Parlament mõistab hukka Venemaa relvajõudude kogunemise Ukrainas ja rünnakud Tšehhis

Neljapäeval 569 poolthäälega vastu võetud resolutsioonis avaldasid parlamendiliikmed tõsist muret Vene sõdurite kogunemise üle Ukraina piiril ning ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi territooriumil. Vastu hääletas 67, erapooletuid oli 46.

Resolutsioon rõhutab, et juhul kui Venemaa plaanib uut sissetungi Ukrainasse, peab EL saatma tugeva signaali, et rahvusvahelise õiguse rikkumisel on tõsised tagajärjed (sh nafta- ja gaasiimpordi viivitamatu peatamine Venemaalt, Venemaa väljaarvamine SWIFT rahvusvahelisest maksesüsteemist ning kõigi Venemaa võimudega seotud oligarhide varade külmutamine ja Euroopa viisade tühistamine).

Venemaa luuretegevus Tšehhis ja Aleksei Navalnõi olukord

Resolutsioonis mõistetakse hukka hiljuti Tšehhi võimude poolt tuvastatud Venemaa luureteenistuse korraldatud Vrbětice relvalao plahvatus 2014. aastal, milles sai surma kaks Tšehhi kodanikku. Parlamendiliikmed avaldasid Tšehhile toetust käimasolevas diplomaatilises tülis, mis on viinud diplomaatide väljasaatmiseni.

Parlament kordas ka üleskutset vabastada viivitamatult ja tingimusteta Venemaa opositsioonijuht Aleksei Navalnõi, kelle vangistus on poliitiliselt motiveeritud ja vastuolus Venemaa kohustustega järgida rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. Resolutsioon toonitab, et Venemaa võimud ja president Putin on täielikult vastutavad Navalnõi tervise ja kehalise puutumatuse eest ning peavad tegema kõik, et kaitsta tema füüsilist ja vaimset tervist.

Resolutsioon avaldatakse üsna pea siin (29.04.2021). Resolutsiooni eelnõuga saab tutvuda siin.

Eesti parlamendisaadikute sõnavõtud täiskogu arutelul

„Vene Föderatsioon on viimase kuu aja jooksul hoidnud agressiivse surve all kogu Euroopat. Enam kui 100 000 sõduri toomine Ukraina piiridele ning Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladele on märk sellest, et edasine sõjaline agressioon on president Putini jaoks igal juhul ühena valikust laual,“ ütles Riho Terras (EPP). „See on oluline õppetund, mis näitab kui kiiresti ja millises mahus on Venemaa võimeline oma üksusi piiridele liigutama. Venemaa tegevus laiemalt on naabruskonnas aktiivne ja imperialistlikest huvidest lähtuv.“

„Me räägime Venemaa käitumisest, mis eriti viimasel ajal on olnud provokatiivne, ettearvamatu ja vaenulik. Aga mitte üllatav. Venemaa rikub järjekindlalt rahvusvaheist õigust ja vaatab, mis siis saab – kas ja mismoodi reageerib Euroopa Liit,“ sõnas Marina Kaljurand (S&D). „Täna palub üks meie seast – Tšehhi – Euroopa Liidult toetust ja solidaarsust, et vastata Venemaa räigele käitumisele. Ta palub toetust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Meie kohustus on toetada Tšehhit, teha seda sirge seljaga, otsustavalt ja üheskoos, sest me kaitseme ka oma ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Ärme laseme Venemaal meid lõhestada ja meie üle irvitada.“

„Ainus keel, millest praegused Venemaa juhid aru saavad, on jõud, tugevus ja otsustavus. Kui soovime muuta Venemaa käitumist, peame olema põhimõtte- ja järjekindlad. Peame toetama oma partnereid ja ELi liikmesriike rasketes olukordades ja olema vastu Vene energiaprojektidele, mida üritatakse maskeerida kui mittepoliitilist kaubanduslikku ettevõtmist,“ sõnas Sven Mikser (S&D).

„On juba tuhandeid kordi öeldud, et ELi jõud peitub meie välispoliitika ühtsuses. See kehtib eriti autoritaarsete režiimide kohta nagu Venemaa ja Hiina. Pole saladus, et Venemaale ei meeldi ELi ja NATO ühtsus ja ta on üritanud korduvalt seda ühtsust ka õõnestada,“ selgitas Urmas Paet (Renew). „Praegustel rasketel aegadel ei saa Euroopa Liit lubada suuri lahknevusi liikmesriikide välispoliitikas. Kõik sammud, mida Venemaa suunas astutakse, peavad toimuma ühtselt. Peame leidma viise, kuidas survestada Venemaad lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumised, aga seda pole võimalik teha, kui EL ei tegutse oma välis- ja julgeolekupoliitikas rasketel aegadel ühiselt.“

„Venemaa ei ole viimase 100 aasta jooksul oma loomult muutunud. Venemaa on olnud globaalne tegutseja ja seda soovivad nad ka täna, et tugevdada oma positsioone läbi geopoliitika, läbi pehme võimu ehk majanduspoliitika ja naabrite majanduspoliitikat mõjutades ning kui sellest ei piisa, on nad valmis kasutama ka sõjalist jõudu,“ ütles Jaak Madison (ID). „Tänane Euroopa on nõrk ja tundub, et ei tahagi tugev olla. Kui me tahaksime, saaks Euroopa juba täna mõelda oma kaitsevõimekusele ja sellele, kuidas Venemaaga toime tulla. Meil ei ole vaja hüsteeriat ega paanikat Venemaast rääkides. Meil on vaja mõistlikku pragmaatilist suhtumist, mis tugineb jõutasakaalul ja teineteise austamisel.“