Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (harta),

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust(1) (laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlev direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (COM(2022)0209) ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta teatist „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2022)0212),

–  võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

–  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 23. jaanuari 2023. aasta ühisdeklaratsiooni „Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks“(6) (Euroopa deklaratsioon),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas(7) ja komisjoni 20. veebruari 2013. aasta järelmeetmeid,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 15. veebruari 2023. aasta uuringut „The impact of social media on the development of children and young people“(8) (sotsiaalmeedia mõju laste ja noorte arengule),

–  võttes arvesse teadusuuringute võrgustiku EU Kids Online 12. veebruari 2020. aasta uuringut „EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries“(9) (EU Kids Online 2020: 19 riigi uuringu tulemused),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 9. veebruari 2021. aasta uuringut „How children (10‑18) experienced online risks during the COVID‑19 lockdown: Spring 2020“(10) (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) kohta (O‑000030/2023 – B9‑0029/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et lapsel on õigus kõigile õigustele ja väärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, sealhulgas lapse digitaalsetele õigustele; arvestades, et kõigis lapsi puudutavates digimeetmetes ja otsustes tuleb esikohale seada lapse huvid ning tema füüsiline ja vaimne tervis, ohutus ja heaolu;

B.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis, digiteenuste õigusaktis ja ebaausate kaubandustavade direktiivis tunnistatakse, et lapsed väärivad pidevalt arenevas digikeskkonnas oma internetikogemuse osas erilist kaitset;

C.  arvestades, et lastele internetis asjakohase kaitse tagamine nõuab erimeetmeid ja haridusprogramme, mis on suunatud mitte ainult lastele, vaid ka nende õpetajatele, vanematele ja hooldajatele; arvestades, et selliste meetmete peamine eesmärk peaks olema ennetusmeetodite ning teadlikkuse suurendamise ja digitaalse kirjaoskuse kampaaniate väljatöötamine ja rakendamine; arvestades, et vanemaid ja hooldajaid tuleks teavitada digitaalsete vahendite olemasolust ja toimimisest, et nad saaksid piirata ja suunata oma lapse/laste internetikogemust ning piirata juurdepääsu eakohatule või kahjulikule internetisisule;

D.  arvestades, et lapsed ei tohiks olla passiivsed tehnoloogia tarbijad, vaid nad peaksid aktiivselt vastutama tehnoloogiate eest, mida nad kasutavad; arvestades, et sellega seoses on laste, lapsevanemate ja haridustöötajate, eelkõige vähekaitstud rühmadesse kuuluvate laste digiõppe edendamine ning digioskuste ja -pädevuste, sealhulgas meediapädevuse suurendamine kooskõlas harta, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Euroopa deklaratsiooni ja 2030. aasta digikompassiga keskse tähtsusega, et tagada lastele turvalised digikogemused, samuti nende digitaalne võimestamine ja aktiivne osalemine internetis;

E.  arvestades, et tuleks teha kättesaadavaks sihipärased meetmed digilõhe vastu võitlemiseks ja võrdsete võimaluste suurendamiseks, et pakkuda kaasavat ja kättesaadavat digikeskkonda igale lapsele ELis, eelkõige neile, kes kuuluvad vähekaitstud rühmadesse, näiteks puuetega või ebasoodsatest oludest pärit lapsed, sealhulgas varustades nad kaasaegse digitaristuga ka äärealadel või maapiirkondades;

F.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud liikumispiirangud on toonud esile haridus- ja digilõhe, mõjutades laste juurdepääsu digiõppe vahenditele ja teabele ning nende sotsiaalset osalemist ja kaasatust, ning neil on olnud negatiivne mõju ka laste füüsilisele ja vaimsele tervisele; arvestades, et see tõi kaasa ka kodu- ja soolise vägivalla ning laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise suurenemise internetis, nii tavapärases kui ka pimeveebis;

G.  arvestades, et mitmes seireuuringus on leitud tõendeid selle kohta, et lapsed on sotsiaalmeedias aktiivsed juba varasest east alates, kusjuures enamik neist jäävad alla sotsiaalmeedia platvormide kehtestatud vanuse alampiiri;

H.  arvestades, et pidevalt arenev digikeskkond on laste igapäevaelus, sealhulgas nende hariduses, suhtluses ja andmete jagamises kesksel kohal; arvestades, et laste juurdepääsul internetile ja sotsiaalmeedia platvormidele ja seal saadud kogemustel on palju eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka mõningad riskid ning oma ulatuslikkuse tõttu jätab see lapsed ohtliku käitumise ja sisu ees kaitseta – näiteks laste seksuaalne väärkohtlemine ja ahvatlemine (peibutamine), küberahistamine, küberkiusamise eri vormid, seksualiseeritud sisu, vägivalda kujutavad pildid, söömishäireid edendav sisu ja desinformatsioon; arvestades, et see võib mõjutada laste füüsilist ja vaimset tervist, sealhulgas suurem agressioon, probleemne seksuaalkäitumine, ebatervislikud toitumisharjumused, rahulolematus kehakuvandiga ning moonutatud väärtused ja hoiakud;

I.  arvestades, et võrgustiku EU Kids Online 2020. aasta veebiuuringu kohaselt on internetis kiusatud 23 % 9–16-aastastest lastest; arvestades, et uuringus „How children (10‑18) experienced online risks during the Covid-19 lockdown: Spring 2020“ (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020) leiti, et 49 % lastest on kogenud vähemalt üht internetipõhise agressiooni või küberkiusamise vormi; arvestades, et isegi kui ühtlustatud lähenemisviis puudub, on mõned liikmesriigid juba võtnud selliseid meetmeid nagu Coco seadus Iirimaal;

J.  arvestades, et uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) on üks ELi lapse õiguste strateegia põhimeetmeid, mis hõlmab algatusi, mille eesmärk on tagada laste kaitse ja võimestamine internetis selle teemavaldkondades;

1.  väljendab heameelt komisjoni uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) üle ja kiidab selle heaks;

2.  rõhutab, et kõik lapsed vajavad kaitset internetis, kuid teatavad lapsed on vähem kaitstud olukorras, näiteks puuetega või ebasoodsatest oludest pärit lapsed, ning nad peaksid saama vajaduse korral kasu sihipärastest meetmetest, et ületada digilõhe ning parandada oma digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust;

3.  kordab oma üleskutset, et EL tõhustaks meetmeid, tagamaks laste turvalisus internetis ning suurendamaks teadlikkust laste seksuaalsest väärkohtlemisest, sealhulgas laste ahvatlemisest internetis (internetipõhine seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine), ja seda ennetada;

4.  rõhutab, et digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust, tuleks tunnustada kohustuslike oskustena ja need tuleks lisada koolide õppekavasse kogu ELis; rõhutab, et need on hariduse ja elukestva õppe oluline osa ning need peaksid keskenduma laste, lapsevanemate, hooldajate, haridustöötajate ja üldsuse harimisele internetiturvalisuse, sealhulgas internetis toimuva vanemliku kontrolli küsimuses ning selle kohta, kuidas ära tunda laste ahvatlemist internetis ja sellest teatada;

5.  nõuab, et liit ja liikmesriigid eraldaksid rohkem investeeringuid haridusele ja koolitusele, et tagada eri vanuserühmade lastele digikirjaoskus, sealhulgas kaitse eakaaslaste kiusamise ja küberkiusamise eest koolides ja mujal, võttes arvesse uusi tehnoloogilisi arengusuundumusi, näiteks metaversumit;

6.  kutsub liikmesriike ja haridusasutusi üles tagama õigust kaasavale haridusele ning edendama eakohasel viisil seksuaalharidust, digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust, ning küberturvalisust formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse kaudu, mis on suunatud haridustöötajatele, lapsevanematele, hooldajatele ja õpilastele;

7.  kutsub komisjoni üles töötama koostöös Euroopa haridusruumiga välja koolides toimuva kiusamise ja küberkiusamise vastase Euroopa strateegia, luues meetmete paketi andmete kogumise parandamiseks, ning pakkuma koostöös liikmesriikidega välja vajalikud lahendused;

8.  rõhutab, et strateegias tuleks kutsuda liikmesriike üles eraldama kõik vajalikud vahendid, et tugevdada vihjeliinide, abitelefonide ja turvalisema interneti keskuste suutlikkust ning töötada välja ja rakendada koolides sisulisi ennetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, millel on tõendatavad tulemused ning mis oleksid nende alushariduse õppekavade ja haridusasutuste oluline osa; on veendunud, et teadlaste ja praktikute koostöö on selles osas keskse tähtsusega;

9.  rõhutab, et strateegiaga on oluline kehtestada meetmed olemasoleva ELi vaimse tervise ja heaolu tegevusraamistiku ajakohastamiseks, mis peaks olema täielikult kaasav, et täita eriti vähekaitstud laste ning seksuaalse väärkohtlemisega või ahvatlemisega internetis kokkupuutuvate laste vajadused; nõuab, et laste vaimse tervise teenuste osutajate kättesaadavust ja piisavust hinnataks, kaardistades põhjalikult olemasolevad teenused, võttes arvesse halvenevat vaimse tervise olukorda, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia, ja ainulaadseid probleeme, mida põhjustab internetikeskkond, sealhulgas küberkiusamine ja kokkupuude kahjuliku sisuga;

10.  võtab teadmiseks elektroonilise vanusekontrolli Euroopa standardi loomise 2024. aastaks ja internetiteenuste eakohase kujunduse ELi tegevusjuhendi (juhend) töörühma loomise; rõhutab, kui tähtis on töötada juhend välja õigel ajal, tagades selle täieliku kooskõla audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja noorte kaasamise tähtsust juhendi väljatöötamise protsessi; rõhutab isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat kohustust, et sotsiaalmeedia platvormid, mis tuginevad kasutaja nõusolekule, teeksid mõistlikke jõupingutusi vanema nõusoleku kontrollimiseks enne, kui lapsed, kes jäävad alla asjaomase vanusepiiri, võivad luua konto;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama investeeringuid internetis toimuva laste väärkohtlemise või ahvatlemise ohvrite toetamiseks, sealhulgas anonüümseks avalikuks teatamiseks ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete teenuste osutamiseks ohvritele ja nende perekondadele; nõuab koolituse võimaldamist spetsialistidele ja ametnikele, sealhulgas õiguskaitseasutustes, kes tegelevad lastega seotud juhtumitega, sõltuvalt nende konkreetsetest vajadustest;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma süstemaatilisemalt andmeid ennetusmeetmete ja ohvriabiprogrammide kohta, sealhulgas selliste alghariduses osalevate laste arvu kohta, kes osalevad teadlikkuse suurendamise kampaaniates, ning haridusprogrammide kaudu, mis käsitlevad laste seksuaalse ärakasutamise kõiki vorme, sealhulgas internetikeskkonnas;

13.  rõhutab piisavate võrdlevate uuringute puudumist ELi tasandil, samuti uuringute puudumist laste arengu kohta digiülemineku kontekstis; rõhutab sellega seoses, et tehnoloogia kiire areng võib poliitikast kiiresti mööda minna, tekitades seega laste jaoks uusi haavatavusi; tuletab seetõttu meelde vajadust arendada laiaulatuslikku teadustegevust ELi tasandil;

14.  kutsub komisjoni üles tagama, et BIK+ strateegia oleks kooskõlas teiste prioriteetide ja seadusandlike ettepanekutega, et teave esitataks lastele lapsesõbralikus keeles, et igas vanuses lapsed oleksid kaasatud järelevalveprotsessi ja strateegia tõhusasse rakendamisse ning et oleks olemas piisavad järelmeetmed parimate tavade ja tulemuste võrdlemiseks liikmesriikides;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. (2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (3) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (4) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (5) ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. (6) ELT C 23, 23.1.2023, lk 1. (7) ELT C 419, 16.12.2015, lk 33. (8) O’Neill, B., „Research for CULT Committee – The influence of social media on the development of children and young people“ (uuringud CULT-komisjoni jaoks – sotsiaalmeedia mõju laste ja noorte arengule), Euroopa Parlament, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika poliitikaosakond, Brüssel, 15. veebruar 2023. (9) Smahel, D. jt, „EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries“ (EU Kids Online 2020: 19 riigi uuringu tulemused), EU Kids Online, 12. veebruar 2020. (10) Lobe, B. jt, „How children (10‑18) experienced online risks during the Covid-19 lockdown - Spring 2020“ (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 9. veebruar 2021.