Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2022. aasta määrust (EL, Euratom) 2022/2496, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(1),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), ning sellega seotud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone(3) ja asjaomaseid ühepoolseid deklaratsioone(4),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2023)0337),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta teatist „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamine” (COM(2023)0336) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2023)0336),

–  võttes arvesse 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu (COM(2023)0338),

–  võttes arvesse 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP) ning muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (COM(2023)0335),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 5. juulil 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve projekti (COM(2023)0300),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(6),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID‑19 kriisi järgse taastumise toetuseks(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(8) (edaspidi „finantsmäärus“),

–  võttes arvesse 16. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (COM(2022)0223),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu taasterahastu laenukasutuse kulutuste kasvu mõju kohta ELi 2024. aasta eelarvele(9),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 täiustamise ning vastupidava ja uutele ülesannetele kohandatud ELi eelarve kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(11),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 5,

–  võttes arvesse arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon kirju,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0273/2023),

Üldhinnang komisjoni ettepanekule

1.  väljendab heameelt selle üle, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel jõudis komisjon samale järeldusele, millele Euroopa Parlament jõudis 2022. aasta detsembris ja mille kohaselt on maailm pärast 2020. aastal finantsraamistikus kokku leppimist tundmatuseni muutunud ja toimunud sündmuste tõttu on mitmeaastane finantsraamistik ajale jalgu jäänud, eelarvepaindlikkus on paljude kriiside tagajärjel ammendatud ja ettenägematutele asjaoludele reageerimiseks on vaja suuremat paindlikkust ning finantsraamistikus on struktuurseid probleeme, mis on majanduses ja sotsiaalvaldkonnas toimunud muutuste tõttu ilmsiks tulnud, ning seetõttu tuleb mitmeaastase finantsraamistiku määrust ja selle lisa kiiresti muuta;

2.  rõhutab, et raamistiku muutmisel tuleb keskenduda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mitmesuguste tagajärgedega tegelemisele, liidu avatud strateegilise autonoomia ja suveräänsuse tugevdamisele ning liidule kriisidele reageerimiseks piisava paindlikkuse tagamisele; peab seetõttu sihipärase muutmise kohta esitatud komisjon ettepanekut kiiduväärseks, sest see on esimene samm õiges suunas, kuid on seisukohal, et vaja on kaugemaleulatuvaid, kuid realistlikke eesmärke, et mitmeaastase finantsraamistikuga saaks struktuurseid eelarveprobleeme paremini lahendada ja raamistik muutuks tulevikukindlamaks;

3.  on seisukohal, et kehtiva raamistiku kõige pakilisematest probleemidest on muutmisettepanekus puudutatud vaid mõnda, mis tähendab, et kõiki parlamendi poolt kindlaks tehtud vajadusi ja probleeme selles täielikult ei käsitleta;

4.  loodab, et komisjon jätkab kõigi praeguste ja tulevaste vajaduste põhjalikku hindamist, sealhulgas seoses sotsiaalse ja majandusliku lähenemisega, sõjast enim mõjutatud piirkondadele avalduva mõjuga ning kliima- ja elurikkuskriisi lahendamiseks vajalike meetmetega; rõhutab, et inflatsioonisurve on olemas kogu ELis ja eelkõige mõjutab see ELi toetusesaajaid, nagu põllumajandustootjad, üliõpilased ja lapsed; peab kahetsusväärseks, et kavandatud läbivaatamine ei kajasta asjaolu, et praegused kriisid on teravdanud ja halvendavad veelgi liidu kõige haavatavamate inimeste, eelkõige vaesuses või vaesuse ohus olevate laste kehvenevat sotsiaal-majanduslikku olukorda ning sellel on pikaajalised tagajärjed; toonitab ühtlasi, et kavandatud läbivaatamine ei kajasta liidu püüdlusi võidelda jõulisemalt murettekitava laste vaesuse määra vastu ja aidata kaasa laste vaesuse kaotamisele hiljuti loodud Euroopa lastegarantii kaudu; nõuab seetõttu, et nõukogu ja komisjon võtaksid arvesse Euroopa Parlamendi nõudmist, et aastatel 2024–2027 suurendataks kiiresti liidu pingutusi laste vaesuse kaotamiseks, ning nõuab 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva Euroopa lastegarantii mahu suurendamist;

5.  väljendab heameelt selle üle, et kooskõlas parlamendi seisukohaga ei tähenda muutmisettepanek seda, et riikidele ette nähtud assigneeringuid hakatakse vähendama; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika kui liidu peamise investeerimispoliitika ja lähenemisvahendi keskset rolli ja lisaväärtust;

6.  tuletab meelde, et erinevalt liikmesriikide eelarvetest, kus inflatsioon mõjutab nii tulude kui ka kulude nominaalväärtust, kohandatakse mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid 2018. aasta hindade suhtes kohaldatava 2 % deflaatori alusel, omavahendite ülemmäära aga kohandatakse inflatsiooniga; on väga mures selle pärast, et komisjoni hinnangul võib mitmeaastase finantsraamistiku tegelik väärtus inflatsiooni tõttu seitsme aasta jooksul 74 miljardi euro võrra väheneda, mis avaldab ELi eelarvest toetuse saajatele otsest mõju;

7.  rõhutab aga, et ootamatult kiire inflatsiooni tõttu on liikmesriikidelt mitmeaastase finantsraamistiku kulutusteks sisse nõutavad tulud (protsendina kogurahvatulust) vähenenud; märgib peale selle, et ka viiele toetust saavale liikmesriigile tehtavad tagasimaksed on seotud inflatsiooniga ja on seetõttu suurenenud nii palju, et ületatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, suurendades sellega koormust teistele liikmesriikidele, kes peavad puudujäägi katma; nõuab, et kohese meetmena kohandataks tagasimakseid 2 % deflaatori alusel; kordab ühtlasi oma pikaajalist seisukohta, et tagasimaksed ja muud korrigeerimismehhanismid tuleks kaotada;

8.  rõhutab, et lisaks mitmeaastase finantsraamistiku tegeliku väärtuse vähendamisele on inflatsioon kaasa toonud ka intressimäärade järsu tõusu, mis on suurendanud ELi laenukulusid, eelkõige seoses Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) võla tagasimaksmisega, mis omakorda on survet eelarvele veelgi suurendanud;

9.  rõhutab, et isegi kui võtta arvesse komisjoni ettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks, moodustaksid kulukohustuste assigneeringud kokku ainult 1,03 % kogurahvatulust ja maksete assigneeringute kogusumma oleks vaid 1,02 % kogurahvatulust; tuletab meelde, et algselt kavandati kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringuteks 1,10 % kogurahvatulust; rõhutab, et komisjoni kavandatud assigneeringute suurendamine ei kata inflatsiooni mõju;

10.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kavandatud muutmine eeldab 2026. ja 2027. aastal maksete assigneeringute ülemmäära tõstmist; rõhutab, et liidu usaldusväärsus sõltub sellest, kas kulukohustuste assigneeringute katmiseks tagatakse piisavad maksete assigneeringud; rõhutab, et teatavate programmide rakendamisel on tekkinud viivitused, mis on tingitud programmide hilisest vastuvõtmisest ja projektide katkemisest COVID‑19 kriisi tõttu; rõhutab sellega seoses, et on oht, et mitmeaastase finantsraamistiku perioodi hilisematele aastatele ja sellele järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajale koguneb suur summa tasumata makseid; rõhutab seetõttu, et selle ohu leevendamiseks tuleb ühtse varuinstrumendi kaudu ette nähtud maksete assigneeringute iga-aastane ülemmäär kaotada;

11.  kinnitab veel kord kliimat, elurikkust ja soolist võrdõiguslikkust puudutavate horisontaalsete põhimõtete tähtsust, mis on mitmeaastase finantsraamistiku ja kõigi sellega seotud ELi poliitikavaldkondade aluseks; tuletab meelde, et institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud kliima ja elurikkusega seotud eesmärgid ning kohustus järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ja edendada soolist võrdõiguslikkust, ning nõuab, et need sätted peavad olema ka ajakohastatud mitmeaastase finantsraamistiku aluseks; kutsub komisjoni üles institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustust täitma ja võtma konkreetseid meetmeid, et tagada kokkulepitud sihtide ja poliitikaeesmärkide täielik saavutamine;

12.  tuletab meelde, et rubriigi 7 kulutused tuleks kehtestada tasemel, millega tagatakse ELi tulemuslik ja tõhus haldus, nagu komisjon on kavandanud;

13.  kordab oma seisukohta, et muudetud mitmeaastane finantsraamistik peab kehtima hakkama 1. jaanuaril 2024 ja see peab olema 2024. aasta eelarve koostamise alusraamistik; rõhutab seetõttu, et muudetud määrus tuleb kiiresti vastu võtta; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et komisjon võttis arvesse parlamendi üleskutset tuua mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine ja muutmine varasemaks;

14.  kordab oma pikaajalist nõudmist, et kõik liidu tasandi kulutusi hõlmavad eelarvevahendid integreeritaks täielikult eelarvesse, millega tagatakse läbipaistvus, aruandekohutus, täielik demokraatlik kontroll ja liidu finantshuvide kaitse; toonitab, et nende vahendite integreerimine ELi eelarvesse ei tohi vähendada muude ELi poliitikavaldkondade ega programmide rahastamist;

15.  rõhutab, et õigusriigi austamise ja ELi eelarve tõhusa täitmise vahel on selge seos; väljendab heameelt, et määrusel, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, on positiivne mõju, ning on veendunud, et see on juba aidanud õigusriigi rikkumisi ära hoida; tuletab komisjonile meelde, et nimetatud määruse kohaselt on ta kohustatud tagama, et ELi rahaliste vahendite lõppsaajad ega liidult toetuse saajad ei jääks neile ette nähtud summadest ilma, eelkõige juhul, kui õigusriigi põhimõtete rikkumise korral võetakse kooskõlas määrusega meetmeid;

16.  on valmis tegema aktiivset ja konstruktiivset koostööd nõukogu ja komisjoniga, tagamaks, et muudetud raamistik, mis kajastab kogu komisjoni ettepanekut, võetakse õigeaegselt vastu ja kehtestatakse 1. jaanuariks 2024; tuletab meelde, et institutsioonidevahelises kokkuleppes võtsid institutsioonid endale kohustuse määrata kindlaks koostöö ja dialoogi erikord kogu menetluse jooksul, mille tulemusel kiidetakse heaks mitmeaastase finantsraamistiku põhjalikud muudatused;

Pikaajaline toetus Ukrainale

17.  tuletab meelde, et liit ja selle inimesed on olnud Ukraina toetamisel esirinnas juba sõja algusest peale, näidates üles solidaarsust ukrainlastega nende võitluses demokraatia kaitsmisel autoritaarsuse eest; rõhutab, et ELi eelarvest on seni antud rahalist abi üle 30 miljardi euro; kordab parlamendi seisukohta, et liidul peab olema keskne koht jätkuvates pingutustes Ukraina rahalisel toetamisel ja tema abistamisel ELi liikmeks saamise suunas liikumisel;

18.  väljendab seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb Ukraina rahastamisvajaduste katmiseks ette nähtud pikemaajalist struktuurset lahendust, mis on kinnitatud ELi eelarves ja hõlmab makromajandusliku finantsstabiilsuse toetamist ning investeerimisraamistikku ja summasid, mida on vaja nii lühiajaliste kui ka keskmise pikkusega taastamis- ja ülesehitusmeetmete, ühinemisega seotud reformide ja haldussuutlikkuse suurendamise jaoks; on seisukohal, et selline pikaajaline vahend on ainus elujõuline viis kaasata teisi rahastajaid ning tagada mõjusad ja sihipärased kulutused, mis vastavad Ukraina ja selle rahva vajadustele; rõhutab, et Ukraina rahastus tuleks pärast muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmist võimalikult kiiresti kokku leppida, võttes arvesse, et makromajandusliku finantsabi+ määruse(12) alusel on rahastamine ette nähtud ainult 2023. aastaks;

19.  on seisukohal, et Ukraina olukorraga seotud ebakindlust arvestades on mõistlik kavandada rahastusse teatav paindlikkus; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni ettepaneku kohaselt võtavad eelarvepädevad institutsioonid Ukraina reservi kasutusele iga-aastases eelarvemenetluses, ning on kindlalt otsustanud tagada, et Euroopa Parlament kui üks eelarvepädev institutsioon täidaks selles protsessis täiel määral oma rolli; kutsub komisjoni üles esitama õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid oma ülesandeid täita;

20.  rõhutab vajadust kaitsta õigusriiki ja liidu finantshuve ning ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumisi liidu vahendite kasutamisel Ukrainas ning see peaks põhinema läbipaistvuse ja vastutuse põhimõttel; on seisukohal, et rahastu peaks sisaldama nende eesmärkide saavutamiseks rangeid sätteid ja kaitseklausleid;

Ränne ja välisprobleemid

21.  peab kahetsusväärseks, et isegi enne Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda olid rubriigi 6 (naabrus ja maailm) raames kättesaadavad vahendid ebamõistlikult väikesed ning mitmeaastases finantsraamistikus ei võetud arvesse Süüriast, Iraagist ja muudest riikidest pärit pagulaste vajaduste jätkuvat rahastamist, mistõttu ei jäänud lisanduvate probleemide lahendamiseks peaaegu üldse vahendeid;

22.  toonitab, et eriti pärast Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda on rahvusvaheline olukord toidu-, energia-, kliima- ja majanduskriisi tõttu kiiresti halvenenud, mis on rubriigile 6 avalduvat survet järsult suurendanud; märgib, et lisaks paindlikkusinstrumendi korduvale kasutusele võtmisele on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reserv väga kiiresti ammendunud ja seda on kasutatud enamatel eesmärkidel kui selle põhieesmärk – reageerida tekkivatele probleemidele ja prioriteetidele –, samal ajal kui humanitaarabi eelarve on suurel määral sõltunud tõsiselt piiratud solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmisest, mille kohaldamisala on laiem kui humanitaarabi;

23.  väljendab seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle tõsta rubriigi 6 ülemmäära vastavalt parlamendi üleskutsele, kuid peab kahetsusväärseks, et lisavahendid ei kata täielikult tegelikke vajadusi ja nende puhul ei ole arvestatud ettenägematute sündmustega; rõhutab, et äärmiselt oluline on suurendada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reservi jooksevhindades veel 1 miljardi euro võrra komisjoni ettepanekuga võrreldes ning luua seeläbi suutlikkus reageerida kriisidele ja tekkivatele vajadustele; rõhutab, et assigneeringute suurendamine tagaks, et lisaks rahastust antavale toetusele antakse endiselt ka humanitaarabi nii Ukrainale kui ka naaberriikidele, nagu Moldova, keda Ukraina-vastane sõda tugevalt mõjutab, ja kogu maailmale; rõhutab, et tuleb järgida naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määruses sätestatud sisemist tasakaalu ja jaotust eelarveridade vahel; kutsub komisjoni üles tagama, et kolmandad riigid järgiksid liidu välispoliitika rakendamise kõigis etappides, sealhulgas rände puhul, rangeid inimõiguste standardeid;

24.  rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning suurenenud nälg ja vaesus maailmas, relvakonfliktide levik ning intensiivsemad ja sagedasemad loodusõnnetused sunnivad miljoneid inimesi kodudest põgenema ja ELis kaitset otsima; rõhutab, et liit peab jätkama vastuvõtvate liikmesriikide toetamist pagulaste vastuvõtmisel, sisseseadmisel ja integreerimisel;

25.  rõhutab, et ELi välispiiride mõjus ja õiglane haldamine ja kaitse, mis tagab liidu julgeoleku, koos liidu rände- ja varjupaigapoliitika sujuva ja tõhusa rakendamisega on peamised prioriteedid ja olulised selleks, et säilitada inimeste vaba liikumine liidus ja Schengeni ala nõuetekohane toimimine; rõhutab vajadust rakendada rände- ja varjupaigapoliitikat, mis põhineb solidaarsusel, jagatud vastutusel ja inimõiguste austamisel, tagades ELi saabuvatele inimestele kindluse, selguse ja inimväärsed tingimused kooskõlas liidu väärtuste ja rahvusvaheliste kohustustega;

26.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et uue rände- ja varjupaigaleppe rakendamine nõuab aastatel 2025–2027 rubriigi 4 (ränne ja piirihaldus) raames täiendavalt 2 miljardit eurot; on seisukohal, et lisanõuded Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile, piirihalduse ja viisapoliitika rahastule ning detsentraliseeritud asutustele rubriigis 4 eeldavad komisjoni ettepanekule lisaks täiendavaid vahendeid 1 miljardi euro suuruses summas jooksevhindades ning et need lisavahendid peaksid olema kättesaadavad alates 2024. aastast;

27.  tuletab meelde, et lisavahendite täpse jaotuse rubriikide 4 ja 6 programmide ja eelarveridade vahel määravad eelarvepädevad institutsioonid kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP)

28.  kinnitab veel kord vajadust tagada liidu avatud strateegiline autonoomia, vähendada peamistes strateegilistes sektorites sõltuvust ELi mittekuuluvatest riikidest ja ergutada investeeringuid kogu liidus, muu hulgas tervishoiu, tooraine ja kosmose valdkonnas, edendades seejuures rohe- ja digipööret; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei täitnud 2023. aasta tööprogrammi raames võetud kohustust avaldada survet uue Euroopa suveräänsuse fondi loomiseks; on veendunud, et liidu tööstusstrateegia peaks tagama ühtse turu nõuetekohase toimimise, hoidma ära turumoonutused, looma võrdsed tingimused nii ELis kui ka väljaspool seda ning tagama inimestele vajalikud oskused;

29.  tunnistab, et vaatamata STEPi piiratud suurusele ja ulatusele võib STEPi ettepanekuga saavutada kiiremini tulemusi, kasutades olemasolevaid programmistruktuure ja püüdes luua koostoimet; on seisukohal, et STEPi ettepanek peaks järgmisel mitmeaastase finantsraamistiku ajal toimima täiemahulise suveräänsuse fondi katsekeskkonnana;

30.  märgib, et STEPi ettepanekus on ühendatud olemasolevate programmide, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite prioriteetide muutmine rubriikide 1 (ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond), 3 (loodusvarad ja keskkond) ja 5 (julgeolek ja kaitse) eriprogrammide sihtotstarbelise suurendamisega;

31.  rõhutab, et STEPi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, liidu tööstuspoliitika tugevdamiseks ja kujundamiseks, toetuse suurendamiseks kaitsesektorile, mis on olulisem kui kunagi varem, et kaitsta ELi liikmesriikide suveräänsust ja terviklikkust dramaatiliselt muutunud ja palju keerulisemal kaitsepoliitika maastikul, ning liidu avatud strateegilise autonoomia ülesehitamiseks, tagades samal ajal võrdsed tingimused ühtsel turul, tuleks STEPi rahastamist suurendada 2 miljardi euro võrra jooksevhindades võrreldes komisjoni ettepanekuga rubriigis 1 ja 1 miljardi euro võrra jooksevhindades võrreldes komisjoni ettepanekuga rubriigis 5;

32.  rõhutab, et alates 2021. aastast on rubriikide vahel tehtud märkimisväärseid ümberpaigutusi, mis seab programmid tohutu surve alla ja katkemise ohtu; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et uusi prioriteete tuleb rahastada pigem uute rahaliste vahenditega kui korduvate ümberpaigutustega, ning rõhutab seetõttu vajadust uue lisaraha järele, et tagada muude rubriigi 1 programmide tulemuslik täitmine;

33.  kordab seisukohta, et kulukohustustest vabastatud assigneeringud peaksid jääma eelarvesse ja eelarvepädevad institutsioonid peaksid need iga-aastase eelarvemenetluse käigus kulukohustustega siduma; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta finantsmääruse läbivaatamise kohta; väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et STEPi ettepanekus eeldatakse, et finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kasutatakse uuesti teadusuuringutega seotud kulukohustustest vabastatud vahendeid 1,2 miljardi euro ulatuses, millega komisjon tunnistab kaudselt, et 2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe aluseks olev teadusuuringute kulukohustuste vabastamise prognoos on ebatäpne;

34.  tuletab meelde oma pikaajalist nõudmist, et kõik ELi rahastamisvahendid tuleks integreerida eelarvesse, järgides täielikult eelarve ühtsuse põhimõtet; on sellega seoses seisukohal, et innovatsioonifondile rubriigi 3 raames kavandatud eraldis tähistab olulist edasiminekut fondi täieliku eelarvesse kandmise suunas;

Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) laenukasutuse kulutused

35.  tunneb muret, et mitmeaastases finantsraamistikus NGEUga seotud laenukasutuse kulutuste tasumiseks kavandatud summa on nõutavast palju väiksem, kusjuures komisjoni hinnangul jääb puudujääk mitmeaastase finantsraamistiku perioodil vahemikku 17–27 miljardit eurot; rõhutab, et juba eelarveprojektis eeldatakse, et NGEU suuremad kulud ammendavad 2024. aastal kõik paindlikkusinstrumendi vahendid ja ligikaudu kolmandiku ühtse varuinstrumendi osa a vahenditest;

36.  rõhutab, et alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest järsult tõusnud intressimäärad on toonud ilmsiks struktuursed puudused ELi eelarve võla tagasimaksmise struktuuris; tuletab meelde, et intressikulud ja võla tagasimaksmine sõltuvad turu arengutest ega ole otsustuspõhised kulud ning seetõttu ei saa kohaldada nende suhtes mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära raames kulutuste ülempiiri, ilma et see ohustaks otseselt investeerimisprogramme ja nendest vahendite saajaid ning eelarve suutlikkust reageerida tekkivatele vajadustele;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on järjekindlalt nõudnud sellele probleemile lahenduse otsimist ja nõudnud, et NGEU tagasimaksekulud jääksid väljapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

38.  väljendab heameelt NGEU taasterahastu loomise üle erivahendina väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, mis võetakse kasutusele vastavalt tegelikele tagasimaksevajadustele; nõuab siiski, et rahastamisvahend kataks kõik NGEU tagasimaksekulud, mitte ainult need, mis ületavad rubriigi 2b (vastupidavusvõime ja väärtused) raames kavandatud summat; rõhutab, et selliselt kavandatud NGEU rahastamisvahend peaks olema kõigi NGEU tagasimaksekulude haldamise mudel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

39.  rõhutab, et komisjon peab andma eelarvepädevatele institutsioonidele õigeaegset ja üksikasjalikku teavet NGEU laenukasutuse kulutuste prognooside aluseks olevate arvutuste kohta, sealhulgas kasutatud eelduste ja parameetrite kohta, et võimaldada tagasimaksekulude vastutustundlikku haldamist;

40.  juhib tähelepanu vajadusele leida ELi eelarve jaoks mitmekesisemaid ja vastupidavamaid tuluallikaid, et tagada tugevdatud ja laiendatud mitmeaastase finantsraamistiku kindel ja jätkusuutlik rahastamine; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu kiidaks kiiresti heaks olemasolevad ettepanekud uute omavahendite kohta ning rõhutab, et lisaks nendele ettepanekutele on vaja teha edusamme uute omavahendite osas;

Eelarve suutlikkuse suurendamine kriisidele ja esilekerkivatele vajadustele reageerimiseks

41.  juhib tähelepanu, et NGEU tagasimaksekulude haldamise kavandatud mudel taastaks mitmeaastase finantsraamistiku esialgse finantsplaneeringu kohase paindlikkusinstrumendi ja ühtse varuinstrumendi eelarveruumi aastatel 2024–2027;

42.  rõhutab siiski, et mitmeaastane finantsraamistik sisaldab väga vähe paindlikkust, kusjuures paindlikkusinstrument ja mittesihtotstarbelised varud moodustavad kulukohustuste ülemmäärast ainult 1,05 %; rõhutab, et kehtiv mitmeaastane finantsraamistik on tuginenud ulatuslikult sellele piiratud paindlikkusele ja kahetsusväärselt on kasutatud ühtekuuluvuspoliitika ümber suunamist, kuigi see ei ole kriisidele reageerimise vahend, vaid seda on korduvalt kasutatud mitmeaastases finantsraamistikus eelarve paindlikkuses või kriisidele reageerimise mehhanismides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis kahjustavad selle pikaajalisi poliitilisi eesmärke;

43.  juhib ka tähelepanu, et alates mitmeaastase finantsraamistiku algusest on suurenenud vajadus humanitaarabi ja hädaabi järele nii liidus kui ka väljaspool liitu ning toetuse järele seoses eriti kliimamuutuse tõttu sagedasemaks ja tugevamaks muutuvate loodusõnnetustega, ning on seisukohal, et need vajadused tõenäoliselt kasvavad; rõhutab, et solidaarsus- ja hädaabireservi iga-aastane eraldis ammendati 2021. ja 2022. aastal ning eeldatavasti kasutatakse see täielikult ära 2023. aastal; taunib asjaolu, et ELi Solidaarsusfondist toetuse saajad on mõnel juhul saanud vähem kui 50 % abist, mille nad oleksid tavapäraselt saanud, ning nad pidid solidaarsus- ja hädaabireservi piirangute tõttu ootama pikka aega väljamaksete tegemist;

44.  on sellega seoses seisukohal, et komisjoni ettepanek suurendada paindlikkusinstrumenti ning solidaarsus- ja hädaabireservi on samm õiges suunas; rõhutab siiski, et ELi eelarve peab omama vajalikku paindlikkust ja tegutsemisruumi, et suuta reageerida kriisidele ning kohaneda tekkivate ja kasvavate vajadustega;

45.  tuletab meelde oma nõudmist suurendada paindlikkusinstrumenti ning solidaarsus- ja hädaabireservi ning luua täiendav alaline erivahend väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, mis võimaldaks ELi eelarvel kriiside ning nende sotsiaalse ja majandusliku mõjuga paremini kohaneda ja neile kiiresti reageerida; mõistab, et sellise vahendi puudumisel on liidul jätkuvalt raske tagada valmisolek ettenägematuteks sündmusteks, eriti kuna praegu on 99,6 % liidu eelarvest eelnevalt eraldatud; on valmis töötama selle nimel, et leida lühikeses perspektiivis pragmaatilised lahendused, kaaludes samas struktuursemat ja sujuvamat lahendust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku piires;

46.  rõhutab, et on tõestatud, et eelarve paindlikkus võimaldab suunata vahendeid sinna, kus neid vajatakse, ning laseb liidul reageerida ettenägematutele sündmustele ja kohandada oma kuluprioriteete vastavalt muutuvatele poliitilistele või majanduslikele või sotsiaalsetele vajadustele; nõuab seetõttu paindlikkusinstrumendi suurendamist mitmeaastase finantsraamistiku ajal 3 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes; on ka seisukohal, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad tuleks paindlikkusinstrumendi raames uuesti kättesaadavaks teha, et veelgi suurendada eelarve paindlikkust;

47.  märgib, et solidaarsus- ja hädaabireservile esitatavad nõuded tõenäoliselt ei vähene; on seetõttu seisukohal, et solidaarsus- ja hädaabireservi tugevdamine on äärmiselt oluline, et võimaldada liidul tegutseda hädaolukordades, mille on põhjustanud suured loodusõnnetused või rahvatervise kriisid liikmesriikides ja läbirääkijariikides, ning toetada konfliktide, pagulaskriiside või loodusõnnetuste all kannatavaid kolmandaid riike; nõuab seetõttu solidaarsus- ja hädaabireservi suurendamist mitmeaastase finantsraamistiku ajal 2 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes; peab kahetsusväärseks otsust kaasata hädaabireserv ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku, mis on toonud kaasa tõsiseid rakendamispuudusi, ning tuletab meelde oma seisukohta, et solidaarsus- ja hädaabireserv tuleks jagada kaheks tegevussuunaks – hädaabireserviks ja ELSFiks;

Soovitused ja muudatusettepanekud

48.  palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi ja muudatusettepanekuid:

	i)	suurendada rubriigi 1 ülemmäära 2 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes;
	ii)	suurendada rubriigi 4 ülemmäära 1 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes ja suurendada rubriigi vahendeid alates 2024. aastast;
	iii)	suurendada rubriigi 5 ülemmäära 1 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes;
	iv)	suurendada rubriigi 6 ülemmäära 1 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes;
	v)	suurendada paindlikkusinstrumenti 3 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes ning teha Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad paindlikkusinstrumendi raames uuesti kättesaadavaks;
	vi)	suurendada solidaarsus- ja hädaabireservi 2 miljardi euro võrra jooksevhindades komisjoni ettepanekuga võrreldes;
	vii)	näha ette, et NGEU rahastamisvahendist, mis on loodud erivahendina lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele, kaetakse kõik NGEU tagasimaksekulud;
	viii)	kaotada maksete assigneeringute iga-aastane ülemmäär ühtse varuinstrumendi kasutamiseks;
	ix)	ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus tuleks muuta järgmiselt: I LISA MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK (EL 27) (miljonites eurodes – 2018. aasta hindades) o o   o Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  ELi eelarve peaks võimaldama liidul võtta esilekerkivate probleemide lahendamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja täita õiguslikke kohustusi, mida olemasolevate ülemmäärade piires ega ammendatud paindlikkusega teha ei saa. Seepärast tuleks suurendada rubriikide 1, 3, 5, 6 ja 7 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära, sealhulgas institutsioonide halduskulude vaheülemmäära, aastateks 2024, 2025, 2026 ja 2027, ning rubriigi 4 ülemmäära aastateks 2025, 2026 ja 2027. Sellest tulenevalt tuleks suurendada ka 2026. ja 2027. aasta maksete assigneeringute ülemmäära. (4)  ELi eelarve peaks võimaldama liidul võtta esilekerkivate probleemide lahendamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja täita õiguslikke kohustusi, mida olemasolevate ülemmäärade piires ega ammendatud paindlikkusega teha ei saa. Seepärast tuleks suurendada rubriikide 1, 3, 4, 5, 6 ja 7 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära, sealhulgas institutsioonide halduskulude vaheülemmäära, aastateks 2024, 2025, 2026 ja 2027 Sellest tulenevalt tuleks suurendada ka 2026. ja 2027. aasta maksete assigneeringute ülemmäära. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Võttes arvesse intressimäärade edasise suundumusega seotud ebakindlust ja vältimaks põhjendamatut survet liidu programmidele, on asjakohane luua uus temaatiline erivahend, millega katta kõik taasterahastu „NextGenerationEU“ laenuvõtmise rahastamiskulud, mis ületavad algselt kavandatud summasid. Liidu eelarves tuleks teha vajalikud kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. (11)  Võttes arvesse intressimäärade edasise suundumusega seotud ebakindlust ja vältimaks põhjendamatut survet liidu programmidele, on asjakohane luua uus temaatiline erivahend, millega katta kõik taasterahastu „NextGenerationEU“ laenuvõtmise rahastamiskulud. Liidu eelarves tuleks teha vajalikud kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Vaja oleks suurendada solidaarsus- ja hädaabireservi ning paindlikkusinstrumenti, et säilitada liidus kuni 2027. aastani piisav suutlikkus reageerida ettenägematutele olukordadele. (12)  Vaja oleks suurendada solidaarsus- ja hädaabireservi ning paindlikkusinstrumenti, et säilitada liidus kuni 2027. aastani piisav suutlikkus reageerida ettenägematutele olukordadele. Selleks et veelgi suurendada eelarve paindlikkust, on asjakohane teha Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad paindlikkusinstrumendi raames uuesti kättesaadavaks. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) (12a)   Kuna mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimestel aastatel esines viivitusi teatavate programmide, sealhulgas suurte programmide rakendamisel, on oht, et maksed kuhjuvad mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel, kui programmide elluviimine kiireneb. Selle riski maandamiseks ja ELi kulukohustuste täitmiseks tuleks kaotada maksete assigneeringute iga-aastane ülemmäär ühtse varuinstrumendi kasutamiseks. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2)  Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 739 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.“. 2)  Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 2 170 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.“ Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 3)  Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 10a NGEU rahastamisvahend 1.  NGEU rahastamisvahendit võib kasutada lisakulude rahastamiseks, kui otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 2 kohaselt kapitaliturgudelt laenatud vahenditega seotud intressi- ja kupongimaksete kulud ületavad asjaomasel aastal järgmisi summasid (2018. aasta hindades): –  2024 – 1 840 miljonit eurot; –  2025 – 2 332 miljonit eurot; –  2026 – 3 196 miljonit eurot; –  2027 – 4 168 miljonit eurot. 2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames. Artikkel 10b Ukraina reserv 1.  Ukraina reservi võib kasutada üksnes kulude rahastamiseks [Ukraina toetusrahastu määruse] alusel ja selle eesmärk on eraldada iga-aastase soovitusliku summana vähemalt 2500 miljonit eurot jooksevhindades. 2.  Ajavahemikul 2024–2027 ei ületa Ukraina reserv 50 000 miljonit eurot jooksevhindades. Ühel aastal Ukraina reservist kasutusele võetav summa ei ületa 16 700 miljonit eurot jooksevhindades. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad Ukraina reservi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.“ 3)  Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 10a NGEU rahastamisvahend 1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad NGEU rahastamisvahendi ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames kasutusele otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 2 kohaselt kapitaliturgudelt laenatud vahenditega seotud intressi- ja kupongimaksete kulude rahastamiseks.“: „Artikkel 10b Ukraina reserv 1.  Ukraina reservi võib kasutada üksnes kulude rahastamiseks [Ukraina toetusrahastu määruse] alusel ja selle eesmärk on eraldada iga-aastase soovitusliku summana vähemalt 2500 miljonit eurot jooksevhindades. 2.  Ajavahemikul 2024–2027 ei ületa Ukraina reserv 50 000 miljonit eurot jooksevhindades. Ühel aastal Ukraina reservist kasutusele võetav summa ei ületa 16 700 miljonit eurot jooksevhindades. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad Ukraina reservi kasutusele ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.“ Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 a (uus) 3a)   Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a)  lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest: a)  alates 2022. aastast finantsraamistiku aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad, mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele; b)  alates 2022. aastast summad, mis on võrdsed tehtud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega, et korrigeerida aastate 2022–2027 maksete ülemmäära ülespoole, ning c)  lisasummad, mis võidakse teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus konkreetseks aastaks kindlaks määratud kulukohustuste või maksete assigneeringute või asjakohasel juhul nende mõlema ülemmääradele, tingimusel et kulukohustuste assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult finantsraamistiku jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate ühe või mitme rubriigi varuga ning maksete assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult tulevaste eelarveaastate jaoks kindlaks määratud maksete ülemmäära kohase varuga. Iga esimese lõigu punkti b kohane ülespoole korrigeerimine kompenseeritakse täielikult aasta n-1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega. Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele. Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.“; b)  lõige 3 jäetakse välja. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4 4)  Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 1 562 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“ 4)  Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 2 170 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavat aastast summat suurendatakse igal aastal sellise summa võrra, mis vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelmisel aastal tühistatud aastasele summale. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5 5)  I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga. 5)  I lisa asendatakse järgmisega: KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2021–2027 1.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond 19 712 20 211 19 678 20 399 19 715 19 821 19 624 139 160 2.  Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused 5 996 62 642 63 525 65 079 65 286 56 787 58 809 378 124 2a.  Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus 1 666 56 673 57 005 57 436 57 874 48 414 49 066 328 134 2b.  Vastupanuvõime ja väärtused 4 330 5 969 6 520 7 643 7 412 8 373 9 743 49 990 3.  Loodusvarad ja keskkond 53 562 52 626 51 893 52 123 51 195 49 999 49 207 360 605 millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused 38 040 37 544 36 857 36 054 35 401 34 729 34 015 252 640 4.  Ränne ja piirihaldus 1 687 3 104 3 454 3 791 4 302 4 359 4 910 25 607 5.  Julgeolek ja kaitse 1 598 1 750 1 762 2 334 2 497 2 611 2 785 15 337 6.  Naabrus ja maailm 15 309 15 522 14 789 16 609 15 827 15 046 15 235 108 337 7.  Euroopa avalik haldus 10 021 10 215 10 342 10 586 10 887 11 229 11 443 74 723 millest: institutsioonide halduskulud 7 742 7 878 7 945 8 107 8 310 8 541 8 660 57 183 KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU 107 885 166 070 165 443 170 921 169 709 159 852 162 014 1 101 894 MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU 154 065 153 850 152 682 151 436 151 175 159 978 155 025 1 078 211“

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 325, 20.12.2022, lk 11. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 4. (4) ELT C 445, 29.10.2021, lk 240. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (6) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (7) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23. (8) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0194. (10) ELT C 177, 17.5.2023, lk 115. (11) [Lisatav viide: vastuvõtmine 20.–21. septembril täiskogu istungjärgul] (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).