Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2019. aasta ühisteatist „EL ja Kesk‑Aasia: uued võimalused tugevama partnerluse loomiseks“ (JOIN(2019)0009),

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2019. aasta järeldusi uue ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Usbekistani Vabariigi vahel 24. jaanuaril 2011 sõlmitud ja 2017. aasta veebruaris uuendatud vastastikuse mõistmise memorandumit koostöö kohta energeetika valdkonnas,

–  võttes arvesse 28. novembril 2019. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu ühisprogrammi „Kesk‑Aasia õigusriigi programm“ (2020–2023),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „The Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse ühistele probleemidele lahenduste leidmisele keskendunud, 17. novembril 2022 Samarkandis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 18. kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Kesk‑Aasia riigipeade ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ühist pressiteadet, mis avaldati pärast 27. oktoobril 2022 Astanas toimunud esimest piirkondlikku kõrgetasemelist kohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 4. juuli 2022. aasta avaldust viimaste arengute kohta Usbekistanis,

–  võttes arvesse Usbekistani Vabariigi presidendi Shavkat Mirziyoyevi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli 28. oktoobri 2022. aasta ühist pressiavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(1),

–  võttes arvesse ELi-Usbekistani partnerlus- ja koostöölepingu justiits-, sise- ja inimõigusküsimuste ning nendega seonduvate küsimuste allkomitee 18. kohtumist 29. märtsil 2022,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 15. märtsi 2023. aasta avaldust Taškendis,

–  võttes arvesse ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 1. märtsi 2022. aasta lõppjäreldusi Usbekistani kuuenda perioodilise aruande kohta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee 2022. aasta veebruari lõppjäreldusi Usbekistani kolmanda perioodilise aruande kohta ning ÜRO lapse õiguste komitee 2022. aasta septembri lõppjäreldusi Usbekistani viienda perioodilise aruande kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 1. mai 2020. aasta lõppjäreldusi Usbekistani viienda perioodilise aruande kohta seoses kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga,

–  võttes arvesse ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse eriraportööri 25. veebruari 2022. aasta aruannet pärast 29. novembrist kuni 7. detsembrini 2021 toimunud ametlikku visiiti Usbekistani,

–  võttes arvesse Usbekistani riiklikku äärmusluse ja terrorismi vastu võitlemise strateegiat aastateks 2021–2026,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) valimisvaatlusmissiooni 22. aprilli 2022. aasta lõpparuannet 24. oktoobri 2021. aasta presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Usbekistani Vabariiki lähetatud OSCE/ODIHRi piiratud referendumivaatlusmissiooni esialgseid leide ja järeldusi sisaldavat kirja, mis avaldati 1. mail 2023,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Usbekistani vahelist uut ulatuslikku lepingut(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Usbekistani kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0227/2023),

A.  arvestades, et Usbekistanil on keskne roll Kesk‑Aasias, mis on ELile strateegilist huvi pakkuv piirkond seoses julgeoleku, ühenduvuse, energiavarustuse mitmekesistamise, konfliktide lahendamise ja mitmepoolse reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kaitsmisega;

B.  arvestades, et läbirääkimised Euroopa Liidu ja Usbekistani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle, millega ajakohastatakse 1999. aastal allkirjastatud kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut, algasid ametlikult 23. novembril 2018 ja viidi edukalt lõpule 6. juulil 2022; arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

C.  arvestades, et Usbekistani valitsus on teinud jõupingutusi majanduskasvu ja keskkonnakaitse tasakaalustamiseks; arvestades, et teatatud keskkonnaprobleemide hulka kuuluvad mulla degradeerumine, pinnase sooldumine, vee kvaliteedi halvenemine ja vee erosioon;

D.  arvestades, et EL on eraldanud Usbekistanile seitse aastat kestva mitmeaastase sihtprogrammi (2021–2027) esimeseks neljaks aastaks (2021–2024) 76 miljonit eurot, millele lisandub 7 miljonit eurot inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks;

E.  arvestades, et Kesk‑Aasia seisab silmitsi maailma ühe kõige rängema veekriisiga, mis on tõsiselt piiranud kestliku arengu eesmärkide saavutamist piirkonnas; arvestades, et ainult pisut üle poolel Usbekistani elanikkonnast on juurdepääs puhtale joogiveele, kusjuures maapiirkondades on veega kindlustatus oluliselt halvem kui linnapiirkondades; arvestades, et põllumajandus, eelkõige intensiivne puuvillatööstus tarbib üle 90 % Usbekistani veest; arvestades, et vooluhulk Sõrdarja ja Amudarja jõgedes, kust pärineb suur osa Usbekistani veevarustusest, väheneb 2050. aastaks eeldatavasti kuni 15 %;

F.  arvestades, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ning selle katastroofilist põllumajanduspoliitikat ja ühtset veemajandussüsteemi on veealased vaidlused tugevalt mõjutanud Kesk‑Aasia piirkonna julgeolekut ja stabiilsust; märgib, et kliimamuutused Kesk‑Aasias on mõjutanud veeressursse ja intensiivne inimtegevus põhjustanud vee liigkasutuse; arvestades, et piirkonna kuues riigis nõukogude režiimi ajal alanud ja tänapäeval suures osas jätkuv halb ja vastutustundetu veemajandus ning puuvillapõldude niisutamisest tingitud suuremate jõgede reostumine on viinud Araali mere ja paljude selle alamvesikondade peaaegu täieliku kadumiseni ning tekitanud piirkonna vähekaitstud elanikkonnale katastroofilisi tervise-, ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme; arvestades, et sagedased veekonfliktid ja poliitiline ebastabiilsus on takistanud piiriüleste jõgede ühtset planeerimist ja tõhusat veejaotust, mis on kaasa toonud piirkonna veevarude ebatõhusa kasutamise ja tarbimise;

G.  arvestades, et EL on eraldanud Euroopa rohelise kokkuleppe raames üle 5,2 miljoni euro Araali mere piirkonna inimeste turvalisuse tagamiseks mõeldud ÜRO mitme partneriga usaldusfondile; arvestades, et EL on võtnud kohustuse istutada koostöös Usbekistani valitsusega 2022. aastal üle 27 000 puu, et püüda taastada Aralkumi kõrbe alust pinnast;

H.  arvestades, et Karakalpakkia Vabariigis puhkesid 1. juulil 2022 meeleavaldused pärast seda, kui avaldati Usbekistani põhiseaduse kavandatud muudatused, millega oleks Usbekistanis kaotatud Karakalpakkia suveräänse vabariigi staatus ja lahkulöömise õigus; arvestades, et sellele järgnenud ametivõimude poolse mahasurumise käigus tapeti vähemalt 21 inimest ja sai vigastada üle 270 inimese, kusjuures mõned kinnipeetud teatasid, et neid piinati ja väärkoheldi; arvestades, et inimõiguste rühmad ja aktivistid teatasid, et julgeolekujõud kasutasid valdavalt rahumeelsete meeleavaldajate laiali ajamiseks õigustamatut surmavat jõudu ja muid ülemääraseid meetmeid; arvestades, et kinni peeti 516 inimest, sealhulgas ajakirjanikud, ja mõnda neist hoiti meeleavaldustele järgnenud nädalate jooksul isolatsioonis; arvestades, et 13. jaanuaril 2023 mõisteti rahutustes osalemise eest süüdi 22 inimest ja rahutuste juhtimises süüdistatavale advokaadile Dauletmurat Tajimuratovile määrati 16‑aastane vanglakaristus; arvestades, et 17. märtsil 2023 lõppes teine kohtuprotsess veel 39 isiku üle, keda süüdistati meeleavaldustel osalemises, pikkade, kuni 11 aasta pikkuste vanglakaristuste määramisega;

I.  arvestades, et Usbekistani valitsus väidab avalikult, et Usbekistanis tegutseb praegu üle 10 000 kodanikuühiskonna organisatsiooni, samas kui kodanikuõiguste rühmad ütlevad, et enamik neist organisatsioonidest on tegelikult valitsuse organiseeritud valitsusvälised organisatsioonid;

J.  arvestades, et president Shavkat Mirziyoyevi juhtimisel läbi viidud majanduslike ja poliitiliste reformide tulemusel on olukord riigis järk-järgult paranenud, kuid siiski on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige mis puudutab kriminaalkoodeksi lubatud läbivaatamist ja uut valitsusväliste organisatsioonide seadustikku; arvestades, et Usbekistan on Freedom House’i 2023. aasta aruandes vabaduse kohta maailmas ja 2022. aasta internetivabaduse aruandes liigitatud mittevabaks riigiks ning asub Piirideta Reporterite 2023. aasta ajakirjandusvabaduse indeksi järgi 180 riigi seas 137. kohal, võrreldes 2022. aasta 133. kohaga; arvestades, et Usbekistan oli Transparency Internationali 2022. aasta korruptsioonitaju indeksi järgi 180 riigi seas 126. kohal;

K.  arvestades, et OSCE märkis, et 2021. aasta presidendivalimistel puudus tõeline konkurents ning sisuline koostöö kandidaatide vahel ja sisuline dialoog kodanikega ning täheldas olulisi menetluseeskirjade rikkumisi;

L.  arvestades, et senat Oliy Majlis määras põhiseadusreformide referendumi kuupäevaks 30. aprilli 2023 pärast 2022. aasta Karakalpakkia kriisist tingitud edasilükkamist; arvestades, et rahvahääletusel esitatud muudatusettepanekud mõjutavad umbes kahte kolmandikku põhiseadusest; arvestades, et muudatusettepanekud hõlmavad sätet, mis võimaldaks presidendil jääda ametisse veel kaheks seitsmeaastaseks ametiajaks; arvestades, et keskvalimiskomisjoni andmetel oli referendumil osalemise määr 84,5 % ja 90,2 % rahvahääletusel osalenutest hääletas uue põhiseaduse poolt;

M.  arvestades, et OSCE/ODIHRi piiratud referendumivaatlusmissioon jõudis oma esialgsetes leidudes ja järeldustes järeldusele, et rahvahääletus oli viimastel aastatel rakendatud ulatuslikemate reformide jätk, ent toimus keskkonnas, kus puudub tõeline poliitiline pluralism ja konkurents, ning et vaja on stimuleerida alternatiivseid vaateid, pakkuda võimalusi sõltumatule kodanikuühiskonnale ja austada põhivabadusi, mida jätkuvalt piiratakse; arvestades, et OSCE/ODIHRi esialgseid leide ja järeldusi sisaldavas kirjas märgiti, et vaatlejad täheldasid haldusressursside laialdast väärkasutamist;

N.  arvestades, et Hiina kasvava mõju tõttu piirkonnas on Usbekistan ja Hiina viimastel aastatel oma majanduskoostööd laiendanud; arvestades, et Hiina-Kõrgõzstani-Usbekistani raudteeprojekt avaks Usbekistanile värava Lõuna‑Aasiasse ja ühendaks need kaks piirkonda, vältides samas Talibani kontrolli all olevat Afganistani, kuid oleks ka algatuse „Üks vöönd, üks tee“ keskne osa;

O.  arvestades, et Usbekistanis teatatakse jätkuvalt märkimisväärsetest inimõigustega seotud probleemidest, sealhulgas piinamisest või julmadest, ebainimlikest või alandavatest karistustest, hoolimata sellest, et need on seadusega keelatud; arvestades, et muude teatatud inimõigustealaste probleemide hulka kuuluvad meelevaldsed vahistamised või kinnipidamised, poliitvangide vahistamine ja vangistamine, kohtusüsteemi sõltumatusega seotud probleemid, korruptsioon, kogunemis-, meedia- ja sõnavabaduse piiramine, sealhulgas internetis; arvestades, et laimamine ja solvamine, sealhulgas presidendi solvamine, on endiselt kriminaalkuriteod, hoolimata president Shavkat Mirziyoyevi 2020. aastal antud lubadusest mõlemad süüteod dekriminaliseerida; arvestades, et blogija Sobirjon Babaniyazovile mõisteti kolmeaastane vanglakaristus presidendi solvamise eest internetis;

P.  arvestades, et Usbekistan on viimastel aastatel vangistanud üha enam ajakirjanikke ja blogijaid, sealhulgas sõltumatu blogija, uuriv ajakirjanik ja aktivist Otabek Sattoriy, kes kannab kuue aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust korruptsioonist teatamise eest; arvestades, et meelevaldse kinnipidamise ÜRO töörühma 2022. aasta novembri otsuses leiti, et Sattoriy kinnipidamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega; arvestades, et teiste ajakirjanike ja blogijate hulka, kes on süüdi mõistetud reportaažide või eneseväljenduse eest, kuuluvad 2021. aasta märtsis koduaresti pandud blogija Miraziz Bazarov, kellele esitati väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest süüdistus laimamises ja määrati selle eest kolmeaastane vabadusepiirang, 2021. aasta juunis vahistatud blogija Fazilkhoja Arifkhojayev, kes mõisteti seitsmeks aastaks ja kuueks kuuks vangi usuküsimuste taaspostitamise ja kommenteerimise eest sotsiaalmeedias, ning veebilehe Makan.uz asutaja Lolagul Kallykhanova, kes vahistati 2022. aasta juulis ja kellele määrati kaheksa-aastane vabadusepiirang väidetava osalemise eest Karakalpakkia protestides; arvestades, et valitsuse kritiseerija Valijon Kalonov, kes kutsus üles 2021. aasta presidendivalimisi boikoteerima, viibib Samarkandi piirkonna psühhiaatriahaiglas pärast kohtu otsust, et ta peab läbima kohustusliku psühhiaatrilise ravi;

Q.  arvestades, et 2020. aasta märtsis väljendas ÜRO inimõiguste komitee, kes jälgib kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti järgimist, muret seoses jätkuvate teadetega piinamisest ja väärkohtlemisest, sealhulgas seksuaalsest vägivallast ja vägistamistest vanglaametnike ja õiguskaitsetöötajate poolt vabadusest ilma jäetud isikute, sealhulgas poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel kinni peetud isikute suhtes;

R.  arvestades, et ÜRO piinamisvastane komitee teatas 2020. aasta jaanuaris, et piinamine ja väärkohtlemine, mida pannakse toime osalisriigi õiguskaitse-, uurimis- ja vanglaametnike poolt, nende algatusel ja nõusolekul, peamiselt eesmärgiga saada ülestunnistusi või teavet, mida annaks kasutada kriminaalmenetlustes, on jätkuvalt tavapärane; arvestades, et tänu president Shavkat Mirziyoyevi lubadusele tegeleda piinamise algpõhjustega riiklikes kinnipidamisasutustes on võetud mõningaid positiivseid meetmeid, näiteks on vastu võetud õigusaktid, mis sätestavad, et piinamise teel saadud tõendid ei ole kohtus vastuvõetavad; arvestades, et neid õiguslikke kaitsemeetmeid ei rakendata järjepidevalt ja ametiasutused tavaliselt ei uuri piinamisjuhtumeid nõuetekohaselt; arvestades, et kinnipeetavad hoiduvad sageli kättemaksu hirmus kaebust esitamast;

S.  arvestades, et ametivõimud kriminaliseerivad jätkuvalt moslemid, kes praktiseerivad oma usku väljaspool riigi kontrolli, esitades neile valesüüdistusi usuäärmusluse kohta; arvestades, et näiteks Bobirjon Tukhtamurodov mõisteti keelatud usuorganisatsiooni töös osalemise eest enam kui viieks aastaks vangi ning teised moslemid, sealhulgas Oybek Khamidov, Khasan Abdirakhimov ja Alimardon Sultonov vangistati äärmuslusega seotud kriminaalsüüdistuse alusel;

T.  arvestades, et Usbekistanis on endiselt pooleli töö, mis on seotud minevikus tehtud vigade heastamisega isikute suhtes, kes vangistati ebaseaduslikult ja nende õigusi rikkudes; arvestades, et kuigi Usbekistan on viimastel aastatel vabastanud kümneid endisi meelsusvange, ei ole ametivõimud võtnud meetmeid, et rehabiliteerida neid isikuid, kes on endiselt seaduse alusel kuritegudes süüdi mõistetud, ega ka selleks, et heastada kahju, mida neile on muu hulgas põhjustanud nende pikaajaline kinnipidamine, piinamine ja väärkohtlemine, mis paljudele osaks langes, eraldatus perekonnast ja sõpradest ning töökaotus;

U.  arvestades, et Usbekistan võttis 2021. aasta juulis vastu riikliku strateegia äärmusluse ja terrorismi vastu võitlemiseks aastateks 2021–2026; arvestades, et strateegia eesmärk on järgida mõjusat ja koordineeritud riiklikku poliitikat, et võidelda äärmusluse ja terrorismi vastu, tagada riiklik julgeolek ning kodanike õigused ja vabadused; arvestades, et Talibani võimuletulek Afganistanis on suurendanud Usbekistani muret terrorismi võimaliku ülekandumise pärast Afganistanist Kesk‑Aasia naaberriikidesse, eelkõige Islamiriigi Khorasani provintsi haru, Islami Džihaadi Ühenduse, Usbekistani Islamiliikumise, Katibat al‑Imam al‑Bukhari ja Jamaat Ansarullahi kaudu; arvestades, et Usbekistan osaleb jätkuvalt aktiivselt C5+1 diplomaatiaplatvormi töös ning sellega seotud terrorismi- ja vägivaldse ekstremismi vastases koostöös;

V.  arvestades, et Usbekistani Pere- ja Naisuurimusinstituudi hiljutise uuringu kohaselt on iga kolmas naine kogenud väärkohtlemist oma abikaasa ja iga neljas naine oma ämma poolt; arvestades, et kohtusse jõuab ainult 7 % perevägivalla juhtumitest; arvestades, et enamik perevägivalla ohvreid ei saa õigusabi, sest nad sõltuvad rahaliselt oma abikaasadest; arvestades, et perevägivalla ohvrid kannatavad ka ebapiisava erakorralise abi, ebapiisava varjupaikade arvu ja vihjeliinide alarahastamise, samuti koolitatud sotsiaaltöötajate ja psühholoogide puudumise tõttu; arvestades, et naiste tapmine abikaasa või teiste sugulaste poolt on perevägivalla karistamatuse tavaline tagajärg, kuigi ametlik statistika selle kohta puudub; arvestades, et lapsabielud on mõnes Usbekistani maapiirkonnas endiselt levinud ja kahjustavad naiste õigusi riigis, piirates nende haridus- ja töövõimalusi;

W.  arvestades, et Usbekistani karistusseadustiku artikkel 120 kohaselt on meestevaheline vastastikusel nõusolekul põhinev samasooline seksuaalsuhe kriminaalkuritegu, mille eest karistatakse kuni kolme aasta pikkuse vangistusega; arvestades, et see seadus ei riku mitte ainult geide ja biseksuaalsete meeste inimõigusi, vaid marginaliseerib ka laiemat LGBTIQ kogukonda, sest loob vaenuliku ja diskrimineeriva keskkonna, takistab nende juurdepääsu põhiõigustele ja -teenustele ning muudab keeruliseks vabalt ja avalikult elamise;

X.  arvestades, et Usbekistan kannatas 2022.–2023. aasta talvel tõsise ja enneolematu energiapuuduse all, mistõttu suur osa riigist oli ilma kütte ja elektrita ning kahanes inimeste usaldus riigihalduse vastu;

Y.  arvestades, et Euroopa Parlamendi väliskomisjon külastas Usbekistani 23.–24. veebruaril 2022; arvestades, et ELi‑Kasahstani, ELi‑Kõrgõzstani, ELi‑Usbekistani ja ELi‑Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalev Euroopa Parlamendi delegatsioon ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks loodud delegatsioon on Usbekistani regulaarselt külastanud;

Z.  arvestades, et Usbekistan lahkus 2018. aastal Venemaa juhitud Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist; arvestades, et alates Venemaa provotseerimata, põhjendamatu ja ebaseadusliku agressioonisõja alustamisest Ukraina vastu on Usbekistan võtnud neutraalse hoiaku ja kutsunud üles konflikti rahumeelselt lahendama; arvestades, et 17. märtsil 2022 teatas endine Usbekistani välisminister Abdulaziz Kamilov, et Usbekistan ei tunnusta Ukraina separatistlikke riike Donetskit ja Luhanskit;

ELi ja Usbekistani suhted

1.  peab kiiduväärseks läbirääkimiste lõpetamist ELi‑Usbekistani laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle, millega luuakse uus, kaasaegne ja ambitsioonikas raamistik kahepoolsete suhete süvendamiseks; kordab, et lepingus pannakse suurt rõhku ühistele väärtustele, demokraatiale ja õigusriigile, inimõigustele ja põhivabadustele ning kestlikule arengule; märgib, et sellega pannakse alus ka tõhustatud koostööle välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, sealhulgas sellistes küsimustes, nagu piirkondlik stabiilsus, digitaalne ühenduvus, rahvusvaheline koostöö ja konfliktide ennetamine; rõhutab, kui oluline on ELi ja Usbekistani tihedam koostöö, võttes eelkõige arvesse hiljutisi geopoliitilisi sündmusi, nagu Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu;

2.  nõuab vajalike õiguslike ja tehniliste menetluste kiiret lõpuleviimist ning laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamist, mis annaks parlamendile võimaluse kasutada lepingu ratifitseerimisega seotud õigusi; rõhutab, kui oluline on parlamendi tihe osalemine laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kõigi osade rakendamise järelevalves pärast lepingu jõustumist;

3.  võtab teadmiseks uue Usbekistani arengustrateegias aastateks 2022–2026 kavandatud ambitsioonikad reformid, mille eesmärk on saavutada riigis tõelised muutused sellistes valdkondades, nagu sotsiaal-majanduslik areng, tõhus haldus, sõltumatum kohtusüsteem ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine; peab kiiduväärseks korruptsiooni vastu võitlemise süsteemi parandamise meetmeid ning kutsub ametivõime üles jätkama ja tõhustama oma jõupingutusi selles valdkonnas, võttes arvesse Taškendis toimunud teise rahvusvahelisel korruptsioonivastasel foorumi järeldusi; nõuab, et reformikavasse lisataks tagatised usu- ja ajakirjandusvabaduse, sealhulgas vabale ja avatud internetile ja meediale juurdepääsu kohta; rõhutab, et põhiseadusreform annab võimaluse tugevdada õigusriiki ja anda reformidele kindel õiguslik alus; kutsub Usbekistani ametivõime üles seda protsessi jätkama, konsulteerides kodanike, kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga, tuginedes rahvusvahelistele normidele ja parimatele tavadele;

4.  võtab teadmiseks 30. aprillil 2023. aastal Usbekistanis toimunud põhiseaduse referendumi, millega kiideti heaks uus põhiseadus, mille eesmärk on teha riigi õigusraamistikus olulisi muudatusi; on siiski mures sätete pärast, mis võimaldavad presidendil oma ametiaega pikendada; peab kahetsusväärseks, et valitsus muutis ametiaja piire läbipaistmatul ja mittedemokraatlikul viisil, ning nõuab tungivalt, et valitsus järgiks demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid; rõhutab, et Usbekistani demokratiseerimisprotsessi tuleks kiirendada;

5.  peab kiiduväärseks, et OSCE/ODIHR lähetas 28. märtsil 2023 piiratud referendumivaatlusmissiooni, et hinnata referendumi läbiviimist; kutsub Usbekistani ametivõime üles tähelepanelikult tutvuma piiratud referendumivaatlusmissiooni leidude ja järeldustega ning rakendama ODIHRi 2021. aasta valimiste vaatlusmissiooni lõpparuandes esitatud soovitused, sealhulgas vaatama läbi erakondade registreerimise õiguslikud ja haldusnõuded, ühtlasi kehtestama selge piiri riigi ja erakonna vahel ning nägema ette mõjusad sanktsioonid haldusressursside väärkasutamise eest; kutsub ametivõime üles täiendavalt reformima valimiste õigusraamistikku, et võimaldada kõigil demokraatlikel kandidaatidel tulevastel valimistel osaleda ja luua tõeline pluralistlik poliitiline keskkond;

Piirkondlik koostöö, rahvusvahelised suhted ja ülemaailmsed probleemid

6.  on seisukohal, et Kesk‑Aasia on julgeoleku, ühenduvuse, energiavarustuse mitmekesistamise, konfliktide lahendamise ja reeglitel põhineva mitmepoolse rahvusvahelise korra kaitse seisukohast ELi jaoks strateegilist huvi pakkuv piirkond; märgib, et Usbekistanil on ainulaadne positsioon stimuleerida piirkondlikku koostööd, mis aitaks Kesk‑Aasial muutuda vastupidavamaks, jõukamaks ja tihedamalt seotud majanduslikuks ja poliitiliseks ruumiks; peab kiiduväärseks Usbekistani osalemist C5+ 1 platvormi töös; innustab ELi intensiivistama poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast koostööd Kesk‑Aasiaga vastavalt selle geostrateegilisele tähtsusele, pidades seejuures tähtsaks selliseid ELi välistegevuse aluseks olevaid väärtusi, nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik;

7.  rõhutab vastastikku kasuliku koostöö suurt potentsiaali kestliku ja digitaalse ühenduvuse valdkonnas, eelkõige algatuse „Global Gateway“ kaudu energia, vee ja julgeoleku valdkonnas, aga ka mitmetahulise lähenemisviisi kaudu, et mitmekesistada kaubateid, edendada suuremaid erainvesteeringuid, koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, tervishoidu, tööstuslikku tootmist ja suutlikkuse suurendamist, pakkuda töökoolitust ja haridust ning soodustada inimestevahelisi kontakte; rõhutab sellega seoses, kui olulised on ELi koostöö- ja dialoogiprogrammid, nagu Kesk-Aasia piirihaldusprogramm, Kesk‑Aasia uimastitevastase võitluse tegevusprogramm ja Kesk‑Aasia õiguskaitseprogramm, millel on oluline roll nendes poliitikavaldkondades tehtavas koostöös;

8.  on seisukohal, et ELi 2019. aasta Kesk‑Aasia strateegiat tuleb täiendavalt ajakohastada, et võtta arvesse mitme hiljutise geopoliitilise kriisi tagajärgi, sealhulgas Venemaa ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu, Talibani võimuletulekut Afganistanis, Hiina ülemaailmseid ambitsioone ja poliitilisi muutusi naaberriikides;

9.  tunnistab, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja selle tagajärgedega kaasnevad Usbekistanile ja teistele Kesk‑Aasia riikidele, kes on traditsiooniliselt hoidnud tihedaid suhteid Venemaaga, nii probleemid kui ka võimalused; peab kahetsusväärseks, et Usbekistan ei ole hukka mõistnud Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse ning innustab ametivõime seda kooskõlas rahvusvahelise üldsusega selgelt tegema; peab kiiduväärseks endise välisministri Kamilovi 17. märtsi 2022. aasta avaldust, milles ta nõuab Ukrainas vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist ning Ukraina iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tunnustamist; märgib samal ajal, et Usbekistani ametivõimud ei ole tunnustanud Donetski ja Luhanski vabariikide iseseisvust; peab taunimisväärseks, et Usbekistan jäi ÜRO Peaassamblee Ukrainat käsitlevate resolutsioonide üle hääletamisel erapooletuks, eelkõige 2. märtsi 2022. aasta, 24. märtsi 2022. aasta ja 23. veebruari 2023. aasta resolutsiooni puhul, milles nõutakse Venemaa rünnaku lõpetamist ja vägede viivitamatut Ukrainast väljaviimist; peab kahetsusväärseks, et Usbekistan oli 7. aprillil 2022 vastu Venemaa väljaheitmisele ÜRO Inimõiguste Nõukogust; peab kahetsusväärseks Usbekistani presidendi osalemist 9. mail 2023. aastal Moskvas toimunud võidupüha paraadil;

10.  võtab teadmiseks Usbekistani poliitilise juhtkonna lubaduse mitte lubada Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmist ning väljendab lootust, et sellest kohustusest peetakse kinni; kutsub komisjoni üles tagama, et Venemaa vastu suunatud 11. sanktsioonipaketis käsitletaks sanktsioonidest Kesk‑Aasia kaudu kõrvalehoidmist, kuna selle piirkonna riikide ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kaubanduse mahu järsk kasv alates eelmisest aastast annab tunnistust, et piirkond võib Venemaa ja Valgevene jaoks olla nende kaupade ja tehnoloogiate ümberlaadimispunkt, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid; nõuab, et ELi teeks selles küsimuses ametivõimudega tihedat koostööd;

11.  peab kiiduväärseks, et Usbekistani valitsus ja rahvas on suurendanud Ukrainale toidu- ja arstiabi andmist ning kutsub neid üles jätkama Ukrainale abi andmist seoses Venemaa agressioonisõjaga; peab Venemaal sõjaväeteenistusse võtmist ja põhivabaduste pärssimist silmas pidades kiiduväärseks Usbekistani positiivset algatust võtta vastu suur hulk Venemaa kodanikke, kes põgenevad Venemaalt poliitilistel põhjustel; peab kiiduväärseks Moskvas asuva Usbekistani saatkonna avaldust, mis tehti vastusena mõningatele Venemaal elavatele Usbekistani kodanikele suunatud üleskutsele ühineda Venemaa jätkuva provotseerimata sissetungiga Ukrainasse, ja milles teatati, et igasugust osalemist sõjalises tegevuses välisriikide territooriumil peetakse palgasõdurite tegevuseks;

12.  tunnustab Usbekistani välispoliitilisi põhimõtteid, milleks on sõjalistest liitudest hoidumine, keeldumine vägede paigutamisest väljapoole oma riigi territooriumi või välisriikide sõjaväebaaside vastuvõtmisest ning mittesekkumine välisriikide siseasjadesse; tunnustab Usbekistani rolli mitmepoolsetel platvormidel, sealhulgas olulisi algatusi ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, et tegeleda tänapäevaste piirkondlike ja ülemaailmsete küsimustega;

13.  peab kiiduväärseks Usbekistani äärmusluse ja terrorismi vastu võitlemise riiklikku strateegiat 2021–2026 ning nõuab, et ELi ja liikmesriigid uuriksid võimalusi tihedamaks terrorismivastaseks koostööks, eelkõige selleks, et vältida terrorismi ülekandumist Afganistanist laiemasse piirkonda;

14.  tunnistab, et praeguses geopoliitilises ja julgeolekualases kliimas esineb piirkondlikus koostöös tõsiseid probleeme, eelkõige seoses Afganistani Talibani valitsuse ülemaailmse mittetunnustamisega ning rahvusvaheliste sanktsioonide mõjuga majanduskavadele ja ühenduvusalgatustele;

15.  võtab teadmiseks Usbekistani pikaajalised ja tihedad suhted Afganistaniga, mis on jätkunud pärast Talibani võimuletulekut; tunnustab Usbekistani jõupingutusi leevendada Afganistanis valitsevat tõsist humanitaarkriisi elektri tarnimise ja humanitaarabi andmisega eelkõige Afganistani naistele ja tütarlastele ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti piirkondliku humanitaarabi logistikakeskuse loomisega Usbekistani-Afganistani piiri lähedal Termizes 2021. aasta oktoobris;

16.  kutsub Usbekistani üles kasutama konstruktiivselt ära oma kontakte Talibaniga, et nõuda naiste ja tütarlaste õiguste ja inimlikkuse austamist ning nõuda üldisemalt kõigi afgaanide, sealhulgas vähemuste ja puuetega inimeste inimõiguste ja põhivabaduste austamist, mis on Afganistaniga tihedama rahvusvahelise koostöö tegemise olulised tingimused, sealhulgas ühenduvuse kaudu inimõiguste toetamiseks ning piirkondliku radikaliseerumise ja konfliktidest tingitud rände tagajärgede ennetamiseks; kordab, et mõistab teravalt hukka Talibani otsused keelata naistel ja tütarlastel kesk- ja ülikoolihariduse omandamine ning keelata naiste töölevõtmine valitsusvälistesse organisatsioonidesse ja ÜROsse; peab taunimisväärseks, et puuetega inimesi diskrimineeritakse jätkuvalt, nende juurdepääs teenustele on piiratud ning puudub õiguslik või institutsiooniline raamistik, mis tagaks nende põhiõiguste austamise Afganistanis;

17.  avaldab Usbekistanile tunnustust Afganistani pagulaste vastuvõtmise eest ja alates 2019. aastast toimuvate iga-aastaste rahvusvaheliste Afganistani-teemaliste kohtumiste eest, millel on osalenud mitmesuguseid osalejaid ning mis on andnud võimaluse pidada konstruktiivseid arutelusid piirkondliku stabiilsuse üle; märgib siiski, et Usbekistan ei ole allkirjastanud 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni, mis tekitab raskusi Usbekistanis viibivatele afgaanidele pikaajalise lahenduse leidmisel; nõuab tungivalt, et Usbekistani valitsus allkirjastaks ja ratifitseeriks konventsiooni ning lubaks suuremal hulgal Afganistani pagulastel varjupaika otsida või riiki läbida;

18.  peab kiiduväärseks ELi ja Usbekistani koostööd, mille eesmärk on pakkuda Afganistanist põgenema sunnitud lastele, noortele ja peredele UNICEFi toetust, sealhulgas kaasava hariduse, sotsiaalteenuste ja õigusabi kaudu; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema Usbekistaniga koostööd Afganistanist põgeneda püüdvate naiste abistamiseks;

19.  peab kiiduväärseks 27. jaanuaril 2023. aastal Usbekistani ja Kõrgõzstani vahel sõlmitud ajaloolist kokkulepet kahe riigi vahelise piiri kindlaksmääramise kohta, millega lahendatakse kahe poole vahelised lahtised küsimused ja viiakse lõpule kolm aastakümmet kestnud protsess; peab kiiduväärseks ka kahe riigi vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse deklaratsiooni allkirjastamist; peab kiiduväärseks, et need kokkulepped aitavad ühtlasi süvendada kahepoolseid suhteid ja koostööd, sealhulgas kaubandus- ja energiasektoris; peab kiiduväärseks ka 22. detsembril 2022. aastal Usbekistani ja Kasahstani vahel sõlmitud kokkulepet Kasahstani ja Usbekistani vahelise riigipiiri piiritlemise kohta, mis on 19 aastat kestnud läbirääkimiste tulemus; tunnustab Usbekistani selle eest, et ta on suutnud lahendada keerulisi veekasutuse, piiri piiritlemise ja piirivaidluste küsimusi oma naabritega, näiteks Tadžikistaniga; tunnustab Usbekistani olulist rolli naaberriikidega, sealhulgas Kasahstaniga tihedamate suhete edendamisel mitmesuguste ühenduvusprojektide kaudu; rõhutab piirkondliku stabiilsuse tähtsust ja nõuab tungivalt, et kõik osapooled alustaksid konstruktiivset dialoogi, et lahendada võimalikud konfliktid rahumeelselt ja diplomaatiliselt;

20.  peab kiiduväärseks, et Usbekistani valitsus võttis vastu veesektori arengustrateegia aastateks 2020–2030 ja teeb jõupingutusi, et mobiliseerida rahvusvahelist toetust Araali mere kuivamise ja sooldumise ning selle kogu ökosüsteemi kokkuvarisemise tagajärgedega tegelemiseks; innustab süvendama piirkondlikku ja ülemaailmset koostööd, et leida võimalikke lahendusi, nagu hiljuti väljakuulutatud projekt Aral Culture Summit, millega viiakse kokku kohalik ja rahvusvaheline kogukond ning edendatakse kestlikku põllumajandust; peab kiiduväärseks, et EL ja teised organisatsioonid on kaasatud Araali mere piirkonna keskkonnaseisundi ja sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisse;

21.  peab kiiduväärseks, et Usbekistanil on piirkondlikus veediplomaatias järjest olulisem roll ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles abistama Usbekistani naaberriikidega, eelkõige Kasahstaniga tehtavas koostöös, ning andma Usbekistanile ja tema asjaomastele naabritele tehnilist ja rahalist abi, mis on vajalik Araali mere ja selle vesikonna kokku varisenud ökosüsteemide taastamiseks, et suurendada veevoolu soolsuse vähendamiseks, parandada niisutuskanaleid ning aidata kasutusele võtta vähem vett ja toksiine vajavaid põllukultuure; rõhutab piirkondlike suhete parandamise tähtsust vee valdkonnas, kuna uuringud on näidanud, et Kesk‑Aasia veekriisi põhjuseks ei ole mitte veevarude üldine nappus, vaid veejaotustavad; rõhutab, et konfliktide, sealhulgas veejaotusega seotud konfliktide lahendamine on pikaajalise piirkondliku stabiilsuse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohalt väga oluline;

Inimõigused ja põhivabadused, õigusriik ja kodanikuühiskond

22.  mõistab hukka Karakalpakkia rahva vastu suunatud repressioonid ja vägivalla ning peab kahetsusväärseks, et Karakalpakkia Vabariigis 1.–2. juulil 2022 toimunud meeleavaldustel oli inimohvreid; nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud hoiduksid rahumeelsete meeleavaldajate vastu ebaproportsionaalse jõu kasutamisest ning algataksid tõeliselt sõltumatu, erapooletu ja tulemusliku uurimise juhtunu, sealhulgas asetleidnud surmajuhtumite ja raskete vigastuste ning julgeolekuteenistujate tegevuse, sealhulgas kasutatud relvade kohta; võtab teadmiseks Usbekistani ametivõimude jõupingutused muuta need kohtuprotsessid avalikkusele ja meediale avatuks, kuid rõhutab, kui olulised on läbipaistvad kohtuprotsessid, mis põhinevad süüdistatavate õiguste austamisel ja heade rahvusvaheliste tavade järgimisel; peab kiiduväärseks Usbekistani ametivõimude lubadust säilitada Karakalpakkia praegune põhiseaduslik staatus;

23.  rõhutab inimeste kogunemis-, ühinemis- ning sõnavabaduse õiguse tähtsust; nõuab, et uuritaks sõltumatult kõiki väidetavaid piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, millest süüdistatavad on teatanud meeleavaldustega seotud kohtuprotsessidel ning millest on teada andnud aktivist ja advokaat Dauletmurat Tajimuratov, ühtlasi Polat Shamshetovi surma, kes suri mõni päev pärast süüdimõistmist; kutsub Usbekistani ametivõime üles tagama, et kinnipeetavate ja vangide kinnipidamistingimused on kooskõlas nende inimväärikuse austamisega; nõuab, et loobutaks põhiseadusliku korra rikkumise teel võimu haaramise kavandamise süüdistustest, kuna meeleavaldajad nõudsid põhiseaduse järgimist; peab kahetsusväärseks karakalpaki meeleavaldajate süüdimõistmise ja neile pikkade vanglakaristuste määramise ning nõuab kõigi poliitvangide, sealhulgas Karalkalpakkia meeleavaldustes vahistatud isikute ning tuhandete teiste poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel vangistatud isikute vabastamist;

24.  väljendab muret seoses teadetega Usbekistani piiriüleste repressioonide kohta, mis on suunatud diasporaa karakalpakkide vastu pärast 2022. aasta juuli meeleavaldusi, kuna Karakalpakkia aktiviste on teistes riikides vahistatud või sealt sunniviisiliselt välja saadetud;

25.  rõhutab, et kodanikuühiskonnal võib olla oluline roll mõjusate ja kaasavate reformide ning hea valitsemistava toetamisel; peab kahetsusväärseks märkimisväärseid takistusi valitsusväliste organisatsioonide registreerimisel, kuna mitmete sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimisest on korduvalt keeldutud põhjustel, mis näivad olevat poliitiliselt motiveeritud; peab kahetsusväärseks kohustusi, mis on kehtestatud välisrahastust saavatele valitsusvälistele organisatsioonidele määrusega, mis käsitleb valitsusväliste mittetulunduslike organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vahelist koordineerimist rahvusvaheliste toetusprojektide rakendamisel, mis kiideti heaks Usbekistani ministrite kabineti 13. juuni 2022. aasta dekreediga nr 328, mis ahendab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja takistab ühinemisvabaduse teostamist; rõhutab, et valitsusväliste organisatsioonide registreerimise takistamine võib mõjutada ka ELi ja Usbekistani ärisuhteid, kuna hoolsuskohustust käsitlevate ELi ja liikmesriikide õigusaktidega võidakse nõuda valitsusväliste organisatsioonide järelevalvesuutlikkuse olemasolu;

26.  kutsub Usbekistani valitsust üles lubama sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel, sealhulgas rahvusvahelistel inimõiguste rühmitustel end riigis registreerida ja tegutseda ilma riigi põhjendamatu sekkumiseta ning võtma vastu valitsusväliste organisatsioonide seadustiku kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

27.  kutsub Usbekistani ametivõime üles jätkama edusamme inimõiguste edendamise ja kaitsega tegelevate riiklike institutsioonide staatusega seotud põhimõtete (Pariisi põhimõtted) järgimisel;

28.  väljendab sügavat muret Usbekistani kehva olukorra pärast demokraatia, meediavabaduse, inimõiguste ja õigusriigi vallas, nagu on teatanud rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid; peab kahetsusväärseks, et opositsioonierakondadel ei ole praktiliselt lubatud riigis tegutseda ning et etnilised ja usuvähemused on riiklikes struktuurides sageli alaesindatud ja neid diskrimineeritakse; kutsub Usbekistani valitsust üles austama nii valitsusväliste organisatsioonide kui ka erakondade ühinemisvabadust; peab kahetsusväärseks, et vaatamata mõningatele edusammudele korruptsioonivastases võitluses on altkäemaksu andmine, onupojapoliitika ja väljapressimine avalikus halduses endiselt laialt levinud;

29.  kutsub Usbekistani valitsust üles uuesti alustama karistusseadustiku reformimist kookõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja ÜRO lepingu järelevalveorganite soovitustega, eelkõige muutma artikleid, mis on seotud riigivastaste kuritegude ja äärmusluse liiga laiade määratlustega, tühistama artiklid, mis võimaldavad poliitvangide karistuste meelevaldset pikendamist, dekriminaliseerima sellised süüteod, nagu laimamine ja solvamine, sealhulgas presidendi kritiseerimine internetis, ning muutma piinamise määratlust ÜRO piinamisvastase konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti kohaselt; peab kahetsusväärseks inimõiguste tagamise tingimuse puudumist ja rõhutab, et ELi rahastamine tuleks siduda inimõiguste olukorra parandamisega;

30.  rõhutab, kui oluline on tõhustada Oliy Majlise rolli ja tööd, et parandada parlamentaarset järelevalvet; nõuab, et parandataks parlamentidevahelist koostööd Euroopa Parlamendi, eelkõige parlamentaarse koostöökomisjoni ja Usbekistani parlamendi vahel ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise parandamine;

31.  mõistab hukka piinamise ning julma ja ebainimliku kohtlemise kasutamise Usbekistani kinnipidamisasutustes ja vanglates, mille kohta laekub jätkuvalt teateid, ning nõuab õiguslike tagatiste järjepidevat rakendamist ja kõigi piinamisteadete nõuetekohast uurimist;

32.  peab kiiduväärseks piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimisel tehtud edusamme ning innustab ametivõime see protsess võimalikult kiiresti lõpule viima;

33.  taunib meedia mitmekesisuse puudumist Usbekistanis; nõuab, et poliitilisele mõjutamisele lõpu tegemiseks tagataks meediaväljaannete rahaline kestlikkus ja sõltumatus; nõuab meediaomandi suuremat läbipaistvust, et suurendada meedia sõltumatust ja pluralismi; tõstab esile vajaduse suurendada Usbekistani meedia suutlikkust võidelda propaganda ja desinformatsiooniga usbekikeelse meedia ja digitaalsete koolitusprogrammide edendamisega, sealhulgas ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja digiteenuste määruse kohta teabe andmisega;

34.  mõistab hukka igasuguse ajakirjanike ja blogipidajate ähvardamise ning kutsub ametivõime üles tagama ajakirjanike, sõltumatute blogipidajate, sisutootjate ja inimõiguste kaitsjate õiguste austamine ning nende kaitse vägivalla, ahistamise, alusetu kinnipidamise, surve ning nende ja nende perede vastu suunatud ähvarduste ja piinamise eest, ning uurima kõiki nende vastu suunatud rünnakuid;

35.  mõistab hukka nende ajakirjanike hiljutise vahistamise ja tagakiusamise, keda süüdistatakse 2022. aasta juuli meeleavaldustes osalemises, samuti Dauletmurat Tajimuratovi süüdimõistmise; nõuab, et vabastataks muu hulgas Karakalpakkiast pärit ajakirjanikud, sõltumatud blogipidajad, valitsuse kritiseerijad ja inimõiguste kaitsjad, kes on oma töö eest kohtu alla antud; võtab sellega seoses teadmiseks blogijate Otabek Sattoriy, Miraziz Bazarovi, Fazilkhoja Arifkhojayevi, samuti Karakalpakkia ajakirjaniku Lolagul Kallykhanova ja teiste, sealhulgas Sobirjon Babaniyazovi ja Valijon Kalonovi juhtumid;

36.  mõistab teravalt hukka Usbekistani info- ja massikommunikatsiooniameti esitatud teabekoodeksi eelnõu, mis avaldati 2022. aasta detsembri keskel ja ohustab vastuvõtmise korral tõsiselt väljendusvabadust ja inimõigusi riigis, ning nõuab selle tagasivõtmist; tuletab ametivõimudele meelde, kui oluline on kaitsta väljendusvabadust nii internetis kui ka mujal, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning meedia sõltumatust;

37.  rõhutab, kui oluline on hoiduda veebisaitide piiramisest või blokeerimisest ning kutsub valitsust üles tagama, et piiramine piirdub rangelt juhtudega, kui selline piiramine on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, põhineb seaduses määratletud objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning on sisupõhine, tagades samal ajal üldsuse nõuetekohase teavitamise;

38.  kutsub valitsust üles kaitsma usuvabaduse õigust ja muutma 2021. aasta ususeadust soovituste kohaselt, mille esitas 29. märtsi 2023. aasta aruandes endine ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportöör ning milles toodi välja, et äärmusluse ja terrorismi määratlus on ebamäärane ja liiga lai, võimaldades meelevaldset kinnipidamist ning usu- ja veendumusvabaduse õiguse põhjendamatut piiramist; soovitab asjaomaste õigusnormide koostamisel kasutada kitsast ja täpset sõnastust; mõistab hukka usulise tagakiusamise ning nõuab Bobirjon Tukhtamurodovi, Oybek Khamidovi, Khasan Abdirakhimovi ja Alimardon Sultonovi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud kaitseksid kristlasteks hakanuid, keda ohustab füüsiline ründamine, röövimine ja abiellu sundimine nende perekondade ja kogukondade poolt;

39.  nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud võtaksid meetmeid ebaseadusliku kinnipidamise ohvrite rehabiliteerimiseks ja neile tekitatud kahju korvamiseks, sealhulgas tühistades nende süüdimõistvad kohtuotsused, tunnistades neile kahju tekitamist ja hüvitades kahju ning pakkudes tuge, näiteks meditsiinilist ja psühholoogilist abi;

40.  märgib, et hoolimata varem vastu võetud seadustest, sealhulgas 2019. aasta seadus naiste kaitsmise kohta ahistamise ja vägivalla eest, on soopõhine naistevastane vägivald endiselt laialt levinud; peab kiiduväärseks soolise vägivalla, sealhulgas perevägivalla ja alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise seaduseelnõu, mille Usbekistani senat võttis vastu 6. aprillil 2023 ja president Shavkat Mirziyoyev allkirjastas 11. aprillil 2023, kuna see on oluline samm perevägivalla täieliku kriminaliseerimise suunas rahvusvaheliste standardite kohaselt; tunnustab sellega seoses Usbekistani naisõiguslaste aastatepikkust teavitamistegevust; nõuab, et kõigi Usbekistani piirkondade ametiasutused rakendaksid ja jõustaksid tulemuslikult kõiki soolist vägivalda käsitlevaid seadusi;

41.  kutsub ametivõime üles jätkuvalt võtma meetmeid, millega oleks tagatud, et Usbekistan täidab täielikult kohustusi, mis tulenevad naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist, nagu on märgitud ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee lõppjäreldustes Usbekistani kuuenda perioodilise aruande kohta; kutsub Usbekistani ametivõime üles jätkama nende probleemide lahendamiseks koostööd kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja partneritega; ootab Usbekistani ametivõimudelt soolise võrdõiguslikkuse edendamist haridussektoris, töökohal ja kogu avalikus halduses;

42.  rõhutab, et naiste aktiivset osalemist avalikus ja poliitilises elus, eriti kõrgematel ja otsustustasanditel, tuleks hõlbustada ulatuslike õiguslike, institutsiooniliste ja haridusalgatustega ning et erakondi tuleks julgustada hõlbustama naiste poliitilist karjääri, suurendama naiste nähtavust valimiskampaaniates ja integreerima oma programmi soolise võrdõiguslikkuse küsimused;

43.  innustab ametivõime suurendama jõupingutusi, et teha lõpp lapsabielude sõlmimisele Usbekistanis ning kutsub Usbekistani valitsust üles tegema rohkem, et riigis see tava välja juurida ning kaitsta tütarlaste ja poiste õigusi, sealhulgas tütarlaste ja naiste õigust haridusele; ootab, et Usbekistani ametivõimud tagaksid kõigile õpilastele Usbekistanis võrdsed võimalused ja juurdepääsu haridusele, sõltumata nende taustast või sotsiaalmajanduslikust staatusest;

44.  mõistab kõige karmimalt hukka, et meestevahelised vastastikusel nõusolekul põhinevad samasoolised seksuaalsuhted on endiselt kriminaliseeritud, ning on sügavalt mures LGBTIQ kogukonna liikmete hirmutamise, ahistamise, nende suhtes vägivalla kasutamise ja nende häbimärgistamise pärast riigis; nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud dekriminaliseeriksid samasoolised seksuaalsuhted, tunnistades kehtetuks karistusseadustiku artikli 120 kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, tagaksid LGBTIQ kogukonna liikmete turvalisuse, privaatsuse ja mittediskrimineerimise Usbekistanis ning võtaksid vastu ulatusliku diskrimineerimisvastase seaduse, mis hõlmab kaitstud alustena ka seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti; kutsub valitsust üles vaatama läbi 2022. aasta augustis esitatud uue õigusakti vastuvõtmise kava, millega sätestatakse nn ohtlike rühmade, nimelt meestega seksuaalvahekorras olevate meeste, seksitöötajate ja uimastitarbijate kohustuslik arstlik läbivaatus HIVi testimiseks;

Valdkondlik koostöö

45.  peab kiiduväärseks Usbekistani lubadust vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ning innustab Usbekistani kui Kesk‑Aasia juhtivat elektritootjat seadma piirkonna pikaajalise kasu huvides prioriteediks kestlikud energialahendused; kutsub Usbekistani üles jätkama ja laiendama oma rohepöörde programme kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega, milles Usbekistan osaleb;

46.  võtab teadmiseks Usbekistani loodusvarade potentsiaali ELi energiavarustuse mitmekesistamisel kestlike partnerluste kontekstis, tunnistab samal ajal ELi olulist rolli Usbekistani valdkondlike reformide rahastamisel, energiatõhususe parandamisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel; on seisukohal, et ELi ja Usbekistani vastastikuse mõistmise memorandumi põhjal ja kahepoolsete konsultatsioonidega püüavad mõlemad pooled suurendada oma energia- ja keskkonnajulgeolekut; peab sellega seoses kahetsusväärseks eeliseid, mida antakse Usbekistani gaasisektorist kasu saavatele Venemaa riigiettevõtetele ja Venemaa poliitilistele insaideridele ning Venemaa püüdlusi lõigata gaasitarnetest poliitilist kasu;

47.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama jõupingutusi, et panustada taastuvate energiaallikate arendamisse Usbekistanis kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja hoida ära fossiilkütuste nappusest tingitud tulevasi kriise; peab kiiduväärseks ÜRO arenguprogrammi edukaid projekte, mille käigus on Usbekistanis välja töötatud energiatõhusad ja vähese süsinikdioksiidiheitega elamud, mis on energiakriisile vastu pidanud, ning kutsub Usbekistani ametivõime üles aitama kaasa nende jõupingutuste suurendamisele ja laiendama neid ka olemasolevale elamufondile;

48.  kutsub komisjoni üles viima lõpule Euroopat Kesk‑Aasiaga ühendavate kestlike transpordikoridoride uuringu, mis käivitati 2021. aasta lõpus ja mida viib läbi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning mille eesmärk on teha kindlaks kõige kestlikumad transpordikoridorid ja pakkuda välja koridoride arendamise põhimeetmed;

49.  tunnustab programmi ERASMUS+ ja noorte tegevuskava rolli ELi välistegevuses ning rõhutab inimestevaheliste kontaktide tähtsust, eriti noorte vahel hariduse omandamise ajal, ning kutsub ELi ja Usbekistani üles tegema suuremaid jõupingutusi ja toetama mõlema poole huvides nende kontaktide ja vahetuste laiendamist ELi ja Usbekistani vahel;

Kaubandussuhted

50.  peab kiiduväärseks ELi ja Usbekistani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist ning loodab, et see leping aitab Usbekistanil veelgi enam integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi, tugevdada turumajanduse mehhanisme ja suurendada välisinvestorite usaldust; usub, et lepinguga tagatakse ettevõtjatele parem regulatiivne keskkond sellistes valdkondades, nagu kaupade ja teenustega kauplemine, riigi osalusega ettevõtted, hanked ja intellektuaalomandi õigused; tuletab meelde, et õigusriik ja hea valitsemistava ning selliste ühiste väärtuste ja põhimõtete rakendamine nagu demokraatia, samuti põhivabaduste ning inim- ja sotsiaalõiguste austamine on ELi ja Usbekistani kahepoolseid suhteid kujundava laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu põhialus;

51.  tunnustab Usbekistani pingutusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardite rakendamisel, eelkõige seoses lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö kaotamisega puuvillasektoris; rõhutab vajadust jätkata selles vallas pingutuste tegemist; nõuab tungivalt, et Usbekistani valitsus jätkaks tööd, et tagada puuvillasektori töötajatele õiglane töötasu; võtab teadmiseks, et Usbekistanis võeti vastu uus tööseadustik, mis jõustus 30. aprillil 2023 ja millega viiakse sisse uuendused töösuhetes ja vaidluste lahendamises; nõuab tungivalt, et Usbekistani valitsus teeks lapstööjõudu käsitlevad andmed kõigi sidusrühmade jaoks läbipaistvamaks ning võimaldaks sunniviisilise töö, lapstööjõu kasutamise ja ärakasutamise probleemiga tegelevate valitsusväliste organisatsioonide registreerimist; kutsub Usbekistani üles viima ellu ulatuslikumaid reforme, et võimestada kodanikuühiskonda ja kujundada mõjusad institutsioonid, eesmärgiga tagada läbipaistvus ja vastutus ning kindlustada edusammude tegemine kõigis puuvillasektori valdkondades;

52.  tunnistab Kesk‑Aasia kasvavat strateegilist tähtsust ning Usbekistani keskset rolli piirkondlikus koostöös ja ühenduvuses, eelkõige algatuse „Global Gateway“ raames; on veendunud, et komisjoni avatud strateegilist autonoomiat käsitleva poliitika alusel suurendatakse tarneahela vastupanuvõimet seeläbi, et luuakse usaldusväärsete osalejate võrgustik, mis põhineb kestlikul ja vastastikku kasulikul majandustegevusel ning korrapärasel diplomaatilisel suhtlusel;

53.  rõhutab, et EL ja Usbekistan peaksid kasutama majandus- ja kaubanduskoostööd, et aktiivselt mitmekesistada Usbekistani tööstust, toetada kiirendatud üleminekut taastuvenergiale ja suurendada jõupingutusi energiatõhususe tagamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppega, samuti selleks, et Kesk-Aasia energiaturud paremini naaberriikide ja ELi energiaturgudega integreerida, luues sünergiat piirkonna erinevate energiapoliitika strateegiate ja taristuprojektide vahel kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavate läbirääkimistega, mille raames arutatakse kaubanduse, kliima ja keskkonna sidumise reeglite ja kriteeriumide kehtestamist; tuletab meelde, et elanikkond peaks saama sellest kasu seeläbi, et leevendatakse energiaostuvõimetust ja tagatakse õiglane üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 ning selleks ajaks luuakse Kesk‑Aasia kliimaneutraalne piirkond;

54.  võtab teadmiseks probleemid, millega Usbekistan praeguses geopoliitilises olukorras kokku puutub, kuna valitsus püüab mitmekesistada oma majanduslikku ja kaubanduslikku sõltuvust Venemaast ning teha tihedamat koostööd Euroopa partneritega;

55.  rõhutab, et ühenduvus ja koostöö piirkonnas peaksid mitmekülgselt ja terviklikult toetama ELi ja Kesk‑Aasia keskkonna- ja veealase koostöö platvormi raames uue hoo saanud pingutusi; rõhutab sellega seoses sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse põhimõtete tähtsust loodusvarade kaevandamisel või töötlemisel; kordab, et loodusvaradest saadava tulu ümberjaotamine on seetõttu ülimalt oluline Usbekistani sotsiaal-majandusliku arengu jaoks ning selle tagamiseks, et riik ja tema naabrid suudavad toime tulla tulevaste ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, võimaldades rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki; on veendunud, et see on ülioluline, et aidata kaasa kestliku ringmajanduse loomisele riigis ja piirkonnas;

56.  rõhutab, et Usbekistanil on oluline roll ka piirkondliku julgeoleku ja majandusliku stabiilsuse tagamisel, eelkõige võitluses ebaseadusliku rände, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooni vastu;

57.  juhib tähelepanu võimalikele ohtudele, mis on seotud sellega, et Usbekistan võib aidata Venemaal hiilida kõrvale ELi kehtestatud kaubandussanktsioonidest; nõuab, et olukorda jälgitaks tähelepanelikult;

58.  kordab, kui oluline on Usbekistani kuulumine üldiste tariifsete soodustuste kavasse (GSP+), mis soodustab majanduskasvu ja annab väga häid tulemusi (eksport ELi suurenes 2021. aastal 34 %); tunnistab, et Usbekistani aktsepteerimine GSP+ kasusaajana on tunnustus riigi valitsuse ellu viidud reformidele; märgib, et Usbekistani viimaste aastate edusammudest hoolimata on endiselt mitu murekohta, mis on seotud 27 peamise rahvusvahelise konventsiooni tulemusliku rakendamisega; kordab, et konventsioone tuleb tulemuslikult rakendada ja täita GSP+ kava kohaseid aruandluskohustusi; kutsub komisjoni üles toetama ja tähelepanelikult jälgima, et GSP+ raames rakendataks tulemuslikult kõiki 27 peamist inimõigusi ja töötajate õigusi, keskkonnaeeskirju ning hea valitsemistava põhimõtteid käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni; nõuab koostöö tegemist Usbekistaniga, et töötada välja tõhusad ja usaldusväärsed tolliprotseduurid, mis aitavad kaasa digiüleminekule ja haldustoimingute lihtsustamisele, millel on positiivne mõju kaubavoogude suurenemisele;

59.  rõhutab, et hoolimata sunniviisilise töö kaotamisel tehtud edusammudest, on halvad töötingimused ja madalad palgad ning töötajate õiguste täielik austamine ja ühinemisvabaduse, sealhulgas sõltumatute ametiühingute asutamise õiguse tunnustamine Usbekistanis endiselt suured murelapsed;

60.  märgib, et Usbekistan võib etendada olulist rolli piirkondlike ja globaalsete tarneahelate mitmekesistamises, varustades omamaist, piirkondlikku ja rahvusvahelist, sealhulgas ELi tööstust mineraalide ja metallidega, ning tagades, et partnerlus ja vastastikune tehnoloogiakoostöö oleksid rohepöörde nurgakivid ja tugi;

61.  rõhutab, et kuna Usbekistanil ei ole otsest juurdepääsu meresadamatele, on taristu ja logistikakoridoride, eelkõige Kaspia mere piirkonna rahvusvahelise transpordimarsruudi arendamine otsustava tähtsusega nii kaubanduse jaoks kui ka Usbekistani ühendamiseks potentsiaalsete kaubanduspartnerite turgudega; märgib, et tõhusad ja kestlikud ühendused ja võrgud Euroopa ja Kesk-Aasia vahel lennu-, mere- ja maismaatransporti hõlmavate prioriteetsete transpordikoridoride, samuti digitaal- ja energiavõrkude ning inimestevaheliste võrkude kaudu suurendavad kaubavooge;

62.  peab kiiduväärseks, et Usbekistanis loodi puuvillasektoris esimene sõltumatu ametiühing; palub Usbekistani ametivõimudel kooskõlas ILO konventsioonidega, mille Usbekistan on ratifitseerinud, soodustada sõltumatute ja alternatiivsete ametiühingute loomist kõikides majandussektorites;

63.  kutsub Usbekistani ametivõime üles ratifitseerima ILO konventsiooni nr 155 tööohutuse ja töötervishoiu kohta;

64.  nõuab koostööd ja ELi toetust keskkonnahoidliku arengu edendamiseks ning nõuab, et uuritaks täiendavalt Usbekistani võimalusi arendada ELiga kaubandus- ja majandussuhteid.

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, samuti Usbekistani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 229, 31.8.1999, lk 3. (2) ELT C 108, 26.3.2021, lk 126.