Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust roma(1) laste segregatsiooni ja diskrimineerimise kohta hariduses (O‑000039/2023 – B9‑0026/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikleid 14, 20, 21, 22 ja 24,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni otsust algatada mitu rikkumismenetlust (Tšehhi Vabariik (2014), Slovakkia (2015) ja Ungari (2016)(3)) ning kaevata Slovakkia 19. aprillil 2023 Euroopa Liidu Kohtusse rassilise võrdõiguslikkuse alaste ELi õigusnormide rikkumise eest, kuna ta ei ole tõhusalt lahendanud roma laste segregatsiooni probleemi hariduses,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(4),

–  võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta(5),

–  võttes arvesse 7. oktoobri 2020. aasta romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku aastateks 2020–2030,

–  võttes arvesse visiooni Euroopa haridusruumist aastaks 2025,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse komisjoni 9. jaanuari 2023. aasta teatist „Liikmesriikide romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike hindamisaruanne“ (COM(2023)0007),

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565), milles julgustatakse kõiki liikmesriike 2022. aasta lõpuks välja töötama ja vastu võtma rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastased riiklikud tegevuskavad,

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni ELi asundustes elavate roma kogukondade olukorra kohta(7),

–  võttes arvesse oma 10. novembri 2022. aasta resolutsiooni rassilise võrdsuse, mittediskrimineerimise ja rassismivastasuse kohta ELis(8),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2023. aasta resolutsiooni diskrimineerimise vastase võitluse kohta ELis – kauaoodatud horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv(9),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva ja romavastasuse kohta Euroopas ning II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis(10),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga(11),

–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni 24. juuni 2011. aasta üldist poliitilist soovitust nr 13 romade sallimatuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses(12),

–  võttes arvesse Slovakkia ülemkohtu otsuseid nr 5Cdo/102/2020 ja 5Cdo/220/2022, milles kinnitatakse roma laste diskrimineerimist hariduses ning kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutust selles valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et kõigil lastel on õigus jõudsalt areneda ja arendada oma oskusi ja andeid, omades juurdepääsu kaasavale, segregeerimata ja kvaliteetsele haridusele;

B.  arvestades, et kõigile lastele, olenemata nende etnilisest päritolust, tuleks tagada õigus kvaliteetsele, kättesaadavale ja tasuta kohustuslikule haridusele, sealhulgas juurdepääs alusharidusele ja koolieelsele haridusele;

C.  arvestades, et tuhandeid roma õpilasi, kes kuuluvad ELi suurimasse etnilisesse vähemusesse, diskrimineeritakse jätkuvalt ja tõsiselt kõigil haridustasanditel, kuna mitmes liikmesriigis puudub poliitiline tahe ning ei ole suudetud tõhusalt tegeleda ebavõrdsuse ja selle algpõhjustega ning neid kõrvaldada;

D.  arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise, rassismi ja eelarvamuste püsimine on põhjus, miks roma õpilaste laialdane segregatsioon koolides püsib, kuigi sellised tavad on riiklike ja rahvusvaheliste raamistikega õiguslikult keelatud;

E.  arvestades, et hariduslik segregatsioon esineb eri vormides, sealhulgas käib ebaproportsionaalselt suur arv roma õpilasi erikoolides, mis on mõeldud vaimsete puuetega lastele, paljud roma lapsed õpivad üldhariduskoolides segregeeritud roma klassides või sektsioonides, samuti on palju nn getokoole;

F.  arvestades, et paralleelse haridussüsteemi loomine roma lastele piirab tõsiselt demokraatia ja õigusriigi toimimist, eriti mis puudutab vähemuste õiguste kaitset;

G.  arvestades, et roma lapsed kogevad intersektsionaalset diskrimineerimist ja takistusi võrdsel osalemisel hariduses, näiteks suutmatus katta haridusega seotud kulusid, ruumiline segregatsioon, lähedal asuvate lastehoiuasutuste puudumine või ebavõrdne juurdepääs veebi- ja/või kaugõppele või selle puudumine;

H.  arvestades, et vaesus ja juurdepääsu puudumine põhiteenustele ning ebakindlad tingimused mõjutavad tugevalt laste füüsilist, vaimset ja emotsionaalset arengut ning suurendavad nende ohtu koolist välja langeda ja täiskasvanuelu kõigis aspektides maha jääda;

I.  arvestades, et koolieelses haridusasutuses käijate väike hulk on romade varajase koolist väljalangemise suure määra peamine tegur, mida süvendab veelgi hiline kooliminek ja ebaregulaarne kooliskäimine; arvestades, et roma laste osalemist keskhariduses takistavad sellised tegurid nagu reisimine, eluasemega seotud segregatsioon ja halvasti toimivad nõustamisteenused;

J.  arvestades, et diskrimineeriv kohtlemine tuleneb struktuursetest ja institutsioonilistest romavastastest eelarvamustest ning seda võimendavad sageli riiklikud haridussüsteemid, mis ei ole kohandatud töötama erineva sotsiaalse ja etnilise taustaga ning haavatavatest rühmadest pärit lastega;

K.  arvestades, et roma õpilaste, eriti ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste haridusteekonda mõjutavad väärdiagnoosid, mis põhinevad kultuuriliselt ja keeleliselt kallutatud ning diskrimineerivate ja rassistlike testide tulemustel ja vahenditel; arvestades, et nende testide põhjal määratakse roma õpilastele kerge vaimne puue ja seepärast suunatakse neid süstemaatiliselt vaimse puudega laste jaoks ette nähtud erikoolidesse;

L.  arvestades, et selle asemel, et neid lapsi kaasata ja toetada, saavad nad ebakvaliteetse hariduse, mis põhineb lihtsustatud õppekaval kas erikoolides või tavakoolide segregeeritud klassides, kus käivad peamiselt või ainult roma lapsed; arvestades, et sellel on neile lastele ja nende tulevikuväljavaadetele eluaegsed kahjulikud tagajärjed;

M.  arvestades, et õpetajatel ja juhtkonnal on oluline roll roma laste kaasamisel ning turvalise keskkonna loomisel, mis on vaba diskrimineerimisest, häbimärgistamisest ja kiusamisest, mis võib veelgi süveneda soo, seksuaalse sättumuse või puude tõttu; arvestades, et hästi koolitatud töötajate ja piisavate rahaliste vahendite puudumine on üks takistusi roma laste kaasamisel tavakoolidesse;

N.  arvestades, et üheksa aasta jooksul pärast seda, kui komisjon algatas esimese rikkumismenetluse roma laste eraldamise ja diskrimineerimise kohta hariduses, ei ole olukord paranenud, kuigi on tehtud kättesaadavaks märkimisväärne summa ELi vahendeid, et toetada asjaomaseid liikmesriike erinevate tugimeetmete rakendamisel;

O.  arvestades, et andmed erinevatest allikatest liidu ja liikmesriikide tasandil, sh Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta romade uuring(15) ning komisjoni 2023. aasta jaanuari liikmesriikide romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike hindamisaruanne näitavad, et asjaomased liikmesriigid ei rakenda kavandatud meetmeid tõhusalt ja rangelt ega jälgi nende täitmist ning need meetmed näivad olevat probleemi ulatuse jaoks ebapiisavad;

P.  arvestades, et COVID-19 pandeemia süvendas roma laste diskrimineerimist, kellest paljud ei suutnud digiharidusele ülemineku kiire tempoga sammu pidada, põhjuseks nende elamistingimused ja vähesed õppimisvõimalused kodus, digiseadmete puudumine ja piiratud juurdepääs internetile või toetava ja kättesaadava juhendamise puudumine; arvestades, et hariduslõhet süvendab veelgi kasvav digilõhe romade ja muude laste vahel;

Q.  arvestades, et romade diskrimineerimine paljudes liikmesriikides takistab ELi ühtekuuluvust, tugevdab romavastaseid meeleolusid ja sallimatust ning õhutab rassismi ja radikaliseerumist meie ühiskonnas ning on vastuolus ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud seaduste, riigi kohustuste, normide ja väärtustega;

R.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu mitme tähtsa otsuse täitmine, näiteks 13. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas D.H. jt vs. Tšehhi Vabariik (57325/00) ja 29. jaanuari 2013. aasta otsus kohtuasjas Horváth ja Kiss vs. Ungari (11146/11), mis jõustus lõplikult 29. aprillil 2013, on ikka veel lõpule viimata, mõnikord rohkem kui 15 aastat pärast nende tegemist;

1.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kiiresti terviklikul ja tõhusal viisil roma laste olukorraga hariduses, kasutades asjakohast lühi- ja pikaajalist poliitikat, mida toetab piisav ELi ja riiklik rahastamine; kordab oma üleskutset, et kõik liikmesriigid võtaksid vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning täidaksid oma ELi ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, tagamaks, et kõik lapsed, sealhulgas roma lapsed, saaksid kasu võrdsetest ja vabadest haridusvõimalustest ning saaksid kasutada oma õigust haridusele;

2.  mõistab hukka roma laste jätkuva segregatsiooni erikoolides ja tavaharidussüsteemides; toonitab, et mõnes liikmesriigis kasutatavaid standardseid psühholoogilisi teste ei tohiks kasutada selleks, et keelata või edasi lükata laste õppimist tavakoolis; nõuab kaitsemeetmete loomist selle tava vältimiseks;

3.  kutsub liikmesriike üles kaotama roma laste jätkuva segregatsiooni tava, rakendama põhjalikke segregatsiooni kaotamise strateegiaid, millel on selged eesmärgid ja piisavad vahendid ning selge ja ambitsioonikas ajakava, võtma kasutusele kaasavad õppemeetodid, tagama roma lastele täieliku juurdepääsu koolipõhisele tegevusele ning viima koolides läbi diskrimineerimisvastaseid kampaaniaid; rõhutab, et haridusreformid tuleks läbi viia tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas roma kogukondade, roma vanemate ja romade juhitud kodanikuühiskonna esindajatega ning õpetajatega;

4.  on seisukohal, et segregatsiooni ja diskrimineerimise kaotamine koolides peaks käima käsikäes sotsiaal-majanduslike meetmetega, mis kõrvaldavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning suurendavad roma kogukondade elatustaset, mis katkestaks põlvkondadevahelise vaesuse nõiaringi ja vähenenud õppimisvõimalused kodus;

5.  kutsub liikmesriike üles otsima uusi võimalusi roma laste kaasamiseks digiõppesse, sealhulgas tegema suuremaid investeeringuid digitaristu juurdepääsetavuse ja digikirjaoskuse parandamisse, et valmistada lapsi ette digiajastuks;

6.  kutsub liikmesriike üles toetama roma naiste ja tütarlaste haridust, pöörates erilist tähelepanu teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna tähtsusele ning koolist väljalangemise probleemi lahendamisele; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda soolise ebavõrdsusega ja tagada, et roma tüdrukuid ei jäetaks kaasamispoliitikast välja;

7.  tervitab komisjoni otsust algatada mitu rikkumismenetlust (Tšehhi Vabariik (2014), Slovakkia (2015) ja Ungari (2016)), kuna nõuetekohaselt ei ole rakendatud rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi, ning kaevata Slovakkia Euroopa Liidu Kohtusse ELi õiguse rikkumise eest, kuna ta ei ole tõhusalt lahendanud roma laste segregatsiooni probleemi hariduses; märgib siiski, et need rikkumismenetlused ei ole aidanud diskrimineerimise põhjuseid tõhusalt kõrvaldada ega ole olukorda parandanud, kuna liikmesriigid ei ole võtnud laiaulatuslikke meetmeid ega neid ka tõhusalt rakendanud;

8.  on kindlalt veendunud, et komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et tõkestada inimõiguste ja ELi põhiväärtuste rikkumisi, alustades sellest, et ELi vahendeid suunatakse tõhusalt mittediskrimineerivate tavade toetamisse liikmesriikides, sh hariduses; kordab seetõttu oma üleskutset luua varajase hoiatamise mehhanism romade olukorraga tegelemiseks ette nähtud ELi vahendite kuritarvitamise või väärkasutamise riskidest teatamiseks ning palub, et komisjon teavitaks regulaarselt üldsust oma järelevalve tõhususest ja konkreetsetest tulemustest;

9.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi struktuurse ja süsteemse diskrimineerimise kaotamiseks, sealhulgas hariduse valdkonnas, mis lisaks poliitilisele, sotsiaalsele, majanduslikule ja ajaloolisele mõõtmele toimib ka teatavate normide, rutiini, hoiakute ja käitumise kaudu, mis võivad olla rassistlikku laadi ning mis takistavad tõelise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste saavutamist;

10.  tuletab meelde, et roma laste osalemine alushariduses ja koolieelses hariduses avaldab positiivset mõju nende arengule ja hariduse omandamisele, inimväärse ja kvaliteetse töö saamisele, eluasemele juurdepääsule ja diskrimineerimisvabale elule, katkestades seeläbi marginaliseerumise ja ebasoodsas olukorras olemise tsükli; kutsub liikmesriike üles suurendama alushariduse, koolieelse hariduse ja kohustusliku hariduse taristu ning kvaliteetsete ja kaasavate teenuste olemasolu ja kättesaadavust;

11.  kutsub liikmesriike üles süstemaatiliselt jälgima koolist väljalangemise ohtu ja ebavõrdsust kõigi tasandite hariduse kättesaadavuses, et võimaldada õigeaegset sekkumist nii pedagoogilise abi ja individuaalse nõustamise teel kui ka laste ja nende vanemate klassivälise tegevuse kaudu; rõhutab, et roma vanemate sisuline kaasamine aitaks samuti laste koolist väljalangemise ohtu vähendada;

12.  mõistab hukka tõsiasja, et koolid, kus roma lapsed käivad, on sageli ebapiisava võimekusega, töötavad kahes vahetuses, asuvad eraldi, lagunenud hoonetes või konteinerites ja pakuvad normidele mittevastava kvaliteediga haridust, kusjuures roma lapsed on oma mitte-roma päritolu eakaaslastest eraldatud;

13.  kutsub liikmesriike üles investeerima õpetajate koolitusse, et suurendada nende suutlikkust pakkuda roma lastele asjakohast õpet, keskendudes eelkõige tundlikkusele roma kultuuri ja identiteedi suhtes, ning võtma kasutusele positiivseid strateegiaid, et edendada sallivust ning võidelda diskrimineeriva ja romavaenuliku käitumise vastu; kutsub liikmesriike üles eraldama rohkem rahalisi vahendeid kvaliteetsete abiõpetajate kasutamiseks;

14.  julgustab asjaomaseid liikmesriike kasutama tõhusalt rahalisi vahendeid, mis on tehtud kättesaadavaks erinevatest riiklikest ja ELi rahastamisvahenditest, sealhulgas Erasmus+, Euroopa Sotsiaalfond +, Euroopa Regionaalarengu Fond ning taaste- ja vastupidavusrahastu, et tugevdada haridustaristut ja -teenuseid, mis võimaldaks ka roma lastele juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele;

15.  kutsub komisjoni üles hindama roma kogukondade asustatud piirkondi mõjutavat keskkonnaalast diskrimineerimist ning käsitlema ebasoodsate keskkonnatingimuste võimalikku mõju roma laste hariduse kvaliteedile ja heaolule;

16.  juhib tähelepanu sellele, et üks viis võidelda stereotüüpide ja romavaenulike hoiakute vastu on harida üldsust romade ajaloo, sealhulgas romade holokausti, tavade, kultuuri ja keele kohta, luues silla üksteise paremaks mõistmiseks ja parimate tavade vahetamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklik poliitika ja universaalteenused hariduse, tööhõive, tervishoiu, eluaseme, sotsiaalteenuste, transpordi, miinimumsissetuleku süsteemide ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide kavandamise valdkonnas jõuaksid romadeni, sealhulgas äärepoolsetes maapiirkondades elavate romadeni, ja hõlmaksid neid tõhusalt ja mittediskrimineerival viisil;

18.  palub liikmesriikidel tagada, et riiklike rassismivastaste tegevuskavade väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves tugineksid kõik meetmed usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele andmetele ning arvestaksid neid andmeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama selliste andmete kättesaadavust, mis käsitlevad roma laste osalemist hariduses ja koolituses, austades seejuures liikmesriikide õigusraamistikku ja selliste andmete tundlikku iseloomu(16);

19.  kutsub komisjoni üles käsitlema roma laste haridust oma hinnangus Euroopa haridusruumi visiooni raames 2025. aastaks, milles seatakse ulatuslikud Euroopa eesmärgid hariduse valdkonnas kõigile ELi liikmesriikidele, keskendutakse võrdsete võimaluste ja kaasatuse parandamisele hariduses ja koolituses ning toetatakse ELi kohustust edendada põhivabadusi, sallivust ja mittediskrimineerimist, sealhulgas hariduse kaudu;

20.  palub komisjonil jälgida ja hinnata tehtud edusamme, lihtsustada parimate tavade vahetamist ning pakkuda asjaomastele liikmesriikidele eksperditeadmisi, koordineerimist ja tehnilist tuge;

21.  on seisukohal, et süsteemne suutmatus võidelda diskrimineerimisega kujutab endast otsest ohtu õigusriigi põhimõtetele ja demokraatiale ning seetõttu tuleks seda käsitleda komisjoni iga-aastases õigusriigi aruandes, aga ka muude ELi meetmete kaudu, mis on pühendatud demokraatia ja õigusriigi kaitsmisele;

22.  tuletab meelde, et kui kohtuotsuseid ei täideta, tähendab see õigusriigi põhimõtte rikkumist; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks Euroopa Inimõiguste Kohtu ja liikmesriikide kohtute asjaomaste otsuste täitmist ning käivitaks õigusriigi tingimuslikkuse määruse(17) kohased meetmed, kui selline rakendamata jätmine mõjutab või võib tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) „Roma“ on üldmõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid roma päritolu inimesi, nagu romad, sintid, kaaled, mustlased, romanišid ja bojašid/rudarid; arvestades, et see termin hõlmab ka selliseid rühmi nagu aškalid, egiptlased, jenišid, domid, lomid, romid ja abdalid ning rändrahvad, sealhulgas traveller'id ja haldusnimetusega gens du voyage määratletud elanikkonnarühmad, samuti end mustlastena määratlevad inimesed, eiramata nende eripärasid. (2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (3) Kohtuasjad INFR(2015)2025, INFR(2014)2174 ja INFR(2015)2206. (4) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55. (5) ELT C 93, 19.3.2021, lk 1. (6) ELT C 385, 22.9.2021, lk 104. (7) ELT C 132, 14.4.2023, lk 29. (8) ELT C 161, 5.5.2023, lk 10. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0111. (10) ELT C 328, 6.9.2016, lk 4. (11) ELT C 474, 24.11.2021, lk 146. (12) ELT C 347, 9.9.2022, lk 15. (13) ELT C 449, 23.12.2020, lk 2. (14) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112. (15) https://fra.europa.eu/en/publication/2022/roma-survey-findings (16) „Guidelines on improving the collection and use of equality data“ (Suunised võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamiseks), mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ELi kõrgetasemeline töörühm, juuli 2018. Euroopa Kontrollikoda soovitas töötada välja sobivad meetodid, mille abil koguda asjakohaseid andmeid romade kaasamise kohta kõigis liikmesriikides. „Romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatused ja rahaline abi: viimasel kümnendil on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal vajatakse täiendavaid jõupingutusi“, eriaruanne nr 14/2016. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.