Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2022/0277(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0264/2023

Esitatud tekstid :

A9-0264/2023

Arutelud :

PV 03/10/2023 - 5
CRE 03/10/2023 - 5

Hääletused :

PV 03/10/2023 - 9.6
CRE 03/10/2023 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/03/2024 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0336
P9_TA(2024)0137

Vastuvõetud tekstid
PDF 441kWORD 137k
Teisipäev, 3. oktoober 2023 - Strasbourg
Euroopa meediavabaduse määrus
P9_TA(2023)0336A9-0264/2023

Euroopa Parlamendi 3. oktoobril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (COM(2022)0457 – C9‑0309/2022 – 2022/0277(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Sõltumatutel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.
 (1)  Sõltumatutel meediateenustel on ainulaadne roll demokraatia, õigusriigi põhimõtte tagamise ja siseturu toimimise seisukohast. Tegemist on asendamatu teguriga avalikku arvamust kujundavas protsessis, kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Samal ajal on meediateenused alati kas kultuuriliste väljendusvormide kandjad või kujutavad endast ise kultuurilist väljendusvormi. Seda kahetist olemust tuleb kogu ulatuses arvesse võtta. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 167 lõikes 4 nõutakse, et liit võtaks aluslepingute teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitse on nende teenuste ainulaadse rolli tõttu hästi toimiva meediateenuste siseturu (ehk meedia siseturu) oluline osa. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks aitama meediasektoril neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.
 (2)  Meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse ainulaadse rolli tõttu ning võttes arvesse, et nad on demokraatia üks alustalasid, tuleks erilist tähelepanu pöörata nende kaitsele meediateenuste siseturul. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks toetama meediasektorit, nii et see saaks neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.
 (3)  Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja -teenustele ning tarbivad neid üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid ja otsingumootorid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad liiga sageli kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid ja otsingumootorid on ka olulised internetireklaami pakkujad või hõlbustajad, mis suunavad rahalisi vahendeid meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja ajakirjandustööd ning seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Seepärast tuleks digiplatvormid ja otsingumootorid lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse, et tagada meedia sõltumatus ja mitmekesisus. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, peab nende kasutajaskonnani jõudmise suutlikkus säilitama konkurentsivõime ja saavutama siseturul edu. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Vaba liikumist siseturul takistavad mitmed riiklikud piirangud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid.
 (4)  Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid. Lisaks tuleks kehtestada ühised miinimumstandardid meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud riigisiseste õigusnormide ja lähenemisviiside jaoks, austades samal ajal liikmesriikide pädevust. Selliste standardite kehtestamine on siseturu toimimise eeltingimus.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Lisaks on mõned liikmesriigid internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda samuti teha ning sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks.
 (5)  Lisaks on mõned liikmesriigid internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda jätkata ning sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Vaba ja hästi toimiv meediateenuste siseturg on toimiva demokraatia oluline tugisammas, sest see annab teenusesaajatele juurdepääsu erinevatele seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele. Internetikeskkonna suurenenud roll ja selle uued funktsioonid on avaldanud meediateenuste turule murrangulist mõju, muutes selle üha piiriülesemaks ja edendades tõelist Euroopa meediateenuste turgu. Sellises keskkonnas ei ole meediateenused mitte ainult kättesaadavad, vaid ka liidu tarbijatele kergesti juurdepääsetavad, sõltumata nende päritoluliikmesriigist. Ühes liikmesriigis teenusesaajatele loodud meediateenustel on võimalik jõuda algselt kavandatust palju kaugemale. Riikide erinevad lähenemisviisid võivad takistada meediateenuse osutajate suutlikkust tegutseda õiglastes ja võrdsetes tingimustes, et teha meediateenused, sealhulgas uudised ja päevakajaline teave kättesaadavaks. Sellised lähenemisviisid on põhjustanud turu killustatust ja õiguskindlusetust ning suurendanud meediateenuse osutajate ja meediatöötajate nõuete täitmisega seotud kulusid. Seepärast on vaja ühtset õigusraamistikku, millega tagatakse, et meediateenuse osutajate suhtes kohaldatakse norme kogu liidus ühetaoliselt ning et tänu sellele on liidu teenusesaajatel juurdepääs paljudele usaldusväärsetele teabeallikatele ja kvaliteetsele ajakirjandusele kui avalikule hüvele, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, sealhulgas oma riigi demokraatliku olukorra suhtes.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud väljendus- ja teabevabaduse õigus hõlmab teabe saamise ja levitamise õigust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Samuti nõutakse neis, et Euroopa teabevahetusruumides kehtestataks mitmekesisus ning et liikmesriigid kaitseksid ja edendaksid meedia mitmekesisust. Sellest tulenevalt tugineb käesolev määrus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja Euroopa Nõukogu poolt sellega seoses välja töötatud standarditele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.
 (6)  Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus pääseda siseturul juurde sõltumatutele, vabadele ja mitmekesistele meediateenustele. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas harta artikli 11 kohase õigusega. Harta artikli 22 kohaselt peab liit austama kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.
__________________
 __________________
46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.
 46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.
 (7)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama igas vormis majandustegevust, mille eest tavaliselt tasu makstakse, sealhulgas ebatüüpilist tööd, nagu vabakutseline töö või sõltumatu ajakirjandus. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Meediakeskkonnas toimuvad praegu suured ja kiired muutused. Meedia roll demokraatlikus ühiskonnas ei ole küll muutunud, kuid meedia on saanud lisavõimalusi suhtlemise ja kaasamise hõlbustamiseks. Meediaga seotud poliitikas on oluline neid ja tulevasi arengusuundumusi arvesse võtta. Seepärast tuleks käesolevas määruses kasutatud meedia mõistet tõlgendada laialt, et see hõlmaks kõiki osalejaid, kes on seotud sisu tootmise ja levitamisega potentsiaalselt suurele hulgale inimestele, või kellel on toimetusvastutus või kes teevad sisu üle järelevalvet.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.
 (8)  Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib juhul, kui sellistel üksustel on toimetusvastutus oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest, neid pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Digiplatvormide suutlikkus pakkuda juurdepääsu meediateenustele, kandmata selle eest toimetusvastutust, ja turustada võimalust suunata kasutajatele reklaami, võimaldab neil tegutseda otseste konkurentidena meediateenuse osutajatele, kelle meediateenuseid nad vahendavad ja levitavad. Arvestades majandusliku väärtuse ülekandumist digiplatvormide kasuks, tuleks käesolevas määruses esitatud kasutajaskonna mõõtmise määratlust mõista nii, et see hõlmab meediateenuste saajate ja digiplatvormide kasutajate tarbitud meediateenuseid käsitlevaid andmeid. Sellega tagatakse, et kõik sisu levitamises osalevad vahendajad on oma kasutajaskonna mõõtmise meetodite osas läbipaistvad, et reklaamijad saaksid teha teadlikke valikuid, mis peaks soodustama konkurentsi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.
 (9)  Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, sealhulgas digiplatvormid, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Meediateenuse osutajaid, kes järgivad ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid, ei tuleks käsitleda endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatena.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada.
 (10)  Riiklikku reklaami tuleks üldiselt käsitada kui reklaami- või enesetutvustustegevust, mis hõlmab reklaami ja ostusid, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh liidu institutsioonid, organid ja asutused, valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi üksused eri sektorites – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami jaotamiseks ja ostmiseks, sealhulgas loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ettenägematute suurintsidentide korral, mis võivad tekitada kahju märkimisväärsele osale elanikkonnast, tuleks eelnevalt sätestada kriteeriumid riigisiseses õiguses. Ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid tuleks üldiselt käsitada riiklikust reklaamist erinevana.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.
 (11)  Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Meediateenuste saajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud, toimetajad, peatoimetajad ja meediatöötajad on tootnud sõltumatult ning kooskõlas eetiliste ja professionaalsete ajakirjandusstandarditega ning mis seetõttu pakuvad usaldusväärset, poliitilist või ühiskondlikku huvi pakkuvat teavet kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ilma ametiasutuste sekkumiseta või ilma et neid mõjutaks majandushuvid. Kvaliteetsed meediateenused aitavad oluliselt võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida.
 (14)  Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus, eriti arvestades teabe ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida. Lisaks on sõltumatu ja mitmekesise meedia tagamiseks äärmiselt oluline võtta vajalikke meetmeid, et luua turvaline keskkond, mis võimaldab ajakirjanikel, toimetajatel, peatoimetajatel ja meediatöötajatel oma ülesandeid täita. Selleks on lisaks meediavabaduse kaitsmisele vaja kaitsta ka meediasiseselt antavat vabadust.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem. Sekkumine võib olla otsene või kaudne ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid sisu sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid sisu vastu võtta.
 (15)  Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Kuna mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem, on vaja võtta seadusandlikke meetmeid. Selline sekkumine võib kujutada endast õigusriigi põhimõtte rikkumist, mis võib olla otsene või kaudne, ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Eelkõige näib see nii olevat siis, kui majanduslik võim annab arvamuste kujundamise õiguse, mis võib mõjutada avaliku arvamuse kujunemise protsessi. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid meediateenuseid sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid meediateenuseid vastu võtta.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele.
 (16)  Ajakirjanikel, toimetajatel, peatoimetajatel ja meediatöötajatel on usaldusväärsete meediateenuste tootmisel ja pakkumisel keskne roll. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet, nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad, meediatöötajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud ja blogijad) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevaimale kaitsele, muu hulgas meelevaldsete sekkumiste ja jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike ja meediatöötajate väljendusvabadust ning võimekust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat nö ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse on harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitse eeltingimus ja väga oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nö valvekoera rolli kaitsmisel.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Õigusriigi kaitsmine liidus on liikmesriikides demokraatia toimimiseks väga oluline. Liidu vahendeid on sel eesmärgil laiendatud, et hõlmata lisaks ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlusele ka uusi raamistikke, nagu komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/20921a. Õigusriigi süsteemide toimivus on otseselt seotud vaba ja mitmekesise meediaga. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi kaitsmiseks loodud liidu raamistiku keskne tugisammas ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorda kontrollitakse igal aastal komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande kaudu. Ajakirjandusallikate kaitse, toimetuste sõltumatuse tagatised ning tugev kaitsesüsteem teatavate meetmete ja tehnoloogia kuritarvitamise eest on liidu õigusriigi raamistiku kaitsmiseks hädavajalikud. Meetmed, mis seavad meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse ohtu, nagu meediateenuse osutajate kinnipidamine, karistamine, läbiotsimine, vara arestimine või kontrollimine, kahjustavad tõsiselt õigusriiki ja seetõttu tuleks neid käsitada õigusriigi põhimõtte rikkumisena, mis käivitab seega ELi lepingu artiklis 7 ja määruses (EL, Euratom) 2020/2092 ette nähtud karistusmehhanismid.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)  Ajakirjanike ja meediatöötajate suhtes rakendatavaid jälgimismeetodeid on erinevaid ja nende hulgas on elektroonilise side pealtkuulamine ja metaandmete püük, seadme või tarkvara häkkimine, sealhulgas teenusetõkestusründed, telefoni pealtkuulamine, varjatud jälgimine, videosalvestus, geograafilise asukoha jälgimine raadiosagedustuvastuse, globaalse asukoha määramise süsteemi või mobiilsideandmete, andmekaeve ja sotsiaalmeedia jälgimise kaudu. Sellised meetodid võivad tõsiselt mõjutada ajakirjanike ja meediatöötajate õigust eraelu puutumatusele, nende andmete kaitsele ja väljendusvabadusele. Käesoleva määrusega pakutav kaitse hõlmab seega nii digitaalse jälgimise praeguseid vorme kui ka tulevast tehnoloogiat, mis tehnoloogilise innovatsiooni tulemusel tekkida võib. Kõnealune kaitse ei piira selliste kehtivate ja tulevaste liidu õigusaktide kohaldamist, mis piiravad või keelavad liiga invasiivseks peetava konkreetse jälgimistehnoloogia arendamist, kasutamist ja sellega kauplemist. Nuhkvara, mis annab seadmes täieliku ja piiramatu juurdepääsu isikuandmetele, sealhulgas tundlikele andmetele, võib mõjutada eraelu puutumatuse õiguse olemust ning seetõttu ei tohiks seda liidu õiguse kohaselt pidada mingil juhul vajalikuks ega proportsionaalseks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Ajakirjandusallikate kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset liidu tasandil ühtlustada ja veelgi tugevdada.
 (17)  Ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. Vaatamata kehtivatele Euroopa Nõukogu kodifitseeritud standarditele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale, on mitme liikmesriigi praktilistest näidetest ilmnenud, et selles küsimuses on lähenemisviisid väga erinevad ja mõnes olukorras ei ole ajakirjandusallikad kaitstud. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset tugevdada võimalikult terviklikult ja ulatuslikult. Selleks ühtlustatakse käesoleva määrusega ajakirjandusallikatele ja teabevahetusele pakutava kaitse standardit, kehtestades liidu tasandil miinimumnõuded. Ajakirjandusallikatesse sekkumisel tuleb alati kaaluda väljendus- ja teabevabadusele tekkivat kahju. Kõiki ajakirjandusallikatesse sekkuvaid meetmeid peaks saama kohtusse kaevata. Piiriüleste projektidega tegelevate ajakirjanike suhtes peaksid kehtima asjaomaste liikmesriikide rangeimad kaitsestandardid. Liidu tasandil peaks ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse vähemalt vastama kaitsele, mis on ette nähtud kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, ning peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Digiturvalisus ja elektroonilise side konfidentsiaalsus on ajakirjanike ja meediatöötajate jaoks muutunud suureks murekohaks. Seda asjaolu silmas pidades tuleb liidu tasandil soodustada meediateenuse osutajate ja nende töötajate poolt kasutatavate anonüümimisvahendite ja otspunktkrüpteeritud teenuste edendamist ja kaitset, et tagada kõigis liikmesriikides sellistele seadmetele võrdne juurdepääs. Sellised vahendid on muutunud nende jaoks väga oluliseks, et nad saaksid vabalt oma tööd teha ja kasutada oma õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja väljendusvabadusele, sealhulgas tagades oma teabevahetuse ja kaitstes oma allikate konfidentsiaalsust.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.
 (18)  Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul ja meedia mitmekesisuse kaitsmisel eriline ülesanne tagada oma pädevuse raames kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs mitmekülgse sisu pakkumisele, sealhulgas kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Nad loovad foorumi avalikuks aruteluks ja annavad vahendid üksikisikute laiema demokraatliku osaluse edendamiseks. Seepärast on meedia mitmekesisust võimalik tagada vaid kajastades nõuetekohaselt mitmekesisust avalik-õigusliku meedia sisupakkumises. Avalik-õigusliku meedia sõltumatus on eriti oluline valimisperioodidel, et tagada kodanikele juurdepääs erapooletule ja kvaliteetsele teabele. Avalik-õigusliku meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist, mis võib tekitada neile võrreldes teiste meedia siseturu osalistega suuremat kaitsetust, mis võib isegi ohustada nende püsimajäämist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selle ohu tulemuseks võib olla ka see, et poliitiliselt ametisse nimetatud kõrgem juhtkond avaldab ajakirjanike ja peatoimetajate toimetuste sõltumatusele survet poliitilistes või majanduslikes huvides. Sellised olukorrad võivad viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Avalik-õiguslike meediateenuse osutajate juhtkond peaks olema sõltumatu, erapooletu ning poliitilistest või majanduslikest huvidest vaba. Tuleks kehtestada selged reeglid mis tahes huvide konfliktide kohta avalik-õiguslike meediateenuse osutajate juhtkonnas. Isikud või organid, kes moodustavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate kõrgeima otsuseid tegeva ametivõimu, tuleks ametisse nimetada ja vajaduse korral ametist vabastada kooskõlas prognoositavate, läbipaistvate, mittediskrimineerivate, sooliselt tasakaalustatud ja objektiivsete kriteeriumidega, tagades neid ametikohti täitvate isikute kvalifikatsiooni. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma tööülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust ning laseb neil töötada välja pakkumisi uutes üldsusele huvi pakkuvates valdkondades või uut sisu ja vormi ja tehnoloogiliselt areneda, et säilitada meedia siseturul konkurentsivõime. Sellise rahastuse üle tuleks otsustada ja see eraldada prognoositavate, läbipaistvate, sõltumatute, erapooletute ja mittediskrimineerivate menetluste alusel, mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise pädevusega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (edaspidi „Amsterdami protokoll“).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad peaksid Euroopa kasutajaskonna huvides edendama meedia mitmekesisust ja aitama muuta meediaturud tugevamaks. Nad peaksid pakkuma laia valikut infosisu, mis vastab erinevatele huvidele, vaatenurkadele ja demograafilistele oludele, hõlmates kõiki ühiskonnarühmi, sealhulgas vähemusi.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)  Artikli 5 lõiget 2 ei tuleks kohaldada meediateenuse osutaja suhtes, kes kuulub kontserni, mille väärtpaberid on võetud kauplemisele mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul ja mille avaliku teenuse osutamisega seotud kogutulu moodustab käesoleva määruse jõustumise ajal alla 10 % sellise kontserni meediaga seotud konsolideeritud tulust.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on ka tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada kõigile asjaomastele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.
 (19)  On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on seetõttu tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada toimetusvastutust kandavatele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama kasutajasõbralikus vormingus oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Seepärast on vaja, et liikmesriigid teeksid asjaomasele riigi reguleerivale asutusele või organile ülesandeks selliste teabenõuete täitmise järelevalve ning meediaomandi andmebaasi väljatöötamise ja haldamise. Kõnealusel riigi reguleerival asutusel või organil peaks olema oma ülesannetega seoses võimalik nõuda ja saada meediateenuse osutajatelt lisateavet. Meediateenuste saajatele kättesaadava teabe juurdepääsetavuse ja ühtsuse edasiseks tugevdamiseks ja tagamiseks peaks nõukoda looma meediaomandi Euroopa andmebaasi ja seda haldama.
__________________
 __________________
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Üldsuse juurdepääs teatavatele kontaktandmetele, omanditeabele ning teabele riikliku reklaami ja meediateenuse osutajatele eraldatud riikliku rahalise toetuse kohta on oluline, et meediateenuste saajad võiksid võimalikest huvide konfliktidest aru saada ja neid kontrollida, aidates samal ajal kaasa usalduse säilitamisele ning hõlbustades teabe aegsat ja tõhusat kättesaadavust riikide reguleerivatele asutustele või organitele või nõukojale. Võimaliku halduskoormuse vähendamiseks tuleks teatavat liiki andmeid siiski esitada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, proportsionaalsel ja tasakaalustatud viisil ning selleks, et tagada õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, et tagada pärast seda, kui omanike ja toimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse.
 (20)  Meedia usaldusväärsust saab toetada ajakirjandusstandardite edendamise ja tagamisega kogu liidus ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatuse edendamise ja tagamisega, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil, et tagada teabe usaldusväärsus ning see, et mis tahes ideoloogilist orientatsiooni piirab absoluutne nõue teatada uudistest ja arvamustest tõeselt ja eetiliselt. Meediateenuse osutajad peaksid võtma meetmeid, et tagada toimetajatele ja peatoimetajatele vabadus teha oma kutsetegevuse käigus toimetuslikke otsuseid toimetuse väljakujunenud suuna alusel. Need meetmed peaksid tugevdama kaitsemeetmeid, millega tugevdatakse lisaks meediavabadusele ka meediasiseselt antavat vabadust. Eesmärk kaitsta toimetajaid ja peatoimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet ning Euroopa Nõukogu resolutsiooniga 1003 (1993). Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama ka läbipaistvuse ja avalikustama teenusesaajatele kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid ning tagama, et nende omanikud, kirjastajad ja juhtkond järgiksid toimetuse usaldusväärsuse ja sõltumatuse osas kõrgeimaid kutsestandardeid.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Regulatiivse koormuse leevendamiseks tuleks mikroettevõtjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL50 artikli 3 tähenduses vabastada toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks mõeldud teabe ja sisemiste kaitsemeetmetega seotud nõuetest. Lisaks peaks meediateenuse osutajatel olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.
 (21)  Meediateenuse osutajad peaksid võtma vastu sisemised kaitsemeetmed kooskõlas oma struktuuride ja vajadustega. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted sellega seoses võiksid kaaluda. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus teha otsuseid oma toimetusrühmade koosseisu kohta või oma toimetuse suuna kohta, seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Käesolevat määrust ei tohiks siiski ka tõlgendada nii, et meediateenuse osutaja omanik või ettevõtte tegevjuht võib põhjendamatult sekkuda tema kehtestatud toimetuse suuna kohaselt tegutsevate toimetajate ja peatoimetajate töösse, sundides neid näiteks lisama või eemaldama sisu enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse tagamise ja edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.
__________________
 __________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
51 ELT C ..., ..., lk …
 51 ELT C ..., ..., lk …
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele.
 (22)  Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja, et riikide reguleerivad asutused või organid konsulteeriksid meediateenuse osutajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, meediaekspertide, akadeemiliste ringkondade, ametiühingute ja ajakirjanike ühenduste esindajatega. Lisaks on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on proportsionaalsed neile käesoleva määrusega antud lisaülesannetega, et täita liikmesriikides vajalikke ülesandeid ning võimaldada nõukoja sõltumatut ja tõhusat toimimist ning käesoleva määruse kohaldamist. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema täielik tegevusautonoomia ning nad peaksid olema sõltumatud igasugusest poliitilisest ja majanduslikust sekkumisest. Nõukoja tegevuses osalevate liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite sõltumatus on vajalik tingimus nõukoja ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja käesoleva määrusega loodud eksperdirühma usaldusväärsuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.
 (23)  Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 sätestatud nõuete kohaselt loodud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite, või kui see on kohaldatav, enese- või kaasregulatsiooni mehhanismide ühise esindaja võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal ja eksperdirühmal peaks olema ka võimalus kutsuda oma koosolekutele üksikjuhtumite kaupa väliseksperte. Nõukojal peaks samuti olema võimalus määrata kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutel osalema alalisi vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivaid asutusi või organeid või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukoja kodukorras tuleks määrata kindlaks juhtrühma liikmete roll ja ülesanded ning nende ametisse nimetamise kord ja ametiaeg. Juhtrühma peaks kuuluma esimees, aseesimees, ametist lahkuv esimees ja kaks muud liiget. Esimehe ja teiste juhtrühma liikmete valimisel tuleks arvesse võtta geograafilise tasakaalu põhimõtet. Lisaks peaks nõukoda lisama oma kodukorda mehhanismid huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks, liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite sõltumatuse hindamiseks ning nende liikmete hääleõiguse ajutiseks peatamiseks, kelle sõltumatus on vaidlustatud.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Nõukoda peab kooskõlas käesoleva määrusega käsitlema küsimusi, mis ei kuulu ERGA pädevusse, eelkõige ajakirjandusväljaannete, raadio ja veebimeediaga seotud küsimusi. Seega on vaja luua eksperdirühm, kuhu kuuluvad eksperdid, enese- või kaasregulatsiooni organisatsioonide, näiteks ajakirjandusühingute, meedia- või pressinõukogude meediaesindajad ning kodanikuühiskonna esindajad, kes nõustavad nõukoda ja konsulteerivad temaga käesoleva määruse rakendamise küsimuses. Eksperdirühma koosseis tuleks kindlaks määrata nõukoja kodukorras ning see peaks kajastama olemasolevaid eneseregulatsiooni meediaraamistikke igast liikmesriigist ning liikmesriikide erinevaid valdkondlikke ja geograafilisi piirkondi. Lisaks liikmesriikide esindajatele peaks eksperdirühma kuuluma laialdaselt tunnustatud ja etableerunud Euroopa organisatsioonid, kes esindavad mitmesuguseid meediasektori huve. Eksperdirühm tuleks paigutada nõukoja struktuuri. Eksperdirühm peaks nõukoda selle ülesannete täitmisel nõustama. Eksperdirühmal peaks olema sõltumatuks tegutsemiseks vajalik autonoomia. Eksperdirühmal peaks olema võimalik omal algatusel kutsuda eksperte ja meedia esindajaid kas struktureeritud dialoogi raames või muul viisil, et aidata tal hinnata käesoleva määruse kohaldamist ja anda tema vajadustest lähtuvalt oma panus tema töösse. Eksperdirühmal peaks olema õigus anda soovitusi ja juhtida nõukoja tähelepanu käesoleva määruse võimalikele rikkumistele omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel. Eksperdirühm peaks tegema oma soovitused või aruanded asjaomaste sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemuste kohta avalikult kättesaadavaks. Eksperdirühma töö tulemused peaksid andma nõukojale piisavat teavet, et teha oma otsused sellele tuginedes, täiendades samal ajal liidus olemasolevaid väljakujunenud mehhanisme, nagu komisjoni iga-aastased õigusriigi olukorda käsitlevad aruanded või meedia mitmekesisuse seire, ja saadud tulemusi neis mehhanismides ära kasutades. Töötulemused peaksid samuti võimaldama nõukojal tegeleda lahendamata küsimustega. Nõukoda peaks neid töötulemusi arvesse võtma oma iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamisel. Nõukojal peaks olema võimalik küsida eksperdirühmalt nõu alati, kui ta vajab analüüsi ja teavet seoses konkreetse pädevusvaldkonnaga. Nõukoda peaks konsulteerima eksperdirühmaga iga arvamuse või otsuse puhul, mis on seotud audiovisuaalmeedia sektorist väljapoole jäävate küsimustega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi kokkuleppel komisjoniga või tema taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda komisjoni juures asuva sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Komisjoni juures asuv sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.
 (24)  Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Nõukoja töö peaks siiski olema sõltumatu komisjonist ja igasugusest poliitilisest või majanduslikust mõjust. Nõukoda peaks aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidevalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist, koostama arvamusi ja täitma mis tahes muid ülesandeid omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda sõltumatu sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Sekretariaat peaks tegutsema ainult nõukoja juhiste kohaselt. Sekretariaadile tuleks tagada piisavad eelarvevahendid ja inimressursid. Sekretariaat peaks andma nõukojale sisulist, haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  On oluline, et nõukoda annaks koostöös liikmesriikide reguleerivate asutuste või organitega ning kehtivaid riigisiseseid õigusakte arvesse võttes välja suunised üldist huvi pakkuvate meediateenuste määratluse ning nende ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumide, hindamisraamistiku ja menetluse kohta. On oluline, et need suunised oleksid kooskõlas liidu väärtuste ja väljakujunenud üldist huvi pakkuvate eesmärkidega, nagu meedia mitmekesisus, väljendusvabadus, juurdepääs usaldusväärsele teabele, sotsiaalne ühtekuuluvus ja kultuuriline mitmekesisus.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid.
 (25)  Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid. Seepärast peaks nõukojal olema komisjoniga konsulteerides võimalik kehtestada ka koostöökokkulepped pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
__________________
 __________________
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).
 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et tagada liidu meediaõiguse tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.
 (26)  ERGA võttis 2020. aastal vastu vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on vabatahtlik koostööraamistik audiovisuaalmeedia teenuseid ja videojagamisplatvormi teenuseid käsitlevate meedia valdkonna normide piiriülese täitmise tagamise tugevdamiseks. Sellele vabatahtlikule raamistikule tuginedes ja selleks, et tagada meediaõigust käsitlevate liidu meetmete terviklik ja tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest normidest kõrvale, ja vältida täiendavaid tõkkeid meediateenuste osutamisel siseturul, on oluline, et liikmesriikide reguleerivad asutused või organid teeksid kehtestatud õigusraamistiku alusel omavahel tulemuslikku ja tõhusat koostööd.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.
 (27)  Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste kasutajaid teatava kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige ja ilma et see piiraks päritoluriigi põhimõtte kohaldamist, on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.
__________________
 __________________
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.
 (28)  Oluline on tagada käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL järjepidev ja tõhus kohaldamine. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks peaks komisjon vajaduse korral andma välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Suunised tuleks koostada nõukoja toetusel ja need peaksid austama liikmesriikide pädevust kultuuriküsimustes, et edendada meedia mitmekesisust, lähtuma põhimõtetest ega tohiks piirata olemasolevaid riiklikke esiletõstmismeetmeid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Meediaomandi piiramist käsitlevate normide minimaalne ühtlustamine kogu Euroopa Liidus on üks põhivahendeid selleks, et tagada õiglane seisukohtade mitmekesisus, kaitsta meediateenuse osutajate ausat konkurentsi Euroopa meediaturul ning toetada tarbijate õigust saada erapooletul ja mitmekesisel viisil mitmeid erinevaid teabeallikaid ja eri arvamusi. Seetõttu peaksid teatavad direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isikud, nagu riigipead, valitsusjuhid ja ministrid, pärast nende ametisse nimetamist lõpetama oma ärisuhte meediateenuse osutajaga.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised tehnilised nõuded seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist või kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.
 (29)  Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised ühtlustatud Euroopa standardid seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, sealhulgas kaugpuldid, või seadmetele, mis kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale ja kes võivad kahjustada või ohustada avalikku julgeolekut ja kaitset, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada kokkuleppel komisjoniga selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.
 (30)  Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise ning kaitstes ja edendades meedia mitmekesisust. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu väljastpoolt liitu osutatavate meediateenuste eest, olenemata sellest, mil viisil neid levitatakse või neile ligi pääsetakse, kui need on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad selleni, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada, ning sisaldavad avalikku üleskutset panna toime terroriakt, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2017/541, või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib kahjustada avalikku julgeolekut ning riigi julgeoleku ja kaitse säilitamist. Meediateenuse osutajate suhtes, kelle asukoht on väljaspool liitu ja kes soovivad oma meediapakkumiste puhul kasutada ära meediateenuste vaba liikumist, mis on üks liidu siseturu eelistest, tuleks kohaldada samu tingimusi ja nõudeid nagu nende meediateenuse osutajate suhtes, kelle asukoht on liidus. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et samu teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljastpoolt liitu osutatavatest ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada omal algatusel või asjaomase riigi reguleeriva asutuse või organi taotlusel selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid püüdma esitada põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt].
 (31)  Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on peamine roll internetis teabe levitamisel ja teabele juurdepääsu pakkumisel ning teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete nõuetega ning kaas- või eneseregulatsiooni mehhanismidega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Samal ajal peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad võtma nõuetekohaselt arvesse ka kasutajate õigust väljendus- ja teabevabadusele, meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid meedia mitmekesisusele asjakohasel viisil kaasa aitama, austades meediateenuse osutajate vabadust tegutseda piiranguteta. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/2065 artiklis 34 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, nõuetekohaselt austama meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning esitama meediateenuse osutajatele kui ärikasutajatele võimalikult varakult vajalikud selgitused põhjendustes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/115054 ning määruses (EL) 2022/2065. Selleks et minimeerida sisu peatamise või piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid andma meediateenuse osutajale võimaluse vastata põhjendustele 24 tunni jooksul enne piirangu või peatamise jõustumist. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/2065. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja kavatseb peatamist või piirangut siiski kohaldada, peaks pädev reguleeriv asutus või organ või enese- või kaasregulatsiooni mehhanismi organ otsustama, kas kavandatav peatamine või piirang on tingimustes sisalduvat konkreetset klauslit silmas pidades põhjendatud, võttes eelkõige arvesse ka põhivabadusi.
__________________
 __________________
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.
 (32)  Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad vastavad teatavatele regulatiivsetele või enesereguleerimise nõuetele, käsitletakse nende kaebusi ja vajaduse korral nende esindusorganite poolt määruse (EL) 2022/2065 kohaselt esitatud kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja igal juhul hiljemalt 24 tunni jooksul pärast nende esitamist.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.
 (33)  Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni kinnitada, näiteks riigi reguleeriva asutuse või organi või enese- või kaasregulatsiooni mehhanismi organi poolt, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Kui meediateenuse osutajad on saanud sellise kinnituse, tuleks neid käsitada tunnustatud meediateenuse osutajatena. Samuti peaks olema võimalik pöörduda nõukoja poole, kellel peaks olema võimalik esitada sellistes küsimustes soovitus. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nendele nõuetele vastamise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile, mis on välja töötatud Euroopa Standardikomitee egiidi all, või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Selline mehhanism ei tohiks takistada väga suuri digiplatvorme liitumast ELi desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi vabatahtliku kohustusega nr 22 või võtmast meetmeid, et suurendada meediateenuste nähtavust, leitavust ja esiletõstmist oma soovitussüsteemides, mida pakuvad meediateenuse osutajad, kes järgivad tõendatavalt ajakirjanduse kutse- ja eetikastandardeid. Sellega seoses võiks võrdlusaluseks olla sertifitseerimine kutse- ja eetilise ajakirjanduse ISO standardite, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse alusel. Komisjoni poolt nõukojaga konsulteerides välja antud suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Käesolevas määruses tunnistatakse enesereguleerimise mehhanismide tähtsust meediateenuste osutamisel väga suurtel digiplatvormidel. Need kujutavad endast teatavat liiki vabatahtlikke algatusi, näiteks käitumisjuhendeid, mis võimaldavad meediateenuse osutajatel või nende esindajatel võtta ise enda jaoks vastu ühiseid suuniseid, muu hulgas eetikanormide, vigade parandamise või kaebuste käsitlemise kohta. Tugev, kaasav ja laialdaselt tunnustatud meedia enesereguleerimine tagab meediateenuste kvaliteedi ja professionaalsuse ning on toimetuste usaldusväärsuse tagamise võti.
 (34)  Käesolevas määruses tunnistatakse, kui tähtsad on kaas- ja enesereguleerimise mehhanismid, mida on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis õiguslikult tunnustatud, meediateenuste osutamisel väga suurtel digiplatvormidel. Need kujutavad endast teatavat liiki vabatahtlikke algatusi, näiteks käitumisjuhendeid, mis võimaldavad meediateenuse osutajatel või nende esindajatel võtta ise enda jaoks vastu ühiseid suuniseid, muu hulgas eetikanormide, vigade parandamise või kaebuste käsitlemise kohta. Tugev, kaasav ja laialdaselt aktsepteeritud meedia kaas- ja enesereguleerimine tagab meediateenuste kvaliteedi ja professionaalsuse ning on toimetuste usaldusväärsuse tagamise võti.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele.
 (35)  Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja ja meediateenuse osutaja ei suuda leida rahumeelset lahendust, peaks meediateenuse osutajal olema võimalik esitada kaebuse sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
(35a)  Käesoleva määruse tähenduses ei tohiks sisu piiramise kohustused takistada väga suuri digiplatvorme võitlemast desinformatsiooni vastu või kaitsmast alaealisi. Sellega seoses ei tohiks kohustusi kohaldada sisu tahapoole paigutamise, sisu märgistamise või selle nähtavuse vähendamise (näiteks kujutiste hägustamise) juhtumite puhul, kui need on kooskõlas desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi ja muude asjakohaste liidu õigusnormidega. Samal ajal tuleks tunnistada, et mittetulunduslikul eesmärgil tegutsevaid teenuseid, nagu veebipõhised entsüklopeediad ning haridus- ja teadushoidlad, ei tohiks pidada artikli 17 kohaldamisel väga suurteks digiplatvormideks.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada.
 (36)  Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama eksperdirühma kaasates struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte otsingumootorite pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna, sealhulgas faktikontrolliga tegelevate organisatsioonide esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes otsingumootorites juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid, jälgida, kas järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatusi, ning hinnata selliste algatuste või sisu modereerimispoliitika võimalikku negatiivset mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/2065 alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal ja eksperdirühmal teda selles toetada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.
 (37)  Audio- ja audiovisuaalmeedia teenuste kasutajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audio- ja audiovisuaalset sisu nad soovivad kuulata või vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audio- ja audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite või auto audiosüsteemide) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riistvara, sealhulgas kaugpultide, või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad kasutajate käitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audio- või audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Sellise kasutajaliidese või seadme puhul, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, peaks audio- või audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatel olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta seadeid ja vaikepaigutust, sealhulgas kasutajatele sellistele teenustele juurdepääsu pakkuvate audovisuaalmeedia teenuste või rakenduste konfiguratsiooni, ilma et see piiraks võimalusi võtta avaliku poliitikaga seotud õigustatud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine, eelkõige meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a ja 7b rakendamiseks.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)  Meediateenuste kasutajatel on üha raskem kindlaks teha, kes kannab nende tarbitavate meediateenuste eest toimetusvastutust, eelkõige siis, kui nad kasutavad neid ühendatud seadmete, kasutajaliideste või digiplatvormide kaudu. Meediasisu või -teenuste toimetusvastutusele selgelt osutamata jätmine, näiteks logode, kaubamärkide või muude iseloomulike tunnuste ebaõige omistamise või eemaldamise kaudu, jätab meediateenuste kasutajad ilma võimest saadud teavet mõista ja hinnata. Meediateenuste kasutajatel peaks seetõttu olema võimalik hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja, kes kannab toimetusvastutust mis tahes meediateenuse eest kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 b (uus)
(37b)  Audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kehtivad mitmesugused kohustused, et täita avaliku poliitika eesmärke, nagu kultuurilise mitmekesisuse ja pluralistliku meediakeskkonna toetamine. Seetõttu on oluline, et seadmed oleksid kavandatud viisil, mis tagab nii vaatajate kui ka meediateenuse osutajate seisukohast õiglase juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele kogu nende mitmekesisuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata mõjule, mida avaldavad seadmete tootjate valikud kaugjuhtimispultide kavandamisel. Numbriklaviatuurid peaksid televiisorite kaugpultidel seetõttu olema standardsed, et vältida kasutajate põhjendamatut sõltuvust seadmete tootjate kavandatud kasutajaliidestest.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meediateenuse osutajate toimimist siseturul. Nende hulka kuuluvad näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele; nende hulka kuuluvad ka otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
 (38)  Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meedia mitmekesisust ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust nende meediateenuste osutamise või toimimise osas siseturul. Sellised meetmed võivad esineda mitmesugusel kujul, näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele. Nende hulka kuuluvad ka litsentsidega seotud otsused, nagu meediateenuse osutajate litsentside kehtetuks tunnistamine või nende uuendamise takistamine või nende sisu edastamise, trükkimise või muul viisil levitamise võime mis tahes viisil põhjendamatult blokeerimine või piiramine, ning otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele ning meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed vähendama häireid meediateenuse osutajate tegevuses ning olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kõigist meetmetest, mis mõjutavad negatiivselt meedia mitmekesisust, toimetuste sõltumatust või meediateenuse osutajate tegevust, sealhulgas juhul, kui need on seotud liidu õigusaktide, näiteks direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, tuleks meediateenuse osutajaid teavitada aegsasti enne nende vastuvõtmist, et vältida võimalikke häireid ja anda meediateenuse osutajatele piisavalt aega hinnata selliste meetmete mõju meedia mitmekesisusele ja toimetusvabadusele. Sellistest meetmetest teatamise nõude eesmärk ei ole mõjutada riiklikke meetmeid, millega rakendatakse direktiivi 2010/13/EL, kui need ei mõjuta meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust, ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt võetud riiklikke meetmeid, Euroopa päritolu teoste edendamiseks võetud riiklikke meetmeid või muul viisil riigiabi eeskirjadega reguleeritud riiklikke meetmeid.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis.
 (39)  Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist või meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis. Meediateenuse osutajal, keda selline meede isiklikult ja otseselt mõjutab, peaks olema võimalik taotleda, et nõukoda koostaks selle meetme kohta arvamuse.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena.
 (40)  Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele juurdepääsu võimaldamisel asjakohasele teabele, et osaleda demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama siseriiklikus õiguses normid ja menetlused, mis võimaldaksid kvalitatiivselt hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele, sealhulgas väga suuri digiplatvorme, mis edastavad meediateenuse osutajate pakutavat sisu, kes kontrollivad juurdepääsu meediateenuse osutajate sisule ja selle nähtavust konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena. Lisaks on kohalikul ja piirkondlikul meediaturul tegutsejatel oluline roll avaliku arvamuse kujundamisel. Seepärast on vaja arvesse võtta tugeva, pluralistliku ja hästi rahastatud kohaliku ja piirkondliku meedia ökosüsteemi jätkusuutlikkust, eriti meediaturu kontsentratsiooni hindamisel. Seetõttu on oluline kehtestada sellised normid ja menetlused, et vältida huvide konflikte meediaomandi kontsentratsiooni ja poliitilise võimu vahel, mis kahjustab vaba konkurentsi, võrdseid võimalusi ja meedia mitmekesisust.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.
 (41)  Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või vajaduse korral enesereguleerimise organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema märkimisväärselt kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada asjakohased tähtajad ning objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.
 (42)  Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangutel sellise meediaturu kontsentratsiooni kohta, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.
__________________
 __________________
55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).
 55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.
 (43)  Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.
 (44)  Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Lisaks tuleks arvesse võtta ajakirjandusvabadust käsitlevates peatükkides esitatud komisjoni iga-aastase õigusriigi aruande tulemusi ja meediaseire käigus igal aastal läbi viidud riskihindamist, et määrata kindlaks meedia üldine õhkkond ja kõnealuse kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.
 (45)  Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele ja võrreldavatele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Sellised lahendused peaksid olema kooskõlas liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse normidega. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad, nagu väga suured digiplatvormid, aga pakuvad endale kuuluvaid mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada kasutajaskonna andmeid, mis ei ole võrreldavad, teabe asümmeetriat meediaturu osaliste vahel ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/XX [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.
 (46)  Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust, võrreldavust ja usaldusväärsust, eelkõige veebis, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Põhimõtteliselt tuleks kasutajaskonda mõõta kooskõlas valdkonnas laialdaselt aktsepteeritud eneseregulatsiooni mehhanismidega. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood ning mõõtmise ulatus. Lisaks peaksid endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad esitama meediateenuse osutajatele anonüümitud andmed, sealhulgas koondamata andmed, valdkondlikule standardile vastaval ja võrreldaval kujul. Sellised andmed peaksid olema vähemalt sama detailsed kui tööstusharu tunnustatud eneseregulatsiooni mehhanismide andmed. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kasutajaskonna õigust enda kohta käivate isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud harta artiklis 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6791a, ega mis tahes kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes vastavalt määrusele (EL) 2019/1150 või (EL) 2022/1925, sealhulgas kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega või ettevõtjate ärisaladuste kaitsega, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/943 artiklis 2.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.
 (47)  Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad koos meediateenuse osutajate ja/või nende esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Meediatööstuses laialdaselt tunnustatud eneseregulatsiooni mehhanisme on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Lisaks on sellised eneseregulatsiooni mehhanismid, mida nimetatakse valdkonna ühiskomiteedeks, võimelised tagama, et kasutajaskonna mõõtmine on erapooletu ja mõõtmisandmed on võrreldavad. Selliste mehhanismide ebajärjekindel kasutuselevõtt liikmesriikides võib avaldada negatiivset mõju reklaamile. Seepärast tuleks selliste mehhanismide vastuvõtmist edendada riiklikul tasandil. Eneseregulatsiooni mehhanismide edasiarendamist, sealhulgas riikide reguleerivate asutuste või organite abiga, võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil mis tahes liikmesriigi igale meediateenuse osutajale, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.
 (48)  Avaliku sektori vahendid riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks on paljude meediateenuse osutajate, digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Juurdepääs sellistele rahalistele vahenditele tuleb mittediskrimineerival viisil anda igale meediateenuse osutajale, digiplatvormide pakkujale ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujale mis tahes liikmesriigist, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võivad avaliku sektori vahendid riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks riigiga seotud üksustelt, näiteks riigile kuuluvatelt äriühingutelt, eelkõige kaupade või teenuste rahastamise või ostmise vormis, muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise või osalise huvi suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Avaliku sektori vahendite läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks on seega võimas vahend meediateenuse osutajate toimetusvabaduse mõjutamiseks, meediateenuse pakkujate „kinnihoidmiseks“ või poliitiliselt kaaperdatud meediateenuse osutajate varjatud subsideerimiseks või rahastamiseks, et saada ebaõiglast poliitilist või ärilist eelist või soodsat kajastamist. Seetõttu ei tohiks selliste olukordade lahendamiseks riigiasutuse või riigi kontrolli all oleva või riigi omandis oleva ettevõtte poolt ühele meediateenuse osutajale, digiplatvormi pakkujale või internetipõhise otsingumootori pakkujale eraldatud avaliku sektori vahendid ületada 15 % kogusummast, mille see avaliku sektori asutus või riigi kontrolli all olev või riigi omandis olev ettevõtja eraldab riiklikuks reklaamiks kõigile riigis tegutsevatele meediateenuse osutajatele kokku. Avaliku sektori vahendite jaotamist ja läbipaistvust riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis ei paku piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. See võib tekitada teabe asümmeetriat, suurendada riske meediaturul tegutsejatele ja avaldada negatiivset mõju piiriülesele majandustegevusele. Näiteks avaliku sektori vahendite suunamine valitsusmeelsetesse meediaväljaannetesse või soodsa meediakajastuse saamiseks avaliku sektori kulutuste abil moonutab konkurentsi ja pärsib investeeringuid siseturul ning kahjustab ausat konkurentsi meediaturu ökosüsteemis. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Meediat puudutavad eeskirjad avaliku sektori vahendite kohta riikliku reklaami ja ostude puhul, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.
__________________
 __________________
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.
 (49)  Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud toetuste ja põhjendamatu poliitilise mõju ohtu meediale, on vaja kehtestada läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise ühised nõuded avaliku sektori vahendite jaotamisel riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele või internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065, muu hulgas nõue avaldada teave riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks avaliku sektori vahendite saajate ning kulutatud summade kohta. Seega on vaja, et riikide reguleerivad asutused või organid jälgiksid ja annaksid aru riiklike vahendite jaotamisest meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks. Kui riigi reguleerivad asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe õigsust ning selliste riiklike vahendite puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Liit ja liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaami ja ostude tegemisega seotud avaliku sektori vahendeid puudutava vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Peale selle on vaja koostada kergesti mõistetavad ja avalikult kättesaadavad aruanded, et koondada kogu teave riiklike vahendite jaotamise kohta riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele. Need aruanded peaksid andma iga-aastase ülevaate igale meediateenuse osutajale, digiplatvormide pakkujale ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujale eraldatud avaliku sektori vahendite kogusummast riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks riiklikelt, sealhulgas kolmandate riikide üksustelt. Andmekaitsenõukogu peaks andma riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele juhiseid aruandluseks riiklike vahendite eraldamise kohta riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49 a (uus)
(49a)  Riiklike asutuste teated hädaolukorra kohta on vajalikud üldsuse teavitamiseks loodus- või tervisekatastroofide, õnnetusjuhtumite või mis tahes muude ootamatute ettenägematute suurõnnetuste ohust, mis võib põhjustada kahju märkimisväärsele osale elanikkonnast. Hädaolukordadel on suur potentsiaal tekitada uusi või süvendada olemasolevaid haavatavusi meediasektoris. Sellega seoses võib riigi vahendite jaotamine hädaolukorra sõnumite edastamiseks muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Hädaolukorrad muutuvad üha piiriülesemaks, samal ajal kui riigi ressursside jaotamist käsitlevad eeskirjad on liikmesriigiti erinevad, põhjustades meedia siseturu killustatust ja õiguslikku ebakindlust. Seepärast tuleks selliste vahendite jaotamisel meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele järgida samu ühtlustatud eeskirju kui avaliku sektori vahendite puhul reklaamiks ja ostude tegemiseks. Tunnistades kriisiperioodil meetmete võtmise kiireloomulisust, tuleks siiski kohaldada erisätteid, mis võimaldavad ametiasutustel, riigi omanduses või kontrolli all olevatel ettevõtetel ja üksustel täita läbipaistvus- ja aruandluskohustusi pärast hädaolukorra lõppemist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas turu kontsentratsiooni määra kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohu kohta. Seda tuleks teha sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige piiriülese tegevuse ja investeeringute taset, regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh digikeskkonnas, ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused.
 (50)  Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske, sealhulgas teabega manipuleerimise ja sekkumise riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas meediaturu olemasoleva kontsentratsiooni ulatuse kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning riskide kohta, mida selline kontsentratsioon põhjustab toimetuste sõltumatusele ja meedia mitmekesisusele. Selleks et tuua turuosalistele selgust ja võimaldada jälgida siseturu toimimist, hinnates samal ajal mõju toimetuste sõltumatusele ja meedia mitmekesisusele liidus, on vaja, et komisjon esitaks objektiivse ülevaate olemasolevatest meediaturgude kontsentratsioonidest nii seoses nende panusega meediaturu struktuuri ja meediaomandi mitmekesisusse kui ka nende mõjuga avaliku arvamuse kujunemisele igas liikmesriigis. Selline järelevalve peaks toimuma sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Lisaks peaks komisjon käesoleva määruse tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks looma kasutajasõbraliku hoiatusmehhanismi, mis võimaldab meediateenuse osutajatel ja asjaomastel huvitatud isikutel teatada kõigist probleemidest või riskidest, millega nad käesoleva määruse kohaldamisel kokku puutuvad. Selline mehhanism aitab komisjonil kiiremini tuvastada ja käsitleda käesoleva määruse võimalikke rikkumisi. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh meediateenuse osutajate positsiooni digikeskkonnas, väga suurte digiplatvormide pakkujate ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustuste täitmist ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused. Sellise järelevalve puhul tuleks arvesse võtta ka kõigis liikmesriikides toimuva meediaseire tulemusi, meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas osutatud seiret, mis kehtestati komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatises „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“, meedia mitmekesisuse seire tulemusi ning komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevate iga-aastaste aruannete järeldusi.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50 a (uus)
(50a)  On oluline, et tunnustataks Leipzigis asuva Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskuse ning Firenzes asuva Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskuse asjakohaseid teadmisi meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas. Samuti on oluline, et kui tegeletakse meediaomandi küsimusega Euroopas, võetaks arvesse selliseid Euroopa vahendeid nagu Euroopa meediaomandi seirevahend.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51
(51)  Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.
 (51)  Komisjonil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida, kas käesolevas määruses sätestatud kohustusi kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt. Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, säilitades samal ajal meediateenuste kvaliteedi, ning luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda.
 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, mh luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“), ning ühised aluspõhimõtted, mis toimivad miinimumstandarditena, tagades samal ajal meediateenuste sõltumatuse.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Käesolev määrus ei mõjuta õigusnorme, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
 2.  Käesolev määrus ei mõjuta järgmisi õigusnorme:
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  konkurentsieeskirjad, sealhulgas määruses (EÜ) nr 139/2004 sätestatud eeskirjad;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a b (uus)
ab)  direktiiv 2001/29/EÜ;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a c (uus)
ac)   direktiiv 2019/789/EL;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  direktiivis 2010/13/EL sätestatud eeskirjad;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d
(d)  määrus (EL) 2022/xxx [digiteenuste õigusakt];
 d)  määruses (EL) 2022/2065 sätestatud eeskirjad;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e
(e)  määrus (EL) 2022/xxx [digiturgude määrus].
 e)  määruses (EL) 2022/1925 sätestatud eeskirjad;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f a (uus)
fa)  eeskirjad, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/19371a;
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f b (uus)
fb)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) xxx/XXX, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) eest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.
 3.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju II peatükis, III peatüki 5. jaos ja artiklis 24 käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „meediateenus“ – teenus asutamislepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid;
 1)  „meediateenus“ – teenus asutamislepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid või lõike nendest;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;
 2)  „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus, olenemata sellest, kas füüsilise isiku puhul tehakse seda standardses või mittestandardses tööhõivevormis, seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamise ülesanne või kes saab sellise ülesande täitmiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;
 3)  „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamine või kes saab avaliku teenuse osutamiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
(7)  „toimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet;
 7)  „peatoimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „toimetusotsus” – toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse osutaja igapäevase tegevusega;
 8)  „toimetusotsus“ – meediateenuse osutaja poolt toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;
 9)  „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete sisu valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
9a)  „digiplatvorm“ – digiplatvorm, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
9b)  „internetipõhine otsingumootor“ – internetipõhine otsingumootor, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis j;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
(10)  „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;
 10)  „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)
10a)  „väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12
(12)  „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;
 12)  „riigi reguleeriv asutus või organ“ – mis tahes asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
12a)  „kasutajaliides“ – teenus, mis annab ülevaate ühe või mitme meediateenuse osutaja pakutavatest meediateenustest ning mis võimaldab kasutajal valida meediateenuseid või rakendusi, mille peamine eesmärk on pakkuda juurdepääsu meediateenustele ning kontrollida või hallata juurdepääsu meediateenustele ning nende kasutamist;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13
(13)  „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat;
 13)  „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, milles osaleb vähemalt üks meedia väärtusahela osaline;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)
13a)  „meedia mitmekesisus“ – erinevad seisukohad, analüüsid ja arvamused avalikus diskursuses, sealhulgas vähemuse seisukohad ja arvamused, mida levitavad takistusteta paljude erinevate, üksteisest sõltumatute omanike käes olevad meediateenuse osutajad eri meediakanalites ja meediažanrites, ning eraõiguslike kommertsmeediateenuste osutajate ja avalik-õigusliku meediateenuse osutajate kooseksisteerimise tunnustamine;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14
(14)  „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu kavandamise, tootmise või levitamise kohta;
 14)  „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste ja digiplatvormide kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise, hindade, ostmise ja müügi või meediateenuste kavandamise või levitamise kohta;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
14a)  „kasutajaskonna mõõtmine endale kuuluva süsteemiga“ – kasutajaskonna mõõtmine, mis ei vasta meediateenuse osutajaid hõlmavate eneseregulatsiooni mehhanismidega kokku lepitud valdkonna standarditele;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15
(15)  „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;
 15)  „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, edendamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, digiplatvormil või internetipõhises otsingumootoris, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad mis tahes liidu, riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks liidu institutsioonid, organid või asutused, riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)
15a)  „ametiasutuse hädaolukorra sõnum“ – meediateenuses sellise teavitussõnumi edastamise korraldamine, avaldamine või levitamine, mida ametiasutus peab vajalikuks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite, muude ootamatute intsidentide või kriitiliste olukordade korral, mis võivad inimestele kahju tekitada;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16
(16)  „nuhkvara“ – digielementidega toode, mis on spetsiaalselt loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute varjatud jälgimist, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, eelkõige salvestades salaja kõnesid või kasutades muul viisil lõppkasutaja seadme mikrofoni, filmides füüsilisi isikuid, masinaid või nende ümbrust, kopeerides sõnumeid, pildistades, jälgides veebikäitumist, jälgides geograafilist asukohta, kogudes muude andurite andmeid või jälgides tegevust mitme lõppkasutaja seadme kaudu, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks selgesõnalise nõusoleku;
 16)  „jälgimistehnoloogia“ – digitaalne või mehaaniline vahend või toode või mingi muu vahend või toode, mis võimaldab saada teavet andmete püügi, jälgimise, ekstraktimise, kogumise või analüüsimise teel, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks oma selgesõnalise nõusoleku kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimustega;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
16a)  „nuhkvara“ – seiretehnoloogia, mis on väga sekkuv tulenevalt eelkõige selle ulatuslikust juurdepääsust seadmetele ja nende funktsioonidele ja mis on loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute ulatuslikku varjatud jälgimist, sealhulgas tagasiulatuvalt, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, sealhulgas valimatult, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks oma selgesõnalise nõusoleku kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimustega;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a
a)  terrorism,
 a)  terrorism, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541,
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)
17a)  „meediapädevus“ – oskused, teadmised ja mõistmine, mis võimaldavad kodanikel meediat tõhusalt ja ohutult kasutada ning mis ei piirdu üksnes vahendite ja tehnoloogiate õppimisega, vaid mille eesmärk on anda kodanikele kriitilise mõtlemise oskused, mis on vajalikud otsustamiseks, keeruka reaalsuse analüüsimiseks ning arvamuste ja faktide erinevuse tuvastamiseks.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
Meediateenuse osutajate ja saajate õigused ja kohustused
 Meediateenuste saajate õigused, meediateenuse osutajate õigused ja kaitsemeetmed avalik-õigusliku meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1
Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades.
 Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 11, et meediateenuste saajatel on vaba ja demokraatliku diskursuse tagamiseks juurdepääs mitmele meediateenusele, mida toodavad toimetuslikult sõltumatud meediateenuse osutajad ilma riigi sekkumiseta. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud raamtingimused nende õiguste tagamiseks ning meedia mitmekesisuse kaitsmiseks, säilitamiseks ja edendamiseks.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega.
 (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, ei tohi:
 2.  Liit, liikmesriigid ja eraõiguslikud üksused austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust ja sõltumatust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused, ei tohi:
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
a)  sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja -otsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;
 a)  sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja toimetusotsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  kohustada meediateenuste osutajaid või nende töötajaid avaldama või levitama toimetusliku protsessiga seotud teavet, sealhulgas kasutatud allikate kohta;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
b)  pidada kinni, karistada, pealt kuulata, jälgida, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid, töötajaid või töötajate pereliikmeid või nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara põhjusel, et nad keelduvad avaldamast teavet oma allikate kohta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega;
 b)  pidada kinni, karistada, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid, nende töötajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid või muid isikuid, kes kuuluvad nende ametialaste suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid, või läbi otsida või kontrollida nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara, kui sellise tegevusega võib kaasneda nende kutsetegevusega tegelemise õiguse rikkumine ja eelkõige juhul, kui selline tegevus võib kaasa tuua juurdepääsu ajakirjandusallikatele;
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  pääseda ligi krüpteeritud sisuandmetele mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed, töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muu isik, kes kuulub nende ametialaste või isiklike suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid;
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
c)  kasutada nuhkvara mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad või asjakohasel juhul nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, välja arvatud juhul, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega või kui seda kasutatakse mõne eespool nimetatud isiku raskete kuritegude uurimisel, see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad.
 c)  võtta jälgimismeetmeid või kasutada jälgimistehnoloogiat või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid selliste meetmete või sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  kasutada nuhkvara või sarnast sekkuvat tehnoloogiat või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid nuhkvara või sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c b (uus)
cb)  teha kolmandale isikule ülesandeks viia ellu punktides b – ca viidatud meetmeid.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Erandina lõike 2 punktist b võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta kõnealuses punktis osutatud meetmeid tingimusel, et muud õiguslikud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad ning et need meetmed:
a)  ei ole seotud meediateenuse osutaja ega tema töötajate kutsetegevusega;
b)  ei võimalda juurdepääsu ajakirjandusallikatele;
c)  on ette nähtud siseriikliku õigusega;
d)  on põhjendatud igal üksikjuhul sellega, et rasket kuritegu ennetada, uurida või selle eest vastutusele võtta;
e)  on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muu asjakohase liidu õigusega;
f)  on taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalsed ning
g)  on eelnevalt määratud sõltumatu ja erapooletu õigusasutuse poolt, kellel on tõhusad, teadaolevad ja kättesaadavad parandusmeetmed, mis on tagatud kooskõlas harta artikliga 47 ja kooskõlas muu asjakohase liidu õigusega.
Lõike 2 punktis b osutatud meetmete võtmisel ei hangi liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused meediateenuse osutajate ja nende töötajate kutsetegevusega seotud andmeid, eelkõige andmeid, mis võimaldavad juurdepääsu ajakirjandusallikatele.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Erandina lõike 2 punktidest ba ja c võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta neis punktides osutatud meetmeid tingimusel, et lõike 2 punktis b osutatud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad ning et need meetmed:
a)  vastavad lõike 2a punktides a, b, c, e, f ja g loetletud tingimustele;
b)  hõlmavad üksnes sellise raske kuriteo uurimist või selle eest vastutusele võtmist, mis on asjaomases liikmesriigis karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava karistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat;
c)  võetakse viimase abinõuna ning d) vaadatakse korrapäraselt läbi sõltumatu ja erapooletu õigusasutuse poolt.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 c (uus)
2c.  Erandina lõike 2 punktist ca võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta selles punktis osutatud meetmeid tingimusel, et lõike 2 punktis ba või c osutatud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad, ning tingimusel, et meetmed vastavad lõike 2a punktides a, b, c, e, f ja g ning lõike 2b punktides b, c ja d loetletud tingimustele.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 d (uus)
2d.  Lõike 2 punktides ba, c ja ca osutatud meetmete rakendamist kontrollitakse tagantjärele kohtuliku kontrolli või mõne muu sõltumatu järelevalvemehhanismi abil. Liikmesriigid teavitavad isikuid, kelle suhtes kohaldatakse lõike 2 punktides b – ca osutatud meetmeid, ja isikuid, kelle andmetele või sidele on sellise tegevuse tulemusena juurde pääsetud, nende andmetele või sidele juurdepääsust, nende andmete töötlemise kestusest ja ulatusest ning andmete töötlemise viisist. Liikmesriigid tagavad sõltumatu asutuse kaudu õiguskaitse kättesaadavuse isikutele, keda selliste meetmete rakendamine on otseselt või kaudselt mõjutanud. Liikmesriigid avaldavad selliste meetmete rakendamiseks heaks kiidetud ja tagasilükatud taotluste arvu. Käesolevas lõikes sätestatud kaitsemeetmed laienevad ka ebatüüpilises töösuhtes olevatele füüsilistele isikutele, näiteks vabakutselistele, kes tegutsevad samas valdkonnas kui meediateenuse osutajad ja nende töötajad.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta.
 3.  Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele struktuuriliselt ja funktsionaalselt sõltumatu asutuse või organi, näiteks ombudsmani, kes tegeleb meediateenuse osutajate, nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete või muude nendega ametialaselt või eraviisiliselt seotud isikute esitatud kaebustega lõike 2 punktide aa, b, ba, c, ca ja cb rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide aa, b, ba, c, ca ja cb järgimise kohta.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.
 1.  Liikmesriigid tagavad siseriikliku õiguse ja oma tegevusega, et avalik-õiguslikud meediateenuste osutajatel on täielik iseseisvus ja toimetuslik sõltumatus valitsuse, poliitilistest, majanduslikest või erahuvidest, et pakkuda oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisel oma kasutajaskonnale erapooletul ja sõltumatul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1
Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.
 Liikmesriigid tagavad siseriikliku õiguse ja oma tegevusega, et avalik-õigusliku meedia juhtimisstruktuuride määramisel järgitakse sõltumatuse, vastutuse, tõhususe, läbipaistvuse ja avatuse põhimõtteid. Eelkõige avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega ning see peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandkorras, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriikliku õigusega ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud.
 Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega, see peab vastama nende ülesannetele ning peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandlikel asjaoludel, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriiklikus õiguses ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 3
Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
 Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud siseriiklikus õiguses eelnevalt sätestatud kriteeriumidega, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.
 3.  Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad mitmeaastased rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande ja sellega seotud eesmärkide täitmiseks. Need vahendid ja nende jaotamise protsess põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel kriteeriumidel ning peavad olema sellised, et oleks tagatud toimetuse sõltumatus, võimaldades samal ajal meediateenuste arengut kasutajaskonna uute huvide või uute sisu- ja meediavormide jaoks ning tehnilist arengut.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid määravad sõltumatu asutuse või kehtestavad sõltumatu menetluse avalik-õigusliku meediateenuse osutajate rahaliste vajaduste kindlaksmääramiseks kooskõlas lõikega 3. Liikmesriigid tagavad sõltumatu kohtuliku kontrolli.
Esimeses lõigus osutatud sõltumatu asutuse määramise menetlus või selles osutatud kehtestatud menetlused peavad olema prognoositavad, läbipaistvad, sõltumatud, erapooletud ja mittediskrimineerivad ning põhinema objektiivsetel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Liikmesriigid määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 täitmist.
 4.  Liikmesriigid kehtestavad mehhanismid või määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 kohaldamist. Sellised mehhanismid, asutused või organid peavad olema sõltumatud valitsuse mõjust. Kahtluse korral või tulenevalt käesoleva artikli nõuete täitmata jätmise või osalise täitmisega seotud järeldustest esitavad sõltumatud asutused või organid oma arvamuse ning teavitavad nõukoda; järeldused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe:
 1.  Meediateenuse osutajad teevad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega oma teenuse saajatele lihtsal viisil vahetult ja alaliselt kättesaadavaks järgmise teabe:
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  nende juriidiline nimi ja kontaktandmed;
 a)  nende juriidiline nimi/juriidilised nimed ning kontakt- ja registreerimisandmed;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
(c)  nende tegelike tulusaajate nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 6 tähenduses.
 c)  nende tegelike tulusaajate nimed, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  kas ja mil määral on nende otsene, kaudne või kasusaav omanik valitsus, riigiasutus, riigi omanduses olev ettevõte või mõni muu avalik-õiguslik asutus;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt toimetusvastutust kandva füüsilise isiku nimi ja ametialased kontaktandmed, märkides juhul, kui on antud rohkem kui ühe isiku nimi ja ametialased kontaktandmed, meediateenuse selle osa, mille eest iga isik vastutab;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c c (uus)
cc)  andmed omandistruktuuri ning selle kohta, kuidas nad on seotud oma ema- ja sõsarettevõtjate ning tütarettevõtjatega;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c d (uus)
cd)  riiklik reklaam ja neile eraldatud riigi rahaline toetus.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1a.  Meediateenuse osutajad peavad hoidma lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet ajakohasena.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)
1b.  Meediateenuse osutajad esitavad lõikes 1 loetletud teabe lõikes 2b osutatud riiklikele meediaomandi andmebaasidele. Kui lõikes 1 loetletud teave muutub, esitavad meediateenuse osutajad ajakohastatud teabe riiklikele meediaomandi andmebaasidele 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 c (uus)
1c.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja taotluse korral teevad meediateenuse osutajad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega riikide reguleerivatele asutustele või organitele, kriisilahendusnõukogule või vajaduse korral mis tahes õigustatud huviga poolele kättesaadavaks teiste ettevõtjate otseste, kaudsete ja tegelike tulusaajate äri- ja finantshuvid või tegevuse, sealhulgas nende seosed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isikutega ning kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud isikutega, kes on teadaolevalt nende lähedased kaastöötajad.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 d (uus)
1d.  Lõigetes 1 ja 2a toodud teabe puhul järgitakse asjaomaseid põhiõigusi, nagu tegelike kasusaajate õigus era- ja perekonnaelu austamisele. See teave peab olema vajalik ja proportsionaalne ning teenima üldhuvieesmärki.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 e (uus)
1e.  Riigi reguleerivatele asutustele või organitele tehakse ülesandeks luua riiklikud meediaomandi andmebaasid, et jälgida lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist. Need andmebaasid tehakse üldsusele kättesaadavaks ja need vastavad asjakohasele liidu õigusele.
Meediateenuse osutajad esitavad riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel neile lisateavet, et saaks hinnata lõigete 1 ja 2a kohaselt esitatud teabe õigsust.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 f (uus)
1f.  Riikide reguleerivad asutused või organid esitavad lõike 1 kohaselt esitatud teavet käsitlevad andmed kord kvartalis artikli 12 esimese lõigu punktis fa osutatud meediaomandi Euroopa andmebaasi.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada iga toimetusotsuse sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:
 2.  Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada toimetusotsuste sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
(a)  tagada, et toimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid ning
 a)  tagada, et toimetajatel ja peatoimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid vastavalt meediateenuse osutaja toimetuspoliitikale ning
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
(b)  tagada, et meediateenuse osutajates osalust omavad isikud avalikustavad kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis võivad mõjutada uudiste ja päevakajalise sisu pakkumist.
 b)  tagada mis tahes tegeliku või võimaliku huvide konflikti ning meediateenuse osutajate toimetuslikesse otsustesse sekkumise katsete avalikustamine.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
2a.  Meediateenuse osutaja, kes saab avaliku sektori rahalisi vahendeid kolmandatelt riikidelt reklaami ja ostude eesmärgil, esitab igal aastal liikmesriigi reguleerivale asutusele või organile aruande. See aruanne sisaldab vähemalt järgmist:
a)  avaliku sektori vahendeid andvate üksuste nimed;
b)  antud avaliku sektori vahendite kogusumma aastas.
Riigi reguleeriv asutus või organ teeb esimese lõigu kohaselt esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli kohaseid kohustusi ei kohaldata selliste meediateenuse osutajate suhtes, kes on mikroettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6a (uus)
Artikkel 6a
Piirangud meediaomandile
1.  Järgmisi avaliku võimu olulisi ülesandeid täitvad füüsilised isikud ei tohi oma ametiaja jooksul olla ajakirjandusväljaannete või audiovisuaalmeedia teenuste tegelikud kasusaajad määruse (EL) XXXX/XXX [mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, COD 2021/0239] artikli 2 esimese lõigu punkti 22 tähenduses:
a)  liikmesriigis:
i)  riigipead, valitsusjuhid või ministrid;
b)  liidu tasandil:
i)  Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president või Euroopa Komisjoni liikmed;
c)  kolmandas riigis:
i)  funktsioonid, mis on samaväärsed punkti a alapunktis i loetletud funktsioonidega.
2.  Kui füüsilisele isikule usaldatakse lõikes 1 loetletud olulise avaliku funktsiooni täitmine, lõpetab ta asjaomase meediateenuse osutaja tegevuse või oma ärisuhte, kui see võimaldab meediateenuse osutajat mõjutada, põhjendamatu viivituseta, kuid igal juhul hiljemalt 60 päeva jooksul pärast seda, kui temast on saanud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isik.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused või organid on valitsusest juriidiliselt eraldiseisvad ning tegevuses sõltumatud oma valitsusest ja mis tahes teisest avalik-õiguslikust või eraõiguslikust organist.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid.
 3.  Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid ning teadmised. Liikmesriigid suurendavad proportsionaalselt riigi reguleerivatele asutustele või organitele eraldatavaid rahalisi, inim- ja tehnilisi ressursse, et võtta arvesse neile käesoleva määrusega antud lisaülesandeid.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1
Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased uurimisvolitused seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikute käitumisega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki.
 Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatele asutustele või organitele antakse juurdepääs või neile antakse juurdepääs kogu teabele ja kõigile andmetele, mis on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikutega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2
Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave.
 Riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel esitavad füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, neile mõistliku aja jooksul teabe, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. Riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel esitab kõnealuse teabe ka iga muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla III peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik teave.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
4a.  Riikide reguleerivad asutused või organid konsulteerivad korrapäraselt meediasektori esindajatega. Riikide reguleerivad asutused või organid avaldavad igal aastal ja teevad üldsusele kättesaadavaks aruanded, mis kajastavad selliste konsultatsioonide tulemusi.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4 b (uus)
4b.  Liikmesriigid teevad riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja ja hallata spetsiaalseid veebipõhiseid meediaomandi andmebaase (sh piirkondlikul või kohalikul tasandil), mis sisaldavad artikli 6 lõikes 1 loetletud teavet. Üldsusel on sellistele andmebaasidele lihtne, kiire ja tõhus tasuta juurdepääs. Riigi reguleerivad asutused või organid koostavad asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate omandilise kuuluvuse kohta korrapäraselt aruandeid.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“).
 1.  Käesolevaga asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“). Nõukoda on liidu organ ja tal on juriidilise isiku staatus.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Nõukoda on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Nõukojal on sekretariaat ja teda nõustab artikli 11a alusel loodud eksperdirühm.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.  Nõukojale ja sekretariaadile tagatakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)
2c.  Nõukoja ja sekretariaadi eelarve esitatakse eraldi eelarvereal liidu eelarve III jao vastavas rubriigis.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1
Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.
 Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, riiklikult asutuselt ega organilt, isikult, liidu institutsioonilt, organilt ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega. See ei mõjuta ka teiste riikide reguleerivate asutuste või organite ega enese- või kaasreguleerimise organite esindajate võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Nõukoda esindab eesistuja. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.
 4.  Nõukoda esindab eesistuja. Nõukojal on juhtrühm. Juhtrühm koosneb nõukoha liikmete hulgast valitud liikmetest. Juhtrühma kuuluvad eesistuja, ase-eesistuja, ametist lahkuv eesistuja ja veel kaks liiget. Eesistuja ja teised juhtrühma liikmed valitakse nõukoja liikmete hulgast hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja kõigis tegevustes ja kõigil koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga.
 5.  Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja võib osaleda nõukoja tegevustes ja koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni ja Euroopa Parlamenti nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest, eelkõige oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 6
6.  Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid.
 6.  Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele või oma töös ajutiselt osalema eksperte ning kokkuleppel komisjoniga vaatlejaid.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 8
8.  Nõukoda võtab kokkuleppel komisjoniga ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.
 8.  Nõukoda võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra. Enne kodukorra vastuvõtmist annab nõukoda komisjonile võimaluse esitada märkusi. Nõukoda kehtestab oma kodukorras huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise praktilise korra ning teavitab Euroopa Parlamenti vastuvõetud kodukorrast või selles tehtud olulistest muudatustest.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Nõukojal on sekretariaat, mille tagab komisjon.
 1.  Nõukoda abistab eraldiseisev ja sõltumatu sekretariaat. Sekretariaat saab juhtnööre ainult nõukojalt.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema ülesannete täitmisel.
 3.  Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema sisuliste ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Nõukoja eksperdirühm
1.   Luuakse eksperdirühm. Eksperdirühma kuuluvad ka audiovisuaalmeedia sektorist väljapoole jääva meediasektori esindajad. Eksperdirühma esindajad nimetatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
2.   Eksperdirühm koosneb ühest või mitmest esindajast iga liikmesriigi meediasektorist, sellistest Euroopa ühendustest või Euroopa organisatsioonidest, kellel on eksperditeadmised meediast väljaspool audiovisuaalmeedia sektorit, või ühest või mitmest füüsilisest isikust, kellel on teadmised meediast ka väljaspool audiovisuaalmeedia sektorit. Eksperdirühma täieliku koosseisu üksikasjad sätestatakse nõukoja töökorras.
3.   Eksperdirühm pakub nõukojale sõltumatut oskusteavet, abi ja nõu nõukoja ülesannete täitmisel meediavabaduse ja mitmekesisusega seotud küsimustes.
4.   Eksperdirühm võib omal algatusel või nõukoja, komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel koostada soovituse nõukoja tööprogrammi ning käesoleva määruse III peatüki tõhusa ja järjepideva kohaldamise kohta. Eksperdirühm teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks.
5.   Kui nõukoda tegeleb küsimustega, mis ei kuulu audiovisuaalmeedia sektorisse või on seotud ajakirjandusega, konsulteerib ta eksperdirühmaga.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:
 Nõukoda edendab käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetab tehniliste eriteadmiste abil komisjoni käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL järjepideva rakendamise tagamisel kõigis liikmesriikides, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite ülesandeid;
 a)  toetab oma eriteadmiste abil komisjoni käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL järjepideva rakendamise tagamisel kõigis liikmesriikides, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite ülesandeid;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c
(c)  nõustab taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust;
 c)  nõustab omal algatusel või taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes esitada tähtaja, mille jooksul nõukoda peab komisjoni taotlusele vastama.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d
(d)  esitab komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;
 d)  esitab omal algatusel või komisjoni taotluse korral arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa
(e)  koostab kokkuleppel komisjoniga arvamusi:
 e)  koostab arvamusi:
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – sissejuhatav osa
(f)  koostab komisjoni nõudmisel arvamusi:
 f)  koostab omal algatusel või komisjoni nõudmisel arvamusi:
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i
i)  riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;
 i)  riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist või millel on mõju meedia mitmekesisusele või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i a (uus)
ia)  tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii
ii)  meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;
 ii)  meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist ja millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f a (uus)
fa)  loob meediaomandi Euroopa andmebaasi, kuhu kogutakse riikide reguleerivate asutuste ja organite esitatud teavet kooskõlas artikliga 6, ja haldab seda;
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt g
(g)  koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist;
 g)  koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii
ii)  tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;
 ii)  tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta sellise meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, millel on mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt i
(i)  tegutseb vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 3 vähemalt ühe asjaomase asutuse taotlusel vahendajana liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste erimeelsuste korral;
 i)  tegutseb vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 3 vähemalt ühe asjaomase asutuse või organi taotlusel vahendajana liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste erimeelsuste korral;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt j
(j)  edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4 digitaalsete signaalide ning seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite alast koostööd;
 j)  edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4 digitaalsete signaalide ning seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud Euroopa harmoneeritud standardite alast koostööd;
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt k
(k)  kooskõlastab vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 1 siseriiklikke meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenuse osutajate sisu levitamise või sellele juurdepääsuga, kui nende tegevus kahjustab avalikku julgeolekut või kaitset või kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele;
 k)  kooskõlastab vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 1 siseriiklikke meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud ja liidu saajatele suunatud meediateenuse osutajate sisu levitamise või sellele juurdepääsuga;
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt l
(l)  korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning annab tulemustest aru komisjonile;
 l)  korraldab eksperdirühma osavõtul vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ning meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel ning annab tulemustest aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m a (uus)
ma)  töötab meediateenuse osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides välja suunised ja soovitused riiklikuks reklaamiks ja ostudeks avaliku sektori vahendite eraldamise kriteeriumide ja metoodika kohta kooskõlas artikliga 24;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m b (uus)
mb)  toetab komisjoni artiklis 25 osutatud järelevalve tegemisel;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m c (uus)
mc)  edendab tõhusate meetmete ja vahendite väljatöötamist ja kasutamist meediapädevuse suurendamiseks, sealhulgas parimate tavade väljatöötamist riikide ametiasutuste ja organite, meediateenuse osutajate, digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite jaoks;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m d (uus)
md)  koostab käesolevas lõikes sätestatud tegevuste ja ülesannete kohta üksikasjaliku aastaaruande ning järelmeetmed ja esitab selle Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 a (uus)
Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja oma ülesannete täitmiseks, võib nõukoda – ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust – komisjoniga koordineerides teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib nõukoda komisjoni eelneval nõusolekul leppida kokku koostöökorra.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd või vastastikust abi, et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.
 1.  Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd, sealhulgas teabevahetust ja vastastikust abi käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele või avalikule julgeolekule ja kaitsele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.
 2.  Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et meediasisu kujutab endast avalikku üleskutset terroriakti toimepanekuks direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses või tõsist ohtu avalikule julgeolekule ning riikliku julgeoleku ja kaitse tagamisele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.
 3.  Koostöö, sealhulgas teabevahetuse ja vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, mis on taotlusega seotud, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  taotlus ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 2
Taotluse saanud asutus põhjendab taotluse käsitlemisest keeldumist.
 Taotluse saanud asutus põhjendab taotluse käsitlemisest keeldumist. Kui taotluse saanud asutus keeldub esimese lõigu punkti a alusel taotlust käsitlemast, märgib ta võimaluse korral asutuse, kes on pädev taotluse sisu osas või taotletud meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5
5.  Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust taotluse alusel võetud meetmete tulemustest või edusammudest.
 5.  Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust põhjendamatu viivituseta taotluse alusel võetud meetmete tulemustest või edusammudest.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 6
6.  Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Taotluse saanud asutus esitab 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vahetulemused ja seejärel korrapäraselt ajakohastatud teavet taotluse täitmise edenemise kohta. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul.
 6.  Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Täiendavad üksikasjad struktureeritud koostöö menetluse kohta, sealhulgas poolte õigused ja kohustused, järgitavad tähtajad ning vahetulemused määratakse kindlaks nõukoja kodukorras. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 7
7.  Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda kokkuleppel komisjoniga selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.
 7.  Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. Pärast sellise küsimuse suunamist ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava tähtaja jooksul esitab nõukoda komisjoniga konsulteerides selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed, kui nõukoda peab seda asjakohaseks. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest.
 2.  Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava maksimaalse ajavahemiku jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest või põhjendab, miks meetmeid ei võetud.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.
 3.  Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates või kavandatavates meetmetes või meetmete võtmata jätmises kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab kokkuleppel komisjoniga põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.
 4.  Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus või organ ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab komisjoniga konsulteerides põhjendamatu viivituseta oma arvamuse, kui ta peab seda vajalikuks.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud arvamuse saamisest nõukoda, komisjoni ja taotluse esitanud asutust või organit seoses arvamusega võetud või kavandatud meetmetest.
 5.  Pärast lõikes 4 osutatud arvamuse saamist teavitab taotluse saanud asutus või organ põhjendamatu viivituseta ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava maksimaalse ajavahemiku jooksul nõukoda, taotluse esitanud asutust või organit ja vajaduse korral komisjoni seoses arvamusega võetud või kavandatud meetmetest.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja tihedas koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.
 1.  Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b
(b)  meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2.
 b)  meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 6.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Komisjon võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega. Taotluse korral abistab komisjoni selles nõukoda.
 3.  Komisjon, keda abistab nõukoda, võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et hõlbustada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite väljatöötamist.
 4.  Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et edendada digitaalsete signaalide seadmete (sh nende kaugjuhtimispultide) või kasutajaliideste projekteerimisega seotud harmoneeritud Euroopa standardite väljatöötamist.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – pealkiri
Väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine
 Väljastpoolt liitu pärit meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on suunatud liidu kasutajaskonnale, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut ja kaitset kahjustada, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.
 1.  Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenustega – olenemata nende levitamise või neile juurdepääsu viisist – mis on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad nendeni, kui sellised meediateenused, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada:
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a (uus)
a)  sisaldavad avalikku üleskutset panna toime terroriakt direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b (uus)
b)  kahjustavad ilmselgelt, tõsiselt ja raskelt avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja kaitset, või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja kaitset kahjustada.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta.
 2.  Nõukoda võib esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta vastavalt oma kodukorrale. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta. Sellised asutused ja organid põhjendavad nõukoja arvamuste arvesse võtmisest keeldumist.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et kui riigi reguleerivad asutused või organid otsustavad võtta meetmeid väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutaja suhtes, on neil vajaduse korral olemas õiguslik alus võtta arvesse vähemalt ühte järgmisest:
a)  teise liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi poolt kõnealuse teenuseosutaja suhtes tehtud otsust;
b)  käesoleva artikli alusel koostatud nõukoja arvamust kõnealuse teenuseosutaja kohta;
c)  hinnangut sellele, kuidas kõnealuse teenuseosutaja meediateenust liidu territooriumil saadakse.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 b (uus)
2b.  Nõukoda töötab välja väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevad suunised. Kui liikmesriigi pädevad asutused või organid võtavad selle meediateenuse osutaja suhtes meetmeid, teevad nad kõik endast oleneva, et võtta nõukoja väljatöötatud suuniseid arvesse.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 c (uus)
2c.  Kui väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutaja kuulub direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõike 4 kohaselt liikmesriigi territoriaalse jurisdiktsiooni alla, võib teise liikmesriigi reguleeriv asutus või organ lisaks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud nõukoja arvamustele taotleda selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt või organitelt, kelle jurisdiktsiooni alla kõnealune meediateenuse osutaja kuulub, asjakohaste meetmete võtmist selle meediateenuse osutaja suhtes, kui tema hinnangul on meediateenuse osutaja ilmselgelt, tõsiselt ja raskelt rikkunud direktiivi 2010/13/EL artikli 6 lõike 1 punkti b või on kahjustanud avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitset, või kujutab endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitset kahjustada.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad funktsiooni, mis võimaldab nende teenusesaajatel deklareerida, et:
 1.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et sisu modereerimist ja muid nende võetavaid meetmeid käsitlevad otsused ei mõjuta meediavabadust ja mitmekesisust negatiivselt. Nad tagavad, et nende sisu modereerimise ja järelevalve protsessideks on piisavalt inimressursse, et hõlmata kõiki liidu keeli ja geograafilisi piirkondi. Nad tagavad funktsiooni, mis võimaldab nende teenusesaajatel deklareerida, et:
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
(a)  ta on meediateenuse osutaja artikli 2 lõike 2 tähenduses;
 a)  nad on meediateenuse osutajad artikli 2 lõike 2 tähenduses ja täidavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi;
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b
(b)  tema toimetus on sõltumatu liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest; ning
 b)  nende toimetused on sõltumatud mis tahes liidu institutsioonist, organist või asutusest ning liikmesriikidest, erakondadest ja kolmandatest riikidest ning nad on funktsionaalselt sõltumatud eraõiguslikest üksustest, kelle äriline eesmärk ei ole seotud meediateenuste loomise või levitamisega;
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c
(c)  tema suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid või ta järgib toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis laialdaselt tunnustatud.
 c)  nende suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid ning pädeva riikliku reguleeriva asutuse või organi järelevalvet või nad järgivad toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on läbipaistev, asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult ja laialdaselt tunnustatud;
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  nad ei paku tehisintellektisüsteemi loodud sisu, ilma et sellise sisu suhtes kohaldataks inimjärelevalvet ja toimetusvastutust;
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  nende nimi ja tegevdirektori nimi, nende ametialased kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber, ning asukoht;
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c c (uus)
cc)  teave pädeva riikliku reguleeriva asutuse või organi või tema suhtes kohaldatava kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja kohta.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
1a.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et lõikes 1 osutatud funktsioon võimaldab selle alusel deklareeritud teabe, välja arvatud lõike 1 punktis cb sätestatud teabe avalikku ja hõlpsat kättesaadavust.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 b (uus)
1b.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad kinnitavad lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonide kättesaamist. Nad märgivad kinnituses, kas nad aktsepteerivad deklaratsiooni või mitte. Nad edastavad kättesaamise kinnituse viivitamata asjaomasele meediateenuse osutajale, asjaomasele pädevale riigi reguleerivale asutusele või organile või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindajale. Väga suurte digiplatvormide pakkujad märgivad kättesaamise kinnituses pädeva kontaktisiku või organi, kelle kaudu meediateenuse osutaja saab väga suure digiplatvormi pakkujaga otse ja kiiresti suhelda. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja aktsepteerib meediateenuse osutaja poolt lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni, käsitatakse seda meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 c (uus)
1c.  Sellise väga suure digiplatvormi pakkuja taotlusel, kes ei ole lõike 1 punkti c kohaselt esitatud deklaratsiooni aktsepteerinud, kuna tal on põhjendatud kahtlus deklaratsiooni laadi osas, kinnitab asjaomane riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja selle deklaratsiooni laadi või tunnistab selle deklaratsiooni kehtetuks. Kui asjaomane riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja kinnitab kõnealuse deklaratsiooni laadi, käsitatakse meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 d (uus)
1d.  Sellise meediateenuse osutaja taotluse korral, kes leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja on tema lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni põhjendamatult kehtetuks tunnistanud, selgitab asjaomane riigi ametiasutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja seda küsimust. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab asjaomase riigi ametiasutuse või organi või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja selgitustega mitte nõustuda, võib meediateenuse osutaja selle otsuse pädevale riiklikule reguleerivale asutusele või organile edasi kaevata. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ teeb selles küsimuses viivitamata otsuse. Nõukoda esitab soovituse. Kui riiklik pädev reguleeriv asutus või organ kinnitab deklaratsiooni, käsitatakse meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 e (uus)
1e.  Kui väga suure digiplatvormi pakkuja on lõike 2 kohaselt sageli peatanud või piiranud oma internetipõhiste vahendusteenuste osutamist seoses meediateenuse osutaja pakutava meediateenusega oma tingimuste rikkumise tõttu, võib see väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni kehtetuks tunnistada. Väga suure digiplatvormi pakkuja teavitab järelevalve- või reguleerivat üksust ja nõukoda deklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne peatamise jõustumist kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt], et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1.
 2.  Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada või piirata oma internetipõhiste vahendusteenuste osutamist seoses tunnustatud meediateenuse osutaja osutatava meediateenusega, kuna see meediateenus ei ole tema tingimustega kooskõlas, edastab ta asjaomasele tunnustatud meediateenuse osutajale, ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 34 osutatud süsteemse riskiga seotud leevendusmeetmete kohaldamist, otsusele lisatud põhjused, täpsustades tingimuste konkreetset klauslit, millega meediateenus ei olnud kooskõlas, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1 ja määruse (EL) 2022/2065 artikli 17 lõikes 3.
Väga suure digiplatvormi pakkuja annab tunnustatud meediateenuse osutajale võimaluse vastata oma otsusele lisatud põhjendustele 24 tunni jooksul enne peatamise või piirangu jõustumist.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui väga suure digiplatvormi pakkuja leiab pärast lõike 2 teises lõigus osutatud 24-tunnist ajavahemikku ja tunnustatud meediateenuse osutaja vastuse nõuetekohast kaalumist, et asjaomane meediateenus ei ole tema tingimustega kooskõlas, võib ta suunata küsimuse asjaomasele pädevale riigi reguleerivale asutusele või organile või asjaomase enese- või kaasreguleerimise mehhanismi organile. Asjaomane pädev riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase enese- või kaasreguleerimise mehhanismi esindaja otsustab viivitamata, kas kavandatav peatamine või piirang on väga suure digiplatvormi pakkuja tingimustes sisalduvat konkreetset klauslit silmas pidades põhjendatud, pidades silmas põhivabadusi.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.
 3.  Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 või määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 kohaseid kaebusi, mille on esitanud tunnustatud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ning igal juhul hiljemalt 24 tunni jooksul pärast kaebuse esitamist. Meediateenuse osutajat võib kaebuste menetlemisel esindada mõni organ.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4
4.  Kui lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamise seoses tema pakutava sisuga ilma piisava põhjuseta, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku dialoogi, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute või peatamiste lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Meediateenuse osutaja võib teavitada sellise teabevahetuse tulemustest nõukoda.
 4.  Kui tunnustatud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamist seoses tema pakutava sisu või teenustega ilma piisava põhjuseta ja viisil, mis kahjustab meediavabandust ja meedia mitmekesisust, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku konsultatsiooni, et jõuda mõistliku aja jooksul kokkuleppele, vältides edaspidi põhjendamatuid piiranguid ja peatamisi. Meediateenuse osutaja võib teavitada selliste konsultatsioonide tulemustest nõukoda ning riiklikku digiteenuste koordinaatorit, nagu on osutatud määruses (EL) 2022/2065. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib meediateenuse osutaja esitada kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 21 sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile kaebuse.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a
(a)  selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas; ning
 a)  selliste juhtumite arv, mille puhul nad algatasid menetluse internetipõhiste vahendusteenuste osutamise peatamiseks või piiramiseks vastavalt lõikele 2;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b
(b)  selliste piirangute kehtestamise põhjused.
 b)  selliste peatamiste või piirangute kehtestamise põhjused, sealhulgas konkreetne klausel nende tingimustes, millega meediateenuse osutaja ei olnud kooskõlas;
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b a (uus)
ba)  selliste juhtumite arv, kus nad keeldusid meediateenuse osutaja poolt lõike 1 alusel esitatud deklaratsioone aktsepteerimast, ja nende aktsepteerimisest keeldumise põhjused.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
6.  Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võib komisjon anda välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.
 6.  Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks annab komisjon nõukojaga konsulteerides välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6 a (uus)
6a.  Käesolev artikkel ei piira meediateenuse osutajate õigust tõhusale õiguskaitsele.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest.
 1.  Nõukoda korraldab eksperdirühma osavõtul korrapäraselt struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte internetipõhiste otsingumootorite, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et arutada kogemusi ja parimaid tavasid käesoleva määruse kohaldamisel, et:
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a (uus)
a)  edendada juurdepääsu sõltumatu meedia mitmekesistele pakkumistele väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes veebipõhistes otsingumootorites;
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b (uus)
b)  jälgida vastavust enesereguleerimise algatustele, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sealhulgas desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva teabega manipuleerimise ja sekkumise eest;
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c (uus)
c)  uurida väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite projekteerimise ja toimimise, nende soovitussüsteemide ja sisu modereerimise protsesside projekteerimise ja toimimise ning väga suurte digiplatvormide pakkujate ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate otsuste võimalikku ja tegelikku mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile.
 2.  Nõukoda esitab dialoogi tulemuste kohta aruande komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – pealkiri
Audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus
 Audio- ja audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks.
 1.  Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta audiovisuaalmeedia teenuste või selliste rakenduste konfiguratsiooni, mis võimaldavad kasutajatele juurdepääsu sellistele teenustele kasutajaliidese või seadmete, sealhulgas kaugjuhtimispuldi abil, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audio- või audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audio- või audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artiklite 7a ja 7b rakendamiseks.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist.
 2.  Iga isik, kes laseb turule lõikes 1 osutatud seadmeid, sealhulgas kaugjuhtimispulte, või kasutajaliideseid, tagab, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt, mis tahes ajal muuta seadeid ja vaikepaigutust, sealhulgas audiovisuaalmeedia teenuste või kasutajate jaoks sellistele teenustele juurdepääsu võimaldavate rakenduste konfiguratsiooni, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist. Kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 25 sätteid.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõikes 2 osutatud seadmeid või kasutajaliideseid käitav isik tagab, et meediateenuse eest toimetusvastutust kandva meediateenuse osutaja identiteet on järjepidevalt ja selgelt nähtav ja tuvastatav, tingimusel et selle teabe on esitanud asjaomane meediateenuse osutaja.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.
 1.  Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meedia mitmekesisust ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust selliste meediateenuste osutamise või toimimise osas siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava.
 2.  Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava. Selline ajakava peab olema piisavalt pikk, et tagada meetmete ja nende tagajärgede nõuetekohane kaalumine ning otseselt mõjutatud meediateenuse osutajate võimalus anda nende kohta tagasisidet.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita.
 3.  Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile, mis võib olla kohus. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised ja rahalised vahendid, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita ja kaebustele aegsasti reageerida. Sellised apellatsiooniorganid võivad võtta arvesse nõukoja arvamusi selles küsimuses.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Nõukoda koostab komisjoni taotlusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
 4.  Nõukoda koostab omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel arvamuse, kui riigisisene seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist või võib mõjutada meedia mitmekesisust või toimetuste sõltumatust. Pärast nõukoja arvamuse saamist esitab komisjon selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 5
5.  Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad.
 5.  Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust või meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste või organite seisukohad. Sellise meediateenuse osutaja taotlusel, keda liikmesriigi võetud meede otseselt mõjutab, esitab nõukoda asjaomase meetme kohta arvamuse.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:
 Liikmesriigid sätestavad oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;
 b)  nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
(c)  määrama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi kaasamise sellisesse hindamisse;
 c)  määrama liikmesriigi reguleerivad asutused või organid, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama nende sisulise kaasamise sellisesse hindamisse või nõudma, et nad konsulteeriksid liikmesriigi reguleerivate asutuste või organitega, kes saaksid meediaturu kontsentratsiooni hindamisele kaasa aidata;
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võivast meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele avalduva mõju hindamiseks.
 d)  kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  määrama eelnevalt kindlaks mõistliku ajavahemiku, mille jooksul hindamist tegev riiklik reguleeriv asutus või organ peab hindamise lõpule viima, võttes arvesse aega, mis on vajalik nõukoja, komisjoni või mõlema kaasamiseks kooskõlas lõigetega 4 ja 5;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d b (uus)
db)  täpsustama tagajärjed, mis kaasnevad hindamise lõpetamata jätmisega punktis d a osutatud ajavahemiku lõpuks.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud hindamise juures võetakse arvesse järgmisi elemente:
 2.  Lõikes 1 osutatud hindamise juures võetakse eelkõige arvesse järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a
(a)  kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;
 a)  kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas selle geograafilist ulatust ning mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste ning sisu mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b
(b)  toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus;
 b)  toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada eetilised ja kutsestandardid ning toimetusotsuste sõltumatus;
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  komisjoni iga-aastases õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes tehtud riskihindamise ja meedia mitmekesisuse seire tulemused, et teha kindlaks, analüüsida ja hinnata riske meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele liikmesriikides;
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
3.  Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid kohaldavad kriteeriume, mille alusel hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.
 3.  Komisjon annab nõukojaga konsulteerides välja suunised, mida riikide reguleerivad asutused või organid peavad arvesse võtma meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamisel meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 4
4.  Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ konsulteerib eelnevalt nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.
 4.  Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ teavitab nõukoda enne lõike 1 esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimist ning konsulteerib nõukojaga enne iga arvamuse esitamist või otsuse tegemist, mille ta kavatseb vastu võtta ja mis puudutab teavitamisele kuuluva turu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5
5.  14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele ja komisjonile.
 5.  14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele või organile ja komisjonile.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 6
6.  Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.
 6.  Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ esitab nelja nädala jooksul pärast sellise arvamuse saamist komisjonile põhjused, miks ta seda täielikult või osaliselt ei järginud.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)
6a.  Riigi reguleerivad asutused või organid võivad nõuda meediaturu kontsentratsiooniga seotud üksustelt kohustuste võtmist seoses meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmisega, tuginedes lõikes 2 sätestatud elementidele.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1
1.  Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist.
 1.  Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui tema enda esialgse hinnangu või komisjoni esialgse hinnangu kohaselt võib selline meediaturu kontsentratsioon mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda juhib sellisele meediaturu kontsentratsioonile komisjoni tähelepanu.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.
 2.  Pärast nõukoja arvamuse saamist esitab komisjon selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ esitab nelja nädala jooksul pärast sellise arvamuse saamist komisjonile põhjused, miks ta seda täielikult või osaliselt ei järginud.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
 3.  Nõukoja ja komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 a (uus)
Artikkel 22a
Delegeeritud õigusaktid
1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.   Käesolevas määruses osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud õiguse vastu võtta delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.   Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele.
 1.  Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Kasutajaskonna mõõtmine toimub kooskõlas meediatööstuses ühiselt kokku lepitud ja laialdaselt tunnustatud enesereguleerimise mehhanismidega.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.
 2.  Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punkti 1 tähenduses, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. Endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad tagavad igale meediateenuse osutajale tasuta kasutajaskonna mõõtmised seoses tema sisu ja teenustega. Sõltumatu organ auditeerib kord aastas ettevõtetele endale kuuluvates kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatavat metoodikat ja selle metoodika kohaldamist. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
2a.  Meediateenuse osutajatele esitatavad kasutajaskonna mõõtmise andmed peavad olema sama detailsed nagu sektori enesereguleerimise mehhanismide esitatud teave, sealhulgas koondamata andmed.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3
3.  Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid.
 3.  Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide, digiplatvormide ja muude huvitatud isikutega koostavad liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite toetusel käitumisjuhendid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid. Käitumisjuhendites nähakse ette korrapärane, läbipaistev ja sõltumatu kontroll ning lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimise hindamine. Käitumisjuhendite koostamisel pööratakse erilist tähelepanu väikestele meediakanalitele, et tagada nende kasutajaskonna nõuetekohane mõõtmine.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
4.  Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas.
 4.  Komisjon, keda abistab nõukoda, annab välja suuniseid lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas, võttes arvesse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendeid.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 5
5.  Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate ja muude huvitatud isikute vahel.
 5.  Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate, meediateenuse osutajate ja muude huvitatud isikute vahel.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 5 a (uus)
5a.  Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei piira kasutajaskonna õigust teda puudutavate isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ja määruses (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – pealkiri
Riikliku reklaami jaotamine
 Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ja ostudeks
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju.
 1.  Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused eraldavad meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele reklaami ja ostude eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Avaliku sektori rahalised vahendid, mis on eraldatud ühele meediateenuse osutajale, sealhulgas väga suure digiplatvormi pakkujale või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale, ei tohi ületada 15 % kogueelarvest, mille avaliku sektori asutus on eraldanud kõigile riigi tasandil tegutsevatele meediateenuse osutajatele kokku. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju ega riigiabi eeskirjade kohaldamist.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
1a.  Avaliku sektori asutused tagavad, et kriteeriumid ja menetlused, mida kasutatakse avaliku sektori vahendite eraldamiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormidele ja internetipõhistele otsingumootoritele riiklikuks reklaamiks ja ostudeks kooskõlas lõikega 1, tehakse üldsusele eelnevalt elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks. Riiklikud reguleerivad asutused või organid konsulteerivad selliste kriteeriumide ja menetluste metoodika väljatöötamisel nõukoja ja riiklike meedia sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:
 2.  Avaliku sektori asutused, sh liidu, riiklikul, föderaalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil, riiklikud reguleerivad asutused või organid; liidu, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused teevad üldsusele igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikult kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele eraldatud reklaami- ja ostukulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a
(a)  nende meediateenuse osutajate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti;
 a)  nende meediateenuse osutajate, digiplatvormide pakkujate või internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti ja oste tehti;
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  selliste kriteeriumide ja menetluste lühipõhjendus, mida kohaldatakse avaliku sektori vahendite eraldamisel meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riiklikuks reklaamiks ja ostudeks;
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b
(b)  aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa.
 b)  aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja, digiplatvormi pakkuja või internetipõhise otsingumootori pakkuja kohta kulutatud summa;
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele eraldatud riiklik reklaam ja riigi finantstoetus;
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b b (uus)
bb)  üksikasjad riigiasutustega sõlmitud lepingutest saadava tulu kohta, mille on saanud meediateenuse osutajaga samasse kontserni kuuluvad äriühingud;
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikku reklaami käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamise kohta.
 3.  Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riiklike rahaliste vahendite eraldamist meediaturgudel ning digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikke kulusid käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas üksikasjalikumat teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide ja korra kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3 a (uus)
3a.  Riiklikud reguleerivad asutused või organid, kes jälgivad riigi kulutuste eraldamist, esitavad igal aastal üksikasjaliku ja arusaadava aruande riigi kulutuste eraldamise kohta meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele lõikes 2 sätestatud üksikasjade põhjal. Aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kui hädaolukord on lõppenud, kohaldatakse riigi kulutuste eraldamise suhtes meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riigiasutuste poolt hädaolukorra teadete edastamiseks lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Selliste eraldiste suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Komisjon tagab meediateenuste siseturu, sh selle toimimise ja vastupidavusega seotud riskide ning edusammude sõltumatu järelevalve. Järelevalve tulemuste üle konsulteeritakse nõukojaga.
 1.  Komisjon tagab nõukojaga konsulteerides meediateenuste siseturu toimimise ja vastupidavuse, sellele avalduvate riskide ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas tehtavate edusammude sõltumatu ja pideva järelevalve. Komisjon võib kaasata järelevalvesse Euroopa organeid, kellel on meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas asjakohased teadmised.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõikes 1 osutatud järelevalves võtab komisjon arvesse nõukoja aruandeid, hinnanguid ja soovitusi, kodanikuühiskonna panust, meedia mitmekesisuse seire tulemusi ja iga-aastaste õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete järeldusi.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Järelevalve hõlmab järgmist:
 3.  Järelevalve puhul tehakse eelkõige järgmist:
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt a
(a)  kõigi liikmesriikide meediaturgude vastupidavuse üksikasjalik analüüs, muu hulgas seoses meedia kontsentratsiooni taseme ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega;
 a)  võetakse arvesse kõigi liikmesriikide meediaturgude vastupidavuse üksikasjalikku analüüsi, muu hulgas meedia kontsentratsiooni taseme ülevaadet ning ohte meediavabadusele ja meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, sealhulgas seoses infoga manipuleerimise ja sekkumisega;
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b
(b)  ülevaade ja tulevikku suunatud hinnang meediateenuste siseturu kui terviku vastupidavuse kohta;
 b)  lisatakse ülevaade ja tulevikku suunatud hinnang meediateenuste siseturu kui terviku vastupidavuse kohta, sealhulgas turu kontsentratsiooni määra kohta;
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b a (uus)
ba)  lisatakse artiklite 3, 4 ja 7 rakendamise pidev ja üksikasjalik hindamine;
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c
(c)  ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud konkreetsete toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks.
 c)  lisatakse ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks;
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c a (uus)
ca)  lisatakse üksikasjalik hindamine, kuidas avaliku sektori vahendeid eraldati riiklikuks reklaamiks ja ostudeks;
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c b (uus)
cb)  lisatakse ülevaade riiklikest meetmetest, mis mõjutavad meedia mitmekesisust ja meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust, võttes arvesse nende poliitilist sõltumatust ja juurdepääsetavust;
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c c (uus)
cc)  lisatakse ülevaade väga suurte digiplatvormide funktsionaalsuse rakendamisest ja mõjust tunnustatud meediateenuse osutajatele, nagu on osutatud artiklis 17;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c d (uus)
cd)  hinnatakse riiklike reguleerivate asutuste või organite sõltumatust.
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon loob kergesti kasutatava ja avalikult kättesaadava hoiatusmehhanismi, et tuvastada käesoleva määruse kohaldamisega seotud riske.
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4
4.  Järelevalvet tehakse igal aastal ja selle tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
 4.  Järelevalvet tehakse igal aastal. Järelevalve tulemused esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga nelja aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
 1.  Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja edaspidi iga kahe aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, sealhulgas järelduste ja võetavate järelmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 2
Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artikli 19 lõiget 2 alates [48 kuud pärast jõustumist].
 Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artiklit 19 alates [24 kuud pärast jõustumist].

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0264/2023).

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2024Õigusteave - Privaatsuspoliitika