Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 10. augusti 2023. aasta delegeeritud määrusele, millega tehakse delegeeritud määrusest (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu 2023. aastaks erand seoses turustatud toodangu väärtuse, riikliku strateegia ja liidu finantsabi tagasinõudmisega mitmeaastaste kohustuste puhul puu- ja köögiviljasektoris (C(2023)05369 – 2023/2818(DEA))

P9_TA(2023)0309 B9-0364/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2023)05369),

–  võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2023. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 30. augusti 2023. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(1), eriti selle artikleid 37 ja 173 ning artikli 227 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 12. septembril 2023, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et 2023. aastal mitme liikmesriigi piirkondi mõjutanud raskete ilmastikunähtuste (muu hulgas põua ja üleujutuste) tõttu on puu- ja köögivilja tootmine rängalt kahjustatud, seda nii tootmismahu kui ka kvaliteedi osas;

B.  arvestades, et paljudel tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel on raskusi oma heakskiidetud rakenduskavade elluviimisel;

C.  arvestades, et mõnda heakskiidetud meedet 2023. aastal ei rakendata ja seetõttu jääb osa rakendusfondide vahendeid kulutamata; arvestades, et teised tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud muudavad oma rakenduskavu, et viia ellu tegevusi ja meetmeid, näiteks kriisiohjemeetmeid, mille abil väga ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärgedega puu- ja köögiviljasektoris toime tulla;

D.  arvestades, et 2023. aasta kevadel aset leidnud raskete ebasoodsate ilmastikunähtuste enneolematut laadi tagajärgedega tegelemiseks tegi komisjon ettepaneku, et neid raskusi tuleb leevendada, tehes erandi komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891(2) teatavatest sätetest, mida kohaldatakse puu- ja köögiviljasektoris; arvestades, et seepärast tuleks tootjaorganisatsioonid 2023. aastal vabastada sätetest, mis käsitlevad kohustust, et tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu mittekuuluvatelt tootjatelt müüdavate toodete majanduslik väärtus peab olema väiksem tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest; arvestades, et lisaks tuleks liikmesriigid vabastada kohustusest sätestada riiklikus strateegias rakendusfondi maksimaalne protsendimäär, mida võib kulutada üksikutele meetmetele või tegevusliikidele;

E.  arvestades, et selleks et tagada tootjaorganisatsioonide finantsstabiilsus, ei tohiks puu- ja köögiviljasektoris liidu finantsabi, mida makstakse mitmeaastaste kohustuste, nt keskkonnameetmete puhul, tagasi nõuda ega seda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) tagasi maksta, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 36 lõikes 3, kui meetmete pikaajalisi eesmärke ei olnud võimalik saavutada põhjusel, et 2023. aasta kevade ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu meetmed 2023. aastal katkesid;

1.  teatab, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671. (2) Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138, 25.5.2017, lk 4).

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 10. augusti 2023. aasta delegeeritud määrusele ajutiste erakorraliste meetmete kohta, millega tehakse 2023. aastal erand komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115, teatavatest sätetest, et lahendada puu- ja köögiviljasektoris ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud eriprobleemid ning võtta nendega seotud meetmed (C(2023)05365 – 2023/2819(DEA))

P9_TA(2023)0310 B9-0365/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2023)05365),

–  võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2023. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 30. augusti 2023. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013(1), eriti selle artikli 45 punkti c ja artikli 152 lõiget 6,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 111 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 12. septembril 2023, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et 2023. aasta kevadel mitme liikmesriigi piirkondi mõjutanud raskete ilmastikunähtuste tõttu on puu- ja köögivilja tootmine rängalt kahjustatud, seda nii tootmismahu kui ka kvaliteedi osas;

B.  arvestades, et turustatud toodangu väärtuse vähenemine puu- ja köögiviljasektoris kipub mõjutama oluliselt liidu toetuse summat, mida tootjaorganisatsioonid saavad järgmisel aastal;

C.  arvestades, et tõsised ebasoodsad ilmastikunähtused häirivad ka tunnustatud tootjaorganisatsioone, mõjutades nende finantsstabiilsust ja rakenduskavu ka pärast 2023. aastat, kuna turustatud toodangu väärtus 2023. aastal mõjutab liidu finantsabi arvutamist, kuna liidu toetuse summa arvutatakse protsendina iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest;

D.  arvestades, et kui turustatud toodangu väärtus 2023. aastal oluliselt väheneb, võivad tootjaorganisatsioonid kaotada oma tunnustuse, kuna üks sellise tunnustamise kriteeriumidest on riigi tasandil kindlaks määratud turustatud toodangu teatava miinimumväärtuse saavutamine;

E.  arvestades, et see seaks ohtu tootjaorganisatsioonide kui liidu puu- ja köögiviljasektori ühise turukorralduse põhielementide pikaajalise stabiilsuse;

F.  arvestades, et nende raskuste leevendamiseks on vaja teha erand komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126(2) sätetest, mis käsitlevad puu- ja köögiviljasektoris kohaldatava turustatud toodangu väärtuse arvutamist;

G.  arvestades, et delegeeritud määruse kohaselt peetakse juhul, kui toote väärtus on 2023. aasta kevade ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, mis ei kuulu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu vastutusalasse ja kontrolli alla, vähenenud vähemalt 35 %, selle toote turustatud toodangu väärtuseks 2023. aastal 100 % viie eelmise 12-kuulise arvestusperioodi keskmisest väärtusest, jättes välja madalaimad ja kõrgeimad väärtused;

1.  teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 1. (2) Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis (00013/2023 – C9‑0319/2023 – 2023/0900(NLE))

P9_TA(2023)0311 A9-0265/2023

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu (00013/2023),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille Euroopa Ülemkogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikele 2 (C9‑0319/2023),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta ja sellele lisatud ettepanekut võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus(1),

–  võttes arvesse käesolevale resolutsioonile lisatud avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 90 ning artikli 105 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni soovitust (A9‑0265/2023),

1.  annab nõusoleku Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht Euroopa Ülemkogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Otsuse eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis, ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusi iga‑aastases eelarvemenetluses ning kõnealuse otsuse eelnõu põhjendus 5 on seotud küsimustega, mis ei kuulu ELi lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ning õiguslikuks aluseks oleva ELi lepingu artikli 14 lõike 2 kohaselt Euroopa Ülemkogu pädevuse kohaldamisalasse. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlusega otsustavad liidu eelarve üle üksnes Euroopa Parlament ja nõukogu.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0243.

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks (C9-0220/2023 – 2023/0804(NLE))

P9_TA(2023)0312 A9-0259/2023

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0220/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 129,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0259/2023),

A.  arvestades, et 29. juuni 2023. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas Katarína Kaszasová kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Katarína Kaszasovált elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 4. septembril 2023. aastal Katarína Kaszasová kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (08892/2023) – C9-0186/2023 – 2023/0088(NLE))

P9_TA(2023)0313 A9-0242/2023

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08892/2023),

–  võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsust 98/591/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja v (C9-0186/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A9‑0242/2023),

1.  annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele.

(1) EÜT L 284, 22.10.1998, lk 35.

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2023)0599 – C9-0200/2023 – 2023/0173(NLE))

P9_TA(2023)0314 A9-0241/2023

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2023)0599),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0200/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0241/2023),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (COM(2022)0707 – C9-0017/2023 – 2022/0413(CNS))

P9_TA(2023)0315 A9-0236/2023

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2022)0707),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0017/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0236/2023),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 (1)  Maksupettus, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on liidu ja kogu maailma jaoks suur probleem. Teabevahetus on selliste tavade vastases võitluses keskse tähtsusega. (1)  Maksupettus, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on liidu ja kogu maailma jaoks suur probleem. Hinnanguliselt kaotavad liikmesriigid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu aastas kuni 170 miljardit eurot1a, mis vähendab märkimisväärselt võimet osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid. Teabevahetus on hästi toimiva ja tõhusa liidu raamistiku väljatöötamisel selliste tavade vastases võitluses keskse tähtsusega. __________________ 1a Poola Majandusinstituut, „Tax unfairness in the European Union: towards greater solidarity in fighting tax evasion“ https://pie.net.pl/wp-content/uploads/2018/07/PIE_Report_Tax_Havens_EU.pdf Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus) (2a)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile igal aastal asjakohase teabe ilmnenud takistuste kohta. Lisaks tuleks julgustada riikide parimate tavade vahetamist maksuhaldurite vahel. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus) (2b)  Euroopa Parlament on nõudnud maksustamisalase teabevahetuse süsteemile ja infrastruktuurile ambitsioonikamat lähenemisviisi, eelkõige mitme arvamusega halduskoostöö direktiivi läbivaatamise kohta ja rakendamisaruandega. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 c (uus) (2c)  Võttes arvesse kapitali vaba liikumist, ei paku riiklikud eraldiseisvad lähenemisviisid maksukuritarvituste vastu tõhusaid lahendusi. Seetõttu on kogu ELi hõlmav poliitika ja võimaluse korral rahvusvaheliste lepingute rakendamine maksurežiimi õiglasemaks muutmisel otsustava tähtsusega. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  Krüptovaraturg on viimase kümne aasta jooksul muutunud olulisemaks ning selle kapitaliseeritus on märkimisväärselt ja kiiresti kasvanud. Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida saab üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. (5)  Krüptovaraturg on viimase kümne aasta jooksul muutunud olulisemaks ning selle kapitaliseeritus on märkimisväärselt ja kiiresti kasvanud. Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida saab üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. Kuna krüptovara on läbipaistmatu ja volatiilne, võidakse seda kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel. Krüptovaraülekannete jälgimine on väga oluline. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadud maksutulu käsitlevad õigusnormid ja suunised, kuigi need on liikmesriigiti erinevad. Krüptovara detsentraliseeritud olemus raskendab aga liikmesriikide maksuhalduritel maksukuulekuse tagamist. (6)  Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadud maksutulu käsitlevad õigusnormid ja suunised, kuigi need on liikmesriigiti erinevad. Mõned liikmesriigid on siiski kavandanud maksusoodustusi, mis on spetsiaalselt suunatud krüptovara ligimeelitamisele, mis võib põhjustada kahjulikke maksutavasid ja maksutulude vähenemist. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega XXX (mis käsitleb krüptovaraturge, edaspidi „määrus XXX“)26 on laiendatud liidu regulatsiooni krüptovaradega seotud küsimustele, mida seni ei ole liidu finantsteenuste alaste õigusaktidega reguleeritud, ning selliste krüptovaradega seotud teenuste osutajatele (edaspidi „krüptovarateenuse osutajad“). Määruses XXX on sätestatud mõisted, mida kasutatakse käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka määruse XXX kohast krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmise nõuet, et minimeerida krüptovarateenuse osutajate halduskoormust. Krüptovaradele omane piiriülene olemus nõuab tugevat rahvusvahelist halduskoostööd, et tagada tõhus reguleerimine. (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/11141a on laiendatud liidu regulatsiooni krüptovaradega seotud küsimustele, mida seni ei ole liidu finantsteenuste alaste õigusaktidega reguleeritud, ning selliste krüptovaradega seotud teenuste osutajatele (edaspidi „krüptovarateenuse osutajad“). Selles määruses on sätestatud mõisted, mida kasutatakse käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka kõnealuse määruse kohast krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmise nõuet, et minimeerida krüptovarateenuse osutajate halduskoormust. Krüptovaradele omane piiriülene olemus nõuab tugevat rahvusvahelist halduskoostööd, et tagada tõhus reguleerimine. Oluline on tagada krüptovarade reguleerimist käsitlevate liidu õigusaktide süstemaatiline sidusus. Sel eesmärgil võetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/11131b. Käesolevas direktiivis tunnistatakse siiski ka seda, et tõhusaks teabevahetuseks on vaja laiemat kohaldamisala. ____________________ __________________ __________________ 26 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40). 1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1). Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga laiendatakse selliste kohustatud ettevõtete ringi, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, määrusega XXX reguleeritud krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks laiendatakse määrusega XXX27 makseteenuse pakkujate kohustust lisada rahaülekannetele teave maksja ja saaja kohta ka krüptovarateenuse osutajatele, et tagada krüptovaraülekannete jälgitavus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärgil. (8)  Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga laiendatakse selliste kohustatud ettevõtete ringi, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, määrusega (EL) 2023/1114 reguleeritud krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks laiendatakse määrusega (EL) 2023/1113 makseteenuse pakkujate kohustust lisada rahaülekannetele teave maksja ja saaja kohta ka krüptovarateenuse osutajatele, et tagada krüptovaraülekannete jälgitavus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärgil. __________________ 27 Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Rahvusvahelisel tasandil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) krüptoaruandluse raamistiku28 eesmärk suurendada krüptovara ja selle aruandluse maksustamisalast läbipaistvust. Liidu õigusnormides tuleks võtta arvesse OECD välja töötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada halduskoormust. (9)  Rahvusvahelisel tasandil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) krüptoaruandluse raamistiku28 eesmärk suurendada krüptovara ja selle aruandluse maksustamisalast läbipaistvust. Liidu õigusnormides tuleks võtta arvesse OECD välja töötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada halduskoormust. Käesoleva direktiivi järjepideva rakendamise ja kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kasutama OECD väljatöötatud pädeva asutuse näidislepingu ja krüptoaruandluse raamistiku kommentaare. __________________ __________________ 28 https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-amendments-to-the-common-reporting-standard.pdf 28 https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-amendments-to-the-common-reporting-standard.pdf Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 (14)  Direktiivi kohaldatakse määrusega XXX reguleeritud ja selle alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate suhtes ning krüptovaraettevõtjate suhtes, kes ei ole selle määrusel alusel reguleeritud ja tegevusluba saanud. Mõlemale viidatakse kui aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele, kuna nad peavad käesoleva direktiivi kohaselt aru andma. Üldine arusaam sellest, mis on krüptovara, on väga lai ja hõlmab ka neid krüptovarasid, mis on emiteeritud detsentraliseeritult, samuti stabiilseid krüptovarasid ja teatavaid mitteasendatavaid varasid. Krüptovarast, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, tuleb anda aru käesoleva direktiivi alusel. Seepärast peaksid aruandvad krüptovarateenuse osutajad iga juhtumi puhul eraldi kaaluma, kas krüptovara saab kasutada maksete ja investeeringute tegemiseks, võttes arvesse määruses XXX sätestatud erandeid, eelkõige seoses piiratud võrgu ja teatavate kasutustokenitega. (14)  Direktiivi kohaldatakse määrusega (EL) 2023/1114 reguleeritud ja selle alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate suhtes ning krüptovaraettevõtjate suhtes, kes ei ole selle määrusel alusel reguleeritud ja tegevusluba saanud. Mõlemale viidatakse kui aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele, kuna nad peavad käesoleva direktiivi kohaselt aru andma. Üldine arusaam sellest, mis on krüptovara, on väga lai ja hõlmab ka neid krüptovarasid, mis on emiteeritud detsentraliseeritult, samuti stabiilseid krüptovarasid, sealhulgas määruses (EL) 2023/1114 määratletud e-raha tokeneid, ja teatavaid mitteasendatavaid varasid. Krüptovarast, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, tuleb anda aru käesoleva direktiivi alusel. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Määrusega XXX hõlmatud krüptovarateenuse osutajad võivad tegutseda liidus tegevusloa andmise korra kaudu, kui nad on saanud liikmesriigis tegevusloa. Selleks peab ESMA-l olema tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate register. Lisaks peab ESMA musta nimekirja krüptovarateenuseid osutavatest ettevõtjatest, kellel peab olema määruse XXX kohaselt tegevusluba. (17)  Määrusega (EL) 2023/1114 hõlmatud krüptovarateenuse osutajad võivad tegutseda liidus tegevusloa andmise korra kaudu, kui nad on saanud liikmesriigis tegevusloa. Selleks peab ESMA-l olema tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate register. Lisaks peab ESMA musta nimekirja krüptovarateenuseid osutavatest ettevõtjatest, kellel peab olema selle määruse kohaselt tegevusluba. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)  Selleks et edendada selles valdkonnas halduskoostööd liiduväliste jurisdiktsioonidega, peaks liiduvälises jurisdiktsioonis asuvatel krüptovaraettevõtjatel, kes osutavad teenuseid ELi krüptovara kasutajatele, näiteks mitteasendatavate varade teenuse osutajatel või kliendi enda ainuisikulisel algatusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel, olema võimalik esitada liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhalduritele teavet liidus asuvate krüptovara kasutajate kohta üksnes tingimusel, kui esitatud teave vastab käesolevas direktiivis sätestatud teabele ning kui liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel toimub tõhus teabevahetus. Määruse XXX kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad võidakse vabastada sellise teabe esitamisest liikmesriikides, kus neil on tegevusluba, kui samaväärne aruandlus toimub liiduvälises jurisdiktsioonis ja kui on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon edastaks sellise teabe omakorda nende liikmesriikide maksuhalduritele, kus krüptovara kasutajad on residendid. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida vastava teabe mitmekordset esitamist ja edastamist. (19)  Selleks et edendada selles valdkonnas halduskoostööd liiduväliste jurisdiktsioonidega, peaks liiduvälises jurisdiktsioonis asuvatel krüptovaraettevõtjatel, kes osutavad teenuseid ELi krüptovara kasutajatele, näiteks mitteasendatavate varade teenuse osutajatel või kliendi enda ainuisikulisel algatusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel, olema võimalik esitada liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhalduritele teavet liidus asuvate krüptovara kasutajate kohta üksnes tingimusel, kui esitatud teave vastab käesolevas direktiivis sätestatud teabele ning kui liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel toimub tõhus teabevahetus. Määruse (EL) 2023/1114 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad võidakse vabastada sellise teabe esitamisest liikmesriikides, kus neil on tegevusluba, kui samaväärne aruandlus toimub liiduvälises jurisdiktsioonis ja kui on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon edastaks sellise teabe omakorda nende liikmesriikide maksuhalduritele, kus krüptovara kasutajad on residendid. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida vastava teabe mitmekordset esitamist ja edastamist. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Käesolev direktiiv ei asenda määrusest XXX tulenevaid laiemaid kohustusi. (23)  Käesolev direktiiv ei asenda määrusest (EL) 2023/1114 ega määrusest (EL) 2023/1113 tulenevaid laiemaid kohustusi. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 (24)  Selleks et soodustada lähenemist ja edendada järjepidevat järelevalvet seoses määrusega XXX, peaksid riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste riiklike pädevate asutuste või institutsioonidega ning jagama asjakohast teavet. (24)  Selleks et soodustada lähenemist ja edendada järjepidevat järelevalvet seoses määrusega (EL) 2023/1114, peaksid riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste riiklike pädevate asutuste või institutsioonidega ning tõhusalt ja lojaalselt jagama asjakohast teavet. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Väga oluline on tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis käsitlevad esitatavat või vahetatavat teavet, et kohaneda eri turgude uute arengusuundadega ja seega tõhusalt võidelda kindlaks tehtud maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite vastu. Need sätted peaksid kajastama siseturul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud muutusi, mis viivad tõhusa aruandluse ja teabevahetuseni. Sellest tulenevalt sisaldab direktiiv muu hulgas OECD ühise aruandlusstandardi viimaseid täiendusi, e-raha ja keskpanga digiraha käsitlevate sätete integreerimist, selget ja ühtlustatud vastavusmeetmete raamistikku ning piiriüleste eelotsuste kohaldamisala laiendamist varakatele üksikisikutele. (26)  Väga oluline on tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis käsitlevad esitatavat või vahetatavat teavet, et kohaneda eri turgude uute arengusuundadega ja seega tõhusalt võidelda kindlaks tehtud maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite vastu. Need sätted peaksid kajastama siseturul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud muutusi, mis viivad tõhusa aruandluse ja teabevahetuseni. Sellest tulenevalt sisaldab direktiiv muu hulgas OECD ühise aruandlusstandardi viimaseid täiendusi, e-raha ja keskpanga digiraha käsitlevate sätete integreerimist, selget ja ühtlustatud vastavusmeetmete raamistikku ning piiriüleste eelotsuste kohaldamisala laiendamist varakatele üksikisikutele. Liikmesriigid peaksid kasutama OECD väljatöötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev rakendamine ja kohaldamine. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 a (uus) (26a)  Kuigi mitmed riigid, sealhulgas paljud liikmesriigid, avaldavad riikide kaupa anonüümitud ja koondteavet, mis on saadud nõukogu direktiivi (EL) 2016/881 või maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava meetme 13 kohaselt nõutavatest riikidepõhistest aruannetest, on kahetsusväärne, et mõned liikmesriigid ei avalda seda teavet rahvusvahelistes andmebaasides. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järgmisel läbivaatamisel tuleks hinnata anonüümitud ja koondteabe avaldamise tava riikide kaupa ning hinnata ühtlustatud lähenemisviisi kasulikkust. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 (27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EL31 määratletud e-raha tooteid kasutatakse liidus sageli ning tehingute maht ja koguväärtus kasvab pidevalt. E-raha tooted ei ole aga direktiiviga 2011/16/EL sõnaselgelt hõlmatud. Liikmesriigid kasutavad e-raha suhtes erinevaid lähenemisviise. Seetõttu ei ole seotud tooted alati hõlmatud direktiivis 2011/16/EL sätestatud olemasolevate tulu- ja kapitalikategooriatega. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et e-raha ja e-raha tokenite suhtes kohaldatakse määruse XXX kohast aruandekohustust. (27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EL31 määratletud e-raha tooteid kasutatakse liidus sageli ning tehingute maht ja koguväärtus kasvab pidevalt. E-raha tooted ei ole aga direktiiviga 2011/16/EL sõnaselgelt hõlmatud. Liikmesriigid kasutavad e-raha suhtes erinevaid lähenemisviise. Seetõttu ei ole seotud tooted alati hõlmatud direktiivis 2011/16/EL sätestatud olemasolevate tulu- ja kapitalikategooriatega. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et e-raha ja e-raha tokenite suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1114 kohast aruandekohustust. __________________ __________________ 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7). Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 (28)  Maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja maksupettusi võimaldavate lünkade kõrvaldamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad vahetaksid teavet muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu kohta. Seega tuleks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu lisada tulukategooriatesse, mille suhtes kehtib kohustuslik automaatne teabevahetus. (28)  Maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja maksupettusi võimaldavate lünkade kõrvaldamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad vahetaksid teavet muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu ja kinnisvarast saadava kapitalikasumi kohta. Kohustusliku automaatse teabevahetuse nõue loetakse täidetuks, kui pädevad asutused saavad sellise teabega tutvuda riiklike või omavahel ühendatud registrite kaudu. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 a (uus) (28a)  Teatavat liiki tulud ja varad on automaatse teabevahetuse kohaldamisalast endiselt välja jäetud, mis toob kaasa maksukohustustest kõrvalehoidmise ohu. Komisjon peaks kontrollima ja esitama konkreetsed ettepanekud selle kohta, kas automaatne teabevahetus peaks hõlmama ka järgmist teavet omandisuhete, tulukirjete ja mitte-finantsvarade kohta, ning leidma sobivaima viisi, kuidas seda teha: kinnisvara ja ettevõtete tegelikud tulusaajad; finantsvara; mitte-finantsvarad, näiteks sularaha, kunstiteosed, kuld või muud väärtesemed, mida hoitakse vabasadamates, tolliladudes või pangaseifides; jahtide ning eralennukite omamine; ning kontod suurematel vastastikuse laenuandmise, ühisrahastus- ja sarnastel platvormidel. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 (29)  Maksukohustuslasena registreerimise number on liikmesriikide jaoks väga oluline, et viia saadud teave vastavusse riiklikes andmebaasides olevate andmetega. See suurendab liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks asjaomased maksumaksjad ja õigesti hinnata nendega seotud makse. Seepärast on oluline, et liikmesriigid nõuaksid maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimist finantskontodega seotud teabevahetuse, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete, riikide lõikes esitatavate aruannete, aruantavate piiriüleste skeemide ja digiplatvormidel tegutsevaid müüjaid puudutava teabe kontekstis. (29)  Maksukohustuslasena registreerimise number on liikmesriikide jaoks väga oluline, et viia saadud teave vastavusse riiklikes andmebaasides olevate andmetega. See suurendab liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks asjaomased maksumaksjad ja õigesti hinnata nendega seotud makse. Seepärast on oluline, et liikmesriigid nõuaksid maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimist finantskontodega seotud teabevahetuse, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete, riikide lõikes esitatavate aruannete, aruantavate piiriüleste skeemide ja digiplatvormidel tegutsevaid müüjaid ja krüptovara puudutava teabe kontekstis. Kui maksukohustuslasena registreerimise number ei ole kättesaadav, ei pruugi liikmesriikide pädevad asutused seda kohustust täita. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 a (uus) (29a)  Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number võimaldaks kõigil ametiasutustel piiriüleste suhete korral identifitseerida ja dokumenteerida kiiresti, hõlpsasti ja õigesti maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning see moodustaks ka liikmesriikide maksuhaldurite vahelise tõhusa automaatse teabevahetuse aluse. Seepärast peaks komisjon Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri loomise, sh selle lisaväärtuse ja potentsiaalse mõju uuesti läbi vaatama. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33 (33)  On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Võttes arvesse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja rahapesu tõkestamise vahelisi seoseid ning rakendamise koostoimet, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude kehtestamiseks, haldamiseks ja kogumiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. (33)  On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Võttes arvesse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja rahapesu tõkestamise vahelisi seoseid ning rakendamise koostoimet, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude kehtestamiseks, haldamiseks ja kogumiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks siiski dubleerida liidu rahapesuvastase raamistiku sätteid ega nendega oluliselt kattuda. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 (34)  Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud võimalus kasutada vahetatud teavet muul eesmärgil kui otsese või kaudse maksustamise eesmärgil, kui teavet esitav liikmesriik on märkinud sellise teabe kasutamiseks lubatud eesmärgi loendis. Sellise kasutamise kord on siiski koormav, sest enne kui teavet vastu võttev liikmesriik saab teavet kasutada muudel eesmärkidel, tuleb konsulteerida teavet esitava liikmesriigiga. Sellise konsulteerimise nõude kaotamine peaks leevendama halduskoormust ja võimaldama maksuhalduritel vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta. Seetõttu ei tohiks temalt nõuda konsulteerimist teavet esitava liikmesriigiga, kui teabe kavandatud kasutus on hõlmatud teavet esitava liikmesriigi poolt eelnevalt koostatud loendiga. (34)  Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud võimalus kasutada vahetatud teavet muul eesmärgil kui otsese või kaudse maksustamise eesmärgil, kui teavet esitav liikmesriik on märkinud sellise teabe kasutamiseks lubatud eesmärgi loendis. Sellise kasutamise kord on siiski koormav, sest enne kui teavet vastu võttev liikmesriik saab teavet kasutada muudel eesmärkidel, tuleb konsulteerida teavet esitava liikmesriigiga. Sellise konsulteerimise nõude kaotamine peaks leevendama halduskoormust ja võimaldama maksuhalduritel vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta. Seetõttu ei tohiks temalt nõuda konsulteerimist teavet esitava liikmesriigiga, kui teabe kavandatud kasutus on hõlmatud teavet esitava liikmesriigi poolt eelnevalt koostatud loendiga. Selline loetelu võib sisaldada maksudega mitteseotud andmete kasutamist kohalike omavalitsuste poolt teatavate teenuste osutamisega seotud piirmäärade ja piirangute raames, näiteks seoses digiplatvormi kaudu osutatavate teenustega. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35 a (uus) (35a)  Iga liikmesriik peaks tõhusalt kasutama direktiivi 2011/16/EL kohase aruandluse või teabevahetuse kaudu saadud teavet. Seepärast tuleks igas liikmesriigis kasutusele võtta mehhanism, mis tagab andmete tõhusa kasutamise, sealhulgas riskianalüüsi. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 (36)  Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab tegema samalaadseid muudatusi andmete salvestamiseks, tuleks luua kõikidele liikmesriikidele ja üksnes statistilistel eesmärkidel komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid laadiksid üles ja salvestaksid esitatud teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Sellise keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse peaks vastu võtma komisjon. (36)  Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab tegema samalaadseid muudatusi andmete salvestamiseks, tuleks luua kõikidele liikmesriikidele ja üksnes statistilistel eesmärkidel komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid laadiksid üles ja salvestaksid esitatud teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Need jõupingutused peaksid tõhustama ka parimate tavade vahetamist selle kohta, kuidas rakendada maksuhaldurites digitaalseid vahendeid, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja bürokraatiat, parandades samal ajal tulemuslikkust ja tõhusust ning võttes arvesse inimressursside kvalifitseerimise vajadust. Sellise keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse peaks vastu võtma komisjon. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 a (uus) (36a)  Komisjonil on õigus koostada aruandeid ja dokumente ning kasutada selleks anonüümseks muudetud kujul vahetatavat teavet, võttes arvesse maksumaksjate õigust konfidentsiaalsusele ja järgides määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Kõikide liikmesriikide kohta igal aastal anonüümitud ja koondstatistika avaldamine riikide lõikes, sealhulgas tegelike maksumäärade kohta, aitab parandada maksuküsimusi käsitlevate avalike arutelude kvaliteeti. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 (39)  Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL järgimine, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste ja muude vastavusmeetmete kohta, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Iga liikmesriik peaks kohaldama neid eeskirju kooskõlas oma siseriiklike õigusaktide ja käesoleva direktiivi sätetega. (39)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaste eeskirjade nõuetekohane jõustamine, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse kohustuslikku teabevahetust käsitlevate siseriiklike sätete rikkumise korral, millest on andnud teada krüptovarateenuse osutajad, ning mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seda tehes peaksid liikmesriigid tagama, et nad iga rikkumise puhul õigesti tuvastavad süüdlase. Liikmesriigid peaksid seoses artikliga 8ad kehtestama VKEdele vähemalt kolmeks aastaks karistuste ajutise vähendamise korra. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40 (40)  Selleks et tagada kõigis liikmesriikides piisav tõhusus, tuleks kehtestada karistuste miinimumtasemed seoses kahe juhtumiga, mida peetakse raskeks: nimelt teatamata jätmine pärast kahte halduslikku meeldetuletust ja kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis mõjutab oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust. Mittetäielikud, ebaõiged või valeandmed mõjutavad oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust, kui need moodustavad rohkem kui 25 % koguandmetest, mille maksumaksja või aruandekohustuslik üksus oleks pidanud nõuetekohaselt esitama kooskõlas VI lisa II jao punktis B nõutud teabega. Karistuste miinimumsummad ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast nende kahe rikkumise liigi suhtes rangemaid karistusi. Muud liiki rikkumiste puhul peavad liikmesriigid endiselt kohaldama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. (40)  Selleks et tagada kõigis liikmesriikides piisav tõhusus eelkõige nõukogu direktiivi 2014/107/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/881 rakendamisel, tuleks kehtestada karistuste miinimumtasemed seoses kahe juhtumiga, mida peetakse raskeks: nimelt teatamata jätmine pärast kahte halduslikku meeldetuletust ja kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis mõjutab oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust. Mittetäielikud, ebaõiged või valeandmed mõjutavad oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust, kui need moodustavad rohkem kui 25 % koguandmetest, mille maksumaksja või aruandekohustuslik üksus oleks pidanud nõuetekohaselt esitama kooskõlas lisades nõutud teabega. Karistuste miinimumsummad ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast nende kahe rikkumise liigi suhtes rangemaid trahve. Muud liiki rikkumiste puhul peavad liikmesriigid endiselt kohaldama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42 a (uus) (42a)  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-694/20 tuleks direktiivi 2011/16/EL muuta nii, et selle sätted ei kohustaks vahendajana tegutsevaid advokaate, kui nad on teatamiskohustusest vabastatud advokaadi ametisaladuse tõttu, millega nad on seotud, teavitama teisi vahendajaid, kes ei ole nende kliendid, nende vahendajate teatamiskohustustest, säilitades samal ajal vahendajate kohustuse teavitada oma kliente viivitamata oma teatamiskohustusest. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 44 a (uus) (44a)  Globaliseerunud maailmas on rahvusvaheline maksualane andmevahetus vajalik vahend maksupettuste vastu võitlemiseks. Isikuandmete töötlemist maksualase teabe vahetamiseks kolmandate riikidega rahvusvahelise lepingu alusel tuleks seetõttu käsitada avaliku huvina. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 44 b (uus) (44b)  Liidu teabevahetusalase õigusraamistiku järjestikused läbivaatamised peaksid kajastuma lepingutes kolmandate riikidega. Seetõttu tuleks allkirjastatud lepingu korral ette näha kontroll. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 9 – alapunkt a (a)  artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ad kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;“; a)  artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ad kohaldamisel eelnevalt määratletud ja uue teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega; Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 14 aa)   punkti 14 muudetakse järgmiselt: 14.  „piiriülene eelotsus” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele: „14. „eelotsus“ – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis sõltumata sellest, kas see on oma olemuselt ametlik, mitteametlik, õiguslikult siduv või mittesiduv, vastab järgmistele tingimustele: (a)  selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse; a)  selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse; (b)  see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda; b)  see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda; (c)  selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist; c)  selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist; (d)  see on seotud piiriüleste tehingutega või küsimusega, kas isiku tegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte, ning (e)  see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist. Piiriülene tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on piiriülene eelotsus suunatud; e)  see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist. Tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on eelotsus suunatud; (Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.) Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 16 ab)   punkt 16 jäetakse välja; Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 33 33.  „päritoluliikmesriik“ – määruses XXX määratletud päritoluliikmesriik; 33.  „päritoluliikmesriik” – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 33 määratletud päritoluliikmesriik; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 34 34.  „hajusraamatu aadress“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu aadress. 34.  „hajusraamatu aadress“ – määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud hajusraamatu aadress. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 34 a (uus) 34a.   „tegelik tulusaaja“ – tegelik tulusaaja vastavalt määratlusele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist) ettepaneku artikli 2 lõike 1 punktis 22; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 34 b (uus) 34b.  „krüptovarateenuse osutaja“ – krüptovarateenuse osutaja vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 esitatud määratlusele; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 3 – punkt 34 c (uus) 34c.  „krüptovaraettevõtja“ – isik, kes osutab krüptovarateenuseid ja kes ei ole krüptovarateenuse osutaja. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 7 – lõige 4 a (uus) 1a)   Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige: „4a. Kui taotluse esitanud asutus esitab taotletud teabe saamisel järeltaotluse, esitab taotluse saanud asutus selle täiendava teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolm kuud pärast järeltaotluse saamist.“ Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e (e)  kinnisomand ja kinnisvaratulu; e)  kinnisomand, kinnisvaratulu ja kapitalikasum; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8 – lõik 2 a (uus) ba)  Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Lõike 1 esimese lõigu punkti e puhul loetakse automaatne teabevahetus täidetuks, kui mis tahes teise liikmesriigi pädevatel asutustel on sellisele teabele juurdepääs kas riiklike registrite või andmeotsingusüsteemide või ühendatud registrite kaudu, nagu on sätestatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid kehtestavad finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849.“ Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8 – lõige 3 bb)  lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.  Liikmesriigi pädev asutus võib teatada mis tahes muu liikmesriigi pädevale asutusele, et ta ei soovi saada teavet ühe või mitme käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tulu- ja kapitalikategooria kohta. Ta teavitab sellest ka komisjoni. „3. Liikmesriigi pädev asutus võib teatada mis tahes muu liikmesriigi pädevale asutusele, et ta ei soovi saada teavet ühe või mitme käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tulu- ja kapitalikategooria kohta. Ta põhjendab oma otsust ja teavitab sellest ka komisjoni.“ Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b c (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8 – lõige 3a – lõik 2 – punkt a bc)  lõike 3a teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega: (a)  iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast lisades sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ja sünnikoht ja -aeg; „a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto tegelikult kasusaav omanik ja kelle kohta tehakse pärast lisades sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ja sünnikoht ja -aeg;“ Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – pealkiri -a)  pealkiri asendatakse järgmisega: Piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused „Eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused“ (Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.) Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 1 – lõik 1 a (uus) „Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tehti piiriülene eelotsus varaka üksikisiku kohta või kus sellist otsust muudeti või uuendati pärast 31. detsembrit 2023, edastab automaatse teabevahetuse teel asjakohase teabe kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid arvesse võttes kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.“; „Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tehti eelotsus varaka üksikisiku kohta või kus sellist otsust muudeti või uuendati pärast 31. detsembrit 2023, edastab automaatse teabevahetuse teel asjakohase teabe kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid arvesse võttes kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.“ Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3– alapunkt b – alapunkt i Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 2 – lõik 1 Liikmesriigi pädev asutus edastab kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ka teabe kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või pikendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2017, ning varakaid üksikisikuid puudutavate piiriüleste eelotsuste kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2026. Liikmesriigi pädev asutus edastab kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ka teabe kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid, eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või pikendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2017, ning varakaid üksikisikuid puudutavate eelotsuste kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2024. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3– alapunkt b – alapunkt ii Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 2 – lõik 3 a (uus) Kui piiriülesed eelotsused varakate üksikisikute kohta tehti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025, edastatakse selline teave tingimusel, et need olid 1. jaanuaril 2026 endiselt kehtivad. Kui eelotsused varakate üksikisikute kohta tehti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2023, edastatakse selline teave tingimusel, et need olid 1. jaanuaril 2026 endiselt kehtivad. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt ii a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 2 – lõik 4 iia)   neljas punkt jäetakse välja. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 3 – lõik 2 a (uus) ba)  lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik: „Pädev asutus ei pea läbirääkimisi uute piiriüleste kahe- või mitmepoolsete siirdehinna eelkokkulepete üle ega lepi nendes kokku kolmandate riikidega, kes ei luba nende avaldamist muude liikmesriikide pädevatele asutustele alates 1. jaanuarist 2026.“ Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d – alapunkt i a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8a – lõige 6 – punkt b ia)  punkt b asendatakse järgmisega: (b)  piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski ja millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga; „b) eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus, kõik asjakohased maksustamist otseselt ja kaudselt mõjutavad tegurid, näiteks tegelikud maksumäärad, ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, jättes aga välja teabe, millega võib kaasneda äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamine, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga;“ Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8aa – lõige 2 3a)  artikli 8aa lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus riikidepõhine aruanne lõike 1 kohaselt saadi, edastab riikidepõhise aruande automaatse teabevahetuse teel ja lõikes 4 sätestatud tähtajaks muule liikmesriigile, mille kohta on riikidepõhises aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandekohustusliku üksuse hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu koosseisu kuuluvat üksust on seal maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. „2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus riikidepõhine aruanne lõike 1 kohaselt saadi, edastab riikidepõhise aruande automaatse teabevahetuse teel ja lõikes 4 sätestatud tähtajaks muule liikmesriigile, mille kohta on riikidepõhises aruandes sisalduva teabe alusel teada, et aruandekohustusliku üksuse hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu koosseisu kuuluvat üksust on seal maksuresidendid või maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus riigipõhine aruanne lõike 1 kohaselt saadi, edastab selle aruande ka komisjoni pädevatele talitustele, kes vastutavad riikidepõhiste aruannete keskregistri eest. Komisjon avaldab igal aastal kõikide liikmesriikide kohta anonüümitud ja koondstatistika riikide lõikes.“ Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ab – lõige 5 – lõik 1 3b)  Artikli 8ab lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: 5.  Iga liikmesriik võib võtta vajalikke meetmeid, et anda vahendajatele õigus loobuda aruandekohustusega piiriülese skeemi kohta teabe esitamisest, kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle liikmesriigi õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Sellisel juhul võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, millega nõutakse, et vahendajad teataksid viivitamata mis tahes muudest vahendajatest, või kui selliseid vahendajaid ei ole, siis teavitataks maksumaksjat tema lõike 6 kohasest aruandluskohustusest. „5. Iga liikmesriik võib võtta vajalikke meetmeid, et anda vahendajatele õigus loobuda aruandekohustusega piiriülese skeemi kohta teabe esitamisest, kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle liikmesriigi õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Sellisel juhul võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, millega nõutakse, et vahendaja, kellele on antud vabastus, teavitaks viivitamata oma klienti, kui kõnealune klient on vahendaja, või kui selliseid vahendajaid ei ole ja kõnealune klient on asjaomane maksumaksja, tema lõike 6 kohasest aruandluskohustusest.“ Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ab – lõige 14 – punkt c (c)  aruantava piiriülese skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas viide nimele, mille all see on üldiselt tuntud (selle olemasolul), ning asjakohase skeemi või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ja ilma et see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga. c)  aruantava skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas viide nimele, mille all see on üldiselt tuntud (selle olemasolul), ning asjakohase skeemi või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus, eeldatav mõju maksumaksja tegelikule maksumäärale taotluse saanud liikmesriigis ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, kuid jättes välja teabe, mis võib põhjustada äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ab – lõige 14 – punkt h a (uus) 4a)  artikli 8ab lõikele 14 lisatakse järgmine punkt: „ha) kasu saavate isikute loetelu, mida ajakohastatakse igal aastal.“ Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 1 1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt VI lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete täitmist. Iga liikmesriik tagab ka selliste meetmete tõhusa rakendamise ja järgimise kooskõlas VI lisa V jaoga. 1.  Iga liikmesriik võtab piisavad meetmed, et nõuda aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt VI lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete täitmist. Iga liikmesriik tagab ka selliste meetmete tõhusa rakendamise ja järgimise kooskõlas VI lisa V jaoga. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 3 – punkt c – alapunkt i (i)  õiglane koguturuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt XXX määruses hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantseerimisasutusega, tehtud ülekannete ühikute koguarv. i)  õiglane koguturuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud hajusraamatu aadressidele, tehtud ülekannete ühikute koguarv. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 3 – punkt 3 Käesoleva punkti alapunktide d–h kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja esitatakse ühes usaldusrahas, mille väärtus määratakse kindlaks iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Käesoleva punkti alapunktide d–h kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja esitatakse ühes usaldusrahas, mille väärtus määratakse kindlaks iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Pärast konsulteerimist otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö eksperdirühmaga annab komisjon välja suunised õiglase turuväärtuse kohta. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 4 a (uus) 4a.  Komisjonile ei võimaldata juurdepääsu lõike 3 punktides a ja b osutatud teabele. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 5 5.  Käesoleva artikli lõike 3 kohane teabe edastamine toimub artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilist tüüpvormi kasutades kahe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud aruandva krüptovarateenuse osutaja aruandlusnõue. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2027. 5.  Käesoleva artikli lõike 3 kohane teabe edastamine toimub artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilist tüüpvormi kasutades kolme kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud aruandva krüptovarateenuse osutaja aruandlusnõue. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2027. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 6 6.  Olenemata lõikest 3 ei ole vaja esitada teavet krüptovara kasutaja kohta, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on saanud piisava kindluse selle kohta, et teine aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab selle krüptovara kasutaja suhtes kõiki käesolevas artiklis sätestatud aruandlusnõudeid. välja jäetud Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 7 – lõik 1 Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandlusnõuete täitmiseks kehtestab iga liikmesriik vajalikud eeskirjad, et nõuda krüptovaraettevõtjalt registreerimist liidus. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale krüptovaraettevõtjale individuaalse identifitseerimisnumbri. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandlusnõuete täitmiseks kehtestab iga liikmesriik piisavad eeskirjad, et nõuda krüptovaraettevõtjalt registreerimist liidus. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale krüptovaraettevõtjale individuaalse identifitseerimisnumbri. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 11 – lõik 1 Komisjon määrab rakendusaktidega mis tahes liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel kindlaks, kas teave, mida tuleb asjaomase liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahelise kokkuleppe kohaselt automaatselt vahetada, vastab VI lisa II jao punktis B täpsustatud teabele VI lisa IV jao punkti F alapunkti 5 tähenduses. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. Komisjon määrab rakendusaktidega mis tahes liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel kindlaks, kas teave, mida tuleb asjaomase liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahelise kokkuleppe kohaselt automaatselt vahetada, vastab VI lisa II jao punktis B täpsustatud teabele VI lisa IV jao punkti F alapunkti 5 tähenduses. Nimetatud rakendusaktid võetakse viivitamata vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8ad – lõige 11 a (uus) 11a.  Lõiget 11 ei kohaldata, kui liiduväline jurisdiktsioon on sel ajal kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I või II lisasse, või on nimetatud selliste kolmandate riikide loetelus, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi, või kui see jurisdiktsioon on viimase 12 kuu jooksul olnud ühes eelnimetatud loeteludest. Lisaks peatab iga tulevane maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I või II lisasse kandmine või sellise kolmanda riigi kindlaksmääramine, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi, seda konkreetset jurisdiktsiooni käsitlevate kehtivate rakendusaktide kehtivuse. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 8b – lõige 1 6a)  artikli 8b lõige 1 asendatakse järgmisega: 1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artikli 8 lõigete 1 ja 3a, artikli 8aa ja artikli 8ac alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks. „1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal kogu asjakohase olulise teabe, sealhulgas statistika, sealhulgas automaatse teabevahetuse mahu kohta, samuti hinnangu niisuguste andmete kasutatavuse kohta, mida vahetatakse artikli 8 lõigete 1 ja 3a, artikli 8aa, artikli 8ac ja artikli 8ad alusel, ning teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks.“ Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 a (uus) 6b)  Artikli 11 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Kui esitatakse põhjendatud keeldumine, võib taotlev asutus võtta pädeva asutusega uuesti ühendust, et saada oma ametnikule luba lõike 1 punktides a, b või c osutatud ülesannete täitmiseks. Pädev asutus vastab teisele taotlusele 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.“ Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c – alapunkt a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 12 a – lõige 1 6c)  Artiklit 12a muudetakse järgmiselt: a)  lõige 1 asendatakse järgmisega: 1.  Ühe või mitme liikmesriigi pädev asutus võib taotleda teise liikmesriigi (või teiste liikmesriikide) pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud pädevad asutused vastavad ühisauditi taotlusele 60 päeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse saanud pädevad asutused võivad liikmesriigi pädeva asutuse esitatud ühisauditi taotluse tagasi lükata põhjendatud juhtudel. „1. Ühe või mitme liikmesriigi pädev asutus võib taotleda teise liikmesriigi (või teiste liikmesriikide) pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud pädevad asutused vastavad ühisauditi taotlusele 60 päeva jooksul taotluse saamisest.“ Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c – alapunkt b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 12a – lõige 1 a (uus) b)  lisatakse järgmine lõige: „1a. Liikmesriigi pädeva asutuse esitatud ühisauditi taotluse võib tagasi lükata järgmistel põhjustel: a)  taotletud ühisaudit hõlmaks päringute tegemist või teabe edastamist taotluse saanud liikmesriigi õigusnorme rikkudes; b)  taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel edastada teavet, mis sarnaneb teabega, mida taotluse saanud liikmesriigilt ühisauditi käigus oodatakse. Kui taotluse saanud asutus lükkab taotluse tagasi, teatab ta taotlejale, kummal esimeses lõigus osutatud kahest põhjusest taotlus tagasi lükati.“ Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, sealhulgas käibemaksu, muid kaudseid makse ja tollimakse, ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate liikmesriikide siseriiklike õigusnormide hindamise, haldamise ja täitmise tagamisega.“; Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, sealhulgas käibemaksu, muid kaudseid makse ja tollimakse, ning rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate liikmesriikide siseriiklike õigusnormide hindamise, haldamise ja täitmise tagamisega ning sihipäraste rahatrahvidega. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 Vastavalt käesolevale direktiivile teavet edastava liikmesriigi pädeva asutuse loal ja ainult siis, kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, võib vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, võib vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Selline luba antakse kohe, kui teavet saab kasutada sarnastel otstarvetel teavet edastava pädeva asutuse liikmesriigis. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 16 – lõige 7 7.  Iga liikmesriigi pädev asutus kehtestab tõhusa mehhanismi, et tagada artiklite 8–8ad kohase aruandluse või teabevahetuse käigus saadud andmete hindamine käesoleva direktiivi kohaldamisalas.“ 7.  Iga liikmesriigi pädev asutus kehtestab tõhusa mehhanismi, et tagada artiklite 8–8ad kohase aruandluse või teabevahetuse käigus saadud ja jagatud andmete kasutamine ning kvaliteedi ja täielikkuse hindamine käesoleva direktiivi kohaldamisalas, samuti menetlused kõnealuse teabe süstemaatiliseks riskianalüüsiks ja artiklite 5 ja 8 kohaselt vahetatud tasakaalustamata teabe süstemaatiliseks analüüsimiseks. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 17 – lõik 4 a (uus) 7a)  artiklile 17 lisatakse järgmine lõige: „4a. Lõikes 4 osutatud võimalust keelduda teabe esitamisest ei kohaldata juhul, kui taotluse esitanud asutus suudab tõendada, et teavet üldsusele ei avalikustata ja seda kasutatakse üksnes teabe esitamise taotlusega hõlmatud isiku või isikute grupi asjakohaste maksuasjade hindamiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks.“ Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 23 – lõige 2 9a)  Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel käesoleva direktiivi kohaselt tehtava halduskoostöö tõhususe hindamiseks. „2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel käesoleva direktiivi kohaselt tehtava halduskoostöö tõhususe hindamiseks, ning uurivad ja hindavad nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võivad tuleneda võimalikust ülemäärasest aruandlusest. Liikmesriigid edastavad oma hindamistulemused igal aastal Euroopa Parlamendile ja komisjonile. Tulemuste kokkuvõte avalikustatakse, võttes arvesse maksumaksjate õigusi ja konfidentsiaalsust. Teavet ei esitata niivõrd eristatult, et seda oleks võimalik seostada teatava maksumaksjaga.“ Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 23 – lõige 3 3.  Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8, 8a, 8aa ja 8ab osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. 3.  Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 5, 6 ja 7 osutatud taotluse alusel toimuva teabevahetuse ning artiklites 8 kuni 8ad osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta, koostöö taseme kohta kolmandate riikidega ja saavutatud praktilised tulemused, sealhulgas andmed täiendavate maksutulude ja halduskoostööga seotud ebaseaduslike tavade kohta. Komisjon liigendab edastatud teabe vähemalt riigiti. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a – alapunkt a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 23a – lõige 1 11a)  Artiklit 23a muudetakse järgmiselt: a)  lõige 1 asendatakse järgmisega: 1.  Komisjon hoiab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega ning seda teavet ei või kasutada muudel eesmärkidel kui selle kindlaks tegemiseks, kas ja mil määral liikmesriigid täidavad käesolevat direktiivi. „1. Komisjon hoiab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teabe konfidentsiaalsena, kui selle mitteavalikustamine ei kahjusta avalikku huvi, selle teabe saab seostada teatava maksumaksjaga ja selle avalikustamine riivaks maksumaksjate õigusi.“ Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a – alapunkt b (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 23a – lõige 2 b)  lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.“ „2. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist kellegagi või millegagi seostatavat teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.“ Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta. Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks. Olenemata esimesest ja teisest lõigust võib komisjon igal aastal avaldada anonüümseks muudetud kokkuvõtted statistilistest andmetest, mille liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artikli 23 lõikele 4. Olenemata esimesest ja teisest lõigust avaldab komisjon igal aastal anonüümseks muudetud kokkuvõtted statistilistest andmetest, mille liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artikli 23 lõikele 4. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 1 1.  Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral seoses artikli 8 lõikega 3a ja artiklitega 8aa–8ad, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise ja täitmise tagamiseks. Sätestatud karistused ja vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 1.  Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral seoses artikli 8 lõikega 3a ja artiklitega 8aa–8ad, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise ja täitmise tagamiseks. Sätestatud karistused ja vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid tagavad, et trahvid määratakse tegelikult süüdi olevatele pooltele. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 1 a (uus) 1a.  Kui liikmesriik näeb ette trahvid, mis ületavad 150 000 eurot, kehtestab ta seoses artikliga 8ad VKEdele kolmeks aastaks ajutise trahvide vähendamise korra. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 2 – lõik 2 – punkt c (c)  õigus kontrollida juriidilist isikut. välja jäetud Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 1 Kui pärast kahte haldusmeeldetuletust ei esitata teavet või kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis moodustavad rohkem kui 25 % teabest, mis oleks tulnud esitada vastavalt VI lisa II jao punktis B sätestatud teabele, tagavad liikmesriigid, et kohaldatavad karistused hõlmavad vähemalt järgmisi minimaalseid rahalisi karistusi: Kui pärast kahte haldusmeeldetuletust ei esitata teavet või kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis moodustavad rohkem kui 25 % teabest, mis oleks tulnud esitada vastavalt lisades sätestatud teabele, tagavad liikmesriigid, et kohaldatavad karistused hõlmavad vähemalt järgmisi minimaalseid rahalisi karistusi: Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 1 – punkt c (c)  artikli 8ab täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui vahendaja või asjaomase maksumaksja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui vahendaja või asjaomane maksumaksja on füüsiline isik; välja jäetud Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 1 – punkt d (d)  artikli 8ac täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva platvormihalduri aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev platvormihaldur on füüsiline isik; välja jäetud Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 1 – punkt e (e)  artikli 8ad täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on füüsiline isik. välja jäetud Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 1 a (uus) Käesolevas lõikes kehtestatud trahvid ei tohi ületada 1 % aruandekohustusliku isiku kogukäibest. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 25a – lõige 3 – lõik 2 Komisjon hindab käesoleva lõike punktis d sätestatud summade asjakohasust artikli 27 lõikes 1 osutatud aruandes. Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevas lõikes sätestatud summade asjakohasust ja proportsionaalsust. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27 – lõige 1 13a)  Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1.  Iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. „1. Iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajadusel konkreetsed ettepanekud, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud käesoleva direktiivi täiustamiseks.“ Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27 – lõige 2 2.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad seoses oma jurisdiktsiooniga käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö tõhusust maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastases võitluses ning edastavad oma hindamistulemused igal aastal komisjonile.“ 2.  Liikmesriigid jälgivad ja hindavad seoses oma jurisdiktsiooniga käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö tõhusust maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastases võitluses ning edastavad oma hindamistulemused igal aastal Euroopa Parlamendile ja komisjonile.“ Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) Komisjon võtab selliseid liikmesriikide hindamise tulemusi arvesse, et jätkata õigusaktide läbivaatamist ja kõrvaldada käesolevast direktiivist püsivad lüngad ja nõrgad kohad. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 14 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27 – lõige 2 a (uus) 14a)  Artiklisse 27 lisatakse järgmine lõige: „2a. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamiseks võtab komisjon artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastu ühise raamistiku käesoleva direktiivi mõju ning kulude ja tulude mõõtmiseks.“ Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27c – lõik 1 1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul tagavad liikmesriigid, et avaldatud üksikisikute või ettevõtete residentsuse liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number lisatakse artikli 8 lõigetes 1 ja 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2 ja artikli 8ad lõikes 3 osutatud teabe edastamisel. Maksukohustuslasena registreerimise number esitatakse ka siis, kui see ei ole kõnealuste artiklitega konkreetselt nõutav. 1. jaanuaril 2027 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul tagavad liikmesriigid, et avaldatud üksikisikute või ettevõtete residentsuse liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number (kui see on kättesaadav) lisatakse artikli 8 lõigetes 1 ja 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2 ja artikli 8ad lõikes 3 osutatud teabe edastamisel. Maksukohustuslasena registreerimise number esitatakse ka siis, kui see ei ole kõnealuste artiklitega konkreetselt nõutav. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27c – lõige 2 a (uus) Komisjon hindab 2026. aasta jaanuariks, kas on soovitav võtta kasutusele Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number. Komisjon võib vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus) Direktiiv 2011/16/EL Artikkel 27d (uus) 15a)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 27d Läbivaatamine Komisjon hindab enne 2026. aasta jaanuarit, kas on vajadust automaatse teabevahetuse tõhususe ja toimimise edasise täiustamise ning selle taseme tõstmise järele, eesmärgiga tagada, et a)  artikli 8 lõikes 1 sätestatud tulukategooriaid laiendatakse finantsvaradele, sealhulgas valuutaga kauplemisele ja mittefinantsvarale, nagu kinnisvara, kunst või ehted, ning uutele vara säilitamise vormidele, nagu vabasadamad ja turvalised hoiukassad, sealhulgas andmed tegelike tulusaajate ja kapitali kohta; b)  artikli 8 lõikes 3a sätestatud kirjete loetelu laiendatakse, et hõlmata andmed tegelikult kasusaavate omanike kohta ja takistada kõrvalehoidumist teise või mitme maksuresidentsuse kaudu.“ Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2025. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2026. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2026. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2027. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i (uus) Direktiiv 2011/16/EL I LISA – I jagu – punkt A – lõik 1 – alapunkt c (c)  kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv; c)  kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv ja iga kontoomaniku osa; Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus) Direktiiv 2011/16/EL I LISA – I jagu – punkt A – lõik 7a (uus) iia)  lisatakse järgmine lõik: „7a. kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole käesoleva direktiivi kohaselt kontot, siis nulltulu, sealhulgas selgitus selle kohta, miks finantsasutus teavet ei esita.“ Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 2011/16/EL I LISA – I jagu – punkt F a (uus) ca)  lisatakse järgmine lõige: „Fa. Iga mittearuandekohustuslik finantsasutus esitab oma liikmesriigi pädevale asutusele nullaruande, sealhulgas selgituse selle kohta, miks finantsasutus ei esita teavet, või teabe selle kohta, milline teine finantsasutus tema eest andmeid esitab.“ Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 1 a – alapunkt a (uus) Direktiiv 2011/16/EL I LISA – V jagu – punkt A 1a)  Punkti V muudetakse järgmiselt: a)  punkt A jäetakse välja; Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 1 a – alapunkt b (uus) Direktiiv 2011/16/EL I LISA – V jagu – punkt B b)  punkt B asendatakse järgmisega: B.  Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületas 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületanud 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata punktis D ette nähtud menetlust järgides. „B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod vaadatakse läbi punktis D ette nähtud menetlust järgides.“ Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a Direktiiv 2011/16/EL I lisa – VIII jagu – punkt A – lõik 6 – punkt b (b)  kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte. b)  kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL I lisa – VIII jagu – punkt A – lõik 10 10.  Mõiste „e-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token. 10.  Mõiste „e-raha token“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha token. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b Direktiiv 2011/16/EL I lisa – VIII jagu – punkt A – lõik 13 13.  „Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara. 13.  „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – I jagu – punkt A – lõik 1 1.  määruse XX kohaselt tegevusloa saanud ettevõte; 1.  määruse (EL) 2023/1114 kohaselt tegevusloa saanud ettevõte. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – II jagu – punkt B a (uus) Ba.  Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta sünnikoha esitamist, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal on siseriiklike õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus see teada saada ja teatada. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – II jagu – punkt C C.  Punktis 3 loetletud teave esitatakse selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb aastale, mida teave käsitleb. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026. C.  Punktis 3 loetletud teave esitatakse selle kalendriaasta 31. juuliks, mis järgneb aastale, mida teave käsitleb. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt A – lõik 1 1.  „Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara. 1.  „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt A – lõik 5 5.  „E-raha“ – direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei hõlma mõiste „e-raha“ toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist. 5.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes krüptovara, a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus; b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute tegemiseks; c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on nomineeritud samas usaldusrahas; d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui väljastaja ja e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote omaniku taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu. Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt A – lõik 6 6.  „E-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token. 6.  „E-raha token“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 õike 1 punktis 7 määratletud e-raha token. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt A – lõik 7 7.  „Hajusraamatu tehnoloogia (DLT)“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu tehnoloogia ehk DLT. 7.  „hajusraamatu tehnoloogia (DLT)“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud hajusraamatu tehnoloogia ehk DLT. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt B – lõik 1 1.  „Krüptovarateenuse osutaja“ – määruses XXX määratletud krüptovarateenuse osutaja. 1.  „krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt B – alapunkt 4 4.  „Krüptovarateenused“ – määruses XXX määratletud krüptovarateenused, sealhulgas panustamine ja laenamine. 4.  „Krüptovarateenused“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenused. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – IV jagu – punkt C – alapunkt 4 4.  „Avaldatav jaemakse tehing“ – avaldatavate krüptovarade ülekandmine kaupade või teenuste eest, mille väärtus ületab 50 000 eurot. 4.  „Avaldatav jaemakse tehing“ – avaldatavate krüptovarade ülekandmine kaupade või teenuste eest, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit (või samaväärset summat muus vääringus). Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – V jagu – punkt A – alapunkt 2 2.  Kui krüptovara kasutaja ei ole andnud III jaos nõutud teavet pärast seda, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja algse taotluse järel on esitatud kaks meeldetuletust (kuid mitte enne 60 päeva möödumist), takistab aruandev krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal vahetustehinguid sooritamast. 2.  Kui krüptovara kasutaja ei ole andnud III jaos nõutud teavet pärast seda, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja algse taotluse järel on esitatud kaks meeldetuletust (kuid mitte enne 60 päeva möödumist), takistab aruandev krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal vahetustehinguid sooritamast; selline piirang tühistatakse viivitamata pärast seda, kui krüptovara kasutaja on esitanud nõutava teabe. Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa Direktiiv 2011/16/EL VI lisa – V jagu – punkt E Määruse XXX alusel krüptovarateenuse osutajatele tegevuslubasid andev päritoluliikmesriik edastab pädevale asutusele korrapäraselt ja hiljemalt 31. detsembriks loetelu kõigist tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajatest. Määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutajatele tegevuslubasid andev päritoluliikmesriik edastab pädevale asutusele korrapäraselt ja hiljemalt 31. detsembriks loetelu kõigist tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajatest.

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2023. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta usaldusväärsuse, sõltumatuse ja vastutuse tugevdamise eesmärgil (2023/2095(REG))(1)

P9_TA(2023)0316 A9-0262/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse presidendi 9. märtsi 2023. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 236 ja 237,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0262/2023),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  otsustab, et muudatused jõustuvad 1. novembril 2023; otsustab, et muudatusi, mis annavad juhatusele ja kvestoritele volitused rakendusmeetmeid vastu võtta, kohaldatakse siiski alates selle otsuse vastuvõtmise kuupäevast;

3.  otsustab, et käesoleva otsuse vastuvõtmise päeval kehtiva kodukorra sätete alusel esitatud huvide deklaratsioonid kehtivad kuni 31. detsembrini 2023;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 Artikkel 11 Artikkel 11 Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister Usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitlev käitumiseeskiri 1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale5. 1.  Parlament kehtestab usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitleva käitumiseeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale5. Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 2.  Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta6. 3.  Parlamendiliikmed peaksid veebis avaldama kõik institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised. Ilma et see piiraks I lisa artikli 4 lõike 6 kohaldamist, avaldavad raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed iga raporti puhul veebis kõik kavandatud kohtumised institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega. Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku infrastruktuuri. 4.  Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas. 4.  Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas. 5.  Need sätted ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 6.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt. 6.  Endiste parlamendiliikmete usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitlev käitumisjuhend kehtestatakse juhatuse otsusega. __________ __________ 5 Vt I lisa. 5 Vt I lisa. 6 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1). Muudatusettepanek 2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 35 Artikkel 35 Artikkel 35 Laiendatud töörühmad Laiendatud töörühmad 1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid. 1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid. 2.  Laiendatud töörühmade ja muude mitteametlike rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ja nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. 2.  Laiendatud töörühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev. Nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Eelkõige ei tohi nad kasutada parlamendi nime ega logo. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. 3.  Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud selliste rühmade moodustamise tingimusi. 3.  Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud laiendatud töörühmade moodustamise tingimusi. 4.  Laiendatud töörühmad peavad igal aastal deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretäritöö vormis), mis tuleks I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antaks parlamendiliikmele üksikisikuna. 4.  Laiendatud töörühmad peavad igal aastal deklareerima rühmale antud igasuguse toetuse, sealhulgas rahalise ja mitterahalise toetuse, mis tuleks I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antaks parlamendiliikmele üksikisikuna. Muud mitteametlikud rühmad on samuti kohustatud järgmise kuu lõpuks deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse, mida parlamendiliikmed ei ole deklareerinud eraldi vastavalt oma I lisast tulenevatele kohustustele. 5.  Parlamendi ruumides korraldatavatel laiendatud töörühmade või muude mitteametlike rühmade üritustel võivad osaleda üksnes läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajad ning nad võivad osaleda näiteks laiendatud töörühmade või teiste mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja. 5.  Huvide esindajad võivad osaleda laiendatud töörühmade tegevuses, mis on korraldatud parlamendi ruumides, näiteks laiendatud töörühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja, üksnes juhul, kui nad on kantud läbipaistvusregistrisse, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta14a. 6.  Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud deklaratsioonide registrit. Kvestorid kehtestavad üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil. 6.  Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud laiendatud töörühmade ja deklaratsioonide avalikku registrit. Juhatus kehtestab üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud registrit, deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil. 7.  Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. 7.  Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. 7a.  Käesoleva artikli rikkumise korral võivad kvestorid kehtestada laiendatud töörühmale parlamendi ruumide kasutamise keelu ajavahemikuks, mis ei tohi ületada parlamendi koosseisu ülejäänud ametiaega. ___________________ 14a Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1). Muudatusettepanek 3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 35 a (uus) Artikkel 35a Mitteametlikud rühmad 1.   Parlamendiliikmed võivad moodustada mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid. 2.   Mitteametlike rühmade tegevus peab olema täielikult läbipaistev. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mida võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Eelkõige ei tohi nad kasutada parlamendi nime ega logo. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. Mitteametlikes rühmades osalevad parlamendiliikmed annavad oma välistele vestluspartneritele ennetavalt teada, et nad tegutsevad üksikliikmena. 3.   Fraktsioon võib mitteametlike rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, välja arvatud kolmandate riikidega seotud mitteametlike rühmade puhul, kellega suhtlemiseks on moodustatud artiklis 223 osutatud alaline parlamentidevaheline delegatsioon. Kolmandate riikidega seotud mitteametlikud rühmad, kellega suhtlemiseks on moodustatud artiklis 223 osutatud alaline parlamentidevaheline delegatsioon, ei saa oma tegevuseks kasutada parlamendi vahendeid. Seos kolmanda riigiga võib tuleneda mitteametliku rühma nimest või tegevusest. 4.   Mitteametlikud rühmad peavad järgneva kuu lõpuks deklareerima kõik toetused, sealhulgas rahalised ja mitterahalised toetused. Sellise deklaratsiooni puudumisel deklareerib rühma esimees või esimehe puudumisel rühma mis tahes liige toetused 10 tööpäeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist. 5.   Huvide esindajad võivad osaleda mitteametlike rühmade, mis on korraldatud parlamendi ruumides, näiteks mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja, üksnes juhul, kui nad on kantud läbipaistvusregistrisse. 6.   Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud deklaratsioonide ja neid esitanud mitteametlike rühmade avalikku registrit. Juhatus kehtestab üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud registrit, deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil. 7.   Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. 8.   Käesoleva artikli rikkumise korral võivad kvestorid kehtestada mitteametlikule rühmale parlamendi vahendite kasutamise keelu ajavahemikuks, mis ei tohi ületada parlamendi koosseisu ülejäänud ametiaega. Muudatusettepanek 4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 123 Artikkel 123 Artikkel 123 Pääs parlamendi ruumidesse Pääs parlamendi ruumidesse 1.  Sissepääsukaarte parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud reeglitele. Reeglid käsitlevad ka sissepääsukaartide kasutamist ja äravõtmist. 1.  Sissepääsukaarte praegustele ja endistele parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud reeglitele. Reeglid käsitlevad ka sissepääsukaartide kasutamist ja äravõtmist. 2.  Sissepääsukaarte ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse. 2.  Sissepääsukaarte ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse. 3.  Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline sissepääsukaart, peavad järgima: 3.  Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline sissepääsukaart, peavad järgima: –  institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit; –  institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit; –  institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning –  institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning –  käesoleva artikli rakendussätteid. –  käesoleva artikli rakendussätteid. Ilma et see piiraks pikaajaliste sissepääsukaartide äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldreeglite kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise sissepääsukaardi ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma seda piisavalt põhjendamata järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd. Ilma et see piiraks pikaajaliste sissepääsukaartide äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldreeglite kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise sissepääsukaardi ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma seda piisavalt põhjendamata järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd. 4.  Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline sissepääsukaart, kuid kes ei kuulu institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse. 4.  Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline sissepääsukaart, kuid kes ei kuulu institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse. 5.  Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks. 5.  Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks. Muudatusettepanek 5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 176 Artikkel 176 Artikkel 176 Karistused Karistused 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 10 lõikeid 2–9, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta. 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 10 lõikeid 2–9, artiklit 35 või artiklit 35a, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta. Artikli 10 lõike 3 või 4 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel olenemata sellest, kas parlamendiliikme suhtes on eelnevalt kohaldatud viivitamata rakendatavat meedet artikli 175 tähenduses või mitte. Artikli 10 lõike 3 või 4 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel olenemata sellest, kas parlamendiliikme suhtes on eelnevalt kohaldatud viivitamata rakendatavat meedet artikli 175 tähenduses või mitte. Artikli 10 lõike 6 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel üksnes juhul, kui ahistamise toimumine on ahistamist ja selle vältimist käsitleva institutsioonisisese haldusmenetluse kohaselt kindlaks tehtud. Artikli 10 lõike 6 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel üksnes juhul, kui ahistamise toimumine on ahistamist ja selle vältimist käsitleva institutsioonisisese haldusmenetluse kohaselt kindlaks tehtud. President võib määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel. 1a.  President võib ka määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga, sh Euroopa Parlamendi liikmete usaldusväärsust ja nende tegevuse läbipaistvust käsitleva käitumisjuhendiga32a või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel. 2.  Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem. 2.  Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem. Parlamendiliiget teavitatakse karistuse määramise otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu. Parlamendiliiget teavitatakse karistuse määramise otsusest. Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, teeb president selle parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni. Määratud karistus avaldatakse nähtaval kohal parlamendi veebisaidil ja parlamendiliikme lehel parlamendi veebisaidil. 3.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju. 3.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju. 4.  Karistus võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest: 4.  Määratav karistus peab olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav. Karistus võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest: a)  noomitus; a)  noomitus; aa)  kuni aastane keeld esindada parlamenti parlamentidevahelises delegatsioonis, parlamentidevahelisel konverentsil või institutsioonidevahelisel foorumil; ab)  konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kuni aastane juurepääsupiirang konfidentsiaalsele või salastatud teabele; b)  päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kolmekümneks päevaks; b)  päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kuuekümneks päevaks; c)  ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kolmekümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse parlamendiliikmete käitumisreeglitest rangelt kinni; c)  ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kuuekümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse parlamendiliikmete käitumisreeglitest rangelt kinni; d)  kuni aastane keeld esindada parlamenti parlamentidevahelises delegatsioonis, parlamentidevahelisel konverentsil või institutsioonidevahelisel foorumil; e)  konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise korral kuni aastane juurepääsupiirang konfidentsiaalsele või salastatud teabele. 5.  Lõike 4 punktides b–e sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 175 lõike 3 alusel võetud meetmeid. 5.  Lõike 4 punktides aa–c sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 175 lõike 3 alusel võetud meetmeid. 6.  President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis. 6.  President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis. 6a.  President otsustab karistuste avaldamise ajavahemiku, võttes arvesse, et avaldamise minimaalne periood on olenemata sellest, millal asjaomase parlamendiliikme mandaat lõppeb järgmine: –  kaks aastat lõike 4 punktides a, aa ja ab osutatud karistuste korral; –  kolm aastat lõike 4 punktides b ja c osutatud karistuste korral. Väiksemate rikkumiste korral võib president otsustada lühema avaldamisperioodi kasuks. __________________ 32a Vt I lisa. Muudatusettepanek 6 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – pealkiri I LISA I LISA EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE MAJANDUSLIKKE HUVE JA HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEV KÄITUMISJUHEND EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE USALDUSVÄÄRSUST JA NENDE TEGEVUSE LÄBIPAISTVUST KÄSITLEV KÄITUMISJUHEND Muudatusettepanek 7 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 1 Artikkel 1 Artikkel 1 Juhtpõhimõtted Juhtpõhimõtted Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige: Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige: a)  juhindub oma tegevuses järgmistest üldistest põhimõtetest: erapooletus, usaldusväärsus, avatus, hoolikus, ausus, vastutustunne ja parlamendi maine hoidmine; a)  juhindub oma tegevuses järgmistest üldistest põhimõtetest: erapooletus, usaldusväärsus, avatus, hoolikus, ausus, vastutustunne ja parlamendi väärikuse ja maine hoidmine; b)  tegutseb üksnes üldistes huvides ning ei saa ega püüa saada otsest ega kaudset majanduslikku kasu või muid soodustusi. b)  tegutseb üksnes üldistes huvides ning ei saa ega püüa saada otsest ega kaudset kasu või muid soodustusi. Muudatusettepanek 8 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 2 Artikkel 2 Artikkel 2 Parlamendiliikme peamised kohustused Parlamendiliikme peamised kohustused Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige: Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige: a)  ei seo end ühegi lepinguga, mis ajendaks teda tegutsema või hääletama mõne teise juriidilise või füüsilise isiku huvides ning kahjustaks parlamendiliikme hääletamisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist üldistel ja otsestel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 2; a)  ei seo end ühegi lepinguga, mis ajendaks teda tegutsema või hääletama mõne teise juriidilise või füüsilise isiku huvides ning kahjustaks parlamendiliikme hääletamisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist üldistel ja otsestel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 2; b)  ei küsi, ei nõustu saama ega võta vastu otsest ega kaudset rahalist ega mitterahalist hüve ega tasu parlamendiliikme tööülesannete täitmisel teatud viisil käitumise eest ning väldib teadlikult sattumist olukorda, mis võib seonduda altkäemaksu andmise, korruptsiooni või lubamatu mõjutamisega, b)  ei küsi, ei nõustu saama ega võta vastu otsest ega kaudset hüve, sealhulgas rahalist ega mitterahalist hüve ega tasu parlamendiliikme tööülesannete täitmisel teatud viisil käitumise eest ning väldib teadlikult sattumist olukorda, mis võib seonduda altkäemaksu andmise, korruptsiooni või lubamatu mõjutamisega, c)  ei tegele tasustatud ametialase lobitööga, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga. c)  ei tegele tasustatud lobitegevusega, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga. Muudatusettepanek 9 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 3 Artikkel 3 Artikkel 3 Huvide konflikt Huvide konflikt 1.   Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikmel on isiklik huvi, mis võib ebasoovitavalt mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. Huvide konflikti ei ole, kui parlamendiliige saab kasu üksnes asjaolu tõttu, et ta on osa laiemast üldsusest või suurest inimrühmast. 1.   Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikme mandaadi täitmist avalikes huvides võivad ebasoovitavalt mõjutada tema perekonna-, emotsionaalsete, majanduslike või muude otseste või kaudsete isiklike huvidega seotud põhjused. Huvide konflikti ei ole, kui parlamendiliige saab kasu üksnes asjaolu tõttu, et ta on osa laiemast üldsusest või suurest inimrühmast. 2.   Parlamendiliige, kelle puhul on tekkinud huvide konflikt, võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et olukorda parandada kooskõlas käesoleva käitumisjuhendi põhimõtete ja sätetega. Kui parlamendiliige ei saa huvide konflikti lahendada, annab ta sellest kirjalikult teada parlamendi presidendile. Kahtluse korral võib parlamendiliige küsida konfidentsiaalselt nõu artikli 7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevalt nõuandekomiteelt. 2.  Parlamendiliikmed teevad kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et huvide konflikt tuvastada. Parlamendiliige, kes saab huvide konfliktist teadlikuks, püüab selle viivitamata lahendada. Kui parlamendiliige ei saa seda lahendada, tagab ta, et asjaomane erahuvi deklareeritakse kooskõlas artikliga 4. 3.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitab parlamendiliige enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist või raportööriks esitamist kõigist tegelikest või võimalikest huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse asjaomase küsimuse parlamendis menetlemise ajal kirjalikult või suuliselt presidendile või komisjoni esimehele. 3.  Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitab parlamendiliige enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist kõigist huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse suuliselt asjaomasel istungil või koosolekul. 3a.   Enne kui parlamendiliige asub täitma komisjoni või delegatsiooni asepresidendi, kvestori, esimehe või aseesimehe ülesandeid, esitab parlamendiliige deklaratsiooni, milles ta annab teada, kas ta on teadlik asjaomaste ametikohustustega seotud huvide konfliktist. Kui parlamendiliige on sellisest huvide konfliktist teadlik, kirjeldab ta konflikti deklaratsioonis. Sel juhul võib ta ametisse asuda vaid juhul, kui vastav organ otsustab, et huvide konflikt ei takista parlamendiliikmel avalikes huvides oma mandaati täita. Kui selline huvide konflikt nimetatud ametiülesannete täitmisel tekib, esitab parlamendiliige deklaratsiooni, milles kirjeldab seda konflikti ja hoidub selle konfliktiolukorraga seotud kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui vastav organ otsustab, et huvide konflikt ei takista parlamendiliikmel avalikes huvides oma mandaati täita. 3b.   Raportööriks või variraportööriks või ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejaks pakutud parlamendiliige esitab deklaratsiooni, milles ta annab teada, kas ta on teadlik kõnealuse raporti või arvamuse, delegatsiooni või läbirääkimistega seotud huvide konfliktist. Kui parlamendiliige on sellisest huvide konfliktist teadlik, kirjeldab ta konflikti deklaratsioonis. Kui raportööriks pakutud parlamendiliige teatab huvide konfliktist, võib vastav komisjon häälte enamusel otsustada, et parlamendiliikme võib siiski määrata raportööriks, kuna konflikt ei takista parlamendiliikmel oma mandaati avalikes huvides täita. Kui variraportööriks või ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejaks pakutud parlamendiliige teatab, et tal on huvide konflikt, võib vastav fraktsioon otsustada, et parlamendiliikme võib sellegipoolest määrata variraportööriks või ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejaks, kui konflikt ei takista parlamendiliikmel oma mandaati avalikes huvides täita. Vastav organ võib siiski kahekolmandikulise häälteenamusega sellise määramise vastu olla. 3c.   Juhatus koostab käesoleva artikli lõigetes 3a ja 3b nimetatud deklaratsioonide vormi kooskõlas artikliga 9. Sellised deklaratsioonid avaldatakse parlamendi veebisaidi parlamendiliikmete veebilehel. Muudatusettepanek 10 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 4 Artikkel 4 Artikkel 4 Parlamendiliikme deklaratsioon Erahuvide deklaratsioon 1.   Euroopa Parlamendi liige esitab läbipaistvuse huvides isiklikul vastutusel majanduslike huvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 päeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 vastu võetud vormi. Parlamendiliige teavitab parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest muudatuse tekkimisele järgneva kuu lõpuks. 1.   Euroopa Parlamendi liige esitab läbipaistvuse ja vastutuse huvides erahuvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 kalendripäeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 koostatud vormi. Parlamendiliige teavitab parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest muudatuse tekkimisele järgneva kuu lõpuks. 2.   Majanduslike huvide deklaratsioonis esitatakse selgelt järgmine teave: 2.   Erahuvide deklaratsioonis esitatakse üksikasjalikult ja selgelt järgmine teave: a)  parlamendiliikme ametialane tegevus Euroopa Parlamendi teenistusse asumisele eelneval kolmel aastal, samuti osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus samal ajavahemikul; a)  parlamendiliikme ametialane tegevus enne Euroopa Parlamendi teenistusse asumist eelneva kolme aasta jooksul, samuti osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus samal ajavahemikul; b)  palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadiga mõnes teises parlamendis; c)  regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana; c)  tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal, sealhulgas üksuse nimi, samuti valdkond ja tegevuse laad, kui liikme kõigi parlamendiväliste tegevuste kogutasu ületab kalendriaastas 5 000 eurot; d)  osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuse juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus; d)  osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuse juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme muu parlamendiväline tegevus; e)  muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengupidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui parlamendiliikme kogu parlamendivälise ajutise tegevuse eest saadud tasu kalendriaastal on suurem kui 5000 eurot; f)  osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule poliitikale või kui see osalus annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust; f)  osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule poliitikale või kui see osalus annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust; g)  rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, kelle andmed avalikustatakse; g)  rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, kelle andmed avalikustatakse; h)  muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. h)  otsene või kaudne erahuvi artikli 3 lõike 1 tähenduses, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist ja mida ei ole nimetatud punktides a–g. Kui see on asjakohane, täpsustab parlamendiliige iga tegevuse puhul, mille ta vastavalt esimesele lõigule deklareerib ka seda, kas ta saab selle eest tasu või mitte; punktide a, c, d, e ja f puhul valib parlamendiliige ka ühe järgmistest tulukategooriatest: 2a.   Kui see on asjakohane, täpsustab parlamendiliige iga tegevuse puhul, mille ta vastavalt lõikele 2 deklareerib ka seda, kas ta saab selle eest tasu või muid hüvesid või mitte. Kui ta saab selle eest tasu, märgib parlamendiliige iga eraldi kirje puhul vastava tegevuse eest saadud summa ja vajaduse korral selle perioodilisuse. Samuti kirjeldatakse muude hüvede olemust. –  tasustamata; –  1–499 eurot kuus; –  500–1 000 eurot kuus; –  1 001–5 000 eurot kuus; –  5 001–10 000 eurot kuus; –  üle 10 000 euro kuus (summa tuleb ümardada kümnetuhandelisteni). Parlamendiliikme saadud ja esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud ebaregulaarne tulu arvestatakse aastatuluna, mis jagatakse kaheteistkümnega ja liigitatakse ühte teises lõigus nimetatud kategooriasse. 3.   Käesoleva artikli kohaselt parlamendi presidendile esitatud teave avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil. 3.   Lõigete 1, 2 ja 2a kohaselt parlamendi presidendile esitatud teave avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil. 4.   Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni. 4.   Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega määrata variraportööriks või ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud erahuvide deklaratsiooni. 5.   Kui president saab teavet, mis annab alust arvata, et parlamendiliikme majanduslike huvide deklaratsioon on sisuliselt ebaõige või aegunud, võib ta konsulteerida artiklis 7 sätestatud nõuandekomiteega. Kui see on kohane, palub president parlamendiliikmel deklaratsioon kümne päeva jooksul parandada. Parlamendiliikme suhtes, kes presidendi palvel deklaratsiooni ei paranda, võib juhatus teha otsuse kohaldada lõiget 4. 5.   Kui president saab teavet, mis annab alust arvata, et parlamendiliikme erahuvide deklaratsioon on ebaõige või aegunud, nõuab ta parlamendiliikmelt selgitust. Rahuldava selgituse puudumisel konsulteerib president artikli 7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomiteega. Kui nõuandekomitee jõuab järeldusele, et deklaratsioon ei vasta käesolevale käitumisjuhendile, soovitab ta presidendil paluda parlamendiliikmel oma deklaratsiooni parandada. Kui president leiab seda soovitust arvesse võttes, et parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud, palub ta parlamendiliikmel deklaratsiooni 15 kalendripäeva jooksul parandada. Kui parlamendiliige seda parandustaotlust ei täida, võtab president artikli 8 lõike 3 kohaselt vastu põhistatud otsuse. Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi. 6.   Raportöörid võivad vabatahtlikult esitada oma raporti seletuskirjas loetelu parlamendivälistest huvide esindajatest, kellega on raporti teemat puudutavates küsimustes konsulteeritud.56 __________ 56 Vt juhatuse 12. septembri 2016. aasta otsus läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta. Muudatusettepanek 11 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 4 a (uus) Artikkel 4a Varade deklaratsioon Parlamendiliikmed deklareerivad oma varad ja kohustused iga ametiaja alguses ja lõpus. Juhatus määrab kindlaks deklareeritavate varade ja kohustuste kategooriate loetelu ning koostab deklaratsiooni vormi. Sellised deklaratsioonid esitatakse presidendile ja need on kättesaadavad ainult asjaomastele ametiasutustele, ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist. Muudatusettepanek 12 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 5 Artikkel 5 Artikkel 5 Kingitused ja sarnased soodustused Kingitused ja sarnased soodustused 1.   Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi ametiülesannete täitmisel vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse ligikaudne väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgimiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks. 1.   Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi oma ametipositsioonist tulenevalt vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse ligikaudne väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgimiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks. 2.   Kõik Euroopa Parlamenti ametlikult esindavale parlamendiliikmele tehtud kingitused, mis on kooskõlas lõikega 1, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt. 2.   Kõik Euroopa Parlamenti ametlikult esindavale parlamendiliikmele tehtud kingitused, mille väärtus ületab ligikaudu 150 eurot ja mis on kooskõlas lõikega 1, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt. 3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel. 3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude täieliku või osalise katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel. Liikmed teatavad presidendile, et nad osalevad sellistel üritustel ja esitavad nõutava teabe vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt. Käesoleva lõike kohaldamisala ja eelkõige läbipaistvuse tagamise reegleid, täpsustatakse rakendusmeetmetes, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt. Muudatusettepanek 13 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 5 a (uus) Artikkel 5a Koosolekute avalikustamine 1.   Parlamendiliikmed peaksid kohtumisi korraldama üksnes huvide esindajatega, kes on kantud läbipaistvusregistrisse, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta56a. 2.   Parlamendiliikmed avaldavad veebis kõik parlamendi tegevusega seotud kavandatud kohtumised a)  huvide esindajatega, kes kuuluvad kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe reguleerimisalasse, või b)  kolmandate riikide ametiasutuste, sealhulgas nende diplomaatiliste esinduste ja saatkondade esindajatega. 3.   Lõikes 2 sätestatud kohustus kehtib kohtumiste kohta, kus osaleb parlamendiliige või teda esindavad assistendid. 4.   Erandina lõikest 2 ei avalda parlamendiliikmed koosolekut, mille avalikustamine ohustaks üksikisiku elu, füüsilist puutumatust või vabadust, samuti võivad nad otsustada koosolekut mitte avaldada, kui konfidentsiaalsuse säilitamiseks on muud mõjuvad põhjused. Nendest koosolekutest teavitatakse parlamendi presidenti, kes käsitleb seda deklaratsiooni konfidentsiaalsena või teeb otsuse anonüümitud või hilisema avalikustamise kohta. Juhatus kehtestab tingimused, mille alusel parlamendi president võib sellise deklaratsiooni avalikustada. 5.   Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku taristu. 6.   Artikli 4 lõiget 5 kohaldatakse vajalike muudatustega. _________________ 56a Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1). Muudatusettepanek 14 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 5 b (uus) Artikkel 5b Sisendi deklaratsioon Ilma et see piiraks koosolekute avalikustamise nõuet kooskõlas artikliga 5a, loetlevad raportöörid oma raporti või arvamuse lisas üksused või isikud, kellelt nad said toimikuga seotud küsimuste kohta sisendmaterjali. Artikli 5a lõiget 4 kohaldatakse vajalike muudatustega. Muudatusettepanek 15 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 6 Artikkel 6 Artikkel 6 Endise parlamendiliikme tegevus Endise parlamendiliikme tegevus Endine Euroopa Parlamendi liige, kes ametialaselt tegeleb lobitööga või esindusülesannetega, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, peaks Euroopa Parlamenti sellest teavitama ega tohi kõnealuste ülesannete täitmise ajal kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud võimalusi57. Endine Euroopa Parlamendi liige, kes ametialaselt tegeleb lobitööga või esindusülesannetega, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, peaks Euroopa Parlamenti sellest teavitama ega tohi kõnealuste ülesannete täitmise ajal kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud võimalusi57. Parlamendiliikmed ei suhtle endiste parlamendiliikmetega, kelle mandaat lõppes vähem kui kuue kuu eest ja kes kuuluvad artikli 5a lõikes 2 osutatud isikute hulka, ühegi tegevuse raames, mis võiks võimaldada endistel liikmetel mõjutada poliitika või õigusaktide kujundamist või rakendamist või parlamendi otsustusprotsesse. __________ __________ 57 Juhatuse 12. aprilli 1999. aasta otsus Euroopa Parlamendi endistele liikmetele pakutavate võimaluste kohta. 57 Juhatuse 17. aprilli 2023. aasta otsus Euroopa Parlamendi endistele liikmetele pakutavate võimaluste kohta. Muudatusettepanekud 16, 21cp7, 25cp2–5 ja 25cp9 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 7 Artikkel 7 Artikkel 7 Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee 1.   Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”). 1.   Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”). 2.   Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmete hulgast, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust. 2.   Nõuandekomiteesse kuulub kaheksa Euroopa Parlamendi liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ning poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust ja soolist tasakaalu. Nõuandekomitee liikmed täidavad kordamööda kuuekuuliste ajavahemike jooksul komitee esimehe ülesandeid. Nõuandekomitee liikmed vahetavad omavahel esimehe ametikohta iga kuue kuu tagant. 3.   Parlamendi president nimetab oma alguses ametisse ka nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist. 3.   Parlamendi president nimetab oma alguses ametisse ka nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist. Kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige, saab asjaomasest asendusliikmest väidetava rikkumise läbivaatamise ajaks nõuandekomitee kuues täisliige. Kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige või lõike 4 kohase taotluse korral sellise liikme kohta, saab asjaomasest asendusliikmest nõuandekomitee üheksas täisliige. 3a.   Kui käitumisjuhendi väidetava rikkumise on toime pannud nõuandekomitee alaline või asendusliige, ei osale ta nõuandekomitee tegevuses kõnealuse väidetava rikkumise käsitlemisel. 4.   Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada. 4.   Parlamendiliikme taotlusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada, eriti seoses huvide konfliktiga. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada. Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel ka käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta. Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel ka käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta. Nõuandekomitee jälgib ennetavalt, kas parlamendiliikmed järgivad käesolevat käitumisjuhendit ja selle rakendusmeetmeid. See annab presidendile märku kõigist nende sätete võimalikest rikkumistest. Käitumisjuhendi väidetavatest rikkumistest võib teatada otse nõuandekomiteele, kes võib neid hinnata ja anda presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta. Juhatus võib vastu võtta eeskirjad väidetavatest rikkumistest teatamise korra kohta. 5.   Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt. 5.   Nõuandekomitee võib konfidentsiaalselt küsida nõu välisekspertidelt. 6.   Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta. 6.   Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta ning suurendab korrapäraselt parlamendiliikmete teadlikkust käitumisjuhendi ja selle rakendusmeetmete kohta. Muudatusettepanek 17 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 8 Artikkel 8 Artikkel 8 Käitumisjuhendi rikkumiste menetlemise kord Käitumisjuhendi väidetavate rikkumiste menetlemise kord 1.   Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed, välja arvatud juhtudel, kui ilmselgelt on tegemist pahatahtlikkusega. 1.   Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed. 2.   Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab oma järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse kohta. 2.   Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab oma järelduste alusel presidendile soovituse, mis sisaldab vajaduse korral karistust, mis võib hõlmata ühte või mitut kodukorra artikli 176 lõigetes 4, 5 ja 6 loetletud meedet. Kui käitumisjuhendi väidetava rikkumise on toime pannud nõuandekomitee alaline või asendusliige, ei osale ta nõuandekomitee tegevuses kõnealuse väidetava rikkumise käsitlemisel. 3.   Kui parlamendi president jõuab nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järeldusele, et asjaomane parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud, teeb ta põhistatud otsuse distsiplinaarkaristuse määramiseks. President teavitab parlamendiliiget põhistatud otsusest. 3.   Kui parlamendi president jõuab nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järeldusele, et asjaomane parlamendiliige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teeb ta põhistatud otsuse distsiplinaarkaristuse määramiseks. President teavitab parlamendiliiget põhistatud otsusest. Määratud distsiplinaarkaristus võib hõlmata ühte või mitut kodukorra artikli 176 lõigetes 4–6 loetletud meedet. Määratud distsiplinaarkaristus võib hõlmata ühte või mitut kodukorra artikli 176 lõigetes 4, 5 ja 6 loetletud meedet. 4.   Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi. 4.   Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi. 4a.   President teavitab nõuandekomiteed ka käesolevas käitumisjuhendis sätestatud avalikustamiskohustuste süstemaatilise, tõsise või korduva rikkumise korral. Muudatusettepanek 18 Euroopa Parlamendi kodukord I lisa – artikkel 9 Artikkel 9 Artikkel 9 Rakendamine Rakendamine Juhatus võtab vastu käitumisjuhendi rakendusmeetmed, sh kontrollimise korra, ning vajaduse korral ajakohastab artiklites 4 ja 5 nimetatud summasid. Juhatus võtab vastu käitumisjuhendi rakendusmeetmed, sh nõuetele vastavuse kontrollimise korra ja liikmete koolituse korraldamine. Juhatus võib teha ettepanekuid käesoleva käitumisjuhendi läbivaatamiseks. Juhatus võib teha ettepanekuid käesoleva käitumisjuhendi läbivaatamiseks.

(1) * Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.

Euroopa Parlamendi 13. septembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 (COM(2022)0459 – C9-0315/2022 – 2022/0278(COD))(1)

P9_TA(2023)0317 A9-0246/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri Ettepanek: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime meetmete raamistik (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (EMPs kohaldatav tekst) (EMPs kohaldatav tekst) Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks) ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele õigeaegselt reageerida. (1)  Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et siseturg ja selle tarneahelad võivad tõsiselt kahju saada ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki siseturu tahkusid või ei võimalda sellistele kriisidele õigeaegselt ja tõhusalt reageerida. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus. (2)  Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed siseturu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) (2a)  COVID-19 pandeemia ajal avaldasid isikute vaba liikumist piiravad kooskõlastamata meetmed eriti suurt mõju elutähtsatele sektoritele, eelkõige sellistele sektoritele, mis sõltuvad liikuvatest töötajatest, sealhulgas piiriala- ja piiriülestest töötajatest, kellel oli sel ajal liidu majanduse käigus hoidmisel kanda eriline roll. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas ühtsele turule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju ühtsele turule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. (3)  Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, millise riikliku ametiasutusega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas siseturule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju siseturule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. Lisaks sai selgeks, et tõhusa koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel süvendas kaupade nappust ning tekitas rohkem takistusi teenuste ja isikute vabale liikumisele. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada. (4)  Vaatamata esialgsele koordineerimise puudumisele oli siseturu eeskirjadel siiski oluline roll kriisi negatiivse mõju leevendamisel ja liidu majanduse kiire taastumise tagamisel, nimelt välistades liikmesriikide ühepoolsete meetmetega seatud põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke piiranguid, ning luues tugeva stiimuli ühiste lahenduste leidmiseks, edendades seeläbi solidaarsust. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida saaks kohaldada paljude eri liiki kriiside korral, mis mõjutavad ühtset turgu. (5)  Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eelkõige arvestades kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, millised tulevased kriisid võivad puhkeda ning oluliselt mõjutada siseturgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida kohaldataks mitmesuguste kriiside korral, mis mõjutavad siseturgu ja millel on piiriülene mõju. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Kriis võib avaldada ühtsele turule kahesugust mõju. Esiteks võib kriis takistada vaba liikumist ühtsel turul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis võimendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust ühtsel turul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda mõlemat liiki mõjuga ühtsele turule. (6)  Kriisi mõju siseturule võib takistada vaba liikumist siseturul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis süvendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust siseturul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda kahjuliku mõjuga kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele siseturul. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda. . (7)  Kuna tulevaste siseturgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada siseturule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda ning tugevdada nende vastupanuvõimet. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. (8)  Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata riikliku julgeoleku ja kaitsega seotud küsimusi. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Selleks sätestatakse käesolevas määruses: (9)  Selleks sätestatakse käesolevas määruses vajalikud vahendid, et tagada kriisi ajaks siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute, sh töötajate vaba liikumine ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele. —  vahendid, mis on vajalikud, et tagada kriisi ajal ühtse turu, sellel tegutsevate ettevõtjate ja selle strateegiliste tarneahelate jätkuv toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele; —  foorum piisava koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse tagamiseks ning —  vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel. välja jäetud Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus (COM(2020) 727)], nõukogu määrusega (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus [hädaolukorra raamistiku määrus (COM(2021) 577)], määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse volituste laiendamist [ECDC määrus (COM(2020) 726)], ja määrusega (EL) 2022/123, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti volituste laiendamist [Euroopa Ravimiameti määrus].Seepärast tuleks hädaolukorra raamistiku määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud loetellu kantud meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega ühtse turu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga. (11)  Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) 2022/123 ja määrusega (EL) 2022/2371. Seepärast tuleks nende reguleerimisalasse kuuluvad meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega siseturu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korda, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga ühtsele turule. (12)  Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korraldust, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga siseturule. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Selleks et võtta arvesse ühtse turu hädaolukorra erakorralist laadi ja selle võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi ühtse turu põhimõttelise toimimise seisukohast, tuleks erandkorras anda nõukogule volitused ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 281 lõikele 2. (16)  Käesolev määrus ei tohiks piirata tööõigust ega töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust, kollektiivläbirääkimiste õigusi ega sotsiaalpartnerite autonoomiat. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)  ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule. (17)   Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251b. __________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)  Inimeste vaba liikumise taastamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega. (18)  Käesolevas määruses sätestatakse õigused ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige füüsilistele ja juriidilistele isikutele, sealhulgas ettevõtjate ajutistele ühendustele, kes pakuvad turul kriitilise tähtsusega tooteid või teenuseid. Lisaks määratletakse selles kriitiliselt olulised valdkonnad, mis on siseturu toimimise seisukohast süsteemsed ja eluliselt tähtsad, eelkõige kaupade, teenuste või isikute piiriülese vaba liikumisega seotud valdkonnad, näiteks toidu, transpordi, hoolduse, tervishoiu või infotehnoloogia alal. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise toetamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks ühtse turu hädaolukorra ajal. Nende meetmete hulka kuulub ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid. (19)  Siseturu sujuva toimimise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega luua siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (nõukoda), kes nõustab komisjoni asjakohaste meetmete osas kriisi mõju ennetamiseks, vältimiseks ja sellele reageerimiseks. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik nimetada nõukoja liikmeks eksperdi. Komisjon peaks kutsuma nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid, sealhulgas vajaduse korral Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajaid. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlament saab kõik dokumendid liikmesriikide esindajatega samal ajal. Euroopa Parlamendil peaks samuti olema süstemaatiline juurdepääs nõukoja koosolekutele, kuhu liikmesriikide eksperdid on kutsutud. EFTA riikide esindajate osalemine vaatlejatena tuleks tagada kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ning liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste kahepoolsete lepingutega. Nõukoda peaks eelkõige abistama ja nõustama komisjoni seoses meetmetega, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, pöörates erilist tähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 (20)  Kui liikmesriik võtab ühtse turu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste või kaupade vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama niipea, kui olukord seda võimaldab. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda. (20)   Oluline on kooskõlas liidu aluseks olevate väärtustega tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, eelkõige kriiside ajal. Euroopa Parlamendil on demokraatliku vastutuse tagamisel keskne roll. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise hädaolukorra ja vastupanuvõime alase dialoogi tõhustamiseks. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)   Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest. (21)   Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse tagamiseks hädaolukordades sätestatakse käesolevas määruses liikmesriikidele kohustus määrata teabevahetuse keskasutused, kes vastutavad suhtlemise eest komisjoni määratud liidu tasandi teabevahetuse keskasutusega ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda, kas liikmesriigil on alust väita, et tema vastuvõetud piirangud inimeste vabale liikumisele on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks. (22)   Vastupanuvõime on väga oluline tagamaks, et siseturg saavutab ühe oma lõppeesmärkidest, milleks on liidu majanduse toetamine. Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma siseturu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel. Selleks et tagada kõigi osalejate valmisolek kriisiks, on vaja kehtestada eeskirjad vähemalt iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestide, ning koolituste ja kriisiprotokollide abil, kaasates mitte ainult asjaomased riiklikud ametiasutused, vaid ka sidusrühmad, näiteks ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja eksperdid. Samuti on oluline kehtestada eeskirjad kriitilise tähtsusega kaupade strateegiliste reservide kohta, et tagada nõuetekohane teabevahetus ja toetada liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 (23)  Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse. (23)   Kriitilise tähtsusega sektorite kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada metoodika, milles võetakse arvesse konkreetseid kriteeriume, nimelt kaubavooge, nõudlust ja pakkumist, tarnimise koondumist, liidu ja üleilmset tootmist ja tootmisvõimsust väärtusahela eri etappides ning ettevõtjate vastastikust sõltuvust. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 (24)  Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel, peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu. (24)   Oluline on enne siseturu hädaolukorda, valvsusrežiimi ajal teha kindlaks ja jälgida kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist. Selleks et võtta arvesse valvsusrežiimi aktiveerimist ja selle võimalikke tagajärgi siseturu nõuetekohasele toimimisele, tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikele 2 rakendusvolitused nimetatud režiimi aktiveerimiseks. Valvsusrežiim tuleks aktiveerida maksimaalselt kuueks kuuks, võimalusega pikendada seda sama pikaks ajavahemikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, mis käsitlevad valvsusrežiimi ajal teostatavat järelevalvet kaupade tarneahelate, kriitilise tähtsusega teenuste ja kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumise ning kõige olulisemate ettevõtjate nimekirja üle. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)  Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult. (25)   Komisjon peaks konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite alusel hoolikalt hindama siseturu toimimise häirete tõsidust ja kriisi mõju, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevas määruses sätestatud kriteeriume. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)   Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks vajaduse korral kaasnema teatavate kriisireageerimismenetluste kohaldamine, millega kohandatakse liidu ühtlustatud normidega hõlmatud kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule viimist reguleerivad õigusnorme. Need kriisireageerimismenetlused peaksid võimaldama kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupu kiiresti turule viia. Vastavushindamisasutused peaksid muude kaupade asemel, mille taotlus on juba menetlemisel, eelisjärjekorras hindama kriisi seisukohast oluliste kaupade vastavust. Teisalt peaksid riiklikel pädevatel asutustel juhul, kui vastavushindamises esineb põhjendamatuid viivitusi, olema võimalik anda luba kaubale, mis ei ole veel vastavale turule viimiseks läbinud kohaldatavat vastavushindamist, tingimusel et kaup vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele. Selline luba kehtib ainult selle välja andnud liikmesriigi territooriumil ja piirdub ühtse turu hädaolukorra kestusega. Selleks et hõlbustada kriisi seisukohalt oluliste kaupade pakkumise suurendamist, tuleks lisaks vastavuseelduse mehhanismis näha ette teatav paindlikkus. Ühtse turu hädaolukorra puhul peaks kriisi seisukohalt oluliste kaupade tootjatel samuti olema võimalik tugineda riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad harmoneeritud Euroopa standarditega samaväärsel tasemel kaitse. Kui viimasena nimetatud standardid puuduvad või nendega vastavuse tagamine on muutunud ühtse turu häirete tõttu ülemäära raskeks, peaks komisjonil olema võimalik anda välja vabatahtlikke või kohustuslikke ühtseid tehnilisi kirjeldusi, et pakkuda tootjatele kasutusvalmis tehnilisi lahendusi. (26)   Selleks et võtta arvesse siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise erandlikku loomust ja võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis võivad negatiivselt mõjuda kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele, ning selleks, et tagada asjakohane avalik kontroll, tuleks siseturu hädaolukorrarežiimi rakendada üksnes seadusandliku aktiga, mis vormistatakse otsusena komisjoni ettepaneku kohta ning mille Euroopa Parlament ja nõukogu viivitamata ühiselt vastu võtavad. Selleks et reageerida vajadusele teha kriisi ajal kiiresti otsuseid, võiks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise otsused vastu võtta kiirmenetlusega, kuna selliseid menetlusi on ka varem edukalt kasutatud. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 (27)  Et teha vastavat valdkonda käsitlevates liidu ühtlustatud normides selliseid kriisiga seotud kohandusi, tuleb sihipäraselt kohandada järgmist 19 valdkondlikku raamistikku: direktiiv 2000/14/EÜ, direktiiv 2006/42/EL, direktiiv 2010/35/EL, direktiiv 2013/29/EL, direktiiv 2014/28/EL, direktiiv 2014/29/EL, direktiiv 2014/30/EL, direktiiv 2014/31/EL, direktiiv 2014/32/EL, direktiiv 2014/33/EL, direktiiv 2014/34/EL, direktiiv 2014/35/EL, direktiiv 2014/53/EL, direktiiv 2014/68/EL, määrus (EL) 2016/424, määrus (EL) 2016/425, määrus (EL) 2016/426, määrus (EL) 2019/1009 ja määrus (EL) 305/2011. Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud ühtse turu hädaolukord ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega. (27)   Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega. Seepärast peaks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimine vajaduse korral käivitama ka teatavad kriisireageerimismenetlused, millega reguleeritakse selliste kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule laskmist, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustatud eeskirju või mis kuuluvad üldiste ohutusraamistiku normide kohaldamisalasse ja on piiratud kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud toodetega. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)  Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib strateegilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, näiteks esitada prioriteetseid tellimusi. (28)   Liikmesriikide poolt piirangute kehtestamine kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui need on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed. Aluslepingus sätestatud põhivabadusi ei tohiks kriisi ajal peatada, ning liikmesriigid ei tohiks kasutada hädaolukorda ettekäändena asutamislepingu eeskirjadest kaugemale ulatuvate piirangute kehtestamiseks. Siseturu hädaolukorrale reageerimisel tuleks rangelt järgida nii eelnimetatud eeskirju kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirju. Kui liikmesriik võtab siseturu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama kohe, kui hädaolukorrarežiim on desaktiveeritud, või ka varem, kui seda enam ei vajata. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 (29)  Selleks et kasutada ühtse turu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel. (29)  Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 (30)  Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid, millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud. (30)  ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 (31)  Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid. (31)  Inimeste vaba liikumise hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)  Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, otsustada paluda asjaomastel ettevõtjatel teatavad tellimused vastu võtta ja need eelisjärjekorras täita ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, peaks ta selgitama oma õiguspäraseid põhjusi nõude täitmisest keeldumiseks. Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust. (32)   ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed hõlmavad ühtsete kontaktpunktide loomist ning nende kättesaadavaks tegemist töötajatele ja nende esindajatele liikmesriikides ja liidu tasandil siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel ja komisjonil soovitatakse kasutada nende kontaktpunktide loomiseks ja toimimiseks olemasolevaid vahendeid. Sellised kontaktpunktid peaksid olema aktiivsed väljaspool hädaolukorrarežiimi ning aitama kaasa teabevahetusele liikmesriikide ja nõukoja vahel. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 (33)   Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. (33)   Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 (34)  Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172541 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67942. (34)  Siseturu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi aktiveerimine peaks panema liikmesriikidele kohustuse teavitada komisjoni selliste meetmete vastuvõtmisest, mis on seotud kriisi seisukohast oluliste piirangutega kaupade vabale liikumisele, teenuste osutamise vabadusele ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades selgituse, milles põhjendatakse selliste meetmete kehtestamist. Selliste meetmete proportsionaalsust käsitlevas avalduses tuleks arvesse võtta meetmete mõju, nende ulatust ja eeldatavat kestust. __________________ 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/769 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 (35)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. (35)   Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda liikmesriikide argumentide põhjendatust. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult siseturu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja tegema seda hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36 (36)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 26, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus. (36)  Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega, võib ta teha otsuse, millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kavandatud meetme eelnõu muutmist või selle vastuvõtmisest loobumist. Otsuste vastuvõtmine ei piira komisjoni õigusi aluslepingute täitmise järelevalvajana, kes vastutab kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise austamise tagamise eest. Käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks peaks komisjon tõhusalt reageerima liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste kaudu. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 (37)  Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega. (37)   Selleks et tagada kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate abistamine hädaolukorras, on oluline luua riiklikud ühtsed kontaktpunktid ja liidu tasandi ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, keda riiklikud kriisile reageerimise meetmed mõjutavad, on võimalik saada pädevatelt asutustelt asjakohast teavet, mis on esitatud selges, arusaadavas ja mõistetavas keeles ning puuetega inimestele kergesti kättesaadaval viisil. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 (38)  Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust. (38)   Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud siseturu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele siseturu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles tuuakse välja kehtestamise põhjused ning loetletakse kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes neid meetmeid kohaldatakse. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39 (39)  Lisaks alustab komisjon vajaduse korral liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde kuulub vajaduse korral kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. (39)   Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvesse võtmine kriisi ohjamisel, peaks komisjon siseturu hädaolukorrarežiimi meetmed kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ei suuda ise olukorda vabatahtlikult mõistliku aja jooksul lahendada. Sellise aktiveerimise põhjused tuleks näidata igas aktis ja arvesse tuleks võtta kõiki kriisi eri aspekte. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määrusega kindlaks määratud õigusraamistiku täiendamiseks veelgi ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (40)  Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult viimase abinõuna juhul, kui teavet on vaja siseturu hädaolukorrale nõuetekohaselt reageerimiseks, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, kelle tarneahelad on häiritud, ja seda teavet ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult, või muul viisil vabatahtlikult esitatud teabe põhjal koostöös nõukoja ja liikmesriikidega. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 (41)  Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98, milles on sätestatud mehhanism ühtse turu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks, on harva kasutatud ja see on iganenud. Määruse hindamine näitas, et keerukates kriisiolukordades, mis ei piirdu kahe naaberliikmesriigi piiril aset leidvate juhtumitega, ei ole selles sätestatud lahendused tegelikkuses piisavad. Seepärast tuleks see kehtetuks tunnistada, (41)   Kui siseturu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib kriitilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib siseturu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, nagu prioriteetsed tellimused. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 a (uus) (41a)  Kui siseturu hädaolukorra ajal on siseturul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et siseturul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama või neil oleks piisav suutlikkus vajalike kaupade või teenuste pakkumiseks, peaks komisjonil olema võimalik viimase abinõuna soovitada liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada või nõuda tootjate tootmisvõimsuse või teenuseosutajate suutlikkuse suurendamist või ümbersuunamist kriisiolukordadega seotud teenuste osutamiseks. Sel juhul peaks komisjon teatama liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetama liikmesriike ja andma neile nõu paindlikkuse asjus, mis on liidu õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 b (uus) (41b)  Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 c (uus) (41c)   Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid üles täitma eelisjärjekorras kriisi olukorras oluliste kaupade tellimusi või nende tootmiseks vajalike sisendite tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, nõuda, et asjaomane ettevõtja need tellimused vastu võtaks ja eelisjärjekorras täidaks, ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, tuleb tal esitada õiguspärased põhjused, miks ta nõudmise täitmisest keeldub. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 d (uus) (41d)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda lisaks rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete, nimelt prioriteetsete tellimuste kehtestamiseks siseturu hädaolukorra ajal, et neile oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga, mis hõlmab vajaduse korral asjakohast hüvitist kõigi ettevõtja lisakulutuste eest, sealhulgas selliste kulude eest, mis tulenevad näiteks väljaspool liitu sõlmitud lepingutest või tootmisliinide muutmisest. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 e (uus) (41e)  Lisaks, kui liikmesriiki mõjutab kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tõsine nappus, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja täpsustada vajalikud kogused. Komisjon peaks edastama teabe kõigile pädevatele asutustele ja ühtlustama liikmesriikide vastuste koordineerimist. Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 f (uus) (41f)  Selleks et kasutada siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel. Samuti on oluline tagada, et liikmesriigid kooskõlastaksid enne kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hangete menetluste algatamist komisjoni ja nõukoja toetusel oma tegevust. Läbipaistvus on tulemuslike riigihangete aluspõhimõte, mis parandab konkurentsi, suurendab tõhusust ja loob võrdsed tingimused. Euroopa Parlamenti tuleks teavitada käesoleva määruse kohastest ühishangetega seotud menetlustest ning talle tuleks taotluse korral anda juurdepääs nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingutele, tingimusel et tagatakse tundliku äriteabe, sealhulgas ärisaladuste piisav kaitse. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 g (uus) (41g)  On vaja kehtestada reeglid digivahendite kohta, et tagada valmisolek võimalikele tulevastele hädaolukordadele õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks ning tagada siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine kriisi ajal ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Selliste vahendite loomisel peaks komisjon püüdma tagada koostalitlusvõime juba olemasolevate digitaalsete vahenditega, nagu siseturu infosüsteem, et vältida nõuete dubleerimist ja täiendavat halduskoormust. Määruses tuleks ka sätestada asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse eeskirjad ning kehtestada digivahendid, et tagada elutähtsate kaupade ja teenuste kiirkoridoride toimimine eesmärgiga kiirendada lubade andmise, registreerimise või deklareerimise menetlusi. Lisaks peaks komisjon kõigi majandustegevuses osalejate, eelkõige ettevõtjate ja kodanikuühiskonna tõhusamaks kaasamiseks looma sidusrühmade platvormi, et hõlbustada ja julgustada vabatahtlikku reageerimist siseturu hädaolukordadele. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 h (uus) (41h)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 28, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 i (41i)  Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 j (uus) (41j)   Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut nõukoja tööle, stressitestidele, koolitusele ja kriisiprotokollidele, hädaolukorrarežiimi aktiveerimise kriteeriumidele ning digivahendite kasutamisele. Lisaks tuleks aruanded esitada pärast hädaolukorrarežiimi desaktiveerimist. Need aruanded peaksid sisaldama hinnangut hädaolukordadele reageerimise süsteemi toimimise ja erakorraliste meetmete mõju kohta põhiõigustele, nagu ettevõtlusvabadus, töö otsimise ja töötamise vabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks kollektiivläbirääkimiste õigust ja kollektiivse tegutsemise õigust kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), sealhulgas töötajate õigust kollektiivselt kaitsta oma huve, sealhulgas streikida. Lisaks ei tohiks käesolev määrus mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 k (uus) (41k)   Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peaksid olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad asjakohasest rahvusvahelisest õigusest. Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 l (uus) (41l)   Liidu raamistik peaks sisaldama piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed siseturu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 m (uus) (41m)   Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse täiendamiseks veelgi siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 n (uus) (41n)   Nõukogu määruses (EÜ) nr 2679/98 on sätestatud mehhanism siseturu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks ja nendest teatamiseks. Selleks et vältida kriisiolukordades teatamisnõuete dubleerimist, tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta. Määrus (EÜ) nr 2679/98 ei tohiks mingil viisil mõjutada liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õigusega. Samuti ei tohiks see piirata õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid, neid sõlmida ja jõustada, ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 1.  Käesoleva määrusega luuakse meetmete raamistik, millega ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele, et kaitsta kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist ning tagada ühtsel turul strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus. 1.  Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud eeskirjade raamistiku, et tugevdada selle vastupanuvõimet, tagada tõhus reageerimine kriisidele ning hõlbustada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2.  Lõikes 1 osutatud meetmete hulka kuuluvad: välja jäetud a)  nõuanderühm, mis annab komisjonile nõu, millised meetmed on asjakohased, selleks et ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele; b)  asjaomase teabe hankimise, jagamise ja vahetamise meetmed; c)  erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed; d)  meetmed, mille eesmärk on tegeleda selliste oluliste juhtumite mõjuga ühtsele turule, mis ei ole veel toonud kaasa ühtse turu hädaolukorda (ühtse turu valvsusrežiim), sealhulgas valvsusmeetmed; e)  meetmed, mille eesmärk on tegeleda ühtse turu hädaolukordadega, sealhulgas hädaolukorra reageerimismeetmed. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3 3.  Liikmesriigid vahetavad nii omavahel kui ka komisjoniga korrapäraselt teavet kõigis küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. välja jäetud Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4 4.  Komisjon võib hankida mis tahes erialast ja/või teaduslikku teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. välja jäetud Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – pealkiri Kohaldamisala Kohaldamisala Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 1.  Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist. 1.  Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt siseturu toimimist, ilma et see piiraks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a a)  direktiivi 2001/83/EÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud ravimid; a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud ravimid; Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c c)  määruse (EL) .../... (milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus])44 artikli 3 punktis 8 määratletud ja nõukogu määruse (EL) .../... ettepaneku (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus)45 artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu kantud meditsiinivahendid; c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/237145 artikli 3 punktis 10 määratletud muud meditsiinivahendid; __________________ __________________ 44[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks] 45[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks] 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26). Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f f)  finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused. f)  finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 3.  Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes käesoleva määruse artikleid 16–20 ja artiklit 41. 3.  Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes artikleid 16–20 ja artikleid 41–41c. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) 3a.  Käesolev määrus ei piira nõukogu rakendusotsuses (EL) 2018/1993 sätestatud ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 5 5.  Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade (ELi toimimise lepingu artiklite 101–109 ja nende rakendusmääruste), sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist. 5.  Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade, sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 6 – sissejuhatav osa 6.  Käesolev määrus ei piira komisjoni õigust: 6.  Käesolev määrus ei piira isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide, eelkõige määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 6 – punkt a a)  alustada liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendused tarneahela häirete vältimiseks, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde võib vajaduse korral kuuluda kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel või välja jäetud Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 6 – punkt b b)  hinnata, kas kaupade ekspordile on asjakohane kehtestada piiranguid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/47948 tulenevate liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega. välja jäetud __________________ 48 ELT L 83, 27.3.2015, lk 34. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 6 a (uus) 6a.  Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse teostamist ega õigust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga. See ei tohiks ka mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt riigisisesele õigusele või riigi tavadele. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 7 7.  Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. välja jäetud Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 8 8.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ega nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. välja jäetud Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 1)  „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline; 1)  „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on kahjulik mõju kaupade, teenuste või isikute vabale liikumisele siseturul; Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 2)  „ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärsest häirest, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks; 2)  „siseturu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda kriisi tekkimise ohuga, mis toob kaasa kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärse häire, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda siseturu hädaolukorraks; Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 (3)  „ühtse turu hädaolukord“ – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud; 3)  „siseturu hädaolukorrarežiim“ – oluline laiaulatuslik mõju, mida põhjustab siseturule kriis, mis tõsiselt häirib kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul hädavajalikud; Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 (4)  „strateegilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt; 4)  „kriitilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra, rahvatervise või keskkonna seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks siseturu toimimist märkimisväärselt, eelkõige kaupade, teenuste või inimeste vaba liikumist; Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 5)  „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või mitmekesistada; 5)  „olulise tähtsusega kaubad, teenused ja töötajad“ – kaubad, teenused ja töötajate kategooriad, mis on hädavajalikud siseturu toimimise tagamiseks kriitilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või vajadusel mitmekesistada; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6 6)  „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on ühtse turu hädaolukorra ajal hädavajalikud ühtsel turul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks; 6)  „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on siseturu hädaolukorra ajal hädavajalikud siseturul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks; Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 7)  „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest strateegilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv. 7)  „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest liikmesriigi kontrolli all olevatest kriitilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib siseturu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri Nõuanderühm Siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 1.  Luuakse nõuanderühm. 1.  Luuakse siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (edaspidi „nõukoda“). Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 2.  Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme. 2.  Nõukotta kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud ekspert. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 3.  Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad. 3.  Nõukoda juhatab komisjon, kes pakub ka sekretariaaditeenuseid. Asjakohasel juhul võib komisjon konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi. __________________ 49 ELT L 1, 3.1.1994, lk 3. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus) 3a.  Komisjon kutsub nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kooskõlas kahepoolsete või rahvusvaheliste lepingutega. Asjakohasel juhul kutsub komisjon nõukoja koosolekutele vaatlejatena osalema ka huvitatud isikuid esindavaid organisatsioone, eelkõige ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajaid. Komisjon võib kutsuda nõukoja töös ajutiselt osalema ka eksperte, kes on pädevad kriisiga seotud küsimustes. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 b (uus) 3b.  Nõukoda võib vastu võtta arvamusi, soovitusi või aruandeid, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks isikuandmeid või ärisaladusi. Komisjon võtab nõukoja arvamusi, soovitusi ja aruandeid läbipaistval viisil täiel määral arvesse. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa 4.  Artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: 4.  Selleks et tugevdada siseturu vastupanuvõimet, abistab ja nõustab nõukoda komisjoni artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks järgmiste ülesannete täitmisel: Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a a)  ettepanekute tegemine ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse kriisiprotokollidesse; a)  ettepanekute tegemine siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse artiklis 6 osutatud kriisiprotokollidesse; Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b b)  selliste oluliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on komisjoni hoiatanud. b)  selliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid või muud asjaomased sidusrühmad on komisjoni hoiatanud vastavalt artiklile 8, ning nende mõju kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele; Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b a (uus) ba)  liikmesriikidele kriitilise tähtsusega kaupade reservi loomise soovitamine, et valmistuda siseturu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju; Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b b (uus) bb)  prognooside kogumine võimaliku kriisi kohta, andmete analüüsimine ja turuteabe andmine; Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b c (uus) bc)  ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajate ja esindusorganisatsioonidega ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega konsulteerimine turuteabe kogumiseks; Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b d (uus) bd)  muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine; Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b e (uus) be)  registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud siseturgu ja selle tarneahelaid. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b f (uus) bf)  meetmete võtmine kooskõlas käesoleva määrusega siseturu vastupanuvõime tugevdamiseks, näiteks korraldades koolitusi ja simulatsioone ning tehes stressitestide raames kindlaks asjaomased ettevõtjad ja tarneahelad. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa 5.  Artiklis 9 nimetatud valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: 5.  Artiklis 9 nimetatud siseturu valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a a)  artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine; a)  valvsusrežiimi kehtestamise või lõpetamise kriteeriumide olemasolu ja eelkõige artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine; Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b b)  tulevikusuundade analüüside, andmeanalüüside ja turuteabe kogumine; välja jäetud Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c c)  ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks; välja jäetud Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d d)  muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine; välja jäetud Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt e e)  teabevahetuse ja teabe jagamise hõlbustamine, sealhulgas muude asjaomaste asutuste ja kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele; (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f f)  registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid. välja jäetud Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – sissejuhatav osa 6.  Artiklis 14 nimetatud hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: 6.  Artiklis 14 nimetatud siseturu hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt b b)  selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud; b)  piisavate ja usaldusväärsete tõendite põhjal selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud; Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt c c)  nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud ühtse turu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks; c)  nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud siseturu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks; Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt e e)  teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele. e)  teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikidega, pöörates eriti tähelepanu EFTA liikmetele, kandidaatriikidele ja arenguriikidele, ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 7.  Komisjon tagab kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Vajaduse korral teeb nõuanderühm tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja ELi terviseturbe raamistiku kaudu rakendatavate meetmetega. Nõuanderühm tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega. 7.  Komisjon tagab Euroopa Parlamendi ja kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Komisjon tagab eelkõige kogu teabele võrdse juurdepääsu, nii et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad kõik dokumendid samal ajal. Vajaduse korral teeb nõukoda tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, ELi terviseturbe raamistiku ja kiibimääruse kohase mehhanismi kaudu rakendatavate meetmetega. Nõukoda tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 8.  Nõuanderühm kohtub vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõuanderühm komisjoni ettepaneku alusel ja tema nõusolekul vastu oma töökorra. 8.  Nõukoda tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõukoda vastu oma töökorra. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 a (uus) 8a.  Nõukoda võtab koostöös komisjoniga igal aastal vastu tegevusaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 9 9.  Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid. välja jäetud Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus) Artikkel 4a Hädaolukorra ja vastupanuvõime alane dialoog 1.   Et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlament kutsuda enda määratud eksperdi ja komisjoni arutama järgmist: a)   nõukoja poolt vastu võetud arvamused, soovitused ja aruanded; b)   stressitestide tulemused; c)   valvsusrežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik III osa kohaselt vastu võetud meetmed; d)   hädaolukorrarežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik IV osa kohaselt vastu võetud meetmed; e)   kõik meetmed, mis piiravad kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist. 2.   Euroopa Parlament võib kutsuda liikmesriikide esindajaid osalema lõikes 1 osutatud dialoogis. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 1.  Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet. 1.  Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sellised teabevahetuse keskasutused edastavad võimaluse korral reaalajas ka kogu kriisiga seotud teabe artiklis 21 osutatud riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 2.  Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega. Ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega. 2.  Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ning vajaduse korral muude asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutustega. Siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega, sealhulgas seoses kriisiolukorraga seotud teabega, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 41. Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Võttes arvesse nõuanderühma arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust raamistikuga, milles määratakse kindlaks ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, eelkõige järgmine: 1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning pärast liikmesriikidega konsulteerimist on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust üldise raamistikuga, milles määratakse kindlaks siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisiks valmisoleku, kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, ja eelkõige seoses järgmisega: Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a a)  ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamise pädevusega riiklike ja liidu asutuste koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites; a)  koostöö riiklike pädevate asutuste vahel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning liidu tasandi pädevate asutuste vahel siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks; Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c c)  koordineeritud lähenemine üldsusele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll; c)  koordineeritud lähenemine üldsusele ja asjaomastele sidusrühmadele, sh ettevõtjatele suunatud kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll; Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d d)  raamistiku haldamine. välja jäetud Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a a)  ülevaade asjaomastest riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt siseriiklikule õiglusele; a)  ülevaade riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi raames vastavalt siseriiklikule õiglusele; Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b b)  konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks; b)  konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud siseturu võimalike hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks; Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus) ba)  sotsiaalpartneritega konsulteerimine selle üle, milline on mõju töötajate vabale liikumisele kriitilise tähtsusega valdkondades; Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c c)  tehnilise tasandi koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites; c)  tehnilise tasandi koostöö valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis siseturu sektorites; Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt d d)  riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes asjakohaselt arvesse olemasolevaid struktuure. d)  riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes arvesse olemasolevaid struktuure. Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjon võib nõukoja arvamust arvesse võttes algatada, julgustada ja hõlbustada ettevõtjate vabatahtlike kriisiprotokollide koostamist, et tulla toime siseturu hädaolukordadega, mis on rangelt piiratud erakorraliste asjaoludega. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon vabatahtlike kriisiprotokollide koostamisse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioone või muid asjaomaseid organisatsioone. Vabatahtlikes kriisiprotokollides sätestatakse a)  vabatahtlikus kriisiprotokollis käsitletava häire konkreetsed parameetrid ja sellega taotletavad eesmärgid; b)  iga osaleja roll, ettevalmistavad meetmed, mille ta peab võtma, ja nende roll pärast kriisiprotokolli käivitamist; c)  menetlus, mille alusel määratakse kindlaks, millal ja kuidas kriisiprotokoll toimib; d)  meetmed võimalike siseturu hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks, piirdudes rangelt sellega, mis on vajalik nende lahendamiseks; e)  kaitsemeetmed kaupade, teenuste ja töötajate vabale liikumisele avalduva mis tahes negatiivse mõju kõrvaldamiseks. Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 3.  Lõikes 1 nimetatud raamistiku toimimise tagamiseks võib komisjon korraldada koos liikmesriikidega stressiteste, simulatsioone ning tegevuse ajal ja järel tehtavaid ülevaatusi ning vajaduse korral teha asjaomastele liidu asutustele ja liikmesriikidele ettepanekuid raamistiku ajakohastamiseks. välja jäetud Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 Komisjon korraldab määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorra koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse alal. Simulatsioonide korraldamisel võtab komisjon aluseks võimalikud ühtse turu hädaolukorra stsenaariumid ja kaasab kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajad. 1.   Komisjon töötab välja määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele ja ettevõtjatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorraks ettevalmistamise, kriisiolukorra koordineerimise, koostöö, kommunikatsiooni ja teabevahetuse alal ning korraldab seda korrapäraselt. Komisjon korraldab simulatsioone, millesse ta kaasab teabevahetuse keskasutuste töötajad ning muud asjaomased osalejad, sh ettevõtjad, või asutused, kes osalevad siseturu hädaolukordade ennetamises, nendeks valmisolekus ja neile reageerimises. Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 a (uus) 1a.  Eelkõige töötab komisjon välja koolitusprogrammi, mis on saadud varasematest kriisidest saadud kogemustest, sealhulgas kogu hädaolukordade ohjamise tsükli aspektidest, ja haldab seda, et kriisidele kiiresti reageerida. Programm sisaldab järgmist: a)  kõikide asjakohaste meetmete jälgimine, analüüsimine ja hindamine, et hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist; b)  riiklikul ja liidu tasandil parimate tavade ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud parimate tavade rakendamise edendamine; c)  suuniste väljatöötamine teadmiste levitamiseks ja erinevate ülesannete täitmiseks riiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul ja kohalikul tasandil; d)  asjakohaste uute tehnoloogiate ja digivahendite kasutuselevõtu ja kasutamise soodustamine, et reageerida siseturu hädaolukordadele. Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 b (uus) 1b.  Häireolukorras oleva liikmesriigi taotlusel võib komisjon lähetada kohapeale eksperdirühma, kes annab nõu valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta, võttes eelkõige arvesse selle liikmesriigi vajadusi ja huve. Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus) Artikkel 7a Stressitestid 1.  Selleks et tagada kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste vaba liikumine ja kättesaadavus ning ennetada siseturu häireid ja nendeks valmistuda, viib komisjon nõukoja arvamust arvesse võttes läbi ja koordineerib stressiteste, sealhulgas simulatsioone ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, eelkõige komisjoni poolt kindlaks määratud elutähtsates sektorites. Eelkõige kutsub komisjon kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajaid simulatsioonides osalema ning a)  töötab välja stsenaariumid ja parameetrid, mis kajastavad siseturu hädaolukordadega seotud spetsiifilisi riske ja mille eesmärk on teha kindlaks haavatavused kriitilise tähtsusega valdkondades ning hinnata võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele; b)  teeb kindlaks asjaomased ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid ning muud asjaomased osalejad või asutused, kes on seotud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega, ning kutsub neid osalema vabatahtlikkuse alusel; c)  hõlbustab vastastikuseid eksperdihinnanguid ja soodustab hädaolukordadeks valmisoleku strateegiate väljatöötamist; d)  määrab koostöös kõigi asjaosalistega kindlaks riskimaandamismeetmed pärast stressitestide lõpuleviimist. 2.  Komisjon viib korrapäraselt ja vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi stressitestid, mis hõlmavad põhjalikke kogu liitu hõlmavaid stressiteste või konkreetseid geograafilisi piirkondi või piirialasid. 3.  Komisjon edastab stressitestide tulemused nõukojale ja avaldab nende kohta aruande. Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 b (uus) Artikkel 7b Elutähtsate sektorite kaardistamine 1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu tasandi asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika kaardistamise läbiviimiseks, et määrata kindlaks elutähtsad sektorid. 2.  Lõikes 1 osutatud metoodika kohaldamisel võtab komisjon arvesse järgmist: a)  kaubavood; b)  nõudlus ja pakkumine; c)  tarnete kontsentreeritus; d)  liidu ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus väärtusahela eri etappides; e)  ettevõtjate omavaheline seotus nii siseturul kui ka väljaspool seda tegutsevate ettevõtjatega. 3.  Komisjon viib lõikes 1 osutatud metoodikat kasutades ja nõukoja arvamust arvesse võttes korrapäraselt läbi kaardistamist, et teha kindlaks elutähtsad sektorid. Kaardistamine põhineb üksnes avalikult või kaubanduslikult kättesaadavatel andmetel ja ettevõtjatelt saadud asjakohasel mittekonfidentsiaalsel teabel. 4.  Komisjon teeb kaardistamise tulemused avalikuks. Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.  Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele viivitamata mis tahes juhtumist, mis häirib või võib häirida oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist (edaspidi „oluline juhtum“). 1.  Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele koheselt mis tahes juhtumist, mis võib kaasa tuua siseturu hädaolukorra. Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 2.  Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused kohtlevad lõikes 1 nimetatud teavet liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve. 2.  Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused võtavad liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kohelda lõikes 1 nimetatud teavet viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve. Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.  Selleks et määrata kindlaks, kas ühtse turu ja selle kaupade tarneahela ja teenuste osutamise ahela toimimise häire või võimalik häire on oluline ja kas selle kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist: 3.  Selleks et määrata kindlaks, kas lõikes 1 osutatud juhtumi kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist: Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a a)  häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv; a)  mõjutatud ettevõtjate arv kogu liidus; Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b b)  häire või võimaliku häire eeldatav kestus; b)  juhtumi kestus või eeldatav kestus; Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c c)  geograafiline piirkond; häire või võimaliku häire mõju ulatus ühtsel turul; mõju konkreetsetele geograafilistele piirkondadele, mis on tarneahela häirete korral eriti haavatavad ja ohustatud, sealhulgas ELi äärepoolseimatele piirkondadele; c)  geograafiline piirkond; kui suurt osa siseturust see mõjutab ja selle piiriülene mõju; mõju eriti haavatavatele või ohustatud geograafilistele piirkondadele, nt äärepoolseimatele piirkondadele; Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d d)  häire või võimaliku häire mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada. d)  nende juhtumite mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada. Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 a (uus) Artikkel 8a Strateegilised reservid 1.  Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et luua kriitilise tähtsusega kaupade strateegilised reservid. Komisjon toetab liikmesriike, et aidata neil oma jõupingutusi koordineerida ja ühtlustada. Eelkõige tagab komisjon koordineerimise ja teabevahetuse ning edendab riikide pädevate asutuste vahelist solidaarsust seoses kriisi korral oluliste kaupade või teenuste nappusega või strateegilise reservi loomisega kriitilise tähtsusega kaupade jaoks. Käesoleva artikli kohaldamisalast jäävad välja otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 kohaselt rescEU reservi kuuluvad vahendid. 2.  Lõikes 1 osutatud teabe ja parimate tavade vahetamine võib hõlmata eelkõige järgmist: a)  lõikes 1 osutatud nappuse tõenäosus ja võimalik mõju; b)  liidus ettevõtjate olemasolevate varude ja strateegiliste reservide suurus ning teave ettevõtjate käimasoleva tegevuse kohta oma varude suurendamiseks; c)  selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmise kulu; d)  alternatiivsete tarnete võimalused ja alternatiivsete tarnete potentsiaal; e)  lisateave, mis võimaldaks tagada selliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse. Sellist teavet ja parimaid tavasid vahetatakse turvalise teabevahetuskanali kaudu. Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus III osa – pealkiri Ühtse turu valvsusolukord Siseturu valvsusrežiim Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Selline rakendusakt sisaldab järgmist: 1.  Kui komisjon on nõukoja esitatud arvamust ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriume nõuetekohaselt arvesse võttes seisukohal, et artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Selline rakendusakt sisaldab järgmist: Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a a)  kriisi võimaliku mõju hinnang; a)  oodatava kriisi võimaliku mõju hinnang, sealhulgas piirialade ja äärepoolseimate piirkondade konkreetsele olukorrale; Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b b)  asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning b)  asjaomase kriitilise tähtsusega toodete, teenuste ja töötajate kategooriate loetelu ning Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c c)  võetavad valvsusmeetmed. c)  võetavad valvsusmeetmed, sealhulgas põhjendus selliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks. 1.  Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks. Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et valvsusrežiim tuleks lõpetada, võib ta võtta vastu sellekohase arvamuse ja esitada selle komisjonile. Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 2.  Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt. 2.  Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade, teenuste ja töötajate kategooriate seisukohast ei ole artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused enam täidetud, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt. Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 1.  Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid. 1.  Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist. Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 2.  Komisjon tagab lõikes 1 nimetatud eesmärgil teabe elektrooniliseks kogumiseks ja töötlemiseks standardsed ja turvalised vahendid. Äriliselt tundliku teabe ning liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda mõjutava teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud, ilma et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mille kohaselt tuleb säilitada kogutud teabe, sealhulgas ärisaladuste konfidentsiaalsus. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 3.  Liikmesriigid koostavad ja säilitavad ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis. 3.  Liikmesriigid koostavad, ajakohastavad ja säilitavad võimaluse korral ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, samuti kriitilise tähtsusega töötajate kategooriatest, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis. Ülevaate sisu on alati konfidentsiaalne. Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 4.  Riiklikud pädevad asutused saadavad artikli 6 kohaselt koostatud ülevaate alusel vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele ettevõtetele, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, ja muudele nende territooriumil asutatud asjaomastele sidusrühmadele. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja/sidusrühm esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõuanderühmale. 4.  Riiklikud pädevad asutused saadavad lõike 3 kohaselt koostatud ülevaate alusel vajaduse korral vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele nende territooriumil asutatud ettevõtetele, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõukojale. Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 5 5.  Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning hoiavad teabenõuded miinimumi piires. 5.  Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning tagavad, et selline halduskoormus hoitakse miinimumi piires ja et austatakse teabe konfidentsiaalsust. Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 6 6.  Komisjon võib paluda, et nõuanderühm arutaks strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut. 6.  Komisjon võib paluda, et nõukoda arutaks kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut. Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 7 7.  Komisjon võib esitada lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal koondteabe aruande. 7.  Komisjon esitab lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule koondteabe aruande. Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 7 a (uus) 7a.  Komisjon võib rakendusaktiga nõuda, et liikmesriigid esitaksid artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade kohta järgmist teavet: a)  strateegiliste reservide suurus nende territooriumil; b)  võimalused täiendavate koguste ostmiseks. Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 7 b (uus) 7b.  Enne rakendusakti vastuvõtmist teeb komisjon järgmist: a)  tõendab, et tal ei ole muud juurdepääsu sellisele teabele ja põhjendab oma vajadust, ning b)  küsib nõukoja arvamust. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon ka sisulise põhjenduse. Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 7 c (uus) 7c.  Rakendusaktis täpsustatakse, milliste kaupade kohta tuleb teave esitada. Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 7 d (uus) 7d.  Teabenõue ei tohi kesta kauem kui kuus kuud ja seda ei tohi pikendada. Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 [...] välja jäetud Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus IV osa – pealkiri Ühtse turu hädaolukord Siseturu hädaolukord Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju ühtsele turule vastab ühtse turu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid: 1.  Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju siseturule vastab siseturu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid: Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a)  kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mehhanismid, mis on loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid, ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus; a)  kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, sh kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mõni ELi terviseturbe raamistikuga loodud mehhanism, sh määruse (EL) 2022/2372 kohane hädaolukorra raamistik; Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b b)  nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv, kes vajavad ühtse turu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks; b)  nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv või turuosa ja turunõudluse suurus, kes vajavad siseturu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks; Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c c)  mõjutatud kaupade või teenuste olulisus muude sektorite jaoks; c)  mõjutatud kaupade, teenuste või töötajate kriitiline tähtsus muude sektorite jaoks; Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c a (uus) ca)  kaupade ja teenuste hinnanguline nappus siseturul; Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d d)  majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus; d)  kriisi poolt majandustegevusele ja olulistele ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva tegeliku ja võimaliku mõju ulatus ja kestus; Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e e)  mõjutatud ettevõtjate suutmatus kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada; e)  asjaolu, et häirest mõjutatud ettevõtjad ei ole suutnud kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada; Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt g g)  geograafiline piirkond, mis on või võib saada mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul; g)  geograafiline piirkond, sealhulgas piirialad ja äärepoolseimad piirkonnad, mis on või võib saada häirest mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul; Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i i)  asenduskaupade, -sisendite ja -teenuste puudumine. i)  kriisi korral oluliste kaupade, sisendite või teenuste puudumine või nappus; Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i a (uus) ia)  reisipiirangute või piirikontrolli kehtestamine. Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 1.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud ühtse turu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada. 1.  Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud siseturu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada. Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 2.  Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim. 2.  Kui komisjon teeb nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks siseturu hädaolukorra, võtab ta vastu seadusandliku ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks. Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 3.  Nõukogu võib kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiimi oma rakendusaktiga. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud, täpsustatakse nimetatud rakendusaktis. 3.  Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu lõikes 2 osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud. Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 4.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklites 11 ja 12 sätestatud meetmeid. 4.  Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklis 8a sätestatud meetmeid. Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 5.  Niipea kui ühtse turu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, võtab komisjon viivitamata rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Loetelu võib muuta rakendusaktiga. 5.  Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise ettepaneku tegemisel esitab komisjon kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Niipea kui lõikes 3 osutatud seadusandliku aktiga on siseturu hädaolukorrarežiim kehtestatud, võtab komisjon sellise loetelu viivitamata vastu rakendusaktiga. Loetelu võib muuta rakendusaktiga. Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 6 6.  Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud komisjoni rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 6.  Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 1.  Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti. Nõukogu võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi pikendada rakendusaktiga, pikendades režiimi korraga maksimaalselt kuue kuu võrra. 1.  Kui komisjon leiab nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes ja artikli 14 lõikes 2 osutatud põhjustel, et siseturu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon püüab teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks siseturu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti. Siseturu hädaolukorrarežiimi võib pikendada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Hädaolukorrarežiimi pikendamise kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud. Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 2.  Kui nõuanderühmal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et ühtse turu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta nõukogule viivitamata ettepaneku ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks. 2.  Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et siseturu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõukoja arvamust arvesse võttes kindlaks, et siseturu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks. Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 3.  Ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamisel kaotavad kehtivuse meetmed, mis on võetud artiklite 24–33 alusel ja nende hädaolukorra menetluste alusel, mis on lisatud vastavatesse liidu õigusraamistikesse tooteid käsitlevate valdkondlike õigusnormide muudatustena, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast. Hiljemalt kolm kuud pärast ühtse turu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta. 3.  Artiklite 24–33 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse. Hiljemalt kolm kuud pärast siseturu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta. Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus IV osa – II jaotis – pealkiri Vaba liikumine ühtse turu hädaolukorra ajal Vaba liikumine siseturu hädaolukorra ajal Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus IV osa – II jaotis – I peatükk – pealkiri Vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise meetmed Vaba liikumise hõlbustamise meetmed Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – pealkiri Üldnõuded meetmetele, millega ühtse turu hädaolukorra tõttu piiratakse vaba liikumist Keelatud piirangud vabale liikumisele siseturu hädaolukorra ajal Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 1.  Kui liikmesriigid võtavad vastu ja kohaldavad riiklikke meetmeid, et reageerida ühtse turu hädaolukorrale ja selle aluseks olevale kriisile, tagavad nad, et nende meetmed vastavad täielikult aluslepingutele ja liidu õigusele, eriti käesolevas artiklis sätestatud nõuetele. 1.  Kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kehtestanud vastuseks siseturu hädaolukorrale, on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on põhjendatud õigustatud avaliku huvi eesmärkidega, nagu avalik kord, avalik julgeolek või rahvatervis, ning kui need on kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 2.  Kõik piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui olukord seda võimaldab. Lisaks tuleks kõigi piirangute puhul võtta arvesse piirialade olukorda. 2.  Kõik sellised piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse, või varem, kui piirang ei ole enam põhjendatud või proportsionaalne. Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kõigi piirangute puhul tuleks võtta arvesse piirialade ja äärepoolseimate piirkondade olukorda, eelkõige piiriüleste töötajate jaoks. Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 3.  Ükski kodanikele ja ettevõtetele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust. 3.  Ükski kodanikele ja ettevõtjatele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust. Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et piirata ja vähendada halduskoormust. Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriigid ei võta järgmisi meetmeid: a)  liidusisese kaubaekspordi või liidusisese teenuste osutamise või saamise piirangud või samaväärse toimega meetmed; b)  diskrimineerimine liikmesriikide vahel või kodanike vahel (sealhulgas nende rollis teenuseosutaja või töötajana) otseselt või kaudselt nende kodakondsuse alusel või ettevõtete vahel nende registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha alusel või c)  vaba liikumise piirangud või reisipiirangud inimestele, kes on seotud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmise, hooldamise või transpordiga või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega, või muud samaväärse toimega meetmed, mis: i)  põhjustavad vajalike töötajate nappust siseturul ja seeläbi häirivad kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid või põhjustavad või suurendavad selliste kaupade ja teenuste nappust siseturul või ii)  diskrimineerivad inimesi otseselt või kaudselt nende kodakondsuse või elukoha alusel. Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 [...] välja jäetud Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 1.  Komisjon võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada artikli 17 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute vaba liikumist. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 422 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 1.  Komisjon võib siseturu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada isikute vaba liikumist. Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 2.  Kui komisjon teeb ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab ühtse turu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 17 lõike 6 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada ühtse turu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist. 2.  Kui komisjon teeb siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab siseturu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 16 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada siseturu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist. Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – pealkiri Teatamine Teatamine ja teave Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 Ühtse turu hädaolukorra ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisi seisukohast oluliste meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti kriisiga seotud piirangutest isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades nimetatud meetmete põhjused. Siseturu valvsusrežiimi või siseturu hädaolukorrarežiimi ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisiga seotud meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti vastu võetud meetmetest, millega piiratakse isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, lisades nimetatud meetmete põhjused. Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 2.  Liikmesriik esitab komisjonile avalduse, milles põhjendatakse, miks nimetatud meetme jõustamine on põhjendatud ja proportsionaalne, juhul kui teatatud meetmes ei ole neid põhjusi veel selgitatud. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse. 2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile avalduse selle kohta, et selliste meetmete rakendamine on mittediskrimineeriv, põhjendatud ja proportsionaalne, ning lisavad võimaluse korral konkreetsed tõendid. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse. Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4 4.  Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõuanderühmaga. 4.  Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõukojaga. Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5 5.  Kui nõuanderühm otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai asjaomast meedet käsitleva teate. 5.  Kui nõukoda otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 6 6.  Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest. 6.  Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks vastavalt käesoleva artikli lõikele 15 konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest. Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 8 8.  Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artiklitega 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele. 8.  Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artikliga 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning kehtestab uue tähtaja, mis ei ületa 30 päeva. Ta teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele. Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 9 9.  Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid; asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. 9.  Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid ja asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 10 10.  Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb lõike 8 kohaselt esitatud märkuste arvesse võtmiseks võtta, kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest. 10.  Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb võtta kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest koos põhjendustega, kuidas ta võtab lõike 8 kohaselt esitatud märkuseid arvesse. Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 11 11.  Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta hoiduks teatatud meetme eelnõu vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile. 11.  Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta muudaks teatatud meetme eelnõu või hoiduks seda vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 12 12.  Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile. 12.  Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 13 13.  Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 30 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele. 13.  Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 15 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele. Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 14 14.  Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklitele 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus. 14.  Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklile 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus. Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 15 15.  Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole konfidentsiaalne, välja arvatud teate esitanud liikmesriigi sõnaselge nõude korral. Sellise nõude saab esitada ainult meetme eelnõu kohta ja seda tuleb põhjendada. 15.  Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel esitatud teave avalikustatakse. Liikmesriigid võivad nõuda, et meetme eelnõuga seotud teavet hoitaks konfidentsiaalsena. Sellist nõuet tuleb põhjendada. Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 16 16.  Komisjon avaldab selliste ühtse turu hädaolukorraga seoses vastu võetud liikmesriikide meetmete teksti, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist ning millest on teatatud käesolevas artiklis nimetatud teadete või muude kanalite kaudu. Meetme tekst avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates meetme laekumisest. 16.  Komisjon avaldab kogu käesoleva artikli alusel esitatud teabe, välja arvatud lõike 15 kohaselt konfidentsiaalsena käsitatav teave. Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 16 a (uus) 16a.  Komisjon avaldab liikmesriikide poolt seoses siseturu hädaolukorraga vastu võetud ja teatatud meetmed, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist. Kõnealused meetmed avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates nendest teatamisest. Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 16 b (uus) 16b.  Liikmesriigid teavitavad kodanikke, tarbijaid, ettevõtjaid, töötajaid ja nende esindajaid ning kõiki mõjutatud sidusrühmi selgelt ja üheselt mõistetavalt meetmetest, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist, enne nende jõustumist, eelkõige artiklis 21 osutatud riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu. Liikmesriigid tagavad pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste partneritega. Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimiga; a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimiga; Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b b)  abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega. b)  abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega; Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus) ba)  abi teabe levitamisel kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele ning nende esindajatele. Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2 2.  Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada. 2.  Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et anda kõnealust teavet kõigis liidu ametlikes keeltes, pöörates erilist tähelepanu piirialade olukorrale ja vajadustele. Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi: 2.  Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi: Muudatusettepanek 210 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist; a)  abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist; Muudatusettepanek 211 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b b)  abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega; b)  abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega; Muudatusettepanek 212 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c c)  kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamine. c)  abi kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamisel. Muudatusettepanek 213 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liidu ühtsele kontaktpunktile eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid. Muudatusettepanek 214 Ettepanek võtta vastu määrus III jaotis – pealkiri Ühtse turu hädaolukorra reageerimismeetmed Siseturu hädaolukorra reageerimismeetmed Muudatusettepanek 215 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 1.  Komisjon võib rakendusaktiga artikli 24 lõike 2, artikli 26 esimese lõigu ja artikli 27 lõike 2 kohaselt võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid alles pärast seda, kui nõukogu rakendusaktiga on artikli 14 kohaselt kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim. 1.  Komisjon võib rakendusaktiga võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid üksnes juhul, kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim. Muudatusettepanek 216 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 2.  Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim. 2.  Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mis on kindlaks määratud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis ja mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim. Muudatusettepanek 217 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 a (uus) 2a.  Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Igakülgselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Muudatusettepanek 218 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 1.  Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavad organisatsioonid või nendes tegutsevad ettevõtjad esitaksid talle kindlaksmääratud tähtajaks vabatahtlikkuse alusel konkreetset teavet kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida nad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, samuti teavet kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta. 1.  Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevad ettevõtjad esitaksid vabatahtlikult ja mõistliku aja jooksul kooskõlas lõikega 3 siseturu hädaolukorra seisukohast olulist spetsiifilist teavet. Muudatusettepanek 219 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 2.  Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt selle teabe esitamist rakendusaktiga, põhjendades selles oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida. 2.  Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt nõutud teabe esitamist soovitusega, põhjendades oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida. Muudatusettepanek 220 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.  Lõikes 1 nimetatud teabenõuded võivad käsitleda järgmist: (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 221 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3 – punkt a a)  komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, austades samal ajal täielikult kaubandus- ja ärisaladust ning taotledes, et nad esitaksid komisjonile iga liidus asuva tootmisrajatise järgmise kolme kuu toodangukava ning teabe kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta; a)  komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad või millega nad sõlmivad lepinguid; Muudatusettepanek 222 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b b)  muu teave, mis on vajalik asjaomase tarneahelahäire või nappuse laadi ja ulatuse hindamiseks. b)  kriisi seisukohast oluliste kaupade toodangukava teabenõudele järgneva kolme kuu kohta seoses liidus või kolmandas riigis asuvate tootmisrajatistega, mida ettevõtja käitab või millega sõlmib lepinguid. Muudatusettepanek 223 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 4 4.  Pärast seda, kui ta on kehtestanud ettevõtjatele rakendusaktiga kohustuslikud teabenõuded, saadab komisjon kõigile rakendusaktis nimetatud kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavatele organisatsioonidele ja nendes tegutsevatele ettevõtjatele ametliku otsuse, millega neilt nõutakse rakendusaktis täpsustatud teabe esitamist. Võimaluse piires kasutab komisjon olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta. 4.  Kui komisjon palub ettevõtjatel esitada teavet käesoleva artikli kohaldamiseks või nõuab selle esitamist, kasutab ta võimaluse piires olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta. Muudatusettepanek 224 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5 5.  Individuaalseid teabenõudeid sisaldavates komisjoni otsustes peab olema viide lõikes 2 osutatud rakendusaktile, millel need põhinevad, ning kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks või asjaomase ametliku statistika kogumiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt või neid esindavatelt organisatsioonidelt nõuab. Ametlik otsus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning teavet võimaluse kohta otsus asjaomase liidu õiguse alusel Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada ja teavet trahvide kohta, mis on artikliga 28 ette nähtud, kui vastuse esitamisel ei peeta kinni kehtestatud tähtajast. 5.  Individuaalseid teabenõudeid sisaldavas komisjoni soovituses peab olema viide kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg, mis ei ole pikem kui 14 päeva. Ettevõtja võib paluda tähtaja ühekordset pikendamist kuni kaks päeva enne selle lõppemist, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Komisjon vastab tähtaja pikendamise taotlusele ühe tööpäeva jooksul. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt nõuab. Soovitus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning tagatisi kaubandussaladuste ja intellektuaalomandi mitteavaldamise kohta. Muudatusettepanek 225 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 6 6.  Nõutud teabe võivad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel esitada ettevõtjate omanikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. 6.  Nõutud teabe võivad asjaomaste ettevõtjate nimel esitada ettevõtjate omanikud või isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga ettevõtja esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Muudatusettepanek 226 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 7 7.  Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on esitanud ettevõtjale kohustusliku teabenõude. välja jäetud Muudatusettepanek 227 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 8 8.  Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. välja jäetud Muudatusettepanek 228 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti. 1.  Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet, mis pärineb liikmesriikide kontaktasutustelt, nõukojalt, ettevõtjatelt või muust allikast, kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti. Muudatusettepanek 229 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2 2.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele. 2.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste, intellektuaalomandi ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele. Muudatusettepanek 230 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 4 4.  Komisjon võib esitada artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel. 4.  Komisjon võib esitada nõukojale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel. Muudatusettepanek 231 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5 a (uus) 5a.  Teabenõude kaudu saadud teave kustutatakse viivitamata siseturu hädaolukorrarežiimi kehtivuse lõppemisel või niipea, kui kõik asjakohased aruanded siseturu hädaolukorrarežiimi kohta on esitatud. Komisjon ja liikmesriigid saadavad selle teabe kustutamise kinnituse asjaomastele ettevõtjatele kohe pärast selle kustutamist. Muudatusettepanek 232 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 Artikkel 26 välja jäetud Sihipärased muudatused tootealastes ühtlustatud õigusaktides Kui artikli 14 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusaktiga on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja valitseb kriisi seisukohast oluliste kaupade nappus, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada hädaolukorra meetmed, mis on lisatud liidu õigusraamistikesse, mida on muudetud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast], kriisi seisukohast oluliste kaupade osas, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja hädaolukorra meetmeid kehtestatud hädaolukord hõlmab, põhjendades hädaolukorra kehtestamist ja selle proportsionaalsust ning märkides kehtestatud hädaolukorra kestuse. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Muudatusettepanek 233 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1 1.  Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“). 1.  Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat vabatahtlikult võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“). Komisjon täpsustab kogu asjakohase teabe, sealhulgas kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste koguse, tarne- või osutamise aja ja hinna ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti. Muudatusettepanek 234 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 2.  Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul. 2.  Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu või ei täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon omal algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on vajalik ja proportsionaalne. Sellistel juhtudel annab komisjon asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena ja võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks kirjalikult, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel faktilistel, mõõdetavatel ja sisulistel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus siseturul. Muudatusettepanek 235 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 1 Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole käesoleva sätte eesmärke silmas pidades võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, või muud samavõrd tõsised asjaolud. Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, võttes eelkõige arvesse komisjoni kindlaksmääratud hindu ja koguseid, või muud samavõrd tõsised asjaolud. Põhjused võivad hõlmata asjaomase ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid, pingutusi, tehnilist mõttekust ja pikaajalisi ärilisi tagajärgi. Muudatusettepanek 236 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2 Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust. välja jäetud Muudatusettepanek 237 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 6 6.  Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind. 6.  Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote, hinna ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind, mis sisaldab vajaduse korral asjakohast hüvitist ettevõtja kõigi lisakulude eest. Muudatusettepanek 238 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – pealkiri Ettevõtjatele kohustuslikule teabenõudele vastamata jätmise või prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid Ettevõtjatele prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid Muudatusettepanek 239 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a a)  kui ettevõtjaid esindav organisatsioon või ettevõtja esitab vastuseks artikli 24 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu vale, ebatäpset või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul; välja jäetud Muudatusettepanek 240 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2 2.  Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot. 2.  Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 25 000 eurot. Muudatusettepanek 241 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3 3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest. 3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 0,25 % eelmise majandusaasta kogukäibest. Muudatusettepanek 242 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 4 4.  Trahvisumma määramisel võetakse arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. 4.  Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. Arvesse võetakse ka kriisi mõju ettevõtjale ja tema äritegevusele. Muudatusettepanek 243 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a a)  kaks aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 24 kohast teabenõuet; välja jäetud Muudatusettepanek 244 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt b b)  kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 26 lõike 2 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa. b)  kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 27 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa. Muudatusettepanek 245 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjaid esindavale organisatsioonile võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes: 1.  Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes: Muudatusettepanek 246 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2 2.  Asjaomased ettevõtjad või ettevõtjaid esindavad organisatsioonid võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva. 2.  Asjaomased ettevõtjad võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva. Muudatusettepanek 247 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 3 3.  Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel ja neid esindavatel organisatsioonidel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. 3.  Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Muudatusettepanek 248 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 4 4.  Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate ja neid esindavate organisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või neid esindavatel organisatsioonidel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks. 4.  Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks. Muudatusettepanek 249 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – pealkiri Strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine Solidaarsus ja strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine Muudatusettepanek 250 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõik -1 (uus) -1.   Kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste nappuse korral, mis mõjutab üht või mitut liikmesriiki, võivad asjaomased liikmesriigid teavitada sellest komisjoni ning täpsustada vajalikud kogused ja muu asjakohase teabe. Komisjon edastab teabe kõigile pädevatele asutustele ja optimeerib liikmesriikide vastuste koordineerimist. Muudatusettepanek 251 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõik 1 Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 12 kohaselt loonud, osutuvad ühtse turu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada ühtse turu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks ühtse turu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi. Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 8a kohaselt loonud, osutuvad siseturu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõukoja esitatud arvamust igati arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada siseturu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks siseturu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi. Muudatusettepanek 252 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – pealkiri Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks Muudatusettepanek 253 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 1 1.  Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu napib, soovitab ta liikmesriikidel rakendada erimeetmeid, et tagada tarneahelate ja tootmisliinide tõhus ümberkorraldamine, ning kasutada olemasolevaid varusid selleks, et kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust ja pakkumist võimalikult kiiresti suurendada. 1.  Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid napib, võib ta nõukoja arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel võtta erimeetmeid, sealhulgas tõhusate tarneahelate ja tootmisliinide tagamiseks. Muudatusettepanek 254 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – punkt a a)  kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse loomise hõlbustamine; a)  kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise suutlikkuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse või osutamise suutlikkuse loomise hõlbustamine; Muudatusettepanek 255 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – punkt c a (uus) ca)  kriisi seisukohast oluliste teenuste vaba liikumise hõlbustamine. Muudatusettepanek 256 Ettepanek võtta vastu määrus V osa – pealkiri Hanked Avalikud hanked Muudatusettepanek 257 Ettepanek võtta vastu määrus V osa – I peatükk – pealkiri Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade hankimine liikmesriikide nimel Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt korraldatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste avalikud hanked liikmesriikide nimel Muudatusettepanek 258 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1 1.  Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks. 1.  Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks. Muudatusettepanek 259 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 2.  Komisjon hindab taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale ning põhjendab oma keeldumist. 2.  Komisjon hindab nõukojaga konsulteerides viivitamata lõikes 1 osutatud taotluse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse seda taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja nõukojale ning põhjendab oma keeldumist. Muudatusettepanek 260 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 3 3.  Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke, koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused lõikes 1 nimetatud osalevate liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks. 3.  Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke, a)  teavitab ta kõiki liikmesriike ja nõukoda oma kavatsusest hankemenetlus läbi viia ja kutsub huvitatud liikmesriike osalema; b)   koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused, sealhulgas praktiline kord, otsuste tegemise reeglid ja kavandatavad kogused, liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks. Muudatusettepanek 261 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 3 a (uus) 3a.  Kui komisjon ei saa sõlmida lepingut sobiva ettevõtjaga, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriike, et võimaldada neil algatada viivitamata oma hankemenetlus. Muudatusettepanek 262 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 1 1.  Artikli 34 lõikes 3 nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks, et tegutseda asjaomaste strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osaleva liikmesriikide nimel hankiva asutusena. 1.  Artikli 34 lõike 3 punktis b nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks ja see hõlmab selliseid punkte nagu pakkumuste hindamise kriteeriumid ja viis, et tegutseda asjaomaste kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osalevate liikmesriikide nimel hankiva asutusena. Muudatusettepanek 263 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 2.  Lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega. 2.  Selle lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas kriitilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega. Muudatusettepanek 264 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3 3.  Komisjoni esindajad või komisjoni nimetatud eksperdid võivad teha kohapealseid kontrollkäike asjaomase strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks kasutatavatesse rajatistesse. välja jäetud Muudatusettepanek 265 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3 a (uus) 3a.   Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel. Muudatusettepanek 266 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2 2.  Lepingud võivad sisaldada klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed. 2.  Lepingud sisaldavad klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist enamiku osalevate liikmesriikide nõusolekul ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed. Muudatusettepanek 267 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõik 1 Kui on vaja korraldada komisjoni ja ühe või mitme liikmesriikide hankija ühishange vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, võivad liikmesriigid ühiselt hangitud vahendid täies ulatuses omandada, rentida või liisida. 1.   Komisjon ja liikmesriikide üks või mitu hankijat võivad osaleda lepingupoolena ühises hankemenetluses, mis viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, et osta mõistliku aja jooksul kriitilise tähtsusega ja kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid. Muudatusettepanek 268 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 a (uus) 1a.   Ühises hankemenetluses võivad osaleda kõik liikmesriigid ning erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikest 2 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja liidu kandidaatriigid ning Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik, eelkõige juhul, kui see on kahe- või mitmepoolse lepinguga konkreetselt ette nähtud. Muudatusettepanek 269 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 b (uus) 1b.   Pooled sõlmivad enne ühist hankemenetlust ühise hankelepingu, et määrata kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kindlaks kõnealuse menetluse praktiline kord ja otsustusprotsess seoses menetluse valikuga, pakkumuste hindamisega ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega. Muudatusettepanek 270 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 c (uus) 1c.   Ühise hankemenetluse suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: a)   see ei kahjusta siseturu toimimist ega põhjusta diskrimineerimist, kaubanduse piiramist ega konkurentsimoonutusi; b)   sellel ei ole otsest finantsmõju nende lõikes 1a osutatud riikide eelarvele, kes ühises hankemenetluses ei osale. Muudatusettepanek 271 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 d (uus) 1d.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohaselt läbi viidavatest ühistest hankemenetlustest ja annab taotluse korral juurdepääsu lepingutele, mis on sõlmitud nende menetluste tulemusena, tingimusel et piisavalt kaitstakse tundlikku äriteavet, sealhulgas ärisaladusi, ärisuhteid ja liidu huve. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile tundliku sisuga dokumente käsitleva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikele 7. Muudatusettepanek 272 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1 Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõuanderühmas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõukojas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55. Nõukoda võib anda soovitusi selle tegevuse koordineerimiseks. __________________ __________________ 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). Muudatusettepanek 273 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 Kui artikli 16 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega, välja arvatud artikli 34 lõikes 3a sätestatud juhtudel. Kõik hankelepingud, mis on sõlmitud käesolevat artiklit rikkudes, loetakse kehtetuks. Muudatusettepanek 274 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 Artikkel 40 välja jäetud Isikuandmete kaitse 1.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, kui nad töötlevad isikuandmeid määruse (EL) nr 2016/679 või eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ alusel, ega komisjoni ega vajaduse korral teiste liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi, kui nad oma ülesannete täitmise käigus töötlevad määruse (EL) nr 2018/1725 alusel isikuandmeid. 2.  Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse ainult juhul, kui see on rangelt vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt vajadusele määruste (EL) nr 2016/679 ja (EL) nr 2018/1725 tingimusi. 3.  Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi rakendamiseks rangelt vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik kindlaks teha. Muudatusettepanek 275 Ettepanek võtta vastu määrus V a osa (uus) Va osa Digivahendid Muudatusettepanek 276 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – pealkiri Digivahendid Digivahendeid käsitlevad üldsätted Muudatusettepanek 277 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1 Komisjon ja liikmesriigid võivad luua koostalitlusvõimelisi digivahendeid või IT-taristuid, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist. Sellised vahendid ja taristud võidakse töötada välja väljaspool ühtse turu hädaolukorda. 1.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] loovad komisjon ja liikmesriigid koostalitlusvõimelised digivahendid või IT-taristud, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist, haldavad neid ja ajakohastavad neid korrapäraselt. Sellised vahendid ja taristud töötatakse välja väljaspool siseturu hädaolukorda, et olla valmis reageerima võimalikele tulevastele hädaolukordadele aegsasti ja tõhusalt. Need hõlmavad muu hulgas standarditud, turvalisi ja mõjusaid digivahendeid teabe turvaliseks kogumiseks ja vahetamiseks seoses artikli 7a kohaldamisega, reaalajas teabega artiklis 41a osutatud riiklike piirangute kohta, artiklis 41b osutatud kiirkoridoridega ning artiklis 41c osutatud sidusrühmade platvormiga. Muudatusettepanek 278 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 2.   Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga, kasutades võimaluse korral selliseid olemasolevaid IT-vahendeid ja portaale nagu Your Europe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 279 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liikmesriigid vahetavad nii komisjoniga kui ka omavahel korrapäraselt teavet kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes turvalise teabevahetuskanali kaudu. Muudatusettepanek 280 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 a (uus) Artikkel 41a Reaalajas teave riiklike piirangute kohta Komisjon loob spetsiaalse avaliku veebisaidi, mis hõlmab liikmesriikidelt saadud teavet liikmesriikide õigus- ja haldusnormides ette nähtud riiklike piirangute kohta, millest on komisjoni teavitatud vastavalt artiklile 19, sealhulgas teavet piirangute ulatuse ja kestuse kohta. Spetsiaalsel avalikul veebisaidil on interaktiivne kaart asjakohase reaalajas teabega nende riiklike piirangute kohta. Muudatusettepanek 281 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 b (uus) Artikkel 41b Kiirkoridorid 1.  Komisjon kehtestab kiirkoridorid, et hõlbustada kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist, eelkõige seoses kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenustega. Eelkõige esitab komisjon asjakohased mallid või ühtsed digitaalsed deklaratsiooni-, registreerimis- või loavormid piiriülese tegevuse jaoks, eeskätt kutselistele teenustele tervishoiu, paigalduse, hoolduse ja remondi, ehituse, toidu ja põllumajanduse valdkonnas, et kiirendada deklareerimis-, registreerimis- ja loamenetlusi, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja töötajate lähetamist. Need mallid või digitaalsed vormid on tasuta kättesaadavad kõigis liidu ametlikes keeltes ja kehtivad kõigis liikmesriikides. 2.  Kui liikmesriigid on igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kehtestanud piiril piirangud, annab komisjon kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise hõlbustamiseks teada kindlaksmääratud kohad piiri kiirkorras ületamiseks, andes muu hulgas võimaluse korral reaalajas teavet. Muudatusettepanek 282 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 c (uus) Artikkel 41c Hädaolukorra ja vastupidavuse valdkonna sidusrühmade platvorm 1.  Komisjon loob sidusrühmade platvormi, et hõlbustada valdkondlikke dialooge ja partnerlusi, tuues kokku peamised sidusrühmad, nimelt ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad. Platvormi eesmärk on innustada ettevõtjaid koostama vabatahtlikult tegevuskavasid siseturu hädaolukorrale reageerimiseks. Eelkõige tagab platvorm funktsiooni, mis võimaldab huvitatud sidusrühmadel järgmist: a)  esitada vabatahtlikud meetmed, mis on vajalikud siseturu hädaolukorrale edukaks reageerimiseks; b)  esitada teaduslikke nõuandeid, arvamusi või aruandeid kriisiga seotud küsimustes; c)  aidata kaasa teabe ja parimate tavade vahetamisele. 2.  Komisjon ja nõukoda võtavad käesoleva määruse rakendamisel arvesse sektoripõhiste dialoogide ja partnerluste tulemusi ning sidusrühmade poolt lõike 1 kohaselt esitatud asjakohast teavet. Muudatusettepanek 283 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 1 1.  Komisjoni abistab ühtse hädaolukorra mehhanismi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 1.  Komisjoni abistab siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Muudatusettepanek 284 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 3 a (uus) 3a.  Enne käesoleva määruse kohase rakendusakti vastuvõtmist ja võttes arvesse selle pakilisust, avaldab komisjon selle eelnõu ja kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama mõistliku aja jooksul oma märkused. Muudatusettepanek 285 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 2 2.  Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast või mis tahes muust kaasseadusandjate määratud kuupäevast. 2.  Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 286 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 5 a (uus) 5a.  Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. Muudatusettepanek 287 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – pealkiri Aruandlus ja läbivaatamine Aruandlus, läbivaatamine ja hindamine Muudatusettepanek 288 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 1 1.  Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule erandolukorra planeerimise, valvsusmeetmete ja ühte turu hädaolukorra reageerimissüsteemi toimimise kohta aruande, tehes vajaduse korral ettepanekuid nende parandamiseks, ja kui see on asjakohane, lisades aruandele seadusandlikud ettepanekud. 1.  Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse mõjusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut järgmise kohta: a)  nõukoja töö, sealhulgas seoses muude asjaomaste liidu kriisiohjeorganite tööga; b)  käesolevas määruses osutatud stressitestid, koolitus ja kriisiprotokollid; c)  artiklis 13 osutatud hädaolukorrarežiimi kehtestamise kriteeriumid; d)  kooskõlas Va osaga kasutusele võetud digivahendid. Kui see on kohane, tuleb lisada aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Muudatusettepanek 289 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 1 a (uus) 1a.  Komisjon esitab iga kord pärast hädaolukorrarežiimi lõpetamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande hädaolukorrale reageerimise süsteemi toimimise kohta ja parandusettepanekud, kui see on vajalik. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut hädaolukorra meetmete mõju kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele, nimelt ettevõtlusvabadusele, töö otsimise ja töötamise vabadusele ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigusele, sealhulgas streigiõigusele. Muudatusettepanek 290 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 a (uus) 2a.  Lõike 1 kohaldamisel esitavad nõukoda ja liikmesriikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral kogu kättesaadava teabe. Muudatusettepanek 291 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – pealkiri Kehtetuks tunnistamine Määruse (EÜ) nr 2679/98 muutmine Muudatusettepanek 292 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõik 1 Nõukogu määrus (EÜ) 2679/98 tunnistatakse alates [kuupäev] kehtetuks. Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 muudetakse järgmiselt. 1)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja nende täitmist tagada või esitada kollektiivhagi vastavalt riigisisesele õigusele ja/või tavale.“; 2)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a 1.  Määruse .../2023 (siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus) artiklis 14 osutatud siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral lõpetatakse selle režiimi ajal käesoleva määruse artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamine. 2.  Lõige 1 ei piira kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest enne hädaolukorrarežiimi kehtestamist kooskõlas [siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrusega].“ Muudatusettepanek 293 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – pealkiri Jõustumine Jõustumine ja kohaldamine Muudatusettepanek 294 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõik 1 a (uus) Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [kuus kuud pärast jõustumist].