Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate tiaklopriidi jääkide piirnormidega (COM(2023)0739 – 2023/3005(RPS))

P9_TA(2024)0016 B9-0057/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate tiaklopriidi jääkide piirnormidega (COM(2023)0739),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(1), eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2), eriti selle artikli 4 lõiget 1, artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a ja II lisa punkti 3.6.4.,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(3), eriti selle artikli 5 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 13, 168 ja 191,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 9. veebruaril 2023. aastal vastu võetud ja 15. märtsil 2023. aastal avaldatud põhjendatud arvamust(4),

–  võttes arvesse EFSA 17. jaanuaril 2019. aastal heaks kiidetud ja 14. märtsil 2019. aastal avaldatud järeldusi pestitsiidide vastastikuse eksperdiarvamuse kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee 12. märtsil 2015. aastal vastu võetud arvamust(6),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(7) artikli 5a lõike 4 punkti e ja artikli 5a lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 112 lõike 4 punkti c,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et tiaklopriid on peamiselt puuvilla, õunviljade, köögiviljade ja kartulite puhul kasutatavate insektitsiidide toimeaine;

B.  arvestades, et toimeaine tiaklopriidi heakskiit aegus 3. veebruaril 2020 ja seda ei pikendatud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/23(8); arvestades, et tiaklopriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid käsitlev ajapikendus lõppes 3. veebruaril 2021;

C.  arvestades, et toimeaine tiaklopriidi heakskiitu ei pikendatud, kuna määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumide täitmist ei olnud võimalik kindlaks teha vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme tüüpilise kasutusviisi puhul; arvestades, et eelkõige tegi EFSA kindlaks kaks murettekitavat valdkonda; arvestades, et esimene murettekitav valdkond oli seotud põhjavee saastumisega mitme olulise tiaklopriidi metaboliidiga, mille kantserogeensust ei saa välistada (M30, M34 ja M46) ja mille sisaldus oli kõigi tüüpiliste kasutusviiside puhul suurem joogiveele kehtestatud piirnormist 0,1 µg/l(9); arvestades, et teine murettekitav valdkond oli seotud tiaklopriidi ühtlustatud klassifitseerimisega ECHA poolt, mille kohaselt kahjustab see aine eeldatavalt viljakust ja loodet (1B kategooria reproduktiivtoksiline aine) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008(10), mis teeb tiaklopriidist määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt nn piirkriteeriumidele vastava aine;

D.  arvestades, et EFSA jõudis ka järeldusele, et mesilastele ja sihtrühmavälistele maismaataimedele avalduva ohu hindamist ei olnud võimalik lõpule viia;

E.  arvestades, et tiaklopriid klassifitseeritakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ka aineks, mis arvatavasti põhjustab vähktõbe (2. kategooria kantserogeenne), on veeorganismidele väga mürgine (vesikeskkonnale ohtlik ägeda mürgisuse 1. kategooria) ja on väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega (vesikeskkonnale ohtlik kroonilise mürgisuse 1. kategooria);

F.  arvestades, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole nõukogu määruse ettepaneku kohta arvamust esitanud; arvestades, et alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 18.–19. septembril 2023 toimunud koosolekul „ei toetanud määruse eelnõu kaheksa liikmesriiki. Kuus neist mainisid eelkõige oma muret seoses codex alimentarius’es esitatud piirnormide ja impordile kehtestatud jääkide piirnormide säilitamisega heakskiitmata aine puhul, mis vastab ühele määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud piirkriteeriumile (reproduktiivtoksiline aine). Lisaks väljendas üks liikmesriik, kes ei toetanud määruse eelnõu, muret selle pärast, et EFSA on teatanud akuutse standarddoosi ületamisest teatavate mittestandardsete asjaolude korral, teine mainis nende ELi põllumajandustootjate diskrimineerimist, kes ei tohi enam kasutada seda toimeainet sisaldavaid taimekaitsevahendeid, samas kui kolmandate riikide põllumajandustootjad võivad seda siiski teha, põhjustades seega kõlvatut konkurentsi“(11);

G.  arvestades, et Saksamaa taotles, et alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 18.–19. septembril 2023 toimunud koosoleku kokkuvõtvasse aruandesse lisataks järgmine avaldus: „Tiaklopriid on piirkriteeriumidele vastav toimeaine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009. Toimeaine heakskiitmise uuendamise menetluse käigus tehti kindlaks, et see vastab piirkriteeriumidele, kuna see on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks. Seega toimeainet uuesti heaks ei kiidetud. Saksamaa ei toeta üldiselt [jääkide piirnormide] kehtestamist toimeainetele, mis ei ole terviseprobleemide tõttu ELis heaks kiidetud. Siin on otsustavaks teguriks see, et piirkriteeriumid on kehtestatud toimeaine heakskiitmise (uuendamise) menetluse raames vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009“(12);

H.  arvestades, et seega on kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 17 koostoimes kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktiga a asjakohane jätta määruse II lisast välja tiaklopriidi kohta kehtestatud jääkide piirnormid;

I.  arvestades, et nõukogu määruse ettepanekus teeb komisjon EFSA põhjendatud arvamuse(13) põhjal siiski ettepaneku säilitada tiaklopriidi jääkide piirnormid üle määramispiiri kasutamiseks enam kui 30 impordiks ettenähtud toote puhul;

J.  arvestades, et kasutusviisid, mille puhul määramispiirist kõrgemaid jääkide piirnorme peetakse ohutuks, hõlmavad tiaklopriidi kasutamist papaiade, tee, pähklite, küdooniate, astelpihlaka viljade, nisperode / jaapani villpöörise viljade, aprikooside, maguskirsside, ploomide, maasikate, pamplite, põldmurakate, muude väikeste puuviljade ja marjade, kiivide, kartulite, tomatite, baklažaanide, melonite, arbuuside, riisi, nisu, loomade (sead, veised, lambad, hobused, kodulinnud ja muud põllumajandusloomad) kudedest (lihaskude, maks, neerud ja söödav rups) saadud toodete, piima ja munade, vaarikate, kurkide, kabatšokkide, rapsi-, sinepi- ja puuvillaseemnete puhul; arvestades, et nende kasutusviiside jaoks kavandatud jääkide piirnormid ulatuvad kahekordsest määramispiirist kuni tuhandekordse määramispiirini (tee puhul kasutamiseks);

K.  arvestades, et impordile kehtestatavate jääkide piirnormide taotlus lükati seevastu tagasi ainult kahe kasutusviisi puhul (virsikud ja paprikad), kuna akuutse standarddoosi ületamist ei saa välistada, ning seetõttu tegi komisjon ettepaneku vähendada tiaklopriidi jääkide piirnorme määramispiirini ainult nende kasutusviiside puhul;

L.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjenduses 5 nähakse ette, et jääke ei tohiks esineda tasemel, mis kujutab endast vastuvõetamatut riski inimestele ja asjakohasel juhul loomadele;

M.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 2 punktis a on sätestatud, et taimekaitsevahendite jääkidel ei tohi olla mingit kahjulikku mõju inimeste, sealhulgas vähekaitstud elanikkonnarühmade ega loomade tervisele, võttes arvesse teadaolevaid kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid; arvestades, et kõnealuse määruse II lisa punktis 3.6.4. on sätestatud, et toimeaine, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks, kiidetakse heaks üksnes juhul, kui „asjaomase toimeaine […] jäägid toidul või söödal ei ületa vaikimisi väärtust, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt“; arvestades, et määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b on sätestatud vaikeväärtus 0,01 mg/kg;

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 3 lõike 2 punktis g on sätestatud, et impordile kehtestatud jääkide piirnorm on imporditavatele toodetele kehtestatav jääkide piirnorm juhul, kui „toote pinnal kasutatavas taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine kasutamine ei ole konkreetse toote ja kasutusotstarbe korral ühenduses lubatud muudel põhjustel kui rahvatervis“; arvestades, et tiaklopriid ei vasta nendele kriteeriumidele, sest see on tervise kaalutustel keelatud, kuna see on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks;

O.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et toidualaste õigusnormidega tuleb taotleda üht või mitut üldeesmärki, milleks on inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas õiglased tavad toidukaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ja keskkonna kaitset;

P.  arvestades, et praegune tolmeldajate kriis on üks peamisi ohte elurikkusele ning ülemaailmsele ja kohalikule toiduga kindlustatusele; arvestades, et see kriis võib süvendada varjatud näljaprobleeme, vähendada ökosüsteemi vastupanuvõimet ja destabiliseerida ökosüsteeme, mis moodustavad meie elu toetava süsteemi(14);

Q.  arvestades, et komisjon teatas oma 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“(15), et „EL toetab ülemaailmset üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele kooskõlas selle strateegia eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkidega“ ning et „ELil võib seda strateegiat rakendades olla keskne roll ülemaailmsete standardite kehtestamisel“; arvestades, et komisjon märkis strateegias sõnaselgelt, et „ELi kestlikum toidusüsteem nõuab ka meie kaubanduspartneritelt üha kestlikumaid tavasid. Selleks et edendada järkjärgulist liikumist ohutumate taimekaitsevahendite kasutamise suunas, soovib EL kooskõlas WTO reeglitega ja pärast riskihindamist vaadata läbi selliste ainete impordile kehtestatud jääkide piirnormid, mis vastavad piirkriteeriumidele, kuid kujutavad endast suurt ohtu inimeste tervisele“;

R.  arvestades, et 2022. aastal alandas komisjon(16) kahe tolmeldajatele suurt ohtu kujutava neonikotinoidi jääkide piirnorme madalaima tasemeni, mida on võimalik mõõta uusimate tehnoloogiate abil, kusjuures imporditud tooted ei tohi enam sisaldada klotianidiini ja tiametoksaami jääke;

S.  arvestades, et komisjon väitis sellega seoses, et „võttes arvesse kõiki käsitletava küsimusega seotud tegureid vastavalt artikli 14 lõikele 2 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 11, milles nõutakse, et „[liidu] poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist“, tuleks kõik praegused klotianidiini ja/või tiametoksaami jääkide piirnormid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 396/2005, alandada määramispiirini“(17);

T.  arvestades, et alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 10.–11. mail 2023 toimunud koosolekul „tuletas komisjon meelde, et tiaklopriid kuulub neonikotinoidide toimeainete rühma, [kuid] kuna sellel on erinevad omadused kui klotianidiinil ja tiametoksaamil, ei ole praegu kavas selle puhul järgida sama lähenemisviisi kui strateegiat „Talust taldrikule“ rakendades kasutatakse klotianidiini ja tiametoksaami puhul, vähendades kõiki jääkide piirnorme määramispiirini“(18);

U.  arvestades, et teaduskirjanduses vaidlustatakse tõsiasja, et tiaklopriidil on teistest neonikotinoididest erinevad omadused, ning tulemused näitavad, et „tiaklopriidi kui suhteliselt healoomulise neonikotinoidi kuvand tuleks nüüd kahtluse alla seada“(19);

V.  arvestades, et eelkõige on leitud, et tiaklopriidiga kokkupuutuvad kimalaste kolooniad surevad suurema tõenäosusega enneaegselt ja ellujäänud kimalaste kolooniad kannatavad subletaalse mõju all(20); arvestades, et on leitud, et tiaklopriid mõjutab ka mesilaste käitumist ja immuunsüsteemi sarnaselt imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaamiga(21) (22);

W.  arvestades, et üha rohkem on tõendeid selle kohta, et tiaklopriidi kasutamisel on laastav mõju elurikkusele ning eelkõige mesilastele ja teistele tolmeldajatele(23);

X.  arvestades, et EFSA jõudis oma 22. oktoobri 2019. aasta heakskiidu pikendamata jätmise aruandes(24) järeldusele, et „saadaolev teave ei ole piisav, et täita määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid“, ning eelkõige, et „mesilasi puudutavat riskihindamist ei olnud võimalik lõpule viia“;

Y.  arvestades, et tiaklopriidi suhtes tuleks seetõttu kohaldada samu põhjendusi ja norme, mida kohaldati klotianidiini ja tiametoksaami suhtes;

Z.  arvestades, et komisjon peab kättesaadava teadusliku teabe alusel kaitsma keskkonda ja liidu kodanikke, kasutades kohustusi ja õiguslikke võimalusi, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 396/2005 ja (EÜ) nr 178/2002, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase;

AA.  arvestades, et kavandatavad jääkide piirnormid ei kaitse liidu kodanike tervist ega taga mesilaste ja muude tolmeldajate kõrgetasemelist kaitset ning on seega vastuolus määrustega (EÜ) nr 396/2005 ja (EÜ) nr 178/2002;

AB.  arvestades, et jääkide piirnorme ei tohiks kehtestada toimeainetele, mis ei ole tervise kaalutluste tõttu liidus heaks kiidetud; arvestades, et seetõttu ei tohiks tiaklopriidi suhtes kohaldada impordile kehtestatavaid jääkide piirnorme, kuna see on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks; arvestades, et tiaklopriidi klassifitseerimine 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks oleks pidanud olema komisjonile piisav põhjus, et lükata tagasi impordile kehtestatavate jääkide piirnormide taotlused seoses ohuga kolmandate riikide kodanike tervisele;

1.  on vastu nõukogu määruse ettepaneku vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et nõukogu määruse ettepanek ei ole kooskõlas määruste (EÜ) nr 396/2005 ja (EÜ) nr 178/2002 eesmärgi ega sisuga, samuti määrusega (EÜ) nr 1107/2009, sealhulgas selle II lisa punktiga 3.6.4.;

3.  palub komisjonil määruse ettepaneku tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles esitama parlamendikomisjonile uue eelnõu, millega alandatakse kõiki tiaklopriidi jääkide piirnorme määramispiirini kõigi kasutusviiside puhul, ning lükkama tagasi kõik impordile kehtestatavate jääkide piirnormide taotlused;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1. (3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (4) „EFSA statement on the short-term (acute) dietary risk assessment and evaluation of confirmatory data for certain maximum residue levels (MRLs) for thiacloprid“ (EFSA seisukoht lühiajalise (akuutse) toidukaudse kokkupuute riskihindamise ja kinnitavate andmete hindamise kohta tiaklopriidi jääkide piirnormide puhul), EFSA Journal 2023;21(3):7888, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2023.7888. (5) „EFSA conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance thiacloprid“ (Järeldused toimeaine tiaklopriidi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta), EFSA Journal 2019;17(3):5595, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5595. (6) Riskihindamise komitee arvamus, milles tehakse ettepanek tiaklopriidi (ISO) ({(2Z)-3-[(6-kloropüridiin-3-üül)metüül]-1,3-tiasolidiin-2-ülideen}tsüaanamiid) ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise kohta ELi tasandil, https://echa.europa.eu/registry-of-clh-intentions-until-outcome/-/dislist/details/0b0236e180638ff8. (7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (8) Komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/23, milles käsitletakse toimeaine tiaklopriidi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 8, 14.1.2020, lk 8). (9) EFSA 17. jaanuari 2019. aasta järeldused. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). (11) Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 18.–19. septembri 2023. aasta koosoleku kokkuvõttev aruanne, https://ec.europa.eu/transparency/comitology-register/screen/documents/092486/1/consult?lang=en. (12) Samas. (13) EFSA 9. veebruari 2023. aasta põhjendatud arvamus. (14) Van der Sluijs, J.P., Vaage, N.S., „Pollinators and Global Food Security: the Need for Holistic Global Stewardship“ (Tolmeldajad ja ülemaailmne toiduga kindlustatus: vajadus tervikliku globaalse juhtimise järele), Food ethics 1, 75–91 (2016), https://doi.org/10.1007/s41055-016-0003-z. (15) COM(2020)0381. (16) Komisjoni 2. veebruari 2023. aasta määrus (EL) 2023/334, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal (ELT L 47, 15.2.2023, lk 29). (17) Samas. (18) Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 10.–11. mai 2023. aasta koosoleku kokkuvõttev aruanne, https://ec.europa.eu/transparency/comitology-register/screen/documents/090500/1/consult?lang=et. (19) Ellis, C., Park, K.J., Whitehorn, P., David, A., Goulson, D., „The Neonicotinoid Insecticide Thiacloprid Impacts on Bumblebee Colony Development under Field Conditions“ (Neonikotinoidide hulka kuuluv insektitsiid tiaklopriid mõjutab kimalaste kolooniate arengut looduslikes tingimustes), Environmental Science & Technology 2017, 51, 3, 1727–1732, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acs.est.6b04791. (20) Samas. (21) Brandt, A., Gorenflo, A., Siede, R., Meixner, M., Büchler, R., „The neonicotinoids thiacloprid, immidaclopriid, and clothianidin affect the immunocompetence of honey bees (Apis mellifera L.)“ (Neonikotinoidid tiaklopriid, imidaklopriid ja klotianidiin mõjutavad mesilaste (Apis mellifera L.) immuunsust), Journal of Insect Physiology, 86. köide, märts 2016, lk 40–47, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022191016300014. (22) Tison, L., Hahn, M.-L., Holtz, S., Rößner A., Greggers, U., Bischoff, G. ja Menzel, R., „„Honey Bees“ Behavior Is Impaired by Chronicotinoid Thiacloprid in the Field“ (Mesilaste käitumist kahjustab krooniline kokkupuude neonikotinoidi tiaklopriidiga looduses), Environmental Science & Technology 2016, 50, 13, 7218–7227, https://pubs.acs.org/doi/full/10.1021/acs.est.6b02658. (23) PISA, L., Goulson, D., Yang, E.C. jt, „An update of the Worldwide Integrated Assessment (WIA) on System insecticides. Part 2: impacts on organisms and ecosystems“ (Ülemaailmne integreeritud hinnang (WIA) süsteemsete insektitsiidide kohta. 2. osa: mõju organismidele ja ökosüsteemidele), Environmental Science and Pollution Research 28, 11749–11797 (2021), https://doi.org/10.1007/s11356-017-0341-3. (24) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/start/screen/active-substances/details/841.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu ühinemisprotokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (12975/2014 – C9‑0314/2023 – 2014/0220(NLE))

P9_TA(2024)0017 A9-0428/2023

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12975/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu ühinemisprotokolli eelnõu, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9‑0314/2023),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A9‑0428/2023),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Indoneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 218, 5.9.2023, lk 3.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet (COM(2022)0143 – C9‑0128/2022 – 2022/0092(COD))

P9_TA(2024)0018 A9-0099/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0143),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0128/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2022. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. oktoobri 2023. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0099/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. jaanuaril 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/…, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2024/825) lõplikule kujule).

(1) ELT C 443, 22.11.2022, lk 75. (2) Käesolev seisukoht asendab 11. mail 2023. aastal vastu võetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0201).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2024. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse elavhõbedat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/852 seoses hambaamalgaami ja muude elavhõbedat sisaldavate toodetega, mille suhtes kohaldatakse tootmis-, impordi- ja ekspordipiiranguid (COM(2023)0395 – C9-0309/2023 – 2023/0272(COD))(1)

P9_TA(2024)0019 A9-0002/2024

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) 1a)  Elavhõbe on ülemaailmselt ohtlik kemikaal, kuna ta võib atmosfääri kaudu kaugele levida, säilib inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattudes seal kaua ning võib ökosüsteemides bioakumuleeruda. Elavhõbe kahjustab märkimisväärselt ka inimeste tervist ning kandub platsenta või rinnapiima kaudu emalt lapsele. Elavhõbedareostus võib tuleneda inimtegevusest, tekkides näiteks elavhõbedajäätmete ebapiisava käitlemise, kremeerimise või hambaravis kohustuslike separaatorite valesti kasutamise tagajärjel. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Elavhõbedavabade alternatiivide kättesaadavusest tulenevalt on asjakohane keelustada hambaamalgaami kasutamine kõikide elanikkonnaliikmete hambaravis, ent säilitada siiski võimalus kasutada hambaamalgaami meditsiinilise erivajadusega patsientide puhul. Selle ärahoidmiseks, et liidu turul keelatud hambaamalgaami toodetakse liidust eksportimiseks, on vaja keelustada hambaamalgaami tootmine ja eksport. Seepärast tuleks määruse (EL) 2017/852 artiklit 10 vastavalt muuta. (4)  Elavhõbedavabade alternatiivide kättesaadavusest, alternatiivsete materjalide taskukohasusest ja mitmes liikmesriigis toimuvast elavhõbedavabadele täidistele üleminekust tulenevalt on asjakohane keelustada hambaamalgaami kasutamine kõikide elanikkonnaliikmete hambaravis, ent säilitada siiski võimalus kasutada hambaamalgaami meditsiinilise erivajadusega patsientide puhul. Üleminek elavhõbedavabadele alternatiivsetele täidistele on paljudes liikmesriikides juba praegu edukalt kulgenud, osutades seega kõnealuse keelu teostatavusele ja vajalikkusele edasise elavhõbedareostuse kulutõhusal ärahoidmisel. Selle ärahoidmiseks, et liidu turul keelatud hambaamalgaami toodetakse liidust eksportimiseks, on vaja keelustada hambaamalgaami tootmine ja eksport. Seepärast tuleks määruse (EL) 2017/852 artiklit 10 vastavalt muuta. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) (4a)  Krematooriumid on oluline elavhõbeda atmosfääri sattumise allikas ning isegi hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise korral annavad krematooriumid endiselt oma osa õhu, vee ja pinnase elavhõbedaga saastumisse. Vaja on koguda teavet liikmesriikides rakendatud meetmete kohta ja töötada välja krematooriumidele mõeldud suunised, et õnnestuks asjakohasel tasemel saastet vältida ning leevendada mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus) (4b)   Selleks et piirata elavhõbedavabadele täidistele ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju patsientide hambaravikuludele ja hambaarstidele, peaksid liikmesriigid püüdma tagada, et elavhõbedavabade alternatiivide eest on võimalik saada asjakohast hüvitist. Hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega peaks asjakohasel juhul kaasnema hambaarstide kutsealane koolitus, et kohaneda uute meetoditega. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL44 artikli 4 lõikega 1 on keelatud lasta liidu turule ja importida liitu teatavaid elavhõbedat sisaldavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid. Kõnealuse direktiivi III lisas on muu hulgas loetletud teatavad elavhõbedat sisaldavad lambid, mille puhul kohaldatakse erandit sellest keelust kuni nimetatud lisas märgitud kuupäevadeni. Kõnealuse erandi kehtivusaeg lõppes kõverate halofosfaatlampide puhul juba 13. aprillil 2016 ning lõppes või lõpeb teatavate üldotstarbeliste kompaktluminofoorlampide, sirgete luminofoorlampide ja kõrgrõhunaatriumlampide ning kõverate kolme luminofooriga lampide puhul 24. veebruaril 2023 või 24. veebruaril 2027. Peale selle on teatavad üldotstarbelised sirged luminofoorlambid lisatud tulevikus keelustatavate lampide loetellu, mis on esitatud 21.–25. märtsil 2022 toimunud Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljandal istungil vastu võetud otsuses MC-4/345. Liit toetas kõnealust otsust nõukogu otsusega (EL) 2022/54946. Kuna mõni kõnealustest lampidest ei ole praegu kantud määruse (EL) 2017/852 II lisa A osasse, tuleks sellised lambid sidususe huvides sinna lisada, et keelustada nende tootmine ja eksport alates kuupäevadest, mis vastavad direktiivi 2011/65/EL III lisas esitatud kuupäevadele ja otsuses MC-4/3 märgitud varaseimatele kuupäevadele. (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL44 artikli 4 lõikega 1 on keelatud lasta liidu turule ja importida liitu teatavaid elavhõbedat sisaldavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid. Kõnealuse direktiivi III lisas on muu hulgas loetletud teatavad elavhõbedat sisaldavad lambid, mille puhul kohaldatakse erandit sellest keelust kuni nimetatud lisas märgitud kuupäevadeni. Kõnealuse erandi kehtivusaeg lõppes kõverate halofosfaatlampide puhul juba 13. aprillil 2016, teatavate kompaktluminofoorlampide puhul 24. veebruaril 2023 ning üldotstarbeliste sirgete luminofoorlampide puhul 24. augustil 2023. Kõverate kolme luminofooriga lampide puhul lõpeb erandi kehtivusaeg 24. veebruaril 2025. Enamiku parandatud värviesitusindeksiga üldotstarbeliste kõrgrõhunaatriumlampide erandi kehtivusaeg lõppes 24. veebruaril 2023, samas kui ülejäänute ja muude üldotstarbeliste kõrgrõhunaatriumlampide puhul lõpeb erandi kehtivusaeg 24. veebruaril 2025. Peale selle on teatavad üldotstarbelised sirged luminofoorlambid lisatud tulevikus keelustatavate lampide loetellu, mis on esitatud 21.–25. märtsil 2022 toimunud Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljandal istungil vastu võetud otsuses MC-4/345. Liit toetas kõnealust otsust nõukogu otsusega (EL) 2022/54946. Kuna ülejäänud elavhõbedat sisaldavate lampide eksport liidust on asjakohane võimalikult kiiresti keelustada ning mõni kõnealustest lampidest ei ole praegu kantud määruse (EL) 2017/852 II lisa A osasse, tuleks sellised lambid sidususe huvides sinna lisada, et keelustada nende tootmine ja eksport alates kuupäevadest, mis vastavad direktiivi 2011/65/EL III lisas täpsustatud kuupäevadele ja otsuses MC-4/3 märgitud varaseimatele kuupäevadele. Elavhõbedat sisaldavate lampide ekspordi võimalikult kiire järkjärguline lõpetamine võib kaasa tuua märkimisväärseid hüvesid, arvestades et elavhõbedavabad alternatiivid on energiatõhusamad ja hoiaksid seega ära tonnide kaupa CO2 heidet. __________________ __________________ 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011). 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011). 45 Nõukogu 17. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/549 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljanda istungi teises pooles seoses vastuvõetava otsusega, millega muudetakse kõnealuse konventsiooni A ja B lisa (ELT L 107, 6.4.2022, lk 78). 45 Nõukogu 17. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/549 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljanda istungi teises pooles seoses vastuvõetava otsusega, millega muudetakse kõnealuse konventsiooni A ja B lisa (ELT L 107, 6.4.2022, lk 78). 46 Nõukogu 17. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/549 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljanda istungi teises pooles. 46 Nõukogu 17. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/549 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi neljanda istungi teises pooles. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) (5a)  Võttes arvesse elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleks elavhõbedaga kokkupuudet ja elavhõbedaheidet vähendada nii palju kui vähegi võimalik. Hiljutised aruanded näitavad, et Euroopa ettevõtjad toodavad ja ekspordivad elavhõbedaühendeid, mida kasutatakse lubamatul otstarbel, eelkõige kosmeetikatoodetes. Seepärast peaks komisjon andma aru Minamata konventsiooni rakendamise ja täitmise tagamise kohta, eelkõige seoses elavhõbeda ja selle ühendite kasutamisega kosmeetikatoodetes ning elavhõbeda ja selle ühendite lubamatuks kasutusotstarbeks tootmise, importimise ja eksportimisega. Komisjon peaks põhjalikumalt hindama elavhõbeda ülejäänud kasutusalasid, näiteks porosimeetrias, tuletornides ja vaktsiinides, samuti vajadust muuta suurte jäätmeallikate loetelu ning asjakohasel juhul soovitada meetmeid sellise kasutuse järkjärguliseks lõpetamiseks ning selleks kasutusotstarbeks tootmise, importimise ja eksportimise reguleerimiseks. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus) (5b)   Arvestades, et elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude ja mitteelektrooniliste jäätmete jaoks puuduvad asjakohased kogumissüsteemid, eraldub prügilatest ja jäätmepõletustehastest jätkuvalt teisene elavhõbedaheide, mistõttu on vaja koguda selliseid tooteid eraldi ja keskkonnahoidlikul viisil. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 10 – lõige 2 a 2a.  Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi hambaamalgaami enam kasutada ühegi elanikkonnaliikme hambaravis, välja arvatud juhul, kui hambaarst peab seda patsiendi meditsiinilise erivajaduse tõttu hädavajalikuks.“; 2a.  Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi hambaamalgaami enam kasutada ühegi elanikkonnaliikme hambaravis, välja arvatud juhul, kui hambaarst peab seda patsiendi piisavalt põhjendatud meditsiinilise erivajaduse tõttu hädavajalikuks.“; Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 11 – lõik 1 a (uus) 1a)   Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige: „Elavhõbedat sisaldavad tooteid, mis on veel ringluses ja mida ei saa enam kasutada, käsitatakse jäätmetena ning need kogutakse eraldi ja keskkonnahoidlikul viisil.“ Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 18 – lõige 3 a (uus) 1b)  Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige: „3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2024 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande krematooriumidest eralduva elavhõbedaheite vähendamiseks kavandatud ja rakendatud meetmete kohta. Komisjon teeb liikmesriikide poolt esimese lõigu kohaselt teatatud meetmete andmed üldsusele kättesaadavaks.“ Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus) Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 19 – lõige 1 a (uus) 1c)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige: „1a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande krematooriumidest eralduva elavhõbedaheite vähendamise kohta, võttes aluseks artikli 18 lõikes 3a osutatud aruandluse, ning koostab asjakohasel juhul suunised krematooriumidest eralduva elavhõbedaheite kontrollimise ja vähendamise tehnoloogiate kohta, võttes arvesse olemasolevaid suuniseid.“ Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 d (uus) Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) 1d)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige: „2a) Komisjon esitab 30. juuniks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse artiklis 10 osutatud hambaamalgaami kasutamise erandite 2030. aastaks tühistamise teostatavust. Aruandes kirjeldatakse ka tühistamise mõju patsientide tervisele üldisemalt ja amalgaamitäidistest sõltuvate patsientide tervisele. Komisjon teeb asjakohasel juhul koos esimeses lõigus nimetatud aruandega ettepaneku võtta meetmeid. Hiljemalt 31. detsembriks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse järgmist: a)  konventsiooni rakendamine ja täitmise tagamine, sealhulgas mis puudutab konventsiooniosaliste kohustust lõpetada 2025. aastaks järk-järgult elavhõbeda kasutamine kosmeetikatoodetes ning elavhõbedaühendite ebaseaduslikuks tegevuseks tootmise, importimise ja eksportimise kontrollimist ja kõrvaldamist liidus ja kogu maailmas; b)  vajadus loobuda järk-järgult elavhõbeda ülejäänud kasutusviisidest, näiteks tuletornides ja porosimeetrias; c)  vajadus laiendada artiklis 11 osutatud elavhõbedajäätmete allikate loetelu. Koos käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud aruandega teeb komisjon vajaduse korral ettepaneku meetmete kohta, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/20121a läbivaatamine ja elavhõbeda amidokloriidile (HgNH2) ekspordipiirangute kehtestamine. __________________________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).“ Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1 e (uus) Määrus (EL) 2017/852 Artikkel 19 – lõige 3 1e)  Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.   Komisjon esitab koos lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetega seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane. „3. Komisjon esitab koos käesolevas artiklis osutatud aruannetega seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane.“ Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) 2017/852 II lisa – A osa – kanne 4a Komisjoni ettepanek „4a. Üldotstarbelised kolme luminofooriga lambid, mis ei ole hõlmatud kande 4 punktiga a. 31.12.2027 Muudatusettepanek „4a. Üldotstarbelised kolme luminofooriga lambid, mis ei ole hõlmatud kande 4 punktiga a. 31.12.2025 Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) 2017/852 II lisa – A osa – kanne 4c Komisjoni ettepanek 4c.  Kõverad kolme luminofooriga lambid. 31.12.2027 Muudatusettepanek 4c.  Kõverad kolme luminofooriga lambid. 31.12.2025 Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2017/852 II lisa – A osa – kanne 5a Komisjoni ettepanek 5a.  Üldotstarbelised kõrgrõhul töötavad elavhõbe-naatriumlambid (HPS-lambid). 31.12.2025 Muudatusettepanek 5a.  Üldotstarbelised kõrgrõhul töötavad elavhõbe-naatriumlambid (HPS-lambid) võimsusega: a)  P ≤ 105 W ja üle 16 mg Hg-sisaldusega; b)  105 W < P ≤ 155 W ja üle 20 mg Hg-sisaldusega; c)  P > 155 W ja üle 25 mg Hg-sisaldusega. 31.12.2025

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0002/2024).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon kultuurilise mitmekesisuse ja autorite olukorra kohta muusika voogedastuse Euroopa turul (2023/2054(INI))

P9_TA(2024)0020 A9-0388/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

–  võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(6),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni tehisintellekti kohta haridus-, kultuuri- ja audiovisuaalsektoris(8),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta(9),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel(10),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0388/2023),

A.  arvestades, et muusikasektor on kultuuri oluline tugisammas, liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tähtis komponent ning ühiskonnas kõikidest kultuuri- ja loomesektori valdkondadest kõige suurema mõjuga;

B.  arvestades, et muusikasektor on kultuuri- ja loomesektori oluline osa, mida tunnustatakse ühena 14 peamisest ökosüsteemist, mis on vajalik Euroopa majanduse ülesehitamiseks, kuna see toob kaasa majanduskasvu ja loob töökohti, sealhulgas noorte jaoks;

C.  arvestades, et heliloojad, lauluautorid ja esitajad on muusikasektori väärtusahela keskmes ning on kogu voogedastusplatvormidel levitatava muusika esimene ja kõige tähtsam loominguline liikumapanev jõud;

D.  arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul toimunud kiired uuendused digitehnoloogia vallas on muusikasektori täielikult ümber kujundanud, ning et eelkõige on muutunud viis, kuidas muusikat luuakse, toodetakse ja levitatakse ning kuidas inimesed muusikale juurde pääsevad ja seda tarbivad;

E.  arvestades, et muusikasektor kohaneb pidevalt ja kiiresti uute ärimudelite, publikuga suhtlemise uute viiside ja täiendavate platvormide, näiteks sotsiaalmeedia platvormide või lühivideorakenduste kasutamisega, mis toob kaasa uusi võimalusi ja uusi väljakutseid; arvestades, et sellega seoses tuleb tegeleda oluliste väljakutsetega, nagu kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja autorite õiglane tasustamine;

F.  arvestades, et peamine viis, kuidas inimesed praegusel ajal muusikat kuulavad, on muusika voogedastuse kaudu kas digitaalsetel muusikaplatvormidel või sellistel platvormidel, kuhu veebikasutajad laadivad üles sisu, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormidel otseülekannete voogedastuse või lühivideorakenduste kaudu, mis pakuvad juurdepääsu kuni 100 miljonile muusikapalale, mis on tasuta või suhteliselt madala igakuise abonenditasu eest kättesaadavad kõikjal, igal ajal ja igat liiki seadmetes;

G.  arvestades, et voogedastus moodustab 67 % muusikasektori ülemaailmsest tulust(12); arvestades, et ülemaailmne muusikasektor on pidevalt kasvanud, kulmineerudes 2022. aastal, mis oli 22,6 miljardi USA dollari suuruse aastase tuluga kaheksas järjestikune kasvuaasta; arvestades, et muusikasektori investorite arvu suurenemine näitab selle tohutut üldist majanduslikku väärtust;

H.  arvestades, et autoreid ja esitajaid ei tunnustata ega tasustata sageli viisil, mis kajastaks nende panuse tegelikku ulatust, mistõttu enamik autoritest saab muusika voogedastuse turult väga vähe tulu ja sageli ei suuda nad oma ametialast karjääri alal hoida, mis toob aja jooksul kaasa märkimisväärse tasakaalustamatuse, millega tuleb tegeleda(13); arvestades, et on vaja õiglasemat mudelit voogedastustulude jaotamiseks autorite ja esitajate vahel, uurides erinevaid olemasolevaid mehhanisme, nagu proportsionaalsed ja kasutajakesksed mudelid või muud täiesti uued mudelid; arvestades, et platvormide esituste loendamise kriteeriumid võivad samuti mõjutada voogedastuse manipuleerimise tavasid;

I.  arvestades, et uuringutes juhitakse tähelepanu sellele, et praegust olukorda iseloomustavad uued väljakutsed ning samuti mitmed pikaajalised süsteemsed probleemid, millega muusikasektor jätkuvalt silmitsi seisab, eelkõige toodete üldise väärtuse vähenemine, sissetulekute koondumine suurte kaubamärkide ja populaarsemate kunstnike kätte, kvaliteetsete andmete puudumine autorite, esitajate või muude õiguste omajate nõuetekohaseks tuvastamiseks, voogedastusega manipuleerimine, muusikasisu ebaseaduslik kasutamine veebisisu jagamise teenuse osutajate ning valitsevate veebiplatvormide ja rakenduspoodide poolt; tuletab meelde, et kõik need tegurid mõjutavad muusika voogedastuse turust saadava tulu õiglust ja kestlikkust;

J.  arvestades, et muusika voogedastusteenuse kuu keskmine hind ei ole alates selliste teenuste käivitamisest aastate jooksul tõusnud, eriti kui võtta arvesse inflatsiooni ja saadaoleva sisu hulga olulist suurenemist;

K.  arvestades, et autoriõigust ei tohiks muusikateenuste enda kaubandus- ja reklaamistrateegiate kontekstis pidada tasuta varaks;

L.  arvestades, et algoritmide ja väljapakutud palade süsteemide kasutamisega on muusika voogedastusplatvormidel otsustav roll uue sisu avastamisel, mistõttu avaldavad nad märkimisväärset mõju kultuurilisele mitmekesisusele; arvestades, et nad võivad samuti mõjutada, valida välja või suurendada teatavate palade nähtavust ning seega mõjutada ka autorite ja heliloojate ning teiste Euroopa kultuuri- ja loomesektoris osalejate tulusid;

M.  arvestades, et muusika voogedastusplatvormid peaksid jätkama jõupingutusi paljudes autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate jaoks väga oluliste tegevusaspektides, et suurendada üldist läbipaistvust ja jälgitavust; arvestades, et muusika voogedastusplatvormid ei ole kohustatud tagama oma algoritmide ja soovitusvahendite läbipaistvust ega ka Euroopa muusikateoste edendamist;

N.  arvestades, et tuleb täiendavalt analüüsida kultuurilise mitmekesisuse edendamist Euroopa muusika voogedastuse turul, sealhulgas Euroopa kunstnike propageerimist kogu maailmas, et vallandada Euroopa kultuuri- ja loomesektori kogu potentsiaal, mis ei saa sõltuda üksnes valitsevate ülemaailmsete eraettevõtjate ärilistest otsustest;

O.  arvestades, et muusikatööstus maadleb üha enam tehisintellektiga loodud sisu kasvava mahuga, kuna iga päev ilmub selliseid palu voogedastusplatvormidele üha rohkem, mis võib veelgi süvendada tasakaalustamatust autorite leitavuse ja tasustamise osas; arvestades, et selle asemel peaks tehisintellekti tehnoloogiate väljatöötamine inimeste loovust hoopis toetama ja suurendama ja nende kasutamine peaks olema läbipaistev;

P.  arvestades, et mitmed uuringud on tuvastanud voogedastuse pettuse ja manipuleerimise juhtumeid, mille puhul mõned osalised manipuleerivad süsteemiga ja teenivad seeläbi tulu, mis peaks minema autoritele ja esitajatele, kasutades näiteks roboteid, et kunstlikult suurendada teatavate üleslaaditud palade kuulajate arvu(14); arvestades, et tuvastamissüsteemid ja identimismehhanismid sellise ebaseadusliku käitumise vähendamiseks muusika voogedastusplatvormidel on seni piiratud;

Q.  arvestades, et oluline on tagada internetis muusika levitamiseks toimiv ühtne turg; arvestades, et seetõttu tuleks teha sihipärasemaid jõupingutusi erinevuste ja tasakaalustamatusega toimetulekuks ja nende kõrvaldamiseks, arvestades nende mõju turule, eelkõige voogedastusplatvormidelt saadava tulu osakaalu; arvestades, et selleks tuleks teha täiendavaid uuringuid ja analüüse, et koguda andmeid ja teha kindlaks tegurid, mis võivad takistada muusikasisu ringlust kogu Euroopas;

R.  arvestades, et autorite nõuetekohane tuvastamine ei ole oluline mitte ainult nende tunnustamiseks ja paremaks tasustamiseks, vaid ka selleks, et tagada platvormidel mitmekesisus ja läbipaistvus;

1.  rõhutab vajadust toetada ja luua eeskirjad, millega tagatakse liidus muusika voogedastuse õiglane ja jätkusuutlik ökosüsteem, mis edendaks kultuurilist mitmekesisust ja kõrvaldaks tasakaalustamatuse, mis mõjutab negatiivselt sektorit, eelkõige selle autoreid ja esitajaid, ning võib takistada selle edukat toimimist;

2.  rõhutab, et kõigil muusika voogedastuse väärtusahelas osalejatel tuleb pidada tõhusat dialoogi, mis hõlmaks ka autoreid ja esitajaid, ning teha vajalikud muudatused, et tagada sektoris õiglane, kaasav ja kestlik ökosüsteem, et see saaks aidata kaasa kultuurilisele mitmekesisusele, pakkudes võimalusi kunstnike avastamiseks ja edendades kohalikke repertuaare;

3.  tunneb muret, et praegune ebavõrdne tulude jaotumine muusika voogedastuse turul seab ebasoodsasse olukorda nii autorid kui ka esitajad ning ühtlasi ohtu nende karjääri digitaalsel turul; väljendab heameelt kõigi jõupingutuste üle autorite ja esitajate õiglasema tasustamise nimel, tunnistades nende rolli Euroopa muusikasektoris;

4.  kutsub komisjoni üles hindama Euroopa muusika voogedastuse turul kehtivate lepinguliste tavade ja muusika voogedastusteenuste praeguse tulude jaotamise mudeli mõju kultuurilisele mitmekesisusele ning autorite ja esitajate asjakohase ja proportsionaalse tasustamise põhimõttele, ning kutsub komisjoni üles uurima koostöös asjaomaste sidusrühmadega asjakohaseid meetmeid, sealhulgas alternatiivseid ja õiglasemaid mudeleid voogedastustulu ümberjaotamiseks; kutsub komisjoni üles uurima, kas muusikatööstuse kontsentreerumise tase on suur, ning hindama selle mõju kultuurilisele mitmekesisusele, autorite tasustamisele ja konkurentsile;

5.  nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad võtaksid kõik vajalikud meetmed praeguse tasakaalustamatuse ületamiseks, ning palub komisjonil jälgida ja soosida selles valdkonnas tehtavaid edusamme, ning kui sidusrühmade vabatahtlikud algatused ei anna sisulisi lahendusi, kaaluda asjakohaseid poliitilisi ettepanekuid;

Kestliku ökosüsteemi loomine autorite jaoks

6.  rõhutab, et autorite olulist rolli peaks peegeldama suurem nähtavus muusika voogedastusteenustes ja voogedastusest saadavate tulude võrdsem jaotumine; kutsub sektorit üles uurima uusi voogedastustulu jaotamise mudeleid, et tagada autoritele ja esitajatele võimalikult võrdne ja kõige õiglasem jaotamine;

7.  julgustab komisjoni hindama, kas uute tehnoloogiate kasutamine muusika voogedastuse turul, nagu plokiahel, ning õiguste omajate, muusikateoste ja helisalvestiste rahvusvahelised identifitseerimiskoodid võivad suurendada läbipaistvust ja kulutõhusust, eelkõige seoses metaandmete täpsuse ja tasustamisega, seda eriti autorite ja esitajate jaoks; peab kahetsusväärseks, et muusika voogedastusteenustes sellised läbipaistvus- ja identifitseerimisnõuded üldiselt puuduvad;

8.  rõhutab, kui oluline on, et autorid astuksid kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmeks, et tagada oma õigus kollektiivlepingutele ja kollektiivsele esindatusele; rõhutab, et autorite ühingute kaudu peetavate kollektiivläbirääkimiste eesmärk on tagada muusika voogedastuse turul autorite teoste õige väärtus ning hõlbustada õiglasemat juurdepääsu turgudele ja kultuurilist mitmekesisust liidus; tuletab meelde, kui oluline on direktiiv 2014/26/EL(15), millega luuakse raamistik muusika voogedastusteenuste autorite õiguste multiterritoriaalseks internetipõhiseks litsentsimiseks, tagatakse autoritele vabadus valida kõige tõhusam viis oma tasusaamise õiguste haldamiseks, ning kehtestatakse kollektiivse esindamise organisatsioonidele eeskirjad kõrgtasemelise läbipaistvuse ja hea valitsemistava kohta, mis on olulised, et muusika voogedastusplatvormidel repertuaari tõhusalt hallata;

9.  rõhutab, et oluline on parandada kõigi loomeprotsessis osalejate, eelkõige autorite ja esitajate tuvastamist muusika voogedastusteenustes, tagades muusika voogedastusteenusesse üles laaditud palade metaandmete tervikliku ja täpse jaotamise alates nende loomisest; julgustab sellega seoses kasutama kõiki rahvusvahelisi tunnuskoode (IPI(16), ISWC(17), ISRC(18), IPN(19) ja ISNI(20)); rõhutab, et loojate nõuetekohasel tuvastamisel on oluline roll teoste otsimisel ja leitavusel, ning see võimaldab loovisikutel tulu jaotamisel nõuetekohast tasu maksta;

10.  kutsub kõiki muusikatööstuse osalejaid üles suurendama jõupingutusi, et lugude metaandmed oleks põhjalikud ja õiged, tuvastades ja esitades voogedastusteenustes täpselt autorite andmed nende muusikateoste kohta, sealhulgas juhul, kui üleslaaditud sisu on loonud täiesti sõltumatud autorid;

11.  rõhutab vajadust tõsta eelkõige noorte autorite teadlikkust selle kohta, kui tähtis on saada voogedastusturul oma muusika eest õigesti tunnustatud ja tasutud; väljendab heameelt asjakohaste teadusprogrammide ja -algatuste üle, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, ning kutsub komisjoni üles uurima võimalusi selliste algatuste toetamiseks;

12.  tuletab meelde vajadust tagada autorite õiguste väärtus, olenemata sellest, mida muusika voogedastusteenused pakuvad; märgib, et mitmed hiljutised uuringud(21),(22) näitavad, et enamik autoreid ja esitajaid ei saa muusika voogedastusest piisavalt tulu; nõuab digitehnoloogia eelsete litsentsitasude määrade läbivaatamist, et viia need kooskõlla õiglaste ja ajakohaste tasudega; mõistab hukka mistahes süsteemid, nagu nn payola skeemid, millega sunnitakse autoreid vastutasuks suurema nähtavuse eest nõustuma väiksema tuluga või töötama tasuta, mis vähendab veelgi niigi väikest voogedastustulu, eriti arvestades, et enamikul juhtudel jääb täitmata ka suurema nähtavuse lubadus;

13.  märgib, et muusika voogedastusteenuste pakkujate vahel on Euroopa turul konkurents ja turgu valitsevad mõned ülemaailmsed osalejad; tuletab meelde vajadust kiiresti rakendada digituru õigusakti ja digiteenuste õigusakti, et tagada õiglane ökosüsteem, lõpetades muusika voogedastuse turul veebisisu jagamise platvormide ja muusika voogedastusteenuste osutajate ebaausad konkurentsitavad, näiteks need, mis võimaldavad kasutajatel kaitstud sisu ebaseaduslikult voogedastada või alla laadida; rõhutab sellega seoses läbipaistvuse ja tõhusa auditeerimise vajadust; rõhutab, et on vaja kõrvaldada sellised rikkumised platvormidel ja platvormide poolt ning rakenduste poodides;

14.  rõhutab, kui oluline on tagada investeerimine Euroopa uutesse talentidesse ja muusikasse, sealhulgas kohalikesse kunstnikesse, nišikunstnikesse ja vähekaitstud kogukondadest pärit kunstnikesse, kasutades selleks asjakohaseid rahastamisvahendeid, sealhulgas programmi „Loov Euroopa“, et suurendada investeeringuid keele või žanri mõttes mitmekesisematesse repertuaarivormidesse, digioskuste pakkumisse ja ärimudelite digitaalsesse ümberkujundamisse, ning rõhutab vajadust suurendada autorite teadlikkust oma õigustest;

15.  toetab teabe jagamise edendamist platvormidel kunstnike, eelkõige kohalike kunstnike elavettekannete kohta, et hõlbustada nende leidmist ja suurendada nende nähtavust;

16.  palub kõigil muusika voogedastuse sektori sidusrühmadel teha koostööd, et hinnata ja vähendada digitaalse muusika CO2 jalajälge;

ELi päritolu muusikateoste nähtavus ja leitavus

17.  nõuab meetmete võtmist liidu tasandil, et tagada Euroopa muusikateoste nähtavus ja juurdepääsetavus, võttes arvesse muusika voogedastusplatvormidel pidevalt kasvava sisu hulka ja liidu eeskirjade puudumist nende ühtlustatud reguleerimiseks;

18.  väljendab heameelt komisjoni algatatud uuringu üle, mille eesmärk on hinnata Euroopa muusikateoste leitavust muusika ökosüsteemis, sealhulgas muusika voogedastusteenuste kaudu; palub komisjonil teha nende tulemuste põhjal ettepanek asjakohaste meetmete võtmiseks, sealhulgas õigusraamistiku kohta, et tagada muusika voogedastuse platvormidel Euroopa muusikateoste nähtavus, kättesaadavus ja esiletõstmine;

19.  palub sellega seoses komisjonil tagada, et selline õigusraamistik hõlmaks konkreetseid mitmekesisuse näitajaid, mille abil saaks sõltumatult hinnata Euroopa päritolu muusikateoseid, ning nende žanrite, keelte ja sõltumatute autorite mitmekesisust;

20.  rõhutab lisaks, et selliseks õigusraamistikuks oleks vaja, et komisjon määraks kindlaks parimad tavad platvormiliidestes edendatava mitmekesise sisu katsetamiseks ning jälgiks seda korrapäraselt ja annaks sellest aru, kasutades selget metoodikat, et mõista ja hinnata Euroopa muusikateoste nähtavust muu hulgas kureeritud muusikapalade valikutes, kasutajaliidestes, algoritmilistes valikutes ja soovitussüsteemides, et tagada nende esiletõstmine ja leitavus;

21.  kutsub komisjoni üles koguma andmeid ja viima läbi põhjaliku analüüsi, mille eesmärk on tagada Euroopa muusikateoste leitavus muusika voogedastusteenustes, ning algatama kõigi asjaosaliste vahel struktureeritud dialoogi; palub komisjonil tulemuste põhjal kaaluda võimalust kehtestada muusika voogedastusplatvormidele konkreetsed meetmed, näiteks Euroopa muusikateoste kvoodid;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama asjakohaseid viise Euroopa digitaalse muusikapärandi säilitamiseks, vähendades samal ajal tegelikku sõltuvust kaubanduslikest muusika voogedastusplatvormidest, et tagada pikas perspektiivis Euroopa muusikateoste kättesaadavus ja juurdepääsetavus;

Üleminek tehisintellekti eetilisele kasutamisele

23.  nõuab tehisintellekti eetilist kasutamist kultuuri- ja loomesektoris, sealhulgas muusikas, ning rõhutab, et tehisintellekt võib olla vahend, mille abil kunstnikud saavad oma loomingut uurida, uuendada ja edendada; nõuab maksimaalset läbipaistvust ja rõhutab vajadust tagada vastavus kõigile liidu õiguslikele nõuetele muusikateoste arendamise, tootmise ja tarnimise kohta tehisintellekti tehnoloogiate abil; rõhutab vajadust käsitleda tehisintellekti kasutamise konkreetset mõju kultuuri- ja loomesektoris;

24.  kutsub komisjoni üles esitama sihipäraseid õiguslikke sätteid, et tagada kõigil asjaomastel muusika voogedastusplatvormidel algoritmide ja sisusoovitussüsteemide läbipaistvus, vältides seeläbi ebaausaid tavasid ja pettusi, mida kasutatakse professionaalsete autorite kulude ja töötasude vähendamiseks; palub muusikateenistustel jätkata investeerimist asjakohastesse vahenditesse, et selliseid tegevusi tuvastada;

25.  rõhutab, et tehisintellekti loodud sisu kasv on toonud kaasa voogedastusplatvormidele üles laaditud palade arvu suurenemise, mis muudab Euroopa muusikateoste esiletõstmise ja leitavuse tagamise veelgi olulisemaks; rõhutab, et üldsust tuleks teavitada, kui muusika voogedastusplatvormidel olevad muusikateosed, laulud või esitajad on suuremalt jaolt loonud tehisintellekt ilma inimautorite olulise panuseta; rõhutab sellega seoses vajadust tagada tarbijate hea teavitamine ning töötada välja selge, õigeaegne ja nähtav märgistus, mis teavitab avalikkust üksnes tehisintellektiga loodud teostest, mis ei sisalda loojate isiksust ega loovust väljendavaid elemente;

26.  väljendab heameelt sidusrühmade dialoogi üle, mille eesmärk on võidelda süvavõltsingute leviku vastu muusika voogedastusplatvormidel, ning nõuab kõigi autorite ja esitajate huvide arvessevõtmist; tuletab meelde, et süvavõltsing on väljund, mida toodab tehisintellekti mudel või rakendus, ning mis võib autori või esitaja nõusolekuta kasutada tema identiteeti, häält ja sarnasust; nõuab tuvastamisvahendite laialdasemat kasutuselevõttu süvavõltsingute ja manipuleeritud sisu avastamiseks ning nõuab autoritele, esitajatele ja teistele õiguste omajatele kergesti juurdepääsetavaid mehhanisme nendest teatamiseks;

27.  juhib tähelepanu sellele, et autoritel, esitajatel ja muudel õiguste valdajatel peaks olema lubatud reserveerida ja litsentsida õigusi kasutada oma teoseid väljaõppeks, tehisintellekti kavandamiseks või arendamiseks väljaspool teadusuuringute ulatust; rõhutab sellega seoses vajadust tagada generatiivsete tehisintellektisüsteemide autoriõigustega kaitstud nn koolitussisu läbipaistvus, et tagada vastavus kohaldatavatele ELi või riiklikele autoriõigusalastele õigusaktidele, ning rõhutab seetõttu, et nende generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad dokumenteerima ja tegema avalikult kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte nende koolitusandmete kasutamise kohta, olenemata sellest, kus see koolitus toimus, et võimaldada liidu autoriõigusega ette nähtud teksti- ja andmekaeve erandi nõuetekohast kohaldamist;

Väljavaated

28.  palub komisjonil luua Euroopa muusika vaatluskeskus, mis koguks ja analüüsiks liikmesriikide andmeid ning annaks teavet muusikaturgude kohta liidus, ning palub analüüsida muusikasektorit ja eelkõige muusika voogedastuse turgu mõjutavaid õiguslikke probleeme ning nendest aru anda, eesmärgiga sektorit arendada;

29.  kutsub komisjoni üles programmi „Loov Euroopa“ veelgi parandama, eelkõige kõikehõlmavate meetmete kaudu muusika valdkonnas;

30.  rõhutab, et muusikal on suur potentsiaal edendada Euroopa kultuuri, ajalugu, pärandit, väärtusi ja mitmekesisust; on veendunud, et muusikal on ka potentsiaal aidata kaasa liidu pehmele jõule; rõhutab, et liit peaks keskenduma tugevalt Euroopa kunstnike edendamisele kolmandates riikides; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama välja Euroopa muusikateoste tervikliku ekspordistrateegia;

31.  kutsub komisjoni üles looma struktureeritud dialoogi kõigi sidusrühmade vahel, et paralleelselt oma peatsete seadusandlike ettepanekutega algoritmide läbipaistvuse ja Euroopa muusikateoste esiletõstmise kohta arutada muusika voogedastuse turgu mõjutavaid päevaprobleeme, ning tegema koostööd, et leida ühiseid lahendusi muusika voogedastusplatvormidest saadava tulu õiglasemaks jaotamiseks, eelkõige autorite, esitajate ning väikeste ja mikrosuurusega sõltumatute tootjate jaoks;

32.  kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa muusikatööstuse strateegia kasutuselevõtmist, et tagada liidu panus oma artistide ja teoste mitmekesisuse edendamisse, keskendudes Euroopa muusikatööstuse tugevusele ja mitmekesisusele ning toetades väiksemaid tegijaid, meelitades ligi rohkem investeeringuid ning pakkudes kunstnikele suuremat kokkupuudet ja tulemuste kvantifitseerimist;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (2) ELT L 189, 28.5.2021, lk 34. (3) ELT L 265, 12.10.2022, lk 1. (4) ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. (5) ELT C 177, 15.5.2023, lk 78. (6) ELT C 184, 5.5.2022, lk 71. (7) ELT C 184, 5.5.2022, lk 88. (8) ELT C 15, 12.1.2022, lk 28. (9) ELT C 404, 6.10.2021, lk 63. (10) ELT C 404, 6.10.2021, lk 129. (11) ELT C 385, 22.9.2021, lk 152. (12) International Federation of Phonography Industry, Global Music Report 2023, 21. märts 2023. (13) Ülevaade – Research for CULT Committee: Cultural diversity and the conditions for authors in the European music streaming market: a bibliographical review, (Kultuuriline mitmekesisus ja autorite olukord muusika voogedastuse Euroopa turul. Bibliograafiline ülevaade) Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, juuni 2023. (14) Pressiteade – Fake streams, real phenomenon: the CNM working with the industry to fight streaming fraud, Centre national de la musique (Võltsvoogedastus on reaalne nähtus: CNM teeb sektoriga koostööd, et võidelda pettuste vastu voogedastuses) 16. jaanuar 2023. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72). (16) IPI: Interested Parties Information, https://www.ipisystem.org/. (17) ISWC: International Standard Musical Work Code, https://www.iswc.org/. (18) ISRC: International Standard Recording Code, https://isrc.ifpi.org/en/. (19) IPN: International Performer Number, https://www.scapr.org/tools-projects/ipd/. (20) ISNI: International Standard Name Identifier, https://isni.org/. (21) Euroopa heliloojate ja lauluautorite liit (European Composer and Songwriter Alliance – ECSA) Music streaming and its impact on music authors – why we should fix streaming and how to ensure a sustainable future for all music creators (Muusika voogedastus ja selle mõju muusika autoritele – miks me peaksime voogedastust parandama ja kuidas tagada kõigile muusika loojatele kestlik tulevik), juuli 2023. (22) Legrand Network, Study on the place and role of authors and composers in the European music streaming market(Uuring autorite ja heliloojate koha ja rolli kohta Euroopa muusika voogedastusturul), Euroopa autorite ja heliloojate ühingute liit (GESAC), 28. september 2022.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon peamiste korruptsioonivastaste struktuuride kavandatava likvideerimise kohta Slovakkias ja selle mõju kohta õigusriigile (2023/3021(RSP))

P9_TA(2024)0021 B9-0062/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 4, 6, 7 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 325,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 12, 41 ja 47,

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltal ja Slovakkias(1),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2023. aasta teatist „2023. aasta aruanne õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2023)0800),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et Slovakkia on viimastel aastatel suurendanud pingutusi, et võidelda suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kusjuures mitmele endisele tippametnikule on esitatud süüdistus altkäemaksu võtmise eest ja selles valdkonnas on tehtud ka lõplikke kohtuotsuseid; arvestades, et Slovakkia eriprokuratuur, mis alustas tegevust 1. septembril 2004, on koos Slovakkia politseiga aidanud lahendada korruptsiooni ja raskete kuritegudega seotud juhtumeid, sealhulgas ELi rahaliste vahendite väärkasutamisega seotud juhtumeid;

B.  arvestades, et uuritavate juhtumite väike arv ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toimiva mehhanismi puudumine Slovakkias olid peamised põhjused, miks Slovakkia eriprokuratuur loodi; arvestades, et mitmes teises liikmesriigis on sarnaseid eriasutusi ning hiljuti loodi ELi tasandil spetsiaalne Euroopa Prokuratuur, mille ka Slovakkia nõukogus heaks kiitis;

C.  arvestades, et uus valitsus otsustas eriprokuratuuri laiali saata ja vähendada kriminaalkaristusi raskete kuritegude, sealhulgas korruptsiooni ja keskkonnakuritegude eest, kasutades oma ametiaja alguses kriminaalseadustiku muutmiseks kiirmenetlust;

D.  arvestades, et kiirmenetluse tõttu on välistatud võimalus sisukaks avalikuks aruteluks või nõuetekohaseks demokraatlikuks protsessiks; arvestades, et kõnealuse vastuolulise ettepaneku vastu on korduvalt meelt avaldanud enam kui 20 000 kodanikku; arvestades, et rohkem kui 100 000 kodanikku on allkirjastanud kaks petitsiooni, milles ollakse valitsuse ettepanekute ja seadusandliku kiirmenetluse vastu; arvestades, et Slovakkia president on väljendanud ettepaneku ja seadusandliku kiirmenetluse pärast sügavat muret ning teatanud, et ta paneb õigusaktile veto; arvestades, et 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes soovitas komisjon Slovakkial tagada tulemuslik avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine õigusloomeprotsessi;

E.  arvestades, et kogu kiirendatud õigusloomeprotsessi jooksul on Slovakkia valitsus keeldunud võtmast arvesse kodanikuühiskonna ja komisjoni ekspertanalüüse ja arvamusi, sealhulgas nende väljendatud sügavat muret selle pärast, kuidas kavandatud muudatused korruptsioonivastast võitlust õõnestaksid;

F.  arvestades, et samal ajal on siseminister teinud olulisi muudatusi personalis ning teatanud märkimisväärsetest struktuurilistest ja korralduslikest muudatustest Slovakkia politseis ja teistes sõltumatutes demokraatlikes institutsioonides, sealhulgas seoses uurijatega, kes tegelevad Slovakkia riiklikus kriminaalametis raskete kriminaal- ja suurkorruptsiooni juhtumitega, mis tekitab kahtlusi selliste muudatuste põhjuste osas; arvestades, et Slovakkia valitsus on asendanud Slovaki Vabariigi kohtunike nõukogu liikmeid enne nende ametiaja lõppu ja ilma nõuetekohase põhjenduseta;

G.  arvestades, et Slovakkia valitsus on esitanud parlamendile õigusakti ettepaneku, et kehtestada meelevaldne ja subjektiivne hindamisprotsess, millega kaotataks politseiametnike rikkumisest teatajate kaitse, kahjustataks sõnavabadust ja piirataks kõigi inimeste õigusi Slovakkias, mis on vastuolus ELi õiguse rikkumisest teatajaid käsitleva direktiivi põhimõtetega(3);

H.  arvestades, et Euroopa Prokuratuur märkis 18. detsembril 2023, et mõned Slovakkia valitsuse esitatud seadusandlikud muudatused peamiste õigus- ja prokuratuuriraamistike kohta võivad ohustada Euroopa Liidu finantshuvide tulemuslikku kaitset ja korruptsioonivastast raamistikku; samuti ei oleks nende jõustumise korral enam tagatud, et Slovakkias määrataks ELi eelarvet kahjustavate õigusrikkumiste eest mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi; arvestades, et eriprokuratuuri laialisaatmine võib kahjustada koostööd ja koordineerimist Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti ja Euroopa Pettustevastase Ametiga;

I.  arvestades, et Slovakkia peaministri keelekasutus on sageli vastuolusid süvendav, et Slovakkia ühiskonda polariseerida; arvestades, et lugupidav arvamuste vahetus poliitiliste liidrite ja kõigi kodanike, sealhulgas üliõpilaste vahel on demokraatia hea toimimise jaoks hädavajalik;

J.  arvestades, et Slovakkia poliitikute avalikud rünnakud ajakirjanike, kodanikuühiskonna ja vähekaitstud rühmade vastu on juba varem loonud keskkonna, kus vaenukõnega lepitakse, ning milles on toime pandud raskeid vägivallakuritegusid, sealhulgas Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová mõrvad; arvestades, et Ján Kuciak oli spetsialiseerunud ulatuslikust maksudest kõrvalehoidmisest, maksupettustest, korruptsioonist ja rahapesust teatamisele ning viis läbi uurimisi mitme ärimehe suhtes, kellel on sidemed tipp-poliitikutega; arvestades, et Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová mõrv on üks keerukamaid juhtumeid, mida eriprokuratuur uurib ja mille uurimist juhib; arvestades, et eriprokuratuuri tegevuse lõpetamise korral on oht, et toimik antakse üle uuele prokurörile;

1.  väljendab sügavat muret Slovakkia valitsuse põhjendamatult kiirendatud õigusloomeprotsessi pärast, eelkõige seoses kriminaalseadustiku kavandatud muudatustega ja eriprokuratuuri laialisaatmisega, mis ohustab kohtumenetluste usaldusväärsust, õõnestab Euroopa Liidu võitlust pettuste vastu ning ohustab ELi finantshuvide ja Slovakkia looduskeskkonna kaitset; kutsub Slovakkia valitsust üles neid muudatusi uuesti läbi vaatama, võttes arvesse nende võimalikke tagajärgi õigusriigile, ELi finantshuvidele ja ELi korruptsioonivastasele raamistikule; kutsub Slovakkia valitsust üles järgima rikkumisest teatajaid käsitleva ELi direktiivi siduvaid põhimõtteid ja vaatama uuesti läbi kavandatud muudatused, mis käsitlevad rikkumisest teatajate kaitset Slovakkias; väljendab erilist muret selle pärast, et rikkumisest teatajatelt võetakse kaitse ära tagasiulatuvalt, mille tagajärjeks on õiguskindluse puudumine; märgib, et Slovakkias tegutsev rikkumisest teatajate kaitse amet on need probleemid komisjonile teatavaks teinud;

2.  tuletab meelde, et igasugune kriminaalõigusega seotud reform peab sisaldama piisavaid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada uute ja käimasolevate kriminaalasjade uurimise jätkumine ja tulemuslikkus, eelkõige seoses suurkorruptsiooniga, ning tagada kohtusüsteemi ja prokuratuuri sõltumatus kooskõlas komisjoni poolt järjestikustes õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes antud soovitustega; väljendab muret selle pärast, et eriprokuröri kohtuasjade üleandmine võib põhjustada märkimisväärseid viivitusi ja et mõnede juhtumite käsitlemine võib aegumise tõttu lõppeda; nõuab tungivalt, et valitsus tegeleks Slovakkia kriminaalmenetlusõiguse paragrahvi 363 reformimisega, mida on pikka aega nõutud, ning looks võimaluse vaidlustada peaprokuröri otsus mitte esitada süüdistust ning võtaks muid meetmeid või kaitsemeetmeid, et vältida selle sätte väärkasutamist;

3.  rõhutab vajadust põhjaliku avaliku protsessi järele, milles võetaks arvesse ekspertide ja asjaomaste institutsioonide, näiteks Veneetsia komisjoni arvamusi, ning mis hõlmaks piisavaid sidusrühmadega toimuvaid ja avalikke konsultatsioone riiklikul ja ELi tasandil seoses kehtiva kriminaalseadustiku ja selliste struktuuride muutmisega, mille ülesanne on uurida raskeid kuritegusid, sealhulgas korruptsioonijuhtumeid Slovakkias, ja nende eest süüdistusi esitada;

4.  nõuab korruptsioonijuhtumite uurimise jaoks piisavamat personali ja rahalisi vahendeid ning paremat koordineerimist korruptsioonijuhtumite uurijate ja prokuröride vahel kooskõlas Euroopa Prokuratuuri soovitusega, et korruptsiooniga seotud kuritegude uurimine oleks tulemuslikum;

5.  kutsub komisjoni üles neid arenguid tähelepanelikult jälgima ja nende kohta teavet andma ning võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta õigusriiki ja kohtusüsteemi sõltumatust, eelkõige seoses suurkorruptsiooniga, ning kaitsma ELi finantshuve;

6.  tunnistab ja toetab kodanike ja valitsusväliste organisatsioonide olulist rolli ja osalemist demokraatia ja õigusriigi kaitsmisel ja edendamisel; nõuab sidusrühmade kaasamist õigusloomeprotsessi, eelkõige seoses kiirmenetluste kasutamisega;

7.  mälestab Ján Kuciaki kuus aastat pärast tema tapmist ja tunnustab tema olulist tööd uuriva ajakirjanikuna; kutsub Slovakkia ametivõime üles tagama õigusemõistmise;

8.  nõuab tungivalt, et kõik poliitilised liidrid suhtleksid kodanikega konstruktiivselt ja lugupidavalt, järgides demokraatliku arutelu põhimõtteid ning austades avaliku sektori institutsioone, õigusriiki ja akadeemilist vabadust; kutsub seetõttu valitsusametnikke üles hoiduma sõnalistest rünnakutest üksikisikute, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu; rõhutab riigi- ja valitsusametnike kohustust teenida kõiki kodanikke, eriti riigis, kus on esinenud vaenukuritegusid ja kus on mõrvatud ajakirjanik;

9.  mõistab hukka peaministri sobimatud ja lugupidamatud kommentaarid, sealhulgas üliõpilase kohta, kes on osalenud Slovakkia õigusriigi olukorda käsitleva akadeemilistes ringkondades toimuva arutelu edendamise algatuses; kutsub valitsusametnikke üles hoiduma kohtuotsuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmisest; on sügavalt mures selle pärast, et teatatud on plaanidest võtta vastu õigusaktid, mis õõnestaksid kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, sealhulgas piirates valitsusväliste organisatsioonide tööd ja häbimärgistades organisatsioone, kes saavad välisrahastust;

10.  hoiatab igasuguse poliitilise sekkumise eest toimetuse sõltumatusesse ja ausasse ajakirjandusse; võtab murega teadmiseks Slovakkia Raadio ja Televisiooni kui riigi peamise avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni kavandatava ümberkorraldamise; toonitab, kui oluline on säilitada vaba ja sõltumatu meedia kui demokraatliku ühiskonna nurgakivi;

11.  peab kahetsusväärseks peaministri ja mitme valitsusametniku otsust peatada suhtlemine peamiste meediaväljaannetega, tunnistades, et see takistab oluliselt üldsuse õigust saada valitsuselt asjakohast teavet; rõhutab, et sellised meetmed piiravad meediavabadust ja läbipaistvust ning aitavad kaasa manipuleeriva desinformatsiooni levikule avalikus ruumis;

12.  kutsub Slovakkia valitsust üles järgima ELi institutsioonidega lojaalse koostöö põhimõtet;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ja Euroopa Prokuratuurile.

(1) ELT C 108, 26.3.2021, lk 107. (2) ELT C 390, 18.11.2019, lk 111. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile teadusuuringute vabaduse edendamise kohta ELis (2023/2184(INL))

P9_TA(2024)0022 A9-0393/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 49 ja 56, artikli 179 lõiget 1 ning artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikleid 12 ja 13,

–  võttes arvesse teadusuuringute vabaduse deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa teadusruumi käsitleval ministrite konverentsil 20. oktoobril 2020 Bonnis (edaspidi „Bonni deklaratsioon“),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“,

–  võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“,

–  võttes arvesse Euroopa teadusruumi poliitikakava meedet nr 6,

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013)(1) põhjendust 72,

–  võttes arvesse 2023. aasta Euroopa lisaväärtuse hinnangut teadusuuringute vabaduse edendamise kohta, mille Euroopa lisaväärtuse üksus esitas 18. septembril 2023 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse kõrghariduse eest vastutavate Euroopa ministrite 19. novembri 2020. aasta Rooma kommünikeed Euroopa kõrgharidusruumi raames, eelkõige selle I lisa akadeemilise vabaduse kohta,

–  võttes arvesse SFICi arvamust Bonni deklaratsiooni rakendamise kohta rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös (ERAC‑SFIC 1356/21) (2021),

–  võttes arvesse UNESCO soovitust teaduse ja teadlaste kohta (2017),

–  võttes arvesse õppejõudude staatust käsitlevat soovitust, mille ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents võttis vastu oma 29. istungjärgul, mis toimus 21. oktoobrist kuni 12. novembrini 1997,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise teaduse ja tehnika alase koostöö strateegilise foorumi soovitusi,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0393/2023),

A.  arvestades, et teadusuuringute vabadus, mis on demokraatia olemuslik aspekt ja üks akadeemilise vabaduse osiseid, on liidus surve all ja järk-järgult ahenemas(2), mida näitab asjaolu, et 2008. aastal oli kõikide liikmesriikide akadeemilise vabaduse indeksi skoor üle 0,85, kuid 2022. aastal langes mõne liikmesriigi skoor oluliselt ja 2022. aasta madalaim tulemus oli 0,34;

B.  arvestades, et teadusuuringute vabaduse piirangud avaldavad negatiivset mõju liidu majandusele, pärsivad innovatsiooni, aeglustavad teaduse arengut ja vähendavad Euroopa üleilmset konkurentsivõimet;

C.  arvestades, et teadusuuringute vabaduse ahenemine soodustab tippteadlaste väljarändest tingitud ajude äravoolu ja teadlaste enesetsensuuri ning vähendab sotsiaalsete ja poliitiliste küsimuste analüüside kriitilisust, interdistsiplinaarset koostööd ning avalikke mõttevahetusi ja arutelusid;

D.  arvestades, et töökohtade ebakindlus piirab võimalust teadusuuringute vabadust täiel määral kasutada; arvestades, et tuhanded teadlased teevad tööd piiratud kestusega projektirahastuse alusel, kas personaalsete või projektipõhiste uurimistoetuste või tähtajaliste töölepingute alusel või iseenda tööandjana teatavaid eriülesandeid täites ning neil on madal töökohakindlus ja töökaitse;

E.  arvestades, et Bonni deklaratsioonis on määratletud teadusuuringute vabaduse mõiste ning deklaratsioonis tunnistatakse, et nii valitsustel kui ka teadusasutustel lasub kohustus edendada teadusuuringute vabadust;

F.  arvestades, et teadusuuringute vabaduse kaitsega tagatakse, et teadusuuringuid tehakse avalikes huvides ning need edendavad arengut ja aitavad parandada inimeste elamistingimusi;

G.  arvestades, et Bonni deklaratsioonis puuduvad Euroopa tasandi rakendusvahendid;

H.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtul on akadeemilise vabaduse, sealhulgas teadusuuringute vabaduse valdkonnas olemas fundeeritud kohtupraktika, milles on sätestatud mitmed akadeemilise vabaduse kaitse ja edendamise õiguslikud standardid ja põhimõtted;

I.  arvestades, et Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. aasta otsuses kohtuasjas C‑66/18(3) leidis Euroopa Kohus, et Ungari riiklik kõrgharidusseadus ei taganud asjaomastele organisatsioonidele akadeemilise teadustöö läbiviimiseks vajalikku organisatsioonilist struktuuri, mis toob ilmsiks akadeemilise vabaduse ahenemise Ungaris;

J.  arvestades, et konkreetsed liidu õigusaktid piiravad teadusuuringute vabadust, kuna akadeemilise sektori suhtes kohaldatakse peamiselt siseturu reguleerimiseks kavandatud korda;

K.  arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen lubas enne Euroopa Parlamendis ametisse kinnitamist poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) toetada parlamendi algatusõigust ja võttis kohustuse vastata seadusandliku aktiga, kui parlament võtab vastu resolutsioone, milles palutakse komisjonil esitada seadusandlikke ettepanekuid;

1.   kinnitab veel kord liidu võetud kohustust kaitsta põhiõigusi, sealhulgas õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, akadeemilist vabadust ning teadusuuringute vabadust kõigis teadusharudes ja kunsti vabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas;

2.  tunnistab teadusuuringute vabaduse põhjapanevat tähtsust loodus- ja sotsiaalsete nähtuste alaste teadmiste suurendamisel, aidates seeläbi edendada innovatsiooni, ühiskonna arengut ja liidu kodanike üldist heaolu nii liidus kui ka väljaspool, ning tuletab meelde, et teadusuuringute vabadus on universaalne õigus ja avalik hüve, mida tuleb rakendada kõigis teadusharudes; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases ülemaailmses konkurentsis on teadusuuringute vabadus konkurentsivõimeliste uute ideedega talentide ligimeelitamise eeltingimus; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Bonni deklaratsiooni ei ole Euroopa tasandil konkreetselt rakendatud;

3.  tunnistab, et sektoris püsival ebakindlusel on teadusuuringute vabadusele tõsised tagajärjed; toetab teadlaste tööõiguste kaitset, nende karjääri väärtustamist, tähtajatute töölepingute juurutamist ning juurdepääsu terviklikele sotsiaalkaitsesüsteemidele; on veendunud, et teadlastele tuleks tagada kvaliteetsed töökohad, inimväärsed töötingimused, korralik palk ja tervislik töökoht, sealhulgas hea töö- ja eraelu tasakaal;

4.  rõhutab, et võrdsed võimalused, eriti soolise võrdõiguslikkuse osas, on olulised teadusuuringute vabaduse edendamiseks ning selle tagamiseks, et kestliku ja õiglase arengu edendamisega seotud probleemide lahendused hõlmaksid eri perspektiive;

5.  rõhutab karjääri alustavate teadlaste eriti ebakindlat olukorda ning vajadust tagada selgemad ja struktureeritumad karjäärivõimalused, et suurendada karjääri alustavate teadlaste arvu; rõhutab, et ühtlasi tuleks selle tagamiseks edendada läbipaistvaid ja eelarvamusevabasid värbamismenetlusi ning tagada asjakohane sotsiaalkindlustus kõigile teadlastele, sealhulgas doktorantidele, kes tegelevad tasustatud teadustegevusega;

6.  märgib, et teadusorganisatsioonide teadusuuringute alased prioriteedid määratakse kindlaks nende asutuste juhtorganite tasandil; tunnistab, et kui demokraatia olukord teadusorganisatsioonides halveneb, kahaneb ka teadusuuringute vabadus; rõhutab seetõttu, kui oluline on akadeemiline omavalitsus, mis peaks hõlmama teadlaste õigust kaasa rääkida oma teadusasutuse juhtimises, sealhulgas asutuse töötingimuste küsimuses; rõhutab, et teadlastel on õigus kõigile põhiõiguste harta artiklist 12 tulenevatele õigustele;

7.  on veendunud, et teadusorganisatsioone tuleks ergutada, austades täielikult nende institutsioonilist autonoomiat, tegema rahvusvahelist koostööd, et tugevdada kahe- ja mitmepoolseid suhteid eesmärgiga arendada edasi tugevat teadusdiplomaatia komponenti, mille raames käsitletakse teadusuuringute vabadust ja võimalikke tagajärgi rikkumiste korral;

8.  rõhutab, et liit peaks olema turvaline paik kõigile ohus olevatele teadlastele ning looma ohus olevatele teadlastele mõeldud Euroopa stipendiumikava, millega antakse rahalist toetust ohus olevate teadlaste erakorraliseks Euroopa teadusasutustesse tööle suunamiseks; on veendunud, et selline kava peaks olema ka solidaarsusmehhanism, et toetada Euroopa teadlasi, kelle teadusuuringute vabadust rikutakse;

9.  tunnistab kooskõlas Bonni deklaratsiooniga, et teadusuuringute vabadus tähendab avatust, vahetust, tipptaset, rahvusvahelisust, mitmekesisust, võrdsust, usaldusväärsust, uudishimu, vastutust ja refleksiivsust, mis teeb temast demokraatia tugisamba;

10.  võtab teadmiseks teadusuuringute vabaduse määratluse, mis on esitatud komisjoni 13. juuli 2023. aasta ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta(4) II lisa punktis 2;

11.  on veendunud, et teadusuuringute vabadusega peab kaasnema kohustus järgida teadusuuringutes kõrgeimaid eetikastandardeid ja tagada usaldusväärsus, samuti peab teadusuuringute vabadus soodustama avatud teadust; rõhutab, et teadusuuringute usaldusväärsus eeldab rahastamise läbipaistvust ning teadusuuringute vabadusega kaasneb ühiskondlik vastutus tagada selline läbipaistvus; toetab seetõttu kindlalt nõuet tagada läbipaistev teabevahetus teadustegevuse rahastamisallikate kohta, mis on levinud tava, ning kutsub teadussektorit üles seda tava kaitsma;

12.  rõhutab nõuetekohaselt kavandatud ja hästi rakendatud tugiraamistiku otsustavat rolli teadusuuringute vabaduse tulemuslikul kaitsmisel ja edendamisel kogu liidus, võttes täiel määral arvesse olemasolevat avalikku toetust, et hõlbustada teadmiste genereerimist, jagamist ja levitamist avaliku hüvena ning vältida teadusuuringutesse sekkumise ohtu või ohtu, et õõnestatakse teadusuuringute sõltumatust;

13.  rõhutab avatud teadmiste rolli teadusuuringute vabaduse tagamisel; nõuab tõhusat ja läbipaistvat teadmiste genereerimist ilma kunstlike tõketeta, mis takistavad juurdepääsu teabele ja selle levitamist; on seisukohal, et liidu õigusaktidega tuleb kaitsta ja aktiivselt edendada teadusuuringute tulemuste jagamist mitteärilistel eesmärkidel; rõhutab, et avaliku sektori rahastatud teadusuuringute tulemused tuleb avaldada avatud juurdepääsuga teadusajakirjades ning tulemused tuleb teha kõigile kergesti kättesaadavaks;

14.  on mures hiljutise sellest poliitilise vabaduse ja sotsiaalse osaluse jaoks olulisest põhiõigusest taganemise pärast liidus, kuna see ähvardab kahjustada toimiva ja konkurentsivõimelise Euroopa teadusruumi arengut;

15.  märgib, et komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ kinnitatakse, et Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimine eeldab teadusuuringute vabaduse täielikku austamist, mis hõlmab muu hulgas mittesekkumist teadusuuringute kavadesse, institutsioonilist autonoomiat, piisavat rahastamist ning teadusuuringute tulemuste levitamiseks vajaminevaid vahendeid;

16.  on sügavalt mures, et vaatamata teatise jõulisele retoorikale ei kasuta komisjon oma seaduslikke volitusi selle vabaduse kaitsmiseks liidus; kinnitab veel kord liidu võetud kohustust kaitsta põhiõigusi, sealhulgas õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, akadeemilist vabadust ning teadusuuringute ja kunsti vabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas; on sügavalt mures, et teadusuuringute vabadus on moraalse ja poliitilise surve all;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik võimalikud meetmed, et kaitsta ja edendada teadusuuringute vabadust liidus ning hoida ära teadusuuringute eetilisuse ja usaldusväärsuse kahjustamist, sealhulgas kasutades oma seaduslikke volitusi, et vältida edasist sellest põhiõigusest taganemist; kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama ja rahastama teaduslikku pluralismi, toetades projekte kõigis teadusuuringute valdkondades;

18.  kutsub liikmesriike üles teadusuuringute vabadust täielikult austama ja kaitsma ning tagama, et avalikes huvides, näiteks riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või avaliku julgeoleku huvides, korratuste ja kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või kohtuvõimu autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks võetavad meetmed ei piira põhjendamatult teadusuuringute vabadust;

19.  rõhutab, et Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimine eeldab teadusuuringute vabaduse igakülgset austamist ja aktiivset edendamist kogu liidus, ning on veendunud, et kõik katsed seda vabadust õõnestada või suutmatus teadusuuringute vabadust aktiivselt edendada mõjutavad negatiivselt konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa teadusruumi arengut; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama teadusringkondade võimalusi nende tegevuse jaoks olulisele teabele juurde pääseda, seda kasutada ja levitada, kasutades selleks ka avatud lähtekoodiga digivahendeid;

20.  tunneb muret, et komisjon ei ole kasutanud talle aluslepingutega antud seaduslikke volitusi, et kaitsta teadusuuringute vabadust kui üht liidu kodanike põhiõigust, mistõttu leiab, et komisjon on tõsiselt eiranud oma kohustust tagada õigusriigi järgimine liidus, ning kutsub komisjoni üles võtma viivitamata meetmeid selle olukorra parandamiseks;

21.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles toetama teadusuuringute vabaduse kaitset ja edendamist ning tagama, et seda põhiõigust austatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides;

22.  nõuab, et tunnistataks vajadust kaasata rohkem avaliku sektori vahendeid, et rahastada sõltumatuid teadusuuringuid, vältides põhjendamatut sekkumist, mis võib mõjutada teadusuuringute eesmärke ning uurimismeetodeid või -tulemusi;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama üldsuse teadlikkust teadusuuringute vabaduse tähtsusest, tehes seda hariduse, avalikkuse teavitamise ja teadusajakirjanduse toetamise kaudu;

24.  nõuab, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 5 alusel koostoimes artikli 179 lõikega 1 ettepaneku võtta vastu õigusakt teadusuuringute vabaduse kohta, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi, et tagada, kaitsta ja edendada seda vabadust teadusasutuste ja teadlaste tasandil kogu nende karjääri jooksul;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Teadusuuringute vabaduse määratlemine

1.  Teadusuuringute vabadus on Euroopas akadeemilise vabaduse ja teadusliku usaldusväärsuse lahutamatu osa, kuid sellel on ka iseseisev väärtus, mille näiteks on konkreetne viide Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 13.

2.  Teadusuuringute vabadusega kaasnevad õigused teadlastele, õigused ja kohustused teadusorganisatsioonidele ning kohustused avaliku sektori asutustele.

3.  Kuna teadusuuringute vabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Teadusuuringute vabadust võidakse piirata ka konkreetse teadusuuringu asjaolude või tegevuspiirangute ajendil. Teadusuuringute vabadust tuleb hoolikalt tasakaalustada muude õigustatud huvidega, nagu õiguspäraste konkurentsieeliste saamine ja intellektuaalomandi kaitse. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.

4.  Ettepanekus tuleks tugineda teadusuuringute vabaduse määratlusele, mis on esitatud Bonni deklaratsioonis ja ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta II lisa punktis 2.

Teadlastele kaasnev vabadus

5.  Teadlasi tuleks määratleda laialt kooskõlas ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta.

6.  Akadeemiline vabadus hõlmab teadlaste õigust vabalt määratleda uurimisküsimusi, valida teooriaid ja neid välja töötada, koguda empiirilist materjali, kasutada usaldusväärseid uurimismeetodeid, säilitada teaduslik usaldusväärsus, seada kahtluse alla vanad tõed, vabalt avaldada ja suhelda, pakkuda välja uusi ideid ja teooriaid ning neid vabalt levitada.

7.  Teadlaste õigused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  õigus ühineda kutse- või akadeemiliste esindusorganisatsioonidega;

b)  avalikule teabele vaba juurdepääsu õigus ning erateabele teaduslikel eesmärkidel juurdepääsu õigus, mis peab olema tasakaalus teabe valdajate õiguste ja teabe laadi/tundlikkusega;

c)  õigus hoida konkreetne teave või andmed, samuti teabe allikas või kuupäev konfidentsiaalsena, et järgida eetilisi ja teaduslikke standardeid ning saavutada teaduslikke või muid õiguspäraseid eesmärke;

d)  õigus avaldada, jagada, levitada ja suhelda avatult nii oma teadusasutuses kui ka sellest väljaspool ning õigus rääkida vabalt teadusasutuse tööst, poliitikast, samuti uurimistulemustest ja teadusandmetest, ning neid kritiseerida, kartmata survestamist;

e)  õigus vabalt määratleda uurimisteemasid, valida ja koguda empiirilist materjali ja seda välja töötada ning suhelda teiste teadlastega.

8.  Teadlased peaksid saama kasutada neid individuaalseid õigusi survestamist kartmata.

Teadusorganisatsioonide õigused ja kohustused

9.  Selleks et tagada teadlastele teadusuuringute vabadus, peaks teadusorganisatsioonidel olema tegelik institutsiooniline autonoomia. Kuigi institutsiooniline autonoomia on teadlaste teadusuuringute vabaduse ja teadusuuringute autonoomse olemuse eeltingimus, ei ole see põhimõtteliselt allutatud teadlaste õigustele. Lisaks sellele, et institutsiooniline autonoomia kaitseb teadusuuringute vabadust, on see vajalik ka teadussektori nõuetekohaseks toimimiseks. Seetõttu tuleks ettepanekus saavutada sobiv tasakaal üksikisiku õiguste ja institutsioonilise autonoomia vahel.

10.  Teadusorganisatsioonidel peaks olema vabadus osaleda rahvusvahelises koostöös.

11.  Teadusorganisatsioonid peavad oma institutsioonilise autonoomia raames pakkuma teadlaskarjääri soodustamiseks läbipaistvaid, õiglasi ja tipptasemel põhinevaid menetlusi.

12.  Institutsioonilise autonoomia saavutamisel tuleb arvestada teadusasutuse organisatsioonilist, rahalist ja teaduslikku sõltumatust ning sõltumatust personali valikul.

13.  Institutsiooniline autonoomia on väga kontekstuaalne ja seda on võimalik saavutada mitmel eri viisil ning eri kombinatsioonides. Tõelise institutsioonilise autonoomia saavutamiseks ei pea olema ühtselt täidetud kõik need institutsioonilise autonoomia eri aspektid. Seetõttu ei tohiks ettepanekus institutsioonilist autonoomiat määratleda staatiliselt, vaid see peaks pigem võimaldama kohandamist eri riiklike, piirkondlike ja institutsiooniliste kontekstidega, eelkõige võimaldades rõhuasetust institutsioonilise autonoomia eri aspektide vahel muuta, võttes omaks eri aspektide järkjärgulise, mitte binaarse hindamise.

14.  Institutsioonilise autonoomiaga peaks teadusorganisatsioonidele kaasnema kohustus kaasata teadlased mingil määral otsuste tegemisse.

15.  See hõlmab õigust avaldada avalikult arvamust organisatsiooni ja süsteemi juhtimise kohta, kartmata survestamist. See hõlmab ka teadusorganisatsioonide kohustust luua avatud arutelu kultuur. Samuti hõlmab see tulemuslike menetluste kehtestamist väärkäitumisest teatamiseks, et kaitsta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1937(5) sätestatud standarditega isikuid, kes teatavad väärkäitumisest, akadeemiliste standardite või eetikastandardite rikkumisest, ning eraelu puutumatuse kaitsel ja süütuse presumptsioonil põhinevaid eraldi menetlusi teatatud väärkäitumise käsitlemiseks.

Valitsusasutuste kohustused

16.  Liikmesriikides peaks valitsusasutustel kõigil valitsustasanditel, sealhulgas liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel olema kohustus austada, kaitsta ja edendada teadusuuringute vabadust, sealhulgas institutsioonilist autonoomiat, ning see tagada.

17.  Teadusuuringute vabaduse austamine tähendab, et valitsusasutused hoiduvad meelevaldsest sekkumisest teadusuuringute vabadusse ega sea sellele põhjendamatuid piiranguid ning hoiduvad selle õiguse rikkumises aktiivselt osalemast või sellele kaasa aitamast.

18.  Teadusuuringute vabaduse kaitsmine tähendab, et valitsusasutustel on kohustus võtta aktiivseid meetmeid, et kaitsta teadusuuringute vabadust kolmandate isikute põhjendamatu sekkumise eest mis tahes tasandil.

19.  Teadusuuringute vabaduse tagamine tähendab, et valitsusasutused peavad aktiivselt looma kõik tingimused, mis on vajalikud selle vabaduse tagamiseks kõigis selle aspektides, kaasa arvatud institutsiooniline autonoomia. See hõlmab meetmeid jätkusuutliku teadlaskarjääri ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks kõigis karjäärietappides ning pikaajalist, usaldusväärset ja stabiilset institutsioonilist rahastamist.

20.  Teadusuuringute vabaduse edendamine tähendab, et valitsusasutustel on kohustus astuda aktiivsesse dialoogi kolmandate isikutega, et panustada teadusuuringute vabaduse austamisse ja kaitsesse ning selle tagamisse, ning vajaduse korral loobuda koostööst kolmandate isikutega, kes ei järgi samu põhimõtteid ja väärtusi.

Üldised märkused

21.  Seadusandlikus ettepanekus peaks kajastuma, et teadusuuringute vabadust tuleb käsitleda terviklikult, tagades, et sellesse ei sekkuta ja olemas on soodsad raamtingimused. Valitsused ei tohiks teadusuuringutesse põhjendamatult sekkuda ning teadusuuringute vabaduse tagamiseks on vaja tugevat teadusringkonda ja teaduslikult põhjendatud teadmistele avatud ühiskonda.

Avaliku sektori asutustel peaks olema kohustus uurida väidetavaid teadusuuringute vabaduse rikkumisi ja võtta rikkumiste toimepanijad vastutusele.

22.  Seadusandlik ettepanek peaks hõlmama seiresüsteemi loomist teadusuuringute rikkumistest teatamiseks, kui need on kindlaks tehtud.

23.  Seadusandlikus ettepanekus tuleks tunnistada, et kuigi teadusuuringute vabadusel on iseseisev väärtus, on tänapäeva ülikoolide raamistikus teadusuuringute vabadus lahutamatult seotud õpetamisvabadusega. See tähendab, et võttes arvesse ettepaneku õiguslikku alust ja liidu põhipädevusi teadusuuringute valdkonnas ning järgides nõuetekohaselt liidu piiratud pädevust haridusvaldkonna reguleerimisel, peaks ettepaneku eesmärk olema kaitsta võimalikult ulatuslikku organisatsioonisisest levitamist.

24.  Kavandatav õigusakt peaks olema kogu liidus õiguslikult siduv. Ettepaneku eesmärk peaks olema luua õigusraamistik, mis tagab piisava paindlikkuse õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks igal üksikjuhul eraldi ning mida saab kohaldada kogu liidus, hoolimata sellest, et olemas on palju erinevaid riiklikke ja piirkondlikke teadusuuringute süsteeme. See peaks olema lähtealus teadusuuringute vabaduse õiguslike miinimumnõuete väljatöötamiseks, tuginedes Euroopa kohtute, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1). (2) STOA uuring „State of play of academic freedom in the EU member states: Overview of de facto trends and developments“ (Akadeemilise vabaduse hetkeseis ELi liikmesriikides: tegelike suundumuste ja arengute ülevaade). (3) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2020, Euroopa Komisjon vs. Ungari, C‑66/18, ECLI:EU:C:2020:792. (4) COM(2023)0436. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente (2023/2084(INI))

P9_TA(2024)0023 A9-0429/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 5 pädevuste andmise ja subsidiaarsuse kohta, artikli 10 lõiget 1 esindusdemokraatia kohta, artikli 10 lõiget 2 ELi kodanike esindatuse kohta, artikli 10 lõiget 3 ELi kodanike õiguse kohta osaleda liidu demokraatias, artikli 10 lõiget 4 Euroopa tasandi erakondade rolli kohta, artiklit 11 osalusdemokraatia kohta, artiklit 12 liikmesriikide parlamentide rolli kohta, artikli 48 lõiget 3 tavalise läbivaatamismenetluse kohta ja artikli 48 lõiget 7 (sillaklausel),

–  võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus(1) ning Lissaboni lepingule lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 42,

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule(3), 16. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete kohta(4) ning 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2021)0734),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2019. aasta aastaaruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise ning suhete kohta liikmesriikide parlamentidega 2018. aastal (COM(2019)0333), 30. juuni 2020. aasta aruannet 2019. aasta kohta (COM(2020)0272), 23. juuli 2021. aasta aruannet 2020. aasta kohta (COM(2021)0417) ja 1. augusti 2022. aasta aruannet 2021. aasta kohta (COM(2022)0366),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadi aastaaruandeid, eriti 2022. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta,

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2017., 2018. ja 2019. aastal(6) ning 19. mai 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruande kohta(7),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid 2017, 2018 ja 2019(8),

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ 10. juuli 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse aktiivse subsidiaarsuse kontseptsiooni kui uut töömeetodit(9),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi seisukoha kohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta(10) ja 4. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta(11),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks(12),

–  võttes arvesse 22. novembri 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks(13),

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse parlamentidevaheliste konverentside korraldamine, et arutada eelarvepoliitikat ja teisi lepinguga hõlmatud küsimusi,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2023 kohta(14),

–  võttes arvesse 24. ja 25. aprillil 2023 Prahas toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi eesistuja järeldusi(15),

–  võttes arvesse 14.–16. mail 2023 Stockholmis toimunud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide LXIX konverentsi (COSAC) täiskoguistungi järeldusi(16),

–  võttes arvesse 30. juunil ja 1. juulil 2023 Léonis toimunud rahvusvahelise parlamentarismi päeva tähistamiseks korraldatud konverentsil vastu võetud Léoni deklaratsiooni parlamentarismi kohta, milles käsitletakse parlamentide tugevdamist demokraatia edendamiseks(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0429/2023),

A.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide aktiivne osalemine liidu asjades ja liikmesriikide parlamentide tugevam kontroll riikide valitsuste tegevuse üle on väga olulised ELi institutsioonilise süsteemi demokraatliku vastutuse võtmise ja legitiimsuse tagamisel;

B.  arvestades, et liikmesriikide parlamendid „aitavad aktiivselt kaasa liidu nõuetekohasele toimimisele“ (ELi lepingu artikkel 12) ja neil on koos Euroopa Parlamendiga oluline roll ELi projekti demokraatliku legitiimsuse tugevdamisel ja kodanike usalduse ning Euroopa projekti kestlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisel;

C.  arvestades, et praegused vahendid liikmesriikide parlamentide osalemiseks Euroopa asjades on nii poliitikakujundajate kui ka üldsuse jaoks suures osas tundmatud; arvestades, et on vaja suurendada teadlikkust nendest vahenditest;

D.  arvestades, et liikmesriikide valitsuste aruandekohustus oma parlamentide ees ja parlamentaarne kontroll Euroopa asjades, mis sõltub liikmesriikides kehtivatest tavadest, on praegustes Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud liikmesriikide parlamentide rolli alustala;

E.  arvestades, et aruandmist ja kontrolli saab hõlbustada nõukogu tegevust läbipaistvamaks muutes, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikide hääletamistulemusi ja seisukohti; arvestades, et liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament peaksid suurendama survet nõukogule, et see tegutseks läbipaistvamalt ja annaks kogu õigusloomeprotsessi vältel oma tegevusest rohkem aru; arvestades, et juurdepääs teiste ELi institutsioonide dokumentidele võimaldab riikide parlamentidel teha igakülgset kontrolli;

F.  arvestades, et läbipaistvuse puudumine ELi seadusandlikes ja otsustusprotsessides võib kahjustada nii aluslepingutest ja asjakohastest protokollidest tulenevaid liikmesriikide parlamentide õigusi kui ka nende rolli nõukogus esindatud riikide valitsuste tegevuse kontrollimisel;

G.  arvestades, et parlamentaarne pluralism rikastab Euroopa tasandil arutelu ja on seetõttu liidule väga kasulik ning aitab parandada Euroopa asjades kaasarääkimisel parlamendivähemuste esindatust ja tasakaalustada igas parlamendis valitsevat enamust, seejuures neid täielikult austades ja nende osakaalu arvesse võttes; arvestades, et liikmesriikide parlamendivähemuste seisukohti ja esindatust tuleks ELi tasandil arvesse võtta ning need võivad osutuda kasulikuks muu hulgas tulevases ELi aluslepingute läbivaatamise protsessis, austades ühtlasi riikide parlamentide pädevust oma esindatuse küsimuses;

H.  arvestades, et protokolli nr 2 artiklis 6 nähakse küll ette, et liikmesriikide parlamendid võivad konsulteerida seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentidega, kuid viimaste roll sõltub suuresti riigisisesest korraldusest ja väga sageli on neil vaid nõuandev roll; arvestades, et komisjon, nõukogu, liikmesriigid ja nende parlamendid peaksid võtma arvesse seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide rolli ja soodustama nende kaasamist, eriti kui see võib mõjutada piirkondlikke ainupädevusi;

I.  arvestades, et paljudel Regioonide Komitee liikmetel on piirkondlike organite valimistel saadud mandaat; arvestades, et võiks pidada arutelu Regioonide Komitee rolli üle piirkondlike parlamentide lähendamisel üldisele integratsiooniprotsessile ja Euroopa demokraatia tugevdamisel;

J.  arvestades, et liikmesriikide parlamente ja nende rolli ELi institutsioonilises raamistikus on käsitletud mitmes Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemust käsitlevas aruandes sisalduvas ettepanekus; arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsi kogemused näitasid, et liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vaheline koostöö kannab vilja;

K.  arvestades, et liikmesriikide parlamendid on alati kaasatud ka Euroopa aluslepingute läbivaatamisse, eelkõige eesmärgiga tugevdada ELi parlamentaarset mõõdet ja elavdada demokraatiat; arvestades, et Euroopa Parlament võttis 9. juunil 2022. aastal vastu resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks;

L.  arvestades, et Euroopa avalikku ruumi puudutavate küsimuste lahendamist võiks toetada mitmete liidu tegevuskava käsitlevate foorumite kaudu ning see võiks toimuda ühise Euroopa nädala raames, mille jooksul liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmed arutaksid samal ajal Euroopa asju volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja nõukogu eesistujariigi ministritega; arvestades, et tõelise Euroopa avaliku sfääri arendamisele tuleks kasuks ka kodanike suurem teadlikkus, osalemine ja dialoog nendega;

M.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide kaasamist ELi asjadesse tuleks tugevdada ka temaatilise, komisjonidepõhise või vajaduspõhise lähenemisviisi alusel; arvestades, et parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste pidamise vormi tuleks veelgi täpsustada;

N.  arvestades, et liikmesriikide parlamendid on näidanud üles huvi osaleda aktiivsemalt ELi poliitika ja õigusaktide sisu kujundamises ja seda mitte üksnes varajase hoiatamise süsteemi (EWS) raames, mis puudutab vaid subsidiaarsust;

O.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide rakendatav õigus kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist varajase hoiatamise süsteemi raames on suurendanud liikmesriikide parlamentide kaasatust ELi otsustusprotsessi;

P.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamused tugevdavad Euroopa õigusloomeprotsessi, kuna neis hinnatakse vastavust subsidiaarsuse põhimõttele; arvestades, et protokolli nr 1 artiklis 4 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg on osutunud ebapiisavaks, et kontrollida õigeaegselt subsidiaarsuse põhimõtte järgimist, ja seda tuleks aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus pikendada;

Q.  arvestades, et Euroopa tasandi erakondadel on oluline roll ELi ja liikmesriikide parlamentide vahelise lõhe ületamisel; arvestades, et regulatiivsed tõkked takistavad Euroopa tasandi erakondade ja riigi tasandi erakondade vahelist sisukamat koostööd; arvestades, et kaaluda võib uuenduslikke ja tõhusamaid liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö võimalusi, sealhulgas intensiivsemat dialoogi poliitiliste rühmituste ja fraktsioonide vahel;

R.  arvestades, et 2018. aasta rakendamisaruandes soovitati anda liikmesriikide parlamentidele võimalus esitada komisjonile läbivaatamiseks konstruktiivseid ettepanekuid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni algatusõigust;

S.  arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsil soovitati anda liikmesriikide parlamentidele ja seadusandlike volitustega piirkondlikele parlamentidele võimalus esitada Euroopa tasandil seadusandlikke algatusi, mis annaks neile võimaluse teha komisjonile läbivaatamiseks konstruktiivseid ettepanekuid, olles selleks eelnevalt saanud Euroopa Parlamendi toetuse ning võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni algatusõigust; arvestades, et Euroopa Parlamendi täieliku algatusõiguse saavutamise eesmärki on parlamendi praeguse koosseisu ametiajal rõhutatud mitmel korral;

T.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 9. juuni 2022. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendile üldise otsese seadusandliku algatusõiguse andmist; arvestades, et pärast selle õiguse andmist tuleks rohelise kaardi menetlused suunata Euroopa Parlamendile;

U.  arvestades, et punase kaardi menetluse rakendamist ei saa pidada sobivaks ja konstruktiivseks vahendiks, mis võimaldaks saavutada liikmesriikide parlamentide suurema osaluse Euroopa integratsiooniprotsessis;

V.  arvestades, et IPEXit, mis on parlamentidevaheline ELi teabevahetussüsteem riikide parlamentide ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa institutsioonide vahel, tuleks selle digitaalse strateegia kohaselt edasi arendada; arvestades, et Euroopa Parlamendil on selles väga oluline toetav roll;

W.  arvestades, et liikmesriikide parlamentidel on asjakohased pädevused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 70, 85 ja 88, mistõttu neil peaks olema edaspidi liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikas oluline roll, tuginedes ühtlasi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/ÜJKP) parlamentidevahelisele konverentsile, nagu on ette nähtud protokolli nr 1 artiklis 10;

Valitsuste tegevuse kontrollimine Euroopa asjade valdkonnas

1.  on arvamusel, et Lissaboni lepingust tulenevate liikmesriikide parlamentide õiguste ja kohustuste rakendamine on tugevdanud nende rolli Euroopa põhiseaduslikus raamistikus, tagades seeläbi rohkem mitmekesisust, suurema demokraatliku legitiimsuse ja liidu parema toimimise;

2.  on seisukohal, et liikmesriikide valitsuste aruandmiskohustus riikide parlamentidele, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 2, on liikmesriikide parlamentide rolli alustala Euroopa Liidus; on seisukohal, et liikmesriikide parlamendid on partnerid ELi institutsioonilise tasakaalu säilitamisel; ergutab liikmesriikide parlamente täitma oma Euroopa tasandi ülesandeid täies ulatuses, et kontrollida ja mõjutada otseselt Euroopa poliitika sisu, jälgides eelkõige oma valitsuste tegevust Euroopa Ülemkogu liikmetena; kutsub liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmeid üles järgima oma otsusprotsessis Euroopa südametunnistust ja tõdema, et ELi poliitika avaldab nende valimisringkondadele otsest mõju; peab riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö häid kogemusi kiiduväärseks ning on seisukohal, et riikide parlamendid ja Euroopa Parlament võivad olla loomulikud partnerid ELi tugevama parlamentaarse mõõtme kujundamisel;

3.  kutsub liikmesriike üles tagama, et riikide parlamentidele antaks piisavalt aega ja neile oleks tagatud võimekus, vahendid ja vajalik juurdepääs teabele, et nad saaksid täita oma põhiseaduslikku ülesannet kontrollida oma riigi valitsuse tegevust Euroopa tasandil ja seeläbi suurendada selle legitiimsust; rõhutab teabele juurdepääsu tähtsust ja tõdeb, et nõukogu peab kehtestama dokumentide turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed, võimaldades ühtlasi riikide parlamentidel teha oma valitsuste üle demokraatlikku kontrolli, kasutades selleks muu hulgas juurdepääsu nõukogu õigusaktide andmebaasile ja järgides täielikult konfidentsiaalsusnõudeid;

4.  leiab, et ELi institutsioonide töömeetodite ja otsustamisprotsesside läbipaistvus on eeltingimus, mis võimaldab liikmesriikide parlamentidel täita tulemuslikult oma aluslepingutest tulenevat institutsioonilist rolli; nõuab seetõttu, et liikmesriikide hääletustulemused ja seisukohavõtud nõukogus avalikustataks; nõuab ka seda, et liikmesriikide parlamendid kasutaksid täiel määral ära oma vastavaid pädevusi, kohandades selleks muu hulgas oma sisemist korraldust, ajakavasid ja kodukorda; seab endale ja liikmesriikide parlamentidele sihiks võtta poliitilisel ja haldustasandil kasutusele uuenduslikumad ja tõhusamad koostöövahendid, sealhulgas intensiivsemad teabevahetus- ja dialoogivormid Euroopa poliitiliste rühmituste ja fraktsioonide vahel;

5.  ergutab poliitilise dialoogi tugevdamist ELi institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide vahel ja tuletab meelde, et otsused tuleb teha kooskõlas põhiseaduslike pädevuste, ELi aluslepingute ja ELi õigustikuga ning võttes arvesse kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi asutuste vastavate pädevuste selget piiritlemist otsustamisel;

6.  täheldab, et Euroopa poolaasta vastavusse viimine liikmesriikide parlamentide tegevuskavadega võiks aidata majanduspoliitikat omavahel veelgi paremini koordineerida, toonitades samas, et seejuures ei tohiks eirata omavalitsemise volitusi ja iga parlamendikoja konkreetset kodukorda;

7.  nõuab liikmesriikide parlamentidele jõulisemat rolli riikliku eelarve- ja majanduspoliitilise dialoogi perioodi ärakasutamisel, mille jooksul liikmesriikide parlamendid saaksid teha koostööd, arutada Euroopa poolaasta küsimusi ja anda sellesse oma panuse, volitades oma valitsusi suhtlema komisjoni ja nõukoguga;

Euroopa avaliku ruumi kujundamine

8.  rõhutab, kui oluline on sellega seoses eri erakondade liikmete proportsionaalse esindatuse põhimõte; soovitab seetõttu, et poliitiline mitmekesisus peaks kajastuma ka liikmesriikide parlamentide nende delegatsioonide koosseisus, kes suhtlevad Euroopa institutsioonidega;

9.  märgib ära asjaolu, et varajase hoiatamise süsteemi raames või väljaspool seda avaldatud liikmesriikide parlamentide arvamustes võiks olla esitatud parlamendi enamuse siduv tahe; toetab sellegipoolest ideed anda liikmesriikide parlamentide poliitilistele vähemustele võimalus väljendada oma lahknevaid seisukohti, mis võiksid olla lisatud selliste arvamuste lisadesse;

10.  on veendunud, et suhtlust liikmesriikide parlamentidega saab kaudselt tugevdada Euroopa tasandi erakondade mõjuvõimu suurendamisega; kordab oma pikaajalist üleskutset võimaldada neil erakondadel aktiivselt osaleda liikmesriikide poliitilises sfääris ja toetada ELi teemasid käsitledes nende liikmeserakondi; nõuab, et kiiresti viidaks lõpule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist)(18) uuesti sõnastamine, et Euroopa tasandi erakondadel oleks võimalik toetada oma liikmeserakondi Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias ja ELi küsimusi puudutavates referendumikampaaniates;

11.  on veendunud, et iga‑aastase Euroopa nädala ellukutsumine võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmetel, Euroopa Komisjoni volinikel ja nõukogu eesistujariikide ministritel külastada kõiki riiklikke ja vajaduse korral piirkondlikke parlamente, et koos kohalike parlamendiliikmetega liidu tegevuskava arutada ja seda neile selgitada; teeb ettepaneku alustada arutelu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise poliitilise ühisdeklaratsiooni või raamlepingu koostamise üle seoses kavandatava Euroopa nädala korraldamisega, et luua poliitilisel, institutsioonilisel ja haldustasandil sidusam koostööraamistik; on seisukohal, et Euroopa nädala kavandamisel peaks võtma õppust praegustest ja varasematest foorumitest, nagu Euroopa poolaasta konverentsi parlamentaarne nädal, stabiilsust, majanduse koordineerimist ja juhtimist Euroopa Liidus käsitlev parlamentidevaheline konverents ning Euroopa tuleviku konverents; on lisaks arvamusel, et liikmesriikide erakondade ja Euroopa fraktsioonide poliitiliste perekondade ja leeride kohtumised ELi parlamentidevahelise koostöö raames võivad pakkuda lisaväärtust tõelise Euroopa poliitilise arutelu näol;

12.  on seisukohal, et kandidaatriikide parlamentide suurem kaasamine on oluline vahend ELi laienemisstrateegia edukuse saavutamiseks; teeb ettepaneku kaasata kavandatavasse Euroopa nädalasse ka kandidaatriikide parlamentide esindajad;

Varajase hoiatamise süsteemi reformi toetamine

13.  rõhutab, et liikmesriikide parlamentidele Lissaboni lepinguga antud kõige olulisem õigus oli võimalus kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist ELi seadusandlike menetluste varajases etapis;

14.  märgib, et kollase ja oranži kaardi menetlusi ei ole laialdaselt kasutatud; teeb ettepaneku, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid lepiksid kokku subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise ühises käsituses, mis põhineb algsel Amsterdami lepingul, Euroopa Liidu Kohtu asjakohasel kohtupraktikal ja komisjoni enda kogemusel; on seisukohal, et selle ühise arusaama kujundamine peaks hõlmama kõiki subsidiaarsuse elemente ja sellele võiks kaasa aidata uute koostöövahenditega;

15.  võtab teadmiseks liikmesriikide parlamentide esitatud taotluse pikendada protokolli nr 1 artiklis 3 ette nähtud kaheksanädalast perioodi, mille jooksul nad saavad esitada põhjendatud arvamusi; toonitab sellegipoolest, et praeguses aluslepingute raamistikus sellist pikendamist ette ei nähta; märgib, et komisjon hakkas alates 2019. aastast leevendusmeetmena jätma liikmesriikide parlamentidele põhjendatud arvamuste saatmiseks kaheksanädalase tähtaja määramisel välja aastalõpu pühadeperioodi; on seetõttu seisukohal, et aluslepingute järgmise läbivaatamise ajal tuleks kaaluda 12‑nädalase tähtaja kehtestamist;

16.  nõuab, et liikmesriikide parlamendid lisaksid seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide põhjendatud arvamused oma lõplikesse põhjendatud arvamustesse, mis saadetakse Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile, kui see mõjutab piirkondlikke ainupädevusi;

17.  teeb ettepaneku luua süsteem, mida mõnikord nimetatakse rohelise kaardi menetluseks, mille kohaselt vähemalt kolmandik liikmesriikide parlamentidest saab paluda komisjonil või Euroopa Parlamendil (pärast seda, kui viimasele on antud üldine otsene algatusõigus) esitada ettepanekuid, et ergutada Euroopa Liitu käsitlevat arutelu; soovitab sellega seoses, et komisjonil või Euroopa Parlamendil võiks olla kaalutlusõigus küsimuses, kas võtta selliseid ettepanekuid arvesse või esitada ametlik vastus, tuues välja arvesse võtmata jätmise põhjused; juhib tähelepanu asjaolule, et see menetlus ei saa sisaldada algatusõigust ega õigust õigusakte tühistada või neid muuta, kuna see õõnestaks nn liidu meetodit ja pädevuste jaotust liikmesriikide ja Euroopa tasandil, rikkudes sellega aluslepinguid;

Õigus teabele

18.  kinnitab, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 12 ja protokolliga nr 1 antakse liikmesriikide parlamentidele õigus saada teavet otse Euroopa institutsioonidelt; teeb ettepaneku laiendada õigust saada teavet ka seadusandlike volitustega piirkondlikele parlamentidele;

19.  soovitab liikmesriikide parlamentidel kasutada IPEXi platvormi õigeaegselt, et tagada riigisisese kontrollimehhanismi varane käivitamine; soovitab kasutada IPEXi platvormi kanalina, mille kaudu jagada süsteemselt teavet ja juhtida varakult tähelepanu subsidiaarsusega seotud probleemidele; väljendab heameelt IPEXi suuniste ajakohastatud versiooni üle, mis kiideti heaks peasekretäride 2023. aasta veebruarikuu koosolekul ja on kohandatud IPEXi platvormi uuele versioonile, võttes arvesse selle pakutavaid võimalusi ja vahendeid;

Parema institutsioonidevahelise koostöö kavandamine

20.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide koostöö Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika parlamentidevahelise konverentsi raames ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 13 raamistikus; võtab lisaks teadmiseks uuemad parlamentidevahelise koostöö vormid, nagu Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja parlamentidevaheline komisjonide kohtumine Eurojusti tegevuse hindamiseks; rõhutab, et sellist koostööd tuleks arendada konsensuse, teabevahetuse ja konsulteerimise põhimõtetele tuginedes, et liikmesriikide parlamendid saaksid kontrollida oma valitsuste ja haldusasutuste tegevust;

21.  kordab uuesti, et praegust liidu ja liikmesriikide vaheliste suhete raamistikku võiks lihtsustada ja ühtlustada, et muuta see tõhusamaks ja tulemuslikumaks; nõuab sellega seoses, et vaadataks läbi liidu ja liikmesriikide parlamentide koostöö olemasolevate platvormide ja foorumite raames, et neid suhteid tugevdada ja praeguste vajadustega kohandada; julgustab Euroopa institutsioone ja seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente üksteisega aktiivsemalt koostööd tegema ja otse suhtlema, järgides täielikult liikmesriikide parlamentide rolli ja pädevusi;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et poliitilise ja tehnilise dialoogi tugevdamine parlamendikomisjonide ja fraktsioonide vahel nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil oleks ülimalt tulemuslik samm täieliku parlamentidevahelise koostöö suunas; soovitab selleks suurendada riiklikul tasandil teadlikkust võimalikest koostöövahenditest; teeb seetõttu ettepaneku eraldada selle eesmärgi saavutamiseks lisaressursse, et muu hulgas rahastada videokonverentside kasutamist, personalivahetust või katseprojekte;

23.  tunnistab protokolli nr 1 artiklite 9 ja 10 alusel loodud parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste asjakohasust ja komisjonide meetodi valdkondlikku edu parlamentidevahelises koostöös; on arvamusel, et institutsioonidevahelist koostööd oleks võimalik parandada, kui Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmed omistaksid parlamentidevaheliste komisjonide kohtumistele suuremat tähtsust ja kui kohtumisi valmistataks ette tihedamas koostöös; on seisukohal, et kodukorda võiks muuta, et reguleerida tõhusamaid koostöövorme riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, austades täielikult nende institutsioonilist pädevust ja pädevuste jaotust;

24.  soovitab kaasata liikmesriikide parlamendid täielikult ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkuvasse väljatöötamisse; on veendunud, et selline kaasamine peaks toimuma tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, kooskõlas protokolli nr 1 artikliga 10 ning võttes täielikult arvesse riikide põhiseaduste sätteid, milles käsitletakse julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; kutsub liikmesriikide parlamente üles kaaluma üksikasjalikumalt kaitsevõime prioriteediks seadmist ELi tasandil, sealhulgas parlamentidevaheliste ühiskohtumiste kaudu riikide parlamentide esindajate ja Euroopa Parlamendi liikmete osalusel, ÜVJP/ÜJKP parlamentidevaheliste konverentside raames ning poliitilise dialoogi teel;

25.  tuletab meelde, kui oluline on tõhustada liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööd ja dialoogi uurimisõiguse valdkonnas;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 202, 7.6.2016, lk 203. (2) ELT C 115, 9.5.2008, lk 206. (3) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 94. (4) ELT C 443, 22.12.2017, lk 40. (5) ELT C 390, 18.11.2019, lk 121. (6) ELT C 456, 10.11.2021, lk 56. (7) ELT C 479, 16.12.2022, lk 18. (8) ELT C 81, 18.2.2022, lk 74. (9) „Aktiivne subsidiaarsus – uus töömeetod“, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ aruanne, 10. juuli 2018. (10) ELT C 270, 7.7.2021, lk 71. (11) ELT C 465, 6.12.2022, lk 109. (12) ELT C 493, 27.12.2022, lk 130. (13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0427. (14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0078. (15) https://parleu2022.cz/wp-content/uploads/2023/04/EUSC-Prague-Presidency-Conclusions-final-EN-1.pdf (16) https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88827df1e018828991e660000/Contribution%20adopted%20by%20the%20LXIX%20COSAC.pdf (17) https://www.congreso.es/backoffice_doc/prensa/notas_prensa/99181_1688138271277.pdf (18) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust (2023/2085(INI))

P9_TA(2024)0024 A9-0436/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 6, 9, 10, 11, 12, 21 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 20, 21, 22, 24, 26, 45, 46, 47, 48, 153 ja 165,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ(8),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP(9),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist suuniste kohta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks (COM(2009)0313),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrust (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID‑19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020)0711),

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2021. aasta teatist „Valimiste usaldusväärsuse kaitsmine ja demokraatliku osaluse edendamine“ (COM(2021)0730),

–  võttes arvesse 15. detsembri 2020. aasta komisjoni aruannet „2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta – Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine“ (COM(2020)0730),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta aruannet (esitatud ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaselt) „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2016–2020 tehtud edusammud“ (COM(2020)0731),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel(12),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel(13),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ettepanekutega komisjonile investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kohta(15),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni 2020. aasta ELi kodakondsuse ning kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmise aruande kohta(16),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2023. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatust käsitlevate määruste rakendamise kohta(17),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2023. aasta resolutsiooni parlamentarismi, Euroopa kodakondsuse ja demokraatia kohta(18),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis(19),

–  võtta arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanike kaasamise kohta: petitsiooniõigus, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa kodanikualgatus(20),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(21),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta aruannet põhiõiguste kohta,

–  võttes arvesse aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringu 485/2020 ja Eurobaromeetri standarduuringu 99/2023 tulemusi,

–  võttes arvesse 6. detsembril 2023. aastal ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaselt esitatud komisjoni aruannet ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2020–2023 tehtud edusammude kohta (COM(2023)0931) (2023. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0436/2023),

A.  arvestades, et ELi kodakondsus kehtestati 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega ja seda tugevdati veelgi 2009. aastal Lissaboni lepinguga; arvestades, et selle kehtestamisest on möödunud kolmkümmend aastat ning toimunud on suured sotsiaalsed, digitaalsed, majanduslikud ja poliitilised muutused;

B.   arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 kohaselt ELi kodakondsus täiendab ja ei asenda liikmesriigi kodakondsust; arvestades, et ELi kodakondsus ei too liidu kodanikele veel kaasa mingeid kohustusi;

C.  arvestades, et ELi kodakondsus on ainulaadne konstruktsioon, mis peegeldab ELi kodanike ühist demokraatlikku identiteeti ja ühiseid väärtusi ning on aidanud kaasa sidemete loomisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning rassismi ja diskrimineerimise kõigi vormide tagasilükkamisele; arvestades, et ELi kodakondsus ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali;

D.   arvestades, et liikumisvabadus on võimaldanud üle 15 miljonil ELi kodanikul(22) elada ja töötada mõnes teises liikmesriigis ning kõigil ELi kodanikel reisida vabalt kogu ELis, muutes ELi kodakondsuse tähtsamaks kui kunagi varem;

E.  arvestades, et ELi kodanikel puudub liiga sageli piisav teadlikkus, teadmised ja arusaam ELi kodakondsusest tulenevatest õigustest, kodanikukohustustest ja vabadustest; arvestades, et ELi kodakondsuse praktilises kohaldamises ning sellest tulenevate õiguste ja vabaduste täielikus kasutamises on endiselt olulisi puudujääke, millest osa on tingitud ELi õigusaktide ebaühtlasest rakendamisest liikmesriikides;

F.  arvestades, et ELi kodakondsust käsitleva 2020. aasta avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid, et üle 60 % osalenutest ei pidanud end oma ELi kodakondsusega seotud õigustest hästi informeerituks(23); arvestades, et kodakondsust ja demokraatiat käsitleva Eurobaromeetri 2023. aasta kiiruuringu andmetel peavad pooled vastanutest end oma õigustest ELi kodanikena hästi informeerituks;

G.  arvestades, et lisaks digitaalsele revolutsioonile ning sellega seotud sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele on ELi kodanikud seisnud silmitsi enneolematute probleemidega, mis on tingitud COVID‑19 pandeemiast;

H.  arvestades, et olemasolevate ja tulevaste õiguste kogumine ja konsolideerimine hõlbustaks ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste paremat ja teadlikumat kasutamist;

I.  arvestades, et Euroopa tuleviku konverents on konkreetne näide kodanike osalemisest liidu demokraatias; arvestades, et selle järeldused sisaldavad ettepanekuid ja meetmeid, mis kajastavad Euroopa institutsioonide ja ELi kodanike vahelist kokkulepet ELi kodakondsuse tugevdamiseks;

J.  arvestades, et olemasolevad takistused ELi kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel tekitavad ebavõrdsust ja diskrimineerimist ELi kodanike, eelkõige liikuvate ELi kodanike ja nende pereliikmete, eelkõige laste, ELi piiriülestes piirkondades ja maapiirkondades elavate inimeste ning vähekaitstud ja tõrjutud rühmade liikmete, näiteks vähemuste, madala sissetulekuga isikute, kodutute, eakate, puuetega inimeste ja digitaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste vahel;

K.  arvestades, et peaaegu 87 miljonil ELi kodanikul on mingit liiki puue(24), neil on raskusi oma kodakondsusega seotud õiguste kasutamisega ning et sellised raskused toovad mõnikord kaasa nende vaba liikumise ja elukoha õiguse otsese äravõtmise ning poliitiliste õiguste kasutamise piirangud;

L.  arvestades, et mõned liikmesriigid pakuvad endiselt kuldseid viisasid ehk investoritele elamisloa andmise kavasid kodakondsuse ja seeläbi ELi kodakondsuse saamise vahendina;

Sissejuhatus

1.  on seisukohal, et ELi kodakondsus hõlmab jagatud ja ühist Euroopa demokraatlikku identiteeti ning sellega seotud konkreetseid õigusi, kodanikukohustusi ja vabadusi ning et selliste õiguste kasutamine nii internetis kui ka väljaspool seda tugevdab kodanike sidet ELiga ja selle demokraatlikku legitiimsust ning annab neile täiendavaid õigusi;

2.  juhib tähelepanu sellele, et ELi kodakondsuse ülesehitamisel tuleb liikuda edasi, et vastata ELi 21. sajandi vajadustele ning hakkama saada uute probleemidega, tunnistades digitaalse innovatsiooni potentsiaali ja vajadust tasakaalustatud lähenemise järele, et tegeleda üleilmastumisest ja uutest tehnoloogiatest tuleneva keerukusega; rõhutab, et demokraatlike protsesside digiteerimine koos ebapiisava digitaalse kirjaoskuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsuga võib süvendada suurenevat digitaalsele lõhet kodanikuõiguste kasutamisel, jättes osa avalikkusest Euroopa projektist eemale;

3.  on seisukohal, et mitmekeelsus institutsioonides ja nende suhtluses ELi kodanikega on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamise oluline aspekt; rõhutab sellega seoses, et nõukogu 13. juuni 2005. aasta järeldustes nähti ette, et ELi kodanikud võivad kasutada ELi institutsioonidega suhtlemisel ELi mitteametlikke keeli, mida tunnustatakse liikmesriigis või selle territooriumi mõnes osas, samuti võivad nad kasutada neid ametlikult ELi institutsioonides või organites, sealhulgas Euroopa Parlamendis;

4.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis ELi kodakondsuse põhikirja loomist oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsioonis aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust, ja oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon 2020. aasta ELi kodakondsuse ning kodanike võimestamise ja nende õiguste kaitsmise aruande kohta; tuletab meelde, et Euroopa tuleviku konverents on rõhutanud ELi kodakondsuse tugevdamise tähtsust, mainides oma järeldustes, et selline põhikiri oleks kasulik vahend ELi põhimõtete ja väärtuste konkreetsemaks muutmisel;

5.  avaldab kahetsust, et komisjon ei maininud oma teatises, mis järgnes Euroopa tuleviku konverentsile, konkreetselt ELi kodakondsuse tugevdamist ja võimalikke viise selle saavutamiseks(25); tuletab meelde, et nõukogu näitas valmisolekut tugevdada kodakondsust oma tehnilises hinnangus, mille ta avaldas seoses Euroopa tuleviku konverentsiga, kuid ei ole välja pakkunud, võtnud ega rakendanud meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;

6.  tuletab meelde, et komisjon avaldab enne aasta lõppu 2023. aasta ELi kodakondsuse aruande, ja eeldab, et selles tehakse ettepanekuid uute algatuste kohta ELi kodakondsuse tugevdamiseks ja selle rakendamisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks; avaldab kahetsust, et seekord on komisjon otsustanud avaldada üleskutse tõendite esitamiseks, mitte avalikule konsultatsioonile nagu varasematel aastatel; tuletab meelde, et tõendite esitamise üleskutse tulemused ei sisalda põhjalikku ülevaadet viimastest arengusuundadest ja rakendamisel esinevatest puudustest; rõhutab, et aruanne tuleks koostada ajakohastatud andmete põhjal;

ELi kodakondsusega seotud probleemid

7.  tunneb muret konkreetsete raskuste pärast, mis takistavad ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste täielikku kasutamist;

Poliitilised õigused

8.  peab kahetsusväärseks, et liikuvad kodanikud kasutavad oma elukohaliikmesriigis vähem oma õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel, mille põhjuseks on muu hulgas ebapiisav teave, keelebarjäärid, raskused valimisteks registreerimisel ja mittekodanikest kandidaatide vähene edukus;

9.  on väga mures teatud liikmesriikide praktika pärast, millega jäetakse nende kodanikud, kes elavad alaliselt või ajutiselt välismaal, ilma õigusest hääletada riiklikel parlamendivalimistel, mis toob kaasa nende tõrjutuse poliitilisest elust nii nende päritoluriigis kui ka nende elukohariigis;

Liikumis- ja elukohavabadus

10.   rõhutab, et Schengeni ala on üks ELi suurimaid saavutusi; rõhutab, et kõik liikumisvabaduse tõkked ELis tuleks kõrvaldada, et tagada kõigile Euroopa kodanikele võrdsed ELi kodakondsusega seotud õigused; nõuab Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsioonidega;

11.  on mures selle pärast, et liikuvaid ELi kodanikke, eriti neid, kes kuuluvad vähekaitstud rühmadesse, koheldakse nende elukohaliikmesriikides hüvedele juurdepääsu andmisel erinevalt nende liikmesriikide kodanikest; kutsub liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt Euroopa Liidu Kohtu praktikat, millega selline diskrimineerimine keelatakse;

12.   tunneb muret raskuste ja probleemide pärast, millega seisavad silmitsi ELi piiriülestes piirkondades elavad kodanikud, eriti piiride sulgemise korral kogu ELi hõlmavate või piirkondlike kriiside tõttu; kutsub sellistel juhtudel liikmesriike üles jätkama piiriülest koostööd ja vajaduse korral tihedat koostööd asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

Konsulaarkaitse

13.  on mures puuduste pärast konsulaarkaitse direktiivi rakendamisel ja liikmesriikide konsulaarvõrkude toimimises, märkides, et need on pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist suurenenud; taunib sellega seoses asjaolu, et ELi kodanikel on piiratud juurdepääs konsulaarkaitsele ja -abile mõnes kolmandas riigis;

14.  juhib tähelepanu sellele, et on esinenud juhtumeid, kus kaks inimest, kes on kahe eri liikmesriigi kodanikud, ei ole saanud täita teatud formaalsusi, näiteks abielluda ühe liikmesriigi konsulaaresinduses, isegi kui teisel liikmesriigil ei ole konsulaaresindust selles riigis;

Diskrimineerimine

15.  on seisukohal, et liikmesriikide kodakondsuse omandamist ja kaotamist käsitlevate normide ebaühtlus on põhjustanud erinevusi ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamise küsimuses ning et need erinevused on mõnel juhul viinud ELi põhimõtete ja väärtuste rikkumiseni;

16.  rõhutab, et endiselt on mitmeid juhtumeid, kus keeldutakse tuletatud elamisõiguse andmisest kolmandate riikide kodanikele, kelle alaealised ülalpeetavad on ELi kodanikud, hoolimata arengutendentsidest Euroopa Liidu Kohtu praktikas;

17.   kordab oma muret samasooliste paaride ja nende laste diskrimineerimise pärast, kui nad kasutavad oma põhiõigust liikumisvabadusele ELis;

Soovitused

18.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles täielikult rakendama kehtivaid direktiive liikuvate kodanike õiguste kohta ning tegelema kiiresti erinevate olemasolevate puudujääkidega, pidades silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi; nõuab sihipäraste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist elukohariigis, et teavitada liikuvaid ELi kodanikke nende õigusest hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel selles riigis; kordab oma üleskutset laiendada liikuvate kodanike õigusi riiklikele ja piirkondlikele valimistele;

19.  kutsub liikmesriike üles tagama oma väljarännanud kodanike õigust hääletada oma päritoluriigis, kui seda õigust tunnistatakse, luues regulatiivsed tingimused, mis võimaldavad neil hääletada, ning kõrvaldades kõik bürokraatlikud takistused, mis takistavad selle õiguse kasutamist ja muudavad selle mõnikord võimatuks; kutsub eelkõige liikmesriike üles tagama võrdselt sellised õigused ja kaotama oma kodumaalt lahkunud kodanike vahel mis tahes erineva kohtlemise kaughääletamise, eelkõige kirja teel hääletamise puhul, kui see on asjakohane; nõuab väljaspool ELi elavate ELi kodanike hääleõiguse ühetaolist tagamist Euroopa Parlamendi valimistel;

20.  kutsub komisjoni üles võtma vastu uue teatise, et selgitada teatud põhimõisteid, mis sisalduvad direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, et anda liikmesriikidele ajakohastatud suunised, mis võiksid aidata kaasa direktiivi rakendamisele riiklikul tasandil, millest saaksid kasu ELi kodanikud ja nende pereliikmed;

21.  kutsub ELi üles edendama siduva Euroopa digitaalõiguste harta, sealhulgas digitaalse kodakondsuse seotud õiguste vastuvõtmist, tuginedes Euroopa digitaalõiguste deklaratsioonile ja digikümnendi põhimõtetele;

22.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ajakohastada ja parandada konsulaarkaitse direktiivi, et tugevdada ELi kodanike õigust konsulaarkaitsele, eelkõige kriisiolukordades, sealhulgas andes ELi delegatsioonidele aktiivsema rolli alaesindatud ELi kodanike abistamisel;

23.  kutsub liikmesriike üles lõpetama investoritele elamisloa andmise kava programmid ja investeerimiskavad ning muud sarnased riiklikud kavad, mis viivad kodakondsuse omandamiseni ja hõlmavad ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki ja kuritarvitamist, kuna need õõnestavad ELi kodakondsuse kontseptsiooni ning rikuvad ELi põhimõtteid ja väärtusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaitseksid ELi kodakondsuse terviklikkust ja väärtust; kutsub komisjoni üles võtma mis tahes vajalikke meetmeid, näiteks suunama asjaomased liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse;

24.   nõuab aluslepingute järgmise läbivaatamise raames, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtta ühissätted passide müügi või kolmandate riikide kodanike poolt ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamisega seotud muude kuritarvituste vältimise kohta, et ühtlustada kodakondsuse saamise tingimusi;

25.  kutsub liikmesriike ja asjaomaseid ametiasutusi üles kohandama olemasolevaid koolide õppekavasid või looma uusi õppekavasid, et õpetada Euroopa ja Euroopa Liidu ajalugu ja toimimist, edendamaks kodanikuaktiivsust ja ühiseid Euroopa väärtusi ning suurendamaks teadlikkust eurooplaseks ja ELi kodanikuks olemise lisaväärtusest; rõhutab, et kodanikuhariduse Euroopa mõõtme tugevdamine ja kõigile võrdse juurdepääsu tagamine, sealhulgas kõiki meie käsutuses olevaid digivahendeid kasutades, võimaldab ELi kodanikel tegutseda teadlike kodanikena ning osaleda täiel määral kodaniku-, poliitilises ja ühiskondlikus elus nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil; rõhutab, et programmil „Erasmus+“ võib olla oluline roll ELi kodanikuhariduse edendamisel õpirände kaudu kõigile, olenemata vanusest, soost, tööhõivest või haridustasemest;

26.  kutsub komisjoni üles töötama välja ELi kodanikele, eeskätt noortele suunatud avalikke konsultatsioone, et suurendada ELi kodanike osalust; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks avalike konsultatsioonide läbiviimise viisi, et suurendada suurema hulga Euroopa kodanike kodanikuaktiivsust ja osalust, kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi eduka näitega; kutsub sellega seoses komisjoni üles parandama veelgi portaali „Avaldage arvamust!“, kasutades ära uusi tehnoloogiaid, ja teavitama sellest, kuidas kodanike tagasiside eri algatustele kaasa aitab;

27.  kutsub üles looma kõigi ELi osalusvahendite, nagu Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Parlamendile esitatavad petitsioonid, Euroopa Ombudsmanile esitatavad kaebused, avalikud konsultatsioonid ja kodanikega peetavad dialoogid, jaoks ühtset kontaktpunkti ja selliste vahendite tõhususe suurendamist, eelkõige tagades, et need aitavad kaasa Euroopa tegevuskava koostamisele ning et otsustusprotsessiga tugevdatakse ka esindusdemokraatiat; kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles suurendama oma jõupingutusi, et teavitada avalikkust olemasolevatest osalusvahenditest;

28.  kordab oma ettepanekut luua alaline kodanikega konsulteerimise mehhanism, mis võimaldaks kodanikel, eeskätt noortel, arutleda ELi prioriteetide ja poliitika üle, aidates muu hulgas kaasa „noortekontrolli“ kohaldamisele õigusaktides, et täiendada, mitte asendada esinduslikku parlamentaarset demokraatiat; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi esindajaid tuleks nendest aruteludest teavitada, et nad saaksid hinnata, kas võtta vajaduse korral järelmeetmeid;

29.  teeb ettepaneku kaaluda Euroopa kodanikukaardi kasutuselevõttu, mis võiks näiteks hõlbustada kodanikuõiguste kasutamist ja hääletamist Euroopa Parlamendi valimistel ning osalusvahendite kasutamist;

30.   rõhutab Europe Directi büroode olulist rolli kodanike kohaliku tasandi osaluse suurendamisel Euroopa Liidu demokraatlikus elus; julgustab liikmesriike ning piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi suurendama koostööd nende büroodega;

31.   kutsub komisjoni üles suurendama sotsiaalmeedia ja digivahendite kasutamist, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puuetega inimeste kaasatuse suurendamisele demokraatlikus protsessis, edendades seeläbi nende osalemist, tunnustades samal ajal ka Euroopa Parlamendi valimiste alandatud valimisõiguslikku vanust liikmesriikides; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama demokraatliku osalemise edendamist, suurendades dialoogi kodanikega ja suurendades kodanike teadlikkust ELi õigusaktide mõjust nende igapäevaelule;

32.   on seisukohal, et arvestades digitaalsfääri kasvavat mõju kodanike elule, eelkõige sotsiaalmeediale ja tehisintellektile, on endiselt oluline, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid keskenduksid jätkuvalt uue avaliku poliitika loomisele ja toimivate mehhanismide rakendamisele, mille eesmärk on kaitsta põhiõigusi internetis ning võidelda välissekkumise ja desinformatsiooni vastu, kuna need kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu demokraatiale ja kodanike õiguste kasutamisele;

33.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1049/2001(26) läbivaatamise üle, et tagada ELi kodanikele võimalus kasutada täielikult oma õigust pääseda juurde dokumentidele ning kontrollida ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust;

34.   kordab vajadust koostada ELi toimimise lepingu artikli 25 alusel ELi kodakondsuse põhikiri, mis koondaks olemasolevaid ja tulevasi kodakondsusega seotud õiguseid, et suurendada kodanikuõiguste jõustatavust ja tagada kodanike võrdõiguslikkus, parandada ühtekuuluvust ja reageerida sotsiaalsetele, majanduslikele, poliitilistele ja digitaalsetele muutustele; tuletab meelde, et seda tuleks teha aluslepingute raames;

35.  teeb ettepaneku, et osalemise ja poliitiliste õiguste, liikumisvabaduse ja digitaalse kodakondsuse valdkonnas ning kooskõlas kehtivate ja tulevaste ELi õigusaktidega peaks kodanikel olema õigus eelkõige järgmisele:

36.  nõuab, et ELi kodakondsuse põhikirja lisataks horisontaalne mittediskrimineerimise klausel, mis tagaks võrdsuse täiendava kaitse kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel, et võidelda diskrimineerimisega ja kaitsta kodanikke, eelkõige vähekaitstud ja tõrjutud rühmade liikmeid ning ELi piiriülestes piirkondades elavaid isikuid;

37.  kutsub komisjoni üles korraldama sihipäraseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ELi kodakondsusest ja põhikirjast tulenevate õiguste ja kodanikukohustuste kohta, sealhulgas kehtestades ELi kodakondsust käsitleva teabepaketi, ning eraldama ELi kodakondsusele rohkem ressursse; rõhutab, et tänu digitaalsele ja tehnoloogilisele revolutsioonile on kodanikest saanud meie demokraatlike süsteemide tõelised tugisambad ja kaitsjad;

38.  võtab teadmiseks kodakondsuspaketi, sealhulgas 6. detsembril 2023. aastal komisjoni poolt avaldatud 2023. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, mille eesmärk on ELi kodakondsust veelgi edendada ja muuta see liidu kodanike jaoks konkreetsemaks; kutsub komisjoni üles võtma selles aruandes esitatud soovitusi arvesse ja võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks aluslepingute kohase menetluse alusel;

39.  kordab oma üleskutset kutsuda kokku konventsioon aluslepingute läbivaatamiseks, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 48; on veendunud, et konventsiooniga tuleks hoolikalt hinnata, kuidas tugevdada ELi kodakondsust veelgi;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (2) ELT L 156, 5.5.2021, lk 1. (3) ELT L 141, 27.5.2011, lk 1. (4) ELT L 186, 11.7.2019, lk 21. (5) ELT L 173, 9.7.2018, lk 16. (6) ELT L 107, 22.4.2016, lk 1. (7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132. (8) ELT L 106, 24.4.2015, lk 1. (9) ELT L 163, 20.6.2019, lk 1. (10) ELT L 130, 17.5.2019, lk 55. (11) ELT L 231, 17.7.2020, lk 7. (12) ELT C 283, 11.8.2023, lk 76. (13) ELT C 283, 11.8.2023, lk 100. (14) ELT C 449, 23.12.2020, lk 6. (15) ELT C 347, 9.9.2022, lk 97. (16) ELT C 347, 9.9.2022, lk 202. (17) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0230. (18) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0330. (19) ELT C 99, 1.3.2022, lk 96. (20) ELT C 347, 9.9.2022, lk 110. (21) ELT C 263, 25.7.2018, lk 98. (22) Eurostat, „Archive: EU citizens living in another Member State - statistical overview“ (Arhiiv: ELi kodanikud, kes elavad teises liikmesriigis – statistiline ülevaade). (23) Euroopa Komisjon, „EU Citizenship 2020 – Final Report: Results of the Public Consultation on EU Citizenship Rights 2020“ (ELi kodakondsust käsitlev 2020. aasta lõpparuanne: ELi kodakondsusega seotud õigusi käsitleva 2020. aasta avaliku konsultatsiooni tulemused), detsember 2020. (24) Andmed: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika ja ELi tööjõu uuring; Grammenos, S. ja Priestley, M., „Europe 2020 data and people with disabilities – tables“ (Strateegia „Euroopa 2020“ andmed ja puuetega inimesed – tabelid). Eurostat, 2020. (25) Komisjoni 17. juuni 2022. aasta teatis „Euroopa tuleviku konverents. Visioonist reaalsuseks“ (COM(2022)0404). (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa sadamastrateegia loomise kohta (2023/2059(INI))

P9_TA(2024)0025 A9-0443/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2023. aasta teatist „Meresõiduohutus puhta ja tänapäevase laevanduse keskmes“ (COM(2023)0268),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. märtsi 2023. aasta ühisteatist, milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega toimetulekuks“ (JOIN(2023)0008),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud merendusjulgeoleku strateegia tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 26. juunil 2018 vastu võetud nõukogu järeldusi Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia tegevuskava muutmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

–  võttes arvesse 20. juuni 2023. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta (JOIN(2023)0020),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta paketti „Eesmärk 55“ Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi (COP21) 21. istungjärgul 12. detsembril 2015 Pariisis sõlmitud kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta,

–  võttes arvesse 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. mai 2013. aasta teatist „Sadamad kui kasvumootor“ (COM(2013)0295),

–  võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2023. aasta teatist „ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega“,

–  võttes arvesse ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“,

–  võttes arvesse välisõhu kvaliteedi direktiivi (2022/0347(COD) [läbirääkimisel],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrust (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrust (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrust (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL(8),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 906/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (konsortsiumid) ning 10. oktoobri 2023. aasta teatist komisjonile selle kehtivuse lõppemise kohta 25. aprillil 2024,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (COM(2021)0812),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue ELi-Hiina strateegia kohta(9),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta resolutsiooni tehniliste ja operatiivmeetmete kohta meretranspordi tõhusamaks ja puhtamaks muutmiseks(10),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks(11),

–  võttes arvesse 2023. aasta septembri uuringut „Hiina investeeringud Euroopa meretaristusse“, mille tellis transpordi- ja turismikomisjon(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9‑0443/2023),

A.  arvestades, et meie sadamad on ELi väravad maailma ja neil on seega oluline roll liidu majanduses, kuna nad loovad jõukust ja töökohti, hõlbustades väliskaubandust, luues ühendusi sisemaaga, tagades sinise majanduse ja tööstusliku tootmise kasvu, energiasüsteemi ümberkujundamise ja energiavarustuskindluse ning ELi strateegilise autonoomia;

B.  arvestades, et sadamad osutavad elutähtsat avalikku teenust, mille eest tuleks neid tunnustada ja väärtustada;

C.  arvestades, et kuigi sadamatevaheline konkurents on kasulik, tuleks nende vahel vältida üksteise võidu standardite alandamist julgeoleku arvelt või suurenenud poliitilise mõju hinnaga või nii, et kolmandate riikide üksuste, eelkõige riigi omanduses, kontrolli või mõju all olevate ettevõtete investeeringute tulemusel suureneb välismaine kontroll;

D.  arvestades, et ELi‑välised riigi omanduses olevad ettevõtted või otseselt või kaudselt välisriikide kontrolli all olevad ettevõtted on strateegiliselt suurendanud oma finants- ja tegevuslikku osalust Euroopa sadamates, terminalides, ettevõtetes ja sadamataristus;

E.  arvestades, et Euroopa Liit on rõhutanud oma soovi suurendada strateegilistes sektorites autonoomiat, kuid on teinud vähe, et reageerida Hiina kasvule merendussektoris ja sellest tulenevatele julgeolekuga seotud tagajärgedele;

F.  arvestades, et sadamad on väga keerukad keskkonnad, kus on palju erinevaid sidusrühmi ja huve, mistõttu on välismõju ohtude tuvastamine ja hindamine raske, kuid äärmiselt oluline;

G.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud vastuvõetamatuid ohte, mida sõltumine ühest ELi‑välisest riigist strateegilistes sektorites tekitab, ning tungivat vajadust tugevdada meretaristu ja väärtusahelate julgeolekut ja vastupanuvõimet, et tagada elutähtsate kaupade voog;

H.  arvestades, et sadamad on muutunud sõjalisest ja kaitse seisukohast, sealhulgas sadamataristu kahesuguse kasutuse tõttu, väga tähtsaks;

I.  arvestades, et Euroopa sadamad konkureerivad sageli kolmandate riikide sadamatega, kus kolmandate riikide välisinvesteeringud süvendavad veelgi võrdsete tingimuste puudumist seoses konkurentsivõime, kestlikkusstandardite järgimise, töötajate õiguste ja maksukoormusega;

J.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata negatiivsele mõjule, mida tekitab kõrvalehoidmine ümberlaadimistoimingute ümberpaigutamise kaudu väljaspool ELi asuvatesse sadamatesse, seda nii ELi sadamate konkurentsivõime kahjustamise kui ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise suurenemise seisukohast;

K.  arvestades, et sadamatel on olnud ELi kriisiohjes asendamatu roll, kuna nad on taganud tarneahelate järjepidevuse ja võimaldanud luua alternatiivseid marsruute, sealhulgas loonud alternatiivsed marsruudid veeldatud maagaasi (LNG) tarnimiseks lühikese etteteatamisajaga ja suurendanud Euroopa gaasi hoiustamist;

L.  arvestades, et äärepoolseimates piirkondades ja saartel on sadamad sageli elutähtsad, pakkudes peamist sotsiaalset ja majanduslikku ühendust ülejäänud ELiga;

M.  arvestades, et sadamad on olulised veetranspordi CO2 heite vähendamiseks, võttes arvesse rohelist kokkulepet ja saaste vähendamise eesmärke ning avamere taastuvenergia olulist rolli; arvestades, et sadamapiirkondades on oluline vähendada laevade põhjustatud õhusaastet, sealhulgas musta süsiniku heidet;

N.  arvestades, et sadamaalad ja sadamatoimingud on kogu ELis meretaseme tõusu suhtes kaitsetud;

O.  arvestades, et sadamad ühendavad ja kaitsevad mitmesuguseid rannikualade tegevusi, millest saavad kasu kodanikud, rannikukogukonnad ja merekeskkond, aidates säilitada rannikuelupaiku ja parandada õhukvaliteeti sadamate ümbruses asuvates linnastutes;

P.  arvestades, et sadamate ja klientide, sealhulgas laevaliinide vahelise logistika parem planeerimine võib vältida tarbetut maanteetransporti kogu Euroopas; arvestades, et sadamate tihedam koostöö, mille eesmärk on tugevdada piirkondadevahelisi sidemeid ja lühendada ühendusi, võib viia tõhusamate investeeringuteni sadamataristusse, vastupidavamate impordi- ja eksporditeedeni ning ressursside, avaliku ja erasektori raha ning alakasutatud võimsuse tõhusama kasutamiseni;

Q.  arvestades, et sadamad on osa laiemast veetranspordi ökosüsteemist, mis hõlmab mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas laevandust, laevaehitust, mereseadmete tootmist, siseveetransporti ja logistikat;

R.  arvestades, et komisjon ei ole võtnud konkreetseid meetmeid, mis arvestaksid Euroopa sadamate puhul esinevat ilmset vajadust valdkondadevahelise ja tervikliku käsitluse järele, ning selle tulemusel on aja jooksul tekkinud sadamaga seotud õigusaktide killustatus;

Välismõju

1.  juhib tähelepanu luureasutuste korduvatele hoiatustele majandusliku sõltuvuse, spionaaži- ja sabotaažiohu eest, mida põhjustab ELi‑välistest riikidest pärit üksuste majanduslik kohalolek ja operatiivne osalemine meie elutähtsas taristus ja strateegilistes sektorites, näiteks sadamates(13), sealhulgas välisriikide laevade tegevus;

2.  kutsub komisjoni üles esitama ELi strateegilise poliitikaraamistiku, et vähendada ja piirata ELi‑väliste riikide mõju ning finants- ja operatiivkontrolli ELi sadamate ning nende protsesside ja sisemaal toimuva tegevuse üle, sealhulgas sadamavaldaja juhtimises osalemise ja selle kontrollimise juhtumeid, et leida tasakaal avatud investeerimiskeskkonna säilitamise ja riskide maandamise vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika raames ka kolmandate riikide osalemist naaberriikide sadamates;

3.  kutsub komisjoni üles kavandama raamistiku, mis võimaldaks koos liikmesriikidega pidevalt jälgida, millist mõju avaldavad ELi‑välised riigid ELi sadamatele, eelkõige TEN‑T sadamatele, ELi terminalide haldamisele ja ülemaailmsele konteinerveole, ja selle kohta aru anda ning hinnata võimalikke seoseid tegevuste vahel, mida konkreetne ELi‑väline riik neis sektorites ette võtab;

4.  rõhutab, et ühe liikmesriigi üksikusse sadamasse tehtavate, eelkõige riigi omanduses, kontrolli või mõju all olevate ettevõtete välisinvesteeringute piiramine võib mõjutada negatiivselt selle sadama konkurentsivõimet võrreldes naabersadamatega, kellel selliseid piiranguid ei ole, mis toob esile vajaduse ühise Euroopa sadamastrateegia järele; on seisukohal, et välisinvesteeringute asümmeetriline levik ELi riikide vahel võib ohustada ELi ühtsust, kriisiohjesuutlikkust ja vastupanuvõimet; palub komisjonil analüüsida, milline mõju võib olla Euroopa sadamatesse tehtavate ELi‑väliste investeeringute piiramisel tööhõivele ja kaubandusele kohalikul ja ELi tasandil;

5.  julgustab riiklikke sadamavaldajaid, liikmesriike ja komisjoni töötama välja sobiva vormi strateegiliseks koostööks Euroopa sadamate vahel, eesmärgiga minimeerida ohtu, et välised osalejad võiksid nad panna üksteise vastu tegutsema;

6.  rõhutab, et hoolimata sellest, et ELi tasandil on olemas kaitsemehhanismid, nagu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud ja konkurentsireeglid, ei ole need vahendid piisavad, et tegeleda välisjõudude kasvava majandusliku võimsusega, mis avaldub üksikute ettevõtete, sealhulgas riigi omanduses, kontrolli või mõju all olevate ettevõtete kaudu, ning sõltuvad suuresti üksikute liikmesriikide poolsest rakendamisest;

7.  rõhutab, kui oluline on tõhustada ELi koostööd elutähtsasse taristusse tehtavate sisenevate investeeringute taustauuringutel ja blokeerimisel, kui ei saa välistada suurt negatiivset mõju teistele liikmesriikidele või ELile tervikuna, ning et see koostöö peaks hõlmama teabe jagamist ohtude ja võimaluste kohta;

8.  soovitab tungivalt komisjonil tugevdada sadamate kaitsemeetmete rolli välismaiste otseinvesteeringute määruse(14) põhjaliku läbivaatamise kaudu, sealhulgas muutes välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute süsteemi kõigis liikmesriikides kohustuslikuks, tagades, et taustauuringuprotsessid on selged ja objektiivsed ning määratlused, kohaldamisala ja menetlusaspektid on kõigis liikmesriikides järjepidevad, et tagada võrdsed tingimused kogu ELis;

9.  rõhutab samuti, kui suure tähtsusega on läbivaadatud TEN‑T määruse [xxx/2024] artiklis [47] sätestatud mehhanism, mis kohustab liikmesriike uurima TEN‑T taristusse tehtavate kolmandate riikide investeeringute tausta nende võimalike ohtude tõttu julgeolekule, avalikule korrale, ning on seisukohal, et seda tuleb pidada välismaiste otseinvesteeringute määruse sätteid täiendavaks, kuna seda mehhanismi kohaldatakse nii taristusse tehtavate investeeringute (nt terminali aktsiate omandamine) kui ka taristutööde suhtes, mida teeb ELis kolmanda riigi ettevõtja (nt riigihanke raames Euroopa sadamaterminali ehitamiseks), ning rõhutab, et selle tulemuslik kohaldamine asjaomase sadamataristu suhtes peaks olema Euroopa sadamastrateegia üks kandvaid jõude;

10.  rõhutab, kui oluline on jälgida siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume käsitleva määruse (EL) 2022/2560 rakendamist; kutsub komisjoni üles sadamasektori turgu tähelepanelikult jälgima ja vajaduse korral sekkuma ex officio, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 9;

11.  kutsub komisjoni üles uurima ja hindama, kuidas merelogistika vertikaalne integratsioon, konsortsiumide grupierandi määrus, mille kehtivus lõpeb 2024. aastal, ja liitude loomine konteinerlaevanduses muudab ELi sadamates ELi‑väliste riikide mõju; kutsub komisjoni üles vajaduse korral sekkuma, et tagada aus konkurents, õiglane võimutasakaal ja võrdsed tingimused kõigile sadama ökosüsteemis osalejatele;

12.  rõhutab, et eelkõige avaldab Hiina riigi kontrolli ja/või mõju all olevate ettevõtete koondosalus üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) põhivõrgu sadamates ja transpordisõlmedes olulist mõju üksikute transpordisõlmede ja võrgu kui terviku vastupidavusele ja julgeolekule; tuletab meelde, et kolmandate riikide investorite kohalolek sadamates võib pärssida sadamate kahesuguse kasutusega rolli;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima viivitamata läbi Hiina osalemist meretaristutes käsitleva riskihindamise, mis hõlmab selle mõju tööjõule ja keskkonnale, sõltuvust ning Hiinast ELi suunduva kaubaveo ja ümberlaadimise kitsaskohtade hindamist, ning on seisukohal, et see hindamine peaks hõlmama ka teisi ELi‑väliseid riike;

14.  tuletab meelde, et Euroopa merendus- ja sadamasektoris esineb väga mitmesuguseid juhtimisstruktuure ja investeeringute võimaldamiseks on seega erinevaid vahendeid, mis võivad olla litsentsimis- ja kontsessioonisüsteemid, sadamataristu omandiõiguse andmine või sadamavaldajate tegevuse täielik kontrollimine; rõhutab sellega seoses, kui olulised on sadamavaldajate riskimaandamismeetmed, millega kaitstakse kontrolli, kehtestades mitu tingimust (tegevuslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased jne), mille alusel tuleks terminali käitada; rõhutab siiski, et üksnes sadamakontsessioonidel ja/või rendilepingutel põhinev tegevusviis on piiratud;

15.  teeb ettepaneku, et kõik liikmesriigid kehtestaksid seadused ja töötaksid välja hädaolukorra lahendamise plaanid suure konflikti stsenaariumi või muu eriolukorra puhuks või elutähtsate infrastruktuuride selge väärkasutamise või kahese kasutamise juhtudeks, millel on negatiivne mõju julgeolekule või avalikule korrale, et oleks võimalik taastada kontroll sadamate, terminalide ja muu meretaristu üle, hõlmates omandiõiguse ja osalemisega seotud juhtudel ka kontsessiooniõiguste tühistamist ja/või omandiõiguse peatamist;

16.  nõuab märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid ülemereterritooriumidel ja äärepoolseimates piirkondades asuvatesse sadamatesse, et muuta need mitmeliigilise transpordi, energia tootmise, salvestamise ja jaotamise ning kaitse strateegilisteks sõlmpunktideks; kutsub komisjoni üles lisama oma ettepanekusse sätted, mis piiraksid nendes sadamates ELi‑väliste riikide mõju ja operatiivkontrolli;

Julgeolek

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema konkreetselt vajadusega ennetada ja vähendada muu hulgas välisriikide laevade kaudu tekkivat spionaaži- ja sabotaažiohtu kahese kasutusega või sõjalise otstarbega sadamates, näiteks sadamates, mida kasutab NATO;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema usaldusväärse tehnoloogia kasutamist merelogistikas ja konteineriterminalide toimimises; väljendab muret selle pärast, et sadamates sõltutakse üha enam ELi mittekuuluvate tootjate valmistatud (piirikontrolli) turvaseadmetest ning konteinerkraanadest, mis on suutelised koguma andmeid konteinerite päritolu ja sihtkoha kohta; julgustab investeerima neis valdkondades teadus- ja arendustegevusse, et ELi ettevõtted saaksid selle tehnoloogia tootmises ja müügis juhtrolli võtta;

19.  on seisukohal, et keerukad ja valdavalt digitaalsed logistikaoperatsioonid suurendavad vastuvõtlikkust tervete logistikaahelate katkemisele; palub seetõttu piirata ja jälgida välisriigi omanduses, kontrolli või mõju all olevate üksuste juurdepääsu sadamatoimingutele ja -teabele;

20.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ohule, mida välisinvesteeringud võivad kujutada intellektuaalomandile, eelkõige sunniviisilise tehnosiirde kaudu;

21.  rõhutab, et kõigi meie sadamates osalejate küberturvalisuse ja küberkerksuse kõrge tase on keskse tähtsusega selleks, et vältida spionaaži ja tõsiseid häireid sadamasüsteemides ja -toimingutes, kuna küberohtude risk on viimastel aastatel oluliselt suurenenud; palub komisjonil teha lisauuringuid ja koguda andmeid ELi‑väliste ettevõtete osalemise ulatuse ja riskide kohta elutähtsa taristu küber- ja andmeturbes ning toetada sadamate jaoks ulatuslike hädaolukorra lahendamise plaanide väljatöötamist, mille puhul annaks tehnilist ja operatiivtuge Euroopa Meresõiduohutuse Amet; on seisukohal, et küberturvalisuse puudumise negatiivse mõju ülekandumise oht ühest sadamast teise on suur ja seetõttu peaksid kõik liikmesriigid säilitama kõrged standardid, ning peab soovitatavaks parimate tavade ja kogemuste jagamist;

22.  rõhutab elutähtsa mere- ja allveetaristu (sealhulgas energiasektori torujuhtmete, sidevõrkude ja avamere taastuvenergiarajatiste) kaitse kasvavat tähtsust ELi vete ohutuse ja julgeoleku ning sealsete operatsioonide jaoks;

23.  rõhutab, et kuigi andmete jagamine logistikas aitab kaasa tarneahelate tõhususele, paindlikkusele ja vastupidavusele, tekitab ELi‑väliste riikide omanduses, kontrolli või mõju all olevate platvormide kasutamine sadamates ELi jaoks majanduslikke ja strateegilisi riske ning seda tuleks vältida;

24.  taunib asjaolu, et kuritegelikud organisatsioonid kuritarvitavad ELi sadamaid, tehes neist ebaseaduslike uimastite peamise sisenemiskoha, mis mõjutab ühiskonda tervikuna ning kahjustab sadamate, lähedal asuvate linnade ja nende elanike ohutust; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid tulemuslikuks üleeuroopaliseks koostööks võitluses ebaseadusliku uimastikaubanduse, ekstraheerimise ja kuritegeliku õõnestustegevuse vastu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 18. oktoobri 2023. aasta tegevuskava üle võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega ning rõhutab, et igat liiki rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks on vaja koordineeritud ELi lähenemisviisi;

25.  rõhutab, et Euroopa sadamad on eriti avatud muude ebaseaduslike toodete, nagu relvade või võltsitud esemete salakaubaveole, samuti tolli- ja käibemaksupettustele, ning et võitlust sellise tegevuse vastu on samuti vaja tõhustada; rõhutab sellega seoses sadamavaldajate ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö tähtsust, sealhulgas digivahendite ja -andmete kasutamisel, et tagada ohutud ja turvalised sadamatoimingud; on seisukohal, et piisava õigusliku põhjenduse olemasolu korral peaks sadamatel olema juurdepääs kõigile vahenditele, mida nad oma julgeoleku suurendamiseks vajavad;

26.  rõhutab, et sadamate julgeolek sõltub nende vastupanuvõimest kliima- ja keskkonnamuutustele; kutsub seetõttu komisjoni üles viima läbi uuringu, et analüüsida kliimariske Euroopa sadamatele ja nendega seotud transporditaristule, määrates kindlaks riskikategooriad, nt merepinna tõus, üleujutused, äärmuslik kuumus, et analüüsida riske piirkondade kaupa ja teha kindlaks meetmed nende riskidega tegelemiseks, sealhulgas nende meetmete maksumus ja vajalikud investeeringud; kutsub liikmesriike üles viima läbi oma elutähtsa sadamataristu pikaajalise keskkonnariski hindamise ja võtma õigeaegselt kohanemismeetmeid;

Sadamate roll energiasüsteemi ümberkujundamisel

27.  rõhutab, et sadamatel on oluline roll ELi rohelises kokkuleppes sätestatud energiasüsteemi ümberkujundamisel, kuna nad tegutsevad energiakeskusena energiakandjate muundamisel, töötlemisel ja salvestamisel, energia tootmisel ja kriitilise tähtsusega toorainete impordil, CO2 kogumis- ja ladustamiskeskusena, avamere energiarajatiste teenindusjaamade ja tootmiskeskusena ning energiasüsteemi ümberkujundamist toetavate transpordisüsteemide sõlmedena;

28.  tuletab meelde, et 2030. aastaks soovib EL importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja et selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa sadamastrateegia jaoks oluline terviklik impordi-, koordineerimis- ja taristu arendamise strateegia, mis tuleks kiiresti kehtestada;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kasvava vajadusega investeerida sadamatesse ja terminalidesse ja nende taristusse, et nad saaksid täita oma rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel; kutsub komisjoni üles analüüsima ja käsitlema vajadust kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis lubade andmist sadamate laiendamiseks, näiteks avamere tuuleenergia kasutuselevõtuks, et sadamad ei muutuks energiasüsteemi ümberkujundamisel kitsaskohaks; rõhutab vajadust mereruumi ja rannikute kestlikuma majandamise järele, et rakendada avamere taastuvenergia potentsiaali; julgustab kasutama sadamaalasid fotogalvaanilise ja tuuleenergia kasutuselevõtuks;

30.  rõhutab üleeuroopalise transpordivõrgu ja üleeuroopalise energiavõrgu vahelise koostoime suurendamise tähtsust;

31.  palub komisjonil lisada sadamad oma ringmajanduse strateegiasse ning abistada liikmesriike ja kohalikke sadamavaldajaid, andes suuniseid ringmajandusega seotud projektide rakendamiseks; kutsub komisjoni üles tegelema sadamates ja laevanduskanalites esineva naftalekkega, mis on kasvav probleem;

32.  palub komisjonil täita rohelises kokkuleppes esitatud ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku eesmärk ning lahendada probleemid, mis on seotud siseveeteede ja eelkõige raudteekaubaveoga, et suurendada nende kasutuselevõttu sadamates ja ühenduvust sisemaaga;

33.  rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine sadamates, laevaehitustööstuses ja merendussektoris ei ole võimalik ilma kvalifitseeritud tööjõu ning piisava avaliku ja erasektori rahastamiseta; nõuab tungivalt, et komisjon pakuks tulevikukindlaid koolitus‑, haridus- ja elukestva õppe võimalusi ning edendaks sotsiaaldialoogi, seaks sadamatöötajad digi- ja rohepöörde keskmesse ning muudaks tööstuse naiste jaoks atraktiivsemaks; kordab sadamate olulist ühiskondlikku rolli, mis võimaldab luua palju otseseid ja kaudseid töökohti, ning rõhutab vajadust tagada õiglased ja ohutud töötingimused kõigile sadama- ja merendustöötajatele; rõhutab, et hiljutised kriisid on näidanud, et meremehed, meeskonnaliikmed, kalurid ja sadamatöötajad on olulised eesliinitöötajad ning nende heaolu on ühiskonna käigus hoidmiseks hädavajalik;

ELi sadamate ja ettevõtjate konkurentsivõime

34.  rõhutab, et sadamate konkurentsivõime peaks kuuluma Euroopa sadamastrateegia peamiste prioriteetide hulka;

35.  rõhutab, et ELi sadamate majandusliku positsiooni tugevdamine ja nende konkurentsivõime parandamine maailmamajanduses on otsustava tähtsusega välismõju ja julgeolekuohtude piiramiseks ning Euroopa tarneahela suveräänsuse tagamiseks; on seisukohal, et Euroopa õigusaktid ei tohiks kahjustada ELi sadamate konkurentsivõimet ega tekitada kasvuhoonegaaside heite ja äritegevuse ülekandumist väljaspool ELi asuvatesse sadamatesse;

36.  rõhutab, et soov hoida kõrvale ELi heitkogustega kauplemise direktiivi(15) ja algatust „FuelEU Maritime“ käsitleva määruse(16) nõuetest võib põhjustada konteinerite ümberlaadimistoimingute üleviimise ELi-välistesse sadamatesse; nõuab neis kahes õigusaktis sisalduvate ümberlaadimise seiret käsitlevate sätete ranget kohaldamist, et sellist käitumist tuvastada ja keelustada, ning hindamist, et selgitada välja, kas need sätted on piisavad, et tulemuslikult hoida ära kõrvalehoidmist, mis kahjustab nii keskkonda kui ka majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopas, ning kas on vaja lisameetmeid;

37.  kutsub komisjoni üles analüüsima ja käsitlema Euroopa sadamate investeerimisvajadusi, et nad jääksid tulevikus konkurentsivõimeliseks, ning tegema tööd stabiilsema investeerimiskliima, sealhulgas nii avaliku kui erasektori investeeringute hindamise läbipaistvuse ja prognoositavuse nimel;

38.  rõhutab, et ELi sadamate konkurentsivõime ja võimaliku Euroopa sadamastrateegia toimimise säilitamiseks tuleks vältida liigset halduskoormust, mis võiks kahjustada sellise strateegia toimimist;

39.  rõhutab, et järjekindel Euroopa sadamastrateegia on ausa konkurentsi tagamiseks hädavajalik; julgustab suurendama koostööd Euroopa sadamate vahel ja kaotama kahjulikud tavad, nagu põhjendamatult madal hinnastamine;

40.  on seisukohal, et hästi toimiv tolliliit on ELi konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime jaoks väga oluline; on veendunud, et reformitud ja tugevdatud tolliliit koos ühise tolliseadustikuga säilitab ühtse turu terviklikkuse, aitab hoida ELi konkurentsivõimet rohe- ja digipöördes ning vältida ebaausat konkurentsi Euroopa sadamate vahel;

41.  rõhutab, et tolliprotseduuride poliitika erinevused ELi tolliliitu sisenemise kohtades põhjustavad sageli kaubavoogude moonutamist ja seavad ohtu Euroopa ühtse turu terviklikkuse;

42.  tuletab meelde, et kõigis Euroopa sadamates tuleb kiiresti kehtestada ühtlustatud tollikontroll, et vältida sanitaar- või hoolsuskohustuse standardite erinevat kohaldamist; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kogu ELis toimuksid tollikontrollid samade standardite kohaselt ning otsese ja ühtse tollikontrolli mehhanismi abil, kooskõlas liikmesriikidega ja järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet;

43.  tuletab meelde, et sadamad ei ole eraldiseisvad varad, vaid neil on koht ulatuslikus merelogistika, tööstuse ja tarneahelate veeökosüsteemis, mida reguleerib Euroopa importijate ja eksportijate nõudlus;

44.  on mures selle pärast, et ELi laevandusettevõtjate suhtes kehtivad Hiinas piiravad merekabotaaži õigusaktid, mis praktikas keelavad neil teha kabotaažvedusid Hiina sadamate vahel, samas kui kabotaažveod on teatavates ELi sadamates ja nende vahel Hiina laevandusettevõtjate ärimudeli tuum; kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada ELi merekabotaaži käsitlevad vastastikused õigusnormid, mida saaks kohaldada teatavate ELi-väliste riikide kaubasaatjate, nagu Hiina suhtes; tuletab meelde, et investeeringute vastastikkuse puudumine sadamates kahjustab ELi huve;

45.  rõhutab ELi algatuse „Global Gateway“ tähtsust strateegilise ülemaailmse alternatiivina Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“; rõhutab algatuse „Global Gateway“ projektide potentsiaali merendussektoris (nt sadamataristu, sisemaine maantee- ja raudteeühendus, keskkonnahoidlik vesinik) sadamate võrgustiku loomisel, mis hõlbustab kaubandust ja investeeringuid ning vastastikku kasulikke partnerlusi;

46.  rõhutab tungivat vajadust parandada Euroopa sadamate sisemaaühenduste tugevust, läbilaskevõimet ja vastupidavust, eelkõige nende sadamate puhul, mis on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust, võttes arvesse heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe vajadust ning seades eesmärgiks suunata siseveod nii palju kui võimalik raudteele ja siseveeteedele, valmistudes samal ajal ette ka kliimamuutuste mõjuks, pidades silmas näiteks äärmuslikke ilmastikunähtuseid ja madalat veetaset siseveeteedel;

47.  soovitab komisjonil luua Euroopa sadamate atlase, kus oleks muu hulgas kaardistatud Euroopa kaubasadamate kaldaäärse elektritoite ja alternatiivkütuste olemasolu, sisemaa taristu (eelkõige raudtee) ja laevateed, mis võiksid tugineda TENteci interaktiivsetele kaartidele ja Euroopa alternatiivkütuste vaatluskeskuse tööle, kuid peaksid hõlmama ka väiksemaid sadamaid ja lisateavet; on seisukohal, et selline kaardistamine võiks aidata kujundada üldise faktilise aluse ELi sadamate ja nendega seotud tööstusharude, nagu kauba- ja reisijateveo, kruiisiliikluse, kalapüügi, avamere tuuleenergia, kütuse punkerdamise ja tootmise jätkuvale arengule;

48.  rõhutab merendustööstuse, nagu laevaehituse ja selle tarneahelate tähtsust ELis, kuna see on eduka veetranspordisektori säilitamise alus; kutsub komisjoni üles uurima ja hindama mõju, mida avaldab Euroopa sõltuvus välismaisest merendustööstusest, määrama kiiresti kindlaks edasipüüdliku Euroopa tööstusliku merestrateegia ning võtma asjakohaseid meetmeid, et suurendada Euroopa laevatehaste ja kõigi nende tarneahelate konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet;

49.  kutsub komisjoni üles kehtestama progressi võimaldava digitaalse raamistiku, et edendada innovatsiooni ja sadamate edasist digiteerimist arendavaid programme, näiteks arukate sadamate programme, et parandada sadamate tõhusust, tootlikkust ja kestlikkust; rõhutab eelkõige digitaliseerimise potentsiaali seoses sadamakülastuste optimeerimisega (et vähendada ooteaegu rannikuvetes ja sadamates), õigeaegse saabumisega, täiustatud navigatsioonisüsteemidega (kütusesäästuks ja heitkoguste vähendamiseks), automaatsete identifitseerimissüsteemidega (et suurendada mereohutust ja tagada paremini keskkonnasätete täitmine) ning droonide ja tehisintellekti lahendustega, mis võimaldavad teha sadamataristu kohta paremaid otsuseid;

50.  rõhutab, et sadamatele tuleb tagada piisav rahastamine ja rahastamisvahendid, et nad saaksid jääda konkurentsivõimeliseks, täita rohepööret soodustavat rolli ja ohjata välismõju riske; palub Euroopa ühendamise rahastust sadamatele eraldatud rahalisi vahendeid suurendada; rõhutab sadamatesse tehtavate erainvesteeringute tähtsust ning seda, et just ettevõtted pakuvad sadamates ja nende ümbruses töökohti ja innovatsiooni;

Järeldus

51.  nõuab Euroopa sadamaalase tippkohtumise korraldamist, et eespool nimetatud küsimusi lähemalt käsitleda ja uurida, kuidas oleks võimalik sel eesmärgil tõhustada Euroopa sadamate koostööd;

52.  kutsub komisjoni üles esitama 2024. aasta lõpuks tervikliku Euroopa sadamastrateegia, milles käsitletakse eespool nimetatud küsimusi;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 234, 22.9.2023, lk 1. (2) ELT L 234, 22.9.2023, lk 48. (3) ELT L 333, 27.12.2022, lk 164. (4) ELT L 249, 14.7.2021, lk 38. (5) ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1. (6) ELT L 330, 23.12.2022, lk 1. (7) ELT L 57, 3.3.2017, lk 1. (8) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1. (9) ELT C 117, 11.3.2022, lk 40. (10) ELT C 506, 15.12.2021, lk 12. (11) ELT C 23, 21.1.2021, lk 2. (12) Mercator Institute for Chinese Studies, The Vienna Institute for International Economic Studies, Institute of International Economic Relations, Chinese Investments in European Maritime Infrastructure, oktoober 2023. (13) AIVD, MIVD ja NCTV, Dreigingsbeeld Statelijke Actoren 2, november 2022. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) rakendamise kohta (2023/2001(INI))

P9_TA(2024)0026 A9-0400/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel(1),

–  võttes arvesse tõlgendavat ühisdokumenti Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta(2),

–  võttes arvesse kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlevat strateegilist partnerlust ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, milles lepiti kokku ja mis võeti kasutusele ELi ja Kanada tippkohtumisel 14.–15. juunil 2021,

–  võttes arvesse CETA ühiskomitee otsust nr X/2023 artikli 8 lõikes 10, 8-A lisas ja artikli 8 lõikes 39 osutatud teatavate mõistete tõlgendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 kohast Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu kohta(4),

–  võttes arvesse ELi ja Kanada sisenõuanderühmade ühisdeklaratsioone,

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2022. aasta aruannet ELi kaubanduslepingute rakendamise ja täitmise tagamise kohta (COM(2022)0730),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2022. aasta teatist „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ (COM(2022)0409),

–  võttes arvesse CETA ühiskomitee 31. märtsi 2023. aasta aruannet, mis koostati pärast tema kolmandat koosolekut,

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni ELi rahvusvahelise investeerimispoliitika tuleviku kohta(5),

–  võttes arvesse CETA ühiskomitee 26. septembri 2018. aasta soovitusi kaubanduse, kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe kohta, kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–  võttes arvesse erinevate erikomiteede, kodanikuühiskonna foorumi ja regulatiivse koostöö foorumi aruandeid,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 20. märtsil 2023 avaldatud VI hindamisaruannet,

–  võttes arvesse komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2014., 2019. ja 2022. aasta järjestikuseid auditeid Euroopa Liitu eksportimiseks ettenähtud veiseliha ja sealiha tootmist reguleerivate kehtivate kontrollisüsteemide jälgitavuse ja kvaliteedi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0400/2023),

A.  arvestades, et CETA oli üks esimesi kaubanduslepinguid, mille EL sõlmis Lõuna-Korea järel mõne teise OECDsse kuuluva eduka majandusriigiga; arvestades, et see oli ka kõige ambitsioonikam ja põhjalikum leping, mille EL või Kanada olid sel ajal sõlminud, muu hulgas hõlmas see enneolematut juurdepääsu riigihangetele nii piirkondlikul kui ka föderaalsel tasandil;

B.  arvestades, et CETAt on ajutiselt kohaldatud alates 21. septembrist 2017, st üle kuue aasta;

C.  arvestades, et olulisi sätteid, eriti investeeringute kaitse kohta, ei ole ikka veel kohaldatud, kuna kõik liikmesriigid ei ole lepingut ratifitseerinud;

D.  arvestades, et Kanada ja EL viimistlevad CETA ühiskomitee otsuse eelnõud artikli 8 lõikes 10, 8-A lisas ja artikli 8 lõikes 39 osutatud teatavate mõistete tõlgendamise kohta, milles täpsustatakse reguleerimisõiguse ulatust seoses investeeringute kaitset käsitleva peatükiga, ning VKEde juurdepääsu hõlbustamise kohta CETA põhisele investeerimiskohtusüsteemile;

E.  arvestades, et EL oli 2022. aastal Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel Kanada suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langes 8,2 % tema kaubavahetusest maailmaga; arvestades, et Kanada oli samal aastal ELi rahvusvaheliste kaubanduspartnerite seas 14. kohal ja tema arvele langes peaaegu 1,4 % ELi kogu kaubavahetusest välisriikidega;

F.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud vajadust mitmekesistada kaubanduslepinguid, vähendada sõltuvust piiratud arvu kaubanduspartnerite impordist ja ekspordist, samuti seda, kui oluline on sõlmida kaubanduslepinguid sarnaselt meelestatud partneritega;

G.  arvestades, et ELi kestlike kaubanduslepingute tulemuslik rakendamine ja jälgimine on liidu ühise kaubanduspoliitika jälgimisel, hindamisel ja kalibreerimisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peamine prioriteet; arvestades, et aruandlus Kanadaga sõlmitud lepingu rakendamise kohta on õigeaegne ja kasulik panus ELi kaubanduslepingute toimimise üle peetavasse arutellu;

H.  arvestades, et CETA institutsiooniline raamistik toimib nüüd täielikult ning hõlmab 19 erikomiteed, regulatiivse koostöö foorumit ja kodanikuühiskonna foorumit, kelle päevakorrad ja aruanded on avalikult kättesaadavad;

I.  arvestades, et Kanada oli esimene riik, kellega EL lõi kriitilise tähtsusega tooraineid käsitleva strateegilise partnerluse, mida on hiljem täiendatud Rohelise Alliansi algatuse, ELi ja Kanada digipartnerluse ja ookeanipartnerlusega;

J.  arvestades, et Kanada osaleb aktiivselt WTO plastireostust ja keskkonnasäästlikku plastikaubandust käsitlevas dialoogis ning WTO kaubandus- ja keskkonnakomitees, kuid ei ole fossiilkütuste toetuste reformi algatuse liige;

K.  arvestades, et CETA ajutise rakendamise hindamiseks on nüüd piisavalt kogemusi, andmeid ja statistilist teavet;

L.  arvestades, et Kanada on sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse avaliku poliitika ühisel ülesehitamisel maailmas juhtpositsioonil, ning arvestades, et sotsiaal- ja solidaarsusmajandus moodustab mõnes provintsis, näiteks Quebecis, peaaegu 10 % sisemajanduse koguproduktist, pakkudes ligikaudu 210 000 töökohta;

Peamised järeldused ja soovitused

1.  rõhutab, et CETA tugineb reeglitel ja väärtustel põhinevale suhtele, mis edendab turvalisemat ja stabiilsemat majanduskeskkonda kaubanduspartnerite vahel, mis on eriti oluline suurenenud geopoliitilise ebakindluse kontekstis, tuginedes kestliku arengu põhimõtetele ja inimõiguste ning töö- ja keskkonnastandardite austamisele; on seisukohal, et selline prognoositavus võib soodustada majanduskasvu, kaubavahetust, teenuste osutamist, osalemist riigihangetes, investeeringute atraktiivsust, kvaliteetseid töökohti, enamate ja paremini tasustatud töökohtade loomist ning paremaid töötingimusi ja kõrgemat elatustaset; märgib siiski, et CETAs tuleb veelgi tugevdada kestlikku arengut, austada inim- ja töötajate õigusi ning kaitsta kliimat;

2.  märgib rahuloluga, et ELi ja Kanada vaheline kaubavahetus kasvas aastatel 2016–2022 66 % ning ELi ja Kanada vaheline teenustekaubandus kasvas 46 %, mis ületab muud ELi-välist kaubavahetust; märgib, et ELi kaupade eksport Kanadasse suurenes ajutise kohaldamise esimesel viiel aastal 47 %, kusjuures suurim kasv registreeriti töödeldud toodete, keemiatoodete ning toiduainete ja loomsete toodete puhul; märgib, et enamik enne lepingu ajutist kohaldamist väljendatud muredest seoses Kanada põllumajandustoodete sissevooluga ELi turule ei ole teoks saanud; täheldab, et Kanada eksport ELi suurenes 46,4 %, kusjuures suurim kasv registreeriti maakide, vääriskivide ja metallide ning mineraalkütuste ja -õlide osas;

3.  rõhutab, et ELi ja Kanada kahepoolne toidu- ja põllumajandustoodetega kauplemine on märkimisväärselt suurenenud ning alates CETA ajutise kohaldamise algusest on ELi põllumajandustoodete eksport Kanadasse kasvanud 62 % ja nende toodete import Kanadast ELi 52 %; märgib, et see on toonud märkimisväärset kasu mõlema poole tootjatele ja eksportijatele ning on aidanud kaasa ka töökohtade loomisele; väljendab heameelt selle üle, et Kanadasse eksportivate liidu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv on tähelepanuväärselt kasvanud ning eksporditud toodete väärtus suurenenud, märkides, et leping teenib seega ulatuslikult nende huve;

4.  rõhutab, et nii nagu kõigi muude ELi kaubanduslepingute rakendamisel tuleb ka CETA rakendamisel võtta asjakohaselt arvesse kestlikku põllumajanduslikku tootmist, vastastikkust ning kõrgete standardite, eelkõige sanitaar-, fütosanitaar- ja veterinaarstandardite ning asjakohaste kontrollide säilitamist ning nende standardite vastastikuse järgimise seiret;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et lepinguosaliste vahelised kaubavood on üldiselt osutunud vastupidavaks kogu pandeemia vältel ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud raskes olukorras ning pidanud vastu tarneahelatele avalduvale survele ja aidanud tugevdada toiduga kindlustatust; on seisukohal, et CETA peaks olema vahend, mis hõlbustab koostööd ja ühismeetmeid Ukraina ülesehitamisel pärast sõja lõppu;

6.  rõhutab, et ELi eksport on keskse tähtsusega tööhõive jaoks; väljendab heameelt asjaolu üle, et CETA on aidanud luua uusi töövõimalusi, kuna selliste töökohtade arv, mis tuginevad ELi ekspordile Kanadasse, suurenes 624 000-lt 2017. aastal enam kui 700 000-le 2021. aastal;

7.  rõhutab CETA alusel tööjõu liikuvuse hõlbustamise tähtsust, kuna see aitab tagada piisava oskuste edasiandmise ELi ja Kanada vahel ning vältida kvalifitseeritud tööjõu nappust; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et 2022. aastal sõlmiti CETA alusel edukalt esimene vastastikuse tunnustamise leping arhitektide kvalifikatsioonide kohta; on seisukohal, et ELi sinine kaart võiks veelgi hõlbustada vahetusi kahe konkurentsivõimelise majandusega ja kõrgelt haritud elanikkonnaga piirkonna vahel; rõhutab, et ELi ja Kanada akadeemiliste asutuste vahelised vahetusprogrammid võivad vajalikule tööjõu liikuvusele pikas perspektiivis veelgi kaasa aidata;

8.  märgib, et kaks kõige olulisemat tootekategooriat, mida EL ja Kanada teineteisele ekspordivad, on masinad ja transpordivahendid, mis moodustavad ligikaudu 34 % nii ekspordist kui ka impordist, ning keemia-, farmaatsia- ja plasttooted, mis moodustavad ligikaudu 20 % koguekspordist ja -impordist; märgib siiski, et Kanadast pärit impordi puhul on teiste kaubanduspartneritega võrreldes väga oluline kaevandussektor, eelkõige väetiste, nikli, uraani ja tõrvaliiva osas, mis moodustab peaaegu 20 % ELi koguimpordist Kanadast; toonitab, et juurdepääs usaldusväärsetelt kaubanduspartneritelt, sealhulgas Kanadalt, saadud kriitilise tähtsusega toorainetele on ELi kriitilise tähtsusega toorainete strateegia tähtis element ja väga vajalik kestliku rohepöörde saavutamiseks;

9.  rõhutab, et koostöö kriitilistele toormetele juurdepääsu alal on hädavajalik, arvestades praegust geopoliitilist maastikku ning rohepööret ja õiglast üleminekut, ning väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta juulis allkirjastati CETA raames ELi ja Kanada strateegiline partnerlus kriitiliste toormete valdkonnas, mis peaks aitama integreerida ELi ja Kanada tooraine väärtusahelaid ning edendama koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas; märgib, et see on Euroopa majandusjulgeoleku strateegia oluline osa; on veendunud, et toorainete kaevandamisel tuleb järgida keskkonnastandardeid, töötaja õigusi ja inimõigusi, sealhulgas põlisrahvaste õigusi;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa ja Kanada ettevõtted kasutavad üha enam ja pidevalt CETAga antud soodustusi, kusjuures soodustuste kasutamise määr oli nii ELis kui ka Kanadas 2022. aastal 60 % (2018. aastal vastavalt 40 % ja 52 %); võtab huviga teadmiseks, et väiksemad ettevõtted kasutavad soodustusi kõrgemal määral kui suured ettevõtted ning põllumajanduslikus toidutööstuses on kasutusmäärad oluliselt kõrgemad kui töötlevas tööstuses; rõhutab, et madalad kasutusmäärad mitme ELi liikmesriigi olulistes sektorites viitavad lepingust tuleneva kulude kokkuhoiu ja heaolu kasvu kasutamata jäetud võimalustele; ergutab mõlemat lepinguosalist jätkama meetmete edendamist, millega suurendatakse mõlema piirkonna sidusrühmade teadlikkust CETA kohta, sealhulgas ELi platvormi Access2Markets kaudu; rõhutab, kui oluline on hõlbustada ettevõtjate ja tarbijate jaoks digikaubanduse kaudu uusi võimalusi kooskõlas ELi standarditega;

11.  märgib, et ELi imporditava veise- ja vasikaliha tariifikvoodi kasutamise määr oli 2021. aastal ainult 3 % ning et ELi eksportijad on suurendanud oma turuosa Kanadas, mille tulemusel EL ekspordib Kanadasse rohkem külmutatud veiseliha, kui ta sealt impordib; märgib siiski, et see tariifikvoodi kasutamise määr võib Kanada muude eksporditurgude (eelkõige USA ja Hiina) kõikumiste tõttu aja jooksul muutuda;

12.  rõhutab, et komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditiaruande kohaselt ei ole Kanada veel rahuldavalt rakendanud peadirektoraadi auditis esitatud soovitusi Euroopa Liitu eksportimiseks ettenähtud veiseliha ja sealiha tootmise kontrollisüsteemide jälgitavuse ja kvaliteedi kohta;

13.  väljendab heameelt selle üle, et loa saanud liikmesriikidest pärit värskete kodulindude ekspordiks võeti 2011. aastal kasutusele ühtlustatud ELi ekspordisertifikaat; kutsub komisjoni üles jätkama edusamme töödeldud liha ning lamba- ja kitseliha sarnaste sertifikaatide vallas, suurendades samal ajal pingutusi lihatoodete tugevamate jälgitavussüsteemide tagamiseks; kutsub komisjoni üles tegema korralduskomitee raames ja koostöös Kanada ametiasutuste ja liikmesriikidega edusamme ülejäänud lihakontrollisüsteemide tunnustamisel, et ülejäänud liikmesriigid saaksid liha Kanadasse eksportida;

14.  peab kahetsusväärseks, et CETAs ei kohaldata üldiselt piirkondadeks jaotamise põhimõtet ning et selles peetakse ELi üheks loomakasvatuspiirkonnaks, kuid mitte puu- ja köögiviljakasvatuse piirkonnaks, mis tähendab, et iga liikmesriik peab iga toote ekspordinõuete üle eraldi läbirääkimisi pidama ja neis kokku leppima; nõuab, et see puudus ELi-Kanada ühise korralduskomitee raames võimalikult kiiresti kõrvaldataks;

15.  kutsub komisjoni üles hõlbustama Kanada ametiasutustega jätkuvat koostööd, mille eesmärk on pöörata CETAs rohkem tähelepanu loomade heaolu standardite kaitsemeetmetele ning hinnata, kas tulevikus on võimalik kehtestada selles valdkonnas peegelklausleid, et tagada loomade heaolu standardite samaväärsus ning seeläbi võrdsed tingimused ELi ja imporditud loomsete toodete vahel;

16.  tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitikal ja CETA-l on äärepoolseimatele piirkondadele suur majanduslik mõju, ning rõhutab seetõttu, et tulevastel läbirääkimistel või lepingu võimalikul läbivaatamisel tuleb kaitsta nende piirkondade huve;

17.  on seisukohal, et osa ELi toodetele eraldatud tariifikvootidest tuleks majanduslikku tegelikkust silmas pidades eraldada äärepoolseimates piirkondades registreeritud ettevõtjatele; rõhutab, et nende piirkondade ettevõtjate diferentseeritud kohtlemine on oluline, et tagada ettevõtjate konkurentsivõime ning tariifide ja tariifikvootide õiglane eraldamine kaubandusagentide vahel, vältides kasu koondumist väikesele arvule ettevõtjatele;

18.  võtab teadmiseks asjaolu, et tariifikvootide kasutamise määr on ELi juustuekspordi puhul keskmiselt 98 %; nõuab siiski läbipaistvamat ja paindlikumat Kanada piimatoodete tariifikvootide haldamise süsteemi, eriti juustukvootide puhul, ja nõuab tungivalt, et Kanada ametivõimud alustaksid võimalikult kiiresti süsteemi läbivaatamist;

19.  rõhutab, et on tähtis tunnustada geograafiliste tähiste süsteemi kui lepingu keskset osa; rõhutab vajadust jõustada ELi õiguste omajate jaoks Kanadas tõhusalt geograafiliste tähiste kaitse, et tagada usaldus lepingu nõuetekohase toimimise vastu;

20.  võtab teadmiseks asjaolu, et CETA ajutise kohaldamise esimese kuue aasta jooksul on ELi teenuste eksport Kanadasse kasvanud 54 % ja import Kanadast on kasvanud 74 %, kusjuures suurim kasv on toimunud transporditeenuste, äriteenuste ning teabe-, arvuti- ja telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas, millest saavad kasu eelkõige väiksemad ELi liikmesriigid, kus teenustel on riigi majandusstruktuuris märkimisväärne osakaal;

21.  tunneb heameelt, et on tehtud konkreetseid jõupingutusi riigihangetele juurdepääsu hõlbustamiseks, näiteks ühtne juurdepääsupunkt Kanadas; on seisukohal, et ehkki Kanada hangetes, näiteks Ontario piirkondliku reisijate raudteeveo või Montreali sildade alal, osalevad edukalt paljud ELi ettevõtjad, võiksid ELi tarnijad pakutavaid võimalusi veelgi rohkem ära kasutada, eriti taristuprojektide ning provintsi- ja munitsipaallepingute valdkonnas;

22.  kutsub lepinguosalisi üles tegema kättesaadavaks kogu õigusliku ja haldusliku toe ning vahendid, mida VKEd vajavad CETA raames kaubanduses ja investeeringutes osalemiseks, et edendada vahetuste arvu ja suurendada osalemist, et nad saaksid CETAst kasu, sealhulgas aktiivsete meetmete kaudu, mis hõlbustavad VKEde rahvusvahelistumist, lihtsustavad menetlusi ja kõrvaldavad VKEsid ebaproportsionaalselt mõjutavaid tehnilisi kaubandustõkkeid; väljendab sellega seoses heameelt ühiskomitee poolt 2018. aastal vastu võetud VKEsid käsitleva soovituse üle ja sellele järgnenud tegevuskavade üle, sealhulgas konkreetsete meetmete üle, nagu platvormi Access2Markets käivitamine 2020. aasta oktoobris, mis toetab VKEsid praktilise teabega kaubanduslepingute ja kaubandustõkete kohta; loodab, et järelhindamise käigus saadakse andmeid VKEde tekitatava ELi ja Kanada vahelise kaubanduse osakaalu arengu kohta; kutsub lepinguosalisi üles kaaluma võimalust koostada VKEde kohta samasugune põhjalik peatükk, nagu on tehtud Uus-Meremaa ja Tšiiliga sõlmitud lepingutes;

23.  võttes arvesse Kanada sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse sektori tähtsust ning komisjoni 9. detsembril 2021 vastu võetud komisjoni sotsiaalmajanduse tegevuskava(6), kutsub ühiskomiteed üles tegema kindlaks, milliseid konkreetseid meetmeid võiks võtta, et edendada tihedamat koostööd sotsiaal- ja solidaarsusvaldkonna osalejate vahel üle Atlandi ookeani;

24.  julgustab mõlemat lepinguosalist jätkama teavitustegevust, keskendudes eelkõige VKEdele ning sotsiaal- ja solidaarsusmajanduses osalejatele, et suurendada sihipäraste teabekampaaniatega teadlikkust CETA pakutavatest võimalustest, tagades samal ajal, et lepingust saadav kasu jaguneb võrdselt meeste ja naiste vahel;

25.  väljendab heameelt selle üle, et CETA ühiskomitee võttis juba 2018. aastal vastu kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust käsitleva soovituse, mis sisaldab kohustust jagada meetodeid ja menetlusi sooliselt eristatud andmete kogumise, näitajate kasutamise, hindamismeetodite ja -vahendite ning kaubandusega seotud statistika soolise analüüsi kohta; rõhutab, et kaubandus peaks tooma kasu kõigile ja eelkõige suurendama naiste majanduslikku mõjuvõimu; julgustab tungivalt CETA ühiskomiteed jälgima jätkuvalt lepingu mõju soolise võrdõiguslikkuse seisukohast; on seisukohal, et ühiselt vastu võetud tegevuskava alusel tehtav töö võib olla eeskujuks teistele kaubanduslepingutele, isegi kui lepingus endas ei ole eraldi peatükke kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta; tuletab meelde parlamendi resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava kohta(7) ning julgustab komisjoni avaldama lepingu kasutamise kohta lihtsamalt kättesaadavaid sooliselt eristatud andmeid, eelkõige seoses riigihankeid ning kaubandust ja tööjõudu käsitlevate peatükkidega;

26.  kutsub komisjoni üles vältima ettevaatuspõhimõtte nõrgenemist, kuna see on aluslepingutes sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõte ning Euroopa põllumajandustootjate ja kodanike kaitse tagaja; rõhutab, kui tähtis on edendada ettevaatuspõhimõtet kaubanduse kõigis aspektides ja tagada selle kohaldamine, vältides samal ajal põhjendamatuid kaubandustõkkeid;

27.  rõhutab, et CETA on raamistik, mis edendab nii kaubandust kui ka kliimameetmeid, lisades kohustused teha koostööd ühist huvi pakkuvates kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes, näiteks kliimamuutuste alal, nagu on näidanud soovitus kaubanduse, kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe kohta, eelkõige puhaste tehnoloogiate edendamise kaudu; rõhutab, kui oluline on, et Kanadas asuvas ülemaailmses energiatootmises kiirendataks üleminekut puhtale energiale taastuvatest energiaallikatest energia tootmise kaudu; väljendab heameelt selle üle, et keskkonnatoodete kaubandus on alates ajutise kohaldamise algusest kasvanud 27 %; märgib siiski, et Kanada on pidanud Euroopa rohelise kokkuleppega seotud Euroopa seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste elemente tehnilisteks kaubandustõketeks; kutsub lepinguosalisi üles uurima koostoimet süsiniku piirimeetme ja muude algatuste rakendamisega ELis ning toetama ühiselt tegevust CO2 heite ühiste või võrreldavate meetodite väljatöötamiseks rahvusvahelisel tasandil;

28.  väljendab heameelt, et on käivitatud ELi ja Kanada digipartnerlus, mis on väga tähtis rohe- ja digiülemineku võimaldamiseks; kutsub mõlemat poolt üles tugevdama CETA rakendamise raames koostööd vastastikust strateegilist huvi pakkuvates küsimustes, nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja võitlus desinformatsiooni vastu;

29.  väljendab heameelt selle üle, et aktiivselt on kaasatud ja CETA rakendamist jälgivad sisenõuanderühmad ja kodanikuühiskonna foorum, mis koondavad sadu esindajaid kogu EList ja Kanadast, sealhulgas ettevõtjaid, keskkonna- ja tööorganisatsioone, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi ja põlisrahvaste esindajaid Kanadast, ning aitavad oma ühisavaldustega aktiivselt kaasa eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu komitee tööle; nõuab tungivalt, et komisjon ning kaubanduse ja kestliku arengu nõukogu võtaksid nende ettepanekute suhtes järelmeetmeid; rõhutab, et sisenõuanderühmad peaksid ka võtma arvesse täieliku kokkuleppe mõju kestlikkusele; rõhutab, kui oluline on kaaluda investeeringute kaitse peatüki mõju kestlikkusele ja inimõigustele;

30.  kutsub lepingupooli üles tagama väikepõllumajandustootjate ja tarbijate parema integreerimise sisenõuanderühmadesse, kui neid rühmi hakatakse uuendama;

31.  nõuab kaubanduse ja kestliku arengu sätetega seotud erikohustuste, muu hulgas tõlgendavas ühisdokumendis sätestatud kaubanduse ja kestliku arengu peatüki varajase läbivaatamise osas võetud kohustuste tõhusat täitmist, mida ei ole veel tehtud, sest need sätted on CETA lahutamatu osa ning on püstitatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud; võtab teadmiseks, et 2024. aastal viib komisjon läbi CETA, sealhulgas selle kaubanduse ja kestliku arengu peatüki järelhindamise, kaasates sõltumatuid eksperte, mis annab võimaluse hinnata seda komisjoni 2022. aasta juunis võetud uue lähenemisviisi alusel ja kaaluda Kanada poolt 2020. aastal esitatud konkreetsete ettepanekute arvessevõtmist, et anda selle peatüki teatavatele sätetele siduvam kohaldamisala; tuletab meelde, et ühiskomitee võib võtta vastu siduva otsuse, millega kehtestatakse rakendamise tegevuskavad, et tugevdada koostööd valdkondades, kus järelhindamisel on leitud puudujääke, ning ootab selles vallas aktiivset tegutsemist; on veendunud, et kaubanduse ja kestliku arengu peatüki paremaks rakendamiseks või selle läbivaatamiseks tehtavatele jõupingutustele peaks eelnema sisukas konsulteerimine kõigi sidusrühmadega;

32.  märgib, et Ühendkuningriik ei ole pärast CETA ajutist kohaldamist enam Euroopa Liidu liige; märgib, et Ühendkuningriik ja Kanada on selle arvessevõtmiseks kokku leppinud mitmetes kahepoolsetes kaubanduskokkulepetes, sealhulgas tariifikvootide kasutamise ja kumulatsiooni osas; märgib, et mõned neist kokkulepetest kaotavad pärast 2024. aastat kehtivuse, mis võib väljakujunenud tarneahelates tekitada kergeid häireid; kutsub komisjoni üles uurima võimalust sõlmida uusi kokkuleppeid, kui on võimalik, et need häired võivad liidu ettevõtjaid negatiivselt mõjutada;

33.  palub lepinguosalistel CETA pärast selle ratifitseerimist läbi vaadata, kasutades läbivaatamisklauslit, et võtta kaubanduse ja kestliku arengu valdkonna jaoks kasutusele sobiv ja tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, sealhulgas kaaluda erinevate jõustamismeetodite hulgas sanktsioone, mida kasutataks viimase abinõuna oluliste rikkumiste korral; rõhutab, et selle läbivaatamise raames sooviks ta kaaluda käimasoleva kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse alase koostöö institutsionaliseerimist; rõhutab, et selles läbivaatamises tuleks kaaluda, kas kehtestada konkreetsed ranged sätted põlisrahvaste õiguste kohta, sealhulgas ILO konventsioon nr 169 ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon;

34.  nõuab tungivalt, et Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola Prantsusmaa, Sloveenia ja Ungari ratifitseeriksid kiiresti CETA, kuna see on oluline ka lepingu ajakohastamiseks, ning kordab, kui oluline on kohaldada CETAt täielikult, sealhulgas selle investeeringute kaitset käsitlevaid sätteid;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning Kanada valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 11, 14.1.2017, lk 23. (2) ELT L 11, 14.1.2017, lk 3. (3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 348. (4) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 kohane Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15 Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu kohta, ECLI:EU:C:2017:376. (5) ELT C 32, 27.1.2023, lk 96. (6) Komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatis „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“ (COM(2021)0778). (7) Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava kohta (ELT C 347, 9.9.2022, lk 150).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta (2023/2106(INI))

P9_TA(2024)0027 A9-0407/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2019. aasta ühisteatist „EL ja Kesk‑Aasia: uued võimalused tugevama partnerluse loomiseks“ (JOIN(2019)0009),

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2019. aasta järeldusi uue ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse 17. novembril 2022 Samarkandis toimunud ja ühistele probleemidele lahenduste leidmisele keskendunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 18. kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Kesk‑Aasia riigipeade ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ühist pressiteadet, mis avaldati pärast 2. juunil 2023 Tšolpon‑Atas toimunud teist piirkondlikku kõrgetasemelist kohtumist,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelist laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut(1),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel(2),

–  võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2022)0277),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel(3),

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(4),

–  võttes arvesse 18. novembril 2022 toimunud ELi ja Kesk‑Aasia ühendatuse konverentsi, 18.–19. mail 2023 toimunud teise ELi ja Kesk‑Aasia majandusfoorumi, 10. märtsil 2023 toimunud neljanda ELi ja Kesk‑Aasia kodanikuühiskonna foorumi ning 23.–24. veebruaril 2023 toimunud seitsmenda ELi ja Kesk‑Aasia kõrgetasemelise keskkonna ja veevarude teemalise konverentsi tulemusi,

–  võttes arvesse ELi rahastatud uuringut „Sustainable transport connections between Europe and Central Asia“ (Kestlikud transpordiühendused Euroopa ja Kesk‑Aasia vahel), mille viis läbi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning mis avaldati 30. juunil 2023,

–  võttes arvesse 7. novembril 2022 allkirjastatud ELi ja Kasahstani vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitleb strateegilist partnerlust toormete, patareide ja akude ning taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas,

–  võttes arvesse Kesk‑Aasia riikidega peetud inimõigustealaste dialoogide tulemusi,

–  võttes arvesse 23. oktoobril 2023 toimunud ELi ja Kesk‑Aasia ministrite 19. kohtumisel heaks kiidetud ELi ja Kesk‑Aasia suhete süvendamist käsitlevat ühist tegevuskava,

–  võttes arvesse Kesk‑Aasia riigipeade ja Saksamaa liidukantsleri ühisavaldust pärast nende 29. septembril 2023. aastal Berliinis toimunud tippkohtumist,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani kohta,

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandat tegevuskava aastateks 2021–2025,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0407/2023),

A.  arvestades, et alates ELi Kesk‑Aasia strateegia vastuvõtmisest 2019. aastal on piirkonda mõjutanud märkimisväärsed välistegurid, nagu Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu, Talibani võimuhaaramine Afganistanis ja Hiina üha jõulisem välispoliitika, samuti sisemine ebastabiilsus, eelkõige 2022. aasta jaanuaris Kasahstanis toimunud vägivaldsed rahutused, 2021. aasta novembris ja 2022. aasta mais Tadžikistanis Mägi‑Badahšani autonoomses oblastis toimunud pamiiri rahva meeleavaldustele ning 2022. aasta juulis Usbekistanis Karakalpakkia Vabariigis toimunud meeleavaldustele järgnenud vägivaldsed repressioonid ning korduvad kokkupõrked Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiril;

B.  arvestades, et Kesk‑Aasia on ELi jaoks strateegilist huvi pakkuv piirkond julgeoleku ja ühendatuse, energiavarustuse ja ressursside mitmekesistamise, konfliktide lahendamise ja mitmepoolse reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kaitse seisukohast, mida ohustavad Venemaa rünnak meie väärtuste vastu, ülemaailmse toidukriisi süvenemine, agressioon ja julmused, desinformatsiooni levik, relvastatud korruptsioon ja valimistesse sekkumine;

C.  arvestades, et ükski Kesk‑Aasia riik ei toeta Venemaa sissetungi Ukrainasse ega tunnusta Venemaa annekteeritud Ukraina piirkondi Venemaa Föderatsiooni osana;

D.  arvestades, et 28. märtsil 2023 kutsus ELi sanktsioonide rakendamise rahvusvaheline erisaadik piirkonna riike üles hoiduma Moskvat abistamast, kui see üritab hoida kõrvale sanktsioonidest, mis Venemaale on kehtestatud Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu;

E.  arvestades, et Venemaa ametnikud ja propagandistid kasutavad jätkuvalt agressiivset retoorikat mõnede Kesk‑Aasia riikide, eelkõige Kasahstani vastu, seades kahtluse alla selle territoriaalse terviklikkuse ja rahvusliku identiteedi;

F.  arvestades, et sellised asjaolud nagu Venemaa isoleeritus Ukraina‑vastase agressioonisõja tagajärjel, läbi Kesk‑Aasia kulgevate ja Venemaast mööduvate kaubateede tugevdamine, ELi kavandatav laienemine Ida‑Euroopas ja Hiina kasvav mõju piirkonnas nõuavad ELi Kesk‑Aasia strateegia täielikku ümbermõtestamist ja demokraatliku ELi aktiivsemat kohalolekut piirkonnas alternatiivina väljakujunenud autokraatlikele osalejatele;

G.  arvestades, et Euroopa ja Aasia vahel on vaja tagada ühendus nii, et välditakse Venemaa territooriumi läbimist; arvestades, et EL on väga huvitatud tõhusate kaubandus- ja energiakoridoride kasutuselevõtust Euroopa ja Aasia vahel, nagu näitas 18. novembril 2022. aastal Samarkandis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia ühendatuse konverents;

H.  arvestades, et kõik viis Kesk‑Aasia riiki ratifitseerisid Pariisi kokkuleppe; arvestades, et nad on kliimamuutuste tagajärgede ees eriti kaitsetud; arvestades, et halva ja vastutustundetu veemajanduse ning puuvillapõldude niisutamisest tingitud suuremate jõgede reostumise tõttu on piirkonna veevarude kasutamine olnud ebatõhus; arvestades, et Kesk‑Aasia liustikud kahanevad jätkuvalt kiiresti, süvendades üht kõige tõsisemat veekriisi Maal ja tekitades piirkonna kaitsetule elanikkonnale katastroofilisi tervise-, ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme; arvestades, et sagedased konfliktid vee pärast ja poliitiline ebastabiilsus on takistanud piiriüleste jõgede ühtset planeerimist ja tõhusat veejaotust; arvestades, et laiemas piirkonnas toimuvad geopoliitilised muutused pakuvad võimalusi sisukamaks piirkondlikuks koostööks; arvestades, et selline piirkondlik koostöö on olnud mõjus veediplomaatia ja piirivaidluste lahendamise kontekstis ning on veelgi olulisem kliimamuutustest tulenevate kasvavate piiriüleste ohtude käsitlemisel;

I.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingud on uue põlvkonna lepingud, mis on ELi Kesk‑Aasiaga tehtava koostöö nurgakivi; arvestades, et Kasahstan oli esimene Kesk‑Aasia riik, kes allkirjastas 2015. aastal laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu, mis jõustus 1. märtsil 2020 pärast selle ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt, ja see tuleks korrapäraselt läbi vaadata; arvestades, et läbirääkimised ELi ja Kõrgõzstani laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle lõppesid 6. juulil 2019, kuid seda ei ole nõukogu ja komisjoni vahelise õigusvaidluse tõttu ikka veel allkirjastatud; arvestades, et läbirääkimised ELi ja Usbekistani laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle lõppesid 6. juulil 2022; arvestades, et EL ja Tadžikistan alustasid läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle 2023. aasta alguses; arvestades, et partnerlus- ja koostööleping Türkmenistaniga allkirjastati 1998. aastal, kuid Euroopa Parlament ei ole andnud oma nõusolekut lepingu ratifitseerimiseks, kuna on väga mures, et võrdlusalused Türkmenistani edusammude jälgimiseks inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas on liiga lühiajalised;

J.  arvestades, et esimene ELi ja Kesk‑Aasia juhtide kohtumine toimus 27. oktoobril 2022 Astanas ja seejärel teine selline kohtumine 2. juunil 2023 Tšolpon‑Atas; arvestades, et juhtide tippkohtumine toimub kavakohaselt 2024. aastal; arvestades, et need kohtumised kujutavad endast ELi ja Kesk‑Aasia suhete edasist institutsionaliseerimist ning täiendavad olemasolevate piirkondlike dialoogide ja platvormide tööd;

K.  arvestades, et esimene C5+1 tippkohtumine Kesk‑Aasia riikide juhtide ja Ameerika Ühendriikide presidendi vahel toimus 19. septembril 2023 New Yorgis; arvestades, et viie Kesk‑Aasia riigi ja Saksamaa tippkohtumine toimus 29. septembril 2023 Berliinis;

L.  arvestades, et kõigi viie Kesk‑Aasia riigi puhul on demokraatia olukorda kajastavad näitajad kehvad ja halvenevad veelgi ning nad on liigitatud autoritaarseteks režiimideks ning et Freedom House on 2023. aasta aruandes vabaduse kohta maailmas nimetanud neid „mitte vabaks“; arvestades, et 2023. aasta ajakirjandusvabaduse indeksi järgi halvenes ajakirjandusvabaduse olukord Kesk‑Aasias märkimisväärselt ja 2022. aasta korruptsiooni tajumise indeksis oli Kesk‑Aasia keskmine punktisumma tunduvalt väiksem kui üleilmne keskmine; arvestades, et Piirideta Reporterid on teatanud paljudest juhtumitest, mil Kesk‑Aasia riikide ametiasutused on survestanud oma meediat, et see kajastaks Venemaa sissetungi Ukrainasse n.ö neutraalsel viisil või ei kajastaks üldse;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi väliskomisjon külastas 21.–25. veebruaril 2022 Tadžikistani ja Usbekistani ning 21.–25. augustil 2023 Kasahstani ja Kõrgõzstani; arvestades, et Euroopa Parlamendi delegatsioon ELi‑Kasahstani, ELi‑Kõrgõzstani, ELi‑Usbekistani ja ELi‑Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks hoiab korrapäraste kontaktide kaudu suhteid Kesk‑Aasia riikide parlamentidega;

N.  arvestades, et Kesk‑Aasias on põhjendatud hirm radikaliseerumise, kasvava äärmusluse ja terroriohu ees, sealjuures naaseb piirkonda väga palju endisi ISISe võitlejaid ja Afganistani julgeolekuolukord on keeruline;

O.  arvestades, et Kesk‑Aasia riikides on naised ja tütarlapsed kuritarvitamise ees endiselt väga kaitsetud, eriti kuna naistevastane vägivald on laialdaselt aktsepteeritud ja teadlikkus soostereotüüpidest on vähene;

P.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud on Kesk‑Aasias endiselt levinud, eriti Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis, kus iga kaheksas tütarlaps abiellub enne 18. eluaastat;

ELi ja Kesk‑Aasia koostöö

1.  rõhutab, et EL ja Kesk‑Aasia seisavad vastamisi suurte ülemaailmsete ja piirkondlike geopoliitiliste muutuste ja probleemidega, mis annavad neile märkimisväärse tõuke tegutseda pikaajalise, struktureeritud ja vastastikku kasuliku koostöö nimel ühist huvi pakkuvates küsimustes; soovitab ELil tungivalt intensiivistada koostööd Kesk‑Aasiaga, arvestades piirkonna geostrateegilist tähtsust, ning edendada strateegilist partnerlust nende riikidega, laiendades koostööd poliitilisel ja majanduslikul tasandil; väljendab heameelt ELi ja Kesk‑Aasia vaheliste kõrgetasemeliste kontaktide sagenemise üle, eelkõige Kesk‑Aasia riigipeade ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kohtumiste üle, ning Kesk‑Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja töö üle; nõuab kõigi nende kõrgetasemeliste kohtumiste ja avalduste suhtes konkreetsete järelmeetmete võtmist; väljendab sellega seoses heameelt 2024. aastaks kavandatud ELi ja Kesk‑Aasia esimese tippkohtumise üle ning ELi ja Kesk‑Aasia suhete süvendamist käsitleva ühise tegevuskava heakskiitmise üle, kuna see on strateegiline kava dialoogi ja koostöö edendamiseks konkreetsetes valdkondades, sealhulgas seoses kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku vastupidavuse suurendamisega; innustab ELi jätkama selliste poliitiliste ja majandusreformide edendamist, mis tugevdavad õigusriiki, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist; märgib, et Euroopa Parlament on valmis edendama koostööd Kesk‑Aasia riikide parlamentidega;

2.  märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja tema suurenenud natsionalistlik narratiiv on nõrgendanud Venemaa positsiooni piirkonnas ja julgustanud Kesk‑Aasiat tegema koostööd teiste osalejatega ning et need osalejad on tõhustanud koostööd Kesk‑Aasiaga; võtab teadmiseks ka Hiina tegevuse selles piirkonnas; rõhutab, et ELil on nüüd võimalus laiendada oma sidemeid Kesk‑Aasiaga ja täita piirkonnas olulisemat rolli; rõhutab, et EL peaks kasutama seda võimalust vastastikku kasuliku koostöö edendamiseks ja pakkuma Kesk‑Aasiale partnerlust, millest võib saada eriline osa ELi laiemast strateegiast idanaabrite suhtes; on seisukohal, et selle koostöö tugevdamine aitaks võidelda ka Venemaa mõju vastu piirkonnas;

3.  rõhutab, kui tähtis on Atlandi‑ülene koostöö Kesk‑Aasia teemal, ja kutsub ELi üles astuma omal algatusel samme, et töötada Ameerika Ühendriikidega välja ühine Kesk‑Aasia strateegia, mis peaks hõlmama koostööd demokraatia edendamise, investeeringute, kaubanduse, majanduse ja piirkondliku julgeoleku valdkonnas;

4.  rõhutab, et Euroopa Liit on pühendunud koostööle Kesk‑Aasia riikidega rahu, julgeoleku, stabiilsuse, heaolu ja kestliku arengu nimel, järgides täielikult rahvusvahelist õigust ning kõigi riikide sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise, jõu mittekasutamise või selle kasutamisega ähvardamise ning rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtteid;

5.  mõistab hukka katsed hõlbustada või aidata ükskõik millisel viisil kaasa Küprose okupeeritud alal tegutseva separatistliku üksuse rahvusvahelisele tunnustamisele, eelkõige seoses sellele väidetavalt vaatleja staatuse andmisega Turgi Riikide Organisatsioonis (Organization of Turkic States); soovitab asjaomastel Kesk‑Aasia riikidel järgida tegelikkuses kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid ning mitte ratifitseerida Turgi Riikide Organisatsiooni muudetud põhikirja, millega vaatleja staatuse andmise otsus rakendatakse;

6.  tunnistab, et Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja ja selle tagajärgedega kaasnevad Kesk‑Aasia riikidele, kes on traditsiooniliselt hoidnud tihedaid suhteid Venemaaga, nii probleemid kui ka võimalused; rõhutab ELi huvi tihendada Kesk‑Aasia riikidega majandussuhteid ja tugevdada poliitilisi sidemeid, osaliselt selleks, et minimeerida Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmist; rõhutab sanktsioonide küsimuses jätkuva tiheda teabevahetuse tähtsust ning kutsub Kesk‑Aasia riikide, eelkõige Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani ametivõime üles tegema tihedat koostööd ELiga, eriti selle sanktsioonide saadikuga, et suurendada pingutusi sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks; mõistab hukka Venemaa tegevuse värvata Kesk‑Aasia rändajaid ja kodanikke Ukrainas võitlemise eesmärgil ning toetab selle peatamiseks võetavaid meetmeid; võtab teadmiseks Kesk‑Aasia riikide individuaalsed püüdlused tagada, et nende territooriume ei kasutata ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, ning väljendab heameelt Kasahstani haldusmeetmete ja kõrgetasemeliste poliitilise kohustuse üle sellega seoses; kutsub ELi üles kasutama Kesk‑Aasia strateegias diferentseeritud lähenemisviisi, mille alusel hinnatakse Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide poliitika valdkonnas ELiga tehtava koostöö taset; juhib tähelepanu sellele, milline on liikmesriikide endi osa tagamaks, et eksporditavad kaubad, mis tõenäoliselt ikka veel jõuavad Kesk‑Aasia kaudu Venemaale, läbiksid asjakohased ennetavad kontrollid;

7.  on seisukohal, et ELi Kesk‑Aasia strateegia läbivaatamine on vajalik, et seda viimastel aastatel toimunud geopoliitiliste sündmuste valguses ajakohastada; kordab, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingutel on Kesk‑Aasia riikidega tehtava koostöö raamistikuna keskne tähtsus; märgib murega, et ELi ja Kõrgõzstani vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping, mille läbirääkimised viidi lõpule 2019. aastal, on endiselt allkirjastamata; kutsub nõukogu ja komisjoni üles edendama kiiresti käimasolevaid läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Tadžikistaniga ning leidma lahendused seni veel lahtistele küsimustele ja allkirjastama viivitamata laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu Kõrgõzstani ja Usbekistaniga, et Euroopa Parlament saaks kasutada oma õigusi seoses nende lepingute ratifitseerimisega; rõhutab, et suutmatus selliseid lepinguid pärast läbirääkimiste lõppu allkirjastada seab kahtluse alla ELi usaldusväärsuse ülemaailmse osalejana;

8.  märgib, et seni Kesk‑Aasia riikidega sõlmitud laiendatud partnerlus- ja koostöölepingutes pannakse suurt rõhku demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi austamisele; rõhutab inimõiguste, demokraatlike väärtuste, soolise võrdõiguslikkuse, vaba meedia ja roheülemineku peavoolustamise tähtsust suhtluses Kesk‑Aasia riikide valitsustega;

Piirkondlik koostöö

9.  rõhutab vastastikku kasuliku koostöö suurt potentsiaali kestliku arengu, ühendatuse, energeetika, kriitiliste toormete ja julgeoleku valdkonnas, kusjuures Kesk‑Aasia on ida ja lääne vahelises ühenduses keskne piirkond; tuletab sellega seoses meelde Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja olulisi geopoliitilisi tagajärgi, mis on taaselustanud keskkoridori nii piirkondliku majandusvööndina kui ka Aasia ja Euroopa vahelise alternatiivse ja kestliku marsruudina, mis aitab vältida Venemaa territooriumi läbimist; tuletab meelde, et uus Euraasia maasild läbib sanktsioonide all olevat Venemaa ja Valgevene territooriumi; rõhutab keskkoridoris piirkondliku integratsiooni edendamise olulisust ja märgib, et Global Gateway raames elluviidavatele taristuprojektidele väga vajaliku rahastamise ligimeelitamiseks tuleb Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga läbiviidud uuringus kindlaks tehtud kitsaskohad kõrvaldada; kutsub komisjoni üles uurima võimalust saada Euroopa Investeerimispangast toetust Kesk‑Aasia riikide taristu arendamisse tehtavateks investeeringuteks, eriti keskkoridoris;

10.  on veendunud, et ELi Kesk‑Aasia poliitika energeetika, ühendatuse ja ressursside mitmekesistamise valdkonnas peaks juhinduma Euroopa rohelisest kokkuleppest ja põhinema vastastikku kasulikel strateegilistel partnerlustel, milles võetakse arvesse iga Kesk‑Aasia riigi eripära, tagades neile juurdepääsu moodsale tehnoloogiale ja kvaliteetsed töökohad ning ELile samal ajal turvalise ja konkurentsivõimelise juurdepääsu toormetele ja energiale; on sellega seoses mures Venemaast sõltuvuse tekitamise pärast tingituna Gazpromi ja Usbekistani vahelise maagaasilepingu allkirjastamisest Kasahstani kaudu;

11.  tunnistab ELi otsustavat rolli Kesk‑Aasia valdkondlike reformide rahastamisel, energiatõhususe parandamisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel; väljendab heameelt Kesk‑Aasias kestlikku energiaühendust käsitleva projekti „Sustainable Energy Connectivity in Central Asia“ (SECCA) käivitamise üle 2022. aastal ning ootab huviga selle positiivset mõju riiklike poliitikameetmete tugevdamisele kestlikule energiasüsteemile üleminekul ning taastuvenergia ja energiatõhususega seotud investeeringute, suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisele piirkonnas;

12.  rõhutab positiivse investeerimiskliima tähtsust Kesk‑Aasia majandusarengu ning ELi ja Kesk‑Aasia vahelise kaubanduse ja koostöö jaoks; rõhutab, et positiivne investeerimiskliima, mis toob kaasa piisava palga ja inimväärsete töötingimustega kvaliteetsete töökohtade loomise, sõltub stabiilsetest demokraatlikest institutsioonidest, inimõiguste ja õigusriigi järgimisest ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna suutlikkusest täita hoolsuskohustust;

13.  võtab teadmiseks Kesk‑Aasia riikide (välja arvatud Tadžikistan) pikaajalise lähenemisviisi suhete säilitamiseks Afganistaniga ja nende tihedama pragmaatilise koostöö Talibaniga, keda nad pärast 2021. aastal toimunud võimuhaaramist siiski ei tunnusta; rõhutab, et piirkonna riikidel, eelkõige Pakistanil ja Hiinal, aga ka Kesk‑Aasia riikidel on keskne tähtsus Afganistanis stabiilsuse tagamisel humanitaarabi, elektri, kaubandusvõimaluste ja ühiste ühendatusprojektide tagamise kaudu; julgustab ELi Afganistani erisaadikut jätkama tihedat koostööd Kesk‑Aasia riikide partneritega ELi ja Kesk‑Aasia vahelise Afganistani-teemalise dialoogi raames; tunnistab, et Kesk‑Aasia on usuäärmusluse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustike ohjeldamiseks väga oluline piirkond ning on Afganistanis jätkuva humanitaarkriisi tõttu järjest suurema rändesurve all; väljendab veel kord sügavat nördimust selle üle, et Taliban kohtleb naisi vähem kui teisejärguliste kodanikena, ning kutsub Euroopa välisteenistust ja ELi erisaadikut Afganistanis üles tegema koostööd Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga, et aidata naisi, kes püüavad Afganistanist põgeneda;

14.  rõhutab ELi tähtsust piirkonnale olulise abiandjana; rõhutab, kui tähtis on võtta ühtne lähenemisviis Euroopa tiimina, kuna see võimaldab luua koostoimet ja saavutada võetud meetmete võimalikult suure mõju, näitab mitmepoolse koostöö eeliseid ning toob kokku parimad vahendid ja partnerid, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, inimõiguste kaitsjad, sõltumatu meedia ja eksperdid ning avalik ja erasektor, et saavutada kavandatud mõju; rõhutab vajadust tagada ELi abi ja investeeringute nähtavus ning nõuab Kesk‑Aasia riikidele antava ELi abi ja eelarvetoetuse sidumist konkreetsete võrdlusalustega demokraatlike reformide, inimõiguste, kaitse, õigusriigi ja kestliku arengu valdkonnas tehtavate edusammude kohta; rõhutab, kui tähtis on koordineeritud koostöö teiste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et võimaldada koostoimet ja vältida dubleerimist;

15.  märgib, et kliimamuutused, rahvastiku kasv ja majanduslikud vajadused avaldavad üha suuremat survet Kesk‑Aasia veevarudele; rõhutab vajadust sellega seotud tihedama piirkondliku koostöö järele ülem- ja alamjooksul asuvate riikide vahel, et vältida konflikte veevarude jaotamisel ja kasutamisel; peab kiiduväärseks piirkondlikke platvorme, nagu Araali mere päästmise rahvusvaheline fond, mis soodustavad Kesk‑Aasia riikide vahelist dialoogi ja koostööd; tuletab meelde, et ELi ja Kesk‑Aasia keskkonnadialoog loodi selleks, et toetada Araali mere stabiliseerimist ja edendada veevarude majandamise parandamist; nõuab Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ning on valmis pakkuma selle saavutamiseks eksperditeadmisi ja tegema koostööd;

16.  rõhutab, et konfliktide, sealhulgas veejaotusega seotud konfliktide lahendamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja heanaaberlike suhetega ning jõu kasutamise või sellega ähvardamise vältimine iga hinna eest on üliolulised nii pikaajalise piirkondliku stabiilsuse kui ka kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; rõhutab Tadžikistani ja Kõrgõzstani vaheliste vaidlusaluste piirialade kindlaksmääramise ja tähistamise tähtsust, et vältida edasisi sõjalisi kokkupõrkeid nende kahe riigi vahel, ning väljendab heameelt meetmete üle, mida mõlemad pooled selles osas on võtnud; kordab ELi pakkumist toetada konflikti rahumeelset lahendamist tehnilise abi ja usaldust suurendavate meetmete kaudu; väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta jaanuaris lahendati Kõrgõzstani ja Usbekistani vaheline piiriala kindlaksmääramise küsimus; kordab, et EL töötab massihävitusrelvade leviku tõkestamise nimel selles piirkonnas;

Demokraatia ja inimõigused

17.  rõhutab, et inimõiguste austamine ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine on ELi ja Kesk‑Aasia suhete jaoks oluline; nõuab tungivalt, et Kesk‑Aasia riigid täidaksid oma demokraatia ja inimõigustega seotud kohustusi, ja märgib, et see on kooskõlas ka partnerlus- ja koostöölepingutega ning üldiste tariifsete soodustuste kavaga (GSP+); rõhutab, kui oluline on pidada korrapäraselt inimõigustealaseid dialooge Kesk‑Aasia riikidega, kuna need dialoogid kujutavad endast inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning poliitilise pluralismi edendamise vahendit ning murettekitavate küsimuste tõstatamise foorumit; kutsub ELi delegatsioone ja liikmesriikide Kesk‑Aasia esindusi üles täitma jätkuvalt aktiivset rolli kohapeal olukorra jälgimisel, tehes koostööd inimõiguste kaitsjatega ning reageerides inimõiguste rikkumistele ja poliitiliselt motiveeritud tagakiusamisele, sealhulgas osalema kohtuprotsessides ja külastama poliitvange; julgustab tegema koostööd ÜRO lepingu järelevalveorganite ja erimenetluste esindajatega, samuti mitmepoolsetel inimõigustealastel foorumitel, nagu ÜRO Inimõiguste Nõukogu;

18.  on mures vastutuse puudumise pärast inimõiguste tõsiste ja laiaulatuslike rikkumiste eest, sealhulgas karmide meetmete kasutamisel ametivõimude poolt massimeeleavalduste ja neile järgnenud rahutuste lõpetamiseks Kasahstanis toimunud nn verise jaanuari sündmuste ajal, aga ka Tadžikistanis Mägi‑Badahšani autonoomses oblastis ja Usbekistanis Karakalpakkia Vabariigis; kutsub kõigi viie Kesk‑Aasia riigi ametivõime üles võtma toimivaid meetmeid, et algatada sõltumatu ja põhjalik uurimine kõigi väidetavate piinamise ja väärkohtlemise juhtumite ning muude tõsiste inimõiguste rikkumiste suhtes ning hoida ära ülemäärase jõu kasutamine ja piinamine politsei ja julgeolekujõudude poolt; kutsub Kesk‑Aasia riikide valitsusi üles reformima kohtusüsteemi, et tagada suurem sõltumatus ja läbipaistvus;

19.  rõhutab, et Kesk‑Aasias esineb seoses demokraatliku valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste kaitsega põhimõttelisi demokraatiaalaseid puudujääke, mis endiselt püsivad ja on viimasel ajal mitmes aspektis veelgi süvenenud; rõhutab vajadust muuta valimisprotsessid kõigi poliitiliste osalejate jaoks läbipaistvamaks, avatumaks ja õiglasemaks; rõhutab kodanikuühiskonna olulist rolli demokraatlike reformide, hea valitsemistava ja inimõiguste kaitse toetamisel ja edendamisel Kesk‑Aasias; peab kahetsusväärseks valitsusväliseid organisatsioone ja meediat käsitlevates seadusandlikes algatustes võetud piiravat lähenemisviisi, mis vähendab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi; kutsub Kesk‑Aasia riike üles võtma sisulisi meetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks, rakendama asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ning tagama oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise demokraatliku valitsemistava ja inimõiguste kaitse valdkonnas, juhtides tähelepanu sellele, et nad on võtnud kohustuse seda teha ELiga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute, läbirääkimiste tulemusel sõlmitud laiendatud partnerlus- ja koostöölepingute ning ELi kava GSP+ raames; märgib, et Kesk‑Aasia riikidel on noor ja dünaamiline elanikkond, kellele tuleks anda võimalus osaleda sisuliselt oma riigi tuleviku kujundamises; väljendab heameelt ELi ja Kesk‑Aasia kodanikuühiskonna foorumi tegevuse üle ning nõuab, et EL suurendaks oma toetust kodanikuühiskonnale;

20.  märgib, et Kesk‑Aasia peab suurendama vastupanuvõimet desinformatsioonile ning edendama selleks kohalike keelte kasutamist sõltumatus meedias ja sisu edastamises, suurendama meediapädevust ja korraldama kohalikele ajakirjanikele sihipäraseid kursusi; rõhutab vajadust suurendada Kesk‑Aasias meedia sõltumatust ja mitmekesisust ning väljendusvabadust kooskõlas kõrgeimate demokraatlike standarditega; nõuab meediaomandi ja rahastamise suuremat läbipaistvust, et meedia sõltumatust ja mitmekesisust suurendada; peab kahetsusväärseks, et Kesk‑Aasia ametivõimud on kasutanud võitlust desinformatsiooni vastu selleks, et piirata väljendusvabaduse õiguspärast kasutamist, sealhulgas süüdistades väidetavas valeteabe levitamises, erimeelsuste õhutamises ja äärmusluse soodustamises neid, kes võtavad sõna korruptsiooni, ebaõigluse ja valitsusepoolse kuritarvitamise teemadel; on mures ajakirjanike ja blogijate vahistamiste sagenemise ning sõltumatute meediaväljaannete sulgemisega seotud ähvarduste pärast; nõuab, et tagataks ajakirjanike, sõltumatute blogijate, inimõiguste kaitsjate ning kodaniku- ja keskkonnaaktivistide õiguste austamine ning nende kaitsmine ahistamise, surve ja ähvarduste eest, et uuritaks kõiki nende vastu suunatud rünnakuid ning et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik ebaõiglaselt kinni peetud ja vangistatud isikud; mõistab hukka mitmed hiljutised valitsuse algatused sõltumatute meediateenuste sulgemiseks ning juurdepääsu tõkestamiseks nende saitidele Tadžikistanis ja Kõrgõzstanis, samuti praegu Kõrgõzstanis ja Kasahstanis arutlusel olevad meediaalaste õigusaktide eelnõud, mille tagajärjel võib riiklik kontroll meediategevuse üle suureneda;

21.  kutsub Kesk-Aasia riikide ametivõime üles vabastama kõik poliitvangid; kutsub Kasahstani ametivõime üles vabastama eelkõige järgmised isikud: Äjgerim Tleužan, Marat Žõlanbajev, Bekižan Mendõgazijev, Timur Dänebajev ja Kajrat Klõšev; kutsub Kõrgõzstani ametivõime üles vabastama järgmised isikud: Azimbek Beknazarov, Aibek Buzurmankulov, Aidanbek Ahmatov, Temir Mahmudov ja Marat Bajazov; kutsub Usbekistani ametivõime üles vabastama järgmised isikud: Davletmurat Tajimuratov, Allabay Toqimbetov, Nurlan Nayipov ja Amirbek Adilbekov; kutsub Tadžikistani ametivõime üles vabastama järgmised isikud: Faromuz Irgašov, Ulfathonim Mamadšojeva, Hursand Mamadšojev ja Hušruz Džumajev; kutsub Türkmenistani ametivõime üles vabastama järgmised isikud: Ömruzak Omarkulyýew, Myrat Duşemow, Myrat Öwezow, Mansur Mingelow ja Nurgeldi Halykow;

22.  on mures selle pärast, et kuigi sooline võrdõiguslikkus on väidetavalt kõigis riikides seadusega kaitstud, on sooline vägivald, koduvägivald, lapsega sõlmitud abielud, etniliste ja usuvähemuste ning LGBTIQ kogukonna liikmete diskrimineerimine ja ahistamine Kesk‑Aasias endiselt laialt levinud; nõuab tungivalt, et Kesk‑Aasia riikide valitsused hoiaksid need inimõiguste rikkumised ära asjakohaste õigusnormide, hariduskampaaniate ja meetmete abil, sealhulgas parandades riigiametnike, eelkõige politseinike teadlikkust ja pädevust, suurendades kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust nõuda seadusandlikke muudatusi, parandades üleelanutele pakutavaid esmaseid tugiteenuseid ja suurendades teadlikkust, et võidelda ühiskonnas olemasolevate stereotüüpide vastu ja edendada võrdõiguslikkust; on mures selle pärast et LGBTIQ kogukonna liikmeid käsitletakse siiani kurjategijana, enamikus riikides puuduvad põhilised diskrimineerimisvastased õigusaktid, lesbide vastu kasutatakse korrektiivset vägistamist ning LGBTIQ kogukonna liikmete kogunemiseks ei ole loodud turvalisi kohti, kusjuures jätkuvad haarangud baarides ja muudes kokkusaamiskohtades ning politseipoolne jõhkrate meetmete kasutamine; rõhutab, et ELi mis tahes Kesk‑Aasia strateegia peab olema kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskavaga;

23.  kordab oma muret Kesk‑Aasias leviva ohjeldamatu korruptsiooni ja kleptokraatia pärast, mis vähendab usaldust valitsuse vastu, suurendab ebavõrdsust, jätab kodanikud ilma avalikest teenustest ja aeglustab majanduskasvu; kutsub Kesk‑Aasia riikide valitsusi üles võtma lisaks ulatuslikule korruptsioonivastasele retoorikale veel meetmeid, võtma lõpuks kohustuse võidelda korruptsiooni ja kleptokraatia vastu, võtma vastu riiklikud strateegiad, mis keskenduvad integreeritud lähenemisviisile korruptsiooni ennetamisel ja ohjamisel, suurendama läbipaistvust ja juurdepääsu teabele ning piirama eraõiguslikku mõju;

24.  rõhutab, et EL peaks ära kasutama oma positiivset kuvandit Kesk‑Aasias, osaledes suuremal määral kultuuri- ja avalikus diplomaatias; toetab sidemete tugevdamist ja koostöövõimaluste suurendamist Euroopa ja Kesk‑Aasia institutsioonide vahel ning inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse edendamist, pakkudes võimalusi hariduses ja teaduses, näiteks akadeemilise tasandi vahetust programmide „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“ kaudu, ning edendades kestlikku turismi;

25.  märgib, et Kesk‑Aasia on valmis alustama ELiga viisanõude kaotamise dialoogi, ja kutsub komisjoni üles hoogustama konsultatsioone Kesk‑Aasia riikidele suunatud laiaulatuslike reformikavade väljatöötamise üle, et sillutada teed viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimiseks;

Kahepoolne koostöö

26.  märgib, et Kasahstan on esimene Kesk‑Aasia riik, kellel on ratifitseeritud laiendatud partnerlus- ja koostööleping, mis loob tugeva aluse koostöö laiendamiseks vastastikust huvi pakkuvates põhivaldkondades, nagu ühendatus, energiatõhusus, roheline majandus ja digiüleminek; väljendab heameelt, et Kasahstani Vabariik ja EL sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis käsitleb strateegilist partnerlust kestlike toormete, patareide ja akude ning taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahelate valdkonnas; kutsub Kasahstani ametivõime üles jätkama selliste poliitiliste ja majandusreformide elluviimist, mis peaksid tugevdama demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava; rõhutab, et ausa ja õiglase Kasahstani visiooni rakendamisega tuleb tagada inimõiguste ning väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse austamine ning parandada valimisraamistikku kooskõlas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovitustega; kutsub Kasahstani ametivõime üles viima lõpule 2022. aasta jaanuari sündmuste uurimine, avaldama oma järeldused ja tagama piinamise ohvritele õiglus; märgib potentsiaalset kasu, mida toob Kasahstaniga inimestevaheliste suhete tihendamine viisalihtsustuslepingu kaudu, mille konsultatsioonid algasid 2023. aasta mais;

27.  toonitab, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelseisev allkirjastamine ning kava GSP+ jätkuv rakendamine rõhutavad veelgi vajadust tagada Kõrgõzstanis inimõiguste ja põhivabaduste austamine kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega; jälgib murelikult demokraatlike standardite ja inimõiguste olukorra halvenemist viimastel aastatel, võttes arvesse, et Kõrgõzstani on peetud piirkonna kõige demokraatlikumaks riigiks, kus on aktiivne kodanikuühiskond ja vaba meedia; on mures poliitilise opositsiooni, teiste hulgas sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajate tagakiusamise pärast ning sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna tegevuse vastu suunatud seadusandlike algatuste negatiivse mõju pärast, eelkõige nn valeteabe seaduse ja seaduseelnõude pärast, milles käsitletakse välisesindajaid, massimeediat ja laste kaitsmist kahjuliku teabe eest, ning inimõiguste kaitsjate, meediatöötajate ja ajakirjanike ning meediakanalite vastu esitatavate kohtuasjade arvu suurenemise pärast; nõuab, et EL jätkaks kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia toetamist;

28.  märgib, et läbirääkimiste alustamine laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle Tadžikistaniga annab võimaluse laiendada kahepoolse koostöö ja teabevahetuse ulatust; rõhutab vajadust jätkuva tiheda koostöö järele julgeolekuküsimustes, kuna Talibani karmi valitsemise ja riigis jätkuva humanitaarkriisi tõttu on Afganistan jätkuvalt ebastabiilsuse ja julgeolekuprobleemide allikas; kordab, et õiguspärast võitlust terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu ei tohi kasutada ettekäändena opositsiooni tegevuse mahasurumiseks, väljendusvabaduse piiramiseks ega kohtusüsteemi sõltumatuse kahjustamiseks; väljendab heameelt Tadžikistani huvi üle ühineda kavaga GSP+, mis võib toetada kestlikku majanduskasvu ja hoogustada kaubandust, ning nõuab rahvusvaheliste inim- ja tööõiguste standardite tulemuslikku rakendamist; kutsub Tadžikistani üles tõhustama inimõiguste ja põhivabaduste, eelkõige väljendusvabaduse kaitset ning lõpetama meediatöötajate, inimõiguste kaitsjate, sõltumatute juristide ja kodanikuühiskonna hirmutamine ja tagakiusamine ning pamiiri vähemuse represseerimine Mägi‑Badahšani autonoomses oblastis;

29.  märgib, et Türkmenistan on endiselt ainus Kesk‑Aasia riik, kes ei ole sõlminud ELiga partnerlus- ja koostöölepingut, ning see asjaolu piirab kahepoolse koostöö võimalusi; rõhutab, et Türkmenistan peab näitama, et tema kahetsusväärne demokraatia ja inimõiguste olukord on paranenud, et Euroopa Parlament saaks oma seisukoha läbi vaadata ning partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerida; nõuab tungivalt, et Türkmenistani valitsus dekriminaliseeriks meestevahelised vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaalsuhted; märgib, et Türkmenistani huvides peaks olema tagada riigi avatus, et vältida piiratud koostöövõimalustega piirkonnas kõrvalejäämist; tunnistab vastastikku kasuliku koostöö potentsiaali sellistes valdkondades nagu energeetika, ühendatus ja kaubandus ning kiidab heaks Türkmenistani väljendatud huvi tarnida Euroopasse gaasi Kaspia mere gaasitorujuhtme ehitamise teel;

30.  võtab teadmiseks Usbekistanis väljakuulutatud reformid, mille eesmärk on saavutada riigis tõelised muutused sotsiaal‑majandusliku arengu, tõhusa halduse, sõltumatuma kohtusüsteemi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise osas; rõhutab, et põhiseadusreform annab võimaluse tugevdada õigusriiki ja anda reformidele kindel õiguslik alus; kordab siiski oma sügavat muret Usbekistani kehva olukorra pärast demokraatia, meediavabaduse, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas, sealhulgas seoses Karakalpakkia meeleavalduse jõhkra mahasurumise, nii valitsusväliste organisatsioonide kui ka poliitiliste erakondade ühinemisvabaduse piiramise ning ajakirjanike, sõltumatute blogijate, sisutootjate ja inimõiguste kaitsjate tagakiusamise ja ähvardamisega; tuletab ametivõimudele meelde, kui oluline on kaitsta väljendusvabadust nii internetis kui ka mujal, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning meedia sõltumatust; väljendab heameelt naiste õiguste mõningase märkimisväärse paranemise üle Usbekistanis; nõuab tungivalt, et Usbekistani valitsus dekriminaliseeriks meestevahelised vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaalsuhted; kiidab heaks ELi ja Usbekistani laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise ning kordab oma nõudmist viia kiiresti lõpule lepingu allkirjastamiseks vajalikud õiguslikud ja tehnilised menetlused; väljendab heameelt Usbekistani juhtiva rolli üle piirkondliku koostöö edendamisel eri valdkondades, sealhulgas ühendatus ja veevarude kasutamine;

o
o   o

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani presidentidele, valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 29, 4.2.2016, lk 3. (2) EÜT L 196, 28.7.1999, lk 48. (3) ELT L 350, 29.12.2009, lk 3. (4) EÜT L 229, 31.8.1999, lk 3. (5) ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Hiina mõjust Euroopa Liidu elutähtsale taristule tuleneva julgeoleku- ja kaitsealase mõju kohta (2023/2072(INI))

P9_TA(2024)0028 A9-0401/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist, eriti selle 2. peatüki 2. jagu, milles käsitletakse sätteid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse dokumenti „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ning Euroopa Ülemkogu kinnitas 25. märtsil 2022,

–  võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 11. märtsi 2022. aasta mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Versailles’ deklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. juuni 2023. aasta ühisteatist Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta (JOIN(2023)0020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2022)0454),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrust (EL) 2023/1781, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus)(5),

–  võttes arvesse oma vastuvõetud tekstis esitatud õiguskeeleliselt viimistlemata esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik (Euroopa kriitiliste toorainete määrus)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrust (EL) 2023/2675, liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest(7),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue ELi‑Hiina strateegia kohta (2021/2037(INI))(8), mille eesmärk on muu hulgas tugevdada ELi kaubandusmeetmete paketti, et aidata leevendada Hiina ja ELi praeguste kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete ebaproportsionaalsust,

–  võttes arvesse parlamendi 9. märtsi 2022. aasta(9) ja 1. juuni 2023. aasta resolutsioone, mis käsitlevad välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(10),

–  võttes arvesse 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitust, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega (C(2023)6689),

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovitust, mis käsitleb kogu liitu hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes(11),

–  võttes arvesse 11. juulil 2023 Vilniuses toimunud Põhja‑Atlandi Nõukogu kohtumisel osalenud NATO riigipeade ja valitsusjuhtide Vilniuse tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühma 29. juuni 2023. aasta lõplikku hindamisaruannet,

–  võttes arvesse 10. jaanuari 2023. aasta ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta,

–  võttes arvesse Hiroshimas toimunud G7 tippkohtumise juhtide 20. mai 2023. aasta kommünikeed,

–  võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2023. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi merendusjulgeoleku muudetud strateegiat ja selle tegevuskava,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0401/2023),

A.  arvestades, et hiljutises ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta keskendutakse sellele, et vähendada ja hallata riske, mis tulenevad suurenenud geopoliitiliste pingete ja kiirenenud tehnoloogiliste muutuste kontekstis teatavatest majandusvoogudest ning ELi sõltuvusest autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest, nagu Hiina Rahvavabariik, kaitstes ühtlasi vaba turu põhimõtteid selliste režiimide poolse moonutamise eest ja seeläbi säilitades võimalikult avatud ja dünaamilise majanduse;

B.  arvestades, et elutähtsa taristu häiretel võivad olla märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed valitsuse elutähtsatele funktsioonidele, elanikkonnale osutatavatele olulistele teenustele, majandustegevusele ning ELi julgeolekule ja kaitsele; arvestades, et on väga tähtis, et liikmesriigid ja komisjon oleksid valvsad finantsinvesteeringute suhtes, mida välisriigid teevad ELi elutähtsa teenuse osutajate toimimisse, ning tagajärgede suhtes, mida sellised investeeringud võivad kaasa tuua võimele hoida ära tõsiseid häireid;

C.  arvestades, et elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi(12) ja küberturvalisuse 2. direktiiviga(13) luuakse ulatuslik õigusraamistik, millega tugevdada elutähtsa taristu (sealhulgas energia-, transpordi-, tervishoiu-, digi-, vee- ja toidutaristu) füüsilist ja digitaalset vastupanuvõimet;

D.  arvestades, et pärast nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovituse avaldamist on juba võetud sihipäraseid meetmeid, et tagada ELi ühine reageerimine intsidentidele, sealhulgas tugevdades koordineerimist NATOga ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühma kaudu, mis on ELi ja NATO toimepidevust käsitleva struktureeritud dialoogi üks osa;

E.  arvestades, et Euroopa sadamad, milles Hiina riigiettevõtjatel on osalus, haldavad umbes 10 % Euroopa kogu laevakonteinerite mahust; arvestades, et Euroopa sadamate kolmel suurimal Hiina aktsionäril on varad peaaegu pooltes sadamates (14 sadamas 29‑st), mis asuvad kas mereväebaaside lähedal või pakuvad NATO vägedele logistilist tuge, ning see suurendab oluliselt spionaažiohtu;

F.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi sunnipoliitika ja üha kasvav enesekehtestamine, sealhulgas riigi agressiivne hoiak Taiwani suhtes ja Lõuna‑Hiina merel võetud üha agressiivsem positsioon, aga ka COVID‑19 pandeemia ja Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed on paljastanud ELi nõrgad kohtad ja tõestanud, et Hiina Rahvavabariigi ja teiste mittedemokraatlike kolmandate riikidega suhtlemisel on vaja vähendada riske;

G.  arvestades, et Hiina valitsus on näidanud, et on ebaausate majanduslike järeleandmiste ja eeliste saamiseks valmis kasutama ära oma ülekaalukat kontrolli ülemaailmsete haruldaste muldmetallide varude üle;

H.  arvestades, et Hiina piirab turvariskide tõttu mitte-Hiina äriühingutel osalemast taristuga seotud projektides ja esitab elutähtsat taristut käsitlevaid õigusakte, näiteks elutähtsate teabetaristute turvakaitse reegleid; arvestades, et Hiina osaleb eri ELi liikmesriikides ELi rahastatava taristu ehitamises; arvestades, et rahvusvaheliste kohustuste kohaselt on ELil ja liikmesriikidel võimalik julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ja teatavatel tingimustel võtta seoses välismaiste otseinvesteeringutega vastu piiravaid meetmeid; arvestades, et aastatel 2021–2022 osales Hiina Leedu-vastases majandusblokaadis vastuseks Leedu otsusele astuda välja algatusest „Üks vöönd, üks tee“ ja avada Leedus Taiwani esindus, mille tulemusena esitas komisjon taotluse luua Maailma Kaubandusorganisatsiooni juurde vaekogu, et uurida Hiina kaubanduspiirangute seaduslikkust Leedu ekspordi ja Leedu päritolu tooteid hõlmava ELi ekspordi suhtes, ning arvestades, et see näitab Hiina jõulisust seada sihtmärgiks konkreetsed ELi riigid ja seda mitte üksnes otsest majanduslikku survet avaldades, vaid ka teiseste sanktsioonidega ähvardades;

I.  arvestades, et Hiina digitaalse autoritaarsuse ja massilise jälgimise levik intensiivistub jätkuvalt nii Hiinas kui ka väljaspool, olles suunatud demokraatlikele institutsioonidele ja ühiskondadele, ning võib juhtuda, et tekib uus rahvusvaheline kord, mis seab ohtu vabaduse ja demokraatia kogu maailmas; arvestades, et suur hulk Hiina üliõpilasi õpib liikmesriikide ülikoolides, eriti kahesuguse kasutusega tehnoloogiate valdkonnas, mis võib mõnel juhul tuua kaasa suure spionaažiriski; arvestades, et Hiina sõjavägi on tööle võtnud endisi Euroopa hävituslendureid ning selline värbamine tekitab tõsise kriitilise teabe lekkimise ohu, mis seab ohtu asjaomaste riikide sõjalised strateegilised huvid; arvestades, et Hiina eesmärgid sellistes strateegilistes valdkondades nagu tehisintellekt, pilvandmetöötlus, pooljuhid või riistvara üha kasvavad; arvestades, et neid tehnoloogiaid, eelkõige tehisintellekti, võib välja töötada sõjalistel eesmärkidel, mis võib põhjustada järgmise sõjalise revolutsiooni;

J.  arvestades, et see, et Hiina on omandanud elutähtsat taristut, eelkõige ELis ja selle naabruses, sealhulgas Lääne‑Balkanil ja Aafrikas, kujutab endast liidu julgeolekule üha suuremat mitmemõõtmelist ohtu;

K.  arvestades, et Hiina riikliku julgeolekuga seotud õigusaktid, nagu Hiina Rahvavabariigi 2015. aasta riikliku julgeoleku seadus, nõuavad kodanikelt ja organisatsioonidelt toetuse ja abi pakkumist Hiina Rahvavabariigi avaliku ja riigi julgeoleku ning sõjalistele organitele;

L.  arvestades, et Hiina ja Venemaa strateegiline partnerlus, mis vormistati ametlikult 4. veebruari 2022. aasta ühisavaldusega „uude ajastusse jõudvate rahvusvaheliste suhete ja ülemaailmse kestliku arengu kohta“, on tugevnemas, sealhulgas tehnoloogia ja sõjalise oskusteabe ja sõjaliste võimete vahetuse valdkonnas, kujutades üha suuremat ohtu Euroopa julgeolekule;

Probleemi tuum: Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia mõistmine

1.  rõhutab, et Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia on riigi juhitud ja kontrollitud programm ja kava, mille eesmärk on kasutada ära kõiki riigi- ja kommertsvõimu vahendeid, et tugevdada ja toetada Hiina Kommunistliku Parteid (HKP) ja selle relvastatud haru Rahvavabastusarmeed, eelkõige omandades ja suunates ümber maailma tipptehnoloogiaid eesmärgiga tugevdada totalitaarset režiimi ja saavutada sõjaline domineerimine;

2.  on seisukohal, et Hiina parteipõhise poliitilise süsteemi ja majanduse tõttu peavad eraettevõtjad oma ärihuvide elluviimisel sageli arvestama HKP‑ga, sh sõjalise tegevuse, represseerimise, mõju ja poliitilise sekkumisega; märgib, et eraettevõtjate sees olevaid HKP rakukesi kasutatakse ulatuslikult parteilise otsese kontrolli vahenditena; rõhutab, et sellest tulenevalt toetab Hiina äriühingute rahvusvaheline tegevus HKP eesmärke laiendada partei mõju kolmandate riikides, õõnestada geopoliitilisi rivaale ja suurendada Hiina mõju;

3.  on veendunud, et Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamist tuleb vaadelda laiemas geopoliitilises, majanduslikus ja strateegilises kontekstis ning võtta arvesse selle seoseid teiste algatustega, näiteks algatustega „Üks vöönd, üks tee“ ja digitaalne siiditee, (sh „Made in China 2025“ ja „China Standards 2035“, ülemaailmne julgeolekualgatus ja topeltringluse strateegia), ning Hiina kasvavat jõulisust ja agressiivsust väljaspool riiki; usub, et HKP lõppeesmärk on edendada HKP pikaajalist strateegilist eesmärki saada poliitilise mõju, majanduslike võimete, tehnoloogilise domineerimise ja sõjalise võimsuse poolest maailma juhtivaks jõuks ning õõnestada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;

4.  tuletab meelde, et teaduse ja tehnoloogia ülimuslikkuse saavutamine on olnud HKP viimaste aastate üks peamisi prioriteete ning et HKP sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegiaga ergutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamist turule orienteeritud ja Hiina kaitsetööstuse vahel; rõhutab luureasutuste korduvaid hoiatusi majandusliku sõltuvuse, spionaaži- ja sabotaažiohu eest, mida põhjustab teatavatest ELi mittekuuluvatest riikidest, eriti Hiinast pärit üksuste majanduslik kohalolek kogu ELi elutähtsas taristus ja strateegilistes sektorites; on lisaks mures poliitilise surve pärast, mida avaldati elutähtsasse taristusse Hiina konkreetsete investeeringute heakskiitmisel, näiteks Saksamaa valitsuse otsus nõustuda Hamburgi sadamas COSCO osaluse omandamisega, mis oli vastuolus pädevate asutuste nõuannetega;

Hiina Rahvavabariigi sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia tagajärjed

5.  hoiatab ohu eest, mis kaasneb ELi strateegiliste varadega seotud Hiina äriühingute, eriti Hiina poliitilis‑sõjalise või luuresüsteemiga otseselt või kaudselt seotud äriühingutega; rõhutab sellega seoses oma muret, et Hiina sõjavägi saab seetõttu jätkuvalt ligipääsu tsiviiltegevuses, eriti majandussfääris kasutatavale tehnoloogiale ja tehnoloogilisele oskusteabele, mis suurendab Rahvavabastusarmee suutlikkust arendada järgmise põlvkonna sõjatehnoloogiat, mida võidakse kasutada partnerite survestamiseks Aasias ja kogu maailmas; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid suurendaksid regulatiivset järelevalvet ning võtaksid kasutusele spetsiifilised taustakontrollid üksikisikute ja juriidiliste isikute suhtes, kellel on Hiina valitsusega otsesed sidemed;

6.  on mures selle pärast, et 98 % ELi nõudlusest haruldaste muldmetallide järele rahuldab Hiina Rahvavabariik; rõhutab, et Hiina toodab 70 % maailma patareidest ja akudest (viiest suurimast patarei- ja akutootjast kolm asuvad just seal), 60 % maailma alumiiniumist ja 75 % ränist, samuti 94 % maailma galliumist ja umbes 60 % germaaniumist ning on suurim rafineerija, töödeldes 60 % liitiumist ja 70 % vasest ning annab 84 % nikli- ja 85 % maailma koobaltitoodangust; rõhutab, et Hiina kaevandusettevõtjad tegutsevad Serbias (vask ja kuld), Kongo Demokraatlikus Vabariigis (koobalt), Indoneesias (nikkel) ning Tšiilis ja Austraalias (liitium) ning et Hiina monopolisarnane positsioon nende kriitilise tähtsusega kaupade tootmise ja töötlemise valdkonnas tekitab suurt sõltuvust, on ELi jaoks tõsine geopoliitiline probleem ning kujutab ühtlasi suurt ohtu Euroopa kaitse- ja muudele peamistele tööstussektoritele, samuti selle avatud strateegilisele autonoomiale ja Euroopa majandusjulgeoleku strateegiale;

7.  tunneb sellega seoses heameelt komisjoni kriitilise tähtsusega toorainete määruse ettepaneku üle ja nõuab selle eesmärkide kiiret elluviimist, et tugevdada ELi tarneahela vastupanuvõimet; tuletab meelde, et kriitilise tähtsusega toorained on julgeoleku- ja kaitsesektori ning ELi digi- ja rohepöörde edu jaoks hädavajalikud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama koostöös tööstuse sidusrühmadega otsust vähendada järk-järgult Hiinast sõltuvust, mitmekesistades kriitilise tähtsusega toorainete ja haruldaste muldmetallide allikaid ning luues strateegilised partnerlused usaldusväärsete kolmandate riikidega, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kindel ja usaldusväärne tarnimine; nõuab tungivalt, et EL abistaks liikmesriike selliste projektide väljatöötamisel, mille eesmärk on suurem sõltumatus Hiina tootmisest;

8.  pooldab tungivalt tarnijate ja partnerite mitmekesistamist elutähtsa taristu algatustes, et vähendada kaitsetust välismõjude ees, tagades samas, et sõltuvus mis tahes ühest allikast oleks võimalikult väike;

9.  on mures selle pärast, et ELi ja liikmesriikide diplomaatilist ja sõjalist sidet on toetatud eraomandis olevate merealuste kaablite kaudu, mille tootjad on Hiina äriühingud, näiteks HMN Technologies, mis on Rahvavabastusarmee küberluurega seotud üksus; väljendab sügavat muret Hiina äriühingu HMN Technologies hallatava ja andmete edastamiseks ette nähtud merealuse kaablisüsteemi pärast, mis ühendab ELi liikmesriikide territooriume ning India ja Vaikse ookeani piirkonda, sealhulgas liikmesriikide ja NATO sõjaväebaase, ning põhjustab küberturvalisuse, veealuse seire, andmete ja luureteabe kogumise valdkonnas turvaauke; tunneb sellega seoses muret ka selle pärast, et Eesti internetitaristu selgrooks olev Hollandi äriühing müüdi Rahvavabastusarmeega seotud Hiina äriühingule; rõhutab sarnaste juhtumite ärahoidmiseks vajadust liikmesriikide ühiste pingutuste järele;

10.  tuletab meelde vajadust põhjalikult hinnata ELi institutsioonide infoturbe taristuid ja teenuseid, eelkõige seoses institutsioonidevahelise salastatud teabevahetuse ning välismissioonide ja -operatsioonidega; tuletab meelde, et arvesse tuleks võtta kogu tarneahelat tagamaks, et äriühingutel ei oleks Hiina Rahvavabariigiga otseseid ega kaudseid sidemeid; nõuab ELi institutsioonide hankemenetlustes erisätteid, et piirata sekkumisriski, sealhulgas kolmandate isikute poolset omandamist, hooldust või kontrollimist;

11.  hoiatab, et suured investeeringud meresadamatesse, raudteedesse ja lennujaamadesse annavad Pekingile võimaluse jälgida ja kontrollida tegevust olulise strateegilise mõõtmega logistilistes sõlmedes;

12.  rõhutab asjaolu, et 2022. aastal oli Hiina ELi suuruselt teine kaubavahetuspartner; väljendab muret ELi ja Hiina vaheliste üha tasakaalustamata kaubandus- ja investeerimissuhete pärast, mida rõhutab ka ELi rekordiline kaubandusbilansi puudujääk 396 miljardit eurot 2022. aastal ning ELi sõltuvus Hiina impordist ja investeeringutest mõnes kriitilise tähtsusega sektoris; rõhutab, et Hiina topeltringluse strateegia tulemuseks on tasakaalustamata rahvusvaheline kaubanduspoliitika; kutsub komisjoni üles väljendama Hiinale, et EL on Hiina kaubandustavade pärast mures;

Reaktsiooni kujundamine: julgeoleku- ja kaitseprobleemidele reageerimiseks vajalike uute töövahendite väljatöötamine

13.  on seisukohal, et ELi elutähtsa taristu tähtis osa on liidu teadus- ja arenduskeskuste võrgustik, millel on oluline roll ELi suutlikkuses saavutada rohe- ja digipööre koos selliste oluliste valdkondadega nagu kosmosekaitse; tuletab meelde turvaauke, mis on seotud sunniviisilise tehnosiirde, intellektuaalomandi varguse ja teadmiste leketega nii ELis kui ka mujal; nõuab suuremat valvsust selliste ohtudega arvestamisel, pidades silmas ELi innovatsioonivõimet ja majanduskasvu edendamist;

14.  märgib, et Hiina äriühingud on juba juhtpositsioonil põhitehnoloogiate vallas, mida kasutatakse sellistes sektorites nagu 5G traadita taristu, droonid, akud, hüperhelikiirusega raketid, päikese- ja tuuleenergia ning krüptoraha; väljendab muret nende tehnoloogiate kasutamise ja neist põhjustatud sõltuvuste pärast; märgib sellega seoses, et 100 % Küprose ja 59 % Saksamaa 5G RANi võrgust koosneb Hiina seadmetest; rõhutab, et see on vastuolus ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi suunistega võrkude turvariskide maandamise kohta, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles välistama põhivõrgu funktsioonide jaoks Hiina Rahvavabariigist pärit tootjate seadmed ja tarkvara; tuletab meelde, et Huawei on osalenud programmi „Euroopa horisont“ 11 projektis kuni 2023. aasta juunini, saades seega kokku 3,89 miljonit eurot; nõuab tungivalt, et ELi ja Euroopa institutsioonid jälgiksid süstemaatiliselt Hiina selliseid äriühinguid, mis saavad otsest või kaudset kasu ELi jaoks strateegilise tähtsusega Euroopa programmidest, ning lõpetaksid vajadusel nende osalemise; palub lisaks komisjonil teha ettepanek rohkemate turvastandardite kohta Hiina 5G- ja järgmise põlvkonna 6G‑võrgu tarnijatele;

15.  on seisukohal, et Hiina konglomeraadile ByteDance kuuluv rakendus TikTok rikub Euroopa andmekaitseraamistikku, muutes selle võimalikuks ohuks ja Hiina toetatud desinformatsiooni allikaks; kiidab heaks ELi institutsioonide ja mitme ELi liikmesriigi otsuse keelata TikToki rakenduse kasutamine äriühingute seadmetes, samuti institutsioonide mobiilseadmete teenustes registreeritud isiklikes seadmetes;

16.  hoiatab, et Euroopa, selle naabruse ja ülejäänud maailma julgeolekukeskkonna halvenemise tõttu tuleb hakata kiiresti mõtlema selle peale, kuidas tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat ja vähendada sõltuvust sellistest riikidest nagu Hiina Rahvavabariik ja süsteemsetest rivaalidest, kes ELi julgeolekut ohustavad; rõhutab vajadust vältida tundlike kujunemisjärgus tehnoloogiate ja peamiste kahesuguse kasutusega kaupade, eriti nende, mis on ELi julgeoleku ja kaitse seisukohast üliolulised, edastamist problemaatilistesse sihtkohtadesse, kus järgitakse sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegiaid või tehakse nende raames koostööd; peab kogu ELi hõlmavate elektrooniliste tolli- ja ekspordilitsentsisüsteemide loomist vajalikuks sammuks tulemusliku ühtse Euroopa ekspordikontrolli poole ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid need süsteemid 2024. aasta lõpuks kasutusele; kutsub lisaks ELi institutsioone ja liikmesriike üles tugevdama koostööd Atlandi-üleste ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega elutähtsa taristu kaitsmisel ning kaitsma demokraatiat ja säilitama meie ühiseid väärtusi, julgeolekut ja heaolu;

17.  on endiselt mures selle pärast, et Euroopa elutähtsad taristud alates telekommunikatsioonivõrgust kuni sadamarajatisteni muutuvad välismõju ees üha kaitsetumaks; tunnustab sellega seoses hiljutisi seadusandlikke meetmeid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks ELis; väljendab siiski muret, et sellised algatused piirduvad suurel määral välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega, jättes HKP‑le avatuks muud kanalid, mis võimaldavad saada juurdepääsu kriitilise tähtsusega varadele ja mõjuvõimu nende üle, sealhulgas eliidi kaasamise, tehnoloogia ja intellektuaalomandi üleandmise ning tarneahela ja müügituru sõltuvuste kaudu; märgib, et põhjaliku riskihindamise ja kaardistamise raamistiku loomine on hädavajalik elutähtsate taristute varade ja nende nõrkuste kindlakstegemiseks; peab vajalikuks kaardistada, jälgida ja hinnata Hiina ja muude kolmandate riikide juurdepääsu ELi elutähtsale taristule ning vajaduse korral võtta ühiseid leevendavaid meetmeid; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama liikmesriikide toetusel kriitilise tähtsusega varade põhjaliku loetelu ja süstemaatiliselt hindama nende kaitstust välismõjude eest; nõuab seetõttu seadusandlike algatuste laiendamist selliste riskidega tegelemiseks;

18.  palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendile enne Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja lõppu üksikasjaliku analüüsi ohtude kohta, mis avalduvad ELi kaubandusele seoses pooljuhtidega, kvantarvutusega, plokiahelaga, kosmosega, tehisintellektiga ja biotehnoloogiaga, ning võimaliku vajadusega võtta nendes valdkondades ELi meetmeid;

19.  tuletab meelde, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevas määruses(14) käsitletakse julgeoleku ja avaliku korraga seonduvaid riske, mis tulenevad väljastpoolt ELi tehtud investeeringutest; märgib taustauuringumehhanismi kui asjakohase vahendi peamist lisaväärtust, kuna sellega antakse liidule ja selle liikmesriikidele parem strateegiline ülevaade ja olukorrateadlikkus suundumustest, eesmärkidest, vahenditest ja meetoditest, mida välisosalejad kasutavad oma majandusliku ja poliitilise mõju suurendamiseks; nõuab, et välismaiseid otseinvesteeringuid ja välisriigi subsiidiume käsitlevaid kehtivaid õigusakte laiendataks selliselt, et kõikidele ELi elutähtsate taristuprojektidega seotud sidusrühmadele oleks ette nähtud üldine taustauuring, mis hõlmab kõiki elutähtsa taristuga seotud ettevõtmistes osalemise viise, sealhulgas ühisettevõtteid, partnerlussuhteid ja tehnosiiret; rõhutab samuti, et oluline on ELi-väliseid sidusrühmi kaasavate elutähtsate taristuprojektide korrapärane hindamine, ning on veendunud, et see protsess peaks hõlmama omandistruktuuride, tarneahelate sõltuvuse ja nende projektidega seotud tehnosiirde kontrollimist; peab samuti vajalikuks kehtestada hoolsuskohustuse standardid, et teha kindlaks Hiina mõju ELi elutähtsa taristu investorite üle, ning rõhutab, et seda lähenemisviisi tuleks kohaldada võrdselt kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide suhtes; rõhutab, et taristu kaitse eest vastutavad lõppkokkuvõttes liikmesriigid, kuid nad ei ole järjekindlalt rakendanud kehtivaid välismaiste otseinvesteeringutega seotud suuniseid; on seda silmas pidades sügavalt mures asjaolu pärast, et mitte kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud ega kasuta elutähtsasse taristusse tehtavate välisinvesteeringute tausta uurimise mehhanisme; kutsub liikmesriike tungivalt üles järjepidevalt rakendama kehtivaid õigusakte, mis on seotud välismaiste otseinvesteeringute ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevustega;

20.  avaldab sellega seoses kahetsust, et ei ole piisavalt kontrollitud turvaseadmetega seotud riigihangetesse sekkumise riske, nagu Strasbourgi lennujaama allkirjastatud lepingu puhul, et paigaldada lennujaama turvaskannerid ja -väravad, mida tarnib Hiina ettevõtja Nuctech – mis kuulub osaliselt Hiina valitsusele ja on seotud Ühisrinde poliitikaga – Euroopa tütarettevõtja; hoiatab, et kõik sellised tehnoloogiad võivad sisaldada sisseehitatud turvaauke või neile võib nende hoolduse ajal olla võimalik juurde pääseda; väljendab teisest küljest heameelt Rumeenia valitsuse otsuse üle lõpetada läbirääkimised ettevõtjaga China General Nuclear Power Corporation (CGNPC) Cernavoda 3. ja 4. tuumareaktori ehitamise üle;

21.  rõhutab siiski, et tuleb leida strateegiline tasakaal ühelt poolt ELi ühtse turu avatuse ja investeeringute ligimeelitamise ning teiselt poolt ELi elutähtsa taristu kaitse ja autonoomia vahel, võttes arvesse ELi turvaauke, eelkõige majanduslikku survestamist ja ELi elutähtsa taristu terviklikkust ähvardavaid ohte;

22.  kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas muuta välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevad arvamused mõjukamaks, et vältida siseturu moonutusi ja liikmesriikidevahelist võidujooksu madalaimale tasemele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ühtlustamist, sealhulgas asjakohaste eksperditeadmiste arendamise kaudu, ning täielikult rakendama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevat määrust; on veendunud, et kõnealust määrust ja selle kohaldamisala on vaja aasta lõpus kavandatud läbivaatamisel parandada; julgustab komisjoni esitama läbivaadatud määruse kohta kaugelevaatava seadusandliku ettepaneku, milles käsitletaks kõiki selle rakendamisel tekkinud lünki ning hindama kiiremas korras võimalust esitada seadusandlik ettepanek ka väljaminevate investeeringute taustauuringumehhanismi kohta; soovitab tugineda kavandatava väljaminevate investeeringute taustauuringumehhanismi loomisel mõjuhinnangule, mis hõlmab piisavat konsulteerimist ettevõtjatega, et minimeerida võimalikke kahjulikke tagajärgi Euroopa konkurentsivõimele;

23.  väljendab heameelt 20. juunil 2023 esitatud Euroopa majandusjulgeoleku strateegia uue riskide vähendamisele suunatud lähenemisviisi üle, mille eesmärk on maksimeerida ELi majanduslikust avatusest saadavat kasu ning kaitsta, edendada ja suurendada ELi avatud strateegilist autonoomiat, minimeerides samal ajal riske, mis tulenevad majanduslikust sõltuvusest ja selle võimalikust negatiivsest ärakasutamisest, sealhulgas investeeringud ja teaduskoostöö sõjalise rakendusega peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, mis hõlmab teiste seas kvantarvutust, tipptasemel pooljuhte ja tehisintellekti; nõuab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ettepanekute viivitamatut vastuvõtmist ja palub, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ELi laiendatud õigusraamistikku, millega jäetakse välja üksused, kes võiksid toetada Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamist, ning leiaksid Hiina rahastavatele ELi projektidele alternatiive tervikliku lähenemisviisi väljatöötamise kaudu Euroopa majandusjulgeoleku riskide ühiseks kindlakstegemiseks, hindamiseks ja juhtimiseks;

24.  väljendab ühtlasi heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ettepaneku üle, mille kohaselt tuleks tundlike kujunemisjärgus tehnoloogiate lekkimise vältimiseks koostada kahesuguse kasutusega tehnoloogiate loetelu, mis põhineb kitsalt määratletud ja tulevikku suunatud kriteeriumidel, nagu tehnoloogia potentsiaalselt progressi võimaldav ja muutlik olemus, Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamisega kaasnev risk ning oht, et tehnoloogiat võidakse kuritarvitada inimõiguste rikkumiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema võimalikult kiiresti kindlaks nende kahesuguse kasutusega tehnoloogiate jaoks vajalikud asjakohased kaitsemeetmed ja neid rakendama;

25.  kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja kiirreageerimismehhanismi juhuks, kui avastatakse Hiinale kuuluva, tema osalusega või kontsessiooni all oleva ELi taristu kahesugune kasutus või väärkasutus, mis omandiõiguse või osalemise korral võib tuua kaasa kontsessiooniõiguste tühistamise ja/või omandiõiguse peatamise; palub komisjonil Euroopa Parlamendile iga aasta aru anda järgnevast:

26.  väljendab heameelt Euroopa kiibimääruse vastuvõtmise üle, mis suurendab ELi pooljuhtide tootmise võimekust ja loob strateegilise kaardi muu hulgas ELi pooljuhtide väärtusahela võimekuse puudujääkide kohta, vähendades seeläbi ELi sõltuvust sellistest kolmandatest riikidest nagu Hiina; nõuab lisaettepanekuid, et tagada ELi elutähtsate taristute ja materjalide tootmis- ja tarneahelad; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja lisaalgatusi, mille eesmärk on võimaldada tihedamat kooskõlastamist ja koostööd sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega, ning võimaluse korral ja kooskõlas ELi edasise sõltuvuse vähendamise eesmärgiga jälgima ja arendama edasi ELi julgeoleku ja kaitse seisukohalt üliolulise elutähtsa taristu ja kriitilise tähtsusega materjalide ülemaailmset tootmisvõimsust ning tarneahelaid; juhib erilist tähelepanu Taiwanile, millel on ülemaailmsetes tarneahelates ja reeglitel põhinevas rahvusvahelises korras oluline roll; kordab oma pikaajalist toetust ELi ja Taiwani kahepoolsele investeerimislepingule ning kõikidele kahepoolsetele vastastikku kasulikele kaubandus- ja investeerimiskokkulepetele;

27.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku uue õigusraamistiku kohta, et leevendada merealuste kaablisüsteemide tarnijatest tulenevaid turvariske, sealhulgas tehes selliste tarnijate omandistruktuuride, nende merealustesse kaablisüsteemidesse tehtud varasemate investeeringute ning Euroopa ja liitlaste sõjaväebaasidele lähedal asuvate merealuste kaablisüsteemide üle rangemat järelevalvet ja vaadates neid sageli üle; rõhutab vajadust takistada kaablisüsteemi tarnijaid, näiteks Hiina äriühinguid, jagamast andmeid luureteenistustega muul eesmärgil kui selleks, et kaitsta taristut sissetungide ja pahatahtlike rünnakute eest; nõuab sellega seoses algatusi, mis on suunatud Euroopale kuuluvate või Euroopas asuvate äriühingute edasiarendamiseks merealuste kaablisüsteemide valdkonnas;

28.  rõhutab, et ELi reaktsioon peab põhinema asjaomase strateegilise olukorra sügaval mõistmisel, keskendudes elutähtsa taristu poliitikaülestele ja riikidevahelistele ohuhinnangutele ja nõrkuste uuringutele; on arvamusel, et detsentraliseeritud või hooletu lähenemisviis, milles puudub selge visioon ja kontroll Euroopa kaitse ja julgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega projektide üle, võib oluliselt kahjustada ELi geopoliitilisi huve(15); tuletab meelde välissekkumisega seotud nõrkusi, seda eelkõige inforuumi puhul, ning välismaiste otseinvesteeringute projektide ja pahatahtlike välisosalejate infoga manipuleerimise operatsioonide koosmõju;

Sise- ja välispoliitika seotus: ELi lähimate partnerite vastupanuvõime tugevdamine

29.  väljendab muret selle pärast, et Hiina Rahvavabariik on tunginud ELi turule ja ELi laiemasse naabruskonda; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et meetmeid, mis on võetud ELi vastupanuvõime tugevdamiseks Hiina mõju vastu, sealhulgas riskide vähendamine, mitmekesistamine ja kriitiliste sõltuvuste vähendamine, laiendatakse ka ELi lähimatele partneritele, eelkõige läbirääkijariikidele ja neile, kes osalevad ELi naabruspoliitikas;

30.  tuletab meelde, et Hiina Rahvavabariigi mereväel on õiguslikud ja muud vahendid, mille alusel saab Hiina tsiviillaevu ja -taristut kasutada sõjalistel ja julgeolekuga seotud eesmärkidel; on seisukohal, et Hiina saab kasutada oma tsiviilkasutuses olevat kaubandustaristut, et toetada Rahvavabastusarmee kohalolu kolmandates riikides; hoiatab, et selline Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamine annab Rahvavabastusarmeele juurdepääsu välissadamatele, mis tagab riigile eelpositsioonide kujul logistilise toe, et viia oma sõjalaevastik isegi nii kaugele kui India ookean, Vahemeri ja Atlandi ookean; rõhutab, et spionaažioht on suurim olukorras, kus Hiina tsiviilotstarbelised kommertsvarad asuvad ELi ja NATO mereväebaaside või sadamaoperaatorite lähedal asuvates logistikakeskustes, kes on sõlminud Euroopa äriühingutele logistilise toe pakkumise lepingud; kutsub liikmesriike üles viivitamata tegelema vajadusega vähendada spionaaži ja sabotaaži riske eelkõige selliste elutähtsate taristute puhul, millel on sõjaline funktsioon, nagu NATO kasutatavad sadamad; rõhutab sellega seoses, et EL ja NATO peavad tegema koostööd, et töötada välja pikaajaline kava Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia vastu võitlemiseks Euroopas, ning kutsub üles täielikult rakendama ELi ja NATO rakkerühma lõplikku hindamisaruannet(16);

31.  märgib, et sadamad on väravad maailma ja etendavad sellisena ELi majanduses otsustavat rolli; märgib murega, et Hiina omandis või kontrolli all olevad üksused on strateegiliselt Euroopa sadamates ja sadamataristus oma osalust suurendanud; kutsub komisjoni üles esitama ELi strateegilise poliitikaraamistiku, et vähendada ja piirata Hiina ja teiste režiimide mõju ja operatiivjuhtimist; tuletab samuti meelde, et Hiina Rahvavabariik edastab energiat ülemeremaadele, kasutades kaubandussadamate võrgustikku ja kahesuguse kasutusega rajatisi, mis pakuvad Hiina mereväele logistikat ja luurealast tuge; märgib, et 2022. aastal omasid või käitasid Hiina ettevõtjad terminale 53 riigi 96 sadamas; märgib lisaks, et vähemalt üheksas sadamas, millest kaks on Euroopas, on Hiina Rahvavabastusarmee sõjalaevad ja nende varustus läbinud olulisi remondi- või hooldustöid; juhib tähelepanu sellele, et mereväe visiidid paljastavad mõjupiirkondi, prioriteetseid operatsioonipiirkondi, luureandmete kogumise eesmärke ja koostööprioriteete;

32.  rõhutab, et selleks, et EL suudaks uutele julgeolekuprobleemidele vastu seista, on vaja elutähtsa taristu alase üleilmse koostöö jaoks geopoliitilist lähenemisviisi; märgib, et Hiina riigiettevõtjad on rahastanud ja ehitanud umbes kolmandikku alates 2010. aastast valminud Aafrika taristust, sealhulgas umbes 50 % Aafrika 3G‑võrkudest ja 70 % 4G‑võrkudest; rõhutab, et Hiina on viimase 20 aasta jooksul suurendanud oma kaubandus-, investeerimis- ja laenukohustusi 160 miljardi dollari väärtuses väheste või läbipaistmatute lepinguliste võlasuhetega, mis on sõlmitud Aafrika valitsuste ja nende peamiselt transpordi, elektrienergia tootmise, kaevandamise ja telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsevate riigiettevõtjatega; rõhutab eriti tõsiasja, et üks Hiina telekommunikatsiooniettevõtja on ehitanud kuni 70 % Aafrika infotehnoloogia taristust, ning rõhutab ka Hiina ettevõtjate rolli vähemalt Aafrika 14 tundliku valitsusesisese telekommunikatsioonivõrgu rahastamisel, ehitamisel, laiendamisel ja renoveerimisel; väljendab muret selle pärast, et niisugune Hiina mudel on paljudele riikidele, kes ei suuda või ei taha täita sarnase rahastuse saamiseks vajalikke ELi nõudeid, ilmselgelt atraktiivne, mistõttu suureneb Hiina mõju ELi partnerluste arvelt ja nende riikide jaoks tekib jätkusuutmatute võlgade oht, mis kahjustab nende pikaajalist arengut ja toob kahju kohalikule elanikkonnale; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, sealhulgas meelitama ligi investeeringuid erasektorist, et rakendada strateegia „Global Gateway“ 150 miljardi euro suurust investeerimispaketti, milles lepiti kokku ELi ja Aafrika Liidu kuuendal tippkohtumisel 2022. aasta veebruaris; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon viiksid algatuse raames kiiresti ellu projekte, eelkõige majakaprojekte;

33.  rõhutab murega, et Hiina Rahvavabariigi strateegiat luua Aafrika rannikule nn sinise majanduse koostööbaas, sealhulgas ehitada kalalaevad ja laevaremonditehased, saab kasutada ka sõjalisel otstarbel; rõhutab, et Aafrika riikidega sõlmitud lepingud ja litsentsid ei ole piisavalt üksikasjalikud ega läbipaistvad; kirjeldab, millised on võimalikud geopoliitilised tagajärjed ELile, eelkõige kolmandates riikides, kus EL tegutseb;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 330, 23.12.2022, lk 1. (2) ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1. (3) ELT L 333, 27.12.2022, lk 164. (4) ELT L 333, 27.12.2022, lk 80. (5) ELT L 229, 18.9.2023, lk 1. (6) Ettepanek võtta vastu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023)0160). (7) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest (COM(2021)0775) (ELT L, 2023/2675, 7.12.2023),. (8) ELT C 117, 11.3.2022, lk 40. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0219. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0219. (11) ELT C 20, 20.1.2023, lk 1. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1). (15) Liidu välispoliitika peadirektoraadi välissuhete poliitikaosakond, „Security implications of China-owned critical infrastructure in the European Union“ (Hiinale kuuluva ELis asuva elutähtsa taristu mõju julgeolekule Euroopa Liidus), juuni 2023. (16) Euroopa Komisjon, ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühm: lõplik hindamisaruanne, juuni 2023.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon virtuaalmaailmade arengu poliitilise mõju kohta – tsiviil-, äriühingu-, kommerts- ja intellektuaalomandiõiguse küsimused (2023/2062(INI))

P9_TA(2024)0029 A9-0442/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 16, 26, 81, 114 ja 118,

–  võttes arvesse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse 1886. aasta konventsiooni,

–  võttes arvesse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepet, muudetud 28. septembril 1979 ja ajakohastatud kaheteistkümnendas väljaandes (12–2023),

–  võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 1996. aasta autoriõiguse lepingut ja WIPO 1996. aasta esituste ja fonogrammide lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)(6) (Brüsseli I määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ(15) (autoriõiguste direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks(18),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021)0206),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021)0281),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus) (COM(2022)0068),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest (COM(2022)0495),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lepinguvälise tsiviilvastutuse normide tehisintellektile kohandamise kohta (tehisintellektiga seotud vastutuse direktiiv) (COM(2022)0496),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrust (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus)(19),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)(20),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)(21),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ(22),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937(23),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (A9‑0176/2020)(24),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“ (COM(2020)0760),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi tegevuskava kohta ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamiseks(25),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2023. aasta teatist „Veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlev ELi algatus: parem stardipositsioon järgmise tehnoloogilise ülemineku jaoks“,

–  võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta teatist „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2022)0212),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0442/2023),

A.  arvestades, et virtuaalmaailm ei ole veel laialdast kasutust leidnud, kuigi selle kasutuselevõtt mitmes kasutusjuhtumis eri sektorites on suurendanud üldist teadlikkust ja äratanud ametiasutuste tähelepanu;

B.  arvestades, et on oluline, et jätkaksime uute tehnoloogiate edendamist ja arendamist, tunnistades nende ümberkujundavat potentsiaali sellistes valdkondades nagu haridus, kultuur, tervishoid, mängud ja paljud teised, käsitledes samas riske, mida need uued tehnoloogiad võivad tekitada;

C.  arvestades, et ekspertide sõnul võib virtuaalmaailmade täieliku potentsiaali saavutamiseks kuluda veel 10–15 aastat ja nende areng võib järgmistel aastatel oluliselt mõjutada digitaalset maastikku, tuues kaasa nii võimalusi kui ka riske, millega tuleb tegeleda;

D.  arvestades, et digitaalne suveräänsus on vahend Euroopa juhtpositsiooni ja strateegilise autonoomia kontseptsiooni edendamiseks ning see on väga oluline selleks, et tagada ELi suutlikkus kujundada ja jõustada õigusakte digitaalses keskkonnas, tagades eetilised, kestlikud ja inimkesksed virtuaalmaailmad ning säilitades Euroopa Liidu põhiõiguste ja väärtuste kaitse;

Mõisted

1.  märgib, et mõistetel „metaversum“ ja „virtuaalmaailm“ puuduvad praegu konsolideeritud määratlused;

2.  väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teatises esitatud ettepaneku üle määratleda virtuaalmaailma põhijooned järgmiselt: „Virtuaalmaailm on püsiv ja immersiivne keskkond, mis põhineb sellistel tehnoloogiatel nagu 3D ja laiendatud reaalsus (XR) ja tänu millele saab füüsilise ja digitaalse maailma reaalajas ühte sulatada, olgu selle eesmärgiks siis millegi kujundamine, simulatsioonide loomine, koostöö, õppimine, ühiskondlik tegevus, tehingute tegemine või meelelahutuse pakkumine“; juhib tähelepanu sellele, et paljud tehnoloogiad, mida nimetatakse „virtuaalmaailmadeks“, on olnud olemas juba aastaid; rõhutab, et tulevane Euroopa strateegia peaks tuginema teadusuuringutele, teaduslikele tõenditele ja ühiskondlikule tähtsusele;

3.  rõhutab standardimise ja koostalitlusvõime edendamise keskset tähtsust omavahel ühendatud virtuaalmaailma ökosüsteemi täielikuks arendamiseks;

Asjakohane eetiline ja õigusraamistik

4.  rõhutab, et ELis ligipääsetav virtuaalmaailm peaks austama eetilisi väärtusi, põhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas(26) ja kehtivates ELi õigusaktides, eelkõige andmekaitse, turva- ja ohutusstandardite, andmete jagamise, sisu modereerimise, ahistamise ja vihakõne vastase võitluse, küberturvalisuse, töötaja õiguste, tarbijate ja laste kaitse, juurdepääsetavuse nõuete, intellektuaalomandi õiguste austamise, oskusteabe ja ärisaladuste kaitse, veebipõhiste kuritarvituste ja pettuste ärahoidmise, avatud ja õiglaste turgude kohta;

5.  tuletab meelde, et virtuaalmaailm tuleks välja töötada ja kasutusele võtta kooskõlas üldpõhimõttega, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool veebi, peaks olema ebaseaduslik ka veebis, tagades, et täielikult austatakse inimeste, keskendudes eelkõige lastele, õigusi kasutajate, tarbijate, töötajate, investorite, õiguste omajate ja loojatena;

6.  juhib tähelepanu sellele, et eelkõige kohaldatakse virtuaalmaailmade eri aspektide suhtes juba järgmisi õigusakte: digiteenuste määrus; digiturgude määrus; andmehalduse määrus; andmemäärus; kavandatav tehisintellektimäärus; isikuandmete kaitse üldmäärus(27); üldise tooteohutuse määrus; ebaausate kaubandustavade direktiiv; krüptovaraturge käsitlev määrus; Euroopa digiidentiteet; direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul; määrus ELi kaubamärgi kohta; ärisaladuste kaitse direktiiv; Euroopa ligipääsetavuse akt; veebi juurdepääsetavuse direktiiv;

7.  rõhutab, et oluline on korrapäraselt jälgida kohaldatavate kehtivate õigusaktide vastavust ja tagada nende tõhus jõustamine; kutsub komisjoni üles töötama koostöös eri sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja tarbijakaitseorganisatsioonide ning akadeemiliste ringkondade esindajatega välja suunised ja parimad tavad, milles selgitatakse iga virtuaalmaailmadega seotud sidusrühma, näiteks platvormioperaatorite, teenusepakkujate, arendajate ja kasutajate õiguslikke kohustusi ja vastutust kooskõlas kohaldatava ELi õigusega;

8.  rõhutab, et on ülimalt oluline, et komisjon viiks läbi kohaldatavate kehtivate õigusaktide korrapäraseid toimivuskontrolle, nimelt seoses ebaausate kaubandustavade direktiivi, tarbijaõiguste direktiivi(28) ja ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi(29) võimaliku läbivaatamisega, ning rõhutab, et tulevased virtuaalmaailmasid käsitlevad õigusaktid peaksid vältima kattumisi või vastuolusid, täites samas vajaduse korral lüngad;

9.  märgib, et mõned regulatiivsed probleemid on siiski juba ilmsed rahvusvahelise era-, tsiviil- ja intellektuaalomandiõiguse valdkondades, nagu täpsustatakse järgmistes punktides;

10.  rõhutab, et hiljutised uuringud on näidanud, et VR‑anduri andmed on sama ainulaadselt tuvastatavad kui sõrmejälg ja neid kasutades saab saada põhjalikku teavet kasutajate isiksuse kohta ning tuletada mitmesuguseid omadusi, nagu vanus, sugu, sissetulek, etniline päritolu, puude staatus, meeleolu ja emotsioonid; on veendunud, et see tekitab olulisi eetilisi ja õiguslikke probleeme, eelkõige seoses suunatud käitumispõhise reklaamiga, millega tuleks tegeleda; rõhutab, et suure hulga isikuandmete, sealhulgas tundlike kasutajaandmete, nagu biomeetriliste ja käitumuslike andmete, emotsionaalsete reaktsioonide ja taktiilse teabe kogumisega seotud eetiliste probleemide lahendamise üks osa on tagada, et kasutajad on teadlikud kogutavatest andmetest ja et nõusolek selliste andmete kogumiseks saadakse mitte ainult virtuaalmaailma sisenemise ajal, vaid iga kasutusjuhtumi puhul kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetega, nagu lõimprivaatsus ja eesmärgi piiritlemine;

11.  rõhutab, et kõikjal, kus kasutaja tuvastamine ei ole liidu või liikmesriigi õigusega nõutav, nimelt vastutuse eesmärgil, ning kus see on tehniliselt võimalik ja mõistlik, peaksid virtuaalmaailmad võimaldama teenuste anonüümset kasutamist privaatsuse kaitse loomiseks ning seepärast, et see takistab tõhusalt andmete loata avalikustamist, identiteedivargust ja muid veebis kogutud isikuandmete kuritarvitamise vorme;

12.  märgib sellega seoses, et komisjoni teatises esitatud meetmed, mille eesmärk on suurendada teadlikkust, parandada digioskusi ja -kirjaoskust ning suurendada kasutajate juurdepääsu peamistele tehnoloogiatele, nimelt hõlbustades juurdepääsu kiirele internetitaristule ja asjakohastele seadmetele, on otsustava tähtsusega ning neid tuleks rakendada võimalikult kiiresti, et edendada kaasavat ja konkurentsivõimelist digiühiskonda ning tagada, et kedagi ei jäeta selles kiires tehnoloogilises arengus kõrvale;

Rahvusvaheline eraõigus

13.  rõhutab, et teatavad traditsioonilised kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse territoriaalsed põhimõtted võivad osutuda ebapiisavaks virtuaalmaailma jaoks, mille puhul võimaldab territooriumiga seostamata jätmist detsentraliseeritud tehnoloogia, näiteks plokiahela kasutamine, ning tekitada probleeme seoses ELi õiguse kohaldatavuse tagamisega ning tarbijate ja ettevõtjate õiguste kaitsega;

14.  märgib konkreetsemalt, et kuna virtuaalmaailmale on võimalik ligi pääseda igaühel kogu maailmas, ei pruugi kehtida Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud nn mosaiikne kriteerium, mille kohaselt kannatanu võib taotleda hüvitist nende riikide kohtutes, kus tekkis vähemalt osa kahjust; tuletab siiski meelde, et kohus kehtestas lisakriteeriumi, mille kohaselt saavad kannatanud nõuda hüvitist selle riigi kohtute kaudu, kus neil on peamine huvi, ning kinnitab, et kaaluda võiks selle kriteeriumi kodifitseerimist Brüsseli I määruses;

15.  märgib, et tarbija määratlus Brüsseli I määruses põhineb praegu otsesel lepingulisel suhtel, mis puudub näiteks mitteasendatava tokeni (NFT) emitendi ja ostja vahel, kui NFT viiakse järelturule; märgib, et vaidluse korral emitendiga jääks lõppostja järelikult ilma kohtualluvusel põhinevast lähenemisviisist, mis Brüsseli I määrusega tagatakse tarbijatele;

16.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse neid ja muid võimalikke probleemseid olukordi ning hindama ELis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse sätete asjakohasust, tehes vajaduse korral asjakohaseid muudatusettepanekuid tagamaks, et kodanikud ja ettevõtjad ei pea süstemaatiliselt pöörduma kohtu poole välisriigi kohtutes või välisriikide seaduste alusel oma õiguste kaitsmiseks, tagades seega, et nende õigused ELi õigusraamistiku alusel on täielikult tagatud, pidades samal ajal silmas meelepärase kohtualluvuse valimise ohtu, eelkõige kolmandate riikide ettevõtjate poolt;

Tsiviilõigus

17.  märgib, et kaubandustehingute arv ja majanduslik tähtsus virtuaalmaailmades suureneb eeldatavasti järgmise kümnendi jooksul; rõhutab sellega seoses vajadust tagada, et virtuaalsete kaupade ja teenuste pakkujaid oleks võimalik tuvastada ja nende toodete tekitatud kahju eest vastutusele võtta;

18.  juhib tähelepanu probleemidele, mida tekitavad nn virtuaalse kinnisvara müümisel kasutatavad reklaamitehnikad, nagu hoone või maatükk virtuaalmaailmas, mida esindab NFT, kuna kasutajaid võidakse panna arvama, et nad omandavad reaalselt omandiõigusi, kui nad saavad tegelikkuses vaid litsentsi nn virtuaalmaa kasutamiseks; rõhutab, et oluline on tagada kohaldatavate tingimuste läbipaistvus, selgus, õiglus ja loetavus, eelkõige seetõttu, et on tõendatud, et kohaldatavate üldtingimuste tiheda ja tehnilise olemuse tõttu ei suuda kasutajad neid sageli lugeda;

19.  tuletab meelde, et virtuaalmaailma suhtes tuleks täielikult kohaldada vastutuseeskirju, ning rõhutab tõhusate meetmete kehtestamise tähtsust, et ennetada ja käsitleda mis tahes liiki kahjulikku käitumist virtuaalmaailmades ja rakendada seal seadusi kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas vajaduse korral ja ilma et see piiraks õigust taotleda õiguskaitset, aruandlus- ja vaidluste lahendamise mehhanismide loomist;

20.  tunneb muret selle pärast, et avataride ja detsentraliseeritud süsteemide, näiteks plokiahela tehnoloogial põhinevate süsteemide kasutamine võib muuta kahju tekitajate vastutusele võtmise äärmiselt keeruliseks; on seisukohal, et tõhusate identiteedihaldussüsteemide rakendamine on väga oluline, et võimaldada nende nõuetekohast ja õigeaegset tuvastamist ja võidelda võltsidentiteetide vastu, võttes arvesse ka detsentraliseeritud autonoomsete organisatsioonide juhtimise ja kollektiivse vastutusega seotud eripärasid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kavatsuse üle uurida detsentraliseeritud autonoomsete organisatsioonide võimaliku õigusraamistiku lisaväärtust;

21.  tuletab meelde, et avatarid ei ole õigussubjektid, mistõttu tuleb nende õigus- ja teovõime, õiguste, kohustuste ja vastutusega seotud küsimused lahendada neid kasutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes; on seisukohal, et kuna virtuaalmaailmad arenevad ja muutuvad keerukamaks, tuleks kaaluda avataridele konkreetse õigusliku staatuse andmise asjakohasust; on seisukohal, et avatar või selle taga olev isik peaks olema tuvastatav ja et tuleks kohaldada põhimõtet „tunne oma äriklienti“;

Intellektuaalomandiõigus

22.  rõhutab, et virtuaalmaailma suhtes kohaldatakse täielikult intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste, sealhulgas autoriõiguste, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja ärisaladuste kaitset käsitlevaid ELi õigusakte; rõhutab sellegipoolest, et virtuaalmaailma areng tekitab uusi probleeme, mis puudutavad intellektuaalomandi jõustamist ja rikkujate tuvastamist ning küsimusi, mis on seotud kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kollisiooninormidega;

23.  tuletab meelde, et platvormiomanikel, teenusepakkujatel ja kasutajatel virtuaalmaailmades on kohustus austada õiguste omajate ainuõigusi ja õigust õiglasele tasule; rõhutab, et intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu kasutamiseks, sealhulgas digitaalsel kujul elektroonilisel andmekandjal, nagu NFT, on vaja litsentsimise või loovutamise teel saadud luba, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse erandi või piiranguga (näiteks isiklikuks tarbeks kopeerimine, haridusvaldkond, teadustöö, tsitaat, arvustus, paroodia või pastišš); kordab sellega seoses, kui oluline on tagada litsentside, sealhulgas territoriaalsete litsentside kohaldamisala läbipaistvus, et kasutajad saaksid kindlaks teha, millised intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu kasutusviisid virtuaalmaailmades on hõlmatud nende omandis olevate litsentsidega, ning et loojatel ja õiguste omajatel oleks võimalik saada täpset ja nõuetekohast teavet kaitstud teoste tegeliku kasutamise kohta;

24.  tunneb heameelt ajakohastamise üle, mille tõi kaasa Nizza klassifikatsiooni kaheteistkümnes väljaanne, mis võimaldab registreerida kaubamärke klassides, mis hõlmavad nende kasutamist virtuaalmaailmades; nõuab sellise klassifikatsiooni konkreetse kohaldamise üle põhjaliku järelevalve tegemist; on siiski mures selliste NFTde kasutamise pärast, mis viitavad kaubamärkidele ilma nende omajate loata, ning nõuab tõhusate meetmete rakendamist nende ja muude rikkumisjuhtumite käsitlemiseks; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle töötada välja võltsimise vastu võitlemise vahendid;

25.  tunnistab digiteenuste määruses sätestatud vastutuseeskirjade ja autoriõiguse direktiivi artiklis 17 sätestatud erikorra kohaldatavust kasutaja loodud sisu üleslaadimise suhtes; on siiski veendunud, et vaja on täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas olemasolevaid eeskirju tuleks kohaldada veebipõhiste infosisu jagamise teenuste suhtes, mis teevad sisu kättesaadavaks virtuaalsetes maailmades, ja kuidas neid tuleks jõustada;

26.  rõhutab, et NFTd ei anna digivarale intellektuaalomandi õigust kui sellist ning juhib tähelepanu vajadusele suurema selguse ja läbipaistvuse järele, et vältida pettust ning tokeni suhtes omatava õiguse ja selle aluseks oleva kaitstud sisu suhtes omatava õiguse sagedast segiajamist;

27.  märgib, et NFTd ja muud plokiahelal põhinevad pakkumised hõlbustavad autoriõigusega kaitstud teostest saadavate varade pidevat edasimüüki e‑tehingute kaudu, ning on veendunud, et autoritele tuleb iga sellise vara edasimüügi eest tagada asjakohane ja proportsionaalne tasu;

28.  tuletab meelde, et praeguste eeskirjade kohaselt ei pruugi tehisintellektisüsteemide iseseisvalt loodud tulemused kuuluda autoriõiguse kaitse alla, kuna originaalsuse põhimõte on seotud füüsilise isikuga ning mõiste „intellektuaalne looming“ eeldab autori olemasolu; tuletab samuti meelde erinevust tehisintellekti abil loodud inimloomingu ja tehisintellekti iseseisvalt loodud tulemuste vahel; meenutab, et kuigi kehtivat intellektuaalomandi raamistikku kohaldatakse jätkuvalt tehisintellekti abil loodud loomingu suhtes, tekitavad tehisintellekti iseseisvalt loodud tulemused intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas uusi regulatiivseid probleeme, nagu omandiõiguse, autoriõiguste ja leiutamisvaldkonna küsimused, samuti asjakohase tasustamise ja võimaliku turu kontsentratsiooniga seotud küsimused; tunnustab intellektuaalomandi tegevuskavas võetud komisjoni kohustust osaleda sidusrühmade aruteludes selle üle, kuidas lahendada tehisintellekti abil tehtud leiutiste ja loominguga kaasnevaid probleeme; kutsub komisjoni üles kaaluma kõnealuse dialoogi ulatuse laiendamist, et see hõlmaks suures osas tehisintellektiga seotud küsimusi, sealhulgas generatiivset tehisintellekti;

Ligipääsetavus ja digikirjaoskus

29.  rõhutab, et virtuaalmaailm võib pakkuda võimalusi üldhuvi pakkuvate avalike teenuste osutamiseks, mis toovad kodanikele laiemat kasu; rõhutab siiski, et tuleb tagada kõigi ELi kasutajate kaasamine ja ligipääsetavus nii riistvara hinna ja kasutamise kui ka tarkvarast arusaamise puhul; märgib, et juurdepääsetavus on eriti oluline, kui on vaja tagada, et vähekaitstud elanikkonnarühmad, nagu eakad, puuetega inimesed, lapsed ning maapiirkondades ja äärealadel elavad inimesed, omandaksid virtuaalsetes maailmades osalemiseks vajalikud digioskused, ning peaks võtma arvesse selliseid aspekte nagu geograafiline asukoht, sugu, haridustase ja sotsiaal-majanduslik taust;

30.  lisab sellega seoses, et digikirjaoskus on äärmiselt oluline selleks, et tagada virtuaalmaailma turvaline ja sotsiaalselt kasulik kasutuselevõtt ning teadlik ja vastutustundlik kasutamine, et vältida kasutajate sõltuvust, eelarvamusi ja diskrimineerivaid tavasid ning võidelda desinformatsiooni, manipuleerimise ja kuritarvitamise vastu virtuaalkeskkonnas ning edendada demokraatlikku kontrolli;

31.  rõhutab vajadust võtta kasutusele tõhusad haridusmeetmed, et tagada kodanike laialdane virtuaalmaailma kirjaoskus ja täiendada eri valdkondade spetsialistide, nimelt õpetajate oskusi, ning soodustada ja edendada Euroopa talentide ja tehnoloogiate arengut, kaasates samal ajal teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonda rohkem inimesi, sealhulgas rohkem naisi;

32.  soovitab edasi arendada komisjoni teatises kirjeldatud üldsusele mõeldud virtuaalmaailma tööriistade kogumit kooskõlas kodanike paneelarutelu soovitustega, et aidata kodanikel paremini aru saada, kuidas hallata oma virtuaalseid identiteete, virtuaalset loomingut, krüptovara ja andmeid, ning aidata kaasa nii kestliku kui ka inimkeskse virtuaalmaailma tervikliku ELi strateegia väljatöötamisele;

33.  nagu komisjon on märkinud, väljendab heameelt ELi avatud lähtekoodiga kogukonna positiivse panuse üle virtuaalmaailmade põhifunktsioonide arendamisel, näiteks seoses hajusraamatu tehnoloogia ning muude virtuaalsete objektide ja identiteetide autentsuse, haldamise ja turvalisuse jaoks vajalike tehnoloogiate kasutamisega;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada antud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20. (2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (3) ELT L 199, 31.7.2007, lk 40. (4) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6. (5) ELT L 111, 5.5.2009, lk 16. (6) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1. (7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73. (8) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1. (9) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (10) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89. (11) ELT L 327, 2.12.2016, lk 1. (12) ELT L 154, 16.6.2017, lk 1. (13) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39. (14) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59. (15) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92. (16) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70. (17) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56. (18) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57. (19) ELT L 152, 3.6.2022, lk 1. (20) ELT L 265, 12.10.2022, lk 1. (21) ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. (22) ELT L 135, 23.5.2023, lk 1. (23) ELT L 150, 9.6.2023, lk 40. (24) ELT C 404, 6.10.2021, lk 129. (25) ELT C 205, 20.5.2022, lk 26. (26) ELT C 303, 14.12.2007, lk 1. (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64). (29) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa ajalooteadlikkuse kohta (2023/2112(INI))

P9_TA(2024)0030 A9-0402/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule(1),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014(3),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus(4),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses(5),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2022. aasta resolutsiooni kodanikuhariduse meetmete rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia rakendamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2016. aasta teatist toetamaks vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist (COM(2016)0379),

–  võttes arvesse 19. detsembri 1954. aasta Euroopa kultuurikonventsiooni(9),

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni tellimusel tehtud uuringut Euroopa ajaloomälu ning sellega seotud poliitika, probleemide ja perspektiivide kohta(10),

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni tellimusel tehtud uuringut Euroopa identiteedi kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0402/2023),

A.  arvestades, et Euroopa keeruline, konfliktirohke ja kahtluse alla seatud minevik on Euroopa integratsiooni jaoks nii probleem kui ka võimalus, tunnistades, et teadev ajalooteadlikkus soodustab vastastikust mõistmist ja sallivust;

B.  arvestades, et sool, veendumustel ja etnilisel päritolul põhinev ebaõiglus, sealhulgas antisemitismi ja romavastasuse vormis, on olnud Euroopa ajaloo osaks juba sajandeid ning see avaldab mõju nii Euroopale kui ka ülejäänud maailmale;

C.  arvestades, et ajaloo ja ajaloolise ebaõigluse mõtestatud käsitlemine aitab tegeleda eri vormis sallimatuse ja ebavõrdsuse probleemidega ning luua kaasavamaid ühiskondi;

D.  arvestades, et ajalugu ei tohi kunagi poliitilistel eesmärkidel käsitleda suhtelisena, moonutada ega võltsida;

E.  arvestades, et ajaloo eitamine ja selle muul viisil kallutatud tõlgendamine kujutavad endast suurt ohtu, mis tekitab usaldamatust ja konflikte inimeste ja rahvaste vahel ning kahjustab pingutusi toetada ajaloolist õiglust ja leppimist;

F.  arvestades, et minevikuga tegelemine nõuab nii ajalookäsitustes kui ka poliitilises sfääris ülimat erapooletust ja objektiivsust;

G.  arvestades, et ajaloomälu kätkeb endas teatavat subjektiivsust, kuna minevikusündmuste mäletamise ja tõlgendamise viisi valik sõltub paratamatult väärtushinnangutest;

H.  arvestades, et kuigi on olemas ajaloolised faktid, mis põhinevad professionaalsel ajalootööl, sealhulgas teadusuuringud, õpetamine ning allikate ja ajaloomälestiste säilitamine, ei ole ühte ühtset, vaieldamatut ja igikestvat ajaloolist tõde, mille üks konkreetne rühm või rahvas saaks monopoliseerida ja mida üksnes enda omaks pidada või kasutada teiste inimeste, rahvaste või riikide olemasolu eitamiseks;

I.  arvestades, et interdistsiplinaarsed lähenemisviisid ja konteksti asetamine on ajaloohariduse olulised elemendid, mis tuleb siduda Euroopa kodanikuhariduse ning vahetus- ja liikuvusprogrammidega;

J.  arvestades, et kriitilise ajalooteadlikkuse edendamine piiriüleselt hariduslike ja muude vahendite abil on eurooplaste jaoks keskse tähtsusega, et mõista oma minevikku ja sellega toime tulla, tegeleda usaldusväärselt olevikuga ja töötada ühise tuleviku nimel;

K.  arvestades, et Euroopa ajalooteadlikkus tähendab nii individuaalset kui ka kollektiivset võimet ja oskust ajaloost aru saada, seda kriitiliselt hinnata ja analüüsi teel sellest õppida ning see hõlbustab mineviku, oleviku ja tuleviku tiheda seotuse ja vastastikuse sõltuvuse tunnustamist;

Euroopa mineviku käsitlemine ohu ja võimalusena

1.  tunnistab, et Euroopa rahvaste ja riikide erinev ja sageli vastuoluline ajalugu muudab pingutused tegeleda ajalooga poliitilisel tasandil keeruliseks ja potentsiaalselt ohtlikuks ettevõtmiseks ning et katsed suunata minevikusündmuste mälestamise ja tõlgendamise viise osutuvad alati keeruliseks;

2.  rõhutab põhimõtte historia magistra vitae (ajalugu on elu õpetaja) potentsiaali ja on eeskätt seisukohal, et Euroopa ajaloo traagilised ajajärgud ja sünged tahud ei ole mitte ainult selliste varasemate vigade jõuline meeldetuletus, mille kordamist tuleb vältida, vaid ka üleskutse töötada ühiselt demokraatlike ja kaasavate ühiskondade suunas liidus ja kogu maailmas;

3.  on seisukohal, et vastutustundlik, tõenduspõhine ja kriitiline ajalookäsitus, mis keskendub ühistele Euroopa väärtustele, on iga demokraatliku poliitilise organi vältimatu eeltingimus, et suurendada praeguste ja tulevaste põlvkondade teadlikkust nii varasematest saavutustest kui ka eksimustest, tugevdada enesepeegelduslikku avalikku arutelu ning edendada mõistmist ja leppimist teatavate sotsiaalsete rühmade ja rahvaste seas ja riikides ning ka nende vahel;

Euroopa Liidu minevikupoliitika kriitiline hindamine

4.  rõhutab vajadust anda aus hinnang ELi minevikupoliitikale, mille abil liit on püüdnud suurendada Euroopa projekti legitiimsust, tugevdada Euroopasse kuulumise tunnet ja edendada selle rahvaste rahumeelset kooseksisteerimist, ühtaegu tunnustades nii saavutusi kui ka tunnistades praegusi puudusi ning uurides viise, kuidas kodanikke on julgustatud minevikuga tegelema;

5.  tunnustab mitmeid varasemaid ja praegusi ühist Euroopa ajaloomälu edendavaid Euroopa tasandi algatusi, sealhulgas holokausti mälestuspäev, üleeuroopaline totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev, spetsiaalse ajaloomälu tegevussuuna kehtestamine varasemas programmis „Kodanike Euroopa“ ning praeguses kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis ning mitu Euroopa Parlamendi resolutsiooni, näiteks 2. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning 19. septembri 2019. aasta resolutsioon, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule;

6.  väljendab muret selle pärast, et Euroopas, sealhulgas Lääne- ja Ida-Euroopa, aga ka Euroopa teatud osade riikide ja rahvaste vahel, on jätkuvalt varjatud konkurents ja osaline vastuolu erinevate mäluraamide ja mälukultuuride vahel; rõhutab, et kõigil Euroopa riikidel on nii ühised kui ka erinevad kogemused, mis on osa ühisest Euroopa ajaloost; tunnistab natsistlike, fašistlike ja kommunistlike totalitaarsete režiimide, aga ka kolonialismi ajal toime pandud kuritegusid ning nende kuritegude rolli ajalooliste arusaamade kujundamisel Euroopas; rõhutab vajadust ületada olemasolevad piirkondlikud ja ideoloogilised lõhed ajalooteadlikkuses Euroopa riikide ja rahvaste vahel, et luua ühine alus dialoogiks ning vastastikuseks mõistmiseks ja austuseks;

7.  tunnistab, et mineviku õudused toimivad n-ö negatiivse alusmüüdina ja annavad Euroopa rahuprojektile tugeva eesmärgitunde, kuid tunnistab siiski, et see, et liidu jaoks on eelkõige oluline jutustada endast lugu, vastandatuna sellele, mida ta ei ole, kätkeb ohtu, et toetatakse teleoloogilist ja lihtsustatud mustvalget ajalookäsitust, mis võib takistada Euroopa keerulise mineviku täielikult teadlikku mõistmist ning vähendada motivatsiooni võidelda stereotüüpide vastu ja seada kahtluse alla eri riikide ajaloo vääramatuid tõekspidamisi;

Teadva ajalooteadlikkuse saavutamine Euroopas

8.  tunnistab vajadust Euroopa ajaloo laiema ja terviklikuma mõistmise järele, et tekiks kriitiline ja enesepeegelduslik Euroopa ajalooteadlikkus, eelkõige laiendades praeguste Euroopa mälualgatuste rõhuasetust, võttes igakülgselt arvesse ka seni alaesindatud rühmi, ning edendades uuenduslikke ajaloo õpetamise viise;

9.  rõhutab, kui oluline on loobuda Euroopa mälukultuurist, mis on valdavalt suunatud ülalt alla ja mille eesmärk on määrata kindlaks, mida eurooplased peaksid mäletama, ning liikuda alt üles suunatud ja kodanikest lähtuva mälukultuuri suunas, mis põhineb ühistel Euroopa põhimõtetel ja väärtustel, keskendudes sellele, et arendada suutlikkust mineviku kriitiliseks läbitöötamiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioone;

10.  tunnistab, et ülioluline on käsitleda Euroopa minevikku Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa põhiväärtuste ning nende väärtuste aluseks olevate eetiliste ja filosoofiliste traditsioonide alusel ning luua avatud aruteluruum, mis võimaldab tegeleda ka riikide ajaloo keeruliste tahkudega ning loob vastastikust mõistmist ja leppimist nii Euroopa riikides kui ka nende vahel, aga ka Euroopa riikide ja ülejäänud maailma vahel;

11.  on seisukohal, et vabadus õpetada, õppida ja viia läbi teadusuuringuid, sealhulgas vaba juurdepääs arhiividele ja allikatele ning vaba kunstiline eneseväljendus, on demokraatlikus ühiskonnas erapooletute ja tõenditel põhinevate teadmiste loomise ja levitamise ning eelkõige ajaloo kriitilise käsitlemise eeltingimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaitsma neid vabadusi, mis on praegu ohus, eelkõige mäletamist käsitlevate õigusnormide väärkasutamise juhtumite tõttu, tehes seda muu hulgas ELi õigusriigi mehhanismi abil;

12.  rõhutab hariduse keskset tähtsust ja kutsub liikmesriike üles ajakohastama praegusi õppekavu ja õpetamismeetodeid, et nihutada kese riigi ajaloolt Euroopa ja maailma ajaloole ning võimaldada panna suuremat rõhku riikideülesele ajaloomõistmisele, eelkõige võimaldades käsitleda ajalugu mitmest vaatenurgast ning toetades vastavaid õpetamisstiile, mis soosivad analüüsi ja arutelu teadmiste ülekandmise üle ning mille üldeesmärk on tagada, et õpilased õpiksid seda, kuidas mõelda, mitte seda, mida mõelda;

13.  rõhutab, kui oluline on õppida Euroopa integratsiooni, liidu ajaloo, institutsioonide ja põhiväärtuste ning Euroopa kodakondsuse kohta, et kujuneks välja Euroopa ühtekuuluvustunne; nõuab, et Euroopa ajalugu ja Euroopa integratsiooni õpetataks ülemaailmsest kontekstist lähtuvalt ning et Euroopa kodanikuharidus muutuks riiklike haridussüsteemide lahutamatuks osaks; tunnustab ELi tasandil tehtud pingutusi, et parandada teadmisi liidust ja selle ajaloost, sealhulgas nn Jean Monnet’ meetmed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema muu hulgas Euroopa haridusruumi võrdõiguslikkuse ja väärtuste töörühma kaudu tööd selle nimel, et saavutada konkreetseid tulemusi Euroopa ajalooteadlikkuse arendamisel, ning töötama ühiselt välja õppetöös kasutatava ELi õpperaamatu, mis sisaldab Euroopa ajaloo õpetamiseks ühiseid suuniseid ning erapooletuid fakte ja arvandmeid;

14.  on seisukohal, et šovinism, soolised stereotüübid, võimu asümmeetria ja struktuuriline ebavõrdsus on Euroopa ajaloos sügavalt juurdunud, ning peab kahetsusväärseks, et ajaloo õpetamisel puudub piisavalt mitmekultuuriline ja sootundlik lähenemisviis; peab hädavajalikuks tegeleda naiste ja teiste alaesindatud ühiskonnarühmade tõrjutusega ajaloos ning kutsub liikmesriike üles pöörama neile riiklikes õppekavades suuremat tähelepanu;

15.  rõhutab, et ajalooõpetus peab olema interdistsiplinaarne ja intersektsionaalne ning selles tuleb rakendada uuenduslikku ja õppijakeskset pedagoogikat, nagu interaktiivne, narratiivne ja kogemuspõhine lähenemisviis kõigi põlvkondade jaoks, kasutada terviklikku allikate, tehnoloogiate ja õppematerjalide kogumit, sealhulgas piiriüleseid ja eri riike hõlmavaid ajalooõpikuid ja suulist ajalugu, ning edendada analüütilist ja kriitilise mõtlemise oskust;

16.  tunnistab õpetajate keskset rolli ajalooliste faktide mõistmiseks ja kriitiliseks hindamiseks vajaliku pädevuse loomisel ja edasiandmisel ning rõhutab, kui oluline on, et õpetajad saaksid nii piisavat koolitust kui ka täiendaksid end pidevalt kutsealaselt, sealhulgas vastastikuse õppe ja parimate tavade jagamise kaudu nii riiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil; rõhutab sellega seoses programmi „Erasmus+“ Teacher Academy lisaväärtust;

17.  kutsub liikmesriike üles pakkuma spetsiaalseid (ajaloo) õppematerjale ja õpetajakoolitust, mis võimaldab õpetajatel keskenduda paremini ajaloo riikideülestele aspektidele ja mitmetahulisusele, annab edasi asjakohast didaktikat ja tänapäevase õpetamise põhimõtteid ning on suunatud eelkõige eneseanalüütiliste noorte kujundamisele;

18.  rõhutab, et andmete kogumine ning meetodite ja vahendite võrdlemine ja hindamine on ajaloo õpetamise seisukohast väga väärtuslik, ning peab kiiduväärseks sellele valdkonnale keskendunud valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas Euroopa Nõukogu Euroopa ajaloo õpetamise vaatluskeskuse ja Euroclio tööd; rõhutab, et vaatluskeskuses peab osalema rohkem ELi liikmesriike;

19.  tunnistab muuseumide potentsiaali käsitleda kriitiliselt Euroopa vastuolulist ajalugu kui vahendit mineviku tundmaõppimiseks ja ajalooteadlikkuse suurendamiseks, eelkõige Euroopa Ajaloo Maja kui juhtprojekti, mille jaoks tuleks teha kättesaadavaks piisavad vahendid, et tagada Euroopa üldsuse laiem teavitamine;

20.  rõhutab, kui oluline on säilitada Euroopa rikkalikku kultuuri- ja ajaloopärandit ning mälestisi, eelkõige kriitilise ajalooteadlikkuse loomise vahendina, kui neid ei kuritarvitata ideoloogilistel eesmärkidel, ning rõhutab seda, milline võib olla Euroopa kultuuripärandi märgise ning nii ainelist kui ka vaimset Euroopa pärandit edendavate sõltumatute institutsioonide roll selles valdkonnas; julgustab liikmesriike pingutama rohkem selle nimel, et määrata kindlaks demokraatiaga seotud mälestised, eelkõige need, mis on seotud alaesindatud rühmadega, ja neid mälestisi kaitsta; rõhutab Europeana potentsiaali Euroopa digitaalse raamatukogu, arhiivi, muuseumi ja haridusplatvormina;

21.  tunnistab digitaalmeedia potentsiaali ja järjest suuremat digiüleminekut hariduses, väljendades samas sügavat muret selle pärast, et digikanaleid kuritarvitatakse üha enam poliitilise manipuleerimise ja desinformatsiooni levitamise eesmärgil, sealhulgas seoses ajalooga, nagu on toonud esile Venemaa ajalooline revisionism, mis käib kaasas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi meediapädevuse ja digikirjaoskuse edendamiseks ning tagama õpetajatele ja õpilastele piisavad oskused ja vahendid, mis hõlbustavad faktidel põhinevat ajalooõpetust ning võimaldavad neil tuvastada, konteksti asetada ja analüüsida traditsioonilisi ja tänapäevaseid ajalooallikaid;

22.  rõhutab, et piiriülese õpirände võimalused, mida pakuvad Euroopa programmid ja muud liikuvuskavad, soodustavad ideede vahetamist ning suurendavad üldteadmisi ja kultuuridevahelist mõistmist, aidates kõrvaldada riigisiseseid tõkkeid ning paremini mõista minevikku ja olevikku;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama kriitilise ja enesepeegeldusliku Euroopa ajalooteadlikkuse edendamiseks praegu Euroopa tasandil kättesaadavaid vahendeid, eelkõige programmi „Erasmus+“, mis toetab liikuvust ja kultuuridevahelist õpet kui peamisi vahendeid teiste kultuuride ja rahvaste mõistmise parandamiseks, aga ka kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, mis toetab riikideüleseid ajaloomälu projekte ja edendab kodanikuaktiivsust;

24.  nõuab, et Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, kandidaatriigid ja tulevased kandidaatriigid, haridusasutused ja kodanikuühiskonna osalejad pingutaksid rohkem selle nimel, et soodustada leppimist, hoiduda katsetest kasutada ajalugu poliitilistel eesmärkidel ning võidelda ajaloo revisionismi ja eitamise vastu nii Euroopa Liidus kui ka mujal; tuletab meelde nende aspektide tähtsust liidu tulevaste laienemiste seisukohast;

Minevikupärandi ja ELi tuleviku perspektiiv

25.  pooldab ideaali, et mälukultuur ja ajalooteadlikkus põhinevad minevikukäsituses ühistel Euroopa väärtustel ja tavadel, vältides samal ajal ajaloo põhjendamatut ühtlustamist või lihtsustamist;

26.  väljendab lootust, et tänu ajaloo ja ajaloolise vastutuse kriitilisele eneseanalüüsile riiklikul tasandil võib tekkida tõeliselt euroopalik analüüsiv Euroopa mineviku diskursus ja sealjuures ei kuritarvitata ajalugu võimupoliitilistel eesmärkidel ning et tänu ühisele ajalootööle kujuneb Euroopa rahvastest ühisel saatusel põhinev ühendus;

27.  kujutleb, et kollektiivsed mälestused aitavad lõppkokkuvõttes tekkida Euroopa avalikul ruumil, kus mälukultuurid täiendavad üksteist, mitte ei konkureeri omavahel, ja sulanduvad selles, ning et edaspidi ei tegeleta ajalooküsimustega mitte poliitilisel, vaid kodanikuühiskonna tasandil;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 171, 6.5.2021, lk 25. (2) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 25. (3) ELT L 156, 5.5.2021, lk 1. (4) ELT C 205, 20.5.2022, lk 17. (5) ELT C 347, 9.9.2022, lk 15. (6) ELT C 434, 15.11.2022, lk 31. (7) ELT C 177, 17.5.2023, lk 78. (8) ELT C 456, 10.11.2021, lk 208. (9) Vt: https://rm.coe.int/168006457e. (10) Uuring „European Historical Memory: Policies, Challenges and Perspectives“ (Euroopa ajaloomälu: poliitika, probleemid ja perspektiivid) (teine väljaanne), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, aprill 2015. (11) Uuring „European Identity“ (Euroopa identiteet), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, aprill 2017.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi arengukoostöö kohta, millega toetatakse energiale juurdepääsu arenguriikides (2023/2073(INI))

P9_TA(2024)0031 A9-0441/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 1 vaesuse kaotamise kohta, eesmärki nr 7 kõigile taskukohase, kindla, kestliku ja kaasaegse energia tagamise kohta, eesmärki nr 9 tööstuse ja taristu kohta, eesmärki nr 13 kliimameetmete kohta ning eesmärki nr 5 soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et ELi arengupoliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine, ning nõutakse, et liit võtaks arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 21, milles rõhutatakse liidu kohustust järgida arengukoostöös väärtuspõhist lähenemisviisi, et tagada liidu välistegevuse järjepidevus, austades ÜRO põhikirja põhimõtteid ning edendades arenguriikide kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut,

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 30. juuni 2017. aasta ühisavaldust uue Euroopa arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“(1) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009(2),

–  võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta järeldusi kliimamuutustega seotud rahastamise kohta, pidades silmas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP 27) 6.–18. novembril 2022 Sharm el Sheikhis, 25. jaanuari 2021. aasta järeldusi kliima– ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme rakendamine, ning 28. novembri 2016. aasta järeldusi energia ja arengu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023)0160),

–  võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrust (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks(3),

–  võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatist Euroopa vesinikupanga kohta (COM(2023)0156),

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (COM(2020)0301),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mai 2022. aasta ühisteatist „ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas“ (JOIN(2022)0023),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööri 5. jaanuari 2023. aasta aruannet ohutu, puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõigustealaste kohustuste kohta „Women, girls and the right to a clean, healthy and sustainable environment“ (Naised ja tütarlapsed ning õigus puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelist uut partnerluslepingut (Samoa leping), mis jõustub pärast seda, kui Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud ja lepinguosalised on selle ratifitseerinud,

–  võttes arvesse ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli, 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis on esimene ülemaailmne õiguslikult siduv kliimakokkulepe, ja valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendat kliimamuutuste hindamisaruannet,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 24. septembri 2019. aasta eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007. aastal vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi heitkoguste vähendamise lünga aruannet 2022 ja teist kokkuvõtvat aruannet fossiilkütuste tootmise kohta (2021. aasta aruanne fossiilkütuste tootmise erinevuse kohta)(4),

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas 16. juunil 2011,

–  võttes arvesse OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna 2018. aasta poliitikaülevaadet „Policy Brief #12: Global Progress of SDG7 – Energy and Gender“ (Poliitikaülevaade nr 12: kestliku arengu eesmärgi nr 7 ülemaailmsed edusammud – energia ja sooline võrdõiguslikkus),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri 2022. aasta aruannet „World Energy Transitions Outlook 2022: 1.5 °C Pathway“ (Maailma energiasüsteemi ümberkujundamise ülevaade: tee 1,5 °C eesmärgi saavutamise poole)(5),

–  võttes arvesse Maailmapanga, Rahvusvahelise Energiaagentuuri, Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri, ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni 2023. aasta ühisaruannet „Tracking SDG 7: The Energy Progress Report, 2023“ (Kestliku arengu eesmärgi nr 7 täitmise seire: 2023. aasta energiaalane eduaruanne)(6),

–  võttes arvesse Aafrika Liidu keskkonnahoidliku taastamise tegevuskava aastateks 2021–2027, milles esitatakse terviklik strateegia, mille eesmärk on edendada keskkonnahoidlikke algatusi, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kaitsta keskkonda ja suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet(7),

–  võttes arvesse Aafrika juhtide 6. septembri 2023. aasta Nairobi deklaratsiooni kliimamuutuste kohta ja üleskutset tegutseda,

–  võttes arvesse Aafrika rahvaste 2023. aasta kliima- ja arengudeklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2023. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidususe kohta(8), 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika‑strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta(9), 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(10), 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni energia kättesaadavuse kohta arenguriikides(11) ja 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi arengukoostöö kohta, millega toetatakse eesmärki muuta energia 2030. aastaks üldkättesaadavaks(12),

–  võttes arvesse ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta välissuhetes aastateks 2021–2025 (GAP III),

–  võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna majanduskomisjoni 2022. aasta mai aruannet „Energy in Latin America and the Caribbean: access, renewability and efficiency“ (Energia Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas: juurdepääs, taastuvus ja tõhusus),

–  võttes arvesse Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruannet „A new framework for decision-making“(Uus otsuste tegemise raamistik),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A9‑0441/2023),

A.  arvestades, et energia on kõigi kestliku arengu eesmärkide keskmes, kuid 2023. aasta kestliku arengu eesmärkide aruandes(13) jõutakse järeldusele, et maailm ei ole ikka veel leidnud teed energia üldkättesaadavuse saavutamiseks; arvestades, et energia on arengut, eelkõige põllumajanduse, ettevõtluse, side, hariduse, tervishoiu ja transpordi arengut ning riigi toimimist soodustav tegur;

B.  arvestades, et kestliku arengu eesmärk nr 7 sätestab eesmärgi saavutada 2030. aastaks kestlik juurdepääs taskukohasele ja puhtale energiale, eelkõige kutsudes üles tegema suuremat rahvusvahelist koostööd, et hõlbustada juurdepääsu puhta ja taastuvenergia alastele teadusuuringutele, taristule ja tehnoloogiale ning edendada investeeringuid nende eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et on oluline tugevdada diplomaatilisi jõupingutusi suuremate poliitiliste ambitsioonide edendamiseks, et tulemuslikult tegeleda energiaostuvõimetusega ja see kaotada;

C.  arvestades, et ÜRO andmetel ei ole 2023. aasta keskpaigaks maailmas ligikaudu 733 miljonil inimesel, kellest 80 % elab Sahara‑taguses Aafrikas, ikka veel juurdepääsu taskukohasele, usaldusväärsele, puhtale ja kvaliteetsele energiale(14);

D.  arvestades, et juurdepääs energiale on arenguriikides väga erinev; arvestades, et 52 % Sahara-taguse Aafrika elanikkonnast elab ilma elektrita ja see on ainus piirkond maailmas, kus elektrita inimeste osakaal suureneb; arvestades, et see arv varjab suuri erinevusi, sest ainult 30,4 %‑l piirkonna maaelanikkonnast on regulaarne juurdepääs energiale, võrreldes 80,7%‑ga linnaelanikkonnast; arvestades, et haridust peetakse üheks vaesuse vähendamise kõige olulisemaks osaks; arvestades, et juurdepääs elektrile toetab ka kvaliteetset haridust, kuid elekter on ainult 47 %‑l Sahara‑taguse Aafrika koolidest;

E.  arvestades, et elektrile juurdepääsu puudumine linna- või linnalähedastes keskkondades mõjutab suurte ebaseaduslike asulate elanikkonda ning põgenikke ja pagulasi; arvestades, et isegi kui elektrile on juurdepääs olemas, on teenuste kvaliteet sageli halb;

F.  arvestades, et konfliktidest ja loodusõnnetustest mõjutatud riikides on juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, puhtale ja kvaliteetsele energiale veelgi raskem; arvestades, et isegi piirkondades, kus on parem juurdepääs energiale, nagu Aasia ja Vaikse ookeani piirkond või Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkond, valitseb riikide ja elanikkondade vahel suur ebavõrdsus;

G.  arvestades, et energiakriis, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, nõuab jätkuvalt suurt lõivu ning kõrged energiahinnad mõjutavad kõige rängemalt kõige kaitsetumaid, eelkõige arenguriikides;

H.  arvestades, et juurdepääs energiale on humanitaar- ja arenguorganisatsioonide jaoks hädavajalik, et anda tõhusat humanitaarabi, eelkõige arstiabi ja erakorralist meditsiiniabi;

I.  arvestades, et praeguste prognooside kohaselt ei ole 2030. aastal ligikaudu 660 miljonil inimesel kogu maailmas juurdepääsu elektrile ja ligikaudu miljardil inimesel puudub juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele, kui ei võeta asjakohaseid meetmeid;

J.  arvestades, et parem juurdepääs taskukohasele ja puhtale energiale avab tee kestlikuks majanduskasvuks, tõmbab ligi ettevõtjaid ja ettevõtlust ning parandab inimeste tervist, heaolu ja turvalisust;

K.  arvestades, et energiaostuvõimetus, mida määratletakse kui kestlike, puhaste ja ohutute energiaallikate puudumist, on muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse probleem, kuna naised ja tütarlapsed kulutavad päevas keskmiselt kuni 18 tundi toiduvalmistamiseks kasutatava küttematerjali kogumisele(15);

L.  arvestades, et naised on kogu maailmas energiasektori töötajate seas väga alaesindatud, eriti juhtivatel ametikohtadel; arvestades, et naiste kaasamine taastuvenergia lahendustesse aktiivsete osalejatena kooskõlas ELi GAP III‑ga parandab kestlikkust ja suurendab positiivseid soolise võrdõiguslikkusega seotud tulemusi;

M.  arvestades, et traditsioonilised toiduvalmistamiseks kasutatavad kütused (tahke biomass, petrool ja kivisüsi) on peamised CO2 heite, raadamise ja kliimamuutuste põhjustajad ja ohustavad inimeste tervist; arvestades, et 2,4 miljardit inimest kogu maailmas sõltuvad nendest kütustest, mille tagajärjeks on umbes 3,7 miljonit enneaegset surma aastas, kusjuures enim kannatavad naised ja lapsed; arvestades, et ainuüksi Aafrikas registreeriti 2019. aastal 700 000 surmajuhtumit kodumajapidamiste õhusaaste tõttu;

N.  arvestades, et toiduvalmistamiseks kasutatavate puhaste kütustega seotud ELi rahastamine on praktiliselt olematu; arvestades, et isegi kui on olemas puhta toiduvalmistamise strateegiad, on rakendamine nõrk ja rahaliste vahendite kättesaadavus väike, nii et isegi tagasihoidlikku tulu on raske saada ning täiustatud pliitide kasutuselevõtt ja pidev kasutamine on endiselt vähene; arvestades, et vähem kui 10 % inimestest, kellel puudub juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele, elab riikides, kus on mõjus poliitika ja piisavad rahalised vahendid, et saavutada 2030. aastaks üldine juurdepääs;

O.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia ja energiahindade tõus on aeglustanud edusamme juurdepääsu laiendamisel puhtale toiduvalmistamisele; arvestades, et arenguriikides, kus sõltutakse toiduvalmistamisel suurel määral biomassist, peaks EL toetama puidu tarbimise alternatiive ja edendama selliseid lahendusi nagu päikeseenergial töötavad pliidid;

P.  arvestades, et juurdepääsu puudumine puhtale toiduvalmistamisele suurendab aega, mida naised ja tütarlapsed kulutavad toiduvalmistamisele; arvestades, et see suurendab kodutööde ebavõrdset jaotumist meeste ja naiste vahel; arvestades, et hinnanguliselt annaks juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele naistele ja tütarlastele päevas keskmiselt 1,5 tundi rohkem, mille nad saaksid pühendada vaba aja veetmisele ja/või haridusele;

Q.  arvestades, et arenguriikides on palju taastuvaid energiaallikaid, kuid sageli puudub neil kestliku energia arendamist ja kasutamist võimaldav poliitiline ja õigusraamistik ning vajalikud tööstuslikud ja tehnoloogilised tingimused; arvestades, et nad seisavad silmitsi ka mitmete probleemidega, nagu kliimamuutused, liigne võlakoormus ja kiire demograafiline kasv, mis kõik mõjutavad energianõudlust ja -tarbimist; arvestades, et sellised riigid nagu Namiibia ja Angola osalevad ambitsioonikates taastuvenergiaprojektides; arvestades, et mõned arenguriigid, nagu Senegal, Rwanda ja Keenia, on teinud energiale juurdepääsu valdkonnas märkimisväärseid edusamme; arvestades, et energiale juurdepääsu osas läbimurde saavutamiseks tuleb arvesse võtta iga riigi erinevat konteksti koos asjakohasel tasemel poliitilise tahte ja ELi toetusega;

R.  arvestades, et ELil on Aafrikas pikaajaline energiakoostöö traditsioon; arvestades, et suurem osa ametliku arenguabi rahalistest vahenditest kestliku arengu eesmärgi nr 7 projektidele Aafrikas tuli aastatel 2014–2020 ELilt ja selle liikmesriikidelt, kogusummas 13,8 miljardit eurot; arvestades, et sellest ei piisa ja tuleb teha rohkem jõupingutusi; arvestades, et hinnanguliselt 53 % väljamaksetest olid laenud, kuid see täiendav võlg vähendab nende riikide võimet investeerida kestliku arengu eesmärkidesse, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 7; arvestades, et 2023. aastal on 21 madala sissetulekuga Aafrika riiki suure võlakoormusega või selle ohus;

S.  arvestades, et energiaga seotud rahavood on endiselt koondunud väikesesse riikide rühma, jättes sageli kõrvale vähim arenenud riigid; arvestades, et geograafilise suunamise tähenduses on esikümne abisaajatest vaid kolm vähim arenenud riigid, mis näitab, et ressursse energiale juurdepääsu laiendamiseks ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks ei ole eraldatud tähtsuse järjekorras;

T.  arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine on arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides, tõsiselt ja püsivalt alarahastatud; arvestades, et Natural Resource Governance Institute (loodusvarade juhtimise instituut) määratleb loodusvarade needuse kui paljude ressursirikaste riikide suutmatuse saada oma loodusvararikkusest täit kasu ja nende riikide valitsuste võimetuse reageerida tulemuslikult rahva heaolu vajadustele(16); arvestades, et liigne sõltuvus fossiilkütuste ekspordist toob kaasa majanduse vähese mitmekesistamise ohu;

U.  arvestades, et EL peaks suurendama taastuvenergia rahastamist arenguriikides, eriti uues geopoliitilises kontekstis, mille on loonud Venemaa sissetung Ukrainasse, tegeledes samal ajal korruptsiooni ja nõrkade institutsioonidega, mis süvendavad alarahastamise probleeme, eriti vähim arenenud riikides;

V.  arvestades, et enamiku ELi rahastatavate projektide eesmärk on edendada elektritootmist, kuid kõige nõrgem segment on energiajaotus, ehkki see on kestliku arengu eesmärgi nr 7 saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et paljud arenguriigid toetuvad elektri tootmisel jätkuvalt söele kui esmasele energiaallikale;

W.  arvestades, et kliimamuutuste negatiivsetest tagajärgedest enim mõjutatud riigid kannavad kõige vähem vastutust heitkoguste eest; arvestades, et Aafrikas elab peaaegu 18 % maailma elanikkonnast, kuid Aafrika osakaal ülemaailmsest energiakasutusest on alla 6 %; arvestades, et Aafrika vastutab ainult 3 % maailma energiaga seotud CO2 heitkoguste eest; arvestades, et G20 riigid tekitavad 80 % ülemaailmsetest heitkogustest;

X.  arvestades, et Aafrika ja ELi energiapartnerlust uuendati 2022. aasta veebruaris, et kajastada Aafrika Liidu tegevuskava aastani 2063 ning ELi prioriteete kliimamuutuste, energiajulgeoleku, REPowerEU ja Global Gateway valdkonnas, ja selle eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist ja jaotamist, sealhulgas Euroopasse eksportimiseks; arvestades, et tehti teatavaks ligikaudu 150 miljardi euro suurune investeerimispakett, et toetada kontinentide ühiseid ambitsioone, mis on sätestatud tegevuskavas aastani 2030 ja Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063, eesmärgiga tagada muu hulgas kulutõhus, kaasaegne, tulemuslik, usaldusväärne ja õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine;

Y.  arvestades, et ELi energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus Lõuna-Aafrikaga on näide ELi valmisolekust asuda energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise ülemaailmse juhi kohale, aidates sellega kaasa ELi energia- ja kliimastrateegia välismõõtmele ning edendades Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke kogu maailmas;

Z.  arvestades, et väikeste arenevate saareriikide energiasõltumatus, mis tugineb nende suurele taastuvenergia potentsiaalile, peaks jääma selgeks eesmärgiks;

AA.  arvestades, et see, mida nimetatakse vähese CO2 heitega vesinikuks, võib hõlmata ka tuumaenergia ja maagaasi abil toodetud vesinikku, mis tähendab, et see ei pruugi olla heitmevaba; arvestades, et taastuvatest energiaallikatest toodetud saastevaba vesinik on ainus vesiniku liik, mis võib pikas perspektiivis tõeliselt kaasa aidata kliimaneutraalsusele;

AB.  arvestades, et REPowerEU seab eesmärgiks importida 2030. aastaks igal aastal 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku; arvestades, et sel eesmärgil allkirjastas komisjon 2022. aasta novembris muude algatuste hulgas vastastikuse mõistmise memorandumid taastuvallikatest toodetud vesiniku strateegiliste partnerluste kohta Namiibia ja Egiptusega;

AC.  arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2023. aasta ülemaailmse vesiniku ülevaate(17) kohaselt valmistatakse 99 % maailmas toodetud vesinikust fossiilkütustest;

AD.  arvestades, et saastevaba vesinik võib kiirendada tööstustoodangu CO2 heite vähendamist partnerriikides, tingimusel, et see ei aeglusta kohalikku energiasüsteemi ümberkujundamist ja on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on vähendada üldist energiatarbimist arenenud riikides, et austada planeedi taluvuspiire; arvestades, et samal ajal tuleb siiski nõuetekohaselt arvesse võtta asjaolu, et saastevaba vesiniku jaoks vajalik taristu on kapitali- ja tehnoloogiamahukas, et vesiniku pikamaatransport ja ladustamine on energiamahukas ja kulukas ning et saastevaba vesiniku laiaulatuslik tootmine nõuab tohutul hulgal maad ja vett;

AE.  arvestades, et 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke ei saavutata ilma CO2 heite vähendamiseta peamistes sektorites, kus heidet on raske vähendada; arvestades, et saastevaba vesiniku import kolmandatest riikidest on ELi uute strateegiliste partnerluste oluline osa; arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2023. aasta ülemaailmse vesiniku ülevaate kohaselt ohustavad kuluprobleemid vesiniku tootmise kasutuselevõtu pikaajalist kasumlikkust; arvestades, et vesiniku tootmise kasutuselevõtuga võib kaasneda oht laiendada arenevates tootjariikides fossiilkütuste kasutamist ja kaevandamist, sealhulgas maa, vee ja energia võimalikku laiaulatuslikku omastamist;

AF.  arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained täidavad keskset rolli puhta energia tehnoloogiate kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamisel kõigile, arvestades, et EL on loomas ühtset raamistikku, et tagada nende pidev, turvaline ja vastutustundlik tarnimine, kaitstes samal ajal inimõigusi ja toetades kohalikku arengut;

AG.  arvestades, et detsentraliseeritud minivõrk ja võrguväline taastuvenergia pakub äärealade kogukondadele häid lahendusi, eelkõige töökohtade loomise, hariduse ja tervishoiu osas, kuid elujõulise ja vastutustundliku ärimudeli loomiseks peab sellega kaasnema avaliku sektori toetus;

AH.  arvestades, et päikese- ja tuuleenergial põhinevate taastuvate energiaallikate laiendamine, taastuva vesiniku tootmine ja hüdroelektrijaamade tammide ehitamine tekitavad samuti probleeme, kuna need nõuavad suuri maa-alasid, mis võib häirida olemasolevat maakasutust ja kohalikke vajadusi, eelkõige seoses juurdepääsuga veele, ning võib põhjustada kohalike ja põliskogukondade sundrännet ning kahjustada ökosüsteeme ja looduslikke elupaiku; arvestades, et tuleb kindlaks määrata maa- ja merealad, mida saaks kasutada taastuvenergia tootmiseks, võttes arvesse elurikkuse austamist, kohalikku majandust ja põlisrahvaste nõusolekut;

AI.  arvestades, et taastuvenergiale üleminek loob prognooside kohaselt taastuvenergia sektoris rohkem töökohti; arvestades, et uutel taastuvenergia tehnoloogiatel on potentsiaali luua majanduslikke võimalusi, mis omakorda võivad toetada elatise ja inimväärse töö õiguse saavutamist; arvestades, et Aafrikal on taastuvenergiasüsteemide valdkonnas paljulubav tulevik, kuna seal on 60 % maailma parimatest päikeseenergia ressurssidest, kuid ainult 1 % paigaldatud päikeseenergia võimsusest; arvestades, et Ladina-Ameerika on üks maailma juhtivaid taastuvenergia kasutamise ja tootmise piirkondi;

AJ.  arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peab ülemaailmne hüdroenergia võimsus aastatel 2021–2030 suurenema 17 %; arvestades, et suurem osa kasutusele võtmata hüdroenergia potentsiaalist asub Aafrika, Aasia ja Ladina‑Ameerika arenguriikides; arvestades, et suuremahulised hüdroenergia projektid on siiski seotud negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, alates vähekaitstud elanikkonnarühmade sundrändest kuni ainulaadse elurikkuse hävimiseni; arvestades, et hüdroenergia tekitab kliimamuutuste kontekstis uusi probleeme, mis suurendavad järsult üleujutuste ja põudade sagedust jõgede puhul, kus töötavad hüdroenergiaprojektid, suurendades riske nii projektide ohutusele kui ka nende elektritootmisvõimele;

AK.  arvestades, et ELil ja partnerriikidel on ühine, kuid diferentseeritud vastutus kestlikule energiale ülemineku saavutamise eest; arvestades, et taastuvenergiaprojektidele antava ELi toetuse puhul tuleb esmajärjekorras arvesse võtta kohaliku elanikkonna vajadusi, mitte ekspordi edendamist;

AL.  arvestades, et teatavate arenguriikide väljendatud soovi kasutada oma süsivesinike varu tuleks analüüsida ka ELi püüdluse valguses anda COP28 raames ülemaailmne lubadus fossiilkütuste järkjärguliseks kaotamiseks; arvestades, et loodusvarade kasutamine energia tootmiseks võib luua majanduslikke võimalusi, kuid taastuvenergia ekspordi esikohale seadmisega võivad arenguriigid seada ohtu oma riigisisese energiasüsteemi ümberkujundamise ja suurendada fossiilkütuste tarbimise osakaalu oma elektrienergia allikate jaotuses;

AM.  arvestades, et Maailma Loodusvarade Instituudi andmetel seisab 25 % maailma elanikkonnast igal aastal silmitsi väga suure veestressiga; arvestades, et vesi on kesksel kohal põllukultuuride ja kariloomade kasvatamisel, elektri tootmisel, inimeste tervise säilitamisel, õiglaste ühiskondade edendamisel ja maailma kliimaeesmärkide saavutamisel;

AN.  arvestades, et põllumajandus- ja toidutootmissüsteemid tarbivad umbes 30 % maailma energiast ja kolmandik sektori kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleb energiakasutusest; arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine ning põllumajandus- ja toidutootmissüsteemide ümberkujundamine on omavahel seotud;

Puhtale energiale üldise juurdepääsu edendamine

1.  tuletab meelde, et juurdepääs universaalsele, taskukohasele ja säästvale energiale on põhiline inimõigus ja eeltingimus kestliku arengu eesmärkide ning mitte kellegi kõrvalejätmise eesmärgi saavutamiseks; tunnustab sellega seoses avaliku ja erasektori rolli rahastajana; rõhutab, et süsinikdioksiidiheitevaba tulevik ja taastuvate energiaallikate arendamine peavad käima käsikäes majanduse mitmekesistamise, rohelise industrialiseerimise, CO2 heite vähendamise, vaesuse vähendamise ja inimõigustel põhineva lähenemisviisiga;

2.  rõhutab, et stabiilse energiavarustuse tagamine ei ole mitte ainult majanduslik ja logistiline, vaid ka geopoliitiline küsimus; tuletab meelde, et Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud tõsine mõju ülemaailmsetele energiaturgudele, eriti arenguriikides, ning et stabiilsete energiatarnete ja taskukohaste hindade tagamiseks on endiselt vaja kooskõlastatud meetmeid;

3.  nõuab, et EL edendaks arenguriikides juurdepääsu taastuvenergiale poliitilise, õigusliku ja haldustoetuse kaudu, sealhulgas suutlikkuse suurendamine ja tehnoloogiasiire; julgustab partnerlusi, mis loobuvad fossiilsete ressursside kasutamisest ja keskenduvad puhta energia kasutamisele; rõhutab vajadust tagada, et keskkonnahoidlikud investeeringud aitaksid kaasa sotsiaal-majanduslikule arengule ja arenguriikide suuremale osalemisele uuel netonullenergia geopoliitilisel maastikul;

4.  rõhutab vajadust töötada välja lahendused, mis aitavad kaasa taastuvenergia, sealhulgas mere- ja jõeenergia kasutuselevõtule arenguriikides, kaitstes samas elurikkust; rõhutab märkimisväärset potentsiaali avamere taastuvenergia tootmisrajatiste paigaldamiseks arenguriikides; rõhutab vajadust merealade tervikliku haldamise järele, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja austades kohalike kogukondade nõusolekut;

5.  julgustab arenguriike tungivalt pühenduma energiaõiglusele oma õigusraamistike kaudu, mis peaksid tagama kohaliku heakskiidu, kogukonna osaluse, maaomandiõiguste kaitse ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste standardite järgimise, eesmärgiga tagada kõigile juurdepääs energiale ja taskukohane energia; rõhutab vajadust siduda energiapartnerlused õigusraamistike vastuvõtmisega ja anda tehnilist abi nende jõustamiseks;

6.  juhib tähelepanu sellele, et energiajulgeolek nõuab soopõhist lähenemisviisi; rõhutab, et energiaostuvõimetus mõjutab ebaproportsionaalselt tugevalt naisi ja tütarlapsi; toonitab, et nad on igapäevaselt hõivatud küttepuude ja puusöe kogumisega kodust kaugel; nõuab naiste kui aktiivsete osalejate kaasamist energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi, sealhulgas merekaitsealadel;

7.  nõuab, et EL suurendaks oma tehnilist tuge soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel energiasüsteemi ümberkujundamisel, seades muu hulgas esikohale sooteadlikud energiaprojektid, mis hõlmavad naiste juhitud energiaorganisatsioone ja -ettevõtteid ning tagavad ka kohaliku isevastutuse, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikidele ja keskmise sissetulekuga riikidele, mis kannatavad märkimisväärse riigisisese ebavõrdsuse käes seoses juurdepääsuga energiale ja puhtale toiduvalmistamisele; rõhutab, kui oluline on koguda energiale juurdepääsu kohta sooliselt eristatud andmeid, et suunata ELi energiaalast välistegevust; juhib tähelepanu, et energiaostuvõimetus mõjutab ka vähemusi ja tõrjutud kogukondi;

8.  on mures kodumajapidamistes kasutatava küttepuidu heite tagajärgede pärast tervisele ja keskkonnale, nagu hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigused ja vähk, metsade degradeerumine, kasvuhoonegaaside heitkogused ja elurikkuse vähenemine; juhib tähelepanu riskile, mis on seotud toiduvalmistamiseks kasutatavate mitte puhaste kütuste suureneva kasutamisega kasvava elanikkonna energiavajaduse rahuldamiseks, eriti Sahara-taguses Aafrikas;

9.  rõhutab, et paljudes kohtades ei ole äärmises vaesuses elavatel inimestel enam juurdepääsu küttepuudele ning seetõttu kasutavad nad kütmiseks ja toiduvalmistamiseks muid kodus või läheduses leiduvaid materjale, näiteks rehve ja muid tervisele kahjulikke aineid; rõhutab selle taustal, et kodumajapidamiste õhusaaste mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kiirus, millega paljudes arenguriikides laiendatakse praegu juurdepääsu toiduvalmistamiseks kasutatavatele puhastele kütustele, ei ole piisavalt kiire, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärgi nr 7 alla kuuluvad eesmärgid; tunnistab mitmetahulisi probleeme, mis on seotud WHO standarditele vastava puhta toiduvalmistamise ja sobivate pliitide kasutuselevõtuga; nõuab teadlikkuse suurendamist terviseriskidest, mis on seotud traditsiooniliste toiduvalmistamise tavade põhjustatud õhusaastega kodumajapidamistes, ja alternatiividest tulenevatest eelistest; nõuab tungivalt, et EL toetaks rahaliselt, toetaks ja julgustaks riiklikke meetmeid partnerriikides;

11.  nõuab lisaks, et EL lisaks juurdepääsu puhtale toiduvalmistamisele prioriteedina oma energiapartnerlustesse ja mitmeaastastesse sihtprogrammidesse arenguriikidega ning koostöö kavandamisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; rõhutab kohapealse kodanikuühiskonnaga, eelkõige naiste juhitud organisatsioonidega konsulteerimise tähtsust, eesmärgiga saavutada sooline võrdõiguslikkus ning edendada kodu- ja hooldustöö võrdsemat jaotumist meeste ja naiste vahel kooskõlas hooliva ühiskonna põhimõttega; juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad Global Gateway algatused, nagu „Aafrika kaasaegse toiduvalmistamise rahastu“ ja „Ettevõtluskeskkonna tugevdamine puhtaks toiduvalmistamiseks“;

12.  nõuab lisaks, et EL pööraks erilist tähelepanu taristule ja kommunaalteenustele, sealhulgas kanalisatsioonisüsteemide ehitamisele ja neile juurdepääsule, ning kodumajapidamiste või kogukonna juurdepääsule kaevudele või veepuhastussüsteemidele;

13.  avaldab kahetsust laastava mõju üle, mida avaldab elektrile juurdepääsu puudumine elanikkonna põhivajadustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seaksid elektrifitseerimise arenguriikidega tehtava koostöö ja partnerluste prioriteediks; rõhutab eelkõige vajadust investeerida tootmisvõimsusesse, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, et saavutada energiale universaalse juurdepääsu eesmärk;

14.  juhib tähelepanu võimalustele pääseda juurde alternatiivsetele energiaallikatele, näiteks kasutamata geotermilistele energiaallikatele; juhib tähelepanu sellele, et energiakulude taskukohasuse toetamine on otsustava tähtsusega elektrile juurdepääsu laiendamiseks, eelkõige Aafrikas, kus 30 % elanikkonnast ei saa endale lubada esmavajalikku elektriteenuste paketti;

15.  tunneb muret laagrites elavate pagulaste ja riigisiseste põgenike suureneva energiavajaduse pärast; peab kahetsusväärseks asjaolu, et isoleeritud piirkondades ja humanitaarkriisi tingimustes takistab energiavarustuse ebakindlus kohalike tervishoiukliinikute ja koolide täielikku toimimist;

16.  rõhutab vajadust suurendada humanitaarabi eelarverida mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kontekstis, et rahuldada humanitaarabi vajadusi, sealhulgas suurendades rahalist abi energiavarustuse tagamiseks laagrites, sealhulgas rohelise võrguvälise elektrienergia, minivõrgu ja taastuvenergia projektide kaudu, tagamaks, et kohapealsed humanitaarabiorganisatsioonid saaksid osutada põhilist humanitaarabi, eelkõige meditsiini- ja erakorralist abi;

Energiasüsteemi ümberkujundamise toetamine kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega

17.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe kogu ELi energiaalase välispoliitika tegevuskava ulatuses, mis peaks olema kohandatud kohalike eripärade ja vajadustega;

18.  kinnitab taas, et peab oluliseks energiaõiglust; nõuab, et EL toetaks arenguriike õigustepõhiste taastuvenergiasüsteemide rakendamisel, mis aitavad tulemuslikult kaasa nende kestlikule arengule; on veendunud, et asjaomaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõte on õiglase taastuvenergiale ülemineku õnnestumise eeltingimus; rõhutab energiatõhususe ja kohalike oskuste edendamise ning uuendusliku tehnoloogia, tehnoloogiasiirde ja tehnilise koostöö ergutamise tähtsust selliste energiasüsteemi ümberkujundamise projektide puhul;

19.  rõhutab, et EL peab vajaduse korral toetama arenguriike selliste õigusraamistike loomisel või tugevdamisel, mis tagavad energia jaotamise ja universaalteenuse nende territooriumil, samuti hea valitsemistava suutlikkuse ja kõigi energiasüsteemi ümberkujundamise projektide läbipaistvuse; nõuab, et EL tõhustaks tehnilist abi elektrisüsteemide reformimiseks; kutsub lisaks komisjoni üles andma aru edusammudest, mis on saavutatud energiale juurdepääsu ja energiasektori reguleerimise parandamisel ELi sihtotstarbeliste projektide ja investeeringute kaudu partneritest arenguriikides;

20.  rõhutab maa- ja veekasutuse konfliktidega kaasnevaid ohte, eelkõige elanikkonna sunniviisilist ümberasustamist ja maa sundvõõrandamist suurte taastuvenergiakomplekside rajamiseks; nõuab tungivalt, et EL toetaks oma partnerluste kaudu arenguriikide valitsusi järgmisel eesmärgil:

21.  märgib, et teatavate suurte rohelise energia projektide (nt tuule- ja päikeseenergia) puhul, näiteks kuivaladele rajatavad projektid, on oluline nõuetekohaselt konsulteerida maa traditsiooniliste kasutajatega (nt rändkarjakasvatajad); tuletab meelde, et traditsioonilistel kogukondlikel õigustel on üsna nõrk õiguslik seisund ja neid sageli ei rakendata, mis võib suurendada maa hõivamise ohtu; nõuab selle taustal, et EL ja selle partnerriigid tunnustaksid ja kaitseksid põlisrahvaste õigusi oma maa ja loodusvarade taval põhinevale omandile ning kontrollile, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 169, ning järgiksid vaba, eelneva ja teadva nõusoleku põhimõtet;

22.  soovitab ELi liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta;

23.  tunnistab mõju, mida veemahukad energia muundamise tavad, näiteks hüdroelektrijaamad ja vesiniku tootmine, võivad avaldada põllumajandusega tegelevatele kogukondadele; rõhutab hüdroenergia tammide kahjulikku mõju jõgedele ja elurikkusele, eriti estuaarides, nagu on muu hulgas esile toodud Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruandes; rõhutab siiski osmootse energia arendamise potentsiaali, eriti estuaarides ja deltades, et pakkuda lahendusi taastuvenergia tootmiseks;

24.  tuletab meelde, et suured hüdroenergiaprojektid arenguriikides seisavad sageli silmitsi mitmesuguste probleemidega, sealhulgas takistuseks olevad ettemaksukulud, suured ülekulud ja viivitused, raskused rahastamise kaasamisel, sotsiaalsed ja keskkonnajalajäljed, kaitsetus kliimamuutuste ees ja mõned kehvad tulemused lubatud energiatulemuste saavutamisel; rõhutab kestlike hüdroenergiaprojektide edendamise tähtsust, viies läbi tervikliku keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise ning tagades kogukonna sisulise osaluse; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks eelistada muid väikesi ja erinevat tüüpi taastuvenergia projekte;

25.  rõhutab, et Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruande soovituste kohaselt tuleks igasugust tammide kavandamist hinnata viie väärtuse alusel: võrdsus, tõhusus, otsustusprotsessis osalemine, kestlikkus ja aruandekohustus; rõhutab laiemalt, et tammidega seotud otsustusprotsessis tuleks täielikult arvesse võtta inimõiguste mõistet, mis on sätestatud 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis ja pärast seda vastu võetud sellega seotud paktides, et lahendada vee, tammide ja arenguga seotud keerulisi küsimusi; rõhutab, et EL peaks oma partnerluste raames tegema koostööd arenguriikidega, et tagada tammiprojektidest mõjutatud kogukondadele piisav hüvitis ja asjakohased elatusvahendite taastamise meetmed;

26.  tunneb muret rajatiste ebakindluse pärast äärmuslike ilmastikunähtuste korral, mida näitasid hiljutised üleujutused Liibüas, mis pühkisid minema terveid linnaosasid ja kahjustasid elutähtsat taristut; rõhutab kestliku arengu eesmärgi nr 9 tähtsaimaid eesmärke, mille sihiks on ehitada vastupidav taristu, edendada säästvat industrialiseerimist ja soodustada innovatsiooni;

27.  võtab murega teadmiseks fossiilkütuste projektide arvu suurenemise Aafrikas, mis võib takistada Aafrika õigeaegset taastuvenergiale üleminekut; märgib lisaks, et kuigi Aafrikas elab 18 % maailma elanikkonnast, moodustab see vaid 6 % ülemaailmsest energiatarbimisest; tuletab meelde, et suur osa Aafrika praegusest nafta-, gaasi- ja söetoodangust on ette nähtud ekspordiks, samas pitsitab mandrit jätkuvalt energiaostuvõimetus; rõhutab, et on vaja seada esikohale investeeringud säästvasse taastuvenergia taristusse Aafrikas, eelkõige maa- ja tõrjutud kogukondades, luues detsentraliseeritud energiasüsteemid ja mikrovõrgud;

28.  nõuab, et EL julgustaks kooskõlas Rahvusvahelise Energiaagentuuri soovitustega selliste energiasüsteemide arendamist, mis ei hõlma olemasolevate või uute fossiilkütuste projektide laiendamist ega tugine nendele; rõhutab mõlemale poolele kasulike partnerluste tähtsust, millest saavad taastuvenergia osas kasu ka eksportivad riigid ja nende elanikkond;

29.  mõistab hukka topeltstandardid, mille järgi era- ja avaliku sektori finantseerimisasutused arenguriikides annavad üha suuremaid lubadusi saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, kuid rahastavad samal ajal fossiilkütuste arendamist ja ulatuslikumat kasutamist; rõhutab, et madala ja keskmise sissetulekuga riikidele suunatud üleskutsed vähendada oma sõltuvust kivisöest ei ole tulemuslikud seni, kuni arenenud riigid jätkavad otsustavalt tuginemist muudele fossiilkütustele;

30.  tuletab meelde, et taastuvenergial põhinevad alternatiivid võivad üha enam pakkuda odavamat, juurdepääsetavamat, kaasavamat ja usaldusväärsemat energiaallikat; rõhutab taastuvenergia rolli põllumajandus- ja toidutootmissüsteemide kohandamise ja tõhususe suurendamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid taastuvenergia kasutamise põllumajandus- ja toidutootmissüsteemides oma partnerluslepingutes kolmandate riikidega prioriteediks;

31.  soovitab viia ELi ja Aafrika Liidu partnerluse raames läbi ühine energiasüsteemi ümberkujundamise kavandamine, tuginedes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning Aafrika kodanikuühiskondadele, austades samas Aafrika riikide suveräänsust; soovitab koostada suunised investeeringute, tulude, tehnoloogiate ja oskuste õiglase jagamise kohta;

32.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid oma energiapartnerlustesse kolmandate riikidega haridus- ja koolitusprogrammid kohaliku elanikkonna jaoks, et toetada kohapeal energiasüsteemi ümberkujundamist ja luua kohalikele kogukondadele tööhõivevõimalusi; nõuab samuti, et EL tõhustaks teaduskoostööd arenguriikidega seoses juurdepääsuga teadusuuringutele ja taastuvenergia tehnoloogiatele; on veendunud, et taastuvenergia tootmismaatriksit tuleks muuta, et loobuda puhtalt kaevandamisel põhinevast perspektiivist;

33.  tuletab meelde, et 2021. aasta Glasgow avaldus rahvusvahelise avaliku toetuse kohta puhtale energiale üleminekule kohustab allakirjutanuid lõpetama uued avaliku sektori otsetoetused fossiilkütuste energiasektorile; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid näitaksid eeskuju ja lõpetaksid fossiilkütuste projektide rahastamise;

Saastevaba vesinik

34.  rõhutab saastevaba vesiniku üliolulist rolli energiasüsteemi CO2 heite vähendamise vahendina ja 2050. aastaks kogu maailmas netonullheite ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, kuid tuletab meelde elutsükli hindamiste tähtsust, mis võtavad arvesse kasutatavaid tootmis- ja transpordiliike;

35.  hoiatab uue nn saastevaba vesiniku needuse ohu eest, mis võib suurendada arenguriikide ekspordisõltuvust ja tõrjuda välja investeeringud kohalike energiaturgude arendamisse; märgib, et saastevabal vesinikutööstusel võib olla otsustav roll ressursirikaste arenguriikide arengus, kui on olemas teatavad tegurid, nagu hea valitsemistava, usaldusväärse õigusraamistiku rakendamine ja järelevalve, korruptsiooni ennetamine, toimiv õigusriik ja rahavoogude läbipaistvus;

36.  rõhutab vajadust tegeleda ülemaailmse taristuga, mis on seotud saastevaba vesiniku tootmise, ladustamise, transpordi, jaotamise ja tarbimisega, kaugtranspordi kulude ja kliimamõjuga, piiratud investeeringute ja finantssuutlikkusega ning nõrkade institutsioonide ja korruptsiooniga seotud riskidega mõnes arenguriigis;

37.  nõuab, et EL toetaks eelkõige algatuse „Global Gateway“ kaudu mõlemale poolele kasulikke partnerlusi, millest on kasu nii importivatele kui ka eksportivatele riikidele ja nende elanikkonnale; nõuab sel eesmärgil, et EL toetaks saastevaba vesiniku väärtusahela arendamist, kui see toob eksportivatele riikidele võrdset sotsiaalset ja majanduslikku kasu, eelkõige seoses kohaliku elanikkonna õppe ja ümberõppega, töökohtade loomisega, CO2 heite vähendamisega tööstustegevustes, kus seda on raske teha, ning juurdepääsuga puhtamale liikuvusele ja energiale;

38.  nõuab, et EL toetaks majanduse mitmekesistamist ning riigisisest juurdepääsu elektrile ja veele, austades täielikult ökosüsteeme ja seades eesmärgiks vähendada ülemäärast sõltuvust fossiilkütuste ekspordist; rõhutab, et tõhustatud koostöö ELi ja partnerriikide ettevõtjate ning VKEde vahel, mis ühendab erinevate sarnaselt mõtlevate partnerite teadmised, võib luua tee usaldusväärseks ettevõtluseks saastevaba vesiniku sektoris;

39.  tunnistab, et saastevaba vesiniku tootmise laiendamisel võib olla maailma lõunapoolsetes riikides negatiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju, eriti kuna see põhineb kaevandamisel ning tooraine ja haruldaste muldmetallide kasutamisel, mis nõuavad suures koguses magevett ja tekitavad veereostust; rõhutab vajadust töötada välja ülemaailmne ressursside haldamise süsteem, milles seatakse esikohale kestlikkus, tõhusus ja ringlus, et vähendada ülemaailmset nõudlust esmase tooraine järele, tunnistades samas ka probleeme selle saavutamisel;

40.  rõhutab vajadust süsteemse lähenemisviisi järele, et hinnata Euroopa vajadusteks saastevaba vesiniku tootmise kohalikke võimalusi ja tagajärgi arenguriikides; rõhutab, et EL peaks tagama vesiniku ja muude nullnetotehnoloogiate jaoks ülioluliste kaevandatud, töödeldud ja ringlussevõetud kriitilise tähtsusega toorainete kestlikkuse;

41.  võtab murega teadmiseks kaevandamise ja suurte taastuvenergiarajatiste, näiteks saastevaba vesiniku rajatiste arendamisega kaasneva veekasutuskonflikti; kinnitab, et juurdepääs veele on põhiline inimõigus; rõhutab vajadust tõhustada veetaristut piirkondades, kus kaevandamine ja taastuvenergiajaamad on olulisel kohal, investeerides veepuhastusseadmetesse ja vee ringlussevõtu süsteemidesse;

42.  rõhutab vajadust reguleerida vett kui saastevaba vesiniku tootmise ressurssi säästval viisil, eriti kuivades piirkondades, sealhulgas rakendades määrusi, mis nõuavad säästvaid veevarustustehnikaid, tõhusat veekasutust ja reovee ärajuhtimise vähendamist, nii et see ei ohustaks kohaliku elanikkonna juurdepääsu veele ega suurendaks veekulusid;

43.  võtab teadmiseks veepuuduse vastu võitlemiseks mõeldud veemagestamistehaste arvu kasvu; tunnistab, et veemagestamistehased võivad tuua kasu kohalikele kogukondadele ja sisemajandusele, kuid juhib tähelepanu sellele, et merevee magestamine võib avaldada suurt keskkonnamõju, eelkõige mere elurikkusele; nõuab säästva lähenemisviisi edendamist vee magestamise suhtes ja lahendusi, mis ei mõjuta rannikualasid, näiteks süvamere vee magestamist; rõhutab, et veekasutuse vähendamine ning puhastatud reovee ringlussevõtt või korduskasutamine on sageli odavam kui magestamine;

44.  rõhutab võimalikke vee hõivamise ja veereostuse riske, mis on seotud välismaiste otseinvesteeringutega suures mahus maa omandamisse taastuvenergia eesmärgil; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid ettevõtjatele kohustuslikud veega seotud hoolsuskohustuse ja aruandluse standardid;

45.  rõhutab, et saastevaba vesiniku strateegiate puhul tuleb järgida rangeid sotsiaalseid ja kestlikkusstandardeid; nõuab, et EL kehtestaks oma partnerluslepingutes asjakohased seireraamistikud, mis võimaldavad hinnata nende laiemat mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, eelkõige keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisnäitajate kindlaksmääramise ning mõõdetavate eesmärkide seadmise kaudu; nõuab kohustuslike keskkonnamõju uuringute läbiviimist, sealhulgas magestamise kohta, ja selle tagamist, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt olulistest aladest ei saaks saastevaba vesiniku tootmise asukoht; on veendunud, et saastevaba vesiniku tootmisel tuleks tugineda materjalidele, mis on hangitud kaevandustegevuse suhtes kehtivate keskkonna- ja inimõiguste standardite alusel (näiteks riikidest, mis on alla kirjutanud mäetööstuse läbipaistvuse algatusele);

46.  nõuab tungivalt, et komisjon looks partnerluslepingute jaoks kaasava juhtimisraamistiku, mis hõlmaks kodanikuühiskonna organisatsioone, et tagada kahju mittetekitamise põhimõtte järgimine kohalike kogukondade suhtes ja ülemaailmsete inimõiguste standardite järgimine;

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise rahastamise suurendamine

47.  rõhutab, et ELi taastuvenergia rahastamine peaks olema kooskõlas õigluse, kestlikkuse ja kliimaõigluse põhimõtetega, mis võiksid muu hulgas hõlmata võlaabi, võlakergendust ja võla kustutamist, võla ümberkujundamist ning kahjufondi;

48.  rõhutab, et kolmandates riikides toodetud taastuvallikatest toodetud vesinikku investeerimisel tuleks järgida rahvusvahelisi hoolsuskohustuse põhimõtteid, sealhulgas, kuid mitte ainult, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta;

49.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid energiasektorile antava ametliku arenguabi summat, eriti järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 6 raames, ja eelkõige Aafrikas, seades laenude asemel prioriteediks toetused ja suunates rahastamise ümber riikidesse, kus on madalam elektrile juurdepääsu määr, et toetada nende üleminekut puhtale ja taastuvenergiale kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030;

50.  julgustab arendama avaliku ja erasektori partnerlusi ning programme, et hõlbustada teadmiste ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate siiret; rõhutab, et paljude Aafrika riikide elektrisektoritel on spetsiifilised omadused (nt nõudluse järsk kasv, väikesed võrgud, nõrgad riiklikud kommunaalteenused ja klientide piiratud maksevõime), mida tuleb arvesse võtta;

51.  rõhutab, et arenguriikide jaoks tuleb lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu rahastamisele energiasüsteemi õiglaseks ümberkujundamiseks; rõhutab, et EL saab pakkuda uuenduslikke lahendusi roheülemineku kiirendamiseks ja taastuvate energiaallikate ülemaailmse osakaalu suurendamiseks; nõuab sel eesmärgil, et EL ja selle liikmesriigid kaaluksid võlgade ja kliima vahetustehinguid, et võlgnikest arenguriigid saaksid kasutada võlgnetavat raha kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektide rahastamiseks;

52.  nõuab laiemalt, et G20 võlateeninduse peatamise algatuse raames võetaks kasutusele pikaajaline võlgade ja kliima vahetustehingute mehhanism ning et suunataks ümber IMFi eriarveldusühikud;

53.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud arenguriikide abistamiseks kliimamuutustega kohanemisel, muutes energiasüsteemid kliimariskide suhtes vastupidavamaks; rõhutab taastuvenergia olulisust agrometsanduse ja kliimamuutustega kohanemise projektides, nagu suure rohelise müüri algatus;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks algatuse „Global Gateway“ raames selliste programmide arvu, mis seavad esikohale põhijuurdepääsu elektrile ja puhtale toiduvalmistamisele, eriti riikides, mis seda kõige enam vajavad; rõhutab erasektori tähtsust rahastamise suurendamisel põhijuurdepääsuks energiale ja puhtale toiduvalmistamisele, tagades samal ajal üldsuse juurdepääsu ja tugevdades riiklikke avalikke energiatarnijaid; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles kasutama Euroopa Kestliku Arengu Fond+i vahendina erasektori investeeringute toetamiseks arenguriikides, et tugevdada energiataristut ning tagada parem juurdepääs energiale ja puhtale toiduvalmistamisele koduseks kasutamiseks;

55.  nõuab tungivalt, et EL toetaks arenguriike fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel ning keskenduks tõhusatele, kaasaegsetele ja taskukohastele toiduvalmistamistehnoloogiatele; nõuab tungivalt investeeringute kasutuselevõttu ja soodsate keskkondade loomist tugeva puhta toiduvalmistamise tööstuse kasvu edendamiseks;

56.  nõuab, et EL ja arengut rahastavad Euroopa asutused

57.  kutsub komisjoni üles esitama disagregeeritud andmed energiale juurdepääsu tehtavate investeeringute mahu kohta, et jälgida, kui palju eraldatakse kestliku arengu eesmärgile nr 7, ning esitama andmed peamise tulemusnäitaja „Liidu toetusega paigaldatud taastuvenergia tootmisvõimsus (MW)“ kohta, mis on kindlaks määratud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;

58.  tunneb heameelt 2023. aasta COP 28 järelduste üle, milles nõutakse esimest korda ajaloos üleminekut fossiilkütustelt ja võetakse selge kohustus saavutada 1,5 °C eesmärk, võtta meetmeid, et saavutada üleilmsel tasandil taastuvenergia võimsuse kolmekordistamine ja energiatõhususe parandamise kahekordistamine 2030. aastaks ning edendada kogu maailmas inimkeskset lähenemisviisi kliimameetmete rahastamisele ja energiataristuprojektidele;

59.  nõuab, et EL täidaks keskset rolli läbirääkimistel leevendusmeetmete üle arenguriikide jaoks, et võidelda saastavate kütuste kasutamise kahjulike mõjudega, edendades samal ajal säästva ja puhta energia arengut;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Investeerimispangale.

(1) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1. (2) ELT L 209, 14.6.2021, lk 1. (3) ELT L 157, 20.6.2023, lk 11. (4) Stockholmi Keskkonnainstituut, Rahvusvaheline Kestliku Arengu Instituut, Ülemeremaade Arengu Instituut, E3G ja ÜRO Keskkonnaprogramm, „2021 Report – The Production Gap: Governments’ planned fossil fuel production remains dangerously out of sync with Paris Agreement limits“, 2021. (5) Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, „World Energy Transitions Outlook 2022:1,5 °C Pathway“, Abu Dhabi, 2022. (6) Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Tracking SDG7:The Energy Progress Report, 2023“, Pariis, juuni 2023. (7) Aafrika Liit, „The African Union green recovery action plan“, Addis Abeba, 2021. (8) ELT C, C/2023/398, 23.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/398/oj. (9) ELT C 494, 8.12.2021, lk 80. (10) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. (11) ELT C 224, 27.6.2018, lk 167. (12) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 83. (13) ÜRO majandus- ja sotsiaalosakond, „The Sustainable Development Goals Report 2023: Special Edition – July 2023“ (2023. aasta kestliku arengu eesmärkide aruanne: eriväljaanne – juuli 2023), New York, USA, 2023. (14) Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, „Basic Energy Access Lags Amid Renewable Opportunities New Report Shows“ (Põhijuurdepääs energiale jääb taastuvate energiaallikate võimaluste seas maha, näitab uus aruanne), 6. juuni 2023. (15) ÜRO arenguprogramm, „Energy and Gender Equality“ (Energia ja sooline võrdõiguslikkus). (16) Natural Resource Governance Institute (loodusvarade juhtimise instituut), „The Resource Curse – The Political and Economic Challenges of Natural Resource Wealth“ (Loodusvarade needus – loodusvararikkuse poliitilised ja majanduslikud probleemid), NRGI Reader, märts 2015. (17) Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Global Hydrogen Review 2023“ (Ülemaailmne vesiniku ülevaade 2023), 2023, ja Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Hydrogen“ (Vesinik), 2023.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon virtuaalmaailma kohta: võimalused, ohud ja poliitiline mõju ühtsele turule (2022/2198(INI))

P9_TA(2024)0032 A9-0397/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mida on täpsustatud ÜRO üldises märkuses nr 25 lapse õiguste kohta digikeskkonnas,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0397/2023),

A.  arvestades, et maailmas toimuvad enneolematud muutused, mida iseloomustab digiüleminek, mis toob põhjalikud muutused meie majandus-, poliitilise ja ühiskondliku elu kõigis valdkondades;

B.  arvestades, et digiüleminek pakub hulgaliselt võimalusi sellistes valdkondades nagu meditsiin, kultuur, haridus, majandus, julgeolek ja õiguskaitse ning võib aidata lahendada vaesuse, ebavõrdsuse ja kestlikkusega seotud ülemaailmseid probleeme ning demokratiseerida protsesse ning juurdepääsu haridusele ja teadmistele; arvestades, et see pakub ka uusi võimalusi edendada üleminekut kestlikumale ja õiglasemale ühiskonnale, kui seda juhitakse asjakohase poliitikaga õiges suunas; arvestades, et praegu 46 % eurooplastest mõjutava digilõhega tegelemine nõuab endiselt märkimisväärseid investeeringuid;

C.  arvestades, et digiüleminek toob kaasa ka märkimisväärseid probleeme, mis võivad sundida meid vaatama läbi paljusid seni meie majanduskasvu ja sotsiaalset arengut toetanud kontseptsioone ja norme, jättes kehtima meie aluspõhimõtted ja -väärtused, nagu kultuuripoliitika ja autoriõiguse normid; arvestades, et digitaalmajanduses on täheldatud ülemäärast turukontsentratsiooni; rõhutab vajadust vähendada tehnoloogilist sõltuvust kolmandatest riikidest, hakates rakendama detsentraliseeritud lähenemisviisi Euroopa virtuaalmaailmade suhtes, mis hõlmavad nii suuremaid kui ka väiksemaid ettevõtjaid väärtusahela eri tasanditel;

D.  arvestades, et ELis on teadlikkus nii kujunemisjärgus tehnoloogiate potentsiaalist kui ka probleemidest, mida põhjustab võimu kogumine digitaalsete hiiglaste poolt, tekitanud vajaduse taastada võrdsed tingimused digitaalsel turul, mis toob kaasa poliitilised ja seadusandlikud meetmed; arvestades, et ELi institutsioonid on muutnud rohe- ja digiülemineku prioriteetseks tegevusvaldkonnaks ja poliitika kujundamiseks, kehtestades eeskirjad, mis on kooskõlas ELi väärtuste, võrdsuse ja ausa konkurentsi põhimõtete ning põhiõigustega, tagades samal ajal strateegilise autonoomia ja sõltumatuse;

E.  arvestades, et üleminek Veeb 4.0-le ja virtuaalmaailma arendamine võivad moodustada tulevase digiülemineku osa ja digitaalse ühtse turu väljakujundamise ühe potentsiaalse alustala; on seisukohal, et digiüleminek, mis on Veeb 4.0 lahutamatu osa, tuleks ühtsele digitaalsele turule takistusteta integreerida; tunnistab, et kuigi virtuaalmaailm võib täiendada reaalmaailma lisavahendina, ei tohiks see seda asendada ega tuua kaasa tarbijate tõrjutust;

F.  arvestades, et virtuaalmaailm põhjustab märkimisväärseid riske eri valdkondades, nagu vaimne tervis, konkurents, andmekaitse ja tarbijakaitse, sealhulgas vähekaitstud rühmades, nagu alaealised, eakad ja puuetega inimesed; arvestades, et selles valdkonnas on samuti vaja täiendavaid uuringuid; arvestades, et virtuaalmaailm kujutab endast ka mitmetahulisi probleeme, mis hõlmavad kasutaja loodud sisu, intellektuaalomandi õigusi, küberturvalisuse meetmeid ja põhilisi inimõigusi, kuid ei piirdu nendega; arvestades, et virtuaalmaailma kogemus võib tekitada probleeme naistele; arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmetel on üks naine kümnest alates 15. eluaastast kogenud mingit liiki kübervägivalda; arvestades, et ÜRO naistevastase vägivalla eriraportöör on märkinud, et uued tehnoloogiad tekitavad paratamatult naistevastase vägivalla erinevaid ja uusi ilminguid internetis; on seisukohal, et internetitarbija ja kaupleja vaheline tasakaalustamatus võib virtuaalmaailmas süveneda; rõhutab, et tehnoloogia ei tohi olla kavandatud tarbijate käitumisega manipuleerimiseks; märgib, et virtuaalmaailmaga, näiteks virtuaalsete varade, avataride jms ostmisega seotud toodete, sealhulgas finantstoodete arv ja mitmekesisus suureneb; rõhutab vajadust sihipäraste uuringute ja laiendatud konsultatsioonide järele eri valdkondade ekspertidega alates majandusest kuni psühholoogia ja neurospetsialistideni, et töötada välja eesmärgipärane õigusraamistik; väljendab heameelt tööstuse sellealase töö üle, rõhutades samas, et on võimalik rohkem ära teha;

Üldpõhimõtted

1.  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2023. aasta teatist „Veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlev ELi algatus: parem stardipositsioon järgmise tehnoloogilise ülemineku jaoks“ (COM(2023)0442); rõhutab, et iga strateegia peab olema kestlik ja inimkeskne ning kaitsma samal ajal Euroopa Liidu väärtusi ja põhiõigusi;

2.  võtab teadmiseks probleemid, mis on seotud virtuaalmaailma üldtunnustatud või kokkulepitud määratluse puudumisega, mis toob kaasa ka poliitika koordineerimise puudumise riiklikul tasandil ja sellest kõrgemal; tunnustab komisjoni jõupingutusi määratleda virtuaalmaailm viisil, mis on kooskõlas selliste konsensuslike omadustega nagu immersioon, sünkroonsus ja püsivus;

3.  rõhutab vajadust teha selget vahet olemasolevate digivahendite ja muude võimalike kujunemisjärgus tehnoloogiate vahel, lähtudes põhjalikest teadusuuringutest ja tehnilistest eripäradest ning uurides sektori standardimise vajadust;

Siseturg ja tarbijakaitse

4.  märgib, et kuigi Euroopa Komisjoni teatises ei osutata veel vajadusele võtta täpseid seadusandlikke meetmeid, on siiski oluline hoolikalt hinnata kõiki küsimusi, mis puudutavad virtuaalmaailma arengut ja selle tulemuslikku hõlmatust kehtivate õigusaktidega; rõhutab, et tõeline digitaalne ühtne turg võib aidata otsustavalt kaasa virtuaalmaailma arendamisele ja tugevdada ELi võimet üleilmselt konkureerida; on seisukohal, et selge, terviklik ja reguleeriv raamistik on äärmiselt oluline, eriti tehnoloogia küpsuse korral, et tagada võrdsed tingimused, mis kasutavad ära virtuaalmaailmade kogu potentsiaali ja võimaldavad nende majanduskasvu;

5.  väljendab heameelt viimaste selle valdkonna regulatiivsete arengusuundumuste üle, nagu digiteenuste määrus (määrus (EL) 2022/2065(1)), digiturgude määrus (määrus (EL) 2022/1925(2)) ja andmemäärus (2022/0047(COD)), mis ootab heakskiitmist nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt; võtab teadmiseks ka tehisintellekti käsitleva õigusakti ja küberkerksuse määruse ettepanekud ja nende üle peetavad läbirääkimised; on seisukohal, et komisjon peaks korrapäraselt kontrollima digitaalse ühtse turu õigusraamistiku piisavust ja järjepidevust, et käsitleda uusi võimalusi, riske või muid probleeme, mis võivad virtuaalmaailmas tekkida, ning esitama vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid; on veendunud, et selliste kontrollide tulemused tuleks avalikustada;

6.  väljendab heameelt komisjoni pühendumuse üle virtuaalmaailma arengu jälgimisel; kutsub komisjoni üles koostama selle kohta iga kahe aasta järel aruande ning edastama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule; palub komisjonil pöörata tähelepanu Veeb 4.0-s tekkida võivatele probleemidele, mis juba eksisteerivad Veeb 3.0-s, mille seas on muu hulgas desinformatsiooni levik, ebaseadusliku sisu levik, digiidentiteedi vargus, küberkuritegevus, intellektuaalomandi õiguste rikkumine, küberterrorism, isikuandmete väärkasutamine, digiteenuste manipuleeriv käitumine või sõltuvust tekitav disain, pettus, terroristlik veebisisu, alaealiste seksuaalne kuritarvitamine ja küberkiusamine, ning võtta arvesse asjakohaseid olemasolevaid õigusakte, näiteks digiteenuste õigusakti, ja tulevasi õigusakte, mille eesmärk on neid probleeme käsitleda;

7.  juhib tähelepanu virtuaalmaailma majanduskasvu potentsiaalile ning suurenevale vajadusele teha investeeringuid vajalikku taristusse ning sellega seotud teadusuuringutesse, innovatsiooni ning ümber- ja täiendõppesse; rõhutab, et selliste investeeringute üldised kulud ei tohiks mõjutada lõpptarbijate hinda; tunnistab vajadust suurendada nende eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil kättesaadavaid vahendeid; rõhutab virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja segareaalsuse rolli olulise tehnoloogiana virtuaalmaailma arengus ja kasvus, pakkudes kasutajatele kaasahaaravaid ja interaktiivseid kogemusi, märkides samas, et tööstuslikud rakendused ja tarbijate poolne kasutus toovad kaasa erinevaid probleeme ja nõuavad diferentseeritud lähenemisviise; märgib, et ka teatavate tehisintellekti mudelite, näiteks generatiivse tehisintellekti arendamine võib omada otsustava tähtsusega rolli virtuaalkeskkondade loomisel ja mitmekesistamisel; kutsub sellega seoses komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ka selle tehnoloogia kiiret arengut ja mõju digitaalsele ökosüsteemile;

8.  juhib tähelepanu ka potentsiaalsele positiivsele mõjule, mida need arengusuundumused võivad avaldada tööhõivele, sealhulgas uute töökohtade loomisele sellistes valdkondades nagu virtuaalne arhitektuur või sisu loomine; rõhutab vajadust investeerida ümberõppe algatustesse, et harida ELis olemasolevat tööjõudu, pöörates erilist tähelepanu selles sektoris alaesindatud rühmadele; rõhutab, kui oluline on investeerida asjakohaste oskuste arendamisse ja neid edendada, et tagada niisugustele töökohtadele sobivate andekate ja oskustööliste pakkumine ELis ning luua atraktiivsed tingimused ELi talentide hoidmiseks, välismaiste talentide ligimeelitamiseks ning ettevõtluse ja innovatsiooni edendamiseks ELi territooriumil;

9.  juhib tähelepanu sellele, et uutel tehnoloogiatel ja toodetel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju tarbijatele, nende tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule elule; rõhutab virtuaalmaailma potentsiaali tööstus- ja kutsealases sfääris, eelkõige koolituste ja prototüüpide loomise puhul, tunnistades samas, et sellel on töötajatele laiem mõju; rõhutab vajadust tagada töötajate õiguste järgimine ja töötajate kõrgetasemeline kaitse;

10.  tuletab meelde, et kuigi enamik virtuaalmaailma arengut juhtivaid ettevõtteid on asutatud väljaspool ELi, on ELis olemas elujõuline ja arenev ökosüsteem; rõhutab, et EL peab võtma juhtrolli virtuaalmaailma kui ökosüsteemi kujundamisel, mis austab ja edendab ELi väärtusi, põhiõigusi ja tarbijakaitse kõrgeimat taset; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edendada võrdseid tingimusi, mis soodustavad Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laienemist ning konkurentsivõimeliste Euroopa ettevõtete esilekerkimist, samuti detsentraliseeritud ja koostalitlusvõimelisi ökosüsteeme;

11.  rõhutab vajadust luua asjakohane poliitikaraamistik ja osaleda rahvusvahelistes dialoogides, eelkõige sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega, et leida virtuaalmaailmale koordineeritud lähenemisviisid; rõhutab, kui oluline on suurendada Euroopa kodanike teadlikkust vastutustundlikust kasutamisest nendes digivaldkondades;

12.  tunnistab, et avatud ja ühiste standardite, normide ja koostalitlusvõimeliste platvormide puudumisel on eri ettevõtjad välja töötanud mitmesuguseid virtuaalmaailmu; rõhutab, et neid virtuaalmaailmu arendab praegu piiratud arv ettevõtjaid, kellel on nende arendamiseks vajalikud ressursid ja rahalised vahendid; on seisukohal, et koostalitlusvõime ja avatud standardid võivad aidata ära hoida mitteametlikke monopole või turgu valitseva seisundi kuritarvitamist tarbijate ja Euroopa äriühingute, eelkõige VKEde kahjuks;

13.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle teha koostööd olemasolevate mitut sidusrühma hõlmavate interneti haldamise institutsioonidega, et töötada välja ühised juhtimisstandardid ja -normid; julgustab komisjoni toetama käimasolevaid mitut sidusrühma hõlmavaid algatusi, mille raames töötatakse praegu välja standardeid, sealhulgas tarbijaühenduste ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide algatusi; soovitab teha põhjaliku uuringu koostalitlusvõimeliste virtuaalmaailmade kohta; rõhutab, milline potentsiaal on Euroopa andmeruumide loomisel virtuaalmaailma arendamise jaoks;

14.  rõhutab vajadust tagada, et virtuaalmaailm oleks avatud, kaasav ja juurdepääsetav, aidates kaasa puuetega inimeste suuremale osalemisele uues digikeskkonnas; juhib tähelepanu virtuaalmaailma potentsiaalile suurendada puuetega inimeste osalemist mitmesugustes tegevustes, nagu virtuaalturism; hoiatab võimalike probleemide eest, millega puuetega kasutajad tulevikus virtuaalmaailmaga suhtlemisel kokku puutuvad ja mis tulenevad ebapiisavatest ligipääsetavuselementidest või disainilahendustest, mis ei vasta nende konkreetsetele vajadustele; kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa ligipääsetavuse akti(3) ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi(4) toimivust juurdepääsetavuse tagamisel virtuaalmaailmas; rõhutab vajadust tunnistada laste erivajadusi ja õigusi;

15.  on veendunud, et arutelu virtuaalmaailma kasutajate tuvastamise vajaduse üle peaks olema virtuaalmaailma arenguprotsessis esmatähtis valdkond ning et selle digikeskkonna võimalikku konfiguratsiooni tuleks põhjalikult kaaluda, pidades silmas, et mõnel juhul võib anonüümsus olla eelistatav; juhib tähelepanu sellele, et digikeskkonnas on anonüümsus alati võimalik kasutajanime (alias) abil, ning kutsub komisjoni üles hindama Euroopa digiidentiteedi (eID) ja rahakoti võimalikku kasutamist virtuaalmaailmas;

16.  kinnitab kasutajate isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise tähtsust; juhib tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse üldmäärus(5) ei pruugi olla piisav, et lahendada kõik probleemid, mis kaasnevad andmekaitsega omavahel ühendatud virtuaalmaailmades; nõuab, et innovatsioonisõbraliku keskkonna tagamisel pöörataks erilist tähelepanu kasutaja loodud sisu andmekaitsemõjudele ning tundlike andmete, näiteks biomeetriliste ja käitumisandmete, emotsionaalsete reaktsioonide ja taktiilse teabe töötlemisele;

17.  rõhutab, et virtuaalmaailmas osalemine on vabatahtlik, ja nõuab, et komisjon kaaluks püsiva kustutamise õiguse kehtestamist, et tarbijad saaksid taotleda oma andmete ja profiili kustutamist kõigist rakendustest, veebipõhistest mängudest ja virtuaalkeskkondadest;

18.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sõltuvust tekitavale disainile ja varjatud mustritele nendes virtuaalkeskkondades; hoiatab võimalike terviseprobleemide eest, mis võivad tekkida virtuaalmaailmaga suhtlemisel, nagu sõltuvus, küberhaigus või unemustrite häirimine; rõhutab alaealiste ja noorte erilist kaitsetust nende terviseprobleemide suhtes, sealhulgas võimalikku mõju nende kognitiivsele arengule, ning rõhutab vajadust eakohase kavandamise ja vanemliku kontrolli meetmete järele, et neid kaitsta; on samuti seisukohal, et on vaja uurida selliste tehnoloogiate mõju, mis eeldavad keha otsest ja püsivat muutmist;

19.  tuletab meelde virtuaalmaailma ja immersiivse hariduse potentsiaali edendada laste õigusi internetis, pidades silmas nende haridust, mõjuvõimu suurendamist, osalemist ja mängimist, ning pakkuda ainulaadseid kogemusi, mis võivad aidata alaealistel arendada huvi õppimise vastu, näiteks õppides mängu kaudu; märgib, et selline kaasamine võib aidata neil arendada oskusi koostöös, teabevahetuses, kriitilises mõtlemises, innovatsioonis ja usalduses; rõhutab võimalust tegeleda ELi oskuste nappusega ja koolitada tulevasi talente; rõhutab vajadust niisuguste haridusprogrammide järele, mille eesmärk on aidata lastel ja noortel kohaneda tehniliste muutustega ning järgida tervislikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi, mis ühendab traditsioonilise sotsiaalse suhtluse virtuaalkeskkonnas veedetud ajaga ning mille raames antakse ka lapsevanematele vajalikud vahendid järelevalve ja teadlike otsuste tegemiseks oma laste virtuaalkeskkonda lubamisel või kaasamisel;

20.  märgib vajadust uurida virtuaalreaalsuse ja muude tehnoloogiate mõju kognitiivsele ja käitumuslikule arengule; rõhutab varasele kokkupuutele ja liigsele ekraaniajale omaseid võimalikke riske, mis võivad mõjutada laste heaolu ning nõuetekohast kognitiivset, füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut; nõuab, et viidaks läbi teavituskampaaniad ekraanide vastutustundliku kasutamise kohta; rõhutab vajadust koolitada haridustöötajaid asjakohaselt, et tagada neile vajalikud digioskused ja ‑kirjaoskus; kutsub komisjoni üles ergutama algatusi, mille raames ülikoolid, inseneeria valdkonna õppeasutused ja tööstuses osalejad teevad koostööd selleks, et hinnata oskuste nappust, koostada ühiselt tegevuskavasid ning tugevdada avaliku ja erasektori koostööd ELi noorte hüvanguks; rõhutab, kui oluline on laiendada muus võrguvälises ja veebikeskkonnas alaealistele pakutavat kõrgeimat kaitsetaset virtuaalmaailmas valitsevate mitmesuguste ohtude eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, kuritarvitamise, ahistamise, kiusamise ning vägivaldse, seksistliku, rassistliku või pornograafilise sisuga kokkupuutumise eest; rõhutab vajadust tunnistada laste erivajadusi, kaitsetust ja õigusi virtuaalmaailmas; rõhutab, kui oluline on kavandada ja käitada veebipõhiseid teenuseid ja tooteid, millele pääsevad ligi peamiselt lapsed ning mis on kavandatud ja vaikimisi lastele ohutud;

21.  märgib, et virtuaalmaailm loob kõrgresolutsiooniga kujutisi, graafikat ja videot, et tagada haaravad kasutajakogemused, mis nõuavad veelgi enam hästi toimivat taristut; märgib, et keskse tähtsusega on eelkõige järgmise põlvkonna mobiilsidevõrgud, samuti tõhusad WiFi-ühendused, nagu Wi-Fi 6, millel on madal latentsusaeg ja suur ribalaius, nagu ka sellised tehnoloogiad nagu servtöötlus; tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta jaanuari aruannet, mille kohaselt on kõigis ELi liikmesriikides 5G kasutuselevõtu kogukulu 2025. aastaks 281–391 miljardit eurot, mis hõlmab uue 5G‑taristu ehitamist ja olemasoleva taristu ajakohastamist;

22.  märgib murelikult, et virtuaalmaailma kasvava kasutamisega võib kaasneda ka teatavate niisuguste inimrühmade tõrjumine, kellel puuduvad selles keskkonnas osalemiseks põhioskused või vahendid, aga ka maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste tõrjumine; rõhutab, et digikirjaoskuse ning kvaliteetse ja taskukohase interneti kättesaadavuse edendamine on iga virtuaalmaailma käsitleva ELi tasandi raamistiku eeltingimus; kutsub komisjoni üles viima läbi tõenditel põhineva hindamise selle kohta, kuidas tagada, et virtuaalmaailma arengu ja toimimise toetamiseks vajalik taristu ja seadmed ning üleminek Veeb 3.0-lt Veeb 4.0-le viiakse tarbijateni, sealhulgas äärepoolsetes piirkondades ja väiksema sissetulekuga leibkondades; rõhutab, et sellega seoses on keskse tähtsusega tõeline telekommunikatsiooni ühtne turg; hoiatab krüptovaluutadega seotud finantstehingute, eelkõige pettuste ja pettuste ohtude eest, mis võivad virtuaalmaailmades süveneda; tuletab samuti meelde, et paljude krüptorahatehingute pöördumatus tähendab ka uusi paralleelse majanduse kanaleid, kus pettuseohvritel on võimalusi kaotatud raha tagasinõudmiseks vähe või üldse mitte; väljendab heameelt Euroopa Liidu krüptovaraturgude määruse(6) üle, mille eesmärk on luua krüptoraha ja digivara õigusraamistik;

Kestlikkus

23.  juhib tähelepanu sellele, et virtuaalmaailmale juurdepääsuks vajalike seadmete tootmiseks on vaja ressursse, nagu haruldased muldmetallid ja muud mineraalsed toormed; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega luuakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik (COM(2023)0160);

24.  märgib, et virtuaalmaailmal ja Veeb 4.0-l on potentsiaal anda positiivne panus kliimamuutuste vastasesse võitlusse ja keskkonnasäästlikkusesse, näiteks hõlbustades kaugtööd, mis vähendab pendelrännet ja sellega seotud CO2 heidet; märgib, et digilahendusi ja uusi ärimudeleid võimaldavatel võrgutaristutel on oluline roll;

25.  on seisukohal, et virtuaalmaailma arendamisel ja kasutuselevõtul tuleks arvesse võtta keskkonnamõju; rõhutab, kui oluline on suurendada tarbijate teadlikkust nende uute tehnoloogiate, sealhulgas elektroonikaromude keskkonnamõjust ja kestlikkusest; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel moodustab suurte andmekeskuste elektritarbimine praegu 1–1,5 % ülemaailmsest elektritarbimisest, juhib tähelepanu sellele, et andmekeskuste elektritarbimine võib virtuaalse tehnoloogia ulatusliku kasutuselevõtu korral suureneda; tuletab meelde vajadust kasutada, kiirendada ja stimuleerida tehnoloogia arengut, et vähendada virtuaalmaailma loomise, kasutamise ja arendamisega seotud tegevuste energiatarbimist ja keskkonnajalajälge, nagu täiustatud ringlussevõtutehnoloogiad ja taastuvenergia allikad;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1). (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (6) ELT L 150, 9.6.2023, lk 40.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja India suhete kohta (2023/2128(INI))

P9_TA(2024)0033 A9-0435/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 2004. aastal sõlmitud ELi ja India strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse 15. juuli 2020. aasta ELi ja India 15. tippkohtumise ühisavaldust, tippkohtumisel vastu võetud dokumenti „ELi ja India strateegiline partnerlus: tegevuskava aastani 2025“ ning muid ühisavaldusi, mille EL ja India on hiljuti allkirjastanud,

–  võttes arvesse 1994. aasta koostöölepingut Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel partnerluse ja arengu kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 20. novembri 2018. aasta ühisteatist „ELi India strateegia alused“ (JOIN(2018)0028) ja sellega seotud nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi ELi India strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. septembri 2021. aasta ühisteatist „ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas“ (JOIN(2021)0024),

–  võttes arvesse 10. märtsi 2023. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega toimetulekuks“ (JOIN(2023)0008),

–  võttes arvesse 2016. aasta juunis vastu võetud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“(2),

–  võttes arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022,

–  võttes arvesse Ukrainas toimuva tõttu Venemaa suhtes kehtestatud ELi piiravad meetmeid,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2023. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2023. aastal,

–  võttes arvesse ELi temaatilisi suuniseid inimõiguste, sealhulgas inimõiguste kaitsjate, inimõigustealaste dialoogide ning usu- ja veendumusvabaduse kaitse ja edendamise kohta,

–  võttes arvesse tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud agressiooni kohta,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse ÜRO 2022. aasta inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist Indias,

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta(3),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni ELi ja India tulevase kaubandus- ja investeerimiskoostöö kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2022. aasta resolutsiooni ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna julgeolekuprobleemide kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga(6),

–  võttes arvesse oma 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni India ja eelkõige Manipuris valitseva olukorra kohta(7),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja India suhete kohta(8),

–  võttes arvesse ELi India ja Bhutani delegatsiooni pressiavaldust 15. juulil 2022. aastal toimunud ELi ja India inimõigustealase dialoogi kümnenda vooru kohta,

–  võttes arvesse 9.–10. septembril 2023 New Delhis toimunud G20 tippkohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse eelseisvat ELi ja India tippkohtumist New Delhis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0435/2023),

A.  arvestades, et EL ja India kavatsevad 2024. aasta alguses kokku kutsuda juhtide kohtumise New Delhis, eelkõige selleks, et kinnitada mõlema poole kohustusi seoses strateegilise partnerlusega ning vaadata üle ELi‑India 2025. aasta tegevuskava rakendamine;

B.  arvestades, et India korraldab 2024. aasta mais ja juunis parlamendivalimised ning Euroopa Parlament korraldab valimised 2024. aasta juunis;

C.  arvestades, et 2022. aastal tähistasid EL ja India kahepoolse partnerluse 60. aastapäeva; arvestades, et see partnerlus on viimastel aastatel hoogustunud, kajastades tugevaid poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid ning uuendatud poliitilist tahet tugevdada partnerlust mitmes sektoris ja poliitikavaldkonnas; arvestades, et see partnerlus ei ole siiski veel saavutanud oma täielikku potentsiaali;

D.  arvestades, et ELi liikmesriikide ja India kahepoolsete suhetega sellistes küsimustes, nagu ühendatus ja kliima, edendatakse ELi ja India partnerlust; arvestades, et geopoliitilised probleemid on tugevdanud ELi ja India ühiseid huve julgeoleku, heaolu ja kestliku arengu tagamise vastu;

E.  arvestades, et kahe- ja mitmepoolne koostöö Indiaga on eriti vajalik praeguses mitme kriisi kontekstis, sealhulgas geopoliitilised katsumused, demokraatia tagasilangus kogu maailmas, süvenev kliimakriis, suurenenud ebavõrdsus ja suurenev konkurents maailma juhtivate jõudude vahel; arvestades, et EL püüab luua võrdsete võimalustega partnerlust Indiaga, kuna see võimaldaks mitmekesistada tema tarneahelaid ning aidata positiivselt kaasa ülemaailmsele ja piirkondlikule õitsengule ja stabiilsusele ning toimiva mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva mitmepoolse korra ühise nägemuse toetamisele;

F.  arvestades, et India piirkondlik ja ülemaailmne tähtsus ja kaalukus kasvab, kuna ta möödus 2023. aastal Hiinast kui kõige suurema rahvaarvuga riigist ning ta määratleb end piirkondliku majandus- ja sõjalise jõuna ning tugevdab partnerlusi ja hoogustab ka majandus- ja kaitsesuhteid, eelkõige Kagu‑Aasias; arvestades, et EL on India suurim kaubanduspartner ja et tihedamate majandussidemete edendamine on mõlema poole huvides;

G.  arvestades, et EL tunnistab oma strateegilises raamistikus, mis hõlmab tema üldist strateegiat, India strateegiat, ELi ja Aasia ühenduvuse strateegiat ning ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiat, India kasvavat geostrateegilist tähtsust ning rõhutab vajadust teha koostööd ülemaailmsel areenil ja jõuda ühise tegevuskavani;

H.  arvestades, et India kasvav piirkondlik ja ülemaailmne tähtsus kajastub tema G20 eesistumises 2023. aastal, mis algas 1. detsembril, ning tema liikmesuses ÜRO Julgeolekunõukogus aastatel 2021–2022 ning ÜRO Inimõiguste Nõukogus aastatel 2019–2022 ja 2022–2024;

I.  arvestades, et India ookeanist on saanud ülemaailmne huvipunkt, millel on strateegiline tähtsus ülemaailmse kaubanduse jaoks ning mis pakub nii ELile kui ka Indiale olulist majanduslikku ja strateegilist huvi; arvestades, et ühel Euroopa Liidu liikmesriigil on äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid India ja Vaikse ookeani piirkonnas; arvestades, et ELil ja Indial on ühine huvi vähendada riske suhetes Hiinaga ning seista ühiselt vastu Hiina kasvavale mõjule India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning kogu maailmas; arvestades, et ELi 2021. aasta India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegias rõhutati partnerlust ja koostööd kui viise, mis võimaldavad reageerida geopoliitilisele konkurentsile India ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning määrati koostöö Indiaga üheks ELi prioriteediks selles piirkonnas; arvestades, et ELil ja Indial on India ja Vaikse ookeani piirkonnas vastastikused huvid selle avatuna, vabana ja turvalisena hoidmisel, mille keskmes on püüe säilitada piirkonda ausa konkurentsi, katkematute meresideliinide, stabiilsuse ja julgeoleku alana; arvestades, et 5. oktoobril 2023 pidasid EL ja India oma kolmanda India ja ELi merendusjulgeoleku dialoogi;

J.  arvestades, et üle kolmandiku kogu Euroopa ekspordist on suunatud India ja Vaikse ookeani piirkonda, läbides enamasti India ja Vaikse ookeani mereteid; arvestades, et EL sõltub takistusteta mereteedest, mis läbivad India ja Vaikse ookeani piirkonda, ning on seetõttu selgelt huvitatud India ookeani piirkonna stabiilsuse säilitamisest;

K.  arvestades, et India on püüdnud mitmekesistada partnerlust ning tugevdanud suhteid muu hulgas Jaapani, Austraalia ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) majandus-, julgeoleku-, merendus- ja diplomaatilises valdkonnas, püüdes edendada integratsiooni Kagu‑Aasiaga ja süvendada strateegilist koostööd;

L.  arvestades, et ELi ja India juhtpositsioon on vajalik selleks, et edendada mõjusat kliimadiplomaatiat ja ülemaailmset valmidust Pariisi kokkuleppe täitmiseks ning kliima, keskkonna ja elurikkuse ülemaailmset kaitset;

M.  arvestades, et kohalikud ja rahvusvahelised inimõiguste vaatlejad teatavad, et India inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke represseeritakse nende töö eest, sh ahistatakse, peetakse meelevaldselt kinni ning neile esitatakse repressiivsete õigusaktide (sealhulgas terrorismivastaste õigusaktide) alusel tõsiseid kriminaalsüüdistusi; arvestades, et hoolimata keelustamisest on kastipõhine diskrimineerimine Indias endiselt süsteemne probleem;

N.  arvestades, et India ja ELi kaubandus- ja tehnoloogianõukogu asutati 6. veebruaril 2023;

O.  arvestades, et Indiaga käivad läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimiseks; arvestades, et käivad ka eraldi läbirääkimised investeeringute kaitse lepingu ja geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu üle, et tugevdada strateegilist partnerlust;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning India seadusandlikele organitele ja valitsusele.

(1) EÜT L 223, 27.8.1994, lk 24. (2) ELT L 209, 14.6.2021, lk 1. (3) ELT C 456, 10.11.2021, lk 117. (4) ELT C 47, 7.2.2023, lk 23. (5) ELT C 493, 27.12.2022, lk 32. (6) ELT C 337, 20.9.2018, lk 48. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0289. (8) ELT C 506, 15.12.2021, lk 109.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ennetava diplomaatia rolli külmutatud konfliktidega tegelemisel kogu maailmas ning küsimust, kas tegemist on käestlastud võimaluse või tulevikusuunaga (2023/2050(INI))

P9_TA(2024)0034 A9-0404/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi konfliktide tõkestamise kohta ning 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta,

–  võttes arvesse 28. juunil 2016 avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi ja 7. detsembri 2020. aasta ELi rahuvahendamise kontseptsiooni,

–  võttes arvesse tegevuskava „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ning Euroopa Ülemkogu kinnitas 25. märtsil 2022,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. septembri 2023. aasta ühist töödokumenti „ELi konfliktide analüüsi ja varajase hoiatamise ajakohastatud vahendid – eesmärgid, protsessid ja suunised“ (Updated toolset for EU Conflict Analysis and Conflict Early Warning – Objectives, processes and guidance) (SWD(2023)0295),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 1999. aasta soovitust Euroopa tsiviilrahukorpuse loomise kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO 20. juuli 2023. aasta uut rahu tegevuskava,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni nr 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide tõkestamise ja vahendustegevuse valdkonnas(3),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2023. aasta resolutsiooni ÜJKP tsiviilabi ja muu ELi tsiviiljulgeolekuabi rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. oktoobri 2023. aasta arvamust ELi kliimadiplomaatia kohta,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni okupeeritud Gruusia alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9‑0404/2023),

A.  arvestades, et rahu säilitamine, konfliktide tõkestamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine on ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 sätestatu kohaselt üks Euroopa Liidu välistegevuse peamisi eesmärke;

B.  arvestades, et muutuv geopoliitiline olukord, mis tuleneb kujunemisjärgus majandusjõudude silmitsi seismisest pikka aega domineerinud pooltega, mitmepoolse süsteemi, demokraatia ja reeglitel põhineva korra vastu suunatud rünnakutest, varem pikaleveninud konfliktides uuesti esile kerkivast vägivallast, kujunemisjärgus tehnoloogiatest, küberohust, kolmandate osaliste pahatahtlikust sekkumisest, kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisidest, majandusliku ebavõrdsuse enneolematust tasemest kogu maailmas, õiguste, eelkõige naiste õiguste nõrgenemisest, tervete sotsiaalsete rühmade püsivast ja süstemaatilisest kõrvaletõrjumisest ja diskrimineerimisest, ülemaailmsest tagasiminekust inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, toiduga kindlustatuse küsimustest ja rändest, on üks teguritest, mis soodustavad konfliktide levikut kogu maailmas;

C.  arvestades, et ÜRO määratleb mõistet „ennetav diplomaatia“ kui diplomaatilist tegevust, mille eesmärk on hoida ära vaidluste ägenemine konfliktideks ja piirata konfliktide levikut nende tekkimisel;

D.  arvestades, et ELis hõlmab ennetav diplomaatia mitmepoolse süsteemi ning kaubanduse, arengu, humanitaarabi ja inimõiguste valdkonna poliitilist ja rahalist toetamist, keskendudes konfliktide põhjustega tegelemise võimaluste kindlakstegemisele ja dialoogi võimaldamise kanalite loomisele, sageli koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega ning asjaomaste pooltega;

E.  arvestades, et külmutatud konfliktid toetavad ja normaliseerivad natsionalistlikke narratiive ja tundeid ning põlistavad paremäärmuslaste esiletõusu;

F.  arvestades, et tärkava turumajandusega riigid seisavad vastamisi traditsiooniliste osalejatega ning koos uute tehnoloogiate ja edasise globaliseerumisega viib see rahvusvahelise konkurentsi suurenemiseni ning koostoimes kliimamuutuste, toiduga kindlustatuse ja rändega põhjustab kasvavaid pingeid ja kutsub esile konflikte kogu maailmas, mis tekitab probleeme ka ELile;

G.  arvestades, et mitmepoolne, reeglitel põhinev kord on hetkel muutuva geopoliitilise olukorra tõttu ohus ja surve all, mistõttu on väga vajalik, et EL reageeriks rahvusvahelistele konfliktiolukordadele, jäädes seejuures truuks oma väljakujunenud väärtustele, nagu inimõigused, võrdsus, vabadus, demokraatia, õigusriik ja inimväärikus, et mitmepoolsuse toetust mitte veelgi nõrgendada; arvestades, et mõned varasemad liitlasühendused, keda ühendab huvi kehtiv süsteem lõhkuda, on hakanud uuesti tugevnema (nagu Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna‑Aafrika – BRICS‑riigid)); arvestades, et Venemaa ühepoolne tegevus mõjutas märkimisväärselt liitude tekkimist ja tema mõjupiirkonna loomist;

H.  arvestades, et demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi huvides ning nende edendamiseks on hädavajalik toetada ja kaitsta mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;

I.  arvestades, et autokraatlikud pooled panevad kogu maailmas proovile inimõiguste universaalsuse ja õõnestavad demokraatlikke standardeid; arvestades, et toimivate demokraatlike riikide maailm, mida mõistetakse tugevate demokraatlike süsteemide maailmana, on turvalisem maailm, kuna sellele on iseloomulik laiaulatuslik kontrolli ja tasakaalu süsteem, mis hoiab ära autokraatia ettearvamatuks muutumise;

J.  arvestades, et peamised konfliktide põhjustajad on riiklikud ja valitsusvälised osalejad, kes kasutavad selleks hübriidstrateegiaid, küberründeid, desinformatsioonikampaaniaid ja otsest sekkumist meie valimistesse ja poliitilistesse protsessidesse, majanduslikku survestamist ning ebaseaduslike rändevoogude ärakasutamist;

K.  arvestades, et EL peab tõhustama ennetusvahendeid ja tunnistama oma olulist rolli rahu, stabiilsuse ja julgeoleku säilitamisel nii ELis kui ka väljaspool selle piire;

L.  arvestades, et EL on suurim rahvusvaheline abiandja maailmas, mis aitab vaesusest üle saada ja ülemaailmset arengut edendada; arvestades, et liit ei ole saavutanud sama mõju üldise diplomaatia valdkonnas ning peaks seetõttu tugevdama oma eesmärke ja muutma end ennetava diplomaatia valdkonnas kogu maailmas nähtavamaks, eelkõige tutvustades oma saavutusi ja edu senises diplomaatilises tegevuses ning rahalise toetuse abil saavutatud tulemusi; arvestades, et EL viib hetkel läbi rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendite põhjalikku hindamist;

M.  arvestades, et ELi lähenemisviis ennetavale diplomaatiale on suunatud rahu säilitamisele, konfliktide tõkestamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele ning sellesse kaasatakse mitmemõõtmelisi, mitmetasandilisi ja mitut osalejat hõlmavaid meetmeid, käsitledes samal ajal konfliktide eri aspekte ja etappe ning hõlbustades dialoogi pidamise võimalusi;

N.  arvestades, et üksnes poliitilistele, diplomaatilistele või sõjalistele strateegiatele tuginemine ei ole konfliktide tõkestamiseks sageli piisav ning et vaja on võtta kasutusele terviklik, kõikehõlmav, kaasav soo aspekti arvestav konfliktide tõkestamise ja rahu kindlustamise lähenemisviis, mis hõlmaks humanitaarabi, arengukoostööd, kaubandus- ning välis- ja julgeolekupoliitikat, sisemise õiguskorra taastamist ja säilitamist, haldusstruktuuride loomist või uuesti loomist, rahvaste- ja religioonidevahelist dialoogi ja muid lähenemisviise konfliktide lahendamisele, sealhulgas karistamatuse vastu võitlemise kaudu; arvestades, et ELi ennetava diplomaatiaga seotud tegevus peab eelkõige lähtuma vankumatust pühendumisest demokraatia ja arengu edendamiseks tehtavale koostööle ning eri osalejate vahel usaldust suurendavatele meetmetele;

O.  arvestades, et ELi rahvusvahelised arengualased jõupingutused ja demokraatia toetamine on ELi peamised välispoliitilised vahendid; arvestades, et valimisvaatlusmissioonidel on oluline roll ELi koostöö tõhustamisel partnerriikidega, sealhulgas nende rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel tehtavate jõupingutuste toetamine;

P.  arvestades, et Euroopa uue arengukonsensuse kohaselt tunnistavad EL ja selle liikmesriigid kestliku arengu, humanitaartegevuse, rahu ja julgeoleku vahelist seotust ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide, eelkõige eesmärgi nr 16 (rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamine) poole püüdlemisel;

Q.  arvestades, et nõukogu on nimetanud ebastabiilsetesse ja konfliktidest mõjutatud eri piirkondadesse üheksa ELi eriesindajat, kellest osa tegutseb vahendajate ja rahunõustajatena, et vältida vaidluste ägenemist ja piirata konfliktide tekkimise korral nende levikut, kuid nende algatused ja nende tegevuse mõju ei ole alati piisavalt nähtavad ega tulemuslikud; arvestades, et on oluline, et ELi eriesindajatel oleksid laiaulatuslikud ja paindlikud volitused, mis võimaldaks neil kohaneda muutuvate geopoliitiliste oludega, et edendada ELi poliitikat ja huve konkreetsetes piirkondades ja riikides ning osaleda aktiivselt ennetavas diplomaatias;

R.  arvestades, et ELil ei ole vajalikku usaldust, vahendeid ega ressursse oma vahenduspotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning üks või mitu sõdivat poolt ei pruugi teda erapooletuks pidada; arvestades, et see võib viia Euroopa‑vastaste narratiivide leviku suurenemiseni ELi vahetus naabruses ja kolmandates riikides;

S.  arvestades, et Venemaa ebaseaduslik, provotseerimata ja õigustamatu agressioonisõda Ukraina vastu (nagu ka 2008. aasta augustis Gruusia vastu) ning selle kogu maailma mõjutavad tagajärjed on toonud esile vajaduse tugevama ning ulatuslikuma, usaldusväärsema, strateegilisema, konkreetsema ja ühtsema ELi tegevuse järele rahvusvahelisel tasandil, ning süvendanud vajadust, et EL seaks oma strateegilised eesmärgid sõltumatult ning arendaks ja kasutaks oma suutlikkust, mida on vaja nende saavutamiseks, et vältida varasemate vigade kordamist ja õppida neist tulevaste probleemide lahendamiseks; arvestades, et EL peaks eraldama kõik vajalikud rahalised vahendid kiiresti kasvavate geopoliitiliste probleemide lahendamiseks ning investeerima rohkem ennetavasse diplomaatiasse ja muudesse konfliktide tõkestamise meetmetesse, et vältida konfliktide levikut, kuna need kahjustavad mõjutatud piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

T.  arvestades, et julgeolekut idanaabruses, Lääne‑Balkani riikides ning Saheli piirkonnas, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas ohustab suurel määral Venemaa sissetung Ukrainasse ja Venemaa pahatahtlik hübriidtegevus ning võimalus, et agressioon kandub üle naaberriikidesse; arvestades, et meie lähinaabruse destabiliseerimine ohustab ELi välispiiride ning seega ka liidu ja selle liikmesriikide stabiilsust, rahu ja julgeolekut; arvestades, et EL peab suurendama liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikkust, eelkõige idapartnerluse riikides;

U.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ELi jaoks häirekell, sest see kujutab endast otsest ohtu Euroopa ja kogu maailma julgeoleku aluseks olevale korrale ning ELi ja selle liikmesriikide ning selle kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide julgeolekule; arvestades, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja selle kogu maailma mõjutavad tagajärjed on intensiivistanud ELi välispoliitika geopoliitilist ümberkujundamist, sealhulgas liidu kriisidele reageerimise mehhanismi, mis hõlmab ka ennetava diplomaatia vahendeid, uuesti läbivaatamist ning toonud kaasa üldsuse nõudmise, et EL tegutseks rahvusvahelistele konfliktidele reageerides järjepidevalt;

V.  arvestades, et EL peaks külmutatud konfliktide piirkondades aktiivselt jätkama ennetava diplomaatia rakendamist, et vältida eskaleerumist ja edendada olukorra stabiliseerumist;

W.  arvestades, et EL on alati püüdnud hõlbustada otseseid läbirääkimisi ja vähendada eskaleerumise ohtu maailma eri piirkondades, toetades keerulises geopoliitilises kontekstis rahuprotsesse, rahutagamisalgatusi ja piirkondlikke varajase hoiatamise süsteeme;

X.  arvestades, et liikmesriikide puuduv tahe loobuda oma individuaalsetest, poliitilistest ja majanduslikest huvidest välissuhetes, et panna alus ühisele suutlikkusele ja arendada täielikult välja strateegiline sõltumatus, on üks peamisi tegureid, mis takistab ELil ülemaailmse juhtpositsiooni võtmist ennetavas diplomaatias;

Y.  arvestades, et EL peaks jätkuvalt liikuma edasi omaenda, autonoomsete ja alaliste vahendite täieliku väljatöötamise suunas oma välistegevuses, ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ja ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP);

Z.  arvestades, et tsiviilkriisiohje on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa;

AA.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahelist koordineerimist tuleb uuesti hinnata ja tugevdada eesmärgiga suurendada ühist suutlikkust ja ajakohastada praegust lähenemisviisi, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi ja käivitada sisulisi algatusi ennetava diplomaatia, rahuloome ja rahu taastamise valdkonnas; arvestades, et EL peab olema üksmeelne ja selle kohapealne tegevus tuleks varajase hoiatamise, konfliktide tõkestamise ja kriisiohje osas viia vastavusse liikmesriikide omaga; arvestades, et konfliktide tõkestamine on kõigi liikmesriikide ühine eesmärk;

AB.  arvestades, et ELi usaldusväärsus on väga oluline nõue tema ennetava diplomaatiaga seotud meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks, kuna see suurendab konfliktis osalevate eri poolte usaldust ELi vastu; arvestades, et sellega seoses tuleb tagada ELi välistegevuse kõrgeim koordineerimise ja sidususe tase, eelkõige kinnitades komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtivat rolli ÜVJP ja ELi välissuhete vaheliste seoste loojana; arvestades, et komisjoni peab oma tegevust Euroopa välisteenistusega paremini koordineerima, sealhulgas ELi ennetava diplomaatia algatuste ja meetmete raames, tagades Euroopa välisteenistuse otsuse(6) artikli 3 lõike 2 ja artikli 9 täieliku järgimise;

AC.  arvestades, et konfliktide tõkestamise ja rahuloome rahastamine on kogu maailmas 15 aasta madalaimal tasemel(7);

AD.  arvestades, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames on loodud rahu, stabiilsuse ja konfliktide tõkestamise valdkondlik programm; arvestades, et komisjon on avaldanud mitmeaastase sihtprogrammi, mille raames eraldatakse ajavahemikul 2021–2027 sellele valdkonnale 870 970 044 eurot, millest ainult 13–18 % on ette nähtud konfliktide tõkestamiseks;

AE.  arvestades, et ELi tsiviil- ja sõjalistel operatsioonidel on mandaat konfliktide tõkestamiseks, rahuvalveks ja kriisiohjamiseks; arvestades, et nende operatsioonide ennetusalast suutlikkust tuleks suurendada ja töötajatele tuleks pakkuda lisakoolitust;

AF.  arvestades, et EL on mitmel korral kahetsusväärselt näidanud, et tema välistegevuses puudub selgus, mis mõjutab otseselt liidu tegevuse järjekindlust ja seega ka ELi usaldusväärsust kogu maailmas; arvestades, et tuleb määrata selgelt kindlaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja pädevus ELi välistegevuse ja -esindatuse valdkonnas, kuna praegune õigusraamistik ei ole nende ametikohtadega kaasneva pädevuse seisukohast selge;

AG.  arvestades, et uuringutest on ilmnenud, et naised ja mehed kogevad vägivaldseid relvastatud konflikte erinevalt, osalevad neis erinevalt ja need mõjutatud neid erinevalt ning neil on teistsugune arusaam rahust(8);

AH.  arvestades, et naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamine on oluline vahend kinnitamaks, et igas vanuses naistele on konfliktide tõkestamise, rahu taastamise, rahuloome ja konfliktijärgse rehabilitatsiooni kõigis etappides tagatud oluline ja õiglane roll otsuste tegemisel; arvestades, et ELi strateegilises kompassis on naised, rahu ja julgeolek selle dokumendi lahutamatu osa;

AI.  arvestades, et sõjast mõjutatud piirkondades asuvad sümboolsed ja kultuurimälestised toetavad rahuloomet ja kogukondadevahelist lepitamist;

AJ.  arvestades, et kultuuri ja selgelt sihipäraste rahvusvahelisi kultuurisuhteid edendavate meetmete toetamine suurendaks oluliselt ELi suutlikkust täielikult arendada ja toetada oma kultuurilisi suhteid partneritega, mis on ennetava diplomaatia vahendite väärtuslik osa;

AK.  arvestades, et ELi kultuuridiplomaatia ning kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse on olulised kooseksisteerimise, rahu, demokraatia ja kestliku arengu tagamiseks, edendades oma delegatsioonide ja kohapealsete osalejate kaudu solidaarsust, sallivust ja leppimist;

AL.  arvestades, et USA taasosalemine ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) tegevuses oleks oluline ülemaailmse koostöö tagamiseks riikidevaheliste probleemide lahendamisel, sealhulgas ennetava diplomaatia alal;

AM.  arvestades, et tugevnev Venemaa-Hiina-Iraani telg kasutab ära rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige ÜRO organeid, et õõnestada rahvusvahelist õigust ja allutada neid oma huvidele, mis on üha enam vastuolus ÜRO põhikirja ja reeglitel põhineva maailmakorraga;

AN.  arvestades, et kliimadiplomaatias käsitletakse kliimamuutusi välistegevuse poliitika elemendina, ning rõhutab vajadust integreerida kliimaeesmärgid ja tegeleda kliimariskidega kõrgeimal diplomaatilisel tasandil ja kõigis poliitikavaldkondades;

AO.  arvestades, et koostöö liikmesriikide, institutsioonide, Atlandi‑üleste ja rahvusvaheliste partneritega, ELi kandidaatriikide ja teiste riikidega vahendite, teabe ning tavade vahetamise kaudu võib omada olulist osa ELi ennetavate diplomaatiliste vahendite ajakohastamisel ja täiustamisel;

AP.  arvestades, et hiljutine pingete suurenemine Venezuela ja Guyana vahel Essequibo piirkonnas annab rahvusvahelisele üldsusele, sealhulgas ELile, võimaluse võtta kiireloomulisi ennetavaid diplomaatilisi meetmeid, enne kui olukord veelgi teravneb;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 150, 28.5.1999, lk 164. (2) ELT C 404, 6.10.2021, lk 202. (3) ELT C 23, 21.1.2021, lk 16. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0106 (5) ELT C 28, 27.1.2020, lk 97. (6) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30). (7) OECD arenguabi komitee, „Rahu ja ametlik arenguabi“, oktoober 2023. (8) Human Law & Policy, „Relvakonflikti sooline mõju ja tähtsus rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldamisel“, 30. juuni 2022.

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2023/2120(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 lõiget 3 ning artiklit 228 ja artikli 298 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(1),

–  võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 142 lõiget 2,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9‑0414/2023),

A.  arvestades, et 28. aprillil 2023. aastal esitati Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja 27. juunil 2023. aastal tutvustas ombudsman Emily O’Reilly aruannet Brüsselis petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 20, 24 ja 228 annavad Euroopa Ombudsmanile pädevuse võtta vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli juhtumeid ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, v.a Euroopa Liidu Kohtu ülesannete täitmises õigusemõistjana;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste […] dokumentidele“; arvestades, et kodanike õiguste ja põhivabaduste tagamiseks on väga tähtis pakkuda ELi kodanikele kvaliteetseid teenuseid ja hoolitseda, et ELi haldusasutused vastaks kodanike vajadustele ja muredele;

D.  arvestades, et harta artiklis 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, sätestatakse, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

E.  arvestades, et harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

F.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“;

G.  arvestades, et ombudsman algatas 2022. aastal 348 uurimist, millest 344 põhinesid kaebusel ja 4 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 330 uurimist (325 kaebusel põhinevat ja 5 omaalgatuslikku uurimist);

H.  arvestades, et 2022. aastal puudutas suurem osa uurimistest komisjoni (197 uurimist ehk 57,1 %) ning järgmistel kohtadel olid Euroopa Personalivaliku Amet (22 uurimist ehk 6,3 %), Euroopa Parlament (19 uurimist ehk 5,5 %) ja Euroopa välisteenistus (16 uurimist ehk 4,6 %); arvestades, et ülejäänud uurimised jagunesid järgmiselt: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) (14 uurimist ehk 4,3 %), Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (7 uurimist ehk 2 %), muud ELi institutsioonid või organid (46 uurimist ehk 13,5 %) ja muud ELi asutused (23 uurimist ehk 6,7 %);

I.  arvestades, et 2022. aastal puudutas suurim osa ombudsmani uurimistest komisjoni, kelle haldustegevusele pöörab avalikkus märkimisväärset tähelepanu, arvestades, et tegemist on ELi täitevvõimuga;

J.  arvestades, et ombudsmani 2022. aastal lõpetatud uurimistes ei leitud 37 % juhtudest haldusomavoli, institutsioon leidis lahenduse 46,1 % juhtumitest, 12,7 % juhtumite puhul ei olnud edasised uurimised põhjendatud ja haldusomavoli tuvastati 4,5 % juhtudest;

K.  arvestades, et ombudsmani poolt 2022. aastal lõpetatud uurimiste kolm mureküsimust olid läbipaistvus ja vastutus (nt juurdepääs teabele ja dokumentidele) (32 %), teeninduskultuur (20 %) ja põhiõiguste austamine (15 %); arvestades, et muud probleemid hõlmasid kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist (sealhulgas rikkumismenetlustes), tööle võtmist, personaliküsimuste head haldamist, menetlusõiguste austamist, rikkumismenetluste nõuetekohast haldamist, usaldusväärset finantsjuhtimist, eetikat ja üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis;

L.  arvestades, et ombudsman on palunud 2022. aastal nõukogul võimaldada seadusandlusega seotud dokumentidele kiiremat juurdepääsu, et üldsus saaks aruteludes ELi õigusaktide eelnõude üle tulemuslikult osaleda(2);

M.  arvestades, et ombudsman leidis haldusomavoli(3),(4) selles, kuidas komisjon käsitles komisjoni presidendi ja ravimifirma (Pfizer) tegevjuhi vaheliste tekstsõnumitega tutvumise taotlust;

N.  arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise selle kohta, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitleb nn pöördukse efekti(5);

O.  arvestades, et ombudsman algatas strateegilise uurimise selle kohta, kas esineb süsteemseid ja märkimisväärseid viivitusi selles, kuidas Euroopa Komisjon käsitleb üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlusi; arvestades, et ombudsman tuvastas haldusomavoli selles, kuidas komisjon niisuguseid taotlusi käsitles, eelkõige esialgsete otsuste läbivaatamise taotluste käsitlemisel (kinnitavad taotlused)(6);

P.  arvestades, et 2022. aastal viis ombudsman läbi ka ulatuslikumaid strateegilisi uurimisi ja algatusi ELi institutsioonide süsteemsete probleemide teemal, mis hõlmasid eetikaküsimusi, pöördukse efekti, vastutust otsuste tegemisel, juurdepääsu dokumentidele ja põhiõigusi;

Q.  arvestades, et 2022. aastal esitas ombudsman nõukogule soovituse tagada taotletud seadusandlikele dokumentidele üldsuse täielik juurdepääs pärast seda, kui ta uuris, miks nõukogu seda digiturgude määruse eelnõu üle peetud läbirääkimiste kontekstis ei teinud, ja jõudis järeldusele, et esines haldusomavoli;

R.  arvestades, et 2022. aastal suurendas ombudsmani büroo veelgi üldsuse teadlikkust ombudsmani rollist kõrgete aruandlus- ja läbipaistvusstandardite säilitamisel ELi halduses;

S.  arvestades, et ombudsman otsustas algatada avaliku konsultatsiooni läbipaistvuse ja ELi keskkonnaga seotud otsuste tegemises osalemise kohta, võttes arvesse kliimahädaolukorda, keskkonnaseisundit ja ökosüsteemi seisundi halvenemist, et hinnata ELi lähenemisviisi Århusi konventsiooni osalisena, et tagada üldsuse kõrgetasemeline juurdepääs keskkonnateabele ja üldsuse osalemine keskkonnaga seotud otsuste tegemises;

T.  arvestades, et 2022. aastal nõudis ombudsman tungivalt, et komisjon käsitleks ELi taastevahendeid käsitlevatele dokumentidele juurdepääsu taotlusi suurema järjepidevusega ja selgitaks paremini oma põhjendusi, kui ta otsustab jätta taotletud teabe avaldamata(7);

U.  arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud tema ettepanekuga võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta(8);

V.  arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise selle kohta, kuidas komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks oma õiguskontrollikomitee liikmete huvide deklaratsioonidele(9);

W.  arvestades, et ombudsman rõhutas, et ELi riigihanke-eeskirjad ei ole huvide konfliktide vältimiseks piisavalt kindlad ja selged, ning kritiseeris komisjoni seetõttu, et komisjon ei teinud piisavalt kriitilist kontrolli, enne kui sõlmis ELi panganduseeskirjadesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkide integreerimise teemal uuringu tegemise lepingu äriühinguga BlackRock Investment Management, mis haldab investeeringuid fossiilkütuste ja pangandussektorisse, kuivõrd need valdkonnad kuuluvad uute keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseeskirjade kohaldamisalasse;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani tutvustatud 2022. aasta aruande heaks;

2.  õnnitleb Emily O’Reillyt tema hea töö ja jätkuvate pingutuste eest, et parandada haldustavasid, edendada ELi institutsioonide, organite ja asutuste vastutust ja täielikku läbipaistvust, ning tagada ELi kodanikele juurdepääs ELi dokumentidele;

3.  avaldab tunnustust Euroopa Ombudsmani jätkuvale konstruktiivsele koostööle Euroopa Parlamendi, eelkõige petitsioonikomisjoni, ning teiste ELi institutsioonidega; kordab oma võetud kohustust toetada ombudsmani tema ülesannete täitmisel;

4.  õnnitleb ombudsmani bürood selle eest, et lõpetatud juhtumite uurimisaeg on muutunud oluliselt tõhusamaks, kusjuures 2013. aastal oli uurimise kestus keskmiselt 13 kuud ja 2022. aastal alla kuue kuu; rõhutab, et tulemused on saavutatud mitmes piiratud ressurssidega ELi halduse valdkonnas;

5.  kutsub nõukogu üles täielikult järgima parlamentaarse ja osalusdemokraatia läbipaistvusstandardeid, nagu on nõutud aluslepingutes ja mida nõuab ombudsman; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus asus seisukohale, et avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtted on ELi õigusloomeprotsessi lahutamatu osa ning läbipaistvuse ja teabe puudumine nõrgendab kodanike usaldust ELi õigusloomeprotsessi kui terviku õiguspärasuse vastu;

6.  kutsub nõukogu üles andma kodanikele käimasolevate seadusandlike menetluste käigus kiire juurdepääsu oma seadusandlikele dokumentidele, et täielikult kaitsta kodanike aluslepingul põhinevat õigust osaleda liidu demokraatlikus elus, mis omakorda suurendaks kodanike usaldust ELi üldise otsustusprotsessi vastu;

7.  väljendab heameelt omaalgatusliku uurimise algatamise üle, et hinnata, kuidas komisjon tagab tubakasektori esindajatega läbipaistva suhtluse; rõhutab, et komisjoni kui terviku suutmatus ennetavalt avaldada tubakavaldkonna lobistidega peetud kohtumiste üksikasju kujutas endast haldusomavoli, nagu ombudsman oma esialgsetes järeldustes märkis; tuletab meelde, et EL allkirjastas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni (FCTC) ja kiitis sellega ühinemise ametlikult heaks ning on kohustatud järgima selle norme, milles on sätestatud, et suhtlemine tubakatööstusega peaks toimuma ainult siis, kui see on regulatiivsest seisukohast rangelt vajalik, ja olema läbipaistev, et vältida tubakatööstuse negatiivset mõju rahvatervise poliitikale;

8.  peab äärmiselt oluliseks, et ombudsman algataks uurimise, et hinnata komisjoni loodud ELi energiaplatvormi energeetikasektori nõuanderühma sõltumatust;

9.  toetab tulemusi, mis saadi niisuguses ombudsmani uurimises, kus vaadati seda, kuidas komisjon tagab, et Euroopa Kaitsefondi projektiettepanekute hindamisel osalevatel välisekspertidel puuduks huvide konflikt; rõhutab, kui ülioluline on hinnata enne ekspertide ametisse nimetamist põhjalikult huvide konflikte ja tagada läbipaistvus- ja eetikakohustuste jõuline rakendamine;

10.  väljendab heameelt, et komisjon tegi ombudsmani BlackRocki juhtumi uurimise järeldustele vastuseks ettepaneku lisada finantsmäärusesse võimalus lükata huvide konfliktiga pakkuja tagasi; kutsub komisjoni üles täielikult järgima ombudsmani soovitusi, võttes vastu rangemad ja selgemad normid, mille eesmärk on vältida huvide konflikte kõigis riigihangetega seotud menetlustes, sealhulgas sisesuunistes;

11.  rõhutab asjaolu, et komisjon parandab pöördukse efekti olukorra käsitlemist ombudsmani uurimise tulemusena ja nõuab endistelt töötajatelt teavet selle kohta, kuidas nad järgivad asjakohaseid piiranguid; märgib, et komisjon avaldab varasemast kiiremini iga-aastase ülevaate juhtivtöötajatest, kes taotlevad uuele töökohale asumise luba, ja hindab neid taotlusi; rõhutab, et komisjon ei tohiks anda luba, kui asjaomase töökoha suhtes ei saa kehtestada piiranguid, mis leevendavad piisavalt huvide konflikti ohtu ning mida ei ole võimalik usaldusväärselt jälgida ja mille täitmist ei ole võimalik usaldusväärselt tagada, sealhulgas uue tööandja kohustus need piirangud avalikustada; on veendunud, et komisjon peaks aegsasti avaldama teabe endiste juhtivtöötajate kogu teenistusjärgse tegevuse kohta, mida ta hindab, parandades seeläbi nende otsuste avalikku kontrolli, mis on järelevalve jaoks hädavajalik; väljendab rahulolu asjaolu üle, et palgata puhkusel olevatel töötajatel keelatakse asuda tööle huvide konflikti riskiga valdkondades; julgustab ombudsmani jälgima, kuidas komisjon nende küsimustega tegeleb;

12.  väljendab heameelt ombudsmani algatatud omaalgatusliku uurimise üle, et hinnata, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) haldab pöördukse efekti küsimust, ning toetab ombudsmani üleskutset EKP-le kohaldada töötajate erasektorisse tööleasumise suhtes rangemaid eeskirju; toetab soovitust, et EKP töötajate puhul tuleks ooteaja suhtes kohaldada rangeid nõudeid ja pikendada ajavahemikku, mille jooksul on EKP endistel töötajatel keelatud oma endiste kolleegidega lobitööd teha;

13.  rõhutab, et skandaal Qatargate heitis uut valgust lobitööle ja poliitikakujundamisele ELis; tunnustab seda, et ombudsman tegi skandaali kohta kriitilise hinnangu, ja väljendab heameelt selliste uute meetmete väljatöötamise üle, mille eesmärk on parandada usaldusväärsuse standardeid Euroopa Parlamendis, et kaitsta ELi demokraatiat; peab neid meetmeid oluliseks esimeseks sammuks ELi õigusraamistiku tugevdamisel, kuna nende eesmärk on edendada kõrgemaid eetika- ja korruptsioonivastaseid standardeid ning tuua seeläbi ELi institutsioonide usaldusväärsuse ja vastutuse näiteid;

14.  väljendab heameelt ombudsmani jätkuvate pingutuste üle parandada lobitöö läbipaistvust ja eetikat, eelkõige seeläbi, et ta nõuab komisjonilt volinike käitumisjuhendi tugevdamist, volinike ja lobistide vahelisi kohtumisi sisaldavat avalikku registrit ja volinike sõidukulude ennetavat avaldamist;

15.  rõhutab, et kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis on oluline selle legitiimsuse seisukohast; tunnustab ombudsmani võetud kohustust edendada ELi otsuste tegemisel aruandekohustust, eelkõige keskkonnaalaste otsuste valdkonnas; kiidab ja toetab ombudsmani taotlusi Euroopa Investeerimispangale (EIP) võtta mitmeid läbipaistvusmeetmeid, et võimaldada üldsusel kergemini näha tema rahastatavate projektide võimalikku keskkonnamõju, samuti ombudsmani kavatsust tõhustada oma kontrolli EIP tegevuse üle, pidades silmas EIP ebapiisavaid järelmeetmeid, eelkõige seoses keskkonna ja EIP rahaliste vahenditega seotud projekte käsitleva teabe õigeaegse avaldamisega, et anda üldsusele piisavalt aega mureküsimuste tõstatamiseks;

16.  tunnustab ombudsmani selle eest, et ta seab esikohale ELi keskkonnaalaste otsuste tegemise läbipaistvuse hindamise, muu hulgas pärast seda, kui ta tuvastas haldusomavoli seoses sellega, et komisjon ei võtnud enne läbirääkimiste lõpuleviimist nõuetekohaselt arvesse ELi-Mercosuri kaubanduslepingu keskkonnamõju, komisjoni tõsiseid puudusi keskkonnateabele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel ning selgete eeskirjade puudumist, mis tagaksid, et ekspertidel, kellega komisjon keskkonnapoliitika kujundamisel konsulteerib, ei tekiks huvide konflikti;

17.  rõhutab seda, et ombudsman pidas kahetsusväärseks, et ennetav läbipaistvus leidis aset peamiselt alles pärast seda, kui taaste- ja vastupidavusrahastu raames koostatud riiklikud kavad olid juba heaks kiidetud, takistades seega üldsusel läbirääkimisi asjakohaselt jälgida; on mures pikkade viivituste pärast, mis komisjonil tekivad taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel ja mis kestavad mõnel juhul aasta või kauem; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks liikmesriike kasutama avalikku portaali, et loetleda kõik taaste- ja vastupidavusrahastust raha saajad, jätkama oma esialgsete hinnangute avaldamist liikmesriikide maksetaotluste kohta ning teavitama üldsust konkreetsete üksikasjadega oma järelevalve- ja audititööst, et tagada sisuline vastutus kõigi kulutatud vahendite eest; väljendab heameelt selle üle, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon avaldas koostöös Euroopa Ombudsmani bürooga poliitikadokumendi „Towards good practice principles for government transparency in the use of recovery funds“ (Hea tava põhimõtete väljatöötamine valitsuse läbipaistvuse tagamiseks taastefondide kasutamisel), milles antakse valitsustele suuniseid läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks COVID-19 taastefondide kasutamisel; väljendab sellega seoses heameelt ombudsmani pingutuste üle parandada taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud läbipaistvusstandardeid;

18.  rõhutab, et ombudsman leidis oma strateegilises algatuses selle kohta, kuidas komisjon tagas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames läbipaistvuse ja huvide tasakaalustatud esindatuse, et puudusid ÜPP riiklike strateegiakavade põhielemendid, sealhulgas konkreetsed meetmed eelarvepunktide ja vahe-eesmärkide kohta, mistõttu on kodanikel ja huvitatud isikutel raske mõista tingimusi, mille alusel liikmesriigid uue ÜPP raames antavat abi kasutavad; toetab ombudsmani üleskutset komisjonile avalikustada ennetavalt rohkem teavet liikmesriikide strateegiakavade heakskiitmise kohta ÜPP raames; palub põllumajanduse volinikul ja tema kabinetil ning komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil järgida ombudsmani soovitusi ning püüda saavutada nii põllumajandustootjate kui ka kodanikuühiskonna huvide õiglase ja tasakaalustatud esindatuse oma kohtumistel ja vahetustes huvide esindajatega, võttes arvesse, et nagu ombudsman oma 2022. aasta veebruari kirjas märkis, kohtusid põllumajanduse volinik ja tema kabinet tööstuse esindajatega rohkem kui keskkonnaorganisatsioonide ja muude organisatsioonide, näiteks teadusasutustega; nõuab, et komisjon võtaks endale aktiivse rolli, et tagada liikmesriikidele kehtestatud läbipaistvuskohustuste täitmine, sealhulgas kohustuks avalikustama laiemad üksused, kuhu vahendite saajad kuuluvad, ja kohustuks avaldama toetusesaaja saadud maksete kogusumma, et tagada üldsusele juurdepääs kogu vajalikule teabele ÜPP toetuse saajate kohta;

19.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni lähenemisviis kodanikuühiskonna dialoogirühmade loomisel ÜPPga hõlmatud küsimustes ei vastanud ombudsmani soovitustele ja selles esines mitmeid lünki, eelkõige kuna kodanikuühiskonna dialoogirühmade koosseisus ei suudetud läbipaistvalt ja selgelt rakendada majanduslike ja mittemajanduslike huvide tasakaalustatud esindatust;

20.  rõhutab, kui oluline on, et kõik institutsioonid käsitleksid dokumentidele juurdepääsu taotlusi aegsasti, et säiliks teabe asjakohasus; toetab ombudsmani eriaruannet tema strateegilise uurimise kohta, mis käsitleb aega, mis kulub komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks(10); tunneb muret komisjoni süsteemsete ja märkimisväärsete viivituste pärast selliste taotluste menetlemisel; rõhutab, et üldsuse juurdepääs dokumentidele on määruse (EÜ) nr 1049/2001(11) kohaselt põhiõigus; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks oma haldustavasid, et pidada kinni seadusandja kehtestatud tähtaegadest ning näidata selgelt ja ennetavalt, et läbipaistvus on reegel ja prioriteet dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel; rõhutab, et liidu institutsioonid peaksid eraldama piisavalt inimressursse, et muuta dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemine tõhusamaks; tuletab meelde, et ombudsman soovitas komisjonil põhjalikult ümber korraldada selle, kuidas ta menetleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi;

21.  tunnustab ombudsmani uurimist, mis käsitles komisjoni suutmatust teha kindlaks tekstsõnumid, mida vahetasid komisjoni president ja ravimifirma tegevjuht COVID‑19 vaktsiini ostmise teemal, ja seega ka hinnata võimalikku avalikustamist; on mures selle pärast, et komisjoni tegevus kujutas endast haldusomavoli; rõhutab, et tööga seotud tekst- ja kiirsõnumid on määruse 1049/2001 kohaselt dokumendid, ning rõhutab, et selle põhimõtte järgimine on eriti oluline; väljendab heameelt, et ombudsman on andnud ELi haldusasutustele soovitusi tööalaste tekst- ja kiirsõnumite säilitamise kohta; rõhutab, kui oluline on see, et ELi institutsioonid järgiksid täielikult neid soovitusi, et viia ELi haldusasutuste tavad kooskõlla kaasaegsete kommunikatsioonimeetoditega; võtab teadmiseks komisjoni vastuse, et ta annab täiendavaid suuniseid selliste nüüdisaegsete suhtlusvahendite kohta nagu tekstsõnumid;

22.  kutsub nõukogu üles tegema järeldusi ombudsmani uurimisest, mis käsitles keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs digiturgude määruse eelnõu üle peetavate läbirääkimistega seotud dokumentidele, mille tulemusel jõudis ombudsman 2022. aastal järeldusele, et tegemist on haldusomavoliga; kutsub nõukogu üles kohaldama nendel juhtudel kõrgeimaid läbipaistvusstandardeid, eriti kui ombudsman on varasemates strateegilistes uurimistes juba tuvastanud probleeme seoses tema õigusloomeprotsessi ja otsuste tegemise läbipaistvusega COVID-19 kriisi ajal; tuletab meelde, et läbipaistvus on üks ELi aluslepingutes sätestatud põhiprintsiipe ning et läbipaistvuse puudumine võib vähendada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide ja ELi kui terviku vastu;

23.  rõhutab, kui oluline on, et ombudsman uuriks, kuidas ELi haldusasutused austavad inimõigusi; toetab ombudsmani üleskutset, et komisjon looks eraldi uue portaali inimõiguste väidetavate rikkumiste kaebuste menetlemiseks ning et selles oleks võimalik inimõigustega seotud kaebusi esitada niisugustel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel, kes asuvad riikides, kellega ELil on kaubanduskokkulepped;

24.  juhib tähelepanu sellele, et ombudsman viis läbi strateegilise uurimise selle kohta, kuidas Frontex täidab määruse (EL) 2019/1896(12) kohasest laiendatud volitustest tulenevaid põhiõiguste ja läbipaistvusega seotud kohustusi, ning rõhutab, kui oluline on kohaldada rangeid läbipaistvusstandardeid, et võimaldada avalikku kontrolli ja tagada põhiõiguste täielik austamine kõigis Frontexi operatsioonides, et parandada Frontexi vastutust; kutsub Frontexit üles tagama ombudsmani soovitustele asjakohased järelmeetmed;

25.  võtab teadmiseks ombudsmani uurimise komisjoni süsteemi suhtes, millega tehakse järelevalvet põhiõiguste austamise üle Horvaatia ametiasutuste poolt ELi vahenditest toetatavate piirihaldusoperatsioonide kontekstis, mille tulemusel kritiseeris ombudsman komisjoni, kuna komisjon viivitas asjakohase järelevalvemehhanismi loomisega Horvaatia ametiasutuste piirihalduse jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks alati kiiresti ombudsmani parandusettepanekutele, eriti käesoleva juhtumiga sarnastel juhtudel, kui tuvastatakse olulised puudused;

26.  väljendab heameelt asjaolu üle, et üldsusega suhtlemisel ametlike keelte kasutamist käsitlevate ombudsmani praktiliste soovituste pinnalt leppis ELi ametite võrgustik kokku mitmekeelse poliitika suunistes;

27.  võtab teadmiseks, et 2022. aastal lisati Euroopa Ombudsmani põhikirja rakendussätted, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ombudsmani büroo töökorda; on veendunud, et uued sätted aitavad ombudsmani tööd parandada;

28.  väljendab heameelt, et ombudsman on lubanud teha järelevalvet selle üle, kuidas ELi haldusasutused rakendavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; tunnustab ombudsmani tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistiku liikmena;

29.  toonitab ombudsmani omaalgatusliku uurimise tulemusi selle kohta, kuidas komisjon jälgib ELi struktuuri- ja investeerimisfondide tegevust, et tagada vahendite kasutamine selleks, et tugevdada puuetega inimeste õigust iseseisvale elule ja kaasamisele; väljendab heameelt ettepaneku üle anda selgemad suunised vajaduse kohta edendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisega seoses deinstitutsionaliseerimist;

30.  soovitab ombudsmanil jätkata kogemuste ja parimate tavade vahetamist riiklike ombudsmanidega Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) kaudu; tunnustab asjaolu, et ENO 2022. aasta konverentsil keskenduti pagulaste abistamise parimatele tavadele ja käsitleti avalike teenuste digiteerimise mõju kodanike õigustele; tunnustab asjaolu, et ENOsse on kaasatud Ukraina ja Moldova ombudsmani bürood;

31.  väljendab heameelt ombudsmani jätkuvate pingutuste üle parandada veelgi oma tegevuse nähtavust, sealhulgas veebipõhiste vahendite ja mitmekeelse veebisaidi kaudu, mis pakub abi kõigis 24 ELi ametlikus keeles;

32.  väljendab heameelt ombudsmani ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni vahelise pikaajalise tulemusliku dialoogi üle; toonitab, et tihe koostöö nende kahe organi vahel aitab suurendada ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust ja toob need kodanikele lähemale;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) ELT L 253, 16.7.2021, lk 1. (2) Euroopa Ombudsman, „The Council of the EU's refusal to give full public access to documents related to negotiations on the draft 'Digital Markets Act’“ (Nõukogu peaks tagama seadusandlusega seotud dokumentidele kiirema juurdepääsu), 29. juuni 2022. (3) Euroopa Ombudsman, „Decision on the European Commission's refusal of public access to text messages exchanged between the Commission President and the CEO of a pharmaceutical company on the purchase of a COVID 19 vaccine (case 1316/2021/MIG)“ (Otsus Euroopa Komisjoni keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs komisjoni presidendi ja teatud ravimifirma tegevjuhi vahel COVID-19 vaktsiini ostmise teemal vahetatud tekstsõnumitele (juhtum 1316/2021/MIG)), 12. juuli 2022. (4) Euroopa Ombudsman, „Ombudsman criticises how Commission handled request for access to President’s text messages“ (Ombudsman kritiseerib seda, kuidas komisjon käsitles presidendi tekstsõnumitele juurdepääsu taotlust), 28. jaanuar 2022. (5) Euroopa Ombudsman, „Ombudsman opens inquiry into how ECB handles ‘revolving doors’“ (Ombudsman algatab uurimise EKP nn pöördukse efekti käsitlemise kohta), 3. märts 2022. (6) Euroopa Ombudsman, „Decision on the time the European Commission takes to deal with requests for public access to documents (strategic inquiry OI/2/2022/OAM)“ (Otsus aja kohta, mis Euroopa Komisjon võtab üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM)), 18. september 2023. (7) Euroopa Ombudsman, „Ombudsman calls for improved transparency around EU recovery funds“ (Ombudsman nõuab ELi taastefondide suuremat läbipaistvust), 1. detsember 2022. (8) Euroopa Ombudsman, „The European Commission’s refusal to give public access to documents related to its proposal for a Regulation on the European Health Data Space (COM(2022) 197 final)“ (Euroopa Komisjoni keeldumine anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta (COM(2022) 197 final)), uurimist alustati 28. novembril 2022. (9) Euroopa Ombudsman, „Kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks oma õiguskontrollikomitee liikmete huvide deklaratsioonidele“, 20. detsembri 2022. aasta otsus. (10) Euroopa Ombudsman, „Ombudsman opens inquiry into time taken by Commission to deal with access to documents requests“ (Ombudsman algatab uurimise aja kohta, mis kulub komisjonil dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks), 6. aprill 2022; (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvuse ja vastutuse kohta (2023/2122(INI))

P9_TA(2024)0036 A9-0446/2023

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2, 3, 5, artikli 11 lõiget 2 ja protokolli nr 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 1a ja artikli 325 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(1) (edaspidi „finantsmäärus“),

–  võttes arvesse komisjoni 16. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (COM(2022)0223),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni 4. mai 2023. aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid(3),

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 18. detsembri 2018. aasta eriaruannet nr 35/2018 „Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi“,

–  võttes arvesse uuringut „Financing of non-governmental organisations (NGOs) from the EU Budget“ (Valitsusväliste organisatsioonide rahastamine ELi eelarvest), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 25. novembril 2010(4),

–  võttes arvesse uuringut „Democratic accountability and Budgetary Control of non-governmental organisations funded by the EU Budget“ (ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide demokraatlik vastutus ja eelarvekontroll), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 24. jaanuaril 2017(5), ning selle hilisemat ajakohastatud 21. jaanuari 2019. aasta versiooni,

–  võttes arvesse uuringut „Transparency and accountability of EU funding for NGOs active in EU policy areas within EU territory“ (ELi poliitikavaldkondades ELi territooriumil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ELi poolse rahastamise läbipaistvus ja vastutus), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 28. septembril 2023(6) (läbipaistvuse ja vastutuse uuring),

–  võttes arvesse komisjoni 2021. aasta märtsis avaldatud tegevussuuniseid ELi rahaliste vahendite saajatele ELi 2021.–2027. aasta programmide kontekstis ELi embleemi kasutamise kohta,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta(7),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis moodustavad Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa(8),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis moodustavad Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (I jagu – Euroopa Parlament) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks(10),

–  võttes arvesse komisjoni ja rakendusametite 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist(11),

–  võttes arvesse väliskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0446/2023),

A.  arvestades, et EL on välja töötanud läbipaistvus- ja aruandlusmehhanismid tagamaks, et toetusesaajatele, sh valitsusvälistele organisatsioonidele eraldatud ELi vahendeid kasutatakse tulemuslikult, tõhusalt ning kooskõlas ELi väärtuste, poliitika ja finantsreeglitega, mis on sätestatud muu hulgas finantsmääruses, milles nähakse läbipaistvus ette ühena selle peamistest eelarvepõhimõtetest, nõudes, et komisjon teeks asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks teabe ELi vahendite kohta;

B.  arvestades, et EL on kodanikuühiskonna organisatsioonide üks suurimaid rahastajaid(12);

C.  arvestades, et kodanikuühiskond ulatub tagasihoidlikust kogukondlikust tegevusest kuni valitsusväliste organisatsioonideni; arvestades, et ELi rahalisi vahendeid saavad valitsusvälised organisatsioonid hõlmavad mitmesuguseid struktuure, toimimisviise, rahastamisallikaid ja sihtvaldkondi, mis tähendab erisuguseid projekte, mida rahastatakse ELi vahenditest; arvestades, et aluslepingutes nõutakse, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; arvestades, et ELi liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid tagama piisava rahastamise programmidele, mille eesmärk on kaitsta ja edendada aluslepingutes sätestatud põhiõigusi ja väärtusi; arvestades, et valitsusvälistel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on nende programmide rakendamisel oluline roll; arvestades, et mõnel juhul usaldavad riigiasutused allhanke korras ülesandeid valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele; arvestades, et komisjon haldab ELi vahendeid otse, kaudselt või ühiselt; arvestades, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele teostab komisjon toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele otse eraldatud vahendite üle järelevalvet ja aruandlust;

D.  arvestades, et komisjoni finantsläbipaistvuse süsteem on peamine avalikult kättesaadavate andmete allikas komisjoni otse hallatavate toetuste ja lepingute ulatuslikuks analüüsimiseks; arvestades, et tuleks teha selget vahet avalikul läbipaistvusel ja seadusliku eelarvekontrolli eesmärgil nõutaval läbipaistvusel, kuna valitsusvälised organisatsioonid töötavad tundlike kontekstide ja probleemidega;

E.  arvestades, et finantsläbipaistvuse süsteemi andmete analüüs näitab, et ELi rahalised kohustused valitsusvälistele organisatsioonide ees ulatusid pärast ELi haridus- ja teadusprogrammide väljajätmist 2022. aastal kõigi ELi programmide ja fondide otsese eelarve täitmise raames vähemalt 2,6 miljardi euroni;

F.  arvestades, et ELi läbipaistvus- ja vastutusnõudeid ning kontrolle tuleks kohaldada kõigi ELi vahenditest kasu saavate huvirühmade esindajate suhtes; arvestades, et 3 377 üksust(13) on registreeritud ELi läbipaistvusregistri kategoorias „Valitsusväliste organisatsioonid, platvormid ja võrgustikud ja sarnased organisatsioonid“; arvestades, et nõuete ja kontrollide olemus peab vastama läbipaistvusregistris kehtestatud liigitusele, et võtta arvesse mitte ainult valitsusväliseid organisatsioone, vaid üksuste kõiki õiguslikke vorme; arvestades, et ELi nõuded ja kontrollid ei pea tingimata olema seotud läbipaistvusregistriga, sest mõned ELi vahenditest toetust saanud üksused võivad eelistada sellest registrist välja jääda, et mitte ohtu seada oma olemasolu;

G.  arvestades, et ELi läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuded ja kontrollid peaksid kehtima kõikide ELi vahenditest kasusaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide suhtes, kes peavad säilitama täpseid ja läbipaistvaid finantsandmeid ELi vahendite kasutamise ja nende toimimiseks kasutatud rahastamisallikate päritolu kohta, kuna nad annavad võetud meetmete, rahastamisallikate, sealhulgas ELi rahaliste vahendite, ning oma sidusrühmade nimel tehtavatest otsuste kohta aru oma liikmete, rahastajate, partnerite ja toetusesaajate ees; arvestades, et liikmesriigid loovad õigusliku aluse valitsusvälistele organisatsioonidele, kelle staatus on registreeritud riiklikul tasandil;

H.  arvestades, et sageneb ELi vahendite kasutamine vastuolus ELi reeglite, põhimõtete ja väärtustega; arvestades, et üksikisikud ja variorganisatsioonid, kes on enamasti välismõju all, püüavad summast sõltumata saada ELi rahalist toetust ja sellest tulenevat lugupidamist, kuid tegelikult kasutavad nad ELi vahendeid tegevusteks, mis kahjustavad ELi aluspõhimõtteid ja -väärtusi ning liidu pühendumust demokraatiale;

I.  arvestades, et komisjonil on kohustus tagada ELi eelarve täitmine ning järgida ELi reegleid ja väärtusi; arvestades, et sellega seoses peavad kõik eel- ja järelkontrollid tagama, et ELi rahalisi vahendeid eraldatakse ainult sellistele organisatsioonidele ja üksustele, kes tegutsevad kooskõlas ELi reeglite, põhimõtete ja väärtustega;

J.  arvestades, et ELi ja komisjoni 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses rõhutatakse sügavat muret selliste projektide rahastamise pärast, mida viivad ellu või millesse on kaasatud radikaalsete usu- ja poliitiliste organisatsioonidega seotud valitsusvälised organisatsioonid; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditest rahastataks ainult organisatsioone, kes austavad rangelt kõiki liidu väärtusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon looks eelmehhanismid, mis määraksid selgelt kindlaks liidu territooriumil ja välismaal tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid, kellel on tuvastatud sidemed usuliste fundamentalistlike võrgustikega ja kes edendavad eesmärke, mis kahjustavad liidu väärtusi(14);

K.  arvestades, et kõigi ELi rahalisi vahendeid saavate valitsusväliste organisatsioonide suhtes tuleks kohaldada samasuguseid rangeid aruandekohustuse standardeid ja läbipaistvusreegleid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad Euroopa Liidus või väljaspool seda;

L.  arvestades, et mõned allpool esitatud kaalutlused põhinevad läbipaistvuse ja vastutuse uuringu mõningatel järeldustel, milles käsitletakse täiendavaid läbipaistvusega seotud puudusi teabes, mis puudutab ELi vahendite kasutamist komisjoni, liikmesriikide ja toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide poolt;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt olulise rolli üle, mida valitsusvälised organisatsioonid täidavad kodanikuühiskonna esindamisel ning aluslepingutes sätestatud õiguste ja väärtuste ning ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste edendamisel ja kaitsmisel; rõhutab, et õigus saada ELi rahastust peaks olema ainult sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, kelle tegevus austab neid õigusi ja väärtusi; nõuab tungivalt kõigilt sidusrühmadelt, et nad ELi poolse rahastamise küsimustes tähtsustaksid üha enam ELi põhimõtteid ja väärtusi, ning tunnistab valitsusväliste organisatsioonide mitmekesisust, mis puudutab nende suurust, ressursse ja personali;

2.  toonitab konkreetselt rolli, mida toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid mängivad ELi eelarve täitmisel, ning nende kohustust täita seda rolli täielikus kooskõlas ELi finantsreeglitega ja ELi finantshuvide kaitse põhimõtetega; tuletab meelde, et ELi territooriumil tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid peavad järgima igas nende tegevusega seotud liikmesriigis kohaldatavat riigisisest õigust, ning samuti liidu õigust ja rahvusvahelist õigust; kordab, et ELi läbipaistvus ja vastutus on üliolulised, et tugevdada soodsat ja õiglast Euroopa süsteemi, mis põhineb demokraatial, põhivabadustel, kaasatusel ja mitmekesisusel;

3.  rõhutab, et valitsusvälised organisatsioonid sõltuvad nii avaliku sektori toetusest kui ka eraviisilistest annetustest, ja et need ei välista vastastikku üksteist; tuletab meelde, et valitsusväliste organisatsioonide olemasolu ja tegevuse jaoks on väga oluline, et nad oleksid võimelised riigi või kohalikul tasandil leidma, saama ja kasutama muid ressursse peale ELi või avaliku sektori vahendite;

4.  rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonid väärivad oma igapäevase töö eest suurt austust ja tänu; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide igapäevast tööd kogu Euroopas ja maailmas ning kinnitab, et need valitsusvälised organisatsioonid väärivad suurimat kiitust ja toetust; rõhutab, kui oluline on rahuldada nende organisatsioonide rahalisi ja muid vajadusi;

5.  tunnustab ELi ja kolmandate riikide valitsusväliste organisatsioonide olulist rolli õigusriigi ja demokraatlike väärtuste kaitsmisel, korruptsioonivastases võitluses ning inimõiguste ja demokraatia edendamisel; kordab, et autoritaarsete või mittedemokraatlike režiimidega riikides on valitsusvälised organisatsioonid sageli demokraatia viimane kaitseliin, mida autoritaarsed režiimid kogu maailmas püüavad vaigistada, sealhulgas vastuvõetud õigusaktide ja diskrimineerivate kohustuste kaudu, ning et nad vajavad seetõttu toetust ja kaitset; kutsub komisjoni üles kaaluma selles suhtes kaitseklausleid ja -mehhanisme; rõhutab, kui oluline on tagada nendes valdkondades tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele piisav ja läbipaistev ELi rahastamine;

6.  kiidab valitsusväliste organisatsioonide tegevust konfliktipiirkondades selle tagamisel, et humanitaarabi jõuaks kiiresti ja tulemuslikult tsiviilelanikkonna ja abivajajateni; tunnistab valitsusväliste organisatsioonide tähtsust selle tagamisel, et EL kui maailma suurim arenguabi andja aitaks jätkuvalt kaasa stabiilsuse edendamisele, vaesusest ülesaamisele ja ülemaailmse arengu edendamisele;

7.  juhib tähelepanu sellele, et tegelikkuses võivad seadusandlikud protsessid jätta kohalike, piirkondlike ja riiklike valitsusväliste organisatsioonide arvamused tähelepanuta; on seisukohal, et väikestel valitsusvälistel organisatsioonidel on tülikate haldusmenetluste tõttu sageli raske ELi rahalistele vahenditele juurde pääseda; kutsub komisjoni üles menetlusi veelgi lihtsustama ja ühtlustama, et väiksemad valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas kohalikul tasandil, saaksid ELi rahalisi vahendeid taotleda ja neist kasu saada; rõhutab, et väiksemate valitsusväliste organisatsioonide prioriteete ja vajadusi tihti eiratakse või neile pööratakse vähem tähelepanu, hoolimata asjaolust, et nad tunnevad sageli olukorda kõige paremini ja teevad ära väga palju tööd; rõhutab, et väikeste organisatsioonide tööle tuleks avaldada suurimat austust ning et ELi rahalised vahendid tuleks muuta neile kättesaadavamaks, kuna nad on oluline element, mis tugevdab mitmekesisust kogu Euroopas ja mujal; tunnistab, et Euroopa valitsusvälised organisatsioonid täidavad avalike teenuste täiendamisel olulist toetavat rolli;

8.  on jätkuvalt sügavalt mures, et mõnes liikmesriigis suunatakse valitsusväliste organisatsioonide vastu ähvardusi ja põhjendamatuid rünnakuid, sealhulgas õigusakti ettepanekute ja vastu võetud õigusaktidega, millega pannakse valitsusvälistele organisatsioonidele diskrimineerivaid kohustusi, mis piiravad nende tegevust või keelustavad selle, ning samuti hirmutades ja ahistades nende töötajaid, tehes negatiivseid avalikke avaldusi, vallandades laimukampaaniaid, ning tehes verbaalseid ähvardusi ning õiguslikke ja füüsilisi rünnakuid; rõhutab, et mõnede valitsusväliste organisatsioonide puhul tehakse ka ülemääraseid halduskontrolle või auditeid, nende rahastamist kärbitakse poliitilistel motiividel ning neile on seatud liiga ranged õiguslikud nõuded nende asutamiseks ja registreerimiseks; rõhutab, et valitsusväliseid organisatsioone tuleb kaitsta ning neid tuleks piisavalt rahastada ja toetada;

9.  on veendunud, et läbipaistvus ja aruandekohustus on valitsusvälistele organisatsioonide ja teiste kasumit taotlevate või mittetulundusühingute jaoks samuti hädavajalik oma väärtusliku töö tutvustamiseks, tunnustamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks; on seisukohal, et valitsusväliste organisatsioonide suhtes, kes tegutsevad täielikult kooskõlas ELi väärtuste ja finantsreeglitega ning järgivad täielikult ELi hartat, kuid tegutsevad samal ajal keskkonnas, kus on probleeme demokraatiaga, tuleks kohaldada erisätteid; on veendunud, et Euroopa kodanikud peavad saama olla kindlad, et EL teab täpselt, kuidas kõiki ELi vahendeid kasutatakse; on seetõttu mures, et hoolimata kehtivatest läbipaistvusnõuetest puudub teave, andmed ja kontroll selle üle, kes või mis saab ELi rahalisi vahendeid; tuletab meelde, et läbipaistvus- ja vastutusnõuded peaksid alati olema kooskõlas rahvusvahelise ja inimõigustealase õigusega, eelkõige seoses kodanikuvabaduste kasutamisega, ning jääma rangelt vajalikuks ja taotletavate konkreetsete eesmärkidega proportsionaalseks;

10.  tuletab meelde, et läbipaistvust ja vastutust ei tohiks kasutada sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piiramiseks ega kriitiliste seisukohtade vaigistamiseks;

11.  rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada, et ELi läbipaistvus- ja aruandluskohustused ei seaks ohtu ELi rahaliste vahendite lõplikke saajaid; on veendunud, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes tegutsevad autoritaarse režiimiga või õigusriigi probleemidega riikides, mis neid organisatsioone negatiivselt mõjutab, või kus kodanikuühiskonna tegutsemisruum on piiratud, või kus nende organisatsioonide identiteeti või tööd käsitleva teabe avalik levitamine võib tuua kaasa kättemaksu, mis seab ohtu nende olemasolu või nende töötajate julgeoleku ja turvalisuse, tuleks avalikke läbipaistvusnõudeid erandkorras kohaldada asjakohasel viisil;

12.  on arvamusel, et teatud väidetavaid korruptsioonijuhtumeid, mis tõid kaasa avalikkuse pahameele, nagu Qatargate’i skandaal, oleks saanud ära hoida kehtivate läbipaistvusnõuete järjepideva jõustamisega ja kaasatud üksuste, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kohustusega avalikustada oma rahastamisallikad ja sisemised struktuurid; märgib, et mõnel juhul said kaasatud üksused ELi rahastust;

13.  mõistab hukka asjaolu, et ELi vahendeid on hakatud sagedamini kasutama vastuolus ELi põhimõtete ja väärtustega, eelkõige siis, kui rahaliste vahendite kasutamist ja teistele organisatsioonidele ülekannete tegemist ei saa täielikult jälgida; hoiatab ohu eest, et lõpuks kasutatakse ELi vahendeid korrumpeerunud ringkondades, ning et nende abil korraldatakse pettusi, reeglite eiramisi, välissekkumist ja sisseimbumist; rõhutab ELi vahendite puhul lõplike vahendite saajate läbipaistvuse tähtsust;

Valitsusvälised organisatsioonid ja üksused eelarvekontrolli kontekstis

14.  kordab, kui oluline on, et üldsus valitsusväliseid organisatsioone usaldaks ja toetaks; tunnistab, et nende organisatsioonide kirjeldamiseks kasutatud mõisteid tõlgendatakse liikmesriigiti õiguslikult ja avalikult erinevalt;

15.  rõhutab, et „valitsusväline organisatsioon“ on lai üldmõiste, mis hõlmab paljusid eri liiki üksusi alates suurtest rahvusvahelistest organisatsioonidest kuni väikeste piirkondlike või kohalike organisatsioonideni, peamiselt töötajate juhitavatest organisatsioonidest kuni peamiselt vabatahtlikest koosnevate organisatsioonideni; rõhutab, et märkimisväärselt võivad erineda ka valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisvaldkond ja eelarve täitmise viis; mõistab, et selle mitmekesisuse tõttu on valitsusväliseid organisatsioone keeruline ELis üheselt määratleda; rõhutab siiski kogu ELi hõlmava ühtlustatud lähenemisviisi, sealhulgas ühtlustatud määratluse kehtestamise eeliseid, mille lisaväärtus seisneb suuremas läbipaistvuses, vastutuses, prognoositavuses ja üldsuse usalduses; julgustab seetõttu kaasseadusandjaid jõudma valitsusväliste organisatsioonide ja asjaomaste üksuste suhtes kokkuleppele ELi tasandil ühtlustatud lähenemisviisis, mis aitaks märkimisväärselt kaasa Euroopa eelarvekontrolli menetlustele, eriti piiriüleste mittetulundusühingute puhul; kordab, kui oluline on tagada läbipaistvus ja vastutus kõigi üksuste puhul, kellele eraldatakse ELi rahalisi vahendeid; tunnistab eelist, mis seisneb ühtlustatud lähenemisviisi kehtestamises sellele, milline on nende üksuste suhe ELi ja selle organitega eri kontekstides;

16.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku lisada valitsusväliste organisatsioonide ühine määratlus 2022. aasta finantsmääruse uuesti sõnastamise ettepanekusse; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oma volitustes palus selgitada valitsusväliste organisatsioonide määratlust, eelkõige seda, mis määral on see üksus formaalselt olemas, läbipaistev ja aruandekohustuslik oma liikmete või asutajate ees; julgustab komisjoni korraldama valitsusvälise organisatsiooni määratluse üle põhjaliku konsultatsiooni, millesse kaasatakse liikmesriikide ametnikud ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad ning mille puhul võetakse arvesse ka metoodikat, mida järgiti mõiste „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ (VKE) määratlemisel;

17.  on seisukohal, et selleks, et organisatsiooni saaks pidada valitsusväliseks organisatsiooniks, peab organisatsioonil olema ka muid rahastajaid peale riigi ja komisjoni;

18.  märgib, et komisjon kasutab mõisteid „valitsusvälised organisatsioonid“ ja „mittetulundusühendused“ ilma, et nende vahel tehtaks finantsläbipaistvuse süsteemis selgelt vahet; peab kahetsusväärseks, et see põhjustab ELi vahendite eraldamisel ja järelevalvel ebakindlust ning võib viia vale arusaamani valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele eraldatud rahaliste vahendite suurusest; märgib, et finantsläbipaistvuse süsteemis korduma kippuvate küsimuste all on välja toodud valitsusväliste organisatsioonide määratlus, mille oluline osa on organisatsiooni kasumit mittetaotlev staatus, mida on vaja tõendada; peab kahetsusväärseks, et selge vahetegemise puudumine on olnud seni võimalik, sest ELil ei ole olnud valitsusvälistele organisatsioonidele ühtlustatud lähenemisviisi ning finantsläbipaistvuse süsteemis on üksused saanud end ise liigitada, seejuures on aga tuginetud reeglitele, mis võivad liikmesriigiti erineda; nõuab lisaks, et finantsläbipaistvuse süsteem tagaks eri liiki valitsusväliste organisatsioonide ja muude mittetulundusühenduste asjakohase liigitamise, et vältida olukordi, kus teatavat liiki organisatsioonide vahel tehakse vähe vahet või ei tehtagi vahet ning kus ülikoole, teadusasutusi, vabaühendusi ja muid valitsusväliseid organisatsioone peetakse finantsläbipaistvuse süsteemi andmebaasis identseks;

ELi rahaliste vahendite kasutamise suurem läbipaistvus ja tõhusam aruandekohustus

19.  on seisukohal, et pettusi, huvide konflikte, topeltrahastamist, korruptsiooni ning rahapesu ja omastamist tuleb ennetada ning nende vastu võidelda igas olukorras ja kõigi toetusesaajate puhul, olenemata toetusesaaja liigist ja õiguslikust seisundist; on mures selle pärast, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil ei ole selliste juhtumite kohta piisavalt teavet; tuletab meelde, et kõigi ELi rahaliste vahendite taotlejate ja toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide suhtes kohaldatakse ELi finantsreegleid;

20.  rõhutab, et oluline vahend liidu finantshuvide kaitsmiseks on varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem, mis tagab tänu liidu finantshuve ohustavate isikute või üksuste varajasele avastamisele mitmetasandilise kaitse; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle finantsmäärus uuesti sõnastada, et laiendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ka jagatud eelarve täitmisele ning lisada uusi menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumeid(15); kutsub komisjoni üles muutma varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem täielikult toimivaks, et see võimaldaks jätta toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid finantsmääruse alusel ilma edasisest juurdepääsust ELi rahalistele vahenditele;

21.  on mures selle pärast, et läbipaistvuse nõuetest ei pruugi piisata, eriti kui vahendid kantakse üle ahelas ja neid kasutatakse, et kaasrahastada koos teiste rahastajatega ette võetavaid ühiseid projekte; peab problemaatiliseks, et finantsläbipaistvuse süsteem pakub teavet üksnes toetuste kohta, mida komisjon annab otse otsese eelarve täitmise raames, kuid ei paku üksikasjalikku teavet rahaliste vahendite kohta, mis on saadud kaudselt toetusesaajatelt ja partneritelt, kellel on komisjoniga õiguslik suhe;

22.  rõhutab, et kõik liikmesriigid ei esita toetuste kohta sama palju teavet ning et praegune ELi andmebaas ei ole piisavalt ühtlustatud ega sidus; kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust ja aruandekohustust eelarve jagatud ja kaudse täitmise korral, kontrollides selleks vahendite ümberjaotamist ja kasutamist kuni lõplike vahendite saajateni kooskõlas finantsmääruse uuesti sõnastamise ettepanekuga;

23.  kutsub komisjoni üles proportsionaalselt tugevdama eelkontrolli mehhanisme, sealhulgas asjakohaseid pistelisi kontrolle; on seisukohal, et ELi vahendite kasutamise järelkontrollis esineb tõsiseid puudusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostöös liikmesriikidega analüüsi ja esitaks selged ettepanekud kontrollide kvaliteedi, kvantiteedi ja korrektsuse parandamiseks, mille juures on abiks komisjoni hästi toimiv ja tsentraliseeritud eelarvekontrolli töörühm, millesse on kaasatud kõigi huvirühmade esindajad ning millel on selged volitused, uurimissuutlikkus ja ressursid;

24.  tunnistab, kui oluline on läbipaistvus ELi rahastatud tegevuse kõigis aspektides, et tagada rahaliste vahendite vastutustundlik kasutamine; tunnistab muret võimaliku välissekkumise pärast ELi poliitika kujundamisse ning asjaolu pärast, et kehtiv süsteem ei saa täielikult takistada osalejaid loomast ja rahastamast toetusesaajaid, sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone, ja/või olemast nendesse kaasatud, et levitada valenarratiive, sealhulgas desinformatsiooni kaudu, nagu väidetavalt juhtus Qatargate’i skandaali puhul; on veendunud, et praegused probleemid ei tohiks viia kõigi valitsusväliste organisatsioonide häbimärgistamiseni, sest enamik valitsusväliseid organisatsioone austab ja edendab ELi demokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi; rõhutab, et ELi eelarvet ei tohi kasutada ELi demokraatlike põhimõtete ja väärtuste vastaseks lobitööks;

25.  kutsub komisjoni üles nõudma, et ELi vahendeid saavad toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, avaldaksid üksikasjalikud andmed kõigist muudest allikatest saadud rahaliste vahendite kohta projektide puhul, mida EL kaasrahastab viie aasta jooksul, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse põhimõtet, eriti põhjendatud juhtudel, kui toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, seisavad silmitsi tõsise survestamise ohuga; rõhutab, et valitsusväliste organisatsioonide ELi-väline rahastus võib olla õiguspärane rahastamisviis, kuid rõhutab, et ilma selgete läbipaistvusnormideta, mille puhul võetakse arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet, võivad kolmandate riikide osalejad selliseid rahastamisvõimalusi kuritarvitada ja lubamatult mõjutada; kutsub ELi institutsioone üles parandama läbipaistvusstandardite rakendamist, sealhulgas kohustuslikku lobitööalast aruandlust;

26.  julgustab liikmesriike kehtestama riiklikke lobi- ja läbipaistvusregistri õigusakte, millega tuleks nõuda ka rahastajate, sealhulgas rahvusvaheliste rahastajate ja rahastamisallikate avalikustamist ja kõigi huvirühmade esindajate suhtes, olenemata nende liigist ja õiguslikust seisundist, samaväärsete läbipaistvusnõuete kohaldamist;

27.  tuletab meelde, et liikmesriigid vastutavad pettuste, rahaliste vahendite omastamise ja rahapesu, süüdimõistvate kohtuotsuste ja käimasolevate uurimiste registreerimise, järelevalve ja nendest teatamise eest; on veendunud, et selleks, et pettusi ja rahaliste vahendite omastamist ennetada, avastada ja nende vastu võidelda, on riikide ametiasutused, kes on kohalikule tasandile lähemal, esimene toimiv tasand, kelle võimuses on kontrollida ja teha järelevalvet ELi reeglite ja väärtuste vastu tegutsevate organisatsioonide üle;

28.  kutsub riiklikke ametiasutusi üles tugevdama oma läbipaistvus- ja aruandlussüsteeme, et teha kindlaks kõik organisatsioonid ja üksused, kes rikuvad ELi reegleid ja väärtusi, ning võtma õiguslikke ja haldusmeetmeid, mis hõlbustavad meetmete võtmist ELi tasandil ja võimaldavad komisjonil sellised üksused hõlpsamini ja kiiremini oma süsteemidesse integreerida; nõuab tungivalt, et komisjon kannaks kõik huvirühmade esindajad, kes rikuvad ELi reegleid ja väärtusi, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning jätaks nad kooskõlas ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ELi rahastamisest kõrvale;

29.  on seisukohal, et liikmesriikidele ei tohiks jätta kaalutlusruumi, et kehtestada valitsusväliste organisatsioonide suhtes halvavalt piiravaid nõudeid ja kohustusi; tuletab meelde, et kui Ungari võttis 2017. aastal vastu välissekkumist käsitleva seaduse, algatas komisjon Ungari vastu rikkumismenetluse, ning et oma 18. juuni 2020. aasta otsuses(16) (Euroopa Komisjon vs. Ungari) märkis Euroopa Liidu Kohus, et kui kodanikuühiskonna organisatsioonidele kehtestatud süstemaatilised kohustused takistavad märkimisväärselt nende organisatsioonide tegevust ja toimimist, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, rikutakse sellega ühinemisvabadust ja seega liidu õigust;

30.  peab kahetsusväärseks teabe avaldamist finantsläbipaistvuse süsteemis 6–18 kuu pikkuse viivitusega ja selle mõju läbipaistvusele; kutsub komisjoni üles avaldama teavet valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele antud ELi toetuste kohta hiljemalt kuus kuud pärast toetuse andmise kuupäeva, sealhulgas muudest allikatest pärit rahastamise kohta, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet nende toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes seisavad silmitsi tõsiste ohtudega; kutsub komisjoni üles töötama välja ja integreerima finantsläbipaistvuse süsteemi andmete valideerimise vahendid, et süsteemis andmete valideerimine oleks automaatne, pidev ja kiirem ning sellele kuluks vähem ressursse;

31.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni IT‑süsteemid ei ole kasutajasõbralikud ning kasutavad projektide ja toetustesaajate kindlakstegemiseks eri viise, mistõttu on komisjoni avalikult kättesaadavatest portaalidest ja andmebaasidest pärit teavet keeruline ühitada; soovitab komisjonil kehtestada ühtlustatud reeglid ning standardida programmispetsiifiliste andmebaaside ülesehitus ja funktsioonid, võttes arvesse erinevaid keskkondi ja tegevusvaldkondi, milles valitsusvälised organisatsioonid tegutsevad, ilma et see tekitaks neile tarbetut lisakoormust;

32.  kutsub komisjoni üles kasutama kõigis portaalides ja andmebaasides, sealhulgas toetusesaajate veebisaitidel, üht ainulaadset tunnust, näiteks osaleja kordumatut tunnuskoodi ja projekti identifikaatoreid, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse põhimõtet, eriti nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, seisavad silmitsi tõsise survestamise ohuga, et hõlbustada eri süsteemides ja veebisaitidel avalikult kättesaadava teabe võrdlemist; kutsub komisjoni üles andma kõigile toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele koodi, mille alusel saab teha finantsläbipaistvuse süsteemist väljavõtte nende viie aasta rahastamisandmete kohta ja mis sisaldab linke asjaomaste projektide kirjetele komisjoni andmebaasides;

33.  täheldab olulisi ebakõlasid projektide veebisaitidel esitatava teabe sisus ja ulatuses, sealhulgas toetuste jaotumises partnerite vahel ja seotuses komisjoni asjaomaste andmebaasidega; nõuab ennetavamat lähenemisviisi avalikule läbipaistvusele ja ELi eelarvepädevate institutsioonide vahelist suuremat koostööd, mis oleks ulatuslikum kehtivatest ELi toetuse saamise miinimumnõuetest; nõuab, et komisjon tõhustaks süsteemi nii, et kõik taotlejad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes ELi rahastust taotlevad, kohustuksid järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; nõuab, et ELi rahastatud projektide veebisaitidel esitataks selgemalt ja süstemaatilisemalt teavet EList ja muudest allikatest saadud toetuste kohta;

34.  nõuab, et äriühingute tegelikest kasusaajatest omanikud kantaks ELi riikide kesksetesse registritesse, millele pääsevad ligi isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, näiteks uurivad ajakirjanikud, asjaomased kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid;

35.  märgib, et kuigi süsteemi eGrants kui ühise toetuste haldamise vahendi ja taotlejate registreerimise süsteemi sidumine komisjoni teenustega on parandanud finantsläbipaistvuse süsteemi andmete kvaliteeti ja täielikkust, tuleb andmete usaldusväärsuse parandamiseks rohkem pingutada; on mures selle pärast, et komisjoni olemasolevate läbipaistvusportaalide ja -süsteemide kooskõlas esineb endiselt puudusi; kutsub lisaks komisjoni üles tõhustama oma tööd andmebaaside ühtlustamiseks, et muuta finantsläbipaistvuse süsteem kasutajasõbralikumaks ja konkreetsete programmide andmebaasidega kooskõlas olevaks ning siduda see läbipaistvusregistriga; rõhutab, et finantsläbipaistvuse süsteem peaks hõlmama lõppmakseid, mis võimaldaks kooskõlas finantsmäärusega teha kategooriate kaupa kindlaks toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälise organisatsiooni ja asjaomaste üksuste määratluse kaudu; nõuab, et komisjon koostaks ettepaneku lisahaldusmeetmete kohta 2024. aasta lõpuks;

36.  märgib, et mõnel juhul on valitsusvälise organisatsiooni peakontor ühes riigis ja tegevus, milleks toetust kasutatakse, toimub teises riigis; nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et pidada arvestust rahaliste vahendite ja teenuste kohta väljaspool nende peakorteri asukoha jurisdiktsiooni;

37.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua finantsmääruse artikli 36 alusel tsentraliseeritud koostalitlusvõimelise andmekaeve ja riskihindamiste IT-süsteem, et parandada eelarve täitmise sisekontrolli tõhusust; rõhutab, et see süsteem peab kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849(17) hõlmama lisaks vahendite saajate andmetele ka tegelikult kasu saavate omanike andmeid; nõuab, et see süsteem hõlmaks kõigi eelarve täitmise viiside puhul varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmetel põhinevaid riskinäitajaid;

38.  peab kahetsusväärseks, et aruandekohustuste ja raamatupidamiskorra kooseksisteerimine riikide ja ELi tasandil võib põhjustada toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust; kutsub komisjoni üles tagama, et aruandekohustused ELi ja liikmesriikide tasandil oleksid kooskõlas, et tagada kohustuste täitmise üle lihtsam järelevalve;

39.  rõhutab seda, kui tähtis on läbipaistvus ja ELi vahendite lõpliku saaja kindlakstegemine; kutsub komisjoni üles töötama välja ühtlustatud järelevalvesüsteemi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada tõhusust ja teha kindlaks lõplikud vahendite saajad; soovitab komisjonil jälgida ELi vahendeid ELi tasandi teabe- ja läbipaistvusplatvormide lõikes süstemaatilisel, standarditud ja ühtlustatud viisil kuni lõplike vahendite saajateni; nõuab ka tihedamat dialoogi komisjoni ja ELi toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide vahel selle üle, kuidas vähendada liigset koormust;

40.  tunneb muret ELi programmide nähtavust käsitlevate sätete järgimata jätmise pärast; palub komisjonil anda oma teenistustele korraldus nende toetusesaajate puhul, kes lepinguga võetud nähtavusega seotud kohustusi ei täida, lepingud lõpetada või toetusesaajatele tehtavaid makseid vähendada;

41.  kutsub komisjoni üles tagama, et ta pakuks kõigile oma programmiametnikele ja ELi asutustele finantsmääruse ja ELi eelarve alast koolitust; kutsub komisjoni üles pakkuma kõigile ELi rahaliste vahendite saajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, aruandlus- ja finantsreeglite alast koolitust ning nõuab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni teavitataks nõuetekohaselt nendest koolitustest, sealhulgas nende sisust, osalejatest ja nendega seotud kuludest; kutsub komisjoni üles lihtsustama toetuste taotlemise ja valikumenetlusi ning tagama ühtse lähenemisviisi ja menetluse läbipaistvuse, vähendama halduskoormust ja kohandama neid reegleid korrapäraste ajavahemike järel vastavalt muutuvatele oludele ja saadud õppetundidele;

42.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta järelduse, mille kohaselt ei võimalda alltoetuste andmine komisjonil ELi vahendite kasutamist nõuetekohaselt jälgida; nõuab, et valitsusvälistele organisatsioonidele kui kolmandatele osapooltele alltoetusena antavad summad oleksid finantsläbipaistvuse süsteemis ning komisjoni iga‑aastases finants- ja vastutusaruannetes selgelt eristatavad;

43.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid tagaksid kehtivate ELi läbipaistvusregistri sätete rangema rakendamise ja jõustamise ning sellekohase järelevalve; nõuab, et läbipaistvusregistri sekretariaadile eraldataks rohkem vahendeid, et neil oleks võimalik pakkuda kõigile taotlejatele ja registreeritutele, eelkõige väikestele üksustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kogu registreerimisprotsessi vältel tuge ning kontrollida põhjalikumalt nende esitatavat teavet; nõuab eriti läbipaistvusametniku määramist kõikidesse komisjonide sekretariaatidesse ja asjaomastesse haldusüksustesse; tuletab meelde, et läbipaistvusregistri suuniste kohaselt tuleks muudatustest esitatud andmetes teatada niipea, kui need aset leiavad, ent igal juhul kolme kuu jooksul; rõhutab, et kõik muudatused registrisse kantud üksuste juhatuses või juhtkonnas tuleks kanda ka läbipaistvusregistrisse; nõuab, et läbipaistvuse andmebaas oleks kättesaadav ainult teatavatele volitatud isikutele ja taotluse korral mõlemale eelarvepädevale institutsioonile, et vältida sellise teabe levitamist, mis võiks seada ohtu üksikisiku elu või turvalisuse või valitsusvälise organisatsiooni püsimajäämise;

44.  peab kahetsusväärseks, et eri liiki organisatsioonide suhtes kehtivad läbipaistvusregistris erinevad avalikustamise nõuded; kutsub komisjoni üles kehtestama kõigile läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonidele ühesugused avalikustamise nõuded; märgib, et eelkõige tuleb neilt kõigilt nõuda, et nad avalikustaksid oma tulud ja kõik lobitööle kulutatud summad(18);

45.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis(19) esitatud soovitusi, milles nõutakse ELi läbipaistvusregistri ja selle suuniste läbivaatamist, et nõuda registreeritud organisatsioonide kõigi rahastamisallikate, sealhulgas teistes äriühingutes hoitavate aktsiate üksikasjade avalikustamist, ning võimaldada jälgida ELi rahalisi vahendeid otsesest saajast kuni lõpliku toetusesaajani, kui rahalised vahendid kantakse üle ahelas, sealhulgas juhul, kui toetusesaaja, sealhulgas valitsusvälise organisatsiooni vahendid kantakse üle teisele, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet nende valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes seisavad silmitsi tõsiste ohtudega;

46.  kutsub kõiki valitsusväliseid organisatsioone ja üksusi, kes on pühendunud täielikule läbipaistvusele ja vastutusele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning demokraatlike ja ELi väärtuste edendamisele, paluma kanda end ELi vahendite taotlemisel läbipaistvusregistrisse;

47.  nõuab selleks, et parlamendi hoonetesse pääseda ja parlamendikomisjonide kutsel nende töös osaleda, reeglite ranget täitmist ning organisatsioonide kandmist läbipaistvusregistrisse, millega tegeleb komisjonide sekretariaatidesse ametisse nimetatav uus läbipaistvusametnik;

48.  nõuab, et kõik ELi rahalisest toetusest kasusaajad, sh valitsusvälised organisatsioonid, avaldaksid veebis kõik kohtumised Euroopa Parlamendi liikmete, nende assistentide või teiste ELi institutsioonide, organite või asutuste esindajatega, kui sellised kohtumised on seotud pooleliolevate ELi õigusaktidega või ELi rahaliste vahenditega, mida need kasusaajad juba saavad või taotlevad; kutsub asjaomaseid ELi institutsioone ja organeid üles tagama selliste kohtumiste avaldamiseks vajalikud vahendid, võimaldades põhjendatud juhtudel erandeid;

49.  on seisukohal, et valitsusväliste organisatsioonide määruse vastuvõtmine on diskrimineeriv meede, mis on suunatud üksnes valitsusvälistele organisatsioonile, kuid mitte teistele ELi rahaliste vahendite saajatele; on seisukohal, et sellised nähtused nagu pöördukse efekt, rahastamise ja annetuste läbipaistvus, rahapesuvastane võitlus, välissekkumise piiramine, sõltumatus poliitilisest ja majanduslikust mõjust ja rikkumisest teatamine on olulised kõigile ELi rahalisi vahendeid saavatele üksustele, ning neid ei tohiks kasutada valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisruumi piiramiseks;

50.  kordab 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(20) esitatud üleskutset tagada, et kõik ELi rahaliste vahendite saajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes on väärkasutanud või omastanud ELi rahalisi vahendeid või osalenud tegevuses, mis on vastuolus ELi lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ELi väärtustega, sealhulgas terrorismile ja vaenukõnele õhutamine ning vägivalla, poliitilise või usulise äärmusluse toetamine või ülistamine ja desinformatsiooni levitamine tahtlikult võltsitud teadusandmete kujul, kes on kantud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning nende juurdepääs ELi institutsioonide ja ELi rahastamisprogrammidele otsese ja jagatud eelarve täitmise raames on tõkestatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ajakohastatud välistamisnimekirja järgimise ja avaldamise kooskõlas Euroopa Parlamendi soovituse ja finantsmääruse suhtes saavutatud kokkuleppega; ootab, et komisjon annaks selle soovituse rakendamise kohta aru 2025. aasta alguses;

51.  kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles esitama parlamendile kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile süstemaatiliselt toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide riskipõhiste kohapealsete kontrollide tulemused ja auditi järeldused; julgustab tegema tihedamat koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikojaga; kutsub komisjoni üles laiendama eriti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdepääsuõigusi, et saada teavet üksikute toetusesaajate finantsrikkumiste kohta, neid uurida ja määrata asjakohaseid karistusi (nt maksete peatamine varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kaudu) ELi rahaliste vahenditega seotud pettuse, korruptsiooni või muude õigusnormide rikkumiste korral kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;

52.  tuletab meelde, et Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volituste piires kohaldatakse kõigi valitsusväliste organisatsioonide kulude suhtes samal tasemel kontrolli ja uurimisi kui kõigi teiste ELi rahaliste vahendite saajate suhtes;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187. (3) ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. (4) Uuring „Financing of non-governmental organisations (NGOs) from the EU Budget“ (Valitsusväliste organisatsioonide rahastamine ELi eelarvest), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 25. november 2010. (5) Uuring „Democratic accountability and Budgetary Control of non-governmental organisations funded by the EU Budget“ (ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide demokraatlik vastutus ja eelarvekontroll), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 24. jaanuar 2017. (6) Uuring „Transparency and accountability of EU funding for NGOs active in EU policy areas within EU territory“ (ELi poliitikavaldkondades ELi territooriumil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ELi poolse rahastamise läbipaistvus ja vastutus), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 28. september 2023. (7) ELT C 342, 6.9.2022, lk 225. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0137. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0138. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292. (11) Euroopa Parlament, „2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine:ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid“, 10. mai 2023. (12) Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. märtsi 2020. aasta ühisteatis „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020)0005). (13) Allikas: ELi läbipaistvusregister, andmeid vaadati 22. septembril 2023. (14) Euroopa Parlament, „2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine:ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid“, 10. mai 2023. (15) Komisjoni 16. mai 2022. aasta ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (COM(2022)0223)) artikli 139 lõike 1 punkt i ja punkti c alapunkt vi. (16) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, Euroopa Komisjon vs. Ungari, kohtuasi C‑78/18, ECLI:EU:C:2020:476. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). (18) Vt: läbipaistvuse ja vastutuse uuring, soovitus 24.3. (19) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0138, punkt 74. (20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0137.