skip to content
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 

Tehisintellekt: EL peab kehtestama ülemaailmsed standardid

Tehisintellekt: EL peab kehtestama ülemaailmsed standardid

Teisipäeval 495 häälega vastu võetud tehisintellekti erikomisjoni lõpparuanne tõdeb, et EL on maha jäämas ülemaailmsest tehnoloogia võidujooksust. Kui tehisintellekti standardid töötatakse välja väljaspool ELi, sageli mittedemokraatlike riikide poolt, seab see ohtu inimõigused ning võib viia diskrimineerimiseni. Seetõttu peab EL kehtestama tugevad standardid tehisintellekti kasutamiseks, millega tuleks kaasa ka ülejäänud maailm ja mis tagaksid põhiõiguste kaitse. Raporti vastu hääletas 32 ning erapooletuks jäi 102 parlamendiliiget.

Parlament leiab, et tehisintellekt pakub hulgaliselt võimalusi tervishoiu, sealhulgas personaalse meditsiini edendamiseks, aitab parandada elukeskkonda ja -tingimusi (näiteks võidelda pandeemiate ja näljahädadega) ning ohjeldada kliimamuutusi. Ühtlasi aitab tehisintellekt koos vajaliku tugitaristu, hariduse ja koolitusega panustada jätkusuutlikku majanduskasvu.

Massilise jälgimisega seotud riskid

Tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks on vaja ülemaailmselt kokku lepitud ühiseid standardeid, kuna uute tehnoloogiatega kaasnevad olulised eetilised ja õiguslikud küsimused. Need puudutavad näiteks autonoomseid surmavaid relvasüsteeme, mille väljatöötamise, tootmise ja kasutamise keelustamist on parlament korduvalt nõudnud.

Samuti on parlament mures andmetöötluse automatiseerimise üle, mis võimaldab massilist jälgimist ja võib seada ohtu inimeste põhiõigused, seda eriti autoritaarsetes režiimides. Seetõttu peab ELi prioriteet olema rahvusvaheline koostöö inimkeskse tehisintellekti edendamiseks.

Tsitaadid

Raportöör Axel Voss (EPP, Saksamaa) ütles: „Meie aruanne näitab selgelt, et tehisintellekt hoogustab digiüleminekut ja muudab ülemaailmset digitaalset konkurentsi. EL peab haarama ülemaailmse juhtrolli ning kasutama võimalust edendada inimkeskset ja usaldusväärset tehisintellekti. Vajame õigusraamistikku, mis jätab ruumi innovatsioonile, samuti ühtset digiturgu, kus kehtivad selged standardid, mis tagavad põhiõiguste kaitse. Vajame investeeringuid ning tugevat ja jätkusuutlikku digitaristut, millele on kõigil kodanikel ligipääs.“

AIDA erikomisjoni esimees Dragoş Tudorache (Renew, Rumeenia) sõnas: „Eeskirjadest, mis me täna loome, sõltub meie tulevane ülemaailmne konkurentsivõime digitaalsektoris. Need reeglid peavad olema kooskõlas meie väärtustega: demokraatia, õigusriik, põhiõigused ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra austamine. Me peame sellega hakkama saama, sest võitlus autoritaarsete režiimide ja demokraatia vahel muutub üha teravamaks – ja kahjuks veelgi surmavamaks, nagu kinnitab Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse.“

Taust

AIDA erikomisjon alustas tööd 2020. aasta septembris ülesandega uurida tehisintellekti kasutamise mõju ELi majandusele ja selle eri sektoritele, analüüsida, mida ELi mittekuuluvad riigid tehisintellekti valdkonnas teevad, ning kaardistada edasised sammud. Lõpparuanne on sisend tehisintellekti tegevuskavaks aastani 2030.

Lõpparuanne viitab ka tehisintellekti seadusele, mida praegu arutatakse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO) ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE). Mõlemad komisjonid hääletavad tehisintellekti seaduse üle ühiselt septembri lõpus.