Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 5. oktoober 2023 - Strasbourg
Wopke Hoekstra Euroopa Komisjoni liikmeks nimetamise heakskiitmine
 Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Maroš Šefčoviči uute ülesannete heakskiitmine
 Inimõiguste olukord Afganistanis, eriti endiste valitsusametnike tagakiusamine
 Zarema Mussajeva juhtum Tšetšeenias
 Egiptus, eriti Hisham Kassemi süüdimõistmine
 Euroopa rohevõlakirjad
 Üldiste tariifsete soodustuste kava
 Finantsteenuste kauglepingud
 Asulareovee puhastamine
 Olukord Mägi‑Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvad ähvardused Armeenia vastu
 Ülevaade Moldova liikumisest ELiga ühinemise suunas
 Uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+)

Wopke Hoekstra Euroopa Komisjoni liikmeks nimetamise heakskiitmine
PDF 110kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta otsus Wopke Hoekstra Euroopa Komisjoni liikmeks nimetamise kohta (C9‑0335/2023 – 2023/0809(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 246 teist lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(1) punkti 6,

–  võttes arvesse Frans Timmermansi lahkumist komisjoni liikme ametist,

–  võttes arvesse, et 8. septembri 2023. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Wopke Hoekstra komisjoni liikmeks nimetamise otsuse asjus, mis võetakse vastu nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga (C9‑0335/2023),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi 1. septembri 2023. aasta kirja;

–  võttes arvesse 2. oktoobril 2023. aastal toimunud Wopke Hoekstra kuulamist keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni juhtimisel ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni osavõtul ning kõnealuse kuulamise põhjal koostatud kirjalikku hinnangut,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi 4. oktoobri 2023. aasta kirjaliku menetluse teel läbiviidud hindamist ja esimeeste konverentsi 4. oktoobri 2023. aasta kohtumisel läbiviidud hindamist;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 125 ja VII lisa,

1.  kiidab heaks Wopke Hoekstra nimetamise komisjoni liikmeks komisjoni koosseisu järelejäänud ametiajaks 31. oktoobrini 2024;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.


Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Maroš Šefčoviči uute ülesannete heakskiitmine
PDF 113kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta otsus Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Maroš Šefčoviči uute ülesannete kohta (2023/2196(INS))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 6 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 248,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(1) punkti 7,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi 22. augusti ja 1. septembri 2023. aasta kirjasid;

–  võttes arvesse 3. oktoobril 2023. aastal toimunud Maroš Šefčoviči kuulamist keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni juhtimisel ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni osavõtul ning kõnealuse kuulamise põhjal koostatud kirjalikku hinnangut,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi 4. oktoobri 2023. aasta kirjaliku menetluse teel läbiviidud hindamist ja esimeeste konverentsi 4. oktoobri 2023. aasta kohtumisel läbiviidud hindamist;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 125 ja VII lisa,

1.  kiidab heaks Euroopa Komisjoni juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile uute ülesannete andmise komisjoni koosseisu järelejäänud ametiajaks 31. oktoobrini 2024;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.


Inimõiguste olukord Afganistanis, eriti endiste valitsusametnike tagakiusamine
PDF 120kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Afganistanis, eriti endiste valitsusametnike tagakiusamise kohta (2023/2881(RSP))
P9_TA(2023)0349RC-B9-0395/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast Afganistani ülevõtmist Talibani poolt lubas Taliban anda endistele valitsusametnikele ja endistele relvajõudude (ANDSF) liikmetele üldise amnestia; arvestades, et ÜRO abimissioon Afganistanis on dokumenteerinud vähemalt 800 inimõiguste rikkumist, mis hõlmavad endiste valitsusametnike ja ANDSFi liikmete meelevaldseid kinnipidamisi, kohtuväliseid hukkamisi, kadunuks jääma sundimisi ja piinamisi, mille on toime pannud de facto ametivõimud;

B.  arvestades, et endiseid valitsusametnikke ja ANDSFi liikmeid on tapetud kinnipidamisasutustes, teadmata paikades ja avalikes kohtades; arvestades, et sageli ei ole perekonnad kinnipeetud sugulaste saatusest või asukohast teadlikud päevi või nädalaid, kuni surnukehad neile üle antakse;

1.  peab kahetsusväärseks Afganistanis toime pandavate inimõiguste rikkumiste ulatust, mis on pärast Talibani võimuhaaramist hüppeliselt suurenenud; mõistab kõige karmimalt hukka kõik inimõiguste rikkumised selles riigis, sealhulgas endiste valitsusametnike ja ANDSFi liikmete ulatusliku tagakiusamise, naiste ja tütarlaste jahmuma paneva rõhumise ja soolise apartheidi poliitika, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate sihikule võtmise;

2.  kutsub Afganistani de facto ametivõime üles täitma täies ulatuses oma avalikult väljakuulutatud lubaduse anda endistele valitsusametnikele ja ANDSFi liikmetele üldine amnestia;

3.  nõuab kiiremas korras ÜRO juhitava vastutusmehhanismi loomist, et uurida väidetavaid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas neid, mis on toime pandud endiste valitsusametnike ja ANDSFi liikmete suhtes, ning rahvusvahelise õiguse rikkumisi;

4.  nõuab tungivalt, et de facto ametivõimud tühistaksid naiste ja tütarlaste õiguste ranged piirangud kooskõlas Afganistani rahvusvaheliste kohustustega;

5.  kutsub taas Afganistani üles vabastama viivitamata ja tingimusteta Matiullah Wesa, Zholia Parsi, Neda Parwani, Murtaza Behboudi, Rasul Parsi ja kõik teised alusetult vangistatud isikud ning korraldama Alia Azizi kadunuks jääma sundimise põhjaliku uurimise;

6.  nõuab kindlalt, et jätkataks ranget ja tingimuslikku suhtlust Talibaniga, tuginedes viiele kriteeriumile, mille nõukogu on määranud kindlaks de facto ametivõimudega suhtlemiseks;

7.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid suurendaksid oma toetust Afganistani kodanikuühiskonnale, sealhulgas rahastades spetsiifilisi inimõiguste kaitsjate abistamise ja kaitsmise programme ning väljastades tagakiusatud naistele ja tütarlastele humanitaarviisasid;

8.  taunib asjaolu, et usuvabaduse olukord on Afganistanis Talibani võimu all järsult halvenenud; mõistab hukka asjaolu, et Taliban kiusab kristlasi ja teisi usuvähemusi jõhkralt taga, et need riigist kõrvaldada;

9.  kordab, et on Afganistani rahvaga solidaarne ja toetab teda, sealhulgas ka rahva nõudmist, et kõikide Afganistanis toimunud inimõiguste rikkumiste puhul seataks jalule õiglus, tehtaks kindlaks vastutus ja nähtaks ette heastamine; nõuab, et EL toetaks sellega seoses Rahvusvahelises Kriminaalkohtus käimasolevat uurimist;

10.  kordab oma muret Afganistanis kiiresti halveneva humanitaarolukorra pärast ja selle pärast, et puuduvad rahalised vahendid äärmise nälja all kannatavate inimeste toiduga varustamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama humanitaarabi andmist ning põhivajaduste täitmise ja toimetulekuabi rahastamist;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜROle ja Afganistan de facto ametivõimudele.


Zarema Mussajeva juhtum Tšetšeenias
PDF 114kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon Zarema Mussajeva juhtumi kohta Tšetšeenias (2023/2882(RSP))
P9_TA(2023)0350RC-B9-0415/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Föderatsiooni ja eelkõige Tšetšeenia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Venemaa käe läbi võimule seatud Ramzan Kadõrovi režiimi poolt inimõiguste kaitsjate ja vähekaitstud rühmade vastu toime pandud rikkumiste tõttu on inimõiguste olukord Tšetšeenias endiselt katastroofiline;

B.  arvestades, et 2022. aasta jaanuaris rööviti Zarema Mussajeva ebaseaduslikult ühes teises Venemaa piirkonnas, tuues ettekäändeks vajaduse võtta talt teatavas kriminaalasjas tunnistus, ja paigutati Tšetšeenias eelvangistusse;

C.  arvestades, et talle ei võimaldatud nõuetekohast õiguskaitset ning talle mõisteti pettuse ja ametivõimude ründamise eest viieaastane vanglakaristus; arvestades, et tema tervis on pärast kinnipidamist halvenenud;

D.  arvestades, et Zarema Mussajeva on Tšetšeenia ülemkohtu endise kohtuniku Saidi Jangulbajevi abikaasa ning inimõiguste kaitsja Abubakar Jangulbajevi ja opositsiooniblogijate Ibrahim ja Baisangur Jangulbajevi ema;

E.  arvestades, et tema kolm poega on Tšetšeenia riigipea Ramzan Kadõrovi ja tema autokraatliku valitsusviisi häälekad kriitikud; arvestades, et Ramzan Kadõrov on avalikult ähvardanud Jangulbajevi perekonna liikmed „kõrvaldada“; arvestades, et EL ja Ameerika Ühendriigid on kandnud Ramzan Kadõrovi ja tema lähimad kaasosalised isikute loetellu, kelle vastu on inimõiguste raskete rikkumiste eest kehtestatud sanktsioonid;

F.  arvestades, et Zarema Mussajeva kohtuotsuse päeval rünnati Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelena Milašinat ja inimõiguste juristi Aleksandr Nemovi, kes olid teel kohtusse, ja peksti neid jõhkralt;

1.  mõistab teravalt hukka Zarema Mussajeva röövimise ja poliitiliselt motiveeritud kinnipidamise ning peab seda kättemaksuks tema poegade seadusliku inimõigustetöö ja poliitiliste vaadete eest;

2.  nõuab tungivalt, et Tšetšeenia ametivõimud Zarema Mussajeva kohe ja tingimusteta vabastaksid, osutaksid talle nõuetekohast arstiabi ning lõpetaksid viivitamata kodanikuühiskonna ja opositsiooni tagakiusamise;

3.  väljendab muret selle pärast, et kogu Zarema Mussajeva kohtueelse ja kohtumenetluse kestel jälgiti juhtumiga tegelevaid inimõiguste juriste Aleksandr Nemovi, Aleksandr Savinit, Natalja Dobronravovat ja Aleksandr Karavajevit, kasutades jälgimist hirmutamise vormina;

4.  mõistab teravalt hukka 4. juulil 2023 toimunud jõhkra kallaletungi jurist Aleksandr Nemovile ja ajakirjanik Jelena Milašinale ning inimõiguste kaitsjate ja sõltumatu meedia ränga represseerimise, kaasa arvatud juristide Natalja Dobronravova, Sergei Babinetsi ja Oleg Habibrahmanovi juhtumid; nõuab tungivalt, et pädevad asutused neid rünnakuid läbipaistvalt ja põhjalikult uuriksid ning süüdlased vastutusele võtaksid;

5.  kutsub rahvusvahelist üldsust, komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles Venemaa ja eelkõige Tšetšeenia murettekitavale inimõiguste olukorrale reageerima, suurendama abi andmist Tšetšeenia poliitvangidele, teisitimõtlejatele, tšetšeenidele, kes jõhkrale režiimile vastupanu osutavad, rõhutud naistele ja LGBTIQ+ kogukonna liikmetele ning nende perekondadele, andma ohus olevatele Tšetšeenia inimõiguste kaitsjatele humanitaarviisad ning jätkama koostööd inimõiguste organisatsioonidega;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa ametiasutustele ning Tšetšeenia riigipeale.


Egiptus, eriti Hisham Kassemi süüdimõistmine
PDF 116kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon Egiptuse kohta, eelkõige Hisham Kassemi süüdimõistmise kohta (2023/2883(RSP))
P9_TA(2023)0351RC-B9-0396/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Hisham Kassem on Egiptuse silmapaistev liberaal, kirjastaja ning meediavabaduse ja õigusriigi põhimõtte eestkõneleja;

B.  arvestades, et 2023. aasta juunis, 2023. aasta detsembri presidendivalimiste eel, oli tal keskne roll liberaalsete opositsioonierakondade ja -poliitikute vaba koalitsiooni loomisel, mis kritiseerib valitsuse majanduslikku ja poliitilist tegevust; arvestades, et Kassem peeti kinni laimusüüdistuste alusel, kuna ta oli internetis kritiseerinud endist ministrit Abu Eitat ning keeldus maksmast 150 eurot kautsjoni; arvestades, et 20. augustil 2023 vahistati ta samalaadsete süüdistuste alusel ja mõisteti 16. septembril 2023 kuueks kuuks vangi ning Kairo majandusrikkumiste kohus määras talle trahvi; arvestades, et ta esitas apellatsioonkaebuse ja kohus lükkas kohtuistungi edasi 7. oktoobrile 2023;

C.  arvestades, et Hisham Kassemi õigus kaitsele ei olnud piisavalt tagatud, advokaatidel ei võimaldatud enne kohtumenetlust tema toimikuga tutvuda ja ametivõimud keeldusid tema õigusest avalikule ärakuulamisele ning takistasid meedia ja diplomaatiliste esindajate osalemist;

D.  arvestades, et nasseristide vasakpartei juht Ahmed El Tantawy on kogenud ametivõimude poolt tagakiusamist alates sellest, kui ta augustis teatas presidendiks kandideerimisest; arvestades, et pärast seda on vahistatud vähemalt 73 tema kampaaniatöötajat ja toetajat ning Citizen Labi uurimiskeskus tegi kindlaks, et tema telefoni häkiti Cytroxi Predatori nuhkvaraga;

E.  arvestades, et alates 2022. aasta maist on vähestele poliitvangidele armu antud, samal ajal aga on vahistatud kaks korda rohkem inimesi ja tuhanded on endiselt vangistuses;

1.  kutsub Egiptuse ametivõime üles Hisham Kassemi viivitamata ja tingimusteta vabastama ning loobuma kõigist tema vastu esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistustest; nõuab, et ELi delegatsioon ja liikmesriigid külastaksid teda vanglas;

2.  rõhutab, kui tähtis on korraldada usaldusväärsed, vabad ja õiglased valimised; nõuab tungivalt, et ametivõimud lõpetaksid rahumeelsete opositsioonitegelaste, näiteks presidendikandidaadi ja endise parlamendiliikme Ahmed El Tantawy tagakiusamise; väljendab sügavat muret Egiptuse valimisprotsessi piirangute pärast; tuletab meelde, et laimu käsitlevaid seadusi ei tohi kasutada poliitiliste oponentide vangistamiseks;

3.  nõuab tungivalt, et ametivõimud järgiksid õigusriigi põhimõtet, väljendus-, ajakirjandus-, meedia- ja ühinemisvabadust ning kohtusüsteemi sõltumatust, lõpetaksid opositsiooni vaigistamise meelevaldsete kinnipidamiste, digitaalse jälgimise, sunniviisiliste kadumiste ja piinamise teel, vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kümned tuhanded vangid, kes on meelevaldselt kinni peetud oma arvamuse rahumeelse väljendamise eest, sealhulgas auhinnavõitja Alaa Abdel Fattah ja 20 ajakirjanikku, ning tühistaksid veebitsensuuri sõltumatu meedia vastu; väljendab heameelt, et on vabastatud mõned ebaõiglaselt kinni peetud poliitvangid, näiteks Patrick Zaki;

4.  nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid tõstataksid eelseisvas ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus Egiptuse inimõiguste rikkumiste teema ning toetaksid ÜRO Inimõiguste Nõukogus järelevalve- ja aruandlusmehhanismi;

5.  nõuab kahesuguse kasutusega kaupade määruse(1) tõhusat rakendamist, et kaitsta opositsiooni liikmeid;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Egiptuse ametivõimudele ning tõlkida see araabia keelde.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud), ELT L 206, 11.6.2021, lk 1.


Euroopa rohevõlakirjad
PDF 117kWORD 57k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa roheliste võlakirjade kohta (COM(2021)0391 – C9‑0311/2021 – 2021/0191(COD))
P9_TA(2023)0352A9-0156/2022

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0391),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0311/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 5. novembri 2021. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 10. mai 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0156/2022),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. oktoobril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/… Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega

P9_TC1-COD(2021)0191


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2631) lõplikule kujule).

(1) ELT C 27, 19.1.2022, lk 4.
(2) ELT C 152, 6.4.2022, lk 105.


Üldiste tariifsete soodustuste kava
PDF 115kWORD 43k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (COM(2023)0426 – C9-0226/2023 – 2023/0252(COD))
P9_TA(2023)0353A9-0267/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0426),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0226/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. septembri 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0267/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. oktoobril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta

P9_TC1-COD(2023)0252


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2663) lõplikule kujule).


Finantsteenuste kauglepingud
PDF 117kWORD 42k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ (COM(2022)0204 – C9-0175/2022 – 2022/0147(COD))
P9_TA(2023)0354A9-0097/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0204),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0175/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. juuni 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0097/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. oktoobril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ

P9_TC1-COD(2022)0147


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2023/2673) lõplikule kujule).

(1) ELT C 486, 21.12.2022, lk 139.


Asulareovee puhastamine
PDF 374kWORD 120k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2022)0541 – C9-6363/2022 – 2022/0345(COD))(1)
P9_TA(2023)0355A9-0276/2023

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Vesi on avalik hüve, mis kuulub kõigile ja on kõigi jaoks ning mida kui elutähtsat, asendamatut ja hädavajalikku loodusvara tuleb käsitleda ja integreerida selle kolmes mõõtmes: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)   Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2022. aasta resolutsioonis veele juurdepääsu kui inimõiguse kohta – välismõõde ja 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta märgitakse, et vett tuleks käsitleda ühise hüvena.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda negatiivse mõju eest, mis tuleneb ebapiisavalt puhastatud reovete ärajuhtimisest. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see parandama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Lõpuks peaks käesolev direktiiv aitama järk-järgult kaotada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/111937 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele.
(2)  Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Käesoleva raamistiku eesmärk on kaitsta keskkonda, sealhulgas maismaa-, mere- ja rannikuökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, et saavutada direktiivis 2000/60/EÜ ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud eesmärgidPidades silmas rohelises kokkuleppes sätestatud rohepöörde eesmärke peaks käesoleva direktiivi eesmärk jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see tagama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Käesolev direktiiv peaks samuti aitama järk-järgult vähendada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/111937 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele. Lõpuks peaks see soodustama looduspõhiste lahenduste, näiteks tehismärgalade kasutamist asulareovee puhastamiseks ja ärajuhtimiseks.
_________________
_________________
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest39. Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kõigi tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie).
(4)  Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest39. Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 750 inimekvivalenti (ie).
_________________
_________________
39 Euroopa Keskkonnaameti aruanne „European waters: Assessment of status and pressures 2018“, nr 7/2018.
39 Euroopa Keskkonnaameti aruanne „European waters: Assessment of status and pressures 2018“, nr 7/2018.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad.
(5)  Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 750 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad. Kui sellised süsteemid ei ole omavahel ühendatud, peaksid liikmesriigid ergutama väikeseid omavalitsusi reovee ühiseks käitlemiseks ühinema ja neid selles toetama, mis võimaldaks ka kulusid vähendada.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama puhastusaste nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.
(6)  Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama keskkonnakaitse tase nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud ja asjakohasel juhul piirkondlikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel. Selleks et võimaldada üksikute süsteemide ühtlustatud reguleerimist liikmesriikides, peaks komisjon andma eespool nimetatud nõuete kohta suuniseid, milles käsitletakse selliste individuaalsete süsteemide projekteerimist, käitamist ja hooldust.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvesi suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Sademerežiimi järkjärgulise kliimamuutusest tingitud muutmise ning linnastumise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti vähenevad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski.
(7)  Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvee ärajuhtimine suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Linnastumise ja kliimamuutustega seotud vihmarežiimi järkjärgulise muutmise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti suurenevad. Kliimamuutused suurendavad tõepoolest reovee ülevoolu ja asula äravooluvee tõenäosust. Seetõttu on asulareovee käitlemise taristud kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi, sealhulgas kliimatingimusi ja nende taristute haavatavust. Samuti oleks kasulik koostada kohalikud ja piirkondlikud tegevuskavad, mis hõlmaksid mitut kohalikku omavalitsust, kui neid kõiki võivad mõjutada samad vooluveekogud rohkete sademete tingimustes ja kaudselt asula äravooluvee tõttu. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Lisaks tuleks esimese sammuna integreerida kontroll tekkekohas, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, et vältida asula äravooluvees reostust, ning koordineerida meetmeid, mille eesmärk on kontrollida asula äravooluvee kogust selle tekkekohas. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, mis hõlmavad stressitestidel põhinevat hindamist kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite haavatavuse kohta kliimamuutuste stsenaariumide alusel, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski. Kavandatud eesmärk vähendada reovee ülevoolu ligikaudu 1 %-ni aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral ja mõõdetuna reoveepuhasti sisselaskekohas, viitab eelkõige lämmastikusisaldusele. Tehniliste tingimuste tõttu võivad liikmesriigid 5. lisas sätestatud eeskirju järgides kehtestada muudele parameetritele, näiteks keemilisele hapnikutarbele, alternatiivsed eesmärgid, mis võivad esialgu erineda protsentides, sõltuvalt parameetrist, kuid mida saab modelleerida samade parameetrite järgi kui kehtestatud eesmärk.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse demograafiliste muutuste, ilmastikunähtuste ja merevee taseme eeldatava tõusu kumulatiivset mõju, eelkõige rannikualadel ja -piirkondades. See kumulatiivne mõju, mis põhjustab reoveepuhastites ülevoolu, avaldab negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, suurendades reostust. Sellistel aladel tuleks asjakohaselt tegeleda reovee käitlemisega, sealhulgas reoveesüsteemi hoolduse korrapärase seirega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   Vee kvaliteedi ja koguste parem haldamine linnapiirkondades aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Reovee ülevoolu negatiivse mõju vähendamiseks peaksid liikmesriigid püüdma suurendada linnapiirkondades rohe- ja sinialasid, võttes arvesse linnaruumi haljastamise platvormi, mis pakub linnade toetamiseks suuniseid ja teadmisi. Liikmesriigid peaksid püüdma arendada ka uusi taristuid, seades prioriteediks rohelise ja sinise taristu, nagu linna rohealad, haljaskatused, taimestunud kraavid, märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Ennetusmeetmed, mille eesmärk on vältida reostumata vihmavee sattumist kogumissüsteemidesse, ning rohe- ja sinialade suurendamise meetmed peaksid hõlmama meetmeid loomuliku veesidumisvõime ja vihmavee kogumise edendamiseks. Muud meetmed võiksid hõlmata parkide, puude ja pärismaiste liikidega metsatukkade, haljaskatuste, niidulilledega rohumaade, aedade, puudega ääristatud tänavate, aasade ja hekkide, tiikide ja vooluveekogude arvu suurendamist, millega piiratakse tiheasustusaladel läbilaskmatute pindade suurust, ning linnaaianduse suurendamist, millega saab luua tolmeldajatele, lindudele ja muudele liikidele hea elupaiga ning lisaks aidata ka otseselt kontrollida ja vähendada vihmavee hulka ja sellega seotud reostust, parandades samal ajal üldist elukvaliteeti sellistes linnades. Asjakohasel juhul tuleks asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamisel kaaluda vee taaskasutamist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist. Eelistada tuleks rohelisi arendusi ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.
(8)  Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel, võttes arvesse ka digivahendite kättesaadavust ja reovee keemilise koostise pidevat muutumist, mis tuleneb uute toodete turule ilmumisest ja nõuab asjakohaseid meetmeid selliste toodete kindlakstegemiseks ja nende reoveest kõrvaldamiseks. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist, et saavutada energiasäästu ja aidata kaasa heitkoguste vähendamisele. Eelistada tuleks rohelisi ja siniseid arendusi ja investeeringuid ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist, sealhulgas kaitsta pinna-, põhja- ja joogivett, ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 750 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   On väga oluline, et komisjon võtaks arvesse reovee puhastamisega seotud tohutuid raskusi ja probleeme, näiteks kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist käsitleva määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) läbivaatamisel seoses per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega. Komisjon juhtis oma 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna suunas“ tähelepanu sellele, et per- ja polüfluoritud alküülühenditele (PFAS) tuleb pöörata erilist tähelepanu, võttes arvesse pinnase ja vee, sealhulgas joogivee saastumiste juhtude suurt hulka liidus ja kogu maailmas, tervet haiguste spektrit põdevate inimeste arvu ning sellega seotud ühiskondlikke ja majanduslikke kulusid, ning seadis eesmärgi PFAS-ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks liidus, välja arvatud juhul, kui need on ühiskonna jaoks hädavajalikud.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ,40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ41 ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ42 kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.
(10)  Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk, ning tegema kindlaks, kas need alad on tundlikud lämmastiku või fosfori suhtes; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ41 ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ42 kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.
_________________
_________________
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
42 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
42 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Asulareovee sektori potentsiaali arendamine toitainete ringmajanduse suunas ja vee taaskasutuse rakendamise edendamine kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga1a tähendaks, et taaskasutusvee suhtes, mida kasutatakse kooskõlas Euroopa vee taaskasutamise määrusega põllumajanduses niisutamiseks, võiks kohaldada käesolevas direktiivis kehtestatud vähem piiravaid nõudeid toitainete eemaldamiseks.
_________________
1a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel.“
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale,43 rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastuse rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 100 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult aastani 2040.
(11)  Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale,43 rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes ja need tekivad uute kodu- või tööstustoodete turule ilmumisel ning nõuavad uusi identifitseerimis- ja kõrvaldamismeetodeid reoveest. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastus peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) ning selle rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 150 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 35 000–150 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Neis kriteeriumides tuleks eelkõige kajastada mikroplasti ja PFASidega seotud riske. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 35 000–150 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult kuni [viisteist aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
_________________
_________________
43 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019) 128 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
43 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019) 128 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust.
(13)  Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Selleks et piirata soovimatuid tagajärgi elutähtsate toodete kättesaadavusele ja taskukohasusele ning neile juurdepääsetavusele, tuleks tootjavastutust täiendada riigisiseste rahastamismeetmetega, kuna laiendatud tootjavastutusega hõlmatud sektoritel on suur ühiskondlik väärtus. Laiendatud tootjavastutuse süsteeme tuleks rakendada kooskõlas käesoleva direktiivi ülevõtmissätetes sätestatud tähtajaga. ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaselt on liidu keskkonnapoliitika eesmärk tagada kaitstuse kõrge tase, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust. See peab rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahju tuleb heastada eeskätt kahju tekkimise kohas ning saastaja peab maksma. Põhimõte „saastaja maksab“ osutab põhimõttele, mille kohaselt saastaja peaks kandma oma saaste või keskkonnakahjuga seotud kulud, sealhulgas saaste vältimiseks, tõrjeks ja heastamiseks võetavate meetmete kulud. Käesolevas direktiivis sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteem põhineb põhimõttel „saastaja maksab“ ja selle eesmärk on täielik rakendamine koos riikliku panusega, kuna on vaja täiendavat uurimist, et tagada täielik vastutus kogu põhjustatud reostuse eest ja täielik rahastamine, et mitte kahjustada elutähtsate toodete kättesaadavust ja neile juurdepääsetavust. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust. Riiklike erinevuste tõttu tuleks liikmesriikidele anda piisavalt paindlikkust, et määrata kindlaks, millised tooted liigitatakse elutähtsateks toodeteks, milleks võivad olla näiteks ravimid, millel on suur mõju elukvaliteedile, hügieenitooted või päikesekaitsevahendid. Tooterühmade loetelu tuleks tulevikus vajaduse korral kohandada vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule, turule lastud toodete valiku arengule ja seire abil saadud uutele andmetele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Mikro- ja nanoplastireostust põhjustavad sageli sünteetiliste tekstiilide värvimis- ja pesemisprotsessid, kuna sünteetilised mikrokiud paisatakse reovette. See kehtib eelkõige plastist mikrokiudude ja nanoplasti, makroplasti tükkide, makroprügi ja muudest plasti degradatsiooni vormidest tulenevate osakeste kohta, mille olemasolu keskkonnas ja ookeanis on pikka aega alahinnatud. Enamik tekstiilist pärit mikroplasti eraldub esimese viie kuni kümne pesemise ajal ning see üksnes tugevdab seost kiirmoe ja mikroplastireostuse vahel. Komisjon peaks kooskõlas oma algatusega „Mikroplastireostus – meetmed selle keskkonnamõju vähendamiseks“ esitama seadusandliku ettepaneku koos mõjuhinnanguga, et muuta uutele pesumasinatele mikrokiufiltrite paigaldamine ELi tasandil 31. detsembriks 2027 kohustuslikuks.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.
(14)  Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, arvutatuna liidu turu kohta, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et tema poolt turule lastavad tooted on kiiresti biolagunevad või et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Kui liikmesriigid tagavad, et tootjatel on laiendatud tootjavastutus, peaks neil olema võimalik riiklikke eripärasid arvesse võttes lisada muid sektoreid, nagu pestitsiidid, majapidamistooted ja plasti lisaained, tuginedes tõenditele, mille kohaselt mikrosaasteained esinevad vees pärast kolmanda astme puhastust, settes või püsivalt süsteemis.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, esitamise ja erapooletu kontrollimisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamisega seotud kulud, kuid mitte neid ületama. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.
(15)  Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Komisjon peaks andma laiendatud tootjavastutuse süsteemide kohta suuniseid, et võimaldada nende ühtlustatud rakendamist liikmesriikides. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed koos riigisiseste rahastamismeetmetega peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, analüüsi, esitamise ja erapooletu kontrollimisega, tarbijatele piisava teabe andmisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamise ja käitamisega seotud kulud. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200144 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84245 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet46 järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“47 esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001,48 milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse energiaaudit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL49 artikliga 8. Need auditid peaksid hõlmama taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel.
(16)  Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi, samuti kasutades soojus- või kineetilist energiat või muid taastuvaid energiaallikaid, mis võivad muutuda kättesaadavaks taastuvenergia direktiiviga (2009/28/EÜ) kooskõlas olevate tulevaste teadusuuringute tulemusena. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/200144 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad, kasutades näiteks kohapeal või läheduses asuvat energiatootmissüsteemi või panustades välisesse energiatootmissüsteemi, näiteks reoveesetete saatmisega kesksesse biogaasi tootmise rajatisse. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/84245 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet46 järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“47 esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001,48 milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL49 artikliga 8 energiaaudit koos tegevuskavaga, milles sätestatakse meetmed, mida tuleb puhastites nende energiatarbimise vähendamiseks rakendada. Selliste audititega peaks kaasnema tegevuskava, milles on sätestatud meetmed, mida tuleb puhastites nende energiatarbimise vähendamiseks rakendada, välja arvatud juhul, kui puhastid on saavutanud oma käesoleva direktiivi või mis tahes rangemate riiklike eesmärkide kohase maksimaalse energiatõhususe. Need auditid peaksid hõlmama ka kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega energiatarbimise vähendamise, heitsoojuse kohapeal või kaugküttesüsteemi kaudu kulutõhusa taaskasutamise ja kasutamise või taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel, samuti metaani ja dilämmastikoksiidi heitkoguste vähendamise võimaluste väljaselgitamist.
_________________
_________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
46 Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1749 energiatõhususe esikohale seadmine põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.
46 Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1749 energiatõhususe esikohale seadmine põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: kava „REPowerEU“ (COM/2022/230 final).
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: kava „REPowerEU“ (COM/2022/230 final).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Reovesi on põllumajanduse, energeetika ja jäätmete kõrval üks neljast peamisest metaaniheite allikast. Seepärast peaks komisjon tegema mõjuhinnangu põhjal 31. detsembriks 2025 ettepaneku liidu siduva metaaniheite vähendamise eesmärgi kohta 2030. aastaks, mis hõlmab kõiki asjaomaseid heidet tekitavaid sektoreid. Metaaniheite vähendamisel saavutatavad tulemused on 20 aasta lõikes 82,5 korda tõhusamad kui CO2 heite vähendamine ning võrreldes CO2-ga, mille lahustumiseks atmosfääris kulub mitusada aastat, lahustub metaan palju kiiremini (12 aastaga) ning seega on metaaniheidet kooskõlas üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse raames võetud kohustusega väga asjakohane ja kasulik vähendada. Liikmesriigid peaksid tagama, et reoveesektor saavutab kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni50 või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.
(17)  Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe, kasutades selleks juhureostuse korral õigeaegseid häiresüsteeme kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni50 või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.
_________________
_________________
50 UNECE piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon, muudetud, koos otsusega VI/3, milles selgitatakse ühinemismenetlust.
50 UNECE piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon, muudetud, koos otsusega VI/3, milles selgitatakse ühinemismenetlust.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse, peaksid liikmesriigid tagama, et asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral.
(18)  Selleks et tagada keskkonna ja tervise kaitse kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, peaksid liikmesriigid tagama, et kogumissüsteeme ja asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral, ning nad peaksid pidevalt kohandama reovees sisalduvate saasteainete kindlakstegemise meetodeid käsikäes selliste uute toodete turule laskmisega, mida võib hiljem leida reoveest.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/74151.
(19)  Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, sealhulgas mikrokiude ja nanoplasti, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega, kes peaksid andma oma nõusoleku, ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Lisaks peaks mitteolmereovett vastu võtvatel kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel olema lubatud teha seiret selle heitvee suhtes enne, kui see siseneb kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, eelkõige tööstusprotsessides ning kaugküttes ja -jahutuses. Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud vee säästmise ja taaskasutuse kavad, milles määratakse kindlaks vee taaskasutuse ja vee säästmise eesmärgid kõigis sektorites, mille puhul seda peetakse asjakohaseks, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ, tagades minimaalse ökoloogilise vooluhulga. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/74151.
_________________
_________________
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Selle vee ja energia vahelise seose keskmes on kiiresti kasvav arusaam, et kliima- ja veesüsteemid on omavahel seotud ning ühe süsteemi muutused põhjustavad teises süsteemis olulisi mittelineaarseid muutusi. Seepärast tuleks kliimaneutraalsuse eesmärke ja veevarudele pööratavat tähelepanu arendada vastastikku tugevdaval viisil, saavutades aruka veekasutusega ühiskonna. See tähendab ühiskonda, kus vee väärtust tunnistatakse ja mõistetakse, kõiki olemasolevaid veeallikaid majandatakse viisil, millega välditakse veepuudust ja -reostust; veesüsteem on demograafiliste muutuste, põudade ja üleujutuste mõju suhtes vastupidav ning kõik asjaomased sidusrühmad on kaasatud kestliku veemajanduse tagamisse, samal ajal kui vee- ja ressursiringlus on suures osas suletud, et edendada ringmajandust.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et vältida plastist biokilekandjate soovimatut sattumist keskkonda asulareoveepuhastitest, kus neid kasutatakse, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust sellist ärajuhtimist pidevalt jälgida ja ennetada sellist biokilekandjate sattumist keskkonda.
(20)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et pidevalt ära hoida nii juhuslikke ägedaid lekkeid kui ka plastist biokilekandjate, sealhulgas biokandjate, biohelmeste ja polüstüreenhelmeste pidevat hajutatud leket keskkonda asulareoveepuhastitest, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust kasutada sobivaid kogumislahendusi, nagu restid ja võrgud, et vältida reostuse keskkonda sattumist ning plastist biokilekandjate heidet pidevalt jälgida. Selleks et valmistuda biokilekandjate kasutamise eeldatavaks kasvuks ja tehnoloogiliseks arenguks asjaomases sektoris, peaks plastist biokilekandja määratlus hõlmama kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid ja olema samas tulevikukindel ja piisavalt paindlik, et võtta arvesse tulevasi arenguid selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.
(21)  Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik terviseühtsuse põhimõtte kohaseks tervise kaitseks ja keskkonna kaitseks, ning et lõppanalüüsis järgitaks puhastatud reoveele kehtestatud parameetreid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret52. Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“)53 rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda SARS-CoV-2 ja selle variantidega seotud terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.
(22)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest, nagu see oli COVID-19 pandeemia ajal. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel ning jagama selgelt nende pädevate asutuste vahel ülesanded, kohustused ja kulud. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret52. Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“)53 rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.
_________________
_________________
52 Komisjoni teatis „ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) – järgmine samm Euroopa terviseliidu väljakujundamise suunas (COM(2021) 576 final).
52 Komisjoni teatis „ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) – järgmine samm Euroopa terviseliidu väljakujundamise suunas (COM(2021) 576 final).
53 Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/472 ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis (ELT L 98, 19.3.2021, lk 3).
53 Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/472 ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis (ELT L 98, 19.3.2021, lk 3).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Käesolevas direktiivis tunnistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv. Seepärast on asjakohane sätestada, et reovee puhastamine peaks hõlmama kahjuliku tervisemõju, sealhulgas epideemiate vältimist, ning austada õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Seoses G7 võetud kohustusega tunnistada antimikroobikumiresistentsuse kiiret kasvu kogu maailmas on vaja edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist inim- ja veterinaarravimites.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Keskkonna ja inimeste tervise kaitseks peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ55 nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.
(24)  Keskkonna ja tervise kaitseks terviseühtsuse põhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selleks tuleks eelneva lähenemisviisina edendada kontrolli tekkekohas, et vältida asulareovee reostust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas ennetusmeetmed, kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid, samuti heitvee ärajuhtimise lubade läbivaatamine ja samaväärse puhastuse kasutamine, millega tagatakse sama keskkonnakaitse tase. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ55 nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.
_________________
_________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“56. Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba57 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta,58 ning vee ja tervise protokolli59 sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele paraneks, näiteks seada sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustada juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutut käitlemist ja kõrvaldamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.
(25)  Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“56. Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba57 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta,58 ning vee ja tervise protokolli59 sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et tagatakse kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele, näiteks seatakse sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustatakse juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini ja fekaalide ohutut käitlemist ja kõrvaldamist ning menstruaaltoodete vahetamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.
_________________
_________________
56 ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioon (A/70/L.1)
56 ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioon (A/70/L.1)
57 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final).
57 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final).
58 WHO suunised sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 2018.
58 WHO suunised sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 2018.
59 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokoll, 17. juuni 1999.
59 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokoll, 17. juuni 1999.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid, et parandada nende rühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/218460 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.
(26)  Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele või rühmadele, kes on tõrjutud nende sotsiaal-majandusliku olukorra, etnilise päritolu, seksuaalsuse, soo, puude, kodutuse, õigusliku seisundi, usuliste veendumuste või muude põhjuste tõttu, võttes vajalikke meetmeid, et tagada nendele rühmadele juurdepääs sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis ja eraruumides, samuti avaliku halduse hoonetes, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.
_________________
60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses. Selleks et tagada reoveesettes sisalduvate toitainete, sealhulgas elutähtsa fosfori nõuetekohane ja ohutu taaskasutus, tuleks liidu tasandil määrata minimaalsed taaskasutusmäärad.
(28)  Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses ja muudes sektorites. Selleks et tagada ja hõlbustada reoveesetetes ja reovees sisalduvate toitainete nõuetekohast ja ohutut taaskasutamist ning tagada sidusus seoses liidu eesmärgiga tagada kriitilise tähtsusega toorainete, sealhulgas kriitilise tähtsusega fosfori turvaliste ja kestlike tarneahelate kättesaadavus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata minimaalsed taaskasutusmäärad, samal ajal kui on vaja teha tihedamat koostööd akadeemiliste ringkondade ja teadlastega, et teha kindlaks kõige sobivamad meetodid reoveesetetest toitainete taaskasutamiseks põllumajanduses ja neid kohaldada. Komisjon peaks edendama õigusraamistikku taaskasutatava fosfori ja lämmastiku funktsionaalse turu arendamiseks ning liikmesriigid peaksid hõlbustama taaskasutatava fosfori turulepääsu ja edasist kasutamist. Taaskasutamist käsitlevad nõuded peaksid jääma avatuks tulevastele arengutele toitainete taaskasutamise tehnoloogias ja protsessides. Liikmesriigid peaksid kaaluma reoveesetetest väärtuslike ressursside eraldamist, et kasutada neid põllumajanduses ning tugevdada sektori vastupanuvõimet ja kestlikkust ning aidata kaasa liidu väetisetööstuse strateegilisele autonoomiale. Liikmesriigid peaksid püüdlema toitainete tõhusa ringluse poole ning püüdma edendada reoveesetetes sisalduvate toitainete ja metallide taaskasutamist, keskendudes muude kaasnevate hüvede saavutamisele, nagu biogaasi või biosöe tootmine.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)  Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kasvuhoonegaaside heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus tuleks valida kasutusel oleva parima tava järgi, nagu praegu tehakse Šveitsis. Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga63 kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku64 jaoks.
(29)  Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kõigi kasvuhoonegaaside, sealhulgas dilämmastikoksiidi ja metaani heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selline seire toetab riiklikku inventuuriaruannet, pakub vajalikku taristut valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli seiresuuniste rakendamiseks ning võimaldab tulevikus välja töötada Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevaid teaduspõhiseid leevendusmeetmeid käsitlevaid tegevuskavasid. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus peaks tuginema kasutuselolevatele parimatele tavadele, nagu praegu tehakse Šveitsis. Neid tuleks laiendada, et hõlmata eriti ohtlikke aineid, nagu telmisartaan, bisfenool A, beeta-östradiool ja perfluorooktaansulfoonhape (PFOS). Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga63 kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku64 jaoks ning toetatakse digipööret veesektoris kooskõlas liidu digistrateegiaga.
_________________
_________________
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
64 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
64 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEAle tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/200665.
(30)  Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEA-le tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele ning need tuleks teha üldsusele kättesaadavaks kogu liitu hõlmava asulareovee puhastamise keskandmebaasi kaudu. See andmebaas peaks võimaldama võrrelda liikmesriikide vahel reoveepuhastite tulemuslikkust reostuse vältimisel, võrrelda võetud meetmeid ja toetada käesoleva direktiivi järgimist, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kohaldamist, pöörates erilist tähelepanu reostusallikatele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemid äravooluvee korral, ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega ning laiendatud tootjavastutuse rakendamisega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/200665. Üldsusele teabe ja andmete esitamisega kaasneva halduskoormuse puhul tuleks alati järgida proportsionaalsuse põhimõtet.
_________________
_________________
65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17)
65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17)
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)   Praegu on liidult võimalik saada asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise kulude katmiseks märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Alates 2000. aastast on ühtekuuluvuspoliitika raames reoveesektorile eraldatud 38,8 miljardit eurot. Lisaks veesektoris tehtavateks otseinvesteeringuteks ühtekuuluvuspoliitika raames antud rahastamisele toetati liidu vahenditest, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ning programmide „Horisont 2020“ ja LIFE vahenditest ka teadusuuringuid liidu veesektoris. Aastatel 2000–2017 rahastas liit kokku 138 programmi LIFE projekti, mis olid seotud reovee puhastamisega. Liidu tasandil on vaja lisatoetust, et viia ellu uusi ambitsioonikaid eesmärke ja mitte kedagi kõrvale jätta, tagades samal ajal asulareovee puhastamise kõrge taseme ja kodanike juurdepääsu sellisele reovee puhastamisele kogu Euroopas. Neljanda astme puhastuse rahastamist tuleks siiski rahastada riiklike laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu koos riigisiseste rahastamismeetmetega, et piirata mõju kodanike veearvetele ja tagada põhimõtte „saastaja maksab“ järgimine. Rakendamise hindamisega kooskõlas oleva lisameetmena peaks komisjon tagama, et reovee puhastamiseks eraldatakse asjakohased rahalised vahendid, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste terviklik täitmine kõigi liikmesriikide poolt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik) investeerimisprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline ja toimib tootmisharusisese turuna, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seepärast on oluline tagada üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, näiteks arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.
(32)  Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seetõttu on oluline tagada juurdepääs veele ja kanalisatsioonile. Oluline on tagada ka üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kasutajasõbralikus vormingus kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ66 tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata.
(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ66 tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata. Liikmesriigid peaksid veereostuse korral tekkinud ning liidu või liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud piirmäära ületava kahjuliku ja märkimisväärse saastumistaseme korral asjaomase piirkonna üldsuse teavitamise tagamisel võtma arvesse komisjoni suuniseid ja looma parimate tavade lahendustel, nagu lühisõnumite edastamise tehnoloogial põhinevad avalikud hoiatussüsteemid.
_________________
_________________
66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32).
66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning reoveesettest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(35)  Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning asulareoveest ja reoveesetetest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse, et stimuleerida mitmesuguseid taaskasutamismeetodeid, sealhulgas pürolüüsi ja struviidi sadestamist, samuti reoveesetetes sisalduvate toitainete taaskasutamist. Võttes arvesse, et fosfor ja lämmastik on põllumajanduse jaoks väärtuslikud ressursid, peaks komisjon need delegeeritud õigusaktid vastu võtma ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppemist. Selle aja jooksul on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada laiendatud tootjavastutuse süsteemidesse panustavate sektorite loetelu.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201167.
(36)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, koostada ja ajakohastada mikrosaasteainete loetelu, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201167. Komisjon peaks käesolevas direktiivis osutatud menetluse kohaselt võtma vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada käesolevas direktiivis sätestatud nõuded asulareovees sisalduvate mikroplastide seireks 12 kuud pärast nende direktiivi 2022/0344 (COD) kohasesse jälgimisnimekirja lisamist.
_________________
_________________
67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)   Oluline on tagada, et käesoleva direktiiviga nähakse ette vee parema kvaliteedi saavutamine, seadmata seejuures ohtu elutähtsate toodete kättesaadavust ja taskukohasust.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 b (uus)
(37b)   Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest tulenevate kulude vahe täiendav hüvitamine, et toetada hädavajalikke ravimeid ning tagada nende olemasolu turul ja kättesaadavus kodanikele.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38
(38)  Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe68 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
(38)  Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe68 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele kehtestada reoveepuhastussektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid, vajadusele eemaldada asulareoveest enne selle ärajuhtimist mikroplastid ja PFASid, vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, ning meetodile, kuidas kõrvaldada ja denatureerida sellised tooted lõppkasutuse etapis ilma olulise keskkonnamõjuta, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret ja analüüsi asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures. Veereostuse nullsaaste eesmärgi saavutamiseks asjakohaste meetmete võtmisel liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon juhinduma Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibist ja põhimõttest „saastaja maksab“ ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttest mitte tekitada kahju.
_________________
_________________
68 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
68 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise eeskirjad, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist ning ühtlasi järk-järgult kaotada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees.
Käesolevas direktiivis sätestatakse asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise eeskirjad, et kaitsta keskkonda ja tervist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ning ühtlasi järk-järgult vähendada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi, aidates samal ajal kaasa ringmajandusele üleminekule. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad kõigi juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees, ning reovee käitlemise lõimitud kavandamise kaudu püütakse sellega suurendada koostoimet kliimamuutustega kohanemise ja linnaökosüsteemide taastamise meetmetega.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1)  „asulareovesi“ – olmereovesi, olme- ja mitteolmereovee segu või olmereovee ja asula äravooluvee segu;
1)   „asulareovesi“ – üks järgmistest:
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a (uus)
a)   olmereovesi;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b (uus)
b)   olmereovee ja mitteolmereovee segu;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c (uus)
c)   olmereovee ja asula äravooluvee segu;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d (uus)
d)   olmereovee, mitteolmereovee ja asula äravooluvee segu;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
3)  „mitteolmereovesi“ – igasugune reovesi, mis juhitakse kogumissüsteemi hoonest, kus toimub üks järgmistest tegevustest:
3)  „mitteolmereovesi“ – reovesi, mis ei pärine peamiselt inimeste ainevahetusest ega majapidamistegevusest ning mis juhitakse kogumissüsteemi hoonest, kus toimub üks järgmistest tegevustest:
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4)  „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 10 ie hektari kohta), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;
4)  „tiheasustusala“ – ala, kus asulareovee reostuskoormus on piisavalt kontsentreeritud (vähemalt 25 ie hektari kohta), et asulareovett koguda ja juhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5)  „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;
5)  „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, lumi või sulamisvesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6)  „reovee ülevool“ – puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist suublasse vihmasaju tõttu;
6)  „reovee ülevool“ – osaliselt puhastatud või puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist või asulareoveepuhastitest suublasse väga tugeva vihmasaju tõttu;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16
16)  „mikrosaasteaine“ – aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga alla milligrammi liitri kohta ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/200869 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele või keskkonnale ohtlikuna;
16)  „mikrosaasteaine“ – määruses (EÜ) nr 1907/2006 määratletud aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga mikrogrammi liitri kohta või alla selle ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/200869 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele ja keskkonnale ohtlikuna;
_________________
_________________
69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19
19)  „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mille tootjad on ühiselt asutanud, et täita neile artikliga 9 pandud kohustusi;
19)  „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mis on loodud liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all ja mille eesmärk on aidata tootjatel täita artiklist 9 tulenevaid kohustusi;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
19a)   „põhimõte, et saastaja maksab“ – põhimõte, mille kohaselt saastaja kannab tema poolt tekitatud saaste või keskkonnakahjuga seotud kulud, sealhulgas saaste vältimiseks, tõrjeks ja heastamiseks võetavate meetmete kulud;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20
20)  „sanitaarvõimalused“ – rajatised ja teenused inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutuks kõrvaldamiseks;
20)  „sanitaarvõimalused“ – privaatsust ja inimväärseid tingimusi võimaldavad rajatised ja teenused inimeste uriini ja fekaalide ohutuks, hügieeniliseks, turvaliseks ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetaval viisil kõrvaldamiseks ning menstruaaltoodete vahetamiseks ja kõrvaldamiseks;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)
21a)   „terviseühtsuse põhimõte“ – integreeritud ja ühendav tegutsemisviis, mille eesmärk on jätkusuutlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade, taimede ja ökosüsteemide tervist. Selle põhimõttega tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22
22)  „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad inimeste tervise või keskkonnakaitset;
22)  „asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega tervise- või keskkonnakaitset;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23
23)  „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse asulareovee töötlemiseks vajalike bakterite kasvatamiseks;
23)  „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse reovee puhastamiseks vajalike bakterite kasvatamiseks, sealhulgas biokandjad, biohelmed ja polüstüreenhelmed;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24 a (uus)
24a)   „otsene kasvuhoonegaaside heide“ – heide, mis tekib asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemide omandis või kontrolli all olevates allikates, sealhulgas selliste gaaside heide nagu metaan ja dilämmastikoksiid;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24 b (uus)
24b)   „kaudne kasvuhoonegaaside heide“ – gaaside eraldumine asulareoveepuhastisse ja kogumissüsteemidesse viidava ostetud elektri tootmisel ning samuti selliste puhastite ja süsteemide käitamisel.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2030 järgmistele nõuetele:
2.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 750–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2032 järgmistele nõuetele:
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a.   Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et pädevad asutused hindavad oma territooriumil reoveelekke ja sellega seotud heite taset ning reoveelekete vähendamise võimalusi. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid rahvatervise, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2030 vastu riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb reoveelekete taset liikmesriigi territooriumil 31. detsembriks 2035 alandada. Liikmesriigid võivad pakkuda sisukaid stiimuleid tagamaks, et nende territooriumil asuvad reoveekäitlejad täidavad riiklikke eesmärke.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Kui kogumissüsteemi rajamine on erandjuhul põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et kasutatakse individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme (edaspidi „individuaalsed süsteemid“).
1.  Kui kogumissüsteemi rajamine või kogumissüsteemiga ühendamine on erandjuhul põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et kasutatakse individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme (edaspidi „individuaalsed süsteemid“) või muid asjakohaseid süsteeme, millega saavutatakse sama tervise- ja keskkonnakaitse tase.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel tervise- ja keskkonnakaitse nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.
Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid kantakse avalikku registrisse ja pädev asutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt, ning vahetavad individuaalsete süsteemide kasutamise ja käitamise ning regulaarsete kontrollide kohta iga nelja aasta järel parimaid tavasid, sealhulgas pädevate asutuste poolse juhtimise ja toimimise kohta.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustades lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.
3.  Liikmesriigid kehtestavad kogu liidus 24 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest komisjoni antud suuniste alusel individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning sätestavad lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärase kontrolli nõuded.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta igal tiheasustusalal. Selles põhjenduses tuleb:
4.  Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta. Selles põhjenduses tuleb:
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c
c)   tõendada, et järgitakse lõikes 3 osutatud miinimumnõudeid juhul, kui komisjon on kasutanud kõnealuse lõike kohaselt talle delegeeritud õigust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   tõendada vastavust direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud keskkonnaeesmärkidele.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
31. detsembriks 2025 koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside, sealhulgas hooajalise muutumise põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a
a)  reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele;
a)  reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega keskkonna- või terviseriski;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
b)  reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,
b)  reovee ülevoolu maht on suurem kui ligikaudu 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – alapunkt c – alapunkt iv a (uus)
iva)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 1 sätestatud nõuded.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Asulareovee käitlemise lõimitud kavad tuleb komisjoni nõudmise korral komisjonile kättesaadavaks teha.
4.  Asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sealhulgas ellu viidud osade ja seni veel rakendamata elementide kirjeldus, tehakse kolme kuu jooksul alates nende avaldamisest komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5
5.  Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente.
5.  Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente ning neis tuleb võimaluse korral seada esikohale rohelise ja sinise taristu lahendused.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
5a.   Kui liikmesriikide kehtestatud asulareovee käitlemise lõimitud kavad vähemalt V lisas sätestatud elemente ei sisalda, võtab komisjon nende kavade suhtes asjakohaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 1 – punkt b
b)  ette näha meetodid alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas V lisa punkti 2 alapunktis a osutatud reostuse vähendamise soovituslik eesmärk on saavutatud;
b)  nähakse ette meetodid V lisa punkti 2 alapunktis a sätestatud alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas kõnealuses punktis osutatud reostuse vähendamise eesmärk on saavutatud;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a.   Liikmesriigid püüavad linnapiirkondades rohealasid suurendada, et vähendada reovee ülevoolu looduslike lahenduste abil.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 b (uus)
6b.   Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga viie aasta järel läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Asulareovett, mis juhitakse külma kliimaga piirkondades asuvatesse vetesse, kus on madala temperatuuri tõttu tõhusat bioloogilist puhastamist keeruline teha, võib erandina puhastada (biokeemiline hapnikutarve BHT5, nagu on määratletud I lisa tabeli 1 reas 2) lõikes 1 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, kui sisselaske juures on aasta keskmine veetemperatuur alla 6 °C ja kui üksikasjalikud uuringud näitavad, et sellise reovee ärajuhtimine keskkonda ei kahjusta. Puhastamisel peab aga saavutama vähemalt 40 % vähendusmäära, mida mõõdetakse vähemalt kord nädalas. Liikmesriigid, kes seda erandit kasutavad, teatavad sellest komisjonile.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2
2.  1 000–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2030 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.
2.  750–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2032 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi olukordi, mis on tingitud tugevast vihmasajust.
4.  Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi ilmastikuolusid, mis on tingitud näiteks tugevast vihmasajust.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [väljaannete talitus, palun lisada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2033, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2038, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
31. detsembriks 2025 koostavad liikmeriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga viie aasta tagant alates 31. detsembrist 2030.
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostavad ja avaldavad liikmesriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning lisavad sellele loetelule teabe selle kohta, kas need on tundlikud fosfori ja/või lämmastiku suhtes, ning ajakohastavad seda loetelu alates 31. detsembrist 2030 iga viie aasta järel, lisades ühtlasi teabe eutrofeerumise põhjuste kohta.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas.
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2024 suunised II lisa ühtlustatud rakendamiseks, eelkõige seoses piiriüleste veekogudega.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [väljaannete talitus, palun sisestada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid 31. detsembriks 2038, et pooltelt vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle kõnealustele aladele juhtimist 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid 31. detsembriks 2043, et kõigilt vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1
Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide aasta keskmise parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele, et tagada kõrgel tasemel keskkonnakaitse. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 – punkt a
a)  väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;
a)  väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 75 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 – punkt b
b)  väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 85 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040.
b)  väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 93 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040. Päevad, mil heitvee temperatuur langeb alla 12 °C, ei ole eemaldatava lämmastiku arvutamisel esimeses lõigus osutatud eesmärgil asjakohased.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 7
7.  Liikmesriigid tagavad, et heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist.
7.  Liikmesriigid tagavad, et heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu, ja heitvesi asulareoveepuhastitest sellise ala valgalale, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 150 000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 150 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga viie aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] peab liikmesriikidel olema koostatud ja avaldatud loetelu vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladest, mis nende territooriumil asuvad, ja hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] loetelu
vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu vähemalt iga viie aasta möödudes läbi ja vajaduse korral ajakohastavad seda tarbetu viivituseta.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:
Esimeses lõigus osutatud loetelud sisaldavad järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt f
f)  alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.
f)  alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ, 2006/118/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2008/56/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – punkt f a (uus)
fa)   direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt määratud erikaitsealad ja direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt määratud erikaitsealad, mis moodustavad Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui liikmesriik jätab lõikes 2 osutatud loetelud nimetatud lõikes sätestatud tähtajaks koostamata, peab kogu vähemalt 35 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest välja juhitav vesi läbima kooskõlas lõikega 5 neljanda astme puhastuse.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
3a.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et pooltelt 100 000–150 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõigilt 100 000–150 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et pooltelt vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.
Liikmesriigid tagavad hiljemalt ... [15 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], et kõigilt vähemalt 35 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele. 
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a.   Vähemalt 35 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest lõikes 2 osutatud loetellu kantud ala valgalasse juhitava vee suhtes kohaldatakse samuti lõikeid 3 ja 4.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada esimeses lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.
Liikmesriigid tagavad, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Laiendatud tootjavastutust täiendatakse asulareoveepuhastite ajakohastamiseks ette nähtud riigisiseste rahastamismeetmetega, et vältida soovimatuid tagajärgi Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Kemikaaliameti abiga kindlaks tehtud elutähtsate toodete, eelkõige ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele ja juurdepääsetavusele ning tagada ettevõtjatele piisavate rahaliste vahendite kättesaadavus. Riigisisene rahastamismeede ei tohi ületada 20 % ega takistada kohaldamast põhimõtet, et saastaja maksab.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:
Laiendatud tootjavastutus ja riigisisene rahastamismeede hõlmavad järgmist:
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
a)  kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest, et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning
a)  kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest (investeeringukulud ja tegevuskulud), et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained, mida ei ole esimese, teise ega kolmanda astme puhastusega võimalik eemaldada, ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
c)  muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a.   Artikli 21 kohaselt nõutava seire tulemuste põhjal vaatab komisjon III lisas esitatud toodete loetelu iga viie aasta järel läbi. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, lisades III lisaga hõlmatud toodete loetellu uusi tooteid.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)
1b.   Laiendatud tootjavastutust kohaldatakse olenemata sellest, kas turule lastud tooted või nende komponendid on toodetud liikmesriigis või kolmandas riigis ning kas tootjate registrijärgne asukoht on liidus või toode lastakse turule digitaalse platvormi kaudu.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 c (uus)
1c.   Liikmesriigid võivad lisada muid sektoreid, tuginedes tõenditele asjaomases sektoris tekitatud mikrosaasteainete olemasolu kohta.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
a)  toodet lastakse turule alla kahe tonni aastas;
a)  toodet lastakse liidu turule alla kahe tonni aastas;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
b)  toode, mida tootja turule laseb, et tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.
b)  toode, mida tootja turule laseb, on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/20081a I lisa punktile 4.1.2.9.5 reovees kiiresti biolagunduvad või ei tekita olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)   turule lastud toodetes sisalduvad ained on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/20081a I lisa punktile 4.1.2.9.5 vesikeskkonnas kiiresti biolagunduvad. 
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu hiljemalt ... [artikli 8 lõike 1 kohaldamise alguskuupäev].
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon hõlbustab liikmesriikide vahel laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomise kohta parimate tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga, või et tootjatel on võimalik oma kohustusi täita väljakujunenud organisatsiooni kaudu.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a – alapunkt ii
ii)  teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;
ii)  teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees ja biolagunevus nende olelusringi lõpul;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c a (uus)
ca)   tootjate rahaline toetus on ette nähtud lõikes 1 nimetatud kulude katmiseks ning reoveepuhastite käitajad saavad rahalisi vahendeid kasutada vastavalt oma investeerimistsüklitele ja -vajadustele.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
5a.   Liikmesriigid tagavad, et enne kui artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud neljanda astme puhastuse nõudeid hakatakse rakendama, on artiklites 9 ja 10 sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja laiendatud tootjavastutuse organisatsioonide nõuded täidetud.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)   lepib kokku koormuse jagamise üksikasjalikes reeglites, võttes arvesse selliseid tegureid nagu mikrosaasteainete kogus tootes. 
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1a.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teavitada tarbijaid jäätmetekke vältimise meetmetest, tagasivõtu- ja kogumissüsteemidest ning III lisas loetletud toodete sobimatute eemalduse viiside mõjust reovee kogumisele, puhastamisele ja ärajuhtimisele.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed.
2.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi läbipaistvalt, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, et liikmesriigid võivad tootjavastutusorganisatsioonidega konsulteerida ja teevad kõik investeeringud reoveepuhastitesse tootjavastutusorganisatsioonidest sõltumatult ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed. Nõuete täitmiseks edastavad pädevad asutused vajalikud andmed korrapäraselt, see on vähemalt iga kuue kuu järel teistele pädevatele asutustele ja vahetavad neid andmeid nendega.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, teevad järgmist:
4.  Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil käesoleva direktiivi kohaseid laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi.
a)   määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi; või
b)   võtavad punktis a kirjeldatuga samaväärseid meetmeid.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Esimeses lõigus osutatud dialoog peab eelkõige võimaldama kindlaks teha ja rakendada meetmeid, mis muudaksid laiendatud tootja- ja saastajavastutuse majanduslikult võimalikult tõhusaks, näiteks meetmed, millega vähendatakse reoveele mikrosaasteainete poolt avaldatavat koormust, samuti neljanda astme puhastuseks sobivaima tehnoloogia valik, ning selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi ravimite taskukohasusele, juurdepääsetavusele ja kättesaadavusele.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
5a.   Reoveepuhastite käitajaid esindavatel ühendustel on laiendatud tootjavastutusorganisatsioonis vaatleja staatus.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ning hõlmavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaaniheidet. Esimesed auditid tehakse
1.  Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid tehakse kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ja energiatõhusust käsitleva direktiivi (...) (uuesti sõnastatud) artikliga 11 ning võimaluse korral digivahendeid kasutades ning nende raames tehakse kindlaks potentsiaal kulutõhusaks kasutamiseks, energiatarbimise vähendamiseks, heitsoojuse taaskasutamiseks ja kasutamiseks kohapeal või kaugküttesüsteemi või taastuvenergia tootmise kaudu. Keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaani- ja dilämmastikoksiidheidet. Esimesed auditid tehakse
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a
a)  vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2025;
a)  vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist];
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b
b)  10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030.
b)  10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite riigi tasandil aastas toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus on võrdne vähemalt järgmisega:
2.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase, sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud energia aastakogus, mis on toodetud riigi tasandil vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevates asulareoveepuhastites kohapeal või väljaspool puhasteid, ja sõltumata sellest, kas nende omanikud või käitajad kasutavad seda energiat asulareoveepuhastis kohapeal või väljaspool puhastit, on võrdne vähemalt järgmisega:
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
a)  31. detsembriks 2030. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
a)  31. detsembriks 2033. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b
b)  31. detsembriks 2035. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
b)  31. detsembriks 2036. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid hõlbustavad heakskiitmismenetlusi, mida kohaldatakse selleks, et arendada taastuvenergia tootmist kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 reoveepuhastites kasutamiseks.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)
2b.   Kui liikmesriik asulareoveepuhastite puhul, mis töötlevad vähemalt 10 000 ie reostuskoormust, riigi tasandil 100 % energianeutraalsust ei saavuta, hoolimata sellest, et kõik käesoleva artikli lõike 1 kohastes energiaauditites sätestatud energiatõhususe meetmed on rakendatud, ega suuda reoveepuhastites kohapeal või puhastitest väljaspool energiatootmist suurendada, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, võivad sellised liikmesriigid erandina lubada osta elektriostulepingute kaudu puudujääva protsendimäära katmiseks kuni 40 % ulatuses välistest allikatest pärit taastuvenergiat, tingimusel et kõik eespool nimetatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)
2c.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ettepaneku tegevuskava kohta, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist 2030. aastaks. Liikmesriigid tagavad, et reoveepuhastussektor on 2050. aastaks kliimaneutraalne.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2
Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe.
Kui on toimunud reostumine, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe. Teade saadetakse ka asjaomastele teeninduspiirkonna sidusrühmadele, näiteks joogiveekäitlejatele. Kui reostus mõjutab tervist või keskkonda teises liikmesriigis, tagab liikmesriik, kelle territooriumil reostus tekkis, et teise liikmesriigi pädevat asutust ja komisjoni teavitatakse viivitamata.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid vastavad üksteisele aegsasti, ent mitte hiljem kui üks kuu pärast teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase teate saamist.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 3
Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja kõnealused reostusallikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.
Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja kõnealused reostusallikad kooskõlas asjaomaste veesaasteaineid käsitlevate õigusaktidega, kui see on kohaldatav, ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b)  võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda nende teeninduspiirkonnas väljastatud erilubade sisuga, kui käitajad seda taotlevad.
b)  võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda oma teeninduspiirkonnas erilubadega, enne kui luba väljastatakse.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)   tagab, et käitaja, kes juhib mitteolmereovett ära, vastab kõigile järgmistele nõuetele:
i)  eralduvad saasteained ei takista reoveepuhasti käitamist ega ressursside taaskasutamise suutlikkust;
ii)  eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ega reoveepuhastite töötajate tervist;
iii)  reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, et keskkonda sattunud saasteaineid vähendada;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b b (uus)
bb)   ei väljasta eriluba, kui ärijuhitav mitteolmereovesi tekitab ohtu veekogudele, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b c (uus)
bc)   selliste menetluste tõttu ei lükku eriloa andmine põhjendamatult edasi.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:
2.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine ja vajaduse korral kehtetuks tunnistamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
c)  puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741;
c)  puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741 või taaskasutatakse muul kui põllumajanduslikul eesmärgil;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)
4a.   Asulareoveepuhastite käitajaid mõjutava vahejuhtumi või õnnetuse korral nõuab pädev asutus eriloaga käitajalt selliste asjakohaste lisameetmete võtmist, mida pädev asutus peab vajalikuks, et keskkonnamõju piirata ning edaspidi võimalikke vahejuhtumeid ja õnnetusi vältida. Pädev asutus teavitab reoveepuhastite käitajaid, sealhulgas kõiki mõjutatud piiriüleseid reoveekäitlejaid, meetmetest, mis on võetud, et kõnealusest reostusest tervisele ja keskkonnale põhjustatud kahju vältida või heastada.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.
1.  Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust, eriti veestressi all kannatavatel aladel ja tööstuslikel eesmärkidel, kui keskkonnakahjulikku mõju ei ole ja terviseriskide juhtimise meetmed on rakendatud. Vee taaskasutamise vajaduse hindamisel võetakse arvesse vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ alusel kehtestatud riiklikke veemajanduskavasid. Liikmesriigid tagavad korduskasutamise kavandamisel, et reovee taaskasutamine ei ohusta suublate ökoloogilist vooluhulka. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
1a.   Et edendada ringmajandust, siis sellise kaaskasutusvee suhtes, mis on ette nähtud üksnes taaskasutamiseks põllumajandusmaa niisutamiseks, artiklis 7 ja I lisa B osa tabelis 2 sätestatud kolmanda astme puhastuse nõudeid ajutiselt ei kohaldata ning seetõttu väheneb vajadus lisada niisutamiseks kasutatavasse vette lämmastikku ja fosforit.
Taaskasutusvee taaskasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel, nagu on osutatud esimeses lõigus, on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a)   puudub oht tervisele ja keskkonnale, sealhulgas eutrofeerumine;
b)   taaskasutusvesi vastab määruses (EL) 2020/741 sätestatud nõuetele;
c)   taaskasutatava asulareovee üle tehakse mikrosaasteainete ja mikroplasti lisaseiret;
d)   suublate minimaalne ökoloogiline vooluhulk ei ole ohustatud;
e)   ajal, mil asulareovett ei taaskasutata põllumajanduses, on olemas kogu sissetuleva asulareovee piisav puhastamise või säilitamise võimsus.
Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, kohaldatakse taaskasutatava asulareovee suhtes kooskõlas artikliga 8 neljanda astme puhastust.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 b (uus)
1b.   Välja arvatud juhul, kui liikmesriigid on samaväärse riikliku veestrateegia juba välja töötanud, kehtestavad nad hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] komisjoni ja sidusrühmadega, sealhulgas valitsusasutustega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, vee-ettevõtete, tööstuse esindajate, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega konsulteerides riikliku vee säästmise ja taaskasutamise kava, milles:
a)   määratakse kindlaks meetmed, mida on vaja, et tagada liikmesriikide enda veevarude või teise liikmesriigi või kolmanda riigiga jagatavate piiriüleste veevarude ohutus, kestlikkus ja vastupanuvõime;
b)   ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/741 artikli 2 kohaldamist, määratakse punktis a loetletud, kindlaksmääratud valdkondades kindlaks riigi eesmärgid ja tegevuskavad, mis hõlmavad vee taaskasutamist ja vee säästmist, võttes arvesse kliimamuutuste prognoose vee kättesaadavuse kohta puhastatud asulareovee ärajuhtimisel;
c)   kirjeldatakse eesmärkide saavutamiseks võetavaid rakendusmeetmeid, sealhulgas nendega seotud rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
3a.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et olla valmis ning asulareovee kogumise ja puhastamise taristut kohandada, et tulla toime suurenenud olmereoveekogusega, sealhulgas ehitada vajaduse korral uus taristu. Võetakse kõik ettevaatusabinõud, et vältida mõjutatud veekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist.
Liikmesriigid on direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärgid täitnud, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
a)   alternatiivsed viisid olmereovee ja äravooluvee suurenemisega tegelemiseks, sealhulgas alternatiivsete vee ärajuhtimise kohtade kaalumine, ei tooks keskkonnale suuremat kasu või põhjustaks ülemääraseid kulusid;
b)   kõik tehniliselt teostatavad leevendusmeetmed on sätestatud artiklites 14 ja 15 osutatud reoveepuhasti loas ning neid rakendatakse tõhusalt, et asulareovee mõju asjaomastele veekogudele võimalikult palju vähendada, sealhulgas vajaduse korral rangem heitekontroll, et saavutada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärgid ja direktiivi 2008/105/EÜ kohaselt kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardid.
Vastavust teises lõigus osutatud kriteeriumidele tõendatakse asjakohastes veemajanduskavades, mis on koostatud direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)
3b.   Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mis on sätestatud I lisa A ja B osas, kantakse eriloale lisameetmed, ilma et see piiraks keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks muude võimalike meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f
f)  mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.
f)  mis tahes muud rahvatervise parameetrid, nagu E. coli või legionella, mida Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) või liikmesriikide pädevad asutused käsitavad seire tegemiseks olulisena.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:
2.  Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad, asjakohasel juhul digivahendeid ja -tehnoloogiat kasutades, pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)   rollide, vastutuse ja kulude selge jaotus käitajate ja asjaomaste pädevate asutuste vahel, sealhulgas juhul, kui see on seotud proovide võtmise ja analüüsiga;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a b (uus)
ab)   pädevate asutuste, asulareoveepuhastite käitajate ja muude asjaomaste osalejate kohustuste kirjeldus, kui käesoleva artikli kohastest kohustustest tulenevaid proovide võtmise ja analüüsimise lisakulusid ei jaotata asulareoveepuhastite käitajatele;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
b)  otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;
b)  otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, kusjuures proovide võtmine on asulareovee puhastamise eest vastutavate asutuste ning analüüside tegemine rahvatervise eest vastutavate asutuste ülesanne. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c
c)  korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.
c)  korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas, ning joogivee-ettevõtetele.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1
Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha SARS-CoV-2 ja selle variantide esinemise seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 1
Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas.
Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas. Liikmesriigid soodustavad täiendavat antimikroobikumiresistentsuse seiret, kui sobiv tehnoloogia on kulutõhusa viisil kättesaadav.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 2
Komisjon võtab artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusaktid, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika, võttes arvesse riiklike tervishoiuasutuste ja antimikroobikumiresistentsuse seire eest vastutavate riiklike asutuste andmeid.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid teevad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:
1.  Liikmesriigid teevad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja tervisele, võttes arvesse hooajalisi muutusi ja erakorralisi sündmusi, ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c
c)  veekogu hea ökoloogiline seisund, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22;
c)  direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22 määratletud veekogu hea ökoloogiline seisund, artikli 2 punktis 24 määratletud pinnaveekogu hea keemiline seisund ja artikli 2 punktis 25 määratletud põhjaveekogumi hea keemiline seisund;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)   „hea keskkonnaseisund“ – merekeskkonna hea seisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5; 
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka kuuluvad asjakohasel juhul järgmised meetmed:
2.  Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka võivad kuuluda asjakohasel juhul järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a)   direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 kohaselt ette nähtud või võetud meetmetele lisaks ennetusmeetmed, kui see on vajalik veekogu kvaliteedi tagamiseks; Liikmesriigid edendavad kontrolli tekkekohas, et vältida asulareovee reostust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 2.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a
a)  alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;
a)  alla 750 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b
b)  alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;
b)  alla 750 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga viie aasta möödudes läbi. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.
3.  Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga kuue aasta möödudes läbi ja viiakse kooskõlla direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajanduskavade läbivaatamise ajakavaga. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab. See aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 1
Liikmesriikidelt võtavad kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.
Ilma et see piiraks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist ning võttes arvesse kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi ja sanitaartingimusi, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud rühmade ligipääs sanitaarvõimalustele.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2
Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2027 järgmist:
Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2030 järgmist:
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2 – punkt a
a)  teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, sealhulgas kaitsetud ja tõrjutud rühmad, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;
a)  teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, pöörates eelkõige tähelepanu kaitsetutele ja tõrjutud rühmadele, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2 – punkt b
b)  hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele;
b)  hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele ning parandavad seda;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c
c)  julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu.
c)  julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 5000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c a (uus)
ca)   julgustavad pädevaid asutusi tegema avalikes hoonetes, eelkõige haldushoonetes, kättesaadavaks tasuta sanitaarrajatised ning julgustavad restoranides, kauplustes ja sarnastes eraruumides tasuta või väikese teenustasu eest sanitaarrajatiste kättesaadavaks tegemist kõigile;
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõik 2 – punkt c b (uus)
cb)   võtavad lisameetmeid, mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks, et tagada kõigile juurdepääs sanitaarvõimalustele.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning tagama, et ei teki negatiivset tervise- või keskkonnamõju.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1 a (uus)
1a.   Liikmesriigid kehtestavad range riikliku kvaliteedistandardi reoveesetete edasiseks korduskasutamiseks kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/278/EMÜ (edaspidi „reoveesetete direktiiv“) koos täiendavate nõuetega mikroplasti kohta, tagamaks, et reoveesetete kasutamine on tervisele ohutu, eriti edasise kasutamise korral põllumajanduses.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1 b (uus)
1a.  Liikmesriigid kaaluvad kõiki võimalusi eraldada reoveesetetest ja reoveest väärtuslikke ressursse, mis on tervisele ja keskkonnale ohutud, et tagada ringmajandus, sealhulgas fosfori taaskasutamine ja ringlussevõtt, et tugevdada põllumajandussektori vastupanuvõimet ja kestlikkust ning aidata kaasa ELi väetisetööstuse strateegilisele autonoomiale.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat.
2.  Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades asulareovees ja reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reovee ja reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat, ning kehtestades reoveesetete ohutu käitlemise reeglid, millega tagatakse, et see ei kahjusta tervist ega keskkonda. Komisjon võtab kõnealused delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt ... [käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõpule järgneva aasta viimase päeva kuupäev].
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et soodustada asulareoveest ja reoveesetetest taaskasutusse võetud toitainete ostmist. Komisjon edendab õigusraamistikku taaskasutatava fosfori ja lämmastiku funktsionaalse turu arendamiseks.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt c
c)  puhastatud asulareovee, sealhulgas taaskasutatava vee sihtkohta;
c)  puhastatud asulareovee, sealhulgas taaskasutatava vee sihtkohta, seejuures jälgides, et kui puhastatud reovesi juhitakse veekogusse, on alati tagatud minimaalne ökoloogiline vooluhulk;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d
d)  üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu.
d)  asulareoveepuhasti kogu tegevuse käigus tekkinud otsest ja kaudset kasvuhoonegaaside heidet ning üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu. Seire hõlmab ka metaani ja puhastamata reovee lekete avastamist kogumissüsteemidest;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.
2.  Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused või asjakohased organid teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolu ja asula äravooluvee sageduse ja mahu ning neist pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
a)  saasteained, mis on loetletud
a)  asjaomased saasteained, mis on loetletud
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b)  direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;
b)  direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa A ja B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)   per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ja klorotaloniili esinemine kooskõlas direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta ja direktiiviga 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2
Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikroplastide seiret.
Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikrosaasteainete ja mikroplastide seiret.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Komisjon esitab kooskõlas oma algatusega „Mikroplastireostus – meetmed selle keskkonnamõju vähendamiseks“ seadusandliku ettepaneku koos mõjuhinnanguga.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3 – punkt b
b)  10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse kahe aasta jooksul vähemalt üks proov.
b)  10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse aastas vähemalt üks proov.
Kõigi linnastute puhul, mille ie on üle 10 000, viivad liikmesriigid igal aastal läbi ulatusliku keemilise sõelumise, hõlmates ka keemilised segud, et teha kindlaks ained, mis on ohtlikud veeorganismidele, joogi- või suplusvee kvaliteedile või mis annavad märku tööstuse reovee nõuetevastasest ärajuhtimisest kanalisatsiooni.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4
Komisjonil on õigus võtta artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusakte, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.
Komisjon võtab 30. juuniks 2025 artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 a (uus)
Liikmesriike ergutatakse jätkama olemasolevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, et võimaldada vee kui strateegilise sektori sama head taset. Samuti julgustatakse liikmesriike vahetama parimaid tavasid selle kohta, kuidas parandada liidu vahendite kasutamist.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 b (uus)
Komisjon võtab 30. juuniks 2025 artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) sisalduse mõõtmise metoodika.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 4 c (uus)
Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kehtestab komisjon kogu ELi hõlmavad tehnilised suunised ja ühtlustatud standardid veekvaliteedi mõõtmise pidevate ja täpsete ning võimaluse korral veebipõhiste saasteseiresüsteemide jaoks.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a
a)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
a)  31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b
b)  31. detsembriks 2025 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
b)  31. detsembriks 2026 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c
c)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
c)  31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d
d)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;
d)  31. detsembriks 2026 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt e
e)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
e)  31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab teavet kõigi vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite kogu käitamistegevusest tuleneva otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite kohta (koos gaaside eristusega, kaasa arvatud metaan ja lämmastikoksiid), heite allikate, energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt f
f)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
f)  31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt g
g)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
g)  31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt h
h)  31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
h)  31. detsembriks 2027 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – punkt j a (uus)
ja)   detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet individuaalsetes, munitsipaal- ja tööstusettevõtetes kasutatava reovee bioloogiliseks puhastamiseks kasutatava tehnoloogia, näiteks plastist biokilekandja liigi ja mahu kohta, ning ajakohastab seda andmekogumit seejärel iga viie aasta järel;
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 2
Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast.
Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast, võimaldades riigi tasandil võrrelda reoveepuhastite tulemuslikkust ja vahetada liidu tasandil parimaid tavasid ning toetades oma andmebaasi kaudu käesoleva direktiivi järgimist.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b)  käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;
b)  käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus, kaasa arvatud käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioonide rahaline panus, ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
c)  hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast;
c)  hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast, ning kasutades asjakohasel juhul digivahendeid;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3
3.  Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga viie aasta möödudes. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
3.  Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga kuue aasta möödudes ja kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ alusel välja töötatud veemajanduskavade meetmeprogrammide läbivaatamise ajakavaga. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.
Hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui nad on vastu võtnud artikli 15 lõikes 1ab sätestatud vee taaskasutust ja säästmist käsitlevad tegevuskavad, hindavad liikmesriigid nende tegevuskavade rakendamise seisu.
Hiljemalt... [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] edastavad liikmesriigid hindamise tulemused.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.
Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav, kergesti ligipääsetav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:
2.  Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal ja kergesti ligipääsetaval kujul, sealhulgas arvega ja digikanalite, näiteks nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a
a)  teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega;
a)  teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega; see teave esitatakse lihtsat võrdlemist võimaldaval viisil, näiteks nõuete täitmise protsendimäärana;
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)   kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) aastas ja allika kohta;
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, kiire ja õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui inimeste tervisele on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui tervisele või keskkonnale on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.
2.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Kui on esitatud lõike 1 kohane hüvitisnõue koos tõenditega, mille alusel võib eeldada põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel, tagavad liikmesriigid, et rikkumise eest vastutaval isikul lasub kohustus tõendada, et rikkumine ei põhjustanud kahju ega aidanud selle tekkimisele kaasa.
välja jäetud
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
5a.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks teave nende õiguse kohta nõuda kahju hüvitamist.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus, palun märkida seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2.  Artikli 2 lõikes 1a, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 1a (uus), artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 2 lõike 1a (uus), artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c
c)  rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.
c)  rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e
e)  laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
e)  laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs, pidades eriti silmas per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS), vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 31 – lõik 1
Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
1. jaanuariks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Komisjon hindab võimalikku vajadust laiendada laiendatud tootjavastutuse kohaldamisala, eelkõige per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS) sisaldavatele toodetele, mis on turule lastud, võttes arvesse kõiki PFASide suhtes kehtestatud piiranguid.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Artikli 3 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2027.
2.  Artikli 3 lõikeid 1 ja 2 ja artiklit 6 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2030. Enne üleminekuperioodi lõppu kogub komisjon teavet, mis on vajalik kõnealuse üleminekukorra pikendamise vajaduse analüüsimiseks.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 4 a (uus)
4a.   Äärepoolseimad piirkonnad võivad teha erandeid artiklite 6, 7 ja 8 sätetest seoses alla 150 000 ie linnastutest pärineva asulareovee rannikuvette juhtimisega ning võtta vastu asjakohase puhastustaseme, mis ei ole siiski vähem range kui reovee eelselitus, kui see ei ole tehniliselt teostatav või tooks kulude ja tulude suhte kohaselt kaasa ülemääraseid kulusid, ning kui sellist puhastamist toetavad teaduslikud uuringud.
Esimese lõigu kohaldamisel esitavad äärepoolseima piirkonna moodustavad liikmesriigid komisjonile esimeses lõigus osutatud uuringud.
Teadusuuringutes võetakse eelkõige arvesse rannikuvette juhitava reovee ja vastuvõtva keskkonna omadusi.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1a.   Hiljemalt... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon vastu suunised laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamiseks.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa – lõik 2 – sissejuhatav osa
Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:
Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest ning teostatavuse korral kasutatakse asjakohaseid digivahendeid, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – punkt 5
5.  Plastist biokilekandjaid kasutavatele asulareoveepuhastitele antavad vee ärajuhtimise load peavad hõlmama kohustust biokilekandjate kasutamist pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate tahtmatut sattumist keskkonda.
5.  Plastist biokilekandjaid kasutavatele asulareoveepuhastitele antavad vee ärajuhtimise load hõlmavad kohustust teavitada pädevaid asutusi biokilekandjatehnoloogiast, sealhulgas plastist biokilekandja liigist ja kogusest, ning paigaldatud kogumisseadmetest ning pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate sattumist keskkonda. Keskkonda sattumise korral peavad käitajad teatama juhtumist pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C osa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
ea)   muu kui olmereovesi vastab direktiivi 2008/105/EÜ kohaselt kehtestatud asjakohastele maksimaalsetele lubatud kontsentratsioonidele;
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – lõik 4
Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.
Nõuded artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele. Artikli 7 lõikes 1 osutatud reoveepuhastite suhtes kohaldatakse mõlemat parameetrit. Artikli 7 lõikes 3 osutatud reoveepuhastite suhtes võib olenevalt kohapealsest olukorrast kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused. Alternatiivina võib kasutada samaväärset digitaalset veebipõhist andurmõõtmist.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – lõik 5
Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse ei võeta.
Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet võib väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse võtta, kui on tõestatud, et veel kulub lämmastiku suhtes tundlikule valgalale jõudmiseks rohkem kui kaks aastat ja see soodustaks selle ala eutrofeerumist, ning sellest teatatakse komisjonile. Lämmastiku kontsentratsioon tingimuse 1 punktis b osutatud aladel vastab direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.2.1 sätestatud võrdlustingimustele nende alade hea ökoloogilise seisundi kindlaksmääramiseks.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – lõik 7
Märkus 1. Punktides a ja b osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsioonid tuleb mõõta.
Märkus 1. Punktides a, b ja c osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsioonid tuleb mõõta.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – lõik 8
Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue aine jaoks. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta alla kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent: 80 %.
Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue 1. ja 2. kategooria aine ning kõigi 3. kategooria ainete kohta kuivailmavooluhulga põhjal. 1. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta alla kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent: 80 %.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – punkt 2 – lõik 1
Puhasti väljalaske ja vajaduse korral ka sisselaske täpselt kindlaksmääratud kohast võetakse vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove. Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad siiski olema võetud iga 48 tunni järel.
Liikmesriigid kasutavad puhasti väljalaske ja vajaduse korral ka sisselaske täpselt kindlaksmääratud kohast iga 24 tunni järel võetavaid ajapõhiseid proove. Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad siiski olema võetud iga 48 tunni järel.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – punkt b a (uus)
ba)   3. kategooria (suure riskiga ained)
i)   telmisartaan (CASi nr 144701-48-4)
ii)   bisfenool A (CASi nr 80-05-7)
iii)   beeta-östradiool (CASi nr 50-28-2)
iv)   perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) (CASi nr 1763–23–1)
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – punkt 3 – tabel

Komisjoni ettepanek

–  1000 kuni 9 999 ie

Üks proov kuus

–  10 000 kuni 49 999 ie

Kaks proovi kuus

Üks mikrosaasteainete proov kuus

–  50 000 kuni 99 999 ie

Üks proov nädalas

Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas

100 000 ie või rohkem

Üks proov päevas

Kaks mikrosaasteainete proovi nädalas

Muudatusettepanek

–  750 kuni 9 999 ie

Üks proov kuus

–  10 000 kuni 49 999 ie

Kaks proovi kuus

Üks mikrosaasteainete proov kahe kuu kohta

–  50 000 kuni 99 999 ie

Üks proov nädalas

Üks mikrosaasteainete proov kahe kuu kohta

100 000 ie või rohkem

Üks proov nädalas

Üks mikrosaasteainete proov kuus

Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – punkt 6
6.  Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l.
6.  Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l. Alternatiivina võib kasutada samaväärset digitaalset elektroonilist andurmõõtmist.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – tabel 2

Komisjoni ettepanek

Parameetrid

Kontsentratsioon

Väikseim vähendusprotsent7

(Vt märkus 1)

Standardne mõõtemeetod

Üldfosfor

2

0,5 mg/l

90

Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria

Üldlämmastik

6 mg/l

85

Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria

___________

7 Vähenemine sissetuleva vee suhtes.

Muudatusettepanek

Parameetrid

Kontsentratsioon

Väikseim vähendusprotsent7

 (Vt märkus 1)

Standardne mõõtemeetod

Üldfosfor

0,2 mg/l

93

Molekulaarne neeldumisspektrofotomeetria või samaväärne digitaalne veebipõhine andurmõõtmine.

Üldlämmastik

8 mg/L7a

80

Molekulaarne neeldumisspektrofotomeetria või samaväärne digitaalne veebipõhine andurmõõtmine.

_________________________

7 Vähenemine sissetuleva vee suhtes.

7a Need kontsentratsioonid on I lisa D osa punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmised. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida keskmiste päevaväärtuste abil, kui kooskõlas I lisa D osa punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Sel juhul ei tohi kõigi proovide päeva keskmine olla üle 20 mg/l Nüld, kui bioreaktoris oleva vee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.

Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – punkt 1
1.  Läänemere, Musta mere, Põhjamere osade valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks, ning Aadria mere osad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohasel tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.
1.  Läänemere, Musta mere, Põhjamere ja Aadria mere valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
ba)   kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite haavatavuse stressitesti hindamine kliimamuutuste stsenaariumide alusel;
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1
soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral.
eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui ligikaudu 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral, võttes arvesse kohalikke keskkonnakaitsevajadusi, mis on saavutatavad tehniliselt ja majanduslikult proportsionaalsete vahenditega;
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid võivad ette näha, et esimeses lõigus osutatud eesmärki saab alternatiivselt tõendada, võttes aluseks reovee ülevoolu juhtumite arvu (kuid mitte rohkem kui 20 juhtumit aastas) või veekogudesse juhitud asula äravooluvee mahu (kuid mitte rohkem kui 15 % aastasest kogusest, võttes aluseks modelleerimise);
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 1 b (uus)
Lõike 2 punktis a sätestatud kohustusest võib riigi tasandil erandi teha lahkvoolse kanalisatsiooni tulemusliku kasutamise korral, nagu on sätestatud artikli 2 punkti 9 punktis d, kui see tagab sama keskkonnakaitse taseme.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – sissejuhatav osa
See soovituslik eesmärk tuleks saavutada:
Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse meetmed hiljemalt:
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – lõik 2 – punkt i
i)  31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;
i)  31. detsembriks 2030 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 2 – alapunkt a – lõik 2 – punkt ii
ii)  31. detsembriks 2040 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;
ii)  31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 3
3.  Punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed koos selgelt kindlaks määratud osalejatega ja nende vastutusaladega lõimitud kava rakendamisel.
3.  Punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed ja asjaomase taristu kliimamuutustega kohandamise meetmed punkti 1 alapunktis ba osutatud stressitesti hindamise põhjal koos selgelt kindlaks määratud osalejatega ja nende vastutusaladega lõimitud kava rakendamisel.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 4 – alapunkt a
a)  esiteks ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud loomulikku veesidumisvõimet ja vihmavee kogumist soodustavad meetmed ning meetmed, millega suurendatakse tiheasustusalade rohealasid või piiratakse läbilaskmatute pindade suurust;
a)  esiteks ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud loomulikku veesidumisvõimet ja vihmavee kogumist soodustavad meetmed ning meetmed, millega suurendatakse tiheasustusalade rohe- ja sinialasid või piiratakse läbilaskmatute pindade suurust;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – punkt 4 – alapunkt c
c)  lõpuks, kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, säilitamiseks ja puhastamiseks või uue taristu rajamine, kusjuures prioriteediks on roheline taristu, näiteks taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Kui see on asjakohane, kaalutakse seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega vee taaskasutust.
c)  lõpuks, kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, säilitamiseks ja puhastamiseks, näiteks uute linnapiirkondade ühendamine lahkvoolse kanalisatsiooniga või uute taristute loomine, kusjuures prioriteediks on roheline ja sinine taristu, näiteks linna rohealad, haljaskatused, taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega kaalutakse vee taaskasutust.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – punkt 1 a (uus)
1a)   Järgmistes punktides esitatud teave on kättesaadav internetis ning tarbijad võivad põhjendatud taotluse korral saada sellele teabele ligipääsu muul viisil.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – punkt 8 – alapunkt c
c)  CO2 ekvivalenttonnid, mis aasta jooksul on asulareoveepuhasti käitamisega tekitatud või mille tekkimine ära hoitud.
c)  otsene ja kaudne kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) aasta ja heiteallika kaupa.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – punkt 10
(10)  Kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mis asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
10)  Teave selle kohta, kuidas esitada kaebust ja kuidas teatada pädevatele asutustele nõuetevastastest reovee ärajuhtimise juhtumitest, ning kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mis asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – punkt 10 a (uus)
10a)   Põhjendatud taotluse korral peavad olema kättesaadavad vähemalt kümne aasta vanused andmed.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0276/2023).


Olukord Mägi‑Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvad ähvardused Armeenia vastu
PDF 143kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon olukorra kohta Mägi‑Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu (2023/2879(RSP))
P9_TA(2023)0356RC-B9-0393/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone olukorra kohta Mägi‑Karabahhis, Armeenias ja Aserbaidžaanis, eelkõige 19. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni Mägi‑Karabahhi blokaadi humanitaartagajärgede kohta(1), 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuripärandi hävitamise kohta Mägi-Karabahhis(2) ning 20. mai 2021. aasta resolutsiooni sõjavangide kohta pärast Armeenia ja Aserbaidžaani viimatist konflikti(3),

–  võttes arvesse asjakohaseid dokumente ja rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja 21. detsembri 1991. aasta Alma‑Ata deklaratsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni, Genfi konventsioone ja nende protokolle, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, UNESCO 16. novembri 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni ning UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta deklaratsiooni kultuuripärandi tahtliku hävitamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupi 2009. aasta aluspõhimõtteid,

–  võttes arvesse Venemaa, Armeenia ja Aserbaidžaani juhtide vahel 9. novembril 2020. aastal allkirjastatud kolmepoolset kokkulepet,

–  võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna-Kaukaasia riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ning Armeenia ja Aserbaidžaani alaliste raportööride 19. septembri 2023. aasta ühisavaldust Aserbaidžaani rünnaku kohta Mägi‑Karabahhi vastu,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2023. aasta avaldust Aserbaidžaani sõjategevuse eskaleerumise kohta ja 21. septembri 2023. aasta avaldust sündmuste kohta Mägi‑Karabahhis ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. septembri 2023. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogule Mägi‑Karabahhi teemal,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 29. septembri 2023. aasta avaldust inimeste sundümberasumise kohta Mägi‑Karabahhist,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterrese 19. septembri 2023. aasta nõudmist lõpetada vaenutegevus viivitamata ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türki 26. septembri 2023. aasta kommentaari,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari ja 6. juuli 2023. aasta määrusi (Armeenia vs. Aserbaidžaan) taotluse kohta määrata ajutised meetmed rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamiseks,

–  võttes arvesse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 1954. aasta Haagi konventsiooni, mille osalised Armeenia ja Aserbaidžaan on, ja selle esimest protokolli, mida kohaldatakse okupeeritud territooriumide suhtes, ning selle teist protokolli, mida kohaldatakse kultuuriväärtuste kaitse tõhustamise suhtes,

–  võttes arvesse OSCE Minski grupi kaasesimeeste 11. novembri 2021. aasta avaldust, milles korrati piirkonna ajaloo- ja kultuuriobjektide kaitsmise tähtsust,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 1992. aasta resolutsiooni nr 780 alusel moodustatud ekspertkomisjoni lõpparuannet,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni 29. märtsi 2023. aasta aruannet Aserbaidžaani kohta ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 21. oktoobri 2021. aasta memorandumit humanitaar- ja inimõigusalaste tagajärgede kohta seoses Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise vaenutegevuse puhkemisega Mägi‑Karabahhi üle 2020. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Mägi-Karabahhi konflikt on ajalooliselt ja geopoliitiliselt keeruline; arvestades, et 19. septembril 2023 alustas Aserbaidžaan Mägi‑Karabahhi vastu ettekavatsetud põhjendamatut sõjalist rünnakut, mis tõi kaasa palju inimohvreid; arvestades, et 20. septembril 2023 lepiti kokku relvarahus, kuid Mägi‑Karabahhi jäänud tsiviilisikute julgeolekuolukord ei ole tagatud; arvestades, et teadete kohaselt sai Mägi‑Karabahhis Aserbaidžaani sõjalise operatsiooni käigus surma ja haavata sadu armeenia tsiviilisikuid; arvestades, et on teateid kadunud inimeste kohta; arvestades, et Aserbaidžaaniga sõlmitud relvarahukokkuleppes leppisid Mägi‑Karabahhi de facto ametivõimud kokku oma tsiviilinstitutsioonide laialisaatmises, omakaitsejõudude desarmeerimises, kõigi relvade üleandmises ning kõigilt lahingpositsioonidelt ja sõjaväe valvepostidelt taandumises; arvestades, et siiski on korduvalt teatatud relvarahu rikkumistest;

B.  arvestades, et see rünnak kujutab endast nii inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse tõsist rikkumist kui ka 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe ja Aserbaidžaani poolt ELi vahendatud läbirääkimistel võetud kohustuste selget rikkumist; arvestades, et Armeenia peaminister Nikol Pašinjan väljendas 22. mail 2023 oma riigi valmisolekut tunnustada Aserbaidžaani, sealhulgas Mägi‑Karabahhi territoriaalset terviklikkust, kui piirkonna armeenia elanikkonnale antakse kahe riigi vahelise rahuprotsessi raames julgeolekutagatised;

C.  arvestades, et alates Aserbaidžaani rünnakust 19. septembril 2023 on üle 100 000 Mägi‑Karabahhi armeenlase olnud sunnitud põgenema Armeeniasse; arvestades, et selle tulemusena ei ole Mägi‑Karabahhis enam praktiliselt armeenia elanikke, kes on seal sajandeid elanud; arvestades, et Aserbaidžaani valitsus teatas, et tagab tsiviilelanikkonna õigused, sealhulgas haridus-, kultuuri- ja usuõigused ning kohaliku omavalitsuse tasandil valimisõigused; arvestades, et Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkond ei pidanud usaldusväärseks Aserbaidžaani lubadust austada kohaliku elanikkonna õigusi, kuivõrd nad kartsid kättemaksu või kaotada vabaduse kasutada oma keelt ning järgida oma usukombeid ja tavasid; arvestades, et on usaldusväärseid teateid selle kohta, et Aserbaidžaani väed on rünnaku algusest alates rüüstanud, hävitanud, vägivallatsenud ja inimesi vahistanud; arvestades, et alates 19. septembrist 2023 on Aserbaidžaan vahistanud mitu Mägi‑Karabahhi ametnikku, sealhulgas endist ametnikku;

D.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu määratleb etnilist puhastust kui piirkonna etniliselt homogeenseks muutmist, kasutades jõudu või hirmutamist, et sundida piirkonnast lahkuma teise etnilisse või usulisse rühma kuuluvaid isikuid, mis on aga vastuolus rahvusvahelise õigusega; arvestades, et hädavajalik on peatada kohaliku armeenia elanikkonna jätkuv sunniviisiline väljaränne, mis on käsitatav etnilise puhastusena, ning tagada tingimused nende ohutuks tagasipöördumiseks Mägi‑Karabahhi; arvestades, et Mägi‑Karabahhi armeenlastel on õigus elada oma kodus väärikalt ja turvaliselt; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud on välja kuulutanud kõigi Mägi‑Karabahhi armeenia elanike registreerimise;

E.  arvestades, et nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia on kohustatud järgima rahvusvahelist humanitaarõigust; arvestades, et Genfi kolmas konventsioon kaitseb sõjavange igasuguse piinamise ja julma kohtlemise eest; arvestades, et sellised relvastatud konflikti käigus toime pandud teod kujutavad endast sõjakuritegusid; arvestades, et Genfi neljas konventsioon kaitseb tsiviilisikuid rahvusvaheliste relvastatud konfliktide korral ja selles sätestatakse, et kaitstud isikute ebaseaduslik kinnipidamine, tahtlik tapmine ning ebainimlik ja alandav kohtlemine on käsitatav sõjakuriteona;

F.  arvestades, et sellele sõjalisele agressioonile eelnes alates 12. detsembrist 2022 Aserbaidžaani üheksakuuline Laçıni koridori – peamiselt armeenlaste elanikkonnaga Mägi‑Karabahhi piirkonda Armeeniaga ühendava ainsa maismaakoridori – blokaad, millega võeti enam kui 100 000 Mägi‑Karabahhi armeenlaselt liikumisvabadus ja juurdepääs toidule, ravimitele, hügieenikaupadele ja muudele kaupadele, samuti eelnes sellele sõjalisele agressioonile 2023. aasta aprillis Laçıni koridoris kontrollpunkti sisseseadmine, millega rikuti Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa 2020. aasta novembri kolmepoolset kokkulepet, sõjalise võimsuse suurendamine Mägi‑Karabahhi ümber ja piki Armeenia piiri ning Aserbaidžaani juhtide agressiivne ja vaenu õhutav retoorika;

G.  arvestades, et 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse kokkuleppe alusel, millega lõpetati 44‑päevane sõda, pidi Laçıni koridor jääma Venemaa rahuvalvejõudude kontrolli alla, samas kui Aserbaidžaan pidi tagama Laçıni koridori mõlemas suunas liikuvate isikute, sõidukite ja veoste turvalisuse; arvestades, et Venemaa nn rahuvalvejõud ei ole tegutsenud oma volituste kohaselt ega võtnud meetmeid Aserbaidžaani poolse Laçıni koridori blokaadi, kontrollpunkti sisseseadmise või Aserbaidžaani viimatise sõjalise agressiooni suhtes; arvestades, et Laçıni koridori blokaadi jätkamisega rikkus Aserbaidžaan oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad 2020. aasta novembri kolmepoolsest relvarahu kokkuleppest;

H.  arvestades, et see enam kui üheksa kuud kestnud tekitatud nälja ja isoleerituse olukord on Mägi‑Karabahhis mõjutanud iseäranis vähekaitstud rühmi, nagu lapsed, eakad ning puuetega ja krooniliste terviseprobleemidega inimesed; arvestades, et see on muu hulgas kaasa toonud raseduse katkemiste ja enneaegsete sündide sagenemise, kuna rasedatel puudub juurdepääs vajalikule toidule ja sünnituseelsele hooldusele; arvestades, et Aserbaidžaan on peatanud ka piirkonna varustamise gaasi ja elektriga, mis mõjutab piirkonnas märkimisväärselt elamistingimusi, sealhulgas meditsiini- ja haridusasutuste toimimist; arvestades, et blokaadi tõttu ei ole Mägi‑Karabahhi meditsiiniasutustel olnud piisavalt suutlikkust Aserbaidžaani rünnakus viga saanud inimestega tegelemiseks;

I.  arvestades, et Rahvusvaheline Kohus nõudis oma 22. veebruari 2023. aasta määruses (Armeenia vs. Aserbaidžaan), et Aserbaidžaan võimaldaks vaba läbipääsu läbi Laçıni koridori ja võtaks kõik võimalikud meetmed, et tagada Laçıni koridori mõlemas suunas inimeste, sõidukite ja veoste takistamatu liikumine;

J.  arvestades, et 28. septembril 2023 oli Mägi-Karabahhi de facto president Samvel Šahramanjan sunnitud allkirjastama dekreedi, millega saadetakse kõik isehakanud vabariigi struktuurid ja institutsioonid laiali alates 1. jaanuarist 2024, kusjuures sellega lakkab isehakanud Mägi‑Karabahhi Vabariik eksisteerimast;

K.  arvestades, et EL on eraldanud Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele humanitaarabina 5 miljonit eurot; arvestades, et rahaliste vahenditega aidatakse Mägi‑Karabahhist Armeeniasse sunniviisiliselt ümber asunud inimesi ja vähekaitstud inimesi Mägi‑Karabahhis; arvestades, et Armeenia valitsus on palunud ELilt abi, et tulla toime Mägi‑Karabahhist saabuvate põgenike sissevooluga;

L.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja seadis sisse ühe kolmest Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste rahuläbirääkimiste tegevussuunast;

M.  arvestades, et Mägi‑Karabahhis asub arvukalt kirikuid, mošeesid, ristikive ja kalmistuid; arvestades, et pärast seda, kui Aserbaidžaan tekitas 2020. aasta sõja ajal Armeenia kultuuripärandile tahtlikult suurt kahju, märkis Rahvusvaheline Kohus oma 7. detsembri 2021. aasta määruses(4), et Aserbaidžaan peab võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära armeenia kultuuripärandi, muu hulgas kirikute ja muude pühakohtade, mälestusmärkide, maamärkide, kalmistute ja artefaktide rüvetamist ja nende vastu suunatud vandalismiakte, ning määrama selliste tegude eest karistused;

N.  arvestades, et teised riigid, näiteks Türgi, on andnud Aserbaidžaanile poliitilist, diplomaatilist ja sõjalist abi, mis on konflikti veelgi teravdanud; arvestades, et Mägi‑Karabahhi 2020. aasta relvarahukokkuleppe punkti 9 kohaselt peab Armeenia tagama Aserbaidžaani põhiosa ja selle Nahhitševani eksklaavi vaheliste transpordiühenduste turvalisuse, sealjuures on neid ühendusi edendanud Aserbaidžaan ja Türgi nn Zangezuri koridorina ja mõlema riigi ametnikud on kasutanud seda viisil, mis ohustab Armeenia suveräänsust;

O.  arvestades, et viimastel aastatel on Aserbaidžaani juhid teinud Armeenia suveräänsele territooriumile viidates mitmel korral irredentistlikke avaldusi; arvestades, et Aserbaidžaani sõjavägi on viimase kahe aasta jooksul okupeerinud mitmel korral Armeenia suveräänse territooriumi eri osi ja pommitanud Armeenia territooriumil asuvaid tsiviilsihtmärke;

P.  arvestades, et parlamendi varasemad hoiatused olukorra suhtes ei ole toonud kaasa olulisi muutusi ELi Aserbaidžaani poliitikas; arvestades, et OSCE, ELi ja teiste rahvusvaheliste osalejate kolmkümmend aastat kestnud diplomaatia- ja rahutagamispüüdlused ei suutnud takistada Aserbaidžaani sõjalist jõudu kasutamast;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Aserbaidžaani ettekavatsetud ja põhjendamatu sõjalise rünnaku Mägi‑Karabahhi armeenlaste vastu ning nõuab sellesse piirkonda jäänud elanike vastu suunatud vägivalla viivitamatut ja täielikku lõpetamist; rõhutab, et Aserbaidžaan liikus diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu selgelt Mägi‑Karabahhi üle kontrolli taastamise suunas ja et see rünnak on vastuolus Aserbaidžaani väljendatud kavatsusega töötada Armeeniaga püsiva rahu nimel ning õõnestab Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi käimasolevaid rahuläbirääkimisi;

2.  rõhutab, et see rünnak kujutab endast nii rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste tõsist rikkumist kui ka 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe ja Aserbaidžaani poolt ELi vahendatud läbirääkimistel võetud kohustuste selget rikkumist; tuletab meelde, et rünnak toimus olukorras, kus Mägi‑Karabahhis valitses tõsine humanitaarkriis, kuna Aserbaidžaan oli viimase üheksa kuu jooksul blokeerinud Laçıni koridori, rikkudes Bakuus võetud kohustusi ja Rahvusvahelise Kohtu õiguslikult siduvaid määrusi; tuletab Aserbaidžaanile meelde, et sunnimeetmete kasutamine selleks, et sundida tsiviilelanikkonda teatud territooriumilt lahkuma, võib kujutada endast inimsusvastast kuritegu ning võib kuuluda ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamisalasse;

3.  mõistab hukka inimohvrite ja vigastuste põhjustamise Aserbaidžaani hiljutise rünnaku, sealhulgas 25. septembril 2023 kütusehoidlas toimunud plahvatuse tagajärjel; väljendab solidaarsust Mägi‑Karabahhi armeenlastega, kes on olnud sunnitud oma kodudest ja esivanemate maalt põgenema; on seisukohal, et praegune olukord on käsitatav etnilise puhastusena, ning mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani vägede poolsed ähvardused ja nende toime pandud vägivallaaktid Mägi‑Karabahhi elanikkonna suhtes; avaldab Armeenia ametivõimudele tunnustust pingutuste eest pakkuda põgenikele abi ja peavarju; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid pakuksid Armeeniale viivitamata kogu vajalikku abi, et tulla toime Mägi‑Karabahhist pärit põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva humanitaarkriisiga;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid vastu sihipärased sanktsioonid Aserbaidžaani valitsuse nende liikmete suhtes, kes vastutavad relvarahu ja inimõiguste arvukate rikkumiste eest Mägi‑Karabahhis; nõuab, et uuritaks Aserbaidžaani jõudude toime pandud kuritarvitusi, mis võivad olla käsitatavad sõjakuritegudena;

5.  tuletab Aserbaidžaanile meelde, et tema ülesanne on tagada täielikult kõigi Mägi‑Karabahhi elanike turvalisus ja heaolu ning ta peab oma tegevuse eest vastutust kandma; nõuab, et Aserbaidžaan tagaks Mägi‑Karabahhis kõigi inimeste turvalisuse ja julgeoleku, järgides ÜRO põhikirja ja kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid, tema rahvusvahelisi kohustusi ja OSCE põhimõtteid; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles võimaldama armeenia elanikkonna turvalist tagasipöördumist Mägi‑Karabahhi, pakkuma kindlaid tagatisi nende õiguste kaitseks ja hoiduma igasugusest retoorikast, mis õhutab vaenu ja võib õhutada armeenlaste diskrimineerimist; tuletab Aserbaidžaani ametivõimudele meelde, et õigus koju tagasi pöörduda on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse põhialus; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles alustama kiiresti ja tõeliselt laiaulatuslikku ja läbipaistvat dialoogi Mägi‑Karabahhi armeenlastega, et tagada nende õiguste austamine ja turvalisus, sealhulgas õigus elada oma kodus väärikalt ja turvaliselt, samuti tagada nende maa- ja omandiõigused, nende selgesti eristuva identiteedi säilimine ning nende kodaniku-, kultuuri-, sotsiaalsete ja usuliste õiguste täiel määral kasutamine; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles konsulteerima tihedalt Euroopa Nõukogu, ÜRO, OSCE ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses parimate tavadega etniliste armeenlaste õiguste tagamiseks, rõhutades, et see on eriti oluline Aserbaidžaani katastroofilist inimõiguste olukorda arvestades;

6.  nõuab Laçıni koridori blokaadi viivitamatut lõpetamist, et tagada Mägi‑Karabahhis abivajajatele humanitaarabi kohaletoimetamine, ning nõuab Laçıni koridori täielikku avamist, kuna see tagab Mägi‑Karabahhi armeenlastele füüsilise ühenduse nende maa, vara, kultuuri ja pärandiga; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et armeenlastel, kes on lahkunud, oleks juurdepääs kogu vajalikule teabele selle kohta, kuidas taastada oma residentsus Mägi‑Karabahhis, ning nad saaksid kasutada täielikult kõiki muid omandiõigusi, sotsiaaltoetusi, haridusvõimalusi ja muud sarnast, kui nad otsustavad naasta;

7.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid kiiresti selliste rahvusvaheliste tagatiste nimel, millega tagatakse jätkuvalt Mägi‑Karabahhis elavate armeenlaste turvalisus ja heaolu ning humanitaarabi täieliku kättesaadavuse viivitamatu taastamine piirkonnas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma kohalolekut ning suurendaksid oluliselt Mägi‑Karabahhist Armeeniasse sunniviisiliselt ümber asunud inimestele ja Mägi‑Karabahhis elavatele inimestele antavat humanitaarabi; väljendab pettumust selle üle, kuidas korraldati ja viidi läbi 30 aasta jooksul esimene ÜRO missioon Mägi‑Karabahhis; nõuab rahvusvahelist kohalolekut Mägi-Karabahhis ÜRO egiidi all, et jälgida olukorda kohapeal ning tagada Mägi‑Karabahhi elanikele läbipaistvus, kindlustunne ja usaldus, keskendudes humanitaarvajadustele ja kaitsele ning kultuuri- ja ajaloopärandi paikade säilitamisele; nõuab Mägi‑Karabahhis ning Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisel rahvusvahelisel piiril Venemaa rahuvalvejõudude kiiret asendamist ÜRO rahuvalvemissiooniga, et tulemuslikult kaitsta Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna turvalisust ja julgeolekut;

8.  väljendab sügavat muret Mägi‑Karabahhi kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi säilitamise pärast Mägi‑Karabahhi armeenlaste massilise väljarände järel; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan hoiduks piirkonna kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi edasisest hävitamisest, hooletusse jätmisest või muutmisest, pidades silmas kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi hävitamist alates Mägi‑Karabahhi konflikti algusest, ning kutsub teda üles selle asemel püüdma seda rikkalikku mitmekesisust säilitada, kaitsta ja edendada kooskõlas Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määrusega; nõuab armeenia kultuuri-, ajaloo- ja usupärandi kaitsmist Mägi‑Karabahhis kooskõlas UNESCO standardite ja Aserbaidžaani rahvusvaheliste kohustustega; nõuab, et Aserbaidžaan lubaks UNESCO missiooni Mägi‑Karabahhis ja annaks talle vajaliku juurdepääsu pärandi hulka kuuluvatele paikadele, et teha kindlaks nende praegune olukord ja jätkata nende inventeerimisega;

9.  nõuab nende armeenia kogukonna liikmete vara kaitsmist, kes olid sunnitud lahkuma, ning kutsub Aserbaidžaani üles vabastama kõik Mägi‑Karabahhi elanikud, kes on alates 19. septembrist 2023 vahistatud, sealhulgas piirkonna endised ametnikud, ning kõik teised isikud, kes on vahistatud enne ja pärast 19. septembrit 2023, ning tagama neile ulatusliku amnestia;

10.  kordab, et mõistab hukka Aserbaidžaani sõjalise sissetungi Armeenia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumile; kordab oma nõudmist, et Aserbaidžaan viiks oma väed kogu Armeenia suveräänselt territooriumilt välja; lükkab tagasi irredentistlikud ja vaenu õhutavad avaldused, sealhulgas seoses nn Zangezuri koridoriga, milles Aserbaidžaani president ja teised Aserbaidžaani ametnikud on ähvardanud Armeenia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, ning väljendab sügavat muret nende avalduste pärast; hoiatab Aserbaidžaani võimaliku sõjalise avantürismi eest Armeenia riigi vastu; mõistab hukka Türgi osalemise Aserbaidžaani relvastamises ja tema täieliku toetuse Aserbaidžaani rünnakutele nii 2020. kui ka 2023. aastal ning kutsub Türgit üles takistama oma liitlasel Aserbaidžaanil võtmast ette selliseid vastutustundetuid tegusid; mõistab hukka kõnealuse kriisi ajal teiste riikide poolse abi andmise Aserbaidžaanile ja nõuab selle lõpetamist, et vältida edasist eskaleerumist; hoiatab, et rahvusvahelise üldsuse tõsiste heidutuspüüdluste puudumine võib Aserbaidžaani julgustada;

11.  nõuab ELi ja Aserbaidžaani suhete põhjalikku läbivaatamist, võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja inimõiguste olukorra halvenemist riigis; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni president Ursula von der Leyen on nimetanud Aserbaidžaani usaldusväärseks energiatarnijaks; kutsub komisjoni üles kiiresti läbi vaatama strateegilise partnerluse Aserbaidžaaniga energeetika valdkonnas, arvestades et Aserbaidžaan on korduvalt rikkunud oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ELi vahendatud kõnelustel võetud kohustusi ja rahvusvahelise õiguse kohustuslikke norme; märgib, et arvestades Aserbaidžaani 2022. aasta septembri agressiooni Armeenia vastu ning Aserbaidžaani põhjendamatut jõu kasutamist 2023. aasta septembris Mägi‑Karabahhi elanikkonna vastu ja selle elanikkonna sundümberasumist ning Aserbaidžaani murettekitavat inimõiguste olukorda, ei ole sellise strateegilise partnerluse arendamine kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kindlaks määratud ELi välispoliitika eesmärkidega; väljendab veendumust, et EL ei saa moraalselt nõustuda läbirääkimistega tulevase partnerluslepingu sõlmimiseks riigiga, kes rikub jõhkralt rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja oma rahvusvahelisi kohustusi ning ei ole seetõttu usaldusväärne ega kindel partner; nõuab seetõttu tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus peataksid läbirääkimised uuendatud partnerluslepingu üle seni, kuni Aserbaidžaan on näidanud üles tõelist valmisolekut austada Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna õigusi ja tagada nende julgeolek; nõuab, et kui Aserbaidžaan ei täida jätkuvalt oma kohustusi, kaaluksid EL ja selle liikmesriigid Aserbaidžaaniga sõlmitud viisalihtsustuslepingu peatamist ja riigiga muudes valdkondades tehtava koostöö vähendamist; leiab, et Aserbaidžaani ametivõimude, sealhulgas Aserbaidžaani ELi suursaadiku kommentaarid ja ähvardused, mis on suunatud Euroopa Parlamendi liikmetele, on vastuvõetamatud;

12.  nõuab, et vähendataks ELi sõltuvust Aserbaidžaani gaasiekspordist; on tõsiselt mures selle pärast, et Aserbaidžaan impordib Venemaa gaasi ning et ELi suunatud Aserbaidžaani gaasi tootmises ja transportimises on Venemaal märkimisväärne osa, mis on vastuolus ELi eesmärgiga nõrgestada Venemaa suutlikkust jätkata agressioonisõda Ukraina vastu, vähendades Venemaa nafta ja gaasi ELi ekspordist saadavat tulu; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kahtlusi, mille kohaselt Aserbaidžaan ekspordib tegelikult Venemaa gaasi ELi; nõuab, et Armeenia territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud sõjalise agressiooni või Armeenia põhiseadusliku korra ja demokraatlike institutsioonide vastu suunatud märkimisväärsete hübriidrünnakute korral peatataks kogu nafta ja gaasi import Aserbaidžaanist ELi; nõuab, et seoses Aserbaidžaani hiljutise sissetungiga Mägi‑Karabahhi peatataks Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vaheline vastastikuse mõistmise memorandum energiaalase strateegilise partnerluse kohta;

13.  mõistab hukka Venemaa nn rahuvalvajate tegevusetuse ja selle riigi üldise rolli, kuna Venemaa on aastakümneid konflikti õhutanud ja seda oma poliitilistes huvides kasutanud;

14.  mõistab hukka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani tegevuse, kuna ta kasutab Mägi‑Karabahhi relvakonflikti ära oma imperialistliku poliitika edendamiseks ja õhutab edasisi rünnakuid Armeenia suveräänsuse vastu; nõuab tungivalt, et Türgi võtaks Armeenia territoriaalse terviklikkuse suhtes konstruktiivse ja vastutustundliku lähenemisviisi ning edendaks piirkonnas rahu;

15.  avaldab Armeenia peaministrile Nikol Pašinjanile tunnustust rahule pühendumise eest; kordab ELi võetud kohustust toetada Armeenia suveräänsust, demokraatiat ja territoriaalset terviklikkust; mõistab teravalt hukka Venemaa järjest sagedasemad hübriidtegevuse katsed destabiliseerida poliitilist olukorda Armeenias; väljendab heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi Armeenia-poolse ratifitseerimise üle; on veendunud, et EL peab ära kasutama võimaliku geopoliitilise vaakumi tõttu avanevat võimalust ja esitama Armeeniale ambitsioonika koostöökava, ajakohastades kehtivat ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut, kinnitades Armeenia tugevamalt lääne demokraatlike riikide kogukonda ja aidates tal arendada suhteid oma naabritega, eelkõige Türgiga;

16.  nõuab, et EL reageeriks positiivselt Armeenia taotlusele saada toetust Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, kui Armeenia vaatab läbi oma praegused sõjalised liidud; nõuab, et EL suurendaks oluliselt oma humanitaar- ja finantsabi Armeeniale, kes seisab silmitsi kümnete tuhandete põgenike saabumisega; nõuab, et EL aitaks tuhandete etniliste armeenlaste õpingute katkemist silmas pidades luua ja rahastada evakueeritud õpilastele ja üliõpilastele mõeldud stipendiume, et nad saaksid õpinguid jätkata;

17.  kinnitab veel kord oma toetust nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; kutsub Aserbaidžaani üles kinnitama oma vankumatut toetust Armeenia territoriaalsele terviklikkusele; on veendunud, et tõeline dialoog Aserbaidžaani, Armeenia ja Mägi‑Karabahhi armeenlaste esindajate vahel on ainus kestlik tee edasiliikumiseks, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid selliseid püüdlusi; toetab Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi käimasolevaid rahukõnelusi, mida on tõsiselt takistanud hiljutine sõjaline operatsioon Mägi‑Karabahhis; rõhutab vajadust Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku rahulepingu järele, mis peab hõlmama territoriaalse terviklikkuse vastastikust tunnustamist, Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna õiguste ja julgeoleku tagamist ning vangide vabastamist; rõhutab, et väärikas ja püsiv piirkondlik rahu, mis säilitab mõlema riigi suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse, on naabruskonna stabiilsuse eeltingimus;

18.  kutsub ELi Armeenia tsiviilmissiooni (EUMA) üles tähelepanelikult jälgima muutuvat julgeolekuolukorda kohapeal, esitama läbipaistvaid aruandeid Euroopa Parlamendile ja aitama aktiivselt kaasa konfliktide lahendamise pingutustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid EUMA volitusi, suurendaksid missiooni suurust, pikendaksid selle kestust ja paigutaksid ka vaatlejad Türgi piirile; taunib asjaolu, et Aserbaidžaan ei ole kunagi lubanud EUMA lähetamist oma territooriumile, ning kutsub Aserbaidžaani üles lubama EUMA kohalolekut piiri enda poolel ja Mägi‑Karabahhis;

19.  väljendab sügavat rahulolematust asjaolu üle, et komisjon ja nõukogu on eiranud Euroopa Parlamendi korrapäraseid hoiatusi Mägi‑Karabahhi olukorra ja katastroofiliste tagajärgede ohu suhtes; taunib asjaolu, et ELi tegevus ei ole seni andnud positiivseid tulemusi; nõuab, et Euroopa välisteenistus vaataks läbi oma tegevuse Lõuna‑Kaukaasias ja asendaks asjaomased töötajad; väljendab kahetsust ELi institutsioonide aeglase reageerimise pärast, kuna liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi oma avalduse alles kaks päeva pärast seda, kui Aserbaidžaan oli alustanud rünnakut Mägi‑Karabahhi vastu;

20.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi liikmed on võtnud vastu reise Aserbaidžaani, külastusi Mägi‑Karabahhi piirkonda ja peatumisi luksushotellis, mille korraldasid ja mille eest maksid Aserbaidžaani ametnikud, ega ole neid deklareerinud; kordab oma nõudmist kehtestada rangemad reeglid ametnike reisidele, mille eest maksavad välisriigid ja -üksused; peab kahetsusväärseks, et seda kohustust ei rakendatud 13. septembri 2023. aasta otsusega Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta usaldusväärsuse, sõltumatuse ja vastutuse tugevdamise eesmärgil; nõuab, et põhiseaduskomisjon teeks ettepaneku Euroopa Parlamendi kodukorra muutmiseks, et kehtestada Euroopa Parlamendi liikmetele keeld võtta vastu reise ja majutust, mille eest maksavad kolmandad isikud, sealhulgas kolmandate riikide ametnikud ja ettevõtjate huvide esindajad;

21.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid hindaksid kiiresti ümber ELi diplomaatilise ja julgeolekustruktuuri ning geopoliitilise konfiguratsiooni Lõuna‑Kaukaasia piirkonnas laiemalt, võttes arvesse kohapeal tekkinud uusi asjaolusid ning selliste riikide huve nagu Venemaa, Türgi ja Iraan, kuid töötaksid välja ka strateegia vastuseks suundumusele, et autokraatlikud režiimid loobuvad üha enam diplomaatilistest pingutustest vägivaldsete sõjaliste lahenduste kasuks;

22.  mõistab hukka Ungari valitsuse otsuse blokeerida kõigi ELi liikmesriikide ühisavaldus, milles mõistetakse hukka Aserbaidžaani sõjaline operatsioon Mägi‑Karabahhi armeenia elanikkonna vastu; nõuab tungivalt, et nõukogu toetaks ühiselt ELi aktiivsemat osalemist inimõiguste kaitsmises ja rahu edendamises Aserbaidžaani ja Armeenia vahel;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Armeenia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, UNESCO peadirektorile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜRO-le ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 214, 16.6.2023, lk 104.
(2) ELT C 347, 9.9.2022, lk 198.
(3) ELT C 15, 12.1.2022, lk 156.
(4) Rahvusvahelise Kohtu 7. detsembri 2021. aasta määrus taotluse kohta määrata ajutised meetmed rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamiseks (Armeenia vs. Aserbaidžaan).


Ülevaade Moldova liikumisest ELiga ühinemise suunas
PDF 140kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon ülevaate kohta Moldova liikumisest ELiga ühinemise suunas (2023/2838(RSP))
P9_TA(2023)0357RC-B9-0408/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone Moldova Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut(1), mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda,

–  võttes arvesse Moldova Vabariigi ELi liikmeks astumise avaldust, mille ta esitas 3. märtsil 2022, ja sellele järgnenud kandidaatriigi staatuse andmist Euroopa Ülemkogu poolt 23. juunil 2022, mis tugines komisjoni positiivsele hinnangule ja mille puhul arvestati Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohti,

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2022. aasta arvamust Moldova Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (COM(2022)0406) ning komisjoni talituste 6. veebruari 2023. aasta ühist töödokumenti „Association Implementation Report on the Republic of Moldova“ (Assotsieerimiskava rakendamise aruanne Moldova Vabariigi kohta) (SWD(2023)0041),

–  võttes arvesse komisjoni 1. veebruari 2023. aasta analüüsiaruannet Moldova õigusaktide ELi acquis’ga vastavusse viimise kohta (SWD(2023)0032),

–  võttes arvesse 7. veebruaril 2023 toimunud ELi‑Moldova assotsiatsiooninõukogu seitsmendale kohtumisele järgnenud ühisavaldust ning 23. märtsil 2023 toimunud ELi‑Moldova parlamentaarse assotsieerimiskomitee 13. kohtumise lõppavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 49,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. juuni 2022. aasta, 23. märtsi 2023. aasta ning 29. ja 30. juuni 2023. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi 22. augusti 2022. aasta ajakohastatud assotsieerimiskava aastateks 2021–2027 ning Moldova Vabariigi toetuspaketti, mille komisjon esitas 28. juunil 2023,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Moldova Vabariik esitas ELiga ühinemise avalduse 3. märtsil 2022 ja on alates 23. juunist 2022 olnud ELi kandidaatriik;

B.  arvestades, et ELi ja Moldova suhted on sellest saadik tihenenud, tuginedes vastastikusele pühendumusele tugevdada poliitilisi sidemeid; arvestades, et nõukogu 13. detsembri 2022. aasta järeldustes laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta rõhutatakse ELi ja Moldova valdkondliku koostöö edasist süvendamist ning Moldova integreerimist ELi siseturuga;

C.  arvestades, et Moldova Vabariigi valitsus on ette võtnud ulatusliku poliitilise, kohtu- ja institutsioonilise reformiprotsessi ning näidanud üles otsustavust ja suutlikkust viia ellu komisjoni arvamuses kindlaks määratud üheksa meedet, et täita ühinemisläbirääkimiste alustamise tingimused; arvestades, et ELiga ühinemine on endiselt tulemuspõhine protsess, mis eeldab ELi liikmesuse kriteeriumide täitmist;

D.  arvestades, et 22. juunil 2023 esitas komisjon nõukogule suulise ülevaate Moldova edusammudest ning üksikasjalikum ülevaade esitatakse osana 2023. aasta laienemispaketi aruannetest kümne laienemisprotsessis osaleva riigi kohta; arvestades, et komisjon hindas juunis nõukogule ELi liikmesriikide taotlusel esitatud suulises ülevaates, et kolm meedet (2, 8 ja 9) on täidetud ning et kolme muu meetme (1, 4, 7) osas on tehtud märkimisväärseid edusamme;

E.  arvestades, et Moldova Vabariik on teinud tohutuid jõupingutusi ja märkimisväärseid edusamme kõigi komisjoni kehtestatud tingimuste rakendamisel, nimelt tegeledes OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ning Veneetsia komisjoni tuvastatud puudustega kohtureformi ja valimisseaduse reformi alal, suurendades kodanikuühiskonna osalemist otsustusprotsessides, tugevdades inimõiguste kaitset, eelkõige vähekaitstud rühmade puhul, suurendades soolist võrdõiguslikkust ja võideldes naistevastase vägivalla vastu; arvestades, et komisjoni eelseisev hinnang Moldova Vabariigi edusammude kohta saadab selge poliitilise sõnumi ja mõjutab riigi tulevikku märkimisväärselt;

F.  arvestades, et 2023. aasta juunis lepiti kokku ka ELi ja Moldova prioriteetses tegevuskavas, mis toimib teekaardina ELi-Moldova põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu täielikuks rakendamiseks ning Moldova edasiseks integreerimiseks ELi ühtsele turule koos ühiselt kokku lepitud prioriteetidega aastateks 2023–2024; arvestades, et komisjon esitas 28. juunil 2023 Moldova Vabariigile mõeldud toetuspaketi, milles käsitletakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ja mille eesmärk on tuua Moldova ELile lähemale;

G.  arvestades, et hoolimata Ukraina sõja rängast mõjust on Moldova Vabariik suutnud oma demokraatiat märkimisväärselt tugevdada ja reformiteel püsida; arvestades, et riigi demokraatliku süsteemi tugevnemist on näha riigi edenemisest mitmesugustes rahvusvahelistes pingeridades: 2023. aasta Piirideta Reporterite ajakirjandusvabaduse indeksis 28. koht 180 riigi seas (2022. aastal 40. koht); Transparency Internationali 2022. aasta korruptsiooni tajumise indeksis 91. koht 180 riigi seas (2021. aastal 105. koht); World Justice Projecti 2022. aasta õigusriigi indeksis 68. koht 140 riigi seas (2021. aastal 73. koht);

H.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on kasutanud provokatsioone, desinformatsiooni, parteide ebaseaduslikku rahastamist, küberründeid ja muid hübriidvahendeid, et õõnestada Moldova Vabariigi stabiilsust, suveräänsust, põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke institutsioone; arvestades, et Venemaa õõnestustegevuse eesmärk Moldovas on nõrgestada toetust Moldova rahva valitud Euroopa suunale ja soodustada destabiliseerumist; arvestades, et Venemaa on kasutanud gaasieksporti Moldova valitsuse survestamise vahendina, sealhulgas selle Euroopa-meelsuse tõttu; arvestades, et energia relvana kasutamine Venemaa poolt on Moldova energiasektori veelgi hapramaks muutnud, samas kui Moldova ning ELi gaasi- ja elektrituru vahelised ühendused ning muud mehhanismid on aidanud riigil kriisiga toime tulla; arvestades, et kõrged energiahinnad on viinud inflatsiooni üle 30 % ning Moldova majandustoodang vähenes 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes reaalväärtuses 5,9 %; arvestades, et kuigi Moldova Vabariik on mitmekesistanud oma maagaasitarneid Venemaast eemale liikudes, sõltub tema elektrivarustus suurel määral Vene omanduses olevast Cuciurgani elektrijaamast Transnistria piirkonnas; arvestades, et hoolimata kõigist destabiliseerimiskatsetest on Moldova rahvas ja riigijuhid jäänud kindlaks enda valitud teekonnale Euroopa suunas;

I.  arvestades, et Venemaa raketid, mille sihtmärk on olnud Ukraina, on lennanud mitmel korral üle Moldova Vabariigi territooriumi, rikkudes selgelt Moldova suveräänsust, ning mitmel korral on Venemaa raketiprügi langenud Moldova territooriumile, põhjustades kahju ja seades ohtu tsiviilisikute elu; arvestades, et Moldova õhuseire ja -kaitse vajab kiiresti investeeringuid ja ajakohastamist ning Moldova valitsus on palunud oma läänepartneritelt õhukaitsesüsteeme;

J.  arvestades, et 20. juulil 2023 pikendas EL veel ühe aasta võrra kuni 24. juulini 2024 seitsme Moldova põllumajandustoote suhtes endiselt kohaldatavate tariifide ja sisenemishindade süsteemide ajutist peatamist;

K.  arvestades, et 24. aprillil 2023 lõi EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames partnerlusmissiooni Moldovas, mille eesmärk on julgeolekusektori vastupanuvõime suurendamine kriisiohjamise ja hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastase võitlemise valdkonnas;

L.  arvestades, et 18. septembril 2023 ühines Moldova ELi elanikkonnakaitse mehhanismiga osaleva riigina;

1.  kinnitab veel kord oma pühendumust Moldova Vabariigi tulevasele ELiga ühinemisele ning tunnistab, et Moldova koht on ELis; on arvamusel, et see kujutaks endast geostrateegilist investeeringut ühtse ja tugeva Euroopa loomisse; ootab komisjoni hinnangut selle kohta, kuidas Moldova Vabariik on rakendanud meetmeid, mis määrati kindlaks komisjoni arvamuses 2023. aasta laienemispaketi osana;

2.  kordab oma üleskutset komisjonile ja Euroopa Ülemkogule alustada Moldova Vabariigiga ühinemisläbirääkimisi enne 2023. aasta lõppu;

3.  rõhutab, kui oluline on jätkata riigi reformiprotsessi mitte ainult selleks, et saavutada ELi liikmesuse poliitiline eesmärk, vaid eelkõige selleks, et oluliselt parandada elanikkonna, eelkõige kaitsetumate rühmade elatustaset ning pakkuda noorematele põlvkondadele atraktiivseid väljavaateid riigis elamiseks ja töötamiseks; väljendab heameelt Moldova Vabariigi rahva laialdase toetuse üle riigi Euroopa integratsioonile, nagu nähtub viimastest arvamusküsitlustest ja nagu oli näha 21. mail 2023 Moldova Euroopa Rahvuskogul, kus Chișinăus asuvale Suure Rahvuskogu väljakule kogunes üle 80 000 inimese, et väljendada oma toetust Moldova tulevikule Euroopa Liidus;

4.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid Moldova Vabariigile antavat rahalist ja tehnilist abi, et toetada riigi kiiret ja tulemuslikku integreerumist ELiga; kutsub komisjoni üles maksma kiiresti välja Moldova Vabariigile antava makromajandusliku finantsabi järgmise osamakse ja määrama 2023. aastal toimuva mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ajal kindlaks Moldovale antavad rahalised lisavahendid; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle Moldovale antavat makromajanduslikku finantsabi suurendada; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik tema tulevased nõuded oleksid selged ja täpsed, ning vältima kandidaatriikide jaoks nn liikuvate eesmärkide seadmist; rõhutab, et komisjoni koostöö ametiasutustega poliitika ja reformide väljatöötamise varases etapis koos tehnilise abi andmisega võimaldab Moldova Vabariigil hoida ELiga ühinemiseks vajalike reformide läbiviimise kiirust ja kvaliteeti;

5.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua sihtotstarbeline Ukraina rahastu, millega toetada riigi taastumist, ülesehitamist ja moderniseerimist; märgib, et rahastule kavandatud kuni 50 miljardi euro eraldamine nii toetuste kui ka laenude jaoks aastatel 2024–2027 asendab kavandatud toetuse Ukrainale naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames; nõuab, et kogu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ette nähtud kahepoolne toetus Ukrainale suunataks ümber Moldova Vabariigile kui Ukraina naaberriigiks olevale ELi kandidaatriigile, kes on samuti kõige rohkem kannatanud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede tõttu;

6.  kutsub komisjoni üles töötama selle nimel, et lisada Moldova Vabariik muudetud IPA III määrusesse(2), sealhulgas suurendades piisavalt IPA III üldeelarvet ning pakkudes toetust, et aidata riigil ühinemiseelsete vahendite optimaalseks kasutamiseks piisavalt valmistuda; väljendab heameelt assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna käimasoleva rakendamise üle ning kutsub Moldova ametivõime üles jätkama tööd selle täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks ning demokraatia, valitsemistava ja õigusriigi reformideks üldiselt, et näidata oma soovi valmistuda ELi liikmeks saamiseks ja täita ELi liikmesriigi kohustusi; väljendab heameelt ELi ja Moldova prioriteetse tegevuskava esitamise üle 2023. aasta juunis, mis toimib teekaardina põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu täielikuks rakendamiseks ning Moldova edasiseks integreerimiseks ELi ühtsele turule koos ühiselt kokku lepitud prioriteetidega aastateks 2023–2024;

7.  kordab oma nõudmist luua assotsieerimislepingu rakendamise ja ühinemisläbirääkimiste protsessi vahel uuenduslik, täiendav ja paindlik koostoime, mis võimaldab Moldova Vabariigi järkjärgulist integreerumist ELi ühtse turuga, tuginedes prioriteetsele tegevuskavale ja asjakohastele valdkondlikele programmidele ning andes juurdepääsu asjaomastele ELi rahalistele vahenditele, mis võimaldab Moldova kodanikel saada ühinemisest kasu protsessi vältel, mitte alles pärast selle lõpuleviimist;

8.  väljendab heameelt Moldova ametivõimude märkimisväärsete jõupingutuste üle reformikava edendamisel, et liikuda ELi liikmesuse suunas; tunnustab Moldova Vabariigi edusamme kohtusüsteemi reformimisel, eelkõige seoses Moldova ühinemistaotlust käsitlevate komisjoni soovituste rakendamisega; julgustab valitsust tegema koostööd kõigi sidusrühmadega, et viia ellu kestlik ja terviklik korruptsioonivastane ja kohtureform kooskõlas ELi ja Veneetsia komisjoni soovitustega; kutsub valitsust üles jätkama tööd oligarhia kaotamise, riigi rahanduse juhtimise reformimise, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja avaliku halduse reformi valdkonnas;

9.  rõhutab absoluutse prioriteedina õigusriigi tugevdamist, mille tähtsus on ELiga ühinemise protsessis oluliselt suurenenud ja mis on endiselt üks ELi liikmesuse kõige olulisemaid tingimusi tagamaks, et ELi laienemine pigem tugevdab kui nõrgestab ELi ja selle ühtset turgu; ootab seetõttu, et Moldova Vabariik jätkaks oma kohtusüsteemi kontrolliprotsessi ja viiks selle lõpule, ning soovitab tal tugevdada kõigi korruptsioonivastaseks võitluseks loodud ja sellesse kaasatud institutsioonide vahelist koordineerimist ning töötada välja terviklik korruptsioonivastane lähenemisviis, mis hõlmaks kõiki etappe alates ennetamisest kuni süüdistuse esitamiseni;

10.  tuletab meelde Moldova Vabariigi algatatud ümberkujundavate majandusreformide kiiret tempot, sealhulgas majanduse ulatusliku dereguleerimisprotsessi eestvedamist, mille puhul vähendatakse bürokraatiat, kiirendades samal ajal digiülemineku tempot, et parandada Moldova ettevõtluskliimat ja lihtsustada äritegevust Moldovas; tuletab meelde, et Moldova Vabariigi ja ELi vaheline kaubandusalane koostoime on märkimisväärne – kaubandus ELiga moodustab Moldova eelmise aasta kaubandusest peaaegu poole, kusjuures üle 58 % riigi ekspordist läheb ELi riikidesse;

11.  väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud kodanikuühiskonna suuremaks kaasamiseks otsustusprotsessidesse; märgib, et konsultatsiooniportaali particip.gov.md on ajakohastatud ja see võimaldab nüüd poliitika ja õigusaktide eelnõude automaatset edastamist sidusrühmadele ning nende märkuste ja ettepanekute kogumist; innustab ametiasutusi otsustamisprotsessi läbipaistvust veelgi parandama ja kõigil tasanditel kodanikuühiskonda rohkem kaasama, kuna see tugevdab üldsuse toetust reformidele; väljendab heameelt kõigi kodanikuühiskonna ja rahvusvahelise üldsuse algatuste üle, mille eesmärk on toetada riigi kohtusüsteemi usaldusväärsust ja reformi, eelkõige nende jõupingutuste üle, millega suurendatakse üldsuse teadlikkust sõltumatu, pädeva ja tõhusa kohtusüsteemi positiivsest mõjust kodanike igapäevaelule;

12.  väljendab heameelt 9. mail 2023 allkirjastatud lepingu üle, millega Moldova Vabariik ühines Euroopa ühendamise rahastuga, ja 8. septembril 2023 allkirjastatud lepingu üle, mis käsitleb riigi osalemist ELi ühtse turu programmis; kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid Moldova Vabariigi integratsiooni, kaasates riigi sellistesse ELi programmidesse, rahastamisvahenditesse ja ametitesse, nagu programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Keskkonnaamet, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet (BEREC), DiscoverEU ja õigusprogramm (JUST), ning tugevdades riigi osalemist programmides, millega Moldova on juba ühinenud, nagu Erasmus Mundus; väljendab heameelt hiljutiste arengute üle seoses põhimõttega „rändle nagu kodus“ ja julgeolekuga, mis kiirendavad õigusaktide ühtlustamist ja toovad konkreetset kasu tihedamate sidemete näol ELi ja Moldova Vabariigi kodanike vahel;

13.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid annaksid Moldova Vabariigile ka edaspidi poliitilist, majanduslikku ja humanitaarabi, sealhulgas Moldova toetusplatvormi kaudu;

14.  väljendab heameelt selle üle, et pikendati Moldova Vabariigi majanduse toetamiseks kehtestatud kaubanduse ajutise liberaliseerimise meetmeid, millega peatati kõik tariifikvoodid, ning nõuab, et neid pikendataks veelgi; nõuab, et EL teeks viivitamata märkimisväärseid pingutusi oma tariifikvootide püsivaks liberaliseerimiseks, et tagada prognoositavus ja suurendada Moldova atraktiivsust investorite jaoks keskpikas ja pikas perspektiivis; kordab oma nõudmist, et Moldova väikese majanduse struktuuri arvesse võttes ja positiivsetele audititele tuginedes lubaks EL veelgi enam Moldova loomset päritolu kaupu importida ja suurendaks finantsabi Moldova põllumajandustootjatele, kes kannatavad Ukraina sõja tagajärjel tekkinud turuhäire all; märgib, et eespool nimetatud meetmetega peaks kaasnema ka toetus Moldova põllumajandustootmise kestlikkuse tagamiseks;

15.  mõistab teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni korraldatud enneolematud hübriidoperatsioonid, mida viivad läbi Venemaa kuritegelikud käsilased ja millega õõnestatakse Moldova Vabariigi valimisi seeläbi, et rahastatakse ebaseaduslikult parteisid, eesmärgiga õõnestada riigi julgeolekut, suveräänsust ja demokraatlikke aluseid; nõuab sellega seoses, et EL suurendaks oma toetust Moldova valitsuse jõupingutustele vältida sellist sekkumist riigi demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas sihipäraste lisasanktsioonide abil;

16.  kutsub kõiki poliitilisi jõude üles aitama kaasa Moldova rahva Euroopa-püüdluste saavutamisele, püüdes leida konsensust kõige olulisemate ja pakilisemate reformide suhtes, osaledes aktiivselt Moldova parlamendi õigusloomealases töös, et Moldova õigusakte ELi standarditega veelgi rohkem ühtlustada, ning tehes koostööd kodanikuühiskonnaga nii kõigi oluliste reformide kui ka riigi Euroopa-orientatsiooni valdkonnas; väljendab valmisolekut aidata kaasa parlamentaarse demokraatia toetamisele ja tugevdamisele Moldova Vabariigis, sealhulgas Jean Monnet’ dialoogi kaudu, kui see on riigisiseses kontekstis asjakohane; väljendab sellega seoses heameelt töö üle, mis on käimas Moldova parlamendi kodukorra ja käitumisjuhendi muutmiseks; nõuab sellega seoses, et kaalutaks Moldova Vabariigi parlamendi ja Euroopa Parlamendi igapäevase koostöö tugevdamist, seades sisse töötajate alalise kohaloleku üksteise parlamentides, mis võib tähendada Euroopa Parlamendi alalise esindaja nimetamist Moldova parlamenti ja üleskutset Moldova parlamendile nimetada Brüsselisse alaline esindaja; on veendunud, et selline otsus oleks ennetav märk sellest, et EL ja Moldova kasutavad olemasolevaid võimalusi parimal viisil ära ning tugevdavad teabevahetust, ühisprojektide rakendamist ja tulevasi ELiga ühinemise läbirääkimisi; kutsub Moldova valitsust üles kutsuma kodanikuühiskonna esindajaid osalema ka 35 töörühmas, mis vastutavad ELiga ühinemise peatükkide üle peetavate läbirääkimiste eest, ning tihendama koostööd kodanikuühiskonnaga, et aidata riigil liikuda edasi Euroopa suunas;

17.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu uue sanktsioonide raamistiku, et takistada Moldova destabiliseerimiskatseid, sealhulgas katseid korruptsiooni abil tema suveräänsust ja sõltumatust nõrgestada; kiidab heaks nõukogu otsuse kasutada seda raamistikku Ilan Șori, Vladimir Plahotniuci, Igor Tšaika, Gheorghe Cavcaliuci ja Marina Tauberi suhtes sanktsioonide kehtestamiseks; nõuab, et EL ja riiklikud ametiasutused tagaksid nende sanktsioonide igakülgse rakendamise; palub asjaomastel vastuvõtvatel riikidel ja territooriumidel anda Ilan Șor ja Vladimir Plahotniuc Moldova Vabariigile nende üle kohtumõistmiseks välja; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama poliitikat, mis on suunatud juriidiliste isikute ja üksikisikute vastu, kes püüavad takistada või kahjustada Moldova Vabariigi demokraatlikku poliitilist protsessi;

18.  kordab oma üleskutset Venemaa ametivõimudele austada Moldova Vabariigi sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, lõpetada provokatsioonid ja katsed riiki destabiliseerida ning õõnestada riigi põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke institutsioone, viia oma relvajõud Moldova Vabariigi territooriumilt välja ning toetada Transnistria konflikti rahumeelset lahendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja OSCE 1999. aasta Istanbuli tippkohtumise otsustega;

19.  nõuab, et EL ja selle institutsioonid toetaksid jätkuvalt Moldova Vabariigi jõupingutusi oma maksesüsteemi ajakohastamisel, et võimaldada riigil täita ühtsesse euromaksete piirkonda integreerumise tingimused;

20.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid Moldova Vabariigile kogu vajaliku abi osutamise, et tugevdada tema institutsioonilisi mehhanisme ja suutlikkust hübriidohtudele reageerida; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid rakendaksid täielikult ja tugevdaksid ELi partnerlusmissiooni Moldova Vabariigis (EUPM Moldova), et see saaks täita oma funktsiooni ja suurendada Moldova Vabariigi vastupanuvõimet; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et 29. septembril 2023 allkirjastati EUPMi staatust käsitlev leping, mis on oluline samm missiooni volituste täieliku rakendamise suunas; nõuab, et projektide tõhusaks rakendamiseks tagataks vajalikud rahalised vahendid, eelkõige koolituse ja varustuse valdkonnas, et tugevdada Moldova Vabariigi suutlikkust;

21.  võtab rahuloluga teadmiseks ELi ja Moldova Vabariigi vahel algatatud kõrgetasemelise poliitilise ja julgeolekualase dialoogi raames jätkuva töö, et tõhustada välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas koostööd, tõstatada asjakohaseid piirkondliku julgeoleku ja stabiilsusega seotud küsimusi ning arutada võimalusi tihedaks koordineerimiseks ning tulemuslikeks abi- ja toetusmeetmeteks; rõhutab sellise dialoogi tähtsust seoses Venemaa jätkuva Ukraina-vastase agressioonisõjaga ja selle otseste tagajärgedega Moldova Vabariigi julgeolekule ning riigi poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse olukorra stabiilsusele; tunnustab Moldova Vabariigi võimet sellistele destabiliseerivatele asjaoludele ja tegevustele vastu pidada; tunnustab eelkõige Moldova Vabariigi järk-järgult suurenevat koordineerimist ja vastavusse viimist ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, mis annab tunnistust riigi soovist ja valmisolekust panustada sellesse poliitikasse ning toob riiki mõningate teiste kandidaatriikide seast positiivselt esile;

22.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles parandama ELi käsitlevat strateegilist kommunikatsiooni Moldova Vabariigis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meediapädevuse ja meedia sõltumatuse toetamist Moldova Vabariigis, samuti toetama elutähtsa taristu digitaalset tugevdamist ja Venemaa päritolu IKT-süsteemide asendamist;

23.  avaldab heameelt selle üle, et 29. septembril 2023 allkirjastati leping, mis võimaldab Moldova Vabariigil saada ELi elanikkonnakaitse mehhanismis osalevaks riigiks; rõhutab, et võttes vastu sõja eest põgenevaid ukrainlasi ja pakkudes neile varjupaika, on riik juba tõestanud, et ta on usaldusväärne partner, ning et ELi elanikkonnakaitse mehhanismiga liitudes aitab Moldova Vabariik otseselt kaasa hädaolukorraks valmisoleku suurendamisele ja vastupanuvõimelisema katastroofiohu juhtimise süsteemi loomisele Euroopas;

24.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid ELi sisejulgeoleku ja piirihalduse toetuskeskust Moldovas, mis koordineerib toetust, mida EL ja liikmesriigid Moldovale annavad, et tugevdada õiguskaitset ning seega paremini tegeleda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kriminaalse ja julgeolekumõjuga;

25.  kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid Moldova Vabariigi abistamist energiasõltumatuse tagamisel, sealhulgas suurendades tootmisvõimsust, ühenduvust, mitmekesistamist ja energiatõhusust; nõuab tungivalt, et EL kasutaks erakorralist rahastamist Moldova Vabariigi paremaks ühendamiseks ELi elektrivõrguga selliste projektide abil nagu Bălți‑Suceava ühendus; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma toetust Moldova Vabariigi transporditaristu taastamisele ja ajakohastamisele, sealhulgas Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse rajamisega Chișinăust Iașisse (Rumeenia), et toetada ELi-Ukraina solidaarsuskoridore ning Moldova ja Ukraina majandust;

26.  kordab oma üleskutset komisjonile suurendada Moldova Vabariigi probleeme ja ELi kandidaatriigi staatust arvesse võttes veelgi oma personali suutlikkust riigi ühinemisprotsessi elluviimiseks ja toetamiseks nii Brüsselis kui ka Chișinăus ning luua komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadis Moldova Vabariigi jaoks eraldi üksus; kutsub komisjoni üles laiendama Moldova võimalusi osaleda ELi institutsioonide töös ja nende tööd jälgida ning tõhustama struktureeritud poliitilist dialoogi, sealhulgas dialoogi Euroopa Ülemkogu raames;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsioonile, ÜRO-le, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III) (ELT L 330, 20.9.2021, lk 1).


Uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+)
PDF 129kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2023. aasta resolutsioon uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) kohta (2023/2670(RSP))
P9_TA(2023)0358B9-0386/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (harta),

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust(1) (laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlev direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (COM(2022)0209) ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta teatist „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2022)0212),

–  võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

–  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 23. jaanuari 2023. aasta ühisdeklaratsiooni „Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks“(6) (Euroopa deklaratsioon),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas(7) ja komisjoni 20. veebruari 2013. aasta järelmeetmeid,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 15. veebruari 2023. aasta uuringut „The impact of social media on the development of children and young people“(8) (sotsiaalmeedia mõju laste ja noorte arengule),

–  võttes arvesse teadusuuringute võrgustiku EU Kids Online 12. veebruari 2020. aasta uuringut „EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries“(9) (EU Kids Online 2020: 19 riigi uuringu tulemused),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 9. veebruari 2021. aasta uuringut „How children (10‑18) experienced online risks during the COVID‑19 lockdown: Spring 2020“(10) (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) kohta (O‑000030/2023 – B9‑0029/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et lapsel on õigus kõigile õigustele ja väärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, sealhulgas lapse digitaalsetele õigustele; arvestades, et kõigis lapsi puudutavates digimeetmetes ja otsustes tuleb esikohale seada lapse huvid ning tema füüsiline ja vaimne tervis, ohutus ja heaolu;

B.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis, digiteenuste õigusaktis ja ebaausate kaubandustavade direktiivis tunnistatakse, et lapsed väärivad pidevalt arenevas digikeskkonnas oma internetikogemuse osas erilist kaitset;

C.  arvestades, et lastele internetis asjakohase kaitse tagamine nõuab erimeetmeid ja haridusprogramme, mis on suunatud mitte ainult lastele, vaid ka nende õpetajatele, vanematele ja hooldajatele; arvestades, et selliste meetmete peamine eesmärk peaks olema ennetusmeetodite ning teadlikkuse suurendamise ja digitaalse kirjaoskuse kampaaniate väljatöötamine ja rakendamine; arvestades, et vanemaid ja hooldajaid tuleks teavitada digitaalsete vahendite olemasolust ja toimimisest, et nad saaksid piirata ja suunata oma lapse/laste internetikogemust ning piirata juurdepääsu eakohatule või kahjulikule internetisisule;

D.  arvestades, et lapsed ei tohiks olla passiivsed tehnoloogia tarbijad, vaid nad peaksid aktiivselt vastutama tehnoloogiate eest, mida nad kasutavad; arvestades, et sellega seoses on laste, lapsevanemate ja haridustöötajate, eelkõige vähekaitstud rühmadesse kuuluvate laste digiõppe edendamine ning digioskuste ja -pädevuste, sealhulgas meediapädevuse suurendamine kooskõlas harta, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Euroopa deklaratsiooni ja 2030. aasta digikompassiga keskse tähtsusega, et tagada lastele turvalised digikogemused, samuti nende digitaalne võimestamine ja aktiivne osalemine internetis;

E.  arvestades, et tuleks teha kättesaadavaks sihipärased meetmed digilõhe vastu võitlemiseks ja võrdsete võimaluste suurendamiseks, et pakkuda kaasavat ja kättesaadavat digikeskkonda igale lapsele ELis, eelkõige neile, kes kuuluvad vähekaitstud rühmadesse, näiteks puuetega või ebasoodsatest oludest pärit lapsed, sealhulgas varustades nad kaasaegse digitaristuga ka äärealadel või maapiirkondades;

F.  arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud liikumispiirangud on toonud esile haridus- ja digilõhe, mõjutades laste juurdepääsu digiõppe vahenditele ja teabele ning nende sotsiaalset osalemist ja kaasatust, ning neil on olnud negatiivne mõju ka laste füüsilisele ja vaimsele tervisele; arvestades, et see tõi kaasa ka kodu- ja soolise vägivalla ning laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise suurenemise internetis, nii tavapärases kui ka pimeveebis;

G.  arvestades, et mitmes seireuuringus on leitud tõendeid selle kohta, et lapsed on sotsiaalmeedias aktiivsed juba varasest east alates, kusjuures enamik neist jäävad alla sotsiaalmeedia platvormide kehtestatud vanuse alampiiri;

H.  arvestades, et pidevalt arenev digikeskkond on laste igapäevaelus, sealhulgas nende hariduses, suhtluses ja andmete jagamises kesksel kohal; arvestades, et laste juurdepääsul internetile ja sotsiaalmeedia platvormidele ja seal saadud kogemustel on palju eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka mõningad riskid ning oma ulatuslikkuse tõttu jätab see lapsed ohtliku käitumise ja sisu ees kaitseta – näiteks laste seksuaalne väärkohtlemine ja ahvatlemine (peibutamine), küberahistamine, küberkiusamise eri vormid, seksualiseeritud sisu, vägivalda kujutavad pildid, söömishäireid edendav sisu ja desinformatsioon; arvestades, et see võib mõjutada laste füüsilist ja vaimset tervist, sealhulgas suurem agressioon, probleemne seksuaalkäitumine, ebatervislikud toitumisharjumused, rahulolematus kehakuvandiga ning moonutatud väärtused ja hoiakud;

I.  arvestades, et võrgustiku EU Kids Online 2020. aasta veebiuuringu kohaselt on internetis kiusatud 23 % 9–16-aastastest lastest; arvestades, et uuringus „How children (10‑18) experienced online risks during the Covid-19 lockdown: Spring 2020“ (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020) leiti, et 49 % lastest on kogenud vähemalt üht internetipõhise agressiooni või küberkiusamise vormi; arvestades, et isegi kui ühtlustatud lähenemisviis puudub, on mõned liikmesriigid juba võtnud selliseid meetmeid nagu Coco seadus Iirimaal;

J.  arvestades, et uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) on üks ELi lapse õiguste strateegia põhimeetmeid, mis hõlmab algatusi, mille eesmärk on tagada laste kaitse ja võimestamine internetis selle teemavaldkondades;

1.  väljendab heameelt komisjoni uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) üle ja kiidab selle heaks;

2.  rõhutab, et kõik lapsed vajavad kaitset internetis, kuid teatavad lapsed on vähem kaitstud olukorras, näiteks puuetega või ebasoodsatest oludest pärit lapsed, ning nad peaksid saama vajaduse korral kasu sihipärastest meetmetest, et ületada digilõhe ning parandada oma digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust;

3.  kordab oma üleskutset, et EL tõhustaks meetmeid, tagamaks laste turvalisus internetis ning suurendamaks teadlikkust laste seksuaalsest väärkohtlemisest, sealhulgas laste ahvatlemisest internetis (internetipõhine seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine), ja seda ennetada;

4.  rõhutab, et digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust, tuleks tunnustada kohustuslike oskustena ja need tuleks lisada koolide õppekavasse kogu ELis; rõhutab, et need on hariduse ja elukestva õppe oluline osa ning need peaksid keskenduma laste, lapsevanemate, hooldajate, haridustöötajate ja üldsuse harimisele internetiturvalisuse, sealhulgas internetis toimuva vanemliku kontrolli küsimuses ning selle kohta, kuidas ära tunda laste ahvatlemist internetis ja sellest teatada;

5.  nõuab, et liit ja liikmesriigid eraldaksid rohkem investeeringuid haridusele ja koolitusele, et tagada eri vanuserühmade lastele digikirjaoskus, sealhulgas kaitse eakaaslaste kiusamise ja küberkiusamise eest koolides ja mujal, võttes arvesse uusi tehnoloogilisi arengusuundumusi, näiteks metaversumit;

6.  kutsub liikmesriike ja haridusasutusi üles tagama õigust kaasavale haridusele ning edendama eakohasel viisil seksuaalharidust, digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust, ning küberturvalisust formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse kaudu, mis on suunatud haridustöötajatele, lapsevanematele, hooldajatele ja õpilastele;

7.  kutsub komisjoni üles töötama koostöös Euroopa haridusruumiga välja koolides toimuva kiusamise ja küberkiusamise vastase Euroopa strateegia, luues meetmete paketi andmete kogumise parandamiseks, ning pakkuma koostöös liikmesriikidega välja vajalikud lahendused;

8.  rõhutab, et strateegias tuleks kutsuda liikmesriike üles eraldama kõik vajalikud vahendid, et tugevdada vihjeliinide, abitelefonide ja turvalisema interneti keskuste suutlikkust ning töötada välja ja rakendada koolides sisulisi ennetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, millel on tõendatavad tulemused ning mis oleksid nende alushariduse õppekavade ja haridusasutuste oluline osa; on veendunud, et teadlaste ja praktikute koostöö on selles osas keskse tähtsusega;

9.  rõhutab, et strateegiaga on oluline kehtestada meetmed olemasoleva ELi vaimse tervise ja heaolu tegevusraamistiku ajakohastamiseks, mis peaks olema täielikult kaasav, et täita eriti vähekaitstud laste ning seksuaalse väärkohtlemisega või ahvatlemisega internetis kokkupuutuvate laste vajadused; nõuab, et laste vaimse tervise teenuste osutajate kättesaadavust ja piisavust hinnataks, kaardistades põhjalikult olemasolevad teenused, võttes arvesse halvenevat vaimse tervise olukorda, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia, ja ainulaadseid probleeme, mida põhjustab internetikeskkond, sealhulgas küberkiusamine ja kokkupuude kahjuliku sisuga;

10.  võtab teadmiseks elektroonilise vanusekontrolli Euroopa standardi loomise 2024. aastaks ja internetiteenuste eakohase kujunduse ELi tegevusjuhendi (juhend) töörühma loomise; rõhutab, kui tähtis on töötada juhend välja õigel ajal, tagades selle täieliku kooskõla audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja noorte kaasamise tähtsust juhendi väljatöötamise protsessi; rõhutab isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat kohustust, et sotsiaalmeedia platvormid, mis tuginevad kasutaja nõusolekule, teeksid mõistlikke jõupingutusi vanema nõusoleku kontrollimiseks enne, kui lapsed, kes jäävad alla asjaomase vanusepiiri, võivad luua konto;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama investeeringuid internetis toimuva laste väärkohtlemise või ahvatlemise ohvrite toetamiseks, sealhulgas anonüümseks avalikuks teatamiseks ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete teenuste osutamiseks ohvritele ja nende perekondadele; nõuab koolituse võimaldamist spetsialistidele ja ametnikele, sealhulgas õiguskaitseasutustes, kes tegelevad lastega seotud juhtumitega, sõltuvalt nende konkreetsetest vajadustest;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma süstemaatilisemalt andmeid ennetusmeetmete ja ohvriabiprogrammide kohta, sealhulgas selliste alghariduses osalevate laste arvu kohta, kes osalevad teadlikkuse suurendamise kampaaniates, ning haridusprogrammide kaudu, mis käsitlevad laste seksuaalse ärakasutamise kõiki vorme, sealhulgas internetikeskkonnas;

13.  rõhutab piisavate võrdlevate uuringute puudumist ELi tasandil, samuti uuringute puudumist laste arengu kohta digiülemineku kontekstis; rõhutab sellega seoses, et tehnoloogia kiire areng võib poliitikast kiiresti mööda minna, tekitades seega laste jaoks uusi haavatavusi; tuletab seetõttu meelde vajadust arendada laiaulatuslikku teadustegevust ELi tasandil;

14.  kutsub komisjoni üles tagama, et BIK+ strateegia oleks kooskõlas teiste prioriteetide ja seadusandlike ettepanekutega, et teave esitataks lastele lapsesõbralikus keeles, et igas vanuses lapsed oleksid kaasatud järelevalveprotsessi ja strateegia tõhusasse rakendamisse ning et oleks olemas piisavad järelmeetmed parimate tavade ja tulemuste võrdlemiseks liikmesriikides;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
(2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(3) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(4) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(5) ELT L 277, 27.10.2022, lk 1.
(6) ELT C 23, 23.1.2023, lk 1.
(7) ELT C 419, 16.12.2015, lk 33.
(8) O’Neill, B., „Research for CULT Committee – The influence of social media on the development of children and young people“ (uuringud CULT-komisjoni jaoks – sotsiaalmeedia mõju laste ja noorte arengule), Euroopa Parlament, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika poliitikaosakond, Brüssel, 15. veebruar 2023.
(9) Smahel, D. jt, „EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries“ (EU Kids Online 2020: 19 riigi uuringu tulemused), EU Kids Online, 12. veebruar 2020.
(10) Lobe, B. jt, „How children (10‑18) experienced online risks during the Covid-19 lockdown - Spring 2020“ (Kuidas lapsed (10–18) kogesid internetipõhiseid riske COVID-19 liikumispiirangute ajal – kevad 2020), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 9. veebruar 2021.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika