Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2023/2905(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0453/2023

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/11/2023 - 5.22
CRE 09/11/2023 - 5.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0397

Vastuvõetud tekstid
PDF 136kWORD 50k
Neljapäev, 9. november 2023 - Brüssel
ELi Venemaa‑vastaste sanktsioonide mõjusus
P9_TA(2023)0397RC-B9-0453/2023

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta resolutsioon ELi Venemaa‑vastaste sanktsioonide mõjususe kohta (2023/2905(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eriti alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eskaleerumisest 2022. aasta veebruaris,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja,

–  võttes arvesse 11 järjestikust Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, mille EL on alates 2022. aasta veebruarist vastu võtnud,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2022. aasta otsust (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele(1),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 7. juuli 2023. aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et alates 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas taas provotseerimata, põhjendamatut ja õigusvastast agressioonisõda Ukraina vastu, on Euroopa geopoliitiline olukord põhjalikult muutunud; arvestades, et Venemaa väed on sooritanud valimatuid rünnakuid elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, tapnud tuhandeid Ukraina tsiviilelanikke, sunniviisiliselt välja saatnud ja ebaseaduslikult vangistanud Ukraina kodanikke Venemaal ja Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas ning pannud kõikjal Ukrainas toime terroriakte;

B.  arvestades, et alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on EL kehtestanud Venemaa vastu 11 sanktsioonide paketti, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa majanduslikku baasi ja piirata tema võimet sõda pidada, muu hulgas kehtestades piiravad meetmed peaaegu 1 800 isiku ja üksuse suhtes, kes vastutavad Ukraina sõja eest või on sellega seotud, keelustades paljude kaupade, näiteks nafta ja toorainete ning teenuste importimise Venemaalt ning keelates eksportida Venemaale relvi, sõjavarustust ja kahesuguse kasutusega kaupu; arvestades, et sanktsioonid hõlmavad ka kõigi Venemaa keskpangaga tehtavate tehingute keelustamist, peamiste Venemaa pankade väljajätmist SWIFTi finantstehinguid käsitlevate sõnumite süsteemist ning Venemaa teatavate riigile kuuluvate või riigi toetatud desinformatsioonikanalite edastamise ja levitamise peatamist;

C.  arvestades, et lisaks on nõukogu kehtestanud kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames piiravad meetmed mitme isiku suhtes, kes vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste eest Venemaa Föderatsioonis ja Ukraina aladel, mille Venemaa on ajutiselt okupeerinud; arvestades, et vastuseks Valgevene osalemisele Ukraina-vastases agressioonisõjas on EL võtnud vastu lisasanktsioonid selle riigi vastu ning ka Iraani vastu seoses Iraani droonide kasutamisega Venemaa sõjas;

D.  arvestades, et sanktsioonide mõju on keeruline mõõta, muu hulgas seetõttu, et puuduvad usaldusväärsed andmed ja statistika; arvestades, et ELi sanktsioonide mõju ei ole lihtne eristada USA ja teiste kehtestatud sanktsioonide, Venemaa vastusanktsioonide ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjust; arvestades, et enamik eksperte hoiatab, et kuigi sanktsioonid toimivad, ei ole nende mõju piisavalt suur, et vähendada Venemaa võimet Ukraina vastu sõda pidada, ning nõuab sanktsioonide ulatuse ja järgimise suurendamiseks lisameetmete võtmist; arvestades, et kuigi ELi Venemaa-vastased sanktsioonid on enneolematud, näib senine mõju Venemaa majandusele olevat esialgu prognoositust väiksem, ning on murettekitavaid märke sellest, et sanktsioonide mõjusus väheneb; arvestades, et Venemaa-vastased sanktsioonid on sundinud ja sunnivad ka praegu nende sihtmärke pidevalt otsima kulukaid kõrvalteid;

E.  arvestades, et ELi liikmesriigid on koos hinnalae koalitsiooniga kehtestanud hinnalaed Venemaalt pärit või sealt eksporditud meritsi transporditavale toornaftale, naftaõlidele ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlidele; arvestades, et nad kehtestasid toornafta hinnalaeks 60 USA dollarit barreli kohta, allahindlusega naftatoodete hinnalaeks 45 USA dollarit barreli kohta ja juurdehindlusega naftatoodete hinnalaeks 100 USA dollarit barreli kohta; arvestades, et mitmesuguste uuringute kohaselt on Venemaa toornafta tootmiskulud hinnanguliselt ligikaudu 15 USA dollarit ja diislikütuse tootmiskulud 20 USA dollarit barreli kohta; arvestades, et seetõttu võimaldavad praegused hinnalaed Vladimir Putini režiimil endiselt teenida märkimisväärset kasumit;

F.  arvestades, et Venemaa nafta- ja gaasiekspordi tulud vähenesid 2022. aasta jaanuarist 2023. aasta jaanuarini 38 %; arvestades, et Venemaa gaasi osakaal Euroopa nõudluses vähenes 45 %‑lt 2021. aastal 2022. aastaks 23 %‑ni ja langes 2023. aasta jaanuariks alla 10 %; arvestades, et teadete kohaselt on Venemaa veeldatud maagaasi tootmise maht suurenenud rekordtasemeni; arvestades, et vaatamata ELi sanktsioonidele Venemaa söe suhtes on selle tootmine 2021. aastaga võrreldes 0,3 % suurenenud ja jõudnud rekordtasemele; arvestades, et alates sõja algusest on Venemaa teeninud fossiilkütuste ekspordist tulu 532 miljardit eurot, millest liikmesriikide ostud moodustasid üle 178 miljardi euro; arvestades, et ainuüksi 2022. aastal moodustas Venemaa energiaressurssidest saadud tulu 321 miljardit USA dollarit;

G.  arvestades, et alates 2023. aasta augustist on olnud selge, et Venemaa otsib uusi viise naftasanktsioonide hinnalaest kõrvalehoidmiseks ning Venemaa nafta hind on hakanud maailmaturgudel tõusma; arvestades, et Venemaa on suutnud suunata toornafta ekspordi Euroopast ümber alternatiivsetele turgudele, nagu India, Hiina ja Türgi; arvestades, et Venemaa naftast valmistatud naftatoodete import Indiast ja teistest riikidest on ELis hüppeliselt kasvanud, avades Venemaa naftale tagaukse ja kahjustades ELi sanktsioonide mõju; arvestades, et ELile kuuluvad laevad olid nii 2022. kui ka 2023. aastal suurimad Venemaa toornafta transportijad; arvestades, et 2022. aastal moodustas energiaressursside ekspordist saadud tulu kolmandiku Venemaa Föderatsiooni eelarve kogutulust; arvestades, et Venemaa energiaressursside ekspordi suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tugevalt Venemaa riigitulusid; arvestades, et pärast naftale hinnalae kehtestamist 2022. aasta detsembris on Venemaa energiaressursside ekspordist saadud tulu sõjaeelse tasemega võrreldes märkimisväärselt vähenenud; arvestades, et 2023. aasta esimesel poolel Venemaa naftatulu taastus ja tõusis 2022. aasta novembrist saadik kõrgeimale tasemele;

H.  arvestades, et Venemaa veeldatud maagaasi või Venemaalt pärit nafta ostmine kolmandatest riikidest ei ole ELi liikmesriikidele piiratud ja see ületab praegu oluliselt enne 2022. aasta veebruari täheldatud taset; arvestades, et Venemaa on ELi suuruselt teine veeldatud maagaasi tarnija, jäädes maha ainult USAst; arvestades, et Venemaalt pärit veeldatud maagaasi impordi suurenemine on vastuolus ELi eesmärgiga lõpetada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest; arvestades, et Venemaa teenib fossiilkütuste ekspordist (2023. aasta augusti andmed) ikka veel ligikaudu 690 miljonit eurot päevas; arvestades, et EL maksab Venemaale fossiilkütuste eest ikka veel 2 miljardit eurot kuus; arvestades, et torugaasi ja veeldatud maagaasi impordi jätkumise ning toornafta ja naftatoodete impordikeeldude mitmesuguste erandite tõttu on EL endiselt Venemaa üks suurimaid fossiilkütuste kliente;

I.  arvestades, et Venemaa ametlike andmete kohaselt kahanes Venemaa majandus 2022. aastal väidetavalt vaid 2,1 %, mida on palju vähem kui Ukraina-vastase agressioonisõja ja rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu eeldati; arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib Venemaa ametlike andmete põhjal, et Venemaa majandus kasvab 2023. aastal 2,2 % ja 2024. aastal 1,1 %; arvestades, et Venemaa on teatanud, et suurendab 2024. aastal oma kaitse‑eelarvet peaaegu 70 % ja see ulatub 107 miljardi euroni ehk 6 %‑ni SKPst (samas kui 2023. aastal oli see 63 miljardit eurot ehk 3,9 % SKPst);

J.  arvestades, et sellest hoolimata nõudis Venemaa president 1. novembril 2023, et ametnikud tegeleksid kõrge inflatsiooni probleemiga, hoiatades, et Venemaa majandus seisab vastamisi lääne sanktsioonidest tuleneva suurema survega; arvestades, et inflatsioon on Venemaal endiselt kõrge ja tõuseb veel, kuna majandus peab tulema toime rubla nõrgenemisega ja suurenevate sõjaliste kulutustega seoses rünnakuga Ukrainas;

K.  arvestades, et ELi import Venemaalt on alates 2022. aasta veebruarist vähenenud; arvestades, et sanktsioonidest hoolimata on mõne liikmesriigi kaubavahetus Venemaaga pärast 2022. aasta veebruari tegelikult suurenenud;

L.  arvestades, et paljud ELi äriühingud kasutavad nõukogu määruse (EL) nr 269/2014(2) kohaseid erandeid ja jätkavad seetõttu äritegevust Venemaa üksustega, kelle suhtes kehtivad finants- ja kaubandussanktsioonid; arvestades, et erandite tegemine on liikmesriikide ametiasutuste pädevuses ja ELi institutsioone üksnes teavitatakse tehtud eranditest, ilma et neid oleks võimalik vaidlustada; arvestades, et Euroopa Parlamendil ja teistel institutsioonidel puudub juurdepääs sellele olulisele teabele; arvestades, et selline erandite tegemise tava vähendab märgatavalt ELi sanktsioonide soovitud mõju ja seega ühe ELi peamise välispoliitikavahendi mõjusust ja usaldusväärsust;

M.  arvestades, et sanktsioonide vastumeetmena on Venemaa tehnoloogia ja muude toodete hankimiseks pöördunud sanktsioone mitte kehtestanud riikide poole; arvestades, et üha tihedamad suhted Venemaa ja Hiina vahel nii energia kui ka kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise ning diplomaatilise ja strateegilise toetuse osas on piiranud ELi sanktsioonide mõju Venemaale; arvestades, et Venemaa kaubavahetus Hiinaga oli 2022. ja 2023. aastal rekordiliselt suur; arvestades, et kui enne sõda pärines Hiinast veerand Venemaa impordist, siis nüüd on see osakaal suurenenud ligikaudu pooleni; arvestades, et Venemaa kaubandus India ja Türgiga on mahu poolest samuti märkimisväärselt suurenenud;

N.  arvestades, et mitu Venemaalt konfiskeeritud relvade analüüsi on näidanud, et Venemaa jätkab lääneriikidest pärit kriitilise tähtsusega relvakomponentide importi, kuna ta suudab leida alternatiivseid tarnijaid ja kanaleid, kusjuures oluliste kaubaartiklite, näiteks pooljuhtide import isegi ületab sanktsioonide-eelset taset; arvestades, et hulk riike, kes ei ole sanktsioone kehtestanud, nagu Hiina, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Kasahstan, Kõrgõzstan, mõned Lõuna‑Kaukaasia riigid ja Serbia, on kujunenud transiidisõlmedeks, mille kaudu Venemaa ettevõtjad suunavad EList imporditavaid tooteid Venemaale, või pakuvad alternatiivseid võimalusi kahesuguse kasutusega kaupade ning välismaal toodetud tehnoloogia ja seadmete importimiseks;

O.  arvestades, et 2022. aasta detsembris nimetas Euroopa Liit David O’Sullivani ELi sanktsioonide rakendamise rahvusvaheliseks erisaadikuks; arvestades, et 2023. aasta juunis vastu võetud viimasesse sanktsioonide paketti lisati spetsiaalne kõrvalehoidmisvastane vahend;

P.  arvestades, et Rosatom ja Venemaa tuumaenergiasektor ei kuulu endiselt sanktsioonide alla; arvestades, et Rosatom on oma tütarettevõtjate kaudu võimaldanud tehnoloogia ja materjalide kriitilise tähtsusega importi Venemaa sõjatööstuskompleksile; arvestades, et liikmesriigid on teinud 2022. ja 2023. aastal märkimisväärseid edusamme oma sõltuvuse vähendamisel Venemaa tuumatööstusest;

Q.  arvestades, et 2. detsembril 2022 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta(3), et hõlbustada ELi sanktsioonide rikkumise uurimist, selle eest vastutusele võtmist ja selle eest karistamist kõigis liikmesriikides;

R.  arvestades, et Venemaa kodanikuühiskond ja ELis paguluses elavad opositsiooniesindajad on kogenud raskusi, kuna mõni sanktsioon on mõjutanud nende igapäevaelu ebaproportsionaalselt viisil, mis ei vasta ELi sanktsioonipoliitika eesmärgile ja pigem kahjustab ELi usaldusväärsust;

1.  kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa provotseerimata, õigusvastase ja õigustamatu agressioonisõja Ukraina vastu ning Valgevenes valitseva Aljaksandr Lukašenka režiimi osalemise selles; kutsub taas Venemaad üles viivitamata lõpetama igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas ning viima kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt täielikult ja tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse, lõpetama Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise ja vabastama kõik kinnipeetud ja väljasaadetud ukrainlased, eelkõige lapsed;

2.  rõhutab, et Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimiseks kehtestatud ELi sanktsioonide eesmärk on strateegiliselt nõrgestada Venemaa majandus- ja tööstusbaasi, eelkõige sõjatööstuskompleksi, et õõnestada Venemaa Föderatsiooni võimet jätkata sõda, rünnata tsiviilelanikkonda ja rikkuda Ukraina territoriaalset terviklikkust, takistada Venemaa juurdepääsu sõjalisele tehnoloogiale ja komponentidele ning võtta sihikule Venemaa poliitiline ja majanduslik eliit, et nõrgestada selle toetust režiimile;

3.  tuletab meelde, et rahvusvaheliste sanktsioonide mõjusus sõltub need sanktsioonid kehtestanud riikide kindlameelsusest, ühtekuuluvusest, koostööst, aususest ja võetud kohustuste täitmisest; nõuab, et liikmesriigid teeksid selgelt kindlaks sanktsioonide alla kuuluvad Venemaa välisvarad, mida hoitakse nende territooriumil, ja tagaksid, et need eemaldatakse tulemuslikult Venemaa üksuste käeulatusest; rõhutab vajadust ühtlustatuma lähenemisviisi ja suurema läbipaistvuse järele külmutatud varade asukohast ja suurusest teatamisel;

4.  rõhutab, et kuna ELi sanktsioonid Venemaa suhtes on välispoliitika vahend, mille eesmärk on lõpetada õigusvastane sõda, võiks sõja jaoks kriitilise tähtsusega kaupade ekspordipiirangutest kõrvalehoidmist teatavatel ränkadel juhtudel käsitleda Venemaa sõjakuritegudes osalemisena ja selle eest vastutusele võtta;

5.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid ja tsentraliseeriksid liidu tasandil sanktsioonide rakendamise järelevalvet ning töötaksid välja sanktsioonidest kõrvalehoidmise ennetus- ja seiremehhanismi, et piirata Venemaa võimet sanktsioonidest kõrvale hoida; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles tegema tihedamat koostööd sanktsioonide rikkumise ja neist kõrvalehoidmise uurimisel ning näitama selliste rikkumiste tagajärgi, ennetades dünaamiliselt ja jõuliselt ELi sanktsioonide rikkumist ja/või esitades selle eest süüdistusi; nõuab sellega seoses, et ELi institutsioonid jõuaksid kiiresti kokkuleppele laiahaardelise direktiivi üle, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemist; toonitab, et karistused peaksid jääma proportsionaalseks, kuid olema ka piisavalt ranged, et neil oleks hoiatav mõju; palub Euroopa Ülemkogu võtta vastu otsus, millega laiendatakse Euroopa Prokuratuuri volitusi, et need hõlmaksid ka liidu piiravate meetmete rikkumise kuritegu, mis võimaldaks selliste kuritegude määratluse suuremat ühtlustamist ning nende järjekindlat ja ühetaolist menetlemist kogu ELis;

6.  väljendab sügavat muret liikmesriikide ja Venemaa vahel jätkuva kauplemise pärast sanktsioonidega hõlmatud ja sõja jaoks kriitilise tähtsusega kaupadega; taunib asjaolu, et ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide järgimine jätab tõsiselt soovida; mõistab hukka teguviisi, kus ELi kaubad, mis kuuluvad sanktsioonide alla, müüakse liiduväliste riikide ettevõtjatele või isikutele ja seejärel toimetatakse otse EList Venemaale; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid looksid süsteemid, mille kaudu saaks tulemuslikumalt jagada tehinguid puudutavat teavet, et parandada sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupadega seotud sanktsioonide järgimise tagamist; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles andma ettevõtjatele vajalikku teavet ja abi, et parandada ELi sanktsioonide järgimist, ja tegema koostööd ettevõtjatega, kelle tooteid eksporditakse Venemaale, et vähendada ekspordikontrolli teadmatu rikkumise ohtu; kutsub liikmesriike üles põhjalikult uurima, kas ettevõtjad järgivad loetellu kantud kaupade ekspordipiiranguid, ja kehtestama hoiatavaid karistusi;

7.  kutsub liikmesriike üles laiendama ekspordikontrolli arvukamatele kaubakategooriatele, ühtlustama ekspordikontrolli riikide vahel ja võtma järjekindlalt meetmeid lünkade kõrvaldamiseks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid erimeetmeid, et vältida liiduvälistesse riikidesse eksporditavate kõrgtehnoloogiliste toodete jõudmist Venemaale, jälgiksid pidevalt olukorda, et kindlaks teha, kuidas sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemid toimivad, ning teeksid sanktsioonirežiimis vastavaid kohandusi;

8.  nõuab tungivalt, et ELi ning selle kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ettevõtjad viiksid oma tegevuse Venemaalt välja ja järgiksid erilist hoolsust selliste kaupade eksportimisel, mille vedu Venemaale on keelatud; rõhutab, et ELi ettevõtjad ja nende tütarettevõtjad, kelle puhul leitakse, et nad rikuvad ELi piiravaid meetmeid, tuleks Ukraina rahastu ja muude Ukraina ülesehitusprogrammide raames toimuvatest hangetest ja muust rahastamisest kõrvale jätta; on seisukohal, et ettevõtjad, kes kasutavad erandeid ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide kohaldamisest ja jätkavad seega äritegevust Venemaaga, ei tohiks saada ELi rahalisi vahendeid ega tehnilist abi ega osaleda ELi rahastatavates projektides; on seisukohal, et need ettevõtjad tuleks automaatselt kanda varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning et nende staatust riskihindamisvahendis Arachne tuleks vastavalt ajakohastada; on veendunud, et sama põhimõtet tuleks vajalike muudatustega kohaldada ka avalike hangete suhtes, nii et valitsusasutustel või kohalikel omavalitsustel ei oleks lubatud osta töid, kaupu või teenuseid ettevõtjatelt, kes kalduvad kõrvale nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 kohastest ELi sanktsioonidest;

9.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid parandaksid strateegilist teavitustegevust ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta ja tõrjuksid sanktsioone puudutavat desinformatsiooni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et teavitada laiemat üldsust ELi Venemaa vastu suunatud piiravatest meetmetest, eelkõige nende eesmärgist, ning kasutama sellega seoses ELi sanktsioonide saadiku kogemusi rahvusvaheliste partnerite, organisatsioonide ja peamiste tööstusharude veenmisel, et sanktsioonidest kõrvalehoidmist tuleb takistada, et kärpida Venemaa käsutuses olevaid tulusid, mida ta kasutab Ukraina-vastase agressioonisõja jätkamiseks;

10.  nõuab sellega seoses tungivalt, et kõik ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid järgiksid rangelt ELi sanktsioone, mis kehtestati vastuseks Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, kuna selline toimimine on märk nende riikide valmisolekust võtta endale ELi liikmesusega seotud kohustusi;

11.  mõistab hukka nende riikide, üksuste, õigusteenuse pakkujate ja isikute käitumise, kes aitavad Venemaal ELi sanktsioonide tagajärgi vältida; tuletab meelde, et sanktsioonide rikkumine on ELi tasandi kuritegu ja sellel on tõsine mõju ELi finantshuvidele; nõuab, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid, sealhulgas ELi sanktsioonide saadik, töötaksid veelgi tõhusamalt, et piirata Venemaa suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja neist möödahiilimist, mis tõsiselt õõnestab liidu sanktsioonide mõjusust ja takistab rahvusvahelisi pingutusi sõja lõpetamiseks; rõhutab, et sanktsioonide rikkumise tõttu konfiskeeritud vara tuleb kasutada Venemaa agressiooni ohvritele hüvitise maksmiseks ning taristu ülesehitamiseks ja reformideks Ukraina rahastu raames; nõuab, et EL ja liikmesriigid hindaksid ümber oma suhted riikidega, kes ei tee piisavaid pingutusi, et piirata ELi Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja möödahiilimist, hinnates muu hulgas ümber ka neile riikidele antava finantsabi ja mis tahes sooduspääsu ELi turgudele; on mures teadete pärast, et Aserbaidžaan ja teised riigid toimetavad salaja edasi Venemaa gaasi; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid kõiki võimalikke vahendeid, et veenda Aserbaidžaani valitsust lõpetama kokkumängu Venemaa režiimiga;

12.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid aitaksid aktiivselt kaasa sanktsioonide ühtsuse säilitamisele, ning nõuab seetõttu, et kõigi Venemaa Ukraina-vastase tegevusega seotud sanktsioonide kehtivust süstemaatiliselt pikendataks vähemalt 12 kuu võrra ja võetaks vastu täiendavad sanktsioonipaketid, mille eesmärk on strateegiliselt piirata Venemaa suutlikkust oma sõjategevust rahastada; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles jätkama pikaajalisele ühtsusele ja suuremale mõjususele kaasaaitamist, kasutades ulatuslikult oma õigust esitada ettepanekuid;

13.  palub komisjonil läbi vaadata oma tõlgendus sanktsioonidest, mille tulemuseks on üksnes isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemete ja sõidukite arestimine ja konfiskeerimine; rõhutab, et selline nõuete ületäitmine kahjustab sanktsioonide eesmärki ja vahendit;

14.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid ja kooskõlastaksid paremini Venemaa naftaekspordi suhtes kehtestatud sanktsioonide järgimise tagamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täielikult sulgeksid Venemaa päritolu fossiilkütuste turu ELis; nõuab fossiilkütuste, veeldatud maagaasi ja rafineeritud fossiilkütuste päritolu ühtlustatud testimist, et vältida Venemaa energia reeksporti ELi;

15.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid G7‑ga koostööd, et oluliselt vähendada Venemaa nafta ja naftatoodete hinnalage, kehtestada embargo Venemaa veeldatud maagaasi ja veeldatud naftagaasi impordile ELi ning kütuse ja muude naftatoodete impordile kolmandatest riikidest, kui need tooted on valmistatud Venemaa naftast, ning keelata Venemaa nafta ja veeldatud maagaasi transport läbi ELi territooriumi; nõuab, et EL kehtestaks Venemaalt ja Valgevenest ELi imporditavatele väetistele hinna- ja mahupiirangud;

16.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid sanktsioonid kõigile peamistele Venemaa naftaettevõtetele, Gazprombankile, nende tütarettevõtjatele ning nende juhatustele ja juhtkonnale; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid laiendaksid Venemaa-vastaseid sanktsioone alumiiniumi impordile ja kehtestaksid sanktsioonid veeldatud maagaasi projekti Arctic‑2 suhtes; kutsub ELi ja liikmesriike üles esitama ettepanekut piirata tankerite teenuseid ja keelata tankerite müük Venemaale, samuti piirata Euroopa kindlustusteenuseid tankerite puhul, mida kasutatakse Venemaa nafta eksportimiseks; kutsub hinnalae koalitsiooni riike üles keelama Venemaa nafta ja veeldatud maagaasi ümberlaadimine oma territoriaalvetes ja majandusvööndites; nõuab, et EL ja liikmesriigid tugevdaksid naftahinna ülempiirist kinnipidamist ja hinnalae järgimist, eelkõige nõudes, et Venemaa naftalastide hinnatõendeid võivad väljastada ainult heakskiidetud nimekirja kuuluvad tunnustatud kauplejad, ning nõudes, et kõik Euroopa territoriaalvett läbivad tankerid peavad tõendama, et neil on piisav naftareostuse kindlustus;

17.  palub, et komisjon ja liikmesriigid laiendaksid sanktsioone nii, et need hõlmaksid Venemaalt pärit või Venemaa poolt reeksporditavate teemantide turustamise ja lõikamise täielikku keeldu kõigis liikmesriikides; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid sanktsioonid riigiettevõtte Alrosa vastu ja võtaksid laialdaselt kasutusele uuel tehnoloogial põhinevad teemantide päritolu jälgimise süsteemid;

18.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid piiraksid võimalikult kiiresti oma koostööd Rosatomiga ning selle juhtide ja tütarettevõtjatega, nii et see piirduks ainult sellega, mis on ELi energiajulgeoleku tagamiseks rangelt vajalik; palub komisjonil ja Euratomi Tarneagentuuril läbi vaadata praegune koostöö Rosatomiga ning toetada Venemaa kütuse, varuosade ja teenuste asendamist võimalike alternatiividega, võttes arvesse Ukraina edukat kogemust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid takistaksid Rosatomi tütarettevõtja Atomflot laevade sisenemist ELi sadamatesse ja tugevdaksid rahvusvahelist survet, et teha lõpp Zaporižžja tuumaelektrijaama okupeerimisele ja laiemalt tagada konfliktidest mõjutatud tuumaelektrijaamade ohutus; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid keelaksid täielikult Venemaa tuumatoodete impordi;

19.  väljendab muret, et Venemaal on võimalik saada olulisel hulgal ballistiliste ja tiibrakettide tootmiseks vajalikke arvutikomponente, kasutades nii tsiviil- kui ka sõjalise rakendusega tehnoloogia omandamiseks ära oma kosmoseprogrammi (Roskosmos); nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lõpetaksid viivitamata selliste komponentide tarnimise Venemaale ning võtaksid lisameetmeid, mis häiriksid veelgi Venemaa sõjalist tarneahelat ja võtaksid sihikule liiduvälised osalejad, kes püüavad toetada Venemaa sõjategevust, sealhulgas droonide ja rakettide tootmise kaudu;

20.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid leiaksid õiguslikke võimalusi, et konfiskeerida külmutatud Vene varad ja kasutada neid Ukraina ülesehitamiseks ja Venemaa agressiooni ohvritele hüvitise maksmiseks; väljendab heameelt Belgia valitsuse teate üle Eurocleari valduses olevatest Venemaa omandisse kuuluvatest tõkestatud varadest saadud tulu maksustamise kohta;

21.  nõuab, et Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed viidaks täielikult kooskõlla praegu Venemaa vastu kehtestatud meetmetega, kuna Aljaksandr Lukašenka režiim on Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas ulatuslikult kaasosaline;

22.  kutsub Euroopa välisteenistust üles vaatama koos komisjoniga põhjalikult läbi ELi sanktsioonid, mis on kehtestatud vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale, ning esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas veelgi parandada ELi sanktsioonide ettevalmistamist, säilitamist, rakendamise järelevalvet ja jõustamist ning nende koordineerimist Atlandi-üleste liitlaste, G7 ja G20 partneritega, muude sarnaseid seisukohti jagavate partneritega ja ÜRO liikmetega üldiselt; kordab oma seisukohta, et ELi ja USA vahel tuleb sanktsioonide valdkonnas säilitada tugev koostöö, et kõrvaldada kõik lüngad, mis võiksid võimaldada Venemaal sanktsioonidest kõrvale hoida, ning et tuleb ühtlustada ekspordikontrolli;

23.  kutsub nõukogu üles kiirendama tööd kokkuleppe saavutamiseks, et võtta kiiresti vastu kavandatud määrus raskete korruptsioonijuhtumite tõkestamiseks võetavate piiravate meetmete kohta; kutsub nõukogu üles kehtestama selle uue režiimi alusel kiiresti sanktsioonid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastutavad Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõjaga seotud korruptiivsete tegude eest ja kelle eesmärk on toetada Venemaa režiimi;

24.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles suurendama oma tegevuse läbipaistvust ja professionaalsust selliste isikute kindlakstegemisel, kelle suhtes tuleks kohaldada individuaalseid sanktsioone või kelle suhtes need sanktsioonid tuleks peatada; kordab, et praegune toimimisviis kahjustab kehtiva sanktsioonirežiimi mainet;

25.  rõhutab, et sanktsioonide piiratud mõjusus näitab, et Venemaa suhtes on vaja terviklikumat lähenemisviisi; nõuab seetõttu, et ELi sanktsioonid, mis kehtestati vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale, integreeritaks terviklikku poliitilisse ja diplomaatilisse strateegiasse Venemaa suhtes, mis hõlmab ka paguluses viibivate Venemaa opositsiooniesindajate, Venemaa kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia ning sõjavastaste ajakirjanike toetamist, kooskõlastamist rahvusvaheliste partneritega, et võidelda Venemaa sekkumise vastu demokraatlikesse protsessidesse ja rahvusvahelistesse konfliktidesse, ning mõjusat mitmepoolset koostööd, et korvata mitmepoolsete institutsioonide või mehhanismide takistamist või kuritarvitamist Venemaa poolt; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles minimeerima negatiivseid tagajärgi Venemaa ja Valgevene kodanikuühiskonnale ja paguluses viibivatele opositsiooni esindajatele, kuna kõnealused tagajärjed ei aita kaasa sanktsioonide eesmärgi saavutamisele, milleks on piirata Venemaa võimet pidada agressioonisõda Ukraina vastu;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa ja Valgevene ametivõimudele.

(1) ELT L 308, 29.11.2022, lk 18.
(2) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6).
(3) Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta (COM(2022)0684).

Viimane päevakajastamine: 28. veebruar 2024Õigusteave - Privaatsuspoliitika