skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
22/10/2020

Värske uuring: 77% eurooplastest leiab, et ELi rahastus peaks olema seotud õigusriigi põhimõtetega

Enamik ELi kodanikke toetab ELi eelarve suurendamist pandeemia seljatamiseks. Vastanute hinnangul on esmatähtsad rahvatervis, majanduse taastumine ja kliimamuutused.

 

Euroopa Parlamendi tellitud värske uuringu kohaselt leiab 77% vastanutest, et ELi raha peaks eraldama ainult siis, kui riigi valitsus järgib õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. Vähemalt seitse kümnest vastanust nõustub selle väitega 26 ELi liikmesriigis. Uuring viidi läbi 2020. aasta oktoobri alguses.

54% eurooplastest arvab, et ELil peaks olema enam vahendeid pandeemia tagajärgede leevendamiseks. ELi kolm kuluprioriteeti peaksid olema rahvatervis (54% vastanutest), majanduse taastumine ja uued võimalused ettevõtetele (42% vastanutest), kliimamuutused ja keskkonnakaitse (37% vastanutest). Järgnevad tööhõive ja sotsiaalküsimused (35% vastanutest), mis 2020. aasta juuni küsitluses olid kolme prioriteedi hulgas.

Rahvatervis on vastajate kuluprioriteet 18 riigis. Eesti, Läti ja Tšehhi elanikud seadsid esikohale majanduse taastumise, samas kui Austrias, Taanis ja Saksamaal toetati enim võitlust kliimamuutustega. Horvaatias, Slovakkias ja Soomes pidasid vastajad esmatähtsaks tööhõivet ja sotsiaalküsimusi.

 

Kriisi otsene mõju sissetulekutele

Enamik Euroopa Liidu kodanikke kardab COVID-19 kriisi otsest mõju oma isiklikule finantsolukorrale: 39% vastanutest tunnistas, et kriis on juba mõjutanud nende sissetulekuid, 27% vastanutest pelgab sissetuleku vähenemist lähitulevikus. Vaid 27% vastanutest arvab, et kriis nende tulusid ei mõjuta. 20 riigis väidab suurem osa vastanutest, et praegune kriis on juba mõjutanud nende isiklikku sissetulekut.

 

ELil olulineroll kriisi lahendamisel

Kaks kolmandikku vastanutest (66%, Eestis 73%) nõustub, et ELil peaks olema suurem pädevus COVID-19 sarnaste kriisidega toimetulemiseks. Selle väitega ei nõustu vaid veerand vastanutest (25%).

 

Märkus toimetajatele

Alates Covid-19 pandeemia puhkemisest on Euroopa Parlament tellinud kolm Euroopa avalikku arvamuse uuringut. Viimase uuringu korraldas Kantar interneti teel (telefoni teel Maltal) ajavahemikus 25. septembrist kuni 7. oktoobrini 2020. Vastajaid oli 27 ELi liikmesriigis kokku 24 812. Küsitleti 16-64-aastaseid elanikke (16-54 Bulgaarias, Tšehhias, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias). Esindatus riigi tasandil tagatakse soo, vanuse ja piirkonna kvootidega. ELi kogutulemusi kaalutakse vastavalt iga riigi elanikkonna suurusele.

Uuringu aruanne koos täielike andmetega avaldatakse 2020. aasta novembri alguses.

Lisateave

 

 Avaliku arvamuse uuringu esimesed tulemused

 

Neil CORLETT

Head of the Press Unit

 

(+32) 2 28 42077 (BXL)

 

(+32) 470 89 16 63

 

neil.corlett@europarl.europa.eu

 

Philipp SCHULMEISTER

Head of Public Opinion Monitoring Unit

 

(+32) 2 28 41 381 (BXL)

 

philipp.schulmeister@europarl.europa.eu

 

Inga HÖGLUND

Pressinõunik

 

(+32) 2 283 22 82 (BXL)

 

(+32) 498 98 33 29

 

inga.hoglund@europarl.europa.eu

 

Kadi HERKÜL

Euroopa Parlamendi büroo pressinõunik

 

(+372) 630 69 42

 

(+372) 511 75 10

 

kadi.herkuel@europarl.europa.eu