Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone olukorra kohta Mägi‑Karabahhis, Armeenias ja Aserbaidžaanis, eelkõige 19. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni Mägi‑Karabahhi blokaadi humanitaartagajärgede kohta(1), 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuripärandi hävitamise kohta Mägi-Karabahhis(2) ning 20. mai 2021. aasta resolutsiooni sõjavangide kohta pärast Armeenia ja Aserbaidžaani viimatist konflikti(3),

–  võttes arvesse asjakohaseid dokumente ja rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja 21. detsembri 1991. aasta Alma‑Ata deklaratsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni, Genfi konventsioone ja nende protokolle, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, UNESCO 16. novembri 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni ning UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta deklaratsiooni kultuuripärandi tahtliku hävitamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupi 2009. aasta aluspõhimõtteid,

–  võttes arvesse Venemaa, Armeenia ja Aserbaidžaani juhtide vahel 9. novembril 2020. aastal allkirjastatud kolmepoolset kokkulepet,

–  võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna-Kaukaasia riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ning Armeenia ja Aserbaidžaani alaliste raportööride 19. septembri 2023. aasta ühisavaldust Aserbaidžaani rünnaku kohta Mägi‑Karabahhi vastu,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2023. aasta avaldust Aserbaidžaani sõjategevuse eskaleerumise kohta ja 21. septembri 2023. aasta avaldust sündmuste kohta Mägi‑Karabahhis ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. septembri 2023. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogule Mägi‑Karabahhi teemal,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 29. septembri 2023. aasta avaldust inimeste sundümberasumise kohta Mägi‑Karabahhist,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterrese 19. septembri 2023. aasta nõudmist lõpetada vaenutegevus viivitamata ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türki 26. septembri 2023. aasta kommentaari,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari ja 6. juuli 2023. aasta määrusi (Armeenia vs. Aserbaidžaan) taotluse kohta määrata ajutised meetmed rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamiseks,

–  võttes arvesse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 1954. aasta Haagi konventsiooni, mille osalised Armeenia ja Aserbaidžaan on, ja selle esimest protokolli, mida kohaldatakse okupeeritud territooriumide suhtes, ning selle teist protokolli, mida kohaldatakse kultuuriväärtuste kaitse tõhustamise suhtes,

–  võttes arvesse OSCE Minski grupi kaasesimeeste 11. novembri 2021. aasta avaldust, milles korrati piirkonna ajaloo- ja kultuuriobjektide kaitsmise tähtsust,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 1992. aasta resolutsiooni nr 780 alusel moodustatud ekspertkomisjoni lõpparuannet,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni 29. märtsi 2023. aasta aruannet Aserbaidžaani kohta ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 21. oktoobri 2021. aasta memorandumit humanitaar- ja inimõigusalaste tagajärgede kohta seoses Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise vaenutegevuse puhkemisega Mägi‑Karabahhi üle 2020. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Mägi-Karabahhi konflikt on ajalooliselt ja geopoliitiliselt keeruline; arvestades, et 19. septembril 2023 alustas Aserbaidžaan Mägi‑Karabahhi vastu ettekavatsetud põhjendamatut sõjalist rünnakut, mis tõi kaasa palju inimohvreid; arvestades, et 20. septembril 2023 lepiti kokku relvarahus, kuid Mägi‑Karabahhi jäänud tsiviilisikute julgeolekuolukord ei ole tagatud; arvestades, et teadete kohaselt sai Mägi‑Karabahhis Aserbaidžaani sõjalise operatsiooni käigus surma ja haavata sadu armeenia tsiviilisikuid; arvestades, et on teateid kadunud inimeste kohta; arvestades, et Aserbaidžaaniga sõlmitud relvarahukokkuleppes leppisid Mägi‑Karabahhi de facto ametivõimud kokku oma tsiviilinstitutsioonide laialisaatmises, omakaitsejõudude desarmeerimises, kõigi relvade üleandmises ning kõigilt lahingpositsioonidelt ja sõjaväe valvepostidelt taandumises; arvestades, et siiski on korduvalt teatatud relvarahu rikkumistest;

B.  arvestades, et see rünnak kujutab endast nii inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse tõsist rikkumist kui ka 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe ja Aserbaidžaani poolt ELi vahendatud läbirääkimistel võetud kohustuste selget rikkumist; arvestades, et Armeenia peaminister Nikol Pašinjan väljendas 22. mail 2023 oma riigi valmisolekut tunnustada Aserbaidžaani, sealhulgas Mägi‑Karabahhi territoriaalset terviklikkust, kui piirkonna armeenia elanikkonnale antakse kahe riigi vahelise rahuprotsessi raames julgeolekutagatised;

C.  arvestades, et alates Aserbaidžaani rünnakust 19. septembril 2023 on üle 100 000 Mägi‑Karabahhi armeenlase olnud sunnitud põgenema Armeeniasse; arvestades, et selle tulemusena ei ole Mägi‑Karabahhis enam praktiliselt armeenia elanikke, kes on seal sajandeid elanud; arvestades, et Aserbaidžaani valitsus teatas, et tagab tsiviilelanikkonna õigused, sealhulgas haridus-, kultuuri- ja usuõigused ning kohaliku omavalitsuse tasandil valimisõigused; arvestades, et Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkond ei pidanud usaldusväärseks Aserbaidžaani lubadust austada kohaliku elanikkonna õigusi, kuivõrd nad kartsid kättemaksu või kaotada vabaduse kasutada oma keelt ning järgida oma usukombeid ja tavasid; arvestades, et on usaldusväärseid teateid selle kohta, et Aserbaidžaani väed on rünnaku algusest alates rüüstanud, hävitanud, vägivallatsenud ja inimesi vahistanud; arvestades, et alates 19. septembrist 2023 on Aserbaidžaan vahistanud mitu Mägi‑Karabahhi ametnikku, sealhulgas endist ametnikku;

D.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu määratleb etnilist puhastust kui piirkonna etniliselt homogeenseks muutmist, kasutades jõudu või hirmutamist, et sundida piirkonnast lahkuma teise etnilisse või usulisse rühma kuuluvaid isikuid, mis on aga vastuolus rahvusvahelise õigusega; arvestades, et hädavajalik on peatada kohaliku armeenia elanikkonna jätkuv sunniviisiline väljaränne, mis on käsitatav etnilise puhastusena, ning tagada tingimused nende ohutuks tagasipöördumiseks Mägi‑Karabahhi; arvestades, et Mägi‑Karabahhi armeenlastel on õigus elada oma kodus väärikalt ja turvaliselt; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud on välja kuulutanud kõigi Mägi‑Karabahhi armeenia elanike registreerimise;

E.  arvestades, et nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia on kohustatud järgima rahvusvahelist humanitaarõigust; arvestades, et Genfi kolmas konventsioon kaitseb sõjavange igasuguse piinamise ja julma kohtlemise eest; arvestades, et sellised relvastatud konflikti käigus toime pandud teod kujutavad endast sõjakuritegusid; arvestades, et Genfi neljas konventsioon kaitseb tsiviilisikuid rahvusvaheliste relvastatud konfliktide korral ja selles sätestatakse, et kaitstud isikute ebaseaduslik kinnipidamine, tahtlik tapmine ning ebainimlik ja alandav kohtlemine on käsitatav sõjakuriteona;

F.  arvestades, et sellele sõjalisele agressioonile eelnes alates 12. detsembrist 2022 Aserbaidžaani üheksakuuline Laçıni koridori – peamiselt armeenlaste elanikkonnaga Mägi‑Karabahhi piirkonda Armeeniaga ühendava ainsa maismaakoridori – blokaad, millega võeti enam kui 100 000 Mägi‑Karabahhi armeenlaselt liikumisvabadus ja juurdepääs toidule, ravimitele, hügieenikaupadele ja muudele kaupadele, samuti eelnes sellele sõjalisele agressioonile 2023. aasta aprillis Laçıni koridoris kontrollpunkti sisseseadmine, millega rikuti Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa 2020. aasta novembri kolmepoolset kokkulepet, sõjalise võimsuse suurendamine Mägi‑Karabahhi ümber ja piki Armeenia piiri ning Aserbaidžaani juhtide agressiivne ja vaenu õhutav retoorika;

G.  arvestades, et 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse kokkuleppe alusel, millega lõpetati 44‑päevane sõda, pidi Laçıni koridor jääma Venemaa rahuvalvejõudude kontrolli alla, samas kui Aserbaidžaan pidi tagama Laçıni koridori mõlemas suunas liikuvate isikute, sõidukite ja veoste turvalisuse; arvestades, et Venemaa nn rahuvalvejõud ei ole tegutsenud oma volituste kohaselt ega võtnud meetmeid Aserbaidžaani poolse Laçıni koridori blokaadi, kontrollpunkti sisseseadmise või Aserbaidžaani viimatise sõjalise agressiooni suhtes; arvestades, et Laçıni koridori blokaadi jätkamisega rikkus Aserbaidžaan oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad 2020. aasta novembri kolmepoolsest relvarahu kokkuleppest;

H.  arvestades, et see enam kui üheksa kuud kestnud tekitatud nälja ja isoleerituse olukord on Mägi‑Karabahhis mõjutanud iseäranis vähekaitstud rühmi, nagu lapsed, eakad ning puuetega ja krooniliste terviseprobleemidega inimesed; arvestades, et see on muu hulgas kaasa toonud raseduse katkemiste ja enneaegsete sündide sagenemise, kuna rasedatel puudub juurdepääs vajalikule toidule ja sünnituseelsele hooldusele; arvestades, et Aserbaidžaan on peatanud ka piirkonna varustamise gaasi ja elektriga, mis mõjutab piirkonnas märkimisväärselt elamistingimusi, sealhulgas meditsiini- ja haridusasutuste toimimist; arvestades, et blokaadi tõttu ei ole Mägi‑Karabahhi meditsiiniasutustel olnud piisavalt suutlikkust Aserbaidžaani rünnakus viga saanud inimestega tegelemiseks;

I.  arvestades, et Rahvusvaheline Kohus nõudis oma 22. veebruari 2023. aasta määruses (Armeenia vs. Aserbaidžaan), et Aserbaidžaan võimaldaks vaba läbipääsu läbi Laçıni koridori ja võtaks kõik võimalikud meetmed, et tagada Laçıni koridori mõlemas suunas inimeste, sõidukite ja veoste takistamatu liikumine;

J.  arvestades, et 28. septembril 2023 oli Mägi-Karabahhi de facto president Samvel Šahramanjan sunnitud allkirjastama dekreedi, millega saadetakse kõik isehakanud vabariigi struktuurid ja institutsioonid laiali alates 1. jaanuarist 2024, kusjuures sellega lakkab isehakanud Mägi‑Karabahhi Vabariik eksisteerimast;

K.  arvestades, et EL on eraldanud Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele humanitaarabina 5 miljonit eurot; arvestades, et rahaliste vahenditega aidatakse Mägi‑Karabahhist Armeeniasse sunniviisiliselt ümber asunud inimesi ja vähekaitstud inimesi Mägi‑Karabahhis; arvestades, et Armeenia valitsus on palunud ELilt abi, et tulla toime Mägi‑Karabahhist saabuvate põgenike sissevooluga;

L.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja seadis sisse ühe kolmest Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste rahuläbirääkimiste tegevussuunast;

M.  arvestades, et Mägi‑Karabahhis asub arvukalt kirikuid, mošeesid, ristikive ja kalmistuid; arvestades, et pärast seda, kui Aserbaidžaan tekitas 2020. aasta sõja ajal Armeenia kultuuripärandile tahtlikult suurt kahju, märkis Rahvusvaheline Kohus oma 7. detsembri 2021. aasta määruses(4), et Aserbaidžaan peab võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära armeenia kultuuripärandi, muu hulgas kirikute ja muude pühakohtade, mälestusmärkide, maamärkide, kalmistute ja artefaktide rüvetamist ja nende vastu suunatud vandalismiakte, ning määrama selliste tegude eest karistused;

N.  arvestades, et teised riigid, näiteks Türgi, on andnud Aserbaidžaanile poliitilist, diplomaatilist ja sõjalist abi, mis on konflikti veelgi teravdanud; arvestades, et Mägi‑Karabahhi 2020. aasta relvarahukokkuleppe punkti 9 kohaselt peab Armeenia tagama Aserbaidžaani põhiosa ja selle Nahhitševani eksklaavi vaheliste transpordiühenduste turvalisuse, sealjuures on neid ühendusi edendanud Aserbaidžaan ja Türgi nn Zangezuri koridorina ja mõlema riigi ametnikud on kasutanud seda viisil, mis ohustab Armeenia suveräänsust;

O.  arvestades, et viimastel aastatel on Aserbaidžaani juhid teinud Armeenia suveräänsele territooriumile viidates mitmel korral irredentistlikke avaldusi; arvestades, et Aserbaidžaani sõjavägi on viimase kahe aasta jooksul okupeerinud mitmel korral Armeenia suveräänse territooriumi eri osi ja pommitanud Armeenia territooriumil asuvaid tsiviilsihtmärke;

P.  arvestades, et parlamendi varasemad hoiatused olukorra suhtes ei ole toonud kaasa olulisi muutusi ELi Aserbaidžaani poliitikas; arvestades, et OSCE, ELi ja teiste rahvusvaheliste osalejate kolmkümmend aastat kestnud diplomaatia- ja rahutagamispüüdlused ei suutnud takistada Aserbaidžaani sõjalist jõudu kasutamast;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Aserbaidžaani ettekavatsetud ja põhjendamatu sõjalise rünnaku Mägi‑Karabahhi armeenlaste vastu ning nõuab sellesse piirkonda jäänud elanike vastu suunatud vägivalla viivitamatut ja täielikku lõpetamist; rõhutab, et Aserbaidžaan liikus diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu selgelt Mägi‑Karabahhi üle kontrolli taastamise suunas ja et see rünnak on vastuolus Aserbaidžaani väljendatud kavatsusega töötada Armeeniaga püsiva rahu nimel ning õõnestab Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi käimasolevaid rahuläbirääkimisi;

2.  rõhutab, et see rünnak kujutab endast nii rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste tõsist rikkumist kui ka 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe ja Aserbaidžaani poolt ELi vahendatud läbirääkimistel võetud kohustuste selget rikkumist; tuletab meelde, et rünnak toimus olukorras, kus Mägi‑Karabahhis valitses tõsine humanitaarkriis, kuna Aserbaidžaan oli viimase üheksa kuu jooksul blokeerinud Laçıni koridori, rikkudes Bakuus võetud kohustusi ja Rahvusvahelise Kohtu õiguslikult siduvaid määrusi; tuletab Aserbaidžaanile meelde, et sunnimeetmete kasutamine selleks, et sundida tsiviilelanikkonda teatud territooriumilt lahkuma, võib kujutada endast inimsusvastast kuritegu ning võib kuuluda ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamisalasse;

3.  mõistab hukka inimohvrite ja vigastuste põhjustamise Aserbaidžaani hiljutise rünnaku, sealhulgas 25. septembril 2023 kütusehoidlas toimunud plahvatuse tagajärjel; väljendab solidaarsust Mägi‑Karabahhi armeenlastega, kes on olnud sunnitud oma kodudest ja esivanemate maalt põgenema; on seisukohal, et praegune olukord on käsitatav etnilise puhastusena, ning mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani vägede poolsed ähvardused ja nende toime pandud vägivallaaktid Mägi‑Karabahhi elanikkonna suhtes; avaldab Armeenia ametivõimudele tunnustust pingutuste eest pakkuda põgenikele abi ja peavarju; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid pakuksid Armeeniale viivitamata kogu vajalikku abi, et tulla toime Mägi‑Karabahhist pärit põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva humanitaarkriisiga;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid vastu sihipärased sanktsioonid Aserbaidžaani valitsuse nende liikmete suhtes, kes vastutavad relvarahu ja inimõiguste arvukate rikkumiste eest Mägi‑Karabahhis; nõuab, et uuritaks Aserbaidžaani jõudude toime pandud kuritarvitusi, mis võivad olla käsitatavad sõjakuritegudena;

5.  tuletab Aserbaidžaanile meelde, et tema ülesanne on tagada täielikult kõigi Mägi‑Karabahhi elanike turvalisus ja heaolu ning ta peab oma tegevuse eest vastutust kandma; nõuab, et Aserbaidžaan tagaks Mägi‑Karabahhis kõigi inimeste turvalisuse ja julgeoleku, järgides ÜRO põhikirja ja kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid, tema rahvusvahelisi kohustusi ja OSCE põhimõtteid; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles võimaldama armeenia elanikkonna turvalist tagasipöördumist Mägi‑Karabahhi, pakkuma kindlaid tagatisi nende õiguste kaitseks ja hoiduma igasugusest retoorikast, mis õhutab vaenu ja võib õhutada armeenlaste diskrimineerimist; tuletab Aserbaidžaani ametivõimudele meelde, et õigus koju tagasi pöörduda on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse põhialus; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles alustama kiiresti ja tõeliselt laiaulatuslikku ja läbipaistvat dialoogi Mägi‑Karabahhi armeenlastega, et tagada nende õiguste austamine ja turvalisus, sealhulgas õigus elada oma kodus väärikalt ja turvaliselt, samuti tagada nende maa- ja omandiõigused, nende selgesti eristuva identiteedi säilimine ning nende kodaniku-, kultuuri-, sotsiaalsete ja usuliste õiguste täiel määral kasutamine; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles konsulteerima tihedalt Euroopa Nõukogu, ÜRO, OSCE ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses parimate tavadega etniliste armeenlaste õiguste tagamiseks, rõhutades, et see on eriti oluline Aserbaidžaani katastroofilist inimõiguste olukorda arvestades;

6.  nõuab Laçıni koridori blokaadi viivitamatut lõpetamist, et tagada Mägi‑Karabahhis abivajajatele humanitaarabi kohaletoimetamine, ning nõuab Laçıni koridori täielikku avamist, kuna see tagab Mägi‑Karabahhi armeenlastele füüsilise ühenduse nende maa, vara, kultuuri ja pärandiga; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et armeenlastel, kes on lahkunud, oleks juurdepääs kogu vajalikule teabele selle kohta, kuidas taastada oma residentsus Mägi‑Karabahhis, ning nad saaksid kasutada täielikult kõiki muid omandiõigusi, sotsiaaltoetusi, haridusvõimalusi ja muud sarnast, kui nad otsustavad naasta;

7.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid kiiresti selliste rahvusvaheliste tagatiste nimel, millega tagatakse jätkuvalt Mägi‑Karabahhis elavate armeenlaste turvalisus ja heaolu ning humanitaarabi täieliku kättesaadavuse viivitamatu taastamine piirkonnas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma kohalolekut ning suurendaksid oluliselt Mägi‑Karabahhist Armeeniasse sunniviisiliselt ümber asunud inimestele ja Mägi‑Karabahhis elavatele inimestele antavat humanitaarabi; väljendab pettumust selle üle, kuidas korraldati ja viidi läbi 30 aasta jooksul esimene ÜRO missioon Mägi‑Karabahhis; nõuab rahvusvahelist kohalolekut Mägi-Karabahhis ÜRO egiidi all, et jälgida olukorda kohapeal ning tagada Mägi‑Karabahhi elanikele läbipaistvus, kindlustunne ja usaldus, keskendudes humanitaarvajadustele ja kaitsele ning kultuuri- ja ajaloopärandi paikade säilitamisele; nõuab Mägi‑Karabahhis ning Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisel rahvusvahelisel piiril Venemaa rahuvalvejõudude kiiret asendamist ÜRO rahuvalvemissiooniga, et tulemuslikult kaitsta Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna turvalisust ja julgeolekut;

8.  väljendab sügavat muret Mägi‑Karabahhi kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi säilitamise pärast Mägi‑Karabahhi armeenlaste massilise väljarände järel; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan hoiduks piirkonna kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi edasisest hävitamisest, hooletusse jätmisest või muutmisest, pidades silmas kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi hävitamist alates Mägi‑Karabahhi konflikti algusest, ning kutsub teda üles selle asemel püüdma seda rikkalikku mitmekesisust säilitada, kaitsta ja edendada kooskõlas Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määrusega; nõuab armeenia kultuuri-, ajaloo- ja usupärandi kaitsmist Mägi‑Karabahhis kooskõlas UNESCO standardite ja Aserbaidžaani rahvusvaheliste kohustustega; nõuab, et Aserbaidžaan lubaks UNESCO missiooni Mägi‑Karabahhis ja annaks talle vajaliku juurdepääsu pärandi hulka kuuluvatele paikadele, et teha kindlaks nende praegune olukord ja jätkata nende inventeerimisega;

9.  nõuab nende armeenia kogukonna liikmete vara kaitsmist, kes olid sunnitud lahkuma, ning kutsub Aserbaidžaani üles vabastama kõik Mägi‑Karabahhi elanikud, kes on alates 19. septembrist 2023 vahistatud, sealhulgas piirkonna endised ametnikud, ning kõik teised isikud, kes on vahistatud enne ja pärast 19. septembrit 2023, ning tagama neile ulatusliku amnestia;

10.  kordab, et mõistab hukka Aserbaidžaani sõjalise sissetungi Armeenia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumile; kordab oma nõudmist, et Aserbaidžaan viiks oma väed kogu Armeenia suveräänselt territooriumilt välja; lükkab tagasi irredentistlikud ja vaenu õhutavad avaldused, sealhulgas seoses nn Zangezuri koridoriga, milles Aserbaidžaani president ja teised Aserbaidžaani ametnikud on ähvardanud Armeenia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, ning väljendab sügavat muret nende avalduste pärast; hoiatab Aserbaidžaani võimaliku sõjalise avantürismi eest Armeenia riigi vastu; mõistab hukka Türgi osalemise Aserbaidžaani relvastamises ja tema täieliku toetuse Aserbaidžaani rünnakutele nii 2020. kui ka 2023. aastal ning kutsub Türgit üles takistama oma liitlasel Aserbaidžaanil võtmast ette selliseid vastutustundetuid tegusid; mõistab hukka kõnealuse kriisi ajal teiste riikide poolse abi andmise Aserbaidžaanile ja nõuab selle lõpetamist, et vältida edasist eskaleerumist; hoiatab, et rahvusvahelise üldsuse tõsiste heidutuspüüdluste puudumine võib Aserbaidžaani julgustada;

11.  nõuab ELi ja Aserbaidžaani suhete põhjalikku läbivaatamist, võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja inimõiguste olukorra halvenemist riigis; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni president Ursula von der Leyen on nimetanud Aserbaidžaani usaldusväärseks energiatarnijaks; kutsub komisjoni üles kiiresti läbi vaatama strateegilise partnerluse Aserbaidžaaniga energeetika valdkonnas, arvestades et Aserbaidžaan on korduvalt rikkunud oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ELi vahendatud kõnelustel võetud kohustusi ja rahvusvahelise õiguse kohustuslikke norme; märgib, et arvestades Aserbaidžaani 2022. aasta septembri agressiooni Armeenia vastu ning Aserbaidžaani põhjendamatut jõu kasutamist 2023. aasta septembris Mägi‑Karabahhi elanikkonna vastu ja selle elanikkonna sundümberasumist ning Aserbaidžaani murettekitavat inimõiguste olukorda, ei ole sellise strateegilise partnerluse arendamine kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kindlaks määratud ELi välispoliitika eesmärkidega; väljendab veendumust, et EL ei saa moraalselt nõustuda läbirääkimistega tulevase partnerluslepingu sõlmimiseks riigiga, kes rikub jõhkralt rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja oma rahvusvahelisi kohustusi ning ei ole seetõttu usaldusväärne ega kindel partner; nõuab seetõttu tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus peataksid läbirääkimised uuendatud partnerluslepingu üle seni, kuni Aserbaidžaan on näidanud üles tõelist valmisolekut austada Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna õigusi ja tagada nende julgeolek; nõuab, et kui Aserbaidžaan ei täida jätkuvalt oma kohustusi, kaaluksid EL ja selle liikmesriigid Aserbaidžaaniga sõlmitud viisalihtsustuslepingu peatamist ja riigiga muudes valdkondades tehtava koostöö vähendamist; leiab, et Aserbaidžaani ametivõimude, sealhulgas Aserbaidžaani ELi suursaadiku kommentaarid ja ähvardused, mis on suunatud Euroopa Parlamendi liikmetele, on vastuvõetamatud;

12.  nõuab, et vähendataks ELi sõltuvust Aserbaidžaani gaasiekspordist; on tõsiselt mures selle pärast, et Aserbaidžaan impordib Venemaa gaasi ning et ELi suunatud Aserbaidžaani gaasi tootmises ja transportimises on Venemaal märkimisväärne osa, mis on vastuolus ELi eesmärgiga nõrgestada Venemaa suutlikkust jätkata agressioonisõda Ukraina vastu, vähendades Venemaa nafta ja gaasi ELi ekspordist saadavat tulu; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kahtlusi, mille kohaselt Aserbaidžaan ekspordib tegelikult Venemaa gaasi ELi; nõuab, et Armeenia territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud sõjalise agressiooni või Armeenia põhiseadusliku korra ja demokraatlike institutsioonide vastu suunatud märkimisväärsete hübriidrünnakute korral peatataks kogu nafta ja gaasi import Aserbaidžaanist ELi; nõuab, et seoses Aserbaidžaani hiljutise sissetungiga Mägi‑Karabahhi peatataks Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vaheline vastastikuse mõistmise memorandum energiaalase strateegilise partnerluse kohta;

13.  mõistab hukka Venemaa nn rahuvalvajate tegevusetuse ja selle riigi üldise rolli, kuna Venemaa on aastakümneid konflikti õhutanud ja seda oma poliitilistes huvides kasutanud;

14.  mõistab hukka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani tegevuse, kuna ta kasutab Mägi‑Karabahhi relvakonflikti ära oma imperialistliku poliitika edendamiseks ja õhutab edasisi rünnakuid Armeenia suveräänsuse vastu; nõuab tungivalt, et Türgi võtaks Armeenia territoriaalse terviklikkuse suhtes konstruktiivse ja vastutustundliku lähenemisviisi ning edendaks piirkonnas rahu;

15.  avaldab Armeenia peaministrile Nikol Pašinjanile tunnustust rahule pühendumise eest; kordab ELi võetud kohustust toetada Armeenia suveräänsust, demokraatiat ja territoriaalset terviklikkust; mõistab teravalt hukka Venemaa järjest sagedasemad hübriidtegevuse katsed destabiliseerida poliitilist olukorda Armeenias; väljendab heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi Armeenia-poolse ratifitseerimise üle; on veendunud, et EL peab ära kasutama võimaliku geopoliitilise vaakumi tõttu avanevat võimalust ja esitama Armeeniale ambitsioonika koostöökava, ajakohastades kehtivat ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut, kinnitades Armeenia tugevamalt lääne demokraatlike riikide kogukonda ja aidates tal arendada suhteid oma naabritega, eelkõige Türgiga;

16.  nõuab, et EL reageeriks positiivselt Armeenia taotlusele saada toetust Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, kui Armeenia vaatab läbi oma praegused sõjalised liidud; nõuab, et EL suurendaks oluliselt oma humanitaar- ja finantsabi Armeeniale, kes seisab silmitsi kümnete tuhandete põgenike saabumisega; nõuab, et EL aitaks tuhandete etniliste armeenlaste õpingute katkemist silmas pidades luua ja rahastada evakueeritud õpilastele ja üliõpilastele mõeldud stipendiume, et nad saaksid õpinguid jätkata;

17.  kinnitab veel kord oma toetust nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; kutsub Aserbaidžaani üles kinnitama oma vankumatut toetust Armeenia territoriaalsele terviklikkusele; on veendunud, et tõeline dialoog Aserbaidžaani, Armeenia ja Mägi‑Karabahhi armeenlaste esindajate vahel on ainus kestlik tee edasiliikumiseks, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid selliseid püüdlusi; toetab Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi käimasolevaid rahukõnelusi, mida on tõsiselt takistanud hiljutine sõjaline operatsioon Mägi‑Karabahhis; rõhutab vajadust Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku rahulepingu järele, mis peab hõlmama territoriaalse terviklikkuse vastastikust tunnustamist, Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna õiguste ja julgeoleku tagamist ning vangide vabastamist; rõhutab, et väärikas ja püsiv piirkondlik rahu, mis säilitab mõlema riigi suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse, on naabruskonna stabiilsuse eeltingimus;

18.  kutsub ELi Armeenia tsiviilmissiooni (EUMA) üles tähelepanelikult jälgima muutuvat julgeolekuolukorda kohapeal, esitama läbipaistvaid aruandeid Euroopa Parlamendile ja aitama aktiivselt kaasa konfliktide lahendamise pingutustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid EUMA volitusi, suurendaksid missiooni suurust, pikendaksid selle kestust ja paigutaksid ka vaatlejad Türgi piirile; taunib asjaolu, et Aserbaidžaan ei ole kunagi lubanud EUMA lähetamist oma territooriumile, ning kutsub Aserbaidžaani üles lubama EUMA kohalolekut piiri enda poolel ja Mägi‑Karabahhis;

19.  väljendab sügavat rahulolematust asjaolu üle, et komisjon ja nõukogu on eiranud Euroopa Parlamendi korrapäraseid hoiatusi Mägi‑Karabahhi olukorra ja katastroofiliste tagajärgede ohu suhtes; taunib asjaolu, et ELi tegevus ei ole seni andnud positiivseid tulemusi; nõuab, et Euroopa välisteenistus vaataks läbi oma tegevuse Lõuna‑Kaukaasias ja asendaks asjaomased töötajad; väljendab kahetsust ELi institutsioonide aeglase reageerimise pärast, kuna liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi oma avalduse alles kaks päeva pärast seda, kui Aserbaidžaan oli alustanud rünnakut Mägi‑Karabahhi vastu;

20.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi liikmed on võtnud vastu reise Aserbaidžaani, külastusi Mägi‑Karabahhi piirkonda ja peatumisi luksushotellis, mille korraldasid ja mille eest maksid Aserbaidžaani ametnikud, ega ole neid deklareerinud; kordab oma nõudmist kehtestada rangemad reeglid ametnike reisidele, mille eest maksavad välisriigid ja -üksused; peab kahetsusväärseks, et seda kohustust ei rakendatud 13. septembri 2023. aasta otsusega Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta usaldusväärsuse, sõltumatuse ja vastutuse tugevdamise eesmärgil; nõuab, et põhiseaduskomisjon teeks ettepaneku Euroopa Parlamendi kodukorra muutmiseks, et kehtestada Euroopa Parlamendi liikmetele keeld võtta vastu reise ja majutust, mille eest maksavad kolmandad isikud, sealhulgas kolmandate riikide ametnikud ja ettevõtjate huvide esindajad;

21.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid hindaksid kiiresti ümber ELi diplomaatilise ja julgeolekustruktuuri ning geopoliitilise konfiguratsiooni Lõuna‑Kaukaasia piirkonnas laiemalt, võttes arvesse kohapeal tekkinud uusi asjaolusid ning selliste riikide huve nagu Venemaa, Türgi ja Iraan, kuid töötaksid välja ka strateegia vastuseks suundumusele, et autokraatlikud režiimid loobuvad üha enam diplomaatilistest pingutustest vägivaldsete sõjaliste lahenduste kasuks;

22.  mõistab hukka Ungari valitsuse otsuse blokeerida kõigi ELi liikmesriikide ühisavaldus, milles mõistetakse hukka Aserbaidžaani sõjaline operatsioon Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna vastu; nõuab tungivalt, et nõukogu toetaks ühiselt ELi aktiivsemat osalemist inimõiguste kaitsmises ja rahu edendamises Aserbaidžaani ja Armeenia vahel;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Armeenia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, UNESCO peadirektorile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜRO-le ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 214, 16.6.2023, lk 104. (2) ELT C 347, 9.9.2022, lk 198. (3) ELT C 15, 12.1.2022, lk 156. (4) Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määrus taotluse kohta määrata ajutised meetmed rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamiseks (Armeenia vs. Aserbaidžaan).