Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 8. veebruari 2024. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Russiagate: Venemaa väidetav sekkumine Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse“(1),

–  võttes arvesse oma 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks(2),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(3),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, eelkõige 23. novembri 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Föderatsiooni tunnistamise kohta terrorismi toetavaks riigiks(5),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 23. jaanuari 2024. aasta aruannet „2nd EEAS Report on Foreign Information Manipulation and Interference Threats – A Framework for Networked Defence“ (Teine aruanne välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtude kohta – kaitsevõrgustiku raamistik),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2023. aasta teatist demokraatia kaitse kohta (COM(2023)0630) ja selles esitatud ettepanekuid demokraatia kaitse paketi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. aprilli 2024. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta(6),

–  võttes arvesse oma kodukorda ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et on teateid kolmandatest riikidest ja eelkõige Venemaalt pärit riiklike ning valitsusväliste osalejate üha sagenevatest katsetest sekkuda otseselt või kaudselt liidu ja selle liikmesriikide demokraatlikesse otsustus- ning valimisprotsessidesse; arvestades, et on selgeid tõendeid Venemaa selliste katsete kohta sekkuda valimisprotsessidesse ja poliitikakujundamisse kogu maailmas ning eelkõige ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud tegevusest mitmesuguste hübriidsõja meetodite abil, mis on integreeritud laiemasse strateegiasse, et õõnestada Euroopa demokraatlike protsesside ja seadusandlike menetluste nõuetekohast toimimist; arvestades, et need meetodid hõlmavad küberründeid (kuid ei piirdu nendega), sealhulgas Euroopa Parlamendi vastu, Euroopa otsustajate eliidi värbamist ja valimistesse sekkumist, sealhulgas rahastades liikumisi ja lobitööd;

B.  arvestades, et uued uuringud ja teated näitavad, et viimastel kuudel on tuntud desinformatsioonivõrgustikud laiendanud operatsioone, mille eesmärk on levitada Kremli-meelseid narratiive sotsiaalmeedias, eelkõige sellistel platvormidel nagu X (endine Twitter) ja TikTok; arvestades, et on tõendeid selle kohta, et Venemaa mõjuvõrgustikud on kasutanud tehisintellekti ja roboteid sotsiaalmeedias ning tuginenud võltskontode kaudu ostetud poliitreklaami ulatuslikule avaldamisele; arvestades, et nende huvide propageerimiseks poliitilistes tegevuskavades on kasutatud ka traditsioonilisi meediakanaleid; arvestades, et see hübriidsõda oli Venemaa Ukraina-vastase ebaseadusliku agressioonisõja eelkäija ja toetab seda endiselt; arvestades, et selline välissekkumine kujutab endast välissurve vormi, mis võib tulemuslikult õõnestada ELi ja liikmesriikide suveräänsuse teostamist;

C.  arvestades, et Venemaa on süstemaatiliselt hoidnud kontakte parem- ja vasakäärmuslike erakondade ja muude isikute ja liikumistega, et saada liidu institutsioonilistelt osalejatelt toetust, et seadustada oma ebaseaduslikku ja kuritegelikku tegevust; arvestades, et Euroopa Parlamendis toimunud hääletuste ja peetud kõnede analüüsist on ilmnenud, et need erakonnad on näidanud Venemaa suhtes kõige suuremat poolehoidu, sealhulgas teinud üleskutseid ja lausa nii äärmuslikke, nagu Euroopa Parlamendi liikme Miroslav Radačovský – kes ühtlasi sai ka Venemaa allikatelt tasu 2021. aastal Venemaa parlamendivalimiste vaatlemise eest – 2024. aasta jaanuaris avalikustatud üleskutsed hävitada Euroopa; arvestades, et Ungari erakond Fidesz on levitanud Kremli‑meelseid sõnumeid ja propagandat;

D.  arvestades, et ka peavooluerakondades on nn Russlandversteher (Venemaa suhtes mõistvaid) poliitikuid; arvestades, et mitmed ELi liikmesriikide avaliku elu tegelased, sealhulgas endised valitsusjuhid ja valitsuse liikmed, kellest tuntuim on ehk Gerhard Schröder, on olnud Kremli kontrolli all olevates energiaettevõtetes hästi tasustatud ametikohtadel; arvestades, et isegi pärast Venemaa täieulatuslikku Ukraina‑vastast agressiooni otsustasid mõned neist mitte tagasi astuda, võttes oma erakondade vaikival kaasosalusel jätkuvalt vastu Kremli verist raha; arvestades, et nad teevad jätkuvalt oma venemeelset mõjutustööd nii oma riigi kui ka Euroopa tasandi poliitikas;

E.  arvestades, et president Vladimir Putini juhitud Venemaa on tunnistanud demokraatia, inimõigused ja euroopaliku eluviisi ohuks oma diktaatorlikule valitsusele ning seetõttu on Venemaa juba aastaid püüdnud süstemaatiliselt nõrgestada ja lõppkokkuvõttes hävitada demokraatiaid nii ELis kui ka selliste kandidaatriikides nagu Ukraina, Gruusia, Moldova ja Lääne‑Balkani riigid ning muudes naaberriikides, nagu Armeenia;

F.  arvestades, et meediateadete kohaselt, mida on kinnitanud Poola, Tšehhi ja Belgia julgeolekuteenistused ning Belgia ja Tšehhi peaministrid, on teatud Euroopa Parlamendi liikmed ja eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid saanud Venemaa valitsuselt või selle esindajatelt raha, et levitada propagandat ja desinformatsiooni ning mõjutada eri Euroopa riikides Euroopa Parlamendi valimisi;

G.  arvestades, et pärast seda, kui Tšehhi välisministeerium oli avastanud venemeelse võrgustiku, mis üritas viia läbi Tšehhit ja ELi mõjutavaid mõjutusoperatsioone Prahas asuva uudisteportaali „Voice of Europe“ kaudu, teatas Tšehhi välisministeerium 27. märtsil 2024, et ta on karistanud Venemaa oligarhi Viktor Medvedtšukki, kes on Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlane, Tšehhi Vabariigi territooriumilt Venemaa mõjutusoperatsiooni läbiviimise eest, kasutades nimetatud uudistesaiti, samuti karistati vahendajat Artjom Martševskit tegevuse eest, mille eesmärk oli õõnestada Euroopa toetust Ukrainale ja mõjutada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, kujutades ELi kui sõjakat üksust ja kirjeldades Ukrainat pöördumatult korrumpeerunud riigina; arvestades, et varsti pärast seda paljastust lülitasid ametivõimud veebisaidi võrgust välja, kuid see oli 11. aprillil 2024 taas võrgus, kasutades Kasahstanis asuva pilveteenuste ja veebisaiditeenuse pakkuja hallatavat veebisaiti;

H.  arvestades, et 28. märtsil 2024 teatas Belgia peaminister Alexander De Croo Belgia parlamendis toimunud arutelu raames, et Belgia luureteenistuste poolt koostöös Tšehhi kolleegidega korraldatud uurimiste põhjal on ilmne, et Venemaa on pöördunud Euroopa Parlamendi liikmete poole ja maksnud osale neist Venemaa propaganda levitamise eest; arvestades, et 12. aprillil 2024 teatas peaminister Alexander De Croo kriminaalmenetluse algatamisest ja taotles Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kiireloomulist kohtumist ning nõudis Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volituste laiendamist;

I.  arvestades, et 28. märtsil 2024 teatas Poola sisejulgeolekuamet, et ta korraldas läbiotsimisi koos teiste Euroopa julgeolekuteenistustega läbiviidava ühisuurimise raames, milles uuriti veebisaidiga „Voice of Europe“ seotud väidetavat Venemaa spionaažijuhtumit ning mille tulemusel nõuti tagasi suur summa raha ja esitati süüdistus Poola kodanikule, keda kahtlustatakse Venemaa heaks spioneerimises; arvestades, et Poola sisejulgeolekuameti andmetel on asjaomane isik arvatavasti imbunud Poola ja ELi parlamentaarsetesse ringkondadesse, täites ülesandeid, mille on tellinud ja rahastanud Venemaa luureteenistuse töötajad;

J.  arvestades, et 29. märtsil 2024 vahistasid Austria ametivõimud endise Austria luureametniku mitme süüdistuse alusel, süüdistades teda muu hulgas selles, et ta edastas endiste kõrgete Austria ametnike mobiiltelefonide andmeid Venemaa luureteenistustele, aitas kavandada tuntud ajakirjaniku korterisse sissemurdmist ning koostas „parandusettepanekuid“ pärast Saksamaal Venemaa tellimusel toime pandud tapmist; arvestades, et vahistatud endine Austria luureametnik oli tihedalt seotud Austria Vabaduspartei (FPÖ) paremäärmuslike poliitikutega riigi parlamendis ja valitsuses;

K.  arvestades, et 16. aprillil 2024 levitati meediakajastusi, et USA föderaalne uurimisbüroo (FBI) küsitles eelmise aasta detsembris New Yorgis Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liiget Maximilian Krah’i, erakonna AfD esikandidaati Euroopa Parlamendi valimistel ning Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liiget seoses kahtlusega, et ta saab Kremli esindajatelt raha; arvestades, et 23. aprillil 2024 märgiti ajakirjanduses, et Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krah’i assistent vahistati Hiina heaks spioneerimise kahtlustuste tõttu, mis näitab koostöömustrit pahatahtlike välisosalejatega, kes püüavad õõnestada Euroopa demokraatlikke väärtusi ja protsesse;

L.  arvestades, et 18. aprillil 2024 vahistasid Saksamaa ametivõimud Baieri liidumaal kaks võimalikku saboteerijat, kes väidetavalt spioneerisid Venemaa luureteenistuse heaks sõjaväerajatistes, et korraldada võimalik pommirünnak või süütamine, mille väidetav eesmärk oli saboteerida Saksamaa antavat abi Ukrainale Venemaa Ukraina‑vastase sõja raames; arvestades, et vahistamised näitavad, et Venemaa salateenistuste tegevus on ilmselgelt võtmas uusi mõõtmeid, mis hõlmavad lisaks desinformatsioonikampaaniatele ja küberrünnetele ka rünnakuid sõjaliste rajatiste vastu;

M.  arvestades, et Tšehhi meediakanali väitel on Tšehhi salateenistustel audiosalvestised, mis kinnitavad Venemaalt pärit raha maksmist Euroopa Parlamendi valimistel osalevale kandidaadile, Saksamaa Liidupäeva liikmele ja erakonna AfD välispoliitika ametnikule Petr Bystronile; arvestades, et Saksamaa ajalehe Der Spiegel andmetel anti raha üle kas Prahas toimunud salajastel kohtumistel sularahas või krüptorahas; arvestades, et mainekad Saksamaa meediakanalid on samuti hiljuti paljastanud, et üks Saksamaa Liidupäeva AfD liikme töötaja on osutunud Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse FSB kontaktisikuks; arvestades, et meediateadete kohaselt olid Saksamaa ametiasutused sama isikut Venemaalt Saksamaale sisenemisel kaks korda kontrollinud ja tal oli kaasas 9 000 eurot sularaha;

N.  arvestades, et 12. veebruaril 2024 avaldas Prantsusmaa valitsusamet Viginum, kes vastutab välismaise digisekkumise tuvastamise eest, aruande, milles kirjeldati üksikasjalikult Venemaa ulatuslikku desinformatsioonikampaaniat „Portal Kombat“, mis hõlmas 193 veebisaiti, mille ülesanne on levitada venemeelseid narratiive vene keelt kõneleva ja Euroopa elanikkonna seas kogu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides; arvestades, et 2023. aasta lõpus märkisid Prantsusmaa ametiasutused, et Pariisis mitmesse kohta joonistatud Taaveti tähed olid osa destabiliseerivast operatsioonist, mis oli seotud Moldovast pärit venemeelse ärimehega;

O.  arvestades, et meediaanalüüside kohaselt on alates 2023. aasta augustist Euroopa Parlamendi 16 paremäärmuslikku parlamendiliiget Saksamaalt, Prantsusmaalt, Madalmaadest, Itaaliast, Slovakkiast, Eestist, Hispaaniast, Horvaatiast, Taanist ja Belgiast osalenud aruteludes ja intervjuudes, mida korraldas „Voice of Europe“; arvestades, et need poliitikud kalduvad normaliseerima rassil, rahvuslikul päritolul või seksuaalsel sättumusel põhineva vihkamise ja sallimatuse ilminguid ning kujutama visiooni Venemaast traditsiooniliste pereväärtuste tõelise hoidjana; arvestades, et nende poliitikute avalik arutelu põhjustab kogu ühiskonnas ohtlikke lõhesid ja ohustab demokraatiat;

P.  arvestades, et uurivad ajakirjanikud paljastasid Venemaa ametliku dokumendi „Venemaa Föderatsiooni välispoliitika kontseptsioon“ salastatud lisa, milles Venemaa välisministeerium kutsub üles kasutama USA juhitud „ebasõbralike riikide koalitsiooni vastu“ „ründavat teavituskampaaniat“ ja muid meetmeid, mis hõlmavad sõjalis-poliitilist, majanduslikku, kaubanduslikku ja infopsühholoogilist sfääri, märkides, et „on oluline luua mehhanism nende välis- ja sisepoliitika nõrkade kohtade leidmiseks eesmärgiga töötada välja praktilised sammud Venemaa vastaste nõrgestamiseks“, ning et Venemaa Ukraina-vastase sõja tulemus „määrab suurel määral tulevase maailmakorra piirid“;

Q.  arvestades, et komisjoni hiljutises uuringus(7) leiti, et Venemaa Ukraina‑vastase sõja esimesel aastal võimaldasid veebiplatvormid Kremlil korraldada ulatusliku Euroopa Liidu ja selle liitlaste vastu suunatud desinformatsioonikampaania, mis jõudis vähemalt 165 miljoni inimeseni ja mida vaadati vähemalt 16 miljardit korda; arvestades, et ELi poliitikute ja liidusisese poliitilise tegevuse rahastamine Venemaa poolt aitab samuti suurendada Kremli-meelse propaganda levikut, mis avaldab ebaproportsionaalselt tugevat negatiivset mõju ühiskondlikule arutelule internetis;

R.  arvestades, et kontaktide ja suhete kaudu püüab Venemaa suurendada poliitilist ja majanduslikku mõju demokraatia destabiliseerimiseks Euroopa Liidus; arvestades, et ajakirjanduses on esile tõstetud mõnede Kataloonia separatistide kontakte Kremliga, mis on läinud lausa nii kaugele nagu 2017. aasta oktoobris Kataloonia ebaseadusliku referendumi eel Barcelonas toimunud kohtumine endise Venemaa diplomaadi Nikolai Sadovnikovi ning toonase separatistide juhi ja Kataloonia endise presidendi, praeguse Euroopa Parlamendi liikme Carles Puigdemonti vahel; arvestades, et mõned Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmed on järjekindlalt väljendanud seisukohti, mida võib pidada venemeelseks, näiteks omistades konflikti algatamise Ukrainale, tegutsedes mitteametlike valimisvaatlejatena Krimmis ja väljendades soovi, et Ukraina kaotaks sõja, pisendades Ukraina ELiga ühinemise võimalust, väljendades vastuseisu edasistele relvasaadetistele Ukrainasse ning soovitades Ukraina valitsusel teha territoriaalseid järeleandmisi; arvestades, et märtsis kutsuti Baieri liidumaa parlamendi AfD liikmete delegatsioon Venemaa nn presidendivalimisi vaatlema ja et see delegatsioon esines seejärel avaldustega, milles hindas valimisi avatuks, demokraatlikuks ja vabaks;

S.  arvestades, et Kreml on rahastanud ja toetanud mitut Euroopa paremäärmuslikku erakonda, sealhulgas andnud 2013. aastal 9,4 miljoni euro suuruse laenu Marine Le Peni parteile; arvestades, et pärast seda on Marine Le Pen ja tema erakonna liikmed ilmutanud veelgi Kremli-meelsemat hoiakut, osaledes Venemaa poliitilistel üritustel, sealhulgas piirkondlike ja üleriigiliste valimiste ajal näilistel valimisvaatlusmissioonidel;

T.  arvestades, et mitme uurimise käigus on tuvastatud valimisreeglite, eelkõige kehtivate valimiskampaania rahastamise läbipaistvust käsitlevate sätete rikkumisi või neist kõrvalehoidmist Venemaa sekkumise tagajärjel, samuti on esitatud väiteid väljastpoolt Euroopa Liitu, eelkõige Venemaalt pärineva varjatud rahastamise kohta;

U.  arvestades, et on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et 2020. aastal palus toonane Slovakkia peaminister Peter Pelligrini Ungari peaministrilt Viktor Orbanilt abi Slovakkia 2020. aasta parlamendivalimiste eel Kremlilt toetuse saamiseks; arvestades, et selle tulemusena külastas peaminister Peter Pelligrini 2020. aasta veebruaris Venemaad, kusjuures see visiit toimus kolm päeva enne Slovakkia valimisi; arvestades, et 2023. aasta parlamendivalimisi saatis taas Venemaa sekkumine ja desinformatsioonikampaania; arvestades, et Peter Pelligrini on nüüd Slovakkia ametisseastuv president, kelle ametiaeg algab 2024. aasta juunis;

V.  arvestades, et pärast teateid selle kohta, et üks Lätist valitud Euroopa Parlamendi liige andis Venemaa luureteenistustele ulatuslikku abi, algatas parlament oma haldusuurimise, mille tulemusel määras president Roberta Metsola asjaomasele parlamendiliikmele karistuse, sealhulgas määras talle viiekordse päevaraha suuruse trahvi summas 1 750 eurot ja keelas tal teatavate Euroopa Parlamendi esindusülesannete täitmise kuni käesoleva ametiaja lõpuni juulis;

W.  arvestades, et välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitlev Euroopa Parlamendi erikomisjon (INGE ja ING2) on üksikasjalikult paljastanud Venemaa juhitud püüdlused ja operatsioonid, mille eesmärk on imbuda Euroopa riikide demokraatlikesse struktuuridesse ja Euroopa institutsioonidesse, neid mõjutada ja nende tegevusse sekkuda;

X.  arvestades, et mõned fraktsioonid püüdsid edutult takistada ING2‑erikomisjoni volituste hiljutist laiendamist, mille eesmärk oli võimaldada sellel komisjonil tegeleda korruptsiooni ja välissekkumise kõigi vormide uurimisega Euroopa Parlamendis, ning pooldasid selle asemel uurimiskomisjoni loomist, mis keskenduks ainult Qatargate’ile;

Y.  arvestades, et kuigi parlamendiliikmed on olnud pidevalt nuhkvara sihtmärgiks, nagu näitavad hiljutised paljastused kahe parlamendiliikme ning parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni ühe töötaja vastu suunatud varasemate rünnete kohta, on küberründed Euroopa Parlamendi vastu ja välissekkumised parlamendi tegevusse Euroopa Parlamendi valimiste eel veelgi sagenenud;

Z.  arvestades, et 2023. aasta septembris, pärast Qatargate’i paljastusi, ajakohastas Euroopa Parlament oma sisemist usaldusväärsusraamistikku ja tugevdas seda märkimisväärselt, muu hulgas vaadates põhjalikult läbi oma kodukorra, Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi ja juhatuse asjaomased otsused; arvestades, et läbivaadatud käitumisjuhendis on sätestatud, et Euroopa Parlamendi president võib määrata karistuse igale valitud parlamendiliikmele, kes rikub läbipaistvusreegleid;

AA.  arvestades, et äärmiselt oluline on tõrjuda desinformatsiooni ja välissekkumist Euroopa demokraatiasse ning võtta täiendavaid meetmeid, et kaitsta Euroopa kodanike õigust täpsetele ja usaldusväärsetele uudisteallikatele ning kaitsta Euroopa teaberuumi autoritaarsete režiimide manipulatsioonide eest; arvestades, et Piirideta Reporterid esitasid hiljuti 12 ettepanekut teabe saamise õigust käsitleva uue kokkuleppe kohta;

AB.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu jõudis oma 17. aprilli 2024. aasta kohtumisel järeldusele, et „(e)elseisvate Euroopa Parlamendi valimistega seoses toonitab Euroopa Ülemkogu liidu ja selle liikmesriikide kindlat kavatsust tähelepanelikult jälgida ja ohjeldada kõiki riske, mis tulenevad desinformatsioonist, sealhulgas tehisintellekti kaudu, ning välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja valimisprotsessidesse sekkumisest. Euroopa Ülemkogu kutsub ELi institutsioone ja riikide ametiasutusi üles tegema nendes küsimustes koostööd“;

AC.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed on kutsunud president Roberta Metsolat üles nõudma, et kiiresti uuritaks Venemaa sekkumiskatseid peatsete Euroopa Parlamendi valimiste eel; arvestades, et seni ei ole vastust saadud;

1.  on šokeeritud usaldusväärsetest teadetest, et Euroopa Parlamendi liikmetele on makstud tasu selle eest, et nad levitaksid Venemaa propagandat ja toetaksid Venemaa süstemaatilisi püüdeid luua Euroopa tasandi erakondade kaudu sõltuvusvõrgustik, mis võimendaks Kremli propagandat;

2.  väljendab pahameelt Euroopa Parlamendi liikmete osalemise üle venemeelses meediakanalis „Voice of Europe“, samal ajal kui Venemaa peab ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu; rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete poolt meediakanalis „Voice of Europe“ väljendatud seisukohad ei kajasta enamiku Euroopa Parlamendi liikmete seisukohta, kes mõistavad ülekaalukalt hukka Venemaa ebaseadusliku sissetungi Ukrainasse, Venemaa hübriidsõjataktika Euroopa demokraatia vastu ning Venemaa muud viimastel aastatel tehtud agressiivsed ja demokraatiavastased poliitilised otsused;

3.  mõistab kindlalt hukka Venemaa Föderatsiooni katsed õõnestada Euroopa demokraatlike protsesside toimimist ja rõhutab, et selline taktika ei või jääda vastuseta; kutsub ELi ja selle liikmesriikide poliitilist juhtkonda üles Venemaa sellisele tegevusele lõpuks vajaliku kiiruse ja otsusekindlusega reageerima; kordab oma üleskutset, et liikmesriigid arendaksid edasi ja täiustaksid Venemaa Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonipakette, et mõjusamalt pärssida Venemaa võimet pidada agressioonisõda ja kõrvaldada lüngad praegu kehtivate piiravate meetmete jõustamisel; kordab oma üleskutset kehtestada sanktsioonirežiim isikute suhtes, kes on seotud välisriigist lähtuva pahatahtliku infomanipulatsiooni ja sekkumisega;

4.  on vapustatud hiljutistest usaldusväärsetest teadetest, et (fraktsiooni ID kuuluva) erakonna AfD juhtiv liige ja Saksamaa Liidupäeva liige Petr Bystron on vastu võtnud kuni 25 000 euro väärtuses makseid venemeelse propaganda levitamiseks;

5.  väljendab muret ka selle pärast, et hiljuti kuulas FBI üle erakonna AfD ja Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krahi, ning kutsub erakonda AfD üles viivitamata avalikult deklareerima oma finantssuhted Kremliga ning avalikustama kõigi Kremliga seotud allikatest pärinevate maksete eesmärgi ja täpse summa; on sügavalt mures ka Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krahi assistendi vahistamise pärast 23. aprillil 2024 seoses tõsiste süüdistustega Hiina kasuks toime pandud spionaažis;

6.  on äärmiselt mures hiljuti, 17. aprillil 2024 saadud teadete pärast kahe väidetava Vene spiooni kohta, kellel on Saksa‑Vene topeltkodakondsus ja kes vahistati Baieris süüdistatuna võimalike rünnakute ja sabotaažioperatsioonide jaoks sihtmärkide otsimises, kaasa arvatud sõjalised rajatised; kordab oma suurt muret Venemaa luuretegevuse ulatuse pärast Saksamaal ja teistes riikides, näiteks Poolas, kus 2023. aasta märtsis avastati samalaadne tegevus, ning kordab tungivat üleskutset otsustavalt reageerida ohule, mida kujutavad endast Saksamaal ja mujal tegutsevad Venemaa agendid;

7.  mõistab teravalt hukka Venemaa tava kasutada ära ebaseaduslikult rändajaid, sundides neid ELi territooriumile liikuma, et destabiliseerida naaberliikmesriike, eelkõige Poolat, Leedut, Lätit ja Soomet;

8.  on samuti mures selle pärast, et 22. aprillil 2024 vahistati kolm Saksa kodanikku, kuna kahtlustatakse, et nad tegid koostööd Hiina riikliku julgeoleku ministeeriumiga, et üle anda tehnoloogia, mida saaks kasutada sõjalistel eesmärkidel; kordab oma varasemaid üleskutseid, et liikmesriigid võitleksid tulemuslikumalt kõigi spionaaži ilmingute vastu ELis, kusjuures see võitlus peab hõlmama ka elutähtsa taristu paremat kaitset ning probleemi otsekohest ja selget arutamist spioneerivate riikidega; rõhutab, et need spionaažipaljastused on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp ning kujutavad endast tõsist ohtu meie julgeolekule ja demokraatiale;

9.  väljendab teravat hukkamõistu seoses Saksamaa mainekate meediakanalite poolt veebruaris avaldatud murettekitava paljastusega, mille kohaselt on üks erakonnaga AfD ja Saksamaa Liidupäeva liikmega seotud töötaja osutunud Venemaa luureorganisatsiooni FSB kontaktisikuks, mis tekitab suurt muret võimaliku välismõju pärast Saksamaa poliitilisel maastikul; mõistab lisaks teravalt hukka asjaolu, et Saksamaa ametivõimud on sama isiku korduvalt kinni pidanud Venemaalt Saksamaale sisenemisel, kaasas 9 000‑eurone sularahasumma;

10.  nõuab, et sarnaselt Tšehhi valitsusele kehtestaksid ka EL ja liikmesriigid meediakanali „Voice of Europe“ ning Viktor Medvedtšuki ja Artjom Martševski vastu sanktsioonid; taunib asjaolu, et meediakanalil „Voice of Europe“ õnnestus 11. aprillil 2024 Kasahstanis uuesti tegevust alustada; kutsub liikmesriike üles tagama, et „Voice of Europe“ ei oleks kusagil Euroopa Liidus ligipääsetav; märgib lisaks, et peatatud on sissepääsuload, mis võimaldavad „Voice of Europe’i“ esindajate pääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse;

11.  lubab täielikult toetada riiklikke ametivõime ja teha nendega koostööd asjaomaste Euroopa Parlamendi liikmete käitumise uurimisel; väljendab heameelt selle üle, et Belgia ametivõimud algatasid uurimise seoses juhtumitega, milles Venemaad kahtlustatakse Euroopa Parlamendi valimistesse sekkumises, ning kutsub asjaomaseid liikmesriike üles kindlaks tegema, kas asjasse segatud Euroopa Parlamendi liikmeid saab nende liikmesriikide kriminaalõiguse kohaselt vastutusele võtta; nõuab kohtu- ja õiguskaitsekoostöö tihendamist rahvusvaheliste partneritega, et oleks kergem avastada ja uurida rahvusvahelist kuritegevust ja pahatahtlike välisosalejate võrgustikke, kes edendavad korruptiivset tegevust, mille eesmärk on sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse ja õõnestada ELi demokraatiat, ning süüdlasi vastutusele võtta; kohustub andma selleks täielikku toetust ja tegema igakülgset koostööd; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid organeid üles tegema kõik endast oleneva, et tagada kiire otsus Euroopa Parlamendi liikmete puutumatuse äravõtmise kohta, kui asjaomased organid sellise taotluse saavad; kutsub neid organeid üles tulema kokku võimalikult kiiresti pärast peatsete Euroopa Parlamendi valimiste järgseid avakoosolekuid, et alustada viivitamata menetlust, kui sellised taotlused on laekunud; on jätkuvalt valmis veelgi parandama Euroopa Parlamendi sisemisi eetikareegleid, lähtudes rangeimatest normidest, parlamendi järelevalve- ja aruandlusraamistiku toimimist ning parlamendi usaldusväärsuse raamistiku tuvastatud rikkumiste korral kohaldatavaid sanktsioonimehhanisme; nõuab kõrgeimal tasandil tähelepanu pööramist 13. juulil 2023 vastu võetud soovitustele Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks, 2023. aasta septembris vastu võetud parlamendi uute läbipaistvust ja usaldusväärsust käsitlevate reeglite täielikule rakendamisele ning kõigi parlamendi juhatuse poolt heaks kiidetud parlamendisiseste käitumisjuhendite ja otsuste järelevalvele, eelkõige suhetes kolmandate riikidega;

12.  väljendab heameelt asjaga seotud parlamendiliikmete juhtumi suunamise üle parlamendiliikmete käitumisjuhendiga tegelevale nõuandekomiteele; võtab kohustuse tagada oma kohaldatava sisesanktsioonide raamistiku igakülgne täitmine ning nõuab, et paljastatakse kõik tulevastel Euroopa Parlamendi valimistel osalevad praegused Euroopa Parlamendi liikmed või kandidaadid, kes on võtnud raha Venemaa valitsuselt või tema esindajatelt või on neilt altkäemaksu küsinud või saanud; märgib, et väidetavad sündmused leidsid aset enne parlamendi usaldusväärsuse raamistiku hiljutist reformi; on arvamusel, et reeglid iseenesest ei oleks parlamendiliikmete väidetavat taunitavat käitumist ära hoidnud; on siiski valmis täiendavalt hindama ja viimistlema parlamendi eetikaraamistiku toimimist ja selles ette nähtud karistusi, mida Qatargate’i järel tugevdati;

13.  väljendab heameelt selle üle, et Belgia peaminister Alexander De Croo palus korraldada Eurojusti kiireloomulise kohtumise; väljendab heameelt ka taotluse üle uurida ja vajaduse korral laiendada Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volitusi, et nad saaksid selliseid juhtumeid menetleda; peab positiivseks ka eesistujariigi Belgia teadet kokkuleppe kohta, millega luuakse ajutine kriisirakkerühm, et astuda vastu Venemaa katsetele sekkuda eelseisvatesse Euroopa Parlamendi valimistesse, ning rõhutab, et peatselt toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis peavad kõik riiklikud ja ELi ametiasutused suurendama pingutusi välissekkumise tõrjumiseks, et tagada nende tähtsate valimiste täielik usaldusväärsus; rõhutab sellega seoses, et sõnavabadus, meediavabadus ja seaduse järgimine on kõigis demokraatlikes protsessides võrdselt olulised ja neid ei tohi põhjendamatult piirata;

14.  kordab oma varemgi väljendatud hukkamõistu varasematele poliitilise partnerluse juhtumitele Euroopa paremäärmuslike erakondade ja Venemaa juhtkonna vahel, nagu pangalaen Marine Le Peni erakonnale Prantsusmaal, partnerlusleping Austria erakonna FPÖ ja Vladimir Putini Ühtse Venemaa vahel ning arvukad kohtumised ja mõttevahetused erinevate Euroopa Parlamendi liikmetega, sealhulgas Saksamaa AfD erakonna juhtidega;

15.  väljendab muret Austria spionaažijuhtumi pärast, milles Austria endist luureametnikku Egisto Otti, kes on väidetavalt tihedalt seotud FPÖ poliitiku Hans‑Jörg Jeneweiniga, süüdistatakse Venemaa kasuks spioneerimises ja politsei andmebaasidest isikuandmete ebaseaduslikus hõivamises, sealhulgas endiste kõrgete Austria ametnike mobiiltelefoniandmete üleandmises Venemaa luureteenistustele;

16.  väljendab muret usaldusväärsete teadete pärast Venemaa sagenenud katsete kohta sekkuda eelseisvatesse Bulgaaria parlamendi valimistesse 9. juunil 2024; on väga mures Venemaa kontrolli all oleva desinformatsiooniagentide võrgustiku olemasolu ja tegutsemise pärast sotsiaalmeedia platvormidel, traditsioonilistes meediaväljaannetes, akadeemilistes ringkondades, valitsusvälistes organisatsioonides ja erakondades; peab äärmiselt murettekitavaks seda, et Venemaa ametivõimudele kuulub praegu Bulgaaria territooriumil suur hulk kinnisvaraobjekte, millest mõned on strateegilise tähtsusega ja mis toimivad keskustena, mille kaudu Venemaa üritab riigi demokraatlikke protsesse mõjutada ja oma mõjuvõimu suurendada;

17.  on tõsiselt mures Ungari valitsuse mitmete poliitiliste suundumuste ja seisukohtade pärast, kuna Ungari on peaminister Viktor Orbáni juhtimisel mitmel kriitilise tähtsusega juhul võtnud Venemaad või Hiinat toetava seisukoha;

18.  mõistab hukka Venemaa osalemise desinformatsioonikampaaniates ning väidetavad tihedad kontaktid ja sagedased kohtumised Venemaa sekkumisega tegelevate mõjuagentide ja Kataloonia separatistliku rühmituse vahel; teeb Helsingis asuvale hübriidohtude tõrjumise Euroopa tippkeskusele ettepaneku asja uurida; kutsub pädevaid õigusasutusi üles tulemuslikult uurima väidetavalt Kremliga seotud Euroopa Parlamendi liikmete kontakte ning Venemaa destabiliseerimis- ja sekkumiskatseid ELis ja selle liikmesriikides; mõistab hukka kõik rünnakud sekkumise juhtumeid uurivate kohtunike vastu;

19.  on veendunud, et hiljutised väidetavad juhtumid võivad endast kujutada käitumisjuhendi kohaselt karistatavat käitumist, mistõttu juhul, kui need kinnitust leiavad, tuleb neile reageerida kõige jõulisemal viisil; peab väga oluliseks korraldada viivitamata põhjalik siseuurimine, et hinnata kõiki võimalikke Venemaa ja muude välisriikide Euroopa Parlamendi asjadesse sekkumise juhtumeid; juhib tähelepanu sellele, et need paljastused on osa Venemaa suuremast sekkumisest, nagu on rõhutatud INGE ja ING2 lõpparuannetes;

20.  on seisukohal, et asjaomaste Euroopa Parlamendi liikmetega seotud väited rõhutavad vajadust tugevama julgeolekukultuuri järele Euroopa Parlamendis; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada täielikult soovitusi, mis sisalduvad parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsioonis soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks, sealhulgas kohustuslikku julgeolekukoolitust Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, asjakohast julgeolekukontrolli ning töötajate, eelkõige kinnistel koosolekutel osalevate töötajate rangemat kontrollimist; rõhutab, et paljude riikide parlamentidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on selles valdkonnas kasutusel õiguspärased ja hästi toimivad süsteemid, ning nõuab parimate tavade hindamist;

21.  nõuab, et Euroopa Parlament näeks kõigile parlamendiliikmetele ja nende büroodele ning kõigile parlamendi töötajatele ette kohustusliku, tulemusliku ja korrapärase koolituse julgeoleku, sekkumise, eetikastandardite, nõuete järgimise ja usaldusväärsuse teemal, et suurendada teadlikkust sellest, et nad on välisriikide osalejate ja välismaiste valitsusväliste osalejate potentsiaalsed sihtmärgid; nõuab, et Euroopa Parlamendi teenistused kehtestaksid välissekkumise avastamiseks tulemuslikud järelevalve- ja seiresüsteemid, austades samal parlamendiliikmete mandaadivabadust;

22.  tuletab meelde, et välissekkumine on süsteemne oht, mille vastu tuleb jõuliselt võidelda; tuletab meelde ka seda, et kuigi Venemaa on endiselt peamine välissekkumise ja desinformatsiooni allikas Euroopa Liidus, on selliseid kampaaniaid korraldanud ka teised riigid; rõhutab, et ELi reageerimine neile ohtudele saab olla tulemuslik ainult siis, kui see põhineb valdkonnaülesel, terviklikul ja pikaajalisel poliitilisel visioonil, mida viivad ühiselt ellu nii EL kui ka selle liikmesriigid; on kindlalt otsustanud jätkata oma pingutusi välissekkumise tõkestamiseks ELis järgnevatel aastatel, muu hulgas eriotstarbelise parlamentaarse organi abil; rõhutab, et Euroopa Parlamendi selle aasta valimiste eel on valvsus ja kaitse välissekkumise eest eriti vajalik;

23.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit on viimastel aastatel vastu võtnud olulisi meediavabadust ja digiõigusi käsitlevaid õigusakte, nagu Euroopa meediavabaduse määrus, tehisintellektimäärus ja digiteenuste määrus; toonitab samas, et on vaja täiendavaid meetmeid, mis võimaldaks peatada pahatahtliku desinformatsiooni leviku internetis ja kaitsta Euroopa kodanike õigust usaldusväärsetele uudistele;

24.  väljendab heameelt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva õigusaktide paketi vastuvõtmise üle, mis sisaldab uusi ELi tasandi norme, mille eesmärk on maandada riikliku taustaga isikutega seotud rahapesuriske;

25.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles lisama tulevasse 14. sanktsioonide paketti uued Kremli toetatavad meediakanalid ning muud ringhäälingu- ja meediaorganisatsioonid ja üksikisikud, kes tegelevad ELis propaganda ja desinformatsioonikampaaniatega;

26.  rõhutab uuriva ajakirjanduse keskset rolli välissekkumise katsete ja varjatud tegevuse paljastamisel; kordab oma nõudmist, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad tagama uuriva ajakirjanduse piisava ja jätkusuutliku rahastamise; mõistab teravalt hukka platvormil X (endine Twitter) toimunud ja Saksamaa välisministeeriumi jaanuaris paljastatud ulatusliku desinformatsioonikampaania, mille väidetavalt korraldas Venemaa, et avaliku arvamusega manipuleerida;

27.  mõistab kindlalt hukka Venemaa jätkuvad katsed moonutada ja võltsida Euroopa kõige traagilisemate perioodide, näiteks natsirežiimi õuduste ajaloolist tõlgendust, et püüda õigustada oma praegust jõhkrat, ebaseaduslikku ja ebainimlikku agressiooni ja ekspansionistlikku poliitikat; mõistab hukka ka Venemaa katsed süstemaatiliselt levitada valesid ajalookäsitusi;

28.  rõhutab vajadust tegutseda aktiivsemalt selle nimel, et kaitsta Euroopa teaberuumi ja ELi kodanike õigust pääseda ligi usaldusväärsele teabele; tuletab meelde parlamendi varasemates raportites märgitud vajadust kehtestada nn peegelklauslid, mille kohaselt Euroopa teaberuumi avatus kolmandatele riikidele oleks proportsionaalne Euroopa meediaväljaannete tegutsemisvõimalustega nendes riikides; rõhutab, et vaenulike ja autoritaarsete režiimide heaks töötavatel meediaväljaannetel ei tohiks olla õigust Euroopa Parlamendi ruumidesse pääseda; nõuab kindlalt, et platvormidel toimuv märgistamine peaks minema kaugemale süvavõltsingute tuvastamisest ning kasutusele tuleks võtta ka positiivne märgistamine, kasutades meediasektori loodud vahendeid, nagu algatus Journalism Trust Initiative; väljendab sellega seoses üldist toetust Piirideta Reporterite välja pakutud uuele kokkuleppele, mis käsitleb teabe saamise õigust;

29.  on veendunud, et Euroopa demokraatia korralikuks kaitsmiseks tuleb rohkem pingutada, ning kutsub riiklikke ametiasutusi tungivalt üles teavitama asjaomaste liikmesriikide kodanikke põhjalikult meediakanali „Voice of Europe“ juhtumist;

30.  tõdeb, et kogu Venemaa sekkumise lõppeesmärk on õõnestada, lõhestada ja nõrgestada ELi ning kahandada toetust Ukrainale; rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni hübriidtaktika ei edenda vähimalgi määral Venemaa poliitilist tegevuskava ELis, vaid vastupidi, suurendab veelgi ELi otsusekindlust vankumatult toetada Ukraina kaitset ebaseadusliku okupandi vastu;

31.  rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on paljastanud, kui massiline on välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ELis ja selle lähinaabruses, täpsemalt Lääne-Balkani piirkonnas ja idapartnerluse riikides; nõuab, et EL ja selle naaberriigid suurendaksid koostööd desinformatsiooni ja hübriidohtude tõrjumisel ning küberturvalisuse valdkonnas;

32.  nõuab, et Euroopa Liit jälgiks valvsalt kõigi kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa katseid liidu demokraatlikke protsesse lubamatult mõjutada; hoiatab Venemaa Föderatsiooni, et hübriidsed desinformatsioonikampaaniad, küberründed ja mõjutusoperatsioonid kujutavad endast juba praegu tõsiseid rünnakuid Euroopa demokraatia vastu ning igasugune füüsiline tegevus Euroopa pinnal tähendaks järsku eskalatsiooni; kutsub liikmesriike üles paljastama ja uurima Venemaa katseid saboteerida elutähtsaid taristuid; rõhutab vajadust tugevdada valimistaristu kaitsemeetmeid, kuna see taristu on enne valimisi ja valimiste ajal eriti suures füüsiliste rünnakute ja küberrünnete ohus;

33.  tuletab meelde, et isegi kui seadused poliitilise rahastamise allikaid piiravad, on Venemaa agendid leidnud viise neist kõrvalehoidmiseks ja pakkunud oma liitlastele toetust; tuletab eelkõige meelde tõendeid välispankadelt saadud laenude kohta (näiteks Prantsusmaa erakonna Front National puhul 2016. aastal), ostu- ja ärilepingute kohta (näiteks väljaannete Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung 17. mai 2019. aasta väidetes erakonna FPÖ kohta ning väljaannete Buzzfeeds ja L’Espresso 10. juuli 2019. aasta väidetes erakonna Lega per Salvini Premier kohta Itaalias) ning finantstegevuse hõlbustamise kohta (nagu teatas Briti ajakirjandus seoses kampaaniaga Leave.eu);

34.  mõistab hukka asjaolu, et välissekkumise kampaaniad on sageli suunatud teatavate vähemuste ja vähekaitstud rühmade vastu, ning märgib, et vähemuste sihikule võtmine teenib ulatuslikumat eesmärki õõnestada demokraatlike ja võrdõiguslike ühiskondade atraktiivsust;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0079. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292. (3) ELT C, C/2023/1226, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1226/oj. (4) ELT C 347, 9.9.2022, lk 61. (5) ELT C 167, 11.5.2023, lk 18. (6) ELT C 125, 18.3.2022, lk 2. (7) Euroopa Komisjon, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, „Digital Services Act: Application of the risk management framework to Russian disinformation campaigns“, (Digiteenuste määrus: Riskijuhtimise raamistiku kohaldamine Venemaa desinformatsioonikampaaniate suhtes), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, https://data.europa.eu/doi/10.2759/764631.