|
Kõigis ELi liikmesriikides on enam kui seitse vastajat kümnest mures elukalliduse tõusu pärast: Kreekas arvab nii 100%, Küprosel 99% ning Itaalias ja Portugalis mõlemas 98% küsitletuist. Eestis peab elukalliduse kasvu suurimaks probleemiks 93% vastanuist. Hinnatõus, ennekõike energia ja toiduhindade kasv, teeb muret kõigile ühiskonnagruppidele sõltumata soost, vanusest või sotsiaalsest taustast. Lisaks näevad eurooplased ohtudena vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (ELi keskmine 82%, Eestis 67%) ning Ukraina sõja võimalikku levikut üle riigipiiride (ELi keskmine 81%, Eestis 76%).
Mitmed järjestikused kriisid on oluliselt mõjutanud ka Euroopa leibkondade rahalist olukorda. Peaaegu pooled küsitletud (46%) tunnistasid, et nende elatustase on koroonapandeemia, Venemaa agressioonisõja ja elukalliduse kasvu tõttu juba langenud. 39% vastanuist märkisid, et nende elatustase ei ole veel langenud, küll aga eeldavad nad, et see juhtub järgmisel aastal. Kasvavatest majandusraskustest annab tunnistust ka see, et 39% küsitletuist tunnistas, et „enamiku ajast“ või „mõnikord“ on neil raskusi arvete tasumisega. Seda on 9% rohkem kui 2021. aasta sügisel.
„Inimeste mure elukalliduse tõusu pärast on arusaadav, sest üha rohkem peresid on hädas, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Peame nende aitamiseks kiiresti tegutsema. Tuleb kulud kontrolli alla saada, inflatsiooni pidurdada ja majandus kasvama panna. Meie ülesanne on kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid,“ ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.
Viimaste aastate geopoliitilised kriisid on seadnud kodanikud ja poliitikud silmitsi ülimalt keeruliste väljakutsetega. Kuna inflatsioon on viimaste kümnendite kõrgeim, soovivad kodanikud, et Euroopa Parlament keskenduks võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (37%). Endiselt on kodanike jaoks oluline ka rahvatervise kaitse (34%) ja võitlus kliimamuutustega (31%). Eesti vastajad peavad esmatähtsaks majanduse toetamist ja uute töökohtade loomist (39%) ning ELi kaitse ja julgeoleku tagamist (37%).
Hiljutised kriisid ja eriti Venemaa sõda Ukraina vastu on kinnistanud kodanike toetust Euroopa Liidule: 62% peab ELi liikmelisust positiivseks (Eestis 66%). See on üks kõrgemaid tulemusi alates 2007. aastast. Ligi kolmveerand eurooplastest usuvad, et nende riik on ELi kuulumisest kasu saanud (72%, Eestis 83%). Ajal, kui sõda on tagasi Euroopa pinnal, leiab 36% eurooplastest, et ELi liikmelisuse peamine eelis on Euroopa Liidu panus rahu säilitamisse ja julgeoleku tugevdamisse (Eestis 38% – 12% rohkem kui aasta varem). Lisaks arvavad eurooplased, et EL soodustab liikmesriikide vahel paremat koostööd (35%, Eestis 30%) ja aitab kaasa majanduskasvule (30%, Eestis 38%).
Täpsema ülevaate tulemustest leiate siit.
Taust
Euroopa Parlamendi 2022. aasta sügisese Eurobaromeetri uuringu viis läbi Kantar. Küsitlus toimus 12. oktoobrist 7. novembrini kõigis 27 ELi liikmesriigis. Uuring viidi läbi vahetu küsitlusena (Tšehhis ja Taanis ka videokõne teel) ning kokku toimus 26 431 intervjuud. ELi koondtulemusi arvestatakse vastavalt iga liikmesriigi rahvaarvule.
|
