skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
09/06/2021

Euroopa Parlament mälestas juuniküüditamise ohvreid

Juuniküüditamise 80. aastapäeva eel toimus parlamendis ohvrite mälestuseks arutelu, kus parlamendiliikmed rõhutasid, et Euroopas toimunud inimsusevastastest kuritegudest tuleb enam rääkida.

Parlamendiliikmed leidsid, et 14. juunil 1941 alanud Nõukogude võimude poolt korraldatud massilised küüditamised Balti riikidest ja Poolast vajavad senisest enam tähelepanu, sest paljud eurooplased pole neist sündmustest teadlikud ning EL pole siiani küüditamisi ühtselt inimsusevastaseks kuriteoks tunnistanud. Lisaks toonitasid sõnavõtjad, et paljude küüditatute saatus on ka veel 80 aastat hiljem teadmata.

„Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamine natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939 avas tumeda peatüki Euroopa ajaloos ja sillutas teed Teisele maailmasõjale. Tänane mälestus näitab, et peame heitma valgust mõlema režiimi kuritegudele,“ ütles volinik Helena Dalli. „Nõukogude okupatsioon, mis järgnes 1939. aasta sissetungile ning Balti riikide annekteerimisele 1940. aastal viis massiliste kuritegudeni nii okupeeritud Poolas kui ka Balti riikides ja teistel nõukogude okupatsiooni all olnud aladel. Me jagame Euroopa ühist ajalugu ja peame seda mäletama. On äärmiselt oluline pidada ühiselt meeles totalitarismi kogemusi ja traagilisi tagajärgi, et kaitsta meie ühiseid väärtusi - inimväärikust, põhiõigusi, õigusriiki ja demokraatiat.“

Leedu parlamendiliige Rasa Juknevičienė (EPP) jagas oma pere lugu: „80 aastat tagasi küüditati mu toona 9-aastane vanaema oma perega Siberisse. Tema isa ja väikevend ei naasnud iialgi. Mu ema unistab täna sellest, et tema vanaisa ja miljoneid Gulagi ohvreid mälestaksid üheskoos ELi juhid ja tulevane Venemaa president.“

„Kommunismi kuriteod - küüditamised ja gulagid - on osa kogu Euroopa Liidu loost. Sellest tuleb rääkida kõigile kogu Euroopas. Küüditamine peab olema tunnistatud inimsusevastaseks kuriteoks,“ lisas ta. „Unustatud või hukkamõistmata jäänud kuriteod aitavad kaasa tänapäeva totalitaarsete režiimide sünnile. ELi välispiiril näeme kaht 21. sajandi stalinistlikku režiimi - kaks diktaatorit Euroopa idas kasutavad ajalugu, et Euroopat lõhestada, oma režiimi õigustada ja inimesi pantvangis hoida.“

Lisateave
 
 Täiskogu arutelu videosalvestis (09.06.2021)
 
Inga HÖGLUND
Pressinõunik
(+32) 2 283 22 82 (BXL)
(+32) 473 98 04 79
inga.hoglund@europarl.europa.eu
 
Kadi HERKÜL
Pressinõunik
(+372) 630 69 42
(+372) 511 75 10
kadi.herkuel@europarl.europa.eu