Kõigepealt sai debatis sõna liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kes rõhutas, kui tähtis on, et EL tegutseks Hiina suunal ühtselt. „Me ei saa rääkida päris ühel häälel, sest ELis on hääli mitu. Aga me peame püsima samal lainepikkusel,“ täpsustas ta.
ELi ja Hiina suhted on viimasel ajal halvenenud. Osaliselt on see tingitud ELi sanktsioonidest, samuti Pekingi keerulistest suhetest Leeduga ning Taiwani väinas korraldatud Hiina sõjalistest õppustest. Ent sellele vaatamata peab EL Hiinaga suhtlemist jätkama. „Hiina on maailmas äärmiselt mõjukas. Me ei saa teda ignoreerida ainult sellepärast, et Hiina ei ole demokraatlik riik,“ toonitas Borrell. „Hiina ei ole Venemaa. Lisaks kasvab tema majanduslik mõjuvõim väga kiiresti, eriti maailma lõunapoolsetes riikides. ELi jaoks on suhetes Hiinaga neli eriti olulist teemat: ELi väärtused, majanduslik julgeolek, Taiwan ja Ukraina,“ lisas ta.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas, et EL peab oma suhteid Pekingiga hoolikalt juhtima. See on ELi huvides ning oluline, sest Hiina mõjuvõim rahvusvahelisel poliitika- ja majandusmaastikul üha kasvab.
„Minu jaoks on ilmselge, et Hiinast distantseerumine ei ole võimalik, soovitav ega mõistlik. Kuid Euroopa peab kindlasti hakkama riske maandama, eriti mis puutub ELi-Hiina suhete olulisematesse ja tundlikumatesse osadesse,“ märkis von der Leyen. „Euroopa peab kujundama välja omaenda hoiakud, mis võimaldavad jätkata koostööd ka teiste partneritega,“ lisas ta. „Selleks peame me aga ELi-Hiina suhetes peituvatest ohtudest ja võimalustest ühtmoodi – ja väga selgelt – aru saama.“
Parlamendiliikmed väljendasid tugevat toetust tõhusa, sidusa ja ühtse Hiina-strateegia väljatöötamisele. Nende hinnangul ei tohiks EL olla ründav, vaid peaks lähtuma vastastikkuse põhimõttest, lugupidamisest ja rahvusvahelisest õigusest. Samuti peab EL kaitsma oma majanduslikke huve ja väärtusi.
Mõned parlamendiliikmed kritiseerisid Prantsusmaa presidendi hiljutist avaldust, et Taiwani küsimus ei puutu Euroopasse. Seda seisukohta peeti naiivseks ning vastukaaluks märgiti, et EL ei tohi leppida ei Venemaale relvade tarnimise ega ka Taiwani suhtes kehtiva status quo muutmisega.
Veel ärgitasid mõned parlamendiliikmed ELi survestama Hiinat jätkuvalt Xinjiangi uiguuride ja teiste vähemusrahvaste küsimuses. Hiina peaks austama nende inimõigusi, toonitasid parlamendiliikmed, ning see seisukoht ei tohiks olla ELi välispoliitikas tühine kõrvalteema, vaid pigem selle kese.
|