Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2023/0085(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0056/2024

Esitatud tekstid :

A9-0056/2024

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2024 - 8.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2024)0131

Vastuvõetud tekstid
PDF 290kWORD 112k
Teisipäev, 12. märts 2024 - Strasbourg
Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamine ja edastamine (roheväidete direktiiv)
P9_TA(2024)0131A9-0056/2024

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv) (COM(2023)0166 – C9‑0116/2023 – 2023/0085(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0166),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0116/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühisarutelu vastavalt kodukorra artiklile 58,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni aruannet (A9‑0056/2024),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
1)  Väidetest selle kohta, et ollakse roheline ja kestlik, on saanud konkurentsivõimet määrav tegur, arvestades, et keskkonnasäästlike toodete kasv on tavapäraste toodete omast suurem. Kui siseturul pakutavad ja ostetavad kaubad ja teenused ei ole nii keskkonnasõbralikud, nagu väidetakse, eksitab see tarbijaid, pärsib rohepööret ning takistab negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Roheliste turgude potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud. Liikmesriikide õigusaktide või eraalgatustega kehtestatud erisugused nõuded, millega reguleeritakse keskkonnaväiteid, tekitavad ettevõtetele koormust piiriülesel kauplemisel, sest nad peavad igas liikmesriigis täitma eri nõudeid. See mõjutab nende suutlikkust siseturul tegutseda ja sellest kasu saada. Samal ajal on turuosalistel raskusi usaldusväärsete keskkonnaväidete kindlakstegemisega ja optimaalsete ostuotsuste langetamisega siseturul. Kuna eri märgiste ja arvutusmeetodite hulk turul kasvab kiiresti, on tarbijatel, ettevõtjatel, investoritel ja sidusrühmadel raske otsustada, kas väited on usaldusväärsed.
(1)  Väidetest selle kohta, et ollakse roheline ja kestlik, on saanud konkurentsivõimet määrav tegur, arvestades, et keskkonnasäästlike toodete kasv on tavapäraste toodete omast suurem, sest tarbijate huvi kasvab. Kui siseturul pakutavad ja ostetavad kaubad ja teenused ei ole nii keskkonnasõbralikud, nagu väidetakse, eksitab see tarbijaid, pärsib rohepööret ning takistab negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Roheliste turgude potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud. Liikmesriikide õigusaktide või eraalgatustega kehtestatud erisugused nõuded, millega reguleeritakse keskkonnaväiteid, tekitavad ettevõtetele koormust piiriülesel kauplemisel, sest nad peavad igas liikmesriigis täitma eri nõudeid. See mõjutab nende suutlikkust siseturul tegutseda ja sellest kasu saada. Samal ajal on turuosalistel raskusi usaldusväärsete keskkonnaväidete kindlakstegemisega ja optimaalsete ostuotsuste langetamisega siseturul. Kuna eri märgiste ja arvutusmeetodite hulk turul kasvab kiiresti, on tarbijatel, ettevõtjatel, investoritel ja sidusrühmadel raske otsustada, kas väited on usaldusväärsed.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
5)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist käsitlevad üksikasjalikud liidu eeskirjad, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, kes tegelevad liidu turul ettevõtjalt tarbijale teabe edastamisega, toetavad liidus roheüleminekut ringluspõhisele, kliimaneutraalsele ja puhtale majandusele, sest võimaldavad tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid, ning aitavad luua selliseid väiteid esitavatele turuosalistele võrdsed tingimused.
(5)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist käsitlevad üksikasjalikud liidu eeskirjad, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, kes tegelevad liidu turul ettevõtjalt tarbijale teabe edastamisega, toetavad liidus roheüleminekut ringluspõhisele, kliimaneutraalsele ja puhtale, planeedi piire austavale majandusele, sest võimaldavad tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid, ning aitavad luua selliseid väiteid esitavatele turuosalistele võrdsed tingimused, edendades samal ajal kestlikku tarbimist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
6)  Keskkonnaväiteid käsitlev õigusraamistik on üks komisjoni välja pakutud meetmeid, millega rakendatakse Euroopa rohelist kokkulepet,69 milles on tunnistatud, et usaldusväärne, võrreldav ja kontrollitav teave on oluline tegur, mis võimaldab ostjatel teha kestlikumaid otsuseid ja vähendab nn rohepesu ohtu, ning milles on võetud kohustused suurendada regulatiivseid ja mitteregulatiivseid jõupingutusi, et võidelda alusetute keskkonnaväidete probleemiga. Koos muude kohaldatavate liidu õigusraamistikega, sealhulgas ettepanekuga võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele70 ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ,71 mida käesolev ettepanek peaks täiendama, kehtestatakse nendega keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste jaoks selge kord.
(6)  Keskkonnaväiteid käsitlev õigusraamistik on üks komisjoni välja pakutud meetmeid, millega rakendatakse Euroopa rohelist kokkulepet,69 milles on tunnistatud, et usaldusväärne, võrreldav ja kontrollitav teave on oluline tegur, mis võimaldab ostjatel teha kestlikumaid otsuseid ja vähendab nn rohepesu ohtu, ning milles on võetud kohustused suurendada regulatiivseid ja mitteregulatiivseid jõupingutusi, et võidelda alusetute keskkonnaväidete probleemiga. Koos muude kohaldatavate liidu õigusraamistikega, sealhulgas ettepanekuga võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele70 ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ,71 mida käesolev ettepanek peaks täiendama kui lex specialis, kehtestatakse nendega keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste jaoks selge kord.
__________________
__________________
69 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
69 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
70 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet (COM(2022) 143 final).
70 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega üleminekul rohelisele majandusele, pakkudes paremat kaitset ebaausate tavade vastu ja paremat teavet (COM(2022) 143 final).
71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
7)  Käesolev direktiiv on osa hulgast omavahel seotud algatustest, mille eesmärk on luua tugev ja sidus tootepoliitika raamistik, mis aitab muuta keskkonna seisukohast kestlikud tooted ja ärimudelid erandi asemel normiks, ning kujundada ümber tarbimisharjumused selliselt, et jäätmeid üldse ei tekikski. Kestlike toodete ökodisaininõuete määruse ettepaneku72 kaudu täiendatakse direktiivi muu hulgas sekkumistega, mis hõlmavad ringmajandust toetavat tootedisaini, uute ärimudelite edendamist ning miinimumnõuete kehtestamist, et vältida keskkonnakahjulike toodete laskmist ELi turule.
(7)  Käesolev direktiiv on osa hulgast omavahel seotud algatustest, mille eesmärk on luua tugev ja sidus tootepoliitika raamistik, mis aitab muuta keskkonna seisukohast kestlikud tooted ja ärimudelid erandi asemel normiks, ning tagada, et väidet, mis üksnes kajastab levinud tava, ei saaks klientidele kestlikuna edastada. Sihiks on kujundada ümber tarbimisharjumused selliselt, et jäätmeid üldse ei tekikski. Kestlike toodete ökodisaininõuete määruse ettepaneku72 kaudu täiendatakse direktiivi muu hulgas sekkumistega, mis hõlmavad ringmajandust toetavat tootedisaini, uute ärimudelite edendamist ning miinimumnõuete kehtestamist, et vältida keskkonnakahjulike toodete laskmist ELi turule.
__________________
__________________
72 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (COM(2022) 132 final).
72 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (COM(2022) 132 final).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
9)  Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia kontekstis ning kooskõlas eesmärgiga viia 2030. aastaks 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllunduse alla ja suurendada oluliselt mahevesiviljeluse osakaalu ning mahetootmise arendamise tegevuskavaga (COM(2021) 141) tuleb mahepõllumajandust ja -tootmist edasi arendada. Mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848,73 ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada mahepõllumajanduslikena sertifitseeritud tooteid käsitlevate keskkonnaväidete suhtes, mida on põhjendatud kõnealuse määruse alusel ning mis on seotud näiteks pestitsiidide, väetiste ja mikroobivastaste ainete kasutamisega või näiteks mahepõllumajanduse positiivse mõjuga elurikkusele, mullale või veele74. Mahemärgisesüsteem mõjutab positiivselt ka elurikkust, aitab luua töökohti ja meelitab ligi noori põllumajandustootjaid. Tarbijad tunnistavad selle väärtust. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/848 võib liidus mõisteid „bio-“ ja „öko-“ ning nende tuletisi kas eraldi või kombineerituna kasutada kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete, nende koostisosade või söödamaterjalide puhul üksnes siis, kui need on toodetud kooskõlas määrusega (EL) 2018/848. Näiteks selleks, et nimetada puuvilla ökopuuvillaks, peab see olema mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud, sest see kuulub määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse. Ent kui nõudepesumasinas kasutatavat detergenti nimetatakse ökodetergendiks, ei kuulu see määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse, vaid seda reguleeritakse direktiiviga 2005/29/EÜ.
(9)  Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia kontekstis ning kooskõlas eesmärgiga viia 2030. aastaks 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllunduse alla ja suurendada oluliselt mahevesiviljeluse osakaalu ning mahetootmise arendamise tegevuskavaga (COM(2021) 141) tuleb mahepõllumajandust ja -tootmist edasi arendada. Mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/84873, ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada mahepõllumajanduslikena sertifitseeritud tooteid käsitlevate keskkonnaväidete suhtes, mida on põhjendatud kõnealuse määruse alusel ning mis on seotud näiteks pestitsiidide, väetiste ja mikroobivastaste ainete kasutamisega või näiteks mahepõllumajanduse positiivse mõjuga elurikkusele, mullale või veele74. Mahemärgisesüsteem mõjutab positiivselt ka elurikkust ning omab positiivset sotsiaalset mõju, sest aitab luua töökohti ja meelitab ligi noori põllumajandustootjaid. Tarbijad tunnistavad selle väärtust. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/848 võib liidus mõisteid „bio-“ ja „öko-“ ning nende tuletisi kas eraldi või kombineerituna kasutada kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete, nende koostisosade või söödamaterjalide puhul üksnes siis, kui need on toodetud kooskõlas määrusega (EL) 2018/848. Näiteks selleks, et nimetada puuvilla ökopuuvillaks, peab see olema mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud, sest see kuulub määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse. Ent kui nõudepesumasinas kasutatavat detergenti nimetatakse ökodetergendiks, ei kuulu see määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse, vaid seda reguleeritakse direktiiviga 2005/29/EÜ.
__________________
__________________
73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
74 https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-01/agri-market-brief-20-organic-farming-eu_en_1.pdf
74 https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-01/agri-market-brief-20-organic-farming-eu_en_1.pdf
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ (COM 2021/400), Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia (COM/2020/667) ja Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisi raames ravimitele keskkonnas (COM/2019/128) on tervishoiusektoril oluline roll keskkonnasurve vähendamisel. Antud kontekstis oleks ülimalt oluline nõuetekohase õigusraamistiku loomine toote koostisosade kestlikkuse, biolagunevuse, ringluse ja päritoluga seotud roheväidete kasutamiseks nii ravimite (vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ) kui ka meditsiiniseadmete (vastavalt määrusele (EL) 2017/2017) puhul, et julgustada ettevõtteid panustama keskkonnaeesmärkide saavutamisse ja tagada tarbijatele usaldusväärne teabevahetus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
13)  Kui tulevastes liidu õigusaktidega, näiteks väljakuulutatud algatusega „Count Emissions EU“, komisjoni tulevase ettepanekuga liidu kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku kohta, kestlike toodete ökodisaini määrusega77 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1007/2011,78 kehtestatakse eeskirjad keskkonnaväidete, keskkonnamärgiste või teatavate toodete või konkreetsetes sektorites tegutsevate kauplejate keskkonnamõju, -aspektide või -toime hindamise või neist teavitamise kohta, tuleks asjaomaste sõnaselgete keskkonnaväidete suhtes kohaldada neid eeskirju käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade asemel.
välja jäetud
__________________
__________________
77 COM(2022) 132 final
78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
14)  Ettepanek direktiivi kohta, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele ja millega muudetakse direktiivi 2005/29/EÜ, sisaldab mitut erinõuet keskkonnaväidete kohta ning sellega keelatakse üldised keskkonnaväited, mis ei põhine väite seisukohast olulisel tunnustatud suurepärasel keskkonnatoimel. Sellised üldised keskkonnaväited on näiteks „ökosõbralik“, „öko-“, „keskkonnasäästlik“, „loodussõbralik“, „ökoloogiline“ ja „keskkonnanõuetele vastav“. Käesolev direktiiv peaks täiendama nimetatud ettepanekus sätestatud nõudeid, käsitledes sõnaselgete keskkonnaväidetega seotud konkreetseid aspekte ja nõudeid seoses nende väidete põhjendamise, edastamise ja kontrollimisega. Käesoleva direktiivi nõudeid tuleks kohaldada sõnaselgete keskkonnaväidete konkreetsete aspektide suhtes ja vastuolude korral on need nõuded kõnealuste aspektide puhul ülimuslikud direktiivi 2005/29/EÜ nõuete ees, nagu on ette nähtud sama direktiivi artikli 3 lõikega 4.
(14)  Ettepanek direktiivi kohta, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele ja millega muudetakse direktiivi 2005/29/EÜ, sisaldab mitut erinõuet keskkonnaväidete kohta ning sellega keelatakse üldised keskkonnaväited, mis ei põhine väite seisukohast olulisel tunnustatud suurepärasel keskkonnatoimel. Sellised üldised keskkonnaväited on näiteks „keskkonnasõbralik“, „ökosõbralik“, „keskkonnasäästlik“, „loodussõbralik“, „ökoloogiline“, „keskkonnanõuetele vastav“, „kliimasõbralik“, „keskkonnast hooliv“, „CO2-neutraalne“, „energiatõhus“, „biolagunev“, „biopõhine“ või muu sarnane väljend, mis viitab suurepärasele keskkonnatoimele või loob sellest mulje. Käesolev direktiiv peaks täiendama nimetatud ettepanekus sätestatud nõudeid, käsitledes sõnaselgete keskkonnaväidetega seotud konkreetseid aspekte ja nõudeid seoses nende väidete põhjendamise, edastamise ja kontrollimisega. Käesoleva direktiivi nõudeid tuleks kohaldada sõnaselgete keskkonnaväidete konkreetsete aspektide suhtes ja vastuolude korral on need nõuded kõnealuste aspektide puhul ülimuslikud direktiivi 2005/29/EÜ nõuete ees, nagu on ette nähtud sama direktiivi artikli 3 lõikega 4.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
15)  Selleks et tagada, et tarbijatele antaks usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, mis võimaldab neil teha keskkonna seisukohast kestlikumaid otsuseid, ja et vähendada rohepesu ohtu, on vaja kehtestada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõuded. Sellisel põhjendamisel tuleks arvesse võtta rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikke meetodeid toodete või kauplejate keskkonnamõju, -aspektide ja -toime kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning selle tulemuseks peaks olema usaldusväärne, läbipaistev, võrreldav ja kontrollitav teave tarbijale.
(15)  Selleks et tagada, et tarbijatele antaks usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, mis võimaldab neil teha keskkonna seisukohast kestlikumaid otsuseid, ja et vähendada rohepesu ohtu, on vaja kehtestada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõuded. Sellisel põhjendamisel tuleks arvesse võtta kindlaid ja sõltumatuid rahvusvaheliselt tunnustatud ning ajakohaseid teaduslikke meetodeid toodete või kauplejate keskkonnamõju, -aspektide ja -toime kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning selle tulemuseks peaks olema usaldusväärne, läbipaistev, võrreldav ja kontrollitav teave tarbijale.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
16)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks tehtava hindamise käigus tuleb arvesse võtta toote või kaupleja kogu tegevuse olelusringi ja sellest ei tohiks jätta välja ühtegi asjakohast keskkonnaaspekti ega -mõju. Väidetav kasu ei tohiks põhjustada negatiivse mõju põhjendamatut ülekandumist toote või kaupleja olelusringi muudesse etappidesse ega muu negatiivse keskkonnamõju tekkimist või suurenemist.
(16)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks tehtava hindamise käigus tuleb arvesse võtta toote või kaupleja kogu tegevuse olelusringi ja sellest ei tohiks jätta välja ühtegi asjakohast keskkonnaaspekti ega -mõju. Väidetav kasu ei tohiks põhjustada negatiivse mõju ülekandumist toote või kaupleja olelusringi muudesse etappidesse ega muu negatiivse keskkonnamõju tekkimist või suurenemist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
18)  Kooskõlas direktiiviga 2005/29/EÜ, mida on muudetud ettepanekuga direktiivi kohta, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele, ei tohiks kaupleja esitada asjaomasesse tootekategooriasse kuuluvate toodete suhtes õigusaktidega kehtestatud nõudeid kaupleja eripakkumisena ega reklaamida tarbijatele kasu, mida peetakse asjaomasel turul levinud tavaks. Seega peaks sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave võimaldama kindlaks teha toote või kaupleja keskkonnatoime võrreldes tavaga, mis on levinud vastava tooterühma (nt toit) toodete puhul või vastavas sektoris. See on vajalik, et toetada hinnangut selle kohta, kas sõnaselged keskkonnaväited saab teatava toote või kaupleja kohta esitada kooskõlas keskkonnaväite ülesandega, milleks on näidata, et tootel või kauplejal on keskkonnale positiivne mõju või neil mõju keskkonnale puudub või et toode või kaupleja kahjustab keskkonda vähem kui teised tooted või kauplejad. Levinud tava võib olla samaväärne õiguslike miinimumnõuetega, mida kohaldatakse konkreetse keskkonnaaspekti või -toime suhtes, näiteks mis puudutab toote koostist, ringlussevõetud materjalide kohustuslikku sisaldust või käitlemist olelusringi lõpus. Kui aga enamik tooterühma tooteid või enamik sektori kauplejaid on neist õiguslikest nõuetest paremate näitajatega, ei tohiks õiguslikke miinimumnõudeid lugeda levinud tavaks.
(18)  Kooskõlas direktiiviga 2005/29/EÜ, mida on muudetud ettepanekuga direktiivi kohta, milles käsitletakse tarbijate võimestamist üleminekul rohelisele majandusele, ei tohiks kaupleja esitada asjaomasesse tootekategooriasse kuuluvate toodete suhtes õigusaktidega kehtestatud nõudeid kaupleja eripakkumisena ega reklaamida tarbijatele kasu, mida peetakse asjaomasel turul levinud tavaks. Seega peaks sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave võimaldama kindlaks teha toote või kaupleja keskkonnatoime võrreldes tavaga, mis on levinud vastava tooterühma (nt toit) toodete puhul või vastavas sektoris. See on vajalik, et toetada hinnangut selle kohta, kas sõnaselged keskkonnaväited saab teatava toote või kaupleja kohta esitada kooskõlas keskkonnaväite ülesandega, milleks on näidata, et tootel või kauplejal on keskkonnale positiivne mõju või neil mõju keskkonnale puudub või et toode või kaupleja kahjustab keskkonda vähem kui teised tooted või kauplejad. Levinud tava võib olla samaväärne õiguslike miinimumnõuetega, mida kohaldatakse konkreetse keskkonnaaspekti või -toime suhtes, näiteks mis puudutab toote koostist, ringlussevõetud materjalide kohustuslikku sisaldust või käitlemist olelusringi lõpus. Kui aga enamik tooterühma tooteid või enamik sektori kauplejaid on neist õiguslikest nõuetest paremate näitajatega, ei tohiks õiguslikke miinimumnõudeid lugeda levinud tavaks. Samuti tuleks tarbijate eksitamise vältimise eesmärgil käesoleva direktiivi nõuete kohaselt täielikult kontrollida olemasolevaid sertifitseerimissüsteeme ja nende kaubamärke, näiteks sertifitseerimissüsteeme, mis kasutavad järelevalveahela sertifitseerimist, mis võib olla avatum pettustele või mis ei suuda usaldusväärselt tagada sertifitseeritud toodete tootmise seaduslikkust.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
19)  Tarbijatele oleks eksitav, kui sõnaselges keskkonnaväites osutataks keskkonnamõju või -aspektidega seotud kasule, jättes samas välja, et sellise kasu saavutamine tähendab muude keskkonnamõjude või -aspektidega seotud negatiivset kõrvalmõju. Selleks peaks sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave tagama, et seosed asjakohaste keskkonnamõjude vahel ning keskkonnaaspektide ja -mõjude vahel on võimalik kindlaks teha koos võimalike kõrvalmõjudega. Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatavas hinnangus tuleks kindlaks teha, kas keskkonnamõju või -aspektide parandamine toob kaasa kõrvalmõjud, mis halvendavad oluliselt näitajaid seoses muude keskkonnamõjude või -aspektidega, näiteks kas veetarbimise vähendamisega suureneb märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heide, või seoses sama keskkonnamõjuga muus toote olelusringi etapis, näiteks kas CO2 heite vähendamisega tootmisetapis suureneb märkimisväärselt CO2 heide kasutusetapis. Näiteks võib väide intensiivsete põllumajandustavadega seotud tõhusa ressursikasutuse positiivse mõju kohta eksitada tarbijaid, kui pidada silmas kõrvalmõjusid, mis on seotud mõjuga elurikkusele, ökosüsteemidele või loomade heaolule. Samuti võib keskkonnaväide selle kohta, et tekstiil sisaldab ringlussevõetud PET-pudelitest saadud plastpolümeeri, eksitada tarbijaid selle aspekti keskkonnakasu osas, kui niisuguse ringlussevõetud polümeeri kasutamine konkureerib toiduga kokkupuutuva materjal puhul rakendatava suletud ahelaga ringlussevõtusüsteemiga, mida peetakse ringluse seisukohast kasulikumaks.
(19)  Tarbijatele oleks eksitav, kui sõnaselges keskkonnaväites osutataks keskkonnamõju või -aspektidega seotud kasule, jättes samas välja, et sellise kasu saavutamine tähendab muude keskkonnamõjude või -aspektidega seotud negatiivset kõrvalmõju. Selleks peaks sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave tagama, et seosed asjakohaste keskkonnamõjude vahel ning keskkonnaaspektide ja -mõjude vahel on võimalik kindlaks teha koos võimalike kõrvalmõjudega. Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatavas hinnangus tuleks kindlaks teha, kas keskkonnamõju või -aspektide parandamine toob kaasa kõrvalmõjud, mis halvendavad näitajaid seoses muude keskkonnamõjude või -aspektidega, näiteks kas veetarbimise vähendamisega suureneb märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heide, või seoses sama keskkonnamõjuga muus toote olelusringi etapis, näiteks kas CO2 heite vähendamisega tootmisetapis suureneb märkimisväärselt CO2 heide kasutusetapis. Näiteks võib väide intensiivsete põllumajandustavadega seotud tõhusa ressursikasutuse positiivse mõju kohta eksitada tarbijaid, kui pidada silmas kõrvalmõjusid, mis on seotud mõjuga elurikkusele, ökosüsteemidele või loomade heaolule. Samuti võib keskkonnaväide rohelise energia kohta võib tarbijaid eksitada, kui see põhineb ressurssidel, mis mõjutavad negatiivselt kohalikku arengut ja keskkonda, või selle kohta, et tekstiil sisaldab ringlussevõetud PET-pudelitest saadud plastpolümeeri, eksitada tarbijaid selle aspekti keskkonnakasu osas, kui niisuguse ringlussevõetud polümeeri kasutamine konkureerib toiduga kokkupuutuva materjal puhul rakendatava suletud ahelaga ringlussevõtusüsteemiga, mida peetakse ringluse seisukohast kasulikumaks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
21)  Kliimaga seotud väited on tihipeale osutunud eriti ebaselgeks ja mitmetähenduslikuks ning tarbijaid eksitavaks. See on eelkõige seotud keskkonnaväidetega selle kohta, et tooted või üksused on „kliimaneutraalsed“, „CO2-neutraalsed“, „100 % CO2 heidet kompenseerivad“ või teatavaks aastaks „nullnetoheitega“, või muu sarnase kohta. Sellised väited põhinevad sageli kasvuhoonegaaside heite „kompenseerimisel“, kasutades „CO2 arvestusühikuid“, mis on tekkinud väljaspool ettevõtte väärtusahelat, näiteks metsandus- või taastuvenergiaprojektidest. Kompenseerimise aluseks olevad metoodikad on väga erinevad ja ei ole alati läbipaistvad, täpsed ega järjepidevad. Sellega kaasneb oluline välditud või vähenenud heitkoguste ülehindamise ja topeltarvestamise oht, sest puuduvad täiendavus, püsivus, arvestusühikute väljastamise ambitsioonikad ja dünaamilised võrdlusalused, mis lähtuvad senise olukorra jätkumise stsenaariumist, ning täpne arvestus. Nende tegurite tagajärjel saadakse vähese keskkonnaalase terviklikkuse ja usaldusväärsusega CO2 kompensatsiooni ühikud, mis eksitavad tarbijaid, kui neile tuginetakse sõnaselgetes keskkonnaväidetes. Kompenseerimine võib ka hoida kauplejaid oma tegevuses ja väärtusahelates heidet vähendamast. Selleks et aidata piisavalt kaasa kliimamuutuste leevendamisega seotud üleilmsete eesmärkide saavutamisele, peaksid kauplejad seadma esikohale heite tegeliku vähendamise oma tegevuses ja väärtusahelates, mitte tuginema heite kompenseerimisele. Alles jääv jääkheide varieerub sektoripõhiste trajektooride lõikes kooskõlas üleilmsete kliimaeesmärkidega ja sellega tuleb tegeleda sidumise parandamise kaudu. Kui kompenseerimist siiski kasutatakse, peetakse asjakohaseks käsitleda heite kompenseerimisel põhinevaid kliimaga seotud väiteid, sealhulgas väiteid tulevase keskkonnatoime kohta, läbipaistval viisil. Seepärast tuleks kliimaga seotud väidete põhjendamisel käsitleda kaupleja kasutatavat kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist eraldi kaupleja või toote kasvuhoonegaaside heitest. Lisaks tuleks selles teabes täpsustada, kui suur osa koguheitest kompenseeritakse, kas kompenseerimine on seotud heite vähendamisega või sidumise parandamisega ning millist metoodikat on kasutatud. Kliimaga seotud väiteid, mis hõlmavad kompenseerimise kasutamist, tuleb põhjendada metoodikatega, mis tagavad sellise kompenseerimise usaldusväärsuse ja õige arvestamise ning kajastavad seega sidusalt ja läbipaistvalt sellest tulenevat mõju kliimale.
(21)  Kliimaga seotud väited on tihipeale osutunud eriti ebaselgeks ja mitmetähenduslikuks ning tarbijaid eksitavaks. See on eelkõige seotud keskkonnaväidetega selle kohta, et tooted või üksused on „kliimaneutraalsed“, „CO2-neutraalsed“, „100 % CO2 heidet kompenseerivad“ või teatavaks aastaks „nullnetoheitega“, või muu sarnase kohta. Sellised väited põhinevad sageli kasvuhoonegaaside heite „kompenseerimisel“, kasutades „CO2 arvestusühikuid“, mis on tekkinud väljaspool ettevõtte väärtusahelat, näiteks metsandus- või taastuvenergiaprojektidest. Kompenseerimise aluseks olevad metoodikad on väga erinevad ja ei ole alati läbipaistvad, täpsed ega järjepidevad. Sellega kaasneb oluline välditud või vähenenud heitkoguste ülehindamise ja topeltarvestamise oht, sest puuduvad täiendavus, püsivus, arvestusühikute väljastamise ambitsioonikad ja dünaamilised võrdlusalused, mis lähtuvad senise olukorra jätkumise stsenaariumist, ning täpne arvestus. Nende tegurite tagajärjel saadakse vähese keskkonnaalase terviklikkuse ja usaldusväärsusega CO2 kompensatsiooni ühikud, mis eksitavad tarbijaid, kui neile tuginetakse sõnaselgetes keskkonnaväidetes. Kompenseerimine võib ka hoida kauplejaid oma tegevuses ja väärtusahelates heidet vähendamast. Selleks et aidata piisavalt kaasa kliimamuutuste leevendamisega seotud üleilmsete eesmärkide saavutamisele, peaksid kauplejad seadma esikohale heite tegeliku vähendamise oma tegevuses ja väärtusahelates, mitte heite kompenseerimise. Alles jääv jääkheide varieerub sektoripõhiste trajektooride lõikes kooskõlas üleilmsete kliimaeesmärkidega ja sellega tuleb tegeleda sidumise parandamise kaudu. Kui kompenseerimist siiski kasutatakse, peetakse asjakohaseks käsitleda CO2 arvestusühikutel põhinevaid kliimaga seotud väiteid, sealhulgas väiteid tulevase keskkonnatoime kohta, läbipaistval viisil.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
22)  Kauplejad on üha enam huvitatud toote või kaupleja tulevase keskkonnatoimega seotud keskkonnaväidete esitamisest, muu hulgas liitudes algatustega, millega edendatakse tavasid, mis võivad aidata vähendada keskkonnamõju või suurendada ringlust. Neid väiteid tuleks põhjendada kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse kõigi sõnaselgete keskkonnaväidete suhtes.
(22)  Kauplejad on üha enam huvitatud kaupleja tulevase keskkonnatoimega seotud keskkonnaväidete esitamisest, muu hulgas liitudes algatustega, millega edendatakse tavasid, mis võivad aidata vähendada keskkonnamõju või suurendada ringlust. Neid väiteid tuleks põhjendada kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse kõigi sõnaselgete keskkonnaväidete suhtes.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
23)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave peaks põhinema teadusandmetel ning teatavate keskkonnamõjude või -aspektide arvesse võtmata jätmist tuleks hoolikalt kaaluda.
(23)  Sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave peaks põhinema sõltumatutel, eelretsenseeritud, laialdaselt tunnustatud, kindlatel ja kontrollitavatel teaduslikel tõenditel, st meetoditel, lähenemisviisidel või uuringutel, mis on välja töötatud kooskõlas parimate läbipaistvust käsitlevate tavadega ja millele on vastastikuseid eksperdihinnanguid andnud teadusringkonnad, ning teatavate keskkonnamõjude või -aspektide arvesse võtmata jätmist tuleks hoolikalt kaaluda. Hindamise läbipaistvuse ja terviklikkuse tagamiseks peavad meetodid olema üldsusele juurdepääsetavad.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
27)  Tarbijaid võivad eksitada ka sõnaselged keskkonnaväited, milles väidetakse või antakse mõista, et tootel või kauplejal on väiksem või suurem keskkonnamõju või parem või halvem keskkonnatoime kui teistel toodetel või kauplejatel (edaspidi „võrdlevad keskkonnaväited“). Ilma et see piiraks vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/114/EÜ83 kohaldamist, on selleks, et võimaldada tarbijate juurdepääs usaldusväärsele teabele, vaja tagada, et võrdlevaid keskkonnaväiteid oleks võimalik asjakohaselt võrrelda. Näiteks kui näitajad valitakse samade keskkonnaaspektide kohta, kuid selliste näitajate kvantifitseerimiseks kasutatakse erinevaid valemeid, on võrdlemine võimatu ja seetõttu oht tarbijaid eksitada. Kui kaks kauplejat esitavad keskkonnaväite kliimamuutuste kohta, kuid üks on arvestanud vaid otsest, teine aga nii otsest kui ka kaudset keskkonnamõju, ei ole need tulemused võrreldavad. Niisamuti võib otsus teha võrdlus ainult toote olelusringi teatavates etappides tuua kaasa eksitavad väited, kui see ei ole tehtud läbipaistvaks. Võrdleva keskkonnaväite puhul tuleb tagada, et ka väga erinevate toorainete, kasutusalade ja protsessiahelatega toodete korral, nagu biopõhine plast ja fossiilne plast, võetakse kõigi toodete puhul arvesse olelusringi kõige asjakohasemaid etappe. Näiteks on biopõhise plasti puhul asjakohane põllumajandus või metsandus, fossiilse plasti puhul aga toornafta ammutamine ning küsimus, kas märkimisväärne osa tootest jõuab prügilasse, on väga asjakohane prügilatingimustes hästi biolaguneva plasti puhul, kuid ehk vähem asjakohane plasti puhul, mis sellistes tingimustes ei biolagune.
(27)  Tarbijaid võivad eksitada ka sõnaselged keskkonnaväited, milles väidetakse või antakse mõista, et tootel või kauplejal on väiksem või suurem keskkonnamõju või parem või halvem keskkonnatoime kui teistel toodetel või kauplejatel (edaspidi „võrdlevad keskkonnaväited“). Ilma et see piiraks vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/114/EÜ83 kohaldamist, on selleks, et võimaldada tarbijate juurdepääs usaldusväärsele teabele, vaja tagada, et võrdlevaid keskkonnaväiteid oleks võimalik asjakohaselt võrrelda. Näiteks tuginevad tulemuspõhine sertifitseerimine ja protsessipõhine sertifitseerimine erinevatele näitajatele nagu konkreetsete künniste määramine, mida tuleb täita, või teatava menetluse tagamine. Kui näitajad valitakse samade keskkonnaaspektide kohta, kuid selliste näitajate kvantifitseerimiseks kasutatakse erinevaid valemeid, on võrdlemine võimatu ja seetõttu oht tarbijaid eksitada. Kui kaks kauplejat esitavad keskkonnaväite kliimamuutuste kohta, kuid üks on arvestanud vaid otsest, teine aga nii otsest kui ka kaudset keskkonnamõju, ei ole need tulemused võrreldavad. Niisamuti võib otsus teha võrdlus ainult toote olelusringi teatavates etappides tuua kaasa eksitavad väited, kui see ei ole tehtud läbipaistvaks. Võrdleva keskkonnaväite puhul tuleb tagada, et ka väga erinevate toorainete, kasutusalade ja protsessiahelatega toodete korral, nagu biopõhine plast ja fossiilne plast, võetakse kõigi toodete puhul arvesse olelusringi kõige asjakohasemaid etappe. Näiteks on biopõhise plasti puhul asjakohane põllumajandus või metsandus, fossiilse plasti puhul aga toornafta ammutamine ning küsimus, kas märkimisväärne osa tootest jõuab prügilasse, on väga asjakohane prügilatingimustes hästi biolaguneva plasti puhul, kuid ehk vähem asjakohane plasti puhul, mis sellistes tingimustes ei biolagune.
__________________
__________________
83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  On tähtis, et kauplejad ei esitaks üldisi väiteid nagu „teadlik“, „kestlik“ ja „vastutustundlik“ üksnes tunnustatud suurepärase keskkonnatoime põhjal, sest sellised mõisted seonduvad lisaks keskkonnaomadustele ka muude omadustega, nagu sotsiaalsed omadused.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29 a (uus)
(29a)  On tähtis tunnistada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleeme seoses ressursside ja suutlikkusega, eriti võrreldes suuremate äriühingutega. Seetõttu on ülimalt oluline, et liikmesriigid võtaksid selle direktiivi rakendamisel kõik asjakohased meetmed aitamaks mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel käesoleva direktiivi nõudeid täita.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
31)  Selleks et rahuldada nii kauplejate vajadusi seoses dünaamiliste turundusstrateegiatega kui ka tarbijate vajadusi seoses üksikasjalikuma ja täpsema keskkonnateabega, võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist käsitlevaid sätteid, täpsustades veelgi sellise põhjendamise kriteeriume teatavate väidete korral (nt kliimaga seotud väited, sealhulgas väited kompenseerimise, kliimaneutraalsuse või muu sarnase, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetud materjali sisalduse kohta). Komisjonil peaks olema õigus kehtestada täiendavalt eeskirjad keskkonnamõjude, -aspektide ja -toime mõõtmiseks ja arvutamiseks, määrates kindlaks toote või kaupleja tegevused, protsessid, materjalid, heitkogused või kasutusviisid, mis mõjutavad oluliselt või ei saa mõjutada asjakohaseid keskkonnamõjusid ja -aspekte, määrates kindlaks, milliste keskkonnaaspektide või -mõjude kohta tuleks esitada esmast teavet, ning määrates kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse esmase ja teisese teabe täpsust. Kuigi enamikul juhtudel kaaluks komisjon vajadust need eeskirjad vastu võtta alles pärast seda, kui on saadud seiretulemused keskkonnaväidete arengu kohta liidu turul, võib mõnda liiki väidete puhul olla vajalik, et komisjon võtab vastu täiendavad eeskirjad enne sellise seire tulemuste saamist. Näiteks võib selliste täiendavate õigusaktide vastuvõtmine olla vajalik kliimaga seotud väidete puhul, et rakendada kompenseerimisel põhinevate väidete põhjendamist käsitlevaid sätteid.
(31)  Selleks et rahuldada nii kauplejate vajadusi seoses dünaamiliste turundusstrateegiatega kui ka tarbijate vajadusi seoses üksikasjalikuma ja täpsema keskkonnateabega, võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist käsitlevaid sätteid, täpsustades veelgi sellise põhjendamise kriteeriume teatavate väidete korral (nt kliimaga seotud väited, sealhulgas väited, mis põhinevad kaupleja jääkheite CO2 arvestusühikutel, nagu kliimaneutraalsus, ning väited ringlussevõetavuse ja ringlussevõetud materjali sisalduse kohta). Komisjonil peaks olema õigus kehtestada täiendavalt eeskirjad keskkonnamõjude, -aspektide ja -toime mõõtmiseks ja arvutamiseks, määrates kindlaks toote või kaupleja tegevused, protsessid, materjalid, heitkogused või kasutusviisid, mis mõjutavad oluliselt või ei saa mõjutada asjakohaseid keskkonnamõjusid ja -aspekte, määrates kindlaks, milliste keskkonnaaspektide või -mõjude kohta tuleks esitada esmast teavet, ning määrates kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse esmase ja teisese teabe täpsust. Kuigi enamikul juhtudel kaaluks komisjon vajadust need eeskirjad vastu võtta alles pärast seda, kui on saadud seiretulemused keskkonnaväidete arengu kohta liidu turul, võib mõnda liiki väidete puhul olla vajalik, et komisjon võtab vastu täiendavad eeskirjad enne sellise seire tulemuste saamist. Näiteks võib selliste täiendavate õigusaktide vastuvõtmine olla vajalik kliimaga seotud väidete puhul, et rakendada kaupleja jääkheite CO2 arvestusühikutel põhinevate väidete põhjendamist käsitlevaid sätteid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
32)  Komisjoni soovitus (EL) 2021/2279 sisaldab suuniseid selle kohta, kuidas mõõta konkreetsete toodete või organisatsioonide olelusringi keskkonnatoimet ning kuidas töötada välja tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjad (PEFCRid) ja organisatsiooni keskkonnajalajälje määramise sektoripõhised eeskirjad (OEFSRid), mis võimaldavad tooteid võrrelda võrdlusalusega. Selliseid konkreetsete toodete või kauplejate kategooria eeskirju võib kasutada selleks, et toetada väidete põhjendamist kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tooterühma- või sektoripõhised eeskirjad, kui sellel võib olla lisaväärtus. Kui aga toote keskkonnajalajälje määramise meetod veel ei hõlma tooterühma jaoks asjakohast mõjukategooriat, võib PEFCRi vastu võtta alles siis, kui need uued asjakohased keskkonnamõju kategooriad on lisatud. Näiteks peaks merekalapüügi puhul PEFCR kajastama selle kalapüügiga seotud keskkonnamõju kategooriaid, eelkõige sihtvaru kestlikkust. Kosmosevaldkonna puhul peaks PEFCR kajastama kaitse ja kosmosega seotud keskkonnamõju kategooriaid, sealhulgas orbitaalruumi kasutust. Toidu ja põllumajandustoodete puhul tuleks enne PEFCRi vastuvõtmise kaalumist näiteks lõimida sellesse ka elurikkus ja looduskaitse, samuti põllumajandustavad, sealhulgas ekstensiivse põllumajanduse positiivne välismõju ja loomade heaolu. Tekstiilide puhul peaks PEFCR näiteks kajastama mikroplasti eraldumist, enne kui kaaluda selle vastuvõtmist.
(32)  Komisjoni soovitus (EL) 2021/2279 sisaldab suuniseid selle kohta, kuidas mõõta konkreetsete toodete või organisatsioonide olelusringi keskkonnatoimet ning kuidas töötada välja tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjad (PEFCRid) ja organisatsiooni keskkonnajalajälje määramise sektoripõhised eeskirjad (OEFSRid), mis võimaldavad tooteid võrrelda võrdlusalusega. Selliseid konkreetsete toodete või kauplejate kategooria eeskirju võib kasutada selleks, et toetada väidete põhjendamist kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tooterühma- või sektoripõhised eeskirjad, kui sellel võib olla lisaväärtus. Samas ei sobi toote keskkonnajalajälje määramise meetod mõne tooterühma puhul tervikliku keskkonnahinnangu andmiseks. Kui toote keskkonnajalajälje määramise meetod veel ei hõlma tooterühma jaoks asjakohast mõjukategooriat, võib PEFCRi vastu võtta alles siis, kui need uued asjakohased keskkonnamõju kategooriad on lisatud. Näiteks peaks merekalapüügi puhul PEFCR kajastama selle kalapüügiga seotud keskkonnamõju kategooriaid, eelkõige sihtvaru kestlikkust. Kosmosevaldkonna puhul peaks PEFCR kajastama kaitse ja kosmosega seotud keskkonnamõju kategooriaid, sealhulgas orbitaalruumi kasutust. Toidu ja põllumajandustoodete puhul tuleks enne PEFCRi vastuvõtmise kaalumist näiteks lõimida sellesse ka elurikkus ja looduskaitse, samuti põllumajandustavad, sealhulgas ekstensiivse põllumajanduse positiivne välismõju ja loomade heaolu. Tekstiilide puhul peaks PEFCR näiteks kajastama mikroplasti eraldumist, enne kui kaaluda selle vastuvõtmist. Praeguse toote keskkonnajalajälje määramise meetodi edasiarendamiseks ja selle piirangutega tegelemiseks on tähtis, et komisjon metoodikat regulaarselt hindaks ning ajakohastaks, et kajastada teaduse arengut. Samuti on tähtis, et komisjon võimaldaks käesoleva direktiivi alusel loodud nõuandefoorumil aidata kaasa PEFCRi ja OEFCRi arendamisele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32 a (uus)
(32a)  Selleks et tagada keskkonnaväidete põhjendamise ausameelsus, erapooletus ja kõrge kvaliteet ning tagada, et põhjendamisnõuded tooksid kaasa tarbijate parema arusaamise keskkonnamõjudest, on oluline, et keskkonnaväidete põhjendamisnõuete väljatöötamisse kaasataks tasakaalustatud sidusrühmade kogum, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, märgisesüsteemide korraldajad ja pädevad asutused, samuti tööstuse esindajad, sh mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning käsitööndusettevõtjate esindajad, ametiühingud, kauplejad, jaemüüjad ja importijad. Sel eesmärgil peaks komisjon looma nõuandefoorumi, mille ülesanne on esitada arvamusi selle kohta, kas kehtivad eeskirjad ja meetodid sobivad konkreetsete keskkonnaväidete põhjendamiseks, ning anda soovitusi uute delegeeritud õigusaktide läbivaatamise või väljatöötamise ettevalmistamise kohta.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
33)  Kuna eksitavate keskkonnaväidete suhtes juba kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ, võimaldab see liikmesriikide kohtutel ja haldusasutustel selliste väidete kasutamise lõpetada ja keelata. Näiteks peaksid keskkonnaväited selleks, et need vastaksid direktiivile 2005/29/EÜ, olema seotud üksnes aspektidega, mis on toote või kaupleja keskkonnamõju seisukohast olulised. Keskkonnaväited peaksid samuti olema selged ja ühemõttelised selle osas, milliste toote või kaupleja aspektidega need on seotud, ning neis ei tohiks jätta välja ega varjata toote või kaupleja keskkonnatoimet puudutavat olulist teavet, mida tarbijad vajavad teadlike valikute tegemiseks. Keskkonnaväites kasutatud sõnastus, kujutised ja üldine toote esitusviis, sealhulgas kujundus ning värvide, kujutiste, piltide, helide, sümbolite või märgiste valik, peaksid andma tõepärase ja täpse ülevaate saavutatud keskkonnakasu ulatusest ja neis ei tohiks saavutatud keskkonnakasu üle hinnata.
(33)  Kuna eksitavate keskkonnaväidete suhtes juba kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ, võimaldab see liikmesriikide kohtutel ja haldusasutustel selliste väidete kasutamise lõpetada ja keelata. Näiteks peaksid keskkonnaväited selleks, et need vastaksid direktiivile 2005/29/EÜ, olema seotud üksnes aspektidega, mis on toote või kaupleja keskkonnamõju seisukohast olulised. Keskkonnaväited ja märgisesüsteemid peaksid samuti olema selged ja ühemõttelised selle osas, milliste toote või kaupleja aspektidega need on seotud, ning neis ei tohiks jätta välja ega varjata toote keskkonnatoimet puudutavat olulist teavet, mida tarbijad vajavad teadlike valikute tegemiseks. Kasutatud sõnastus, kujutised ja üldine toote esitusviis, sealhulgas tunnuslaused, kujundus ning värvide, kujutiste, piltide, helide, sümbolite, kaubamärgi või märgiste valik, peaksid andma tõepärase ja täpse ülevaate saavutatud keskkonnakasu ulatusest ja neis ei tohiks saavutatud keskkonnakasu üle hinnata. Kui see on asjakohane, ei tohiks ära jätta teavet toote sertifitseeritud materjalisisalduse täpse koguse kui omaduse kohta, mille ümber teatud märgisesüsteemid toimivad, eriti kui minimaalne sertifitseeritud sisaldus võib olla null.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
34)  Kui sõnaselge keskkonnaväide puudutab lõpptoodet ja sellise toote asjakohased keskkonnamõjud või -aspektid ilmnevad kasutusetapis ning tarbijad saavad selliseid keskkonnamõjusid või -aspekte mõjutada sobiva käitumisega, näiteks õige jäätmesortimine või kasutusharjumuste mõju toote pikaealisusele, peaks väide sisaldama ka teavet, milles selgitatakse tarbijatele, kuidas nende käitumine võib aidata kaasa keskkonnakaitsele.
(34)  Kui sõnaselge keskkonnaväide puudutab lõpptoodet ja sellise toote asjakohased keskkonnamõjud või -aspektid ilmnevad kasutusetapis või olelusringi lõpus ning tarbijad saavad selliseid keskkonnamõjusid või -aspekte mõjutada sobiva käitumisega, näiteks õige jäätmesortimine või kasutusharjumuste mõju toote pikaealisusele, peaks väide sisaldama ka teavet, milles selgitatakse tarbijatele, kuidas nende käitumine võib aidata kaasa keskkonnakaitsele.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
36)  Tarbijatel peaks olema lihtne juurdepääs teabele toote või kaupleja kohta, mille või kelle kohta on sõnaselge keskkonnaväide esitatud, ja teabele, millega seda väidet on põhjendatud. Seejuures tuleks arvesse võtta ka vanemate tarbijate vajadusi. Selleks peaksid kauplejad esitama selle teabe kas füüsilisel kujul või tegema kättesaadavaks veebilingi, QR-koodi või nendega samaväärse mooduse, mille kaudu pääseb veebisaidile, kus on üksikasjalikum teave sõnaselge keskkonnaväite põhjenduse kohta vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus väide esitatakse. Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi täitmise tagamist, peaks veebilink, QR-kood või samaväärne moodus tagama ka lihtsa juurdepääsu sõnaselge keskkonnaväite põhjendamisega seotud vastavussertifikaadile ja selle sertifikaadi koostanud kontrollija kontaktandmetele.
(36)  Tarbijatel peaks olema lihtne juurdepääs teabele toote või kaupleja kohta, mille või kelle kohta on sõnaselge keskkonnaväide esitatud, sealhulgas vahetult tootel või tootega kaasasolevalt, ja teabele, millega toodet käsitlevat väidet on põhjendatud. Seejuures tuleks arvesse võtta ka vanemate tarbijate vajadusi. Selleks peaksid kauplejad esitama selle teabe kas füüsilisel kujul või tegema kättesaadavaks veebilingi, QR-koodi, digitaalse tootepassi või nendega samaväärse mooduse, mille kaudu pääseb veebisaidile, kus on üksikasjalikum teave sõnaselge keskkonnaväite põhjenduse kohta vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus väide esitatakse. Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi täitmise tagamist, peaks veebilink, QR-kood või samaväärne moodus tagama ka lihtsa juurdepääsu sõnaselge keskkonnaväite põhjendamisega seotud vastavussertifikaadile ja selle sertifikaadi koostanud kontrollija kontaktandmetele. Alusuuringud, hinnangud, metoodikad või arvutused tuleks teha avalikult kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui teave on ärisaladus kooskõlas direktiivi (EL) 2016/94346 artikli 2 lõikega 1.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
37)  Selleks et vältida võimalikku ebaproportsionaalset mõju mikroettevõtjatele, tuleks kõige väiksemad ettevõtted vabastada artikli 5 nõuetest, mis on seotud teabega sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise kohta, välja arvatud juhul, kui need ettevõtjad soovivad saada sõnaselge keskkonnaväite vastavussertifikaadi, mida tunnustavad pädevad asutused kogu liidus.
(37)  Selleks et vältida võimalikku ebaproportsionaalset mõju mikroettevõtjatele, tuleks need kõige väiksemad ettevõtted vabastada artikli 5 nõuetest, mis on seotud teabega sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise kohta, välja arvatud juhul, kui need ettevõtjad soovivad saada sõnaselge keskkonnaväite vastavussertifikaadi, mida tunnustavad pädevad asutused kogu liidus.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 41
41)  Keskkonnamärgistega soovitakse sageli esitada tarbijatele koondhinne toodete või kauplejate kumulatiivse keskkonnamõju kohta, et oleks võimalik tooteid või kauplejaid otse võrrelda. Sellise koondhindega võib siiski kaasneda oht tarbijaid eksitada, sest koondnäitaja võib maskeerida toote teatavate aspektide negatiivset keskkonnamõju toote muude aspektide positiivsema keskkonnamõjuga. Lisaks erinevad sellised märgised juhul, kui need on välja töötanud eri ettevõtjad, tavaliselt selle poolest, milline on koondhinde aluseks olev konkreetne metoodika, näiteks milliseid keskkonnamõjusid on arvesse võetud või milline on neile keskkonnamõjudele omistatud kaal. Selle tulemusel võib sama toode sõltuvalt süsteemist saada erineva hinde või hinnangu. See probleem tekib seoses liidus ja kolmandates riikides kehtestatud süsteemidega. See soodustab siseturu killustumist, võib seada väiksemad ettevõtted ebasoodsasse olukorda ning tõenäoliselt eksitab tarbijaid veelgi rohkem ja õõnestab nende usaldust keskkonnamärgiste vastu. Et seda ohtu vältida ja ühtsel turul parem ühtlustamine tagada, ei tuleks sõnaselgeid keskkonnaväiteid, sealhulgas keskkonnamärgiseid, mis põhinevad toodete või kauplejate kumulatiivset keskkonnamõju kajastaval koondhindel, lugeda piisavalt põhjendatuks, välja arvatud juhul, kui need koondhinded tulenevad liidu eeskirjadest, mille hulgas on delegeeritud õigusaktid, mida komisjonil on õigus käesoleva direktiivi alusel vastu võtta, ning mille tulemuseks on kogu liidus kasutatavad kõiki tooteid või konkreetseid tooterühmi käsitlevad ühtlustatud süsteemid, mis põhinevad ühtsel metoodikal, et tagada sidusus ja võrreldavus.
(41)  Keskkonnamärgistega soovitakse sageli esitada tarbijatele koondhinne toodete või kauplejate kumulatiivse keskkonnamõju kohta, et oleks võimalik tooteid või kauplejaid otse võrrelda. Sellise koondhindega võib siiski kaasneda oht tarbijaid eksitada, sest koondnäitaja võib maskeerida toote teatavate aspektide negatiivset keskkonnamõju toote muude aspektide positiivsema keskkonnamõjuga. Lisaks erinevad sellised märgised juhul, kui need on välja töötanud eri ettevõtjad, tavaliselt selle poolest, milline on koondhinde aluseks olev konkreetne metoodika, näiteks milliseid keskkonnamõjusid on arvesse võetud või milline on neile keskkonnamõjudele omistatud kaal. Selle tulemusel võib sama toode sõltuvalt süsteemist saada erineva hinde või hinnangu. See probleem tekib seoses liidus ja kolmandates riikides kehtestatud süsteemidega. See soodustab siseturu killustumist, võib seada väiksemad ettevõtted ebasoodsasse olukorda ning tõenäoliselt eksitab tarbijaid veelgi rohkem ja õõnestab nende usaldust keskkonnamärgiste vastu. Et seda ohtu vältida ja ühtsel turul parem ühtlustamine tagada, peaksid sõnaselged keskkonnaväited, sealhulgas keskkonnamärgised, mis põhinevad toodete või kauplejate kumulatiivset keskkonnamõju kajastaval koondhindel, vastama nõuetele, mis tagavad aluseks olevate keskkonnamärgisesüsteemide usaldusväärsuse, sealhulgas pidades silmas nende hindamismeetodeid ja juhtimist.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43
43)  Selleks et võidelda niisuguste eksitavate sõnaselgete keskkonnaväidete vastu, mis on edastatud keskkonnamärgiste kujul, ja suurendada tarbijate usaldust keskkonnamärgiste vastu, tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada juhtimiskriteeriumid, millele kõik keskkonnamärgisesüsteemid peavad vastama, täiendades seega kõnealuses direktiivi 2005/29/EÜ muutmise ettepanekus sätestatud nõudeid.
(43)  Selleks et võidelda niisuguste eksitavate sõnaselgete keskkonnaväidete vastu, mis on edastatud keskkonnamärgiste kujul, ja suurendada tarbijate usaldust keskkonnamärgiste, sealhulgas sertifitseerimissüsteemide kaubamärkide ja logode vastu, tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada juhtimiskriteeriumid, millele kõik keskkonnamärgisesüsteemid peavad vastama, täiendades seega kõnealuses direktiivi 2005/29/EÜ muutmise ettepanekus sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 44
44)   Selleks et vältida ametlikult tunnustatud riiklike või piirkondlike EN ISO 14024 I tüübi keskkonnamärgise- (ökomärgise-) süsteemide ja muude keskkonnamärgisesüsteemide edasist lisandumist ning tagada suurem ühtlustamine siseturul, tuleks uued riigisisesed või piirkondlikud keskkonnamärgisesüsteemid välja töötada üksnes liidu õiguse alusel. Liikmesriigid võivad siiski paluda komisjonil kaaluda liidu tasandil avalike märgisesüsteemide väljatöötamist tooterühmadele või sektoritele, mille jaoks selliseid märgiseid liidu õiguses veel ei ole ja mille puhul annaks ühtlustamine lisaväärtust, et tõhusalt saavutada kestlikkus- ja siseturueesmärgid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46
46)  Eraettevõtjate loodud keskkonnamärgisesüsteemid võivad juhul, kui neid on liiga palju ja nende kohaldamisala kattub, tekitada tarbijates segadust või õõnestada nende usaldust keskkonnamärgiste vastu. Seepärast peaksid liikmesriigid lubama eraettevõtjatel luua uusi keskkonnamärgisesüsteeme vaid tingimusel, et need annavad võrreldes olemasolevate riiklike või piirkondlike süsteemidega olulist lisaväärtust märgise andmise kriteeriumide keskkonnaalaste eesmärkide, asjakohaste keskkonnamõjude hõlmatuse ja aluseks oleva hindamise täielikkuse poolest. Liikmesriigid peaksid kehtestama uute keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmise menetluse, mis põhineb sõltumatu kontrollija koostatud vastavussertifikaadil. Seda tuleks kohaldada liidus ja väljaspool liitu loodud süsteemide suhtes.
(46)  Eraettevõtjate loodud keskkonnamärgisesüsteemid võivad juhul, kui neid on liiga palju ja nende kohaldamisala kattub, tekitada tarbijates segadust või õõnestada nende usaldust keskkonnamärgiste vastu. Seepärast peaksid liikmesriigid lubama olemasolevate keskkonnamärgisesüsteemide kujutamist ettevõtjate ja tarbijate vahelises kaubandustegevuses ainult pärast käesoleva direktiivi kohaldamise algust ja siis, kui sellised süsteemid on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega, ning nad peaksid lubama eraettevõtjatel luua uusi keskkonnamärgisesüsteeme vaid tingimusel, et need annavad vastavalt käesolevale direktiivile lisaväärtust märgise andmise kriteeriumide keskkonnaalaste eesmärkide, asjakohaste keskkonnamõjude hõlmatuse ja aluseks oleva hindamise täielikkuse poolest. Liikmesriigid peaksid kehtestama uute keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmise menetluse, mis põhineb sõltumatu kontrollija koostatud vastavussertifikaadil, ning hindama olemasolevate keskkonna ja kestlikkuse märgise- ja sertifitseerimissüsteemide väiteid. Seda tuleks kohaldada liidus ja väljaspool liitu loodud süsteemide, sealhulgas olemasolevate süsteemide suhtes.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 47
47)  Selleks et tagada õiguskindlus ning hõlbustada uusi riiklikke ja piirkondlikke ametlikult tunnustatud keskkonnamärgisesüsteeme ning uusi eraalgatuslikke märgisesüsteeme käsitlevate sätete täitmise tagamist, peaks komisjon avaldama loetelu süsteemidest, mille kasutamist võib liidu turul jätkata või mille võib liidu turul kasutusele võtta.
(47)  Selleks et tagada õiguskindlus ning hõlbustada ametlikult tunnustatud eraalgatuslikke märgisesüsteeme käsitlevate sätete täitmise tagamist, peaks komisjon avaldama loetelu süsteemidest, mille kasutamist võib liidu turul jätkata või mille võib liidu turul kasutusele võtta.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 48
48)  Tagamaks, et liikmesriigid järgivad eraettevõtjate välja töötatud keskkonnamärgisesüsteemide hindamisel ja heakskiitmisel ühtlustatud lähenemisviisi ning selleks, et kehtestada menetlus, millega komisjon kiidab heaks väljaspool liitu asuvate ametiasutuste loodavad kavandatud süsteemid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu ühiseeskirjad, milles määratakse kindlaks selliste keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmise üksikasjalikud nõuded, tõendavate dokumentide vorm ja sisu ning nende süsteemide heakskiitmise kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201185.
(48)  Tagamaks, et liikmesriigid järgivad eraettevõtjate välja töötatud keskkonnamärgisesüsteemide hindamisel ja heakskiitmisel ühtlustatud lähenemisviisi ning selleks, et kehtestada menetlus, millega komisjon kiidab heaks väljaspool liitu asuvate ametiasutuste loodavad kavandatud süsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ühiseeskirjad, milles määratakse kindlaks selliste keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmise üksikasjalikud nõuded, tõendavate dokumentide vorm ja sisu ning nende süsteemide heakskiitmise kord.
__________________
__________________
85 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49
49)  On väga tähtis, et sõnaselged keskkonnaväited kajastaksid õigesti väite kohast keskkonnatoimet ja -mõju ning et neis võetaks arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et väidet esitav kaupleja vaatab väidete põhjendused ja edastuse läbi ja ajakohastab neid vähemalt iga viie aasta järel, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
(49)  On väga tähtis, et sõnaselged keskkonnaväited ja keskkonnamärgisesüsteemid kajastaksid õigesti väite kohast keskkonnatoimet ja -mõju nii vahetult tootel kui ka tootega kaasasolevalt ning et neis võetaks arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et väidet esitav kaupleja ja keskkonnamärgisesüsteemid vaatavad väidete põhjendused ja edastuse läbi ja ajakohastavad neid vähemalt iga viie aasta järel, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49 a (uus)
(49a)  ELi tubakatoodete direktiivi 2014/40/EL artikli 13 lõike 1 punkt e keelab keskkonnaväited tubakatoodetel ja nende pakenditel, kuid ei keela tubakatööstuse üksustel esitada roheväiteid oma tegevuse kohta tervikuna, eelkõige oma keskkonnatoimet puudutavate reklaamikampaaniate kaudu, mis võib tarbijaid eksitada; seetõttu ei tohiks olla lubatud keskkonnaväited tubakatööstuse tegevuse kohta.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 51
51)  Selleks et võimaldada pädevatel asutustel tõhusamalt kontrollida käesoleva direktiivi sätete rakendamist ja vältida nii palju kui võimalik põhjendamata sõnaselgete keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste turulejõudmist, peaksid direktiivis sätestatud ühtlustatud nõuetele vastavad kontrollijad kontrollima, et nii sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave kui ka nende edastus vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Et vältida tarbijate eksitamist, peaks kontrollimine toimuma igal juhul enne keskkonnaväidete avalikustamist või keskkonnamärgiste kasutusele võtmist. Tõendaja võib vajaduse korral märkida ära mitu käesoleva direktiivi nõuetele vastavat viisi, kuidas edastada sõnaselge keskkonnaväide, et vältida pideva uuestisertifitseerimise vajadust juhul, kui edastusviisi veidi muudetakse ilma, et see mõjutaks vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Et kauplejatel oleks hõlpsam täita sõnaselgete keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste põhjendamise ja edastamise eeskirju, tuleks kontrollimisel võtta arvesse väite või keskkonnamärgise laadi ja sisu, sealhulgas seda, kas väide või märgis näib olevat direktiivi 2005/29/EÜ arvestades ebaaus.
(51)  Selleks et võimaldada pädevatel asutustel tõhusamalt kontrollida käesoleva direktiivi sätete rakendamist ja vältida nii palju kui võimalik põhjendamata sõnaselgete keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste turulejõudmist, peaksid direktiivis sätestatud ühtlustatud nõuetele vastavad kontrollijad kontrollima, et nii sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatav teave kui ka nende edastus vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Et vältida tarbijate eksitamist, peaks kontrollimine toimuma enne keskkonnaväidete avalikustamist või keskkonnamärgiste kasutusele võtmist. Samas võivad liikmesriigid selleks, et vältida enne käesoleva direktiivi jõustumist trükitud toodete või pakendite raiskamist, kehtestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva vahele üleminekuperioodi, mille jooksul võib kontrollimiseks esitatud olemasolevaid keskkonnaväiteid kasutada. Liikmesriigid võivad enne käesoleva direktiivi jõustumist esitatud väidete kontrollimise prioriteediks seada. Tõendaja võib vajaduse korral märkida ära mitu käesoleva direktiivi nõuetele vastavat viisi, kuidas edastada sõnaselge keskkonnaväide, et vältida pideva uuestisertifitseerimise vajadust juhul, kui edastusviisi veidi muudetakse ilma, et see mõjutaks vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Et kauplejatel oleks hõlpsam täita sõnaselgete keskkonnaväidete, sealhulgas keskkonnamärgiste põhjendamise ja edastamise eeskirju, tuleks kontrollimisel võtta arvesse väite või keskkonnamärgise laadi ja sisu, sealhulgas seda, kas väide või märgis näib olevat direktiivi 2005/29/EÜ arvestades ebaaus.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 52
52)  Selleks et tagada kauplejatele kogu siseturul õiguskindlus selle suhtes, et sõnaselged keskkonnaväited vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, peaksid pädevad asutused kõikjal liidus tunnustama vastavussertifikaati. Mikroettevõtjatel peaks olema lubatud sellist sertifikaati taotleda, kui nad soovivad tõendada oma väiteid kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja saada kasu sertifikaadi tunnustamisest kogu liidus. Vastavussertifikaat ei tohiks siiski piirata keskkonnaväite hindamist direktiivi 2005/29/EÜ täitmist tagavate ametiasutuste või kohtute poolt.
(52)  Selleks et tagada kauplejatele kogu siseturul õiguskindlus selle suhtes, et sõnaselged keskkonnaväited vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, peaksid pädevad asutused kõikjal liidus tunnustama vastavussertifikaati. Mikroettevõtjatel ja üleminekuperioodi kasutavatel väikeettevõtjatel peaks olema lubatud sellist sertifikaati taotleda, kui nad soovivad tõendada oma väiteid kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja saada kasu sertifikaadi tunnustamisest kogu liidus. Vastavussertifikaat ei tohiks siiski piirata keskkonnaväite hindamist direktiivi 2005/29/EÜ täitmist tagavate ametiasutuste või kohtute poolt.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53
53)  Selleks et tagada sõnaselgete keskkonnaväidete ja keskkonnamärgisesüsteemide kontrollimist käsitlevate sätete ühesugused tingimused ning hõlbustada käesoleva direktiivi kontrollisätete täitmise tagamist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu vastavussertifikaatide ühine vorm ja selliste sertifikaatide väljaandmise tehnilised vahendid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201186.
(53)  Selleks et tagada sõnaselgete keskkonnaväidete ja keskkonnamärgisesüsteemide kontrollimist käsitlevate sätete ühesugused tingimused ning hõlbustada käesoleva direktiivi kontrollisätete täitmise tagamist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu vastavussertifikaatide ühine vorm ja selliste sertifikaatide väljaandmise tehnilised vahendid. See ühine vorm peaks hõlbustama vastavussertifikaatide tunnustamist pädevate asutuste poolt kogu liidus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201186.
__________________
__________________
86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 54
54)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) peaks olema võimalik saada kasu kestlikumate toodete turu võimalustest, kuid teatavad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja kontrollimise nõuded võivad neile tekitada proportsionaalselt suuremaid kulusid ja raskusi. Liikmesriigid peaksid andma VKEdele, kes soovivad esitada oma toodete või tegevuse kohta sõnaselgeid keskkonnaväiteid, piisavat teavet ja suurendama nende teadlikkust käesoleva direktiivi nõuete täitmise viisidest, tagama neile sihipärase ja erikoolituse ning pakkuma neile konkreetset abi ja toetust, sealhulgas rahalist. Liikmesriigid peaksid oma meetmete võtmisel arvestama kohaldatavaid riigiabieeskirju.
(54)  Mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) peaks olema võimalik saada kasu kestlikumate toodete turu võimalustest, kuid teatavad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja kontrollimise nõuded võivad neile tekitada proportsionaalselt suuremaid kulusid ja raskusi. Liikmesriigid ja komisjon peaksid andma VKEdele, kes soovivad esitada oma toodete või tegevuse kohta sõnaselgeid keskkonnaväiteid, piisavat teavet ja suurendama nende teadlikkust käesoleva direktiivi nõuete täitmise viisidest, tagama neile sihipärase ja erikoolituse ning pakkuma neile konkreetset abi ja toetust, sealhulgas rahalist. Liikmesriigid peaksid oma meetmete võtmisel arvestama kohaldatavaid riigiabieeskirju. Et tagada mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus, peaksid liikmesriigid pidama korrapärast dialoogi vastavalt piirkondlikul ja riiklikul tasandil kehtivate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetusmeetmete üle. Peale selle ja tagamaks, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei seisaks ebaproportsionaalselt suuremate kulude ja raskuste ees seoses käesoleva direktiivi nõuetega, peaks komisjon kaaluma mõningaid algatusi mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud finantsprogrammide raames, kui nad soovivad esitada sõnaselgeid keskkonnaväiteid seoses oma toodete või tegevusega.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 56
56)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine ja tulemuslik nõuete täitmise tagamine, peaksid liikmesriigid määrama oma pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise tagamise eest. Arvestades aga käesoleva direktiivi artiklite 5 ja 6 tihedat vastastikust täiendavust direktiivi 2005/29/EÜ sätetega, peaks liikmesriikidel olema lubatud määrata nende täitmise tagamiseks samad pädevad asutused, kes vastutavad direktiivi 2005/29/EÜ täitmise tagamise eest. Järjepidevuse huvides peaksid liikmesriigid juhul, kui nad nii toimivad, saama erandina käesolevas direktiivis sätestatud täitmise tagamise eeskirjadest tugineda täitmise tagamise meetmetele ja volitustele, mille nad on kehtestanud kooskõlas direktiivi 2005/29/EÜ artikliga 11. Juhtudel, kus liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks määratud pädev asutus ja selleks, et tagada pädevate asutuste ülesannete tulemuslik täitmine, peaks liikmesriik tagama kõigi määratud pädevate asutuste tiheda koostöö.
(56)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine ja tulemuslik nõuete täitmise tagamine, peaksid liikmesriigid määrama oma pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise tagamise eest. Arvestades aga käesoleva direktiivi artiklite 5 ja 6 tihedat vastastikust täiendavust direktiivi 2005/29/EÜ sätetega, peaks liikmesriikidel olema lubatud määrata nende täitmise tagamiseks samad pädevad asutused, kes vastutavad direktiivi 2005/29/EÜ täitmise tagamise eest. Järjepidevuse huvides peaksid liikmesriigid juhul, kui nad nii toimivad, saama tugineda täitmise tagamise meetmetele ja volitustele, mille nad on kehtestanud kooskõlas direktiivi 2005/29/EÜ artikliga 11. Juhtudel, kus liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks määratud pädev asutus ja selleks, et tagada pädevate asutuste ülesannete tulemuslik täitmine, peaks liikmesriik tagama kõigi määratud pädevate asutuste tiheda koostöö.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 65
65)  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes89 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(65)  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas nõuandefoorumiga, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes89 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
__________________
89 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
89 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 67
67)  Kui komisjon peab käesoleva direktiivi seire ja hindamise tulemuste põhjal asjakohaseks teha ettepanek käesolev direktiiv läbi vaadata, tuleks kaaluda ka seda, kui teostatavad ja asjakohased oleksid lisasätted, milles käsitletakse kohustust kasutada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamisel ühist meetodit, keskkonnaväidete kasutamise keelu laiendamist ohtlikke aineid sisaldavatele toodetele, välja arvatud juhul, kui nende kasutamist peetakse ühiskonna jaoks oluliseks, või selliste nõuete täiendavat ühtlustamist, mis käsitlevad keskkonnaaspektide või -mõjude kohta esitatavate konkreetsete sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist.
(67)  Kui komisjon peab käesoleva direktiivi seire ja hindamise tulemuste põhjal asjakohaseks teha ettepanek käesolev direktiiv läbi vaadata, tuleks kaaluda ka seda, kui teostatavad ja asjakohased oleksid lisasätted, milles käsitletakse kohustust kasutada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamisel ühist meetodit, või selliste nõuete täiendavat ühtlustamist, mis käsitlevad keskkonnaaspektide või -mõjude kohta esitatavate konkreetsete sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 68
68)  Selleks et vältida ja ennetada olulist kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleks liidus lõpuks järk-järgult lõpetada kõige kahjulikumate ainete kasutamine, eelkõige tarbijale mõeldud toodetes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/200890 on keelatud märgistada ohtlikke kemikaale sisaldavaid segusid ja aineid „mittetoksiliste“, „kahjutute“, „mittesaastavate“ või „keskkonnasõbralikena“ või muude väljenditega aine või segu ohutuse kohta või muude kõnealuse aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevate väljenditega. Liikmesriigid peavad tagama, et seda kohustust täidetakse. Vastavalt kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias võetud kohustusele määrab komisjon kindlaks oluliste kasutusalade kriteeriumid, mida järgitakse selle kohaldamisel kõigi asjakohaste liidu õigusaktide puhul. .
(68)  Selleks et vältida ja ennetada olulist kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleks liidus lõpuks järk-järgult lõpetada kõige kahjulikumate ainete kasutamine, eelkõige tarbijale mõeldud toodetes. Komisjon peaks esitama aruande sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamise kohta seoses kahjulikke aineid sisaldavate toodetega ja hindama, milliste toodete või tooterühmade puhul on sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamine eksitav. Kuna selliste väidete kasutamine võib soodustada toodete tarbimist, mis sisaldavad keskkonnale või inimeste tervisele kahjulikke aineid, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada piirangud või keelud selliste sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamisele. Komisjon võiks oma aruandes hinnata ka seda, kas teatavate ELi ökomärgise kriteeriumide, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel ainete või valmististe/segude kasutamise osas, kasutamine sõnaselgete keskkonnaväidete võimalike piirangute või keeldude puhul käesoleva direktiivi kohaselt oleks asjakohane. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/200890 on keelatud märgistada ohtlikke kemikaale sisaldavaid segusid ja aineid „mittetoksiliste“, „kahjutute“, „mittesaastavate“ või „keskkonnasõbralikena“ või muude väljenditega aine või segu ohutuse kohta või muude kõnealuse aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevate väljenditega. Liikmesriigid peavad tagama, et seda kohustust täidetakse. Vastavalt kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias võetud kohustusele määrab komisjon kindlaks oluliste kasutusalade kriteeriumid, mida järgitakse selle kohaldamisel kõigi asjakohaste liidu õigusaktide puhul. .
__________________
__________________
90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – pealkiri
Kohaldamisala
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige -1 (uus)
-1.  Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbija- ja keskkonnakaitse, aidates samal ajal siseturul toimida, ühtlustades liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis on seotud turul kättesaadavaks tehtud toodete või tooteid turul kättesaadavaks tegevate kauplejate kohta esitatavate või nendega seotud keskkonnaväidetega.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõnaselgete keskkonnaväidete suhtes, mida kauplejad esitavad toote või kaupleja kohta ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavades.
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõnaselgete keskkonnaväidete suhtes, mida kauplejad esitavad turule lastud või kasutusele võetud, sealhulgas veebiplatvormide kaudu kasutusele võetud toote või kaupleja ning keskkonnamärgisesüsteemi kohta ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavades.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt i
i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011103 ;
välja jäetud
__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt k
k)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ105 ;
välja jäetud
__________________
__________________
105 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt o
o)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL109 ning muud liidu, siseriiklikud või rahvusvahelised eeskirjad, standardid või suunised finantsteenuste, -instrumentide ja -toodete kohta;
o)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL109, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 ning muud liidu, siseriiklikud või rahvusvahelised eeskirjad, standardid või suunised finantsteenuste, -instrumentide ja -toodete kohta;
__________________
__________________
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt o a (uus)
oa)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt p
p)  muud kehtivad või tulevased liidu õigusnormid, milles on sätestatud, millistel tingimustel võib või tuleb esitada teatavaid sõnaselgeid keskkonnaväiteid teatavate toodete või kauplejate kohta, või liidu õigusnormid, millega on kehtestatud nõuded teatavate toodete või kauplejate keskkonnamõju, -aspektide või -toime hindamise või neist teavitamise kohta või keskkonnamärgisesüsteemide tingimused.
välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 2 osutatud loetelu uute või läbivaadatud õigusaktide kustutamiseks või lisamiseks, kui need näevad ette nõuete taseme, mida võib pidada käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega samaväärseks. Nõuded, mis peavad olema samaväärsed, hõlmavad järgmist:
a)  teabe avalikustamise tase;
b)  nõuded kolmanda isiku tehtava kontrolli suhtes enne väite turuleviimist;
c)  jõustamise tase.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „keskkonnamärgis“ – kestlikkusmärgis, mis hõlmab ainult või peamiselt toote, protsessi või kaupleja keskkonnaaspekte;
(8)  „keskkonnamärgis“ – kestlikkusmärgis, mis hõlmab ühte või mitut toote, protsessi või kaupleja keskkonnaaspekti;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12
(12)  „väärtusahel“ – kõik toote või kaupleja tegevuse olelusringi osaks olevad tegevused ja protsessid, sealhulgas toote taastootmine;
(12)  „väärtusahel“ – kõik toote või kaupleja tegevuse olelusringi osaks olevad tegevused ja protsessid, sealhulgas toote taastootmine, korduskasutamine, ringlussevõtt ja olelusringi lõpp;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15
(15)  „teisene teave“ – teave, mis põhineb muudel allikatel kui esmane teave, sealhulgas kirjandusel, insener-tehnilistel uuringutel ja patentidel;
(15)  „teisene teave“ – teave, mis põhineb muudel allikatel kui esmane teave, sealhulgas eelretsenseeritud kirjandusel, insener-tehnilistel uuringutel ja patentidel;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19
(19)  „keskkonnamõju“ – keskkonna positiivne või negatiivne muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud kaupleja või sektori tegevusest või tootest või tooterühmast selle olelusringi jooksul.
(19)  „keskkonnamõju“ – keskkonna positiivne või negatiivne mõõdetav muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud kaupleja või sektori tegevusest või tootest või tooterühmast selle olelusringi jooksul.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
(19a)  „keskkonnamärgisesüsteem “– sertifitseerimissüsteem, mis tõendab, et toode, protsess või kaupleja vastab keskkonnamärgise nõuetele.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
a)  täpsustatakse, kas väide on seotud kogu toote, toote osa või toote teatavate aspektidega või kaupleja kõigi tegevustega või nende tegevuste teatava osa või aspektiga, vastavalt sellele, mis on väite puhul asjakohane;
a)  täpsustatakse, kas väide on seotud kogu toote, toote osa, toote olelusringi osa või toote teatavate aspektidega või kaupleja kõigi tegevustega või nende tegevuste teatava osa või aspektiga, vastavalt sellele, mis on väite puhul asjakohane;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
b)  tuginetakse laialdaselt tunnustatud teaduslikele tõenditele, kasutatakse täpset teavet ja võetakse arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid;
b)  tuginetakse sõltumatutele, eelretsenseeritud, laialdaselt tunnustatud, kindlatele ja kontrollitavatele teaduslikele tõenditele, kasutatakse täpset teavet ja võetakse arvesse asjakohaseid liidu või rahvusvahelisi standardeid;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d
d)  võetakse arvesse kõiki keskkonnaaspekte või -mõjusid, mis on olulised keskkonnatoime hindamiseks, kui väide esitatakse keskkonnatoime kohta;
d)  võetakse arvesse kõiki keskkonnaaspekte või -mõjusid, mis on olulised keskkonnatoime hindamiseks, kui väide esitatakse keskkonnatoime kohta, sealhulgas olelusringi vaatenurgast;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt g
g)  tehakse kindlaks, kas väites käsitletava keskkonnamõju, -aspekti või -toime parandamine põhjustab olulist kahju seoses keskkonnamõjuga, mida avaldatakse kliimamuutuste, ressursside tarbimise ja ringluse, vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse, saaste, elurikkuse, loomade heaolu ning ökosüsteemide seisukohast;
g)  tehakse kindlaks, kas väites käsitletava keskkonnamõju, -aspekti või -toime parandamine põhjustab negatiivset kõrvalmõju seoses keskkonna ja konkreetse keskkonnamõjuga, sealhulgas kliimamuutuste, ressursside tarbimise ja ringluse, vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse, saaste, elurikkuse, loomade heaolu ning ökosüsteemide seisukohast;
Muudatusettepanekud 156 ja 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt h
h)  käsitletakse kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist kui täiendavat keskkonnateavet kasvuhoonegaaside heitest eraldi ja täpsustatakse, kas kasutatud kompenseerimine on seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise või nende gaaside sidumisega, ning kirjeldatakse, kuidas on heite kompenseerimine, millele tuginetakse, väga usaldusväärne ja õigesti arvestatud, et kajastada väidetavat mõju kliimale;
h)  käsitletakse CO2 arvestusühikuid kui täiendavat keskkonnateavet kasvuhoonegaaside heitest eraldi ja täpsustatakse, kas need ühikud on seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise või nende gaaside sidumisega;
Muudatusettepanekud 157 ja 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt h a (uus)
ha)   märgitakse lõike 3b kohase CO2 arvestusühikute kasutamise puhul jääkheite osakaal väljendatuna võrdlusaasta heite osakaaluna, biogeense ja fossiilse heite osakaal selles jääkheites ning kasutatud arvestusühikute aluseks oleva tegevuse kogus ja liik (süsiniku püsiv sidumine, süsiniku säilitamine toodetes, süsinikku siduv majandamine või mullaheite vähendamine, nagu on määratletud [määruses (EL) .../...), millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva sidumise, süsiniku siduva majandamise ja süsiniku toodetes säilitamise sertifitseerimiseks]), esitades tõendid selle kohta, et arvestusühikud on sertifitseerimissüsteemi registrist nõuetekohaselt eemaldatud, et vältida topeltarvestust;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt i
i)  kasutatakse keskkonnamõju, -aspekti või -toime puhul, mille kohta väide esitatakse, kauplejale kättesaadavat esmast teavet;
i)  kasutatakse keskkonnamõju, -aspekti või -toime puhul, mille kohta väide esitatakse, esmast teavet, mis on kauplejale juurdepääsetav või kättesaadav, sealhulgas valdamise, uurimistegevuse või hanke kaudu;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j
j)  kasutatakse juhul, kui esmane teave ei ole kättesaadav, keskkonnamõju, -aspekti või -toime puhul asjakohast teisest teavet, mis on selle toote või kaupleja, mille kohta väide esitatakse, konkreetset väärtusahelat esindav.
j)  kasutatakse juhul, kui esmane teave ei ole kättesaadav, keskkonnamõju, -aspekti või -toime puhul esmase teabe täiendusena asjakohast teisest teavet, mis on selle toote või kaupleja, mille kohta väide esitatakse, konkreetset väärtusahelat esindav, koos teisese teabe kasutamise põhjendusega.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j a (uus)
ja)  CO2 arvestusühikute kasutamisel seoses soodustusväidetega tagatakse, et rahalisi toetusi ei kasutata toote või kaupleja parema kliima- või keskkonnamõju väitmiseks ning kõik rahalised toetused eraldatakse toote või kaupleja kliima- või keskkonnamõjust täiendava keskkonnateabena.
Muudatusettepanekud 159 ja 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikli 3 – lõige 3 a (uus)
3a.   Keskkonnaväited CO2 arvestusühikute kasutamisel põhinevate toodete neutraalse, vähendatud või positiivse keskkonnamõju kohta on keelatud vastavalt direktiivile 2005/29/EÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) .../... [Tarbijate võimestamine rohepöördel].
Muudatusettepanekud 160 ja 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)
3b.   CO2 arvestusühikute kasutamisel põhinevaid kompenseerimisega seotud väiteid võib esitada üksnes kaupleja jääkheite kohta kooskõlas artikli 3 lõikes 4a sätestatud delegeeritud õigusaktiga. CO2 arvestusühikute kasutamisel põhinevate väidete puhul tulevase keskkonnatoime kohta järgib kaupleja delegeeritud määruses (EL) 2023/2772 sätestatud asjakohaseid norme. Kasutatavad CO2 arvestusühikud peavad olema sertifitseeritud ühikud, mis on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks, või muud ühikud kooskõlas lõikega 3c. Kui ühikuid kasutatakse fossiilkütuste kompenseerimiseks, põhjendatakse väidet püsiva sidumisega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../..., millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks.
Muudatusettepanekud 161 ja 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 3 c (uus)
3c.   CO2 arvestusühikuid, mis ei ole välja antud vastavalt [määrusele, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva sidumise, süsiniku siduva majandamise ja süsiniku toodetes säilitamise sertifitseerimiseks], võib kasutada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon tunnustab neid süsteeme osana nõuetega kooskõlas olevate süsteemide loendist, mis vastavad nõuetele, mis on samaväärsed [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../..., millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva sidumise, süsiniku siduva majandamise ja süsiniku toodetes säilitamise sertifitseerimiseks] sätestatud nõuetega, eelkõige seoses seire-, aruandlus-, kontrolli ja vastutusnõuetega ning topeltarvestuse vältimisega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et loetleda tunnustatud CO2 arvestusühikute süsteemid, mida peetakse sellistele samaväärsetele nõuetele vastavaks.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 3 d (uus)
3d.  Hiljemalt ..[18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon aruande sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamise kohta toodete või tooterühmade puhul, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) määratluse järgi mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid või valmistisi/segusid inimestele või keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavate, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT), väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate (vPvB), püsivate, liikuvate ja toksiliste (PMT) või väga püsivate ja väga liikuvate (vPvM) omaduste tõttu, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) artiklis 57 osutatud ainete puhul. Selles aruandes hinnatakse, milliste toodete või tooterühmade puhul on sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamine eksitav, ning kaalutakse vajadust kehtestada nende toodete või tooterühmade puhul sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamise piirangud või keelud, et vältida eksitavaid väiteid ja aidata kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.
Kui aruandes jõutakse järeldusele, et sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamine tootes või tooterühmas, mis sisaldab lõigus 1 osutatud aineid või valmistisi/segusid, on eksitav, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõudeid, kehtestades selle toote või tooterühma puhul sõnaselgete keskkonnaväidete kasutamise piirangud või keelud.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Kui keskkonnaväidete arengu korrapärasest seirest, millele on osutatud artiklis 20, ilmneb konkreetsete väidete puhul erinevusi lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamises ja sellised erinevused takistavad siseturu toimimist või kui komisjon teeb kindlaks, et nõuete puudumine konkreetsete väidete kohta põhjustab tarbijate laialdast eksitamist, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 1 sätestatud sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõudeid järgmiselt:
4.  Kui sõnaselgete keskkonnaväidete arengu korrapärasest seirest, millele on osutatud artiklis 20, ilmneb konkreetsete väidete puhul erinevusi lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamises ja sellised erinevused võivad avaldada kahjulikku mõju siseturu toimimisele või kui komisjon teeb kindlaks, et nõuete puudumine konkreetsete väidete kohta võib põhjustada tarbijate laialdast eksitamist, võtab komisjon kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada lõikes 1 sätestatud sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõudeid järgmiselt:
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt -a (uus)
-a)  määrata kindlaks põhjenduses hõlmatav asjakohane keskkonnamõju;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c
c)  kehtestada teatavate tooterühmade ja sektorite jaoks konkreetsed olelusringil põhinevad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise eeskirjad.
c)  kehtestada teatavate tooterühmade ja sektorite jaoks konkreetsed olelusringil põhinevad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise eeskirjad, sealhulgas vajaduse korral tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade ja organisatsiooni keskkonnajalajälje määramise sektoripõhiste eeskirjade alusel, kui need eeskirjad hõlmavad kõiki olulisi keskkonnamõjusid või -aspekte tootekategooria või kaupleja jaoks.
Muudatusettepanekud 162/rev ja 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikli 3 – lõige 4 a (uus)
4a.   Kaupleja jääkheite sertifitseeritud ühikute kasutamist käsitlevate sätete täiendamiseks võtab komisjon hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada jääkheite kindlaksmääramise meetod, tuginedes heitkoguste vähendamise suundumusele, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5  C-ga, võttes arvesse tehnoloogilist teostatavust ja konsulteerides kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukoguga.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 b (uus)
4b.  Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] teeb komisjon kindlaks kõige levinumad sõnaselged keskkonnaväited, mis on esitatud liidu turul, ja avaldab töökava loeteluga väidetest, mida komisjon kavatseb täiendada lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga. Seda töökava ajakohastatakse vähemalt iga kolme aasta järel.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 c (uus)
4c.  Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu suunised, et hõlbustada artikli 3 lõike 1 punkti b tõlgendamist.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 5 – punkt a a (uus)
aa)  kehtivad tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjad ja organisatsiooni keskkonnajalajälje määramise sektoripõhised eeskirjad;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 5 – punkt d
d)  see, kui lihtne on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi „VKEd“) saada teavet ja andmeid hindamise tegemiseks ning kasutada seda teavet ja neid andmeid.
d)  see, kui lihtne on mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi „VKEd“) saada teavet ja andmeid hindamise tegemiseks ning kasutada seda teavet ja neid andmeid.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)
5a.  Kui keskkonnamõjude ja -aspektide hindamiseks puudub tunnustatud teaduslik meetod või selleks ei ole piisavalt tõendeid, peab nende mõjude välistamine olema läbipaistev ning tuleb teha jõupingutusi vastava mõju hindamist võimaldavate meetodite väljatöötamiseks ja tõendite kogumiseks. Kuni esimeses lõigus sätestatud nõuetele vastava meetodi väljatöötamiseni ei ole lubatud selliseid keskkonnamõjusid käsitlevaid väiteid esitada.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
a)  teave ja andmed, mida kasutatakse nende toodete või kauplejate keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, millega võrdlus tehakse, on samaväärsed teabe ja andmetega, mida kasutatakse selle toote või kaupleja keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, mille kohta väide esitatakse;
a)  teave, andmed ja meetodid, mida kasutatakse nende toodete või kauplejate keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, millega võrdlus tehakse, on samaväärsed teabe, andmete ja meetoditega, mida kasutatakse selle toote või kaupleja keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, mille kohta väide esitatakse;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Kui sõnaselge keskkonnaväide on seotud lõpptootega ja kasutusetapp on üks selle toote kõige asjakohasemaid olelusringi etappe, peab väide sisaldama teavet selle kohta, kuidas tarbija peaks toodet kasutama, et saavutada toote eeldatav keskkonnatoime. See teave tehakse kättesaadavaks koos väitega.
3.  Kui sõnaselge keskkonnaväide on seotud lõpptootega ja kasutusetapp või olelusringi lõppemise etapp on üks selle toote kõige asjakohasemaid olelusringi etappe, peab väide sisaldama teavet selle kohta, kuidas tarbija peaks toodet pärast olelusringi lõppu kasutama või selle kõrvaldama, et saavutada toote eeldatav keskkonnatoime. See teave tehakse selgelt nähtavaks ja kättesaadavaks koos väitega.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Kui sõnaselge keskkonnaväide on seotud toote või kaupleja tulevase keskkonnatoimega, peab see sisaldama ajaliselt piiritletud kohustust teha parendusi oma tegevuses ja väärtusahelates.
4.  Kui sõnaselge keskkonnaväide on seotud kaupleja tulevase keskkonnatoimega, peab kaupleja:
a)   võtma ajaliselt piiritletud, teaduspõhise ja mõõdetava kohustuse teha parendusi oma tegevuses ja väärtusahelates,
b)   võtma kasutusele rakenduskava, mis sisaldab mõõdetavaid ja kontrollitavaid vahe-eesmärke ning muid rakendamise toetuseks vajalikke asjakohaseid elemente nagu ressursside eraldamine, seirekava ja aruandluskava, mis põhineb korrapärasel aruandlusel ja kontrollimisel,
c)   tegema üldsusele kättesaadavaks punktides a ja b osutatud teabe, sealhulgas aruandluse tulemused.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5
5.  Sõnaselgeid keskkonnaväiteid toote või kaupleja kumulatiivse keskkonnamõju kohta keskkonnamõjude koondnäitaja põhjal saab esitada üksnes siis, kui järgitakse sellise koondnäitaja arvutamiseks liidu õiguses kehtestatud eeskirju.
5.  Sõnaselgeid keskkonnaväiteid toote või kaupleja kumulatiivse keskkonnamõju kohta keskkonnamõjude koondnäitaja põhjal saab esitada üksnes siis, kui need põhinevad artikli 7 kohastel keskkonnamärgistel. Selliste väidete esitamisel teavitatakse tarbijaid koondnäitaja arvutamiseks kasutatud eeskirjadest.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 1
Teave sõnaselges keskkonnaväites käsitletava toote või kaupleja ning põhjenduse kohta tehakse kättesaadavaks koos väitega kas füüsilisel kujul või veebilingi, QR-koodi või nendega samaväärsel kujul.
Teave sõnaselges keskkonnaväites käsitletava toote või kaupleja ning põhjenduse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks koos väitega kas füüsilisel kujul või veebilingi, QR-koodi, digitaalse tootepassi või nendega samaväärsel kujul.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2 – punkt c
c)  väitega hõlmatud keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, mõõtmiseks ja seireks kasutatud alusuuringud või arvutused, jätmata välja selliste uuringute või arvutuste tulemusi, ja selgitused nende ulatuse, eelduste ja piirangute kohta, välja arvatud juhul, kui teave on ärisaladus kooskõlas direktiivi (EL) 2016/943112 artikli 2 lõikega 1;
c)  väitega hõlmatud keskkonnamõjude, -aspektide või -toime hindamiseks, mõõtmiseks ja seireks kasutatud alusuuringud, meetodid või arvutused, sealhulgas artiklis 3 osutatud hindamine, jätmata välja selliste uuringute või arvutuste tulemusi, ja selgitused nende ulatuse, eelduste ja piirangute kohta, välja arvatud juhul, kui teave on ärisaladus kooskõlas direktiivi (EL) 2016/943112 artikli 2 lõikega 1;
__________________
__________________
112 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
112 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2 – punkt e a (uus)
ea)  keskkonnamärgisesüsteemiga kehtestatud seire- ja hindamissüsteemi liigi kirjeldus, et tagada tulemuslikkuse ja mõju korrapärane hindamine;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2 – punkt f
f)  selliste kliimaga seotud sõnaselgete keskkonnaväidete puhul, mis tuginevad kasvuhoonegaaside heite kompenseerimisele, teave selle kohta, mil määral need väited kompenseerimisele tuginevad ja kas kompenseerimine on seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise või nende gaaside sidumisega;
f)  selliste kliimaga seotud sõnaselgete keskkonnaväidete puhul, mis kasutavad CO2 arvestusühikuid, artikli 3 lõike 1 punktides h, ha ning ja osutatud teave;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2 – punkt f a (uus)
fa)  väga saastavate tööstusharude keskkonnaväited peavad olema suhtelised, et tarbijatele oleks arusaadav toote üldine negatiivne keskkonnamõju;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 8
8.  Kui teatava keskkonnamõju, -aspekti või -toime põhjendamise suhtes kohaldatakse artikli 3 lõike 4 punktides a ja c osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud eeskirju, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada artiklis 5 sätestatud sõnaselgete keskkonnaväidete edastamise nõudeid ja määrata veelgi täpsemalt kindlaks teave, mida saab või tuleb edastada sellise keskkonnamõju, -aspekti või -toime kohta, tagamaks, et tarbijaid ei eksitata.
8.  Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada artiklis 5 sätestatud sõnaselgete keskkonnaväidete edastamise nõudeid ja määrata veelgi täpsemalt kindlaks teave, mida saab või tuleb edastada sellise keskkonnamõju, -aspekti või -toime kohta, tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, eelkõige juhul, kui teatava keskkonnamõju, -aspekti või -toime põhjendamise suhtes kohaldatakse artikli 3 lõike 4 punktis a ja lõike 4 punktis c osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud eeskirju.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kui keskkonnamärgisega tõendatakse rohepöördel tarbijate mõjuvõimu suurendamist käsitleva direktiivi artikli 2 punktis s määratletud tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet või kui selle on välja töötanud tunnustatud tarbijaorganisatsioonid ja kui nende meetod põhineb teaduslike ja korratavate hindamismeetodite kasutamisel, tuleb artikli 10 lõike 2 kohaselt kontrollida ainult märgist, kuid mitte nõudeid ja nendega seotud katseid iga märgisega hõlmatud toote või teenuserühma puhul.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Ainult sellistel keskkonnamärgistel, mis on antud liidu õiguse alusel loodud keskkonnamärgisesüsteemide alusel, võib esitada toote või kaupleja kohta hinnangu või hinde toote või kaupleja keskkonnamõjude koondnäitaja põhjal.
2.  Ainult sellistel keskkonnamärgistel, mis vastavad lõike 1 nõuetele ja mis on antud keskkonnamärgisesüsteemide alusel, mis põhinevad teaduslikel, sõltumatutel ja korratavatel hindamismeetoditel ning olelusringil põhineval lähenemisviisil, võib esitada toote või kaupleja kohta hinnangu või hinde toote või kaupleja keskkonnamõjude koondnäitaja põhjal.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Keskkonnamärgisesüsteem on sertifitseerimissüsteem, mis tõendab, et toode, protsess või kaupleja vastab keskkonnamärgise nõuetele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a
a)  teave keskkonnamärgisesüsteemi omandilise kuuluvuse ja otsuseid tegevate organite kohta on läbipaistev, tasuta kättesaadav, kergesti mõistetav ja piisavalt üksikasjalik;
a)  teave keskkonnamärgisesüsteemi omandilise kuuluvuse ja otsuseid tegevate organite kohta on läbipaistev, kättesaadav, tasuta, kergesti mõistetav ja piisavalt üksikasjalik ning saadaval veebis või püsival andmekandjal;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  keskkonnamärgisesüsteemi osas otsuseid tegevates organites ei teki huvide konflikte ja need on sõltumatud märgist kasutavatest kauplejatest;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c
c)  keskkonnamärgisesüsteemidega liitumise tingimused on proportsionaalsed ettevõtte suuruse ja käibega, et mitte jätta välja väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;
c)  keskkonnamärgisesüsteemidega liitumise tingimused on proportsionaalsed ettevõtte suuruse ja käibega, et mitte jätta välja mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sealhulgas kehtestades mõistlikud ja mittediskrimineerivad tasud;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d
d)  keskkonnamärgisesüsteemi nõuded on välja töötanud asjatundjad, kes suudavad tagada nende nõuete teadusliku usaldusväärsuse, ning need on esitatud konsulteerimiseks heterogeensele sidusrühmade rühmale, kes on need läbi vaadanud ja kinnitanud nende asjakohasust ühiskonna seisukohast;
d)  keskkonnamärgisesüsteemi nõuded on välja töötanud asjatundjad, kes suudavad tagada nende nõuete teadusliku usaldusväärsuse, ning need on esitatud läbipaistvaks konsulteerimiseks heterogeensele sidusrühmade rühmale või sidusrühmade esindajatele, kes on need läbi vaadanud ja kinnitanud nende asjakohasust ühiskonna seisukohast. Sidusrühmad peavad olema vabad mis tahes huvide konfliktist, sealhulgas olema keskkonnamärgisesüsteemi omanikust sõltumatud, ja hõlmama vähemalt asjaomaseid eksperte;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f
f)  keskkonnamärgisesüsteemi raames kehtestatakse menetlused nõuetele mittevastavusega tegelemiseks ning nähakse ette keskkonnamärgise kehtetuks tunnistamine või peatamine süsteemi nõuete pideva ja ilmselge täitmata jätmise korral.
f)  keskkonnamärgisesüsteemi raames kehtestatakse läbipaistvad menetlused nõuetele mittevastavusega tegelemiseks ning nähakse ette keskkonnamärgise kehtetuks tunnistamine või peatamine süsteemi nõuete täitmata jätmise korral.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f a (uus)
fa)  keskkonnamärgisesüsteemil on kindel seire- ja hindamissüsteem, et korrapäraselt läbi vaadata selle eesmärgid, strateegiad, toimivus ja mõju, tuginedes uusimatele parimatele tavadele, teaduslikele andmetele ja tõenditele, ning vajaduse korral ajakohastada oma nõudeid vastavalt tulemustele.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1
Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] ei loo liikmesriikide ametiasutused uusi riiklikke ega piirkondlikke keskkonnamärgisesüsteeme. Enne seda kuupäeva loodud riiklike või piirkondlike keskkonnamärgisesüsteemide raames võib siiski jätkata keskkonnamärgiste andmist liidu turul, tingimusel et need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
Alates esimeses lõigus osutatud kuupäevast võib keskkonnamärgisesüsteeme luua üksnes liidu õiguse alusel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Alates [väljaannete talitus, käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] peavad kõik kolmandate riikide ametiasutuste loodud uued keskkonnamärgisesüsteemid, mille raames antakse liidu turul kasutamiseks mõeldud keskkonnamärgiseid, saama enne liidu turule sisenemist komisjoni heakskiidu, tagamaks, et need märgised annavad võrreldes lõikes 3 osutatud olemasolevate liidu, riiklike või piirkondlike süsteemidega lisaväärtust oma keskkonnaalaste eesmärkide poolest, sealhulgas eelkõige hõlmatud keskkonnamõjude, -aspektide või -toime või teatava tooterühma või sektori hõlmatuse poolest, ning vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Kolmandate riikide ametiasutuste poolt enne seda kuupäeva loodud keskkonnamärgisesüsteemide raames võib siiski jätkata liidu turul kasutamiseks mõeldud keskkonnamärgiste andmist, tingimusel et need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
4.  Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] peavad kõik liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste loodud uued keskkonnamärgisesüsteemid, mille raames antakse liidu turul kasutamiseks mõeldud keskkonnamärgiseid, saama enne liidu turule sisenemist põhjendamatu viivituseta komisjoni heakskiidu, tagamaks, et need märgised annavad võrreldes olemasolevate liidu, riiklike või piirkondlike süsteemidega lisaväärtust oma keskkonnaalaste eesmärkide poolest, sealhulgas eelkõige hõlmatud keskkonnamõjude, -aspektide või -toime või teatava tooterühma või sektori hõlmatuse poolest, ning vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Liikmesriigi või kolmandate riikide ametiasutuste poolt enne seda kuupäeva loodud keskkonnamärgisesüsteemide raames võib siiski jätkata liidu turul kasutamiseks mõeldud keskkonnamärgiste andmist, tingimusel et need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et eraettevõtjate poolt pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] loodud keskkonnamärgisesüsteemid kiidetakse heaks üksnes juhul, kui need süsteemid annavad võrreldes lõikes 3 osutatud olemasolevate liidu, riiklike või piirkondlike süsteemidega lisaväärtust oma keskkonnaalaste eesmärkide poolest, sealhulgas eelkõige hõlmatud keskkonnamõjude, keskkonnaaspektide või keskkonnatoime või teatava tooterühma või sektori hõlmatuse poolest, ja selle poolest, kuivõrd need suudavad toetada VKEde roheüleminekut, ning kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Liikmesriigid tagavad, et eraettevõtjate poolt pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] loodud keskkonnamärgisesüsteemid kiidetakse heaks üksnes juhul, kui need süsteemid annavad lisaväärtust oma keskkonnaalaste eesmärkide poolest, sealhulgas hõlmatud keskkonnamõjude, keskkonnaaspektide või keskkonnatoime või teatava tooterühma või sektori hõlmatuse poolest, ja selle poolest, kuivõrd need suudavad toetada VKEde roheüleminekut, ning kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Eraettevõtjate poolt enne seda kuupäeva loodud keskkonnamärgisesüsteemide raames võib siiski jätkata liidu turul kasutamiseks mõeldud keskkonnamärgiste andmist, tingimusel et need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  kirjeldus selle kohta, kuidas käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid täidetakse;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – punkt c
c)  tõendid selle kohta, et süsteem annab lisaväärtust, nagu on ette nähtud lõikega 4 kolmandate riikide ametiasutuste loodud keskkonnamärgisesüsteemide puhul või lõikega 5 eraettevõtjate loodud keskkonnamärgisesüsteemide puhul;
c)  tõendid selle kohta, et süsteem annab lisaväärtust, nagu on ette nähtud lõikega 4 ametiasutuste loodud keskkonnamärgisesüsteemide puhul või lõikega 5 eraettevõtjate loodud keskkonnamärgisesüsteemide puhul;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud dokumendid esitatakse lõikes 4 osutatud süsteemide puhul komisjonile ja lõikes 5 osutatud süsteemide puhul liikmesriikide ametiasutustele koos keskkonnamärgisesüsteemide vastavussertifikaadiga, mis on koostatud kooskõlas artikliga 10.
Esimeses lõigus osutatud dokumendid tehakse avalikult kättesaadavaks ja esitatakse lõikes 4 osutatud süsteemide puhul komisjonile ja lõikes 5 osutatud süsteemide puhul liikmesriikide ametiasutustele koos keskkonnamärgisesüsteemide vastavussertifikaadiga, mis on koostatud kooskõlas artikliga 10.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Komisjon avaldab ja ajakohastab loetelu ametlikult tunnustatud keskkonnamärgistest, mida on lubatud kasutada liidu turul pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5.
7.  Komisjon avaldab ja ajakohastab loetelu keskkonnamärgisesüsteemidest, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, ja määruses (EÜ) nr 66/2010 sätestatud keskkonnamärgistest, mida on lubatud kasutada liidu turul pärast [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev] vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5, sealhulgas lõike 6 kohaselt esitatud teave. Nimekiri tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks ja esitatakse arusaadaval viisil.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Selleks et tagada ühetaoline kohaldamine kogu liidus, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et:
Selleks et tagada ühetaoline kohaldamine kogu liidus, võtab komisjon hiljemalt ... [12 kuud pärast selle direktiivi jõustumise kuupäeva] vastu delegeeritud aktid vastavalt artiklile 18, et:
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 8 – lõik 1 – punkt a
a)  sätestada üksikasjalikud nõuded keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmiseks vastavalt lõigetes 4 ja 5 osutatud kriteeriumidele;
a)  sätestada üksikasjalikud nõuded keskkonnamärgisesüsteemide heakskiitmiseks ja läbivaatamiseks vastavalt lõigetes 4 ja 5 osutatud kriteeriumidele;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 8 – lõik 2
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et kauplejad vaatavad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatud teabe läbi ja ajakohastavad seda juhul, kui esineb asjaolusid, mis võivad mõjutada väite täpsust, ning hiljemalt viie aasta möödumisel artikli 5 lõikes 6 osutatud teabe esitamise kuupäevast. Läbivaatamise käigus vaatab kaupleja üle kasutatud alusteabe, et tagada täielik vastavus artiklite 3 ja 4 nõuetele.
Liikmesriigid tagavad, et kauplejad vaatavad sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamiseks kasutatud teabe läbi ja ajakohastavad seda juhul, kui esineb asjaolusid, mis võivad muuta väite täpsust, ning hiljemalt viie aasta möödumisel artikli 5 lõikes 6 osutatud teabe esitamise kuupäevast. Läbivaatamise käigus vaatab kaupleja üle kasutatud alusteabe, et tagada täielik vastavus artiklite 3 ja 4 nõuetele.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)
Kaupleja ei ole kohustatud põhjendust läbi vaatama ega sertifitseerimist uuesti taotlema kirjavigade või muude kosmeetiliste muudatuste olemasolu korral tekstis, kui see ei mõjuta väite sisu ja täpsust.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, et kontrollida sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist ja edastamist artiklites 3–7 sätestatud nõuete alusel.
1.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, et kontrollida sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamist ja edastamist artiklites 3–7 sätestatud nõuete alusel. Komisjon vaatab need menetlused regulaarselt läbi.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, et kontrollida keskkonnamärgisesüsteemide vastavust artiklis 8 sätestatud nõuetele.
2.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, et kontrollida keskkonnamärgisesüsteemide vastavust artiklis 8 sätestatud nõuetele. Komisjon vaatab need menetlused regulaarselt läbi.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et kontrollimise ja sertifitseerimise kuludega seoses võetakse arvesse taotluse põhjendamise keerukust ning kontrollimist ja sertifitseerimist taotlevate kauplejate suurust ja käivet, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kontrollinõudeid ei kohaldata kauplejate suhtes, kellel on käesoleva artikli kohaselt kontrollitud keskkonnamärgis, kui nad esitavad sõnaselge keskkonnaväite keskkonnaaspektide, -mõju ja -toime kohta, mis on kõnealuse märgisega tõendatud.
Artikli 5 lõikes 6 nõutud teave vastab keskkonnamärgisesüsteemile.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
4a.  Sõnaselgete keskkonnaväidete ja keskkonnamärgisesüsteemide kontrollimine viiakse lõpule 30 päeva jooksul. Kontrollija võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada pikendada kontrolliperioodi üle 30 päeva. Kontrollijad esitavad kauplejale kontrollimenetluse hinnangulise kestuse kontrollitaotluse esitamise kuupäeval.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 7
7.  Käesoleva direktiivi kohaldamise ja selle täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused tunnustavad vastavussertifikaati. Liikmesriigid teatavad vastavussertifikaatide loetelu määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi kaudu.
7.  Käesoleva direktiivi kohaldamise ja selle täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused tunnustavad vastavussertifikaati. Liikmesriigid teatavad vastavussertifikaatide loetelu määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi kaudu. Kui vastavussertifikaat on välja antud ja sellest on teavitatud, saab märgisesüsteemi või keskkonnaväite liidus kasutusele võtta, eeldusel, et süsteem või väide edastatakse keeles, mida tarbijad mõistavad nendes liikmesriikides, kus toodet või teenust turustatakse. Vastavussertifikaadid tehakse avalikult kättesaadavaks otsingut võimaldavas andmebaasis, kus on selgelt esitatud kaupleja, väite liik, hindamismeetod ja sektor.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 9
9.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada üksikasjad lõikes 5 osutatud vastavussertifikaadi vormi ja sellise vastavussertifikaadi väljaandmise tehniliste vahendite kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega.
9.  Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusaktid, et sätestada üksikasjad lõikes 5 osutatud vastavussertifikaadi vormi ja sellise vastavussertifikaadi väljaandmise tehniliste vahendite kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 9 a (uus)
9a.  Liikmesriigid võivad enne käesoleva direktiivi jõustumist esitatud olemasolevate keskkonnaväidete kontrollimist prioriseerida.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt e
(e)  kontrollijal on piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid, kes vastutavad kontrolliülesannete täitmise eest;
(e)  kontrollijal on piisavad ressursid, eelkõige tehnilised võimalused ja piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid, vajadusel olelusringi hindamise kogemusega, kes vastutavad kontrolliülesannete täitmise eest;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt f
(f)  kontrollija töötajad hoiavad ametisaladust kogu kontrolliülesannete täitmisel saadud teabe suhtes;
(f)  kontrollija töötajad hoiavad ametisaladust ja tegutsevad kooskõlas kohaldatavate ärisaladuste kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige direktiiviga (EL) 2016/943, kogu kontrolliülesannete täitmisel saadud teabe suhtes; kui kontrollija ei saa ärisaladuste kaitse tõttu kontrollimiseks vajalikku teavet, ei väljasta kontrollija vastavussertifikaati;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt g
(g)  kui kontrollija kasutab kontrollimisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, vastutab ta täielikult alltöövõtja või tütarettevõtja täidetavate ülesannete eest ning hindab ja jälgib alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni ja nende tehtud tööd.
(g)  kui kontrollija kasutab kontrollimisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, vastutab ta täielikult alltöövõtja või tütarettevõtja täidetavate ülesannete eest ning hindab ja jälgib alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni ja nende tehtud tööd. Lõike 3 punktides a–f sätestatud nõudeid kohaldatakse ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate suhtes.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt g a (uus)
ga)  kontrollijal on olemas kaebuste ja vaidluste lahendamise mehhanism;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt g b (uus)
gb)  vastavussertifikaadi väljastanud kontrollija vastutab tõendatava väite hindamise täpsuse eest ja on vastutav selle eest, kui uurimise käigus leitakse, et ta on hindamisel hooletu olnud. See vastutus kehtib siiski ainult niivõrd, kuivõrd kaupleja ei tegelenud eksitavate kaubandustavadega, nagu on rõhutatud direktiivi 2005/29/EÜ I lisas.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3a.  Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt ühes liikmesriigis asutatud akrediteeritud kontrollijad võivad teostada kontrollitoiminguid mis tahes teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selles liikmesriigis asutatud akrediteeritud kontrollijad.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – pealkiri
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Need meetmed hõlmavad vähemalt suuniseid või samalaadseid mehhanisme, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas täita sõnaselgeid keskkonnaväiteid käsitlevaid nõudeid. Ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabieeskirjade kohaldamist, võivad sellised meetmed hõlmata ka järgmist:
Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga asjakohaseid meetmeid, et aidata mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Need meetmed hõlmavad vähemalt konkreetsete näidetega suuniseid ja menetlusi, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas täita sõnaselgeid keskkonnaväiteid käsitlevaid nõudeid. Ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabieeskirjade kohaldamist, hõlmavad sellised liikmesriigi võetavad meetmed ühte või mitut järgmistest:
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  muud mehhanismid, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas täita sõnaselgeid keskkonnaväiteid käsitlevaid nõudeid;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d
d)  korralduslik ja tehniline tugi.
d)  kohandatud korralduslik ja tehniline tugi.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  juhtimisalane ja töötajate erikoolitus.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 a (uus)
Seoses liidu programmidega, millest saavad kasu mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, võtab komisjon arvesse ja edendab algatusi, mis võivad hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastavust käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõik 1 b (uus)
Liikmesriigid määravad mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ühtsed kontaktpunktid, kust nad saavad taotleda teavet sõnaselgete keskkonnaväidetega seotud nõuete täitmise ja eelmises lõigus osutatud saadaoleva toetuse kohta.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
1.   Hiljemalt ... [18 kuud pärast jõustumist] kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktiga lihtsustatud kontrollisüsteemi, mis võimaldab kauplejatel kasutada teatavate keskkonnaväidete puhul lihtsustatud menetlust, mis võib sisaldada vastavuseeldust. Selle lihtsustatud kontrollisüsteemi puhul teeb komisjon vajadusel järgmist:
a)   seab esikohale keskkonnaväited, mis ei nõua väite olemuse tõttu täielikku olelusringi analüüsi ega keerukate meetodite kasutamist;
b)   hõlbustab kõige levinumate keskkonnaväidete kiiremat heakskiitmist vastavalt artikli 3 lõikes 4a esitatud loetelule;
c)   hõlbustab selliste keskkonnaväidete heakskiitmist, mis põhinevad ja vastavad standarditele või meetoditele, näiteks olelusringi analüüsi puhul, mida komisjon on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ametlikult tunnustanud;
d)   võimaldab artikli 3 lõike 4 punkti c ja artikli 5 lõike 8 kohaselt välja töötatud tootepõhistel ja valdkondlikel kategooriaeeskirjadel põhinevate keskkonnaväidete ja keskkonnamärgiste tõendamist, kui selliste eeskirjadega on juba ette nähtud kolmanda isiku teostatav kontroll.
2.   Vastavalt lõikele 1 koostab komisjon nende tunnustatud standardite ja meetodite andmebaasi, mille puhul võib lihtsustatud menetlust kohaldada ning mida vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Artiklite 5 ja 6 täitmise tagamiseks võivad liikmesriigid määrata riigi ametiasutused või kohtud, kes vastutavad direktiivi 2005/29/EÜ täitmise tagamise eest. Sellisel juhul võivad liikmesriigid teha erandeid käesoleva direktiivi artiklitest 14–17 ja kohaldada täitmise tagamise eeskirju, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi 2005/29/EÜ artiklitega 11–13.
2.  Artiklite 5 ja 6 täitmise tagamiseks võivad liikmesriigid määrata riigi ametiasutused või kohtud, kes vastutavad direktiivi 2005/29/EÜ täitmise tagamise eest. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel, kelle majandushuve käesoleva direktiivi rikkumine on kahjustanud, on juurdepääs proportsionaalsetele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele vastavalt direktiivi 2005/29/EÜ artiklile 11a.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Kui pädevad asutused leiavad pärast esimeses lõigus osutatud hindamist, et sõnaselge keskkonnaväite põhjendus ja edastus või keskkonnamärgisesüsteem ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, teavitavad nad väite esitanud kauplejat mittevastavusest ning nõuavad, et kaupleja võtaks 30 päeva jooksul kõik asjakohased parandusmeetmed, et viia sõnaselge keskkonnaväide või keskkonnamärgisesüsteem käesoleva direktiiviga vastavusse või lõpetada nõuetele mittevastava sõnaselge keskkonnaväite kasutamine ja sellele viitamine. Sellised meetmed peavad olema võimalikult tõhusad ja kiired ning neis tuleb samal ajal järgida proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust olla ära kuulatud.
3.  Kui pädevad asutused leiavad pärast esimeses lõigus osutatud hindamist, et sõnaselge keskkonnaväite põhjendus ja edastus või keskkonnamärgisesüsteem ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, teavitavad nad väite esitanud kauplejat mittevastavusest enne artikli 15 lõikes 1 nimetatud aruande avaldamist ning nõuavad, et kaupleja võtaks 30 päeva jooksul kõik asjakohased parandusmeetmed, et viia sõnaselge keskkonnaväide või keskkonnamärgisesüsteem käesoleva direktiiviga vastavusse või lõpetada 30 päeva jooksul nõuetele mittevastava sõnaselge keskkonnaväite kasutamine ja sellele viitamine. Sellised meetmed peavad olema võimalikult tõhusad ja kiired ning neis tuleb samal ajal järgida proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust olla ära kuulatud.
Pädevad asutused võivad kaupleja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel erandjuhtudel võtta vastu otsuse anda kauplejale ühekordse pikenduse lisaks esialgsele 30 päevale, mille jooksul kaupleja peab võtma kõik asjakohased parandusmeetmed.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui liikmesriigi pädevad asutused tuvastavad, et sõnaselge keskkonnaväide või keskkonnamärgisesüsteem ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad kauplejalt põhjendamatu viivituseta kinnitust selle kohta, kas sõnaselgest keskkonnaväitest või keskkonnamärgisesüsteemist on teatatud teises liikmesriigis. Kui see on nõnda, teavitavad mittevastavuse tuvastanud pädevad asutused artikli 15 lõike 3 kohase hindamise tulemustest põhjendamatu viivituseta nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus väitest või märgisest on teatatud.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kui liikmesriigi pädevad asutused tuvastavad, et kontrollijad on korduvalt välja andnud vastavussertifikaate sõnaselgete keskkonnaväidete kohta, mis ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, tühistatakse kontrollija akrediteering põhjendamatu viivituseta.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Füüsilistel või juriidilistel isikutel või organisatsioonidel, kellel on liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigustatud huvi, on õigus esitada pädevatele asutustele põhjendatud kaebusi, kui nad objektiivsete asjaolude põhjal leiavad, et kaupleja ei täida käesoleva direktiivi sätteid.
1.  Füüsilistel või juriidilistel isikutel või organisatsioonidel, kellel on liidu või siseriikliku õiguse kohaselt piisav huvi, on õigus esitada pädevatele asutustele põhjendatud kaebusi, kui nad objektiivsete asjaolude põhjal leiavad, et üks või mitu kauplejat või kontrollijat ei täida käesoleva direktiivi sätteid.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Pädevad asutused hindavad lõikes 1 osutatud põhjendatud kaebust ja võtavad vajaduse korral vajalikke meetmeid, sealhulgas isiku või organisatsiooni inspekteerimine ja ärakuulamine, et neid kaebusi kontrollida. Kui nõuete mittetäitmine leiab kinnitust, võtavad pädevad asutused vajalikke meetmeid kooskõlas artikliga 15.
3.  Pädevad asutused hindavad lõikes 1 osutatud põhjendatud kaebust põhjendamatu viivituseta ja võtavad vajaduse korral vajalikke meetmeid, sealhulgas isiku või organisatsiooni ning asjaomaste kauplejate ja kontrollijate inspekteerimine ja ärakuulamine, et tuvastada mittevastavus käesoleva direktiivi sätetele ja neid kaebusi kontrollida. Kui nõuete mittetäitmine leiab kinnitust, võtavad pädevad asutused vajalikke meetmeid kooskõlas artikliga 15.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 4
4.  Pädevad asutused teatavad võimalikult kiiresti ja igal juhul kooskõlas siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätetega lõikes 1 osutatud isikule või organisatsioonile, kes kaebuse esitas, oma otsusest rahuldada või lükata tagasi kaebuses esitatud taotlus võtta meetmeid ning põhjendavad oma otsust.
4.  Pädevad asutused teatavad võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 päeva jooksul alates põhjendatud kahtluse nendeni jõudmist ning kooskõlas siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätetega lõikes 1 osutatud isikule või organisatsioonile, kes kaebuse esitas, oma otsusest rahuldada või lükata tagasi kaebuses esitatud taotlus võtta meetmeid ning põhjendavad oma otsust ja esitavad edaspidise tegevuse ning võetavate meetmete kirjelduse. Pädevad asutused lubavad kahtluse esitanud isikul esitada lisateavet.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 6
6.  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.
6.  Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kergesti juurdepääsetaval ja arusaadaval viisil tasuta kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18a
Nõuandefoorum
Komisjon loob keskkonnaväidete nõuandefoorumi (foorum), milles on võrdselt esindatud liikmesriikide esindajad ja kõik asjaomased huvitatud isikud, nagu tööstuse esindajad, sealhulgas mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning käsitööndusettevõtjate esindajad, ametiühingud, kauplejad, jaemüüjad, importijad, teadlased, keskkonnakaitserühmad ja tarbijaorganisatsioonid. Komisjon peab foorumiga nõu järgmistes küsimustes:
i)  artikli 3 lõikes 4a osutatud töökavade koostamine;
ii)  delegeeritud õigusaktide väljatöötamine;
iii)  keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise nõuete uuendamine;
iv)  keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise nõuete hindamine;
v)  kehtivate keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise nõuete tulemuslikkuse hindamine.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
3a.  Riiklikud pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd ja vahetavad käesoleva direktiivi rakendamisel korrapäraselt parimaid tavasid.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  tagatakse, et kauplejad seavad oma tegevuses ja väärtusahelas sisuliselt esikohale heite vähendamise, hinnates CO2 arvestusühikute kasutamisega seotud sätete piisavust;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2 – punkt e a (uus)
ea)  hõlbustatakse üleminekut mürgivabale keskkonnale.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – punkt b
b)  mürgivabale keskkonnale ülemineku hõlbustamine, kaaludes keskkonnaväidete kasutamise keelamist ohtlikke aineid sisaldavate toodete puhul, välja arvatud juhul, kui nende kasutamist peetakse ühiskonna jaoks oluliseks vastavalt kriteeriumidele, mille töötab välja komisjon;
välja jäetud
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3 – punkt b a (uus)
ba)  tarbijakaitse ja siseturu toimimise edasine tugevdamine, kaaludes sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise nõuete laiendamist mikroettevõtjatele;
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates … [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates … [30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
Käesolevat direktiivi kohaldatakse väikeettevõtjate suhtes komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses 42 kuud pärast selle jõustumist.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja kohaldamise kuupäeva vahelise üleminekuperioodi, mille jooksul saab kasutada kontrollimiseks esitatud keskkonnaväiteid.

(1) ELT C 293, 18.8.2023, lk 86.

Viimane päevakajastamine: 15. märts 2024Õigusteave - Privaatsuspoliitika