Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 19, 21, 153, 165, 168 ja 174,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 21, 24, 26, 34, 35, 41 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 1., 3., 10. ja 17. põhimõtet,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(1) (edaspidi „võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni taustal(2),

–  võttes arvesse Euroopa Autismiliidu (Autism-Europe) koostatud ja Euroopa Parlamendi poolt 9. mail 1996. aastal vastu võetud autistlike inimeste hartat(3),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“), mis jõustus ELis 21. jaanuaril 2011 pärast nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsust 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

–  võttes arvesse 7. septembri 2015. aasta kirjalikku deklaratsiooni autismi kohta, millele kirjutas alla parlamendi koosseisu enamus,

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni puuetega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemuste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2022. aasta resolutsiooni puuetega inimestele võrdsete õiguste tagamise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta järeldusi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) kohta, milles kutsutakse ELi 27 liikmesriiki üles tagama puuetega inimeste parem kaasamine ja nende õiguste austamine, eelkõige seoses vaba liikumise, tööhõive ja eluasemega,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 4. detsembri 2020. aasta resolutsiooni nr 2353 autistlike inimeste ja nende perekondade toetamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni järelevalveraamistikku puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) jaoks,

–  võttes arvesse 6. septembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart (COM(2023)0512),

–  võttes arvesse petitsiooni nr 0822/2022,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELis on ligikaudu 100 miljonit puuetega inimest, kellest 5 miljonit kuuluvad autismispektrisse, esindades enam kui ühte inimest 100‑st(7);

B.  arvestades, et kõigil autistlikel inimestel ei ole samu eriomadusi ning seetõttu peaks neil olema võimalik saada oma igapäevaelus ja ELi piires reisides parimat võimalikku toetust vastavalt oma vajadustele; arvestades, et märkimisväärne osa autistlikest inimestest, kellel puudub kaasuv intellektipuue, on võimelised iseseisvalt elama, kuid paljud teatavad, et hoolimata autismidiagnoosist on neil raskusi oma puude tunnustamisega, mis omakorda takistab neil juurdepääsu hädavajalikele tugiteenustele ja invaliidsushüvitistele, samal ajal kui teistel autistlikel inimestel on puue, mistõttu nad, sõltuvalt puude raskusastmest, vajavad kogu elu jooksul hooldust ja toetust;

C.  arvestades, et liikmesriikides võib laste ja täiskasvanute autismi diagnoosi saamine võtta mitu aastat ning seetõttu ei ole neil juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele inimesekesksetele sekkumis- ja tugiteenustele, mis põhinevad individuaalsetel vajadustel ja mida pakuvad koolitatud spetsialistid; arvestades, et praegu puuduvad ELis suunised tõenduspõhise ja õigustel põhineva sekkumise kohta autismi korral; arvestades, et Euroopas pakutakse perekondadele endiselt tõestamata ja potentsiaalselt kahjulikke ravimeetodeid ja sekkumisi, sealhulgas selgelt ebaseaduslikke menetlusi, mille käigus toimub laste tõsine füüsiline väärkohtlemine, nagu klistiir pleegitusainega, mis on enamikus liikmesriikides endiselt laialt levinud ja alareguleeritud ning mis tuleks keelata; arvestades, et hilinenud diagnoosimisel ja aladiagnoosimisel võivad olla tõsised tagajärjed, mis ulatuvad teenuse osutamisest keeldumisest varajase surmani;

D.  arvestades, et kõigil puuetega inimestel on kõigil elualadel teistega võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas; arvestades, et selline osalemine on äärmiselt oluline nende põhiõiguste kasutamiseks; arvestades, et neil on õigus eeldada, et nende panust ELi sotsiaalsesse, poliitilisse ja majanduslikku arengusse austatakse ja väärtustatakse; arvestades, et Euroopa Parlament on oma resolutsioonides korduvalt nõudnud, et liikmesriigid rakendaksid selles suunas asjakohast poliitikat(8);

E.  arvestades, et on üldiselt tunnistatud, et puuetega inimesed kogevad igapäevases elus jätkuvalt arvukalt tõkkeid ja diskrimineerimist, mis ei lase neil kasutada kohaldatavas ELi ja ÜRO õigusraamistikus sätestatud põhivabadusi ja -õigusi; arvestades, et need hõlmavad võrdset juurdepääsu haridusele ja kutseõppele, juurdepääsu tööturule, võrdseid võimalusi ja kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, juurdepääsu isiklikule abile, hääleõiguse tagamist ning kogukonda kaasamist;

F.  arvestades, et autistlikel inimestel on suurem oht langeda vaenukõne ja vaenukuritegude ohvriks ning nad kogevad vägivalda suurema tõenäosusega, kui puueteta inimesed; arvestades, et neil on suuremad tõkked õiguskaitsele juurdepääsul ja vägivallast teatamisel; arvestades, et paljudel autistlikel inimestel ei ole ikka veel õigust õigus- ja teovõimele ega vabadust teha ise oma otsuseid ja osaleda neid puudutavates küsimustes poliitika kujundamises; arvestades, et neil tuleb liiga sageli elada hoolekandeasutustes või koos oma peredega, kes puutuvad samuti kokku tohutu toetuse puudumise ja diskrimineerimisega, mis on tingitud nende suhetest puuetega inimestega; arvestades, et autistlikud inimesed ei saa kasutada oma reproduktiivõigusi ning autistlikud LGBTIQ+ kogukonna liikmed ja etnilised vähemused kogevad samuti täiendavat diskrimineerimist;

G.  arvestades, et autistlike inimeste juurdepääs tervishoiuteenustele on ebaühtlane, mistõttu nende füüsilised ja psühholoogilised tervishoiuvajadused jäävad rahuldamata, mis mõjutab negatiivselt nende eeldatavat eluiga;

H.  arvestades, et autistlikud tütarlapsed ja naised seisavad silmitsi mitut liiki diskrimineerimisega, sealhulgas takistustega juurdepääsul diagnoosimisele, haridusele ja tööhõivele;

I.  arvestades, et kavandatav diskrimineerimisvastane direktiiv(9), mis pakuks horisontaalse lähenemisviisi kaudu suuremat kaitset igasuguse diskrimineerimise eest, on nõukogus endiselt blokeeritud;

J.  märgib, et ebaproportsionaalselt palju autistlikke inimesi on töötud ja töötus võib mõjutada kuni 90 % neist(10);

K.  arvestades, et on hädavajalik välja töötada kaasavad koolitusprogrammid spetsialistidele kõigis ühiskonnasektorites, et edendada autismi paremat mõistmist, ennetada diskrimineerimist ning tagada juurdepääsetavus ja kaasatus;

L.  arvestades, et nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 20 hõlmab Euroopa kodaniku staatus õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil; arvestades, et puuetega inimeste puhul on see õigus kaitstud puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 18, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja 27 liikmesriiki ning millega tagatakse nende liikumisvabadus, vabadus valida elukoht ja õigus kodakondsusele teistega võrdsetel alustel;

M.  arvestades, et kuna liikmesriigid ei tunnusta vastastikku puudestaatust ja autismi diagnoosi, ei saa autistlikud inimesed ja nende perekonnad kasutada täielikult oma õigust ELis vabalt liikuda, kuna see asjaolu tekitab puuetega inimestele takistusi töö, õppimise või muul põhjusel teise liikmesriiki kolimisel ning takistab juurdepääsu toetusele; arvestades, et neid raskusi on rõhutatud viimastel aastatel esitatud petitsioonides, milles juhitakse eelkõige tähelepanu sellele, et liikmesriikide erinevused autismi diagnoosimisel ning riiklike puude hindamise süsteemide erinevad meetodid ja tulemused mõjutavad inimeste elusid ja eluvalikuid;

N.  arvestades, et petitsioonikomisjon sai hiljuti petitsiooni, milles nõutakse, et Euroopa puudega isiku kaart tagaks ka autismispektri häiretega inimeste kaitse;

O.  arvestades, et autistlikud inimesed jäävad suures osas kõrvale teadusuuringutest, sealhulgas neid otseselt puudutavatest akadeemilistest, kliinilistest ja meditsiinilistest uuringutest;

1.  tunneb muret raskuste pärast, millega autistlikud inimesed võivad kõigis liikmesriikides kokku puutuda oma seisundi tõendamisel, ning ebakindluse pärast, mis neid ELi piires reisides mõjutab, kuna kõigis ELi liikmesriikides ei tunnustata riigisiseseid puudega isiku kaarte ja puudub võrdne juurdepääs teatavatele erisoodustustele; taunib asjaolu, et arvestades, et ligikaudu 40 %‑l autistlikest inimestest ei ole seotud intellektipuuet, ning et on palju autistlikke ELi kodanikke, kellel ei ole puudetõendit, vaid üksnes arstlik diagnoos, mis on suur probleem reisimisel või üle ELi piiride liikumisel, kuna nad ei suuda oma staatust tõendada ega taotleda vajalikku toetust;

2.  kutsub komisjoni üles ajakohastama ELi võrdse kohtlemise direktiivi ettepanekut, tuginedes Euroopa Parlamendi 2021. aasta märtsi resolutsioonis(11) esitatud seisukohale, mis võimaldaks liikmesriikidel võimalikult kiiresti liikuda edasi kogu ELi hõlmava eesmärgi poole kaotada diskrimineerimine kõigis eluvaldkondades; kutsub nõukogu eesistujariiki üles käsitlema diskrimineerimise vastast direktiivi esmatähtsana ja arutama seda kõrgeimal poliitilisel tasandil;

3.  tuletab meelde, et vastavalt puuetega inimeste õiguste strateegiale aastateks 2021–2030 on oluline omada avalikke andmeid, mis on liigendatud soo, vanuse ning puude liigi, sealhulgas autismi alusel, et parandada autistlikele inimestele suunatud avalikku poliitikat ja muuta see mõjusamaks; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles rahastama ja rakendama kõigis liikmesriikides autismi levimuse uuringuid;

4.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama laste ja täiskasvanute juurdepääsu autismi diagnoosile, keskendudes riskirühma kuuluvatele isikutele, ning rõhutab vajadust lihtsustada ja kiirendada arstitõendite väljastamist; rõhutab, et autismidiagnoos peaks võimaldama puude tunnustamist, sealhulgas intellektipuudeta autistlikele inimestele, et tagada kõigis eluvaldkondades võrdne juurdepääs õigustele ja teenustele;

5.  väljendab heameelt selle üle, et hiljuti avaldati komisjoni ettepanek luua 2023. aasta lõpuks Euroopa puudega isiku kaart, mis oleks kõigis liikmesriikides tunnustatud ja mida saaks kõigis eluvaldkondades järjepidevalt rakendada, sealhulgas seoses teenuste ja toega; rõhutab, kui oluline on kehtestada kaardi saamiseks lihtne ja üldiselt juurdepääsetav protsess ning tunnistab, et digitaalne vorming võimaldaks kontrollida kaardi kehtivust;

6.  rõhutab Euroopa puudega isiku kaardi kasulikkust nähtamatu puudega inimeste, näiteks autismi puhul; rõhutab, et on äärmiselt oluline, et selle kaardi kohaldamisala hõlmaks kõiki olukordi, kus eraettevõtjad või riigiasutused pakuvad puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist, ning et see kaart tagaks nende inimeste vaba liikumise õiguse kogu ELis ning hõlbustaks kaardiomanike puudestaatuse vastastikust tunnustamist; nõuab autismi lisamist nende liikmesriikide riiklikesse puuetega inimeste võrku, kus seda ei ole loetletud, ning julgustab liikmesriike olema kaardiomanike õiguste ulatuse osas ambitsioonikad; ergutab lisaks komisjoni tagama, et kõik liikmesriigid tagaksid nõuetekohase rakendamise siduvate õigusaktide abil;

7.  nõuab, et võetaks vastu puuetega inimeste Euroopa õiguslik staatus, mis võimaldaks kõigis liikmesriikides vastastikust tunnustamist ja aktsepteerimis, võttes arvesse autismi eripära ning tagades kõigi autistlike inimeste kaitse ja kaasamise;

8.  rõhutab, kui oluline on eraldada ELi rahalisi vahendeid autistlike inimeste, eelkõige naiste ja tütarlaste diskrimineerimise vastasele poliitikale;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama süvendada arusaamist autismist ning osalema aktiivselt kampaaniates, mis hõlmavad autismiga inimesi ja neid esindavaid organisatsioone, et julgustada nende täielikku kaasamist ja osalemist;

10.  kutsub liikmesriike üles arendama juurdepääsu mõistlikele abinõudele tervishoiu ja diagnoosimise kõigis valdkondades, et tagada autistlikele inimestele võrdne juurdepääs nii füüsilisele kui ka psühholoogilisele tervishoiule; rõhutab vajadust arendada infrastruktuur, mis on kohandatud autismiga inimeste vastuvõtmiseks haiglates, raudteejaamades, lennujaamades ja ühistranspordis, st luua autismiga kohandatud ruume, nagu nn vaiksed toad ja pakkuda autismiga inimestele abi liikmesriikide vahel reisides;

11.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles volitama Euroopa juurdepääsetavuse ressursikeskust AccessibleEU tuvastama ja kõrvaldama tõkked, mis takistavad autismiga inimeste juurdepääsu puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 9, et edendada paindlike kohanduste pakkumist ja leida mõistlikud lahendused nende individuaalsetele vajadustele, võttes vastu spetsiaalsed suunised sektorite kaupa, ning kõrvaldada lüngad kehtivates õigusaktides, et autistlike inimeste vajadusi võetaks arvesse;

12.  tunneb muret autistlike inimeste, eelkõige naiste töötuse kõrge määra pärast võrreldes teiste ELi rühmadega; kutsub liikmesriike üles edendama ja tagama autistlike inimeste tööturul osalemise seadusandlikku ja poliitilist raamistikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama sotsiaalseid ettevõtteid, mis tegelevad puuetega inimeste tööhõivega; soovitab liikmesriikidel kohandada töökohti ja võtta meetmeid, et edendada töötervishoidu ja tööohutust; nõuab, et EL ja liikmesriigid jõustaksid suunised mõistlike abinõude võtmiseks autistlike inimeste töökohal ja aitaksid edendada nende karjääri; palub komisjonil pöörata tulevases ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus erilist tähelepanu autistlikele töötajatele ning seada ambitsioonikad eesmärgid;

13.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid täielikult tööalase võrdõiguslikkuse direktiivi ja tagaksid, et sellised meetmed nagu positiivsed värbamisprogrammid ja kvoodid tooksid kaasa käegakatsutavaid töövõimalusi, kus edendatakse kaasavat töökeskkonda;

14.  kutsub liikmesriike üles edendama autismi valdkonna spetsialistide koolitamist kõigis ühiskonnasektorites, nagu haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, transpordi- ja õigussektor, lisades autistlike inimeste, nende perekondade ja esindusorganisatsioonide aktiivsel osalusel oma vastavatesse õppekavadesse autismiteemalise koolituse;

15.  tuletab meelde, et autistlikel inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel osaleda kõigil haridustasemetel ja -vormidel, sealhulgas alushariduses; rõhutab vajadust edendada juurdepääsu universaalsele, kvaliteetsele, taskukohasele ja kaasavale haridusele ning pakkuda autistlikele inimestele hariduse valdkonnas individuaalset ja pidevat isiklikku abi ja toetust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma majutust ja kättesaadavaid õppematerjale, nagu on sätestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 24 ning toetama kaasavate koolide arendamist, millest võib saada kogu ELis kaasava ja uuendusliku õpetamise ja õppimise viitepunkt, ning jälgida autismispektriga õpilaste juurdepääsu haridusele, põhi- ja keskharidusele, kutseõppele ja tööhõivele;

16.  tunnistab spordi väärtust autistlike laste kasvu ja arengu jaoks ning kutsub liikmesriike üles vähendama takistusi, millega autistlikud inimesed vaba aja veetmise, spordi ja kultuuriga tegelemisel kokku puutuvad, ning edendama laialdasemat osalemist kehalises tegevuses;

17.  rõhutab, kui oluline on, et autismialastes teadusuuringutes järgitaks tugevaid eetikastandardeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teadusuuringuid, mis tehakse koostöös autismi põdevate inimeste ja nende peredega, et parandada nende elukvaliteeti; rõhutab vajadust heade tavade struktureeritud vahetamise järele liikmesriikide vahel, et süvendada teadmisi autismi kohta ja mõista paremini autismiga inimeste vajadusi kogu Euroopa Liidus;

18.  kutsub liikmesriike üles reformima eestkostesüsteeme, et võimaldada autistlikel inimestel teostada oma õigusvõimet, andes neile juurdepääsu toetatud otsustussüsteemidele, tagades neile samal ajal asjakohased kaitsemeetmed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma autismiga inimestele mõjuvõimu ja tagama neile täieliku juurdepääsu õigussüsteemile ning võimaldama neil osaleda poliitilises ja avalikus elus;

19.  rõhutab, kui oluline on lisada ELi vahendite eraldamisel element, mis on ette nähtud diskrimineerimisvastasele poliitikale autistlike inimeste, eelkõige naiste ja tütarlaste osas, kes seisavad silmitsi eriti kõrge vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vägivalla määraga, ning rõhutab, et sundsteriliseerimist tuleb käsitleda kriminaalkuriteona Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel, mis käsitleb naiste ja laste seksuaalset ärakasutamist; nõuab, et ELi institutsioonid tagaksid, et 8. märtsi 2022. aasta ettepanek võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemise kohta (COM(2022)0105) hõlmaks sundsteriliseerimist kuriteona sama artikli alusel; väljendab heameelt nõukogu 2023. aasta juuni otsuse üle Istanbuli konventsiooni sõlmimise kohta, millega luuakse terviklik ja mitmetahuline õigusraamistik naiste kaitsmiseks vägivalla kõigi vormide eest(12);

20.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid aktiivselt muude läbipõimunud diskrimineerimise vormidega, mida kogevad autistlikud inimesed, eelkõige need, kes kuuluvad vähekaitstud rühmadesse; kutsub neid ja komisjoni üles võtma vastu valdkonnaüleseid riiklikke strateegiaid, et tagada piisav sihtotstarbeline rahastamine nende tulemuslikuks rakendamiseks;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (2) ELT C 474, 24.11.2021, lk 48. (3) EÜT C 152, 27.5.1996, lk 87. (4) ELT C 362, 8.9.2021, lk 8. (5) ELT C 132, 24.3.2022, lk 129. (6) ELT C 177, 17.5.2023, lk 13. (7) Maailma Terviseorganisatsiooni teabeleht autismi kohta on kättesaadav aadressil: https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/autism-spectrum-disorders. (8) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2022. aasta resolutsioon puuetega inimestele võrdsete õiguste tagamise kohta (ELT C 177, 17.5.2023, lk 30). (9) 2. juuli 2008. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426). (10) Edasiminekut puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 alal saab vaadata järgmisel aadressil. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=1484&furtherNews=yes&newsId=10274. (11) Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni taustal (ELT C 474, 24.11.2021, lk 48). (12) Nõukogu 1. juuni 2023. aasta otsus (EL) 2023/1075, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega (ELT L 43 I, 2.6.2023, lk 1).