skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
03/06/2021

Värske arvamusuuring: eestlased on tuleviku osas lootusrikkad

Kui valdavas osas ELi liikmesriikidest vaatavad inimesed tulevikku ebakindlusega, siis 51% Eesti vastajaist on lootusrikkad, kinnitab Eurobaromeetri värske arvamusuuring.

Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuring, mis viidi läbi tänavu märtsis-aprillis, näitab Covid-19 pandeemia üha tuntavamat mõju kodanike isiklikule elule ja rahalisele olukorrale. ELi prioriteetidena nimetavad vastajad rahvatervise kaitset, võitlust vaesusega, majanduse ja töökohtade toetamist ning kliimamuutuse ohjeldamist.

Üldiselt kinnitab värske uuring tugevat toetust Euroopa Liidule ja laialdast üksmeelt selles, et globaalsete väljakutsetega, nagu näiteks Covid-19 pandeemia, saab kõige paremini võidelda ELi tasandil.

Pooled küsitletuist tunnevad Covid-19 mõju isiklikule rahakotile

31% küsitletuist (Eestis 25%) nentis, et pandeemia on negatiivselt mõjutanud nende sissetulekuid. Lisaks arvas 26% (Eestis 28%), et kriisi mõju nende isiklikule rahakotile avaldub lähiajal. Samas leidis 42% vastanuist (Eestis 47%), et viirusekriis nende sissetulekuid ei mõjuta.

Piirangute tervisekasu kaalub üles majanduskahju

Hoolimata pandeemiaga seotud piirangute mõjust majandusele, arvab enamik vastanutest (58%), et nende sammude tervisekasu kaalub üles majanduskahju. Seda arvamust jagavad enamiku ELi riikide vastajad ning see annab tunnistust, et kodanike hinnang piirangutele on võrreldes 2020. aasta teise poolega oluliselt muutunud - toona oli ülekaalus arvamus, et majanduskahjud on suuremad kui tervisekasu. Eesti vastajate seisukoht on siinkohal veelgi selgem: 68% neist leiab, et tervisekasu ületab majanduskahju.

 

Kaheksa kümnest eurooplasest teab, mida EL on pandeemiaga võitluses teinud

Eurooplased on hästi kursis Euroopa Liidu tegevusega Covid-19 pandeemia vastu võitlemisel: kaheksa kümnest eurooplasest ja üheksa kümnest Eesti vastajast on kuulnud, näinud või lugenud ELi ühistegevusest ja peaaegu pooled kõigist vastanuist (48%) teavad, milliseid konkreetseid samme on astutud. Samas ei võrdu kõrge teadlikkus rahuloluga: vastanuist 48% on ELi tegevusega rahul, ent 50% mitte. (Eestis on ELi tegutsemisega rahul 52% küsitletuist.) Uuringus osalenud ei ole rahul ka ELi liikmesriikide omavahelise solidaarsusega võitluses pandeemia vastu: seda peab piisavaks vaid 44% küsitletuist (Eestis 41%).

 

Euroopa Liidu toetus püsib kõrge

Värske uuringu kohaselt püsib toetus ELile viimase kümnendi kõrgeimal tasemel: ELis keskmiselt hindab liitu positiivselt 48% küsitletuist, 35% suhtub liitu neutraalselt ning 17% negatiivselt. Eestis suhtub ELi positiivselt 60% vastajaist, neutraalselt 28% ja negatiivselt 12%.

Samas kinnitab värske uuring, et kodanikud peavad väga oluliseks ELi tegevuse reformi: vähem kui veerand eurooplastest (23%) pooldab ELi "nagu see hetkel on", samas leiab 47%, et liit vajaks muutusi.

ELi prioriteedid: tervishoid, vaktsiinid ja suurem pädevus kriisiohjamisel

74% küsitletuist (85% Eestis) soovib, et ELil oleks suurem pädevus, et ohjata ulatuslikke kriise nagu Covid-19 pandeemia. Esmatähtsaks peavad eurooplased siinkohal kiiret ligipääsu ohututele ja tõhusatele vaktsiinidele (39%), ravi ja vaktsiinide väljatöötamise eelisrahastamist (29%) ning Euroopa kriisistrateegia (28%) ja Euroopa tervishoiupoliitika väljatöötamist (25%).

 

 

Parlament peab seadma esiplaanile rahvatervise, vaesuse ja kliimamuutused

Euroopa Parlamendilt ootavad kodanikud, et see keskenduks rahvatervise probleemidele (49%), sellele järgnevad võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (39%), majanduse toetamine ja uute töökohtade loomine (39%) ning võitlus kliimamuutusega (34%). Eesti vastajad seavad siinkohal esikohale majanduse toetamise (46%), järgnevad rahvatervise kaitse ja võitlus vaesusega.

 

Taust

Euroopa Parlamendi kevadise arvamusuuringu Eurobarometer küsitlus viidi läbi 16. märtsist kuni 12. aprillini 2021ELi 27 liikmesriigis. Uuringu käigus küsitleti 26 669 inimest (nii näost-näkku kui ka veebipõhiselt).