 h)  õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade koostamine;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt i a (uus)
ia)  iga tunni järel uuendatava õhukvaliteedi indeksi ja muu asjakohase avaliku teabe koostamine ja ajakohastamine.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Kõigis piirkondades, kus saasteainete tase on madalam nende saasteainete hindamispiirist, on välisõhu kvaliteedi hindamiseks piisav kasutada ainult modelleerimis rakendusi, indikaatormõõtmisi, objektiivset hindamist või nende kombinatsiooni.
 4.  Kõigis piirkondades, kus saasteainete tase on madalam nende saasteainete hindamispiirist, on välisõhu kvaliteedi hindamiseks piisav kasutada modelleerimisrakenduse ja indikaatormõõtmise kombinatsiooni.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Kui modelleerimine näitab, et statsionaarsete mõõtmistega hõlmamata piirkonnas on mis tahes piirtase või osooni sihtväärtus ületatud, tehakse pärast sellise ületamise registreerimist vähemalt ühe kalendriaasta jooksul täiendavaid statsionaarseid või indikaatormõõtmisi, et asjaomase saasteaine kontsentratsioonitaset hinnata.
 5.  Kui modelleerimine või indikaatormõõtmised näitavad, et statsionaarsete mõõtmistega hõlmamata piirkonnas on mis tahes piirtase või osooni sihtväärtus ületatud, paigaldatakse kuue kuu jooksul pärast sellise ületamise registreerimist täiendavad statsionaarsed mõõtmisvahendid, mille abil tehakse mõõtmisi vähemalt ühe kalendriaasta jooksul, et asjaomase saasteaine kontsentratsioonitaset hinnata.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Lisaks artiklis 10 nõutud seirele jälgivad liikmesriigid vajaduse korral ülipeente osakeste taset vastavalt III lisa punktile D ja VII lisa 3. jaole.
 7.  Lisaks artiklis 10 nõutud seirele jälgivad liikmesriigid ülipeente osakeste, musta süsiniku, ammoniaagi ja elavhõbeda taset vastavalt III lisa punktile D ja VII lisa 3., 3a., 3b. ja 3c. jagudele.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Proovivõtukohtade asukohad peavad esindama ohustatud kogukondade kokkupuudet ning ühe või enama tundliku elanikerühma ja haavatava rühma kokkupuudet.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Piirkondades, kus saasteainete tase ületab II lisas kindlaksmääratud hindamispiiri, peab proovivõtukohtade arv iga saasteaine kohta olema vähemalt sama suur kui III lisa punktide A ja C tabelites 3 ja 4 sätestatud väikseim proovivõtukohtade arv.
 2.  Piirkondades, kus saasteainete tase ületab II lisas kindlaksmääratud hindamispiiri, peab proovivõtukohtade arv iga saasteaine kohta olema vähemalt sama suur kui III lisa punktides A ja C sätestatud väikseim proovivõtukohtade arv.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c
c)  indikaatormõõtmiste arv võrdub asendatavate statsionaarsete mõõtmiste arvuga ning indikaatormõõtmiste minimaalne kestus on kaks kuud kalendriaasta kohta;
 c)  indikaatormõõtmiste arv võrdub asendatavate statsionaarsete mõõtmiste arvuga ning indikaatormõõtmiste minimaalne kestus on kaks kuud kalendriaasta kohta, mis on kalendriaastale võrdselt jaotatud;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Iga liikmesriik tagab, et PM2,5 -osakestega ja lämmastikdioksiidiga keskmise kokkupuute näitajate arvutamiseks kasutatavate proovivõtukohtade paiknemine tagaks elanikkonna üldise kokkupuute asjakohase kajastamise vastavalt IV lisale. Proovivõtukohtade arv ei tohi olla väiksem, kui on määratud III lisa punktis B.
 5.  Iga liikmesriik tagab, et PM2,5 -osakestega ja lämmastikdioksiidiga (NO2) keskmise kokkupuute näitajate arvutamiseks kasutatavate proovivõtukohtade paiknemine tagaks elanikkonna üldise kokkupuute asjakohase kajastamise vastavalt IV lisale. Proovivõtukohtade arv ei tohi olla väiksem, kui on määratud III lisa punktis B.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 7
7.  Proovivõtukohti, kus kolme eelneva aasta jooksul on registreeritud mõne I lisa 1. jaos nimetatud piirtaseme ületamine, ei tohi ümber paigutada, välja arvatud juhul, kui ümberpaigutamine on vajalik eriasjaolude, sealhulgas ruumilise arengu tõttu. Proovivõtukohtade ümberpaigutamine peab toimuma nende ruumilise esindavuse piirkonna sees ja põhinema modelleerimistulemustel.
 7.  Proovivõtukohti, kus kolme eelneva aasta jooksul on registreeritud mõne I lisa 1. jaos nimetatud piirtaseme ületamine, ei tohi ümber paigutada, välja arvatud juhul, kui ümberpaigutamine on tingimata vajalik. Proovivõtukohtade ümberpaigutamine peab toimuma nende ruumilise esindavuse piirkonna sees, tagama mõõtmise järjepidevuse ja põhinema modelleerimistulemustel.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Iga liikmesriik asutab linnakeskkonna taustapiirkonnas vähemalt ühe superseirejaama 10 miljoni elaniku kohta. Liikmesriigid, kus on vähem kui 10 miljonit elanikku, loovad vähemalt ühe superseirejaama linnakeskkonna taustapiirkonnas.
 Iga liikmesriik asutab linnakeskkonna taustapiirkonnas vähemalt ühe superseirejaama kahe miljoni elaniku kohta. Liikmesriigid, kus on vähem kui kahe miljonit elanikku, loovad vähemalt ühe superseirejaama linnakeskkonna taustapiirkonnas.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Kõigis linnakeskkonna taustapiirkondades asuvates superseirejaamades tehtavad mõõtmised peavad hõlmama ülipeente osakeste suurusjaotuse ja tahkete osakeste oksüdatsioonivõime statsionaarseid mõõtmisi või indikaatormõõtmisi.
 5.  Kõigis linnakeskkonna taustapiirkondades asuvates superseirejaamades tehtavad mõõtmised peavad hõlmama ülipeente osakeste suurusjaotuse ja tahkete osakeste oksüdatsioonivõime statsionaarseid mõõtmisi.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 6 – punkt a
a)  tahkete osakeste (PM10 and PM2,5), lämmastikdioksiidi (NO2), osooni (O3), musta süsiniku, ammoniaagi (NH3) ja ülipeente osakeste statsionaarsed mõõtmised;
 a)  tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5), lämmastikdioksiidi (NO2), vääveldioksiidi (SO2), süsinikmonooksiidi (CO), osooni (O3), musta süsiniku, ammoniaagi (NH3) ja ülipeente osakeste statsionaarsed mõõtmised;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 6 – punkt b
b)  tahkete peenosakeste (PM2,5) statsionaarsed mõõtmised või indikaatormõõtmised, et anda VII lisa 1. jao kohaselt teavet vähemalt nende aastase keskmise kogu massikontsentratsiooni ja keemilise koostise kontsentratsioonide kohta;
 b)  tahkete peenosakeste (PM2,5) statsionaarsed mõõtmised, et anda VII lisa 1. jao kohaselt teavet vähemalt nende aastase keskmise kogu massikontsentratsiooni ja keemilise koostise kontsentratsioonide kohta;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 6 – punkt c
c)  arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude artikli 8 lõikes 6 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli, benso(a)püreeni ja muude artikli 8 lõikes 6 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise üldkoguse statsionaarsed mõõtmised või indikaatormõõtmised sõltumata kontsentratsioonitasemetest.
 c)  arseeni, kaadmiumi, nikli, plii, benseeni, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude artikli 8 lõikes 6 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli, benso(a)püreeni ja muude artikli 8 lõikes 6 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise üldkoguse statsionaarsed mõõtmised sõltumata kontsentratsioonitasemetest.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 7
7.  Tahketes osakestes sisalduva ja gaasilise kahevalentse elavhõbeda mõõtmisi võib teha ka superseirejaamades, mis asuvad linnakeskkonna taustapiirkondades ja maakeskkonna taustapiirkondades.
 7.  Tahketes osakestes sisalduva ja gaasilise kahevalentse elavhõbeda mõõtmisi tehakse ka superseirejaamades, mis asuvad linnakeskkonna taustapiirkondades ja maakeskkonna taustapiirkondades.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – pealkiri
Nõuded piirkondades, kus saasteainete tasemed on piirtasemetest, osooni sihtväärtustest ja keskmise saastatuse taseme eesmärkidest madalamad, kuid ületavad hindamispiire
 Nõuded piirkondades, kus saasteainete tasemed on piirtasemetest, osooni sihtväärtustest ja keskmise saastatuse taseme eesmärkidest madalamad
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida osoonitasemed neis piirkondades, kus osoonitasemed on osooni sihtväärtustest väiksemad, vastavatest väärtustest madalamal tasemel ning seavad eesmärgiks saavutada lisa I jaos 2 kindlaksmääratud pikaajalised eesmärgid, niivõrd kui sellised tegurid nagu osoonisaaste piiriülene laad ja ilmastikutingimused seda võimaldavad ja eeldusel, et vajalikud meetmed ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
 2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida osoonitasemed neis piirkondades, kus osoonitasemed on osooni sihtväärtustest väiksemad, vastavatest väärtustest madalamal tasemel ning saavutavad lisa I jaos 2 kindlaksmääratud pikaajalised eesmärgid, niivõrd kui sellised tegurid nagu osoonisaaste piiriülene laad ja ilmastikutingimused seda võimaldavad. Pärast pikaajaliste eesmärkide saavutamist, säilitavad liikmesriigid osoonitasemed pikaajalistest eesmärkidest madalamal tasemel.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 1. tasandi territoriaalüksustes, kus PM2,5 ja NO2 keskmise kokkupuute näitajad on väiksemad kui nende saasteainete keskmise saastatuse taseme eesmärkidele vastavad väärtused, mis on esitatud I lisa 5. jaos, hoiavad liikmesriigid nende saasteainete tasemed keskmise saastatuse taseme eesmärkidest väiksemana.
 3.  Määruses (EÜ) nr 1059/2003 kirjeldatud NUTS 2. tasandi territoriaalüksustes, kus PM2,5 ja NO2 keskmise kokkupuute näitajad on väiksemad kui nende saasteainete keskmise saastatuse taseme eesmärkidele vastavad väärtused, mis on esitatud I lisa 5. jaos, hoiavad liikmesriigid nende saasteainete tasemed keskmise saastatuse taseme eesmärkidest väiksemana.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Liikmesriigid seavad eesmärgiks saavutada ja säilitada parim välisõhu kvaliteet ning keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõrge tase kooskõlas WHO poolt avaldatud õhukvaliteedi suunistega ning allpool II lisas esitatud hindamispiire.
 4.  Liikmesriigid seavad eesmärgiks saavutada ja säilitada parim välisõhu kvaliteet ning keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõrge tase kooskõlas WHO Euroopa piirkondliku büroo poolt avaldatud uusimate õhukvaliteedi suuniste ja ülevaadetega ning allpool II lisas esitatud hindamispiire, pöörates erilist tähelepanu tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade kaitsmisele.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et nende selliste NUTS 1 taseme territoriaalüksuste, kus I lisa 5. jao punktis C määratud keskmise kokkupuute eesmärgid on ületatud, kogu ulatuses täidetakse PM2,5-osakestega ja NO2-ga keskmise kokkupuute vähendamise kohustus, mis on määratud I lisa 5. jao punktis B.
 3.  Liikmesriigid tagavad, et nende selliste NUTS 2 taseme territoriaalüksuste, kus I lisa 5. jao punktis C määratud keskmise kokkupuute eesmärgid on ületatud, kogu ulatuses täidetakse PM2,5-osakestega ja NO2-ga keskmise kokkupuute vähendamise kohustus, mis on määratud I lisa 5. jao punktis B.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 6
6.  I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud piirtasemete saavutamise tähtpäeva võib edasi lükata vastavalt artiklile 18
 6.  Seoses artikli 18 lõikes 1 osutatud saasteainetega võib I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud piirtasemete saavutamise tähtpäeva ja I lisa 1. jao tabelis 1a sätestatud vahepealsete piirtasemete saavutamise tähtpäeva edasi lükata vastavalt artiklile 18.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Välisõhu vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) sisalduse häiretasemed on sätestatud I lisa 4. jao punktis A.
 1.  Välisõhu vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) ja osooni sisalduse häiretasemed on sätestatud I lisa 4. jao punktis A.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Osooni häire- ja teavitamistase on sätestatud I lisa 4. jao punktis B.
 2.  Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) ja osooni sisalduse teavitamistasemed on sätestatud I lisa 4. jao punktis B.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
2a.  I lisa 4. jao punktis A määratletud mis tahes häiretaseme ületamise korral rakendavad liikmesriigid viivitamata artikli 20 alusel koostatud lühiajalistes tegevuskavades sätestatud erakorralisi meetmeid.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
3.  I lisa 4.jaos määratletud mis tahes häiretaseme või teavitamistaseme ületamise korral võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed avalikkuse teavitamiseks hiljemalt mõne tunni jooksul, kasutades erinevaid meedia- ja sidekanaleid ning tagades üldsuse ulatusliku juurdepääsu.
 3.  I lisa 4. jaos määratletud mis tahes häiretaseme ületamise korral võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed avalikkuse teavitamiseks hiljemalt mõne tunni jooksul, andes sidusal ja lihtsalt mõistetaval viisil üksikasjalikku teavet ületamise tõsiduse ja sellega seotud tervisemõjude kohta, tehes ka ettepanekuid elanikkonna kaitseks, keskendudes eriti tundlikule elanikkonnale ja haavatavatele rühmadele. Liikmesriigid kasutavad erinevaid meedia- ja sidekanaleid ning tagavad üldsuse ulatusliku juurdepääsu.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
3a.  I lisa 4. jaos sätestatud mis tahes teavitamistaseme ületamisel võtavad liikmesriigid vajalikke samme üldsuse, eriti tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade teavitamiseks hiljemalt mõne tunni jooksul kättesaadaval, sidusal ja lihtsasti mõistetaval viisil.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tagavad, et teave mis tahes häiretaseme või teavitamistaseme tegeliku või prognoositava ületamise kohta antakse üldsusele võimalikult kiiresti, kooskõlas IX lisa punktidega 2 ja 3.
 4.  Liikmesriigid tagavad, et teave mis tahes häiretaseme või teavitamistaseme tegeliku või prognoositava ületamise kohta antakse üldsusele sidusal ja lihtsasti mõistetaval viisil võimalikult kiiresti, kooskõlas IX lisa punktidega 2 ja 3.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b
b)  NUTS 1 territoriaalüksused, kus keskmise kokkupuute vähendamise kohustusega määratud taseme ületamine on seostatav looduslike allikatega.
 b)  NUTS 2 territoriaalüksused, kus keskmise kokkupuute vähendamise kohustusega määratud taseme ületamine on seostatav looduslike allikatega.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud piirkondade ja NUTS 1 territoriaalüksuste loetelu ning koos sellega andmed saasteainete tasemete ja allikate kohta ning tõendid, mis näitavad, et ületamised on tingitud looduslikest allikatest.
 2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud piirkondade ja NUTS 2 territoriaalüksuste loetelu ning koos sellega:
a)   andmed saasteainete tasemete ja allikate kohta;
b)   tõendid, mis näitavad, et ületamised on tingitud looduslikest allikatest ja et seotud liikmesriigil ei olnud võimalik neid prognoosida, ennetada ega maandada, sealhulgas, kui see on asjakohane, tõendid, mis näitavad kliimamuutustest tingitud ökosüsteemide häiringute mõju, mille tulemuseks on selline ületamine;
(c)   teave määruse (EL) 2021/1119 artikli 5 lõike 4 kohaselt vastu võetud riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia asjakohaste meetmete rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Kui komisjoni on vastavalt lõikele 2 teavitatud looduslikest allikatest põhjustatud ületamisest, ei käsitata kõnealust ületamist ületamisena käesolevas direktiivis sätestatud tähenduses.
 3.  Kui komisjoni on vastavalt lõikele 2 teavitatud looduslikest allikatest põhjustatud ületamisest, vaatab ta tõendid läbi ja teavitab liikmesriiki, kas kõnealust ületamist võib mitte käsitada ületamisena käesolevas direktiivis sätestatud tähenduses.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad antud aasta kohta kindlaks määrata piirkonnad , kus PM10-osakeste piirtasemed ületatakse pärast talvist teede liivatamist või soolatamist välisõhku sattuvate PM10-osakeste tõttu.
 1.  Liikmesriigid võivad antud kuu kohta kindlaks määrata piirkonnad , kus PM10-osakeste piirtasemed ületatakse pärast talvist teede liivatamist või soolatamist välisõhku sattuvate PM10-osakeste tõttu.
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui antud piirkond ei suuda saavutada tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) või lämmastikdioksiidi piirtasemeid I lisa 1. jao tabelis 1 määratud tähtpäevaks kohaspetsiifiliste levimisomaduste, pinnavormidest tulenevate piirtingimuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste, või piiriülese saasteleviku tõttu, võib liikmesriik seda tähtaega üks kord kõnealuse piirkonna osas maksimaalselt viie aasta võrra pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1.  Kui antud piirkond ei suuda saavutada tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) või lämmastikdioksiidi piirtasemeid I lisa 1. jao tabelites 1 ja 1a määratud tähtpäevadeks erakorraliste ja vältimatute kohaspetsiifiliste levimisomaduste, pinnavormidest tulenevate piirtingimuste või piiriülese saasteleviku tõttu, võib liikmesriik seda tähtaega üks kord kõnealuse piirkonna osas maksimaalselt viie aasta võrra pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt -a (uus)
-a)   asjaomases piirkonnas on saasteainete tasemed välisõhus madalamad I lisa 1. jao tabelis 2 määratud piirtasemetest;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a
(a)  selle piirkonna kohta, mille suhtes pikendamist kohaldataks, koostatakse vastavalt artikli 19 lõikele 4 õhukvaliteedi kava, mis vastab artikli 19 lõigetes 5–7 loetletud nõuetele;
 a)  selle piirkonna kohta, mille suhtes pikendamist kohaldataks, koostatakse vastavalt artikli 19 lõikele -1 õhukvaliteedi tegevuskava, mis vastab artikli 19 lõigetes 5–7 loetletud nõuetele;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b
(b)  punktis a osutatud õhukvaliteedi kava täiendatakse VIII lisa punktis B märgitud teabega asjaomaste saasteainete kohta ning selles on näidatud, kuidas hoitakse piirtasemete ületamise ajavahemikud võimalikult lühikesed;
 b)  Punktis a osutatud õhukvaliteedi tegevuskava täiendatakse VIII lisa punktis B märgitud teabega asjaomaste saasteainete kohta ning iga-aastase prognoosiga heidete ja kontsentratsioonide arengute kohta asjakohases piirkonnas kuni saavutamise kuupäevani ning selles on näidatud, kuidas piirtasemed edasi lükatud tähtaja lõpuks saavutatakse ja kuidas hoitakse piirtasemete ületamise ajavahemikud võimalikult lühikesed;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c
(c)  punktis a osutatud õhukvaliteedi kavas kirjeldatakse, kuidas üldsust ning eelkõige tundlikku elanikkonda ja haavatavaid rühmi teavitatakse tähtaja pikendamise tagajärgedest inimeste tervisele ja keskkonnale;
 c)  punktis a osutatud õhukvaliteedi tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas üldsust ning eelkõige tundlikku elanikkonda ja haavatavaid rühmi teavitatakse sidusal ja lihtsasti mõistetaval viisil tähtaja pikendamise tagajärgedest inimeste tervisele ja keskkonnale;
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d
(d)  punktis a osutatud õhukvaliteedi kavas kirjeldatakse, kuidas võetakse kasutusele täiendavaid rahalisi vahendeid, sealhulgas asjakohaste siseriiklike ja liidu rahastamisprogrammide kaudu, et kiiremini parandada õhukvaliteeti piirkonnas, mille suhtes tähtaja pikendamist kohaldataks;
 d)  punktis a osutatud õhukvaliteedi tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas võetakse kasutusele täiendavaid rahalisi vahendeid, sealhulgas asjakohaste siseriiklike ja liidu rahastamisprogrammide kaudu, kui sellised rahalised vahendid on ette nähtud, et kiiremini parandada õhukvaliteeti piirkonnas, mille suhtes tähtaja pikendamist kohaldataks;
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1
Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi kava ja kogu olulise teabe, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas tähtaja pikendamise põhjuseks toodud tingimus ja kõik kõnealuses lõikes sätestatud tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile liikmesriikides nüüd ja tulevikus ning liidu meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile.
 Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi tegevuskava ja kogu olulise teabe, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas tähtaja pikendamise põhjuseks toodud tingimus ja kõik kõnealuses lõikes sätestatud tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile liikmesriikides nüüd ja tulevikus ning liidu meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile. Kui vastavalt lõike 1 punktile b esitatud iga-aastased prognoosid näitavad, et õhukvaliteedi tegevuskavas sisalduvad meetmed ei ole piisavad, et asjakohase saasteaine piirtase edasilükatud tähtajaks tõenäoliselt saavutada, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi tegevuskava ja vaatavad üle selles sisalduvad meetmed, et saavutada vastavus edasilükatud tähtajaks.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – pealkiri
Õhukvaliteedi kavad
 Õhukvaliteedi kavad ja õhukvaliteedi tegevuskavad
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige -1 (uus)
-1.  Kui alates ... [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] on eelneval kalendriaastal mõne registreeritud saasteaine tase piirkonnas või NUTS 2 territoriaalüksuses kõrgem mõnest I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud piirtasemest, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2035, või mõnest I lisa 2. jao punktis B sätestatud sihtväärtusest, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2030, koostab asjaomane liikmesriik selle saasteaine kohta õhukvaliteedi tegevuskava niipea kui võimalik, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast kalendriaastat, mil saasteaine ületamine registreeriti, et saavutada asjaomased piirtasemed, vahepealsed piirtasemed või osooni sihtväärtus nende saavutamise tähtajaks.
Kui liikmesriik peab sama saasteaine kohta, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, koostama selle lõigu kohase õhukvaliteedi tegevuskava ja käesoleva artikli lõike 1 kohase õhukvaliteedi kava, võib ta koostada kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 5, 6 ja 7 ühise õhukvaliteedi tegevuskava ning esitada VIII lisa punkti A alapunktide 5 ja 6 kohaselt teabe meetmete eeldatava mõju kohta, et saavutada nõuetele vastavus iga käsitletava piirtaseme osas. Kõnealuses ühises õhukvaliteedi tegevuskavas sätestatakse asjakohased meetmed, et saavutada kõik seotud piirtasemed ja tagada, et kõik piirtasemete ületamise perioodid on võimalikult lühikesed.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1
Kui teatud piirkondades saasteainete tase välisõhus ületab mõnda I lisa 1. jaos esitatud piirtaset, peavad liikmesriigid koostama nende piirkondade jaoks õhukvaliteedi kavad nii ruttu kui võimalik ja hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kalendriaastat, mil piirtaseme ületamine registreeriti. Nendes õhukvaliteedi kavades tuleb ette näha asjakohased meetmed kõnealuse piirtaseme saavutamiseks ning hoida ületamise ajavahemik võimalikult lühike ja igal juhul mitte pikem kui kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil esimesest ületamisest teatati.
 Kui teatud piirkondades saasteainete tase välisõhus ületab mõnda I lisa 1. jaos esitatud piirtaset, peavad liikmesriigid koostama nende piirkondade jaoks õhukvaliteedi kavad nii ruttu kui võimalik ja hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kalendriaastat, mil piirtaseme ületamine registreeriti. Nendes õhukvaliteedi kavades tuleb ette näha kõik asjakohased ja piisavad meetmed kõnealuse piirtaseme saavutamiseks ning hoida ületamise ajavahemik võimalikult lühike ja igal juhul mitte pikem kui kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil esimene ületamine registreeriti.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Kui piirtasemete ületamine jätkub kolmanda kalendriaasta jooksul pärast õhukvaliteedi kava koostamist, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et piirtasemete ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.
 Kui piirtasemete ületamine jätkub kolmanda kalendriaasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mil esimene ületamine registreeriti, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid, esitavad üksikasjaliku teabe VIII lisa punkti B alapunktis 1 osutatud direktiivide rakendamise olukorra kohta ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et piirtasemete ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks ega oleks ühelgi juhul pikem kui üks aasta pärast õhukvaliteedi kava ajakohastamist.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1
Kui saasteainete tase mõne NUTS 1 territoriaalüksuse välisõhus ületab I lisa 2. jaos sätestatud osooni sihtväärtust, koostavad liikmesriigid selliste NUTS 1 territoriaalüksuste õhukvaliteedi kavad niipea kui võimalik ja hiljemalt kaks aastat pärast kalendriaastat, mil osooni sihtväärtuse ületamine registreeriti. Kõnealustes õhukvaliteedi kavades nähakse ette asjakohased meetmed, et saavutada osooni sihtväärtus ja hoida piirtasemete ületamise ajavahemik võimalikult lühike.
 Kui saasteainete tase mõne NUTS 2 territoriaalüksuse välisõhus ületab I lisa 2. jaos sätestatud osooni sihtväärtust, koostavad liikmesriigid selliste NUTS 2 territoriaalüksuste õhukvaliteedi kavad niipea kui võimalik ja hiljemalt kaks aastat pärast kalendriaastat, mil osooni sihtväärtuse ületamine registreeriti. Kõnealustes õhukvaliteedi kavades nähakse ette asjakohased meetmed, et saavutada osooni sihtväärtus ja hoida piirtasemete ületamise ajavahemik võimalikult lühike ja igal juhul mitte pikem kui kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil esimene ületamine registreeriti.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 2
Kui osooni sihtväärtuse ületamine jätkub viienda kalendriaasta jooksul pärast õhukvaliteedi kava koostamist asjaomase NUTS 1 territoriaalüksuse jaoks, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et piirtasemete ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.
 Kui piirtasemete ületamine jätkub kolmanda kalendriaasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mil esimene ületamine registreeriti asjakohases NUTS 1 territoriaalüksuses, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et piirtasemete ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks ega oleks ühelgi juhul pikem kui kaks kalendriaastat pärast õhukvaliteedi kava ajakohastamist.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3
NUTS 1 territoriaalüksuste puhul, kus osooni sihtväärtus on ületatud, tagavad liikmesriigid, et direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 6 kohaselt koostatud asjaomane riiklik õhusaaste kontrolli programm sisaldab nende piirtasemete ületamise vastaseid meetmeid.
 NUTS 2 territoriaalüksuste puhul, kus osooni sihtväärtus on ületatud, tagavad liikmesriigid, et direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 6 kohaselt koostatud asjaomane riiklik õhusaaste kontrolli programm sisaldab nende piirtasemete ületamise vastaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1
Kui asjaomases NUTS 1 territoriaalüksuses ei täideta I lisa 5. jaos sätestatud keskmise kokkupuute vähendamise kohustust, koostavad liikmesriigid kõnealuste NUTS 1 territoriaalüksuste õhukvaliteedi kavad võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaks aastat pärast kalendriaastat, mil keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmata jätmine registreeriti. Kõnealustes õhukvaliteedi kavades sätestatakse asjakohased meetmed, et täita keskmise kokkupuute vähendamise kohustus ja hoida piirtasemete ületamise ajavahemik võimalikult lühike.
 Kui asjaomases NUTS 2 territoriaalüksuses ei täideta I lisa 5. jaos sätestatud keskmise kokkupuute vähendamise kohustust, koostavad liikmesriigid kõnealuste NUTS 2 territoriaalüksuste õhukvaliteedi kavad võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaks aastat pärast kalendriaastat, mil keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse täitmata jätmine registreeriti. Kõnealustes õhukvaliteedi kavades sätestatakse asjakohased ja piisavad meetmed, et täita keskmise kokkupuute vähendamise kohustus ja hoida piirtasemete ületamise ajavahemik võimalikult lühike ning igal juhul mitte pikem kui kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil esimene ületamine registreeriti.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 2
Kui keskmise kokkupuute vähendamise kohustust jätkuvalt ei täideta viienda kalendriaasta jooksul pärast õhukvaliteedi kava koostamist, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et kohustuse mittetäitmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.
 Kui keskmise kokkupuute vähendamise kohustust jätkuvalt ei täideta kolmanda kalendriaasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mil esimene ületamine registreeriti, ajakohastavad liikmesriigid õhukvaliteedi kava ja selles sisalduvaid meetmeid, lisades uuendatud üksikasjaliku teabe VIII lisa punkti B alapunktis 1 osutatud direktiivide rakendamise olukorra kohta, ning võtavad järgmisel kalendriaastal täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid, et kohustuse mittetäitmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks ega oleks ühelgi juhul pikem kui üks kalendriaasta pärast õhukvaliteedi kava ajakohastamist.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Kui alates [sisestada aasta: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kuni 31. detsembrini 2029 on saasteainete tase piirkonnas või NUTS 1 territoriaalüksuses kõrgem mõnest I lisa 1. jao tabelis 1 sätestatud piirtasemest, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2030, siis koostavad liikmesriigid asjaomase saasteaine kohta õhukvaliteedi kava niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast kalendriaastat, mil piirtaseme ületamine registreeriti, et saavutada vastav piirtase või osooni sihtväärtus enne tähtpäeva lõppu.
 välja jäetud
Kui liikmesriigid peavad sama saasteaine kohta koostama käesoleva lõike kohase õhukvaliteedi kava ja artikli 19 lõike 1 kohase õhukvaliteedi kava, võivad nad koostada artikli 19 lõigete 5, 6 ja 7 kohase ühise õhukvaliteedi kava ning esitada VIII lisa punktide 5 ja 6 kohaselt teabe meetmete eeldatava mõju kohta, et saavutada nõuetele vastavus iga käsitletava piirtaseme osas. Igas sellises ühises õhukvaliteedi kavas sätestatakse asjakohased meetmed, et saavutada kõik asjaomased piirtasemed ja hoida kõik piirtasemete ületamise perioodid võimalikult lühikesed.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Õhukvaliteedi kava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 Õhukvaliteedi kava ja õhukvaliteedi tegevuskava peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  VIII lisa punkti B alapunktis 1 loetletud teave, ja eriti riiklikus õhusaaste kontrolli programmis sisalduvad meetmed;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c
(c)  vajaduse korral teave VIII lisa punkti B alapunktis 2 loetletud vähendamismeetmete kohta.
 c)  teave VIII lisa punkti B alapunktis 2 loetletud vähendamismeetmete kohta.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 2
Liikmesriigid peavad kaaluma võimalust lisada õhukvaliteedi kavadesse artikli 20 lõikes 2 osutatud meetmed ja erimeetmed, mille eesmärk on kaitsta tundlikku elanikkonda ja haavatavaid rühmi, sealhulgas lapsi.
 Liikmesriigid peavad lisama õhukvaliteedi kavadesse ja õhukvaliteedi tegevuskavadesse artikli 20 lõikes 2 osutatud meetmed ja erimeetmed, mille eesmärk on kaitsta tundlikku elanikkonda ja haavatavaid rühmi, sealhulgas lapsi.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 3
Seoses asjaomaste saasteainetega hindavad liikmesriigid õhukvaliteedi kavade koostamisel vastavate häiretasemete ületamise riski. Seda analüüsi kasutatakse vajaduse korral lühiajaliste tegevuskavade koostamiseks.
 Seoses asjaomaste saasteainetega hindavad liikmesriigid õhukvaliteedi kavade või õhukvaliteedi tegevuskavade koostamisel vastavate häiretasemete ületamise riski. Seda analüüsi kasutatakse vajaduse korral lühiajaliste tegevuskavade koostamiseks.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 4
Kui õhukvaliteedi kavad tuleb koostada mitme erineva saasteaine kohta, koostavad liikmesriigid võimaluse korral kõiki asjaomaseid saasteaineid ja õhukvaliteedi standardeid hõlmavad ühtsed õhukvaliteedi kavad.
 Kui õhukvaliteedi kavad või õhukvaliteedi tegevuskavad tuleb koostada mitme erineva saasteaine kohta, koostavad liikmesriigid võimaluse korral kõiki asjaomaseid saasteaineid ja õhukvaliteedi standardeid hõlmavad ühtsed õhukvaliteedi kavad või õhukvaliteedi tegevuskavad.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 5
Liikmesriigid tagavad võimaluste piires vastavuse muude kavadega, millel on oluline mõju õhukvaliteedile, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL58, direktiivi (EL) 2016/2284 ja direktiivi 2002/49/EÜ ning kliima, energeetika, transpordi ja põllumajanduse alaste õigusaktide raames nõutavate kavadega.
 Liikmesriigid tagavad võimaluste piires oma õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade vastavuse muude kavadega, millel on oluline mõju õhukvaliteedile, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL58, direktiivi (EL) 2016/2284 ja direktiivi 2002/49/EÜ ning kliima, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, energeetika, transpordi ja põllumajanduse alaste õigusaktide raames nõutavate kavadega.
__________________
 __________________
58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 a (uus)
5a.   Komisjon võib liikmesriigi palvel pakkuda abi ja tehnilisi ekspertteadmisi tehnilise toe instrumendi raamistikus, et toetada õhukvaliteeti puudutavat poliitikat ja meetmeid asjakohases liikmesriigis.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 6 – lõik -1 (uus)
Liikmesriigid peavad tagama, et enne, kui saabub üldsuse kommentaaride vastuvõtmise periood, on õhukvaliteedi kava või õhukvaliteedi tegevuskava projekt, mis sisaldab vähemalt VIII lisa punktide A ja B kohaselt nõutavat teavet, tehtud üldsusele kättesaadavaks interneti teel, tasuta ja ilma registreeritud kasutajatele ligipääsu piiramata ning võimalusel ka muude mittedigitaalsete sidekanalite vahendusel. Liikmesriigid võivad interneti teel, tasuta, ilma registreeritud kasutajatele ligipääsu piiramata ning võimalusel ka muude mittedigitaalsete sidekanalite kaudu üldsusele kättesaadavaks teha järgmise:
a)   teave VIII lisa punkti Ba kohaselt õhukvaliteedi kava või õhukvaliteedi tegevuskava hinnangulise mõju hindamiseks kasutatud meetodite kohta ning õhukvaliteedi kava või õhukvaliteedi tegevuskava projekti koostamiseks kasutatud taustdokumendid ja teave;
b)   käesolevas lõigus osutatud teabe üldarusaadav kokkuvõte.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 6 – lõik 1
Liikmesriigid konsulteerivad üldsusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/35/EÜ59 ning pädevate asutustega, keda õhukvaliteedi kavade rakendamine nende kohustuste tõttu õhusaaste ja õhukvaliteedi valdkonnas tõenäoliselt puudutab, õhukvaliteedi kavade projektide ja õhukvaliteedi kavade oluliste ajakohastuste teemal enne nende lõplikku vormistamist.
 Liikmesriigid konsulteerivad üldsusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/35/EÜ59 ning pädevate asutustega, keda õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade rakendamine nende kohustuste tõttu õhusaaste ja õhukvaliteedi valdkonnas tõenäoliselt puudutab, õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade projektide ja õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade oluliste ajakohastuste teemal enne nende lõplikku vormistamist.
__________________
 __________________
59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 6 – lõik 2
Õhukvaliteedi kavade koostamisel tagavad liikmesriigid, et sidusrühmi, kelle tegevus soodustab piirtasemete ületamist, innustatakse tegema ettepanekuid meetmete kohta, mida nad saavad võtta, et aidata piirtasemete ületamine lõpetada, ning et valitsusvälistel organisatsioonidel, näiteks keskkonnaorganisatsioonidel, tarbijaorganisatsioonidel, tundlike elanikkonnarühmade ja haavatavate rühmade huve esindavatel organisatsioonidel, muudel asjaomastel tervishoiuasutustel ja asjaomastel tööstusliitudel lubatakse sellistes konsultatsioonides osaleda.
 Liikmesriigid soodustavad kõigi huvitatud poolte aktiivset osalemist käesoleva direktiivi rakendamises, eelkõige õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade koostamises, ülevaatamises ja ajakohastamises. Õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade koostamisel tagavad liikmesriigid, et sidusrühmi, kelle tegevus soodustab piirtasemete ületamist, innustatakse tegema ettepanekuid meetmete kohta, mida nad saavad võtta, et aidata piirtasemete ületamine lõpetada, ning et valitsusvälistel organisatsioonide, näiteks keskkonna- ja terviseorganisatsioonide, tarbijaorganisatsioonide, tundlike elanikkonnarühmade ja haavatavate rühmade huve esindavate organisatsioonide, muude asjaomaste tervishoiuasutuste, sealhulgas tervishoiutöötajate, ja asjaomaste tööstusliitude osalemist sellistes konsultatsioonides soodustatakse. Liikmesriigid tagavad, et asjaomaseid sidusrühmi ja kodanikke teavitatakse nõuetekohaselt õhukvaliteeti mõjutavatest konkreetsetest allikatest ja õhusaasteainetest ning asjakohastest olemasolevatest ja turul kättesaadavatest õhusaaste leevendamise meetmetest.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 7
7.  Õhukvaliteedi kavad tuleb edastada komisjonile kahe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.
 7.  Õhukvaliteedi kavad ja õhukvaliteedi tegevuskavad tuleb edastada komisjonile kahe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 7 a (uus)
7a.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade vormingu ja struktuuri malli. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 7 b (uus)
7b.  Komisjon võib kehtestada suunised õhukvaliteedi kavade ja, kui see on asjakohane, õhukvaliteedi tegevuskavade väljatöötamiseks, rakendamiseks ja läbivaatamiseks.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 7 c (uus)
7c.  Komisjon hõlbustab õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist vajaduse korral heade tavade vahetamise abil.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2
Kui on oht, et ületatakse XII lisa B jaos määratletud osooni häiretase, võivad liikmesriigid jätta sellise lühiajalise tegevuskava koostamata, kui geograafiliste, ilmastiku- ja majandustingimuste põhjal puuduvad märkimisväärsed võimalused sellisest ületamisest tuleneva ohu, selle kestuse või raskuse vähendamiseks.
 Kui on oht, et ületatakse osooni häiretase , võivad liikmesriigid jätta sellise lühiajalise tegevuskava koostamata, kui geograafiliste, ilmastiku- ja majandustingimuste põhjal puuduvad märkimisväärsed võimalused sellisest ületamisest tuleneva ohu, selle kestuse või raskuse vähendamiseks.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Kodanike teavitamiseks kehvast õhukvaliteedist ja selle mõjudest nõuavad pädevad asutused, et lihtsasti mõistetav teave õhusaaste tippkoormusega seotud sümptomite ja õhusaastega kokkupuute vähendamiseks vajalike käitumisviiside kohta oleks alaliselt välja pandud tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade kogukondade läheduses.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Olenevalt üksikjuhtumist võib lõikes 1 viidatud lühiajaliste tegevuskavade koostamisel ette näha tõhusaid meetmeid, et kontrollida ja vajaduse korral ajutiselt peatada teatavaid toiminguid, mis suurendavad vastavate piirtasemete või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise riski. Sõltuvalt peamiste saasteallikate osast käsitletavate ületamiste tekkes tuleb sellistes tegevuskavades kaaluda ka meetmeid transpordi, ehitustööde, ja tööstuslike käitiste ja toodete kasutamise ning kodus kasutatavate kütteseadmete suhtes. Nende kavade raames tuleb kaaluda ka konkreetseid meetmeid tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.
 2.  Olenevalt üksikjuhtumist võib lõikes 1 viidatud lühiajaliste tegevuskavade koostamisel ette näha tõhusaid meetmeid, et kontrollida ja vajaduse korral ajutiselt peatada teatavaid toiminguid, mis suurendavad vastavate piirtasemete või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise riski. Liikmesriigid peavad võtma oma lühiajaliste tegevuskavade puhul arvesse VIIIa lisas kirjeldatud meetmete loetelu ja sõltuvalt peamiste saasteallikate osast käsitletavate ületamiste tekkes tuleb vähemalt kaaluda ka meetmeid transpordi, ehitustööde, ja tööstuslike käitiste ja toodete kasutamise ning kodus kasutatavate kütteseadmete suhtes. Nende kavade raames tuleb kaaluda ka konkreetseid meetmeid tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid võivad paluda komisjonilt tehnilist abi ja tuge lühiajaliste tegevuskavade koostamisel.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Kui liikmesriigid on koostanud lühiajalise tegevuskava, teevad nad oma teostatavusuuringute tulemused ja lühiajaliste tegevuskavade sisu ning nende rakendamisega seotud teabe kättesaadavaks asjaomastele organisatsioonidele, näiteks keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonid, tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade huve esindavad organisatsioonid, muud asjakohased tervishoiuasutused ja asjakohased tööstusliidud.
 4.  Kui liikmesriigid on koostanud lühiajalise tegevuskava, teevad nad oma teostatavusuuringute tulemused ja lühiajaliste tegevuskavade sisu ning nende rakendamisega seotud teabe kättesaadavaks asjaomastele organisatsioonidele, näiteks keskkonna-, tervise- ja tarbijaorganisatsioonid, tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade huve esindavad organisatsioonid, tervishoiutöötajad, muud asjakohased tervishoiuasutused ja asjakohased tööstusliidud.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid kasutavad mudeldamist ja prognoosimist, et tuvastada risk, et saasteainete tasemed ületavad üht või mitut häiretaset, ja tagavad, et kiireloomulised meetmed jõustuvad peatselt pärast ületamise prognoosimist, et sellist ületamist ennetada.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon võib avaldada näiteid lühiajaliste tegevuskavade koostamise parimatest tavadest, sealhulgas näiteid tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade, sealhulgas laste kaitsmise parimatest tavadest. Selliseid näiteid ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon soodustab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel Euroopa puhta õhu foorumi kaudu.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2
Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et teha kindlaks õhusaaste allikad ja võtta nende allikate suhtes meetmeid ning koostada sellised ühised tegevuskavad nagu artiklile 19 vastavad ühised või ühiselt koordineeritavad õhukvaliteedi kavad, et kõrvaldada sellised ületamised.
 Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel tasanditel, sealhulgas ühiste ekspertrühmade loomise teel, et teha kindlaks õhusaaste allikad, igast riigist pärineva saaste osakaal ja meetmed, mida nende allikate suhtes individuaalselt ja ühiselt võtta, ning koostada sellised ühised tegevuskavad nagu artiklile 19 vastavad ühised või ühiselt koordineeritavad õhukvaliteedi kavad, et kõrvaldada sellised ületamised.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Kõnealused liikmesriigid teavitavad komisjoni olukorrast ja võetud meetmetest ilma põhjendamatu viivitamiseta.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid vastavad üksteisele õigeaegselt ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda, kui teine liikmesriik on neid esimese lõigu kohaselt teavitanud.
 Liikmesriigid vastavad üksteisele õigeaegselt ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast seda, kui teine liikmesriik on neid esimese lõigu kohaselt teavitanud.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Komisjoni teavitatakse asjaomasest koostööst ja ta kutsutakse osalema ja abistama käesoleva artikli lõikes 1 viidatud igasuguses koostöös. Vajaduse korral otsustab komisjon direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 11 alusel koostatud aruandeid arvesse võttes, kas piiriülest osoonisaastet tekitavate osooni eellaste heitkoguste vähendamiseks on vaja võtta täiendavaid meetmeid liidu tasandil.
 2.  Komisjoni teavitatakse asjaomasest koostööst ja ta kutsutakse osalema ja abistama käesoleva artikli lõikes 1 viidatud igasuguses koostöös ning teostama selle osas järelevalvet. Komisjon võib koostöös kõnealuste liikmesriikidega koostada ka töökavad kavandatud meetmete rakendamiseks. Vajaduse korral otsustab komisjon direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 11 alusel koostatud aruandeid arvesse võttes, kas piiriülest osoonisaastet tekitavate osooni eellaste heitkoguste vähendamiseks on vaja võtta täiendavaid meetmeid liidu tasandil.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui liikmesriik võtab vastavalt artiklile 29 õiguslikke meetmeid käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise suhtes, mis on põhjustanud õhusaastet teises liikmesriigis, peavad liikmesriigid tegema koostööd tõhusal viisil.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et nii avalikkus kui ka keskkonna- ja tarbijaorganisatsioone ning tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade huve esindavad organisatsioonid, muud asjakohased tervishoiuasutused ja asjakohased tööstusliidud saaksid piisavat ja õigeaegset teavet järgmisest:
 1.  Liikmesriigid tagavad, et nii avalikkus kui ka keskkonna-, tervise- ja tarbijaorganisatsioone ning tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade huve esindavad organisatsioonid, tervishoiutöötajad ja muud asjakohased tervishoiuasutused ja asjakohased tööstusliidud saaksid piisavat ja õigeaegset teavet järgmisest:
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a
(a)  õhu kvaliteedi kohta vastavalt IX lisa punktidele 1 ja 3;
 a)  õhu kvaliteedi kohta vastavalt IX lisale;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  mis tahes täheldatud andmete puudumisest proovivõtukohtadest, eriti seoses IX lisa punkti 1 alapunktides a ja b osutatud andmetega;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c
(c)  artiklis 19 ette nähtud õhukvaliteedi kavadest;
 c)  artiklis 19 ette nähtud õhukvaliteedi kavadest ja õhukvaliteedi tegevuskavadest;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d
(d)  artiklis 20 sätestatud lühiajalistest tegevuskavadest.
 d)  lühiajalistest tegevuskavadest, mis on koostatud vastavalt artiklile 20;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  asjaomases liikmesriigis õhukvaliteeti mõjutavatest õhusaaste allikate ja õhusaasteainete ülevaatest;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)  dokumentatsioonist, mis on komisjonile esitatud seoses looduslike allikate põhjustatud ületamistega, millele on osutatud artikli 16 lõikes 2;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d c (uus)
dc)  kohtade valikut puudutavast dokumentatsioonist, millele on viidatud IV lisa punktis D;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt e
(e)  kokkuvõtvast hinnangust piirtasemete, osooni sihttasemete, keskmise kokkupuute vähendamise kohustuste, teavitamistasemete ja häiretasemete ületamiste mõju kohta; vajaduse korral peavad kokkuvõtvas hinnangus olema ka metsa kaitsega seotud täiendav teave ja hinnangud ning teave artikliga 10 ja VII lisaga hõlmatud saasteainete kohta.
 e)  kokkuvõtvast hinnangust piirtasemete, osooni sihttasemete, keskmise kokkupuute vähendamise kohustuste ja keskmise kokkupuute kontsentratsiooni eesmärkide, teavitamistasemete ja häiretasemete ületamiste mõju kohta; vajaduse korral peavad kokkuvõtvas hinnangus olema ka metsa kaitsega seotud täiendav teave ja hinnangud ning teave artikliga 10 ja VII lisaga hõlmatud saasteainete kohta.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Liikmesriigid koostavad õhukvaliteedi indeksi, mis hõlmab vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkeid osakesi (PM10 ja PM2,5) ja osooni, teevad selle avalikus allikas kättesaadavaks ning uuendavad seda kord tunnis. Õhukvaliteedi indeksis võetakse arvesse WHO soovitusi ja tuginetakse Euroopa Keskkonnaameti esitatud Euroopa tasandi õhukvaliteedi indeksitele.
 2.  Liikmesriigid koostavad õhukvaliteedi indeksi, mis hõlmab vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkeid osakesi (PM10 ja PM2,5) ja osooni, teevad selle sidusal ja lihtsasti mõistetaval viisil avalikus allikas kättesaadavaks ning uuendavad seda kord tunnis, tagades, et kõigis jaamades on kättesaadavad piisavad reaalajas andmed. Õhukvaliteedi indeks on võrreldav kõigi liikmesriikide üleselt ja järgib uusimaid WHO soovitusi ja selle aluseks on Euroopa Keskkonnaameti esitatud Euroopa tasandi õhukvaliteedi indeksid. Õhukvaliteediindeksile on lisatud teave iga saasteainega seotud terviseriskide kohta, sealhulgas tundlikule elanikkonnale ja haavatavatele rühmadele kohandatud teave.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastavalt artiklile 25 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, täpsustades, kuidas tuleb õhukvaliteedi indeksit välja arvutada ja esitada ning avalikkusele edastatava teabe formaadi ja struktuuri.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid peavad toetama õhusaaste tippkoormusega seotud sümptomeid ning saaste kokkupuute vähendamiseks ja selle eest kaitsmiseks vajalike käitumisviise käsitleva teabe esitlemist hoonetes, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, näiteks tervishoiuasutustes.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teavitavad üldsust, milline pädev asutus või organ on määratud artiklis 5 nimetatud ülesannete täitmiseks.
 3.  Liikmesriigid teavitavad üldsust, milline pädev asutus või organ on määratud artiklis 5 nimetatud ülesannete täitmiseks ja milline pädev asutus või organ haldab proovivõtukohti, mis on loodud vastavalt artiklile 9 ja IV lisale.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 4
4.  Käesolevas artiklis osutatud teave tehakse üldsusele tasuta kättesaadavaks kergesti ligipääsetava meedia ja sidekanalite kaudu ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2007/2/EÜ60 ja (EL) 2019/102461.
 4.  Käesolevas artiklis osutatud teave tehakse üldsusele tasuta kättesaadavaks kergesti ligipääsetava meedia ja sidekanalite kaudu sidusal ja lihtsalt mõistetaval viisil ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2007/2/EÜ60 ja (EL) 2019/102461, tagades samal ajal laialdase avaliku juurdepääsu.
__________________
 __________________
60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
 60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).
 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud teave piirtasemete, osooni sihttasemete, keskmise kokkupuute vähendamise kohustuste ja kriitiliste tasemete järgimise hindamiseks tehakse komisjonile teatavaks hiljemalt neli kuud pärast iga kalendriaasta lõppu ja see hõlmab:
 2.  Lõikes 1 osutatud teave piirtasemete, osooni sihttasemete, keskmise kokkupuute vähendamise kohustuste, keskmise kokkupuute kontsentratsiooni eesmärkide ja kriitiliste tasemete järgimise hindamiseks tehakse komisjonile teatavaks hiljemalt neli kuud pärast iga kalendriaasta lõppu ja see hõlmab:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2 – punkt a
a)  kõnealusel aastal artikli 6 kohaselt määratud piirkondade ja NUTS 1 territoriaalüksuste loetelus ja piiritlemisel tehtud muudatusi;
 a)  kõnealusel aastal artikli 6 kohaselt määratud piirkondade ja NUTS 2 territoriaalüksuste loetelus ja piiritlemisel tehtud muudatusi;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2 – punkt b – sissejuhatav osa
b)  selliste piirkondade ja NUTS 1 territoriaalüksuste loetelu ning hinnatud saasteainete tasemed. Piirkondade kohta, kus ühe või mitme saasteaine tase on kõrgem piirtasemetest või kriitilistest tasemetest, samuti NUTS 1 territoriaalüksuste kohta, kus ühe või mitme saasteaine tasemed olid kõrgemad kui sihtväärtused või keskmise kokkupuute vähendamise kohustused:
 b)  selliste piirkondade ja NUTS 2 territoriaalüksuste loetelu ning hinnatud saasteainete tasemed. Piirkondade kohta, kus ühe või mitme saasteaine tase on kõrgem piirtasemetest või kriitilistest tasemetest, samuti NUTS 2 territoriaalüksuste kohta, kus ühe või mitme saasteaine tasemed olid kõrgemad kui sihtväärtused, keskmise kokkupuute vähendamise kohustused või keskmise kokkupuute kontsentratsiooni eesmärgid:
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].
 2.  Artikli 22 lõikes 2a, artiklis 24 ja artikli 29 lõikes 3a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 22, artiklis 24 ja artikli 29 lõikes 3a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 5 – lõik 2
Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
 Artikli 22 lõike 2a, artikli 24 ja artikli 29 lõike 3a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus seaduslikult asutatud sõltumatus ja erapooletus organis, et vaidlustada kõigi artiklis 19 osutatud õhukvaliteedi kavasid ja artiklis 20 osutatud lühiajalisi tegevuskavasid puudutavate liikmesriigi otsuste, tegevuste või tegevusetuste sisulist või protseduurilist õiguspärasust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
 Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus seaduslikult asutatud sõltumatus ja erapooletus organis, et vaidlustada kõigi liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi järgimiseks tehtud otsuste, tegevuste või tegevusetuste sisulist või protseduurilist õiguspärasust, sealhulgas, kuid mitte ainult, nende puhul, mis puudutavad piirkondade liigitamist artikli 7 alusel, võrgustiku ülesehitust, proovivõtukohtade paiknemist ja ümberpaigutamist artikli 9 alusel, artiklis 19 osutatud õhukvaliteedi kavasid ja õhukvaliteedi tegevuskavasid ja artiklis 20 osutatud lühiajalisi tegevuskavasid, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 3
Iga asjaomase üldsuse hulka kuuluva valitsusvälise organisatsiooni huvi loetakse esimese lõike punkti a tähenduses piisavaks. Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada esimese lõike punkti b tähenduses.
 Iga füüsilise isiku, keda õhukvaliteedi standardite ületamine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega seotud otsustamismenetlustest, ja iga asjaomase valitsusvälise organisatsiooni, kes mõlemad kuuluvad üldsuse hulka, huvi loetakse esimese lõike punkti a tähenduses piisavaks. Samuti loetakse, et sellistel füüsilistel isikutel ja organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada esimese lõike punkti b tähenduses.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Läbivaatamismenetluses osalemise õigus ei sõltu asjaomase üldsuse liikme rollist artikli 19 või 20 kohases otsustamismenetluses osalemise etapis.
 2.  Läbivaatamismenetluses osalemise õigus ei sõltu asjaomase üldsuse liikme rollist käesoleva direktiivi kohases otsustamismenetluses osalemise etapis.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel isikutel, kelle tervis on kahjustada saanud käesoleva direktiivi artikli 19 lõigete 1–4, artikli 20 lõike 1, artikli 20 lõike 2, artikli 21 lõike 1 teise lõigu ja artikli 21 lõike 3 rikkumise tõttu, on õigus saada hüvitist vastavalt käesolevale artiklile.
 1.  Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel isikutel, kelle tervis ja heaolu on kahjustada saanud käesoleva direktiivi sätete, sealhulgas, kuid mitte ainult, artikli 13, artikli 19 lõigete 1–4, artikli 20 lõike 1, artikli 20 lõike 2, artikli 21 lõike 1 teise lõigu ja artikli 21 lõike 3 rikkumise tõttu pädevate asutuste tegevusetuse, otsuse, tegevuse või otsuse või tegevusega viivitamise tulemusel, on õigus saada hüvitist vastavalt käesolevale artiklile.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et inimeste tervist või keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriikliku õiguse nõuetele, on lubatud lõikes 1 osutatud füüsilisi isikuid esindada ja esitada kahju hüvitamise ühishagisid. Selliste ühishagide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis direktiivi (EL) 2020/1828 artiklis 10 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
 2.  Liikmesriigid tagavad, et inimeste tervist või keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel on lubatud lõikes 1 osutatud füüsilisi isikuid esindada ja esitada kahju hüvitamise ühishagisid. Selliste ühishagide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis direktiivi (EL) 2020/1828 artiklis 10 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4 – lõik 1
Kui kahju hüvitamise nõuet toetavad tõendid, mis näitavad, et lõikes 1 osutatud rikkumine on kõige usutavam selgitus sellele isikule kahju tekkimise kohta, eeldatakse põhjuslikku seost rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
 Kui kahju hüvitamise nõuet toetavad tõendid, sealhulgas asjakohased teaduslikud andmed, mille alusel on võimalik eeldada, et lõikes 1 osutatud rikkumine on põhjustanud sellele isikule kahju tekkimise või sellele kaasa aidanud, eeldatakse põhjuslikku seost rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et kui hageja on esitanud hüvitisnõude põhjendamiseks mõistlikult kättesaadavad tõendid ning on mõistlikult tõendanud, et täiendavad tõendid on kostjaks oleva ametiasutuse või kolmanda isiku käsutuses, on kohtul või haldusasutusel võimalik määrusega nõuda hageja taotlusel liikmesriigi menetlusõiguse kohaselt, et kostjaks olev ametiasutus või kolmas isik esitaks sellised tõendid, järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse ja proportsionaalsuse norme.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4 – lõik 2 b (uus)
Kui kostjaks olev ametiasutus ei ole täitnud kohustust avaldada oma käsutuses olevaid asjakohaseid nõutud tõendeid vastavalt käesolevale lõikele, siis eeldatakse, et kostjaks olev ametiasutus on käesolevat direktiivi rikkunud.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4 a (uus)
4a.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad „asjakohased teadusandmed“ statistilisi, epidemioloogilisi ja muid andmeid, mis tõendavad statistiliselt kindlat põhjuslikku seost teatavat liiki reostuse ja teatavate terviseprobleemide vahel.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 6
6.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaeg ei ole lühem kui viis aastat. Selliseid tähtaegu ei hakata arvestama enne, kui rikkumine on lõppenud ja hüvitist taotlev isik teab, või võib põhjendatult eeldada, et ta teab, et ta on kandnud lõikes 1 osutatud rikkumise tõttu kahju.
 6.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaeg ei ole lühem kui kümme aastat. Selliseid tähtaegu ei hakata arvestama enne, kui rikkumine on lõppenud ja hüvitist taotlev isik teab, või võib põhjendatult eeldada, et ta teab, et ta on kandnud lõikes 1 osutatud rikkumise tõttu kahju.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt a a (uus)
aa)  rikkumisest tulenev tegelik või prognoositud majanduslik kasu;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt c
c)  rikkumisest mõjutatud elanikkond, sealhulgas tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, või keskkond, võttes arvesse eesmärki saavutada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse;
 c)  rikkumisest mõjutatud elanikkond, sealhulgas tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, või keskkond, ja põhjustatud kahju, võttes arvesse eesmärki saavutada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt d
d)  kas rikkumine oli korduv või ühekordne.
 d)  kas rikkumine oli korduv või ühekordne, sealhulgas kõik eelnevad saadud hoiatustrahvid või haldus- või kriminaalkaristused.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)
3a.  Hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades ühtsed kriteeriumid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud trahvide summa määramiseks.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 3 b (uus)
3b.  Liikmesriigid peavad tagama, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud trahve kasutataks esmajärjekorras õhukvaliteedi parandamisega seotud meetmete rahastamiseks. Liikmesriigid peavad tegema sellise tulu kasutamisega seotud teabe üldsusele kättesaadavaks. Ilma, et see piiraks artikli 28 kohaldamist, ei kasutata karistustest saadavat tulu artikli 28 eesmärgil.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid jõustavad artiklite 1, 2 ja 3, artikli 4 punktide 2, 13, 14, 16, 18, 19, 21, 22, 24–30, punktide 36, 37, 38 ja 39, artiklite 5–12, artikli 13 lõigete 1, 2, 3, 6 ja 7, artikli 15, artikli 16 lõigete 1 ja 2, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 1, 2 ja 4, artiklite 23–29 ning I–IX lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [lisada kuupäev: kaks aastat pärast jõustumist] .
 Liikmesriigid jõustavad artiklite 1, 2 ja 3, artikli 4 punktide 2, 13, 14, 16, 18, 19, 21, 22, 24–30, punktide 36, 37, 38 ja 39, artiklite 5–12, artikli 13 lõigete 1, 2, 3, 6 ja 7, artikli 15, artikli 16 lõigete 1 ja 2, artiklite 17, 18, 20 ja 21, artikli 22 lõigete 1, 2 ja 4, artiklite 23–29 ning I–IX lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [lisada kuupäev: 18 kuud pärast jõustumist].
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid jõustavad artikli 19 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanekud 300 ja 330
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 1. jagu – lõik 1
Inimeste tervise kaitseks ette nähtud piirtasemed, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2030
 Inimeste tervise kaitseks ette nähtud piirtasemed, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2035
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 1. jagu – tabel 1

Komisjoni ettepanek

Keskmistamise ajavahemik

Piirtase

PM2,5

1 päev

25 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

10 μg/m³

PM10

1 päev

45 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

1 tund

200 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

50 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

1 tund

350 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

50 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Benseen

Kalendriaasta

3,4 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

päeva maksimum 8 tunni keskmine(1)

10 mg/m3

1 päev

4 mg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Plii (Pb)

Kalendriaasta

0,5 μg/m3

Arseen (As)

Kalendriaasta

6,0 μg/m³

Kaadmium (Cd)

Kalendriaasta

5,0 ng/m³

Nikkel (Ni)

Kalendriaasta

20 ng/m³

Benso(a)püreen

Kalendriaasta

1,0 ng/m³

(1)  Maksimaalse päevase kaheksa tunni keskmise kontsentratsiooni määramiseks uuritakse kaheksa tunni keskmisi libisevaid väärtusi, mis arvutatakse ühe tunni andmete põhjal ning ajakohastatakse igas tunnis. Iga sel viisil arvutatud kaheksa tunni keskmine väärtus kehtib selle päeva kohta, mil ajavahemik lõpeb, st iga üksiku päeva esimene arvestusperiood on ajavahemik eelmise päeva kella 17.00st kuni 01.00ni kõnealusel päeval; iga päeva viimane arvestusperiood on ajavahemik kella 16.00st kuni kõnealuse päeva kella 24.00ni.

Muudatusettepanek

Keskmistamise ajavahemik

Piirtase

PM2,5

1 päev

15 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

5 μg/m³

PM10

1 päev

45 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

15 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

1 tund

200 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

25 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

10 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

1 tund

200 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

40 μg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Benseen

Kalendriaasta

0,17 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

päeva maksimum 8 tunni keskmine (1)

10 mg/m3

1 päev

4 mg/m3

mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Plii (Pb)

Kalendriaasta

0,15 μg/m3

Arseen (As)

Kalendriaasta

6,0 μg/m³

Kaadmium (Cd)

Kalendriaasta

5,0 ng/m³

Nikkel (Ni)

Kalendriaasta

20 ng/m³

Benso(a)püreen

Kalendriaasta

1,0 ng/m³

(1)  Maksimaalse päevase kaheksa tunni keskmise kontsentratsiooni määramiseks uuritakse kaheksa tunni keskmisi libisevaid väärtusi, mis arvutatakse ühe tunni andmete põhjal ning ajakohastatakse igas tunnis. Iga sel viisil arvutatud kaheksa tunni keskmine väärtus kehtib selle päeva kohta, mil ajavahemik lõpeb, st iga üksiku päeva esimene arvestusperiood on ajavahemik eelmise päeva kella 17.00st kuni 01.00ni kõnealusel päeval; iga päeva viimane arvestusperiood on ajavahemik kella 16.00st kuni kõnealuse päeva kella 24.00ni.

Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 1. jagu – tabel 1 a (uus) – pealkiri
Tabel 1a. Inimeste tervise kaitseks ette nähtud vahepealsed piirtasemed, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2030
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 1. jagu – tabel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keskmistamise ajavahemik

Piirtase

PM2,5

1 päev

25 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

10 μg/m³

PM10

1 päev

45 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

1 tund

200 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

50 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

1 tund

350 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul

1 päev

50 μg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Kalendriaasta

20 μg/m3

Benseen

Kalendriaasta

3,4 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

päeva maksimum

8 tunni keskmine(1)

10 mg/m3

1 päev

4 mg/m3

, mida ei tohi ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul

Plii (Pb)

Kalendriaasta

0,5 μg/m3

Arseen (As)

Kalendriaasta

6,0 ng/m³

Kaadmium (Cd)

Kalendriaasta

5,0 ng/m³

Nikkel (Ni)

 

 

Kalendriaasta

20 ng/m³

Benso(a)püreen

Kalendriaasta

1,0 ng/m³

(1)  Maksimaalse päevase kaheksa tunni keskmise kontsentratsiooni määramiseks uuritakse kaheksa tunni keskmisi libisevaid väärtusi, mis arvutatakse ühe tunni andmete põhjal ning ajakohastatakse igas tunnis. Iga sel viisil arvutatud kaheksa tunni keskmine väärtus kehtib selle päeva kohta, mil ajavahemik lõpeb, st iga üksiku päeva esimene arvestusperiood on ajavahemik eelmise päeva kella 17.00st kuni 01.00ni kõnealusel päeval; iga päeva viimane arvestusperiood on ajavahemik kella 16.00st kuni kõnealuse päeva kella 24.00ni.

Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 2. jagu – punkt B – tabel

Komisjoni ettepanek

B.  Osooni sihtväärtused

Eesmärk

Keskmistamise ajavahemik

Sihtväärtus

Inimeste tervise kaitse

Suurim päevane kaheksa tunni keskväärtus(1)

120 μg/m3

Mitte ületada väärtust 120 µg/m3 rohkem kui 18 päeval kalendriaastas, keskmistatuna üle kolme aasta(2)

Keskkonnakaitse

Maist juulini

AOT40 (arvutatud ühe tunni väärtustest)

18 000 μg/m3 × h, keskmistatuna üle viie aasta(2)

(1)  Suurima päevase kaheksa tunni keskväärtuse määramiseks uuritakse kaheksa tunni libisevaid keskmisi, mis arvutatakse tundide andmete põhjal ning ajakohastatakse igas tunnis. Iga sel viisil arvutatud kaheksa tunni keskväärtus kehtib selle päeva kohta, mil ajavahemik lõpeb, st iga päeva esimene arvestusperiood on ajavahemik eelmise päeva kella 17.00st kuni 01.00ni kõnealusel päeval; iga päeva viimane arvestusperiood on ajavahemik kella 16.00st kuni kõnealuse päeva kella 24.00ni.

(2)  Kui kolme või viie aasta keskväärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on sihtväärtustest kinnipidamise kontrollimiseks vajalike aastaandmete väikseim vajalik hulk järgmine:

—  sihtväärtus inimeste tervise kaitseks: ühe aasta kehtivad andmed;

—  sihtväärtus taimestiku kaitseks: kolme aasta kehtivad andmed.

Muudatusettepanek

B.  Osooni sihtväärtused

Eesmärk

Keskmistamise ajavahemik

Sihtväärtus

Inimeste tervise kaitse

Suurim päevane kaheksa tunni keskväärtus(1)

110 μg/m3

Mitte ületada väärtust 120 µg/m3 rohkem kui 18 päeval kalendriaastas, keskmistatuna üle kolme aasta (2)

Keskkonnakaitse

Maist juulini

AOT40 (arvutatud ühe tunni väärtustest)

18 000 μg/m3 × h, keskmistatuna üle viie aasta (2)

(1)  Suurima päevase kaheksa tunni keskväärtuse määramiseks uuritakse kaheksa tunni libisevaid keskmisi, mis arvutatakse tundide andmete põhjal ning ajakohastatakse igas tunnis. Iga sel viisil arvutatud kaheksa tunni keskväärtus kehtib selle päeva kohta, mil ajavahemik lõpeb, st iga päeva esimene arvestusperiood on ajavahemik eelmise päeva kella 17.00st kuni 01.00ni kõnealusel päeval; iga päeva viimane arvestusperiood on ajavahemik kella 16.00st kuni kõnealuse päeva kella 24.00ni.

(2)  Kui kolme või viie aasta keskväärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on sihtväärtustest kinnipidamise kontrollimiseks vajalike aastaandmete väikseim vajalik hulk järgmine:

—  sihtväärtus inimeste tervise kaitseks: ühe aasta kehtivad andmed;

—  sihtväärtus taimestiku kaitseks: kolme aasta kehtivad andmed.

Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 2. jagu – punkt C – tabel

Komisjoni ettepanek

C.  Pikaajalised eesmärgid osooni (O3) jaoks

Eesmärk

Keskmistamise ajavahemik

Pikaajaline eesmärk

Inimeste tervise kaitse

Suurim päevane kaheksa tunni keskväärtus kalendriaasta jooksul

100 μg/m3 (1)

Taimestiku kaitse

Maist juulini

AOT40 (arvutatud ühe tunni väärtustest)

6 000 μg/m3 × h

(1)  99-s protsentiil (st 3 ületamise päeva aastas).

Muudatusettepanek

Eesmärk

Keskmistamise ajavahemik

Pikaajaline eesmärk

Inimeste tervise kaitse

Suurim päevane kaheksa tunni keskväärtus kalendriaasta jooksul

Tipphooaeg

100 μg/m3 (1)

60 μg/m3 (2)

Taimestiku kaitse

Maist juulini

AOT40 (arvutatud ühe tunni väärtustest)

6 000 μg/m3 × h

(1)  99-s protsentiil (st 3 ületamise päeva aastas).

(2)  O3 kontsentratsiooni suurima päevase kaheksa tunni keskväärtuse keskmine kuuel järjestikusel kuul koos O3 kontsentratsiooni kõrgeima kuue kuu libiseva keskmisega.

Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt A – pealkiri
A.  Häiretasemed muude saasteainete puhul peale osooni
 A.  Häiretasemed
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt A – lõik 1
Mõõdetakse vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi puhul kolme järjestikuse tunni jooksul ning PM10 ja PM2,5 puhul kolme järjestikuse päeva jooksul vähemalt 100 km² õhukvaliteeti esindavates kohtades või kogu piirkonnas, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
 Häiretasemeid hakatakse rakendama, kui järgnevas tabelis esitatud väärtusi ületatakse vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja osooni puhul kolme järjestikuse tunni jooksul ning PM10 ja PM2,5 puhul kolme järjestikuse päeva jooksul vähemalt 100 km² õhukvaliteeti esindavates kohtades või kogu piirkonnas, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt A – tabel

Komisjoni ettepanek

Saasteaine

Häiretase

Vääveldioksiid (SO2)

500 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

400 μg/m3

PM2,5

50 μg/m3

PM10

90 μg/m3

Muudatusettepanek

Saasteaine

Häiretase

Vääveldioksiid (SO2)

200 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

100 μg/m3

PM2,5

50 μg/m3

PM10

90 μg/m3

Osoon (O3)

240 μg/m3

Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt B – pealkiri
B.  Osooni teavitamis- ja häiretasemed
 B.  Teavitamistasemed
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt B – lõik -1 (uus)
Teavitamistasemeid hakatakse rakendama, kui järgnevas tabelis esitatud väärtusi ületatakse vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, PM10 ja PM2,5 puhul 24-tunnise perioodi jooksul ning osooni puhul kolme järjestikuse tunni jooksul.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 4. jagu – punkt B – tabel

Komisjoni ettepanek

Eesmärk

Keskmistamise ajavahemik

Tase

Teavitamistase

1 tund

180 μg/m3

Häiretase

1 tund (1)

240 μg/m3

(1)  Artikli 20 rakendamiseks peavad tasemest kõrgemad väärtused olema mõõdetud või prognoositud kolme järjestikuse tunni jooksul.

Muudatusettepanek

Saasteaine

Teavitamistase

Vääveldioksiid (SO2)

40 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

25 μg/m3

PM2,5

15 μg/m3

PM10

45 μg/m3

Osoon (O3)

180 μg/m3

Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 5. jagu – punkt A – lõik 1
Keskmise kokkupuute näitajat (AEI — Average Exposure Indicator) väljendatakse ühikutes μg/m3 ja see põhineb mõõtmistel linnakeskkonna taustapiirkondades NUTS 1. taseme territoriaalüksustes kogu liikmesriigi territooriumil. Seda näitajat hinnatakse üle kolme kalendriaasta keskmistatud jooksva aasta keskmise kontsentratsioonina, mis keskmistatakse III lisa punkti B kohaselt igas NUTS 1 territoriaalüksuses kindlaks määratud asjaomase saasteaine proovivõtukohtade lõikes. Konkreetse aasta AEI on sama aasta ja eelneva kahe aasta keskmine kontsentratsioon.
 Keskmise kokkupuute näitajat (AEI – Average Exposure Indicator) väljendatakse ühikutes μg/m3 ja see põhineb mõõtmistel kõikides linnakeskkonna taustapiirkondades asuvates proovivõtukohtades NUTS 2. taseme territoriaalüksustes kogu liikmesriigi territooriumil. Seda näitajat hinnatakse üle kolme kalendriaasta keskmistatud jooksva aasta keskmise kontsentratsioonina, mis keskmistatakse igas NUTS 2 territoriaalüksuses asjaomase saasteaine proovivõtukohtade lõikes. Konkreetse aasta AEI on sama aasta ja eelneva kahe aasta keskmine kontsentratsioon.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 5. jagu – punkt A – lõik 2
Kui liikmesriigid teevad kindlaks looduslikest allikatest tulenevad ületamised, lahutatakse enne AEI arvutamist looduslikest allikatest pärinev saaste osa.
 Kui liikmesriigid teevad kindlaks looduslikest allikatest tulenevad ületamised, mida liikmesriigil või liikmesriikidel ei olnud võimalik maandada, lahutatakse enne AEI arvutamist looduslikest allikatest pärinev saaste osa.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 5. jagu – punkt B – lõik 1 – taane 1
–  PM2,5 puhul 25 % madalam kui AEI 10 aastat tagasi, kui see ei ole juba väiksem või võrdne C jaos kindlaksmääratud PM2,5 keskmise saastatuse taseme eesmärgiga.
 –  PM2,5 puhul 25 % madalam kui AEI 7 aastat tagasi, kui see ei ole juba väiksem või võrdne C jaos kindlaksmääratud PM2,5 keskmise saastatuse taseme eesmärgiga.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – 5. jagu – punkt B – lõik 1 – taane 2
–  NO2 puhul 25 % madalam kui AEI 10 aastat tagasi, kui see ei ole juba väiksem või võrdne C jaos kindlaksmääratud NO2 keskmise saastatuse taseme eesmärgiga.
 –  NO2 puhul 25 % madalam kui AEI 7 aastat tagasi, kui see ei ole juba väiksem või võrdne C jaos kindlaksmääratud NO2 keskmise saastatuse taseme eesmärgiga.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – 1. jagu – pealkiri
1. JAGU. INIMESTE TERVISE KAITSEKS ETTE NÄHTUD PIIRTASEMED
 1. JAGU. HINDAMISPIIRID INIMESTE TERVISE KAITSEKS ETTE NÄHTUD PIIRTASEMETE KOHTA, MIS TULEB SAAVUTADA 1. JAANUARIKS 2035
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – 1. jagu – tabel

Komisjoni ettepanek

Saasteaine

Hindamispiir (aasta keskmine, kui ei ole täpsustatud)

PM2,5

5 μg/m3

PM10

15 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

10 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

40 μg/m3 (24 tunni keskmine )(1)

Benseen

1,7 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

4 mg/m³ (24 tunni keskmine)(1)

Plii (Pb)

0,25 μg/m3

Arseen (As)

3,0 μg/m3

Kaadmium (Cd)

2,5 mg/m3

Nikkel (Ni)

10 μg/m3

Benso(a)püreen

0,12 ng/m3

Osoon (O3)

100 μg/m3 (maksimaalne 8 tunni keskmine)(1)

(1)  99-s protsentiil (st 3 ületamise päeva aastas).

Muudatusettepanek

Saasteaine

Hindamispiir (aasta keskmine, kui ei ole täpsustatud)

PM2,5

3,5 μg/m3

PM10

10,5 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

8 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

24 μg/m³ (24 tunni keskmine)(1)

Benseen

0,12 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

4 mg/m³ (24 tunni keskmine)(1)

Plii (Pb)

0,1 μg/m3

Arseen (As)

0,46 ng/m3

Kaadmium (Cd)

2,5 mg/m3

Nikkel (Ni)

1,75 ng/m3

Benso(a)püreen

0,12 ng/m3

Osoon (O3)

77 μg/m3 (maksimaalne 8 tunni keskmine)(1)

(1)  99-s protsentiil (st 3 ületamise päeva aastas).

Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – 1A. jagu (uus) – pealkiri
1A. JAGU. HINDAMISPIIRID INIMESTE TERVISE KAITSEKS ETTE NÄHTUD PIIRTASEMETE KOHTA, MIS TULEB SAAVUTADA 1. JAANUARIKS 2030
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – 1A. jagu (uus) – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Saasteaine

Hindamispiir (aasta keskmine, kui ei ole täpsustatud)

PM2.5

5 μg/m3

PM10

15 μg/m3

Lämmastikdioksiid (NO2)

10 μg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

40 μg/m3 (24 tunni keskmine)(1)

Benseen

1,7 μg/m3

Süsinikmonooksiid (CO)

4 mg/m³ (24 tunni keskmine)(1)

Plii (Pb)

0,25 μg/m3

Arseen (As)

3,0 ng/m3

Kaadmium (Cd)

2,5 ng/m3

Nikkel (Ni)

10 ng/m3

Benso[a]püreen

0,12 ng/m3

Osoon (O3)

100 μg/m3 (maksimaalne 8 tunni keskmine)(1)

(1)  99-s protsentiil (st 3 ületamise päeva aastas).

Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – lõik 1
Tabel 1. Statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv, et hinnata vastavust inimese tervise kaitseks ette nähtud piirtasemetele ja häiretasemetele piirkondades, kus statsionaarsed mõõtmised on ainus teabeallikas (kõigi saasteainete jaoks v.a osoon)
 Tabel 1. Statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv, et hinnata vastavust inimese tervise kaitseks ette nähtud piirtasemetele ning teavitamis- ja häiretasemetele piirkondades, kus statsionaarsed mõõtmised on ainus teabeallikas (kõigi saasteainete jaoks v.a osoon)
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – tabel 1

Komisjoni ettepanek

Piirkonna rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui kontsentratsioonid ületavad hindamispiiri

NO2, SO2, CO, benseen

Summa

PM

(1)

Minimaalne PM10

Minimaalne PM2,5

Pb, Cd, As, Ni PM10-osakestes

Benso(a)püreen PM10-osakestes

0–249

2

4

2

2

1

1

250–499

2

4

2

2

1

1

500–749

2

4

2

2

1

1

750–999

3

4

2

2

2

2

1 000–1499

4

6

2

2

2

2

1 500–1 999

5

7

3

3

2

2

2 000–2 749

6

8

3

3

2

3

2 750–3 749

7

10

4

4

2

3

2 750–3 749

8

11

4

4

3

4

4 750–5 999

9

13

5

5

4

5

6 000+

10

15

5

5

5

5

(1)  PM2,5 jaNO2 proovivõtukohtade arv linnakeskkonna taustapiirkondades peab vastama punktis B esitatud nõuetele.

Muudatusettepanek

Piirkonna rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui kontsentratsioonid ületavad hindamispiiri

NO2, SO2, CO, benseen

Summa

PM

Minimaalne PM10

Minimaalne PM2,5

Pb, Cd, As, Ni PM10-osakestes

Benso(a)püreen PM10-osakestes

0–249

2

4

2

2

1

1

250–499

2

4

2

2

1

1

500–749

2

4

2

2

1

1

750–999

3

4

2

2

2

2

1 000–1 499

4

6

2

2

2

2

1 500–1 999

5

7

3

3

2

2

2 000–2 749

6

8

3

3

2

3

2 750–3 749

7

10

4

4

2

3

2 750–3 749

8

11

4

4

3

4

4 750–5 999

9

13

5

5

4

5

6 000+

10

15

5

5

5

5

Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – tabel 2

Komisjoni ettepanek

Rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui proovivõtukohtade arvu vähendatakse kuni 50 % võrra(1)

< 250

1

< 500

2

< 1 000

2

< 1 500

3

< 2 000

4

< 2 750

5

< 3 750

6

≥ 3 750

Üks täiendav proovivõtukoht iga kahe miljoni elaniku kohta

(1)  Vähemalt üks proovivõtukoht piirkondades, kus on tõenäoline elanike kokkupuude osooni suurima kontsentratsiooniga. Linnastutes peab vähemalt 50 % proovivõtukohtadest olema eeslinnapiirkondades.

Muudatusettepanek

Rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui kontsentratsioonid ületavad hindamispiiri(1)

< 250

1

< 500

2

< 1 000

2

< 1 500

3

< 2 000

4

< 2 750

5

< 3 750

6

≥ 3 750

Üks täiendav proovivõtukoht iga kahe miljoni elaniku kohta

(1)  Vähemalt üks proovivõtukoht piirkondades, kus on tõenäoline elanike kokkupuude osooni suurima kontsentratsiooniga. Linnastutes peab vähemalt 50 % proovivõtukohtadest olema eeslinnapiirkondades.

Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – lõik 3
Tabel 3. Statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv, et hinnata vastavust inimese tervise kaitseks ette nähtud piirtasemetele ja häiretasemetele piirkondades, kus selliste mõõtmiste arvu vähendatakse 50 % võrra (kõigi saasteainete jaoks v.a osoon)
 Tabel 3. Statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv, et hinnata vastavust inimese tervise kaitseks ette nähtud piirtasemetele ning teavitamis- ja häiretasemetele piirkondades, kus selliste mõõtmiste arvu vähendatakse 50 % võrra (kõigi saasteainete jaoks v.a osoon)
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – tabel 3

Komisjoni ettepanek

Piirkonna rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui proovivõtukohtade arvu vähendatakse kuni 50 %

NO2, SO2, CO, benseen

Summa PM(1)

Miinimum PM10

Miinimum PM2,5

Pb, Cd, As, Ni PM10-osakestes

Benso(a)püreen PM10-osakestes

0–249

1

2

1

1

1

1

250–499

1

2

1

1

1

1

500–749

1

2

1

1

1

1

750–999

2

2

1

1

1

1

1 000–1 499

2

3

1

1

1

1

1 500–1 999

3

4

2

2

1

1

2 000–2 749

3

4

2

2

1

2

2 750–3 749

4

5

2

2

1

2

2 750–3 749

4

6

2

2

2

2

4 750–5 999

5

7

3

3

2

3

6 000+

5

8

3

3

3

3

(1)  PM2,5 ja2 proovivõtukohtade arv linnakeskkonna taustapiirkondades peab vastama punktis B esitatud nõuetele.

Muudatusettepanek

Piirkonna rahvaarv (tuhandetes)

Proovivõtukohtade miinimumarv, kui proovivõtukohtade arvu vähendatakse kuni 50 %

NO2, SO2, CO, benseen

Summa PM

Minimaalne PM10

Minimaalne PM2,5

Pb, Cd, As, Ni PM10-osakestes

Benso(a)püreen PM10-osakestes

0–249

1

2

1

1

1

1

250–499

1

2

1

1

1

1

500–749

1

2

1

1

1

1

750–999

2

2

1

1

1

1

1 000–1 499

2

3

1

1

1

1

1 500–1 999

3

4

2

2

1

1

2 000–2 749

3

4

2

2

1

2

2 750–3 749

4

5

2

2

1

2

2 750–3 749

4

6

2

2

2

2

4 750–5 999

5

7

3

3

2

3

6 000+

5

8

3

3

3

3

Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – lõik 5
Iga piirkonna kohta sisaldab käesoleva punkti tabelites statsionaarseteks mõõtmisteks ette nähtud proovivõtukohtade miinimumarv vähemalt ühte taustapiirkonna proovivõtukohta ja ühte proovivõtukohta piirkonnas, kus IV lisa punkti B kohaselt on suurim kontsentratsioon, tingimusel et see ei suurenda proovivõtukohtade arvu. Lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, benseeni ja süsinikmonooksiidi puhul peab see hõlmama vähemalt ühte proovivõtukohta, mis keskendub transpordist tuleneva heite osa mõõtmisele. Kui nõutav on ainult üks proovivõtukoht, peab see siiski olema piirkonnas, kus on suurim kontsentratsioon, millega populatsioon võib otseselt või kaudselt kokku puutuda.
 Iga piirkonna kohta sisaldab käesoleva punkti tabelites statsionaarseteks mõõtmisteks ette nähtud proovivõtukohtade miinimumarv vähemalt ühte taustapiirkonna proovivõtukohta ja ühte proovivõtukohta õhusaaste kitsaskohas IV lisa punkti B kohaselt. Lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, benseeni, vääveldioksiidi ja süsinikmonooksiidi puhul peab see hõlmama vähemalt ühte proovivõtukohta, mis keskendub transpordist tuleneva heite osa mõõtmisele. Kui nõutav on ainult üks proovivõtukoht, peab see siiski olema piirkonnas, kus on suurim kontsentratsioon, millega populatsioon võib otseselt või kaudselt kokku puutuda.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – A jagu – punkt 1 – lõik 6
Ühegi piirkonna puhul ei tohi lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, benseeni ja süsinikmonooksiidi puhul linnakeskkonna taustapiirkonna proovivõtukohtade koguarv ja nõutav proovivõtukohtade koguarv suurima kontsentratsiooniga kohtades erineda rohkem kui 2 korda. Linnakeskkonna taustapiirkondades asuvate PM2,5-osakeste ja lämmastikdioksiidi proovivõtukohtade arv peab vastama punktis B esitatud nõuetele.
 Ühegi piirkonna puhul ei tohi lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste, benseeni ja süsinikmonooksiidi puhul linnakeskkonna taustapiirkonna proovivõtukohtade koguarv ja nõutav proovivõtukohtade koguarv õhusaaste kitsaskohtades erineda rohkem kui 2 korda. Linnakeskkonna taustapiirkondades ja õhusaaste kitsaskohtades asuvate PM2,5-osakeste ja lämmastikdioksiidi proovivõtukohtade arv peab vastama punktis B esitatud nõuetele.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – B jagu
B.  Statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv, et hinnata, kas PM2,5-osakestega ja lämmastikdioksiidiga keskmise kokkupuute vähendamise kohustus inimeste tervise kaitse eesmärgil on täidetud
 välja jäetud
PM2,5 ja NO2 puhul kasutatakse selleks üht proovivõtukohta iga NUTS 1. tasandi piirkonna kohta, nagu on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 1059/2003, ning vähemalt ühte proovivõtukohta miljoni elaniku kohta linnapiirkondades, kus on üle 100 000 elaniku. Need proovivõtukohad võivad kattuda punktis A osutatud proovivõtukohtadega.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – D jagu – pealkiri
D.  Kõrge kontsentratsiooniga ülipeente osakeste statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv
 D.  Tõenäoliselt kõrge kontsentratsiooniga ülipeente osakeste, musta süsiniku, elavhõbeda ja ammoniaagi statsionaarsete mõõtmiste proovivõtukohtade miinimumarv
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – D jagu – lõik 1
Valitud kohtades tehakse lisaks muude õhusaasteainete seirele ülipeente osakeste seiret. Proovivõtukohad ülipeente osakeste seireks peavad vajaduse korral langema kokku punktis A osutatud tahkete osakeste või lämmastikdioksiidi proovivõtukohtadega ning need peavad paiknema vastavalt VII lisa 3. jaole. Selleks luuakse kohas, kus ülipeente osakeste kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, vähemalt üks proovivõtukoht 5 miljoni elaniku kohta. Liikmesriigid, kus on vähem kui 5 miljonit elanikku, loovad vähemalt ühe statsionaarse proovivõtukoha kohas, kus ülipeente osakeste kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge.
 Valitud kohtades tehakse lisaks muude õhusaasteainete seirele ülipeente osakeste arvu kontsentratsiooni ja musta süsiniku seiret ning need kohad on samad, mis käesoleva lisa punktis A osutatud tahkete osakeste või lämmastikdioksiidi proovivõtukohad ning need peavad paiknema vastavalt VII lisa 3. jaole. Proovivõtukohad ammoniaagi seireks peavad vajaduse korral langema kokku käesoleva lisa punktis A osutatud tahkete osakeste proovivõtukohtadega ning need peavad paiknema vastavalt VII lisa 3. jaole. Elavhõbeda proovivõtukohad peavad paiknema vastavalt VII lisa 3. jaole. Selleks luuakse kohas, kus ülipeente osakeste kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, vähemalt üks proovivõtukoht ühe miljoni elaniku kohta, vähemalt üks proovivõtukoht ühe miljoni elaniku kohta luuakse kohas, kus musta süsiniku kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, vähemalt üks proovivõtukoht ühe miljoni elaniku kohta luuakse kohas, kus elavhõbeda kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, ja vähemalt üks proovivõtukoht ühe miljoni elaniku kohta luuakse kohas, kus NH3 kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge. Liikmesriigid, kus on vähem kui üks miljon elanikku, loovad vähemalt ühe statsionaarse proovivõtukoha kohas, kus ülipeente osakeste kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, ühe proovivõtukoha kohas, kus musta süsiniku kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, ühe proovivõtukoha kohas, kus NH3 kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge, ja ühe proovivõtukoha kohas, kus elavhõbeda kontsentratsioon on tõenäoliselt kõrge.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – D jagu – lõik 2
Linnakeskkonna taustapiirkondades või maapiirkonna taustapiirkondades asuvaid superseirejaamasid, mis on asutatud artikli 10 kohaselt, ei võeta arvesse selleks, et täita siin sätestatud ülipeente osakeste proovivõtukohtade miinimumarvu nõudeid.
 Linnakeskkonna taustapiirkondades või maapiirkonna taustapiirkondades asuvaid superseirejaamasid, mis on asutatud artikli 10 kohaselt, ei võeta arvesse selleks, et täita siin sätestatud ülipeente osakeste, musta süsiniku ja NH3 proovivõtukohtade miinimumarvu nõudeid.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – A jagu – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
c)  sõiduteed; ja teede suunavööndite vahelised alad, välja arvatud juhul, kui jalakäijatel on tavaolukorras juurdepääs suunavööndite vahelisele alale.
 c)  sõiduteed; ja teede suunavööndite vahelised alad, välja arvatud juhul, kui jalakäijatel on tavaolukorras juurdepääs suunavööndite vahelisele alale või kui on olemas jalgrattarajad.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt a – sissejuhatav osa
a)  Inimese tervise kaitse eesmärgil valitakse proovivõtukohad nii, et saada kõiki järgmisi andmeid:
 a)  Inimese tervise kaitse eesmärgil valitakse proovivõtukohad nii, et saada kõiki järgmisi usaldusväärseid andmeid:
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt a – alapunkti alapunkt i
i)  saastetasemed aladel, mis asuvad piirkondades, mille elanikud võivad piirtasemetele vastava keskmistamisaja suhtes olulise aja jooksul otse või kaudselt kokku puutuda kõrgeimate saastetasemetega;
 i)  saastetasemed aladel, mis asuvad piirkondades, mille elanikud võivad piirtasemetele vastava keskmistamisaja suhtes olulise aja jooksul otse või kaudselt kokku puutuda kõrgeimate saastetasemetega, sealhulgas kõigi õhusaaste kitsaskohtade läheduses;
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt a – alapunkti alapunkt ii
ii)  saastetasemed muudel aladel, mis asuvad piirkondades, mis esindavad üldsuse kokkupuudet saasteainetega ning
 ii)  saastetasemed muudel aladel, mis asuvad piirkondades, mis esindavad üldsuse kokkupuudet saasteainetega, nii linna- kui ka maakeskkonna taustapiirkondades, ning
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt b a (uus)
ba)  piirkonnad, mis on mõeldud iseloomustama linnaliiklust, peavad asuma nii, et oleks võimalik saada andmeid tänavate kohta, kus saastetase on kõige suurem, võttes arvesse liiklussagedust (vähemalt 10 000 sõidukit päevas või piirkonna suurima liiklustihedusega koht), kohalikke saasteleviku tingimusi ja maa ruumilist kasutust (nt tänavakanjonites);
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c
c)  linnakeskkonna taustapiirkondades valitakse proovivõtukohad nii, et mõõdetavat saastetaset mõjutaksid kõik proovivõtukohast tuulepealsel poolel asuvad saasteallikad. Ükski saasteallikas ei tohiks olla domineeriv, kui tegemist ei ole suurele linnapiirkonnale iseloomuliku olukorraga. Sellised proovivõtukohad peaksid tavaliselt olema iseloomulikud mitme ruutkilomeetri suurusele alale;
 c)  linnakeskkonna taustapiirkondades valitakse proovivõtukohad nii, et mõõdetavat saastetaset mõjutaksid kõik proovivõtukohast tuulepealsel poolel asuvad saasteallikad, järgides peamist tuulesuunda. Ükski saasteallikas ei tohiks olla domineeriv, kui tegemist ei ole suurele linnapiirkonnale iseloomuliku olukorraga. Sellised proovivõtukohad peaksid tavaliselt olema iseloomulikud mitme ruutkilomeetri suurusele alale;
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c a (uus)
ca)  õhusaaste kitsaskohad peavad olema kaetud piisava arvu proovivõtukohtadega, mis tuleb paigaldada saasteallikast peamisesse tuulesuunda, kui lähedal asub elamurajoon või piirkond, kus elanikkond puutub saastega otseselt või kaudselt kokku perioodi jooksul, mis on piir-või sihtväärtuse või -väärtuste keskmistamisaja suhtes oluline, sealhulgas, kuid mitte ainult koolid, haiglad, hooldusteenust pakkuvad asutused ja bürood.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c b (uus)
cb)  kui eesmärk on mõõta saastetasemeid punkti a alapunktides i ja ii osutatud kohtades, paigutatakse proovivõtukohad paikadesse, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad ning ohustatud kogukonnad, näiteks koolid, mänguväljakud, haiglad ja eakate hooldekodud;
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt d
d)  kui eesmärk on mõõta kodumajapidamiste kütmise panust, tuleb nendest allikatest peamise tuulesuuna poole paigaldada vähemalt üks proovivõtukoht;
 d)  kui eesmärk on mõõta kütmise panust, tuleb nendest allikatest peamise tuulesuuna poole paigaldada vähemalt üks proovivõtukoht; proovivõtukohad peavad paiknema nii, et õhuproov iseloomustaks vähemalt 250 m × 250 m suuruse piirkonna õhukvaliteeti;
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt e
e)  maakeskkonna taustapiirkonna saastetaseme hindamiseks ette nähtud proovid tuleb võtta sellistest kohtadest, kus neid ei mõjutaks läheduses (viie kilomeetri ulatuses) asuvad linna-alad ega tööstuspiirkonnad;
 e)  maakeskkonna taustapiirkonna proovivõtukohad peavad olema paigutatud nii, et neid ei mõjutaks linna-alad ja nii, et nende saastetaset mõjutaksid kõik asjaomased saasteallikad;
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt f
f)  tööstuslikest allikatest, sadamatest või lennujaamadest lähtuva saaste hindamisel tuleb vähemalt üks proovivõtukoht paigutada lähimasse, saasteallikast allatuult asuvasse elamurajooni. Kui taustakontsentratsioon ei ole teada, tuleb paigutada täiendav proovivõtukoht peamises tuulesuunas. Proovivõtukohad tuleb paigutada nii, et oleks võimalik teha PVT kasutamise seiret;
 f)  tööstuslikest allikatest, sadamatest ja lennujaamadest lähtuva saaste hindamisel tuleb vähemalt üks proovivõtukoht paigutada lähimasse, saasteallikast peamisest tuulesuunast allatuult asuvasse elamurajooni. Kui taustakontsentratsioon ei ole teada, tuleb paigutada täiendav proovivõtukoht peamises tuulesuunas. Proovivõtukohad tuleb paigutada nii, et oleks võimalik teha PVT kasutamise seiret;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – B jagu – punkt 2– alapunkt i
i)  proovivõtukohad, kus mõõdetakse arseeni, kaadmiumi, elavhõbedat, niklit ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, peavad võimaluse korral asuma koos PM10-osakeste proovivõtukohtadega.
 i)  proovivõtukohad, kus mõõdetakse arseeni, kaadmiumi, elavhõbedat, niklit ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, peavad asuma koos PM10-osakeste proovivõtukohtadega.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa –B jagu – punkt 4 – tabel

Komisjoni ettepanek

Proovivõtukoha tüüp

Mõõtmise eesmärgid

Esindavus (1)

Makrotasandi asukoha määramise kriteeriumid

Linnakeskkonna taustapiirkonnad osooni hindamiseks

Inimeste tervise kaitse:

hinnata linnaelanikkonna kokkupuutumist osooniga (suhteliselt suure elanikkonna tiheduse ja osooni kontsentratsiooni juures, mis esindavad kogu elanikkonna kokkupuutumist osooniga)

1 kuni 10 km2

Eemal kohalike saasteallikate (liiklus, bensiinijaamad vms) mõjust;

õhuvahetusele avatud kohad, kus saastetasemete proove saab võtta hästi segunenud õhust;

kohad nagu elu- ja ärirajoonid, pargid (ent eemal puudest), laiad tänavad või väljakud, kus liiklust on väga vähe või see puudub, avatud alad haridus-, spordi- või puhkeasutuste juures.

Linnalähipiirkonnad osooni hindamiseks

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata elanikkonna ja taimestiku kokkupuutumist osooniga linna-ala servades, kus esineb suurimaid osooni kontsentratsioone, millega elanikkond ja taimestik võivad otse või kaudselt kokku puutuda

10 kuni 100 km2

Teatud kaugusel suurimate heidete alast, soodsaimal osoonitekke ajal valitsevaid tuulesuundi arvestades sellest allatuult;

kohad linnapiirkonna äärealal, kus elanikkond, tundlikud põllukultuurid või looduslikud ökosüsteemid puutuvad kokku suurte osooni kontsentratsioonidega;

võimaluse korral peaks osa linnaäärseid proovivõtukohti olema suurima heidete ala suhtes ka pealttuult, et määrata osooni taustkontsentratsiooni selles piirkonnas.

Osooni hindamise kohad maapiirkondades

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata elanikkonna, põllukultuuride ja looduslike ökosüsteemide kokkupuutumist allpiirkonnale iseloomulike osooni kontsentratsioonidega.

Allpiirkonna tasand

(100 kuni 1 000 km2)

Proovivõtukohad võib rajada väikeasulatesse või looduslike ökosüsteemide, metsa või põllukultuuridega aladele;

iseloomustab osooni taset eemal vahetute kohalike saasteallikate (tööstusalad, teed) mõjupiirkonnast;

avatud kohtades, kuid mitte kõrgel mäetipu otsas.

Maapiirkonna taustapiirkonnad osooni hindamiseks

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata põllukultuuride, looduslike ökosüsteemide ja ka elanike kokkupuudet piirkonnale iseloomulike osooni kontsentratsioonidega

Piirkonna, riigi, maailmajao tasandid

(1 000 kuni 10 000 km2)

Proovivõtukohad asuvad piirkonnas, kus rahvastikutihedus on väike, näiteks looduslike ökosüsteemide või metsaga kaetud alal, mis asub vähemalt 20 km kaugusel linna- ja tööstus- ning kohalike heidete piirkondadest;

vältida asukohti, kus võib esineda maapinnalähedasi temperatuuriinversioone, ning kõrgeid mäetippe;

ei soovitata rannikualasid, kus esinevad tugevad ööpäevarütmiga kohaliku iseloomuga tuuletsüklid.

(1)  Proovivõtukohad peaksid võimaluse korral esindama ka nende vahetust naabrusest kaugemal paiknevaid sarnaseid kohtasid.

Muudatusettepanek

Proovivõtukoha tüüp

Mõõtmise eesmärgid

Esindavus (1)

Makrotasandi asukoha määramise kriteeriumid

Linnakeskkonna taustapiirkonnad osooni hindamiseks

Inimeste tervise kaitse:

hinnata linnaelanikkonna kokkupuutumist osooniga (suhteliselt suure elanikkonna tiheduse ja osooni kontsentratsiooni juures, mis esindavad kogu elanikkonna kokkupuutumist osooniga)

1 kuni 10 km2

Eemal kohalike saasteallikate (liiklus, bensiinijaamad vms) mõjust;

õhuvahetusele avatud kohad, kus saastetasemete proove saab võtta hästi segunenud õhust;

kohad, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, nagu koolid, mänguväljakud, haiglad ja eakate hooldekodud;

kohad nagu elu- ja ärirajoonid, pargid (ent eemal puudest), laiad tänavad või väljakud, kus liiklust on väga vähe või see puudub, avatud alad haridus-, spordi – või puhkeasutuste juures.

Linnalähipiirkonnad osooni hindamiseks

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata elanikkonna ja taimestiku kokkupuutumist osooniga linna-ala servades, kus esineb suurimaid osooni kontsentratsioone, millega elanikkond ja taimestik võivad otse või kaudselt kokku puutuda

10 kuni 100 km2

Teatud kaugusel suurimate heidete alast, soodsaimal osoonitekke ajal valitsevaid tuulesuundi arvestades sellest allatuult;

kohad, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, nagu koolid, mänguväljakud, haiglad ja eakate hooldekodud;

kohad linnapiirkonna äärealal, kus elanikkond, tundlikud põllukultuurid või looduslikud ökosüsteemid puutuvad kokku suurte osooni kontsentratsioonidega;

võimaluse korral peaks osa linnaäärseid proovivõtukohti olema suurima heidete ala suhtes ka pealttuult, et määrata osooni taustkontsentratsiooni selles piirkonnas.

Osooni hindamise kohad maapiirkondades

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata elanikkonna, põllukultuuride ja looduslike ökosüsteemide kokkupuutumist allpiirkonnale iseloomulike osooni kontsentratsioonidega.

Allpiirkonna tasand

(100 kuni 1 000 km2)

Proovivõtukohad võib rajada väikeasulatesse või looduslike ökosüsteemide, metsa või põllukultuuridega aladele;

kohad, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, nagu koolid, mänguväljakud, haiglad ja eakate hooldekodud;

iseloomustab osooni taset eemal vahetute kohalike saasteallikate (tööstusalad, teed) mõjupiirkonnast;

avatud kohtades, kuid mitte kõrgel mäetipu otsas.

Maapiirkonna taustapiirkonnad osooni hindamiseks

Inimese tervise ja taimestiku kaitse:

hinnata põllukultuuride, looduslike ökosüsteemide ja ka elanike kokkupuudet piirkonnale iseloomulike osooni kontsentratsioonidega

Piirkonna, riigi, maailmajao tasandid

(1 000 kuni 10 000 km2)

Proovivõtukohad asuvad piirkonnas, kus rahvastikutihedus on väike, näiteks looduslike ökosüsteemide või metsaga kaetud alal, mis asub vähemalt 20 km kaugusel linna- ja tööstus – ning kohalike heidete piirkondadest;

vältida asukohti, kus võib esineda maapinnalähedasi temperatuuriinversioone, ning kõrgeid mäetippe;

ei soovitata rannikualasid, kus esinevad tugevad ööpäevarütmiga kohaliku iseloomuga tuuletsüklid.

(1)  Proovivõtukohad peaksid võimaluse korral esindama ka nende vahetust naabrusest kaugemal paiknevaid sarnaseid kohtasid.

Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – C jagu – lõik 1 – sissejuhatav osa
Võimaluse korral arvestatakse järgmist:
 Kohaldatakse järgmist:
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – C jagu – lõik 1 – punkt b
b)  üldiselt on proovivõtukoha sisendotsiku kõrgus maapinnast 0,5 (hingamistsoon) kuni 4 meetrit. Kõrgem asukoht (kuni 8 m) võib olla asjakohane, kui proovivõtukoht esindab suurt ala (taustapiirkonnas) või muudel eriasjaoludel ning kõik erandid tuleb täielikult dokumenteerida;
 b)  üldiselt on proovivõtukoha sisendotsiku kõrgus maapinnast 0,5 (hingamistsoon) kuni 3 meetrit. Kõrgem asukoht (kuni 6 m) võib olla asjakohane, kui proovivõtukoht esindab suurt ala (taustapiirkonnas). Otsus kohaldada sellist kõrgemat asukohta tuleb täielikult dokumenteerida;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – C jagu – lõik 1 – punkt e
e)  kõigi saasteainete mõõtmisel tuleb järgida, et proovivõtuseadmed asuvad vähemalt 25 m kaugusel suurte ristmike äärest ja mitte kaugemal kui 10 m sõidutee servast; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõidutee serv“ joont, mis eraldab mootorsõidukite liiklust teistest aladest; suure ristmikuna käsitatakse siinkohal ristmikku, kus liiklusvoog katkeb ja heitetase on võrreldes muu teega erinev (peatumise ja kiirendamise tõttu);
 e)  kõigi saasteainete mõõtmisel tuleb järgida, et proovivõtuseadmed ei asu kaugemal kui 5 m sõidutee servast; kaaluda tuleb, kas proovivõtukoha paiknemine vähem kui 25 m kaugusel suurte ristmike äärest tooks kaasa kontsentratsiooni hindamise tegelikust suuremaks või väiksemaks ning tekitaks mõõtmiseks väga väikese mikrokeskkonna, mis ei iseloomusta selle teelõigu tasemeid; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõidutee serv“ joont, mis eraldab mootorsõidukite liiklust teistest aladest; suure ristmikuna käsitatakse siinkohal ristmikku, kus liiklusvoog katkeb ja heitetase on võrreldes muu teega erinev (peatumise ja kiirendamise tõttu);
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – C jagu – lõik 1 – punkt f
f)  sadestumise mõõtmisel maapiirkonna taustapiirkondades kohaldatakse võimaluse korral EMEPi suuniseid ja kriteeriume;
 f)  sadestumise mõõtmisel maapiirkonna taustapiirkondades kohaldatakse EMEPi suuniseid ja kriteeriume;
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 1
1.  Õhukvaliteedi hindamise eest vastutavad pädevad asutused dokumenteerivad täielikult kõikide piirkondade puhul kohavaliku korra ja registreerivad teabe, et toetada võrgustiku kavandamist ja kõigi seirekohtade asukoha valikut. Seirevõrgu kavandamist tuleb toetada vähemalt kas modelleerimise või indikaatormõõtmistega.
 1.  Õhukvaliteedi hindamise eest vastutavad pädevad asutused esitavad kõikide piirkondade kohta andmepõhised hindamised, dokumenteerivad täielikult kohavaliku korra, registreerivad teabe, et toetada võrgustiku kavandamist ja kõigi seirekohtade asukoha valikut, ja esitavad põhjendused. Seirevõrgu kavandamist tuleb toetada vähemalt kas piisavalt madala ebakindluse määraga modelleerimisega või indikaatormõõtmistega.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 2
2.  Dokumentatsioon sisaldab proovivõtukohtade asukoha ruumikoordinaate ja üksikasjalikke kaarte ning teavet kõigi proovivõtukohtade ruumilise esindavuse kohta.
 2.  Dokumentatsioon sisaldab proovivõtukohtade asukoha ruumikoordinaate, üksikasjalikke kaarte ja fotosid ning teavet kõigi proovivõtukohtade ruumilise esindavuse kohta.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 3
3.  Dokumentatsioon peab sisaldama kõiki kõrvalekaldeid mikrotasandi asukoha määramise kriteeriumidest, nende põhjuseid ja tõenäolist mõju mõõdetud tasemetele.
 3.  Dokumentatsioon peab sisaldama tõendeid, mis selgitavad võrgustiku ülesehituse põhjendusi ja tõendavad vastavust punktides B ja C osutatud nõuetele, eriti:
a)  põhjuseid, miks valitud kohad iseloomustavad piirkonna või linnastu kõrgeimat saastetaset iga saasteaine puhul;
b)  põhjuseid, miks valitud kohad iseloomustavad elanikkonna üldist kokkupuudet saasteainetega, ning
c)   kõiki kõrvalekaldeid mikrotasandi asukoha määramise kriteeriumidest, nende põhjuseid ja tõenäolist mõju mõõdetud tasemetele.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 4
4.  Kui piirkonnas kasutatakse indikaatormõõtmisi, modelleerimist, objektiivset hindamist või nende kombinatsiooni, peavad dokumendid sisaldama kõnealuste meetodite üksikasju ja teavet artikli 9 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavuse kohta.
 4.  Kui piirkonnas kasutatakse indikaatormõõtmisi või modelleerimist või nende kombinatsiooni, peavad dokumendid sisaldama kõnealuste meetodite üksikasju ja teavet artikli 9 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavuse kohta.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 5
5.  Kui kasutatakse indikaatormõõtmisi, modelleerimist või objektiivset hindamist, kasutavad pädevad asutused direktiivi (EL) 2016/2284 kohaselt esitatud andmeid, mis kajastavad saasteainete ruumilist jaotatust, ning direktiivi 2010/75/EL alusel esitatud heiteteavet.
 5.  Kui kasutatakse indikaatormõõtmisi või modelleerimist, kasutavad pädevad asutused direktiivi (EL) 2016/2284 kohaselt esitatud andmeid, mis kajastavad saasteainete ruumilist jaotatust, ning direktiivi 2010/75/EL alusel esitatud heiteteavet.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 9
9.  Vähemalt iga viie aasta järel vaatavad pädevad asutused käesoleva lisa nõudeid silmas pidades läbi valikukriteeriumid, võrgustiku ülesehituse ja seirekohad, et tagada nende jätkuv sobivus ja optimaalsus aja jooksul. Läbivaatamist toetatakse vähemalt modelleerimise või indikaatormõõtmistega.
 9.  Vähemalt iga viie aasta järel vaatavad pädevad asutused käesoleva lisa nõudeid silmas pidades läbi valikukriteeriumid, võrgustiku ülesehituse ja seirekohad, et tagada nende jätkuv sobivus ja optimaalsus aja jooksul. Läbivaatamist toetatakse vähemalt modelleerimise või indikaatormõõtmistega ning selle käigus tehakse kindlaks meetmed, mis tuleb võtta kindlas ajaraamis kooskõlas suunistega, et tagada võrgustiku ülesehituse sobivuse ja optimaalsuse säilimine. Kui läbivaatamise käigus selgub, et võrgustiku ülesehitus ja seirekohad ei ole enam sobivad (näiteks puudub modelleeritud maksimumtasemete piirkonnas statsionaarne seirejaam), parandab ja uuendab pädev asutus võrgustiku ülesehitust ühe aasta jooksul.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – D jagu – punkt 10 a (uus)
10a.  Õhukvaliteedi hindamise eest vastutavad pädevad asutused peavad korrapäraselt läbi viima ja dokumenteerima välisõhu kvaliteedi seirejaamade kontrolle ja hooldust, et tagada nende jätkuv toimimine, mõõtmistäpsus ja aparatuuri töökindlus.
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – pealkiri
A.  Mõõtemääramatus ja modelleerimise määramatus välisõhu kvaliteedi hindamisel
 A.  Mõõtemääramatus ja modelleerimise määramatus välisõhu kvaliteedi hindamisel (õhukvaliteedi standardite puhul, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2035)
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – punkt 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus(1)

Modelleerimise ja objektiivse hindamise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2,5

3,0 μg/ m3

30 %

4,0 μg/m3

40 %

1,7

PM10

4,0 μg/ m3

20 %

6,0 μg/m3

30 %

1,3

NO2 / NOx

6,0 μg/ m3

30 %

8,0 μg/m3

40 %

1,4

Benseen

0,75 μg/ m3

25 %

1,2 μg/m3

35 %

1,7

Plii

0,125 μg/ m3

25 %

0,175 μg/m3

35 %

1,7

Arseen

2,4 ng/ m3

40 %

3,0 μg/m3

50 %

1,1

Kaadmium

2,0 ng/ m3

40 %

10 mg/m3

50 %

1,1

Nikkel

8,0 ng/ m3

40 %

10,0 ng/m3

50 %

1,1

Benso(a)püreen

0,5 ng m3

50 %

0,6 ng/m3

60 %

1,1

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus(1)

Modelleerimise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2,5

1,25 μg/ m3

25 %

2,0 μg/ m3

40 %

1,7

PM10

3,0 μg/ m3

20 %

4,5 μg/ m3

30 %

1,3

NO2 / NOx

1,5 μg/ m3

15 %

2,5 μg/ m3

25 %

1,4

Benseen

0,0425 μg/ m3

25 %

0,05 μg/ m3

30 %

1,7

Plii

0,0375 μg/ m3

25 %

0,045 μg/ m3

30 %

1,7

Arseen

0,26 ng/ m3

40 %

0,33 ng/ m3

50 %

1,1

Kaadmium

2,0 ng/ m3

40 %

10 mg/m3

50 %

1,1

Nikkel

1,0 ng/ m3

40 %

1,25 ng/ m3

50 %

1,1

Benso(a)püreen

0,125 ng m3

50 %

0,15 ng/ m3

60 %

1,1

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – punkt 2 – tabel

Komisjoni ettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus(1)

Modelleerimise ja objektiivse hindamise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2,5 (24 h)

6,3 μg/m3

25 %

8,8 μg/m3

35 %

2,5

PM10 (24 h)

11,3 μg/m3

25 %

22,5 μg/m3

50 %

2,2

NO2 (päev)

7,5 μg/m3

15 %

12,5 μg/m3

25 %

3,2

NO2 (tund)

30 μg/m3

15 %

50 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (päev)

7,5 μg/m3

15 %

12,5 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (tund)

52,5 μg/m3

15 %

87,5 μg/m3

25 %

3,2

CO (24 tundi)

0,6 mg/m3

15 %

1,0 mg/m3

25 %

3,2

CO (8 tundi)

1,0 mg/m3

10 %

2,0 mg/m3

20 %

4,9

Osoon (tipphooaeg): 8h väärtuste mõõtemääramatus

10,5 μg/m3

15 %

17,5 μg/m3

25 %

1,7

Osoon (8h keskmine)

18 μg/m3

15 %

30 μg/m3

25 %

2,2

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks selleks, et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus (1)

Modelleerimise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2,5 (24 h)

3,75 μg/m3

25 %

5,25 μg/m3

35 %

2,5

PM10 (24 h)

11,25 μg/m3

25 %

22,5 μg/m3

50 %

2,2

NO2 (päev)

3,75 μg/m3

15 %

6,25 μg/m3

25 %

3,2

NO2 (tund)

30 μg/m3

15 %

50 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (päev)

6,0 μg/m3

15 %

10,0 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (tund)

30,0 μg/m3

15 %

50,0 μg/m3

25 %

3,2

CO (24 tundi)

0,6 mg/m3

15 %

1,0 mg/m3

25 %

3,2

CO (8 tundi)

1,0 mg/m3

10 %

2,0 mg/m3

20 %

4,9

Osoon (tipphooaeg): 8h väärtuste mõõtemääramatus

9,0 μg/m3

15 %

15,0 μg/m3

25 %

1,7

Osoon (8h keskmine)

16,5 μg/m3

15 %

27,5 μg/m3

25 %

2,2

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks selleks, et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – punkt 2 – lõik 3
Käesoleva jao tabelites esitatud mõõtemääramatuse protsendimäärasid kohaldatakse kõigi piirtasemete (ja osooni sihtväärtuse) suhtes, mis arvutatakse üksikute mõõtmiste lihtsa keskmistamise teel, näiteks tunni, päeva või aasta keskmine väärtus, arvestamata ületamiste arvu arvutamisel täiendavat mõõtemääramatust. Seda mõõtemääramatust käsitatakse rakendatavana asjaomase piirtaseme (või osooni sihtväärtuse) ümbruses. Seda mõõtemääramatuse arvutust ei kohaldata AOT40 suhtes ega väärtuste suhtes, mis hõlmavad rohkem kui ühte aastat, rohkem kui ühte jaama (nt AEI) või rohkem kui ühte komponenti. Samuti ei kohaldata seda teavitamistasemete, häiretasemete ega taimestiku ja looduslike ökosüsteemide kaitse kriitiliste tasemete suhtes.
 Käesoleva jao tabelites esitatud mõõtemääramatuse protsendimäärasid kohaldatakse kõigi piirtasemete (ja osooni sihtväärtuse) suhtes, mis arvutatakse üksikute mõõtmiste lihtsa keskmistamise teel, näiteks tunni, päeva või aasta keskmine väärtus, arvestamata ületamiste arvu arvutamisel täiendavat mõõtemääramatust. Tasemetel, mis on PM2,5 puhul väiksemad kui 5 ja NO2 puhul väiksemad kui 10, on lubatud mõõtemääramatus 30 %. Seda mõõtemääramatust käsitatakse rakendatavana asjaomase piirtaseme (või osooni sihtväärtuse) ümbruses. Seda mõõtemääramatuse arvutust ei kohaldata AOT40 suhtes ega väärtuste suhtes, mis hõlmavad rohkem kui ühte aastat, rohkem kui ühte jaama (nt AEI) või rohkem kui ühte komponenti. Samuti ei kohaldata seda teavitamistasemete, häiretasemete ega taimestiku ja looduslike ökosüsteemide kaitse kriitiliste tasemete suhtes.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – punkt 2 – lõik 9
Kui hindamisel kasutatakse õhukvaliteedi mudelit, tuleb koostada dokument, mis sisaldab viiteid mudeli kirjeldusele ja teavet modelleerimiskvaliteedi eesmärgi arvutamise kohta.
 Kui hindamisel kasutatakse õhukvaliteedi mudelit, tuleb koostada dokument, mis sisaldab viiteid mudeli kirjeldusele, sealhulgas mudeli ruumiline eraldusvõime ja allikapõhised sisendandmed, ja teavet modelleerimiskvaliteedi eesmärgi arvutamise kohta.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A jagu – punkt 2 – lõik 10
Objektiivse hindamise määramatus ei tohi ületada indikaatormõõtmiste mõõtemääramatust rohkem kui kohaldatava maksimaalse suhtarvu võrra ning see ei tohi ületada 85 %. Objektiivse hindamise määramatus defineeritakse kui mõõdetud ja arvutatud kontsentratsioonide suurim erinevus antud piirtaseme (või osooni sihtväärtuse) juures kõnealuse ajavahemiku jooksul, arvestamata kõrvalekallete täpset aega.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A A jagu (uus) – pealkiri
AA.  Mõõtemääramatus ja modelleerimise määramatus välisõhu kvaliteedi hindamisel (õhukvaliteedi standardite puhul, mis tuleb saavutada 1. jaanuariks 2030)
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A A jagu (uus) – punkt 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus (1)

Modelleerimise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2.5

3,0 μg/m3

30 %

4,0 μg/m3

40 %

1,7

PM10

4,0 μg/m3

20 %

6,0 μg/m3

30 %

1,3

NO2 / NOx

6,0 μg/m3

30 %

8,0 μg/m3

40 %

1,4

Benseen

0,75 μg/m3

25 %

1,2 μg/m3

35 %

1,7

Plii

0,125 μg/m3

25 %

0 175 μg/m3

35 %

1,7

Arseen

2,4 ng/m3

40 %

3,0 ng/m3

50 %

1,1

Kaadmium

2,0 ng/m3

40 %

2,5 ng/m3

50 %

1,1

Nikkel

8,0 ng/m3

40 %

10,0 ng/m3

50 %

1,1

Benso[a]püreen

0,5 ng/m3

50 %

0,6 ng/m3

60 %

1,1

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – A A jagu (uus) – punkt 2 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õhusaasteaine

Statsionaarsete mõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus

Indikaatormõõtmiste maksimaalne mõõtemääramatus (1)

Modelleerimise mõõtemääramatuse maksimaalne suhe statsionaarsete mõõtmiste mõõtemääramatusse

 

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Absoluutne väärtus

Suhteline väärtus

Maksimaalne suhtarv

PM2.5 (24 tundi)

6,3 μg/m3

25 %

8,8 μg/m3

35 %

2,5

PM10 (24 tundi)

11,3 μg/m3

25 %

22,5 μg/m3

50 %

2,2

NO2 (päevas)

7,5 μg/m3

15 %

12,5 μg/m3

25 %

3,2

NO2 (tunnis)

30 μg/m3

15 %

50 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (päevas)

7,5 μg/m3

15 %

12,5 μg/m3

25 %

3,2

SO2 (tunnis)

52,5 μg/m3

15 %

87,5 μg/m3

25 %

3,2

CO (24 tundi)

0,6 mg/m3

15 %

1,0 mg/m3

25 %

3,2

CO (8 tundi)

1,0 mg/m3

10 %

2,0 mg/m3

20 %

4,9

Osoon (tipphooaeg): 8 tunni väärtuste mõõtemääramatus

10,5 μg/m3

15 %

17,5 μg/m3

25 %

1,7

Osoon (8h keskmine)

18 μg/m3

15 %

30 μg/m3

25 %

2,2

(1)  Kui indikaatormõõtmisi kasutatakse muudel eesmärkidel kui vastavushindamine, näiteks et kavandada või läbi vaadata seirevõrku, või kalibreerida ja valideerida mudelit, või muul eesmärgil, siis võib mõõtemääramatuseks olla modelleerimisrakenduste puhul kindlakstehtud mõõtemääramatus.

Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – B jagu – lõik 3
Muudel juhtudel tuleb mõõtmised jaotada ühtlaselt üle kogu kalendriaasta (O3 indikaatormõõtmised üle ajavahemiku aprillist septembrini). Et neid nõudeid täita ja tagada, et võimalik andmekadu ei moonuta tulemusi, peavad andmete katvuse miinimumnõuded olema täidetud kogu aasta konkreetsetes ajavahemikes (kvartali, kuu, nädalapäeva) sõltuvalt saasteainest ja mõõtmismeetodist/sagedusest.
 Muudel juhtudel tuleb mõõtmised jaotada ühtlaselt üle kogu kalendriaasta (O3 indikaatormõõtmised üle ajavahemiku aprillist septembrini). Et neid nõudeid täita ja tagada, et võimalik andmekadu ei moonuta tulemusi, peavad andmete katvuse ja jaotuse miinimumnõuded olema täidetud kogu aasta konkreetsetes ajavahemikes (kvartali, kuu, nädalapäeva) sõltuvalt saasteainest ja mõõtmismeetodist/sagedusest.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – D jagu – lõik 1 – sissejuhatav osa
Piirkondade kohta, kus kasutatakse õhukvaliteedi modelleerimist või objektiivset hindamist, koostatakse järgmine teave:
 Piirkondade kohta, kus kasutatakse õhukvaliteedi modelleerimist, koostatakse järgmine teave:
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – D jagu – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  täheldatud andmete või teabe puudumine konkreetsetest proovivõtukohtadest;
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – D jagu – lõik 1 – punkt e a (uus)
ea)  piiriülestest jaamadest tehtud mõõtmiste puhul hinnang teise liikmesriigi või kolmanda riigiga seotud piiriülese saaste kohta;
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – F jagu – punkt 1 a (uus)
1a.  Komisjon esitab selged suunised ja nõuded õhukvaliteedi mudelite kasutamiseks, eesmärgiga töötada ühtlustamise nimel.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – B jagu – punkt 2
2.  Komisjon võib nõuda, et liikmesriigid koostaksid ja esitaksid aruande meetodite samaväärsuse tõendamise kohta vastavalt punktile 1.
 2.  Komisjon nõuab, et liikmesriigid koostaksid ja esitaksid aruande meetodite samaväärsuse tõendamise kohta vastavalt punktile 1.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 1. jagu – punkt A – lõik 1
Selliste mõõtmiste peamine eesmärk on saada tõesed andmed saasteainete tasemete kohta linnakeskkonna ja maakeskkonna taustapiirkondades. Selline teave on väga oluline saasteainete kõrgenenud kontsentratsiooni hindamisel enam saastunud piirkondades (linnakeskkonna taustapiirkonnad, tööstuspiirkonnad, liiklusega seotud piirkonnad), saasteainete kauglevi võimaliku panuse hindamisel, saasteallikate liigitamisel ning konkreetsete saasteainete, nagu tahkete osakeste levi mõistmiseks. Lisaks on see vajalik seoses modelleerimise laialdasema kasutusega ka linnapiirkondades.
 Selliste mõõtmiste peamine eesmärk on saada tõesed andmed saasteainete tasemete kohta linnakeskkonna ja maakeskkonna taustapiirkondades. Selline teave on väga oluline saasteainete kõrgenenud kontsentratsiooni hindamisel enam saastunud piirkondades (linnakeskkonna taustapiirkonnad, õhusaaste kitsaskohad, tööstuspiirkonnad, liiklusega seotud piirkonnad), saasteainete kauglevi võimaliku panuse hindamisel, saasteallikate liigitamisel ning konkreetsete saasteainete, nagu tahkete osakeste levi mõistmiseks. Lisaks on see vajalik seoses modelleerimise laialdasema kasutusega ka linnapiirkondades.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 1. jagu – punkt C – lõik 1
Mõõtmised tuleb läbi viia linnakeskkonna ja maakeskkonna taustapiirkondades kooskõlas IV lisaga.
 Mõõtmised tuleb läbi viia linnakeskkonna taustapiirkondades, õhusaaste kitsaskohtades ja maakeskkonna taustapiirkondades kooskõlas IV lisaga.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 2. jagu – punkt B – lõik 1
Osooni eellaste kontsentratsioonide mõõtmisel tuleb mõõta vähemalt lämmastikoksiidide (NO ja NO2) ja asjakohaste lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kontsentratsiooni. Konkreetsete mõõdetavate ühendite valik, mida täiendavad muud huvipakkuvad ühendid, sõltub taotletavast eesmärgist:
 Osooni eellaste kontsentratsioonide mõõtmisel tuleb mõõta vähemalt lämmastikoksiidide (NO ja NO2), metaani (CH4) ja muude asjakohaste lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kontsentratsiooni. Konkreetsete mõõdetavate ühendite valik, mida täiendavad muud huvipakkuvad ühendid, sõltub taotletavast eesmärgist:
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 3 a jagu (uus)
3a JAGU – MUSTA SÜSINIKU MÕÕTMINE
A.  Eesmärgid
Selliste mõõtmiste eesmärk on tagada piisava teabe kättesaadavus kohtades, kus esineb suur musta süsiniku kontsentratsioon, mida mõjutavad peamiselt õhu-, vee- või maanteetranspordi allikad (nt lennujaamad, sadamad või teed), tööstusalad või kodumajapidamiste kütmine. Teave peab olema asjakohane, et teha kindlaks nendest allikatest pärit musta süsiniku kõrgenenud sisaldust.
B.  Ained
Must süsinik
C.  Koha valik
Proovivõtukohad valitakse vastavalt IV ja V lisale kohtades, kus musta süsiniku kontsentratsioon on tõenäoliselt suur, ja peamises tuulesuunas.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 3 b jagu (uus)
3b JAGU – AMMONIAAGI (NH3) MÕÕTMINE
A.  Eesmärgid
Selliste mõõtmiste eesmärk on tagada piisava teabe kättesaadavus kohtades, kus esineb suur ammoniaagi (NH3) kontsentratsioon, mida mõjutavad peamiselt põllumajanduse ja loomakasvatuse allikad (põllud ja rohumaad, millel kasutatakse väetist, laudad ja sõnnikuhoidlad). Teave peab olema asjakohane, et teha kindlaks nendest allikatest pärit NH3 kõrgenenud sisaldust.
B.  Ained
NH3
C.  Koha valik
Proovivõtukohad valitakse vastavalt IV ja V lisale kohtades, kus NH3 kontsentratsioon on tõenäoliselt suur, ja peamises tuulesuunas.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – 3 c jagu (uus)
3c JAGU – ELAVHÕBEDA MÕÕTMINE
A.  Eesmärgid
Selliste mõõtmiste eesmärk on tagada piisava teabe kättesaadavus kohtades, kus esineb suur elavhõbeda kontsentratsioon, mida mõjutavad peamiselt energiatootmise ja tööstuse allikad. Teave peab olema asjakohane, et teha kindlaks nendest allikatest pärit elavhõbeda kõrgenenud sisaldust.
B.  AINED
Elavhõbe
C.  Koha valik
Proovivõtukohad valitakse vastavalt IV ja V lisale kohtades, kus elavhõbeda kontsentratsioon on tõenäoliselt suur, ja peamises tuulesuunas.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – pealkiri
Välisõhu kvaliteedi parandamiseks ette nähtud õhukvaliteedi kavas esitatav teave
 Välisõhu kvaliteedi parandamiseks ette nähtud õhukvaliteedi kavas ja õhukvaliteedi tegevuskavas esitatav teave
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 2 – alapunkt a
(a)  piirkonna liik (linna-, tööstus- või maapiirkond) või NUTS 1 territoriaalüksuse omadused (sealhulgas liigitus linna-, tööstus- või maapiirkonnaks);
 a)  piirkonna liik (linna-, tööstuspiirkond, õhusaaste kitsaskoht või maapiirkond) või NUTS 2 territoriaalüksuse omadused (sealhulgas liigitus linna-, tööstuspiirkonnaks, õhusaaste kitsaskohaks või maapiirkonnaks);
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 2 – alapunkt c
(c)  asjaomase saasteaine kontsentratsiooni või keskmise kokkupuute näitaja, mis on vaadeldud vähemalt viis aastat enne piirtaseme ületamist;
 c)  asjaomase saasteaine kontsentratsiooni või keskmise kokkupuute näitaja, mis on vaadeldud vähemalt viis aastat enne piirtaseme ületamist, ja võrdlus piirtasemete või keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse ja keskmise kokkupuute kontsentratsiooni eesmärgiga;
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 3 – lõik 1
Õhukvaliteedi kavade väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ja aadressid.
 Õhukvaliteedi kavade ja õhukvaliteedi tegevuskavade väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ja aadressid.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 3 a (uus)
3a.  Keskkonnamõjude ja tervisemõjude hindamine
a)  kontsentratsioonid ja ületamised, mis on registreeritud varasematel aastatel, enne õhukvaliteedi kava, uuendatud õhukvaliteedi kava või õhukvaliteedi tegevuskava rakendamise algust;
b)  ajakohastatud õhukvaliteedi kava korral kontsentratsioonid ja ületamised, mis on mõõdetud alates ajakohastatud õhukvaliteedi kavas kindlaks määratud meetmete rakendamise algusest;
c)  hinnang keskkonna- ja tervisemõjude kohta, mis tuleneb elanikkonna kokkupuutest mõõdetud kontsentratsioonidega, sealhulgas hinnang nii ägedast kui ka kroonilisest tervisemõjust tingitud suremuse ja haigestumuse kohta nii üldise elanikkonna kui ka tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade puhul;
d)  keskkonnamõjude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks kasutatavad meetodid.
Oma hinnangus juhinduvad liikmesriigid WHO poolt kindlaks määratud kontsentratsiooni-toime seose funktsioonidest, mis seovad välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni suremusriski või muude negatiivsete tervisemõjudega (projekt HRAPIE), samuti alternatiivsetest kontsentratsioonidest, mille ületamisel tervisemõjusid hinnatakse (künnised).
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 4 – alapunkt a
(a)  peamiste saastet põhjustavate allikate loetelu (kaart);
 a)  peamiste saastet põhjustavate allikate ja võimalusel konkreetsete üksuste loetelu (kaart);
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 4 – alapunkt b
(b)  kõnealuste saasteallikate heidete üldkogus (tonnides aasta kohta);
 b)  kõnealuste saasteallikate ja võimalusel konkreetsete üksuste heidete üldkogus (tonnides aasta kohta);
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 4 – alapunkt d
(d)  saasteallikate jaotus vastavalt asjakohastele sektoritele, mis vastavalt riiklikule õhusaaste kontrolli programmile osalevad ületamise põhjustamises
 d)  saasteallikate jaotus vastavalt asjakohastele sektoritele ja võimalusel jaotus vastavalt konkreetsetele üksustele, mis vastavalt riiklikule õhusaaste kontrolli programmile osalevad ületamise põhjustamises
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 4 a (uus)
4a.  Tõhusate saaste vähendamise meetmete kindlakstegemine
a)  teave kõigi võimalike õhusaaste vähendamise meetmete kohta, mida võiks võtta asjakohasel kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, et aidata kaasa õhukvaliteedi eesmärkide saavutamisele, ja nende prognoositav mõju igast saasteainest tuleneva õhusaaste vähendamisel, sealhulgas vähemalt punktis B loetletud saaste vähendamise meetmed;
b)  hinnang selle kohta, milline on iga kindlakstehtud võimaliku saaste vähendamise meetme rakendamisel selle heitkoguste vähendamise potentsiaal ja kontsentratsiooni vähendamisele avalduv prognoositav mõju, nii eraldi kui ka koos, sealhulgas analüüsimeetod ja sellega seotud mõõtemääramatus kooskõlas punktis Ba osutatud metoodikaga.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 4 b (uus)
4b.  Lähtestsenaarium
a)  kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil juba võetud õhusaaste vähendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas ajakohastatud teave rakendamise seisu ja ajakava kohta;
b)  teave punkti B alapunktis 1 osutatud direktiivide rakendamise olukorra kohta, eriti riiklikus õhusaaste kontrolli programmis sisalduvate meetmete kohta;
c)  punktides a ja b osutatud meetmete täheldatud mõju ületamist põhjustavate tegurite kõrvaldamisele (heitkoguste saavutatud vähenemine ja sellega seotud kontsentratsiooni vähenemine);
d)  õhukvaliteedi (nii heitkoguste kui ka kontsentratsiooni) prognoositav edasine muutumine, hõlmates kõiki aastaid kuni eesmärkide saavutamise kuupäevani, eeldusel, et juba võetud meetmeid ei muudeta (lähtestsenaarium);
e)  hinnang tervisemõju kohta, mis tuleneb elanikkonna kokkupuutest lähtestsenaariumis kindlaks määratud õhusaastega;
f)  prognooside analüüsimeetodi ja nendega seotud mõõtemääramatuse kirjeldus kooskõlas punktis Ba osutatud metoodikaga.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 5 – sissejuhatav osa
5.  Meetmete eeldatav mõju nõuetele vastavuse saavutamiseks kolme aasta jooksul pärast õhukvaliteedi kava vastuvõtmist
 5.  Meetmete eeldatav mõju nõuetele vastavuse saavutamiseks esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mil registreeriti esimene ületamine
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 5 – alapunkt b
(b)  hinnanguline nõuete täitmise aasta õhukvaliteedi kavaga hõlmatud õhusaasteainete kaupa, võttes arvesse punktis 6 osutatud meetmeid.
 b)  soovituslik suund vastavuse saavutamise suunas ja hinnanguline nõuete täitmise aasta õhukvaliteedi tegevuskavaga või õhukvaliteedi kavaga hõlmatud õhusaasteainete kaupa, võttes arvesse punktis 6 osutatud meetmeid.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 5 – alapunkt b a (uus)
ba)  artikli 19 lõike -1 kohaste õhukvaliteedi tegevuskavade ja artikli 19 lõike 1 kohaste õhukvaliteedi kavade puhul, eesmärgiga tagada, et ületamise periood jääks võimalikult lühikeseks, detailsed selgitused selle kohta, kuidas kava sätestab käesoleva punkti alapunktis 4a osutatud meetmed, sealhulgas järgnev:
i)  kui meetme rakendamise alguskuupäev on hilisem kui kuus kuud pärast õhukvaliteedi kava või õhukvaliteedi tegevuskava vastuvõtmist, siis selgitus selle kohta, miks varasem alguskuupäev ei ole võimalik;
ii)  kui punkti 4a kohases analüüsis on kindlaks tehtud meetmed, millel oleks suurem mõju õhukvaliteedi parandamisele, kuid neid ei ole rakendamiseks valitud, siis selgitus põhjuste kohta, miks selliseid meetmeid ei ole võimalik rakendada.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 6 – alapunkt -a (uus)
-a)  ülevaade saaste vähendamise meetmetest, nagu on osutatud käesoleva punkti alapunktis 4a, ja nende prognoositavast mõjust igast õhusaasteainest tuleneva õhusaaste vähendamisele, sealhulgas vähemalt punktis B loetletud meetmetest;
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 6 – alapunkt a
(a)  kõigi õhukvaliteedi kavas sätestatud meetmete loetelu ja kirjeldused, sealhulgas nende rakendamise eest vastutava pädeva asutuse andmed;
 a)  kõigi õhukvaliteedi kavas või õhukvaliteedi tegevuskavas sätestatud meetmete loetelu ja kirjeldused ning põhjendus nende meetmete valimise kohta seoses ületamise allikaga, nende tõhususega ja nende kättesaadavusega aja jooksul, sealhulgas nende rakendamise eest vastutava pädeva asutuse kindlaksmääramine;
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 6 – alapunkt b
(b)  iga punkti a kohase meetmega saavutatava heitkoguste vähendamise suurus (tonnides aastas);
 b)  iga punkti a kohase meetmega saavutatava heitkoguste vähendamise suurus (tonnides aastas) allika kohta ja võimalusel konkreetsete üksuste kohta nii individuaalselt kui ka kombineeritult;
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 6 – alapunkt c
(c)  iga meetme rakendamise ajakava ja vastutavad osalejad;
 c)  iga meetme rakendamise ajakava ja võimalusel konkreetsete üksuste kindlaks määramine, millel on õhukvaliteedi kavas või õhukvaliteedi tegevuskavas sätestatud meetmetest tulenevaid kohustusi, ning nende kohustuste ja nende majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kirjeldus;
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 6 – alapunkt d
(d)  hinnanguline kontsentratsiooni vähenemine iga õhukvaliteedi meetme kohta seoses asjaomase ületamisega;
 d)  hinnanguline kontsentratsiooni vähenemine seoses asjakohase ületamisega iga õhukvaliteedi meetme kohta, nii individuaalselt kui ka kombineeritult, vastavalt punktile a;
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 7 – alapunkt d
(d)  kõigi selliste lisameetmete loetelu ja kirjeldus, mille täielik mõju välisõhu saasteainete kontsentratsioonile avaldub kolme aasta jooksul või hiljem.
 d)  kõigi selliste lisameetmete loetelu, kirjeldus, põhjendus ja sotsiaal-majanduslik mõju, mille täielik mõju välisõhu saasteainete kontsentratsioonile avaldub kolme aasta jooksul või hiljem.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – A jagu – punkt 7 a (uus)
7a.  2a lisa: Kokkuvõte artikli 19 lõike 6 kohaselt võetud üldsuse teavitamise ja konsulteerimise meetmetest, nende tulemused ja selgitus selle kohta, kuidas neid tulemusi lõplikus õhukvaliteedi kavas või õhukvaliteedi tegevuskavas arvesse võeti.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  Teave kõigi õhusaaste vähendamise meetmete kohta, mille rakendamist on kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kaalutud õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas:
 2.  Õhukvaliteedi kavade või õhukvaliteedi tegevuskavade koostamisel võtavad liikmesriigid õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks arvesse vähemalt järgmisi kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil rakendatavaid õhusaaste vähendamise meetmeid:
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c
(c)  riigiasutuste poolt hangete korraldamine keskkonnateadlike riigihangete käsiraamatu alusel nullsaastega maanteesõidukite, kütuste ja põletusseadmete ostmiseks, et heiteid vähendada;
 c)  riigiasutuste poolt hangete korraldamine roheliste riigihangete käsiraamatu alusel kütuste, heidete vähendamiseks mõeldud põletusseadmete ja nullsaastega sõidukite ostmiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis m1a;
___________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c a (uus)
ca)  heite vähendamine heiteta ja vähese heitega ühistranspordisõidukite kasutuselevõtu ja/või heite vähendamist mõjutavate nüüdisaegsete digilahendustega varustatud sõidukite kaudu;
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c b (uus)
cb)  meetmed ühistranspordi kvaliteedi, tõhususe, taskukohasuse ja ühendatuse parandamiseks;
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt c c (uus)
cc)  meetmed, mis on seotud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu ja rakendamisega;
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt d
(d)  meetmed liiklusest tingitud heite vähendamiseks liikluse planeerimise ja juhtimise kaudu (sealhulgas liikluse ülekoormustasud, diferentseeritud parkimistasud või muud majanduslikud stiimulid; sõidukite juurdepääsupiirangud linnades, sh väikese saastega piirkondade loomine);
 d)  meetmed liiklusest tingitud heite vähendamiseks linnaplaneerimise ja liikluse juhtimise kaudu, sealhulgas vähemalt järgmine:
i)   liikluse ülekoormustasud, näiteks teemaksud ja läbisõidupõhised kasutustasud;
ii)  teematerjalide valik;
iii)   parkimistasud riigimaal või muud majanduslikud stiimulid ning diferentseeritud tasud saastavatele ja heiteta sõidukitele;
iv)   sõidukite juurdepääsupiirangud linnades, sh väikese saastega piirkondade loomine kooskõlas uusima Euroopa standardiga ja heitevabade piirkondade loomine;
v)  vähese liiklusega piirkondade, superkvartalite ja autovabade piirkondade loomine;
vi)  autovabade tänavate loomine;
vii)  madalate piirkiiruste kehtestamine;
viii)  heitevabad (heitgaasivabad) lahendused tarne viimases etapis;
ix)  koossõidu ja ühisauto kasutamise edendamine;
x)  heite vähendamisega seotud intelligentsete transpordisüsteemide ja digilahenduste rakendamine;
xi)  mitut kestlikku transpordiliiki ja parkimisvõimalusi hõlmavate sõlmpunktide loomine;
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt e
(e)  meetmed millega soodustatakse üleminekut vähem saastavatele transpordiliikidele;
 e)  meetmed, millega soodustatakse liikumisviisil üleminekut aktiivsele liikuvusele ja vähem saastavatele transpordiliikidele (nt kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport või raudteetransport), sealhulgas vähemalt järgmine:
i)  ühistranspordi elektrifitseerimine, ühistranspordivõrgu tõhustamine, ühistranspordi kulude vähendamine kodanike jaoks ning ligipääsu ja kasutamise lihtsustamine, näiteks digitaalse ja omavahel ühendatud broneerimise ning reaalajas uuendatava transiiditeabe kaudu;
ii)  maa-linna pendelrände sujuvama koostalitluse tagamine, näiteks raudteetranspordi ja jalgrattasõidu ning autode ja ühistranspordi vahel (pargi ja sõida lahendused);
iii)  jalgrattasõidu ja kõndimise soodustamine, näiteks jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud ruumi laiendamisega, taristute planeerimisel jalgrattasõidu ja kõndimise eelistamisega, jalgrattateede võrgustike laiendamisega ning eelarve- ja majanduslike stiimulite ümbersuunamisega aktiivse ja jagatud liikuvuse suunas, sealhulgas stiimulid jalgrattasõidu ja kõndimise teel pendelrändamise toetuseks;
iv)  kompaktsete linnade planeerimine;
v)  kõige saastavamate sõidukite utiliseerimise kavad;
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt g
(g)  meetmed, millega tagatakse, et väikestes, keskmise suurusega ja suurtes paiksetes allikates ja liikuvates allikates eelistatakse vähese heitega kütuseid;
 g)  nõue kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, et kaotada väikestest, keskmise suurusega ja suurtest paiksetest allikatest ja liikuvatest allikatest pärit heide või kui seda ei ole võimalik kaotada, siis seda võimalikult palju vähendada;
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt h a (uus)
ha)  meetmed õhusaaste vähendamiseks õhusaaste kitsaskohtades, sealhulgas sadamates ja sadamalinnades, kehtestades erinõuded kai ääres olevatele laevadele ja paatidele ning sadamaliiklusele, kiirendades samal ajal kaldaäärse elektritoite kasutuselevõtmist ning laevade ja sadamatöös kasutatavate masinate elektrifitseerimist;
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt h b (uus)
hb)  maantee-, mere- ja lennutranspordi heite vähendamine alternatiivkütuste kasutamise ja alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kaudu, samuti majanduslike stiimulite kasutamine nende kasutuselevõtu kiirendamiseks;
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt h c (uus)
hc)  meetmed põllumajanduse ja metsanduse heite vähendamiseks;
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt i
(i)  meetmed, mille eesmärk on kaitsta laste ja teiste tundlike elanikerühmade tervist.
 i)  meetmed, mille eesmärk on kaitsta laste ja teiste tundlike elanikerühmade ja haavatavate rühmade tervist;
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B jagu – punkt 2 – alapunkt i a (uus)
ia)  terviseametite meetmed käitumuslike muudatuste soodustamiseks.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII lisa – B a jagu (uus)
Ba.  Suunised ja miinimumnõuded õhukvaliteedi kavade või õhukvaliteedi tegevuskavade ja saaste vähendamise meetmete prognoositava mõju analüüsimiseks
1.  Liikmesriigid tuginevad õhukvaliteedi kavade, õhukvaliteedi tegevuskavade ja saaste vähendamise meetmete prognoositava mõju hindamisel objektiivsetele ja teaduslikele meetoditele. Kui õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks toetutakse saaste vähendamise meetmete prognoositavale mõjule, peavad need prognoosid sisaldama madalat ebakindluse taset.
2.  Õhukvaliteedi kavad ja õhukvaliteedi tegevuskavad peavad sisaldama mõjuhinnangu põhjendamiseks piisavalt üksikasjalikku teavet, sealhulgas:
a)  õhukvaliteedi parandamise prognoosimiseks kasutatud meetodi kirjeldus;
b)  selgitus selle kohta, kas prognoosid põhinevad objektiivsetel andmetel või eeldustel; eeldustele tuginedes tundlikkusanalüüs, et selgitada parimaid, kõige tõenäolisemaid ja halvimaid stsenaariume;
c)  hindamiseks kasutatud taustdokumendid ja teave;
d)  üksikasjalik hinnang iga õhusaaste vähendamise meetme mõju kohta heite vähendamisele ja sellega seotud kontsentratsiooni vähendamisele ning asjakohased eeldused;
e)  hinnang õhukvaliteedi kavas või õhukvaliteedi tegevuskavas sisalduvate õhusaaste vähendamise meetmete koosmõju kohta heite vähendamisele ja sellega seotud kontsentratsiooni vähendamisele ning asjakohased eeldused.
3.  Mõju hindamine peab hõlmama prognooside ebakindluse määra ja ka selliste tegurite usaldusväärsuse määra nagu sõidukite või ahjude tegelikud heitkogused või ebakindlust selliste vabatahtlike meetmete mõju suhtes, mille eesmärk on soodustada muutusi käitumises.
4.  Arvestades kohustust saavutada nõuetele vastavus võimalikult kiiresti, esitatakse tulevaste stsenaariumide modelleerimisel iga kauem kui kolm aastat kestva prognoosi puhul tulemused kavandatud perioodi iga aasta kohta.
5.  Lisatakse tundlikkusstsenaariumid, milles kirjeldatakse ülemisi ja alumisi usaldusvahemikke, võttes arvesse eri eelduste võimalikke erinevusi ning parima, tõenäolisema ja halvima stsenaariumi kirjeldust.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VIII a lisa (uus)
VIIIa LISA
ERAKORRALISED MEETMED, MILLE LISAMIST ARTIKLI 20 ALUSEL NÕUTAVATESSE LÜHIAJALISTESSE TEGEVUSKAVADESSE KAALUTAKSE
1.  Meetmed, mis tuleb võtta lühikese aja jooksul ja mille eesmärk on tegeleda allikatega, mis suurendavad asjakohaste piirtasemete või sihtväärtuste või häiretaseme ületamise ohtu:
a)  sõidukite liikluse piiramine;
b)  madala tasuga või tasuta ühistransport;
c)  rangemate heite piirnormide kehtestamine;
d)  ehitustööde peatamine;
e)  tänavapuhastus;
f)  töökorralduse paindlikkus;
g)  sõidupiirangute kehtestamine kohtade ümbruses, kus viibivad sageli tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad.
3.  Ennetavad meetmed, mida tuleks võtta, et anda konkreetset teavet õhusaaste, tervise ja tervisekaitse kohta nii üldsusele kui ka tundlikule elanikkonnale ja haavatavatele rühmadele hõlpsasti kättesaadavate elektrooniliste ja võrguväliste sidekanalite kaudu niipea, kui prognoositakse teavitamis- ja häiretasemete ning piirtasemete ja sihtväärtuste ületamist.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  kõikide saasteainete mõõdetud kontsentratsioonid vastavalt I lisas sätestatud asjakohastele ajavahemikele;
 b)  kõikide saasteainete mõõdetud kontsentratsioonid ja nende võrdlus uusimate WHO poolt soovitatavate maksimaalsete kontsentratsioonidega vastavalt I lisas sätestatud asjakohastele ajavahemikele;
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 1 – alapunkt c – sissejuhatav osa
(c)  teave mis tahes piirtaseme, osooni sihtväärtuse ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustusele vastava taseme täheldatud ületamise kohta, sealhulgas vähemalt:
 c)  teave mis tahes piirtaseme, osooni sihtväärtuse, teavitamistaseme, häiretaseme ja keskmise kokkupuute vähendamise kohustusele vastava taseme täheldatud ületamise kohta, sealhulgas vähemalt:
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 1 – alapunkt d – alapunkti alapunkt i
i)  õhusaaste mõju elanikkonna tervisele,
 i)  õhusaaste ja eriti iga käesoleva direktiivi alusel mõõdetava saasteaine mõju elanikkonna tervisele,
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 1 – alapunkt d – alapunkti alapunkt ii
ii)  õhusaaste mõju haavatavate rühmade tervisele,
 ii)  õhusaaste ja eriti iga käesoleva direktiivi alusel mõõdetava saasteaine mõju haavatavate rühmade tervisele,
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 1 – alapunkt d – alapunkti alapunkt iv
iv)  soovitatavad ettevaatusabinõud,
 iv)  soovitatavad ettevaatusabinõud jaotatuna ettevaatusabinõudeks, mida peaks võtma üldine elanikkond ning tundlik elanikkond ja haavatavad rühmad, ning meetmed sümptomite leevendamiseks, kui kokkupuude on juba toimunud,
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – punkt 2 – alapunkt d
d)  teave ennetusmeetmete kohta, et vähendada saastust ja/või sellega kokkupuudet: peamised saasteallikate valdkonnad; soovitatavad meetmed heitkoguste vähendamiseks;
 d)  teave lühiajaliste meetmete ja ennetusmeetmete kohta, et vähendada saastust ja/või sellega kokkupuudet: peamised saasteallikate valdkonnad; soovitatavad meetmed heitkoguste vähendamiseks ja kokkupuute piiramiseks;

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0233/2023).

Viimane päevakajastamine: 31. jaanuar 2024Õigusteave - Privaatsuspoliitika