Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2024. aasta delegeeritud määrust, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2283 (mis käsitleb uuendtoitu) tehisnanomaterjali määratluse osas (C(2024)01612),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283 (mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001)(1), eelkõige selle artiklit 31 ja artikli 32 lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004)(2), eriti selle artikli 18 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta(3),

–  võttes arvesse liidu loetelusid, mis kehtestati komisjoni 11. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1129/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja kehtestatakse Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu(4), ja komisjoni 11. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1130/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) III lisa, et kehtestada nende toidu lisaainete liidu loetelu, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes(5),

–  võttes arvesse komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 257/2010 (millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta)(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 18 lõikes 3 on sätestatud, et tarbija teavitamise tagamiseks tuleb kõik tehisnanomaterjali kujul esinevad toidu koostisosad märkida selgelt toidu koostisosade loetelus; arvestades, et sellele vastavalt määratletakse määruses (EL) nr 1169/2011 „tehisnanomaterjal“, nagu see on määratletud määruse (EL) 2015/2283 artikli 3 lõike 2 punktis f;

B.  arvestades, et määruse (EL) 2015/2283 artikliga 31 antakse komisjonile kõnealuse määruse eesmärkide saavutamiseks õigus muuta delegeeritud õigusaktidega selles määruses osutatud tehisnanomaterjali määratlust, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga või rahvusvaheliselt kokkulepitud määratlustega;

C.  arvestades, et täielikes liidu loeteludes, mis kehtestati määrustega (EL) nr 1129/2011 ja (EL) nr 1130/2011, sätestati toidu lisaained, mida oli lubatud kasutada enne määruse (EÜ) nr 1333/2008 jõustumist pärast seda, kui on kontrollitud nende ainete vastavust viimati nimetatud määruse sätetele;

Määratluse tagajärjed

D.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse „tehisnanomaterjali“ määratlusega määratakse kindlaks, kas toit tuleb märgistada koostisosade loetelus kui „[nano]“, nagu osutatud määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 18 lõikes 3;

E.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse eesmärk on lahendada praegusest määratlusest tulenevaid tõlgendamisprobleeme, lisades objektiivsed elemendid, et teha kindlaks, kas nanomaterjal on „tehis“ või mitte, näiteks asendades mõiste „tahtlikult toodetud [materjal]“ mõistega „toodetud“;

F.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrusega välistatakse muus kui tahkes olekus osakeste, nagu mitsellid, liposoomid või nanoskaalas piisad emulsioonides, ning selliste koostisosade, mis sisaldavad vähem kui 50 % alla 100 nm suurusega osakesi, käsitlemine toidus nanomaterjalidena;

G.  arvestades, et nanoskaalas mõõtmetega osakeste suhtarvu vähemalt 50 % vaikepiirmäär on meelevaldne ja vähem kaitsev, kui mõnede liikmesriikide, näiteks Prantsusmaa poolne määruse (EL) 2015/2283 määratluse tõlgendus; arvestades, et määruses ei nähta ette suurusjaotuse piirmäära alla 100 nm osakeste jaoks;

H.  arvestades, et kavandatud määratlusega jäetaks määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamisalast potentsiaalselt välja paljud nanoained, mille suhtes ei kohaldataks seega „[nano]“ märgistamise kohustust; arvestades, et komisjon märgib seletuskirja punktis 3, et „toidus kasutatavate nanoosakesi sisaldada võivate materjalide arv on piiratud ja enamik neist materjalidest (kui mitte kõik) ei ole uudsed“ ning et „[s]eega puudutab delegeeritud õigusakti võimalik mõju ainult väga piiratud arvu materjale“;

I.  arvestades, et praegu on nimelt toidu lisaained need, mis võivad toidus esineda nanomaterjalidena; arvestades, et Prantsusmaa toidu-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutusamet (ANSES) on loetlenud 37 nanoainet, mida kasutatakse rohkem kui 900 toiduaines(7); arvestades, et tarbijaorganisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide (Agir pour l’Environnement(8), Que Choisir(9), 60 Millions de consommateurs(10), AVICENN(11) Prantsusmaal, Foodwatch(12) ja Bund(13) Saksamaal, Testachats(14) Belgias ning Altroconsumo(15) Itaalias ja OCU(16) Hispaanias) tehtud katsed on korduvalt näidanud, et esineb toidu lisaaineid, mis sisaldavad märkimisväärsel määral nanoosakesi, näiteks piimatoodetes, pagaritoodetes ja mõnedes hommikuhelvestes kasutatav toiduvärv raudoksiid (E172) võib sisaldada nanoosakesi alla 50 % piirmäära; arvestades, et see näitab, et teatavate toidu koostisosade kui „[nano]“ märgistuse puudumine on peamiselt tingitud kehtivate õigusaktide puudulikust täitmise tagamisest ja palju vähem tõlgendamisprobleemidest;

J.  arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti tellitud 2020. aasta uuring näitas, et kodanikud nõuavad nanomaterjale sisaldavate igapäevatoodete paremat märgistamist(17);

Vastuolud soovituste ja uute teaduslike edusammudega

K.  arvestades, et oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis komisjoni 12. detsembri 2013. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) seoses tehisnanomaterjali määratlusega(18), esitas Euroopa Parlament vastuväiteid samasuguse 50 % piirmääraga väga sarnasele määratlusele, millega jäeti välja kõik toidu lisaained, väites et määratlus „on vastuolus direktiivi põhieesmärgiga tagada jätkuvalt kodanike tervise ja huvide kaitse kõrge tase, andes kodanikele aluse teadliku otsuse tegemiseks“; arvestades, et Euroopa Parlament palus komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi seisukohta;

L.  arvestades, et oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määruse (EL) nr 231/2012 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid) lisa seoses titaandioksiidi (E 171) spetsifikatsioonidega(19), esitas Euroopa Parlament vastuväiteid komisjoni määruse eelnõule, millega antakse luba toidus kasutamiseks ettenähtud titaandioksiidi (E 171) partiidele, mis sisaldavad vähem kui 50 % alla 100 nm suurusega osakesi;

M.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet soovitas(20), et praegust ohutuse alast ebakindlust arvesse võttes tuleks toiduga seotud kasutusalade puhul kaaluda praegu soovituses kavandatud piirmäära (50 %) asemel madalamat nanoosakeste arvu piirmäära, nt 10 %;

N.  arvestades, et akadeemilised organisatsioonid, avaliku sektori asutused, valitsusvälised tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonid ning ametiühingud pooldasid komisjoniga peetavates konsultatsioonides määratlust, mis hõlmaks kõiki materjale, olgu need siis toodetud, juhuslikult tekkinud või looduslikud, ja vaikepiirmäära vähemalt 10 % osakestest arvulises suurusjaotuses;

O.  arvestades, et alates 2014. aastast kinnitavad uued teaduslikud edusammud ja teadmised, et nanomaterjalid võivad ületada füsioloogilisi tõkkeid ja on sageli ohtlikumad kui mikro- või makroolekus ained(21);

P.  arvestades, et ANSES avaldas 2023. aasta aprillis üksikasjaliku aruande(22), milles märgitakse, et komisjoni 10. juuni 2022. aasta soovituses(23) sätestatud nanomaterjalide määratlus, mis on olnud aluseks määruses (EL) 2015/2283 sätestatud tehisnanomaterjalide määratluse muutmisele valdkondlikes määrustes, eelkõige toidu puhul, oleks kahjulik tervise- ja keskkonnariskide tõkestamise seisukohast; arvestades, et ANSES rõhutas, et horisontaalses „[nano]“ määratluses sisalduv nanoosakeste arvu piirmäär 50 % ei põhine usaldusväärsetel teaduslikel argumentidel, ning soovitas kehtestada sellele piirmäärale madalama väärtuse;

Q.  arvestades, et toidu nanokoostisosade tuvastamine nanoosakeste arvu 10 % piirmäära alusel on teostatav, kuna see on läviväärtus, mida Prantsusmaa tarbijaküsimuste, konkurentsi ja pettusevastase võitluse peadirektoraat oma kontrollitegevuses praegu kohaldab(24);

Ettevaatusprintsiip

R.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud ettevaatusprintsiip kui üks liidu aluspõhimõtteid;

S.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 sätestatakse, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  on seisukohal, et komisjoni delegeeritud määrus ei ole kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 eesmärgi ega sisuga ning et see ületab kõnealuse määruse artikliga 31 komisjonile delegeeritud volitusi;

4.  peab kahetsusväärseks, et kavandatud 50 % piirmäära puhul ei võeta arvesse tehnika ja teaduse arengut;

5.  palub komisjonil kohaldada ettevaatusprintsiipi, tagada tarbijate ohutus ja teavitamine ning võtta arvesse terviseühtsuse põhimõtet;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 327, 11.12.2015, lk 1. (2) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18. (3) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16. (4) ELT L 295, 12.11.2011, lk 1. (5) ELT L 295, 12.11.2011, lk 178. (6) ELT L 80, 26.3.2010, lk 19. (7) https://www.anses.fr/fr/nanomateriaux-alimentation-premiere-application-methodologie (8) https://www.agirpourlenvironnement.org/communiques-presse/enquete-exclusive-des-analyses-revelent-la-presence-de-nanoparticules-dans-3980/ (9) https://www.quechoisir.org/enquete-nanoparticules-taille-mini-doutes-maxi-n50748/ (10) https://bibliotheque.60millions-mag.com/detail/publication/detail-top-right/561?issue_id=113421&switch_toc=archive (11) https://veillenanos.fr/wp-content/uploads/2023/01/Rapport-test-EN-20230113.pdf (12) https://www.foodwatch.org/de/potenziell-krebserregender-farbstoff-in-backzutaten-von-dr-oetker (13) https://www.bund.net/fileadmin/user_upload_bund/publikationen/chemie/nanotechnologie_in_lebensmitteln_hintergrund.pdf (14) https://www.test-achats.be/sante/sante-au-quotidien/produits-testes/news/nanoparticules-affichage (15) https://www.altroconsumo.it/alimentazione/sicurezza-alimentare/news/nanoparticelle (16) https://www.ocu.org/toda-la-informacion?type=magazine-articles&magazine=ocu%20compra%20maestra&year=2019 (17) https://echa.europa.eu/-/what-do-eu-citizens-think-about-nanomaterials- (18) ELT C 378, 9.11.2017, lk 92. (19) ELT C 395, 29.3.2021, lk 28. (20) https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/assets/corporatenanotechnology121003.pdf (21) https://veillenanos.fr/en/dossier/nanos-and-health/nanos-health-risks/ (22) Ansesi arvamus (2023): „Definition of nanomaterials: analysis, challenges and controversies“ (Nanomaterjalide määratlus: analüüs, probleemid ja vastuolud), https://www.anses.fr/en/system/files/AP2018SA0168RaEN.pdf. (23) Komisjoni 10. juuni 2022. aasta soovitus nanomaterjali määratluse kohta (ELT C 229, 14.6.2022, lk 1). (24) Anses (2020): Nanomatériaux dans les produits destinés à l’alimentation. Rapport d’expertise collective, https://www.anses.fr/fr/system/files/ERCA2016SA0226Ra.pdf (p. 86).