Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus Stefano Maullu eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse kohta (2023/2038(IMM))

P9_TA(2023)0377 A9-0318/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Stefano Maullu 17. märtsil 2023. aastal esitatud ja täiskogu istungil 29. märtsil 2023. aastal teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema eesõigusi ja puutumatust seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega Itaalias Veneetsia üldkohtus,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Stefano Maullu ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 7 ja 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0318/2023),

A.  arvestades, et Itaalias valitud Euroopa Parlamendi liige Stefano Maullu, kes oli parlamendiliige alates 13. juulist 2015 kuni 1. juulini 2019, on taotlenud oma parlamentaarse puutumatuse kaitsmist seoses Veneetsia üldkohtu menetluses oleva kriminaalmenetlusega, mis algatati Brescia apellatsioonikohtu peaprokuröri au ja maine riivamise tõttu Itaalia kriminaalmenetluse seadustiku artikli 595 lõigete 1, 2 ja 3 ning 8. veebruari 1948. aasta Itaalia seaduse nr 47 artikli 13 alusel;

B.  arvestades, et need menetlused põhinevad Stefano Maullu avaldustel, mis avaldati 5. aprillil 2018 ühes Itaalia ajalehes; arvestades, et need avaldused sisaldasid märkust tulirelvade teemalise intervjuu kohta, mille Brescia apellatsioonikohtu peaprokurör oli ühele teisele Itaalia ajalehele andnud; arvestades, et see kommentaar sisaldas väiteid, mida adressaat pidas solvavaks;

C.  arvestades, et kooskõlas kodukorra artikli 5 lõikega 2 ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis, ning arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis on seotud parlamendiliikme tegevusega kohustuste täitmisel ja mida ei saa neist kohustustest eristada;

D.  arvestades, et parlamendiliikme väljaspool Euroopa Parlamenti tehtud avaldus võib kujutada endast tema poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamust protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses ainult juhul, kui selle laad ja sisu on otseselt ja ilmselgelt seotud asjaomase parlamendiliikme ülesannete täitmisega Euroopa Parlamendis;

E.  arvestades, et antud juhul ei kujuta väidetavad õigusrikkumised endast Stefano Maullu kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamusi ega antud hääli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklit 9 kohaldatakse ainult Euroopa Parlamendi liikmete suhtes; arvestades, et Stefano Maullu oli Euroopa Parlamendi liige kuni 1. juulini 2019; arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme staatuse kaotamine on seotud sellega kaasneva puutumatuse kaotamisega, mille kestus on protokolli nr 7 artikli 9 kohaselt piiratud liikme mandaadiga(2);

1.  otsustab mitte kaitsta Stefano Maullu eesõigusi ja puutumatust;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Itaalia pädevatele ametiasutustele ja Stefano Maullule.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Üldkohtu määrus, 15. detsember 2017, Marion Le Pen vs. Euroopa Parlament, T‑284/17, punkt 28, ECLI:EU:T:2017:939.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus Patryk Jaki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2023/2021(IMM))

P9_TA(2023)0378 A9-0345/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Patryk Jaki puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 13. detsembril 2022 Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegium seoses kriminaalmenetlusega, mis järgnes tsiviilisiku esitatud kaebusele, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. veebruaril 2023. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Patryk Jaki ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ja artiklit 108 ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0345/2023),

A.  arvestades, et 13. detsembril 2022 edastas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegiumi kohtunik Poolast valitud parlamendiliikme Patryk Jaki parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse, kuna üksikisik esitas kuriteoteate erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol avaldatud postituse tõttu, mis sisaldas väidetavalt rahvuslikku, etnilist, rassilist ja usulist viha õhutavat sisu; arvestades, et kaebuse esitaja esindaja esitas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtule süüdistuse 17. novembril 2021; arvestades, et esindaja palus ka kohtul edastada Euroopa Parlamendile tema taotluse, milles palutakse luba algatada Patryk Jaki suhtes kriminaalmenetlus;

B.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse esitas õigusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikele 12; juhib siiski tähelepanu sellele, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt tohib puutumatuse äravõtmise taotluse esitada ainult „liikmesriigi pädev asutus“ ja need kaks mõistet ei ole identsed; arvestades, et mõiste „liikmesriigi pädev asutus“ tähendus määratakse kindlaks kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et Poola puhul tuleb tugineda Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõikele 1, milles on sätestatud, et riiklikku süüdistust hõlmava süüteo korral tuleb Seimi või Senati liikme suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks loa saamise taotlus esitada peaprokuröri kaudu; arvestades, et kõnealusel juhul esitati taotlus peaprokurörile, kes saatis selle tagasi põhjendusega, et tsiviilisiku esitatud kaebus hõlmab ka „substitutiivset süüdistust“ ning parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse esitamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse;

C.  arvestades, et kaebuse esitaja esindaja taotles kohtult luba algatada muu hulgas Patryk Jaki suhtes kriminaalmenetlus Poola karistusseadustiku artikli 256 lõike 2 alusel;

D.  arvestades, et 17. oktoobril 2018 avaldati sotsiaalmeedias erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol valimisreklaamiklipp pealkirjaga „Bezpieczny samorząd“ (Turvaline kohalik omavalitsus) seoses Poolas 21. oktoobril 2018 toimunud kohalike valimistega; arvestades, et selle levitamisel osales teiste hulgas Patryk Jaki; arvestades, et postituses õhutati väidetavalt vihkamist moslemi sisserändajate vastu;

E.  arvestades, et Patryk Jaki on sarnases olukorras nendega, kellele on kõnealuste väidetavate kuritegude eest esitatud süüdistus, ning ainus erinevus on see, et tal on praegu Euroopa Parlamendi liikmena puutumatus; seetõttu tuleks meeles pidada, et Patryk Jaki ei ole ainus isik, kellele võidakse kõnealuses asjas süüdistus esitada;

F.  arvestades, et Patryk Jaki valiti Euroopa Parlamenti 26. mail 2019. aastal toimunud valimistel;

G.  arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Patryk Jaki poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses; et käesoleval juhul puudutab puutumatuse äravõtmise taotlus asjaolusid, mis on seotud kohalikku laadi tegevusega enne Euroopa Parlamendi liikme staatuse ja seega puutumatuse saamist;

H.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus toimunud ja nendega lahutamatult seotud tegevust;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseaduse artikli 105 lõike 2 ja artikli 108 kohaselt ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse(2) artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 7b lõike 1 ja artikli 7c lõike 1 kohaselt ei või parlamendiliiget kahtlustatavana üle kuulata ja teda ei või kriminaalvastutusele võtta ilma Euroopa Parlamendi loata;

K.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(3);

L.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile kahju;

1.  otsustab Patryk Jaki puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Patryk Jakile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Poola Ametlik Teataja 2022.1339, kodifitseeritud versioon. (3) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 9. novembri. 2023. aasta otsus Beata Kempa puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2023/2022(IMM))

P9_TA(2023)0379 A9-0346/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Beata Kempa puutumatuse äravõtmise taotlust, mille edastas 13. detsembril 2022 Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegium seoses kriminaalmenetlusega, mis järgnes tsiviilisiku esitatud kaebusele, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. veebruaril 2023. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Beata Kempa ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ja artiklit 108 ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0346/2023),

A.  arvestades, et 13. detsembril 2022 edastas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegium Poolas valitud parlamendiliikme Beata Kempa parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse, kuna üksikisik esitas kuriteoteate erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol avaldatud postituse tõttu, mis sisaldas väidetavalt rahvuslikku, etnilist, rassilist ja usulist viha õhutavat sisu; arvestades, et substitutiivse kaebuse esitaja esindaja esitas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtule süüdistuse 17. novembril 2021; arvestades, et esindaja palus ka kohtul edastada Euroopa Parlamendile tema taotluse, milles palutakse luba algatada Beata Kempa suhtes kriminaalmenetlus;

B.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse esitas õigusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikele 12; juhib siiski tähelepanu sellele, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt tohib puutumatuse äravõtmise taotluse esitada ainult „liikmesriigi pädev asutus“ ja need kaks mõistet ei ole identsed; arvestades, et mõiste „liikmesriigi pädev asutus“ tähendus määratakse kindlaks kohaldatava riigisisese õigusega ning arvestades, et Poola puhul tuleb tugineda Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõikele 1, milles on sätestatud, et riiklikku süüdistust hõlmava süüteo korral tuleb Seimi või Senati liikme suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks loa saamise taotlus esitada peaprokuröri kaudu; arvestades, et kõnealusel juhul esitati taotlus peaprokurörile, kes saatis selle tagasi põhjendusega, et tsiviilisiku esitatud kaebus hõlmab ka substitutiivset süüdistust ning parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse esitamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse;

C.  arvestades, et kaebuse esitaja esindaja taotles kohtult luba algatada muu hulgas Beata Kempa suhtes kriminaalmenetlus Poola karistusseadustiku artikli 256 lõike 2 alusel;

D.  arvestades, et 17. oktoobril 2018 avaldati sotsiaalmeedias erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol valimisreklaamiklipp pealkirjaga „Bezpieczny samorząd“ (Turvaline kohalik omavalitsus) seoses Poolas 21. oktoobril 2018 toimunud kohalike valimistega; arvestades, et seda levitas teiste hulgas ka Beata Kempa; arvestades, et postituses õhutati väidetavalt vihkamist moslemi sisserändajate vastu;

E.  arvestades, et Beata Kempa on üks sarnases olukorras olevatest isikutest, keda süüdistatakse kõnealuses väidetavas süüteos, kusjuures ainus erinevus on see, et tal on praegu puutumatus Euroopa Parlamendi liikmena; arvestades, et seetõttu tuleks silmas pidada, et Beata Kempa ei ole ainus isik, kellele võib kõnealuses asjas süüdistuse esitada;

F.  arvestades, et Beata Kempa valiti Euroopa Parlamenti 26. mail 2019. aastal toimunud valimistel;

G.  arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Beata Kempa poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses; et käesoleval juhul puudutab puutumatuse äravõtmise taotlus asjaolusid, mis on seotud kohalikku laadi tegevusega enne Euroopa Parlamendi liikme staatuse ja seega puutumatuse saamist;

H.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus toimunud ja nendega lahutamatult seotud tegevust;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseaduse artikli 105 lõike 2 ja artikli 108 kohaselt ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse(2) artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 7b lõike 1 ja artikli 7c lõike 1 kohaselt ei või parlamendiliiget kahtlustatavana üle kuulata ja teda ei või kriminaalvastutusele võtta ilma Euroopa Parlamendi loata;

K.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(3);

L.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile kahju;

1.  otsustab Beata Kempa puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevatele ametiasutusteele ja Beata Kempale.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Poola Ametlik Teataja 2022.1339, kodifitseeritud versioon. (3) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus Beata Mazureki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2023/2023(IMM))

P9_TA(2023)0380 A9-0347/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Beata Mazureki puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 13. detsembril 2022 Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegium seoses kriminaalmenetlusega, mis järgnes tsiviilisiku esitatud kaebusele, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. veebruaril 2023. aastal,

–  võttes arvesse, et Beata Mazurek loobus kodukorra artikli 9 lõike 6 kohasest ärakuulamise õigusest,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ja artiklit 108 ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0347/2023),

A.  arvestades, et 13. detsembril 2022 edastas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegiumi kohtunik Poolast valitud parlamendiliikme Beata Mazureki parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse, kuna üksikisik esitas kuriteoteate erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol avaldatud postituse tõttu, mis sisaldas väidetavalt rahvuslikku, etnilist, rassilist ja usulist viha õhutavat sisu; arvestades, et kaebuse esitaja esindaja esitas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtule süüdistuse 17. novembril 2021; arvestades, et esindaja palus ka kohtul edastada Euroopa Parlamendile tema taotlus, milles palutakse luba Beata Mazureki kohtu alla andmiseks;

B.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse esitas õigusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikele 12; juhib siiski tähelepanu sellele, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt tohib puutumatuse äravõtmise taotluse esitada ainult „liikmesriigi pädev asutus“ ja need kaks mõistet ei ole identsed; arvestades, et mõiste „liikmesriigi pädev asutus“ tähendus määratakse kindlaks kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et Poola puhul tuleb tugineda Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõikele 1, milles on sätestatud, et riiklikku süüdistust hõlmava süüteo korral tuleb Seimi või Senati liikme suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks loa saamise taotlus esitada peaprokuröri kaudu; arvestades, et kõnealusel juhul esitati taotlus peaprokurörile, kes saatis selle tagasi põhjendusega, et tsiviilisiku esitatud kaebus hõlmab ka „substitutiivset süüdistust“ ning parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse esitamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse;

C.  arvestades, et kaebuse esitaja esindaja taotles kohtult luba algatada muu hulgas Beata Mazureki suhtes kriminaalmenetlus Poola karistusseadustiku artikli 256 lõike 2 alusel;

D.  arvestades, et 17. oktoobril 2018 avaldati sotsiaalmeedias erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol valimisreklaamiklipp pealkirjaga „Bezpieczny samorząd“ (Turvaline kohalik omavalitsus) seoses Poolas 21. oktoobril 2018 toimunud kohalike valimistega; arvestades, et selle levitamisel osales teiste hulgas Beata Mazurek; arvestades, et postituses õhutati väidetavalt vihkamist moslemi sisserändajate vastu;

E.  arvestades, et Beata Mazurek on üks sarnases olukorras olevatest isikutest, keda süüdistatakse kõnealuses väidetavas süüteos, kusjuures ainus erinevus on see, et tal on praegu puutumatus Euroopa Parlamendi liikmena; arvestades, et seetõttu tuleks silmas pidada, et Beata Mazurek ei ole ainus isik, kellele võib kõnealuses asjas süüdistuse esitada;

F.  arvestades, et Beata Mazurek valiti Euroopa Parlamenti 26. mail 2019. aastal toimunud valimistel;

G.  arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Beata Mazureki poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses; arvestades, et käesoleval juhul käsitleb puutumatuse äravõtmise taotlus asjaolusid, mis on seotud kohalikku laadi tegevusega enne Euroopa Parlamendi liikme staatuse ja seega immuniteedi saamist;

H.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisega lahutamatult seotud tegevust;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseaduse artikli 105 lõike 2 ja artikli 108 kohaselt ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse(2) artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 7b lõike 1 ja artikli 7c lõike 1 kohaselt ei või parlamendiliiget kahtlustatavana üle kuulata ja teda ei või kriminaalvastutusele võtta ilma Euroopa Parlamendi loata;

K.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(3);

L.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile kahju;

1.  otsustab Beata Mazureik puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Beata Mazurekile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Poola Ametlik Teataja 2022.1399, kodifitseeritud versioon. (3) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus Tomasz Piotr Poręba puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2023/2024(IMM))

P9_TA(2023)0381 A9-0348/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Tomasz Piotr Poręba puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 13. detsembril 2022 Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegium seoses kriminaalmenetlusega, mis järgnes eraisiku esitatud kaebusele, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. veebruaril 2023. aastal,

–  võttes arvesse, et Tomasz Piotr Poręba loobus kodukorra artikli 9 lõike 6 kohasest õigusest anda selgitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ja artiklit 108 ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0348/2023),

A.  arvestades, et 13. detsembril 2022 edastas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtu XIV kriminaalkolleegiumi kohtunik Poolast valitud parlamendiliikme Tomasz Piotr Poręba parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse, kuna eraisik esitas kuriteoteate erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol avaldatud postituse tõttu, mis sisaldas väidetavalt rahvuslikku, etnilist, rassilist ja usulist viha õhutavat sisu; arvestades, et kaebuse esitaja esindaja esitas Varssavi Mokotówi ringkonnakohtule süüdistuse 17. novembril 2021; arvestades, et esindaja palus ka kohtul edastada Euroopa Parlamendile tema taotluse, milles palutakse luba algatada Tomasz Piotr Poręba suhtes kriminaalmenetlus;

B.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse esitas õigusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikele 12; juhib siiski tähelepanu sellele, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt tohib puutumatuse äravõtmise taotluse esitada „liikmesriigi pädev asutus“ ja need kaks mõistet ei ole identsed; arvestades, et mõiste „liikmesriigi pädev asutus“ tähendus määratakse kindlaks kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et Poola puhul tuleb tugineda Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõikele 1, milles on sätestatud, et riiklikku süüdistust hõlmava süüteo korral tuleb Seimi või Senati liikme suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks loa saamise taotlus esitada peaprokuröri kaudu; arvestades, et kõnealusel juhul esitati taotlus peaprokurörile, kes saatis selle tagasi põhjendusega, et „eraisiku esitatud kaebus“ hõlmab ka „substitutiivset süüdistust“ ning parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotluse esitamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse;

C.  arvestades, et kaebuse esitaja esindaja taotles kohtult luba algatada muu hulgas Tomasz Piotr Poręba suhtes kriminaalmenetlus Poola karistusseadustiku artikli 256 lõike 2 alusel;

D.  arvestades, et 17. oktoobril 2018 avaldati sotsiaalmeedias erakonna Õigus ja Õiglus Twitteri kontol valimisreklaamiklipp pealkirjaga „Bezpieczny samorząd“ (Turvaline kohalik omavalitsus) seoses Poolas 21. oktoobril 2018 toimunud kohalike valimistega; arvestades, et selle levitamisel osales teiste hulgas Tomasz Piotr Poręba; arvestades, et postituses õhutati väidetavalt vihkamist moslemi sisserändajate vastu;

E.  arvestades, et Tomasz Piotr Poręba on üks sarnases olukorras olevatest isikutest, keda süüdistatakse kõnealuses väidetavas süüteos, ning ainus erinevus on see, et tal on praegu puutumatus Euroopa Parlamendi liikmena; arvestades, et seetõttu tuleks silmas pidada, et Tomasz Piotr Poręba ei ole ainus isik, kellele võidakse kõnealuses asjas süüdistus esitada;

F.  arvestades, et Tomasz Piotr Poręba valiti Euroopa Parlamenti 2009. aastal toimunud valimistel;

G.  arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Tomasz Piotr Poręba poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses, vaid tuleneb kohalikust tegevusest;

H.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus toimunud ja nendega lahutamatult seotud tegevust;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseaduse artikli 105 lõike 2 ja artikli 108 kohaselt ning Poola Seimi ja Senati liikmete ametikohustuste täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 7b lõike 1 ja artikli 7c lõike 1 kohaselt(2) ei või parlamendiliiget kahtlustatavana üle kuulata ja teda ei või kriminaalvastutusele võtta ilma Euroopa Parlamendi loata;

K.  arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks(3);

L.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitavad sellele, et kohtumenetluse eesmärk võib olla tekitada parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile kahju;

1.  otsustab Tomasz Piotr Poręba puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Tomasz Piotr Porębale.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C‑502/19, ECLI:EU:C:2019:1115. (2) Poola Ametlik Teataja 2022.1339, kodifitseeritud versioon. (3) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T‑214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Tony Murphy kontrollikoja liikmeks (C9-0334/2023 – 2023/0808(NLE))

P9_TA(2023)0382 A9-0294/2023

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0334/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 129,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0294/2023),

A.  arvestades, et 8. septembri 2023. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Tony Murphy kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas Tony Murphy kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Tony Murphylt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 12. oktoobril 2023. aastal kandidaadi kuulamise, kus Tony Murphy esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Tony Murphy kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Bettina Michelle Jakobsen kontrollikoja liikmeks (C9-0332/2023 – 2023/0807(NLE))

P9_TA(2023)0383 A9-0292/2023

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0332/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 129,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0292/2023),

A.  arvestades, et nõukogu konsulteeris 8. septembri 2023. aasta kirjas Euroopa Parlamendiga Bettina Michelle Jakobseni kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas seejärel Bettina Michelle Jakobseni kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud nõudeid; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Bettina Michelle Jakobsenilt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 12. oktoobril 2023. aastal Bettina Michelle Jakobseni kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Bettina Michelle Jakobsen kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Alejandro Blanco Fernández kontrollikoja liikmeks (C9-0333/2023 – 2023/0806(NLE))

P9_TA(2023)0384 A9-0293/2023

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0333/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 129,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0293/2023),

A.  arvestades, et 8. septembri 2023. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Alejandro Blanco Fernándeze kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas Alejandro Blanco Fernándeze kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Alejandro Blanco Fernándezelt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 12. oktoobril 2023. aastal Alejandro Blanco Fernándeze kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Alejandro Blanco Fernández kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus) (COM(2022)0068 – C9-0051/2022 – 2022/0047(COD))

P9_TA(2023)0385 A9-0031/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0068),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0051/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 5. septembri 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuni 2022. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. juuli 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0031/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/... ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2854) lõplikule kujule).

(1) ELT C 402, 19.10.2022, lk 5. (2) ELT C 365, 23.9.2022, lk 18. (3) ELT C 375, 30.9.2022, lk 112. (4) Käesolev seisukoht asendab 14. märtsil 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0069).

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega (COM(2021)0725 – C9‑0436/2021 – 2021/0380(COD))

P9_TA(2023)0386 A9-0024/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0725),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0436/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. juuni 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. märtsi 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. juuni 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 57 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0024/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse teatavaid määrusi seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2869) lõplikule kujule).

(1) ELT C 307, 12.8.2022, lk 4. (2) ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (COM(2021)0723 – C9‑0434/2021 – 2021/0378(COD))

P9_TA(2023)0387 A9-0026/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0723),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0434/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. juuni 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. märtsi 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. juuni 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 57 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0026/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2859) lõplikule kujule).

(1) ELT C 307, 12.8.2022, lk 4. (2) ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega (COM(2021)0724 – C9‑0437/2021 – 2021/0379(COD))

P9_TA(2023)0388 A9-0023/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0724),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0437/2021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. juuni 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. märtsi 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. juuni 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 57 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0023/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, millega muudetakse teatavaid direktiive seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomise ja toimimisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2864) lõplikule kujule).

(1) ELT C 307, 12.8.2022, lk 4. (2) ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega (COM(2022)0120 – C9‑0118/2022 – 2022/0074(COD))

P9_TA(2023)0389 A9-0047/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0120),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0118/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 28. juuli 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2022. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. juuli 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0047/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega ning määrust (EL) nr 236/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2845) lõplikule kujule).

(1) ELT C 367, 26.9.2022, lk 3. (2) ELT C 443, 22.11.2022, lk 87.

Euroopa Parlamendi 9. novembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega (COM(2022)0329 – C9‑0223/2022 – 2022/0210(COD))(1)

P9_TA(2023)0390 A9-0296/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: kolmas lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprill 2022. aasta otsuses nr 2022/591 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030)12 kinnitati, et usaldusväärne teave keskkonnamuutuste peamiste suundumuste, mõju ja põhjuste kohta on hädavajalik, et oleks võimalik arendada tõhusat poliitikat ja seda rakendada ning suurendada kodanike mõjuvõimu. Tuleks töötada välja vahendid, et suurendada avalikkuse teadlikkust majandustegevuse keskkonnamõjudest. Üks selline vahend on keskkonnamajanduslik arvepidamine. (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprill 2022. aasta otsuses nr 2022/591 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030)12 kinnitati, et seire, sealhulgas usaldusväärne teave keskkonnamuutuste peamiste suundumuste, mõju ja põhjuste kohta on hädavajalik, et oleks võimalik arendada tõhusat poliitikat ja seda liidu keskkonnaeesmärkide saavutamiseks rakendada ning suurendada kodanike mõjuvõimu. Tuleks töötada välja vahendid, et suurendada üldist teadlikkust majandustegevuse mõjust keskkonnale ning keskkonna panusest majandusse ja heaolusse. Üks selline vahend on keskkonnamajanduslik arvepidamine. _________________ _________________ 12 ELT L 114, 12.4.2022, lk 22. 12 ELT L 114, 12.4.2022, lk 22. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Uued moodulid aitavad otseselt kaasa liidu poliitiliste prioriteetide saavutamisele, milleks on keskkonnahoidlik majanduskasv ja ressursitõhusus. (3)  Uute moodulitega toetatakse otseselt liidu keskkonnapoliitika prioriteete, mis on sätestatud muu hulgas kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  ÜRO statistikakomisjon võttis keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istungil, mis toimus 2012. aasta veebruaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise (peatükid 1–7, mis kirjeldavad arvepidamist naturaalühikutes) oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Käesoleva määrusega ette nähtud uued moodulid on SEEAga täielikult kooskõlas. (4)  ÜRO statistikakomisjon võttis keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istungil, mis toimus 2012. aasta veebruaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise (peatükid 1–7, mis kirjeldavad arvepidamist naturaalühikutes) oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Käesoleva määrusega ette nähtud uued moodulid on SEEAga täielikult kooskõlas. Lisaks on SEEA rakendanud veemajanduse keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA-Water), mis toetab SEEA keskset raamistikku. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Selleks et täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, on liidul vaja asjakohast, terviklikku ja usaldusväärset teavet. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja oma eesmärgile ja kvaliteetse statistika kriteeriumidele vastavat statistikat, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200914. (5)  Selleks et täita aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, on liidul vaja asjakohast, terviklikku ja usaldusväärset teavet. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja oma eesmärgile ja kvaliteetse statistika kriteeriumidele vastavat statistikat, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200914. Lisaks on vaja, et Eurostat esitaks kogutud andmed kättesaadavamal ja kasutajasõbralikumal viisil, edendades neid samal ajal aktiivselt. _________________ _________________ 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Selleks et paremini jälgida edusamme rohelise, konkurentsivõimelise ja vastupanuvõimelise ringmajanduse suunas ning edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel liidu kontekstis, on vaja täiendavaid andmeid. (6)  Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks on oluline viia kõik liidu õigusaktid ja protsessid kooskõlla liidu pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, määruses (EL) 2021/1119 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“), eelkõige selle artikli 6 lõikes 4, ja paketis „Eesmärk 55“. Mitmes liidu õigusaktis nõutakse juba praegu suundumuste hoolikat jälgimist ning seega täiendavaid ja täpsemaid andmeid. Komisjoni andmete kohaselt on liidu ambitsioonika rohelise kokkuleppe tegevuskava täitmiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid ning era- ja avaliku sektori investeeringute puudujääk on järgmisel kümnendil hinnanguliselt ligikaudu 520 miljardit eurot aastas. Lisaks nõuab komisjoni andmete kohaselt fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest ja liidu energiasüsteemis fossiilkütustest loobumise kiirendamine 2027. aasta lõpuks hinnanguliselt 210 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Samuti on selge, et kuigi olulise osa investeeringutest teeb erasektor, peavad ka avaliku sektori investeeringud märkimisväärselt suurenema. Seda arvesse võttes on äärmiselt oluline saada liikmesriikidelt asjakohaseid ja üksikasjalikke andmeid nende kliima-, energia- ja keskkonnainvesteeringute puudujääkide kohta, et tagada, et rohepöördele piisava avaliku ja erasektori kapitali eraldamisega on liit Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks õigel teel. Kõigil neil põhjustel tuleb kiiresti arendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteem terviklikuks vahendiks, mis pakub olulisi lisaandmeid liidu keskkonnaõiguse rakendamise ja keskkonnapoliitika kujundamise jälgimiseks. Komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku võtta vastu uued moodulid, mis hõlmavad kõiki asjakohaseid liidu eesmärkidega seotud andmeid ja aruandlusväärtusi. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) (6a)   Uute moodulite väljatöötamisel ja katsetamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata keskkonnamajandusliku arvepidamise arendamisele energiatoetuste, sealhulgas fossiilkütuste toetuste osas. Liidu üldises keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2030 kutsutakse üles looma siduvat liidu raamistikku, et jälgida liikmesriikide edusamme fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel ja anda nende kohta aru, tuginedes kokkulepitud metoodikale, ning kehtestada liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil viivitamata tähtaeg fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires. Keskkonnamajanduslik arvepidamine peaks seda eesmärki toetama, esitades uues energiatoetuste, sealhulgas fossiilkütuste toetuste moodulis vajalikud andmed edusammude jälgimiseks ja hindamiseks. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) (6b)   Vesi on ülioluline ressurss ja uue veemooduli integreerimine Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamisse on eeltingimus vee säästvaks majandamiseks ning vee ja majandustegevuse vahelise seose mõistmiseks. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 c (uus) (6c)   Olulise osa pikaajalisest üleilmsest reageerimisest kliimamuutustele moodustab kohanemine. On vaja tegeleda sagenevate kliimaga seotud terviseohtudega, sealhulgas sagedasemate ja intensiivsemate kuumalainete, metsa- või maastikupõlengute ning üleujutustega, toidu ja veega seotud ohutuse ja julgeolekuohtudega, nakkushaiguste tekke ja levikuga. Kliimamuutuste kahjulik mõju võib olla suurem kui liikmesriikide kohanemisvõime. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit tugevdama oma vastupanuvõimet ning vähendama vastuvõtlikkust kliimamuutustele, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7, ning maksimeerima kasu, mida saadakse koostoimest muude poliitikameetmete ja õigusaktidega. Määruse (EL) 2021/1119 artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu põhjalikud riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad, mis põhinevad usaldusväärsetel kliimamuutusi ja kliimamuutustele vastuvõtlikkust käsitlevatel analüüsidel, edusammude hindamisel ja näitajatel, juhindudes parimast ja uusimast kättesaadavast teaduslikust tõendusmaterjalist. Kuna kliimamuutustega kohanemisel tehtavaid edusamme on vaja jälgida, peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku võtta vastu uus kliimamuutustega kohanemise moodul, mis hõlmab kõiki kliimamuutustega kohanemisega seotud asjakohaseid andmeid ja aruandlusväärtusi. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 d (uus) (6d)   Elurikkuse vähenemine on riikide majanduste jaoks üks peamisi haavatavusi ja kliimamuutused võimendavad seda. Elurikkus on toiduga kindlustatuse, inimeste heaolu ning ühiskonna ja majanduse üldise vastupanuvõime seisukohast ülioluline. Seetõttu peaksid liikmesriigid ja liit kooskõlas Kunming-Montreali ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistikus endale võetud rahvusvaheliste kohustustega elurikkuse kriisile tugevamini reageerima. Kuna edusamme bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel on vaja jälgida, peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku võtta vastu uus bioloogilise mitmekesisuse moodul. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 e (uus) (6e)   Ökosüsteemi arvepidamine kui vahend, mille abil esitada andmeid ökosüsteemi varade ulatuse ja seisundi ning nende poolt ühiskonnale ja majandusele pakutavate teenuste kohta, on suunatud looduse väärtustamisele, võimaldades paremini arvesse võtta loodusele tekitatavat kahju. Rahaliste väärtuste kindlaksmääramise eesmärk peaks olema suurendada tegevusetusega kaasnevate kulude nähtavust ja toetada liitu tema keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Kavandatud mõju täielikuks saavutamiseks tuleks moodulit tulevikus edasi arendada, sealhulgas lisades võimaliku aruandluse rahaliste väärtuste kohta. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  2019. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande nr 2019/16 „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“15. Aruandes juhitakse tähelepanu vajadusele saada täielikumaid andmeid metsade ja ökosüsteemide kohta ning täielikult rakendada metsa arvepidamine. (8)  2019. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande nr 2019/16 „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“15. Aruandes juhitakse tähelepanu vajadusele saada täielikumaid andmeid metsade ja ökosüsteemide kohta ning täielikult rakendada metsa arvepidamine. Kontrollikoja kolm lõppsoovitust olid parandada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete strateegilist raamistikku, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite asjakohasust poliitika kujundamisel ja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete õigeaegsust. Lisaks märgiti aruandes, et Eurostatil on õigeaegsete ja kvaliteetsete andmete kogumisega raskusi. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise jaoks kvaliteetseid andmeid käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul. _________________ _________________ 15 https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=51214 15 https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=51214 Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 5 lõikes 2 on loetletud allikad, mida liikmesriigid võivad kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamiseks. Selleks et tagada paindlikkus ja vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada uuenduslikke lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid alati komisjoni teavitama ja esitama üksikasjad nende lähenemisviiside kvaliteedi kohta, et komisjon saaks hinnata andmete kvaliteeti. (9)  Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 5 lõikes 2 on loetletud allikad, mida liikmesriigid võivad kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamiseks. Selleks et tagada paindlikkus ja vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada uuenduslikke lähenemisviise, näiteks Maa seiret (Copernicuse teenused). Liikmesriigid peaksid alati komisjoni teavitama ja esitama üksikasjad nende lähenemisviiside kvaliteedi kohta, et komisjon saaks hinnata andmete kvaliteeti. Copernicuse teenuseid tuleks edasi arendada, et koguda andmeid üha enam automaatselt ja neid tuleks sel eesmärgil piisavalt rahastada. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Määruse (EL) nr 691/2011 artiklis 10 sätestatud võimaliku tulevase Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise loetelu tuleb ajakohastada, et viia see kooskõlla liidu praeguste poliitiliste prioriteetidega. (11)  Arvestades tungivat vajadust laiendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi poliitika kujundamiseks ja järelevalveks, peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku võtta vastu käesolevas määruses loetletud uued moodulid ning täiustada ja edasi arendada määruse (EL) nr 691/2011 lisades sätestatud olemasolevaid mooduleid. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Selleks et võtta arvesse ökosüsteemi teenuste hindamise metoodika arengu praegust seisu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust, määrates kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelitesse juba kantud ökosüsteemi teenuste rahalistest väärtustest tuleks teatada, esimese arvestusaasta ja rahaliste väärtuste määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes17 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (14)  Selleks et Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist edasi arendada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust, võttes vastu uusi mooduleid ja muutes olemasolevaid mooduleid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes17 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. _________________ _________________ 17 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 17 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 1 – lõik 1 a (uus) -1.  Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: Selle üldeesmärk on esitada andmeid, mis toetavad liidu edusammude jälgimist ja hindamist liidu õiguses sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisel ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisel selles valdkonnas. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 (8)  „keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded“ – ESA 2010 määratluse kohased jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ning riigi ressursside ja nendega seotud toodete kaitsmist; 8)  „keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded“ – ESA 2010 määratluse kohased jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ning loodusvarade ja nendega seotud toodete kaitsmist; Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus) Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 3 – lõige 1 a (uus) aa)   lisatakse järgmine lõige: „1a. Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon kooskõlas artikliga 9 seadusandliku ettepaneku järgmiste moodulite väljatöötamiseks: a)  energiatoetused, sealhulgas fossiilkütuste toetused; b)  muud kui punkti a kohased toetused või toetusmeetmed, mis võivad kahjustada keskkonda; c)  vee arvepidamine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne); d)  jäätmete alane arvepidamine; e)  materjalide ringkasutuse määr; f)  kliimamuutuste leevendamine; g)  kliimamuutustega kohanemine; h)  elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine; i)  saastamise vältimine ja tõrje; j)  ressursside haldamise kulutuste arvepidamine, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete kohta; k)  keskkonnajalajälg.“; Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 3 – lõige 4a 4a.  Komisjon (Eurostat) viib läbi metoodilise ja teostatavusuuringu ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse hindamise kohta. Kõnealuse uuringu tulemuste põhjal võib komisjon käesolevat määrust täiendada, et määrata delegeeritud õigusaktiga kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelites juba sisalduvate ökosüsteemi teenuste kohta tuleb esitada rahalised väärtused, esimese vaatlusaasta ja rahaliste väärtuste kindlaks määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu. 4a.  Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon (Eurostat) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse hindamise kohta. Aruanne sisaldab hinnangut rahalise väärtuse hindamise metodoloogiliste võimaluste ja teostatavuse kohta, võimalikke aruandlusväärtusi, kui need väärtused puuduvad, ning võimalikke alternatiivseid meetodeid ökosüsteemi teenuste arvepidamise mõõtmiseks. Vajaduse korral võib aruandele lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus) Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 3 – lõige 4a a (uus) ba)   lisatakse uus lõige 4aa: 4aa.   Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] avaldab komisjon uuringu, milles analüüsitakse praegu käesolevas määruses sisalduvaid aruandlusandmeid kliimamuutuste leevendamise kohta, ning teeb ettepaneku luua spetsiaalne kliimamuutustega kohanemise moodul, tagamaks, et liikmesriigid esitavad kõik aruandlusväärtused Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimamääruse, paketi „Eesmärk 55“ ja nullnetotööstuse määruse eesmärkide saavutamiseks. Uuringule lisatakse moodulite edasise arendamise esialgne ajakava. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 4 – lõige 1 2a)   Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1.  Komisjon koostab prooviuuringute kava, mida liikmesriigid teevad vabatahtlikkuse alusel, et parandada aruandluse ja andmete kvaliteeti, moodustada pikad aegread ja arendada metoodikat. Kava sisaldab prooviuuringuid, millega kontrollitakse keskkonnamajandusliku arvepidamise uute moodulite teostatavust. Kava koostamisel tagab komisjon, et sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust või täiendavaid finantskohustusi liikmesriikidele ja andmeesitajatele. „1. Komisjon koostab prooviuuringute kava, mida liikmesriigid teevad vabatahtlikkuse alusel, et parandada aruandluse ja andmete kvaliteeti, moodustada pikad aegread ja arendada metoodikat. Kava sisaldab prooviuuringuid, millega kontrollitakse keskkonnamajandusliku arvepidamise uusi mooduleid. Kava koostamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu moodulitele, mis toodavad andmeid energiatoetuste, sealhulgas fossiilkütuste toetuste kohta, ning tagab, et sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust või täiendavaid finantskohustusi liikmesriikidele ja andmeesitajatele.“ Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d d)  kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid, kui nad võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning vastavad kohaldatavatele konkreetsetele kvaliteedinõuetele. d)  kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid, kui nad võimaldavad toota keskkonnamajandusliku arvepidamise andmeid, mis on võrreldavad ning vastavad kohaldatavatele konkreetsetele kvaliteedinõuetele. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 Liikmesriik, kes otsustab kasutada punktis d osutatud allikat, meetodit või uuenduslikku lähenemisviisi, teatab sellest komisjonile (Eurostatile) selle aasta jooksul, mis eelneb arvestusaastale, mil allikas, meetod või uuenduslik lähenemisviis kasutusele võetakse, ning esitab saadud andmete kvaliteedi üksikasjad. Liikmesriik, kes otsustab kasutada punktis d osutatud allikat, meetodit või uuenduslikku lähenemisviisi, teatab sellest komisjonile (Eurostatile) selle aasta jooksul, mis eelneb arvestusaastale, mil allikas, meetod või uuenduslik lähenemisviis kasutusele võetakse, ning esitab saadud andmete kvaliteedi üksikasjad. Komisjon võib kolme kuu jooksul pärast teavitamist soovitada liikmesriikidel mitte kasutada konkreetset uuenduslikku lähenemisviisi, kui ta leiab, et andmete kvaliteet ei ole piisav, või anda soovitusi andmete nõutava kvaliteedi saavutamiseks. Komisjon hõlbustab uuenduslike lähenemisviisidega seotud parimate tavade vahetamist kõigi liikmesriikide vahel. Komisjon avaldab kogu käesoleva lõigu kohaselt liikmesriikidelt saadud teabe ja vajaduse korral oma nõuanded. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 6 a (uus) 3a)   lisatakse järgmine artikkel: Artikkel 6a Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] töötavad komisjon (Eurostat) ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) välja ja esitavad Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise tulemustabeli jaoks teaduspõhise ja vabalt kättesaadava ülevaate moodulitega hõlmatud andmete kohta, nagu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kava, võttes arvesse Euroopa kliimamääruses sätestatud eesmärke, edusamme bioloogilise mitmekesisuse taastamisel ja sellega seotud investeeringuid. Tulemustabelit ajakohastatakse igal aastal ning see hõlmab uusi kättesaadavaid mooduleid ja andmeid. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 8 – lõige 2 2.  Selleks et saada VII, VIII ja IX lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun lisada täpne kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. 2.  Selleks et saada VII, VIII ja IX lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun lisada täpne kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Komisjon avaldab kõik liikmesriikidelt saadud taotlused.“ Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 9 – lõige 2 2.  Artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. augustist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 2.  Artikli 3 lõigetes 1a, 3, 4 ja 4ab osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. augustist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 9 – lõige 3 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 1a, 3, 4 ja 4ab osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 9 – lõige 5 5.  Artikli 3 lõigete 3, 4 ja 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 5.  Artikli 3 lõigete 1a, 3, 4 ja 4ab alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 Määrus (EL) nr 691/2011 Artikkel 10 – lõige 2 – taane 1 (6)  Artikli 10 esimene taane asendatakse järgmisega: 6)  Artikli 10 esimene taane jäetakse välja. „– võtta kasutusele uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu vee arvepidamine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), ressursside haldamise kulutuste arvepidamine, toetused või toetusmeetmed, mis võivad kahjustada keskkonda ja jäätmemajandust“. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 a (uus) Määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärkide saavutamiseks esitavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2025 andmed kliimamuutuste leevendamise kohta. Kliimamuutuste leevendamisse tehtud investeeringute kohta esitatud andmetesse integreeritakse institutsionaalsete sektorite (sealhulgas valitsemissektor, ettevõtted ja kodumajapidamised) jooksvad investeeringud ja kapitalisiirded määruse (EL) 2021/241 VI lisas loetletud tegevusalade puhul, täpsustades, kas asjakohasel juhul NACE Rev.2 (koondtase A*64) sektorite puhul on kliimamuutustega seotud toetuse arvutamiseks eraldatud koefitsient 40 % või 100 %. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa I Määrus (EL) nr 691/2011 Lisa VII – 4. jagu – punkt 2 (2)  Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. 2)  Statistika edastatakse 12 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa I Määrus (EL) nr 691/2011 Lisa VIII – 4. jagu – punkt 2 (2)  Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. 2)  Statistika edastatakse 12 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa Määrus (EL) nr 691/2011 Lisa IX – 3. jagu – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e – taane 3 (uus) –   levinud metsalindude indeks; see metsalindude näitaja kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas kogu nende Euroopa levilas; see on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed; indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide loetelul. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa Määrus (EL) nr 691/2011 Lisa IX – 3. jagu – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c (c)  Kultuurilised teenused: c)  Loodusturismiga seotud teenused: Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa Määrus (EL) nr 691/2011 Lisa IX – 4. jagu – punkt 2 (2)  Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. 2)  Statistika edastatakse 12 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0296/2023).

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (COM(2023)0108 – C9‑0039/2023 – 2023/0056(COD))

P9_TA(2023)0391 A9-0279/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0108),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0039/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2023. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 11. oktoobri 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9‑0279/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. novembril 2023. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode‑Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2023/2857) lõplikule kujule).

(1) ELT C 293, 18.8.2023, lk 144.

Euroopa Parlamendi 9. novembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (COM(2023)0063 – C9-0016/2023 – 2023/0025(COD))(1)

P9_TA(2023)0392 A9-0311/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) (4a)  Euroopa Kohus järeldas samuti, et liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et liikmesriik võttis liidu direktiiviga vastuolus olevad õigusnormid vastu enne selle direktiivi vastuvõtmist, ei kujuta iseenesest endast liidu õiguse rikkumist, sest enne kõnealuse direktiivi muutumist liidu õiguskorra osaks ei saa direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamine olla tõsiselt ohus. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Õiguskindluse põhimõtte säilitamiseks direktiivi 2012/19/EL tulevaste muutmiste puhul on oluline pöörata erilist tähelepanu selliste sätete vastuvõtmise vältimisele, millel võib olla põhjendamatu tagasiulatuv jõud. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele on vaja tagada selgus ja prognoositavus seoses nende toodete turule laskmise ajal kehtinud tegutsemistingimustega. See lähenemisviis aitab vältida ettearvamatute kulude tekkimise riski seoses elektroonikaromude tulevase käitlemisega. Lisaks tuleks selliste muutmiste puhul järgida direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus) (10a)  Päikesepaneelide jäätmete ja avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektroonikaromude ebasobiv töötlemine avaldab märkimisväärset kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale. Seepärast tuleks tagada päikesepaneelide nõuetekohane töötlemine ja päikesepaneelidest tekkinud jäätmete maksimaalne taaskasutamine nende kasutusea lõpus. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga kehtestatud rahastamiskohustuste muudatusi, mis on vajalikud enne 13. augustit 2012 turule lastud päikesepaneelide jäätmete ning kõigi enne 15. augustit 2018 turule lastud avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumise ja töötlemise hõlmamiseks, peaksid liikmesriigid tagama nendega seotud elektroonikaromude keskkonnahoidliku käitlemise. Liikmesriigid võivad oma individuaalsete või kollektiivsete laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu ergutada tootjaid nõuetekohaselt koguma ja töötlema päikesepaneelide ja avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud endisaegseid elektroonikaromusid. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 b (uus) (10b)  Direktiivi 2012/19/EL muutmisel ja selle puudustega tegelemisel on oluline tagada, et elektroonikaromude käitlemise kulusid ei kantaks ebaproportsionaalselt üle tarbijatele ega kodanikele. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ arvessevõtmist, elektroonikaromude kogumismääradega seotud võimalike sätete käsitlemist ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhia järgimist. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2012/19/EL Artikkel 2 a (uus) (-1)  Lisatakse järgmine artikkel 2a: „Artikkel 2a 1.  Hiljemalt [31. detsembriks 2026] hindab komisjon käesoleva direktiivi muutmise vajadust ning asjakohasel juhul esitab selle kohta seadusandliku ettepaneku koos põhjaliku sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju hinnanguga. 2.  Mõjuhinnangus hindab komisjon eelkõige järgmist: a)  sätted, millega tagatakse konkreetselt, et järgitakse õiguskindluse põhimõtet ja et puuduvad sätted, millega võiks mõnes liikmesriigis kaasneda põhjendamatu tagasiulatuv jõud; b)  sätted, millega tagatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhia rakendamine; c)  sätted, millega tagatakse, et kodanikke ja tarbijaid ei koormata ebaproportsionaalselt suurte kuludega, kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“; d)  sätted, millega tagatakse käesoleva direktiivi täielik rakendamine ja täitmise tagamine, eelkõige seoses piisavate kogumismääradega, ning elektroonikaromudega ebaseadusliku kauplemise vältimine; e)  käesoleva direktiivi raames uue kategooria „päikesepaneelid“ loomine, et eraldada päikesepaneelid olemasolevast elektroonikaromude kategooriast 4 „suured seadmed“, nagu on osutatud III ja IV lisas, ning kogumismäärade arvutamine kogumiseks kättesaadavate päikesepaneelide jäätmete põhjal, lähtudes nende eeldatavast kasutuseast, mitte turule lastud toodete kogusest; f)  sellise mehhanismi loomine, millega tagatakse, et tootja maksejõuetuse või likvideerimise korral kaetakse rahaliselt nii kodumajapidamiste kui ka muude kasutajate päikesepaneelidest tekkinud jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise tulevased kulud.“ Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2012/19/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 (2a)  artikli 13 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: Käitluskulud endisaegsete jäätmete puhul, mis asendatakse uute samaväärsete toodetega või sama funktsiooni täitvate uute toodetega, rahastavad kõnealuste toodete tootjad toodete tarnimisel. Liikmesriigid võivad alternatiivina sätestada, et muud kasutajad kui kodumajapidamised on samuti osaliselt või täielikult rahastamise eest vastutavad. „Artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, mis asendatakse uute samaväärsete toodetega või sama funktsiooni täitvate uute toodetega, tekkinud endisaegsete elektroonikaromude (edaspidi „endisaegsed jäätmed“) käitluskulud rahastavad kõnealuste toodete tootjad toodete tarnimisel. Liikmesriigid võivad alternatiivina sätestada, et muud kasutajad kui kodumajapidamised on samuti osaliselt või täielikult rahastamise eest vastutavad.“ Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus) Direktiiv 2012/19/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 3 (2b)  artikli 13 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: Muude endisaegsete jäätmete käitluskulude rahastamise eest vastutavad muud kasutajad kui kodumajapidamised. „Muude artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, tekkinud endisaegsete jäätmete käitluskulude rahastamise eest vastutavad muud kasutajad kui kodumajapidamised.“ Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [ühe aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuu möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0311/2023).

Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli (2023–2027) sõlmimise kohta (09525/2023 – C9‑0223/2023 – 2023/0117(NLE))

P9_TA(2023)0393 A9-0299/2023

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09525/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingu eelnõu (09007/2023),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a alapunktile v (C9‑0223/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0299/2023),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Madagaskari Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 9. novembril 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude tööajaga (Euro 7) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 (COM(2022)0586 – C9-0375/2022 – 2022/0365(COD))(1)

P9_TA(2023)0394 A9-0298/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus) (-1)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/5911, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030, on üheks liidu kuuest temaatilisest eesmärgist kuni 31. detsembrini 2030 seatud nullsaaste, sealhulgas kahjulike kemikaalidega seotud eesmärgid, et muuta keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, mürgivabaks, kaotada valgus- ja mürasaaste ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22). Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 a (uus) (-1a)   Euroopa roheline kokkulepe1a on liidu ettepanek algatada üleminek, mille eesmärk on saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalne, puhas ja ringmajandus, optimeerides ressursside haldamist ja minimeerides saastet, tunnistades samal ajal vajadust põhjalikult ümberkujundava poliitika järele. Liit on pühendunud ka kestliku arengu tegevuskavale aastani 20301b ja selles seatud kestliku arengu eesmärkidele1c. 2020. aasta detsembris vastu võetud säästva ja aruka liikuvuse strateegias1d ja 2021. aasta mais vastu võetud nullsaaste tegevuskavas käsitletakse konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe transpordisaasteaspekte. Teiste selle algatuse eriti oluliste poliitikameetmete hulka kuuluvad näiteks välisõhu kvaliteedi direktiiv1f, Euroopa uus tööstusstrateegia1g, CO2 heite normid sõiduautode ja kaubikute jaoks1h ning raskeveokite CO2 heite normid1i. _________________ 1a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final 1b https://www.un.org/ga/search/view_ doc.asp?symbol=A/RES/70/1⟪=E 1c https://sdgs.un.org/goals 1d COM(2020) 0789 final. 1e COM(2021) 0400 final. 1f Direktiiv 2008/50/EÜ. 1g COM(2020) 0102 final ja COM(2021) 0350 final. 1h COM(2021) 0556. 1i COM(2023) 0088 final. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Siseturg on ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/85843 terviklik mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitus- ja turujärelevalvesüsteem. (1)  Siseturg on ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/85843 terviklik mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ning kõigi sõidukite rehvide tüübikinnitus- ja turujärelevalvesüsteem. _________________ _________________ 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) (2a)   Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab ühtset käsitlust ja sobivat soodsat keskkonda, mis ergutaks innovatsiooni ja säilitaks liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni selles valdkonnas. See hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähese heitega ja heiteta sõidukite kasvavat pakkumist, laadimis- ja tankimistaristute väljaarendamist ja energiavõrkudega lõimimist, samuti kestlikku materjalitarnet ning akude kestlikku tootmist, korduskasutamist ja ringlussevõttu Euroopas. Kõik see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus) (2b)   Selleks et toetada üleminekut keskkonnahoidlikule liikuvusele, taasindustrialiseerida Euroopat ja toetada kodanikke, on oluline hoida era- ja tarbesõidukite hinnad kodanike ja ettevõtjate jaoks taskukohased. See aitab säilitada elukvaliteeti, tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning toetada töökohtade loomist ja oskuste arendamist selles sektoris. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 c (uus) (2c)   Tuleks tagada sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele. Seetõttu on tähtis pidada silmas ülemineku sotsiaalset mõju kogu autotööstuse väärtusahela ulatuses ja tegeleda ennetavalt selle mõjuga tööhõivele. Õiglase ülemineku mehhanismi raames töötatakse tihedas dialoogis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega välja sihtotstarbelised programmid liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nagu õiglase ülemineku kavade väljatöötamine autotööstusest sõltuvate piirkondade jaoks ning haridus- ja tööotsimisalgatused töötajate ümber- ja täiendõppeks ning nende ümberpaigutamiseks, samuti haridus- ja tööhõivealgatused negatiivseid mõjusid kogevates piirkondades ja kogukondades. Ülemineku käigus tuleb selles sektoris tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Mootorsõidukite, mootorite ja varuosade tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses heitkogustega („heitealane tüübikinnitus“) on praegu sätestatud kahes määruses, mida kohaldatakse vastavalt kergsõidukite ja raskesõidukite heitealase tüübikinnituse suhtes, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (Euro 6)44 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI)45. Kaks määrust võeti vastu seetõttu, et raskesõidukite heitkoguseid kontrolliti mootori katsetamise põhjal, samal ajal kui kergsõidukite puhul oli aluseks kogu sõiduki katsetamine. Sellest ajast alates on välja töötatud meetodid, mis võimaldavad katsetada nii kergsõidukeid kui ka raskesõidukeid maanteel. Seetõttu ei ole enam vaja tugineda tüübikinnituse andmisel mootori katsetamisele. (4)  Mootorsõidukite, mootorite ja varuosade tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses heitkogustega („heitealane tüübikinnitus“) on praegu sätestatud kahes määruses, mida kohaldatakse vastavalt kergsõidukite ja raskesõidukite heitealase tüübikinnituse suhtes, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (Euro 6)44 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI)45. _________________ _________________ 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1). 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1). 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1). 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1). Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 sätestatud nõuete koondamine ühte määrusesse peaks tagama nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitealase tüübikinnituse süsteemi sisemise sidususe, võimaldades samal ajal selliste sõidukite jaoks erinevaid heite piirnorme. (5)  Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 sätestatud nõuete koondamine ühte määrusesse peaks tagama nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitealase tüübikinnituse süsteemi sisemise sidususe, võimaldades samal ajal selliste sõidukite jaoks erinevaid heite piirnorme ning katsetamisreegleid ja -tingimusi. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Samuti on vaja vähendada keerukust, haldus- ja rakenduskulusid tootjate ja ametiasutuste jaoks ning tagada Euro heitenormide tulemuslik ja tõhus rakendamine. Lihtsustamine saavutatakse sellega, et kaotatakse Euro 6 ja Euro VI raames kehtinud piirnormide ja katsete erinevad kohaldamise alguskuupäevad, kaotatakse mitmekordsed ja keerulised heitkoguste katsed, kui neid ei ole vaja, viidatakse vajaduse korral kehtivate ÜRO eeskirjade kohastele standarditele ning tagatakse ühtlustatud ja järjepidevad menetlused ja katsed heitealase tüübikinnituse eri etappide jaoks. (7)  Samuti on vaja vähendada keerukust, haldus- ja rakenduskulusid tootjate ja ametiasutuste jaoks ning tagada Euro heitenormide tulemuslik ja tõhus rakendamine. Lihtsustamine saavutatakse sellega, et kaotatakse piirnormide ja katsete erinevad kohaldamise alguskuupäevad, kaotatakse mitmekordsed ja keerulised heitkoguste katsed, kui neid ei ole vaja, viidatakse vajaduse korral kehtivate ÜRO eeskirjade kohastele standarditele ning tagatakse ühtlustatud ja järjepidevad menetlused ja katsed heitealase tüübikinnituse eri etappide jaoks. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Selleks et tagada nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitkoguste piiramine reaalses elus, tuleb sõidukeid katsetada mitte ainult laboris, vaid ka reaalsetes kasutustingimustes, kus on kehtestatud minimaalsed piirangud, piirid ja muud sõidunõuded. (8)  Selleks et tagada nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitkoguste piiramine reaalses elus, tuleb sõidukeid katsetada statistiliselt olulistes reaalsetes kasutustingimustes, kus on kehtestatud minimaalsed piirangud, piirid ja muud sõidunõuded. Selline maanteekatsetus peaks põhinema tavapärasel sõidul ja välistama kallutatud sõitmise. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 nõutakse, et sõidukid vastaksid heitkoguste piirnormidele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei vasta enam sõidukite keskmisele kasutuseale. Seepärast on asjakohane kehtestada vastupidavusnõuded, mis kajastavad sõidukite keskmist eeldatavat kasutusiga liidus. (10)  Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 nõutakse, et sõidukid vastaksid heitkoguste piirnormidele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei vasta enam sõidukite keskmisele kasutuseale. Seepärast on asjakohane kehtestada vastupidavusnõuded, mis kajastavad sõidukite eeldatavat kasutusiga ja nende tavakasutust liidus1a, võttes arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi. See on eriti oluline kasutatud sõidukite ostjate jaoks, kes eeldavad, et sõiduk tekitab sama palju heitmeid kui selle esmakordsel turule laskmisel. _________________ 1a Euroopa Autotootjate Ühendus (ACEA) „Vehicles in Use“ (Kasutatavad sõidukid), Euroopa 2022. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) (10a)   Liikmesriike julgustatakse töötama välja ja rakendama strateegiaid sõidukipargi uuendamise stimuleerimiseks, et hõlbustada Euroopa sõidukipargi järkjärgulist üleminekut vähem heidet tekitavatele sõidukitele, aidates kaasa puhtama ja säästvama transpordi ökosüsteemi loomisele. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Praegu on olemas tehnoloogiad, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas ning mis piiravad kütuseaurudes lenduvate orgaaniliste ühendite hulka sõiduki kasutamisel, parkimisel ja bensiiniga tankimisel. Seepärast on asjakohane kehtestada selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid madalamal tasemel ja kehtestada tankimisetapi heite piirnormid. (11)  Praegu on olemas tehnoloogiad, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas ning mis piiravad kütuseaurudes lenduvate orgaaniliste ühendite hulka sõiduki kasutamisel, parkimisel ja bensiiniga tankimisel. Kuna need tehnoloogiad on juba tõendatud ja kulutõhusalt rakendatud muudel turgudel ja muudes piirkondades, on seega asjakohane, et liit järgiks nende turgude eeskuju, kehtestades selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid madalamal tasemel ja tankimisetapi heite piirnormid. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11a)   Tankimisel eralduva heite kontrollimiseks on muudel turgudel ja muudes piirkondades üle 15 aasta rakendatud tankimise ajal eralduvate bensiiniaurude regenereerimise pardasüsteeme, mille puhul on tõendatud tõhus aurude kontroll. Tankimise ajal eralduvate bensiiniaurude kõrgetasemelise kontrolli säilitamiseks ei ole nende aurude regenereerimiseks sõiduki pardal vaja iga-aastast hooldust ega ülevaatust, jäädes samal ajal ühilduvaks praeguse II etapi bensiinijaamadega. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, koosnevad rehvidest ja sõidukite piduritest eralduvatest osakestest. Rehvide heide on hinnanguliselt suurim keskkonda sattuva mikroplasti allikas. Nagu on näidatud mõjuhinnangus, eeldatakse, et 2050. aastaks moodustavad heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, kuni 90 % kõigist maanteetranspordist eralduvatest osakestest, sest sõidukite elektrifitseerimise tõttu väheneb koos heitgaasidega eralduvate osakeste hulk. Neid heitmeid, mis ei ole seotud heitgaasidega, tuleks seetõttu mõõta ja piirata. Komisjon peaks 2024. aasta lõpuks koostama aruande rehvide kulumise kohta, et vaadata läbi mõõtmismeetodid ja uusimad tehnoloogiad ning teha ettepanek rehvide kulumispiiride kohta. (12)  Heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, koosnevad rehvidest ja sõidukite piduritest eralduvatest osakestest. Rehvide heide on hinnanguliselt suurim keskkonda sattuva mikroplasti allikas. Nagu on näidatud mõjuhinnangus, eeldatakse, et 2050. aastaks moodustavad heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, kuni 90 % kõigist maanteetranspordist eralduvatest osakestest, sest sõidukite elektrifitseerimise tõttu väheneb koos heitgaasidega eralduvate osakeste hulk. Neid heitmeid, mis ei ole seotud heitgaasidega, tuleks seetõttu mõõta ja piirata. Kui 2026. aasta keskpaigaks ei ole ÜRO sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (WP.29) rehvide kulumisega seotud töö tulemusena võtnud vastu ühiseid sätteid, peaks komisjon enne 2025. aasta lõppu tegema läbivaatamise, et mõõta rehvide kulumist ja määratleda uusimatel meetoditel põhinevad kulumispiirid. Komisjon peaks tagama, et ÜRO WP.29 saavutab oma eesmärgid õigel ajal, kajastades kõrgeid eesmärke, mis põhinevad kindlatel teaduslikel ja tehnilistel alustel. Selle läbivaatamisega peaks kaasnema seadusandlik ettepanek veoakudega sõidukite kohta, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, et võtta vastu rehvide kulumispiirid, mis on kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 keskkonda sattuvat mikroplasti 30 % võrra ja mis põhinevad uusimatel kulumismääradel. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Veoakudega sõidukid, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, aitavad kaasa maanteetranspordisektori CO2 heite vähendamisele. Selleks et võita ja suurendada tarbijate usaldust selliste sõidukite vastu, peaksid need olema toimivad ja vastupidavad. Seepärast on oluline nõuda, et veoakud säilitaksid suure osa oma esialgsest võimsusest ka pärast aastaid kestnud kasutust. See on eriti oluline kasutatud elektrisõidukite ostjatele, et tagada sõiduki jätkuv ootuspärane toimimine. Seetõttu tuleks nõuda aku seisundi seireseadmeid kõigi veoakusid kasutavate sõidukite puhul. Lisaks tuleks kehtestada sõiduautode akude tööaja minimaalsed tõhususnõuded, võttes arvesse ÜRO üldist tehnilist normi 2247. (14)  Veoakudega sõidukid, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, aitavad kaasa maanteetranspordisektori CO2 heite vähendamisele. Selleks et võita ja suurendada tarbijate usaldust selliste sõidukite vastu, peaksid need olema toimivad ja vastupidavad. Seepärast on oluline nõuda, et veoakud säilitaksid suure osa oma esialgsest võimsusest ka pärast aastaid kestnud kasutust. See on eriti oluline kasutatud elektrisõidukite ostjatele, et tagada sõiduki jätkuv ootuspärane toimimine. Seetõttu tuleks nõuda aku seisundi seireseadmeid kõigi veoakusid kasutavate sõidukite puhul. Lisaks tuleks kehtestada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite akude tööaja minimaalsed tõhususnõuded, võttes arvesse ÜRO üldist tehnilist normi 2247. _________________ _________________ 47 Elektrisõidukisisese aku tööaega käsitlev uus ÜRO üldine tehniline norm, ÜRO üldine tehniline norm 22. 47 Elektrisõidukisisese aku tööaega käsitlev uus ÜRO üldine tehniline norm, ÜRO üldine tehniline norm 22. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) (14a)   OBM-, OBFCM- või seisundiseadmed kasutavad sõiduki genereeritud andmeid, et jälgida sõiduki vastavust käesolevale määrusele. Neid andmeid tuleb andmemääruse kohaselt jagada sõiduki kasutajate ja sõidukitega seotud teenuseosutajatega, et sõiduki kasutajad saaksid nõuandeid ja soovitusi selle kohta, kuidas piirata sõiduki heitkoguseid ja energiakulu ning pikendada sõiduki parema kasutamise kaudu aku kasutusiga. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Sõidukite omavoliline muutmine saastekontrollisüsteemi osade eemaldamiseks või deaktiveerimiseks on tuntud probleem. Selline tegevus põhjustab kontrollimatuid heiteid ja seda tuleks vältida. Läbisõidumõõdiku omavoliline muutmine toob kaasa vale läbisõidunäidu ja takistab sõiduki nõuetekohast kasutuskontrolli. Seetõttu on ülimalt oluline tagada nende süsteemide võimalikult suur turvakaitse koos turvasertifikaatide ja asjakohase rikkumisvastase kaitsega, tagamaks, et ei saastekontrollisüsteeme ega sõiduki läbisõidumõõdikut ei saaks omavoliliselt muuta. (15)  Sõidukite omavoliline muutmine saastekontrollisüsteemi osade eemaldamiseks või deaktiveerimiseks on tuntud probleem. Selline tegevus põhjustab kontrollimatuid heiteid ja seda tuleks vältida, sealhulgas meetmetega, mille abil hoitakse ära omavoliliseks muutmiseks loodu seadmete reklaamimist, müüki ning paigaldamist, ja selle eest tuleb karistada. Läbisõidumõõdiku omavoliline muutmine toob kaasa vale läbisõidunäidu ja takistab sõiduki nõuetekohast kasutuskontrolli. Seetõttu on ülimalt oluline tagada nende süsteemide võimalikult suur turvakaitse koos turvasertifikaatide ja asjakohase rikkumisvastase kaitsega, tagamaks, et ei saastekontrollisüsteeme ega sõiduki läbisõidumõõdikut ei saaks omavoliliselt muuta. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus) (15a)   Selleks et omavolilise muutmise vastased meetmed ei takistaks põhjendamatult konkurentsi, tuleks käesolevas määruses ja selle teisestes õigusaktides säilitada sõltumatute ettevõtjate võimalust arendada, levitada, paigaldada ja aktiveerida järelturul olevaid varuosi. Seepärast peaksid tootjad tagama sõltumatute ettevõtjate juurdepääsu rangelt vajalikule teabele, vahenditele ja protsessidele selliste varuosade välja arendamiseks ja paigaldamiseks. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Sõidukitele paigaldatud andureid kasutatakse juba praegu pardadiagnostikasüsteemi (OBD-süsteemi) abil heitkoguste kõrvalekallete avastamiseks ja nendega seotud remonditööde algatamiseks. Praegu kasutusel olev OBD-süsteem ei tuvasta aga rikkeid täpselt ega õigel ajal ega sunni neid ka piisavalt ja õigeaegselt parandama. Selle tulemusena on võimalik, et sõidukid tekitavad heitmeid palju rohkem kui lubatud. Seni OBD-süsteemis kasutatud andureid saab kasutada ka sõidukite heitekäitumise pidevaks jälgimiseks ja kontrollimiseks pardaseiresüsteemi (OBM-süsteemi) abil. Samuti annab OBM kasutajale hoiatuse mootori või saastekontrollisüsteemide remonditööde tegemiseks, kui need on vajalikud. Seepärast on asjakohane nõuda sellise süsteemi paigaldamist ja reguleerida selle tehnilisi nõudeid. (16)  Sõidukitele paigaldatud andureid kasutatakse juba praegu pardadiagnostikasüsteemi (OBD-süsteemi) abil heitkoguste kõrvalekallete avastamiseks ja nendega seotud remonditööde algatamiseks. Praegu kasutusel olev OBD-süsteem ei tuvasta aga rikkeid täpselt ega õigel ajal ega ärgita neid ka piisavalt ja õigeaegselt parandama. Selle tulemusena on võimalik, et sõidukid tekitavad heitmeid palju rohkem kui lubatud. Seni OBD-süsteemis kasutatud andureid saab kasutada ka sõidukite summutitoru heitgaasi käitumise pidevaks jälgimiseks ja kontrollimiseks pardaseiresüsteemi (OBM-süsteemi) abil. Samuti annab OBM kasutajale hoiatuse mootori või saastekontrollisüsteemide remonditööde tegemiseks, kui need on vajalikud. Seepärast on asjakohane nõuda sellise süsteemi paigaldamist ja reguleerida selle tehnilisi nõudeid. Sellistest süsteemidest tulenevad meetmed ei tohi vähendada liiklusohutust ega piirata liikuvust. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 (17)  Tootjad võivad otsustada toota sõidukeid, mis vastavad madalamatele heite piirnormidele või mille akude tööaeg on käesolevas määruses nõutust parem või mis sisaldavad täiustatud võimalusi, sealhulgas geotarastus ja kohanduvad juhtimisseadmed. Tarbijatel ja riigi ametiasutustel peaks olema võimalik selliseid sõidukeid asjakohase dokumentatsiooni abil tuvastada. Seepärast tuleks teha kättesaadavaks sõiduki keskkonnapass. (17)   Tarbijatele tuleks teha kättesaadavaks sõiduki ajakohastatud keskkonnapass, et saada sõiduki kogu kasutusaja jooksul ajakohast teavet, nagu kütusekulu, aku seisukord, heite piirnormid, korralise tehnoülevaatuse tulemused, tehnoülevaatuse andmed ja muu asjakohane teave. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)   Kui komisjon teeb ettepaneku registreerida pärast 2035. aastat uusi kergsõidukeid, mis kasutavad üksnes CO2-neutraalseid kütuseid, väljaspool sõidukite CO2 normide kohaldamisala, siis tuleb käesolevat määrust liidu õiguse ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärkide kohaselt muuta, et lisada võimalus anda sellistele sõidukitele tüübikinnitus. välja jäetud Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Väiketootjate müüdud sõidukite heide moodustab liidu heitest tühise osa. Seetõttu võib mõnede selliste tootjate suhtes kohaldatavate nõuete puhul olla lubatud mõningane paindlikkus. Seetõttu peaks väiketootjatel olema võimalik asendada tüübikinnituse ajal teatavad katsed vastavustunnistustega, samas kui eriti väikeste tootjate puhul peaks olema lubatud kasutada juhuslikel tegelikel sõidutsüklitel põhinevaid laborikatsetusi. (19)  Väiketootjate müüdud sõidukite heide moodustab liidu heitest tühise osa. Seetõttu võib mõnede selliste tootjate suhtes kohaldatavate nõuete puhul olla lubatud mõningane paindlikkus. Seetõttu peaks väiketootjatel olema võimalik asendada tüübikinnituse ajal teatavad katsed vastavustunnistustega, samas kui eriti väikeste tootjate puhul peaks olema lubatud kasutada statistiliselt olulistel tegelikel sõidutsüklitel põhinevaid laborikatsetusi. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) (20a)   Kuigi mõistet „seisund“ kasutatakse tavaliselt selleks, et viidata aku seisundile selle kasutusaja teatavas etapis, ei ole seda mõistet üldiselt määratletud ja see määratakse kindlaks eri meetodite abil: „sertifitseeritud energiaseisund“ (SOCE) ja „sertifitseeritud sõiduulatuse seisund“ (SOCR). Mõlemad parameetrid väljendavad protsentides sertifitseeritud akuenergiat või elektrisõiduki sõiduulatust teatavas punktis. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis puudutavad järgmist: tootjate kohustused seoses tüübikinnituse ja menetluste, katsete ja metoodikaga, mida tuleb kohaldada vastavustunnistuse, toodangu vastavuse kontrolli, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli ja sõiduki keskkonnapassi puhul; sõidukite valikuvõimalused ja nimetused; nõuded, katsed, meetodid ja parandusmeetmed, mis on seotud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastupidavusega ning OBM-süsteemide registreerimis- ja kommunikatsioonisuutlikkusega, sealhulgas mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tehnoülevaatuse eesmärgil; nõuded ja teave, mida mitmeastmeliste sõidukite tootjad peavad esitama, ning menetlused nende mitmeastmeliste sõidukite CO2 väärtuse määramiseks; heitealase tüübikinnituse tehnilised elemendid, haldus- ja dokumendinõuded, kontrollid ja ülevaatused ning turujärelevalvekontrollid, samuti aruandekohustused, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja toodangu vastavuse kontrollid; meetodid ja katsed, et i) mõõta summutitoru heitgaase laboris ja maanteel, sealhulgas juhusliku ja halvima juhtumi tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsetsüklid, mobiilsete heitemõõtmissüsteemide kasutamine tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja tühikäigu heitkoguste kontrollimiseks; ii) määrata sõiduki CO2 heidet, kütusekulu ja energiatarbimist, elektrisõiduki sõiduulatust ja mootori võimsust; iii) esitada käiguvahetuse näidiku spetsifikatsioonid; iv) määrata O3- ja O4-kategooria haagiste mõju mootorsõiduki CO2-le, kütusekulule ja energiatarbimisele, elektrisõiduki sõiduulatusele ja mootori võimsusele; iv) mõõta karteri heitmeid, kütuseaure, piduriheitmeid; v) hinnata vastavust aku tööaja miinimumnõuetele; vi) hinnata kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavust, vastavuskünniseid ja toimivusnõudeid, aga ka vii) katsed ja meetodid andurite toimivuse tagamiseks (OBD ja OBM); viii) meetodid turvameetmete tagamiseks ja hindamiseks; juhi hoiatamise süsteemide ja meeldetuletusmeetodite spetsifikatsioonid ja omadused ning meetodid nende nõuetekohase toimimise hindamiseks; ix) meetodid originaal- ja varusaastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks; x) turvameetmete tagamise ja hindamise meetodid, sealhulgas haavatavuse hindamine ja omavolilise muutmise vastane kaitse; xi) konkreetsete Euro 7 nimetuste alusel kinnitatud tüüpide nõuetekohase toimimise hindamise meetodid; xii) väiketootjate ja eriti väikeste tootjate heitealaste tüübikinnituste kriteeriumid; xiii) mitmeastmeliste sõidukite kontrolli- ja katsemenetlused; xiv) katseseadmete toimivusnõuded; xv) etalonkütuste tehniline kirjeldus ning xvi) meetodid katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise hindamiseks; xvii) rehvide kulumi mõõtmiseks ning xviii) keskkonnapassi vorming, andmed ja keskkonnapassi andmete edastamise viis. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201150. (21)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja seda täiendada, tuleks komisjonile anda nii määruse (EL) nr 182/2011 kohased rakendamisvolitused kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad järgmist: tootjate kohustused seoses tüübikinnituse ja menetluste, katsete ja metoodikaga, mida tuleb kohaldada vastavustunnistuse, toodangu vastavuse kontrolli, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli ja sõiduki keskkonnapassi puhul; sõidukite valikuvõimalused; nõuded, katsed, meetodid ja parandusmeetmed, mis on seotud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastupidavusega ning OBM-süsteemide registreerimis- ja kommunikatsioonisuutlikkusega, sealhulgas mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tehnoülevaatuse eesmärgil; nõuded ja teave, mida tuleb mitmeastmeliste sõidukite jaoks esitada, ning menetlused nende mitmeastmeliste sõidukite CO2 väärtuse määramiseks; heitealase tüübikinnituse tehnilised elemendid, haldus- ja dokumendinõuded, kontrollid ja ülevaatused ning turujärelevalvekontrollid, samuti aruandekohustused, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja toodangu vastavuse kontrollid; meetodid ja katsed, et i) mõõta summutitoru heitgaase laboris ja maanteel, sealhulgas juhuslike, kuid statistiliselt oluliste tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsetsüklid, mobiilsete heitemõõtmissüsteemide kasutamine tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja tühikäigu heitkoguste kontrollimiseks; ii) määrata sõiduki CO2 heidet, kütusekulu ja energiatarbimist, elektrisõiduki sõiduulatust ja mootori võimsust; iii) esitada käiguvahetuse näidiku spetsifikatsioonid; iv) määrata O3- ja O4-kategooria haagiste mõju mootorsõiduki CO2-le, kütusekulule ja energiatarbimisele, elektrisõiduki sõiduulatusele ja mootori võimsusele; iv) mõõta karteri heitmeid, kütuseaure ja piduriheitmeid; v) hinnata vastavust aku tööaja miinimumnõuetele; vi) hinnata kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavust, vastavuskünniseid ja toimivusnõudeid, aga ka vii) katsed ja meetodid andurite toimivuse tagamiseks (OBD ja OBM); viii) meetodid turvameetmete tagamiseks ja hindamiseks; juhi hoiatamise süsteemide ja meeldetuletusmeetodite spetsifikatsioonid ja omadused ning meetodid nende nõuetekohase toimimise hindamiseks; ix) meetodid originaal- ja varusaastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks; x) turvameetmete tagamise ja hindamise meetodid, sealhulgas haavatavuse hindamine ja omavolilise muutmise vastane kaitse; (xii) väiketootjate ja eriti väikeste tootjate heitealaste tüübikinnituste kriteeriumid; xiii) mitmeastmeliste sõidukite kontrolli- ja katsemenetlused; xiv) katseseadmete toimivusnõuded; xv) etalonkütuste tehniline kirjeldus ning meetodid katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise hindamiseks; xvii) rehvide kulumi mõõtmiseks ning xviii) keskkonnapassi vorming, andmed ja keskkonnapassi andmete edastamise viis. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Selleks et vajaduse korral muuta või täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad Euro 7 sõidukite, pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetel põhinevaid katsetingimusi; katsetamisnõudeid, võttes eelkõige arvesse tehnilist arengut ja Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmeid; millega kehtestatakse tootjatele uuenduslikel tehnoloogiatel põhinevaid sõidukite valikuvõimalusi ja nimetusi, kuid kehtestatakse ka pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid ja rehvitüüpide kulumise piirväärtused, samuti akude minimaalsed toimivusnõuded ja vastupidavuse kordajad, mis põhinevad Euro 7 sõidukite katsetamise käigus kogutud andmetel, ning kehtestatakse määratlused ja erieeskirjad väiketootjatele M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite jaoks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes51 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (22)  Selleks et vajaduse korral muuta või täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad Euro 7 sõidukite, pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetel põhinevaid katsetingimusi; katsetamisnõudeid, võttes eelkõige arvesse tehnilist arengut ja Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmeid; kehtestada ka pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid ja rehvitüüpide kulumise piirväärtused, samuti akude minimaalsed toimivusnõuded ja vastupidavuse kordajad, mis põhinevad Euro 7 sõidukite katsetamise käigus kogutud andmetel, ning kehtestatakse erieeskirjad väiketootjatele M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite jaoks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes51 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22a)   Liit on üks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele allakirjutanutest. Kokkuleppes käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnostandardite kehtestamist. Lisaks sätestatakse selles tingimused nende spetsifikatsioonide alusel väljastatud tunnistuste vastastikuseks tunnustamiseks. Käesolevas määruses sätestatud nõuded peaksid vajaduse korral olema kooskõlas UNECE normides või käesoleva määruse hilisemates võimalikes muudatustes sätestatud standarditega, eelkõige seoses piduri tekitatud osakeste heite piirnormidega, rehvitüüpide kulumise piirväärtustega ning akude tõhususe miinimumnõuete kehtestamisega. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 (25)  Oluline on anda liikmesriikidele, riiklikele tüübikinnitusasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et valmistuda käesoleva määrusega kehtestatud uute eeskirjade kohaldamiseks. Seepärast tuleks kohaldamise alguskuupäev edasi lükata. Kui kergsõidukite puhul peaks kohaldamise alguskuupäev olema nii vara kui tehniliselt võimalik, siis raskesõidukite ja haagiste puhul võib kohaldamise alguskuupäev kahe aasta võrra edasi lükkuda, sest raskesõidukite puhul on üleminek heiteta sõidukitele pikem. (25)  Oluline on anda liikmesriikidele, riiklikele tüübikinnitusasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et valmistuda käesoleva määruse ja selle teiseste õigusaktidega kehtestatud uute eeskirjade kohaldamiseks. Seepärast tuleks kohaldamise alguskuupäev edasi lükata. Kui kergsõidukite puhul peaks kohaldamise alguskuupäev olema nii vara kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik, siis raskesõidukite ja haagiste puhul võib kohaldamise alguskuupäev kahe aasta võrra edasi lükkuda, sest raskesõidukite puhul on üleminek heiteta sõidukitele pikem. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 (26)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ‒ kehtestada ühtlustatud õigusnormid M- ja N-kategooria sõidukite ning süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ning selliste sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike heitkoguste turujärelevalve haldusnõuete ja tehniliste nõuete kohta ‒ ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks, (26)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ‒ kehtestada ühtlustatud õigusnormid M- ja N-kategooria sõidukite ning süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ning selliste sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike heitkoguste turujärelevalve haldusnõuete ja tehniliste nõuete kohta ning saavutada keskkonna- ja tervisekaitse kõrge tase ‒ ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks, Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 2.  Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad algset heitealast tüübikinnitust, toodangu vastavust, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust, turujärelevalvet, saastekontrollisüsteemide ja veoakude vastupidavust, pardaseiresüsteeme, turvasätteid omavolilise muutmise piiramiseks ja küberturvalisuse meetmeteid ning CO2 heite, elektrisõiduki sõiduulatuse, kütuse- ja energiatarbimise ning energiatõhususe täpset kindlaksmääramist. 2.  Käesoleva määrusega kehtestatakse lisaks eeskirjad, mis käsitlevad algset heitealast tüübikinnitust, toodangu vastavust, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust, turujärelevalvet, saastekontrollisüsteemide ja veoakude vastupidavust, pardaseiresüsteeme, turvasätteid omavolilise muutmise piiramiseks ja küberturvalisuse meetmeteid ning CO2 ja saasteainete heite, elektrisõiduki sõiduulatuse, kütuse- ja energiatarbimise ning energiatõhususe täpset kindlaksmääramist. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus) 2a.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ka ühised tehnilised nõuded ja haldusnormid uute rehvide kulumist tuleneva heite alase tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta. Neid tuleb käsitada täiendavatena määruse (EL) 2019/2144 tehnilistele nõuetele ja haldusnormidele rehvide kohta. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 Käesolevat määrust kohaldatakse M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ning O3- ja O4-kategooria haagiste suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/858 artiklis 4, sealhulgas ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja ehitatud sõidukite suhtes, ning nimetatud sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes. Käesolevat määrust kohaldatakse M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ning O3- ja O4-kategooria haagiste suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/858 artiklis 4, sealhulgas ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja ehitatud sõidukite suhtes, ning nimetatud sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, samuti C1-, C2- ja C3-kategooria rehvide suhtes, nagu on ette nähtud ÜRO eeskirjas nr 117, kuid mitte jääoludes haardevõimele vastavate talverehvide suhtes. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 2 (2)  „esialgne heitealane tüübikinnitus“ – heitealase tüübikinnitusmenetluse esimene etapp enne seda, kui ametiasutused annavad välja heitealase tüübikinnituse tunnistuse ja sõidukid võetakse tootmisse; 2)  „esialgne heitealane tüübikinnitus“ – heitealase tüübikinnitusmenetluse esimene etapp enne seda, kui ametiasutused annavad välja heitealase tüübikinnituse tunnistuse ja sõidukid, mootorid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad võetakse tootmisse; Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 4 (4)  „kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus“ – ringluses olevate sõidukitega tehtavad toimingud käesolevas määruses sätestatud vastupidavusnõuete täitmise kontrollimiseks; 4)  „kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus“ – ringluses olevate sõidukite, mootorite, süsteemide, eraldi seadmestike või osadega tehtavad toimingud käesolevas määruses sätestatud vastupidavusnõuete täitmise kontrollimiseks; Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 5 (5)  „mootor“ – sõiduki liikumapaneva jõu allikas; 5)  „mootor“ – sõiduki sisepõlemismootor; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 9 (9)  „CO2 heide“ (CO2) – mootorsõiduki või mootori summutitorust väljuv süsinikdioksiidi heide; 9)  „CO2 heide“ (CO2) – summutitorust väljuv süsinikdioksiidi heide; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 10 (10)  „lämmastikoksiidid“ (NOx) – summutitorust eralduvate lämmastikoksiidide summa; 10)  „lämmastikoksiidid“ (NOx) – summutitorust eralduva lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 10 a (uus) 10a)   „dilämmastikoksiid“ (N2O) – summutitorust eralduv dilämmastikoksiid; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 18 (18)  „muud süsivesinikud kui metaan“ (NHMC) – summutitorust eralduv muude süsivesinike kui metaani kogusumma; 18)  „muud süsivesinikud kui metaan“ (NMHC) – summutitorust eralduv muude süsivesinike kui metaani kogusumma; Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 24 (24)  „sõiduki energiatarbimise arvutamise vahend“ (VECTO) – simulatsioonivahend, mida kasutatakse raskesõidukite CO2 heite, kütusekulu, elektrienergia tarbimise ja elektrisõiduki sõiduulatuse määramiseks; „energiatarbimine“ – sõiduki kõigi jõuallikate elektrienergia tarbimine; 24)  „sõiduki energiatarbimise arvutamise vahend“ (VECTO) – simulatsioonivahend, mida kasutatakse raskesõidukite CO2 heite, kütusekulu, elektrienergia tarbimise ja elektrisõiduki sõiduulatuse määramiseks; Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 24 a (uus) 24a)   „energiatarbimine“ – sõiduki kõigi jõuallikate elektrienergia tarbimine; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 29 (29)  „rehvi kulum“ – rehvi kulumise tõttu rehvist kaduma läinud ja keskkonda paisatud materjali mass; 29)  „rehvi kulum“ – rehvi kulumise tõttu rehvist kaduma läinud ja keskkonda paisatud materjali mass, nagu on viidatud ÜRO sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) GRBP/GRPE rehvide kulumit käsitleva töörühma töös; Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 34 (34)  „originaal-saastekontrollisüsteemid“ – saastekontrollisüsteem või selliste süsteemide koost, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus; 34)  „originaal-saastekontrollisüsteemid“ – saastekontrollisüsteem või selliste süsteemide koost, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus ja mis on paigaldatud sõidukisse selle esmasel registreerimisel; Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 36 (36)   „kohanduv kontrollifunktsioon“ – süsteem, mis kohandab mootorit, saastekontrollisüsteeme või muid sõiduki parameetreid, et parandada kütusekulu või energiatarbimist ning saastekontrollisüsteemi tõhusust sõiduki eeldatava kasutuse alusel; välja jäetud Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 38 (38)  „pardaseiresüsteem“ (OBM) – sõiduki pardal olev süsteem, mis on võimeline tuvastama heitkoguste ületamist või seda, kui sõiduk on heitevabas režiimis (kui see on asjakohane), ning mis võimaldab sõidukisse salvestatud teabe abil anda märku selliste piirtasemete ületamisest ning edastada seda teavet OBD-pordi kaudu ja üle õhu; 38)  „pardaseiresüsteem“ (OBM) – sõiduki pardal olev süsteem, mis on võimeline jälgima heitkoguseid ja tuvastama heitkoguste ületamist või seda, kui sõiduk on heitevabas režiimis (kui see on asjakohane), ning mis võimaldab sõidukisse salvestatud teabe abil anda märku selliste piirtasemete ületamisest ning edastada seda teavet OBD-pordi kaudu ja üle õhu; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 39 (39)  „kütusekulu ja energiatarbimise pardamõõteseade“ (OBFCM) – mis tahes tark- või riistvara, mis mõõdab ja kasutab sõiduki, mootori, kütuse või elektrienergia ning kasuliku koormuse/massi parameetreid, et määrata kindlaks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid ning muid sõiduki kütusekulu või energiatarbimise ja energiatõhususe määramiseks vajalikke parameetreid ning salvestada need sõidukis; 39)  „kütusekulu ja energiatarbimise pardamõõteseade“ (OBFCM) – mis tahes tark- või riistvara, mis mõõdab ja kasutab sõiduki, mootori, kütuse või elektrienergia ning kasuliku koormuse/massi parameetreid, et määrata kindlaks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid ning muid sõiduki kütusekulu või energiatarbimise ja energiatõhususe määramiseks vajalikke parameetreid ning salvestada need sõidukis, samuti tehnoülevaatuse eesmärgil; Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 44 (44)  „omavoliline muutmine“ – mootori, sõiduki saastetõrjeseadme või saastekontrollisüsteemi, jõuseadme, veoaku, läbisõidumõõdiku, OBFCMi või OBD/OBMi, sealhulgas nende süsteemide tarkvara või muude loogilise kontrolli elementide ja nende andmete deaktiveerimine või muutmine ettevõtjate või sõltumatute käitajate poolt; 44)  „omavoliline muutmine“ – mootori või elektrimootori, sõiduki saastetõrjeseadme või saastekontrollisüsteemi, jõuseadme, veoaku, läbisõidumõõdiku, OBFCMi või OBD/OBMi, sealhulgas nende süsteemide tarkvara või muude loogilise kontrolli elementide ja nende andmete deaktiveerimine või muutmine ettevõtjate või sõltumatute käitajate poolt; Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 47 – sissejuhatav osa (47)  „väiketootja“ – sõidukitootja, kelle toodetud uusi M1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle toodetud uusi N1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta ja kes: 47)  „väiketootja“ – sõidukitootja, kelle toodetud uusi M1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 10 000, kelle toodetud uusi N1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000, kelle toodetud M2- ja M3-kategooria uusi mootorsõidukeid on liidus registreeritud 600 või kelle toodetud N2- ja N3-kategooria uusi mootorsõidukeid on liidus registreeritud kokku 6900 kalendriaasta kohta ja kes: Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 63 (63)  „nimivõimsus“ (Prated) – mootori maksimaalne väljundvõimsus (kW); 63)  „nimivõimsus“ (Prated) – elektrimootori maksimaalne väljundvõimsus (kW); Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 65 (65)  „veoaku“ – akusüsteem, mis salvestab energiat peamiselt sõiduki liikumapanemiseks; 65)  „veoaku“ – akusüsteem, mis salvestab energiat peamiselt sõiduki liikumapanemiseks, sealhulgas selle akuhaldussüsteem; Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 65 a (uus) 65a)   „akuhaldussüsteem“ – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta, mis on esitatud määruse (EL) 2023/1542 VII lisas, ning suhtleb sõidukiga, millesse aku on paigaldatud, või avaliku või erasektori laadimistaristuga; Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 67 (67)  „heitevaba sõiduulatus“ – maksimaalne vahemaa, mille heiteta sõiduk võib läbida kuni veoaku või kütusepaagi tühjenemiseni, mis täiselektrisõidukite puhul vastab elektrisõiduki sõiduulatusele; 67)  „heitevaba sõiduulatus“ – maksimaalne vahemaa, mille heiteta sõiduk või heitevabas režiimis sõiduk võib läbida kuni veoaku tühjenemiseni või sisepõlemismootorita sõiduk kütusepaagi tühjenemiseni, mis täiselektrisõidukite puhul vastab elektrisõiduki sõiduulatusele; Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 71 (71)  „sõiduki keskkonnapass“ – paberil ja digitaalselt vormistatud dokument, mis sisaldab teavet sõiduki keskkonnatoime kohta registreerimise hetkel, sealhulgas saasteainete heite piirnormide, CO2 heite, kütusekulu, energiatarbimise, elektrisõiduki sõiduulatuse ja mootori võimsuse, aku tööaja ja muude seonduvate väärtuste kohta; 71)  „sõiduki keskkonnapass“ – paberil ja digitaalselt vormistatud dokument, mis sisaldab kogu teavet, mida on vaja katsetamise tulemusel saadud või tootja deklareeritud väärtuste kontrollimiseks tüübikinnituse ajal; Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 72 (72)  „süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral“ – süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud sõidukisse, et anda kasutajale teavet ülemäärase heite kohta ja sundida tegema parandusi; 72)  „süsteem, mis hoiatab juhti summutitoru ülemäärase heitgaasi korral“ – süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud sõidukisse, et anda kasutajale teavet summutitoru ülemäärase heitgaasi kohta ja sundida tegema parandusi; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 77 (77)   „talverehv“ – rehv, mille turvise muster, koostis või struktuur on eelkõige ette nähtud saavutama lumeoludes paremaid tulemusi kui tavarehv, pidades silmas rehvi suutlikkust alustada või säilitada sõiduki liikumist; välja jäetud Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 78 (78)   „eriotstarbeline rehv“ – segakasutuseks (nii maanteel kui ka maastikul) ja muuks erikasutuseks ettenähtud rehv. Need rehvid on peamiselt konstrueeritud selleks, et parandada sõiduki liikumahakkamist või liikumist maastikul. välja jäetud Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt 78 a (uus) 78a)   „jääoludes haardevõimele vastav talverehv“ – C1‑klassi talverehv, mida kasutatakse rasketes lumeoludes ning mis on lisaks ette nähtud kasutamiseks jääga kaetud teepindadel ja mis vastab ÜRO eeskirja nr 117 nõuetele; Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 1.  Tootjad tagavad, et nende toodetavad uued sõidukid, mida liidus müüakse, registreeritakse või kasutusele võetakse, saavad tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele. Tootjad tagavad, et nende toodetavad tüübikinnitust vajavad uued osad või eraldi seadmestikud, sealhulgas mootorid, veoakud, pidurisüsteemid ja varu-saastekontrollisüsteemid, mida liidus müüakse või kasutusele võetakse, saavad tüübikinnituse kooskõlas käesoleva määrusega. 1.  Tootjad tagavad, et nende toodetavad uued sõidukid, mida liidus müüakse, registreeritakse või kasutusele võetakse, saavad tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele. Alates käesolevas määruses kirjeldatud kindlatest kohaldamiskuupäevadest tagavad tootjad, et nende toodetavad tüübikinnitust vajavad uued osad või eraldi seadmestikud, sealhulgas mootorid, veoakud, pidurisüsteemid, rehvid ja varu-saastekontrollisüsteemid, mida liidus müüakse või kasutusele võetakse, saavad tüübikinnituse kooskõlas käesoleva määrusega. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 Heite piirnormidele vastavuse kontrollimisel, kui katse tehakse laiendatud sõidutingimustes, jagatakse heitkogused III lisas sätestatud laiendatud sõidujagajaga. Heite piirnormidele vastavuse kontrollimisel, kui katse tehakse ühes laiendatud sõidutingimuses korraga, jagatakse heitkogused III lisas sätestatud laiendatud sõidujagajaga. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2 Saastekontrollisüsteemide taastamise ajal tekkivaid heitkoguseid arvestatakse kaalutud keskmisena, mis põhineb regeneratsioonisündmuste sagedusel ja kestusel. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 4.  Tootjad projekteerivad ja ehitavad osi või eraldi seadmestikke, sealhulgas mootoreid, veoakusid, pidurisüsteeme ja varu-saastekontrollisüsteeme nii, et need vastaksid käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas I lisas sätestatud heite piirnormidele. 4.  Tootjad projekteerivad ja ehitavad osi või eraldi seadmestikke, sealhulgas mootoreid, veoakusid, pidurisüsteeme ja varu-saastekontrollisüsteeme nii, et need vastaksid käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas I lisas sätestatud heite piirnormidele III lisas sätestatud katsetingimustes. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt a (a)  pardadiagnostikasüsteemid, mis on võimelised tuvastama heitkoguste ületamist põhjustavaid süsteemihäireid, et hõlbustada nende parandamist; a)  pardadiagnostikasüsteemid, mis suudavad tuvastada summutitoru heitgaasi koguste ületamist põhjustavaid süsteemihäireid või teiste osade rikkeid, et hõlbustada nende parandamist; Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt b (b)  OBM-süsteemid, mis on võimelised tuvastama heite piirnorme ületavaid heitkoguseid, mis on tingitud riketest, seadmete edasisest lagunemisest või muudest heitkoguseid suurendavatest olukordadest; b)  OBM-süsteemid, mis on võimelised tuvastama heite piirnorme ületavaid heitkoguseid, mis on tingitud riketest, seadmete edasisest lagunemisest või muudest heitkoguseid suurendavatest olukordadest OBM-i mõõtmise või heitevaba režiimi lubatud kõrvalekallete piires; Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt d (d)  veoakude ja heitesüsteemide seisundi seire seadmed; d)  veoakude seisundi seire seadmed; Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt e (e)  süsteemid, mis hoiatavad juhti ülemäärase heite korral; e)  süsteemid, mis hoiatavad juhti summutitoru ülemäärase heitgaasi korral; Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 – punkt g (g)  seadmed, mis edastavad sõidukite genereeritud andmeid, mida kasutatakse käesoleva määruse järgimiseks, ja OBFCM-andmeid perioodilisteks tehnoülevaatusteks ja liiklevate sõidukite tehnokontrolliks üle õhu ning suhtluseks laadimistaristu ja statsionaarsete energiasüsteemidega, mis on võimelised toetama aruka ja kahesuunalise laadimise funktsioone. g)  seadmed, mis edastavad sõidukite genereeritud andmeid koos tüübikinnituse numbri ja tüübikinnituse variandiga, mida kasutatakse käesoleva määruse järgimiseks, ja OBFCM-andmeid perioodilisteks tehnoülevaatusteks ja liiklevate sõidukite tehnokontrolliks üle õhu ning suhtluseks laadimistaristu ja statsionaarsete energiasüsteemidega, mis on võimelised toetama aruka ja kahesuunalise laadimise funktsioone, ning kolmandast isikust teenuste osutaja poolseks teenuste osutamiseks sõiduki kasutajale, et parandada sõiduki kasutust, vähendada sõiduki energiakulu ja heidet või pikendada kasutatava aku kasutusiga. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 – punkt d (d)  läbisõidumõõdik ja d)  läbisõidumõõdik, Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 – punkt e a (uus) ea)   elektrimootor ja mootori juhtplokid, Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 – punkt e b (uus) eb)   sõidukite ohutussüsteemid. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 8.  Tootja peab hoidma ära võimaluse lõikes 7 nimetatud nõrkusi ära kasutada. Kui selline nõrkus leitakse, kõrvaldab tootja nõrkuse tarkvarauuenduse või muude asjakohaste vahendite abil. 8.  Tootja hoiab võimalikult suures ulatuses ära lõikes 7 nimetatud nõrkuste ärakasutamist, tuginedes tüübikinnituse andmise ajal kättesaadavatele parimatele teadmistele. Kui selline nõrkus leitakse, võtab tootja tehnoloogia taset arvesse võttes kõik võimalikud meetmeid, et kõrvaldada nõrkus tarkvarauuenduse või muude asjakohaste vahendite abil. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 a (uus) 8a.   Tootjad tagavad kooskõlas tootja rakendatud omavolilise muutmise vastaste meetmetega sõltumatutele ettevõtjatele juurdepääsu teabele, vahenditele ja protsessidele, mis on vajalikud tootja tehnilistele nõuetele vastavate ühilduvate järelturu varuosade väljatöötamiseks, ning suutlikkuse paigaldada need osad, sealhulgas OBM-iga seotud osad, sõidukile ja need aktiveerida. Kui sõidukitootjad kaaluvad omavolilise muutmise vastastel põhjustel selliste sõltumatutele ettevõtjatele oluliste andmete, vahendite ja protsesside mitte avaldamist, tõendavad nad, kas kõnealuste andmete, vahendite ja protsesside mitte avaldamine oleks proportsionaalne vahend kõnealuste omavolilist muutmist käsitlevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu uurivad nad eelkõige, kas piisab vähem piiravatest meetmetest. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 10 10.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad menetluste, katsete ja meetodite kohta, et kontrollida vastavust lõigetes 1–9 sätestatud nõuetele. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 1.   Tootjad võivad nimetada oma toodetavaid sõidukeid Euro 7+ sõidukiteks, kui need sõidukid vastavad järgmistele nõuetele: välja jäetud (a)   sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul deklareerides, et need vastavad vähemalt 20 % madalamatele heite piirnormidele, kui on sätestatud I lisas gaasilistele saasteainetele, ja ühe suurusjärgu väiksematele heite piirnormidele tahkete osakeste arvu puhul; (b)   välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul deklareerides, et need vastavad vähemalt 20 % madalamatele heite piirnormidele, kui on sätestatud I lisas gaasilistele saasteainetele, ühe suurusjärgu väiksematele heite piirnormidele tahkete osakeste arvu puhul ja et aku tööaeg on vähemalt 10 protsendipunkti pikem kui II lisas sätestatud nõuded; (c)   täiselektrisõidukite puhul deklareerides, et aku tööaeg on vähemalt 10 protsendipunkti pikem kui II lisas sätestatud nõuded. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 2.   Nende sõidukite vastavust lõike 1 nõuetele kontrollitakse deklareeritud väärtuste alusel. välja jäetud Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 3.   Tootjad võivad nimetada sõidukeid Euro 7A sõidukiteks, kui need sõidukid on varustatud kohanduvate kontrollifunktsioonidega. Kohanduvate kontrollifunktsioonide kasutamist tõendatakse tüübikinnitusasutustele tüübikinnituse ajal ja kontrollitakse sõiduki kasutusea jooksul vastavalt IV lisa tabelile 1. välja jäetud Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 4.   Tootjad võivad nimetada sõidukeid Euro 7G sõidukiteks, kui need sõidukid on varustatud geotarastustehnoloogiatega sisepõlemismootoritega. Tootja paigaldab nendele sõidukitele juhi hoiatamise süsteemi, et teavitada kasutajat sellest, kui veoakud on peaaegu tühjad, ja peatada sõiduk, kui sõidukit ei laeta 5 km jooksul alates esimesest hoiatusest, kui sõiduk on heitevabal režiimil. Selliste geotarastustehnoloogiate rakendamist võib kontrollida sõiduki kasutusea jooksul. välja jäetud Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 5.   Tootjad võivad ehitada sõidukeid, milles on ühendatud kaks või enam lõigetes 1, 2 või 3 nimetatud omadust, ning nimetada neid sümbolite ja tähtede kombinatsiooniga, nagu Euro 7+A, Euro 7+G, Euro 7+AG või Euro 7AG sõidukid. välja jäetud Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 6.   Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus anda N2-kategooria sõidukitele, mille täismass on 3,5–4,0 tonni ja mis pärinevad N1 sõidukitüübist, N1 sõidukitüübi heitealase tüübikinnituse. Selliseid sõidukeid nimetatakse Euro 7ext sõidukiteks. välja jäetud Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 7 7.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad menetluste, katsete ja meetodite kohta, mille kohaselt kontrollitakse vastavust lõigetes 1–6 sätestatud nõuetele. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 3.  Tootjad tagavad, et nendele sõidukitele paigaldatud OBFCM-, OBD- ja OBM-seadmed ning rikkumisvastased meetmed vastavad käesoleva määruse sätetele nii kaua, kui sõiduk on kasutusel. 3.  Tootjad tagavad, et nendele sõidukitele paigaldatud OBFCM-, OBD- ja OBM-seadmete projekteerimine ja funktsionaalsus ning rikkumisvastased meetmed vastavad käesoleva määruse sätetele ja neid ei deaktiveerita nii kaua, kui sõiduk on kasutusel. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 4.  Punktides 1–3 nimetatud nõudeid kohaldatakse sõidukite suhtes kõikide kütuseliikide või energiaallikate puhul, millega need töötavad. Samu nõudeid kohaldatakse ka kõigi selliste sõidukite jaoks ette nähtud eraldi seadmestike ja osade suhtes. 4.  Lõigetes 1–3 nimetatud nõudeid kohaldatakse sõidukite suhtes kõikide kütuseliikide või energiaallikate puhul, millega need töötavad. Samu nõudeid kohaldatakse ka kõigi selliste sõidukite jaoks ette nähtud eraldi seadmestike ja osade suhtes. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 – sissejuhatav osa 6.  OBM-süsteemid, mille tootja on nendele sõidukitele paigaldanud, peavad võimaldama kõike järgmist: 6.  OBM-süsteemid, mille tootja on nendele sõidukitele paigaldanud, peavad võimaldama järgmist: Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 – punkt b (b)  sõiduki heitekäitumise andmete, sealhulgas saasteainete andurite ja heitgaasivoo andmete edastamine OBD-pordi kaudu ja üle õhu, sealhulgas tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli tarbeks55, 56; b)  sõiduki summutitoru heitgaasi käitumise andmete, sealhulgas saasteainete andurite ja heitgaasivoo andmete edastamine OBD-pordi kaudu ja üle õhu, sealhulgas tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli tarbeks55, 56 või omavolilise muutmise tuvastamiseks ja kolmandate isikute teenuste pakkumiseks, et aidata sõiduki kasutajal vähendada kasutamisjärgus tekkivaid heitkoguseid; _________________ _________________ 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134). 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 129). 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 129). Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 – punkt c (c)  sõiduki parandamise algatamine, kui juhi hoiatamise süsteem annab märku oluliselt ülemäärasest heitest. c)  sõiduki parandamise vajadusest märku andmine, kui juhi hoiatamise süsteem annab märku oluliselt ülemäärasest heitest. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 7 7.  OBFCM-seadmed, mille tootja on nendele sõidukitele paigaldanud, peavad suutma edastada salvestatud sõidukiandmeid pardadiagnostikaseadme pordi kaudu ja õhu teel. 7.  OBFCM-seadmed, mille tootja on nendele sõidukitele paigaldanud, peavad suutma edastada kõiki õiguslikult nõutavaid salvestatud olulisi sõidukiandmeid pardadiagnostikaseadme pordi kaudu ja õhu teel, järgides määruse (EL) 2016/679 sätteid. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 8 8.  Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu või ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, võtavad tootjad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral nende sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike remont või muutmine, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Tootjad või muud ettevõtjad kõrvaldavad toote turult või kutsuvad selle vajaduse korral tagasi. Tootja teavitab viivitamata tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust, esitades asjakohased üksikasjad nõuetele mittevastavuse kohta. 8.  Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu või ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, võtavad tootjad vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral nende sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike remont või muutmine, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Tootjad või muud ettevõtjad kõrvaldavad toote turult või kutsuvad selle vajaduse korral tagasi. Tootja teavitab viivitamata tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust ja komisjoni, esitades asjakohased üksikasjad nõuetele mittevastavuse kohta. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 9 9.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad lõigetes 1–8 osutatud kohustustega seotud nõuete, katsete, meetodite ja parandusmeetmete kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele allkirjastatud vastavustunnistuse tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste, CO2 ümbritseva õhu temperatuuri korrektsiooni, pardadiagnostikaseadme, OBMi, heite ja aku tööaja, pideva või perioodilise regenereerimise, rikkumisvastaste ja karterinõuete kohta, nagu on sätestatud V lisas. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele allkirjastatud vastavustunnistuse kohanduvate juhtimisseadmete ja geotarastusvõimaluste kasutamise kohta, kui tootja valib need võimalused. 2.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele allkirjastatud vastavustunnistuse tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste, CO2 ümbritseva õhu temperatuuri korrektsiooni, pardadiagnostikaseadme, OBMi, heite ja aku tööaja, pideva või perioodilise regenereerimise, rikkumisvastaste ja karterinõuete kohta, nagu on sätestatud V lisas. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 4.  Tootjad annavad igale sõidukile välja keskkonnapassi ning esitavad selle koos sõidukiga sõiduki ostjale, võttes asjakohased andmed sellistest allikatest nagu vastavustunnistus ja tüübikinnitusdokumendid. Tootja tagab, et keskkonnapassi andmed on sõiduki elektroonilistes süsteemides kuvamiseks kättesaadavad ja neid saab edastada pardaarvutilt välisarvutile. 4.  Tootjad annavad igale sõidukile välja keskkonnapassi ning esitavad selle sõidukile müügikohas kaasa lisatuna sõiduki ostjale, võttes asjakohased andmed sellistest allikatest nagu vastavustunnistus ja tüübikinnitusdokumendid. Tootja tagab, et keskkonnapassi andmed on sõiduki elektroonilistes süsteemides kuvamiseks kättesaadavad ja neid saab edastada pardaarvutilt välisarvutile. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5 5.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõigete 1–4 kohased katsed ja vastavuskontrollid ning heitealase tüübikinnituse, toodangu vastavuse, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse, vastavustunnistuse ja keskkonnapassiga seotud menetlused. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. 5.  Tootjad väljastavad sõiduki ajakohastatud keskkonnapassi pärast kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolle, esitades käesoleva määruse artikli 3 punktis 71 nimetatud teabe ajakohastatud väärtused. Määruse (EL) 2018/858 ja direktiivi 2014/45/EL kohaselt lubavad tootjad pädevatel asutustel ja ülevaatuspunktidel sõiduki keskkonnapassi ajakohastada sõiduki OBD-pordist ja OBFCM-seadmest pärit täpsete andmetega. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus) Artikkel 7a Sõiduki rehvi kulumi suhtes kohaldatavad erisätted Pärast asjakohaste ühtsete sätete avaldamist ÜRO WP.29-s võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades tüübikinnituse jaoks kulumist tuleneva heite mõõtmise meetodid ja piirnormid rehvikategooriate kaupa, ning milles viidatakse ühtsetele sätetele ja eranditele, mis kehtestatakse ÜRO WP.29-s seoses rehvide kulumist tuleneva heite alase tüübikinnitusega. Juhul kui ÜRO WP.29 ei ole kehtestatud ühtseid sätteid C1‑klassi rehvide puhul 30. juuniks 2026 ning C2‑ ja C3‑klassi rehvide puhul 31. detsembriks 2035, vaatab komisjon läbi rehvide kulumi mõõtmise meetodi ja töötab vajaduse korral välja rehvide kulumist tuleneva heite mõõtmise meetodi ja määrab kindlaks rehvide kulumi piirnormid, mis põhinevad muudel olemasolevatel uusimatel meetoditel. Pärast seda läbivaatamist ja asjakohasel juhul võtab komisjon 30. oktoobriks 2026 kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse selliseid meetodeid ja kehtestatakse kulumist tulenevate heite piirnormid rehvikategooriate kaupa. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – pealkiri Erieeskirjad väiketootjatele Erieeskirjad väiketootjatele ja eriti väikestele tootjatele Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.  Mis puudutab saasteainete heidet, siis võivad väiketootjad asendada V lisa tabelites 1, 3, 5, 7 ja 9 sätestatud katsed vastavustunnistustega. Väiketootjate ehitatud ja turule lastud sõidukite nõuetele vastavust võib katsetada kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalve raames vastavalt V lisa tabelitele 2, 4, 6, 8 ja 10. V lisas sätestatud toodangu vastavuse katsed ei ole nõutavad. Artikli 4 lõike 4 punkti b väiketootjate suhtes ei kohaldata. 1.  Mis puudutab saasteainete heidet, siis võivad väiketootjad ja eriti väikesed tootjad asendada V lisa tabelites 1, 3, 5, 7 ja 9 sätestatud katsed vastavustunnistustega. Väiketootjate ehitatud ja turule lastud sõidukite nõuetele vastavust võib katsetada kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalve raames vastavalt V lisa tabelitele 2, 4, 6, 8 ja 10. V lisas sätestatud toodangu vastavuse katsed ei ole nõutavad. Artikli 4 lõike 6 punkti b väiketootjate ja eriti väikeste tootjate suhtes ei kohaldata. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 2.  Eriti väikesed tootjad peavad järgima kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalve eesmärgil juhuslikel tegelikel sõidutsüklitel põhinevate laborikatsete puhul I lisas sätestatud heite piirnorme. 2.  Eriti väikesed tootjad peavad järgima kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalve eesmärgil statistiliselt olulistel tegelikel sõidutsüklitel põhinevate laborikatsete puhul I lisas sätestatud heite piirnorme. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – pealkiri Erieeskirjad mitmeastmelistele sõidukitele Erieeskirjad mitmeastmeliste sõidukite tüübikinnituse kohta Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 1.  Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutavad heitealase tüübikinnituse eest teise või järgnevate astmete tootjad, kui nad muudavad sõiduki mis tahes osa, mis eelmise etapi tootjate esitatud andmete kohaselt võib mõjutada heidet või aku tööaega. 1.  Mitmeastmeliste sõidukite suhtes kohaldatakse V lisa tabelite 3, 4 ja 5 erisätteid. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse haldusnõuded ja andmed, mida eelmise etapi tootjad peavad esitama vastavalt lõikele 1, ja menetlused selliste sõidukite CO2 heite määramiseks. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 1.  Riiklikud tüübikinnitusasutused kehtestavad meetmed sõidukitüüpidele, osadele ja eraldi seadmestikele heitealaste tüübikinnituste andmiseks ning katsete, kontrollide ja ülevaatuste tegemiseks, et teha kindlaks, kas tootjad täidavad toodangu vastavuse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse nõudeid V lisa kohaselt. 1.  Riiklikud tüübikinnitusasutused kehtestavad meetmed sõidukitüüpidele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele heitealaste tüübikinnituste andmiseks ning katsete, kontrollide ja ülevaatuste tegemiseks, et teha kindlaks, kas tootjad täidavad toodangu vastavuse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse nõudeid V lisa kohaselt. Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus) 2a.   Katsete, kontrollide ja ülevaatuste tegemisel ajakohastavad riigi ametiasutused ja katsekeskused sõiduki keskkonnapassi vastavalt artikli 3 punktis 71 osutatud teabe ajakohastatud väärtustele. Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus) 3a.   Pärast 24 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest ning vastavalt süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke käsitlevatele erinormidele keelduvad riiklikud tüübikinnitusasutused CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise või aku tööajaga seotud põhjustel ELi või riikliku heitealase tüübikinnituse andmisest uut tüüpi M1- ja N1-kategooria sõidukitele, mis ei vasta käesolevale määrusele. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 4.  Alates 1. juulist 2025 käsitavad riigi ametiasutused selliste uute M1-, N1-kategooria sõidukite vastavustunnistusi, mis ei vasta käesolevale määrusele, registreerimise otstarbel kehtetuna ning keelavad CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise või aku tööajaga seotud põhjustele tuginedes selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise. 4.  Pärast 36 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest ning vastavalt süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke käsitlevatele erinormidele käsitavad riigi ametiasutused selliste uute M1-, N1-kategooria sõidukite vastavustunnistusi, mis ei vasta käesolevale määrusele, registreerimise otstarbel kehtetuna ning keelavad CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise või aku tööajaga seotud põhjustele tuginedes selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 a (uus) 4a.   Pärast 48 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest ning vastavalt süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke käsitlevatele erinormidele keelduvad riiklikud tüübikinnitusasutused CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise või aku tööajaga seotud põhjustel ELi või riikliku heitealase tüübikinnituse andmisest uut tüüpi M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele ning uutele O3- ja O4-kategooria haagistele, mis ei vasta käesolevale määrusele. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 5.  Alates 1. juulist 2027 käsitavad riigi ametiasutused selliste uute M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite ning selliste uute O3- ja O4-kategooria haagiste vastavustunnistusi, mis ei vasta käesolevale määrusele, registreerimise otstarbel kehtetuna ning keelavad CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise, energiatõhususe või aku tööajaga seotud põhjustele tuginedes selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise. 5.  Pärast 60 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest ning vastavalt süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke käsitlevatele erinormidele käsitavad riigi ametiasutused selliste uute M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite ning selliste uute O3- ja O4-kategooria haagiste vastavustunnistusi, mis ei vasta käesolevale määrusele, registreerimise otstarbel kehtetuna ning keelavad CO2 ja saasteainete heite, kütusekulu ja energiatarbimise, energiatõhususe või aku tööajaga seotud põhjustele tuginedes selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 8 8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse haldus- ja tehnilised elemendid, mis on vajalikud lõike 1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehtavate katsete, kontrollide ja inspektsioonide jaoks, ning tehnilised elemendid, mis on vajalikud lõike 2 kohasteks turujärelevalvekontrollideks. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 1.  Alates 1. juulist 2025 on käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud M1- ja N1-kategooria sõidukile paigaldamiseks ettenähtud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku müük või paigaldamine keelatud, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik ei ole saanud käesoleva määruse kohast tüübikinnitust. 1.  Pärast 24 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest on käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud M1- ja N1-kategooria sõidukile paigaldamiseks ettenähtud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku müük või paigaldamine keelatud, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik ei ole saanud käesoleva määruse kohast tüübikinnitust. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 2.  Alates 1. juulist 2027 on käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukile paigaldamiseks ettenähtud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku müük või paigaldamine keelatud, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik ei ole saanud käesoleva määruse kohast tüübikinnitust. 2.  Pärast 48 kuu möödumist kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumisest on käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukile ning O3- ja O4-kategooria haagisele paigaldamiseks ettenähtud süsteemi, osa või eraldi seadmestiku müük või paigaldamine keelatud, kui süsteem, osa või eraldi seadmestik ei ole saanud käesoleva määruse kohast tüübikinnitust. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) 3a.   Pärast 12 kuu möödumist sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, mis käsitleb C1-klassi rehvide tüübikinnitust seoses kulumi heite piirnormidega vastavalt artiklile 7a, annavad riigi ametiasutused osale või eraldi seadmestikule ELi tüübikinnituse seoses uut tüüpi rehvidega üksnes juhul, kui need on kooskõlas käesoleva määrusega, ning keelduvad andmast osale või eraldi seadmestikule ELi tüübikinnitust seoses uut tüüpi rehvidega, kui need ei vasta käesolevale määrusele. Pärast 36 kuu möödumist sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, mis käsitleb C1-klassi rehvide tüübikinnitust seoses kulumi heite piirnormidega vastavalt artiklile 7a, keelduvad riigi ametiasutused andmast tüübikinnitust seoses uute C1-klassi rehvidega, mis ei vasta käesolevale määrusele. C1-klassi rehve, mis on toodetud enne käesolevas lõigus sätestatud jõustumistähtaega ja mis ei vasta käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele, võib müüa kuni 30 kuu jooksul. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) Kui sõidukit muudetakse omavoliliselt ja selle tagajärjel on heide 1. lisas sätestatud piirnormidest suurem, ei vasta sõiduk enam käesoleva määruse nõuetele. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 b (uus) Riigi pädevad asutused võtavad omavolilisest muutmisest tuleneva mittevastavuse korral asjakohaseid parandusmeetmeid, sealhulgas toote tagasinõudmine ning mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahalised karistused. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.  Riigi ametiasutused kontrollivad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse või turujärelevalve kontrollide käigus, kas sõidukitootjad on nõuetekohaselt paigaldanud süsteemid, mis hoiatavad juhti ülemäärase heite ja madala reagenditaseme korral, ja kas sõidukeid on võimalik omavoliliselt muuta. 2.  Riigi ametiasutused kontrollivad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse või turujärelevalve kontrollide käigus kasutatud reagendi kvaliteeti ning kas sõidukitootjad on nõuetekohaselt paigaldanud süsteemid, mis hoiatavad juhti ülemäärase heite ja madala reagenditaseme korral, ja kas sõidukeid on võimalik omavoliliselt muuta. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 1.  Komisjon või kolmandad isikud võivad kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 9 ja artikli 13 lõikega 10 teha kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalvekontrolle, mis on sätestatud V lisa tabelites 2, 4, 6, 8 ja 10, et kontrollida sõidukite, osade ja eraldi seadmestike vastavust käesolevale määrusele. 1.  Komisjon või kolmandad isikud teevad kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 9 ja artikli 13 lõikega 10 kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja turujärelevalvekontrolle, mis on sätestatud V lisa tabelites 2, 4, 6, 8 ja 10, et kontrollida sõidukite, osade ja eraldi seadmestike vastavust käesolevale määrusele. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 a (uus) 2a.   Komisjon jälgib pidevalt olukorda liidu tasandil, et teha kindlaks kõrvalehoidmise tavad ja mittevastavus. Kui tuvastatakse mittevastavus, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning asjakohasel juhul järelmeetmena seadusandliku ettepaneku kõnealuse mittevastavusega seotud riskidega tegelemiseks ja nende kõrvaldamiseks. Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 2.  Artikli 4 nõuetele vastavust tõendavaid katseid teevad tootjad ja riigi ametiasutused, nagu on sätestatud V lisas. Ka komisjon ja kolmandad isikud võivad artikli 4 nõuetele vastavuse tõendamiseks tehtavaid katseid teha V lisa kohaselt. 2.  Käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendavaid katseid teevad tootjad ja riigi ametiasutused, nagu on sätestatud V lisas. Ka komisjon ja kolmandad isikud võivad käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks tehtavaid katseid teha V lisa kohaselt. Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.  Heitealase tüübikinnituse kõigi etappide kohta, sealhulgas toodangu vastavus, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus ja turujärelevalve, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles käsitletakse heitealase tüübikinnituse menetlusi ja katseid, katsemeetodeid, haldussätteid, heitealaste tüübikinnituste muutmist ja laiendamist, juurdepääsu andmetele, dokumentatsiooninõudeid ja vorme kõigi järgmiste jaoks: 3.  Heitealase tüübikinnituse kõigi etappide kohta, sealhulgas toodangu vastavus, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus ja turujärelevalve, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles käsitletakse haldussätteid, heitealaste tüübikinnituste muutmist ja laiendamist, juurdepääsu andmetele, dokumentatsiooninõudeid ja vorme kõigi järgmiste jaoks: Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt d a (uus) da)   süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral; Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt d b (uus) db)   süsteem, mis hoiatab juhti madala reagenditaseme korral; Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e (e)  rikkumisvastased, turva- ja küberturvalisuse süsteemid; e)  rikkumisvastased süsteemid, võttes arvesse järelturu nõudeid ning sõltumatutele ettevõtjatele kogu vajaliku teabe, vahendite ja protsesside tagamist varuosade väljatöötamiseks ja paigaldamiseks, ning turva- ja küberturvalisuse süsteemid; Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt g (g)  pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad; g)  pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad seoses tahkete osakeste heitega kõigi sõidukikategooriate puhul, võttes arvesse muid sõidukisiseseid süsteeme, mis aitavad kaasa sõiduki pidurdamisele; Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt g a (uus) ga)   pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad, mis paigaldatakse juba turule lastud sõidukitele nende moderniseerimiseks, et vähendada märkimisväärselt piduriheitmeid; Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 a (uus) 3a.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse heitealase tüübikinnituse menetlusi ja katseid ning katsemeetodeid seoses heitealase tüübikinnituse kõigi etappidega, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus, toodangu vastavus ja turujärelevalve, kõigi järgmiste jaoks: a)   sõidukitüübid M1 ja N1; b)   sõidukitüübid M2, M3, N2 ja N3; c)   sõidukitüüpides M2, M3, N2 ja N3 kasutatavad mootorid; d)   OBM-/OBD-süsteemid; da)   süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral; db)   süsteem, mis hoiatab juhti madala reagenditaseme korral; (e)   rikkumisvastased süsteemid, võttes arvesse järelturu nõudeid ning sõltumatutele ettevõtjatele kogu vajaliku teabe, vahendite ja protsesside tagamist varuosade väljatöötamiseks ja paigaldamiseks, ning turva- ja küberturvalisuse süsteemid; f)   varu-saastekontrollisüsteemide tüübid ja nende osad; g)   pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad; ga)   pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad, mis paigaldatakse juba turule lastud sõidukitele nende moderniseerimiseks, et vähendada märkimisväärselt piduriheitmeid; h)   rehvitüübid seoses rehvide kulumisega; i)   sõidukitüübid M1 ja N1; j)   M1- ja N1-kategooria sõidukite CO2, kütusekulu ja energiatarbimine, elektrisõiduki sõiduulatus ja mootori võimsuse määramine, OBFCMi sätted; k)   M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite CO2, kütusekulu ja energiatarbimine, heitevaba sõiduulatus ja mootori võimsuse määramine, O3- ja O4-kategooria haagiste energiatõhusus ning OBFCMi sätted. Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa Komisjonile antakse volitused võtta vastu rakendusakte heitealase tüübikinnituse kõigi etappide kohta, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus, toodangu vastavus ja turujärelevalve, et sätestada järgmine: Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte heitealase tüübikinnituse kõigi etappide kohta, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus, toodangu vastavus ja turujärelevalve, et sätestada järgmine: Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b a (uus) ba)   meetodid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite kohaldatavatele hübriidtehnoloogiatele tüübikinnituse andmiseks; Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt g (g)  pidurite tekitatud osakeste heite mõõtmise meetodid, sealhulgas meetodid, mida kasutada raskesõidukite, tegelikus liikluses pidurite tekitatud osakeste heite ja regeneratiivpidurduse puhul; g)  pidurite tekitatud osakeste heite mõõtmise meetodid, sealhulgas meetodid, mida kasutada M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite, tegelikus liikluses pidurite tekitatud osakeste heite ja regeneratiivpidurduse puhul; Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt j (j)  OBFCM-seadmed, OBD- ja OBM-süsteemid, sealhulgas vastavuslävendid, toimivusnõuded ja katsed, andurite talitluse tagamise meetodid ning nende seadmete ja süsteemide salvestatud andmete üle õhu edastamine; j)  OBFCM-seadmete omadused ja toimivus, OBD- ja OBM-süsteemid, sealhulgas vastavuslävendid, toimivusnõuded ja katsed, andurite talitluse tagamise meetodid ning nende seadmete ja süsteemide salvestatud andmete üle õhu edastamine; Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt l (l)  meetodid originaal- ja varu-saastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks; l)  meetodid ja nõuded originaal- ja varu-saastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse ning reagentide kvaliteedi hindamiseks; Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt o (o)  meetodid artiklis 5 esitatud nimetuste alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide nõuetekohase toimimise hindamiseks; o)  meetodid sõidukitüüpide nõuetekohase toimimise hindamiseks; Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt p (p)  artikli 9 lõike 1 sätetele vastavuse kontrollimine ja mitmeastmeliste sõidukite katsemenetlused; p)  mitmeastmeliste sõidukite katsemenetlustele vastavuse kontrollimine; Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt s (s)  katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise kindlakstegemise meetodid; s)  katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise kindlakstegemise meetodid ning meetodid M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavate määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 ja määruse (EL) 2017/1151 artikli 5 lõikes 11 sätestatud nõuete ning M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 6. versiooni 10. lisa punktis 5.1.2 sätestatud nõuete ülekandmiseks käesolevasse määrusesse; Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt t (t)   rehvi kulumi mõõtmise meetodid; välja jäetud Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt v (v)  heitealase tüübikinnitusega seotud haldusnõuded ja dokumentatsioon; v)  haldusnõuded ja dokumentatsioon, mis on seotud heitealase tüübikinnitusega ning vastavuse kontrollimiseks ette nähtud katsete, kontrollide ja ülevaatustega; Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1 – punkt w (w)  aruandekohustus, kui see on asjakohane. w)  vorm ja aruandekohustus, kui see on asjakohane; Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 2 Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. 5.   Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetlusega. Lõike 3 punktides a–f ja i–k osutatud rakendusaktid ning lõike 3a punktides a–f ja i–k ning lõike 4 punktides a–f ja j–w osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Lõike 3 punktides g–h osutatud rakendusaktid ning lõike 3a punktides g–h ja lõike 4 punktides g–i osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu põhjendamatu viivituseta pärast ÜRO ülemaailmse sõidukieeskirjade ühtlustamise foorumi (WP29) asjakohaste ühtsete sätete avaldamist. Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, võtmaks arvesse tehnika arengut, et muuta järgmist: 1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, võtmaks arvesse tehnika arengut, et muuta käesolevat määrust järgmiselt: Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a (a)  III lisa seoses M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite katsetingimustega, lähtudes Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest; a)  III lisa tabelit 2 seoses M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite katsetingimustega, lähtudes Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest; Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b (b)  III lisa seoses katsetingimustega, lähtudes Euro 7 pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetest; b)  III lisa tabeleid 4 ja 5 seoses katsetingimustega, lähtudes Euro 7 pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetest; Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d (d)   artiklit 5, kehtestades tootjatele uuenduslikel tehnoloogiatel põhinevad valikuvõimalused ja nimetused. välja jäetud Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt c a (uus) ca)   kehtestades asjakohasel juhul I lisas rehvitüüpide kulumise piirnormid juhul, kui ÜRO WP29-l ei ole kehtestatud ühtseid sätteid enne artiklis 7a sätestatud asjakohast tähtaega; Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d (d)  kehtestades IV lisas vastupidavuse kordajad, lähtudes M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandest raskesõidukite vastupidavuse kohta; d)  kehtestades IV lisas vastupidavuse kordajad, lähtudes M3-, N2- ja N3 -kategooria Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest ning järeldustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes, milles hinnatakse raskesõidukite vastupidavust seoses heitega; Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e (e)  kehtestades määratlusi ja erieeskirju väiketootjatele M2-, M3-, N2- ja N3- kategooria sõidukite jaoks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ja artiklile 8. e)  kehtestades erieeskirju väiketootjatele M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite jaoks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ja artiklile 8. Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) Komisjon võtab punktides a–c osutatud delegeeritud õigusaktid vastu põhjendamatu viivituseta pärast ÜRO WP29 asjakohaste ühtsete sätete avaldamist. Kui ÜRO WP29-l ei ole kehtestatud ühtseid sätteid C1-klassi rehvidele 30. juuniks 2026 ning C2- ja C3-klassi rehvidele 31. detsembriks 2035, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7a. Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 2.  Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [väljaannete talitus palun sisestada kuupäev = käesoleva määruse jõustumise kuupäev] Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 2.  Artikli 14 lõigetes 3a ja 4 ning artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [väljaannete talitus palun sisestada kuupäev = käesoleva määruse jõustumise kuupäev] Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõigetes 3a ja 4 ning artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 6 6.  Artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 6.  Artikli 14 lõigete 3a ja 4 ning artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Muudatusettepanek 242 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 a (uus) Artikkel 16a Füüsiliste või juriidiliste isikute põhjendatud kaebused 1.   Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on kas üksi või koos õigus esitada riiklikele turujärelevalveasutustele põhjendatud kaebusi, kui neil on põhjust arvata, et üks või mitu tootjat, ettevõtjat või sõltumatut ettevõtjat ei täida käesolevat määrust. 2.   Kui põhjendatud kahtlusi esitavad isikud seda taotlevad, võtab järelevalveasutus vajalikke meetmeid kõnealuse isiku identiteedi ja tema selliste isikuandmete nõuetekohaseks kaitsmiseks, mis avalikustamise korral tekitaksid kõnealusele isikule kahju. 3.   Riiklikud turujärelevalveasutused hindavad põhjendamatu viivituseta hoolikalt ja erapooletult põhjendatud kaebusi, sealhulgas seda, kas väited on põhjendatud, ning võtavad vajalikke meetmeid, sealhulgas tehes määruse (EÜ) 2018/858 artiklite 8 ja 51 kohaseid kontrolle ja hindamisi, et avastada võimalik mittevastavus käesolevale määrusele ning nõuda vajaduse korral parandusmeetmete võtmist või asjakohaste piiravate meetmete võtmist määruse (EL) 2018/858 artikli 52 alusel. 4.   Riiklik turujärelevalveasutus teavitab kolme kuu jooksul lõikes 1 osutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid oma otsusest meetmete võtmise taotlus rahuldada või tagasi lükata ning kõikidest meetmetest, mida ta kavatseb võtta põhjendatud kaebuses tõstatatud probleemide lahendamiseks, põhjendades nii tehtud otsust kui ka kavandatud meetmeid. Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 2.  1. septembriks 2031 esitab komisjon lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. 2.  1. septembriks 2031 esitab komisjon lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu summutitoru heitgaaside ja heitgaasidega mitteseotud heitmete saavutatud vähendamise kohta ning selle kohta, kuidas see aitab täita õhusaastenorme, mis on sätestatud [XXX ettepanek välisõhu kvaliteedi direktiivi uuesti sõnastamise kohta]. Muudatusettepanekud 181 ja 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a (uus) 2a.   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2025. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse raskesõidukite vastupidavust seoses heitega. Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1 Määrus (EÜ) nr 715/2007 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2025. Määrus (EÜ) nr 715/2007 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2030. Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 2 Määrus (EÜ) nr 595/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2027. Määrus (EÜ) nr 595/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2031. Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 2 Seda kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike suhtes alates 1. juulist 2025 ning M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike ning O3- ja O4-kategooria haagiste suhtes alates 1. juulist 2027. Seda hakatakse kohaldama uut tüüpi M1- ja N1-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike suhtes 24 kuud pärast kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumist ning uute M1- ja N1-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike suhtes 36 kuud pärast kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumist. Seda hakatakse kohaldama uut tüüpi M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike ning O3- ja O4-kategooria haagiste suhtes 48 kuud pärast kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumist ning uute M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite ja nende osade ja eraldi seadmestike ning O3- ja O4-kategooria haagiste suhtes 60 kuud pärast kõigi asjakohaste teiseste õigusaktide jõustumist. Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõik 3 Väiketootjate ehitatud M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes kohaldatakse seda alates 1. juulist 2030. Seda kohaldatakse väiketootjate ehitatud M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes alates 1. juulist 2030 ning väiketootjate ehitatud M2-, M3-, N2- ja N3- kategooria sõidukite suhtes alates 1. juulist 2031. Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 1 Komisjoni ettepanek Tabel 1. Euro 7 kohased heite piirnormid M1- ja N1-kategooria sisepõlemismootoriga sõidukite puhul Saasteainete heitkogused M1- ja N1-kategooria sõidukid Ainult N1-kategooria sõidukid võimsuse ja massi suhtega1 alla 35 kW/t M1- ja N1-kategooria sõidukite heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul Heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul ainult N1-kategooria sõidukitel, mille võimsuse ja massi suhe on väiksem kui 35 kW/t km kohta km kohta sõidu kohta sõidu kohta NOx (mg) 60 75 600 750 PM (mg) 4,5 4,5 45 45 PN10, # 6 × 1011 6 × 1011 6 × 1012 6 × 1012 CO (mg) 500 630 5000 6300 THC (mg) 100 130 1000 1300 NMHC (mg) 68 90 680 900 NH3 (mg) 20 20 200 200 1 Mõõdetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punkti 5.3.2 kohaselt sisepõlemismootoriga sõidukite ja täiselektrisõidukite puhul või kõigil muudel juhtudel mõõdetud ÜRO üldise tehnilise normi 21 punktis 6 sätestatud katsemenetluse kohaselt.       Muudatusettepanek   Tabel 1. Euro 7 kohased heite piirnormid M1- ja N1-kategooria sisepõlemismootoriga sõidukite puhul   M1-kategooria sõidukid N1 (I klass) N1 (II klass) N1 (III klass) M1- ja N1-kategooria sõidukite heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul N1-kategooria (I klass) sõidukite heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul Ainult N1-kategooria (II klass) sõidukite heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul N1-kategooria (III klass) sõidukite heitkoguste eelarve kõigi alla 10 km pikkuste sõitude puhul Töökorras sõiduki mass (MRO) (kg) – N1-kategooria sõidukid, mille MRO ≤ 1280 N1-kategooria sõidukid, mille MRO >1280, ent ≤ 1735 N1-kategooria sõidukid, mille MRO >1735 – N1-kategooria sõidukid, mille MRO ≤ 1280 N1-kategooria sõidukid, mille MRO >1280, ent ≤ 1735 N1-kategooria sõidukid, mille MRO >1735 Saasteainete heitkogused km kohta km kohta km kohta km kohta sõidu kohta sõidu kohta sõidu kohta sõidu kohta NOx (mg) 60 60 75 82 600 600 750 820 PM (mg) 4,5 4,5 4,5 4,5 45 45 45 45 PN10, # 6 × 1011 6 × 1011 6 × 1011 6 × 1011 6 × 1012 6 × 1012 6 × 1012 6 × 1012 CO (mg) 500 500 630 740 5000 5000 6300 7400 THC (mg) 100 100 130 160 1000 1000 1300 1600 NMHC (mg) 68 68 90 108 680 680 900 1080 NH3 (mg) 20 20 20 20 200 200 200 200 Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 2 Komisjoni ettepanek Tabel 2. Euro 7 kohased heite piirnormid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sisepõlemismootoriga sõidukite ja nendes sõidukites kasutatavate sisepõlemismootorite puhul Saasteainete heitkogused Külmheide1 Kuumheide2 Kõigi vähem kui 3*WHTC pikkuste sõitude heitkoguste eelarve Valikulised heite piirnormid tühikäigul3 kWh kohta kWh kohta kWh kohta tunnis NOx (mg) 350 90 150 5000 PM (mg) 12 8 10   PN10, # 5 x 1011 2 x 1011 3 x 1011   CO (mg) 3500 200 2700   NMOG (mg) 200 50 75   NH3 (mg) 65 65 70   CH4 (mg) 500 350 500   N2O (mg) 160 100 140   HCHO (mg) 30 30     1 Külmheide viitab 1 WHTC (sõidukite puhul) või WHTCcold (mootorite puhul) liikuvate akende (MW) 100. protsentiilile 2 Kuumheide viitab 1 WHTC (sõidukite puhul) või WHTChot (mootorite puhul) liikuvate akende (MW) 90. protsentiilile 3 Kohaldatav ainult juhul, kui puudub süsteem, mis lülitab mootori automaatselt välja pärast 300 sekundit pidevat tühikäigul töötamist (kui sõiduk on peatatud ja rakendatakse pidureid) Muudatusettepanek Tabel 2. Euro 7 kohased heite piirnormid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sisepõlemismootoriga sõidukite ja nendes sõidukites kasutatavate sisepõlemismootorite puhul Saasteainete heitkogused WHSC (CI) ja WHTC (CI ja PI) Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE) kWh kohta kWh kohta NOx (mg) 200 260 PM (mg) 8 10 PN10, # 6 x 1011 7,8 x 1011 CO (mg) 1500 1950 NMOG (mg) 75 98 NH3 (mg) 60 78 CH4 (mg) 500 650 N2O (mg) 160 208 HCHO (mg) 30 39 Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 4 – pealkiri Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid standardses sõidutsüklis, mida kohaldatakse kuni 31.12.2034 Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite kuni 31.12.2034 kohaldatavad piirnormid sisepõlemismootoriga sõiduki standardses sõidutsüklis Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 4 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tabel 4a. Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite kuni 31.12.2029 kohaldatavad piirnormid täiselektrisõiduki, kütuseelemendiga sõiduki ja hübriidelektrisõiduki standardses sõidutsüklis Heite piirnormid (mg/km) sõiduki kohta M1- ja N1-kategooria sõidukid M2- ja M3-kategooria sõidukid N2- ja N3-kategooria sõidukid Pidurite tekitatud osakeste heide (PM10) 3     Pidurite tekitatud osakeste heide (PN)       Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 4 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tabel 4b. Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite alates 1.1.2030 kohaldatavad piirnormid täiselektrisõiduki, kütuseelemendiga sõiduki ja hübriidelektrisõiduki standardses sõidutsüklis Heite piirnormid (mg/km) sõiduki kohta M1- ja N1-kategooria sõidukid M2- ja M3-kategooria sõidukid N2- ja N3-kategooria sõidukid Pidurite tekitatud osakeste heide (PM10)       Pidurite tekitatud osakeste heide (PN)       Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 5 Komisjoni ettepanek Tabel 5. Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid, mida kohaldatakse alates 1.1.2035 Heite piirnormid (mg/km) sõiduki kohta M1- ja N1-kategooria sõidukid M2- ja M3-kategooria sõidukid N2- ja N3-kategooria sõidukid Pidurite tekitatud osakeste heide (PM10) 3     Pidurite tekitatud osakeste heide (PN)       Muudatusettepanek Tabel 5. Euro 7 pidurite tekitatud osakeste heite alates 1.1.2035 kohaldatavad piirnormid mis tahes sõiduki standardses sõidutsüklis Heite piirnormid (mg/km) sõiduki kohta M1- ja N1-kategooria sõidukid M2- ja M3-kategooria sõidukid N2- ja N3-kategooria sõidukid Pidurite tekitatud osakeste heide (PM10)       Pidurite tekitatud osakeste heide (PN)       Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – tabel 6 Komisjoni ettepanek Tabel 6. Euro 7 rehvi kulumi piirnormid Rehvi massi kadu (g / 1000 km) C1-klassi rehvid C2-klassi rehvid C3-klassi rehvid Tavarehvid       Talverehvid       Eriotstarbelised rehvid       Muudatusettepanek Tabel 6. Euro 7 rehvi kulumise katsemeetod, piirnormid ja rakendamise ajakava ÜRO eeskirja number Teema ELTs/EÜTs avaldatud muudatusteseeria ELT/EÜT viide  Praeguste ja tulevaste ÜRO WP29 eeskirjade kohaldamisala [1xx]  Rehvid seoses kulumisega  00-seeria muudatused  ELT L xxx, xx.xx.20XX, lk x.  C1, C2*, C3* * ÜRO laiendab tulevikus sobiva katsemeetodi ja piirnormide väljatöötamist C2- ja C3-klassi rehvide kulumise hindamiseks. Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – tabel 1 Komisjoni ettepanek Tabel 1. Euro 7 aku tööaja minimaalsed tõhususnõuded M1-kategooria sõidukitel Akuenergial põhinevad minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 8 aastat või läbisõiduga 160 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk 80 % 70 %   Täiselektrisõiduk 80 % 70 %   Vahemikupõhised minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 8 aastat või läbisõiduga 160 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk       Täiselektrisõiduk       Muudatusettepanek Tabel 1. Euro 7 aku tööaja minimaalsed tõhususnõuded M1-kategooria sõidukitel Akuenergial põhinevad minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 10 aastat või läbisõiduga 200 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk 85 % 75 %   Täiselektrisõiduk 85 % 75 %   Vahemikupõhised minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 10 aastat või läbisõiduga 200 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk       Täiselektrisõiduk       Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – tabel 2 Komisjoni ettepanek Tabel 2. Euro 7 aku tööaja minimaalsed tõhususnõuded N1-kategooria sõidukitel Akuenergial põhinevad minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 8 aastat või läbisõiduga 160 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk 75 % 65 %   Täiselektrisõiduk 75 % 65 %   Vahemikupõhised minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 8 aastat või läbisõiduga 160 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk       Täiselektrisõiduk       Muudatusettepanek Tabel 2. Euro 7 aku tööaja minimaalsed tõhususnõuded N1-kategooria sõidukitel Akuenergial põhinevad minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 10 aastat või läbisõiduga 200 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk 80 % 70 %   Täiselektrisõiduk 80 % 70 %   Vahemikupõhised minimaalsed tõhususnõuded Kasutusea algusest kuni 5 aastat või 100 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid vanusega üle 5 aasta või läbisõiduga üle 100 000 km kuni vanusega 10 aastat või läbisõiduga 200 000 km olenevalt sellest, kumb saabub varem Sõidukid kuni täiendava kasutuseani* Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk       Täiselektrisõiduk       Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – tabel 1 Komisjoni ettepanek Tabel 1. M1- ja N1-kategooria sõidukite heitgaaside piirnormidele vastavuse kontrollimise tingimused mis tahes turul saadaoleva kütuse ja määrdeainega sõiduki tootja väljastatud spetsifikatsioonide piires Parameeter Tavapärased sõidutingimused Laiendatud sõidutingimused* Laiendatud sõidujaotur – 1,6 (kohaldatakse mõõdetud heitkoguste suhtes ainult ajal, mil kehtib üks käesolevas veerus sätestatud tingimustest) Ümbritseva õhu temperatuur 0 kuni 35 °C –10 kuni 0 °C või 35 kuni 45 °C Suurim kõrgus 700 m Üle 700 m ja alla 1800 m Maksimumkiirus Kuni 145 km/h 145–160 km/h Pukseerimine / aerodünaamilised täiendused Ei ole lubatud Lubatud vastavalt tootja spetsifikatsioonidele ja kuni reguleeritud kiiruseni. Lisaseade Võimalik vastavalt tavakasutusele – Maksimaalne keskmine rattavõimsus esimese 2 km jooksul pärast külmkäivitust Väiksem kui 20 % maksimaalsest rattavõimsusest Suurem kui 20 % maksimaalsest rattavõimsusest Sõidu koosseis Ükskõik milline – Minimaalne läbisõit 10 000 km 3000–10 000 km * Kui sõidukit käitatakse väljaspool neid tingimusi, kasutatakse sama heitestrateegiat, välja arvatud juhul, kui on olemas tehniline põhjus, mille tüübikinnitusasutus on heaks kiitnud. Muudatusettepanek Tabel 1. M1- ja N1-kategooria sõidukite heitgaaside piirnormidele vastavuse kontrollimise tingimused mis tahes turul saadaoleva kütuse ja määrdeainega sõiduki tootja väljastatud spetsifikatsioonide piires Parameeter Tavapärased sõidutingimused Laiendatud sõidutingimused1 Laiendatud sõidujaotur – 1,6 (kohaldatakse mõõdetud heitkoguste suhtes ainult ajal, mil kehtib üks käesolevas veerus sätestatud tingimustest); andmed, mis on saadud olukorras, mil kehtib vähemalt kaks käesolevas veerus esitatud tingimust, jäetakse katsest välja Ümbritseva õhu temperatuur 0 kuni 35 °C –7 kuni 0 °C või 35 kuni 38 °C Suurim kõrgus 700 m Üle 700 m ja alla 1300 m Maksimumkiirus Kuni 145 km/h 145–160 km/h Pukseerimine / aerodünaamilised täiendused Ei ole lubatud Lubatud vastavalt tootja spetsifikatsioonidele ja kuni reguleeritud kiiruseni. Lisaseade Võimalik vastavalt tavakasutusele – Maksimaalne keskmine rattavõimsus esimese 2 km jooksul pärast külmkäivitust Väiksem kui 20 % maksimaalsest rattavõimsusest 20–30 % maksimaalsest rattavõimsusest Sõidu koosseis Ükskõik milline vastavalt tavakasutusele2 ja mitte moonutatud tingimustes Ükskõik milline vastavalt tavakasutusele2 ja mitte moonutatud tingimustes Minimaalne läbisõit 10 000 km 3000–10 000 km 1 Lubatud on ainult kahe laiendatud tingimuse, temperatuuri ja kõrguse kombinatsioon. 2 Tavakasutus viitab ÜRO eeskirja nr 168 9. lisas sätestatud sõidudünaamikale. Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – tabel 2 Komisjoni ettepanek Tabel 2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite heitgaaside piirnormidele vastavuse kontrollimise tingimused mis tahes turul saadaoleva kütuse ja määrdeainega sõiduki tootja väljastatud spetsifikatsioonide piires Parameeter Tavapärased sõidutingimused Laiendatud sõidutingimused* Laiendatud sõidujaotur – 2 (kohaldatakse mõõdetud heitkoguste suhtes ainult ajal, mil kehtib üks käesolevas veerus sätestatud tingimustest) Ümbritseva õhu temperatuur –7 kuni 35 °C –10 kuni –7 °C või 35 kuni 45 °C Suurim kõrgus 1600 m 1600–1800 m Pukseerimine / aerodünaamilised täiendused Ei ole lubatud Lubatud vastavalt tootja spetsifikatsioonidele ja kuni reguleeritud kiiruseni. Sõiduki kasulik koormus 10 % või rohkem Alla 10 % Lisaseade Võimalik vastavalt tavakasutusele – Sisepõletusmootori koormuse suurendamine külmkäivitusel Ükskõik milline – Sõidu koosseis Vastavalt tavakasutusele – Minimaalne läbisõit 5000 km, kui TPMLM < 16 t 10 000 km, kui TPMLM > 16 t 3000 ja 5000 km vahel, kui TPMLM < 16 t 3000 ja 10 000 km vahel, kui TPMLM > 16 t Muudatusettepanek Tabel 2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite heitgaaside piirnormidele vastavuse kontrollimise tingimused mis tahes turul saadaoleva kütuse ja määrdeainega sõiduki tootja väljastatud spetsifikatsioonide piires Heitgaaside laboratoorne mõõtmine Tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) mõõtmine Kõikide heitgaasikatsete puhul, mis tehakse WHTC/WHSC mootori katsestendi tsüklite abil, kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 491 4. lisa sätteid. ÜRO eeskirja nr 492 8. lisa sätteid kohaldatakse järgmiste eranditega: —  III lisa tabelis 1 esitatud võimsuse künnisväärtus on 0 %. Akende puhul, mille võimsus on alla 6 %, kasutatakse arvutustes 6 %; —  kõigi saasteainete puhul kasutatakse punkti 6.3 tabelis 2 esitatud vastavustegurit (CF), mille väärtus = 1,0. Kohaldatavad piirnormid on I lisa tabelis 2 esitatud tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste piirnormid. 1 07-seeria muudatused (ELT L 14, 16.1.2023, lk 1). 2 07-seeria muudatused (ELT L 14, 16.1.2023, lk 1). Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – tabel 5 Komisjoni ettepanek Tabel 5. Rehvide kulumi piirnormidele vastavuse katsetamise tingimused   M1- ja N1-kategooria sõidukid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid Rehvide kulumi piirnormide katse Põhineb ÜROs välja töötatud katsemeetoditel rehvide kulumise katsetamiseks reaalsetes tingimustes. Põhineb ÜROs välja töötatud katsemeetoditel rehvide kulumise katsetamiseks reaalsetes tingimustes. Muudatusettepanek Tabel 5. Rehvide kulumi piirnormidele vastavuse katsetamise tingimused   M1- ja N1-kategooria sõidukid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid Rehvide kulumi piirnormide katse Põhineb ÜROs välja töötatud katsemeetoditel rehvide kulumise katsetamiseks reaalsetes tingimustes vastavalt artiklile 7a (uus). Põhineb ÜROs välja töötatud katsemeetoditel rehvide kulumise katsetamiseks reaalsetes tingimustes vastavalt artiklile 7a (uus). Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – tabel 1 Komisjoni ettepanek Tabel 1. Sõidukite, mootorite ja saastekontrollisüsteemide kasutusiga Sõidukite, mootorite ja varu-saastetõrjeseadmete kasutusiga M1, N1 ja M2 N2, N3 < 16 t, M3 < 7,5 t: N3 > 16 t, M3 > 7,5 t Peamine kasutusiga Kuni 160 000 km või 8 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem 300 000 km või 8 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem 700 000 km või 15 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Täiendav kasutusiga Pärast peamist kasutusiga ja kuni 200 000 km või 10 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Pärast peamist kasutusiga ja kuni 375 000 km Pärast peamist kasutusiga ja kuni 875 000 km Muudatusettepanek Tabel 1. Sõidukite, mootorite ja saastekontrollisüsteemide kasutusiga Sõidukite, mootorite ja varu-saastetõrjeseadmete kasutusiga M1, N1 ja M2 N2, N3 ≤ 16 t, M3 ≤ 7,5 t: N3 > 16 t, M3 > 7,5 t Peamine kasutusiga Kuni 200 000 km või 10 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Kuni 340 000 km või 10 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Kuni 750 000 km või 15 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Täiendav kasutusiga Pärast peamist kasutusiga ja kuni 240 000 km või 12 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Pärast peamist kasutusiga ja kuni 400 000 km või 12 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Pärast peamist kasutusiga ja kuni 900 000 km või 17 aastat olenevalt sellest, kumb saabub varem Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – tabel 3 Komisjoni ettepanek Tabel 3. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite tüübikinnituse ja laienduste katsete, deklaratsioonide ja muude nõuete kohaldamine tootjate puhul Katsenõuded Katsed ja nõuded esialgsel heitealasel tüübikinnitusel Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Gaasilised saasteained, PM ja PN maanteekatsetes (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused) iga kütuse ja kohaldatavate sõidukikategooriate (M2, M3, N2 ja N3) puhul ning madala koormuse katse (kui see on kohaldatav) Nõutavad tõendamiskatsed kõigi kütuste puhul, mille kohta on antud tüübikinnitus sõidukitüübi kaupa, ning vastavustunnistus kõigi kütuste, kõigi kasulike koormuste ja kõigi kohaldatavate sõidukitüüpide kohta Toodangu vastavus teostatud ainult mootori tasandil Iga kahe aasta tagant nõutav katse sõidukil mis tahes kütusega, mis tahes sõidukikategoorias ja mis tahes kasuliku koormusega kõikide mootoritüüpide puhul Sõiduki CO2 ja kütuse-/energiatarbimise, CO2 nullheitega sõiduulatuse / elektrisõiduki sõiduulatuse määramine VECTO litsents Osade jaoks Ei ole nõutav Haagiste energiatõhusus VECTO litsents Osade jaoks Ei ole nõutav Kontrollimenetlus Ei ole nõutav Nõutav Ei ole nõutav Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse Ei ole nõutav Valikuline6 Heite püsimine Tunnistus Ei ole nõutav Ei ole nõutav Aku tööaeg Tunnistus Ei ole nõutav Ei ole nõutav Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline6 Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tõendamine + tunnistus Ei ole nõutav Nõutav Rikkumisvastane, turvalisus ja küberturvalisus Tunnistus ja dokumenteerimine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Kohanduvad juhtimisseadmed (vajaduse korral) Tunnistus Ei ole nõutav Ei ole nõutav Geotarastustehnoloogiad (vajaduse korral) Tunnistus ja tõendamine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Muudatusettepanek Tabel 3. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite tüübikinnituse ja laienduste katsenõuete, deklaratsioonide ja muude nõuete kohaldamine tootjate puhul Katsenõuded Heitealase tüübikinnituse katsed ja nõuded Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Gaasilised saasteained, PM ja PN ning CO2 heitkogused, kütusekulu muutuvtsüklis (WHTC külm ja kuum) Nõutav heitetüüpkonna algmootoril ja tunnistus kõigi tüüpkonna liikmete kohta* ** Nõutav ühel mootoril tüüpkonnast **   Gaasilised saasteained, PN maanteekatsetes (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused) iga kütuse ja kohaldatavate sõidukikategooriate (M2, M3, N2 ja N3) puhul Nõutavad tõendamiskatsed kõigi kütuste puhul, mille kohta on antud tüübikinnitus sõidukitüübi kaupa, ning vastavustunnistus kõigi kütuste, kõigi kasulike koormuste ja kõigi kohaldatavate sõidukikategooriate kohta ** Ei ole nõutav Iga kahe aasta tagant nõutav katse sõidukil mis tahes kütusega, mis tahes sõidukikategoorias ja mis tahes kasuliku koormusega kõikide mootoritüüpide puhul ** Haagiste energiatõhusus VECTO litsents Osade jaoks Ei ole nõutav Kontrollimenetlus Ei ole nõutav Nõutav Ei ole nõutav Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse ** Ei ole nõutav Valikuline28 Heite püsimine Tunnistus ** Ei ole nõutav Ei ole nõutav Tarbitavaid reagente ja saastekontrollisüsteeme kasutavate süsteemide nõuetekohane toimimine Tunnistus ** Ei ole nõutav ** Valikuline ** Aku tööaeg Tunnistus Ei ole nõutav Ei ole nõutav Võimsuse määramine Nõutav ** Ei ole nõutav Ei ole nõutav Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline28 Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tõendamine + tunnistus Ei ole nõutav Nõutav Rikkumisvastane, turvalisus ja küberturvalisus Tunnistus ja dokumenteerimine Ei ole nõutav Ei ole nõutav * Mida toetavad kõigi võimsusklasside mootorikatsete andmed. ** Sõiduki puhul, mille mootorisüsteem on seoses heitega saanud tüübikinnituse, vastutab selle katse tegemise eest mootori tootja. Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – tabel 4 Komisjoni ettepanek Tabel 4. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite tüübikinnituse ja laienduste katsenõuete ja deklaratsioonide kohaldamine liikmesriikide ja tunnustatud kolmandate isikute/komisjoni puhul Katsenõuded Katsed ja nõuded esialgsel heitealasel tüübikinnitusel Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Turujärelevalve käigus tehtavad katsed Asjaomane osaleja Tüübikinnitusasutus tüübikinnituse andmiseks Tüübikinnitusasutus Tüübikinnitusasutus Kolmandad isikud ja komisjon Turujärelevalveasutused Kolmandad isikud ja komisjon Gaasilised saasteained, PM ja PN maanteekatsetes (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused) iga kütuse ja kohaldatavate sõidukikategooriate (M2, M3, N2 ja N3) puhul + madala koormuse katse (kui see on kohaldatav) Nõutavad tõendamiskatsed kõigi kütuste puhul, mille kohta on antud tüübikinnitus sõidukitüübi kaupa, ning vastavustunnistus kõigi kütuste, kõigi kasulike koormuste ja kõigi kohaldatavate sõidukitüüpide kohta (vt mootorile esitatavad nõuded) Nõutav kord aastas piisava arvu sõidukitüüpide puhul, mis kasutavad mis tahes kütust, ja mis tahes sõidukikategoorial, mis on hõlmatud heitealase tüübikinnitusega Valikuline Nõutav/valikuline Valikuline Sõiduki CO2 heite, kütusekulu/energiatarbimise, CO2 nullheitega sõiduulatuse / elektrisõiduki sõiduulatuse määramine VECTO litsentsi välja andmine Osade jaoks Ei ole nõutav Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Haagiste energiatõhusus VECTO litsentsi välja andmine Osade jaoks Ei ole nõutav Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Kontrollimenetlus Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Heite püsimine Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Nõutav Valikuline Aku tööaeg Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Nõutav Valikuline Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tunnistus ja tõendamine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Rikkumisvastane, turvalisus ja küberturvalisus Tunnistus ja dokumenteerimine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Kohanduvad juhtimisseadmed (vajaduse korral) Tunnistus Ei ole nõutav Ei ole nõutav Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Geotarastustehnoloogiad (vajaduse korral) Tunnistus ja tõendamine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Muudatusettepanek Tabel 4. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite tüübikinnituse ja laienduste katsenõuete ja deklaratsioonide kohaldamine liikmesriikide ja tunnustatud kolmandate isikute/komisjoni puhul Katsenõuded Heitealase tüübikinnituse katsed ja nõuded Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Turujärelevalve käigus tehtavad katsed Asjaomane osaleja Tüübikinnitust andev asutus Tüübikinnitust andev asutus Tüübikinnitust andev asutus Kolmandad isikud ja komisjon Turujärelevalveasutused Kolmandad isikud ja komisjon Gaasilised saasteained, PM ja PN maanteekatsetes (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused) iga kütuse ja kohaldatavate sõidukikategooriate (M2, M3, N2 ja N3) puhul Nõutavad tõendamiskatsed kõigi kütuste puhul, mille kohta on antud tüübikinnitus sõidukitüübi kaupa, ning vastavustunnistus kõigi kütuste, kõigi kasulike koormuste ja kõigi kohaldatavate sõidukikategooriate kohta ** (vt mootorile esitatavad nõuded) Nõutav kord aastas piisava arvu sõidukitüüpide puhul, mis kasutavad mis tahes kütust, ja mis tahes sõidukikategoorial, mis on hõlmatud heitealase tüübikinnitusega ** Valikuline Nõutav/valikuline Valikuline Sõiduki CO2 heite, kütusekulu/energiatarbimise, CO2 nullheitega sõiduulatuse / elektrisõiduki sõiduulatuse määramine VECTO litsentsi välja andmine Osade jaoks Ei ole nõutav Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Haagiste energiatõhusus VECTO litsentsi välja andmine Osade jaoks Ei ole nõutav Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Kontrollimenetlus Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Heite püsimine Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Nõutav Valikuline Tarbitavaid reagente ja saastekontrollisüsteeme kasutavate süsteemide nõuetekohane toimimine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Nõutav Tarbitavaid reagente ja saastekontrollisüsteeme kasutavate süsteemide nõuetekohane toimimine Aku tööaeg Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Võimsuse määramine Nõutav ** Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Valikuline Valikuline Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Valikuline Valikuline Nõutav Valikuline Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tunnistus ja tõendamine Ei ole nõutav Nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline Rikkumisvastane, turvalisus ja küberturvalisus Tunnistus ja dokumenteerimine Ei ole nõutav Ei ole nõutav Ei ole nõutav Nõutav Valikuline ** Sõiduki puhul, mille mootorisüsteem on seoses heitega saanud tüübikinnituse, vastutab selle katse tegemise eest mootori tootja. Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – tabel 5 Komisjoni ettepanek Tabel 5. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele mõeldud mootorite tüübikinnituse ja laienduste katsenõuete ja deklaratsioonide kohaldamine tootjate puhul Katsenõuded iga kütuse kohta Katsed ja nõuded esialgsel heitealasel tüübikinnitusel Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Gaasilised saasteained, PM ja PN ning CO2 heitkogused, kütusekulu muutuvtsüklis (WHTC külm ja kuum) Nõutav heitetüüpkonna algmootoril ja deklaratsioon kõigi tüüpkonna liikmete kohta** Nõutav ühel mootoril tüüpkonnast Tehakse ainult komplektse sõidukiga vastavalt tabelitele 3 ja 4 Mootori katsed CO2 määramiseks vajalike andmete kontrollimiseks Nõutav Nõutav Pidev/perioodiline regeneratsioon Tunnistus Ei ole nõutav Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse Ei ole nõutav Heite püsimine Tunnistus Ei ole nõutav Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tehakse ainult komplektse sõidukiga vastavalt tabelitele 3 ja 4 Ei ole nõutav Mootori võimsus Nõutav * Tüübikinnitusasutus võib nõuda katse tegemist esialgse tüübikinnituse ajal. ** Mida toetavad kõigi võimsusklasside mootorikatsete andmed. Muudatusettepanek Tabel 5. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele mõeldud mootorite tüübikinnituse ja laienduste katsenõuete ja deklaratsioonide kohaldamine tootjate puhul Katsenõuded iga kütuse kohta Heitealase tüübikinnituse katsed ja nõuded Toodangu vastavuse katsed Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed Gaasilised saasteained, PM ja PN ning CO2 heitkogused, kütusekulu muutuvtsüklis (WHTC külm ja kuum) Nõutav heitetüüpkonna algmootoril ja deklaratsioon kõigi tüüpkonna liikmete kohta** Nõutav ühel mootoril tüüpkonnast Tehakse ainult komplektse sõidukiga vastavalt tabelitele 3 ja 4 Gaasilised saasteained, PN maanteekatsetes (tegelikus liikluses tekkivad heitkogused) iga kütuse ja kohaldatavate sõidukikategooriate (M2, M3, N2 ja N3) puhul Nõutavad tõendamiskatsed kõigi kütuste puhul, mille kohta on antud tüübikinnitus sõidukitüübi kaupa, ning vastavustunnistus kõigi kütuste, kõigi kasulike koormuste ja kõigi kohaldatavate sõidukikategooriate kohta Ei ole nõutav Mootori katsed CO2 määramiseks vajalike andmete kontrollimiseks Nõutav Nõutav Pidev/perioodiline regeneratsioon Tunnistus Ei ole nõutav Karteri heide Kontrollida suletud karterisüsteemi paigaldamist või suunamist summutitorusse Ei ole nõutav Heite püsimine Tunnistus Ei ole nõutav Võimsuse määramine Nõutav Ei ole nõutav Pardadiagnostikaseadmed (OBD-tüüpkonna tasand) Tunnistus Ei ole nõutav Pardaseireseadmed (OBM-tüüpkonna tasand) Tehakse ainult komplektse sõidukiga vastavalt tabelitele 3 ja 4 Ei ole nõutav ** Mida toetavad kõigi võimsusklasside mootorikatsete andmed.