skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
07/10/2021

Parlament nõuab ELi küberkaitsevõime tugevdamist

Tuleb luua ELi küberüksus, mis kindlustaks valdkondadeülese teabevahetuse. Küberrünnakutele tuleb ühiselt reageerida ja ründajaid sanktsioneerida. Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea käitumine küberruumis on süsteemselt agressiivne.

EL vajab terviklikku ja sidusat IT-julgeoleku poliitikat ning sõjalise küberkaitse paremat koordineerimist, et tugevdada vastupanuvõimet küberrünnakutele.

Ühine küberkaitsepoliitika ja ulatuslik koostöö kübervõimekuse valdkonnas on tõhusa Euroopa kaitsekoostöö võtmeküsimused, rõhutab raport, mis võeti vastu 591 poolthäälega. (Vastu hääletas 65 ja erapooletuks jäi 26 saadikut.)

Euroopa Komisjoni president rõhutas septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et EL vajab ühist küberkaitsepoliitikat. Sel taustal toonitavad parlamendiliikmed, et on hädavajalik vähendada ELi küberarhitektuuri killustatust, keerukust ja dubleerimist ning töötada välja ühine visioon küberruumi turvalisuse tagamiseks.

Parlament soovitab luua ühise küberüksuse, mis tegeleks ELi institutsioonide, ametite ja asutuste vahelise valdkonnaülese teabevahetusega ning tagaks vahendite ja teadmiste parima võimaliku kasutamise.

EL peab saama tehnoloogiliselt sõltumatuks

Parlamendiliikmed toetavad Euroopa Komisjoni tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse koostoime tegevuskava ning rõhutavad, et küberkaitse valdkonnas on need kolm sektorit omavahel tihedalt seotud. Lisaks ei tohi unustada, et erinevalt teistest sõjalistest valdkondadest kuulub kübertaristu peamiselt eraettevõtetele, mis asuvad sageli väljaspool ELi. See toob kaasa tööstusliku ja tehnoloogilise sõltuvuse kolmandatest riikidest ja isikutest. Seetõttu on parlament veendunud, et EL peab suurendama oma tehnoloogilist suveräänsust, ergutama innovatsiooni ning investeerima uue tehnoloogia kasutamisse julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Oluline on ka ELi ja NATO tihe küberkoostöö, sest see võimaldab pahatahtlike küberintsidentide toimepanijate kindlakstegemist ja sanktsioonide kehtestamist Euro-Atlandi julgeolekuhuve ähvardavate vaenulike osalejate suhtes.

Siinkohal väljendab parlament muret Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea süstemaatilise agressiivse käitumise pärast küberruumis, sealhulgas arvukad küberrünnakud valitsusasutuste ja eraettevõtete vastu.

Näitena laiaulatuslikust ebaseaduslikust jälitustegevusest ajakirjanike, inimõiguslaste ja poliitikute vastu mainib raport ka Pegasuse nuhkvara skandaali.

Raportöör Urmas Paet (Renew, Eesti): „Viimastel aastatel on pahatahtlike küberoperatsioonide arv pidevalt kasvanud. Et küberohtudele edukalt reageerida, peavad EL ja liikmesriigid suurendama oma kaitsevõimekust. Seetõttu on äärmiselt oluline tõhustada ELi liikmesriikide, institutsioonide, NATO, USA ja teiste strateegiliste partnerite koostööd.”

Lisateave
 
 Raport
 Raportöör Urmas Paet (Renew, Eesti)
 Menetlustoimik
 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus: ELi küberkaitsevõime (30.09.2021)
 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus: Digikümnendi küberkaitsestrateegia (02.06.2021)
 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus: ELi kübersanktsioonid (25.09.2020)
 Tasuta fotod, videod ja helimaterjalid
 Pahatahtlike küberoperatsioonide arv on viimastel aastatel kasvanud. ©ESA/Daniel Mesples
 
Kadi HERKÜL
Pressinõunik
(+372) 630 69 42
(+372) 511 75 10
kadi.herkuel@europarl.europa.eu