Tegemist on esimese ELi õigusaktiga, mis on suunatud just metaaniheite vähendamisele. See hõlmab nafta-, fossiilgaasi- ja söesektori otseheidet ning gaasivõrku jõudnud biometaani põhjustatud heidet. Parlament soovib laiendada reegleid ka naftakeemiasaadustele.
Parlament nõuab raportis tungivalt, et komisjon koostaks 2025. aasta lõpuks kõikidele asjaomastele sektoritele siduvad heite vähendamise eesmärgid, mis tuleb saavutada aastaks 2030. Lisaks peaksid liikmesriigid määratlema oma riiklikud eesmärgid lõimitud energia- ja kliimakavades.
Metaanilekete tuvastamine ja peatamine
Energiasektori ettevõtted peavad esitama kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist liikmesriikide ametiasutustele metaanilekete tuvastamise ja peatamise kava. Parlament soovib kohustada ettevõtjaid tegema tihedamat lekkekontrolli ja järelevalvet kui nägi ette komisjoni algne ettepanek. Lisaks tahab parlament, et ettevõtjad parandaksid või asendaksid lekkivad komponendid viivitamatult ning hiljemalt viie päeva jooksul.
Parlament toetab ka metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelustamist ärastusjaamades (2025. aastaks) ja ventilatsioonišahtides (2027. aastaks). See aitab muuta söekaevandused töötajatele ohutumaks. Lisaks peaksid liikmesriigid koostama riskimaanduskavad tootmisest kõrvaldatud söekaevanduste ning nafta- ja gaasipuuraukude jaoks.
Imporditud fossiilenergia
Kuna 80% ELis kasutatavast naftast ja gaasist on liitu imporditud, peaksid ka söe, nafta ja gaasi importijad alates 2026. aastast hakkama tõendama, et nende tarnitav fossiilenergia vastab määruse nõuetele. Seda ei pea tegema vaid sellistest riikidest pärit impordi puhul, kus metaaniheitele kehtivad ELiga sarnased normid.
Tsitaat
Raportöör Jutta Paulus (Verts/ALE, Saksamaa) ütles pärast hääletust: „Tänane hääletus tähendab kliimakaitse ja Euroopa energiasuveräänsuse jaoks palju. Kui me metaaniheidet jõuliselt ei vähenda, jäävad Euroopa kliimaeesmärgid täitmata ja palju hinnalist energiat läheb raisku. Seepärast on ranged ja kõrged heitevähendamisnormid väga olulised. Energiasektoris saab 75% metaaniheitest hoida ära lihtsate vahenditega, ilma tohutult investeerimata. Kuna aga 80% ELis põletatavast fossiilkütusest tuleb impordist, peavad uued reeglid kehtima ka sisseveetavale energiale.“
Järgmised sammud
Raporti poolt hääletas täiskogul 499 ja vastu 73 parlamendiliiget, erapooletuid oli 55. Nüüd on parlament valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.
Taust
Metaan on kasvuhoonegaas ja õhusaasteaine, mille arvele võib kanda ligikaudu kolmandiku kliimasoojenemisest. Seda paiskub õhku näiteks põllumajanduses, jäätmesektoris ja energeetikas (Euroopa Keskkonnaameti hinnangul põhjustavad need majandussektorid ELis vastavalt 53%, 26% ja 19% metaaniheitest). Metaaniheite vähendamise eesmärke on liidu tasandil seni käsitletud vaid jõupingutuste jagamise määruses.
EL on allkirjastanud üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse, mis näeb ette ülemaailmse metaaniheite vähendamise 30% võrra ajavahemikus 2020–2030. See aitaks vähendada prognoositud kliima soojenemist 2050. aastaks enam kui 0,2˚C.
Vastu võetud õigusakt suunab ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid tootmisviise ja vähendama saastet, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 11. ettepaneku meetmetes 1 ja 7, 3. ettepaneku meetmes 2 ja 2. ettepaneku meetmes 2.
|