Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(2) (edaspidi „finantsmäärus“),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(3), ning sellega seotud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone(4) ja asjaomaseid ühepoolseid deklaratsioone(5),

–  võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2022. aasta määrust (EL, Euratom) 2022/2496, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(6),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(7) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2024. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmist(9),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2023)0337),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta teatist „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamine“ (COM(2023)0336) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2023)0336),

–  võttes arvesse 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu (COM(2023)0338),

–  võttes arvesse 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (COM(2023)0335),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. mai 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu taasterahastu laenukasutuse kulutuste kasvu mõju kohta ELi 2024. aasta eelarvele(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 täiustamise ning vastupidava ja uutele ülesannetele kohandatud ELi eelarve kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)(13),

–  võttes arvesse 13. detsembri 2017. aasta institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(14) ja oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni selle kohta(15),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta tööstuse konkurentsivõime, kaubanduse ja kvaliteetsete töökohtade loomise edendamiseks(16),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta(17),

–  võttes arvesse komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatist „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ (COM(2023)0062),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. juuli 2023. aasta resolutsiooni Schengeni alaga ühinemise kohta(18) ning 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis(19), Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta ja 18. oktoobri 2022. aasta resolutsioone(20) Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kohta Schengeni alaga ning 23. novembri 2022. aasta raportit täiendava vabatahtliku teabekogumismissiooni kohta Rumeenias ja Bulgaarias, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamist ja selle arengut alates 2011. aastast, mis saadeti Euroopa Parlamendile 2022. aasta detsembris, ning komisjoni ettepanekut kahe riigi Schengeni alaga ühinemise kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640) ja Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni selle kohta(21),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe) ja 19. detsembril 2022. aastal toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi 15. istungjärgul vastu võetud kokkulepet (Kunmingi-Montreali ülemaailmne elurikkuse raamistik),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse komisjonis 5. juulil 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu aastaeelarve projekti 2024. eelarveaastaks (COM(2023)0300),

–  võttes arvesse 5. septembril 2023. aastal vastu võetud ja 8. septembril 2023. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve projekti kohta(22) (11565/2023 – C9-0336/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

–  võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0288/2023),

III jagu – Euroopa Komisjon

1.  rõhutab, et COVID‑19 pandeemiale järgnenud Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on toonud Euroopa ja kogu maailma inimestele veelgi tõsisemaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, kiirendades inflatsiooni, põhjustades energiaga kindlustamatust ja energiaostuvõimetust ning toidu- ja energiahindade tõusu ja seades miljonid, eelkõige kõige haavatavamad inimesed, elukalliduse kriisi olukorda; rõhutab, et uus geopoliitiline ja majanduslik keskkond koos süveneva kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi ning sellest tulenevate enneolematute ekstreemsete ilmastikunähtuste ja loodusõnnetustega, mis mõjutavad inimesi ja kogukondi Euroopas ja selle naabruses, on tekitanud uusi poliitilisi vajadusi, eelkõige kliima- ja energia-, sotsiaalsete investeeringute, kaitse-, põllumajandus- ja tööstuspoliitika valdkonnas;

2.  tuletab meelde, et komisjon rõhutas 2024. aasta eelarveprojekti koostamisel kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määruse alusel sõnaselgelt „selle piiranguid pärast kolm aastat kestnud enneolematuid kriise“ ning toonitas, et raamistikus lepiti kokku „täiesti erinevas geopoliitilises ja majanduslikus olukorras“;

3.  tuletab ühtlasi meelde, et kaks nädalat pärast eelarveprojekti avaldamist esitas komisjon mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise ettepaneku koos seadusandlike ettepanekutega luua Ukraina rahastu ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), märkides, et pakett peab olema paigas 1. jaanuariks 2024 ja seega õigeaegselt 2024. aasta eelarve jõustumise ajaks;

4.  märgib, et vaatamata komisjoni ettepanekule mitmeaastast finantsraamistikku muuta, otsustas nõukogu sõnastada oma seisukoha 2024. aasta eelarve kohta eeldusel, et raamistikku ei muudeta; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et hoolimata äärmuslikest piirangutest otsustas nõukogu kohaldada eelarve lugemisel tavapärast lähenemist, kärpides eelarveprojekti kulukohustuste assigneeringuid 772 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 515 miljoni euro võrra kõigis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides viisil, mis vähendaks liidu mõju, tegutsemisvõimet ja asjakohasust kogu maailmas ning mille puhul ei võeta arvesse keerulist majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped on põhjendamatud, ei ole tingitud vajaduste või vahendite kasutamise suutlikkuse objektiivsest hindamisest ning on paljudel juhtudel vastuolus jagatud poliitiliste ambitsioonide ja poliitiliste kokkulepetega; otsustab seetõttu taastada assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel eelarveprojekti tasemel;

5.  tuletab meelde, et eelarve saab vastu võtta ainult kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määrusega; kordab kindlat veendumust, et muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrus peab andma raamistiku 2024. aasta eelarvele, selleks et tagada demokraatlik otsustamine aluslepingu vaimus, ning peab asjakohaseks, et parlament sõnastab oma seisukoha muudetud raamistiku alusel; otsustab seetõttu järgida 2024. aasta eelarve käsitlemisel sama mõttekäiku mis vaheraportis mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta;

6.  tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et uute poliitiliste prioriteetide või ülesannetega peaks kaasnema uus raha ning et liidu institutsioonidel, organitel ja detsentraliseeritud asutustel peavad olema oma volituste täitmiseks piisav personal ja piisavad ressursid; peab kahetsusväärseks, et eelarve praegune seis on sundinud komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku perioodil märkimisväärseid rahalisi vahendeid ümber paigutama; rõhutab, et kõigi liidu eelarve kaudu tehtavate kulutuste suhtes tuleb kohaldada parlamentaarset kontrolli;

7.  toonitab, et kiire edasiminek uute omavahendite vallas on väga oluline nii taasterahastu laenukasutuse kulutuste katmiseks kui ka praeguste ja tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike finantsstabiilsuse ja rakendamise jaoks; väljendab heameelt uute omavahendite esimese kogumi üle, mille komisjon esitas 2021. aasta detsembris, ja kohandatud teise kogumi üle, mis avaldati 2023. aasta juunis; kutsub nõukogu üles tegema viivitamata edusamme, et tagada uute omavahendite õigeaegne kasutuselevõtt kooskõlas institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud õiguslikult siduva tegevuskavaga; rõhutab, et tulevastel aastatel on vaja kindlamaid uusi omavahendeid, et tagada eesmärgipärane liidu eelarve, ning ootab huviga komisjoni ambitsioonikaid ja uuenduslikke ettepanekuid, mis lähevad institutsioonidevahelisest kokkuleppest kaugemale;

8.  rõhutab, et 2024. aasta eelarve peab olema kooskõlas liidu eesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab vajadust jätkata tööd, et saavutada institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud liidu eelarvekulutuste kliima ja bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamise eesmärgid osana laiemast eesmärgist muuta liit hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks; tuletab komisjonile meelde institutsioonidevahelisest kokkuleppest tulenevat kohustust teha korrapäraselt kokkuvõte edusammudest kliimaküsimuste peavoolustamise eesmärkide saavutamisel; kutsub komisjoni üles jälgima olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rakendamist ning vajaduse korral võtma vajalikke parandusmeetmeid;

9.  tunneb muret selle pärast, et 2026. ja 2027. aastaks seatud elurikkusega seotud kulutuste sihttaset 10 % komisjoni hinnangul tõenäoliselt ei saavutata ning komisjon ei paku välja ühtegi lahendust kokkulepitud sihttasemeteni jõudmiseks; toonitab, et liidu 2024. aasta eelarves tuleb seepärast rohkem pingutada, et tagada 2026. ja 2027. aastaks seatud elurikkusega seotud kulutuste eesmärkide täitmine; kutsub komisjoni üles pöörama nõuetekohast tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruande järeldustele kliimakulutuste kohta 2014.–2020. aasta eelarves ning vajadusele jälgida täpselt kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi kõigi programmide ja meetmete puhul; rõhutab vajadust tagada järjepidevus kliimale ja elurikkusele eraldatavate rahasummade vahel;

10.  kordab, et kõiki liidu programme, poliitikameetmeid ja tegevusi tuleks viia ellu viisil, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust nende eesmärkide saavutamisel; väljendab sellega seoses heameelt institutsioonidevahelise kokkuleppe kohase komisjoni töö üle soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste jälgimisel, eelkõige soolise mõju järelhindamise ja mahtude aruandluse kaudu; kutsub komisjoni üles kohaldama seda metoodikat kõigi mitmeaastase finantsraamistiku programmide suhtes, et näidata 2024. aasta eelarve tulemusi koos sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise, aruandluse ja hindamisega;

11.  juhib tähelepanu sellele, et mitmekeelsus on aluspõhimõte, mis muudab ELi institutsioonide arutelude sisu kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks ning tagab, et menetlused on demokraatlikud;

Erivahendid

12.  tuletab meelde, et komisjon on teinud ettepaneku luua väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid kaks uut erivahendit – Euroopa Liidu taasterahastu, et paremini hallata võla tagasimaksmise kulusid, ja Ukraina rahastu, mille eesmärk on tagada Ukraina rahastamisvajadusteks pikaajaline struktuurne lahendus – ning suurendada paindlikkusinstrumendi ning solidaarsus- ja hädaabireservi assigneeringuid;

13.  kordab oma hinnangut, mida komisjon nüüd jagab, et taasterahastu laenukasutuse kulutuste tagasimaksmiseks tuleb leida struktuurne lahendus; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on järjekindlalt nõudnud, et taasterahastu tagasimaksekulud jääksid väljapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid; märgib, et taasterahastu tagasimaksekuludeks on eelarveprojektis hinnatud 4 miljardit eurot, võrreldes algselt kavandatud 2,1 miljardi euroga, mistõttu mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseta ammendataks paindlikkusinstrument ja kasutataks ära osa ühtsest varuinstrumendist 2024. aastal;

14.  märgib, et nõukogu vähendab oma seisukohas 2024. aasta eelarve kohta taasterahastu laenukasutuse kuludeks ette nähtud assigneeringuid, tuginedes lootusele, et laenukasutuse kulud on kokkuvõttes eelarveprojektis prognoositust väiksemad; nõuab, et eelarvepädevad institutsioonid peaksid kooskõlas eelarve konservatiivsuse põhimõttega tuginema komisjoni objektiivsetele prognoosidele ja kirjalikus muutmisettepanekus esitatud ajakohastustele; teeb seetõttu ettepaneku taastada eelarveprojekti summa ja kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga jätta eelarverida alamrubriigist 2b välja ja paigutada kogu summa taasterahastu erivahendisse, mis jääb väljapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

15.  väljendab heameelt ettepaneku üle luua Ukraina rahastamisvahend pikemaajalise struktuurse lahendusena liidu eelarvest tulevatele Ukraina rahastamisvajadustele; rõhutab, et Ukraina toetamine peaks hõlmama ka piiriüleseid meetmeid, tegevusi ja projekte partnerluses naaberriikidega; nõuab, et eelarvepädevad institutsioonid võtaksid Ukraina rahastu iga-aastase eelarvemenetluse käigus kasutusele; rõhutab, et eelarve liigendus peab olema nõuetekohaselt detailne ja läbipaistev, et tagada eelarvepädevate institutsioonide nõuetekohane järelevalve ja otsused; teeb seetõttu ettepaneku luua uued eelarveread, mis täidaksid seda eesmärki;

16.  rõhutab, et eelarve paindlikkus on olnud liidu jaoks väga oluline, et reageerida ettenägematutele sündmustele ja kohandada oma kuluprioriteete vastavalt muutuvatele poliitilistele ja majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele; rõhutab siiski, et liidu eelarve ei ole vajalikul määral paindlik; kordab sellega seoses oma seisukohta, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tuleks paindlikkusinstrumenti 2024. aastal suurendada 1,457 miljardi euro võrra;

17.  on seisukohal, et solidaarsus- ja hädaabireservile esitatavad nõuded tõenäoliselt suurenevad ning seetõttu on solidaarsus- ja hädaabireservi märkimisväärne tugevdamine äärmiselt oluline, et võimaldada liidul tegutseda hädaolukordades, mille on põhjustanud suured loodusõnnetused, ekstreemsed ilmastikunähtused või rahvatervise kriisid liikmesriikides ja läbirääkijariikides, ning toetada ka konfliktide, pagulaskriiside, loodusõnnetuste või humanitaarhädaolukordade all kannatavaid kolmandaid riike; suurendab seetõttu kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga 2024. aastal solidaarsus- ja hädaabireservi assigneeringuid 1,092 miljardi euro võrra; säilitab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud eelarveprojektis esildatud mahus;

Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

18.  tuletab meelde, et rubriigi 1 programmidel on oluline roll teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel, ELi majanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisel, VKEde ja idufirmade toetamisel ning piiriülesesse taristusse investeerimisel, mis aitab seega märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördele ning õiglase, kestliku ja kaasava majanduskasvu, majandusliku ja sotsiaalse arengu ja kvaliteetsete töökohtade loomise hoogustamisele;

19.  tõdeb, et komisjon ei täitnud 2023. aasta tööprogrammi raames võetud kohustust avaldada survet uue Euroopa suveräänsuse fondi loomiseks; tunnistab, et vaatamata STEPi ettepaneku piiratud suurusele ja ulatusele võib selle abil saavutada tulemusi kiiremini, kasutades olemasolevaid programmistruktuure ja püüdes luua koostoimet ning aidates seeläbi kindlustada liidu avatud strateegilist autonoomiat, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja suurendada investeeringuid peamistesse strateegilistesse sektoritesse; on seisukohal, et STEPi ettepanek peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal toimima täiemahulise suveräänsuse fondi katsekeskkonnana;

20.  rõhutab, et STEPi ettepaneku raames tuleb programmile „InvestEU“ ja Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC) eraldada lisaassigneeringuid; teeb seetõttu ettepaneku suurendada kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga 2024. aastal assigneeringuid „InvestEU“ tagatisele 1,025 miljardi euro võrra ja EIC-le 125 miljoni euro võrra; teeb ka ettepaneku teha finantsmääruse artikli 15 lõike 3 alusel EIC-le programmi „Euroopa horisont“ raames uuesti kättesaadavaks 500 miljonit eurot teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustusi lisaks eelarveprojektis sisalduvale 95 miljonile eurole;

21.  tuletab meelde, et hiljuti kokku lepitud kiibimäärusel on märkimisväärne mõju rubriigi 1 eelarvele, eelkõige programmidele „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“; on seisukohal, et nõukogu kärpeid kiibimääruse rahastamisel on eriti raske mõista, kuna õigusaktides lepiti hiljuti kokku ja kärbe on liidu selge prioriteediga vastuolus; rõhutab, et kooskõlas kiibimäärust käsitleva poliitilise kokkuleppega on aastatel 2024–2027 rahastamisvajaduste rahuldamiseks vaja lisaks 50 miljonit eurot; teeb seetõttu ettepaneku katta 25 % sellest puudujäägist, eraldades 2024. aastal Kiipide Ühisettevõttele 12,5 miljonit eurot;

22.  tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu on väga oluline, et suurendada investeeringuid hästitoimivatesse ja kestlikesse üleeuroopalistesse võrkudesse, millega tagatakse energiasektori tulevane stabiilsus, nt taastuvenergia ja energiatõhususe toetamisega, ja vähendada ELi majanduse CO2 heidet, kiirendades seeläbi rohepööret ja edendades vastastikust ühenduvust; rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammid on olnud näiteks piki Doonau jõge kulgevate nn solidaarsuskoridoride kaudu väga olulised Ukraina-sisese ja Ukrainasse suunduva transporditaristu toetamisel, naabruspiirkondade taristu arendamisel ning põllukultuuride ja elutähtsate kaupade mõlemas suunas vedamise võimaldamisel, ning väljendab heameelt otsuse üle kaasata Ukraina sellesse programmi; teeb ettepaneku suurendada nende eesmärkide toetamiseks Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna assigneeringuid 2024. aasta eelarveprojektiga võrreldes 100 miljoni euro võrra;

23.  rõhutab, et hästi toimiv ühtne turg on äärmiselt oluline liidu konkurentsivõime ja ELi ettevõtjate, eriti VKEde turulepääsu parandamiseks; rõhutab, et kiire inflatsioon ja kõrged energiahinnad on eriti rängalt tabanud VKEsid, ning teeb seetõttu ettepaneku suurendada ühtse turu programmi VKEde tegevussuuna assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 10 miljoni euro võrra, eelkõige idu- ja kasvufirmade mehhanismide jaoks; kordab ka programmi rolli inim-, looma- ja taimetervisele kaasa aitamisel; teeb sellega seoses ettepaneku suurendada vahendeid 5 miljoni euro võrra, et tagada loomahaiguste ja zoonootiliste haiguste veterinaarprogrammide mõjus elluviimine, eelkõige veiste tuberkuloosi vastu võitlemiseks;

24.  rõhutab, et õiglane rohe- ja digipööre ning tööstuspoliitika ümbersuunamine eeldavad märkimisväärseid investeeringuid oskuste arendamisse, sealhulgas ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu, ning linna- ja maapiirkondade vahelise digilõhe ületamiseks, kasutades selleks võrdset juurdepääsu kujunemisjärgus tehnoloogiatele, paremat digikirjaoskust ja paremaid võimalusi maapiirkondades ja vähem arenenud piirkondades; juhib tähelepanu näiteks nullnetotööstuse akadeemiate väärtusele; teeb seetõttu ettepaneku suurendada ühtse turu programmi raames oskuste arendamiseks ette nähtud assigneeringuid 10 miljoni euro võrra;

25.  rõhutab programmi „Euroopa horisont“ olulist rolli teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel ning teadusuuringute tulemuste ja uuenduslike ideede muutmisel toodeteks ja teenusteks, mis ergutavad töökohtade loomist, suurendavad ELi ettevõtete ülemaailmset konkurentsivõimet ja toetavad kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise vastaseid pingutusi; tuletab meelde, et programmi taotluste arv ületab endiselt suuresti rahalisi võimalusi ja seetõttu ei ole võimalik toetada suurt hulka teadusprojekte, millele on antud hindeks „suurepärane“; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 140 miljoni euro võrra (v.a STEPiga seotud assigneeringute suurendamine), suurendades Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmete ja teemavaldkondade „Tervis“, „Kultuur“, „Kliima, energeetika ja liikuvus“ ning „Toit“ eraldisi;

26.  toonitab selle rubriigi raames tegutsevate detsentraliseeritud asutuste väga olulist rolli, eriti geopoliitilisi arenguid silmas pidades; teeb ettepaneku suurendada Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti assigneeringuid ja töötajate arvu vastavalt nende kindlaksmääratud vajadustele ja volituste suurendamisele;

27.  suurendab rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 1 454 239 500 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 1 684 239 500 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et 1 175 000 000 eurot sellest suurendamisest on seotud STEPiga; rõhutab, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga suureneks rubriigi 1 ülemmäär 2024. aastal 1,375 miljardi euro võrra;

Alamrubriik 2a – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

28.  toonitab ühtekuuluvuspoliitika keskset rolli ELi poliitika prioriteetide saavutamisel ja ELi majanduse edendamisel, kuna see aitab kaasa õiglasele ja kestlikule majanduskasvule ja arengule, edendades riikide ja piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ning solidaarsust, toetades rohe- ja digiüleminekut, edendades innovatsiooni ja tööhõivet ning tegeldes piirkondliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ühtekuuluvuspoliitika elluviimist ja tagama seeläbi selle õigeaegse kasutamise, pidades eelkõige silmas taaste- ja vastupidavusrahastust tulenevat täiendavat rakendamissurvet; rõhutab vajadust tagada projektide järjepidevus, viies projektid järk-järgult mitmeaastase finantsraamistiku perioodist 2014–2020 perioodi 2021–2027;

29.  on sügavalt mures lakkamatult kõrgete energia- ja toiduhindade ning pikaajalise kiire inflatsiooni pärast, millel on ulatuslik negatiivne majanduslik mõju, mille tagajärg on eelkõige elukalliduse kriis kogu liidus; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika rolli vahendite mobiliseerimisel, et aidata ja toetada kõige rängemini kannatada saanud inimesi, kogukondi ja piirkondi; rõhutab sellega seoses, et 2024. aastal eraldatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) eelarvest 4,8 miljardit eurot jagatud eelarve täitmise raames enim puudust kannatavatele isikutele toiduabiks ja esmaseks materiaalseks abiks, mis ületab eesmärgiks seatud 4 %; kutsub liikmesriike üles eraldama rohkem oma ESF+ vahendeid organisatsioonidele, kes pakuvad abi ja toiduabi kõige haavatavamatele ja puudust kannatavatele isikutele, võttes arvesse praegust elukalliduse kriisi;

30.  rõhutab alamrubriigi 2a programmide piisava rahastamise tähtsust, et tagada ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamise investeerimispoliitika eesmärkide täitmine; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ELi programmide mõjusa rakendamise tagamisel keskse tähtsusega, ning nõuab ühelt poolt kohaliku ja piirkondliku tasandi ning teiselt poolt liidu tasandi dialoogi tugevdamist, sealhulgas asjakohaste meetmete ja institutsioonide piisava rahastamise kaudu; rõhutab, et linnad peavad saama piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil rakendada ELi programme kohalikul tasandil;

31.  väljendab kahetsust, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piiratud paindlikkusest tingituna on komisjon kasutanud ühtekuuluvuspoliitika ümber suunamist, kuigi see ei ole kriisidele reageerimise vahend, ometi on seda korduvalt kasutatud mitmeaastases finantsraamistikus eelarve paindlikkuses või kriisidele reageerimise mehhanismides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis kahjustavad selle pikaajalisi poliitilisi eesmärke;

32.  kiidab heaks nõukogu seisukoha alamrubriigi 2a kohta;

Alamrubriik 2b – Vastupidavus ja väärtused

33.  rõhutab, et kõigi taasterahastu laenukasutuse kulutuste katmise tagamine taasterahastu erivahendist väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid taastaks mõningase varu alamrubriigis 2b ning võimaldaks luua eelarveruumi paindlikkusinstrumendis ja ühtses varuinstrumendis; rõhutab, et alamrubriigi 2b programme on mõjutanud sama rubriigi alla kuuluv taasterahastu eelarverida, eriti arvestades kõrgeid intressimäärasid, kuna komisjonil ei ole tegelikult olnud võimalik teha ettepanekuid vahendite suurendamiseks seal, kus neid vajatakse;

34.  juhib sellega seoses tähelepanu juhtalgatuse „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmidele, millel on oluline roll õpirände võimaluste toetamisel, inimeste oskuste ja tööalase konkurentsivõime parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel; rõhutab programmi „Erasmus+“ rolli ülikoolide koostöö tõhustamisel, hariduse ajakohastamisel ja selliste meetmete toetamisel, mille eesmärk on vähendada koolist väljalangemise määra; rõhutab selle väärtuslikku panust Ukraina üliõpilaste ja õppejõudude toetamisse alates sõja algusest;

35.  rõhutab, et mõlema programmiga tuleb õigusaktide kohaselt kehtestada meetmed vähemate võimalustega inimeste osalemismäära suurendamiseks; peab kahetsusväärseks, et ebasoodsatest oludest pärit osalejatel ei ole sageli võimalik programmis osaleda, kuna toetused on kiireneva inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kontekstis ebapiisavad; kohustub tagama, et programmist „Erasmus+“ ei saa de facto selektiivne programm, mis on avatud ainult neile, kes saavad endale selles osalemist lubada; tuletab meelde, et komisjon peab kehtestama rahalise toetuse meetmed vähemate võimalustega inimestele, ning nõuab programmi „Erasmus+“ toetuste kohandamist, et võtta arvesse kiiremat inflatsiooni ja suuremaid elamiskulusid; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmi „Erasmus+“ assigneeringuid 100 miljoni euro võrra ja Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid 2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, et tagada programmide kättesaadavus kõigile;

36.  rõhutab tugevama terviseliidu ja parema valmisoleku tähtsust pandeemiajärgses Euroopas ning vajadust paremini mõista COVIDi pikaajalist mõju ja tagajärgi ja võimaldada ravi, rahastades muu hulgas siirdeuuringuid, kliinilisi uuringuid ja põhiuuringuid; rõhutab sellega seoses programmi „EL tervise heaks“ olulist rolli, samuti selliste meetmete toetamisel, mille eesmärk on saavutada üldine tervisekindlustus kogu liidus, mis hõlmab kvaliteetset juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja kaugseireseadmetele, telemeditsiinile ja tehisintellektil põhinevatele diagnostikaseadmetele, mis võivad aidata pakkuda paremat hooldust maapiirkondades; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmi assigneeringuid 20 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, et muu hulgas aidata kompenseerida ümberpaigutusi ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusele;

37.  tunneb suurt muret Euroopas, selle naabruses ja kogu maailmas täheldatavate ekstreemsete ilmastikunähtuste ja loodusõnnetuste suureneva mõju pärast ning on mures liidu suutlikkuse pärast neile mõjusalt ja õigeaegselt reageerida; rõhutab, et need õnnetused on järjest enam seotud kliimamuutustega ning seetõttu saavad need tõenäoliselt olema tulevikus sagedasemad ja intensiivsemad; rõhutab vajadust investeerida kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetesse, eelkõige vähekaitstud piirkondades, ning vajadust suurendada liidu reageerimisvõimet; suurendab seetõttu liidu elanikkonnakaitse mehhanismi assigneeringuid 20 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, et tagada mõjus reageerimine ja kaitsta inimelusid, sh hädaolukordades ühiste meditsiinirühmade kasutusele võtmise abil;

38.  rõhutab programmi „Loov Euroopa“ keskset rolli kultuuri- ja loomesektorite toetamisel, meediapädevuse edendamisel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel ning meediavabaduse ja -pluralismi edendamisel ja kaitsmisel, mis on toimiva demokraatia alus; rõhutab, et COVID-19 pandeemia järgne energiahindade tõus ja inflatsioon on avaldanud märkimisväärset mõju kultuuri- ja loomesektorile, mis koosneb sageli väikestest organisatsioonidest ja üksikkunstnikest; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmi „Loov Euroopa“ rahastamist 25 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, lisades 15 miljonit eurot kultuuri tegevussuunale ja 10 miljonit eurot sektoriülesele tegevussuunale;

39.  kordab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi tähtsust Euroopa väärtuste ja kodanike õiguste edendamisel, kodanikuaktiivsuse edendamisel ja vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamisel; tuletab meelde, et see programm on väga oluline soolise vägivalla vastu võitlemisel, eriti arvestades naistevastase vägivalla ja LGBTQI+ kogukonna vastu suunatud vägivalla märkimisväärset kasvu; rõhutab programmi väärtust demokraatia, õigusriigi, solidaarsuse, õigluse, mittediskrimineerimise, võrdsuse ja kaasatuse peamiste põhimõtete toetamisel; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 6 miljoni euro võrra, suurendades kodanike kaasatuse ja osalemise, Daphne ja liidu väärtuste tegevussuundi;

40.  peab vajalikuks suurendada toetust Küprose türklastega seotud eelarvereale 2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, et rahastada Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevat komisjoni ja toetada kahte kogukonda hõlmavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni;

41.  rõhutab sotsiaalse mõõtme tähtsust liidu eelarves ja vajadust mõjusa sotsiaaldialoogi ning töötajate organisatsioonide asjakohase teavitamise ja koolitamise järele eesmärgiga veelgi arendada ja suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust ja kaasatust; suurendab seetõttu asjaomaste eelarveridade rahastamist 1 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

42.  tuletab meelde alamrubriigi 2b raames tegutsevate detsentraliseeritud asutuste väga olulist rolli; suurendab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, Euroopa Tööjõuameti ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti rahastamist ja töötajate arvu kooskõlas ametite kindlakstehtud vajadustega ning selleks et tagada neile piisav personal ja ressursid töökoormusega toimetulekuks ja volituste täitmiseks;

43.  rõhutab, kui oluline on kaitsta liidu eelarvet pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste eest; rõhutab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri keskset rolli liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas seoses taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite kasutamisega, ja õigusriigi järgimise tagamisel; teeb seetõttu ettepaneku Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid sihipäraselt suurendada ja kasvatada selle töötajate arvu, et prokuratuur saaks oma volitusi täita; kutsub kõiki liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga ja tagama liidu finantshuvide jõulisem kaitse;

44.  suurendab alamrubriigi 2b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 199 485 306 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 812 302 190 euro võrra; tuletab meelde, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandega ei käsitata taasterahastu kulusid alamrubriigi 2b all;

Rubriik 3 – Loodusvarad ja keskkond

45.  rõhutab, et Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) käsitlevas ettepanekus nähakse 2024. aastal innovatsioonifondi jaoks rubriigi 3 raames ette täiendavad kulukohustuste assigneeringud ja ka ülemmäära tõstetakse sellele vastavalt; on seisukohal, et innovatsioonifondi jaoks kavandatud eraldis kujutab endast olulist edusammu selle täieliku eelarvesse kandmise poole liikumisel; tuletab meelde innovatsioonifondi olulist rolli vesiniku tootmisse ja taristusse tehtavate investeeringute toetamisel; teeb seetõttu ettepaneku luua innovatsioonifondi jaoks uus eelarverida, mille assigneeringute suurus oleks kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga 1,25 miljardit eurot;

46.  kordab oma muret Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja negatiivse mõju pärast ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, taskukohasusele ja tarneahelatele ning Euroopa põllumajandussektori ja põllumajandustootjate suutlikkusele inflatsioonisurve ja tõusnud sisendihindadega toime tulla; kutsub komisjoni üles analüüsima sõja tagajärgi põllumajandustootjatele ja toiduainete tootmisele, sealhulgas seoses Ukrainast pärit impordiga, ning tegema vajaduse korral ettepanekuid meetmete kohta; toonitab vajadust aidata struktuurse lahendusena uusi ja noori põllumajandustootjaid täiendavate toetusmehhanismide abil ning seeläbi tagada sektori kestlikkus ja põlvkondade vahetus; teeb seetõttu ettepaneku suurendada noorte põllumajandustootjate sissetulekutoetust eelarveprojektiga võrreldes 40 miljoni euro võrra;

47.  rõhutab, kui olulised on ühise põllumajanduspoliitika kohased koolikavad, et tagada lastele ulatuslikum juurdepääs tervislikule ja täisväärtuslikule toidule, ning juhib tähelepanu sellele, et kõnealuste kavade ulatust mõjutavad toiduainete hinnatõusud; on seetõttu otsustanud suurendada eelarveprojektiga võrreldes kõnealustele kavadele ette nähtud toetust 5 miljoni euro võrra;

48.  rõhutab, et programmil LIFE on ELi juhtprogrammina ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisel ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel keskne roll, toetades kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid, vähendades heitkoguseid ja suurendades taastuvenergia kasutamist, luues ringmajanduse, kaitstes ökosüsteeme ja pöörates ümber muret tekitava suundumuse, mis seisneb elurikkuse vähenemises; väljendab muret kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise pärast ja rõhutab vajadust kiireloomuliste meetmete järele; rõhutab programmi LIFE rolli õiglase ülemineku kiirendamisel; teeb seetõttu ettepaneku suurendada kõnealuse programmi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 30 miljoni euro võrra;

49.  tuletab meelde, et tavaliselt annab kirjalik muutmisettepanek lõpliku ettekujutuse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames kättesaadavatest vahenditest ning et muudatuste suhtes rakendatud lähenemisviisi saab lepitusmenetluse käigus sellele vastavalt kohandada;

50.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 1 325 000 000 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 1 335 000 000 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et 1 250 000 000 eurot sellest suurendamisest on seotud STEPiga; rõhutab, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tõuseks ka rubriigi 3 ülemmäär 2024. aastal 1,25 miljardi euro võrra;

Rubriik 4 – Ränne ja piirihaldus

51.  rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, relvakonfliktid ja ebastabiilsus naaberpiirkondades, samuti vaesus, nälg, kliimamuutuste tagajärjed ja nende aluseks olevad suundumused majandusarengus, demograafilised muutused, ajendavad jätkuvalt inimesi tulema liitu selleks, et saada siin varjupaika, leida ohutus või vabadus, otsida paremat elu või ühineda taas lähedaste pereliikmetega, mis kõik avaldab märkimisväärset survet rubriigi 4 alla kuuluvatele programmidele ja ametitele; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tuleks kõnealuse rubriigi rahastamist 2024. aastal suurendada 250 miljoni euro võrra;

52.  kordab vajadust rakendada rände- ja varjupaigapoliitikat, mis põhineb solidaarsusel, jagatud vastutusel ja inimõiguste austamisel kooskõlas liidu väärtuste ja rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab, et sõda on oluliselt suurendanud liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidele avalduvat survet ning et liit peab pakkuma vastuvõtvatele liikmesriikidele pikemaajalist toetust, et hõlbustada Ukrainast pärit pagulaste ja mujalt pärit rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste vastuvõtmist ja integreerimist, tulla toime hiljutiste rändesuundumustega ning tagada rände tulemuslik haldamine, sealhulgas seoses tõhusate, ohutute ja inimväärsete tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetlustega; rõhutab lisaks vajadust prognoosida varjupaiga- ja rändeleppe õigeaegse kokkuleppe finantsmõju ning tugevdada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, pidades silmas selle keskset rolli pakti eduka rakendamise tagamisel; tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on integratsiooniprotsessis kohapeal oluline roll, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi; on seetõttu eelmainitut silmas pidades otsustanud suurendada 2024. aastal Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 110 miljoni euro võrra, võttes arvesse AMIFi positiivset panust pagulastele viivitamatu toetuse andmisel;

53.  tuletab meelde Euroopa Liidu Varjupaigaameti olulist rolli liikmesriikide toetamisel seoses varjupaiga- ja rahvusvahelise kaitse menetlustega; teeb ettepaneku suurendada selle ameti töötajate arvu ja rahastamist selle suuremale töökoormusele vastavalt;

54.  rõhutab, et liidu välispiiride tulemuslik ja õiglane haldamine ja kaitse on otsustava tähtsusega liidu julgeoleku tagamisel, liidu rände- ja varjupaigapoliitika sujuva ja tõhusa rakendamise kindlustamisel ning liidus inimeste vaba liikumise ja Schengeni ala nõuetekohase toimimise säilitamisel; rõhutab lisaks ebaseadusliku rände parema ennetamise vajadust, et kaitsta haavatavaid inimesi inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike eest ning võidelda hübriidrünnakute osaks oleva rändajate ärakasutamise vastu; rõhutab sellega seoses piirihalduse ja viisapoliitika rahastu olulist rolli; märgib, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vahendeid eelarveprojektis esitatud finantsplaneeringu tasemega võrreldes, kuid juhib tähelepanu sellele, et selline suurendamine kompenseerib vaid osaliselt ümberpaigutamisi, mida on korduvalt tehtud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust selleks, et rahastada ameti muudetud volitusi; teeb ettepaneku suurendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 60 miljoni euro võrra, sealhulgas selleks, et kiirendada Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga ning komisjoniga kahasse loodud katseprojektide elluviimist;

55.  toonitab, et eu-LISA assigneeringuid ja töötajate arvu tuleb veelgi suurendada, et tagada ameti suutlikkus rakendada kriitilise tähtsusega sisejulgeoleku ja piirihalduse projekte; rõhutab, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) peavad olema oma volituste ja operatiivtegevuse tulemuslikuks elluviimiseks vajalikud vahendid, ning on seetõttu otsustanud taastada selle ameti puhul eelarveprojekti rahastustaseme;

56.  suurendab rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 173 941 500 euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 193 941 500 euro võrra; toonitab, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tõuseks ka rubriigi 4 ülemmäär 2024. aastal 250 miljoni euro võrra;

Rubriik 5 – Julgeolek ja kaitse

57.  rõhutab, et kaitseprobleemid on alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest suurenenud, mis muudab kaitsesektori toetamise olulisemaks kui kunagi varem tagamaks, et Euroopa oleks turvaline maailmajagu; toonitab vajadust suurendada liidu rolli rahvusvahelises julgeolekus ja on seisukohal, et Euroopa kaitsekoostöö toob kaasa suurema tõhususe, võimaliku kokkuhoiu ja arukamad kulutused ning on liidu strateegilise autonoomia suurendamise võti; kordab vajadust kiiresti suurendada kaitsetööstuse tootmisvõimsust ja liikmesriikide koostalitlusvõimet, eelkõige nende puhul, kes on eesliinil ja puutuvad seetõttu praeguste ohtudega kõige enam kokku;

58.  juhib tähelepanu märkimisväärsetele edusammudele, mida on tehtud tänu ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdavale vahendile kaitse nõudluspoolel ja laskemoona tootmist toetavale määrusele(23) pakkumispoolel; märgib, et need kaks määrust ammendavad kõik rubriigi 5 varud ja eeldavad 2024. aastal lisaks märkimisväärsetele Euroopa Kaitsefondist (EDF) tehtavatele ümberpaigutustele paindlikkusinstrumendi kasutamist;

59.  rõhutab, et Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) käsitlev ettepanek sisaldab lisaassigneeringuid Euroopa Kaitsefondi jaoks; teeb seetõttu ettepaneku suurendada kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga 2024. aastal Euroopa Kaitsefondi assigneeringuid 625 miljoni euro võrra;

60.  märgib, kui oluline on „sõjaväeline liikuvus“, mis võimaldab liikmesriikidel pakkuda sõja kontekstis kiiret tuge, ajakohastades taristu läbilaskevõimet raske ja suuremahulise sõjaväelise transpordi jaoks, tõhustades transpordikoridore ja parandades logistikat; rõhutab, et programm on üle märgitud, sellel on märkimisväärne kasutussuutlikkus ja see seotakse täielikult kulukohustustega 2023. aasta lõpuks; on seetõttu otsustanud suurendada sõjaväelise liikuvuse assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 45 miljoni euro võrra;

61.  suurendab rubriigi 5 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 670 000 000 euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 687 000 000 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et 625 000 000 eurot sellest suurendamisest on seotud STEPiga; toonitab, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tõuseks ka rubriigi 5 ülemmäär 2024. aastal 625 miljoni euro võrra;

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

62.  toonitab, et eriti pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on rahvusvaheline olukord kiiresti halvenenud toidu-, energia- ja majanduskriiside tõttu, mis on oluliselt suurendanud rubriigile 6 avaldatavat survet; taunib asjaolu, et rubriigi 6 rahastamine on olnud kahetsusväärselt ebapiisav juba mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse algusest peale ning et mitmeaastases finantsraamistikus ei arvestatud Süüriast, Iraagist ja muudest riikidest pärit pagulaste vajaduste jätkuva rahastamisega, mistõttu ei ole lisanduvate probleemide lahendamiseks jäänud peaaegu üldse vahendeid;

63.  märgib, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reserv on väga kiiresti ammendunud ja seda on kasutatud enamatel eesmärkidel kui selle põhieesmärk – reageerida tekkivatele probleemidele ja prioriteetidele –, samal ajal kui humanitaarabi eelarve on suurel määral sõltunud tõsiselt piiratud solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmisest; kordab sellega seoses, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tuleks kõnealuse rubriigi rahastamist 2024. aastal suurendada 2,875 miljardi euro võrra;

64.  rõhutab, kui tähtis on tugevdada lõunanaabruse eelarverida selle piirkonna poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide toetamisel, pagulaste, eelkõige Süüria ja Palestiina pagulaste abistamisel ning lõunapoolsetel rändeteedel toetuse andmise võimaldamisel; teeb seetõttu ettepaneku suurendada kõnealuse eelarverea assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 650 miljoni euro võrra, sealhulgas selleks, et tagada UNRWA-le piisav prognoositav rahastus, et vastata kasvanud vajadustele kohapeal;

65.  mõistab Iisraeli ja selle rahva vastu toime pandud Hamasi jõhkrad terrorirünnakud kindlalt hukka; rõhutab, et liidu eelarvest tuleb ka edaspidi toetada piirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamist, võidelda vaenu ja fundamentalismi vastu ning edendada inimõigusi; kutsub komisjoni üles olema väljakuulutatud läbivaatamise tegemisel väga põhjalik, sealhulgas analüüsima kõigi liidu rahaliste vahendite kasutamist piirkonnas, ning esitama tulemused eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti; rõhutab, et humanitaarolukord piirkonnas tõenäoliselt halveneb, ning kutsub komisjoni üles hindama piirkonna humanitaarabivajadused ümber, et liidu rahalised vahendid jõuaksid ka edaspidi abivajajateni;

66.  rõhutab, et sõda on eriti märkimisväärselt mõjutanud idanaabruse riike, nagu Moldova Vabariik, kes on pakkunud varjupaika ja abi sõja eest põgenevatele pagulastele ning seisnud silmitsi ülikõrgete inflatsiooni ning energia- ja toiduhindade järelmõjudega; rõhutab, kui oluline on kandidaatriikide pidev toetamine ühinemisega seotud vajalike reformide elluviimisel ja nende vastupanuvõime suurendamisel ning hübriidohtude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel; väljendab heameelt otsuse üle anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatus ning rõhutab vajadust võtta kasutusele vajalikud rahalised vahendid nende ühinemisprotsessi toetamiseks; on seetõttu otsustanud suurendada eelarveprojektis idanaabrusele ette nähtud assigneeringuid 450 miljoni euro võrra; teeb lisaks ettepaneku suurendada 2024. aastal ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames Lääne-Balkani riikidele antavat ühinemisega seotud toetust 50 miljoni euro võrra;

67.  nõustub nõukogu hinnanguga, et komisjon oleks pidanud eelarveprojektis võtma arvesse sõjast tingitud humanitaarabivajadusi; on seisukohal, et arvestades äärmiselt keerulist rahvusvahelist konteksti, suurenevat geopoliitilist ebastabiilsust, kasvavat äärmist vaesust ning sagedasemaid loodusõnnetusi ja äärmuslikke ilmastikunähtusi, on humanitaarabivajadused 2024. aastal tõenäoliselt suuremad, kui nõukogu oma lugemisel prognoosis; tuletab lisaks meelde, et Ukrainale antakse jätkuvalt humanitaarabi pigem rubriigist 6 kui Ukraina rahastamisvahendist; rõhutab, et humanitaarabi ebapiisav kättesaadavus mõjutab kõige rängemini kõige vähem kaitstuid, eelkõige naisi ja lapsi; juhib tähelepanu sellele, et liidu humanitaarabi eelarve on suurel määral sõltunud solidaarsus- ja hädaabireservist, mis vähendab ressursse solidaarsus- ja hädaabireservi muude eesmärkide jaoks ja kahandab liidu suutlikkust hädaolukordadele reageerida; teeb seetõttu ettepaneku suurendada humanitaarabi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 550 miljoni euro võrra;

68.  tuletab meelde, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reserv on kavandatud selleks, et võimaldada liidul reageerida paindlikult ja tõhusalt muutuvale välispoliitika maastikule ja esilekerkivatele probleemidele eelarve paindlikkuse kaudu; teeb seetõttu ettepaneku suurendada 2024. aastal selle reservi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 800 miljoni euro võrra;

69.  rõhutab oma toetust rahulepingu rakendamisele Colombias ja vajadust jätkata asjakohaseid meetmeid, mida rahastatakse ELi usaldusfondist Colombia jaoks; teeb seetõttu ettepaneku suurendada eelarveprojektis naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ Põhja- ja Lõuna-Ameerika geograafilisele programmile ette nähtud assigneeringuid 10 miljoni euro võrra; kordab lisaks oma vankumatut pühendumust inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele ja edendamisele kogu maailmas ning suurendab eelarveprojektiga võrreldes põhiõiguste ja ‑vabaduste teemaprogrammile ette nähtud eraldist 10 miljoni euro võrra;

70.  kordab oma pühendumust programmi „Erasmus+“ rahvusvahelisele mõõtmele, mis võimaldab õpirände vahetusi partnerriikidega kogu maailmas; suurendab seetõttu programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 10 miljoni euro võrra, mis jagatakse võrdselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja IPA III vahel;

71.  tuletab meelde, et Ukrainale 2023. aastal rahastamisvahendist „Makromajanduslik finantsabi+“ ehk „MFA+“ 18 miljardi euro ulatuses välja makstavatelt laenudelt tasumisele kuuluvad intressid pidid katma liikmesriigid, kusjuures liidu eelarvest tulnuks sellesse panustada ainult kättesaadavate vahendite olemasolu korral; on seisukohal, et selliseid kättesaadavaid vahendeid ei ole, ning seetõttu kustutab selle eelarverea ja kärbib rahastamisvahendi „MFA+“ intressitoetuse assigneeringuid;

72.  suurendab rubriigi 6 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 2 525 000 000 euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 2 407 100 000 euro võrra; rõhutab, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportiga tõuseks rubriigi 6 ülemmäär 2024. aastal 2 875 miljardi euro võrra;

Rubriik 7 – Euroopa avalik haldus

73.  tuletab meelde, et rubriigi 7 kulutused tuleks ette näha tasemel, millega tagatakse ELi tulemuslik ja tõhus haldus; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta vähendaks vajadust kasutada 2024. aastal rubriigi 7 kulutuste puhul ühtset varuinstrumenti;

74.  kiidab III jao puhul heaks nõukogu seisukoha rubriigi 7 kohta;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

75.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta tagasisidet;

Maksed

76.  rõhutab vajadust näha 2024. aasta eelarves ette piisavad maksete assigneeringud ning on otsustanud üldreeglina suurendada maksete assigneeringuid nendel eelarveridadel, mida kulukohustuste assigneeringute osas muudetakse; võtab teadmiseks komisjoni poolt 2024. aastaks kavandatud maksete väikese mahu, mis on tingitud viivitustest mõne programmi rakendamisel nende hilise vastuvõtmise ja projektide katkemise tõttu COVID-19 kriisi tõttu; rõhutab sellega seoses maksete kuhjumise ohtu mitmeaastase finantsraamistiku perioodi hilisematel aastatel ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ning tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

77.  on teadlik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 piirangutest; tuletab meelde, et need piirangud on tingitud kärbetest, mida nõukogu tegi komisjoni juba niigi väga väikses mahus esitatud esialgses ettepanekus, kui lepiti kokku kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027; väljendab hämmastust ja sügavat muret komisjoni ühepoolse otsuse pärast vähendada Euroopa Parlamendi 2024. aasta eelarvestust, rikkudes taas kahe institutsiooni vahelise hea koostöö traditsiooni; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarvestuse koostamisel ja vastuvõtmisel pöörati erilist tähelepanu komisjoni soovitustele; taastab sellega seoses oma 2024. aasta eelarve assigneeringud summas 2 383 401 312 eurot, mis on kooskõlas 20. aprillil 2023. aastal täiskogu poolt vastu võetud tulude ja kulude eelarvestusega; teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis ei olnud varem sel aastal kättesaadav;

78.  märgib, et kuigi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (APPF) eelarve sisaldub I jaos – Euroopa Parlament, on selle ameti puhul tegemist liidu sõltumatu organiga; väljendab heameelt asjaolu üle, et APPFile eraldatud ametikohtade arv on ametikohtade loetelus selgelt kindlaks määratud ja selle personaliga seotud konkreetne summa sisaldub eelarveselgitustes nii eelarvepunktide 1200 kui ka 1400 puhul; loodab, et see teave avaldatakse jätkuvalt ka tulevastes eelarvetes; nõustub selle põhjal alates 2024. aastast artikli 502 väljajätmisega eelarve liigendusest;

79.  kordab, et järgmisel eelarveaastal kuulub Euroopa Parlamendi prioriteetide hulka eelkõige Euroopa Parlamendi eelarves tema kui kaasseadusandja põhiülesannetele keskendumine, tegutsemine eelarvepädeva institutsioonina, kodanike esindamine ja teiste institutsioonide töö kontrollimine, samuti vahendite eraldamine prioriteetsetele projektidele, mis on seotud kodanike kaasamisega, keskkonnahoidliku Euroopa Parlamendiga, kus edendatakse ressursside säästmist, ja juurdepääsetava Euroopa Parlamendiga, kus austatakse täielikult soolist võrdõiguslikkust, ning turvalisuse, küberturvalisuse ning IT‑arenduse suurendamisega;

80.  kooskõlas oma eespool nimetatud 20. aprilli 2023. aasta resolutsiooniga Euroopa Parlamendi 2024. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta ning võttes arvesse peasekretäri 19. juuli 2023. aasta vastuseid:

Muud jaod (IV–X jagu)

81.  mõistab hukka komisjoni horisontaalse lähenemisviisi, mille alusel ta vähendab institutsioonide eelarvestusi, et järgida töötajate arvu stabiilsena hoidmise ja töötasudega mitteseotud kulude maksimaalselt 2 % kasvu põhimõtet hoolimata juba teist aastat järjest valitsevast inflatsioonisurvest ja vaatamata uutele ülesannetele, mille komisjon ja kaasseadusandjad on institutsioonidele andnud;

82.  rõhutab, et suurem osa institutsioonide eelarvetest on kindlaks määratud põhimäärusest tulenevate või lepinguliste kohustustega, mida mõjutab inflatsioon, ning et neil puudub kontroll inflatsioonimäärade ja energiahindade tõusu üle; on mures suure elukalliduse ja hindade tõusu pärast Luksemburgis, eelkõige eluasemekulude suurenemise pärast, mis põhjustab kõigile Luksemburgis asuvatele institutsioonidele raskusi töötajate värbamisel; palub kõigil Luksemburgis asuvatel institutsioonidel arutada seda pikaajalist küsimust ka Luksemburgi samalaadsete asutustega;

83.  rõhutab, et institutsioonidel peab oma ülesannete täitmiseks olema piisavalt töötajaid; tunneb heameelt institutsioonide jätkuvate pingutuste üle töötajate ümberpaigutamisel ja tõhususe täiendaval suurendamisel, kuid tunnistab selle lähenemisviisi piiratust praeguses inflatsiooniolukorras, kui sellega kaasnevad ka suurenevad kohustused;

84.  suurendab järgmistel igakülgselt põhjendatud juhtudel eelarveprojektiga võrreldes assigneeringuid või töötajate arvu, et anda institutsioonidele piisavad vahendid oma juriidiliste ja lepinguliste kohustuste järgimiseks ning oma volitustest tulenevate üha arvukamate ülesannete piisavaks, tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks; teeb seetõttu ettepaneku

o
o   o

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1. (2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (4) ELT C 444 I, 22.12.2020. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (6) ELT L 325, 20.12.2022, lk 11. (7) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0119. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0335. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0194. (11) ELT C 177, 17.5.2023, lk 115. (12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (13) ELT L 243, 9.7.2021, lk 1. (14) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10. (15) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24. (16) ELT C 283, 11.8.2023, lk 18. (17) ELT C 479, 16.12.2022, lk 75. (18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0278. (19) ELT C 388, 13.11.2020, lk 18. (20) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 13 ja ELT C 149, 28.4.2023, lk 11. (21) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (22) ELT C 317, 7.9.2023, lk 3. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525, mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7).