Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 seoses Eudamedi järkjärgulise kasutuselevõtuga, teavitamiskohustusega tarnekatkestuse korral ja teatavaid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate üleminekusätetega (COM(2024)0043 – C9‑0010/2024 – 2024/0021(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0043),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0010/2024),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2024. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 21. veebruari 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. aprillil 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/…, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 seoses Eudamedi järkjärgulise kasutuselevõtuga, teavitamiskohustusega tarnekatkestuse või tarne lõpetamise korral ja teatavaid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate üleminekusätetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2024/1860) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Aserbaidžaani, eelkõige kodanikuühiskonna allasurumise ning dr Qubad İbadoğlu ja İlhamiz Quliyevi juhtumite kohta (2024/2698(RSP))

P9_TA(2024)0369 RC-B9-0227/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Aserbaidžaani kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Aserbaidžaan on intensiivistanud kodanikuühiskonna, aktivistide ja allesjäänud sõltumatu meedia, näiteks Abzas Media allasurumist vahistamiste ja kohtuliku ahistamise kaudu; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide andmeil on Aserbaidžaanis praegu ligi 300 poliitvangi; arvestades, et Freedom House’i 2024. aasta maailma vabaduse indeksi kohaselt on Aserbaidžaan üks maailma kõige vähem vabamaid riike, olles madalamal astmel kui Venemaa ja Valgevene;

B.  arvestades, et Aserbaidžaani võimud vahistasid 2023. aasta juulis poliitökonomisti ja opositsioonitegelase Qubad İbadoğlu ning teda peeti kinni kuni 22. aprillini 2024, mil ta viidi üle koduaresti; arvestades, et tema tervis on pärast vahistamist oluliselt halvenenud, mis on tingitud piinamisest, ebainimlikest kinnipidamistingimustest ja keeldumisest võimaldada talle piisavat arstiabi, mis seab ohtu tema elu;

C.  arvestades, et inimõiguste kaitsja İlhamiz Quliyev vahistati 4. detsembril 2023 meelevaldselt kahtlaste uimastikaubanduse süüdistuste alusel pärast seda, kui ta andis vihjeandjana tunnistusi valitsuse kritiseerijate vastu esitatud tõendite politseipoolse rikkumise kohta; arvestades, et teda ähvardab kuni 12-aastane vanglakaristus;

1.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan vabastaks İlhamiz Quliyevi viivitamata ja tingimusteta; võtab teadmiseks, et Qubad İbadoğlu on vabastatud ja pandud koduaresti, ning kutsub ametiasutusi üles tühistama talle pandud reisikeeldu ja loobuma kõigist tema vastu esitatud süüdistustest; kutsub Aserbaidžaani üles tagama talle kiiresti sõltumatu arstliku läbivaatuse tema valitud arsti poolt ja võimaldama talle saada ravi välismaal;

2.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan vabastaks viivitamata ja tingimusteta kõik teised poliitvangid, sealhulgas Tofiq Yaqublu, Akif Qurbanovi, Bəxtiyar Hacıyevi, inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikud Ülvi Həsənli, Sevinj Vaqifqızı, Nərgiz Absalamova, Hafiz Babalı, Elnarə Qasımova, Əziz Orujov, Rüfat Muradli, Əvəz Zeynallı, Elnur Şükürovi, Ələsgər Məmmədli, Fərid İsmayılovi ning ELi kodanikud ja muude riikide kodanikud;

3.  tuletab Aserbaidžaani ametiasutustele meelde kohustust austada inimväärikust ja põhivabadusi ning kutsub neid üles tunnistama kehtetuks repressiivsed õigusaktid, millega surutakse sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja meedia seaduse piirimaile;

4.  on seisukohal, et jätkuvad inimõiguste rikkumised Aserbaidžaanis ei ole kooskõlas riigi ettevalmistustega COP29 korraldamiseks; nõuab, et korraldajad tagaksid, et inimõigused, põhivabadused ja mõjus kodanikuühiskonna osalemine oleksid vastuvõtva riigiga sõlmitud lepingus täielikult sätestatud ja tagatud;

5.  kutsub komisjoni üles kaaluma strateegilise partnerluse peatamist Aserbaidžaaniga energeetika valdkonnas; nõuab kindlalt, et kõigi tulevaste partnerluslepingute sõlmimine sõltuks kõigi poliitvangide vabastamisest ja üldisest inimõiguste olukorra paranemisest riigis;

6.  kutsub ELi inimõiguste eriesindajat üles taotlema kohtumisi Aserbaidžaani poliitvangidega;

7.  kordab oma üleskutset, et kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohaselt kehtestataks ELi sanktsioonid Aserbaidžaani ametnikele, kes on inimõiguste ränki rikkumisi toime pannud;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ning Aserbaidžaani presidendile, valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon naiste suguelundite moonutamist keelava seaduse kavandatava kehtetuks tunnistamise kohta Gambias (2024/2699(RSP))

P9_TA(2024)0370 RC-B9-0228/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Samoa lepingut,

–  võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, lapse õiguste konventsiooni ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, Maputo protokolli ning lapse õiguste ja heaolu Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärki nr 5, mille eesmärk on kaotada 2030. aastaks naiste suguelundite moonutamine kõikjal maailmas,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Gambia 2015. aasta pöördelise tähtsusega naiste (muudetud) seadusega keelustati naiste suguelundite moonutamine ja muudeti see karistatavaks kuni kolmeaastase vanglakaristusega;

B.  arvestades, et 18. märtsil 2024 läbis seaduseelnõu nimetatud keelu tühistamiseks Gambia parlamendis teise lugemise ja see on nüüd edastatud parlamendikomisjonile, kellel kulub selle läbivaatamiseks vähemalt kolm kuud, enne kui see saadetakse kolmandaks ja lõplikuks lugemiseks tagasi parlamenti;

C.  arvestades, et Gambia võib saada esimeseks riigiks maailmas, kus tühistatakse naiste suguelundite moonutamise vastane õiguskaitse; arvestades, et see võib õhutada naiste ja tütarlaste õiguste samasugust nõrgendamist kogu piirkonnas;

D.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine kujutab endast ränka inimõiguste rikkumist ning tütarlaste ja naiste diskrimineerimist; arvestades, et seda ei saa õigustada ühegi religiooni ega kultuuriga, et see on kuritahtlik, ärakasutamist edendav ja kahjulik tava, millel on tõsised tagajärjed, sealhulgas korvamatu füüsiline, psühholoogiline, reproduktiiv- ja seksuaaltervise kahjustus, mis võib lõppeda surmaga; arvestades, et see takistab naistel ja tütarlastel saavutada oma täielikku potentsiaali ja osaleda ühiskonnas;

E.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamise levimus Gambias on maailma suurimaid ning UNICEFi andmetel on ümber lõigatud 76 % Gambia 15–49aastastest naistest; arvestades, et naiste suguelundite moonutamise tõttu kannatab kogu maailmas enam kui 230 miljonit tüdrukut ja naist;

1.  nõuab tungivalt, et Gambia parlament näitaks üles pühendumust rahvusvahelisele inimõigustealasele õigusele ning mitmetele rahvusvahelistele ja piirkondlikele lepingutele, millele Gambia on alla kirjutanud, et kaitsta naiste ja tütarlaste õigusi, ning lükkaks seetõttu eelnõu tagasi ning jätaks naiste suguelundite moonutamise kriminaliseerimise jõusse;

2.  nõuab tungivalt, et Gambia valitsus suurendaks oma jõupingutusi naiste suguelundite moonutamise ärahoidmiseks ja kaotamiseks kindlate jõustamismeetmetega ning teadlikkuse suurendamise ja haridusalaste jõupingutuste kaudu, et võidelda selle algpõhjustega; kutsub Gambia valitsust üles tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜRO Rahvastikufondi ja UNICEFi ühisprogrammiga naiste suguelundite moonutamise likvideerimiseks;

3.  väljendab oma valmisolekut toetada valitsust ja kodanikuühiskonna organisatsioone kogukonna, sealhulgas usu-, traditsiooniliste ja kogukonnajuhtide kaasamisel naiste suguelundite moonutamise vastasesse võitlusesse, ning toetada selle üle elanuid ja naiste õiguste kaitsjaid;

4.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles käsitlema koostöös rahvusvaheliste partneritega kiireloomuliselt ja süstemaatiliselt naiste suguelundite moonutamise küsimust Gambia ametivõimudega;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Gambia ametivõimudele ja Aafrika Liidule.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Hongkongi uue julgeolekuseaduse ning Andy Li ja Joseph Johni juhtumite kohta (2024/2700(RSP))

P9_TA(2024)0371 RC-B9-0238/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Hongkongi seadusandlik kogu võttis 19. märtsil 2024 vastu riikliku julgeoleku kaitse määruse, mis põhineb Hongkongi põhiseaduse artiklil 23; arvestades, et riikliku julgeoleku kaitse määrusega laiendatakse Hiina Rahvavabariigi kehtestatud riikliku julgeoleku seadust ning lubatakse veelgi radikaalsemalt rikkuda põhiõigusi ja ‑vabadusi, millega rikutakse Hiina-Briti ja Hiina-Portugali deklaratsioone, põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“ ja rahvusvahelisi inimõigustega seotud kohustusi;

B.  arvestades, et Andy Li – demokraatiameelne aktivist ja võtmetähtsusega tunnistaja Jimmy Lai kohtuprotsessil – tunnistas piinamise käigus väidetavalt üles oma osalemise vandenõus ja salajases koostöös välismaiste struktuuridega; arvestades, et ÜRO piinamisküsimuste eriraportöör on väljendanud muret;

C.  arvestades, et Hongkongi-Portugali topeltkodakondsusega Joseph Johni juhtum kujutab endast riikliku julgeoleku seaduse esimest eksterritoriaalset kohaldamist ELi kodaniku suhtes; arvestades, et Joseph John vahistati Hiina-vastase sotsiaalmeediasisu väidetava postitamise ja „lahkulöömisele“ õhutamise eest (mis toimus Euroopas) ning 11. aprillil 2024 mõisteti ta viieks aastaks vangi;

D.  arvestades, et Poola kodanik Aleksandra Bielakowska, kes kavatses osaleda Jimmy Lai kohtuprotsessil, peeti Hongkongi saabumisel kinni, kuulati üle ja saadeti riigist välja;

1.  mõistab teravalt hukka riikliku julgeoleku kaitse määruse vastuvõtmise, mis kustutab viimasedki märgid põhivabadustest Hongkongis; peab šokeerivaks demokraatiameelsete poliitiliste jõudude, kodanikuühiskonna ja uudistekanalite vaikima sundimist ning enam kui 200 inimese vahistamist alates sellest, kui võeti vastu riikliku julgeoleku seadus; nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariik ja Hongkong tunnistaksid kehtetuks riikliku julgeoleku seaduse ning riikliku julgeoleku kaitse määruse;

2.  nõuab tungivalt, et Hongkongi valitsus vabastaks viivitamata ja tingimusteta Andy Li, Joseph Johni, Jimmy Lai, Kok Tsz-luni ja kõik teised demokraatiameelsed esindajad ja aktivistid, keda peetakse kinni oma vabaduste ja demokraatlike õiguste kasutamise eest, ning loobuks kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et riikliku julgeoleku kaitse määrus õõnestab ajakirjandusvabadusi; kutsub ametivõime üles lõpetama ajakirjanike ahistamise ja kohtu alla andmise;

4.  tunneb muret, et riikliku julgeoleku kaitse määrus mõjutab märkimisväärselt ELi büroo ja liikmesriikide peakonsulaatide ning ELi kodanike, organisatsioonide ja ettevõtete tööd Hongkongis;

5.  nõuab tungivalt, et nõukogu vaataks läbi oma 2020. aasta järeldused Hongkongi kohta ja võtaks kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel vastu sanktsioonid valitsusjuhi John Lee ning kõigi Hongkongi ja Hiina Rahvavabariigi ametnike suhtes, kes vastutavad vabaduste mahasurumise eest Hongkongis;

6.  mõistab hukka takistused kohtuprotsesside jälgimisele ning rõhutab asjakohase kohtuprotsesside vaatluse ja inimõiguste jälgimise piisava toetamise ja aruandluse prioriteediks seadmist, sealhulgas inimõiguste kaitsjate kontaktpunktide loomist koostöös sarnaselt meelestatud partneritega;

7.  väljendab muret riikliku julgeoleku kaitse määruse eksterritoriaalsuse ja tagasiulatuvuse pärast, mida kohaldatakse kogu maailmas; mõistab hukka ELis asuva Hongkongi diasporaa ning Pekingi suhtes kriitiliste poliitikute ja avaliku elu tegelaste ründamise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid peataksid väljaandmislepingud Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongiga ning seaksid sisse nn päästepaadisüsteemi ohus olevate Hongkongi aktivistide ja ajakirjanike jaoks;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon teistele ELi institutsioonidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Hongkongi valitsusjuhile ja seadusandlikule kogule ning ELi büroole Hongkongis.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta otsus Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee kokkuleppe kohta, millega luuakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete institutsioonidevaheline eetikastandardite organ (2024/2008(ACI))

P9_TA(2024)0372 A9-0181/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 14. ja 19. märtsi 2024. aasta otsuseid, millega kiidetakse heaks institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, millega luuakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete institutsioonidevaheline eetikastandardite organ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee kokkuleppe eelnõu, millega luuakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete institutsioonidevaheline eetikastandardite organ (edaspidi „kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 232,

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2023. aasta teatist institutsioonidevahelise eetikaorgani loomise ettepaneku kohta ja selle lisasid (COM(2023)0311),

–  võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta ELi sõltumatu eetikaorgani loomise kaudu(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust(2),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni ELi sõltumatu eetikaorgani loomise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta seoses parlamendi nõutud meetmetega Euroopa Liidu institutsioonide usaldusväärsuse suurendamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 12. juuli 2023. aasta resolutsiooni ELi eetikaorgani loomise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 148 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0181/2024),

A.  arvestades, et ELi institutsioonide sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus on nende demokraatliku legitiimsuse ja kodanike usalduse suurendamise seisukohast äärmiselt olulised; arvestades, et Euroopa Parlament kuulub tänapäeval maailma kõige läbipaistvamate seadusandlike kogude hulka;

B.  arvestades, et vaja on tegeleda puudustega, mis tulenevad praegusest eetikaraamistikust, mis on ELi institutsioonides, organites ja asutustes killustatud ning mille reeglid, menetlused ja täitmise tagamise tase on erinevad;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament tegi oma 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis(7) ettepaneku luua edasipüüdlik, tõeline ja sõltumatu eetikaorgan, mida ta kordas oma 16. veebruari 2023. aasta(8) ja 12. juuli 2023. aasta(9) resolutsioonides;

D.  arvestades, et komisjon tegi 8. juunil 2023 ettepaneku institutsioonidevahelise eetikaorgani kohta, milles ta pani ette luua standardeid kehtestav organ; arvestades, et komisjoni ettepanek ei vastanud kaugeltki Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud eesmärkidele, peamiselt seetõttu, et selles puudus suutlikkus uurida üksikjuhtumeid ja eetikanormide võimalikke rikkumisi ning soovitada sanktsioone;

E.  arvestades, et parlamendi läbirääkimisvolitusteks olid Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2023. aasta resolutsioonid(10) ja 12. juuli 2023. aasta resolutsioon(11);

F.  arvestades, et institutsioonidevaheline eetikaorgan aitab tugevdada usaldust liidu institutsioonide vastu ja nende demokraatlikku legitiimsust ning luua kõrgeimatel eetikastandarditel põhinevat institutsioonilist kultuuri;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorras on kehtivate eetikanormidega ette nähtud paljud standardsed kirjalikud deklaratsioonid, sealhulgas erahuvide deklaratsioonid, varade deklaratsioonid, huvide konflikti teadvustamise deklaratsioonid ametikandjatele, raportööridele, variraportööridele ja ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejatele, samuti huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumiste deklaratsioonid (ka juhul, kui need on delegeeritud assistentidele), raportööride avaldused nende panuse kohta toimikutesse, kolmandate isikute korraldatud üritustel osalemise deklaratsioonid, kingituste deklaratsioonid ning laiendatud töörühmade või mitteametlike rühmituste deklaratsioonid rahalise välistoetuse kohta;

1.  väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis võimaldab tugevate ühiste eetikastandardite väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist ning üksikjuhtumite sõltumatute ekspertide poolset läbivaatamist kokkuleppe osaliseks oleva institutsiooni või nõuandva organi taotlusel seoses nende liikmete deklaratsioonidega;

2.  rõhutab asjaolu, et lõplik otsustusõigus rakendamise üle jääb institutsioonide või organite asjaomastele asutustele; märgib, et sõltumatute ekspertidega konsulteerimine üksikjuhtumi asjus algab kokkuleppeosalise taotlusega tema enda liikmete kohta kooskõlas tema enda sise-eeskirjadega; rõhutab, et volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid, mille puhul on tegemist asjaomase institutsiooni huvidest kaugemale ulatuvate kõrgetasemeliste juhtumitega, peaksid reeglina läbi vaatama sõltumatud eksperdid;

3.  kordab siiski, et Euroopa Parlament on endiselt täielikult pühendunud sõltumatule eetikaorganile, mis on võimeline omal algatusel tegema uurimisi ja andma soovitusi sanktsioonide kohta osalevate institutsioonide või organite vastutavatele asutustele ning mis koosneb täisliikmetena sõltumatutest ekspertidest ning mis hõlmab ELi institutsioonide ja organite liikmeid enne nende ametiaega või teenistust, selle ajal ja pärast seda, samuti töötajaid, nagu on ette nähtud parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis(12) ning korratud selle 16. veebruari 2023. aasta resolutsioonis(13) ja 12. juuli 2023. aasta resolutsioonis(14);

4.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu otsustas kokkuleppega mitte ühineda;

5.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei soovi laiendada kokkuleppe kohaldamisala vähemalt nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi ministrite tasandi esindajatele, väites, et aluslepingutes puudub õiguslik alus liikmesriikide esindajate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite vastuvõtmiseks; kohustub kasutama kokkuleppe esimest läbivaatamist selle õigusliku lünga kõrvaldamiseks ning kutsub seni nõukogu tulevasi eesistujariike üles selle sätteid vabatahtlikult kohaldama; on arvamusel, et nõukogu liikmetele, nagu ka Euroopa Parlamendi liikmetele, võiksid olla siduvad normid, mille nõukogu on kehtestanud oma enesekorraldusõiguse kohaselt ja mis oleksid riiklike normidega vastuolu korral ülimuslikud; rõhutab sellega seoses, et nõukogusse kogunenud liikmesriikide esindajad tegutsevad ELi õigusaktide vastuvõtmisel nõukogu liikmetena; kohustub otsima õiguslikku selgitust selle kohta, kas nõukogu võiks kehtestada oma liikmetele siduvaid kohustusi ühiste miinimumstandardite alusel;

6.  on seisukohal, et kättesaadavaks tehtavad vahendid peavad võimaldama igakülgselt toimida nii iga kokkuleppeosalise ühest esindajast koosneval institutsioonidevahelisel eetikastandardite organil (edaspidi „organ“) kui ka viiel sõltumatul eksperdil, kes abistavad institutsioonide esindajaid ja ühinevad organiga vaatlejatena, ning võimaldama ka selleks mis tahes vajaliku toetuse andmist; peab kahetsusväärseks, et kokkuleppe artikli 17 kohaselt katab kõik sõltumatute ekspertidega konsulteerimisest tulenevad kulud taotluse esitanud kokkuleppeosaline, kuna see võib piirata niisuguste konsulteerimiste arvu;

7.  on arvamusel, et sõltumatutel ekspertidel, kes nimetatakse ametisse kokkuleppeosaliste konsensuse alusel, peab lisaks lepingu artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele olema erialane töökogemus konkreetselt eetika, aususe ja läbipaistvuse valdkonnas, viidates laitmatule ametialasele käitumisele ja kogemusele kõrgetasemelistel ametikohtadel Euroopa, riiklikes või rahvusvahelistes avalik-õiguslikes organisatsioonides;

8.  rõhutab sõltumatute ekspertide olulist rolli üksikjuhtumite uurimisel kokkuleppeosaliste taotlusel; on arvamusel, et eetilise standardi väljatöötamisel või ajakohastamisel oleks väga kasulik, kui iga pool saadaks sõltumatutele ekspertidele juhtumitest väikese juhuvalimi;

9.  on veendunud, et organ peaks tuginema institutsioonide olemasolevatele volitustele paluda oma liikmetelt teavet või riiklike ametiasutuste nõusolekule teavet jagada; on veendunud, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema võimalik vahetada riiklike ametiasutustega teavet, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, käsitledes seda teavet sama konfidentsiaalselt kui teabe esitanud ametiasutus; rõhutab sellega seoses, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema juurdepääs kokkuleppeosaliste haldusdokumentidele, pidades eelkõige silmas kokkuleppeosalist, kes nendega juhtumi asjus konsulteerib, et nad saaksid teha hästi põhjendatud ja hästi dokumenteeritud hindamisi;

10.  märgib, et sõltumatud eksperdid peavad enda hulgast määrama eeskõneleja; on seisukohal, et sõltumatutel ekspertidel peaks olema täielik autonoomia nii oma töö kui ka koosolekute korraldamisel;

11.  on veendunud, et ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse ja isiklike õiguste kohaldamist, tuleks sõltumatute ekspertide põhjendatud soovitus avalikustada koos pädeva institutsiooni või nõuandva organi otsusega ning see institutsioon või organ peaks esitama selgituse, kui soovitusi täielikult ei järgita;

12.  nõuab, et organ näitaks läbipaistvuse valdkonnas eeskuju, avaldades kõik soovitused, aastaaruanded, otsused ja andmed kulutuste kohta masinloetavas avatud andmete vormingus, mis on kättesaadav kõigile kodanikele, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsereeglitega, sealhulgas sõltumatute ekspertide kirjaliku arvamuse institutsioonide enesehindamiste kohta vastavalt kokkuleppe artiklile 10 ning iga-aastase anonüümitud koondaruande, milles võetakse koondkujul ja anonüümselt kokku kokkuleppeosaliste esitatud küsimused ja konsultatsioonid ning nende järelmeetmed vastavalt kokkuleppe artikli 7 lõikele 4; rõhutab, kui oluline on kaitsta asjakohasel määral asjaomaste isikute eraelu puutumatust ja süütuse presumptsiooni; kutsub kokkuleppeosalisi üles töötama välja ühised suunised sõltumatute ekspertidega konsulteerimiseks ja nende soovituste avaldamiseks;

13.  on veendunud, et selleks, et organ oleks täielikult toimiv, peaks ta ühendama olemasolevate eetika eest vastutavate organite funktsioonid ning et seetõttu peaks iga kokkuleppeosaline erilist tähelepanu nõudvate juhtumite puhul või eetikastandardi väljatöötamiseks või ajakohastamiseks konsulteerima sõltumatute ekspertidega;

14.  rõhutab vajadust teha kindlaks, kuidas määratakse organis kindlaks Euroopa Parlamenti esindava asepresidendi volitused, ning kehtestada asjakohased aruandlusmehhanismid;

15.  peab vajalikuks täpsustada, kes oleks Euroopa Parlamendi asendusliige selles organis;

16.  on seisukohal, et põhiseaduskomisjonil peaks olema oma roll selles organis Euroopa Parlamenti esindava asepresidendi volituste kindlaksmääramisel ning asepresidendi ja asendusesindaja vastutusele võtmisel; peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks neile siduvate standardite väljatöötamisel sõnaõigus;

17.  on jätkuvalt pühendunud konstruktiivsele osalemisele kokkuleppe läbivaatamises, mis viiakse ellu kolm aastat pärast selle jõustumist, eesmärgiga organit parandada ja tõhustada, nagu on sätestatud kokkuleppe artiklis 21;

18.  tuletab meelde oma seisukohta, et organil peaks olema võimalik omal algatusel uurida eetikanormide väidetavaid rikkumisi ELi institutsioonide ametnike ja töötajate poolt ning teha kohapealseid ja dokumendipõhiseid uurimisi, kasutades teavet, mida ta on kogunud või saanud kolmandatelt isikutelt;

19.  kiidab lisatud kokkuleppe sõlmimise heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks allkirjastada kokkulepe nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi, Euroopa Liidu Kohtu presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi, Euroopa Kontrollikoja presidendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi ning Regioonide Komitee presidendiga ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil kõigile kokkuleppeosalistele.

LISA

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee kokkulepe, millega luuakse institutsioonidevaheline organ Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 nimetatud institutsioonide ja nõuandvate organite liikmete eetikastandardite kehtestamiseks

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub institutsioonidevahelise kokkuleppega, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (2024/1365, 17.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2024/1365/oj).)

(1) ELT C 117, 11.3.2022, lk 159. (2) ELT C 177, 17.5.2023, lk 109. (3) ELT C 283, 11.8.2023, lk 31. (4) ELT C 283, 11.8.2023, lk 27. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0281. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292. (7) ELT C 117, 11.3.2022, lk 159. (8) ELT C 283, 11.8.2023, lk 31. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0281. (10) ELT C 283, 11.8.2023, lk 27 ja lk 31. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0281. (12) ELT C 117, 11.3.2022, lk 159. (13) ELT C 283, 11.8.2023, lk 31. (14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0281.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2025. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2023/2221(BUI))

P9_TA(2024)0373 A9-0180/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(1),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2), ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone(3) ja asjakohaseid ühepoolseid deklaratsioone(4)

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(5),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2023. aasta vaheraportit ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmist(6)

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 täiustamise ning vastupidava ja uutele ülesannetele kohandatud ELi eelarve kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(8) (mitmeaastase finantsraamistiku muutmine),

–  võttes arvesse komisjoni 16. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2024. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(11),

–  võttes arvesse oma 18. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve projekti kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet(13) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2025. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 102 lõikele 1 juhatuse poolt 11. märtsil 2024. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 102,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0180/2024),

A.  arvestades, et peasekretäri poolt 26. veebruaril 2024 Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse projektis esitatud eelarve on 2 507 233 329 eurot ja 2024. aasta eelarvega võrreldes on see 5,21 % ehk 124 132 017 eurot suurem;

B.  arvestades, et komisjoni 2024. aasta talvise vaheprognoosi kohaselt on ELi inflatsioonimäär 2024. aastal 3 % ja 2025. aastal 2,5 %; arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi 7 kulude tase põhineb iga‑aastasel 2 % suurusel kasvul;

C.  arvestades, et parlamendi usaldusväärsus sõltub tema võimest täita oma eelarve-, õigusloome- ja kontrollitegevust kõrgeimate standardite kohaselt, olles samal ajal eeskujuks teistele liidu institutsioonidele, kavandades ja tehes oma kulutusi ettevaatlikult ja tõhusalt ning kajastades valitsevat majanduslikku tegelikkust;

D.  arvestades, et 2025. aasta on esimene täispikk aasta pärast valimisi ning seetõttu taastub põhilise poliitilise ja toetustegevuse tavapärane tempo;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament viis lõpule eelmisel aastal alanud põhjaliku reformiprotsessi, et ühelt poolt vaadata läbi parlamendisisesed töömeetodid, mis muudavad parlamendi töö tõhusamaks, ja teiselt poolt tugevdada oma institutsioonilist rolli, mis aitab parandada parlamendi toimimist kaasseadusandja, eelarvepädeva institutsiooni ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina ning suurendada tema suutlikkust teostada demokraatlikku järelevalvet;

Üldraamistik

1.  väljendab muret seoses olukorraga kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 7; tuletab meelde, et piirangud on tingitud kärbetest, mida nõukogu tegi komisjoni juba niigi väga väikeses mahus esitatud esialgses ettepanekus, kui lepiti kokku kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027; peab kahetsusväärseks nõukogu vastuseisu komisjoni ettepanekule suurendada mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel rubriigi 7 ülemmäära alates 2024. aastast; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel jäi rubriigi 7 ülemmäära küsimus lahendamata; rõhutab, et 2025. aastaks prognoositud varu puudujääk eeldab rubriigis 7 selleks ette nähtud erivahendite kasutamist;

2.  tuletab meelde, et peaaegu kaks kolmandikku eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete kohustustega; tuletab meelde, et komisjoni praeguste prognooside kohaselt tuleb kooskõlas personalieeskirjade ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega indekseerida töötasusid 2024. aasta juulis 5,3 %, 2025. aasta aprillis 0,6 % ja 2025. aasta juulis 3,7 % määraga; märgib, et 2024. aasta eelarve sisaldab töötasude indekseerimist alates 2024. aasta juulist 3,4 % määraga; märgib, et eelarvekomisjon jälgib ametlikke prognoositavaid arenguid seoses töötasude indekseerimisega;

3.  kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni 9. aprilli 2024. aasta lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkuleppe näha 2024. aasta eelarvega võrreldes ette 4,87 % kasv, mis vastab 2025. aasta eelarvestuse kogusummale 2 499 233 329 eurot, ning vähendada vastavalt järgmistel eelarveridadel kavandatud assigneeringuid kokku 11 000 000 euro võrra:

2 0 0 0 – Üür, 2 0 0 7 – Hoonete ehitus ja ruumide sisustamine, 2 3 9 0 – EMAS ja kestlikkusega seotud tegevus, sh edendamine, ja Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi kompensatsiooni skeem, 3 2 4 2 – Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud, 3 2 4 3 – Euroopa Parlamendi külastajatekeskused, 1 0 1 – Ettenägematute kulude reserv;

otsustab lisaks suurendada juhatuse poolt 11. märtsil 2024 heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude taset 3 000 000 euro võrra ja vastavalt suurendada assigneeringuid järgmistel eelarveridadel:

3 2 4 4 — Rühmakülastuste organiseerimine ja külastusrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest; 4 0 3 — Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine;

4.  märgib, et 116 miljoni euro suurusest kasvust võrreldes 2024. aasta eelarvega on 98 miljonit eurot tingitud õigusjärgsetest kohustustest, peamiselt töötajate töötasude ajakohastamisest (54,7 miljonit eurot) ja parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kuludest (33,2 miljonit eurot); märgib, et mittekohustuslike kulude suurenemine aastatel 2024–2025 ei ületa 2 %;

5.  märgib, et parlament ei taotle 2025. aastaks lisaametikohti;

6.  märgib, et 2023. aasta eelarves personalieeskirjade artikli 29 lõike 4 kohaldamise hõlbustamiseks loodud 98 alalist ametikohta on 2025. aasta ametikohtade loetelust välja jäetud;

Külastusrühmad ja Euroopa Elamuskeskused

7.  tuletab meelde, et külastusrühmade kutsumine Euroopa Parlamendi kõigis kolmes töökohas on parlamendiliikmete jaoks oluline viis valijatega suhtlemiseks ja neile oma parlamentaarse töö tutvustamiseks; rõhutab, et külastusrühmad aitavad kogu liidust pärit valijatel pöörata suuremat tähelepanu parlamendi rollile;

8.  märgib murega, et selliste külastuste korraldamine muutub olemasoleva eelarve rahaliste piirangute tõttu järjest raskemaks, eelkõige Brüsselist ja Strasbourgist geograafiliselt kaugel asuvatest liikmesriikidest pärit parlamendiliikmete jaoks; nõuab piisavat rahastamist sõidu- ja majutuskulude katmiseks, võttes arvesse inflatsioonimäärasid ja hindu nii külastusrühmade päritoluriikides kui ka Brüsselis ja Strasbourgis; on veendunud, et valitsevale olukorrale reageerimiseks on vaja eraldatud vahendeid suurendada 10 % inimese kohta; palub peasekretäril teha kvestoritele võimalikult kiiresti ettepanek suurendada kaetavate kulude ülemmäärasid, et jätkata ja suurendada parlamendiliikmete toetust, mis võimaldab külastusrühmadel parlamenti külastada;

9.  võtab murega teadmiseks parlamendiliikmete mille kohaselt tuleb teatavatel asjaoludel 30 % esialgsetest kuludest kanda parlamendiliikmete registreeritud assistentidel; rõhutab, et need eeskirjad ei ole praktiliselt teostatavad ja et see tekitab registreeritud assistentidele rahalist koormust; kutsub juhatust üles külastusrühmi reguleerivaid sise‑eeskirju läbi vaatama läbi ja ajakohastama, et ületada probleemid külastuste kavandamisel ja korraldamisel;

10.  tuletab meelde juhatuse 25. novembri 2019. aasta otsust luua 2024. aasta lõpuks Euroopa Elamuskeskused kõigis liikmesriikides; peab kahetsusväärseks, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel esineb kõigis liikmesriikides Euroopa Elamuskeskuste loomisel viivitusi, ja märgib, et praegu tegutseb neist ainult 12; tunnistab, et nendele viivitustele on kaasa aidanud mitmed välised tegurid, sealhulgas kinnisvaraturgude volatiilsus;

11.  võtab teadmiseks, et 2025. aastal on kavas avada viis keskust (Ateenas, Zagrebis, Haagis, Sofias ja Budapestis); nõuab, et Euroopa Elamuskeskused loodaks kõigis liikmesriikides võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et Euroopa Elamuskeskuste abil peaksid kõik kodanikud saama liidu institutsioonide tööst parema ülevaate;

Taristu

12.  võtab teadmiseks, et eelarvekomisjon kiitis heaks juhatuse otsuse viia läbi SPAAKi hoone põhjalik renoveerimine kooskõlas oma 19. oktoobri 2022. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarve projekti kohta(14); rõhutab, et hoone praegune energiatõhususe tase on väga madal ja sellel puudub otstarbekohasuseks väga vajalik paindlikkus; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks oma kinnisvaraportfelli haldama energiatõhususe ja kestlikkuse vaimus, et kindlustada vastavus rohelise kokkuleppega; märgib, et renoveerimine toob kaasa märkimisväärse kulude ja CO2 heite kokkuhoiu aastas ning aitab täita läbivaadatud Euroopa energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi nõudeid; tuletab juhatusele meelde, et läbipaistvus, nõuetekohane teavitamine ja konsulteerimine eelarvekomisjoniga, sealhulgas juurdepääs põhjalikele üksikasjadele, enne hoonetega seotud küsimusi ja nende rahastamist käsitlevate oluliste otsuste vastuvõtmist on vajalik nende olulise mõju tõttu eelarvele;

13.  tunnistab vajadust alustada 2025. aastal TREVES II hoone renoveerimistöid, et hõlbustada SPAAKi hoone renoveerimise käigus ümberpaigutatavate töötajate ajutist vastuvõttu;

14.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi poliitika üle, mille eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi hoonete täiesti sõltumatu kasutamine puuetega inimeste poolt, ning toetab sellega seoses vajalikke lisameetmeid ja -kohandusi; tunnistab vajadust parandada puuetega inimeste juurdepääsu Strasbourgi täiskogu istungisaalile;

15.  tuletab meelde, et parlamendi administratsioon töötab praegu parlamendi pikaajalise kinnisvarapoliitika kindlaksmääramiseks välja terviklikku käsitlusviisi, mille puhul võetakse eelkõige arvesse keskkonnakohustusi, kulusid ja eelarvepiiranguid, energiatõhusust ja jäätmekäitlust kooskõlas paketiga „Eesmärk 55“, ning loodab, et tulemused avalikustatakse; nõuab, et analüüsitaks põhjalikult pandeemia tagajärjel tekkinud paindlikke tööviise, tunnistades samas, et poliitilistel läbirääkimistel, aruteludel või arvamuste vahetamisel on füüsiline kohalolek avaliku poliitika kujundamise seisukohast endiselt tõhusam;

16.  võtab teadmiseks, et kasutatav praktika on paigutada eelarveaasta lõpus assigneeringujäägid ümber kinnisvaraprojektidesse; võtab teadmiseks, et selline koondümberpaigutamine toimub alati samades peatükkides ja jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel; märgib, et selline ümberpaigutamine võib teenida ka muid eesmärke kui kinnisvaraga seotud projektide rahastamine;

17.  väljendab heameelt, et parlament jätkab jõupingutusi ja võtab meetmeid oma keskkonnajalajälje vähendamiseks; kordab, et toetab parlamendi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) 2024. aasta eesmärke täielikult; loodab, et parlament saavutab 2024. aasta lõpuks kõik EMASi peamiste tulemusnäitajate eesmärgid ja võtab lähiaastatel vastu uued ambitsioonikad eesmärgid; võtab sellega seoses eelkõige teadmiseks mitu saavutust, sealhulgas CO2 heite 44 % vähendamine alates 2006. aastast, paberikasutuse 66 % vähenemine võrreldes 2014. aastaga, töötajate jalgsi või jalgrattaga töölkäimise kõrge määr, plasti kasutamise märkimisväärne vähenemine ja taastuvenergia taristu edukas kasutuselevõtt, mis andis 2023. aastal tulemuseks 458 MWh päikeseenergia tootmise parlamendi poolt;

18.  võtab teadmiseks, et CO2 arvestusühiku hinnad on tõusnud; tuletab meelde, et investeeringud energiatõhususse on sobiv meetod hea hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks; väljendab heameelt investeeringute üle taastuvenergiasse ja fossiilkütuste järkjärgulisse kaotamisse, võttes eelkõige arvesse energiakriisi ja geopoliitilist konteksti, ning julgustab neid investeeringuid kajastama järgmises mitmeaastases kinnisvarastrateegias; märgib, et parlament on paigaldanud ja paigaldab ka edaspidi fotoelektrilisi päikesepaneele, et kohapeal toodetava taastuvenergia osakaal oleks veel suurem ja et jõuda 25 % sihtmäärani; tuletab meelde, et ligi kaks kolmandikku parlamendi süsinikujalajäljest tuleneb inimeste transpordist; väljendab heameelt parlamendi jõupingutuste üle vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid tšarterrongide abil ning nõuab, et suurendataks võimalusi minna kolme töökoha vahelisel transpordil üle rongiliiklusele;

Muud küsimused

19.  tuletab meelde jätkuvat võitlust, millesse liit on kaasatud seoses Euroopa väärtuste kaitsmise ja demokraatlike protsesside terviklikkuse kindlustamisega; väljendab heameelt parlamendi poolt nende eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete üle, võideldes desinformatsiooni ja infoga manipuleerimise vastu; kutsub kommunikatsiooni peadirektoraati ja Euroopa Parlamendi büroosid üles jätkama tulemuslike strateegiate väljatöötamist ja rakendamist desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu võitlemiseks; rõhutab, et üks võimsamaid relvi desinformatsiooni vastu on positiivne ja faktipõhine teavitamine parlamendi tegevusest;

20.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab jõuliselt mitmekeelsust ning edendab rahvus-, piirkondlike ja keeleliste vähemuste õigusi; on seisukohal, et Euroopa Parlament saab aktiivselt aidata kaasa desinformatsiooni vastu võitlemisele, andes vajaduse korral põhjalikumat teavet ka keeleliste vähemuste ja kogukondade keeltes; nõuab, et juhatus laiendaks selliste Euroopa Parlamendi teabematerjalide tootmise ja levitamise ulatust, mis on kooskõlas liikmesriikide rahvus-, piirkondlike ja keelevähemuste vajadustega, näiteks Euroopa Parlamendi büroodes ja Euroopa Elamuskeskustes, et võidelda mis tahes katsete vastu tugineda ühtekuuluvuse takistamiseks keelelistele erinevustele; tuletab sellega seoses meelde jõupingutusi, mida on teinud Euroopa Parlamendi bürood Balti riikides, et pakkuda alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukrainas ka ukraina- ja venekeelset teavet, pöörates erilist tähelepanu Venemaa desinformatsiooni ja propaganda vastu võitlemisele, ning julgustab jätkama sellise tegevuse toetamist ja edendamist ukraina ja vene keeles; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi büroode aktiivne osalemine Euroopa Parlamendi kodanikuhariduse alases tegevuses mitmete programmide kaudu, mis hõlmavad kohalikke kogukondi, koole ja ülikoole;

21.  rõhutab tehisintellekti potentsiaali parlamendiliikmete toetamisel nende mandaadi täitmiseks ja parlamendi administratsiooni mitmesugustes tegevustes; väljendab heameelt selle üle, et tehisintellekti käsitlevad projektid on 2025. aastaks juba ettevalmistamisel;

22.  toetab peasekretäri eelarvekomisjonis tehtud avaldust vähendada parlamendiliikmete ja nende büroode halduskoormust ja bürokraatiat, kiirendades samal ajal protsesside digitaliseerimist administratsioonis; rõhutab, et investeeringud digitaliseerimisse on keskpikas perspektiivis tootlikud ja neid ei tohiks lühiajalise kulude kokkuhoiu tõttu edasi lükata;

23.  kutsub parlamenti üles jätkama oma personalivajaduste korrapärast hindamist, et optimeerida töötajate jagunemist parlamendi peasekretariaadis, eelkõige jaotades vabad ametikohad teenistuste vahel ümber, et säilitada nii palju kui võimalik püsivat töötajate arvu; palub peasekretäril hinnata riske, mis on seotud üha arvukamate lepinguliste töötajate töölevõtmisega, sealhulgas ohtu, et Euroopa Parlamendis tekib kahetasandiline personalistruktuur; nõuab kindlalt, et põhilisi alalisi ametikohti ja ülesandeid täidaksid alalised töötajad;

24.  rõhutab, et õiglase geograafilise tasakaalu tagamine on tõelise Euroopa avaliku teenuse loomise oluline osa; märgib, et Euroopa Parlament on aastate jooksul võtnud sellega seoses mitmeid meetmeid; märgib, et samas on veel parandamist vajavaid valdkondi; märgib, et juhatus on loonud õigusliku raamistiku kodakondsuspõhiste konkursside korraldamiseks ja otsustanud korraldada esimese sellise konkursi; rõhutab, et konkursid peaksid alati olema oskustepõhised;

25.  võtab teadmiseks olemasoleva menetluse, mis on kehtestatud tõlgete taotlemiseks rahvusvahelisse viipekeelde mõnel parlamendi organi koosolekul; palub peasekretäril jätkata muude võimaluste, näiteks kõnetuvastuse ja masintõlke vahendite uurimist, pidades silmas võrdse juurdepääsu põhimõtet kõigile kodanikele;

26.  kordab oma mitmel korral täiskogu tasandil vastu võetud nõudmist, et juhatus alustaks tööd kodukorra läbivaatamiseks, et võimaldada parlamendiliikmetel kasutada oma õigust hääletada kaughääletamise teel rasedus- ja sünnituspuhkuse või isapuhkuse ajal, pikaajalise haiguse või vääramatu jõu korral, kasutades ära pandeemia ajal selle hääletusmeetodi tehniliste aspektide kohta saadud kogemusi;

27.  kordab oma üleskutset juhatusele tagada, et kõik parlamendi restoranid järgiksid oma kvaliteedi, tõhususe ja taskukohasuse standardeid, ning taaskehtestada sissepääsukontroll parlamendi iseteenindusrestoranides tipptundide ajal; väljendab heameelt sissepääsukontrolli rakendamise üle WEISSi hoone iseteenindusrestoranis Strasbourgis osaistungjärkude ajal;

28.  nõuab tõelist pühendumist mitmekeelsuse põhimõtte saavutamisele;

29.  kordab, et kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles vaatama läbi delegatsioonide tööd ja väljapoole liitu tehtavaid lähetusi reguleerivad rakendussätted; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda, kas registreeritud assistendid võivad teatavatel tingimustel parlamendiliikmetega parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel kaasas olla; rõhutab, et see muudatus ei tooks kaasa muudatusi ettenähtud vahendites ja oleks eelarveneutraalne;

30.  eeldab, et täiskogul läbi hääletatud taotlused viiakse ellu esmajärjekorras;

o
o   o

31.  võtab vastu 2025. aasta eelarvestuse;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (3) ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 4. (4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0357. (5) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0335. (7) ELT C 177, 17.5.2023, lk 115. (8) ELT L, 2024/765, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/765/oj?locale=et. (9) COM(2022)0223. (10) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15. (11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0119. (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0367. (13) ELT L 207, 22.2.2024. (14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0366.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta 2024. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1 kohta: mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest tingitud muudatused 2024. aasta eelarves (07432/2024 – C9-0048/2024 – 2024/0056(BUD))

P9_TA(2024)0374 A9-0174/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 22. novembril 2023. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241(5),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“)(6),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(7),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(8),

–  võttes arvesse 8. novembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani riikide reformi- ja kasvurahastu (COM(2023)0692),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2024. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(9),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2024, mille komisjon võttis vastu 29. veebruaril 2024. aastal (COM(2024)0080),

–  võttes arvesse 19. märtsil 2024. aastal vastu võetud ja 21. märtsil 2024. aastal Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2024 kohta (07432/2024 – C9-0048/2024),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0174/2024),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet käsitlevale kokkuleppele lisatud ühisavalduses kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama paranduseelarve ettepanekut niipea, kui mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmises kokku lepitakse, et viia 2024. aasta eelarve kooskõlla muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrusega, ning, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust, kohustusid omalt poolt paranduseelarve projekti põhjendamatu viivituseta kaaluma;

B.  arvestades, et seetõttu keskendutakse paranduseelarve projektis nr 1/2024 sellele, et lisada 2024. aasta eelarvesse vajalikud muudatused, mis tulenevad hiljuti kokku lepitud mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest; arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 1/2024 suurendatakse kulusid 5833,7 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringute ja 4143,6 miljoni euro võrra maksete assigneeringute osas;

C.  arvestades, et lisaks mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest tulenevatele muudatustele sisaldab paranduseelarve projekt nr 1/2024 ka muudatusi programmi „Digitaalne Euroopa“ toetuskulude eelarveselgitustes, et sellest saaks katta hiljuti kokku lepitud tehisintellekti käsitleva õigusakti kohaselt loodava tehisintellektiameti jaoks vajalikud koosseisuväliste töötajatega seotud kulud;

1.  väljendab heameelt paranduseelarve projekti nr 1/2024 üle, mis sisaldab parlamendi poolt eelarve lugemisel kavandatud olulisi täiendusi, mida ei olnud võimalik muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmisel tekkinud viivituste tõttu 2024. aasta eelarvesse lisada;

2.  rõhutab, et paranduseelarve projekti nr 1/2024 vastuvõtmisega on liidu 2024. aasta eelarve eesmärgipärasem, paindlikum ja paremini varustatud, et tulla toime liidu ees seisvate probleemidega;

3.  väljendab heameelt ettepaneku üle võtta äsja loodud Ukraina reservist kasutusele 4,8 miljardit eurot, et võimaldada Ukrainale toetuste maksmist; tuletab meelde, et laenude maksmine ei nõua paranduseelarvet ja seetõttu on liit Ukraina valitsust juba toetamas, et ta saaks säilitada esmatähtsad teenused; rõhutab, et toetus- ja laenupõhine rahaline toetus Ukraina rahastu kaudu aitab toetada seda riiki ja hoida põhiteenused toimivana, toetades Ukrainat ülesehitamise, taastamise, reformide ja liidu liikmesuse suunas liikumisel;

4.  rõhutab, et paranduseelarve projektiga nr 1/2024 kehtestatud Ukraina rahastu eelarve liigendus aitab tagada, et eelarvepädevad institutsioonid saavad kulutusi nõuetekohaselt kontrollida; väljendab heameelt selle üle, et rahastusse on lisatud 2022. aastal Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi intressitoetusmaksed, mis vähendab survet rubriigis 6 (Naabrus ja maailm), eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reservis;

5.  tuletab meelde, et Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi+ laenude intressitoetuse peavad katma liikmesriigid; peab kahetsusväärseks, et kolmes riigis ei ole rahalist toetust käsitlevat lepingut ikka veel sõlmitud; rõhutab, et 5 miljoni euro lisamine 2024. aasta eelarvesse oli esialgne, eeldades alternatiivset rahastamislahendust kooskõlas 2024. aasta eelarvekokkuleppele lisatud komisjoni ja parlamendi ühepoolsete avaldustega; loodab seetõttu, et tulevases 2024. aasta paranduseelarve projektis arvatakse 5 miljonit eurot asjaomaselt eelarverealt maha;

6.  väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal suurendati Euroopa Kaitsefondi 376 miljoni euro võrra, mis tuleneb Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) määrusest(10); märgib, et erinevalt STEPi ettepanekule lisatud finantsselgitusest leiab komisjon nüüd, et 2024. aastal ei ole täiendavaid maksete assigneeringuid vaja; kutsub komisjoni üles maksete assigneeringute vajadust tähelepanelikult jälgima;

7.  märgib, et 5. märtsil 2024. aastal esitas komisjon ettepaneku luua uus kaitseprogramm – Euroopa kaitsetööstuse programm – ajavahemikuks 2025–2027, mis hõlmab 1,5 miljardi euro ümberpaigutamist Euroopa Arengufondist ehk täpselt STEPi raames kokku lepitud Euroopa Kaitsefondi vahendite suurendamise summat; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uued poliitilised prioriteedid nõuavad uusi rahalisi vahendeid; nõuab, et Euroopa Arengufondile mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud ajaks eraldatud lisavahendeid kasutataks STEPi eesmärkide saavutamiseks, nagu kaasseadusandjad on kokku leppinud;

8.  väljendab heameelt selle üle, et Lääne-Balkani riikidele eraldatakse täiendavalt 500 miljonit eurot, mis paigutatakse reservi tingimusel, et võetakse vastu kavandatud määrus, millega luuakse Lääne-Balkani riikide reformi- ja kasvurahastu; juhib tähelepanu sellele, et ei pea paranduseelarve projektis nr 1/2024 esitatud liigendust otstarbekohaseks, ning kavatseb koos nõukoguga vaadata liigenduse läbi 2025. aasta eelarvemenetluse osana, et tagada asjakohane poliitiline ja eelarvekontroll;

9.  märgib, et 3,1 miljardist eurost, mis lepiti mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kokku rubriigi 6 assigneeringute suurendamiseks aastatel 2024–2027, on paranduseelarve projekti nr 1/2024 lisatud ainult 500 miljonit eurot; juhib lisaks tähelepanu sellele, et arvesse ei ole võetud selles rubriigis kavandatud vahendite ümberpaigutamisi; kordab oma nõudmist, et komisjon esitaks eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjaliku teabe selle kohta, kuidas ta kavatseb hallata kõiki mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest tulenevaid programmide ja erivahendite muudatusi;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tänu paranduseelarve projektis nr 1/2024 ette nähtud suuremale rahastamisele loodusõnnetuste ja muude hädaolukordade jaoks suudab liit reageerida kriisidele paremini; märgib, et paranduseelarve projektiga nr 1/2024 luuakse uued eelarveread kooskõlas otsusega jagada solidaarsus- ja hädaabireserv kaheks osaks – Euroopa solidaarsusreserv loodusõnnetuste ja rahvatervise hädaolukordade jaoks liidus ja läbirääkijariikides ning hädaabireserv hädaolukordadele kiirreageerimiseks liidus ja sellest väljaspool; on seisukohal, et uus struktuur muudab rahaliste vahendite haldamise lihtsamaks, ning tuletab meelde, kui oluline on taotluste kiire menetlemine Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames ja kahe reservi õigeaegne kasutuselevõtmine, et tagada vahendite kiire väljamaksmine;

11.  tuletab meelde, et Ukraina rahastu ei hõlma Ukrainale antavat humanitaarabi, ning on täiesti veendunud, et olukorras, kus humanitaarabi eelarve on alahinnatud, jäävad vajadused kogu maailmas 2024. aastal suureks ja suurenevad tõenäoliselt veelgi; võttes arvesse eelarve täitmist viimastel aastatel, kutsub komisjoni üles humanitaarabi vajadust tähelepanelikult jälgima ja esitama eelarvepädevatele institutsioonidele õigeaegselt ettepanekuid vajalike meetmete kohta; tuletab sellega seoses meelde, et paindlikkusinstrumenti on mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames 2024. aastal suurendatud ligikaudu 500 miljoni euro võrra;

12.  märgib, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) 2024. aasta eraldist vähendatakse kooskõlas muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrusega 33,8 miljoni euroni; kutsub komisjoni üles jälgima EGFi rakendamist ja nõuab, et kõik institutsioonid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi põhjendatud EGFi toetusetaotluste rahuldamine, et näidata liidu solidaarsust;

13.  võtab teadmiseks eelarveselgituste muudatused, mis võimaldavad programmil „Digitaalne Euroopa“ rahastada hiljuti kokku lepitud tehisintellekti käsitleva õigusakti alusel loodud tehisintellektiameti lepinguliste töötajate värbamise kulusid; rõhutab, et selline kaudne lahendus on vajalik üksnes rubriigi 7 (Haldus) vahendite ebapiisavuse ja komisjoni enda kehtestatud stabiilse personalipoliitika tõttu ning selle tõttu, et nõukogu ei nõustunud halduskulutusi mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel käsitlema; rõhutab, et uue ameti personalikulude sellisel viisil katmine on vastuvõetav üksnes ajutise lahendusena ega loo pretsedenti, et rubriigi 7 raames tuleb leida pikaajaline struktuuriline lahendus lisaks praegusele mitmeaastasele finantsraamistikule ning et rubriigi 7 kulutused tuleb kehtestada tasemel, mis tagab liidu tulemusliku ja tõhusa halduse;

14.  tuletab meelde, et komisjon märkis oma teostatavust käsitlevas kirjas, milles hinnatakse parlamendi ja nõukogu vastavaid 2024. aasta eelarvet käsitlevaid lugemisi, et eelarveselgitused peaksid „üldjuhul [...] kajastama õiguslikku alust ja need tuleks läbi vaadata üksnes vajaduse korral, et kajastada muudatusi kohaldatavates õiguslikes alustes“ ning „ei tohiks teha ettepanekuid programmi üldiste ja konkreetsete eesmärkide või meetmete muutmiseks, mida ei ole alusaktides sõnaselgelt nimetatud“; ootab, võttes arvesse komisjoni ilmset paindlikkust programmi „Digitaalne Euroopa“ selgituste muutmisel, et võtta arvesse programmi rakendamisega mitteseotud koosseisuväliste töötajate töölevõtmist, et komisjon kohaldab eelarveselgitustes tehtavate muudatuste hindamisel, mille parlament või nõukogu võivad 2025. aasta eelarvemenetluse käigus välja pakkuda, samasugust paindlikkust;

15.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2024 kohta heaks;

16.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2024 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L, 2024/207, 22.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/budget/2024/207/oj. (3) ELT L, 2024/765, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/765/oj. (4) ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj. (5) ELT L, 2024/795, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/795/oj. (6) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (7) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (8) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0082. (10) COM(2023)0335.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta 2024. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 3 kohta, millega tugevdatakse Euroopa Prokuratuuri seoses Poola ühinemise ja Rootsi eeldatava ühinemisega (08805/2024 – C9-0147/2024 – 2024/0090(BUD))

P9_TA(2024)0375 A9-0179/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 22. novembril 2023. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(4),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2024, mille komisjon võttis vastu 9. aprillil 2024 (COM(2024)0090),

–  võttes arvesse 22. aprillil 2024. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2024 kohta (08805/2024 – C9‑0147/2024),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0179/2024),

A.  arvestades, et pärast seda, kui Poola teatas 5. jaanuaril 2024 oma kavatsusest osaleda Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöös, võttis komisjon 29. veebruaril 2024 vastu vastava rakendusotsuse, milles kinnitatakse Poola osalemist;

B.  arvestades, et 26. jaanuaril 2024 esitas Rootsi valitsus õigusakti eelnõu, mis sillutaks teed Rootsi osalemiseks Euroopa Prokuratuuris, mida eeldatavasti kinnitatakse 2024. aasta jooksul;

C.  arvestades, et seetõttu suurendatakse paranduseelarve projektiga nr 3/2024 Euroopa Prokuratuuri 2024. aasta eelarvet täiendava 3,6 miljoni euro võrra kulukohustuste ja maksete assigneeringute osas ning suurendatakse ametikohtade loetelu 20 ametikoha võrra;

D.  arvestades, et kuna rubriigis 2b (Vastupanuvõime ja väärtused) puudub varu, teeb komisjon ettepaneku katta lisakulud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega;

1.  väljendab suurt heameelt selle üle, et Poola ühineb ja Rootsi eeldatavasti ühineb Euroopa Prokuratuuriga, mille tulemusel oleks osalevate liikmesriikide arv 24; märgib, et selle laienemisega on Euroopa Prokuratuuril samuti võimalik uurida nendes liikmesriikides toime pandud liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi, kaitstes seeläbi paremini liidu huve ja eelarvet ning aidates edendada õigusriiki;

2.  rõhutab vajadust anda Euroopa Prokuratuurile täiendavaid rahalisi ja inimressursse, sealhulgas selleks, et katta Euroopa prokuröride värbamine, vajalikud tugifunktsioonid ning nendega seotud tegevus- ja palgakulud; väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis arvesse Euroopa Parlamendi üleskutset esitada kiiresti vastav paranduseelarve projekt;

3.  mõistab, et komisjon ei osuta alates 2025. aastast enam Euroopa Prokuratuurile digitaalse töökeskkonna teenuseid; märgib, et Euroopa Prokuratuur on korduvalt nõudnud täiendavaid rahalisi ja inimressursse, et viia läbi üleminek täielikule IT‑alasele sõltumatusele ja tagada oma IT-süsteemi turvalisus;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paranduseelarve projektis nr 3/2024 ei ole ette nähtud vahendeid, mis on vajalikud tagamaks, et Euroopa Prokuratuur oleks oma uurimiste tulemuslikuks läbiviimiseks täielikult varustatud, suudaks hallata oma kasvavat töökoormust ning et tal oleksid piisavad vahendid, et teha ettevalmistusi täielikuks ja turvaliseks IT-süsteemide autonoomiaks alates 2025. aastast; kutsub komisjoni üles lisama tulevasse paranduseelarve projekti vajalikud lisavahendid, nagu on sätestatud Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi 21. veebruari 2024. aasta otsuses 016/2024, ning osutama IT-teenuseid seni, kuni Euroopa Prokuratuuril on vajalikud vahendid IT-alase sõltumatuse saavutamiseks;

5.  rõhutab, kui oluline on tagada Euroopa Prokuratuuri täielik sõltumatus, mis sõltub eelarveautonoomiast ja seega piisavatest vahenditest; märgib, et Euroopa Prokuratuuri võimalus kasutada oma asutamismääruse artikli 100 alusel Eurojusti haldustuge ei ole realiseerunud; tuletab meelde, et kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2022 võttis komisjon kohustuse hinnata 2023. aasta lõpuks Euroopa Prokuratuuri personaliolukorda; kutsub komisjoni üles edastama selle personaliülevaate tulemused viivitamata eelarvepädevatele institutsioonidele, et komisjon saaks neid 2025. aasta eelarvega seotud töös arvesse võtta;

6.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2024 kohta heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2024 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L, 2024/207, 22.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/budget/2024/207/oj. (3) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11. (4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28. (5) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiirikontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2018/1726 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ (COM(2022)0729 – C9-0428/2022 – 2022/0424(COD))

P9_TA(2024)0376 A9-0409/2023

PARANDUSED COR01

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0729),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0428/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2023. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. märtsi 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0409/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. aprillil 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/…, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiril tehtavate kontrollide tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning millega muudetakse määrusi (EL) 2018/1726 ja (EL) 2019/817 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2025/12) lõplikule kujule).

(1) ELT C 228, 29.6.2023, lk 97.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reisijaid käsitleva eelteabe kogumise ja edastamise kohta terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/818 (COM(2022)0731 – C9-0427/2022 – 2022/0425(COD))	P9_TA(2024)0377 A9-0411/2023
PARANDUSED COR01

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0731),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõike 1 punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0427/2022),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2023. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. märtsi 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0411/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. aprillil 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/…, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/818

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2025/13) lõplikule kujule).

(1) ELT C 228, 29.6.2023, lk 97.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) (COM(2023)0161 – C9-0062/2023 – 2023/0081(COD))

P9_TA(2024)0378 A9-0343/2023

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0161),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0062/2023),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2023. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2023. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. veebruari 2024. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0343/2023),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. aprillil 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/…, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2024/1735) lõplikule kujule).

(1) ELT C 349, 29.9.2023, lk 179. (2) ELT C, C/2023/254, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/254/oj.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Venemaa ebademokraatlike presidendivalimiste ja nende ebaseadusliku laiendamise kohta okupeeritud territooriumidele (2024/2665(RSP))

P9_TA(2024)0379 RC-B9-0253/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust ning rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, mida Venemaa on lubanud järgida Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmena,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumenti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 12. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni ES‑11/4 „Territorial integrity of Ukraine: defending the principles of the Charter of the United Nations“ (Ukraina territoriaalne terviklikkus: ÜRO põhikirja põhimõtete kaitsmine) ja ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 „Territorial integrity of Ukraine“ (Ukraina territoriaalne terviklikkus),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. juuni 2023. aasta avaldust kavatsuste kohta korraldada okupeeritud Ukraina aladel „valimised“,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 29. jaanuari 2024. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni otsuse kohta mitte kutsuda OSCEd Venemaa presidendivalimisi vaatlema,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsil 2024. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa presidendivalimiste ja nende kohaldamatuse kohta Ukraina territooriumil,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Theodoros Rousopoulose 18. märtsi 2024. aasta avaldust „presidendivalimiste“ kohta Venemaal,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Mariana Katzarova 15. septembri 2023. aasta aruannet, mis käsitleb inimõiguste olukorda Venemaa Föderatsioonis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) 23. märtsi 2021. aasta arvamust nr 992/2020, mis käsitleb põhiseaduse muudatusi ja nende vastuvõtmise korda Venemaa Föderatsioonis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 13. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni 2519 (2023) Venemaa Föderatsiooni ametisoleva presidendi ametiaja piirangu kaotamise õiguspärasuse ja seaduslikkuse kontrollimise kohta ning selle 22. septembri 2023. aasta sama pealkirjaga aruannet nr 15827, millel resolutsioon põhines,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 17. aprilli 2024. aasta resolutsiooni 2540 (2024) Aleksei Navalnõi surma ning vajaduse kohta astuda vastu Vladimir Putini totalitaarsele režiimile ja selle sõjale demokraatia vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 11. juuli 2023. aasta aruannet „Protecting Human Rights Defenders at Risk: EU entry, stay and support“ (Ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmine: ELi sisenemine, seal viibimine ja ELi tugi),

–  võttes arvesse ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklit 28,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et kõik OSCE osalisriigid, sealhulgas Venemaa Föderatsioon, on kokku leppinud, et valitsuse võimu ja legitiimsuse alus on rahva tahe, mida väljendatakse vabalt ja õiglaselt tõeliste ja korrapäraselt toimuvate valimiste kaudu;

B.  arvestades, et OSCE osalisriigid on võtnud endale kohustuse järgida mitmeid põhimõtteid, nagu need, mis on määratletud 1990. aasta Kopenhaageni dokumendis, et muu hulgas tagada, et valimiskampaaniaid saab läbi viia avatud ja õiglases õhkkonnas, ilma kandidaatide, erakondade või valijate vastu suunatud vägivalla, hirmutamise või kättemaksu kartuseta, ning tagada, et hääled antakse salajase hääletuse teel ning need loetakse kokku ja neist teatatakse ausalt;

C.  arvestades, et 15.–17. märtsil 2024 Venemaal toimunud niinimetatud presidendivalimised viidi läbi ilma igasuguse poliitilise konkurentsita, ülimalt piiranguterohkes süsteemsete ja tõsiste repressioonide keskkonnas ning Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku agressioonisõja ajal Ukraina vastu; arvestades, et esineb teateid valijate hirmutamise, valijatelt hääleõiguse äravõtmise, valimiskastide täitmise, valimisjaoskondade protokollide massilise võltsimise ja sõltumatute kohalike valimisvaatlejate kinnipidamise kohta; arvestades, et Venemaa korraldas okupeeritud Ukraina territooriumidel Krimmis, Donetskis, Hersonis, Luhanskis ja Zaporižžjas ebaseaduslikult hääletamise, mõnikord Venemaa relvastatud sõdurite poolse vägivalla ja ähvarduste tingimustes; arvestades, et Venemaa korraldas Gruusia ja Moldova ametivõimude tahte vastaselt ebaseadusliku hääletamise ka Abhaasias ja Lõuna‑Osseetias ning Transnistrias;

D.  arvestades, et Venemaa ametivõimud ei kutsunud OSCEd/ODIHRi oma valimisi vaatlema, mis on vastuolus Venemaa lubaduste ja kohustustega OSCE osalisriigina; arvestades, et need olid Venemaal teised järjestikused valimised, mis toimusid riigis ilma erapooletute ja sõltumatute rahvusvaheliste valimisvaatlejateta;

E.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjon keeldus põhjendamatult registreerimast kandidaatidena poliitikuid, kes on kriitilised valitseva režiimi või agressioonisõja suhtes, sealhulgas mõnda, kes oli väidetavalt kogunud üle 100 000 allkirja, nagu riiklikud õigusaktid ette näevad;

F.  arvestades, et demokraatliku opositsiooni kõige mõjuvõimsam esindaja ja 2021. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Aleksei Navalnõi mõrvati Siberi karistuskoloonias 16. veebruaril 2024, vaid mõni nädal enne nn presidendivalimisi; arvestades, et Aleksei Navalnõi kandis põhjendamatut ja poliitiliselt motiveeritud vanglakaristust; arvestades, et täielik vastutus tema mõrva eest lasub Vene riigil ja eelkõige selle presidendil Vladimir Putinil;

G.  arvestades, et Venemaa 1993. aasta põhiseadusega lubati presidendil ametis olla vaid kaks järjestikust ametiaega, kuid Vladimir Putin on olnud pidevalt võimul alates 2000. aastast, leides erinevaid viise, kuidas sellest piirangust kõrvale hoida; arvestades, et 2020. aasta libareferendumit ei saa pidada kehtivaks ning see korraldati Venemaa Föderatsiooni seadusi ja rahvusvahelisi kohustusi rikkudes; arvestades, et Vladimir Putini uus ametiaeg presidendina on paljude ekspertide arvates põhiseadusevastane; arvestades, et alates 2022. aastast on Kremli režiim rakendanud mitmesuguseid piiravaid valimisvaatlusseadusi, samal ajal kui opositsioonierakondade toetajaid võetakse süstemaatiliselt sihikule, peetakse kinni ja sageli esitatakse neile süüdistus, peamiselt 2024. aasta veebruaris vastu võetud uue seaduse alusel, millega võimaldatakse konfiskeerida iga Ukraina sõda kritiseeriva isiku kinnisvara ja muu vara;

H.  arvestades, et Venemaa autoritaarne režiim on aastakümneid kasutanud selliseid üha petturlikumaid ja absurdsemaid nn valimisi, millega luuakse mulje demokraatiast, et koondada kogu võim jätkuvalt Vladimir Putini kätte; arvestades, et teisitimõtlejaid surub maha valitsus, keda toetavad lojaalsed julgeolekujõud, kuulekas kohtusüsteem, riigi kontrolli all olev meediakeskkond, mis tagab propaganda ja desinformatsiooni pideva voo, ning seadusandja, mis koosneb valitsevast erakonnast ja allaheitlikest opositsioonirühmitustest;

I.  arvestades, et teised nendel libavalimistel osalenud kandidaadid olid Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (VFKP), erakonna Uued Inimesed ja Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (VLDP) esindajad, kes on praegu ELi ja USA sanktsioonide all, kuna nad toetavad sõda Ukrainas;

J.  arvestades, et Vladimir Putini „valimisvõit“ 87 %‑ga häältest, mis on vabade ja õiglaste valimiste puhul selgelt mõeldamatu arv, saadi selgelt manipuleeritud tulemusest valimisjaoskondades üle kogu Venemaa Adõgeest Jamali Neenetsini; arvestades, et see näitab, kui upsakalt ja häbematult Vladimir Putini režiim valimisi kuritarvitab, et jätkata oma võimulolekut juba 24. aastat;

K.  arvestades, et alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on Venemaa ametivõimud riigisiseste erimeelsuste lämmatamiseks suurendanud poliitilise opositsiooni, meedia, kodanikuühiskonna ja LGBTIQ kogukonna mahasurumist, piirates veelgi õigusi ja üksikisikute vabadusi;

L.  arvestades, et paljud Venemaa valijad väljendasid vapralt oma viha ja vastuseisu Kremli režiimi ning selle farsi suhtes, mida režiim valimistena esitles, avaldades valimisjaoskondades vastupanu; arvestades, et nn valimiste viimase päeva lõunal kogunesid rahvahulgad valimisjaoskondadesse, et toetada meeleavaldust „Keskpäev Putini vastu“, mille kuulutas välja Aleksei Navalnõi, enne kui ta pärast piinamist ja ebainimlikku kohtlemist vanglas tapeti;

M.  arvestades, et Kremli režiim on hävitanud suure osa Venemaa kodanikuühiskonnast, demokraatlikust poliitilisest opositsioonist ja inimõigusorganisatsioonidest, sealhulgas Memoriali ja Moskva Helsingi grupi; arvestades, et poliitvangide arv Venemaal, milleks on hinnanguliselt vähemalt 1 000, ületab isegi Nõukogude aja lõpu taseme ning märkimisväärselt on suurenenud isikute arv, keda peetakse kinni Vladimir Putini poliitika kritiseerimise eest, eelkõige seoses Ukraina sõjaga; arvestades, et ajakirjanike kaitse komitee andmetel hoitakse Venemaal vangis vähemalt 22 ajakirjanikku;

N.  arvestades, et EL on sageli väljendanud oma vankumatut solidaarsust kõigi nende teisitimõtlejate ja Venemaa inimestega, kes vaatamata oma vabadust ja elu ähvardavale ohule ning Kremli ja Venemaa ametivõimude survele jätkavad võitlust vabaduse, inimõiguste ja demokraatia eest; arvestades, et EL on võtnud vastu arvukalt Venemaa teisitimõtlejaid ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajaid, kes on olnud sunnitud Venemaalt lahkuma, kuna valitsuse kritiseerimine seab nad märkimisväärsesse ametivõimude kättemaksu ohtu;

O.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri sõnul ei ole Venemaal enam kodanikuühiskonnale ega poliitilisele opositsioonile turvalist tegutsemisruumi;

P.  arvestades, et Veneetsia komisjon jõudis oma arvamuses nr 992/2020 järeldusele, et põhiseaduse 2020. aasta muudatuste ettevalmistamise kiirus oli ilmselgelt sobimatu, et Venemaa põhiseaduses 2020. aastal kiirustades vastu võetud muudatused on ebaproportsionaalselt tugevdanud presidendi positsiooni ning et praeguse presidendi ja varasemate presidentide ametiaja piirangu kaotamine on vastuolus vastuvõetud muudatusettepaneku loogikaga, mis lubab presidendil ametis olla vaid kaks ametiaega;

Q.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsus oma resolutsioonides 2519 (2023) ja 2540 (2024) Euroopa valitsusi üles mitte tunnustama Vladimir Putinit pärast tema praeguse ametiaja lõppu seadusliku presidendina ning lõpetama temaga igasuguse suhtluse, välja arvatud kontaktid humanitaarkaalutlustel ja rahu eesmärgil;

R.  arvestades, et oma 2021. aasta soovituses, mis käsitleb ELi ja Venemaa poliitiliste suhete suunda(1), jõudis Euroopa Parlament järeldusele, et 2020. aasta juunis rakendatud põhiseaduse muudatused on ebaseaduslikud, ning arvestades, et samale järeldusele jõudis ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma resolutsioonis 2519 (2023);

S.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist;

T.  arvestades, et 17. märtsil 2023 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vladimir Putini suhtes välja vahistamismääruse seoses tema vastutusega sõjakuriteo eest, mis seisnes Ukraina laste ebaseaduslikus väljasaatmises ja ümberasustamises Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja ajal;

1.  mõistab teravalt hukka kõik Vladimir Putini režiimi poolt Venemaa 15.–17. märtsi 2024. aasta nn presidendivalimistel toime pandud valimisrikkumised ning eelnevad pikaajalised ja süstemaatilised repressioonid ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumised; rõhutab, et Venemaa nn presidendivalimised toimusid hirmu- ja repressioonide õhkkonnas ning Ukraina vastu peetava ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kontekstis; märgib, et nn presidendivalimised toimusid ilma tegelike alternatiivsete kandidaatide, vaba meedia, usaldusväärsete vaatlejate ja poliitiliste vabadusteta; järeldab, et Venemaa nn presidendivalimised olid ebaseaduslikud ja ebademokraatlikud;

2.  järeldab, et Venemaa ametivõimude absurdse tegevuse ainus eesmärk oli luua mulje, et Vladimir Putini valimine, tema väsimatu riiklik repressioonipoliitika ja eelkõige Ukraina‑vastane agressioonisõda on õiguspärased;

3.  mõistab ühemõtteliselt hukka ebaseaduslikud nn valimised, mis toimusid Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel, nimelt Krimmi Autonoomses Vabariigis, Sevastopoli linnas ning Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite osades; rõhutab, et valimiste korraldamine nendel territooriumidel kujutab endast Ukraina suveräänsuse selget rikkumist ja rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja selget rikkumist; mõistab hukka vägivallaga ähvardamise Venemaa ametivõimude poolt, kuna inimesi sunniti hääletama Venemaa relvastatud sõdurite juuresolekul; kordab, et nagu komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindaja ELi nimel märkis, ei tunnusta EL nn valimiste korraldamist Ukraina territooriumidel ega nende tulemust; nõuab, et EL võtaks piiravaid meetmeid isikute suhtes, kes on seotud ebaseaduslike valimiste korraldamise ja läbiviimisega;

4.  rõhutab, et keeldumine lubada Venemaa presidendivalimiste sõltumatut rahvusvahelist vaatlemist kooskõlas Venemaa rahvusvaheliste kohustustega OSCE osalisriigina osutab enneolematule tagasiminekule demokraatias ja tõsisele soovimatusele täita rahvusvahelisi kohustusi ja järgida rahvusvahelistes institutsioonides kehtestatud koostööpõhimõtteid; rõhutab, et Venemaa ametivõimude otsus mitte kutsuda valimisi vaatlema OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni näitab, et nad soovivad jätta valijad ilma valimiste erapooletust ja sõltumatust hindamisest;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus ei tunnistaks Venemaa presidendivalimiste tulemusi õiguspäraseks, kuna valimised toimusid ebaseaduslikult okupeeritud Ukraina territooriumidel ning isegi Venemaal ei olnud need vabad ega õiglased, ei vastanud põhilistele rahvusvahelistele valimisstandarditele ja seega puudus neil demokraatlik õiguspärasus, ning nõuab tungivalt, et suhted Putiniga piirduksid küsimustega, mis on vajalikud piirkondliku rahu ning humanitaar- ja inimõiguste jaoks, näiteks vangide vahetus, väljasaadetud laste tagasitoomine Ukrainasse või poliitvangide vabastamise nõudmine;

6.  tunnustab nende tuhandete inimeste julgust, kes protestivad Venemaal Putini režiimi vastu ja püüavad muuta oma riiki demokraatlikuks, sealhulgas avaldades vastupanu nn valimiste ajal, näiteks pühapäeva, 17. märtsi 2024. aasta keskpäeval nii Venemaal kui ka välismaal valimisjaoskondades toimunud arvukad meeleavaldused;

7.  kordab, et Kremli režiim ja Vladimir Putin isiklikult kannavad kriminaal- ja poliitilist vastutust oma kõige silmapaistvama vastase Aleksei Navalnõi surma eest; nõuab tema surmaga seotud asjaolude rahvusvahelist uurimist, et süüdlased vastutusele võtta;

8.  nõuab jätkuvalt kõigi poliitvangide, sealhulgas Vladimir Kara‑Murza, Oleg Orlovi, Aleksei Gorinovi, Aleksandra Skotšilenko, Dmitri Ivanovi, Ioann Kurmojarovi, Viktoria Petrova, Maria Ponomarenko, Dmitri Talantovi, Juri Dmitrijevi, Lilia Tšanõševa, Ksenia Fadejeva, Ivan Safronovi ja Ilja Jašini, ebaõiglaselt vangistatud ajakirjanike, sealhulgas Alsu Kurmaševa ja Evan Gerškovitši, ning nende perede viivitamata ja tingimusteta vabastamist ja neile hüvitise maksmist, väljendus- ja ühinemisvabaduse taastamist Venemaal ning suuremat rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvet inimõiguste rikkumiste üle Venemaal;

9.  nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid poliitvangidele, kelle tervislik seisund on kriitiline, eelkõige Vladimir Kara‑Murzale, viivitamatu juurdepääsu igakülgsele arstiabile; tuletab Venemaale meelde, et ta järgiks oma rahvusvahelisi kohustusi seoses vangide õigustega;

10.  kutsub Venemaa ametivõime üles võimaldama konsulaarametnikele juurdepääsu topeltkodakondsusega vangidele;

11.  kordab, et EL peaks olema täiesti solidaarne Venemaa kodanikuühiskonnaga, kes on nõustunud universaalsete demokraatlike väärtustega ja keeldunud imperialismi heaks kiitmast, ning kasutama inimõiguste rikkumiste toimepanijate karistamiseks inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi; mõistab hukka Kremli režiimi üha sagenevad inimõiguste rikkumised ning jätkuvad repressioonid valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate, sõjavastaste aktivistide, sõltumatute ajakirjanike, juristide ja nõukogude aja kuritegusid uurivate ajaloolaste vastu ning LGBTIQ aktivistide üha tugevneva rõhumise;

12.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, et toetada poliitvange, eelkõige seoses arsti- ja õigusabi andmisega, mis on piiratud või millest on keeldutud, ning otsima võimalusi nende vabastamiseks; kordab oma nõudmist, et ELi ja selle liikmesriikide diplomaatilised esindused jätkaksid Venemaa poliitilise opositsiooni esindajate suhtes algatatud kohtumenetluste ja nende vangistustingimuste tähelepanelikku jälgimist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid teadlikkuse suurendamist inimõiguste olukorra halvenemisest Venemaal ning survestaksid Venemaa valitsust täitma oma rahvusvahelisi kohustusi;

13.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid Venemaa sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide, sõltumatute meediaväljaannete ja inimõiguste kaitsjate aktiivset toetamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suhtleksid aktiivselt Venemaa demokraatliku opositsiooniga, kes on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja vastu, ja pakuksid sellele tuge;

14.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid humanitaarviisasid ja pakuksid muud tuge Venemaa teisitimõtlejatele, sealhulgas juristidele, keda ohustab poliitiliselt ajendatud tagakiusamine; kordab oma nõudmist luua inimõiguste kaitsjate ja poliitiliselt tagakiusatud isikute jaoks kogu ELi hõlmav mitmekordse viisa süsteem ning kasutada olemasolevaid paindlikkusmeetmeid, et kõrvaldada õigusaktides esinevad lüngad, nagu soovitas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet oma 2023. aasta aruandes „Protecting Human Rights Defenders at Risk: EU entry, stay and support“ (Ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmine: ELi sisenemine, seal viibimine ja ELi tugi); rõhutab sellega seoses, et sellised süsteemid võiksid laieneda ka opositsioonijuhtidele, kodanikuühiskonna aktivistidele ja muul viisil poliitiliselt tagakiusatud isikutele;

15.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid valmistuksid ette olukorraks, kus Venemaa, nagu Valgevene, lõpetab passide väljastamise oma konsulaatides, misjuhul võib osutuda vajalikuks, et EL ja kõik selle liikmesriigid tunnustaksid de facto kodakondsusetust ja annaksid välja reisidokumente, nagu on sätestatud ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 28;

16.  nõuab, et Venemaa teisitimõtlejate jaoks lihtsustataks ELis organisatsioonide ja üksuste registreerimist, pangakontode avamist ja muid haldustoiminguid, et võimaldada neil paguluses oma tööd jätkata;

17.  taunib asjaolu, et Ungari peaminister Victor Orbán otsustas eirata ELi ühist seisukohta ja õnnitles Vladimir Putinit tema fiktiivse tagasivalimise puhul;

18.  väljendab toetust Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Mariana Katzarova tööle ning kutsub liikmesriike üles tagama, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu pikendaks 2024. aastal uuesti tema volitusi;

19.  kinnitab vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab seetõttu, et mõistab teravalt hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ning nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse, rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, viiksid välja kõik relvajõud kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt, lõpetaksid Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise, vabastaksid kõik kinnipeetud ukrainlased, eelkõige lapsed, ning lõpetaksid jäädavalt Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise ja ohustamise;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa ametivõimudele.

(1) Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Venemaa poliitiliste suhete suunda (ELT C 117, 11.3.2022, lk 170).

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon uute väidete kohta, mis käsitlevad Venemaa sekkumist Euroopa Parlamendi töösse ja selle eelseisvatesse valimistesse, ning liidule avalduva mõju kohta (2024/2696(RSP))

P9_TA(2024)0380 RC-B9-0262/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 8. veebruari 2024. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Russiagate: Venemaa väidetav sekkumine Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse“(1),

–  võttes arvesse oma 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks(2),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(3),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, eelkõige 23. novembri 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Föderatsiooni tunnistamise kohta terrorismi toetavaks riigiks(5),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 23. jaanuari 2024. aasta aruannet „2nd EEAS Report on Foreign Information Manipulation and Interference Threats – A Framework for Networked Defence“ (Teine aruanne välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtude kohta – kaitsevõrgustiku raamistik),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2023. aasta teatist demokraatia kaitse kohta (COM(2023)0630) ja selles esitatud ettepanekuid demokraatia kaitse paketi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. aprilli 2024. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta(6),

–  võttes arvesse oma kodukorda ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et on teateid kolmandatest riikidest ja eelkõige Venemaalt pärit riiklike ning valitsusväliste osalejate üha sagenevatest katsetest sekkuda otseselt või kaudselt liidu ja selle liikmesriikide demokraatlikesse otsustus- ning valimisprotsessidesse; arvestades, et on selgeid tõendeid Venemaa selliste katsete kohta sekkuda valimisprotsessidesse ja poliitikakujundamisse kogu maailmas ning eelkõige ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud tegevusest mitmesuguste hübriidsõja meetodite abil, mis on integreeritud laiemasse strateegiasse, et õõnestada Euroopa demokraatlike protsesside ja seadusandlike menetluste nõuetekohast toimimist; arvestades, et need meetodid hõlmavad küberründeid (kuid ei piirdu nendega), sealhulgas Euroopa Parlamendi vastu, Euroopa otsustajate eliidi värbamist ja valimistesse sekkumist, sealhulgas rahastades liikumisi ja lobitööd;

B.  arvestades, et uued uuringud ja teated näitavad, et viimastel kuudel on tuntud desinformatsioonivõrgustikud laiendanud operatsioone, mille eesmärk on levitada Kremli-meelseid narratiive sotsiaalmeedias, eelkõige sellistel platvormidel nagu X (endine Twitter) ja TikTok; arvestades, et on tõendeid selle kohta, et Venemaa mõjuvõrgustikud on kasutanud tehisintellekti ja roboteid sotsiaalmeedias ning tuginenud võltskontode kaudu ostetud poliitreklaami ulatuslikule avaldamisele; arvestades, et nende huvide propageerimiseks poliitilistes tegevuskavades on kasutatud ka traditsioonilisi meediakanaleid; arvestades, et see hübriidsõda oli Venemaa Ukraina-vastase ebaseadusliku agressioonisõja eelkäija ja toetab seda endiselt; arvestades, et selline välissekkumine kujutab endast välissurve vormi, mis võib tulemuslikult õõnestada ELi ja liikmesriikide suveräänsuse teostamist;

C.  arvestades, et Venemaa on süstemaatiliselt hoidnud kontakte parem- ja vasakäärmuslike erakondade ja muude isikute ja liikumistega, et saada liidu institutsioonilistelt osalejatelt toetust, et seadustada oma ebaseaduslikku ja kuritegelikku tegevust; arvestades, et Euroopa Parlamendis toimunud hääletuste ja peetud kõnede analüüsist on ilmnenud, et need erakonnad on näidanud Venemaa suhtes kõige suuremat poolehoidu, sealhulgas teinud üleskutseid ja lausa nii äärmuslikke, nagu Euroopa Parlamendi liikme Miroslav Radačovský – kes ühtlasi sai ka Venemaa allikatelt tasu 2021. aastal Venemaa parlamendivalimiste vaatlemise eest – 2024. aasta jaanuaris avalikustatud üleskutsed hävitada Euroopa; arvestades, et Ungari erakond Fidesz on levitanud Kremli‑meelseid sõnumeid ja propagandat;

D.  arvestades, et ka peavooluerakondades on nn Russlandversteher (Venemaa suhtes mõistvaid) poliitikuid; arvestades, et mitmed ELi liikmesriikide avaliku elu tegelased, sealhulgas endised valitsusjuhid ja valitsuse liikmed, kellest tuntuim on ehk Gerhard Schröder, on olnud Kremli kontrolli all olevates energiaettevõtetes hästi tasustatud ametikohtadel; arvestades, et isegi pärast Venemaa täieulatuslikku Ukraina‑vastast agressiooni otsustasid mõned neist mitte tagasi astuda, võttes oma erakondade vaikival kaasosalusel jätkuvalt vastu Kremli verist raha; arvestades, et nad teevad jätkuvalt oma venemeelset mõjutustööd nii oma riigi kui ka Euroopa tasandi poliitikas;

E.  arvestades, et president Vladimir Putini juhitud Venemaa on tunnistanud demokraatia, inimõigused ja euroopaliku eluviisi ohuks oma diktaatorlikule valitsusele ning seetõttu on Venemaa juba aastaid püüdnud süstemaatiliselt nõrgestada ja lõppkokkuvõttes hävitada demokraatiaid nii ELis kui ka selliste kandidaatriikides nagu Ukraina, Gruusia, Moldova ja Lääne‑Balkani riigid ning muudes naaberriikides, nagu Armeenia;

F.  arvestades, et meediateadete kohaselt, mida on kinnitanud Poola, Tšehhi ja Belgia julgeolekuteenistused ning Belgia ja Tšehhi peaministrid, on teatud Euroopa Parlamendi liikmed ja eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid saanud Venemaa valitsuselt või selle esindajatelt raha, et levitada propagandat ja desinformatsiooni ning mõjutada eri Euroopa riikides Euroopa Parlamendi valimisi;

G.  arvestades, et pärast seda, kui Tšehhi välisministeerium oli avastanud venemeelse võrgustiku, mis üritas viia läbi Tšehhit ja ELi mõjutavaid mõjutusoperatsioone Prahas asuva uudisteportaali „Voice of Europe“ kaudu, teatas Tšehhi välisministeerium 27. märtsil 2024, et ta on karistanud Venemaa oligarhi Viktor Medvedtšukki, kes on Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlane, Tšehhi Vabariigi territooriumilt Venemaa mõjutusoperatsiooni läbiviimise eest, kasutades nimetatud uudistesaiti, samuti karistati vahendajat Artjom Martševskit tegevuse eest, mille eesmärk oli õõnestada Euroopa toetust Ukrainale ja mõjutada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, kujutades ELi kui sõjakat üksust ja kirjeldades Ukrainat pöördumatult korrumpeerunud riigina; arvestades, et varsti pärast seda paljastust lülitasid ametivõimud veebisaidi võrgust välja, kuid see oli 11. aprillil 2024 taas võrgus, kasutades Kasahstanis asuva pilveteenuste ja veebisaiditeenuse pakkuja hallatavat veebisaiti;

H.  arvestades, et 28. märtsil 2024 teatas Belgia peaminister Alexander De Croo Belgia parlamendis toimunud arutelu raames, et Belgia luureteenistuste poolt koostöös Tšehhi kolleegidega korraldatud uurimiste põhjal on ilmne, et Venemaa on pöördunud Euroopa Parlamendi liikmete poole ja maksnud osale neist Venemaa propaganda levitamise eest; arvestades, et 12. aprillil 2024 teatas peaminister Alexander De Croo kriminaalmenetluse algatamisest ja taotles Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kiireloomulist kohtumist ning nõudis Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volituste laiendamist;

I.  arvestades, et 28. märtsil 2024 teatas Poola sisejulgeolekuamet, et ta korraldas läbiotsimisi koos teiste Euroopa julgeolekuteenistustega läbiviidava ühisuurimise raames, milles uuriti veebisaidiga „Voice of Europe“ seotud väidetavat Venemaa spionaažijuhtumit ning mille tulemusel nõuti tagasi suur summa raha ja esitati süüdistus Poola kodanikule, keda kahtlustatakse Venemaa heaks spioneerimises; arvestades, et Poola sisejulgeolekuameti andmetel on asjaomane isik arvatavasti imbunud Poola ja ELi parlamentaarsetesse ringkondadesse, täites ülesandeid, mille on tellinud ja rahastanud Venemaa luureteenistuse töötajad;

J.  arvestades, et 29. märtsil 2024 vahistasid Austria ametivõimud endise Austria luureametniku mitme süüdistuse alusel, süüdistades teda muu hulgas selles, et ta edastas endiste kõrgete Austria ametnike mobiiltelefonide andmeid Venemaa luureteenistustele, aitas kavandada tuntud ajakirjaniku korterisse sissemurdmist ning koostas „parandusettepanekuid“ pärast Saksamaal Venemaa tellimusel toime pandud tapmist; arvestades, et vahistatud endine Austria luureametnik oli tihedalt seotud Austria Vabaduspartei (FPÖ) paremäärmuslike poliitikutega riigi parlamendis ja valitsuses;

K.  arvestades, et 16. aprillil 2024 levitati meediakajastusi, et USA föderaalne uurimisbüroo (FBI) küsitles eelmise aasta detsembris New Yorgis Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liiget Maximilian Krah’i, erakonna AfD esikandidaati Euroopa Parlamendi valimistel ning Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liiget seoses kahtlusega, et ta saab Kremli esindajatelt raha; arvestades, et 23. aprillil 2024 märgiti ajakirjanduses, et Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krah’i assistent vahistati Hiina heaks spioneerimise kahtlustuste tõttu, mis näitab koostöömustrit pahatahtlike välisosalejatega, kes püüavad õõnestada Euroopa demokraatlikke väärtusi ja protsesse;

L.  arvestades, et 18. aprillil 2024 vahistasid Saksamaa ametivõimud Baieri liidumaal kaks võimalikku saboteerijat, kes väidetavalt spioneerisid Venemaa luureteenistuse heaks sõjaväerajatistes, et korraldada võimalik pommirünnak või süütamine, mille väidetav eesmärk oli saboteerida Saksamaa antavat abi Ukrainale Venemaa Ukraina‑vastase sõja raames; arvestades, et vahistamised näitavad, et Venemaa salateenistuste tegevus on ilmselgelt võtmas uusi mõõtmeid, mis hõlmavad lisaks desinformatsioonikampaaniatele ja küberrünnetele ka rünnakuid sõjaliste rajatiste vastu;

M.  arvestades, et Tšehhi meediakanali väitel on Tšehhi salateenistustel audiosalvestised, mis kinnitavad Venemaalt pärit raha maksmist Euroopa Parlamendi valimistel osalevale kandidaadile, Saksamaa Liidupäeva liikmele ja erakonna AfD välispoliitika ametnikule Petr Bystronile; arvestades, et Saksamaa ajalehe Der Spiegel andmetel anti raha üle kas Prahas toimunud salajastel kohtumistel sularahas või krüptorahas; arvestades, et mainekad Saksamaa meediakanalid on samuti hiljuti paljastanud, et üks Saksamaa Liidupäeva AfD liikme töötaja on osutunud Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse FSB kontaktisikuks; arvestades, et meediateadete kohaselt olid Saksamaa ametiasutused sama isikut Venemaalt Saksamaale sisenemisel kaks korda kontrollinud ja tal oli kaasas 9 000 eurot sularaha;

N.  arvestades, et 12. veebruaril 2024 avaldas Prantsusmaa valitsusamet Viginum, kes vastutab välismaise digisekkumise tuvastamise eest, aruande, milles kirjeldati üksikasjalikult Venemaa ulatuslikku desinformatsioonikampaaniat „Portal Kombat“, mis hõlmas 193 veebisaiti, mille ülesanne on levitada venemeelseid narratiive vene keelt kõneleva ja Euroopa elanikkonna seas kogu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides; arvestades, et 2023. aasta lõpus märkisid Prantsusmaa ametiasutused, et Pariisis mitmesse kohta joonistatud Taaveti tähed olid osa destabiliseerivast operatsioonist, mis oli seotud Moldovast pärit venemeelse ärimehega;

O.  arvestades, et meediaanalüüside kohaselt on alates 2023. aasta augustist Euroopa Parlamendi 16 paremäärmuslikku parlamendiliiget Saksamaalt, Prantsusmaalt, Madalmaadest, Itaaliast, Slovakkiast, Eestist, Hispaaniast, Horvaatiast, Taanist ja Belgiast osalenud aruteludes ja intervjuudes, mida korraldas „Voice of Europe“; arvestades, et need poliitikud kalduvad normaliseerima rassil, rahvuslikul päritolul või seksuaalsel sättumusel põhineva vihkamise ja sallimatuse ilminguid ning kujutama visiooni Venemaast traditsiooniliste pereväärtuste tõelise hoidjana; arvestades, et nende poliitikute avalik arutelu põhjustab kogu ühiskonnas ohtlikke lõhesid ja ohustab demokraatiat;

P.  arvestades, et uurivad ajakirjanikud paljastasid Venemaa ametliku dokumendi „Venemaa Föderatsiooni välispoliitika kontseptsioon“ salastatud lisa, milles Venemaa välisministeerium kutsub üles kasutama USA juhitud „ebasõbralike riikide koalitsiooni vastu“ „ründavat teavituskampaaniat“ ja muid meetmeid, mis hõlmavad sõjalis-poliitilist, majanduslikku, kaubanduslikku ja infopsühholoogilist sfääri, märkides, et „on oluline luua mehhanism nende välis- ja sisepoliitika nõrkade kohtade leidmiseks eesmärgiga töötada välja praktilised sammud Venemaa vastaste nõrgestamiseks“, ning et Venemaa Ukraina-vastase sõja tulemus „määrab suurel määral tulevase maailmakorra piirid“;

Q.  arvestades, et komisjoni hiljutises uuringus(7) leiti, et Venemaa Ukraina‑vastase sõja esimesel aastal võimaldasid veebiplatvormid Kremlil korraldada ulatusliku Euroopa Liidu ja selle liitlaste vastu suunatud desinformatsioonikampaania, mis jõudis vähemalt 165 miljoni inimeseni ja mida vaadati vähemalt 16 miljardit korda; arvestades, et ELi poliitikute ja liidusisese poliitilise tegevuse rahastamine Venemaa poolt aitab samuti suurendada Kremli-meelse propaganda levikut, mis avaldab ebaproportsionaalselt tugevat negatiivset mõju ühiskondlikule arutelule internetis;

R.  arvestades, et kontaktide ja suhete kaudu püüab Venemaa suurendada poliitilist ja majanduslikku mõju demokraatia destabiliseerimiseks Euroopa Liidus; arvestades, et ajakirjanduses on esile tõstetud mõnede Kataloonia separatistide kontakte Kremliga, mis on läinud lausa nii kaugele nagu 2017. aasta oktoobris Kataloonia ebaseadusliku referendumi eel Barcelonas toimunud kohtumine endise Venemaa diplomaadi Nikolai Sadovnikovi ning toonase separatistide juhi ja Kataloonia endise presidendi, praeguse Euroopa Parlamendi liikme Carles Puigdemonti vahel; arvestades, et mõned Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmed on järjekindlalt väljendanud seisukohti, mida võib pidada venemeelseks, näiteks omistades konflikti algatamise Ukrainale, tegutsedes mitteametlike valimisvaatlejatena Krimmis ja väljendades soovi, et Ukraina kaotaks sõja, pisendades Ukraina ELiga ühinemise võimalust, väljendades vastuseisu edasistele relvasaadetistele Ukrainasse ning soovitades Ukraina valitsusel teha territoriaalseid järeleandmisi; arvestades, et märtsis kutsuti Baieri liidumaa parlamendi AfD liikmete delegatsioon Venemaa nn presidendivalimisi vaatlema ja et see delegatsioon esines seejärel avaldustega, milles hindas valimisi avatuks, demokraatlikuks ja vabaks;

S.  arvestades, et Kreml on rahastanud ja toetanud mitut Euroopa paremäärmuslikku erakonda, sealhulgas andnud 2013. aastal 9,4 miljoni euro suuruse laenu Marine Le Peni parteile; arvestades, et pärast seda on Marine Le Pen ja tema erakonna liikmed ilmutanud veelgi Kremli-meelsemat hoiakut, osaledes Venemaa poliitilistel üritustel, sealhulgas piirkondlike ja üleriigiliste valimiste ajal näilistel valimisvaatlusmissioonidel;

T.  arvestades, et mitme uurimise käigus on tuvastatud valimisreeglite, eelkõige kehtivate valimiskampaania rahastamise läbipaistvust käsitlevate sätete rikkumisi või neist kõrvalehoidmist Venemaa sekkumise tagajärjel, samuti on esitatud väiteid väljastpoolt Euroopa Liitu, eelkõige Venemaalt pärineva varjatud rahastamise kohta;

U.  arvestades, et on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et 2020. aastal palus toonane Slovakkia peaminister Peter Pelligrini Ungari peaministrilt Viktor Orbanilt abi Slovakkia 2020. aasta parlamendivalimiste eel Kremlilt toetuse saamiseks; arvestades, et selle tulemusena külastas peaminister Peter Pelligrini 2020. aasta veebruaris Venemaad, kusjuures see visiit toimus kolm päeva enne Slovakkia valimisi; arvestades, et 2023. aasta parlamendivalimisi saatis taas Venemaa sekkumine ja desinformatsioonikampaania; arvestades, et Peter Pelligrini on nüüd Slovakkia ametisseastuv president, kelle ametiaeg algab 2024. aasta juunis;

V.  arvestades, et pärast teateid selle kohta, et üks Lätist valitud Euroopa Parlamendi liige andis Venemaa luureteenistustele ulatuslikku abi, algatas parlament oma haldusuurimise, mille tulemusel määras president Roberta Metsola asjaomasele parlamendiliikmele karistuse, sealhulgas määras talle viiekordse päevaraha suuruse trahvi summas 1 750 eurot ja keelas tal teatavate Euroopa Parlamendi esindusülesannete täitmise kuni käesoleva ametiaja lõpuni juulis;

W.  arvestades, et välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitlev Euroopa Parlamendi erikomisjon (INGE ja ING2) on üksikasjalikult paljastanud Venemaa juhitud püüdlused ja operatsioonid, mille eesmärk on imbuda Euroopa riikide demokraatlikesse struktuuridesse ja Euroopa institutsioonidesse, neid mõjutada ja nende tegevusse sekkuda;

X.  arvestades, et mõned fraktsioonid püüdsid edutult takistada ING2‑erikomisjoni volituste hiljutist laiendamist, mille eesmärk oli võimaldada sellel komisjonil tegeleda korruptsiooni ja välissekkumise kõigi vormide uurimisega Euroopa Parlamendis, ning pooldasid selle asemel uurimiskomisjoni loomist, mis keskenduks ainult Qatargate’ile;

Y.  arvestades, et kuigi parlamendiliikmed on olnud pidevalt nuhkvara sihtmärgiks, nagu näitavad hiljutised paljastused kahe parlamendiliikme ning parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni ühe töötaja vastu suunatud varasemate rünnete kohta, on küberründed Euroopa Parlamendi vastu ja välissekkumised parlamendi tegevusse Euroopa Parlamendi valimiste eel veelgi sagenenud;

Z.  arvestades, et 2023. aasta septembris, pärast Qatargate’i paljastusi, ajakohastas Euroopa Parlament oma sisemist usaldusväärsusraamistikku ja tugevdas seda märkimisväärselt, muu hulgas vaadates põhjalikult läbi oma kodukorra, Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi ja juhatuse asjaomased otsused; arvestades, et läbivaadatud käitumisjuhendis on sätestatud, et Euroopa Parlamendi president võib määrata karistuse igale valitud parlamendiliikmele, kes rikub läbipaistvusreegleid;

AA.  arvestades, et äärmiselt oluline on tõrjuda desinformatsiooni ja välissekkumist Euroopa demokraatiasse ning võtta täiendavaid meetmeid, et kaitsta Euroopa kodanike õigust täpsetele ja usaldusväärsetele uudisteallikatele ning kaitsta Euroopa teaberuumi autoritaarsete režiimide manipulatsioonide eest; arvestades, et Piirideta Reporterid esitasid hiljuti 12 ettepanekut teabe saamise õigust käsitleva uue kokkuleppe kohta;

AB.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu jõudis oma 17. aprilli 2024. aasta kohtumisel järeldusele, et „(e)elseisvate Euroopa Parlamendi valimistega seoses toonitab Euroopa Ülemkogu liidu ja selle liikmesriikide kindlat kavatsust tähelepanelikult jälgida ja ohjeldada kõiki riske, mis tulenevad desinformatsioonist, sealhulgas tehisintellekti kaudu, ning välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja valimisprotsessidesse sekkumisest. Euroopa Ülemkogu kutsub ELi institutsioone ja riikide ametiasutusi üles tegema nendes küsimustes koostööd“;

AC.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed on kutsunud president Roberta Metsolat üles nõudma, et kiiresti uuritaks Venemaa sekkumiskatseid peatsete Euroopa Parlamendi valimiste eel; arvestades, et seni ei ole vastust saadud;

1.  on šokeeritud usaldusväärsetest teadetest, et Euroopa Parlamendi liikmetele on makstud tasu selle eest, et nad levitaksid Venemaa propagandat ja toetaksid Venemaa süstemaatilisi püüdeid luua Euroopa tasandi erakondade kaudu sõltuvusvõrgustik, mis võimendaks Kremli propagandat;

2.  väljendab pahameelt Euroopa Parlamendi liikmete osalemise üle venemeelses meediakanalis „Voice of Europe“, samal ajal kui Venemaa peab ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu; rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete poolt meediakanalis „Voice of Europe“ väljendatud seisukohad ei kajasta enamiku Euroopa Parlamendi liikmete seisukohta, kes mõistavad ülekaalukalt hukka Venemaa ebaseadusliku sissetungi Ukrainasse, Venemaa hübriidsõjataktika Euroopa demokraatia vastu ning Venemaa muud viimastel aastatel tehtud agressiivsed ja demokraatiavastased poliitilised otsused;

3.  mõistab kindlalt hukka Venemaa Föderatsiooni katsed õõnestada Euroopa demokraatlike protsesside toimimist ja rõhutab, et selline taktika ei või jääda vastuseta; kutsub ELi ja selle liikmesriikide poliitilist juhtkonda üles Venemaa sellisele tegevusele lõpuks vajaliku kiiruse ja otsusekindlusega reageerima; kordab oma üleskutset, et liikmesriigid arendaksid edasi ja täiustaksid Venemaa Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonipakette, et mõjusamalt pärssida Venemaa võimet pidada agressioonisõda ja kõrvaldada lüngad praegu kehtivate piiravate meetmete jõustamisel; kordab oma üleskutset kehtestada sanktsioonirežiim isikute suhtes, kes on seotud välisriigist lähtuva pahatahtliku infomanipulatsiooni ja sekkumisega;

4.  on vapustatud hiljutistest usaldusväärsetest teadetest, et (fraktsiooni ID kuuluva) erakonna AfD juhtiv liige ja Saksamaa Liidupäeva liige Petr Bystron on vastu võtnud kuni 25 000 euro väärtuses makseid venemeelse propaganda levitamiseks;

5.  väljendab muret ka selle pärast, et hiljuti kuulas FBI üle erakonna AfD ja Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krahi, ning kutsub erakonda AfD üles viivitamata avalikult deklareerima oma finantssuhted Kremliga ning avalikustama kõigi Kremliga seotud allikatest pärinevate maksete eesmärgi ja täpse summa; on sügavalt mures ka Euroopa Parlamendi liikme Maximilian Krahi assistendi vahistamise pärast 23. aprillil 2024 seoses tõsiste süüdistustega Hiina kasuks toime pandud spionaažis;

6.  on äärmiselt mures hiljuti, 17. aprillil 2024 saadud teadete pärast kahe väidetava Vene spiooni kohta, kellel on Saksa‑Vene topeltkodakondsus ja kes vahistati Baieris süüdistatuna võimalike rünnakute ja sabotaažioperatsioonide jaoks sihtmärkide otsimises, kaasa arvatud sõjalised rajatised; kordab oma suurt muret Venemaa luuretegevuse ulatuse pärast Saksamaal ja teistes riikides, näiteks Poolas, kus 2023. aasta märtsis avastati samalaadne tegevus, ning kordab tungivat üleskutset otsustavalt reageerida ohule, mida kujutavad endast Saksamaal ja mujal tegutsevad Venemaa agendid;

7.  mõistab teravalt hukka Venemaa tava kasutada ära ebaseaduslikult rändajaid, sundides neid ELi territooriumile liikuma, et destabiliseerida naaberliikmesriike, eelkõige Poolat, Leedut, Lätit ja Soomet;

8.  on samuti mures selle pärast, et 22. aprillil 2024 vahistati kolm Saksa kodanikku, kuna kahtlustatakse, et nad tegid koostööd Hiina riikliku julgeoleku ministeeriumiga, et üle anda tehnoloogia, mida saaks kasutada sõjalistel eesmärkidel; kordab oma varasemaid üleskutseid, et liikmesriigid võitleksid tulemuslikumalt kõigi spionaaži ilmingute vastu ELis, kusjuures see võitlus peab hõlmama ka elutähtsa taristu paremat kaitset ning probleemi otsekohest ja selget arutamist spioneerivate riikidega; rõhutab, et need spionaažipaljastused on tõenäoliselt vaid jäämäe tipp ning kujutavad endast tõsist ohtu meie julgeolekule ja demokraatiale;

9.  väljendab teravat hukkamõistu seoses Saksamaa mainekate meediakanalite poolt veebruaris avaldatud murettekitava paljastusega, mille kohaselt on üks erakonnaga AfD ja Saksamaa Liidupäeva liikmega seotud töötaja osutunud Venemaa luureorganisatsiooni FSB kontaktisikuks, mis tekitab suurt muret võimaliku välismõju pärast Saksamaa poliitilisel maastikul; mõistab lisaks teravalt hukka asjaolu, et Saksamaa ametivõimud on sama isiku korduvalt kinni pidanud Venemaalt Saksamaale sisenemisel, kaasas 9 000‑eurone sularahasumma;

10.  nõuab, et sarnaselt Tšehhi valitsusele kehtestaksid ka EL ja liikmesriigid meediakanali „Voice of Europe“ ning Viktor Medvedtšuki ja Artjom Martševski vastu sanktsioonid; taunib asjaolu, et meediakanalil „Voice of Europe“ õnnestus 11. aprillil 2024 Kasahstanis uuesti tegevust alustada; kutsub liikmesriike üles tagama, et „Voice of Europe“ ei oleks kusagil Euroopa Liidus ligipääsetav; märgib lisaks, et peatatud on sissepääsuload, mis võimaldavad „Voice of Europe’i“ esindajate pääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse;

11.  lubab täielikult toetada riiklikke ametivõime ja teha nendega koostööd asjaomaste Euroopa Parlamendi liikmete käitumise uurimisel; väljendab heameelt selle üle, et Belgia ametivõimud algatasid uurimise seoses juhtumitega, milles Venemaad kahtlustatakse Euroopa Parlamendi valimistesse sekkumises, ning kutsub asjaomaseid liikmesriike üles kindlaks tegema, kas asjasse segatud Euroopa Parlamendi liikmeid saab nende liikmesriikide kriminaalõiguse kohaselt vastutusele võtta; nõuab kohtu- ja õiguskaitsekoostöö tihendamist rahvusvaheliste partneritega, et oleks kergem avastada ja uurida rahvusvahelist kuritegevust ja pahatahtlike välisosalejate võrgustikke, kes edendavad korruptiivset tegevust, mille eesmärk on sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse ja õõnestada ELi demokraatiat, ning süüdlasi vastutusele võtta; kohustub andma selleks täielikku toetust ja tegema igakülgset koostööd; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid organeid üles tegema kõik endast oleneva, et tagada kiire otsus Euroopa Parlamendi liikmete puutumatuse äravõtmise kohta, kui asjaomased organid sellise taotluse saavad; kutsub neid organeid üles tulema kokku võimalikult kiiresti pärast peatsete Euroopa Parlamendi valimiste järgseid avakoosolekuid, et alustada viivitamata menetlust, kui sellised taotlused on laekunud; on jätkuvalt valmis veelgi parandama Euroopa Parlamendi sisemisi eetikareegleid, lähtudes rangeimatest normidest, parlamendi järelevalve- ja aruandlusraamistiku toimimist ning parlamendi usaldusväärsuse raamistiku tuvastatud rikkumiste korral kohaldatavaid sanktsioonimehhanisme; nõuab kõrgeimal tasandil tähelepanu pööramist 13. juulil 2023 vastu võetud soovitustele Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks, 2023. aasta septembris vastu võetud parlamendi uute läbipaistvust ja usaldusväärsust käsitlevate reeglite täielikule rakendamisele ning kõigi parlamendi juhatuse poolt heaks kiidetud parlamendisiseste käitumisjuhendite ja otsuste järelevalvele, eelkõige suhetes kolmandate riikidega;

12.  väljendab heameelt asjaga seotud parlamendiliikmete juhtumi suunamise üle parlamendiliikmete käitumisjuhendiga tegelevale nõuandekomiteele; võtab kohustuse tagada oma kohaldatava sisesanktsioonide raamistiku igakülgne täitmine ning nõuab, et paljastatakse kõik tulevastel Euroopa Parlamendi valimistel osalevad praegused Euroopa Parlamendi liikmed või kandidaadid, kes on võtnud raha Venemaa valitsuselt või tema esindajatelt või on neilt altkäemaksu küsinud või saanud; märgib, et väidetavad sündmused leidsid aset enne parlamendi usaldusväärsuse raamistiku hiljutist reformi; on arvamusel, et reeglid iseenesest ei oleks parlamendiliikmete väidetavat taunitavat käitumist ära hoidnud; on siiski valmis täiendavalt hindama ja viimistlema parlamendi eetikaraamistiku toimimist ja selles ette nähtud karistusi, mida Qatargate’i järel tugevdati;

13.  väljendab heameelt selle üle, et Belgia peaminister Alexander De Croo palus korraldada Eurojusti kiireloomulise kohtumise; väljendab heameelt ka taotluse üle uurida ja vajaduse korral laiendada Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volitusi, et nad saaksid selliseid juhtumeid menetleda; peab positiivseks ka eesistujariigi Belgia teadet kokkuleppe kohta, millega luuakse ajutine kriisirakkerühm, et astuda vastu Venemaa katsetele sekkuda eelseisvatesse Euroopa Parlamendi valimistesse, ning rõhutab, et peatselt toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis peavad kõik riiklikud ja ELi ametiasutused suurendama pingutusi välissekkumise tõrjumiseks, et tagada nende tähtsate valimiste täielik usaldusväärsus; rõhutab sellega seoses, et sõnavabadus, meediavabadus ja seaduse järgimine on kõigis demokraatlikes protsessides võrdselt olulised ja neid ei tohi põhjendamatult piirata;

14.  kordab oma varemgi väljendatud hukkamõistu varasematele poliitilise partnerluse juhtumitele Euroopa paremäärmuslike erakondade ja Venemaa juhtkonna vahel, nagu pangalaen Marine Le Peni erakonnale Prantsusmaal, partnerlusleping Austria erakonna FPÖ ja Vladimir Putini Ühtse Venemaa vahel ning arvukad kohtumised ja mõttevahetused erinevate Euroopa Parlamendi liikmetega, sealhulgas Saksamaa AfD erakonna juhtidega;

15.  väljendab muret Austria spionaažijuhtumi pärast, milles Austria endist luureametnikku Egisto Otti, kes on väidetavalt tihedalt seotud FPÖ poliitiku Hans‑Jörg Jeneweiniga, süüdistatakse Venemaa kasuks spioneerimises ja politsei andmebaasidest isikuandmete ebaseaduslikus hõivamises, sealhulgas endiste kõrgete Austria ametnike mobiiltelefoniandmete üleandmises Venemaa luureteenistustele;

16.  väljendab muret usaldusväärsete teadete pärast Venemaa sagenenud katsete kohta sekkuda eelseisvatesse Bulgaaria parlamendi valimistesse 9. juunil 2024; on väga mures Venemaa kontrolli all oleva desinformatsiooniagentide võrgustiku olemasolu ja tegutsemise pärast sotsiaalmeedia platvormidel, traditsioonilistes meediaväljaannetes, akadeemilistes ringkondades, valitsusvälistes organisatsioonides ja erakondades; peab äärmiselt murettekitavaks seda, et Venemaa ametivõimudele kuulub praegu Bulgaaria territooriumil suur hulk kinnisvaraobjekte, millest mõned on strateegilise tähtsusega ja mis toimivad keskustena, mille kaudu Venemaa üritab riigi demokraatlikke protsesse mõjutada ja oma mõjuvõimu suurendada;

17.  on tõsiselt mures Ungari valitsuse mitmete poliitiliste suundumuste ja seisukohtade pärast, kuna Ungari on peaminister Viktor Orbáni juhtimisel mitmel kriitilise tähtsusega juhul võtnud Venemaad või Hiinat toetava seisukoha;

18.  mõistab hukka Venemaa osalemise desinformatsioonikampaaniates ning väidetavad tihedad kontaktid ja sagedased kohtumised Venemaa sekkumisega tegelevate mõjuagentide ja Kataloonia separatistliku rühmituse vahel; teeb Helsingis asuvale hübriidohtude tõrjumise Euroopa tippkeskusele ettepaneku asja uurida; kutsub pädevaid õigusasutusi üles tulemuslikult uurima väidetavalt Kremliga seotud Euroopa Parlamendi liikmete kontakte ning Venemaa destabiliseerimis- ja sekkumiskatseid ELis ja selle liikmesriikides; mõistab hukka kõik rünnakud sekkumise juhtumeid uurivate kohtunike vastu;

19.  on veendunud, et hiljutised väidetavad juhtumid võivad endast kujutada käitumisjuhendi kohaselt karistatavat käitumist, mistõttu juhul, kui need kinnitust leiavad, tuleb neile reageerida kõige jõulisemal viisil; peab väga oluliseks korraldada viivitamata põhjalik siseuurimine, et hinnata kõiki võimalikke Venemaa ja muude välisriikide Euroopa Parlamendi asjadesse sekkumise juhtumeid; juhib tähelepanu sellele, et need paljastused on osa Venemaa suuremast sekkumisest, nagu on rõhutatud INGE ja ING2 lõpparuannetes;

20.  on seisukohal, et asjaomaste Euroopa Parlamendi liikmetega seotud väited rõhutavad vajadust tugevama julgeolekukultuuri järele Euroopa Parlamendis; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada täielikult soovitusi, mis sisalduvad parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsioonis soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks, sealhulgas kohustuslikku julgeolekukoolitust Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, asjakohast julgeolekukontrolli ning töötajate, eelkõige kinnistel koosolekutel osalevate töötajate rangemat kontrollimist; rõhutab, et paljude riikide parlamentidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on selles valdkonnas kasutusel õiguspärased ja hästi toimivad süsteemid, ning nõuab parimate tavade hindamist;

21.  nõuab, et Euroopa Parlament näeks kõigile parlamendiliikmetele ja nende büroodele ning kõigile parlamendi töötajatele ette kohustusliku, tulemusliku ja korrapärase koolituse julgeoleku, sekkumise, eetikastandardite, nõuete järgimise ja usaldusväärsuse teemal, et suurendada teadlikkust sellest, et nad on välisriikide osalejate ja välismaiste valitsusväliste osalejate potentsiaalsed sihtmärgid; nõuab, et Euroopa Parlamendi teenistused kehtestaksid välissekkumise avastamiseks tulemuslikud järelevalve- ja seiresüsteemid, austades samal parlamendiliikmete mandaadivabadust;

22.  tuletab meelde, et välissekkumine on süsteemne oht, mille vastu tuleb jõuliselt võidelda; tuletab meelde ka seda, et kuigi Venemaa on endiselt peamine välissekkumise ja desinformatsiooni allikas Euroopa Liidus, on selliseid kampaaniaid korraldanud ka teised riigid; rõhutab, et ELi reageerimine neile ohtudele saab olla tulemuslik ainult siis, kui see põhineb valdkonnaülesel, terviklikul ja pikaajalisel poliitilisel visioonil, mida viivad ühiselt ellu nii EL kui ka selle liikmesriigid; on kindlalt otsustanud jätkata oma pingutusi välissekkumise tõkestamiseks ELis järgnevatel aastatel, muu hulgas eriotstarbelise parlamentaarse organi abil; rõhutab, et Euroopa Parlamendi selle aasta valimiste eel on valvsus ja kaitse välissekkumise eest eriti vajalik;

23.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit on viimastel aastatel vastu võtnud olulisi meediavabadust ja digiõigusi käsitlevaid õigusakte, nagu Euroopa meediavabaduse määrus, tehisintellektimäärus ja digiteenuste määrus; toonitab samas, et on vaja täiendavaid meetmeid, mis võimaldaks peatada pahatahtliku desinformatsiooni leviku internetis ja kaitsta Euroopa kodanike õigust usaldusväärsetele uudistele;

24.  väljendab heameelt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva õigusaktide paketi vastuvõtmise üle, mis sisaldab uusi ELi tasandi norme, mille eesmärk on maandada riikliku taustaga isikutega seotud rahapesuriske;

25.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles lisama tulevasse 14. sanktsioonide paketti uued Kremli toetatavad meediakanalid ning muud ringhäälingu- ja meediaorganisatsioonid ja üksikisikud, kes tegelevad ELis propaganda ja desinformatsioonikampaaniatega;

26.  rõhutab uuriva ajakirjanduse keskset rolli välissekkumise katsete ja varjatud tegevuse paljastamisel; kordab oma nõudmist, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad tagama uuriva ajakirjanduse piisava ja jätkusuutliku rahastamise; mõistab teravalt hukka platvormil X (endine Twitter) toimunud ja Saksamaa välisministeeriumi jaanuaris paljastatud ulatusliku desinformatsioonikampaania, mille väidetavalt korraldas Venemaa, et avaliku arvamusega manipuleerida;

27.  mõistab kindlalt hukka Venemaa jätkuvad katsed moonutada ja võltsida Euroopa kõige traagilisemate perioodide, näiteks natsirežiimi õuduste ajaloolist tõlgendust, et püüda õigustada oma praegust jõhkrat, ebaseaduslikku ja ebainimlikku agressiooni ja ekspansionistlikku poliitikat; mõistab hukka ka Venemaa katsed süstemaatiliselt levitada valesid ajalookäsitusi;

28.  rõhutab vajadust tegutseda aktiivsemalt selle nimel, et kaitsta Euroopa teaberuumi ja ELi kodanike õigust pääseda ligi usaldusväärsele teabele; tuletab meelde parlamendi varasemates raportites märgitud vajadust kehtestada nn peegelklauslid, mille kohaselt Euroopa teaberuumi avatus kolmandatele riikidele oleks proportsionaalne Euroopa meediaväljaannete tegutsemisvõimalustega nendes riikides; rõhutab, et vaenulike ja autoritaarsete režiimide heaks töötavatel meediaväljaannetel ei tohiks olla õigust Euroopa Parlamendi ruumidesse pääseda; nõuab kindlalt, et platvormidel toimuv märgistamine peaks minema kaugemale süvavõltsingute tuvastamisest ning kasutusele tuleks võtta ka positiivne märgistamine, kasutades meediasektori loodud vahendeid, nagu algatus Journalism Trust Initiative; väljendab sellega seoses üldist toetust Piirideta Reporterite välja pakutud uuele kokkuleppele, mis käsitleb teabe saamise õigust;

29.  on veendunud, et Euroopa demokraatia korralikuks kaitsmiseks tuleb rohkem pingutada, ning kutsub riiklikke ametiasutusi tungivalt üles teavitama asjaomaste liikmesriikide kodanikke põhjalikult meediakanali „Voice of Europe“ juhtumist;

30.  tõdeb, et kogu Venemaa sekkumise lõppeesmärk on õõnestada, lõhestada ja nõrgestada ELi ning kahandada toetust Ukrainale; rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni hübriidtaktika ei edenda vähimalgi määral Venemaa poliitilist tegevuskava ELis, vaid vastupidi, suurendab veelgi ELi otsusekindlust vankumatult toetada Ukraina kaitset ebaseadusliku okupandi vastu;

31.  rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on paljastanud, kui massiline on välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ELis ja selle lähinaabruses, täpsemalt Lääne-Balkani piirkonnas ja idapartnerluse riikides; nõuab, et EL ja selle naaberriigid suurendaksid koostööd desinformatsiooni ja hübriidohtude tõrjumisel ning küberturvalisuse valdkonnas;

32.  nõuab, et Euroopa Liit jälgiks valvsalt kõigi kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa katseid liidu demokraatlikke protsesse lubamatult mõjutada; hoiatab Venemaa Föderatsiooni, et hübriidsed desinformatsioonikampaaniad, küberründed ja mõjutusoperatsioonid kujutavad endast juba praegu tõsiseid rünnakuid Euroopa demokraatia vastu ning igasugune füüsiline tegevus Euroopa pinnal tähendaks järsku eskalatsiooni; kutsub liikmesriike üles paljastama ja uurima Venemaa katseid saboteerida elutähtsaid taristuid; rõhutab vajadust tugevdada valimistaristu kaitsemeetmeid, kuna see taristu on enne valimisi ja valimiste ajal eriti suures füüsiliste rünnakute ja küberrünnete ohus;

33.  tuletab meelde, et isegi kui seadused poliitilise rahastamise allikaid piiravad, on Venemaa agendid leidnud viise neist kõrvalehoidmiseks ja pakkunud oma liitlastele toetust; tuletab eelkõige meelde tõendeid välispankadelt saadud laenude kohta (näiteks Prantsusmaa erakonna Front National puhul 2016. aastal), ostu- ja ärilepingute kohta (näiteks väljaannete Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung 17. mai 2019. aasta väidetes erakonna FPÖ kohta ning väljaannete Buzzfeeds ja L’Espresso 10. juuli 2019. aasta väidetes erakonna Lega per Salvini Premier kohta Itaalias) ning finantstegevuse hõlbustamise kohta (nagu teatas Briti ajakirjandus seoses kampaaniaga Leave.eu);

34.  mõistab hukka asjaolu, et välissekkumise kampaaniad on sageli suunatud teatavate vähemuste ja vähekaitstud rühmade vastu, ning märgib, et vähemuste sihikule võtmine teenib ulatuslikumat eesmärki õõnestada demokraatlike ja võrdõiguslike ühiskondade atraktiivsust;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0079. (2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292. (3) ELT C, C/2023/1226, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1226/oj. (4) ELT C 347, 9.9.2022, lk 61. (5) ELT C 167, 11.5.2023, lk 18. (6) ELT C 125, 18.3.2022, lk 2. (7) Euroopa Komisjon, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, „Digital Services Act: Application of the risk management framework to Russian disinformation campaigns“, (Digiteenuste määrus: Riskijuhtimise raamistiku kohaldamine Venemaa desinformatsioonikampaaniate suhtes), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, https://data.europa.eu/doi/10.2759/764631.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Gruusia katsete kohta kehtestada välisagentide seadus ja sellest kodanikuühiskonnale tulenevate piirangute kohta (2024/2703(RSP))

P9_TA(2024)0381 RC-B9-0244/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta,

–  võttes arvesse kõrge esindaja ning naabruspoliitika ja laienemise voliniku 17. aprilli 2024. aasta avaldust välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse vastuvõtmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 4. aprilli 2024. aasta avaldust välismõju läbipaistvust käsitleva seaduseelnõu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2023. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2023)0690),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut(1),

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna-Kaukaasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ja Euroopa Parlamendi Gruusia küsimuste alalise raportööri 18. aprilli 2024. aasta ühisavaldust välismõju läbipaistvust käsitleva seaduseelnõu uuesti esitamise kohta Gruusias,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et arvamus- ja väljendusvabadus, ühinemise ja rahumeelse kogunemise vabadus on Gruusia põhiseaduses sätestatud põhiõigused;

B.  arvestades, et Gruusia on inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisena ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena kohustunud järgima demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austama põhivabadusi ja inimõigusi;

C.  arvestades, et Euroopa Liit ootab, et Gruusia kui ELi kandidaatriik järgiks täielikult assotsieerimislepingut ja muid endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning eelkõige täidaks tingimused ja võtaks meetmeid, mis on sätestatud komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovituses; arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse üksnes tingimusel, et need meetmed võetakse; arvestades, et soovituses kutsuti Gruusiat üles tagama, et kodanikuühiskond saaks vabalt tegutseda (9. meede), ja võitlema ELi väärtuste vastu suunatud desinformatsiooni vastu (1. meede), ning arvestades, et seaduseelnõuga rikutakse mõlemat eesmärki;

D.  arvestades, et 17. aprillil 2024 võttis Gruusia parlament välismõju läbipaistvuse seaduse esimesel lugemisel 83 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta vastu, hoolimata Gruusia kodanike massimeeleavaldustest, Gruusia presidendi kriitikast, kelle sõnul seaduseelnõu saboteerib riigi teed Euroopasse, hukkamõistust riigi ja rahvusvahelisel tasandil ning Gruusia Euroopa partnerite korduvatest üleskutsetest seaduseelnõu tagasi võtta; arvestades, et seadusega nõutakse, et organisatsioonid, kes saavad üle 20 % oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end kahe kuu jooksul „välisvõimu huvides tegutseva organisatsioonina“ ja tunnistaksid end selleks; arvestades, et organisatsioonide suhtes kohaldataks täiendavat kontrolli, aruandlusnõudeid ja võimalikke sanktsioone, sealhulgas kuni 25 000 lari suurust halduskaristust; arvestades, et see seadus piiraks tõsiselt meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaba tegutsemise võimalusi;

E.  arvestades, et õiguspärase eesmärgiga tagada välisrahastust saavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvus ei saa mingil juhul õigustada meetmeid, mis piiravad nende tegevust, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas;

F.  arvestades, et seaduseelnõu esitatakse ajal, mil Gruusias rünnatakse üha enam kodanikuühiskonda ja sõltumatut meediat, samuti demokraatia toetamist rahvusvaheliste rahastajate poolt, ning sellega püütakse selgelt vähendada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja vaigistada avalikus sfääris kriitilisi hääli, muu hulgas tõkestades juurdepääsu välisrahastusele; arvestades, et see eelnõu on kõigest viimane samm Gruusia valitsuse valimiseelsete seadusandlike ja muude algatuste seerias, millega muu hulgas kuulutati välja põhiseaduse muudatused nn LGBT‑propaganda vastu võitlemiseks ja tunnistati kehtetuks sookvoodid naistele parlamendis; sellised algatused ohustavad demokraatlikke reforme ning aitavad levitada desinformatsiooni ELi, selle väärtuste ja poliitika kohta; arvestades, et Euroopa Parlament on juba varasemates resolutsioonides nõudnud meetmeid, et vähendada oligarhide huvirühmade hävitavat rolli Gruusia poliitikas ja majanduses, sealhulgas ajakirjanike ja poliitiliste oponentide poliitiliselt motiveeritud tagakiusamises, näiteks endise presidendi Mihheil Saakašvili juhtumis, kelle vabastamist on parlament nõudnud humanitaarsetel põhjustel, et ta saaks ravi välismaal;

1.  mõistab teravalt hukka välismõju läbipaistvust käsitleva vastuolulise seaduseelnõu uuesti esitamise, kuna sellega seataks kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale nõrgestavad piirangud ning õõnestataks seeläbi nende vaba tegutsemise võimalust, ning seetõttu on Gruusia üldsus, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sõltumatu meedia, silmapaistvad avaliku elu tegelased ning riigi Euroopa ja rahvusvahelised partnerid näidanud oma vastuseisu massiliste meeleavaldustega;

2.  rõhutab, et seaduseelnõu on vastuolus ELi väärtuste ja demokraatlike põhimõtetega ning Gruusia püüdlustega saada ELi liikmeks, see kahjustab Gruusia rahvusvahelist mainet ja ohustab riigi Euroopa-Atlandi suunalist integratsiooni;

3.  rõhutab, et niikaua, kuni see seadus on osa Gruusia õiguskorrast, ei tohiks ELiga ühinemise läbirääkimisi alustada;

4.  nõuab seetõttu tungivalt, et Gruusia parlament peataks seaduse vastuvõtmiseni viiva parlamentaarse menetluse ning et Gruusia valitsus täidaks kohustusi, mille ta võttis 2023. aasta märtsis, mil ta teatas, et võtab oma seaduseelnõu, millega kehtestatakse piirangud kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale, tingimusteta tagasi ning ei esilda sellist seaduseelnõu uuesti; kutsub Gruusia valitsust üles hoiduma ka edasiste seadusandlike ettepanekute esitamisest, mis on vastuolus demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtetega ning seega ELi liikmesuse Kopenhaageni kriteeriumidega;

5.  rõhutab, et seaduseelnõuga eiratakse enamiku Gruusia elanike püüdlusi elada demokraatlikus ühiskonnas, jätkata demokraatlike ja õigusriigi reformide elluviimist ning tihedat koostööd Euroopa‑Atlandi partneritega ja pühenduda ELi liikmeks saamisele;

6.  rõhutab, et õigus väljendus- ja kogunemisvabadusele ning rahumeelsele meeleavaldusele on põhivabadused ning neid tuleb austada igas olukorras, eelkõige ELiga ühineda soovivas riigis;

7.  nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus austaks Gruusia kodanike põhiseaduslikke õigusi, ja väljendab seetõttu muret teadete pärast, et märulipolitsei kasutab vastuolulise seaduseelnõu vastu meelt avaldavate inimeste laialiajamiseks ebaproportsionaalset jõudu; kutsub Gruusia ametivõime üles algatama ebaseaduslikult ja ebaproportsionaalselt jõudu kasutanud isikute suhtes uurimised ja võtma nad vastutusele;

8.  rõhutab, et kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia roll järelevalvajana on demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalik ja oluline ELiga ühinemisega seotud reformide edendamisel, ning kutsub seetõttu Gruusia ametivõime üles tegema kõik endast oleneva, et tagada soodne keskkond, kus kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia saavad jõudsalt areneda;

9.  mõistab hukka asjaolu, et Gruusia valitsus võtab eeskuju väga vastuolulistest sarnastest Venemaa õigusaktidest, nagu Venemaa välisagentide seadus, millega tahtlikult märgistatakse ja diskrimineeritakse kodanikuühiskonna organisatsioone ja aktiviste ning mida on kasutatud ka selleks, et lämmatada vastuseisu Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ja vaigistada riigis allesjäänud kriitilised hääled;

10.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu andis 14. ja 15. detsembri 2023. aasta järeldustes Gruusiale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et võetakse komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovituses nimetatud asjakohaseid meetmeid; rõhutab, et soovituses kutsuti Gruusiat üles tagama, et kodanikuühiskond saaks vabalt tegutseda, ja võitlema ELi väärtuste vastu suunatud desinformatsiooni vastu, ning et seaduseelnõuga rikutakse mõlemat eesmärki;

11.  tuletab Gruusia valitsusele meelde ELi liikmeks astumise taotlemisel võetud kohustusi ning väärtusi ja põhimõtteid, mida ta nõustus järgima, ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, naabruspoliitika ja laienemise volinikku ning komisjoni presidenti üles tegema seda sama;

12.  kutsub komisjoni üles esitama vahehinnangu Gruusia edusammude kohta komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovituses osutatud üheksa meetme rakendamisel;

13.  kutsub komisjoni üles kiiresti hindama Gruusia kavandatava nn välisagentide seaduse mõju sellele, kuidas riik suudab püsivalt täita viisanõude kaotamise kriteeriume, eelkõige põhiõiguste kriteeriumi, mis on ELi viisanõude kaotamise poliitika oluline osa;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama kõnealuse seaduseelnõu mõju ELi rollile Gruusia rahastajana ning teavitama Gruusia valitsust ja parlamenti selgelt selle võimalikust mõjust ja tagajärgedest ELi rahastamisele üldiselt;

15.  nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus pöörduks tagasi Euroopa-meelsele rajale, täidaks oma kohustust austada, tugevdada ja edendada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ning osaleks tõeliselt niisuguste meetmete täielikus rakendamises, mis on vajalikud kandidaatriigi staatuse ja ELi liikmesuse tingimuste täitmiseks, tehes koostööd Gruusia kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooniga;

16.  mõistab hukka Gruusia ainsa oligarhi Bidzina Ivanišvili – kes naasis aktiivsesse poliitikasse 30. detsembril 2023 ja kellele omistati erakonna Gruusia Unistus auesimehe staatus – isikliku rolli praeguses poliitilises kriisis ja järjekordses katses õõnestada riigi läänemeelset kurssi ja pöörata see Venemaa suunas; kordab oma üleskutset nõukogule ja ELi demokraatlikele partneritele kaaluda isiklike sanktsioonide kehtestamist Ivanišvili suhtes tema rolli tõttu Gruusia poliitilise protsessi halvenemises ja Gruusia rahva huvide vastu tegutsemise eest;

17.  kordab oma vankumatut toetust Gruusia rahva õigustatud Euroopa-püüdlustele ja nende soovile elada jõukas korruptsioonivabas riigis, mis austab täielikult põhivabadusi, kaitseb inimõigusi ning tagab avatud ühiskonna ja sõltumatu meedia; rõhutab, et otsust anda Gruusiale ELi kandidaatriigi staatus motiveeris soov tunnustada Gruusia kodanikuühiskonna saavutusi ja demokraatlikke pingutusi ning kodanike ülekaalukat toetust ELiga ühinemisele;

18.  nõuab tungivalt, et enamuserakond Gruusia Unistus võtaks tagasi oma kavandatud põhiseaduslikud õigusaktid, millega piiratakse LGBTIQ kogukonna liikmete õigusi, kuna see ei ole rünnak mitte ainult LGBTIQ kogukonna, vaid ka sõnavabaduse ja vaba kodanikuühiskonna vastu;

19.  kordab oma üleskutset Gruusia ametivõimudele vabastada endine president Mihheil Saakašvili vanglast humanitaarsetel kaalutlustel, et ta saaks välismaal vajalikku ravi; rõhutab, et tema juhtum toob veel kord esile kohtusüsteemi põhjaliku reformi elluviimise tähtsuse;

20.  nõuab, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo korraldaks erapooletu ja sõltumatu pikaajalise rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni, et jälgida riigi eelseisvaid, 2024. aasta oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Gruusia presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsioon Iraani enneolematu Iisraeli‑vastase rünnaku kohta ning vajaduse kohta leevendada pingeid ja ELi reageeringu järele (2024/2704(RSP))

P9_TA(2024)0382 RC-B9-0235/2024

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 13. aprilli 2024. aasta avaldust Iraani Islamivabariigi Iisraeli‑vastaste rünnakute kohta,

–  võttes arvesse G7 juhtide 14. aprilli 2024. aasta avaldust Iraani Iisraeli‑vastase rünnaku kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 14. aprillil 2024. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Iraani kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 3. aprilli 2024. aasta avaldust Damaskuses toimunud rünnaku kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2023. aasta otsust (ÜVJP) 2023/1532, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Iraani sõjalise toetusega Venemaa Ukraina‑vastasele agressioonisõjale(1),

–  võttes arvesse ELi terroristiloetelu ja nõukogu ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP, milles sätestatakse kriteeriumid isikute, rühmituste ja üksuste kandmiseks loetellu(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. aprilli 2024. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu ja ÜRO Peaassamblee asjakohaseid resolutsioone,

–  võttes arvesse rahvusvahelist humanitaarõigust, eelkõige 1899. ja 1907. aasta Haagi konventsioone ning 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse ELi 12. septembri 2023. aasta avaldust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogule kontrolli ja järelevalve kohta Iraanis, võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015),

–  võttes arvesse 1970. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 13. aprillil 2024 ründas Iraan esimest korda Iisraeli territooriumi, kasutades selleks üle 300 drooni ja raketi; arvestades, et Iisrael, USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, kes pakkusid ka õhureket ja -kaitset Jordaania pinnalt, püüdsid neist enamiku kinni; arvestades, et viis raketti langesid siiski Iisraeli territooriumile, tabasid Iisraeli Nevatimi õhuväebaasi ja vigastasid raskelt Iisraeli araabia beduiini päritolu seitsmeaastast tüdrukut; arvestades, et kõik 170 drooni ja 30 tiibraketti suudeti tõrjuda juba enne Iisraeli territooriumile sisenemist ning 110 ballistilisest raketist tõrjusid 105 Iisraeli enda raketitõrjesüsteemid; arvestades, et enne rünnakut ja selle ajal tulistas ka Hezbollah mittejuhitavaid rakette Golani kõrgendike suunas ja huthid korraldasid rünnaku Iisraeli territooriumile;

B.  arvestades, et 1. aprillil 2024 pommitati Süürias Damaskuses asuvat Iraani konsulaati õhurünnakus, mille korraldajaks peeti üsna üksmeelselt Iisraeli ja milles hukkus seitse ohvitseri, nende hulgas kaks Iraani vanemkindralit islami revolutsioonilisest kaardiväest, ning veel 13 inimest sai vigastada; arvestades, et Damaskuses asuvat Iraani konsulaati on väidetavalt kasutatud 150 rünnaku korraldamiseks Ameerika ja Iisraeli sihtmärkide vastu piirkonnas; arvestades, et pärast pommirünnakut nõudis Iraan karistust ja kättemaksu; arvestades, et diplomaatilisi ja konsulaarsuhteid käsitlevate Viini konventsioonidega nähakse ette diplomaatiliste esinduste valduste kaitse; arvestades, et kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed väljendasid muret ja nõudsid pingete leevendamist; arvestades, et USA ametivõimud kinnitasid, et Iisrael võttis 2024. aasta 19. aprilli öösel sõjalisi vastumeetmeid ja korraldas droonirünnakud Isfahani keskprovintsi vastu;

C.  arvestades, et EL, Ühendkuningriik, USA ja teised on rünnakud üksmeelselt hukka mõistnud ning kutsunud mõlemat poolt üles pingeid leevendama;

D.  arvestades, et Iisraelis 7. oktoobril 2023 toime pandud Hamasi põlastusväärsed terrorirünnakud, mille käigus selle liikmed tapsid jõhkral viisil ja peamiselt tsiviilisikuid, võtsid 253 inimest pantvangi ja viisid nad Gaza sektorisse, kusjuures seni on vabastatud neist 112, on avaldanud tugevat ja kahjulikku mõju kogu Lähis‑Ida stabiilsusele; arvestades, et sellele järgnenud Iisraeli sõda Hamasi terroristide vastu Gaza sektoris on kaasa toonud ebaproportsionaalse sõjalise vastureaktsiooni, mille tagajärjel on hukkunud kümneid tuhandeid tsiviilelanikke, nende hulgas palju humanitaartöötajaid ja ajakirjanikke, ning põhjustanud katastroofilise humanitaarolukorra, sealhulgas enneolematu näljahäda, kuna elanikkonnal puudub turvaline ja takistamatu juurdepääs humanitaarabile; arvestades, et alates 7. oktoobrist 2023 toimunud sündmused on avaldanud tugevat ja kahjulikku mõju kogu Lähis‑Ida stabiilsusele;

E.  arvestades, et Iraan on okupeeritud Palestiina aladel toetanud Hamasi terroriorganisatsiooni rahaliselt ja logistiliselt;

F.  arvestades, et Lõuna‑Liibanoni ja Põhja‑Iisraeli on alates 7. oktoobrist 2023 tabanud sajad Hezbollahi, selle liitlaste ja Iisraeli mittejuhitavad raketid ja õhurünnakud, mille tagajärjel on 60 000 iisraellast ja 30 000 liibanonlast olnud sunnitud ümber asuma; arvestades, et Iisraeli õhurünnakute sihtmärgiks Liibanonis on Hezbollahi ja Hamasi liikmed;

G.  arvestades, et Iraan on toonud relvarühmitusi Liibanonist, Iraagist, Iraanist ja Afganistanist Süüriasse, et lämmatada teisitimõtlemine ja võtta Süüria režiimi territoorium oma kontrolli alla; arvestades, et alates 7. oktoobrist 2023 on Süürias tegutsevad Iraani toetatavad relvarühmitused hakanud Iisraeli suunas rohkem droone ja mittejuhitavaid rakette saatma;

H.  arvestades, et Iraani liitlane Süürias, Bashar al-Assadi režiim, piiras, pommitas ja näljutas aastatel 2011–2015 Yarmouki laagrit, mis on suurim Palestiina pagulaslaager Süürias, mille tagajärjel hukkus sadu tsiviilisikuid ja enam kui 200 000 Palestiina pagulast olid sunnitud ümber asuma;

I.  arvestades, et Iraagis on Iraani toetatavad relvarühmitused avaldanud pahatahtlikku poliitilist ja sõjalist mõju, tegutsedes väljaspool riiklike kaitseasutuste kontrolli; arvestades, et nad on seadnud oma tegevuse sihtmärgiks USA sõjaväebaasid ja Iraagi Kurdistani piirkonna; arvestades, et 1. aprillil 2024 Eilatis Iisraeli mereväebaasi vastu toime pandud rünnakute eest võtsid vastutuse Iraagis tegutsevad Iraani-meelsed relvarühmitused;

J.  arvestades, et Jeemenis annab Iraan olulist toetust huthide liikumisele ja on sellega tihedalt seotud; arvestades, et huuthid on alates 2023. aasta oktoobrist rünnanud Bab el‑Mandebi väinas rahvusvahelisi kaubalaevu ning häirinud sellega Punases meres oluliselt mereliiklust ja ohustanud maailmamajanduse stabiilsust; arvestades, et nad on alates 19. novembrist 2023 hoidnud pantvangis Jaapani laeva Galaxy Leader ja selle laevaperet, sealhulgas kolme ELi kodanikku; arvestades, et USA ja tema Euroopa liitlased on tõrjunud huthide droonirünnakuid; arvestades, et 2024. aasta veebruaris loodi rahvusvahelise meresõidutee kaitsmiseks ELi mereväeoperatsioon ASPIDES; arvestades, et ÜRO juhitud rahuprotsess Jeemenis on alates 2023. aasta oktoobrist seiskunud; arvestades, et varasemad Iraani rünnakud, nagu Hormuzi väinas Portugali lipu all sõitva ja Eesti meeskonnaga konteinerlaeva MSC Aries hõivamine, kujutavad endast ohtu rahvusvahelisele meresõidu turvalisusele;

K.  arvestades, et Iraan on oma tuumaprogrammiga rikkunud järjekindlalt ühise laiaulatusliku tegevuskava tingimusi, kuna ta ületab uraanivarude piirmäära ning on laiendanud uraani rikastamist kuni 60 %‑ni, jätkanud ühise laiaulatusliku tegevuskavaga piiratud tegevust tuumarajatistes ja takistanud IAEA-l teha järelevalvet; arvestades, et 13. septembril 2023 väljendasid Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja USA selle arengu pärast IAEA juhatajate nõukogule tõsist muret; arvestades, et Iraan hoiatas Iisraeli, et võib oma tuumadoktriini läbi vaadata, kui Iisrael peaks kavatsema Iraani tuumarajatisi rünnata;

L.  arvestades, et Iraan on andnud märkimisväärset sõjalist abi, sealhulgas ehitanud Venemaale droonitehase ning tarninud Venemaale mitu tuhat drooni (mehitamata õhusõidukeid), suurtükimoona ja maa-maa-tüüpi ballistilisi rakette, et toetada Venemaad Ukraina-vastases agressioonisõjas; arvestades, et neid relvi on kasutatud valimatult Ukraina elanikkonna ja tsiviiltaristu vastu; arvestades, et 20. juulil 2023 kehtestas Euroopa Ülemkogu Venemaale antava Iraani sõjalise abi vastu suunatud piiravate meetmete uue raamistiku;

M.  arvestades, et inimõiguste kaitsjad, rahumeelsed protestijad, ajakirjanikud, loomeinimesed, LGBTIQ kogukond, ametiühingutegelased ja tippsportlased on kannatanud Iraani riigisiseste ja -üleste jõhkrate repressioonide all, sealhulgas ELi pinnal, eelkõige Iraani režiimi vastased, nagu Euroopa Parlamendi endine asepresident Alejo Vidal‑Quadras, keda islami revolutsiooniline kaardivägi väidetavalt tulistas; arvestades, et tuhandeid poliitvange hoitakse praegu kohutavates kinnipidamistingimustes ja paljud neist on surma mõistetud; arvestades, et Iraan on seoses surmanuhtlusega üks maailma suurimaid kurjategijaid, kuna Amnesty Internationali andmetel hukati riigis 2023. aastal vähemalt 853 inimest; arvestades, et Iraani etnilised, usu- ja seksuaalvähemused seisavad jätkuvalt silmitsi vägivaldsete repressioonidega;

N.  arvestades, et ÜRO eriraportöörid on juhtinud tähelepanu soolise apartheidi küsimusele Iraanis; arvestades, et alates 2022. aasta septembrist ja Jina Mahsa Amini tapmisest on Iraanis toimunud ajaloolised protestid naiste õiguste toetuseks; arvestades, et 2023. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest anti Jina Mahsa Aminile ja Iraani liikumisele „Naine, elu, vabadus!“; arvestades, et Iraani režiim reageeris veel karmima õiguskeskkonnaga, piirates veelgi naiste rõivastust ja suurendades soolist segregatsiooni;

O.  arvestades, et USA kandis 2019. aasta aprillis islami revolutsioonilise kaardiväe välismaiste terroriorganisatsioonide loetellu; arvestades, et Euroopa Parlament on alates 2023. aasta algusest nõudnud islami revolutsioonilise kaardiväe lisamist ELi terroristiloetellu; arvestades, et islami revolutsiooniline kaardivägi on viimase 30 aasta jooksul olnud seotud kümnete operatsioonide, mõrvade ja terrorirünnakute kavandamise ja/või täideviimisega ELi pinnal, sealhulgas „Mykonose“ vandenõu Berliinis 1992. aastal, bussi pommitamine ning viie Iisraeli kodaniku ja ühe Bulgaaria kodaniku tapmine Bulgaarias 2012. aastal, Iraani teisitimõtlejate mõrvamine Madalmaades 2015. ja 2017. aastal, kavandatud pommirünnak Iraani teisitimõtlejate vastu Pariisis 2018. aastal, kolme Iraani teisitimõtleja kavandatud mõrv Taanis 2018. aastal ja sünagoogi süütamise katse Saksamaal Bochumis 2022. aastal; arvestades, et mõned ELi välisministrid nõudsid 16. aprillil 2024 toimunud välisasjade nõukogu istungil islami revolutsioonilisele kaardiväele sanktsioonide kehtestamist;

P.  arvestades, et hinnanguliselt kaks tosinat süütut ELi kodanikku on meelevaldselt kinni peetud Iraani pantvangidiplomaatia raames poliitiliste võitude väljapressimiseks; arvestades, et Iraan on röövinud teisitimõtlejaid väljaspool oma territooriumi, et neid Iraanis kinni pidada või nad hukata;

Q.  arvestades, et vastuseks sanktsioonidele, mille EL on Iraanile kehtestanud, on Iraan võtnud Euroopa Parlamendi liikmete suhtes vastumeetmeid; arvestades, et reaktsioonina otsustas Euroopa Parlament 2022. aasta novembris, et tema delegatsioonid ega komisjonid ei suhtle enam Iraani ametivõimudega;

R.  arvestades, et 17. aprillil 2024 otsustas nõukogu laiendada Iraani‑vastast sanktsioonirežiimi, et see hõlmaks Iraani rakettide ja droonide tootmist; arvestades, et USA administratsioon on kehtestanud uued sanktsioonid Iraani ballistilisi rakette ja droone käsitlevate programmide suhtes;

S.  arvestades, et kuigi riigimeedia teatel on osa Iraani elanikkonnast Iraani režiimi korraldatud rünnakute poolt, on paljud iraanlased nii riigis kui ka väljaspool seda neid rünnakuid teravalt kritiseerinud; arvestades, et väidetavalt võeti meetmeid, et suruda maha teisitimõtlejad, kes tegid rünnaku tõttu etteheiteid; arvestades, et Iraani režiim ei ole Iraani rahva õiguspärane esindaja;

1.  mõistab kõige karmimal viisil hukka enneolematu drooni- ja raketirünnaku, mille Iraan 2024. aasta 13. ja 14. aprilli vahelisel ööl Iisraeli vastu korraldas, ning sellega kaasnenud pingete järsu teravnemise ja piirkondliku julgeoleku ohtu seadmise; avaldab Iisraeli Riigi ja selle kodanike julgeolekule veel kord täit toetust; avaldab Iisraeli araabia beduiini kogukonnast pärit ohvri, šrapnellist raskelt vigastada saanud seitsmeaastase tüdruku perele toetust; mõistab hukka rünnakud, mille Iraani käsilased panid samal ajal toime Golani kõrgendikel (Hezbollah) ja Jeemeni ranniku lähedal (huuthide liikumine);

2.  mõistab hukka 1. aprillil 2024. aastal Damaskuses Iraani konsulaadi vastu toime pandud rünnaku, mille tagajärjel hukkus mitu inimest; tuletab meelde, et diplomaatilise ja konsulaaresinduse valduste puutumatus on tähtis põhimõte, mida tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt kõigil juhtudel järgida;

3.  kutsub kõiki osalisi üles edasisest eskaleerumisest hoiduma ning nõuab võimalikult vaoshoitud käitumist ja pingete leevendamist;

4.  väljendab heameelt selle üle, et EL on otsustanud 2023. aasta juulis kehtestatud praegust sanktsioonirežiimi laiendada, et muu hulgas karistada Iraani selle eest, et ta toodab ja tarnib Venemaale ja laiemale Lähis‑Ida piirkonnale mehitamata droone ja juhitavaid rakette; nõuab, et need sanktsioonid kehtestataks viivitamata; nõuab, et sanktsioonid kehtestataks rohkemate isikute ja üksuste suhtes, nagu Baithe Rahbari (Iraani kõrgeima juhi büroo), Iraani relvajõudude peastaap, Khatam‑al Anbiya peakorter ja selle ülem Gholam Ali Rashid, islami revolutsioonilise kaardiväe merevägi, Iraani kaitseminister brigaadikindral Mohammad‑Reza Ashtiani ning Iraani lennundus- ja kosmosetööstuse organisatsiooni direktor Seid Nooshin; märgib, et praegused ELi sanktsioonid kehtivad ainult kuuele isikule ja viiele üksusele, kes vastutavad Iraani tuumaprogrammi eest; rõhutab, et neid sanktsioone tuleb pärast 2024. aasta juulit pikendada; kutsub nõukogu üles valmistama ette lisasanktsioone, mis kehtestataks pangandus-, nafta- ja lennundussektoris, kui Iraani režiimi peaks pingeid lubamatult teravdama, ning andma nendest ettevalmistavatest meetmetest Iraani ametivõimudele ette teada; nõuab tungivalt, et nõukogu hindaks viimaseid sanktsioone, mille USA on Iraani suhtes kehtestanud, ning analüüsiks, kas ELi ja USA sanktsioonirežiimide sünkroniseerimisel – kui see on asjakohane ja võimalik – oleks lisaväärtust; rõhutab, et nimetatud sanktsioone tuleks USA, Ühendkuningriigi, G7 ja teiste liitlastega võimalikult palju koordineerida;

5.  kordab, et on nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat juba pikka aega üles kutsunud kandma islami revolutsioonilise kaardiväe ELi terroriorganisatsioonide nimekirja, ning rõhutab, et see otsus oleks tulnud teha juba ammu; rõhutab, et viimastel aastatel on islami revolutsiooniline kaardivägi pannud Euroopa pinnal toime kümneid tapmisi ja tapmiskatseid;

6.  rõhutab, et Iraani / islami revolutsioonilise kaardiväe, nende käsilaste, nagu huthide, Iraagi ja Süüria relvarühmituste ja ELi terroristiloetellu kantud organisatsioonide, see on Hamasi ja Hezbollahi sõjalise tiiva vahel on tugevad sidemed; kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kandma Hezbollah tervikuna terroriorganisatsioonide ELi loetellu; mõistab hukka, et Iraan ekspordib droone ja laskemoona, et Venemaa Ukraina‑vastast agressioonisõda toetada;

7.  on väga mures selle pärast, et pinged on piirkonnas üha enam teravnenud ning Iraani režiimil ja selle valitsusväliste osaliste võrgustikul on Lähis‑Idas destabiliseeriv mõju; on mures suure ohu pärast, et piirkondlik eskaleerumine võib muutuda ulatuslikumaks; mõistab hukka kõik riiklike ja valitsusväliste osalejate teod, millega õhutatakse või toetatakse ühe suuremat eskaleerumist; nõuab tungivalt, et kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige ÜRO põhikirja artikli 2 lõikega 4, püüaksid kõik osalised pingeid leevendada ja hoiduksid jõuga ähvardamisest ja jõu kasutamisest ning käituksid võimalikult tasakaalukalt; nõuab tungivalt, et kõik osalised austaksid ja järgiksid kogu aeg täielikult rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust;

8.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles jätkama ja suurendama diplomaatilisi jõupingutusi, mida tehakse koos rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Pärsia lahe riikidega, tuginedes hiljutistele algatustele ja eelkõige ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimesele ministrite tasandi kõrgetasemelisele foorumile, mis toimus 22. aprillil 2024, ning ergutama pingete kiiret leevendamist ja sisulist dialoogi;

9.  rõhutab, et Gaza sektoris toimuval sõjal on piirkonna stabiilsusele väga suur mõju; mõistab Hamasi ja teiste Palestiina terrorirühmituste poolt Iisraeli ning Iisraeli ja Palestiina rahva vastu toime pandud terrorismi- ja sõjakuriteod hukka; nõuab kõigi Gaza sektoris kinnipeetavate Iisraeli pantvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning Rahvusvahelise Punase Risti Komitee viivitamatut juurdepääsu kõigile Gaza sektoris kinnipeetavatele Iisraeli pantvangidele, et neile saaks anda arstiabi; rõhutab, et Iisrael on enesekaitseõiguse kasutamisel kohustatud järgima rahvusvahelist õigust, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas; mõistab hukka Iisraeli ebaproportsionaalse sõjalise vastureaktsiooni, mille tagajärjel on hukkunud enneolematult palju tsiviilisikuid; nõuab tungivalt, et Iisrael tagaks, et Gaza sektori nälgival elanikkonnal oleks täielik, takistamatu ja turvaline võimalus saada humanitaarabi, ning et Iisrael täidaks Rahvusvahelise Kohtu määrusi; rõhutab, et kui Iisraeli-Palestiina konfliktile leitaks pikaajaline poliitiline lahendus, oleks piirkond palju stabiilsem ja selle väljavaated palju paremad; kordab, et toetab vankumatult kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat kokkulepitud lahendust, mille aluseks on 1967. aasta piirid ja mille puhul eksisteeriksid kaks suveräänset, demokraatlikku riiki kõrvuti rahus ja tagatud julgeolekus, austades täielikult rahvusvahelist õigust, ning mõlema riigi pealinn oleks Jeruusalemm;

10.  märgib, et Iraan, Venemaa ja Hiina jagavad üha enam kriitilist luureteavet ja teevad ELi sanktsioonide mõju vähendamiseks koostööd, kasutades varifirmasid, püüdes oma pangandussüsteeme ühendada ja vedades merel naftat nii, et asukoha määramise seadmed on välja lülitatud; nõuab, et ELi sanktsioonide täitmine tagataks paremini ja automaatseid identifitseerimissüsteeme uuendataks kiiresti, et sanktsioonidest ja embargost kõrvalehoidmist tõkestada, ning et kahtlustatavate Iraani laevade järelevalvet ja kontrolli tõhustataks;

11.  mõistab hukka, et Iraan ei täida endiselt ühise laiaulatusliku tegevuskava kohaseid õiguslikke kaitsemeetmetega seotud kohustusi, ja mõistab hukka Iraani tuumaprogrammi edasiarendamise, milleks ei ole mingit usutavat tsiviilvajadust; rõhutab, et mitme usaldusväärse allika andmetel on aeg, mida Iraan tuumarelvas kasutatava, piisavas koguses plutooniumi tootmiseks praegu vajab, mõõdetav nädalates; nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud hakkaksid viivitamata oma kohustusi täitma ja leiaksid kõigile asjaga seotud küsimustele lahenduse; nõuab tungivalt, et E3 (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) ja selle partnerid kaaluksid Iraanile ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast tulenevate kohustuste täitmiseks tähtaja kehtestamist, ja kui Iraan kohustusi täitma ei hakka, võtaksid ühiselt kasutusele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 kohase mehhanismi, mille alusel võib sanktsioonid kehtestada uuesti;

12.  arvestades, et USA on väga mures Iraani ja Põhja‑Korea sõjalise koostöö pärast, eelkõige tuuma- ja ballistiliste rakettide valdkonnas; arvestades, et õigustatud on ka mure Iraani sõjalise koostöö pärast Venemaa ja Pakistaniga ning Iraani tõhustatud koostöö pärast Hiinaga sõjatehnoloogia valdkonnas; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on teatanud, et Põhja‑Korea ja Iraani vahel on vahetatud kaugmaaraketitehnoloogiat ja -relvastust, mida on tarnitud ka Iraani käsilastele Lähis‑Idas; arvestades, et Põhja‑Korea on tarninud Iraanile kriitilise tähtsusega raketikomponente, mille abil on võimalik ehitada ballistilisi rakette, mis suudavad tabada sihtmärke palju kaugemal, aidates Iraanil muutuda raketijõuks;

13.  tuletab meelde, et Hezbollah peab kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1701 relvadest loobuma; mõistab hukka, et Hezbollahil on olnud Liibanonis ja Süürias opositsiooniesindajate represseerimisel aktiivne roll ja muu hulgas on ta tapnud mitu isikut, kes andsid teada 2020. aasta augustis Beiruti sadamas toimunud plahvatusest; mõistab Hezbollahi Iisraeli-vastased rünnakud ja Iisraeli õhurünnakud Liibanonis hukka; kutsub mõlemat poolt tungivalt üles end vaos hoidma ja vaenutegevust lõpetama, et pingeid rohkem ei teravneks; kutsub nõukogu üles määratlema Hezbollahi tervikuna terroriorganisatsioonina;

14.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid ja tõhustaksid kõiki pingutusi, mida tehakse, et kõik laeval Galaxy Leader pantvangi võetud isikud, sealhulgas kaks Bulgaaria, üks Rumeenia ja kolm Ukraina kodanikku, keda huthid on alates 19. novembrist 2023 kinni hoidnud, turvaliselt ja viivitamata vabastataks; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid tõhustaksid sel eesmärgil diplomaatilist suhtlust ning teeksid kõigi sidusrühmadega koostööd, et tagada vangistuses hoitavate eurooplaste turvaline tagasipöördumine ilma edasiste viivitusteta; mõistab igati hukka, et Iraani valitsuse otsese või kaudse kontrolli all tegutsevad üksused pidasid Portugali lipu all sõitva laeva MCS Aries ebaseaduslikult kinni, läksid selle pardale ja võtsid selle koos meeskonnaga vangi; nõuab tungivalt, et laev ja meeskond viivitamata vabastataks; peab kiiduväärseks, et ELi nõukogu otsustas alustada tihedas koostöös piirkondlike osalistega ELi mereväeoperatsiooni ASPIDES, mille eesmärk on kaitsta Jeemeni ranniku lähedal meresõiduvabadust;

15.  mõistab Iraani pantvangidiplomaatia hukka; nõuab, et Rootsi kodanik ja ELi ametnik Johan Floderus, kes peeti Teheranis meelevaldselt kinni ja keda hoitakse Iraanis ebainimlikes tingimustes vangistuses, viivitamata ja tingimusteta vabastataks, nõuab tungivalt, et EL algataks selle vastu võitlemise strateegia ja looks spetsiaalse rakkerühma, et kinnipeetavate perekondi paremini aidata ja pantvangide võtmine edaspidi ära hoida; nõuab, et ELi kodanikel soovitataks Iraani mitte minna, kui selleks ei ole vältimatut vajadust; kutsub Iraani üles kõik ELi kodanikud, sealhulgas Euroopa välisteenistuse ametnik Johan Floderus, ja kõik teised poliitvangid viivitamata ja tingimusteta vabastama;

16.  mõistab Iraani ametivõimude poolt Euroopa Parlamendi liikmete suhtes kehtestatud sanktsioonid hukka; kinnitab veel kord, et senikaua, kui need sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmete suhtes kehtivad, tuleb parlamentidevaheline dialoog peatada;

17.  kutsub komisjoni üles algatama laiapõhjalise strateegia, mille eesmärk on Iraani režiimi rahvusvahelisi repressioone ELis tõkestada, ning on seisukohal, et strateegiaga tuleks toetada selliste repressioonide ennetamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid; nõuab, et silmapaistvate islami revolutsioonilise kaardiväe liikmete pereliikmete suhtes, kes õpivad või töötavad ELis, kehtestataks sanktsioonid ning et võetaks meetmeid, et hoida ära Iraani diasporaa ahistamine ja hirmutamine ELis, sealhulgas õppelinnakutes; kutsub Euroopa luureteenistusi, küberturbe intsidentide lahendamise üksusi (CSIRTid), ELi luure- ja situatsioonikeskust, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit ja idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma üles tegema aktiivset koostööd, et Iraani / islami revolutsioonilise kaardiväe / Iraani luureministeeriumi poolt internetis levitatava desinformatsiooni ning Iraani diasporaa vastu suunatud küber- ja hirmutamisoperatsioonide vastu võidelda ja sellist tegevust tõkestada; kutsub ELi liikmesriike üles tõkestama aktiivselt Iraani katseid levitada ELi pinnal oma revolutsioonilist ideoloogiat;

18.  nõuab, et EL ja liikmesriigid pakuksid Iraani kodanikuühiskonnale ja opositsioonile küberturvalisuse alast tuge ning tasuta ja juurdepääsetavaid virtuaalseid privaatvõrke või muid vahendeid piirangutest kõrvalehoidmiseks;

19.  mõistab hukka Iraani ametivõimude ulatuslikud üleriigilised repressioonid naiste vastu, kes on ülikarmi hidžaabiseadust rikkunud; võtab suure murega teadmiseks, et hiljuti on Iraanis hakatud surmanuhtlust järjest sagedamini kohaldama, ja kordab, et nõuab selle kaotamist;

20.  märgib, et toetab Iraani kodanikuühiskonda ja demokraatlikke jõude igati ja on nendega solidaarne; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid toetust inimõiguste kaitsjatele, kes peavad Iraanist lahkuma, sealhulgas andma neile võimaluse kiiresti viisa saada ja varjupaik leida, ning pakuksid Iraani kodanikuühiskonna abistajatele tehnilist tuge, tagades samal ajal sellise tegevuse eest Iraani isevastutuse;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, Iraani valitsusele ja parlamendile ning Iisraeli valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 186, 25.7.2023, lk 20. (2) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.