Euroopa Parlamendi 5. oktoobril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2022)0541 – C9-6363/2022 – 2022/0345(COD))(1)
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
(1a) Vesi on avalik hüve, mis kuulub kõigile ja on kõigi jaoks ning mida kui elutähtsat, asendamatut ja hädavajalikku loodusvara tuleb käsitleda ja integreerida selle kolmes mõõtmes: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus)
(1b) Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2022. aasta resolutsioonis veele juurdepääsu kui inimõiguse kohta – välismõõde ja 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta märgitakse, et vett tuleks käsitleda ühise hüvena.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
(2) Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda negatiivse mõju eest, mis tuleneb ebapiisavalt puhastatud reovete ärajuhtimisest. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see parandama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Lõpuks peaks käesolev direktiiv aitama järk-järgult kaotada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/111937 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele.
(2) Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Käesoleva raamistiku eesmärk on kaitsta keskkonda, sealhulgas maismaa-, mere- ja rannikuökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, et saavutada direktiivis 2000/60/EÜ ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud eesmärgid. Pidades silmas rohelises kokkuleppes sätestatud rohepöörde eesmärke peaks käesoleva direktiivi eesmärk jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see tagama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Käesolev direktiiv peaks samuti aitama järk-järgult vähendada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/111937 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele. Lõpuks peaks see soodustama looduspõhiste lahenduste, näiteks tehismärgalade kasutamist asulareovee puhastamiseks ja ärajuhtimiseks.
_________________
_________________
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
(4) Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest39. Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kõigi tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie).
(4) Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest39. Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 750 inimekvivalenti (ie).
_________________
_________________
39 Euroopa Keskkonnaameti aruanne „European waters: Assessment of status and pressures 2018“, nr 7/2018.
39 Euroopa Keskkonnaameti aruanne „European waters: Assessment of status and pressures 2018“, nr 7/2018.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
(5) Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad.
(5) Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 750 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad. Kui sellised süsteemid ei ole omavahel ühendatud, peaksid liikmesriigid ergutama väikeseid omavalitsusi reovee ühiseks käitlemiseks ühinema ja neid selles toetama, mis võimaldaks ka kulusid vähendada.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
(6) Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama puhastusaste nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.
(6) Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama keskkonnakaitse tase nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud ja asjakohasel juhul piirkondlikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel. Selleks et võimaldada üksikute süsteemide ühtlustatud reguleerimist liikmesriikides, peaks komisjon andma eespool nimetatud nõuete kohta suuniseid, milles käsitletakse selliste individuaalsete süsteemide projekteerimist, käitamist ja hooldust.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
(7) Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvesi suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Sademerežiimi järkjärgulise kliimamuutusest tingitud muutmise ning linnastumise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti vähenevad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski.
(7) Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvee ärajuhtimine suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Linnastumise ja kliimamuutustega seotud vihmarežiimi järkjärgulise muutmise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti suurenevad. Kliimamuutused suurendavad tõepoolest reovee ülevoolu ja asula äravooluvee tõenäosust. Seetõttu on asulareovee käitlemise taristud kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi, sealhulgas kliimatingimusi ja nende taristute haavatavust. Samuti oleks kasulik koostada kohalikud ja piirkondlikud tegevuskavad, mis hõlmaksid mitut kohalikku omavalitsust, kui neid kõiki võivad mõjutada samad vooluveekogud rohkete sademete tingimustes ja kaudselt asula äravooluvee tõttu. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Lisaks tuleks esimese sammuna integreerida kontroll tekkekohas, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, et vältida asula äravooluvees reostust, ning koordineerida meetmeid, mille eesmärk on kontrollida asula äravooluvee kogust selle tekkekohas. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, mis hõlmavad stressitestidel põhinevat hindamist kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite haavatavuse kohta kliimamuutuste stsenaariumide alusel, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski. Kavandatud eesmärk vähendada reovee ülevoolu ligikaudu 1 %-ni aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral ja mõõdetuna reoveepuhasti sisselaskekohas, viitab eelkõige lämmastikusisaldusele. Tehniliste tingimuste tõttu võivad liikmesriigid 5. lisas sätestatud eeskirju järgides kehtestada muudele parameetritele, näiteks keemilisele hapnikutarbele, alternatiivsed eesmärgid, mis võivad esialgu erineda protsentides, sõltuvalt parameetrist, kuid mida saab modelleerida samade parameetrite järgi kui kehtestatud eesmärk.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
(7a) Asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse demograafiliste muutuste, ilmastikunähtuste ja merevee taseme eeldatava tõusu kumulatiivset mõju, eelkõige rannikualadel ja -piirkondades. See kumulatiivne mõju, mis põhjustab reoveepuhastites ülevoolu, avaldab negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, suurendades reostust. Sellistel aladel tuleks asjakohaselt tegeleda reovee käitlemisega, sealhulgas reoveesüsteemi hoolduse korrapärase seirega.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 b (uus)
(7b) Vee kvaliteedi ja koguste parem haldamine linnapiirkondades aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Reovee ülevoolu negatiivse mõju vähendamiseks peaksid liikmesriigid püüdma suurendada linnapiirkondades rohe- ja sinialasid, võttes arvesse linnaruumi haljastamise platvormi, mis pakub linnade toetamiseks suuniseid ja teadmisi. Liikmesriigid peaksid püüdma arendada ka uusi taristuid, seades prioriteediks rohelise ja sinise taristu, nagu linna rohealad, haljaskatused, taimestunud kraavid, märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Ennetusmeetmed, mille eesmärk on vältida reostumata vihmavee sattumist kogumissüsteemidesse, ning rohe- ja sinialade suurendamise meetmed peaksid hõlmama meetmeid loomuliku veesidumisvõime ja vihmavee kogumise edendamiseks. Muud meetmed võiksid hõlmata parkide, puude ja pärismaiste liikidega metsatukkade, haljaskatuste, niidulilledega rohumaade, aedade, puudega ääristatud tänavate, aasade ja hekkide, tiikide ja vooluveekogude arvu suurendamist, millega piiratakse tiheasustusaladel läbilaskmatute pindade suurust, ning linnaaianduse suurendamist, millega saab luua tolmeldajatele, lindudele ja muudele liikidele hea elupaiga ning lisaks aidata ka otseselt kontrollida ja vähendada vihmavee hulka ja sellega seotud reostust, parandades samal ajal üldist elukvaliteeti sellistes linnades. Asjakohasel juhul tuleks asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamisel kaaluda vee taaskasutamist.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
(8) Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist. Eelistada tuleks rohelisi arendusi ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.
(8) Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel, võttes arvesse ka digivahendite kättesaadavust ja reovee keemilise koostise pidevat muutumist, mis tuleneb uute toodete turule ilmumisest ja nõuab asjakohaseid meetmeid selliste toodete kindlakstegemiseks ja nende reoveest kõrvaldamiseks. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist, et saavutada energiasäästu ja aidata kaasa heitkoguste vähendamisele. Eelistada tuleks rohelisi ja siniseid arendusi ja investeeringuid ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist, sealhulgas kaitsta pinna-, põhja- ja joogivett, ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 750 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
(9a) On väga oluline, et komisjon võtaks arvesse reovee puhastamisega seotud tohutuid raskusi ja probleeme, näiteks kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist käsitleva määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) läbivaatamisel seoses per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega. Komisjon juhtis oma 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna suunas“ tähelepanu sellele, et per- ja polüfluoritud alküülühenditele (PFAS) tuleb pöörata erilist tähelepanu, võttes arvesse pinnase ja vee, sealhulgas joogivee saastumiste juhtude suurt hulka liidus ja kogu maailmas, tervet haiguste spektrit põdevate inimeste arvu ning sellega seotud ühiskondlikke ja majanduslikke kulusid, ning seadis eesmärgi PFAS-ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks liidus, välja arvatud juhul, kui need on ühiskonna jaoks hädavajalikud.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
(10) Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ,40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ41 ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ42 kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.
(10) Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk, ning tegema kindlaks, kas need alad on tundlikud lämmastiku või fosfori suhtes; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ41 ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ42 kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.
_________________
_________________
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
42 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
42 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus)
(10a) Asulareovee sektori potentsiaali arendamine toitainete ringmajanduse suunas ja vee taaskasutuse rakendamise edendamine kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga1a tähendaks, et taaskasutusvee suhtes, mida kasutatakse kooskõlas Euroopa vee taaskasutamise määrusega põllumajanduses niisutamiseks, võiks kohaldada käesolevas direktiivis kehtestatud vähem piiravaid nõudeid toitainete eemaldamiseks.
_________________
1aKomisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel.“
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
(11) Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale,43 rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastuse rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 100 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult aastani 2040.
(11) Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale,43 rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes ja need tekivad uute kodu- või tööstustoodete turule ilmumisel ning nõuavad uusi identifitseerimis- ja kõrvaldamismeetodeid reoveest. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastus peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) ning selle rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 150 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 35 000–150 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Neis kriteeriumides tuleks eelkõige kajastada mikroplasti ja PFASidega seotud riske. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 35 000–150 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult kuni [viisteist aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
_________________
_________________
43 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019) 128 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
43 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019) 128 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
(13) Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust.
(13) Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Selleks et piirata soovimatuid tagajärgi elutähtsate toodete kättesaadavusele ja taskukohasusele ning neile juurdepääsetavusele, tuleks tootjavastutust täiendada riigisiseste rahastamismeetmetega, kuna laiendatud tootjavastutusega hõlmatud sektoritel on suur ühiskondlik väärtus. Laiendatud tootjavastutuse süsteeme tuleks rakendada kooskõlas käesoleva direktiivi ülevõtmissätetes sätestatud tähtajaga. ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaselt on liidu keskkonnapoliitika eesmärk tagada kaitstuse kõrge tase, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust. See peab rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahju tuleb heastada eeskätt kahju tekkimise kohas ning saastaja peab maksma. Põhimõte „saastaja maksab“ osutab põhimõttele, mille kohaselt saastaja peaks kandma oma saaste või keskkonnakahjuga seotud kulud, sealhulgas saaste vältimiseks, tõrjeks ja heastamiseks võetavate meetmete kulud. Käesolevas direktiivis sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteem põhineb põhimõttel „saastaja maksab“ ja selle eesmärk on täielik rakendamine koos riikliku panusega, kuna on vaja täiendavat uurimist, et tagada täielik vastutus kogu põhjustatud reostuse eest ja täielik rahastamine, et mitte kahjustada elutähtsate toodete kättesaadavust ja neile juurdepääsetavust. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust. Riiklike erinevuste tõttu tuleks liikmesriikidele anda piisavalt paindlikkust, et määrata kindlaks, millised tooted liigitatakse elutähtsateks toodeteks, milleks võivad olla näiteks ravimid, millel on suur mõju elukvaliteedile, hügieenitooted või päikesekaitsevahendid. Tooterühmade loetelu tuleks tulevikus vajaduse korral kohandada vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule, turule lastud toodete valiku arengule ja seire abil saadud uutele andmetele.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
(13a) Mikro- ja nanoplastireostust põhjustavad sageli sünteetiliste tekstiilide värvimis- ja pesemisprotsessid, kuna sünteetilised mikrokiud paisatakse reovette. See kehtib eelkõige plastist mikrokiudude ja nanoplasti, makroplasti tükkide, makroprügi ja muudest plasti degradatsiooni vormidest tulenevate osakeste kohta, mille olemasolu keskkonnas ja ookeanis on pikka aega alahinnatud. Enamik tekstiilist pärit mikroplasti eraldub esimese viie kuni kümne pesemise ajal ning see üksnes tugevdab seost kiirmoe ja mikroplastireostuse vahel. Komisjon peaks kooskõlas oma algatusega „Mikroplastireostus – meetmed selle keskkonnamõju vähendamiseks“ esitama seadusandliku ettepaneku koos mõjuhinnanguga, et muuta uutele pesumasinatele mikrokiufiltrite paigaldamine ELi tasandil 31. detsembriks 2027 kohustuslikuks.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
(14) Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.
(14) Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, arvutatuna liidu turu kohta, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et tema poolt turule lastavad tooted on kiiresti biolagunevad või et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
(14a) Kui liikmesriigid tagavad, et tootjatel on laiendatud tootjavastutus, peaks neil olema võimalik riiklikke eripärasid arvesse võttes lisada muid sektoreid, nagu pestitsiidid, majapidamistooted ja plasti lisaained, tuginedes tõenditele, mille kohaselt mikrosaasteained esinevad vees pärast kolmanda astme puhastust, settes või püsivalt süsteemis.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
(15) Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, esitamise ja erapooletu kontrollimisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamisega seotud kulud, kuid mitte neid ületama. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.
(15) Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Komisjon peaks andma laiendatud tootjavastutuse süsteemide kohta suuniseid, et võimaldada nende ühtlustatud rakendamist liikmesriikides. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed koos riigisiseste rahastamismeetmetega peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, analüüsi, esitamise ja erapooletu kontrollimisega, tarbijatele piisava teabe andmisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamise ja käitamisega seotud kulud. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
(16) Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200144 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84245 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet46 järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“47 esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001,48 milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse energiaaudit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL49 artikliga 8. Need auditid peaksid hõlmama taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel.
(16) Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi, samuti kasutades soojus- või kineetilist energiat või muid taastuvaid energiaallikaid, mis võivad muutuda kättesaadavaks taastuvenergia direktiiviga (2009/28/EÜ) kooskõlas olevate tulevaste teadusuuringute tulemusena. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200144 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad, kasutades näiteks kohapeal või läheduses asuvat energiatootmissüsteemi või panustades välisesse energiatootmissüsteemi, näiteks reoveesetete saatmisega kesksesse biogaasi tootmise rajatisse. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84245 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet46 järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“47 esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001,48 milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL49 artikliga 8 energiaaudit koos tegevuskavaga, milles sätestatakse meetmed, mida tuleb puhastites nende energiatarbimise vähendamiseks rakendada. Selliste audititega peaks kaasnema tegevuskava, milles on sätestatud meetmed, mida tuleb puhastites nende energiatarbimise vähendamiseks rakendada, välja arvatud juhul, kui puhastid on saavutanud oma käesoleva direktiivi või mis tahes rangemate riiklike eesmärkide kohase maksimaalse energiatõhususe. Need auditid peaksid hõlmama ka kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega energiatarbimise vähendamise, heitsoojuse kohapeal või kaugküttesüsteemi kaudu kulutõhusa taaskasutamise ja kasutamise või taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel, samuti metaani ja dilämmastikoksiidi heitkoguste vähendamise võimaluste väljaselgitamist.
_________________
_________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
46 Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1749 energiatõhususe esikohale seadmine põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.
46 Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1749 energiatõhususe esikohale seadmine põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: kava „REPowerEU“ (COM/2022/230 final).
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: kava „REPowerEU“ (COM/2022/230 final).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
(16a) Reovesi on põllumajanduse, energeetika ja jäätmete kõrval üks neljast peamisest metaaniheite allikast. Seepärast peaks komisjon tegema mõjuhinnangu põhjal 31. detsembriks 2025 ettepaneku liidu siduva metaaniheite vähendamise eesmärgi kohta 2030. aastaks, mis hõlmab kõiki asjaomaseid heidet tekitavaid sektoreid. Metaaniheite vähendamisel saavutatavad tulemused on 20 aasta lõikes 82,5 korda tõhusamad kui CO2 heite vähendamine ning võrreldes CO2-ga, mille lahustumiseks atmosfääris kulub mitusada aastat, lahustub metaan palju kiiremini (12 aastaga) ning seega on metaaniheidet kooskõlas üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse raames võetud kohustusega väga asjakohane ja kasulik vähendada. Liikmesriigid peaksid tagama, et reoveesektor saavutab kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
(17) Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni50 või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.
(17) Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe, kasutades selleks juhureostuse korral õigeaegseid häiresüsteeme kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni50 või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.
_________________
_________________
50 UNECE piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon, muudetud, koos otsusega VI/3, milles selgitatakse ühinemismenetlust.
50 UNECE piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon, muudetud, koos otsusega VI/3, milles selgitatakse ühinemismenetlust.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
(18) Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse, peaksid liikmesriigid tagama, et asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral.
(18) Selleks et tagada keskkonna ja tervise kaitse kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, peaksid liikmesriigid tagama, et kogumissüsteeme ja asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral, ning nad peaksid pidevalt kohandama reovees sisalduvate saasteainete kindlakstegemise meetodeid käsikäes selliste uute toodete turule laskmisega, mida võib hiljem leida reoveest.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
(19) Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/74151.
(19) Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, sealhulgas mikrokiude ja nanoplasti, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega, kes peaksid andma oma nõusoleku, ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Lisaks peaks mitteolmereovett vastu võtvatel kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel olema lubatud teha seiret selle heitvee suhtes enne, kui see siseneb kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, eelkõige tööstusprotsessides ning kaugküttes ja -jahutuses. Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud vee säästmise ja taaskasutuse kavad, milles määratakse kindlaks vee taaskasutuse ja vee säästmise eesmärgid kõigis sektorites, mille puhul seda peetakse asjakohaseks, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ, tagades minimaalse ökoloogilise vooluhulga. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/74151.
_________________
_________________
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus)
(19a) Selle vee ja energia vahelise seose keskmes on kiiresti kasvav arusaam, et kliima- ja veesüsteemid on omavahel seotud ning ühe süsteemi muutused põhjustavad teises süsteemis olulisi mittelineaarseid muutusi. Seepärast tuleks kliimaneutraalsuse eesmärke ja veevarudele pööratavat tähelepanu arendada vastastikku tugevdaval viisil, saavutades aruka veekasutusega ühiskonna. See tähendab ühiskonda, kus vee väärtust tunnistatakse ja mõistetakse, kõiki olemasolevaid veeallikaid majandatakse viisil, millega välditakse veepuudust ja -reostust; veesüsteem on demograafiliste muutuste, põudade ja üleujutuste mõju suhtes vastupidav ning kõik asjaomased sidusrühmad on kaasatud kestliku veemajanduse tagamisse, samal ajal kui vee- ja ressursiringlus on suures osas suletud, et edendada ringmajandust.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
(20) Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et vältida plastist biokilekandjate soovimatut sattumist keskkonda asulareoveepuhastitest, kus neid kasutatakse, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust sellist ärajuhtimist pidevalt jälgida ja ennetada sellist biokilekandjate sattumist keskkonda.
(20) Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et pidevalt ära hoida nii juhuslikke ägedaid lekkeid kui ka plastist biokilekandjate, sealhulgas biokandjate, biohelmeste ja polüstüreenhelmeste pidevat hajutatud leket keskkonda asulareoveepuhastitest, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust kasutada sobivaid kogumislahendusi, nagu restid ja võrgud, et vältida reostuse keskkonda sattumist ning plastist biokilekandjate heidet pidevalt jälgida.Selleks et valmistuda biokilekandjate kasutamise eeldatavaks kasvuks ja tehnoloogiliseks arenguks asjaomases sektoris, peaks plastist biokilekandja määratlus hõlmama kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid ja olema samas tulevikukindel ja piisavalt paindlik, et võtta arvesse tulevasi arenguid selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
(21) Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.
(21) Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik terviseühtsuse põhimõtte kohaseks tervise kaitseks ja keskkonna kaitseks, ning et lõppanalüüsis järgitaks puhastatud reoveele kehtestatud parameetreid.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
(22) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret52. Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“)53 rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda SARS-CoV-2 ja selle variantidega seotud terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.
(22) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest, nagu see oli COVID-19 pandeemia ajal. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel ning jagama selgelt nende pädevate asutuste vahel ülesanded, kohustused ja kulud. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret52. Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“)53 rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.
_________________
_________________
52 Komisjoni teatis „ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) – järgmine samm Euroopa terviseliidu väljakujundamise suunas (COM(2021) 576 final).
52 Komisjoni teatis „ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) – järgmine samm Euroopa terviseliidu väljakujundamise suunas (COM(2021) 576 final).
53 Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/472 ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis (ELT L 98, 19.3.2021, lk 3).
53 Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/472 ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis (ELT L 98, 19.3.2021, lk 3).
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
(23a) Käesolevas direktiivis tunnistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv. Seepärast on asjakohane sätestada, et reovee puhastamine peaks hõlmama kahjuliku tervisemõju, sealhulgas epideemiate vältimist, ning austada õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Seoses G7 võetud kohustusega tunnistada antimikroobikumiresistentsuse kiiret kasvu kogu maailmas on vaja edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist inim- ja veterinaarravimites.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
(24) Keskkonna ja inimeste tervise kaitseks peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ55 nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.
(24) Keskkonna ja tervise kaitseks terviseühtsuse põhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selleks tuleks eelneva lähenemisviisina edendada kontrolli tekkekohas, et vältida asulareovee reostust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas ennetusmeetmed, kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid, samuti heitvee ärajuhtimise lubade läbivaatamine ja samaväärse puhastuse kasutamine, millega tagatakse sama keskkonnakaitse tase. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ55 nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.
_________________
_________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
(25) Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“56. Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba57 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta,58 ning vee ja tervise protokolli59 sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele paraneks, näiteks seada sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustada juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutut käitlemist ja kõrvaldamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.
(25) Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“56. Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba57 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta,58 ning vee ja tervise protokolli59 sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et tagatakse kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele, näiteks seatakse sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustatakse juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini ja fekaalide ohutut käitlemist ja kõrvaldamist ning menstruaaltoodete vahetamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.
_________________
_________________
56 ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioon (A/70/L.1)
56 ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioon (A/70/L.1)
57 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final).
57 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final).
58 WHO suunised sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 2018.
58 WHO suunised sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 2018.
59 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokoll, 17. juuni 1999.
59 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokoll, 17. juuni 1999.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
(26) Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid, et parandada nende rühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/218460 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.
(26) Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele või rühmadele, kes on tõrjutud nende sotsiaal-majandusliku olukorra, etnilise päritolu, seksuaalsuse, soo, puude, kodutuse, õigusliku seisundi, usuliste veendumuste või muude põhjuste tõttu, võttes vajalikke meetmeid, et tagada nendele rühmadele juurdepääs sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis ja eraruumides, samuti avaliku halduse hoonetes, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.
_________________
60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
(28) Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses. Selleks et tagada reoveesettes sisalduvate toitainete, sealhulgas elutähtsa fosfori nõuetekohane ja ohutu taaskasutus, tuleks liidu tasandil määrata minimaalsed taaskasutusmäärad.
(28) Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses ja muudes sektorites. Selleks et tagada ja hõlbustada reoveesetetes ja reovees sisalduvate toitainete nõuetekohast ja ohutut taaskasutamist ning tagada sidusus seoses liidu eesmärgiga tagada kriitilise tähtsusega toorainete, sealhulgas kriitilise tähtsusega fosfori turvaliste ja kestlike tarneahelate kättesaadavus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata minimaalsed taaskasutusmäärad, samal ajal kui on vaja teha tihedamat koostööd akadeemiliste ringkondade ja teadlastega, et teha kindlaks kõige sobivamad meetodid reoveesetetest toitainete taaskasutamiseks põllumajanduses ja neid kohaldada.Komisjon peaks edendama õigusraamistikku taaskasutatava fosfori ja lämmastiku funktsionaalse turu arendamiseks ning liikmesriigid peaksid hõlbustama taaskasutatava fosfori turulepääsu ja edasist kasutamist. Taaskasutamist käsitlevad nõuded peaksid jääma avatuks tulevastele arengutele toitainete taaskasutamise tehnoloogias ja protsessides. Liikmesriigid peaksid kaaluma reoveesetetest väärtuslike ressursside eraldamist, et kasutada neid põllumajanduses ning tugevdada sektori vastupanuvõimet ja kestlikkust ning aidata kaasa liidu väetisetööstuse strateegilisele autonoomiale. Liikmesriigid peaksid püüdlema toitainete tõhusa ringluse poole ning püüdma edendada reoveesetetes sisalduvate toitainete ja metallide taaskasutamist, keskendudes muude kaasnevate hüvede saavutamisele, nagu biogaasi või biosöe tootmine.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29
(29) Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kasvuhoonegaaside heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus tuleks valida kasutusel oleva parima tava järgi, nagu praegu tehakse Šveitsis. Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga63 kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku64 jaoks.
(29) Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kõigi kasvuhoonegaaside, sealhulgas dilämmastikoksiidi ja metaani heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selline seire toetab riiklikku inventuuriaruannet, pakub vajalikku taristut valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli seiresuuniste rakendamiseks ning võimaldab tulevikus välja töötada Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevaid teaduspõhiseid leevendusmeetmeid käsitlevaid tegevuskavasid. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus peaks tuginema kasutuselolevatele parimatele tavadele, nagu praegu tehakse Šveitsis. Neid tuleks laiendada, et hõlmata eriti ohtlikke aineid, nagu telmisartaan, bisfenool A, beeta-östradiool ja perfluorooktaansulfoonhape (PFOS). Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga63 kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku64 jaoks ning toetatakse digipööret veesektoris kooskõlas liidu digistrateegiaga.
_________________
_________________
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
64 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
64 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
(30) Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEAle tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/200665.
(30) Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEA-le tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele ning need tuleks teha üldsusele kättesaadavaks kogu liitu hõlmava asulareovee puhastamise keskandmebaasi kaudu. See andmebaas peaks võimaldama võrrelda liikmesriikide vahel reoveepuhastite tulemuslikkust reostuse vältimisel, võrrelda võetud meetmeid ja toetada käesoleva direktiivi järgimist, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kohaldamist, pöörates erilist tähelepanu reostusallikatele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemid äravooluvee korral, ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega ning laiendatud tootjavastutuse rakendamisega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/200665. Üldsusele teabe ja andmete esitamisega kaasneva halduskoormuse puhul tuleks alati järgida proportsionaalsuse põhimõtet.
_________________
_________________
65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17)
65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17)
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31 a (uus)
(31a) Praegu on liidult võimalik saada asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise kulude katmiseks märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Alates 2000. aastast on ühtekuuluvuspoliitika raames reoveesektorile eraldatud 38,8 miljardit eurot. Lisaks veesektoris tehtavateks otseinvesteeringuteks ühtekuuluvuspoliitika raames antud rahastamisele toetati liidu vahenditest, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ning programmide „Horisont 2020“ ja LIFE vahenditest ka teadusuuringuid liidu veesektoris. Aastatel 2000–2017 rahastas liit kokku 138 programmi LIFE projekti, mis olid seotud reovee puhastamisega. Liidu tasandil on vaja lisatoetust, et viia ellu uusi ambitsioonikaid eesmärke ja mitte kedagi kõrvale jätta, tagades samal ajal asulareovee puhastamise kõrge taseme ja kodanike juurdepääsu sellisele reovee puhastamisele kogu Euroopas. Neljanda astme puhastuse rahastamist tuleks siiski rahastada riiklike laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu koos riigisiseste rahastamismeetmetega, et piirata mõju kodanike veearvetele ja tagada põhimõtte „saastaja maksab“ järgimine. Rakendamise hindamisega kooskõlas oleva lisameetmena peaks komisjon tagama, et reovee puhastamiseks eraldatakse asjakohased rahalised vahendid, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste terviklik täitmine kõigi liikmesriikide poolt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik) investeerimisprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32
(32) Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline ja toimib tootmisharusisese turuna, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seepärast on oluline tagada üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, näiteks arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.
(32) Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seetõttu on oluline tagada juurdepääs veele ja kanalisatsioonile. Oluline on tagada ka üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kasutajasõbralikus vormingus kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ66 tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata.
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ66 tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata. Liikmesriigid peaksid veereostuse korral tekkinud ning liidu või liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud piirmäära ületava kahjuliku ja märkimisväärse saastumistaseme korral asjaomase piirkonna üldsuse teavitamise tagamisel võtma arvesse komisjoni suuniseid ja looma parimate tavade lahendustel, nagu lühisõnumite edastamise tehnoloogial põhinevad avalikud hoiatussüsteemid.
_________________
_________________
66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32).
66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32).
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
(35) Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning reoveesettest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(35) Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning asulareoveest ja reoveesetetest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse, et stimuleerida mitmesuguseid taaskasutamismeetodeid, sealhulgas pürolüüsi ja struviidi sadestamist, samuti reoveesetetes sisalduvate toitainete taaskasutamist. Võttes arvesse, et fosfor ja lämmastik on põllumajanduse jaoks väärtuslikud ressursid, peaks komisjon need delegeeritud õigusaktid vastu võtma ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppemist. Selle aja jooksul on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada laiendatud tootjavastutuse süsteemidesse panustavate sektorite loetelu.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
(36) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201167.
(36) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, koostada ja ajakohastada mikrosaasteainete loetelu, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201167. Komisjon peaks käesolevas direktiivis osutatud menetluse kohaselt võtma vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada käesolevas direktiivis sätestatud nõuded asulareovees sisalduvate mikroplastide seireks 12 kuud pärast nende direktiivi 2022/0344 (COD) kohasesse jälgimisnimekirja lisamist.
_________________
_________________
67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
(37a) Oluline on tagada, et käesoleva direktiiviga nähakse ette vee parema kvaliteedi saavutamine, seadmata seejuures ohtu elutähtsate toodete kättesaadavust ja taskukohasust.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 b (uus)
(37b) Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest tulenevate kulude vahe täiendav hüvitamine, et toetada hädavajalikke ravimeid ning tagada nende olemasolu turul ja kättesaadavus kodanikele.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38
(38) Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe68 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
(38) Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe68 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele kehtestada reoveepuhastussektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid, vajadusele eemaldada asulareoveest enne selle ärajuhtimist mikroplastid ja PFASid, vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, ning meetodile, kuidas kõrvaldada ja denatureerida sellised tooted lõppkasutuse etapis ilma olulise keskkonnamõjuta, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret ja analüüsi asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures. Veereostuse nullsaaste eesmärgi saavutamiseks asjakohaste meetmete võtmisel liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon juhinduma Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibist ja põhimõttest „saastaja maksab“ ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttest mitte tekitada kahju.
_________________
_________________
68 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
68 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise eeskirjad, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist ning ühtlasi järk-järgult kaotada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees.
Käesolevas direktiivis sätestatakse asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise eeskirjad, et kaitsta keskkonda ja tervist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ning ühtlasi järk-järgult vähendada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi, aidates samal ajal kaasa ringmajandusele üleminekule. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad kõigi juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees, ningreovee käitlemise lõimitud kavandamise kaudu püütakse sellega suurendada koostoimet kliimamuutustega kohanemise ja linnaökosüsteemide taastamise meetmetega.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1) „asulareovesi“ – olmereovesi, olme- ja mitteolmereovee segu või olmereovee ja asula äravooluvee segu;
1) „asulareovesi“ – üks järgmistest:
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a (uus)
a) olmereovesi;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b (uus)
b) olmereovee ja mitteolmereovee segu;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c (uus)
c) olmereovee ja asula äravooluvee segu;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d (uus)
d) olmereovee, mitteolmereovee ja asula äravooluvee segu;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
3) „mitteolmereovesi“ – igasugune reovesi, mis juhitakse kogumissüsteemi hoonest, kus toimub üks järgmistest tegevustest:
3) „mitteolmereovesi“ – reovesi, mis ei pärine peamiselt inimeste ainevahetusest ega majapidamistegevusest ning mis juhitakse kogumissüsteemi hoonest, kus toimub üks järgmistest tegevustest:
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4) „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 10 ie hektari kohta), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;
4) „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 25 ie hektari kohta), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5) „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;
5) „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, lumi või sulamisvesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6) „reovee ülevool“ – osaliselt puhastatud või puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist või asulareoveepuhastitest suublasse väga tugeva vihmasaju tõttu;
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16
16) „mikrosaasteaine“ – aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga alla milligrammi liitri kohta ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/200869 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele või keskkonnale ohtlikuna;
16) „mikrosaasteaine“ – määruses (EÜ) nr 1907/2006 määratletud aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga mikrogrammi liitri kohta või alla selle ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/200869 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele ja keskkonnale ohtlikuna;
_________________
_________________
69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19
19) „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mille tootjad on ühiselt asutanud, et täita neile artikliga 9 pandud kohustusi;
19) „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mis on loodud liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all ja mille eesmärk on aidata tootjatel täita artiklist 9 tulenevaid kohustusi;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
19a) „põhimõte, et saastaja maksab“ – põhimõte, mille kohaselt saastaja kannab tema poolt tekitatud saaste või keskkonnakahjuga seotud kulud, sealhulgas saaste vältimiseks, tõrjeks ja heastamiseks võetavate meetmete kulud;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20
20) „sanitaarvõimalused“ – rajatised ja teenused inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutuks kõrvaldamiseks;
20) „sanitaarvõimalused“ – privaatsust ja inimväärseid tingimusi võimaldavad rajatised ja teenused inimeste uriini ja fekaalide ohutuks, hügieeniliseks, turvaliseks ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetaval viisil kõrvaldamiseks ning menstruaaltoodete vahetamiseks ja kõrvaldamiseks;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)
21a) „terviseühtsuse põhimõte“ – integreeritud ja ühendav tegutsemisviis, mille eesmärk on jätkusuutlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade, taimede ja ökosüsteemide tervist. Selle põhimõttega tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22
22) „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad inimeste tervise või keskkonnakaitset;
22) „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega tervise- või keskkonnakaitset;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23
23) „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse asulareovee töötlemiseks vajalike bakterite kasvatamiseks;
23) „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse reovee puhastamiseks vajalike bakterite kasvatamiseks, sealhulgas biokandjad, biohelmed ja polüstüreenhelmed;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24 a (uus)
24a) „otsene kasvuhoonegaaside heide“ – heide, mis tekib asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemide omandis või kontrolli all olevates allikates, sealhulgas selliste gaaside heide nagu metaan ja dilämmastikoksiid;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24 b (uus)
24b) „kaudne kasvuhoonegaaside heide“ – gaaside eraldumine asulareoveepuhastisse ja kogumissüsteemidesse viidava ostetud elektri tootmisel ning samuti selliste puhastite ja süsteemide käitamisel.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2030 järgmistele nõuetele:
2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 750–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2032 järgmistele nõuetele:
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et pädevad asutused hindavad oma territooriumil reoveelekke ja sellega seotud heite taset ning reoveelekete vähendamise võimalusi.Hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid rahvatervise, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte.Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2030 vastu riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb reoveelekete taset liikmesriigi territooriumil 31. detsembriks 2035 alandada.Liikmesriigid võivad pakkuda sisukaid stiimuleid tagamaks, et nende territooriumil asuvad reoveekäitlejad täidavad riiklikke eesmärke.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1
1. Kui kogumissüsteemi rajamine on erandjuhul põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et kasutatakse individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme (edaspidi „individuaalsed süsteemid“).
1. Kui kogumissüsteemi rajamine või kogumissüsteemiga ühendamine on erandjuhul põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et kasutatakse individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme (edaspidi „individuaalsed süsteemid“) või muid asjakohaseid süsteeme, millega saavutatakse sama tervise- ja keskkonnakaitse tase.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel tervise- ja keskkonnakaitse nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.
Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid kantakse avalikku registrisse ja pädev asutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt, ning vahetavad individuaalsete süsteemide kasutamise ja käitamise ning regulaarsete kontrollide kohta iga nelja aasta järel parimaid tavasid, sealhulgas pädevate asutuste poolse juhtimise ja toimimise kohta.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
3. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustades lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.
3. Liikmesriigid kehtestavad kogu liidus 24 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest komisjoni antud suuniste alusel individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning sätestavad lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärase kontrolli nõuded.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4. Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta igal tiheasustusalal. Selles põhjenduses tuleb:
4. Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta. Selles põhjenduses tuleb:
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c
c) tõendada, et järgitakse lõikes 3 osutatud miinimumnõudeid juhul, kui komisjon on kasutanud kõnealuse lõike kohaselt talle delegeeritud õigust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c a (uus)
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
31. detsembriks 2025 koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside, sealhulgas hooajalise muutumise põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a
a) reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele;
a) reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega keskkonna- või terviseriski;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
b) reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,
b) reovee ülevoolu maht on suurem kui ligikaudu 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – alapunkt c – alapunkt iv a (uus)
iva) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 1 sätestatud nõuded.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4
4. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad tuleb komisjoni nõudmise korral komisjonile kättesaadavaks teha.
4. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sealhulgas ellu viidud osade ja seni veel rakendamata elementide kirjeldus, tehakse kolme kuu jooksul alates nende avaldamisest komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 5
5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente.
5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente ning neis tuleb võimaluse korral seada esikohale rohelise ja sinise taristu lahendused.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
5a. Kui liikmesriikide kehtestatud asulareovee käitlemise lõimitud kavad vähemalt V lisas sätestatud elemente ei sisalda, võtab komisjon nende kavade suhtes asjakohaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 1 – punkt b
b) ette näha meetodid alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas V lisa punkti 2 alapunktis a osutatud reostuse vähendamise soovituslik eesmärk on saavutatud;
b) nähakse ette meetodid V lisa punkti 2 alapunktis a sätestatud alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas kõnealuses punktis osutatud reostuse vähendamise eesmärk on saavutatud;
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a. Liikmesriigid püüavad linnapiirkondades rohealasid suurendada, et vähendada reovee ülevoolu looduslike lahenduste abil.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 6 b (uus)
6b. Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga viie aasta järel läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Asulareovett, mis juhitakse külma kliimaga piirkondades asuvatesse vetesse, kus on madala temperatuuri tõttu tõhusat bioloogilist puhastamist keeruline teha, võib erandina puhastada (biokeemiline hapnikutarve BHT5, nagu on määratletud I lisa tabeli 1 reas 2) lõikes 1 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, kui sisselaske juures on aasta keskmine veetemperatuur alla 6 °C ja kui üksikasjalikud uuringud näitavad, et sellise reovee ärajuhtimine keskkonda ei kahjusta. Puhastamisel peab aga saavutama vähemalt 40 % vähendusmäära, mida mõõdetakse vähemalt kord nädalas. Liikmesriigid, kes seda erandit kasutavad, teatavad sellest komisjonile.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2
2. 1 000–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2030 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.
2. 750–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2032 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 4
4. Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi olukordi, mis on tingitud tugevast vihmasajust.
4. Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi ilmastikuolusid, mis on tingitud näiteks tugevast vihmasajust.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [väljaannete talitus, palun lisada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2033, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2038, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
31. detsembriks 2025 koostavad liikmeriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga viie aasta tagant alates 31. detsembrist 2030.
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostavad ja avaldavad liikmesriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning lisavad sellele loetelule teabe selle kohta, kas need on tundlikud fosfori ja/või lämmastiku suhtes, ning ajakohastavad seda loetelu alates 31. detsembrist 2030 iga viie aasta järel, lisades ühtlasi teabe eutrofeerumise põhjuste kohta.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas.
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2024 suunised II lisa ühtlustatud rakendamiseks, eelkõige seoses piiriüleste veekogudega.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [väljaannete talitus, palun sisestada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid 31. detsembriks 2038, et pooltelt vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid 31. detsembriks 2043, et kõigilt vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1
Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide aasta keskmise parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele, et tagada kõrgel tasemel keskkonnakaitse. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 – punkt a
a) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;
a) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 75 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 – punkt b
b) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 85 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040.
b) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 93 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040. Päevad, mil heitvee temperatuur langeb alla 12 °C, ei ole eemaldatava lämmastiku arvutamisel esimeses lõigus osutatud eesmärgil asjakohased.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 7
7. Liikmesriigid tagavad, et heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist.
7. Liikmesriigid tagavad, et heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu, ja heitvesi asulareoveepuhastitest sellise ala valgalale, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 100000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 150000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 150000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga viie aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] peab liikmesriikidel olema koostatud ja avaldatud loetelu vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladest, mis nende territooriumil asuvad, ja hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] loetelu vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu vähemalt iga viie aasta möödudes läbi ja vajaduse korral ajakohastavad seda tarbetu viivituseta.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:
Esimeses lõigus osutatud loetelud sisaldavad järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt f
f) alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.
f) alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ, 2006/118/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2008/56/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt f a (uus)
fa) direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt määratud erikaitsealad ja direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt määratud erikaitsealad, mis moodustavad Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a. Kui liikmesriik jätab lõikes 2 osutatud loetelud nimetatud lõikes sätestatud tähtajaks koostamata, peab kogu vähemalt 35 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest välja juhitav vesi läbima kooskõlas lõikega 5 neljanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
3a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et pooltelt 100 000–150 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõigilt 100 000–150 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et pooltelt vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [15 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõigilt vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a. Vähemalt 35 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest lõikes 2 osutatud loetellu kantud ala valgalasse juhitava vee suhtes kohaldatakse samuti lõikeid 3 ja 4.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada esimeses lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.
Liikmesriigid tagavad, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Laiendatud tootjavastutust täiendatakse asulareoveepuhastite ajakohastamiseks ette nähtud riigisiseste rahastamismeetmetega, et vältida soovimatuid tagajärgi Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Kemikaaliameti abiga kindlaks tehtud elutähtsate toodete, eelkõige ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele ja juurdepääsetavusele ning tagada ettevõtjatele piisavate rahaliste vahendite kättesaadavus. Riigisisene rahastamismeede ei tohi ületada 20 % ega takistada kohaldamast põhimõtet, et saastaja maksab.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:
Laiendatud tootjavastutus ja riigisisene rahastamismeede hõlmavad järgmist:
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
a) kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest, et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning
a) kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest (investeeringukulud ja tegevuskulud), et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained, mida ei ole esimese, teise ega kolmanda astme puhastusega võimalik eemaldada, ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
c) muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a. Artikli 21 kohaselt nõutava seire tulemuste põhjal vaatab komisjon III lisas esitatud toodete loetelu iga viie aasta järel läbi. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, lisades III lisaga hõlmatud toodete loetellu uusi tooteid.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)
1b. Laiendatud tootjavastutust kohaldatakse olenemata sellest, kas turule lastud tooted või nende komponendid on toodetud liikmesriigis või kolmandas riigis ning kas tootjate registrijärgne asukoht on liidus või toode lastakse turule digitaalse platvormi kaudu.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 c (uus)
1c. Liikmesriigid võivad lisada muid sektoreid, tuginedes tõenditele asjaomases sektoris tekitatud mikrosaasteainete olemasolu kohta.
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
a) toodet lastakse turule alla kahe tonni aastas;
a) toodet lastakse liidu turule alla kahe tonni aastas;
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
b) toode, mida tootja turule laseb, et tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.
b) toode, mida tootja turule laseb, on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/20081a I lisa punktile 4.1.2.9.5 reovees kiiresti biolagunduvad või ei tekita olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.
_________________
1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba) turule lastud toodetes sisalduvad ained on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/20081a I lisa punktile 4.1.2.9.5 vesikeskkonnas kiiresti biolagunduvad.
_________________
1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu hiljemalt ... [artikli 8 lõike 1 kohaldamise alguskuupäev].
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a. Komisjon hõlbustab liikmesriikide vahel laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomise kohta parimate tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga, või et tootjatel on võimalik oma kohustusi täita väljakujunenud organisatsiooni kaudu.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a – alapunkt ii
ii) teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;
ii) teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees ja biolagunevus nende olelusringi lõpul;
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c a (uus)
ca) tootjate rahaline toetus on ette nähtud lõikes 1 nimetatud kulude katmiseks ning reoveepuhastite käitajad saavad rahalisi vahendeid kasutada vastavalt oma investeerimistsüklitele ja -vajadustele.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
5a. Liikmesriigid tagavad, et enne kui artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud neljanda astme puhastuse nõudeid hakatakse rakendama, on artiklites 9 ja 10 sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide nõuded täidetud.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca) lepib kokku koormuse jagamise üksikasjalikes reeglites, võttes arvesse selliseid tegureid nagu mikrosaasteainete kogus tootes.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teavitada tarbijaid jäätmetekke vältimise meetmetest, tagasivõtu- ja kogumissüsteemidest ning III lisas loetletud toodete sobimatute eemalduse viiside mõjust reovee kogumisele, puhastamisele ja ärajuhtimisele.
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed.
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi läbipaistvalt, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, et liikmesriigid võivad tootjavastutusorganisatsioonidega konsulteerida ja teevad kõik investeeringud reoveepuhastitesse tootjavastutusorganisatsioonidest sõltumatult ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed. Nõuete täitmiseks edastavad pädevad asutused vajalikud andmed korrapäraselt, see on vähemalt iga kuue kuu järel teistele pädevatele asutustele ja vahetavad neid andmeid nendega.
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 4
4. Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, teevad järgmist:
4. Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil käesoleva direktiivi kohaseid laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi.
a) määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi; või
b) võtavad punktis a kirjeldatuga samaväärseid meetmeid.
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Esimeses lõigus osutatud dialoog peab eelkõige võimaldama kindlaks teha ja rakendada meetmeid, mis muudaksid laiendatud tootja- ja saastajavastutuse majanduslikult võimalikult tõhusaks, näiteks meetmed, millega vähendatakse reoveele mikrosaasteainete poolt avaldatavat koormust, samuti neljanda astme puhastuseks sobivaima tehnoloogia valik, ning selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi ravimite taskukohasusele, juurdepääsetavusele ja kättesaadavusele.
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
5a. Reoveepuhastite käitajaid esindavatel ühendustel on laiendatud tootjavastutusorganisatsioonis vaatleja staatus.
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ning hõlmavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaaniheidet. Esimesed auditid tehakse
1. Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid tehakse kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ja energiatõhusust käsitleva direktiivi (...) (uuesti sõnastatud) artikliga 11 ning võimaluse korral digivahendeid kasutades ning nende raames tehakse kindlaks potentsiaal kulutõhusaks kasutamiseks, energiatarbimise vähendamiseks, heitsoojuse taaskasutamiseks ja kasutamiseks kohapeal või kaugküttesüsteemi või taastuvenergia tootmise kaudu. Keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaani- ja dilämmastikoksiidheidet. Esimesed auditid tehakse
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a
a) vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2025;
a) vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist];
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b
b) 10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030.
b) 10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite riigi tasandil aastas toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus on võrdne vähemalt järgmisega:
2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase, sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud energia aastakogus, mis on toodetud riigi tasandil vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevates asulareoveepuhastites kohapeal või väljaspool puhasteid, ja sõltumata sellest, kas nende omanikud või käitajad kasutavad seda energiat asulareoveepuhastis kohapeal või väljaspool puhastit, on võrdne vähemalt järgmisega:
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
a) 31. detsembriks 2030. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
a) 31. detsembriks 2033. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b
b) 31. detsembriks 2035. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
b) 31. detsembriks 2036. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a. Liikmesriigid hõlbustavad heakskiitmismenetlusi, mida kohaldatakse selleks, et arendada taastuvenergia tootmist kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 reoveepuhastites kasutamiseks.
Muudatusettepanek 267 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)
2b. Kui liikmesriik asulareoveepuhastite puhul, mis töötlevad vähemalt 10 000 ie reostuskoormust, riigi tasandil 100 % energianeutraalsust ei saavuta, hoolimata sellest, et kõik käesoleva artikli lõike 1 kohastes energiaauditites sätestatud energiatõhususe meetmed on rakendatud, ega suuda reoveepuhastites kohapeal või puhastitest väljaspool energiatootmist suurendada, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, võivad sellised liikmesriigid erandina lubada osta elektriostulepingute kaudu puudujääva protsendimäära katmiseks kuni 40 % ulatuses välistest allikatest pärit taastuvenergiat, tingimusel et kõik eespool nimetatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)
2c. Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ettepaneku tegevuskava kohta, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist 2030. aastaks. Liikmesriigid tagavad, et reoveepuhastussektor on 2050. aastaks kliimaneutraalne.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2
Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe.
Kui on toimunud reostumine, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe. Teade saadetakse ka asjaomastele teeninduspiirkonna sidusrühmadele, näiteks joogiveekäitlejatele. Kui reostus mõjutab tervist või keskkonda teises liikmesriigis, tagab liikmesriik, kelle territooriumil reostus tekkis, et teise liikmesriigi pädevat asutust ja komisjoni teavitatakse viivitamata.
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid vastavad üksteisele aegsasti, ent mitte hiljem kui üks kuu pärast teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase teate saamist.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 3
Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja kõnealused reostusallikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.
Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja kõnealused reostusallikad kooskõlas asjaomaste veesaasteaineid käsitlevate õigusaktidega, kui see on kohaldatav, ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b) võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda nende teeninduspiirkonnas väljastatud erilubade sisuga, kui käitajad seda taotlevad.
b) võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda oma teeninduspiirkonnas erilubadega, enne kui luba väljastatakse.
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba) tagab, et käitaja, kes juhib mitteolmereovett ära, vastab kõigile järgmistele nõuetele:
i) eralduvad saasteained ei takista reoveepuhasti käitamist ega ressursside taaskasutamise suutlikkust;
ii) eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ega reoveepuhastite töötajate tervist;
iii) reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, et keskkonda sattunud saasteaineid vähendada;
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b b (uus)
bb) ei väljasta eriluba, kui ärijuhitav mitteolmereovesi tekitab ohtu veekogudele, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b c (uus)
bc) selliste menetluste tõttu ei lükku eriloa andmine põhjendamatult edasi.
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:
2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine ja vajaduse korral kehtetuks tunnistamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
c) puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741;
c) puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741 või taaskasutatakse muul kui põllumajanduslikul eesmärgil;
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)
4a. Asulareoveepuhastite käitajaid mõjutava vahejuhtumi või õnnetuse korral nõuab pädev asutus eriloaga käitajalt selliste asjakohaste lisameetmete võtmist, mida pädev asutus peab vajalikuks, et keskkonnamõju piirata ning edaspidi võimalikke vahejuhtumeid ja õnnetusi vältida. Pädev asutus teavitab reoveepuhastite käitajaid, sealhulgas kõiki mõjutatud piiriüleseid reoveekäitlejaid, meetmetest, mis on võetud, et kõnealusest reostusest tervisele ja keskkonnale põhjustatud kahju vältida või heastada.
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1
1. Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.
1. Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust, eriti veestressi all kannatavatel aladel ja tööstuslikel eesmärkidel, kui keskkonnakahjulikku mõju ei ole ja terviseriskide juhtimise meetmed on rakendatud. Vee taaskasutamise vajaduse hindamisel võetakse arvesse vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ alusel kehtestatud riiklikke veemajanduskavasid. Liikmesriigid tagavad korduskasutamise kavandamisel, et reovee taaskasutamine ei ohusta suublate ökoloogilist vooluhulka. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
1a. Et edendada ringmajandust, siis sellise kaaskasutusvee suhtes, mis on ette nähtud üksnes taaskasutamiseks põllumajandusmaa niisutamiseks, artiklis 7 ja I lisa B osa tabelis 2 sätestatud kolmanda astme puhastuse nõudeid ajutiselt ei kohaldata ning seetõttu väheneb vajadus lisada niisutamiseks kasutatavasse vette lämmastikku ja fosforit.
Taaskasutusvee taaskasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel, nagu on osutatud esimeses lõigus, on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) puudub oht tervisele ja keskkonnale, sealhulgas eutrofeerumine;
b) taaskasutusvesi vastab määruses (EL) 2020/741 sätestatud nõuetele;
c) taaskasutatava asulareovee üle tehakse mikrosaasteainete ja mikroplasti lisaseiret;
d) suublate minimaalne ökoloogiline vooluhulk ei ole ohustatud;
e) ajal, mil asulareovett ei taaskasutata põllumajanduses, on olemas kogu sissetuleva asulareovee piisav puhastamise või säilitamise võimsus.
Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, kohaldatakse taaskasutatava asulareovee suhtes kooskõlas artikliga 8 neljanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 b (uus)
1b. Välja arvatud juhul, kui liikmesriigid on samaväärse riikliku veestrateegia juba välja töötanud, kehtestavad nad hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] komisjoni ja sidusrühmadega, sealhulgas valitsusasutustega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, vee-ettevõtete, tööstuse esindajate, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega konsulteerides riikliku vee säästmise ja taaskasutamise kava, milles:
a) määratakse kindlaks meetmed, mida on vaja, et tagada liikmesriikide enda veevarude või teise liikmesriigi või kolmanda riigiga jagatavate piiriüleste veevarude ohutus, kestlikkus ja vastupanuvõime;
b) ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/741 artikli 2 kohaldamist, määratakse punktis a loetletud, kindlaksmääratud valdkondades kindlaks riigi eesmärgid ja tegevuskavad, mis hõlmavad vee taaskasutamist ja vee säästmist, võttes arvesse kliimamuutuste prognoose vee kättesaadavuse kohta puhastatud asulareovee ärajuhtimisel;
c) kirjeldatakse eesmärkide saavutamiseks võetavaid rakendusmeetmeid, sealhulgas nendega seotud rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
3a. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et olla valmis ning asulareovee kogumise ja puhastamise taristut kohandada, et tulla toime suurenenud olmereoveekogusega, sealhulgas ehitada vajaduse korral uus taristu. Võetakse kõik ettevaatusabinõud, et vältida mõjutatud veekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist.
Liikmesriigid on direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärgid täitnud, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
a) alternatiivsed viisid olmereovee ja äravooluvee suurenemisega tegelemiseks, sealhulgas alternatiivsete vee ärajuhtimise kohtade kaalumine, ei tooks keskkonnale suuremat kasu või põhjustaks ülemääraseid kulusid;
b) kõik tehniliselt teostatavad leevendusmeetmed on sätestatud artiklites 14 ja 15 osutatud reoveepuhasti loas ning neid rakendatakse tõhusalt, et asulareovee mõju asjaomastele veekogudele võimalikult palju vähendada, sealhulgas vajaduse korral rangem heitekontroll, et saavutada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärgid ja direktiivi 2008/105/EÜ kohaselt kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardid.
Vastavust teises lõigus osutatud kriteeriumidele tõendatakse asjakohastes veemajanduskavades, mis on koostatud direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)
3b. Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mis on sätestatud I lisa A ja B osas, kantakse eriloale lisameetmed, ilma et see piiraks keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks muude võimalike meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f
f) mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.
f) mis tahes muud rahvatervise parameetrid, nagu E. coli või legionella, mida Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) või liikmesriikide pädevad asutused käsitavad seire tegemiseks olulisena.
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:
2. Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad, asjakohasel juhul digivahendeid ja -tehnoloogiat kasutades, pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa) rollide, vastutuse ja kulude selge jaotus käitajate ja asjaomaste pädevate asutuste vahel, sealhulgas juhul, kui see on seotud proovide võtmise ja analüüsiga;
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a b (uus)
ab) pädevate asutuste, asulareoveepuhastite käitajate ja muude asjaomaste osalejate kohustuste kirjeldus, kui käesoleva artikli kohastest kohustustest tulenevaid proovide võtmise ja analüüsimise lisakulusid ei jaotata asulareoveepuhastite käitajatele;
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
b) otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;
b) otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, kusjuures proovide võtmine on asulareovee puhastamise eest vastutavate asutuste ning analüüside tegemine rahvatervise eest vastutavate asutuste ülesanne. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda.
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c
c) korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.
c) korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas, ning joogivee-ettevõtetele.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1
Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha SARS-CoV-2 ja selle variantide esinemise seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 1
Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas.
Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas. Liikmesriigid soodustavad täiendavat antimikroobikumiresistentsuse seiret, kui sobiv tehnoloogia on kulutõhusa viisil kättesaadav.
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 2
Komisjon võtab artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusaktid, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika, võttes arvesse riiklike tervishoiuasutuste ja antimikroobikumiresistentsuse seire eest vastutavate riiklike asutuste andmeid.
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Liikmesriigid teevad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:
1. Liikmesriigid teevad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja tervisele, võttes arvesse hooajalisi muutusi ja erakorralisi sündmusi, ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c
c) veekogu hea ökoloogiline seisund, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli2 punktis 22;
c) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22 määratletud veekogu hea ökoloogiline seisund, artikli 2 punktis 24 määratletud pinnaveekogu hea keemiline seisund ja artikli 2 punktis 25 määratletud põhjaveekogumi hea keemiline seisund;
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da) „hea keskkonnaseisund“ – merekeskkonna hea seisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5;
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka kuuluvad asjakohasel juhul järgmised meetmed:
2. Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka võivad kuuluda asjakohasel juhul järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 kohaselt ette nähtud või võetud meetmetele lisaks ennetusmeetmed, kui see on vajalik veekogu kvaliteedi tagamiseks; Liikmesriigid edendavad kontrolli tekkekohas, et vältida asulareovee reostust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2.
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a
a) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;
a) alla 750 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b
b) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;
b) alla 750 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 3
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga viie aasta möödudes läbi. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga kuue aasta möödudes läbi ja viiakse kooskõlla direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajanduskavade läbivaatamise ajakavaga. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab. See aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 1
Liikmesriikidelt võtavad kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.
Ilma et see piiraks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist ning võttes arvesse kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi ja sanitaartingimusi, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud rühmade ligipääs sanitaarvõimalustele.
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2
Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2027 järgmist:
Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2030 järgmist:
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 – punkt a
a) teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, sealhulgas kaitsetud ja tõrjutud rühmad, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;
a) teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, pöörates eelkõige tähelepanu kaitsetutele ja tõrjutud rühmadele, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 – punkt b
b) hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele;
b) hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele ning parandavad seda;
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c
c) julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu.
c) julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 5000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu;
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c a (uus)
ca) julgustavad pädevaid asutusi tegema avalikes hoonetes, eelkõige haldushoonetes, kättesaadavaks tasuta sanitaarrajatised ning julgustavad restoranides, kauplustes ja sarnastes eraruumides tasuta või väikese teenustasu eest sanitaarrajatiste kättesaadavaks tegemist kõigile;
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c b (uus)
cb) võtavad lisameetmeid, mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks, et tagada kõigile juurdepääs sanitaarvõimalustele.
Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning tagama, et ei teki negatiivset tervise- või keskkonnamõju.
Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1 a (uus)
1a. Liikmesriigid kehtestavad range riikliku kvaliteedistandardi reoveesetete edasiseks korduskasutamiseks kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/278/EMÜ (edaspidi „reoveesetete direktiiv“) koos täiendavate nõuetega mikroplasti kohta, tagamaks, et reoveesetete kasutamine on tervisele ohutu, eriti edasise kasutamise korral põllumajanduses.
Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1 b (uus)
1a. Liikmesriigid kaaluvad kõiki võimalusi eraldada reoveesetetest ja reoveest väärtuslikke ressursse, mis on tervisele ja keskkonnale ohutud, et tagada ringmajandus, sealhulgas fosfori taaskasutamine ja ringlussevõtt, et tugevdada põllumajandussektori vastupanuvõimet ja kestlikkust ning aidata kaasa ELi väetisetööstuse strateegilisele autonoomiale.
Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2
2. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat.
2. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades asulareovees ja reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reovee ja reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat, ning kehtestades reoveesetete ohutu käitlemise reeglid, millega tagatakse, et see ei kahjusta tervist ega keskkonda. Komisjon võtab kõnealused delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt ... [käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõpule järgneva aasta viimase päeva kuupäev].
Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)
2a. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et soodustada asulareoveest ja reoveesetetest taaskasutusse võetud toitainete ostmist. Komisjon edendab õigusraamistikku taaskasutatava fosfori ja lämmastiku funktsionaalse turu arendamiseks.
Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c
c) puhastatud asulareovee, sealhulgas taaskasutatava vee sihtkohta;
c) puhastatud asulareovee, sealhulgas taaskasutatava vee sihtkohta, seejuures jälgides, et kui puhastatud reovesi juhitakse veekogusse, on alati tagatud minimaalne ökoloogiline vooluhulk;
Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d
d) üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu.
d) asulareoveepuhasti kogu tegevuse käigus tekkinud otsest ja kaudset kasvuhoonegaaside heidet ning üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu. Seire hõlmab ka metaani ja puhastamata reovee lekete avastamist kogumissüsteemidest;
Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 2
2. Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.
2. Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused või asjakohased organid teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolu ja asula äravooluvee sageduse ja mahu ning neist pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.
Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
a) saasteained, mis on loetletud
a) asjaomased saasteained, mis on loetletud
Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b) direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;
b) direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa A ja B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;
Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca) per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ja klorotaloniili esinemine kooskõlas direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta ja direktiiviga 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas;
Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2
Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikroplastide seiret.
Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikrosaasteainete ja mikroplastide seiret.
Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Komisjon esitab kooskõlas oma algatusega „Mikroplastireostus – meetmed selle keskkonnamõju vähendamiseks“ seadusandliku ettepaneku koos mõjuhinnanguga.
Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b
b) 10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse kahe aasta jooksul vähemalt üks proov.
b) 10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse aastas vähemalt üks proov.
Kõigi linnastute puhul, mille ie on üle 10 000, viivad liikmesriigid igal aastal läbi ulatusliku keemilise sõelumise, hõlmates ka keemilised segud, et teha kindlaks ained, mis on ohtlikud veeorganismidele, joogi- või suplusvee kvaliteedile või mis annavad märku tööstuse reovee nõuetevastasest ärajuhtimisest kanalisatsiooni.
Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4
Komisjonil on õigus võtta artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusakte, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.
Komisjon võtab 30. juuniks 2025 artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.
Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 a (uus)
Liikmesriike ergutatakse jätkama olemasolevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, et võimaldada vee kui strateegilise sektori sama head taset. Samuti julgustatakse liikmesriike vahetama parimaid tavasid selle kohta, kuidas parandada liidu vahendite kasutamist.
Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 b (uus)
Komisjon võtab 30. juuniks 2025 artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) sisalduse mõõtmise metoodika.
Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 c (uus)
Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kehtestab komisjon kogu ELi hõlmavad tehnilised suunised ja ühtlustatud standardid veekvaliteedi mõõtmise pidevate ja täpsete ning võimaluse korral veebipõhiste saasteseiresüsteemide jaoks.
Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a
a) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
a) 31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b
b) 31. detsembriks 2025 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
b) 31. detsembriks 2026 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c
c) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
c) 31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d
d) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;
d) 31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;
Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt e
e) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
e) 31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab teavet kõigi vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite kogu käitamistegevusest tuleneva otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite kohta (koos gaaside eristusega, kaasa arvatud metaan ja lämmastikoksiid), heite allikate, energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt f
f) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
f) 31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt g
g) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
g) 31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt h
h) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
h) 31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1 – punkt j a (uus)
ja) detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet individuaalsetes, munitsipaal- ja tööstusettevõtetes kasutatava reovee bioloogiliseks puhastamiseks kasutatava tehnoloogia, näiteks plastist biokilekandja liigi ja mahu kohta, ning ajakohastab seda andmekogumit seejärel iga viie aasta järel;
Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 2
Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast.
Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast, võimaldades riigi tasandil võrrelda reoveepuhastite tulemuslikkust ja vahetada liidu tasandil parimaid tavasid ning toetades oma andmebaasi kaudu käesoleva direktiivi järgimist.
Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b) käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;
b) käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus, kaasa arvatud käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioonide rahaline panus, ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;
Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
c) hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast;
c) hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast, ning kasutades asjakohasel juhul digivahendeid;
Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 3
3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga viie aasta möödudes. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga kuue aasta möödudes ja kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajanduskavade meetmeprogrammide läbivaatamise ajakavaga. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
Hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui nad on vastu võtnud artikli 15 lõikes 1ab sätestatud vee taaskasutust ja säästmist käsitlevad tegevuskavad, hindavad liikmesriigid nende tegevuskavade rakendamise seisu.
Hiljemalt... [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] edastavad liikmesriigid hindamise tulemused.
Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.
Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav, kergesti ligipääsetav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.
Muudatusettepanek 210 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:
2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal ja kergesti ligipääsetaval kujul, sealhulgas arvega ja digikanalite, näiteks nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:
Muudatusettepanek 211 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a
a) teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega;
a) teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega; see teave esitatakse lihtsat võrdlemist võimaldaval viisil, näiteks nõuete täitmise protsendimäärana;
Muudatusettepanek 212 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca) kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) aastas ja allika kohta;
Muudatusettepanek 213 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, kiire ja õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Muudatusettepanek 214 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.
Muudatusettepanek 215 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et kui inimeste tervisele on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.
1. Liikmesriigid tagavad, et kui tervisele või keskkonnale on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.
Muudatusettepanek 216 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 2
2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.
2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.
Muudatusettepanek 254 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 4
4. Kui on esitatud lõike 1 kohane hüvitisnõue koos tõenditega, mille alusel võib eeldada põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel, tagavad liikmesriigid, et rikkumise eest vastutaval isikul lasub kohustus tõendada, et rikkumine ei põhjustanud kahju ega aidanud selle tekkimisele kaasa.
välja jäetud
Muudatusettepanek 217 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
5a. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks teave nende õiguse kohta nõuda kahju hüvitamist.
Muudatusettepanek 218 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 2
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus, palun märkida seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Artikli 2 lõikes 1a, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 219 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 3
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 1a (uus), artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 220 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 6
6. Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6. Artikli 2 lõike 1a (uus), artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 221 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c
c) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.
c) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.
Muudatusettepanek 222 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e
e) laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
e) laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs, pidades eriti silmas per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS), vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
Muudatusettepanek 223 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõik 1
Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
1. jaanuariks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Komisjon hindab võimalikku vajadust laiendada laiendatud tootjavastutuse kohaldamisala, eelkõige per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS) sisaldavatele toodetele, mis on turule lastud, võttes arvesse kõiki PFASide suhtes kehtestatud piiranguid.
Muudatusettepanek 224 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 2
2. Artikli 3 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2027.
2. Artikli 3 lõikeid 1 ja 2 ja artiklit 6 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2030.Enne üleminekuperioodi lõppu kogub komisjon teavet, mis on vajalik kõnealuse üleminekukorra pikendamise vajaduse analüüsimiseks.
Muudatusettepanek 266 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 4 a (uus)
4a. Äärepoolseimad piirkonnad võivad teha erandeid artiklite 6, 7 ja 8 sätetest seoses alla 150 000 ie linnastutest pärineva asulareovee rannikuvette juhtimisega ning võtta vastu asjakohase puhastustaseme, mis ei ole siiski vähem range kui reovee eelselitus, kui see ei ole tehniliselt teostatav või tooks kulude ja tulude suhte kohaselt kaasa ülemääraseid kulusid, ning kui sellist puhastamist toetavad teaduslikud uuringud.
Esimese lõigu kohaldamisel esitavad äärepoolseima piirkonna moodustavad liikmesriigid komisjonile esimeses lõigus osutatud uuringud.
Teadusuuringutes võetakse eelkõige arvesse rannikuvette juhitava reovee ja vastuvõtva keskkonna omadusi.
Muudatusettepanek 225 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1a. Hiljemalt... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon vastu suunised laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamiseks.
Muudatusettepanek 226 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – A osa – lõik 2 – sissejuhatav osa
Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:
Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest ning teostatavuse korral kasutatakse asjakohaseid digivahendeid, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 227 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – B osa – punkt 5
5. Plastist biokilekandjaid kasutavatele asulareoveepuhastitele antavad vee ärajuhtimise load peavad hõlmama kohustust biokilekandjate kasutamist pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate tahtmatut sattumist keskkonda.
5. Plastist biokilekandjaid kasutavatele asulareoveepuhastitele antavad vee ärajuhtimise load hõlmavad kohustust teavitada pädevaid asutusi biokilekandjatehnoloogiast, sealhulgas plastist biokilekandja liigist ja kogusest, ning paigaldatud kogumisseadmetest ning pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate sattumist keskkonda. Keskkonda sattumise korral peavad käitajad teatama juhtumist pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 228 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – C osa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
ea) muu kui olmereovesi vastab direktiivi 2008/105/EÜ kohaselt kehtestatud asjakohastele maksimaalsetele lubatud kontsentratsioonidele;
Muudatusettepanek 229 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – lõik 4
Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.
Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele.Artikli 7 lõikes 1 osutatud reoveepuhastite suhtes kohaldatakse mõlemat parameetrit. Artikli 7 lõikes 3 osutatud reoveepuhastite suhtes võib olenevalt kohapealsest olukorrast kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused. Alternatiivina võib kasutada samaväärset digitaalset veebipõhist andurmõõtmist.
Muudatusettepanek 230 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – lõik 5
Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse ei võeta.
Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet võib väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse võtta, kui on tõestatud, et veel kulub lämmastiku suhtes tundlikule valgalale jõudmiseks rohkem kui kaks aastat ja see soodustaks selle ala eutrofeerumist, ning sellest teatatakse komisjonile.Lämmastiku kontsentratsioon tingimuse 1 punktis b osutatud aladel vastab direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.2.1 sätestatud võrdlustingimustele nende alade hea ökoloogilise seisundi kindlaksmääramiseks.
Muudatusettepanek 231 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – lõik 7
Märkus 1. Punktides a ja b osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsioonid tuleb mõõta.
Märkus 1. Punktides a, b ja c osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsioonid tuleb mõõta.
Muudatusettepanek 232 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – lõik 8
Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue aine jaoks. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta alla kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent: 80 %.
Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue 1. ja 2. kategooria aine ning kõigi 3. kategooria ainete kohta kuivailmavooluhulga põhjal.1. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta alla kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent: 80 %.
Muudatusettepanek 233 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – punkt 2 – lõik 1
Puhasti väljalaske ja vajaduse korral ka sisselaske täpselt kindlaksmääratud kohast võetakse vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove. Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad siiski olema võetud iga 48 tunni järel.
Liikmesriigid kasutavad puhasti väljalaske ja vajaduse korral ka sisselaske täpselt kindlaksmääratud kohast iga 24 tunni järel võetavaid ajapõhiseid proove. Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad siiski olema võetud iga 48 tunni järel.
Muudatusettepanek 234 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – punkt b a (uus)
ba) 3. kategooria (suure riskiga ained)
i) telmisartaan (CASi nr 144701-48-4)
ii) bisfenool A (CASi nr 80-05-7)
iii) beeta-östradiool (CASi nr 50-28-2)
iv) perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) (CASi nr 1763–23–1)
Muudatusettepanek 235 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – punkt 3 – tabel
Komisjoni ettepanek
– 1000 kuni 9 999 ie
Üks proov kuus
– 10 000 kuni 49 999 ie
Kaks proovi kuus
Üks mikrosaasteainete proov kuus
– 50 000 kuni 99 999 ie
Üks proov nädalas
Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas
100 000 ie või rohkem
Üks proov päevas
Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas
Muudatusettepanek
– 750 kuni 9 999 ie
Üks proov kuus
– 10 000 kuni 49 999 ie
Kaks proovi kuus
Üks mikrosaasteainete proov kahe kuu kohta
– 50 000 kuni 99 999 ie
Üks proov nädalas
Üks mikrosaasteainete proov kahe kuu kohta
100 000 ie või rohkem
Üks proov nädalas
Üks mikrosaasteainete proov kuus
Muudatusettepanek 236 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – punkt 6
6. Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l.
6. Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l. Alternatiivina võib kasutada samaväärset digitaalset elektroonilist andurmõõtmist.
Muudatusettepanek 237 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – D osa – tabel 2
Komisjoni ettepanek
Parameetrid
Kontsentratsioon
Väikseim vähendusprotsent7
(Vt märkus 1)
Standardne mõõtemeetod
Üldfosfor
2
0,5 mg/l
90
Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria
Üldlämmastik
6 mg/l
85
Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria
___________
7 Vähenemine sissetuleva vee suhtes.
Muudatusettepanek
Parameetrid
Kontsentratsioon
Väikseim vähendusprotsent7
(Vt märkus 1)
Standardne mõõtemeetod
Üldfosfor
0,2 mg/l
93
Molekulaarne neeldumisspektrofotomeetria või samaväärne digitaalne veebipõhine andurmõõtmine.
Üldlämmastik
8 mg/L7a
80
Molekulaarne neeldumisspektrofotomeetria või samaväärne digitaalne veebipõhine andurmõõtmine.
_________________________
7 Vähenemine sissetuleva vee suhtes.
7a Need kontsentratsioonid on I lisa D osa punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmised. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida keskmiste päevaväärtuste abil, kui kooskõlas I lisa D osa punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Sel juhul ei tohi kõigi proovide päeva keskmine olla üle 20 mg/l Nüld, kui bioreaktoris oleva vee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.
Muudatusettepanek 238 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – punkt 1
1. Läänemere, Musta mere, Põhjamere osade valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks, ning Aadria mere osad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohasel tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.
1. Läänemere, Musta mere, Põhjamere ja Aadria mere valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.
Muudatusettepanek 239 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
ba) kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite haavatavuse stressitesti hindamine kliimamuutuste stsenaariumide alusel;
Muudatusettepanek 240 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1
soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral.
eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui ligikaudu 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral, võttes arvesse kohalikke keskkonnakaitsevajadusi, mis on saavutatavad tehniliselt ja majanduslikult proportsionaalsete vahenditega;
Muudatusettepanek 241 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid võivad ette näha, et esimeses lõigus osutatud eesmärki saab alternatiivselt tõendada, võttes aluseks reovee ülevoolu juhtumite arvu (kuid mitte rohkem kui 20 juhtumit aastas) või veekogudesse juhitud asula äravooluvee mahu (kuid mitte rohkem kui 15 % aastasest kogusest, võttes aluseks modelleerimise);
Muudatusettepanek 242 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1 b (uus)
Lõike 2 punktis a sätestatud kohustusest võib riigi tasandil erandi teha lahkvoolse kanalisatsiooni tulemusliku kasutamise korral, nagu on sätestatud artikli 2 punkti 9 punktis d, kui see tagab sama keskkonnakaitse taseme.
Muudatusettepanek 243 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – sissejuhatav osa
See soovituslik eesmärk tuleks saavutada:
Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse meetmed hiljemalt:
Muudatusettepanek 244 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – lõik 2 – punkt i
i) 31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;
i) 31. detsembriks 2030 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;
Muudatusettepanek 245 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 2 – punkt ii
ii) 31. detsembriks 2040 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;
ii) 31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;
Muudatusettepanek 246 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 3
3. Punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed koos selgelt kindlaks määratud osalejatega ja nende vastutusaladega lõimitud kava rakendamisel.
3. Punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed ja asjaomase taristu kliimamuutustega kohandamise meetmed punkti 1 alapunktis ba osutatud stressitesti hindamise põhjal koos selgelt kindlaks määratud osalejatega ja nende vastutusaladega lõimitud kava rakendamisel.
Muudatusettepanek 247 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 4 – alapunkt a
a) esiteks ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud loomulikku veesidumisvõimet ja vihmavee kogumist soodustavad meetmed ning meetmed, millega suurendatakse tiheasustusalade rohealasid või piiratakse läbilaskmatute pindade suurust;
a) esiteks ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud loomulikku veesidumisvõimet ja vihmavee kogumist soodustavad meetmed ning meetmed, millega suurendatakse tiheasustusalade rohe- ja sinialasid või piiratakse läbilaskmatute pindade suurust;
Muudatusettepanek 248 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – punkt 4 – alapunkt c
c) lõpuks, kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, säilitamiseks ja puhastamiseks või uue taristu rajamine, kusjuures prioriteediks on roheline taristu, näiteks taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Kui see on asjakohane, kaalutakse seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega vee taaskasutust.
c) lõpuks, kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, säilitamiseks ja puhastamiseks, näiteks uute linnapiirkondade ühendamine lahkvoolse kanalisatsiooniga või uute taristute loomine, kusjuures prioriteediks on roheline ja sinine taristu, näiteks linna rohealad, haljaskatused, taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega kaalutakse vee taaskasutust.
Muudatusettepanek 249 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 1 a (uus)
1a) Järgmistes punktides esitatud teave on kättesaadav internetis ning tarbijad võivad põhjendatud taotluse korral saada sellele teabele ligipääsu muul viisil.
Muudatusettepanek 250 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 8 – alapunkt c
c) CO2 ekvivalenttonnid, mis aasta jooksul on asulareoveepuhasti käitamisega tekitatud või mille tekkimine ära hoitud.
c) otsene ja kaudne kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) aasta ja heiteallika kaupa.
Muudatusettepanek 251 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 10
(10) Kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mis asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
10) Teave selle kohta, kuidas esitada kaebust ja kuidas teatada pädevatele asutustele nõuetevastastest reovee ärajuhtimise juhtumitest, ning kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mis asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
Muudatusettepanek 252 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 10 a (uus)
10a) Põhjendatud taotluse korral peavad olema kättesaadavad vähemalt kümne aasta vanused andmed.
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0276/2023).