Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige neid, mis on vastu võetud pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja eskaleerumist 2022. aasta veebruaris ja Krimmi poolsaare annekteerimist 19. veebruaril 2014,

–  võttes arvesse 2014. aastal ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimislepingut(1) ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mida leping hõlmab,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja, Haagi konventsioone, Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu (COM(2023)0338),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2023. aasta otsust alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi pärast komisjoni 8. novembri 2023. aasta heakskiitvat soovitust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2023. aasta ja 1. veebruari 2024. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Maailmapanga, Ukraina valitsuse, komisjoni ja ÜRO 14. veebruari 2024. aasta aruannet „Ukraina: kahju ja vajaduste kolmas kiirhindamine (RDNA3) veebruar 2022 – detsember 2023“,

–  võttes arvesse sõja keskkonnatagajärgi käsitleva kõrgetasemelise töörühma 9. veebruari 2024. aasta aruannet „An environmental compact for Ukraine – A Green Future꞉ Recommendations for Accountability and Recovery“ (Ukraina keskkonnakokkulepe – roheline tulevik꞉ soovitused vastutuse ja taastamise kohta),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda; arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu algas 2014. aastal Krimmi poolsaare ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimisega ning sellele järgnenud Donetski ja Luhanski oblastite osade okupeerimisega; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist; arvestades, et Venemaa tegevus Ukrainas viimase kahe aasta jooksul ohustab jätkuvalt rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas;

B.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee kategoriseeris oma 2. märtsi 2022. aasta resolutsioonis Venemaa Ukraina-vastase sõja viivitamata agressiooniaktiks, millega rikutakse ÜRO põhikirja artikli 2 lõiget 4, ning tunnistas oma 14. novembri 2022. aasta resolutsioonis, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele oma agressioonisõja eest ning ta peab kandma õiguslikku ja rahalist vastutust oma rahvusvahelist õigust rikkuvate tegude eest, sealhulgas hüvitades tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju;

C.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda on suurim sõjaline konflikt Euroopa maailmajaos alates Teise maailmasõja lõpust ning see peegeldab süvenevat konflikti autoritaarsuse ja demokraatia vahel;

D.  arvestades, et Ukraina ja selle kodanikud on näidanud üles vankumatut otsusekindlust Venemaa agressioonisõjale vastuseisus ning on oma riiki edukalt kaitsnud, ehkki nad on maksnud selle eest kõrget hinda tsiviilohvrite ja lahingukaotuste, tsiviil- ja avaliku taristu ning looduskeskkonna ja kultuuripärandi purustuste ja relvana kasutamise näol; arvestades, et vaprale Ukraina rahvale anti tunnustuseks julguse ja vastupanuvõime eest 2022. aasta Sahharovi auhind;

E.  arvestades, et Venemaa agressiooni eest põgenenud miljonid ukrainlased on jätkuvalt ümberasustatud nii Ukrainas kui ka väljaspool seda; arvestades, et rindejoone piirkonnas elab enam kui 3,3 miljonit inimest, sealhulgas 800 000 last; arvestades, et kodusid, koole ja haiglaid pommitatakse jätkuvalt iga päev; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel ei olnud Venemaa 2023. aasta hävitamiskampaania tõttu Ukraina enim mõjutatud piirkondades ligi 720 000 inimesel juurdepääsu piisavale ja turvalisele eluasemele; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo teatas, et 2023. aasta detsembris sagenesid järsult valimatud rünnakud Ukraina asustatud aladele, tuues esile tsiviilisikute hukkumise, hävingu ja humanitaarabivajaduste jätkumise kogu 2023. aasta jooksul;

F.  arvestades, et Venemaa sõjakuriteod traumeerivad tervet elanikkonda, kusjuures hinnanguliselt 10 miljonit inimest on vaimse tervise probleemide ohus või juba kannatavad nende all ning hinnanguliselt 3,9 miljonil inimesel on mõõdukad kuni rasked sümptomid, mis vajavad vaimse stressi, depressiooni, ärevuse ja traumajärgse stressihäire ravi; arvestades, et 2023. aastal teatati riigis toimuvaid humanitaaroperatsioone mõjutanud 227 intsidendist, mille käigus hukkus või sai vigastada 50 humanitaartöötajat, kellest 11 hukkus tööülesannete täitmisel;

G.  arvestades, et ÜRO Ukraina inimõiguste järelevalvemissiooni konservatiivsete hinnangute kohaselt on peaaegu kaks aastat pärast Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse hukkunud üle 10 000 tsiviilisiku ja ligi 20 000 on saanud vigastada, kusjuures ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo arvates on tegelikud arvud tunduvalt suuremad;

H.  arvestades, et Ukraina lapsed maksavad sõjas ülimat hinda – üle 520 Ukraina lapse on tapetud ja üle 1 226 haavatud, 1,8 miljonit on pidanud minema pagulastena naaberriikidesse ja veel 2,5 miljonit on Ukraina riigisisesed põgenikud;

I.  arvestades, et alates täiemahulise agressioonisõja algusest on Venemaale ja Valgevenesse sunniviisiliselt välja saadetud või okupeeritud aladel kinni peetud ligikaudu 20 000 Ukraina last; arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on andnud Vladimir Putini ja Maria Lvova‑Belova kohta välja rahvusvahelised vahistamismäärused, sest nad vastutavad sõjakuriteo toimepanemise eest, milleks on laste ebaseaduslik väljasaatmine ja laste ebaseaduslik üleviimine okupeeritud Ukraina aladelt Venemaa Föderatsiooni; arvestades, et Ukrainasse on tagasi saadetud vähem kui 400 last, kes on taasühinenud oma perekondadega;

J.  arvestades, et ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör on mures teadete ja tunnistuste pärast, mis viitavad Venemaa poolt kinnihoitavate Ukraina tsiviilisikute ja sõjavangide ebainimlikele kinnipidamistingimustele, sealhulgas piinamisele ja arstiabi puudumisele, mis põhjustab püsivat kahju nende tervisele; arvestades, et on teada juhtumeid, kus Venemaa sõjavägi tappis Ukraina sõdureid vangi võtmise asemel, sealhulgas viimati 24. veebruaril 2024 Bahmuti piirkonnas teatatud juhtumid; arvestades, et 2022. aastal tapeti Olenivka vanglas ettekavatsetud plahvatuses tahtlikult üle 50 Ukraina sõjavangi, kellest enamik olid Azovi pataljoni liikmed;

K.  arvestades, et humanitaar- ja sundümberasumiskriiside ajal on iseäranis ohus naised ja tütarlapsed, sest jätkuvalt langevad just nemad ebaproportsionaalselt sageli soolise vägivalla ohvriks; arvestades, et paljud naised on jäänud Ukrainasse ja on mobiliseeritud relvajõududesse; arvestades, et on märke sellest, et vangistatud Ukraina naissõdureid on piinatud ja nad on langenud seksuaalvägivalla ohvriks; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on teatanud, et kuna enamik okupeeritud aladel Venemaa vägede kiirhukkamiste ohvritest on mehed, peavad neist maha jäävad pereliikmed – paljud neist naised – tulema sageli üksi toime piiratud sissetuleku, suurenenud hoolduskoormuse ning tohutu vaimse trauma ja stressiga;

L.  arvestades, et Ukraina relvajõud suutsid Venemaa sissetungile vastu seista, vabastasid pärast 24. veebruari 2022 ajutiselt okupeeritud aladest enam kui 50 % ning taastasid kontrolli Ukraina läänepoolse juurdepääsu üle Mustale merele, tõrjudes tulemuslikult välja Venemaa Musta mere laevastiku;

M.  arvestades, et EL on alates täiemahulise sissetungi algusest andnud märkimisväärset toetust kõigis valdkondades, sealhulgas sõjalist toetust; arvestades, et ELi, selle liikmesriikide ja Euroopa finantsasutuste poolt alates 2022. aasta veebruarist Ukrainale lubatud abi kogusumma on vähemalt 85 miljardit eurot, sealhulgas humanitaar- ja hädaabi, eelarvetoetus, makromajanduslik finantsabi ja sõjaline abi; arvestades, et liikmesriikidele eraldati 17 miljardit eurot, et võtta vastu ligikaudu 4 miljonit Ukraina pagulast, kellele on ajutise kaitse direktiivi(2) alusel antud pikendatud kaitse kuni 2025. aasta märtsini;

N.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on seni andnud Ukrainale sõjalist abi 28 miljardi euro väärtuses ja eraldanud 2024. aastaks esialgse summana ligikaudu 21,2 miljardit eurot; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastut kasutati selleks, et eraldada 5,6 miljardit eurot sõjalise varustuse üleandmiseks Ukrainale liikmesriikide poolt; arvestades, et laskemoonaalgatuse raames, millega pidi algselt antama Ukrainale 2024. aasta märtsiks miljon 155 mm mürsku, on nüüd eesmärk tarnida selleks kuupäevaks ligikaudu pool nimetatud kogusest ja teine pool 2024. aasta lõpuks; arvestades, et ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks on seni koolitanud 40 000 Ukraina sõdurit Saksamaal ja Poolas ning nende arv aina kasvab;

O.  arvestades, et lääneriikide SKP kokku on 25 korda suurem kui Venemaa oma, kuid 2023. aastal moodustas lääne sõjaline abi Ukrainale vähem kui 0,1 % sellest kogu-SKPst; arvestades, et 2023. aastal kulutas Venemaa agressioonisõjale ligikaudu 6 % oma SKPst ja Ukraina ligi 25 % oma SKPst enda kaitsele;

P.  arvestades, et USA Kongress ei ole seni uut 60 miljardi USA dollari suurust 2024. aastaks Ukrainale ette nähtud toetuspaketti vastu võtnud, mis on sisuliselt viinud Ukrainale suunatud USA abikohustuste ja sõjaliste tarnete peatumiseni; arvestades, et USA sõjalise toetuse täielikuks asendamiseks 2024. aastal peaksid EL ja selle liikmesriigid oma sõjalise toetuse andmise praegust taset ja tempot kahekordistama;

Q.  arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg nentis, et NATO liikmed peavad valmistuma võimalikuks vastasseisuks Venemaaga, mis võib kesta aastakümneid; arvestades, et Venemaa agressioonisõda on otseselt toonud kaasa selle, et Soome ja Rootsi ühinesid NATOga, Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale anti ELi kandidaatriigi staatus, üle 50 riigi toimetavad Ukrainale tugevaid julgeolekuabipakette ning ÜROs väljendatakse Ukrainale tugevat poliitilist toetust;

R.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas komisjoni positiivse soovituse alusel alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi ning kutsus nõukogu üles läbirääkimisraamistikku vastu võtma, kui asjakohased komisjoni soovitused on täidetud;

S.  arvestades, et Ukraina on sõlminud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani ja Itaaliaga julgeolekulepingud kooskõlas G7 ühisdeklaratsiooniga Ukraina toetamise kohta, milles lepiti kokku 12. juulil 2023 Vilniuses toimunud NATO tippkohtumise raames; arvestades, et G7 võetud kohustus avas ukse läbirääkimistele, et vormistada Ukraina toetuseks pikaajalised kahepoolsed julgeolekualased kohustused ja kord;

T.  arvestades, et teadete kohaselt on Venemaa kujundanud oma majanduse järsult ümber nn sõjamajanduse suunas koos kavadega teha väga suuri kaitsekulutusi, mis on hinnanguliselt tunduvalt üle 100 miljardi euro; arvestades, et väidetavalt toodab Venemaa riigisiseselt üle kahe miljoni suurtükimürsu aastas, mis on oluliselt rohkem kui see kogus, mida ELi valitsused on Ukrainale lubanud;

U.  arvestades, et EL on alates sõja algusest vastu võtnud 13 sanktsioonipaketti ja loonud ELi sanktsioonide rakendamise rahvusvahelise erisaadiku uue rolli, kelle ülesanne on eelkõige võidelda Venemaa ja tema liitlase Valgevene vastu suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu;

V.  arvestades, et hinnanguliselt on EL ja teised partnerid külmutanud 300 miljardi euro ulatuses Venemaa keskpanga reserve ja 21,5 miljardit euro suuruses summas Venemaa oligarhide raha, samas kui USA ja teised lääne liitlased on blokeerinud või konfiskeerinud üle 58 miljardi USA dollari väärtuses varasid, mis on sanktsioonidega hõlmatud venelaste omandis või kontrolli all;

W.  arvestades, et ELi institutsioonid jõudsid hiljuti kokkuleppele luua Ukraina rahastu, mis pakub aastatel 2024–2027 toetuste ja laenudena 50 miljardi euro ulatuses prognoositavat keskpika perioodi toetust Ukraina parandamiseks, taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks;

X.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda näitab selle riigi imperialistlikku hoiakut naaberriikide suhtes; arvestades, et seni, kuni Venemaa jääb riigiks, kes ajab revisionistlikku poliitikat, jätkab ta jõupingutusi, et säilitada pidev agressioonioht Euroopa maailmajaos; arvestades, et paljud rahvusvahelised osalejad on tunnistanud Venemaa terrorismi toetavaks ja terroristlikke vahendeid kasutavaks riigiks;

Y.  arvestades, et Ukraina-vastase agressioonisõja ja Ukraina meresadamate blokaadiga on Venemaa tekitanud kogu maailmas toiduga kindlustatuse kriisi; arvestades, et Venemaa on sõja algusest saadik kasutanud toitu ja nälga sõjarelvana;

Z.  arvestades, et pärast Ukraina kahte ad hoc avaldust on Rahvusvaheline Kriminaalkohus pädev menetlema Ukraina territooriumil alates 2013. aasta novembrist toime pandud sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi, kuid tal puudub praeguses olukorras pädevus Rooma statuudi artiklis 8a määratletud agressioonikuritegude üle, sest ei Ukraina ega ka Venemaa Föderatsioon ei ole Rooma statuuti ega selle agressioonikuritegudega seotud muudatusi ratifitseerinud; arvestades, et EL toetab agressioonikuritegude erikohtu loomist;

AA.  arvestades, et Ukraina looduskeskkond on olnud üks sõja erilisi sihtmärke, kuna Venemaa on kasutanud halastamatu taktikana tohutuid keskkonnakahjustusi, nagu põldude ja metsade põletamine, Ukraina metsade ebaseaduslik raie ning vee ja pinnase saastamine keemiliste jäätmetega, et hävitada maa, muuta see elamiskõlbmatuks ning võtta tulevastelt põlvkondadelt võimalus kesta ja areneda; arvestades, et Kahhovka tammi hävitamine 6. juunil 2023 on ilmekas näide Venemaa tegevusest, mis põhjustab järgnevatel aastatel jätkuvalt ökoloogilist kahju;

AB.  arvestades, et 13. veebruaril 2024 leiti Hispaanias surnuna endine Vene kopteripiloot Maksim Kuzminov, kes jooksis 2023. aastal üle Ukraina poolele ja kelle väidetavalt tapsid Venemaa valitsuse saadetud palgamõrvarid; arvestades, et viimastel aastakümnetel on Venemaa luureteenistused viinud ELi territooriumil läbi mitmeid jultunud salajasi operatsioone, sealhulgas sooritanud mõrvu;

1.  kinnitab vankumatut solidaarsust Ukraina rahva ja juhtidega ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

2.  kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu ning Valgevene režiimi osalemise selles; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse ning et Venemaa viiks kõik sõjalised jõud, käsilasväed ja sõjatehnika kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja; nõuab, et Venemaa kodanike asustamine ajutiselt okupeeritud Ukraina aladele lõpetataks ja pöörataks tagasi;

3.  tuletab meelde, et Venemaa agressioonisõda algas Krimmi poolsaare ebaseadusliku annekteerimisega 2014. aasta veebruaris, millele järgnes Donetski ja Luhanski oblastite osaline okupeerimine; tuletab meelde, et poolsaar muudeti sõjaväebaasiks ja see oli 2022. aasta täiemahulise sissetungi hüppelaud;

4.  mõistab hukka Ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute piinamise ja tapmise Vene poole poolt; nõuab kõnealuste kuritegude sõltumatut uurimist ja nende eest vastutusele võtmist ning nõuab suuremaid jõupingutusi Ukraina ja Venemaa vahel vangide vahetamiseks;

5.  mõistab hukka Venemaa katsed keelata ära Ukraina ja selle rahva etniline, keeleline ja ajalooline identiteet, eemaldades okupeeritud ja annekteeritud aladelt Ukraina identiteedile viitavad märgid ning keelustades ukraina keele ja Ukraina sümbolite kasutamise, samuti intensiivse passide väljaandmise poliitika ning Venemaa presidendi ja teiste ametnike korduvad katsed ajalugu ümber kirjutada;

6.  on veendunud, et sõja tulemus ja rahvusvahelise üldsuse seisukoht mängivad otsustavat rolli teiste selliste autoritaarsete režiimide tulevase tegevuse mõjutamisel, kes jälgivad tähelepanelikult sõja kulgu ja hindavad, millises ulatuses on neil võimalik rakendada agressiivset välispoliitikat, sealhulgas sõjaliste vahendite abil;

7.  rõhutab, et Ukraina peamine eesmärk on võita sõda Venemaa vastu, mis hõlmab kõigi Venemaa sõjaliste jõudude, käsilasvägede ja liitlaste Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja surumist; on seisukohal, et see eesmärk on võimalik saavutada ainult eranditult igat liiki tavarelvade jätkuva, püsiva ja pidevalt suureneva tarnimisega Ukrainasse;

8.  tunnustab Ukraina rahva vastupanuvõimet ja otsusekindlust tema püüdlustes järgida demokraatlikke väärtusi, viia ellu reforme ja integreeruda Euroopa-Atlandi riikide kogukonda;

9.  tuletab meelde, kui oluline on vabastada ja deokupeerida Krimmi poolsaar, mis on Venemaa poolt olnud okupeeritud juba kümme aastat; tuletab meelde, et Ukrainale lojaalsed poolsaare kodanikud, eelkõige põlistatarlased, seisavad silmitsi represseerimise, vahistamise ja piinamisega; tuletab meelde, et Venemaa okupatsioonijõud on teinud kõik endast oleneva, et kustutada poolsaarel tatari pärand ja Ukraina kohaloleku mälestus, ning et nad jätkavad oma katseid muuta sunniviisiliselt elanikkonna demograafilist koosseisu, mis võib kujutada endast genotsiidi, nagu on kirjeldatud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioonis; toetab Ukraina jõupingutusi Krimmi, eelkõige Krimmi platvormi taasintegreerimiseks;

10.  kinnitab veel kord oma toetust järjepidevale sõjalise abi andmisele Ukrainale nii kaua, kui see on vajalik, ja mis tahes vormis, mis on Ukrainale võitmiseks vajalik; tunnustab jõupingutusi, mida liikmesriigid on seni teinud Ukrainale antava sõjalise toetuse andmisel ja mida on teinud komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja selle koordineerimisel; kordab oma üleskutset, et liikmesriigid suurendaksid ja kiirendaksid oluliselt oma sõjalist toetust, eelkõige relvade ja laskemoona tarnimist selgelt kindlaks tehtud vajadustele reageerimiseks, et võimaldada Ukrainal mitte üksnes end Venemaa rünnakute eest kaitsta, vaid ka taastada täielik kontroll kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle; rõhutab, et relvade ja laskemoona ebapiisav tarnimine võib õõnestada seni tehtud pingutusi; väljendab muret selle pärast, et ühe miljoni suurtükimürsu eesmärki ei saavutata, nagu lubatud; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles andma Euroopa Parlamendile teavet Ukrainale varem antud sõjalise abi kohta, sealhulgas esitama Euroopa välisteenistuse auditi, ning andma teavet selle kohta, kui suure summa ulatuses on liikmesriigid valmis 2024. aasta jooksul abi andma;

11.  on veendunud, et Ukrainale antavale sõjalisele abile ei tohiks kehtestada piiranguid; juhib tähelepanu sellele, et ELi liikmesriikide antav sõjaline toetus protsendina nende SKPst on väga erinev; nõuab vajalikke investeeringuid Euroopa kaitsesektori tööstuslikku baasi, et oluliselt suurendada toodangut, et rahuldada Ukraina vajadusi ja täiendada ELi liikmesriikide ammendunud varusid; rõhutab, et Ukraina vajab eelkõige keerukaid õhutõrjesüsteeme, pikamaarakette, nagu TAURUS, Storm Shadow/SCALP ja teised, moodsaid lahingulennukeid, eri liiki suurtükke ja laskemoona (eelkõige 155 mm), droone ja relvi nende vastu võitlemiseks; toetab ettepanekut, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid Ukrainat sõjaliselt toetama vähemalt 0,25 %ga nende SKPst aastas; nõuab Euroopa rahutagamisrahastu rahalise ülemmäära üldist suurendamist ja on veendunud, et seda tuleks kasutada muu hulgas selleks, et Ukraina vajaduste rahuldamiseks hankida maailmaturul kättesaadavat laskemoona ühest allikast; nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused alustaksid viivitamata dialoogi kaitsevaldkonna ettevõtjatega tagamaks, et eelkõige Ukrainale mõeldud laskemoona, mürskude ja rakettide tootmine ja tarnimine seatakse esikohale muude kolmandate riikide tellimuste ees; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid uuriksid võimalusi ühisettevõtete loomiseks ja tihedaks koostööks sarnaselt meelestatud kolmandate riikide kaitsetööstusega, et pakkuda Ukrainale vajalikku laskemoona; nõuab tungivalt, et eelkõige suurimad liikmesriigid, kellel on märkimisväärne kaitsetööstuse suutlikkus, suurendaksid oluliselt ja kiiresti sõjalise abi andmist Ukrainale; kutsub USA Esindajatekoda üles võtma ilma igasuguse edasise viivituseta vastu Ukrainale antava sõjalise abi paketi;

12.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooniga võetud kohustusi ja kiirendaksid strateegilise kompassi täielikku rakendamist Euroopa sõjalise koostöö tõhustamisega tööstuse ja relvajõudude tasandil, et muuta EL tugevamaks ja võimekamaks julgeoleku tagajaks, mis on NATOga koostalitlev ja seda täiendav; väljendab heameelt liikmesriikide ja ELi institutsioonide suurendatud eelarvete ja investeeringute üle kaitse valdkonnas ning nõuab, et tehtaks rohkem sihipäraseid kulutusi, ühishankeid ning ühisinvesteeringuid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; rõhutab, et ELiga liitumise protsessi käigus tuleks astuda konkreetseid samme Ukraina integreerimiseks ELi kaitse- ja küberturvalisuse poliitikasse ja ‑programmidesse;

13.  väljendab heameelt julgeolekulepingute allkirjastamise üle Ukraina ning Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani ja Itaalia vahel kooskõlas G7 ühisdeklaratsiooniga Ukraina toetamise kohta, ning kutsub teisi sarnaselt meelestatud partnereid üles seda eeskuju järgima; rõhutab, et neid julgeolekulepinguid ei saa pidada NATO tulevase liikmesuse asendajaks; väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud Euroopa rahutagamisrahastu raames loodava uue Ukraina abifondi praktiliste üksikasjade ja rahalise ülemmäära osas; see abifond toetaks Ukrainale sõjalise varustuse tarnimist Euroopa ühiste hankealgatuste kaudu;

14.  kordab oma toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esitatud rahuvalemile; on veendunud, et see on terviklik kava Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseks; tuletab meelde, et selle kava 10 punkti leidsid kajastust ÜRO Peaassamblee 23. veebruari 2023. aasta resolutsioonis ES-11/6, mis käsitleb ÜRO põhikirja põhimõtteid, mis on aluseks terviklikule, õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas;

15.  kordab oma üleskutset komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikidele teha Ukrainaga ja rahvusvahelise üldsusega koostööd, et luua erikohus Venemaa juhtide ja nende liitlaste – nagu Valgevene režiim – poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks; peab tervitatavaks Haagis rahvusvahelise keskuse loomist Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks;

16.  väljendab täielikku toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri käimasolevale Ukrainas valitsevat olukorda käsitlevale uurimisele, mis põhineb väidetavatel sõjakuritegudel, inimsusvastastel kuritegudel ja genotsiidil; nõuab tungivalt, et Ukraina ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja selle muudatused ning saaks ametlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmeks, et toetada rahvusvahelisi pingutusi raskete rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmiseks; nõuab, et EL teeks edasisi diplomaatilisi pingutusi, et edendada Rooma statuudi ja kõigi selle muudatuste ratifitseerimist kogu maailmas;

17.  väljendab õudust asjaolu üle, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa ühe kõige kiiremini kasvava laste massilise ümberasustamise pärast Teist maailmasõda; tuletab meelde, et tsiviiltaristu ulatusliku sihikule võtmise tõttu on Ukraina lapsed jäänud suurel määral ilma juurdepääsust põhiteenustele, nagu haridus ja tervishoid, eelkõige vaimse tervise alane toetus;

18.  kordab, et Ukraina laste, sealhulgas lasteasutustes elanud laste jätkuv sunniviisiline ümberpaigutamine ja väljasaatmine Venemaale ja Valgevenesse ning nende sunniviisiline adopteerimine Venemaa perede poolt on vastuolus Ukraina ja rahvusvahelise õigusega; rõhutab, et genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt on laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise genotsiid; nõuab, et Venemaa ja Valgevene ametivõimud tagaksid kõigi Ukraina laste viivitamatu tagasipöördumise; kiidab Ukraina kohalike organisatsioonide jõupingutusi, kes toetavad igal üksikjuhul eraldi vanemaid ja perekondi laste otsimisel ja nende turvalise tagasipöördumise eest võitlemisel;

19.  kordab, et mõistab hukka Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise Venemaale, Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina aladele ja Valgevenesse; kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles avaldama Venemaale survet, et ta saadaks tagasi kõik sunniviisiliselt välja saadetud ja ebaseaduslikult vangistatud Ukraina tsiviilisikud, eriti lapsed, ning ka kõigi vangistuses surnute säilmed; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid otsiksid tõhusamalt mehhanisme, millega hõlbustada Venemaa poolt ebaseaduslikult kinni peetud Ukraina tsiviilisikute vabastamist, sealhulgas ÜRO mehhanismide kaudu;

20.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ajutise kaitse direktiivi tõlgendatakse nii kitsalt, et paljudel Venemaa agressioonisõja eest põgenenud naistel ei ole võimalik saada aborditeenuseid ega muud seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud ravi, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise järgset ravi; on šokeeritud asjaolust, et selle tagajärjel on paljud naised olnud sunnitud pöörduma tagasi sõjast räsitud Ukrainasse, et saada juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele ja reproduktiivtervishoiule; kutsub komisjoni üles direktiivi läbi vaatama, tagamaks, et kõik liikmesriigid on kohustatud pakkuma samasugust hooldust, mida naised võiksid muidu Ukrainas saada;

21.  mõistab hukka Venemaa kavatsuse korraldada 15.–17. märtsil 2024 ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel presidendivalimised, ja rõhutab, et ta ei tunnusta nende ebaseaduslike valimiste tulemusi;

22.  kordab oma nõudmist, et praegu kehtiva assotsieerimislepingu rakendamisel tehtava töö ja ühinemisläbirääkimiste protsessi vahel oleks uuenduslik, täiendav ja paindlik koostoime, võimaldades Ukraina järkjärgulist integreerimist ELi ühtsele turule ja valdkondlikesse programmidesse, sealhulgas juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele asjakohastes valdkondades, et Ukraina kodanikud saaksid ühinemisest kasu kogu protsessi vältel, mitte alles pärast selle lõpuleviimist; väljendab heameelt Ukraina tulemuslike meetmete üle, mis aitasid taasavada Musta mere kaubaveotee, et eksportida Ukraina teravilja selle traditsioonilistele turgudele; kutsub asjaomaseid rahvusvahelisi sidusrühmi üles tagama nende saavutuste püsimajäämise ning Mustal merel kaubanduslikel eesmärkidel meresõiduvabaduse; toetab komisjoni ettepanekut pikendada Ukraina ELi suunatud ekspordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude ja kvootide peatamist; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks kõigi teadetega turuhäirete kohta, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja Ukrainale antud kaubandussoodustused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema põhjustega ühepoolsete meetmete võtmiseks, nagu piiriblokaadid, võtma tulemuslikke meetmeid Ukraina põllumajandustoodete transiidi jälgimiseks ning kohaldama meetmeid, et leevendada mõju Euroopa põllumajandustootjatele, kelle põhjendatud meeleavaldusi ja nõudmisi kasutab ära ka Venemaa oma desinformatsiooni levitamisel, mis piiraksid Ukraina juurdepääsu ELi ühtsele turule; nõuab, et EL, selle liikmesriigid, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ning muud osalised näitaksid üles suuremat solidaarsust ja stabiliseeriksid teraviljaturu; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid peataksid Venemaa teravilja ja Ukrainalt varastatud teravilja impordi ja selle transiidi läbi ELi territooriumi;

23.  rõhutab, et Venemaa agressioonisõda on põhjalikult muutnud geopoliitilist olukorda Euroopas ja mujal ning ohustab selle julgeolekustruktuuri ning et sellele reageerimiseks on vaja ELi julgeid, vapraid ja ulatuslikke poliitilisi, julgeoleku- ja finantsotsuseid;

24.  väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, kui komisjoni soovitused on täidetud; on veendunud, et Ukraina ELi liikmesus on geostrateegiline investeering ühtsesse ja tugevasse Euroopasse ning annab tunnistust juhtrollist, otsusekindlusest ja ettenägelikkusest;

25.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles määrama kindlaks ühinemisläbirääkimiste selge kava, milles keskendutakse Ukraina ühiskonnale ja kodanikele käegakatsutava kasu pakkumisele protsessi algusest peale; kutsub nõukogu üles tegema komisjonile ülesandeks esitada viivitamata ettepanekud asjakohase läbirääkimisraamistiku kohta ja see vastu võtta, kui komisjoni 8. novembri 2023. aasta vastavates soovitustes sätestatud asjakohased meetmed on võetud;

26.  tuletab meelde, et ELiga ühinemise protsess põhineb tulemustel ning et laienemismetoodikas pannakse rõhku niisugustele olulistele valdkondadele nagu õigusriik, põhiväärtused, inimõigused, demokraatia ja korruptsioonivastane võitlus; on veendunud, et kindlalt tulemuspõhine ühinemisprotsess on nii Ukraina kui ka ELi parimates huvides; julgustab ELi ja liikmesriike pakkuma Ukrainale ELiga ühinemise käigus suuremat toetust ja abi, sealhulgas tehnilist oskusteavet, abi suutlikkuse suurendamiseks ja institutsioonilisteks reformideks, mis on vajalikud liikmesuse kriteeriumide täitmiseks;

27.  kutsub Ukraina valitsust üles jätkama kohaliku omavalitsuse tugevdamist, kusjuures see reform on pälvinud palju kiidusõnu nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, ning integreerima detsentraliseerimise reformi edu Ukraina parandamis-, taastamis- ja ülesehitusprotsesside üldisesse struktuuri; kordab oma seisukohta, et taastamis- ja ülesehitusprotsessi tuleb aktiivselt kaasata Ukraina kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna esindajad ning et see protsess peab vastama kõrgeimatele läbipaistvuse ja aruandekohustuse standarditele;

28.  väljendab heameelt ELi institutsioonide põhimõttelise kokkuleppe üle luua Ukraina rahastu, mis annab Ukrainale prognoositavat finantsabi, ning nõuab selle kiiret kasutuselevõttu; rõhutab ülemraada, riigi tasandist madalama tasandi üksuste ja kodanikuühiskonna suuremat rolli täitevvõimu asjakohaste partneritena Ukraina kava kaudu rahastatavate prioriteetide kindlaksmääramisel, rõhutades, et see suurendab ka rahastu järelevalvet ja seiret; juhib tähelepanu sellele, et Maailmapanga viimase kahju ja vajaduste kiirhinnangu kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks vaja vähemalt 452,8 miljardit eurot; rõhutab seetõttu, et Ukraina rahastust ette nähtud vahendid ei ole piisavad, ning nõuab ELi ja liikmesriikide pühendumist Ukraina täiendavale pikaajalisele rahastamisele, eelkõige kuna USA viimane Ukrainale suunatud abipakett on kongressis endiselt blokeeritud;

29.  nõuab, et EL, liikmesriigid ja sarnaselt meelestatud partnerid annaksid terviklikku ja koordineeritud poliitilist, majanduslikku, tehnilist ja humanitaarabi, et toetada Ukraina kestlikku ja kaasavat sõjajärgset ülesehitamist ja taastamist, pöörates erilist tähelepanu olulise taristu, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste taastamisele; on seisukohal, et Ukraina ülesehitamisel tuleb seada esikohale Ukraina rahva heaolu, mitte oligarhide ja ettevõtete kasumi eelistamine; nõuab, et EL ja liikmesriigid jätkaksid vigastatud ja kaotusi kandnud Ukraina sõduritele ja tsiviilisikutele arstiabi ja rehabilitatsiooni, sealhulgas psühholoogilise toe pakkumist; nõuab jätkuvat tähelepanu ja suuremat toetust demineerimisele Ukrainas ning pikaajalist demineerimise programmi;

30.  rõhutab vajadust toetada Ukrainat selliste tingimuste taastamisel, mis võimaldavad Ukraina rahval alustada taas turvalist ja jõukat majandus- ja ühiskonnaelu ning taastuda sõja poolt vaimsele tervisele tekitatud tõsistest tagajärgedest, riigisisestel põgenikel ja pagulastel pöörduda kodudesse tagasi ning eelkõige riigi nooremal põlvkonnal arendada isiklikke, haridus- ja ettevõtlusprojekte; rõhutab lisaks vajadust võtta taastumis- ja ülesehitamisprotsessis arvesse riigisiseste põgenike ja pagulaste muresid, vajadusi ja eriteadmisi, kuna nende taasintegreerimine kohalikesse kogukondadesse on väga oluline Ukraina ühiskondliku ja institutsioonilise vastupidavuse ja ühtsuse tugevdamiseks;

31.  kutsub nõukogu üles jätkama ja laiendama oma sanktsioonipoliitikat Venemaa ja Valgevene vastu, jälgides, vaadates läbi ja suurendades selle tulemuslikkust ja mõju; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kõigi kolmeteistkümne sanktsioonipaketi viivitamatu rakendamine ja täielik järgimine; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu sanktsioonide mõjususe kohta Venemaa sõjategevuse takistamisel ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta; tuletab meelde, et EL töötab välja õigusakte, et määratleda piiravate meetmete rikkumine kuriteona; kordab oma üleskutset komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele töötada välja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism;

32.  rõhutab vajadust keelustada Venemaa uraani ja metallitoodete import ELi, samuti koostöö Venemaa tuumasektori ja eelkõige Rosatomiga; nõuab viivitamatut ja täielikku embargot Venemaalt ELi imporditavatele põllumajandus- ja kalandustoodetele, samuti fossiilkütustele ja veeldatud maagaasile, mida transporditakse meritsi torujuhtmete kaudu, ning Venemaa naftatoodete hinnalae vähendamist koostöös G7 partneritega, et lõpetada Venemaa sõja rahastamine ELi rahaga; nõuab lisaks karistusmeetmete kehtestamist Venemaa nn varilaevastiku suhtes, mis veab naftat ilma kindlustuseta ebakindlatel laevadel ELi ja rahvusvahelistes vetes, ning sanktsioone Hiina ja muude riikide ettevõtete vastu, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest kõrvale hoida; kutsub üles laiendama praegust sõjalise ja kahesuguse kasutusega kaupade litsentsimise korda, et see hõlmaks palju suuremat rühma sõja seisukohast olulisi kaupu, sealhulgas digikomponente; nõuab, et Valgevene-vastased sanktsioonid viidaks täielikult kooskõlla Venemaa-vastaste sanktsioonidega; nõuab Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase võitluse sihtasutuse poolt tuvastatud isikute kandmist kogu maailmas rakendatavasse inimõiguste rikkujate vastasesse ELi sanktsioonirežiimi ja muudesse sanktsioonide loeteludesse;

33.  mõistab hukka kõik riigid, kes tarnivad Venemaale sõjavarustust ja abistavad Venemaad talle kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmisel ja nende mõju vältimisel, ning nõuab, et EL esitaks rangeid süüdistusi ettevõtetele, ühendustele ja üksikisikutele, kes osalevad sanktsioonidest kõrvalehoidmises; nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja nende liitlased suurendaksid kehtestatud sanktsioonide mõjusust, võtaksid kiireloomulisi meetmeid, et tõrjuda kõik katsed neist sanktsioonidest kõrvale hoida, ning töötaksid välja teisese sanktsioonimehhanismi, millega kõrvaldada kõik lüngad;

34.  tuletab ettevõtjatele, üksikisikutele, finantsasutustele ja teistele, kes on tegevad Venemaa Föderatsiooni või selle okupeeritud Ukraina piirkondadega seotud väärtusahelates või omavad neid, sealhulgas investorid, nõustajad, valitsusvälised organisatsioonid ja hoolsuskohustuse järgimist nõudvate teenuste osutajad, meelde, et nad seisavad silmitsi märkimisväärse tegevusliku, õigusliku, majandusliku ja mainet kahjustava ohuga, mis tuleneb nende Venemaaga seotud äritegevusest ja suhetest; kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et takistada kolmandatesse riikidesse eksporditavate kõrgtehnoloogiliste toodete jõudmist Venemaale;

35.  rõhutab, et liidu piiravast meetmest kõrvalehoidmine, sealhulgas kauba üleviimine sihtkohta, kus selle import, eksport, müük, ostmine, üleandmine, transiit või transport on piiratud, tuleks ELi tasandil kriminaliseerida; rõhutab, et jõustamiseks on äärmiselt oluline, et EL kriminaliseeriks kiiresti sanktsioonide otsesed rikkumised, sealhulgas juhul, kui need pannakse toime raske hooletuse tõttu, ning sanktsioonide kaudsed rikkumised, mis toimuvad liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise teel; väljendab heameelt ELi institutsioonide vahel hiljuti saavutatud põhimõttelise kokkuleppe üle uute normide suhtes, millega kriminaliseeritakse ELi sanktsioonide rikkumine;

36.  mõistab hukka Venemaa tava blokeerida kõik ÜRO tasandi meetmed, mille eesmärk on võtta Venemaa oma Ukraina-vastase agressioonisõja eest vastutusele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid lisameetmeid Venemaa rahvusvahelise isoleerimise jätkamiseks, sealhulgas seoses Venemaa liikmesusega rahvusvahelistes organisatsioonides ja organites, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu;

37.  toonitab, et on hädavajalik töötada välja kindel õiguskord, mis võimaldab ELi poolt külmutatud Venemaa riigile kuuluvad varad konfiskeerida ja kasutada neid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mitmesuguste tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas riigi ülesehitamiseks ja Venemaa agressiooni ohvritele hüvitise maksmiseks, tugevdades seeläbi Ukraina vastupanuvõimet; rõhutab oma veendumust, et kui sõda lõpeb, peab Venemaa olema kohustatud maksma talle määratud reparatsioone, tagamaks, et ta annab olulise panuse Ukraina ülesehitamisse; väljendab heameelt Venemaa agressiooni tekitatud kahjude registri loomise üle, mis on esimene samm rahvusvahelise hüvitamismehhanismi loomisel; tunneb seetõttu heameelt nõukogu otsuse üle panna esimese sammuna kõrvale erakorralised tulud, mis on saadud Venemaa Keskpanga varadest ja reservidest, mis on tõkestatud ELi sanktsioonide alusel, mis võimaldab neid kasutada rahalise panusena toetusesse, mida EL annab Ukraina rahastu kaudu Ukraina taastumiseks ja ülesehitamiseks;

38.  väljendab taas oma muret olukorra pärast Zaporižžja tuumaelektrijaamas, mis on Venemaa ebaseadusliku kontrolli all; toetab pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri jätkuva kohaloleku säilitamiseks Zaporižžja tuumaelektrijaamas; tuletab meelde Venemaa tegevust, mis on põhjustanud Ukrainas suurt keskkonnakahju, sealhulgas Kahhovka tammi hävitamine, Ukraina metsade raie, ulatuslik kaevandamine ning õhu- ja veevarude saastumine, ning mõistab selle tegevuse hukka; kordab oma sügavat muret sõja laiema pikaajalise keskkonnamõju pärast; rõhutab vajadust luua süsteem Venemaa põhjustatud keskkonnakahju registreerimiseks ja hindamiseks ning valmistada ette õiguslik alus Venemaa vastutusele võtmiseks nende kuritegude eest;

39.  mõistab teravalt hukka Ukraina kultuuriväärtuste, näiteks kirikute, kunstiteoste, muuseumide ja ülikoolide likvideerimise, hävitamise ja rüüstamise Venemaa poolt; võtab teadmiseks UNESCO poolt kinnitatud kahju, mida on alates täiemahulise sissetungi algusest tekitatud 341 paigale, sealhulgas 126 usupaigale, 150 ajaloolise ja/või kunstilise väärtusega hoonele, 31 muuseumile, 19 mälestusmärgile, 14 raamatukogule ja ühele arhiivile; kordab, et Ukraina kultuuripärandi paikade tahtlik hävitamine ja rüüstamine võib kujutada endast sõjakuritegu;

40.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid strateegilist ja ennetavat tööd, et võidelda hübriidohtude vastu, tugevdada ELi strateegilist kommunikatsiooni ja takistada Venemaa sekkumist läänes Ukraina ja ELi poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse, eelkõige takistada pahatahtlikke tegusid, mille eesmärk on manipuleerida avaliku arvamusega ja õõnestada Euroopa integratsiooni, pidades eelkõige silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles andma asjakohast teavet laienemise vastastikuse kasu ja võimaluste kohta nii Ukrainas kui ka liikmesriikides, et suurendada veelgi toetust ühinemisprotsessile ja parandada sellest arusaamist;

41.  mõistab hukka Maksim Kuzminovi mõrvamise Hispaanias; kutsub liikmesriike üles reageerima kiiresti ja otsustavalt Venemaa luureteenistuste häirivale tegevusele ELi territooriumil; soovitab liikmesriikidel tõhustada vastuluurealast koostööd ja teabevahetust;

42.  väljendab muret Ukraina ülemraada liikmete välisreiside piiramise pärast; on veendunud, et seda võib pidada valitud parlamendiliikmete, eelkõige opositsiooni esindavate parlamendiliikmete poliitilise tegevuse valimatuks piiramiseks; on kindlalt veendunud, et sõja ajal ei tohiks eirata ühtegi poliitilist ressurssi, mis võib esindada Ukraina eesmärki mõnel rahvusvahelisel foorumil;

43.  väljendab ülimat tunnustust Ukrainasse lähetatud ELi delegatsiooni kohalike töötajate jätkuva ja väsimatu töö eest olukorras, mis on nende ja nende sugulaste jaoks endiselt väga raske; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon võtaksid ELi delegatsiooni kohalike töötajate jaoks vastu erandolukorra kavad ja ajutised lahendused, sealhulgas kaugtöö ja paindliku töökorralduse ning ajutise ümberpaigutamise lahendused, mis on kohandatud vastavalt töötajate tegelikele vajadustele ja probleemidele; rõhutab lisaks, kui oluline on piisavalt hoolitseda ELi delegatsiooni töötajate vaimse tervise eest;

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, ÜRO-le ning Venemaa ja Valgevene ametivõimudele.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3. (2) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).