skip to content
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 

Parlament algatas valimiste reformi ja nõuab üleeuroopalist valimisnimekirja

Teisipäeval võttis parlament vastu seadusandliku algatusraporti, mille eesmärk on reformida Euroopa Parlamendi valimiste korda ning ühtlustada valimiste reeglid kõigis liikmesriikides.

  • Euroopa Parlamendi valimised võiksid toimuda kõigis liikmesriikides 9. mail.
  • Lisanduks 28 parlamendiliiget üleeuroopalise nimekirja alusel.
  • Posti teel hääletamine peab olema võimalik kõigis liikmesriikides. Kehtestada tuleks ühine minimaalne valimiskünnis ja lubada kõigis riikides kandideerida alates 18. eluaastast.
  • Võrdõiguslikkuse tagamiseks on vaja sooliselt tasakaalustatud nimekirju või sookvoote.

Ettepanek võeti vastu 323 häälega. Vastu hääletas 262 ja erapooletuks jäi 48 parlamendiliiget.


Ettepaneku kohaselt oleks igal valijal edaspidi kaks häält: üks Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks koduriigi valimisringkonnas ja teine üleeuroopalises valimisringkonnas, millest valitaks Euroopa Parlamenti lisaks 28 saadikut. Selleks et tagada üleeuroopalise nimekirja geograafiline tasakaalustatus, jagataks liikmesriigid sõltuvalt rahvaarvust kolme rühma. Üleeuroopalise nimekirja kandidaate saaksid esitada näiteks liikmesriikide erakondade koalitsioonid, riiklikud valijate ühendused või Euroopa tasandi erakonnad.


Valimiste reformi eesmärk on ka soolise ebavõrdsuse vähendamine, sest hoolimata olukorra paranemisest viimastel valimistel, ei pääsenud mõnest liikmesriigist Euroopa Parlamenti ühtegi naist. Seetõttu teevad parlamendiliikmed ettepaneku kehtestada sookvoodid või sooliselt tasakaalustatud valimisnimekirjad, kus nais- ja meeskandidaadid oleks esitatud vaheldumisi.


Valimistavade ühtlustamiseks on lisaks kavas:

  • muuta 9. mai üleeuroopaliseks valimispäevaks;
  • anda kandideerimisõigus kõigile vähemalt 18-aastastele eurooplastele;
  • seada 3,5% valimiskünnis liikmesriikidele, kust valitakse Euroopa Parlamenti 60 või enam liiget;
  • tagada kõigi kodanike, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs valimistele ja võimalus hääletada posti teel ning
  • anda kodanikele võimalus rääkida kaasa Euroopa Komisjoni presidendi valimisel.

Uute reeglite jõustamiseks plaanitakse luua Euroopa Valimisamet.

Järgmised sammud

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 223, peab nõukogu parlamendi seadusandliku algatuse omapoolsete muudatustega ühehäälselt heaks kiitma. Seejärel peab algatuse heaks kiitma Euroopa Parlamendi täiskogu, siis saadetakse ettepanek kõikidele liikmesriikidele, kes peavad selle heaks kiitma vastavalt oma põhiseaduses sätestatud korrale.

Pressikonverents raportöör Domènec Ruiz Devesaga (S&D, Hispaania) toimub teisipäeval, 3. mail 2022 kell 18.00 (Eesti aeg). Pressikonverentsi saab jälgida otse või järelvaadata siit.

Taust

Euroopa Parlamendi valimiste akt võeti vastu 1976. aastal. Seda on muudetud 2002. ja 2018. aastal, kuigi hilisem muudatus ei ole veel jõustunud. Akt sisaldab ühiseid põhimõtteid, mida kõik liikmesriigid peavad Euroopa Parlamendi valimiste puhul järgima. Ühtset valimissüsteemi ei ole siiani püütud luua.